2013/0397 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU ARVAMUS

Madalmaade majanduspartnerluse programmi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 473/2013[1] euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta, eriti selle artikli 9 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Stabiilsuse ja kasvu pakti eesmärk on tagada kogu liidus eelarvedistsipliin ning sellega kehtestatakse valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi ennetamise ja korrigeerimise raamistik. Pakt lähtub eesmärgist tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, et kindlustada hindade stabiilsuse ning finantsstabiilsusele tugineva tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tingimused, millega toetatakse liidu jätkusuutliku majanduskasvu ning tööhõive eesmärkide saavutamist.

(2)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrusega (EL) nr 473/2013 euroala liikmesriikide eelarvekavade seire ja hindamise ning nende ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimise tagamise ühiste eeskirjade kohta on kehtestatud sätted, millega tõhustatakse eelarvepoliitika seiret euroalal ja tagatakse liikmesriikide eelarvete vastavus stabiilsuse ja kasvu pakti ning Euroopa poolaasta raames välja antud majanduspoliitilistele suunistele. Kuna eelarvemeetmed üksinda ei pruugi olla piisavad, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv korrigeerimine, võib olla vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja struktuurireforme.

(3)       Määruse (EL) nr 473/2013 artiklis 9 on sätestatud üksikasjad majanduspartnerluse programmide kohta, mis euroala liikmesriikidel tuleb esitada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Majanduspartnerluse programmis, milles esitatakse meetmed, millega aidatakse kaasa ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikule ja püsivale korrigeerimisele, tuleks üksikasjalikult kirjeldada eelkõige peamisi eelarve- ja struktuurireforme (eriti seoses maksu-, pensioni- ja tervishoiusüsteemidega) ning eelarveraamistikke, mis on olulised ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimiseks püsival viisil.

(4)       Nõukogu võttis 2. detsembril 2009 vastavalt aluslepingu artikli 126 lõikele 6 vastu otsuse, mille kohaselt Madalmaade suhtes rakendatakse ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust. Nõukogu võttis 21. juunil 2013 vastu aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohase muudetud soovituse. Seoses sellega paluti Madalmaadel esitada majanduspartnerluse programm 1. oktoobriks 2013.

(5)       Madalmaad esitasid 30. septembril 2013 ning seega määruse (EL) nr 473/2013 artikli 9 lõikes 3 ja artikli 17 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul komisjonile ja nõukogule majanduspartnerluse programmi, milles kirjeldatakse eelkõige eelarve- ja struktuurireforme, mille eesmärk on tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelik ja püsiv korrigeerimine (riigipõhine soovitus 1). Majanduspartnerluse programm sisaldab ka meetmeid, mis käsitlevad nõukogu poolt Madalmaadele 9. juulil 2013 esitatud riigipõhiste soovituste laiemat kogumit: eluasemeturul laenude ja nendega seotud finantsriskide piiramine; eluasemeturu aktiivsuse tõstmine; subsideeritud üürisektori toimimise ja jaotamise parandamine; eraüürituru soodustamine (riigipõhine soovitus 2); pensionifondide finantsjärelevalve parandamine, mis võimaldab paremat tasakaalu riskide ja eesmärkide vahel ning seda ka põlvkondadevahelisest seisukohast; tööandjapensionide aastakoefitsiendi alandamine, võttes arvesse pikemat laekumise perioodi pensioniea tõstmise tõttu; vanemaealiste töötajate tööalase konkurentsivõime parandamine; pikaajalise hoolduse süsteemi läbivaatamine (riigipõhine soovitus 3); tööjõus osalemise määra suurendamine; ning tööturustaatuste vahelise liikumise parandamine (riigipõhine soovitus 4). Lisaks Madalmaade eelarvekavas esitatud täiendavatele konsolideerimismeetmetele aastaks 2014 ja pärast seda, on majanduspartnerluse programmis loetletud uued eelarve- ja struktuurimeetmed, mis hõlmavad eelarve-eeskirjadega rangemat kohaldamist keskvalitsusest madalamate valitsemistasandite suhtes. Majanduspartnerluse programmis loetletud konkreetseid meetmeid, mis hõlmavad riigipõhiseid soovitusi 2-4, oli hakatud rakendama juba enne, kui avaldati viimaste riigipõhiste soovituste kogum.

 (6)      Eelarve- ja struktuurimeetmed, mida Madalmaad kavatsevad võtta, on seotud eelkõige eelarve-eeskirjade kodifitseerimisega, millega kaasneb nende rangem kohaldamine keskvalitsusest madalamate valitsemistasandite suhtes, mis toetab riikliku eelarveraamistiku tugevdamist. Võib eeldada, et koos 2014. aasta eelarvekavas vastu võetud täiendavate eelarvekonsolideerimise meetmetega, toetavad need ülemäärase eelarvepuudujäägi jätkusuutlikku korrigeerimist ning keskpika perioodi eelarve-eesmärgi (struktuurne eelarvetasakaal) saavutamist.

(7)       Võib eeldada, et eluasemeturu toimimist parandavad meetmed vähendavad järk-järgult eluasemelaenude võtmiseks antavaid subsiidiume ning makseviivituse riske, millele valitsus on avatud riikliku hüpoteeklaenu tagamise skeemi kaudu. Võõrandamismaksu langetamine on kulukas saamatajäänud maksutulu seisukohast, kuid see peaks parandama eluasemeturul nõudluse ja pakkumise tasakaalu ning kapitali jaotumist. Neist meetmetest kõige olulisemaid kirjeldati juba riiklikus reformikavas. Üldiselt tundub, et liigutakse õiges suunas, kuid vaja on järelmeetmeid ja ehk ka meetmete kohandamist, et tagada nende asjakohasus asjaomaste riigipõhiste soovituste järgimisel (riigipõhine soovitus 2).

(8)       Pensionifondide toimimist parandavad meetmed vähendavad eeldatavasti süsteemi subsideerimist eelarvest, samal ajal toetades vanemaealiste töötajate tööhõivet. Need meetmed võivad parandada pikaajalise hoolduse süsteemi tõhusust, juhul kui saavutatakse kavandatud tulemused, ja seega aidata kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse saavutamisele. Siiski püsivad riskid seoses rakendamise üksikasjadega ning nende mõjuga nii majandusele ja eelarvele kui ka tegelikele pensionimaksetele. Kuna töö meetmetega on alles käimas, on vaja täiendavat analüüsi poliitikakavade mõjude ja nende panuse kohta riigi rahanduse jätkusuutlikkuse parandamisse.

(9)       Tööjõus osalemise määra suurendamise meetmed hõlmavad muudatusi maksukrediidi ülekantavuses ning mitme toetuse ja töötushüvitise reforme. Eeldatavasti on neil meetmetel positiivne mõju ka eelarvepositsioonile. Siiski kavatsetakse need meetmed võtta järk-järgult ja lähtuvalt sotsiaalpartneritega sõlmitud kokkulepetest, millega reguleeritakse nende meetmete rakendamist. Neist meetmetest kõige olulisemaid kirjeldati juba riiklikus reformikavas. Meetmete kiirem võtmine parandaks tööturu toimimist ja toetaks majanduskasvu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

Madalmaade majanduspartnerluse programm, mis esitati komisjonile ja nõukogule 30. septembril 2013, sisaldab üldiselt asjakohast eelarve- ja struktuurireformide kogumit, mis toetab ülemäärase eelarvepuudujäägi tegelikku ja püsivat korrigeerimist. Täpsemalt korratakse majanduspartnerluse programmis lubadust viia ellu viimases riiklikus reformikavas esitatud reformid ning esitatakse täiendavad üksikasjad mõne meetme rakendamise kohta alates selle esitamisest ja järelmeetmete ajakava kohta. Eelkõige tööturuga seotud riigipõhiseid soovitusi käsitlevate kavandatud meetmete ajakava näib aeglustavat peamisi reforme kõnealuses valdkonnas. Kuigi majanduspartnerluse programmis on esitatud kõigi meetmete kohta üksikasjalik teave, ei ole esitatud piisavat teavet meetmete rakendamisega seotud konkreetsete probleemide ja riskide kohta. Seepärast palutakse Madalmaadel esitada järgmises riiklikus reformikavas ja stabiilsusprogrammis täiendavat teavet kavandatud reformide kohta ning tagada edusammud Euroopa poolaasta raames esitatud riigipõhiste soovituste täitmiseks. Komisjon ja nõukogu jälgivad reformide rakendamist Euroopa poolaasta raames.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]       ELT L 140, 27.5.2013, lk 11.