13.12.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 365/43

ARUANNE

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse eelarveaasta 2012 raamatupidamise aastaaruande kohta koos täitevasutuse vastusega

2013/C 365/07

SISSEJUHATUS

1.

Brüsselis asuv Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (edaspidi „täitevasutus”) asutati komisjoni otsusega 2009/336/EÜ (1). Täitevasutus juhib komisjoni poolt heakskiidetud hariduse, audiovisuaalvaldkonna ja kultuuriga seonduvaid programme, mis hõlmab ka tehniliste projektide üksikasjalikku elluviimist (2).

KINNITAVAT AVALDUST TOETAV TEAVE

2.

Kontrollikoja auditi lähenemisviis koosneb analüütilistest auditiprotseduuridest, tehingute otsesest testimisest ning täitevasutuse järelevalve- ja kontrollisüsteemide peamiste kontrollimehhanismide hindamisest. Lisaks kasutatakse vajaduse korral teiste audiitorite tööst saadud auditi tõendusmaterjali ning analüüsitakse juhtkonna esitisi.

KINNITAV AVALDUS

3.

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 sätetele auditeeris kontrollikoda:

a)

täitevasutuse raamatupidamise aastaaruannet, mis koosneb finantsaruannetest (3) ja eelarve täitmise aruannetest (4)31. detsembril 2012. aastal lõppenud eelarveaasta kohta; ning

b)

raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Juhtkonna kohustused

4.

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 (5) artiklitele 33 ja 43 vastutab juhtkond täitevasutusee raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest ning aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse eest:

a)

juhtkonna kohustused seoses täitevasutuse raamatupidamise aastaaruandega hõlmavad finantsaruannete koostamiseks ja õiglaseks esitamiseks vajaliku sisekontrollisüsteemi kavandamist, rakendamist ja käigushoidmist nii, et neis ei esineks pettusest või vigadest tingitud olulisi väärkajastamisi; komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadel (6) põhinevate asjakohaste arvestuspõhimõtete valimist ja rakendamist; arvestushinnangute koostamist, mis on asjaolusid arvestades mõistlikud. Direktor kiidab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruande heaks pärast seda, kui peaarvepidaja on selle kogu olemasoleva teabe põhjal koostanud ning lisanud teatise, milles ta muu hulgas kinnitab, et omab piisavat kindlust selle kohta, et raamatupidamise aastaaruanne annab täitevasutuse finantsolukorra kohta kõikides olulistes aspektides õige ja õiglase ülevaate;

b)

alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks ning usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte järgimiseks on juhtkond kohustatud kavandama, rakendama ja käigus hoidma mõjusat ja tõhusat sisekontrollisüsteemi, mis hõlmab piisavat järelevalvet ja asjakohaseid meetmeid eeskirjade eiramise ja pettuse ärahoidmiseks ning vajaduse korral õiguslikke menetlusi valesti makstud või kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

Audiitori kohustused

5.

Kontrollikoja kohustuseks on esitada oma auditi põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule (7) kinnitav avaldus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Kontrollikoda viib auditi läbi kooskõlas IFACi rahvusvaheliste auditeerimisstandardite ja eetikanormidega ning INTOSAI kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheliste standarditega. Nende standardite kohaselt peab kontrollikoda auditi planeerima ja läbi viima viisil, mis annab talle piisava kindluse selle kohta, et täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi ja selle aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed.

6.

Auditi käigus viiakse läbi protseduure auditi tõendusmaterjali kogumiseks aruandes esitatud summade ja andmete ning alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Valitud protseduurid sõltuvad audiitori otsustusest, mis põhineb hinnangul riskidele, et aruanne võib sisaldada pettusest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi ning alustehingute mittevastavust Euroopa Liidu õigusraamistikust tulenevatele nõuetele. Asjakohaste auditiprotseduuride kavandamiseks võtab audiitor nimetatud riskide hindamisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamisega seonduvaid mistahes sisekontrollimehhanisme, samuti alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks rakendatud järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Audit hõlmab ka arvestuspõhimõtete asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning raamatupidamise aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.

7.

Kontrollikoda on seisukohal, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane kinnitava avalduse esitamiseks.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta

8.

Kontrollikoja hinnangul kajastab täitevasutuse raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides õiglaselt täitevasutuse finantsolukorda 31. detsembri 2012. aasta seisuga ning täitevasutuse finantstulemusi ja rahavooge lõppenud aastal vastavalt täitevasutuse finantsmääruse sätetele ja komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjadele.

Arvamus raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

9.

Kontrollikoja hinnangul on täitevasutuse 2012. aasta 31. detsembril lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud kõigis olulistes aspektides seaduslikud ja korrektsed.

10.

Järgnev kommentaar ei sea kontrollikoja esitatud arvamusi kahtluse alla.

KOMMENTAAR EELARVE HALDAMISE KOHTA

11.

Kulukohustustega seotud assigneeringute määr oli kõrge (99 %) nii I jaotises (personalikulud) kui II jaotises (halduskulud). Kuigi 2013. aastasse tehtud kulukohustustega seotud assigneeringute ülekandmiste määr oli II jaotises suhteliselt kõrge (28 %), tulenes see 2012. ostetud teenustest (ehituskulud ja IT konsultatsioonid), mille kohta aasta lõpuks ei olnud veel arveid laekunud, ning täitevasutuse tegevuse mitmeaastast iseloomust (ekspertide tehtavad projektide kontrollid ja projektide auditid).

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige dr Louis GALEA, võttis käesoleva aruande vastu 17. septembri 2013. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president

Vítor Manuel da SILVA CALDEIRA

(1)  ELT L 101, 21.4.2009, lk 26.

(2)  Lisas esitatakse teavitaval eesmärgil kokkuvõte täitevasutuse pädevusest ja tegevusest.

(3)  Finantsaruanded sisaldavad bilanssi ja tulemiaruannet, rahavoogude aruannet, netovara muutuste aruannet, oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muid selgitavaid lisasid.

(4)  Need koosnevad eelarve tulemiaruandest ja eelarve tulemiaruande lisast.

(5)  EÜT L 357, 31.12.2002, lk 72.

(6)  Komisjoni peaarvepidaja poolt vastu võetud raamatupidamiseeskirjad põhinevad Rahvusvahelise Arvestusekspertide Föderatsiooni koostatud rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS), või vajaduse korral Rahvusvahelise Arvestusstandardite Nõukogu koostatud rahvusvahelistel arvestusstandarditel (IAS) / rahvusvahelistel finantsaruandlusstandarditel (IFRS).

(7)  Nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1) artikli 185 lõige 2.

LISA

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutus (Brüssel)

Pädevus ja tegevus

Aluslepingust tulenevad liidu pädevusvaldkonnad

(Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 165 lõige 1, artikli 166 lõige 1, artikli 167 lõige 1 ja artikli 173 lõige 1)

Teabe kogumine

Euroopa Liit aitab kaasa kvaliteetse hariduse arendamisele.

Euroopa Liit rakendab kutseõppepoliitikat.

Euroopa Liit aitab kaasa liikmesriikide kultuuri õitsengule.

Euroopa Liit ja liikmesriigid tagavad liidu tööstuse konkurentsivõimelisuseks vajalikud tingimused.

Täitevasutuse pädevus

(Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003; komisjoni otsus 2009/336/EÜ, mida on muudetud otsusega 2012/797/EÜ; komisjoni otsus C(2009) 3355, mida on muudetud otsusega C(2012) 9475 lõplik)

Eesmärgid

Hariduse, kultuuri ja tööstuspoliitika raamistikus on võetud mitmeid meetmed edendamaks haridust, kutseõpet, audiovisuaalvaldkonda, kultuuri, noorsoovaldkonda ja kodanikuaktiivsust Euroopa Liidus. Nimetatud meetmete põhieesmärgid on tugevdada sotsiaalset ühtekuuluvust ja aidata kaasa konkurentsivõimele, majanduskasvule ja Euroopa rahvaste vahel tihedama liidu loomisele.

Nimetatud meetmed sisaldavad mitmeid erinevaid programme.

Täitevasutus vastutab mitme programmi teatavate tegevuslõikude juhtimise eest – nendeks on näiteks „Elukestev õpe”, „Kultuur”, „Aktiivsed noored”, „Kodanike Euroopa”, „MEDIA”, „Erasmus Mundus” ja „Tempus”. Sellega seoses rakendab täitevasutus liidu toetust, välja arvatud programmi hindamine, strateegilised uuringud ja muud ülesanded, mis nõuavad otsustusõigust poliitiliste valikute täideviimisel.

Ülesanded

—

Täitevasutusele usaldatud konkreetsete projektide juhtimine nende kestuse vältel liidu programmide rakendamise kontekstis, samuti asjaomaste kontrollide läbiviimine ja asjakohaste otsuste tegemine vastavalt komisjoni antud volitustele.

—

Eelarve täitmisega seotud dokumentide vastuvõtmine kulude ja tulude osas ning vastavalt komisjoni antud volitustele mõnede või kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud liidu programmi haldamiseks, eelkõige lepingute sõlmimise ja toetuste andmisega seotud toimingud.

—

Liidu programmide rakendamise suunamiseks vajalike andmete kogumine, analüüs ja edastamine komisjonile.

—

Euroopa haridusalase teabevõrgustiku Eurydice rakendamine ja noorte paremaks mõistmiseks mõeldud tegevuse elluviimine liidu tasandil; nimetatud teabevõrgustikus tegeldakse teabe kogumise, analüüsi ja levitamisega ning uuringute ja trükiste väljaandmisega.

Juhtimine

Juhtkomitee

Koosseis

Koosneb viiest Euroopa Komisjoni nimetatud liikmest.

Ülesanded

Võtab Euroopa Komisjoni heakskiidul vastu täitevasutuse iga-aastase töökava. Lisaks kinnitab ta täitevasutuse halduseelarve ja aastase tegevusaruande.

Direktor

Nimetatakse Euroopa Komisjoni poolt.

Välisaudit

Euroopa Kontrollikoda.

Siseaudit

Siseauditi üksus.

Euroopa Komisjoni siseauditi talitus.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutav institutsioon

Euroopa Parlament nõukogu soovituse põhjal.

2012. aastal täitevasutuse käsutusse antud ressursid (sulgudes 2011. aasta andmed)

Eelarve

Täitevasutuse 2012. aasta halduseelarve oli 50 (50) miljonit eurot (rahastatakse 100 % ulatuses Euroopa Liidu üldeelarvest).

Täitevasutus haldas 728 (621) miljoni euro suurust summat, mis oli seotud komisjoni poolt täitevasutusele delegeeritud programmide ja projektidega.

Töötajate arv seisuga 31. detsember 2012

Ajutised töötajad: ametikohtade loetelus 103 (102) ajutise teenistuja ametikohta,

millest täidetud 99 (102)

Lepingulised töötajad: 335 (336) lepingulist ametikohta,

millest täidetud 329 (331)

Personal kokku: 428 (433), kes jaotuvad tegevuste kaupa järgmiselt:

 

põhitegevus: 351

 

haldusülesanded: 77

2012. aasta tooted ja teenused (sulgudes 2011. aasta andmed)

Teavitustöö

—

Kahe teabepäeva korraldamine, liikmesriikide ametite/struktuuride korraldatud teabepäevadest (16) ja mitmest muust teabeüritusest osavõtmine, andmebaasi EVE (1) ajakohastamine projektitulemustega, ürituste korraldamine koos vastutavate peadirektoraatidega.

—

Brüsselis organiseeriti uute projektikoordinaatorite ja partnerite jaoks projektide avakoosolekud.

—

Erinevates kohtades peeti temaatilisi klastrikohtumisi ja koosolekuid projektikoordinaatoritega.

Valikumenetlused

—

Käivitati 28 projektikonkurssi ja üks hankemenetlus.

—

Valituks osutunud projektitaotluste üksikasjalikud teabelehed (või kirjeldused) avaldati täitevasutuse veebilehel.

—

Ligikaudu 13 000 laekunud taotluse haldamine.

—

Ligikaudu 3 500 projekti ja 439 Erasmuse ülikooliharta valimine.

Kontrollkülastused

—

Projektides osalejatega korraldati üle 431 kohtumise (kohapeal või Brüsselis), et kontrollida projektide elluviimist.

Lihtsustamismeetmed

—

Laiendati e-taotluste kasutamist, need hõlmavad nüüd rohkem meetmeid ning katavad 75 % kõigist taotlustest.

—

Laiendati mõne meetme puhul kasutatavat lepingute lihtsustatud sõlmimist (toetuslepingute asemel otsused).

—

Kindlasummaliste toetuste meetodit arendati edasi ning selle kasutamist laiendati suuremale hulgale meetmetele.

—

Meetmete hindamiseks kasutati suuremal määral ekspertide distantskoosolekuid ja projektide kaughindamist.

—

Finantsaruandluse lihtsustamiseks töötati välja auditisertifikaadid, mis järk-järgult kasutusele võetakse.

—

Toetusesaajatele antavate suuniste parandamiseks valmis ja võeti kasutusele finantsteavet sisaldav infopakett.

Koostöö vastutavate peadirektoraatidega

—

Juhtkomitee nelja koosoleku korraldamine.

—

Vastutavate peadirektoraatide tegevdirektoritega delegeeritud programmide üle peetavad perioodilised koosolekud (kolm koosolekut aastas).

—

Abi osutamine vastutavatele peadirektoraatidele programmide järgmise põlvkonna ettevalmistamisel.

—

Vastava taotluse korral komisjonile programmide elluviimise kohta teabe andmine.

—

Täitevasutuse teise vahehindamise tegemisse panustamine, k.a taotlejate ja toetusesaajate hulgas läbiviidud rahulolu-uuringu korraldamisele kaasaaitamine.

—

Tihe koostöö vastutavate peadirektoraatidega 2014–2020 uute programmide ettevalmistamisel.

Poliitikaalane tugi

—

Hariduse valdkonna poliitika toetamiseks mõeldud Eurydice võrgustiku pidev haldamine; võrgustiku tegevust on laiendatud ka noorsoo valdkonnale.

—

Eurydice osakonna koostatud mitmed aruanded.

Auditid

2011. aasta auditikava alusel viiakse läbi 120 auditit. 2012. aasta auditikavas on ette nähtud 114 uut auditit.

Lepingud ja projektid

Sõlmiti 5 027 lepingut, suleti 4 738 projekti.

Mandaat

—

2013. aastal laiendati täitevasutuse mandaati. Komisjon kiitis laiendatud mandaadi heaks detsembris.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

(1)  Elektrooniline platvorm Euroopa Komisjoni poolt hariduse, koolituse, kultuuri, noorte ja kodakondsuse vallas hallatavate programmide toel elluviidavate projektide tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks.

Allikas: täitevasutuse edastatud teave.

TÄITEVASUTUSE VASTUSED

1.

Täitevasutus võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks. Tegevuse mitmeaastasus on eelkõige seotud selliste projektide auditiga, kus lõplik makse toimub keskmiselt 18 kuud pärast maksekohustuse võtmist. Täitevasutuse eesmärk on vähendada ülekandeid selliste auditite varajasema kavandamisega.