SELETUSKIRI

Ettepaneku taust

|| Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”) kohaldamist Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiina”) pärit persulfaatide impordi suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu aegumise läbivaatamise menetluses. ||

|| Üldine taust Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

|| Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Määrusega (EÜ) nr 1184/2007[1] kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiinast pärit persulfaatide impordi suhtes. Meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr on 71,8 %. Kahele Hiina eksportijale võimaldati individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad (vastavalt 0 % ja 24,5 %).

|| Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata.

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

|| Konsulteerimine huvitatud isikutega

|| Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

|| Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

|| Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

|| Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

Ettepaneku õiguslik külg

|| Kavandatud meetmete kokkuvõte 10. oktoobril 2012 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate[2] Hiinast pärit persulfaatide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastase meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta. Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitasid kaks Euroopa tootjat (RheinPerChemie GmbH&Co. KG ja United Initiators GmbH&Co. KG), kelle toodang moodustab 100 % liidu persulfaatide kogutoodangust. Läbivaatamisega seotud uurimine tõi ilmsiks dumpingu kordumise tõenäosuse, mis dumpinguvastaste meetmete lõpetamise korral tooks kaasa kahju. Lisaks sellele tehti kindlaks, et meetmete jätkamine ei oleks vastuolus ELi huvidega. Seepärast soovitakse, et nõukogu võtaks kehtivate meetmete pikendamiseks vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas hiljemalt 9. jaanuariks 2014.

|| Õiguslik alus Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed.

|| Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse Euroopa Liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

|| Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

|| meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil;

|| nõuet, mille kohaselt liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike asutuste, ettevõtjate ning kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult väike ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.

|| Õigusakti valik

|| Kavandatud õigusakt: määrus.

|| Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: algmäärusega ei ole ette nähtud muid võimalusi.

Mõju eelarvele

|| Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0404 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega kehtestatakse pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit peroksosulfaatide (persulfaatide) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”),[3] eriti selle artikli 9 lõiget 4 ning artikli 11 lõikeid 2, 5 ja 6,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1.           Kehtivad meetmed

(1)       Määrusega (EÜ) nr 1184/2007[4] kehtestati Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „Hiinast”), Taiwanist ja Ameerika Ühendriikidest pärit persulfaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (edaspidi „esialgne uurimine” ja „esialgsed meetmed”). Hiina suhtes kohaldatavad meetmed kehtestati väärtuselise tollimaksuna, mille määr on 71,8 %, kõigile äriühingutele, välja arvatud kaks Hiina eksportivat tootjat, kellele võimaldati individuaalsed tollimaksumäärad.

2.           Aegumise läbivaatamise algatamine

(2)       10. oktoobril 2012 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”)[5] Hiinast pärit persulfaatide impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastase meemete aegumise läbivaatamise algatamise kohta.

(3)       Läbivaatamine algatati põhjendatud taotluse alusel, mille esitasid kaks Euroopa tootjat (RheinPerChemie GmbH&Co. KG ja United Initiators GmbH&Co. KG), kelle toodang moodustab 100 % liidu persulfaatide kogutoodangust.

(4)       Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine tingiks tõenäoliselt dumpingu ja liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

3.           Uurimine

3.1.        Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(5)       Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini 2012 (edaspidi „läbivaatamisega seotud uurimisperiood” või „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt oluliste arengusuundade uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni („vaatlusalune periood”).

3.2.        Uurimisega seotud isikud

(6)       Komisjon teatas aegumise läbivaatamise algatamisest ametlikult taotluse esitajatele, eksportivatele tootjatele Hiinas, teadaolevalt asjast huvitatud mitteseotud importijatele ja kasutajatele, võimalike võrdlusriikide tootjatele ning Hiina esindajatele. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda ärakuulamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(7)       Võttes arvesse uurimisse kaasatud Hiina eksportivate tootjate ja liidus asuvate mitteseotud importijate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates ette väljavõttelise uuringu kasutamine kooskõlas algmääruse artikliga 17. Et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik ning vajaduse korral moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artiklile 17 endast 15 päeva jooksul pärast algatamisteate avaldamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(8)       Ükski importija ei andnud endast teada.

(9)       Küsimustikule vastas vaid üks Hiina eksportiv tootja. Seetõttu ei olnud Hiina eksportivate tootjate valimi koostamine vajalik.

(10)     Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevatele huvitatud isikutele ja neile, kes olid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada andnud. Vastused saadi kahelt liidu tootjalt, ühelt Hiina eksportivalt tootjalt ja ühelt Türgi tootjalt, keda peetakse võrdlusriigi tootjaks.

(11)     Komisjon kogus ja kontrollis kõiki andmeid, mida ta pidas vajalikuks dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse ja sellest tuleneva kahju ning liidu huvide kindlakstegemiseks. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

(a) Liidu tootjad

– RheinPerChemie GmbH & Co. KG, Saksamaa

– RheinPerChemie GmbH & Co. KG, Saksamaa

(b) Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja

United Initiators (Shanghai) Co. Ltd., Shanghai[6]

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

(12)     Vaatlusalune toode on sama, mida käsitleti esialgse uurimise käigus, nimelt peroksosulfaadid (persulfaadid), sealhulgas kaaliumperoksomonosulfaat („vaatlusalune toode”), mida praegu liigitatakse CN-koodide 2833 40 00 ja ex 2842 90 80 alla.

(13)     Vaatlusalust toodet kasutatakse initsiaatori või oksüdeeriva ainena mitmetes rakendustes. Näiteks on see kasutusel polümerisatsiooni initsiaatorina polümeeride tootmises, söövitusvahendina trükkplaatide tootmises, juuksehooldusvahendites, meti eemaldamiseks tekstiililt, paberivalmistamises, hambaproteeside puhastusvahendina ning desinfektsioonivahendina.

(14)     Uurimine ja ka esialgne uurimine kinnitas, et vaatlusalune toode ning Hiinas toodetud ja Hiina omamaisel turul müüdud tooted, nagu ka liidu tootjate toodetud ja liidus müüdud tooted, on samade põhiliste füüsikaliste ja tehniliste omaduste ja kasutusaladega, ning seega loetakse need algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses samasugusteks toodeteks.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.           Üldised märkused

(15)     Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas Hiinast pärit teatava impordi suhtes kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(16)     Nagu põhjenduses 9 selgitatakse, osales uurimises vaid üks Hiina eksportiv tootja ja uurimisperioodil ta vaatlusalust toodet liitu ei eksportinud. Nagu allpool põhjenduses 22 märgitakse ning selgitatakse põhjalikult põhjendustes 51–53, selgus uurimisest, et uurimisperioodil pärines peaaegu kogu Hiina import ühelt eksportijalt, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud ja kelle suhtes ei kohaldata praegust läbivaatamist. Seega ei saa sellisel juhul koostada dumpinguanalüüsi.

2.           Impordi arengusuund juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks

(17)     Dumpingu kordumise tõenäosuse hindamiseks võeti arvesse koostööd tegeva Hiina eksportiva tootja esitatud teavet, algmääruse artikli 18 kohaselt kogutud teavet ja koostööd mittetegevate eksportivate tootjate kohta kättesaadavaid fakte. Olemasolevad faktid leiti aegumise läbivaatamise taotlusest, teabest, mille Ameerika Ühendriigid avaldasid 2013. aasta märtsis algatatud aegumise läbivaatamise raames,[7] komisjonile kättesaadavast statistikast, st algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt igal kuul liikmesriikide esitatavast teabest („14.6-andmebaas”), ja Eurostati andmetest impordi kohta.

(a) Hiinast ja teistest kolmandatest riikidest liitu suunatud impordi hinnad ja mahud

(18)     Uurimise ajal kasutada olevatest andmetest selgus, et uurimisperioodil pärines peaaegu kogu Hiina import ühelt Hiina eksportijalt, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud[8]. Seega ei kohaldata sellise impordi suhtes dumpinguvastaseid meetmeid. Nimetatud impordi hinnad jäid allapoole liidu tootmisharu hindadest nimetatud perioodil.

(19)     Hoolimata asjaolust, et Hiinast liitu suunatud impordi hinnad kasvasid asjaomasel perioodil 29 %, olid need endiselt madalad ja lõid uurimisperioodi vältel alla liidu tootmisharu hinnad. Liidu tootmisharu müügihinnad liidu turul kasvasid samuti, kuid väiksemal määral 7 %.

(20)     Ainus koostööd tegev Hiina eksportija, kelle suhtes kohaldatakse kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid, ei eksportinud uurimisperioodil vaatlusalust toodet liidu turule. Kuid uurimine tuvastas, et kõnealune äriühing eksportis dumpinguhindadega kolmandate riikide turgudele ning et tema hinnad olid veelgi madalamad liidu turule suunatud Hiina praeguse impordi hindadest. See näitab, et Hiina eksportijad jätkavad dumpinguhindade kasutamist ning et nende hinnad on madalad.

(21)     Liidu turg koosneb laias laastus kolme riigi impordist: Hiina, Türgi ja Ameerika Ühendriigid, millest igal on 8–10 % suurune turuosa, ning kaks liidu tootjat, kelle turuosa on ligikaudu 65–75 %. Uurimine näitas, et Ameerika Ühendriigid olid endiselt liidu turul esindatud ja esindasid uurimisperioodil ligikaudu kolmandikku koguimpordist. Ameerika Ühendriikide hinnad olid keskmiselt 10 % kõrgemad Hiinast pärit impordi hindadest. See asjaolu ja liidu tootmisharu hindade täheldatud alanemine näitab, et Hiina import avaldas endiselt liidus müügihindadele langetavat survet.

(22)     Nagu eespool põhjenduses 18 märgitakse, eksportis uurimisperioodil Hiinast üks eksportija, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud. 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel suurenes kõnealune import 24 % ja samal perioodil kasvas liidu kogutarbimise vastav turuosa 8 %-lt 9,6 %-le.

(23)     Tasub meenutada, et aastatel 1995–2001 kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit persulfaatide suhtes. Pärast nende meetmete kehtetuks tunnistamist suurenes Hiinast pärit impordi maht vähem kui 200 tonnilt 2001. aastal enam kui 4000 tonnini 2003. aastal ning seejärel enam kui kahekordistus peaaegu 9000 tonnini 2006. aastal. Teisisõnu haaras Hiinast pärit import mõne aastaga enda kätte enam kui 20 % liidu turust. Ajavahemikul 2003–2006, kui tarbimine suurenes 7 % võrra, Hiina turuosa kahekordistus. See näitab, et Hiina eksportijad on dumpinguvastaste meetmete puudumisel võimelised hõlvama märkimisväärse osa liidu turust.

(24)     Arvestades eeltoodud fakte ja kaalutlusi, eriti Hiina reaktsiooni pärast liidu turul meetmete kehtetuks tunnistamist 2001. aastal, Hiina hindade taset uurimisperioodil ning jätkuvat dumpinguhindade kasutamist kolmandate riikide turgudel, leitakse, et kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral on tõenäoline, et lühiajaline odav import Hiinast liidu turule taastuks suures mahus.

(b) Hiina tootjate hinnapoliitika teistel eksporditurgudel

(25)     Nagu eespool põhjenduses 16 märgitakse, koostööd tegev Hiina äriühing ei eksportinud liitu uurimisperioodil ning ei olnud võimalik võrrelda selle siseturu normaalväärtusi liitu suunatud ekspordi hindadega. Nagu eespool põhjenduses 24 märgitakse, hinnati siiski seda, kas uurimisperioodil toimus äriühingu eksport kolmandatesse riikidesse dumpinguhindadega. Kuna äriühingule võimaldati esialgse uurimise jooksul turumajanduslikku kohtlemist, määrati normaalväärtus kindlaks tema andmete alusel.

(26)     Nende vaatlusaluse toote kolme liigi puhul, mille omamaine müük oli tüüpiline ja toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, tehti keskmised normaalväärtused kindlaks siseturul sõltumatute klientide poolt makstud hindade põhjal. Ühe tooteliigi puhul tuli selle normaalväärtus arvutada tootmiskulude põhjal algmääruse artikli 2 lõike 3 kohaselt. Selle tooteliigi normaalväärtuse leidmiseks kasutati äriühingu tootmis-, müügi-, üld- ja halduskulusid ning tulusust, mis saadi omamaiselt müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 6.

(27)     Tuginedes kolmandatesse riikidesse toimuva ekspordi tehasehindadele, mis määrati teatatud ja kinnitatud andmete põhjal, näitas võrdlus kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna vahel, et kaalutud keskmine dumpingumarginaal oli 9,4.

(28)     Hinnakäitumise osas annavad Indias ja Ameerika Ühendriikides kehtestatud dumpinguvastased meetmed samuti selgelt märku Hiina eksportivate tootjate dumpingutavadest teistel turgudel.

(c) Liidu turu atraktiivsus

(29)     Uurimine näitas, et koostööd tegev Hiina äriühing eksportis mitmesugust toodangut kolmandatesse riikidesse, nt Brasiiliasse, Indoneesiasse, Malaisiasse, Lõuna-Aafrikasse, Lõuna-Koreasse, Taiwani ja Araabia Ühendemiraatidesse. Koostööd tegeva Hiina äriühingu kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hindu võrreldi seega liidu tootmisharu müügihindade ning uurimisperioodil liidu turule suunatud Hiina impordi hinnatasemega. Võrdlus näitas, et koostööd tegev Hiina eksportija lõi uurimisperioodil liidu tootmisharu hindu tugevalt alla kuni 40 %.

(30)     See analüüs näitab ühest küljest seda, et hinnad liidu turul on kõrgemad ja seetõttu väga atraktiivsed, ning teisest küljest seda, et teiste Hiina eksportijate pakutud hinnad on madalamad kui praegused Hiina impordihinnad liidu turul.

(31)     Samuti tuleb märkida, et koostööd tegeva äriühingu normaalväärtused uurimisperioodil olid üldiselt madalamad kui liidu tootmisharu müügihinnad. See kinnitab liidu turu atraktiivsust, kuna seeläbi saavad Hiina tootjad ilmselgelt suuremat kasu. Madal hinnatase Hiinas ei põhine millelgi muul kui, sellel et nii tootmisvõimsus kui ka pakkumine olid vaatlusaluse toote puhul kõrged.

(32)     Nagu eespool põhjenduses 28 märgitakse, on teatud kolmandate riikide turud, nagu Ameerika Ühendriigid ja India, muutunud Hiina eksportijatele dumpinguvastaste meetmete kehtimise tõttu vähem atraktiivseteks. Lisaks leiti, et teistel kolmandate riikide turgudel kasutati suhteliselt madalamaid hindu kui liidu turul. Teistesse kolmandatesse riikidesse, mille puhul meetmeid ei rakendatud, teevad tarneid need riigid, kes juba tegutsevad nendel turgudel, seega kasutatakse Hiina vaba tootmisvõimsust tõenäoliselt eksportimiseks liidu turule.

(33)     Tuginedes eeltoodule võib eeldada, et kehtivate meetmete tühistamise korral kasvab liidu turule suunatud Hiina import ja kasutatakse tugevamat hinnasurvet.

(d) Tootmisvõimsus ja ekspordiks vaba tootmisvõimsus

(34)     Kooskõlas algmääruse artikliga 18 tugines Hiina vaba tootmisvõimsuse analüüs muu kättesaadava teabe puudumise tõttu olemasolevatel faktidel, nimelt piiratud teabel, mis saadi koostööd tegevalt Hiina eksportijalt Hiina turuolukorra kohta; teabel, mis saadi liidu tootmisharult; teabel, mis oli avalikult kättesaadav Hiina viie peamise tootja kohta; ning algetapis kogutud andmetel. Nendest allikatest saadud teave leiti olevat omavahel kooskõlas.

(35)     Saadud teabe põhjal oletatakse, et Hiinas on kasutamata tootmisvõimsust üle 100 000 tonni, mis moodustab ligikaudu kolmekordse liidu tarbimismahu uurimisperioodil.

(36)     Koostööd tegeva tootja tootmisvõimsuse rakendusastmele tuginedes järeldati, et Hiinas on märkimisväärses suuruses kasutamata tootmisvõimsust, mida saab kasutada tootmise suurendamiseks ja selle liidu turule suunamiseks, kui dumpinguvastased meetmed tühistataks.

(e) Järeldus dumpingu kordumise tõenäosuse kohta

(37)     Eeltoodut silmas pidades leiti, et esineb tõenäosus, et kehtivate meetmete tühistamisel võib dumping korduda. Kehtivate meetmete kehtetuks tunnistamise korral osutavad dumpingu kordumise tõenäosusele eelkõige Hiina puhul kindlaks määratud normaalväärtuste tase, koostööd tegeva tootja dumpinguhinnaga müük kolmandate riikide turgudel, Hiina eksportijate suhtes Indias ja Ameerika Ühendriikides kehtestatud dumpinguvastased meetmed, liidu turu atraktiivsus võrreldes teiste turgudega ning märkimisväärne vaba tootmisvõimsus Hiinas.

D. OLUKORD LIIDU TURUL

1.           Liidu tootmisharu määratlus

(38)     Praegune uurimine kinnitas, et persulfaate toodavad liidus vaid kaks tootjat. Nende toodang moodustab 100 % liidu kogutoodangust uurimisperioodil. Mõlemad tootjad toetasid läbivaatamise taotlust ja tegid uurimise ajal koostööd.

(39)     Need kaks äriühingut moodustavad seega liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses ning neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

2.           Sissejuhatav märkus

(40)     Selleks et kaitsta algmääruse artikli 19 kohaselt konfidentsiaalsust, esitatakse kahe liidu tootja andmed indekseeritud vormis või vahemikena.

(41)     Impordiandmeid analüüsiti CN-koodide tasemel kolme peamise samasuguse toote liigi osas: ammooniumpersulfaat, naatriumpersulfaat, kaaliumpersulfaat, ning TARIC-koodi tasemel neljanda tooteliigi, peroksümonosulfaadi osas. Impordianalüüsi täiendati algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud teabega.

3.           Tarbimine liidus

(42)     Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu tootmisharu müügimahu põhjal liidu turul, Eurostatist saadud ning CN- ja TARIC-koodide tasemel arvutatud impordiandmete põhjal.

(43)     Liidu tarbimine uurimisperioodil oli pisut kõrgem kui vaatlusaluse perioodi alguses. 2009. ja 2010. aasta vahel märgiti 22 %-list kasvu, kuid edaspidi tarbimine vähenes ligikaudu 18 % võrra.

Tabel 1

Tarbimine

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Tarbimine (tonnides) || 25 000–35 000 || 35 000–45 000 || 35 000–45 000 || 25 000–35 000

Näitaja (2009=100) || 100 || 122 || 114 || 103

Allikas: küsimustiku vastused, Eurostat, artikli 14 lõike 6 kohane andmebaas.

4.           Hiinast pärit impordi maht, hinnad ja turuosa

(44)     Hiinast pärit impordi mahte ja turuosasid analüüsiti Eurostati ja algmääruse artikli 14 lõike 6 kohaselt kogutud andmete põhjal.

(45)     Eelmainitud andmekogude võrdlemine näitab, et kogu Hiina import pärineb ühelt äriühingult, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud. Sellest tulenevalt ei saa analüüsida Hiinast pärit dumpinguhindadega impordi turuosa ja selle hinnakujundust.

(46)     Lisaks ei ole võimalik arvutada Hiina puhul hindade allalöömist, sest Hiina eksportivad tootjad, kelle suhtes kehtisid dumpinguvastased meetmed, ei eksportinud uurimisperioodil liitu vaatlusalust toodet.

5.           Import muudest kolmandatest riikidest

(47)     Järgmises tabelis on esitatud muudest riikidest pärit impordi maht, hinnad ja turuosa vaatlusalusel perioodil. Need koostati CN-koodide ja TARIC-koodide tasemel saadud statistilise teabe alusel. Konfidentsiaalsuse tõttu, nagu eespool põhjenduses 40 selgitatakse, on turuosa näitajad avaldatud indekseerituna.

Tabel 2

Import muudest kolmandatest riikidest

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood ||

Türgi || || || || ||

Impordimaht (tonnides) || 2326 || 3002 || 2360 || 3026 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 129 || 101 || 130 ||

Hind, eurot/tonn || 1137 || 1010 || 1130 || 1158 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 89 || 99 || 102 ||

Turuosa Indeks || 100 || 106 || 89 || 126 ||

Ameerika Ühendriigid || || || || ||

Impordimaht (tonnides) || 3662 || 3951 || 4156 || 2556 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 108 || 114 || 70 ||

Hind, eurot/tonn || 1053 || 1170 || 1201 || 1099 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 111 || 114 || 104 ||

Turuosa Indeks || 100 || 88 || 100 || 68 ||

Muud kolmandad riigid || || || || ||

Impordimaht (tonnides) || 1652 || 1605 || 1420 || 1105 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 97 || 86 || 67 ||

Hind, eurot/tonn || 1443 || 1518 || 1605 || 1738 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 105 || 111 || 120 ||

Turuosa Indeks || 100 || 80 || 76 || 65 ||

Kolmandad riigid kokku || || || || ||

Impordimaht (tonnides) || 7640 || 8558 || 7936 || 6687 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 112 || 104 || 88 ||

Hind, eurot/tonn || 1163 || 1179 || 1252 || 1231 ||

Näitaja (2009=100) || 100 || 101 || 108 || 106 ||

Turuosa Indeks || 100 || 92 || 91 || 85 ||

Allikas: Eurostat ja Taric ||

(48)     Teistest kolmandatest riikidest pärit impordi maht liidu turul vähenes vaatlusalusel perioodil ligikaudu 12 % ning samal perioodil tõusis keskmine hind 6 %. Teiste kolmandate riikide kaotatud turuosa võtsid osaliselt üle Hiina importijad ja liidu tööstus. Samal perioodil suurendas liidu tööstus oma hindasid keskmiselt 7 %, nagu märgitakse allpool põhjenduses 64.

6.           Liidu tootmisharu majanduslik olukord

6.1.        Sissejuhatavad märkused

(49)     Komisjon uuris algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt kõiki asjakohaseid liidu tootmisharu mõjutavaid majandustegureid ja -näitajaid.

6.2.        Toodang, tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

(50)     Vaatlusalusel perioodil suurenes liidu tootmisharu tootmine märkimisväärselt. Kasv oli kõige suurem ajavahemikul 2009–2010 kui tootmine suurenes 32 protsendipunkti võrra. Edaspidi tootmine stabiliseerus, vähenedes pisut 2011. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal.

Tabel 3

Liidu kogutoodang

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Tootmine (tonnides) || 20 000–30 000 || 25 000–35 000 || 25 000–35 000 || 25 000–35 000

Näitaja (2009=100) || 100 || 132 || 135 || 125

Allikas: küsimustiku vastused

(51)     Tootmisvõimsus oli vaatlusalusel perioodil stabiilne. Kuna ajavahemikul 2009–2011 tootmine kasvas, suurenes üldine tootmisvõimsus 34 %. Uurimisperioodil see suundumus muutus, kuna tootmise vähenemise tulemusel vähenes tootmisvõimsus 6 protsendipunkti võrra, nagu nähtub järgnevast:

Tabel 4

Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Tootmisvõimsus (tonnides) || 35 000–45 000 || 35 000–45 000 || 35 000–45 000 || 35 000–45 000

Näitaja (2009=100) || 100 || 101 || 101 || 101

Tootmisvõimsuse rakendamine || 60 % || 79 % || 81 % || 75 %

Näitaja (2009=100) || 100 || 131 || 134 || 124

Allikas: küsimustiku vastused

6.3.        Varud

(52)     Ehkki liidu tootmisharu lõppvarude tase tõusis märkimisväärselt 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel, on selle tase tootmistaseme suhtes suhteliselt madal.

Tabel 5

Lõppvarud

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides) || 500–1500 || 1000–2000 || 2000–3000 || 1500–2500

Näitaja (2009=100) || 100 || 144 || 227 || 184

Allikas: küsimustiku vastused

6.4.        Müügimaht

(53)     Liidu tootmisharu müügimaht sõltumatutele tarbijatele liidu turul järgis tarbimissuundumust, mille kõrgaeg oli 2010. aastal ja mis seejärel langes järgnevatel aastatel kuni uurimisperioodi lõpuni. Vaatlusaluse perioodi jooksul suurenes see 6 %.

Tabel 6

Müük mitteseotud klientidele

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Maht (tonnides) || 15 000–25 000 || 20 000–30 000 || 20 000–30 000 || 15 000–25 000

Näitaja (2009=100) || 100 || 122 || 113 || 106

Allikas: küsimustiku vastused

6.5.        Turuosa

(54)     Kuna liitu suunatud müügimaht järgis tarbimissuundumust, jäi liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil suhteliselt stabiilseks.

Tabel 7

Liidu turuosa

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

ELi tootmisharu turuosa || 65 %–75 % || 65 %–75 % || 65 %–75 % || 65 %–75 %

Näitaja (2009=100) || 100 || 100 || 100 || 103

Allikas: küsimustiku vastused, Eurostat and Taric

6.6.        Kasv

(55)     Nagu eespool selgitatakse, tarbimise kasv liidus piirnes vaatlusalusel perioodil 3 protsendipunktiga. Samal perioodil suutis liidu tootmisharu oma müügimahtu ja turuosa pisut suurendada.

6.7.        Tööhõive ja tööviljakus

(56)     Liidu tootmisharu tööhõive tase püsis 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel stabiilsena. Kuid töötaja tootlikkus, mõõdetuna toodangus (tonnides) töötaja kohta, suurenes sel perioodil nähtavalt kooskõlas tootmise suundumusega. Täpsed andmed on järgmised:

Tabel 8

Liidu tööhõive ja tootlikkuse koondandmed

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Töötajate indeks || 100 || 100 || 103 || 101

Tootlikkuse indeks || 100 || 132 || 131 || 124

Allikas: küsimustiku vastused

6.8.        Ühiku müügihinnad

(57)     Liidu tootmisharu ühiku müügihinnad mitteseotud klientidele liidus kasvasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahel 7 %. Liidu tootmisharu 7 %-list keskmise hinna tõusu saab selgitada muutusega tootevalikus, mida vaatlusalusel perioodil müüdi. Isegi kui võtta arvesse tootevaliku võimalikku erinevust, oli see hind oluliselt kõrgem kui see, mida küsis koostööd tegev Hiina tootja ekspordi eest kolmandatesse riikidesse.

Tabel 9

Liidu müügi ühikuhind

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Liidu müügi ühikuhind (eurot/tonn) || 1100–1300 || 1100–1300 || 1200–1400 || 1200–1400

Näitaja (2009=100) || 100 || 100 || 105 || 107

Allikas: küsimustiku vastused

6.9.        Kasumlikkus

(58)     2009. aastal oli liidu tootmisharu kasumlikkus lähedal nullile. Sellest tulenevalt püsis tulusus 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kõrgemal kui 10 %. Kasumlikkuse indeksi äkiline hüpe ajavahemikul 2009–2010 tuleneb seega väga madalast baastasemest 2009. aastal, mis liidu tootmisharu jaoks oli kriitiline aasta. 2011. aasta kõrge kasumlikkus tulenes ühekordsest ebatavalisest kulusäästust, mis edaspidi iseenesest enam ei kordu. Seda peegeldab juba uurimisperioodil vähenenud tulusus, mis näitab jätkumistendentsi.

Tabel 10

Kasumlikkus

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Liidu müügi kasumlikkus Näitaja (2009=100) || 100 || 2400 || 3336 || 1854

Allikas: küsimustiku vastused

6.10.      Investeeringud ja investeeringutasuvus

(59)     Uurimine näitas, et liidu tootmisharu suutis investeeringute taseme hoida kõrgel kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(60)     Investeeringutasuvus oli 2009. aastal tihedalt seotud kasumlikkuse suundumusega ja 2011. aasta ei olnud tüüpiline, nagu eespool põhjenduses 58 selgitatakse.

Tabel 11

Investeeringud ja investeeringutasuvus

Näitaja (2009=100) || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Investeeringud || 100 || 71 || 110 || 99

Investeeringutasuvus || 100 || 3166 || 4647 || 2455

Allikas: küsimustiku vastused

6.11.      Rahavoog ja kapitali kaasamise võime

(61)     Rahavoog, mis mõjutab tootmisharu suutlikkust oma tegevust ise finantseerida (väljendatuna protsendina vaatlusaluse toote käibest) järgis tulususega sarnast suundumust. See suurenes märkimisväärselt kuni 2011. aastani ja vähenes uurimisperioodil.

Tabel 12

Rahavoog

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Rahavoog Näitaja (2009=100) || 100 || 288 || 381 || 172

Allikas: küsimustiku vastused

6.12.      Töötasud

(62)     Liidu tootmisharu töötajate arv püsis stabiilsena, kuid nende palk suurenes vaatlusalusel perioodil 12 % võrra.

6.13.      Dumpingumarginaali ulatus

(63)     Nagu eespool selgitatakse, ei toimunud vaatlusalusel perioodil Hiinast dumpinguhinnaga importi ja seetõttu ei saanud hinnata dumpingumarginaali ulatust.

6.14.      Taastumine varasemast dumpingust

(64)     Võttes arvesse Hiinast pärineva dumpinguhinnaga odava impordi puudumist, tootmisvõimsuse suhteliselt kõrget kasutamismäära ning liidu tootmisharu turuosa kasvu, selle kasumlikkust ja teatavate näitajate positiivset arengut, järeldati, et vaatlusalusel perioodil liidu tootmisharu taastus varasemast dumpingust. Taastumine toimus siiski alles hiljuti ja uurimisperioodil täheldati liidu turul teatavat langust selliste kahjunäitajate nagu kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja investeeringud puhul.

7.           Järeldus liidu tootmisharu olukorra kohta

(65)     Uurimine näitas, et odavate dumpinguhinnaga toodete import Hiinast lakkas liidu turul kohe pärast esialgsete meetmete kehtestamist 2007. aastal ja neid tooteid ei olnud turul ei vaatlusalusel perioodil ega uurimisperioodil. Liidu turul olev Hiina import pärineb ainsalt Hiina tootjalt, kelle puhul esialgse uurimise käigus dumpingut ei tuvastatud. See võimaldas liidu tootmisharul jõuda kõrgele tootmistasemele, suurendada oma müügimahtu, tõsta keskmist hinda, suurendada turuosa ja kasumlikkust ning parandada üldist majandusolukorda.

(66)     Seetõttu järeldati, et liidu tootmisharu ei kandnud uurimisperioodil materiaalset kahju. Võttes arvesse eespool kirjeldatud tarbimise langust ja teatavate kahjunäitajate vähenemist uurimisperioodil, on liidu tootmisharu olukord endiselt haavatav.

E. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.           Sissejuhatavad märkused

(67)     Kahju kordumise tõenäosuse hindamiseks meetmete aegumise korral analüüsiti Hiina impordi võimalikku mõju liidu turule ja liidu tootmisharule vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(68)     Analüüsis keskenduti Hiina vabale tootmisvõimsusele ja Hiina eksportijate käitumisele kolmandate riikide turgudel ja liidu turul.

2.           Vaba tootmisvõimsus Hiinas

(69)     Uurimise käigus kogutud ja tõendatud teabe kohaselt on Hiinas vaba tootmisvõimsust hinnanguliselt 100 000 tonni vaatlusaluse toote valmistamiseks. Lisaks on mitmel pool riigis mitu väiketootjat, kes muudavad selle näitaja veelgi suuremaks.

(70)     Kuna Hiina eksportijad ei teinud koostööd, siis puuduvad täpsed protsentuaalsed andmed vaba tootmisvõimsuse kohta, mida oleks võimalik kasutada vaatlusaluse toote eksportimiseks liidu turule. Uurimine näitas siiski, et ainsal koostööd tegeval Hiina tootjal on vaba tootmisvõimsust ligikaudu 30 %. Ekstrapoleerides seda teavet kõikide Hiina äriühingutele tähendaks, et Hiinas on hetkel vaba tootmisvõimsust rohkem kui 30 000 tonni.

(71)     Eeltoodule tuginedes ja isegi siis, kui Hiina äriühingud ei töötaks täisvõimsusel, oleks Hiinal võimalik eksportida 20–25 tonni asjaomast toodet. Arvestades tulemusi ja järeldusi põhjendustes 22–44, on selge, et kui meetmeid ei pikendata, kasutaks Hiina vaba olemasolevat tootmisvõimsust liidu turule suunatud ekspordi tarvis. Seda potentsiaalset täiendavat ekspordimahtu tuleks vaadelda uurimisperioodil esinenud liidu tarbimismahu (25 000–35000 tonni) raames.

3.           Eksport Hiinast

(72)     Nagu eespool põhjenduses 20 märgitakse, näitas uurimine, et Hiina eksport kolmandatesse riikidesse toimus dumpinguhindadega. Ameerika Ühendriikides ja Indias asjaomaste asutuste korraldatud aegumise läbivaatamise tulemuste põhjal esitati soovitus pikendada Hiinast pärit persulfaatide suhtes kehtivaid dumpinguvastaseid meetmeid. Sellises olukorras eeldatakse, et kui meetmetel lastaks aeguda, siis Hiina eksportijate vaba tootmisvõimsust kasutataks peamiselt liidu turu ekspordi tarvis. Nagu eespool põhjenduses 32 märgitakse, arvestades, et tarnimise teistesse kolmandatesse riikidesse, mille puhul meetmeid ei rakendata, tagavad nendel turgudel juba tegutsevad äriühingud, siis tõenäoliselt kasutatakse Hiina kogu vaba tootmisvõimsust asjaomase toote eksportimiseks liidu turule.

(73)     Võttes arvesse Hiina eksportijate varasemat dumpingut, mille tulemusel kohaldati kehtivad meetmed, ning praegust dumpingut kolmandates riikides, võib järeldada, et see liitu suunatav eksport toimuks dumpinguhindadega.

(74)     Veelgi enam, nagu eespool põhjenduses 23 märgitakse, tuletatakse meelde, et aastatel 1995–2001 kehtestati dumpinguvastased meetmed Hiinast pärit persulfaatide ekspordi suhtes. Kuna neid meetmeid ei pikendatud, kasvas Hiinast pärit import vähem kui 200 tonnilt 2001. aastal kuni peaaegu 10 000 tonnini 2006. aastal ja seega hõlvas rohkem kui 20 % liidu turust.

4.           Kokkuvõte

(75)     Pidades silmas uurimise järeldusi, nimelt Hiina vaba tootmisvõimsust, Hiina dumpingu jätkumist kolmandate riikide suhtes, Hiina eksportijate piiratud võimalusi müüa teistesse kolmandatesse riikidesse ja tõestatud võimalus suunata ekspordimahte ümber liidu turule, leitakse, et meetmete kehtetuks tunnistamine nõrgendaks liidu tootmisharu positsiooni põhiturul ja saadud kahju võib korduda, kuna tõenäoliselt toimub Hiina import dumpinguhindadega. Ei ole ühtegi põhjust arvata, et liidu tootmisharus tänu kehtivatele meetmetele saavutatud tulemuslikkus jääks samaks või kasvaks veelgi, kui meetmed tunnistataks kehtetuks. Vastupidi, esinevad soodsad tingimused Hiina impordi suunamiseks liidu turule dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus ning see tõenäoliselt õõnestaks vaatlusalusel perioodil saavutatud positiivset arengut liidu turul. Hiina tõenäoline dumpinguhindadega import suudaks avaldada mõju liidu tootmisharu müügihindadele ning sundida teda turuosast loobuma ning see avaldaks negatiivset mõju liidu endiselt haavatava tootmisharu majandustulemustele, nagu selgitatud eespool põhjenduses 66.

F. LIIDU HUVID

1.           Sissejuhatus

(76)     Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas kehtivate meetmete säilitamine oleks vastuolus liidu kui terviku huvidega. Liidu huvide kindlaksmääramisel lähtuti kõikide asjaomaste huvitatud isikute, st liidu tootmisharu, importijate ja kasutajate huvide hindamisest. Kooskõlas algmääruse artikli 21 lõikega 2 anti huvitatud isikutele võimalus oma seisukohad teatavaks teha.

(77)     Kuna käesolev uurimine kujutab endast kehtivate meetmete läbivaatamist, siis oli võimalik hinnata kehtivate dumpinguvastaste meetmete kõiki põhjendamatuid negatiivseid mõjusid huvitatud isikutele.

2.           Liidu tootmisharu huvid

(78)     Eespool põhjenduses 70 järeldatakse, et kui dumpinguvastastel meetmetel lastakse aeguda, siis on tõenäoline, et liidu tootmisharu seisund halveneb tunduvalt. Seetõttu saaks liidu tootmisharu meetmete jätkumisest kasu, kuna liidu tootjad suudaks säilitada oma müügimahte, turuosa, kasumlikkust ja üldist positiivsel majandusolukorda. Vastupidisel juhul ohustaks meetmete mittejätkumine tõsiselt liidu tootmisharu elujõulisust, kuna on põhjused eeldada, et Hiina import suunatakse liidu turule ümber dumpinguhindadega ja märkimisväärses mahus, mis põhjustaks kahju kordumise.

3.           Kasutajate huvid

(79)     Mitte ükski 44 kasutajast, kellega ühendust võeti, ei vastanud küsimustikule ega teinud koostööd. Kasutajad ei teinud koostööd ka esialgse uurimise ajal. Kasutajate huvi puudumise tõttu järeldati, et meetmete säilitamine ei kahjustaks kasutajate huve. Lisaks leiti uurimise käigus, et vaatlusaluse toote mõju tootmisahela järgmise etapi toodetele on pigem marginaalne ja et meetmete säilitamine ei avaldaks kahjulikku mõju kasutajate tootmisele. Uurimisel selgus samuti, et toote olemus ja ka mitme tarnija olemasolu turul võimaldavad tarbijal tarnijat lihtsalt vahetada.

4.           Importijate huvid

(80)     Mitte ükski 14 importijast, kellega ühendust võeti, ei vastanud küsimustikule ega teinud koostööd. Importijad ei teinud koostööd ka esialgse uurimise ajal. Importijate huvi puudumise tõttu järeldati, et meetmete säilitamine ei kahjustaks nende huve. Uurimisel selgus, et importijad saavad kerge vaevaga osta praegu turul tegutsevatelt erinevatelt pakkujatelt, eelkõige liidu tootmisharult, Ameerika Ühendriikide eksportijatelt ja dumpinguhindadeta müüvatelt Hiina eksportijatelt.

5.           Kokkuvõte

(81)     Eespool kirjeldatut arvesse võttes järeldatakse, et seoses liidu huviga puuduvad veenvad põhjused, mis räägiksid praeguste dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu.

G. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(82)     Kõiki asjaomaseid isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada, et kehtivad meetmed tuleks säilitada. Lisaks anti neile võimalus esitada pärast kõnealust teatavakstegemist teatava aja jooksul oma märkused. Tehtud märkusi ja esitatud teavet võeti nõuetekohaselt arvesse, kui selleks oli põhjust.

(83)     Eeltoodust tuleneb, et vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 tuleks Hiinast pärit teatavate peroksosulfaatide (persulfaatide) impordi suhtes kohaldatavad nõukogu määrusega (EÜ) nr 1184/2007 kehtestatud dumpinguvastased meetmed säilitada.

(84)     Et vähendada meetmetest kõrvalehoidmise ohtu, mis tuleneb tollimaksumäärade suurest erinevusest, peetakse vajalikuks kehtestada erimeetmed, et tagada dumpinguvastaste tollimaksude nõuetekohane kohaldamine. Kõnealuste erimeetmete hulka, mida kohaldatakse üksnes äriühingute suhtes, kellele on määratud individuaalne tollimaksumäär, kuulub käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastava kehtiva faktuurarve esitamine liikmesriikide tollile. Impordi suhtes, millele ei ole nimetatud arvet lisatud, rakendatakse kõigi teiste tootjate suhtes kohaldatavat dumpinguvastast jääktollimaksu,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.           Käesolevaga kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit CN-koodide 2833 40 00 ja ex 2842 90 80 (TARIC 2842 90 80 20) alla kuuluvate peroksosulfaatide (persulfaatide), sh ka kaaliumperoksomonosulfaadi impordi suhtes.

2.           Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr, mida kohaldatakse allpool loetletud äriühingute valmistatud ning lõikes 1 kirjeldatud toodete vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist, on järgmine:

Äriühing || Dumpinguvastane tollimaks || TARICi lisakood

ABC Chemicals (Shanghai) Co., Ltd., Shanghai || 0,0 % || A820

United Initiators Shanghai Co., Ltd || 24,5 % || A821

Kõik teised äriühingud || 71,8 % || A999

3.           Lõikes 2 nimetatud äriühingute suhtes kindlaksmääratud individuaalseid tollimaksumäärasid kohaldatakse tingimusel, et liikmesriikide tollile esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Kui sellist arvet ei esitata, kohaldatakse kõikide teiste äriühingute suhtes kohaldatavat tollimaksumäära.

4.           Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tollimakse käsitlevaid kehtivaid õigusnorme.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 265, 11.10.2007, lk 1.

[2]               ELT C 305, 10.10.2012, lk 15.

[3]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[4]               ELT L 265, 11.10.2007, lk 1.

[5]               ELT C 305, 10.10.2012, lk 15.

[6]               Tuletatakse meelde, et määruses, (EÜ) nr 1184/2007 (ELT, 11.10.2007, L 265/1), millega kehtestati Hiina Rahvavabariigist, Ameerika Ühendriikidest ja Taiwanist pärit peroksosulfaatide impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, oli äriühingu United Initiators Shanghai Co., Ltd. nimi Degussa-AJ (Shanghai) Initiators Co., Ltd., Shanghai. Nime muutuse tingis omandi üleminek 2008. aastal.

[7]               Nr A-570-847 (läbivaatamine)

[8]               Käesolevas põhjenduses osutatud äriühingu suhtes ei teostata uut läbivaatust praeguse aegumise läbivaatamise uurimise ajal, kuna esialgne uurimise tulemusel määrati sellele äriühingule tollimaksumääraks 0 % (nõukogu määrus nr 1184/2007).

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse läbiviimist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit peroksosulfaatide (persulfaatide) impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

Artikli 1 lõikes 3 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1) Faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2) Järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et

käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdavad peroksosulfaadid (koguses …) tootis (äriühingu nimi ja aadress) (TARICi lisakood) Hiina Rahvavabariigis. Kinnitan, et käesolevas arves esitatud teave on täielik ja täpne.”

Kuupäev ja allkiri