SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Põllumajandustoodete ja -toiduainete tootmine ja turustamine on Euroopa Liidu suur trump. EL oma umbes 18 %-lise ülemaailmse ekspordi ja 20 %-lise ülemaailmse impordiga on Ameerika Ühendriikide kõrval põllumajandustoodete suurim importija ja eksportija. Euroopa töötlevas tööstuses on põllumajanduslikud toiduained esireas: nad esindavad 13,5 % tööhõivest ja panustavad käibesse 12,9 % ulatuses. Nimetatud tööstus koosneb 310 000 ettevõttest, millest 99,1 % on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad[1]. Aastate jooksul on Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektor võtnud suuna kvaliteedi ja lisandväärtuse poole ning keskendunud nii Euroopas kui ka kogu maailmas üha rohkem hinnatud töödeldud toodetele. Nende toodete väärtus ületab kaks kolmandikku ELi põllumajanduslikust koguekspordist, millel on veel märkimisväärselt arenguruumi.

On väga oluline, et Euroopa põllumajandus ja sellest vahetult sõltuv põllumajanduslik toidutööstus säilitaksid oma konkurentsivõime ja turuosa ning suurendaksid neid nii siseturul kui ka eksportimisel, pidades kinni rahvusvaheliste kaubandussuhete raames ELi võetud kohustustest. Samas on Euroopa põllumajandus tänapäeval turgude üleilmastumise tõttu vastamisi palju konkurentsirohkema keskkonnaga. See suundumus peaks järgnevatel aastatel jätkuma seoses Doha vooru võimaliku lõpetamise ning läbirääkimisel olevate kahepoolsete ja piirkondlike lepingute võimaliku sõlmimisega. Kuigi neid lepinguid tihti kardetakse, võivad need luua kõnealuse sektori jaoks ka olulisi võimalusi.

Siseturul mõistavad aga väga vähesed Euroopa tarbijad, milliseid jõupingutusi teevad Euroopa põllumehed kvaliteetsete, tervislike ja ohutute toodete tootmiseks. Vaid 14 % eurooplastest tunneb ära kaitstud päritolunimetuse (KPN) või kaitstud geograafilise tähisega (KGT) hõlmatud toodete logod, mis on peamised ELis kehtestatud Euroopa kvaliteedisüsteemid. Sama on ekspordiga, investeerimispingutused kaugematel turgudel turustamiseks ja müümiseks kujutavad endast keerulist probleemi sektori jaoks, mis koosneb peamiselt väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest või isegi mikroettevõtjatest.

Selline olukord kujutab endast kahtlemata proovikivi Euroopa põllumajandustootjate jaoks, kuid see avab ka võimalusi, millega tuleks tõhusalt tegeleda, eelkõige ühise põllumajanduspoliitika kaudu. Euroopa põllumajanduse edu tugineb tema võimele oma turuosa suurendada ja võimaldada toiduainetööstusel, mis kujutab endast väga konkurentsivõimelist sektorit, säilitada oluline koht ELi majanduses ja kaubanduses.

Nimetatud tingimused nõuavad ajakohast ja ambitsioonikat edendamispoliitikat, milles võetakse arvesse praeguseks juba ellu viidud edendamisprogrammidest õpitut ja mis moodustaks ühise põllumajanduspoliitika ajakohastamise täiendava etapi. Eesmärk on toetada põllumajandussektorit ning eelkõige selle sektori tuumiku moodustavaid väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ja tootjaorganisatsioone, et nad võiksid tugeva ja dünaamilise panuse anda kogu ELi ja eelkõige maapiirkondade majanduskasvu. Selleks on vaja ümberkorraldatud edendamispoliitikat kasusaajate (kutse- või kutsealadevahelised organisatsioonid, riiklikud või Euroopa tootjaorganisatsioonid) jaoks koos täiendavate vahenditega, mis integreeriks erinevad lähenemisviisid nii siseturu kui ka kolmandate turgude jaoks.

Seda ettepanekut, mille puhul eraldatakse edendusmeetmetele järk-järgult, kuid senisest märkimisväärselt suuremad vahendid, rahastatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika jaoks ajavahemikuks 2014–2020 juba kavandatud summade raames. Kõnealuste kulude prognoos põhineb kasvavast nõudlusest tulenevatel turustusvõimalustel kolmandates riikides, nagu näiteks Aasias, kus 2050 aastaks prognoositakse ainuüksi ASEANi[2] liikmesmaade puhul põllumajandustoodete impordi suurenemist rohkem kui 17 miljardit dollari võrra[3].

Lisaks kasvavale nõudlusele, eelkõige tärkavatel turgudel, mis on juba praegu väga suure tähtsusega ELi põllumajanduslike toiduainete ekspordi seisukohalt, paraneb arvukate käimasolevate kaubandusläbirääkimiste tulemusel turulepääs üldiselt. Nii loovad käimasolevad läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle turustusvõimalusi, mille praegune väärtus ELi põllumajandus- ja toiduainesektori jaoks on ligikaudu 35 miljardit eurot aastas. See väärtus võib tänu kasvavale nõudlusele ja kõigi kaubandusvaldkondade liberaliseerimisele kõnealuste läbirääkimiste tulemusel veelgi suureneda. Näiteks 2027. aastaks võib ambitsioonikas vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikidega suurendada ELi põllumajandustoodete eksporti ligikaudu 15 % (üle 1,7 miljardi euro aastas) ning töödeldud põllumajandustoodete eksporti 45 % (üle 13,4 miljardi euro aastas)[4]. Ambitsioonikas vabakaubandusleping Jaapaniga suurendaks ELi põllumajanduslike toiduainete eksporti pikaajalises perspektiivis 137 % (üle 5,9 miljardi euro aastas)[5].

Tegemist on seega Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori jaoks strateegilise ja üliolulise võimalusega, millest tuleb ambitsioonika ja innovaatilise poliitika vahendusel kinni haarata, võttes arvesse ELi VKEde tähtsust selles sektoris. VKEd vajavad toetust, oskusteavet ja stiimuleid, et seda suurt võimalust ära kasutada. Selleks on vaja laiaulatsulikku avaliku arutelu. Käesoleva ettepanekuga ettenähtud summad võimaldavad usaldusväärse poliitika lähiaastatel välja töötada.

Üldine taust

Ühine põllumajanduspoliitika võimaldab Euroopa põllumajandussektori ja põllumajandusliku toidutööstuse potentsiaali vabastada ja esile tõsta. Käimas on reformiprotsess, mis lubab sellel poliitikal pärast 2013. aastat aidata täielikult kaasa tööhõive ja majanduskasvu strateegiale „Euroopa 2020”, toetades põllumajandust, mis on maapiirkondade jaoks toiduga kindlustatuse, loodusvarade säästva kasutamise ja dünaamilisuse allikas. Paralleelselt tuleb reformida põllumajandustoodetest teavitamise ja nende edendamise poliitikat, mis on ühise põllumajanduspoliitika üks vahenditest.

Ühise põllumajanduspoliitika töövahendina peab Euroopa põllumajandustoodete edendamispoliitika järgima ühise põllumajanduspoliitika reformi 2020. aasta eesmärke ja eelkõige eesmärki tugevdada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet nii siseturul kui ka kolmandate riikide turgudel, püüdes saavutada järgmised erieesmärgid:

– tõsta tarbijate teadlikkuse taset Euroopa põllumajandustoodete eelistest;

– arendada ja avada uusi Euroopa põllumajandustoodete turgusid siseturul ja kolmandate riikide turgudel;

– parandada poliitikameetmete tõhusust ja tulemuslikkust.

Ühise põllumajanduspoliitika raames on arenenud ELi toetus põllumajandustoodetest teavitamisele ja nende edendamisele. Enne 2000. aastat olid teavitamis- ja müügiedendusmeetmed kavandatud valdkondlikul tasandil. 2000. aastal koondati valdkondlikud meetmed horisontaalsesse süsteemi. Ajavahemikul 2000–2007 hõlmati need tegevused kahe erineva määrusega, üks käsitles siseturgu ja teine kolmandaid riike[6]. Alates 2008. aastast on need kaks lähenemisviisi koondatud ilma märkimisväärsete sisuliste muudatusteta ühtsesse horisontaalsesse süsteemi (nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008[7] ja komisjoni määrus (EÜ) nr 501/2008[8]).

Ettepaneku eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on võimaldada teavitamis- ja müügiedendusmeetmete elluviimist siseturul ja kolmandates riikides, mis on põllumajandussektori jaoks vajalik, et tegeleda arvukate probleemidega, millega ta seisab silmitsi üha kasvava konkurentsi ja turgude avamise olukorras. Euroopa põllumajanduse edu sõltub tema võimest suurendada oma turuosa ja võimaldada väga konkurentsivõimelisel toiduainetööstuse sektoril (toiduahel moodustab 6 % ELi sisemajanduse koguproduktist) hoida olulist kohta ELi majanduses ja kaubanduses.

Meetmed järgivad Euroopa teavitamis- ja müügiedendusstrateegiat, milles sätestatakse prioriteetsed turud, tooted ja sõnumid, mida tuleks esile tõsta (näiteks kõrge lisandväärtusega tooted), võttes arvesse vabakaubanduslepingute üle peetavaid läbirääkimisi ja juhtivaid turgusid ning vältides vahendite killustamist ja hajutamist. Käesolev ettepanek on suunatud kolmandate riikidega seotud meetmete tasakaalustamisele.

Meetmete arvu suurendamiseks ja nende kvaliteedi tõstmiseks tuleks kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika 2020. aasta reformiga, millega ärgitatakse põllumajandustootjaid end ümber korraldama, avada kava sellistele uutele kasusaajatele nagu tootjaorganisatsioonid.

Samuti tuleks nende meetmete puhul otsida paremat investeeringutasuvust ja kavandada range raamistik võimaluste üle märkida toodete päritolu või kaubamärke selgitamaks üldist põhisõnumit, milles tõstetakse esile Euroopa põllumajandustoodete olulisi omadusi.

Eri liikmesriikide ettevõtjate esitatud programmid annavad Euroopa lisandväärtusesse olulise panuse, nad väärtustavad Euroopa põllumajandustoodete mitmekesisust ja neid tuleks reformi raames edendada.

Komisjoni algatused, nagu kõrgetasemelised kaubandusalased lähetused või rahvusvahelistel messidel osalemised, lihtsustavad Euroopa põllumajandustoodete jaoks uute turgude avamist.

Ettepanekuga kavandatakse arendada uusi tehnilise toe teenuseid sidusrühmade jaoks, mis soodustaksid teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid või häid tavasid käsitlevat teabevahetust ning võimaldaksid arendada rühmade oskusteavet.

Ettepanekuga püütakse muu hulgas lihtsustada teavitamis- ja edendamispoliitika haldamist. Ettepanekus tehakse ettepanek, et komisjon oleks mitut riiki hõlmavate programmide haldamisel aktiivsem, et lihtsustada nende väljatöötamist ja elluviimist. Liikmesriigi ja komisjoni vastavaid rolle meetmete järelevalves ja kontrollimisel tuleks selgitada, et ennetada dubleerimist ja pikki menetlusi. Välja on pakutud üksnes komisjoni tasandil tehtav valik.

Kõigi meetmetega peab kaasnema mõju süstemaatiline hindamine, et saada kinnitus kavandatud eesmärkide saavutamise kohta. Edendamispoliitika tulemuslikkuse mõõtmiseks luuakse strateegiliste eesmärkidega seotud hulga ühiste näitajate põhist hindamisraamistikku, kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika ühise seire- ja hindamisraamistikuga.

ELi lisandväärtus

Ühine põllumajanduspoliitika on Euroopa Liidu poliitika. 28 eri põllumajanduspoliitika asemel on liikmesriigid ühendanud ressursid ühise eelarvega ELi ühise poliitika kujundamiseks. Põllumajandus on ainus sektor, mida reguleerib ühine poliitika ja mille puhul on aluslepingus ette nähtud ühised eeskirjad, sealhulgas seoses edendusmeetmetega. Ühise põllumajanduspoliitika käimasolev reformimine peab peegelduma kõigis selle poliitika töövahendites.

Ühtsel turul on ELi tasandi meetmetel eeskätt võimendav mõju, et: a) hõlbustada üldiste teabeprogrammide käivitamist, mida liikmesriigid ja ettevõtjad kasutavad liiga vähe, seda eriti praeguse majanduskriisi olukorras ja b) viia ellu mitut liikmesriiki hõlmavaid programme, mis võimaldavad liikmesriikidel kogemusi jagada ja mastaabisäästu saavutada.

2.           SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteeriti laialdaselt. Komisjoni 14. juulil 2011 algatatud rohelise raamatuga käivitati arutelu, mille tulemustest anti teada Euroopa Liidu eesistujariigi Poola 2011. aasta novembris korraldatud edendamise teemalisel konverentsil. Nõukogu võttis oma 2011. aasta detsembri koosolekul vastu järeldused rohelise raamatu kohta. Euroopa Parlament võttis pärast komisjoni vastavateemalise teatise vastuvõtmist 20. novembril 2012 vastu resolutsiooni. Konsultatsioonid toimusid ka edendamise alase nõuandekomitee raames ja ühise põllumajandusepoliitika lihtsustamise eksperdirühma 2012. aasta märtsis toimunud koosolekutel.

Praeguse süsteemi hindamine

Euroopa Komisjoni tellitud ja väliskonsultandi läbiviidud hindamine avaldati jaanuaris 2012. Selles hinnati üldiselt ja sõltumatult praegust süsteemi. Samuti uuriti selles põllumajandustoodetest teavitamise ja nende edendamise poliitika asjakohasust ja tõhusust nõukogu määruses (EÜ) nr 3/2008 sätestatud eesmärkide suhtes ning ühtsust teiste ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate edendusmeetmetega. Analüüsitav periood hõlmab aastaid 2002–2010.

Mõjuanalüüs

Ühelt poolt praeguse poliitilise raamistiku hindamise ning teiselt poolt tulevaste lahendamist nõudvate probleemide ja vajaduste analüüsimise alusel hinnatakse ja võrreldakse mõjuanalüüsis kolme erineva stsenaariumi mõju. Need reformi stsenaariumid koostati avaliku arutelu ja eri sidusrühmade seisukohavõttudest ilmnenud kolme eristatava aspekti alusel: sihtturg/-turud, Euroopa edendamispoliitika olemasolu või puudumine ning kaubamärke ja toodete päritolu käsitlevad eeskirjad. Otsustusprotsessile kaasaaitamiseks sõnastati kolm stsenaariumi.

•           Stsenaarium „praeguse olukorra parandamine” hõlmab edendamispoliitika piiratud kohandamist. Selle kohaselt tunnistatakse edendamispoliitika lisandväärtust ja otsitakse võimalusi parandada tuvastatud puudusi, et muuta poliitika lihtsamaks ja ligipääsetavamaks, võimaldada kasusaajatel pakutavaid vahendeid parimal võimalikul moel kasutada ja aidata neid kohase tehnilise toe kaudu.

•           „Suunatud” stsenaarium pakub lisaks praeguse olukorra parandamise stsenaariumi raames kavandatud abinõudele uue strateegia väljatöötamise ja elluviimise kaudu edendusmeetmete paremat suunamist sise- ja välisturule. Selle stsenaariumi järgi soodustatakse ka eri liikmesriikide ettevõtjate koostööd (mitut liikmesriiki hõlmavate otsese haldamisega programmide kaudu). Strateegia võimaldab muu hulgas laiendada edendamiskava raames abikõlblikke tooteid ja teemasid. Selles stsenaariumis pakutakse välja toote päritolumärgiste ja kaubamärkide parem kasutamine (näiteks ribareklaam).

•           Stsenaariumi „üksnes kolmandad riigid” puhul on poliitika tulemuslikkuse osas tegemist suunatud stsenaariumiga sarnase tasemega eesmärkidega, aga siin on komisjoni otse hallatavad edendusmeetmed suunatud ainult kolmandatele riikidele, järgides valikustrateegiat. Olukorra parandamise stsenaariumi raames välja pakutud parandamise aspektid on siia stsenaariumi üle võetud. Muu hulgas on üldise edendamistegevuse raames abikõlblikud ka üksikute erakaubamärkidega seotud turundusmeetmed, mis võiksid kuuluda abikõlblike toodete ja teemade laiendatud nimekirja.

Kui praeguse olukorra parandamise stsenaarium näib olevat liiga vähe suunatud Euroopa Liidu jaoks suure lisandväärtusega meetmetele ja üksnes kolmandate riikide stsenaarium näib liiga riskantne, võttes arvesse Euroopas põllumajandustoodete vähest tundmist, siis näitab mõjuanalüüs, et suunatud stsenaarium on kõige tasakaalustatum selleks, et määratleda põllumajandussektorite ja -turgude majanduskasvu vajadustele suunatud edendamiskava kontuure, parandades samal ajal Euroopa tarbijate teadlikkust, kes seisavad vastamisi toodete üha suureneva valikuga.

3.           Kava haldamine

Kava haldamisel kasutatakse praegu eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega (põhilised programmide elluviimisega seotud kulud) ja otsest eelarve täitmist (komisjoni algatusel teostatavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed). Käesoleva määrusega peaks kaasnema elluviidavate meetmete arvu üldine ja märkimisväärne kasv ning seega ka kulutuste suurenemine nii koostöös liikmesriikidega kui ka otsese eelarve täitmise korral, eelkõige just otsese eelarve täitmise puhul, mis kaasneb mitut riiki hõlmavate programmide elluviimise edendamise eesmärgil toimuvale üleminekule nimetatud haldamisviisi suunas.

Kulutasuvuse analüüsi alusel võib komisjon otsustada delegeerida kõik või osa programmi juhtimise ülesandeid rakendusasutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012[9] artiklile 62. Komisjon teeb teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”[10] ettepaneku kasutada rohkem olemasolevaid rakendusasutusi.

Selles kontekstis ja vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003[11] artikli 3 lõike 4 sätetele ning ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse [ühise põllumajanduspoliitika horisontaalne määrus] (EL) nr xxx/xxxx[12] artikli 6 lõikele g kavatseb komisjon delegeerida mõned teavitamis- ja müügiedendusprogrammidega, eelkõige mitut riiki hõlmavate programmide otsese eelarve täitmisega seotud ülesanded ja lihtprogrammide ettepanekute hindamise olemasolevale rakendusasutusele, eesmärgiga osutada parema kvaliteediga teenust ja suurendada ELi nähtavust oma põllumajandustoodetest teavitamise ja müügiedendusmeetmete raames.

4.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Käesolev ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 42 ja 43.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted

· Subsidiaarsuse põhimõte

ELi teavitamis- ja edendamispoliitika täiendab ja tugevdab oluliselt liikmesriikide meetmeid, tõstes nende toodete mainet ELi ja kolmandate riikide tarbijate silmis, eelkõige seoses toiduainete kvaliteedi, toiteväärtuse ja ohutuse ning tootmismeetoditega. Sellisel kolmandates riikides uusi turge avaval tegevusel on tõenäoliselt ka riiklikke ja eraalgatusi mitmekordistav mõju.

Ettepanek kuulub liikmesriikide ja Euroopa Liidu jagatud pädevusse ning on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Seoses üha kasvava kaubanduse liberaliseerimisega, eelkõige põllumajandustoodete ja toiduainete puhul, kasvavad üha enam kaubavahetus ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel. Selles kontekstis ja võttes arvesse ühise põllumajanduse turule orienteeritust kujutab põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid siseturul ja kolmandates riikides käsitlev määrus endast põhilist instrumenti, mis on ühtne WTO põllumajandusalase lepingu uue raamistikuga.

Sellest tulenevalt peab EL edendama põllumajandustoodete kõrgeid kvaliteedinorme ja ühiseid müügiedendusprogramme, mis hõlmavad ELi mitut riiki või mitut põllumajandussektorit.

Ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele.

5.           MÕJU EELARVELE

Võrreldes praeguse olukorraga kavandatakse ettepanekus põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele järk-järgult, kuid senisest märkimisväärselt suuremate vahendite eraldamist (61,5 miljonist eurost 2013. aastal kuni 200 miljoni euroni 2020. aastal). Üksikasjalikud andmed ettepaneku mõju kohta eelarvele on esitatud finantsselgituses.

Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020 käsitlev ettepanek sisaldab ühise põllumajanduspoliitika esimese samba jaoks otsetoetuste ja turumeetmetega seotud kulude summasid. Ettevaatusabinõuna võttis komisjon arvesse Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldusi mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Teavitamis- ja müügiedendusmeetmete rahastamine toimub Euroopa Ülemkogu sätestatud summade raames, tingimusel et võetakse vastu mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus.

2013/0398 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides

EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ning artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[13],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[14],

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 3/2008[15] võib EL viia siseturul ja kolmandates riikides ellu teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid oma põllumajandustoodete ja nende tootmisviiside ning teatavate põllumajanduslike toiduainete kohta.

(2)       Nende meetmete eesmärk on tugevdada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet nii siseturul kui ka kolmandates riikides, tõstes tarbijate teadmiste taset ELi põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete eeliste kohta ning samuti arendades ja avades uusi turgusid. Nad täiendavad ja tugevdavad liikmesriikide meetmeid.

(3)       Võttes ühelt poolt arvesse omandatud kogemust ja teiselt poolt põllumajandussektori ja nii ELi sise- kui ka välisturu arenguväljavaateid, tuleb läbi vaadata määruses (EÜ) nr 3/2008 sätestatud kord ja muuta see tõhusamaks ja ühtsemaks. Sellest tulenevalt tuleks määrus (EÜ) nr 3/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada uue määrusega.

(4)       Kooskõlas konkurentsieeskirjadega peavad siseturule suunatud meetmed piirduma teavitamismeetmetega ELi põllumajanduslikku tootmise tavade eripärade või ELi jaoks huvi pakkuvate teemade kohta, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012[16] sätestatud Euroopa kvaliteedikavad.

(5)       Samuti tuleb kavandada ELi toodete autentsuse väärtustamisega seotud meetmeid, et parandada tarbijate teadmisi autentsete toodete kvaliteedi osas võrreldes imiteerivate ja võltsitud toodetega. See aitab märkimisväärselt kaasa teadlikkuse tõstmisele nii ELis kui ka kolmandates riikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1151/2012 sätestatud kvaliteedikavades osalemist tõestavate sümbolite, tähiste ja lühendite kohta.

(6)       EL ekspordib peamiselt põllumajanduslikke valmistooteid, sealhulgas ELi toimimise lepingu I lisas loetlemata põllumajandustooteid. Seega tuleks teavitamis- ja müügiedendusmeetmed avada teatavatele põllumajanduslikele toiduainetele, kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika teiste süsteemidega nagu Euroopa kvaliteedikavad, kavandades juba neile toodetele avatud süsteeme.

(7)       ELi veinidest teavitamine ja nende edendamine kujutab endast ühises põllumajanduspoliitikas sätestatud veinisektori abiprogrammide üht juhtmeedet. Sellest tulenevalt tuleb veinide rahastamiskõlblikkust käesoleva süsteemi teavitamis- ja müügiedendusmeetmete raames piirata selliselt, et ainult mõne teise põllumajandustoote või toiduainega seotud vein oleks selleks kõlblik.

(8)       Ajavahemikul 2001–2011 oli vaid 30 % määrusega (EÜ) nr 3/2008 kehtestatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete eelarvest suunatud kolmandate riikide turgudele, samas kui neil turgudel on oluline kasvupotentsiaal. On vaja kehtestada eritingimused ELi põllumajandustoodetest teavitamise ja nende edendamise meetmete suuremas ulatuses elluviimiseks kolmandates riikides, eelkõige tugevama rahalise toetuse kaudu. Eesmärk on eraldada toetuseks 75 % kavandatud kuludest.

(9)       Et tagada elluviidud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete mõju, tuleks neid kavandada teavitamis- ja müügiedendusprogrammide raames. Neid programme esitasid kuni praeguseni kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid. Pakutud meetmete arvu ja kvaliteedi tõstmiseks tuleb kasusaajate ringi laiendada tootjaorganisatsioonidele. Lisaks peab komisjon suutma täiendada neid programme, viies ellu meetmeid oma algatusel, eelkõige uute turgude avamisele kaasa aitamise eesmärgil.

(10)     ELi kaasrahastatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmetel peab olema Euroopa erimõõde. Selleks ning vahendite hajumise ennetamiseks ja Euroopa nähtavuse suurendamiseks kõnealuste põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kaudu tuleb koostada töökava, milles määratletakse meetmete strateegilised prioriteedid selles osas, millistele elanikerühmadele, toodetele, teemadele või turgudele meetmed on suunatud ning samuti nõuded teavitamis- ja edendamissõnumitele. Komisjon võtab eelkõige arvesse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ülekaalukat rolli põllumajanduslike toiduainete sektoris, määruse (EL) nr XXX/20… [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) (KOM(2011) 626)] artiklites 154, 155 ja 156 sätestatud erakorraliste meetmetega hõlmatud sektoreid ning Euroopa Liidu kaubanduspoliitika raames sõlmitavaid vabakaubanduslepinguid seoses kolmandatele riikidele suunatud meetmetega.

(11)     Teavitamis- ja müügiedendusmeetmete tõhusa elluviimise tagamise huvides tuleb nende teostamine delegeerida nõuetekohaselt valitud rakendusasutustele.

(12)     Lisaks teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele peab komisjon arendama ja kooskõlastama Euroopa tasandi tehnilise toe teenuseid, eesmärgiga aidata ettevõtjatel osaleda kaasrahastatavates programmides, viia ellu tõhusaid kampaaniaid või arendada oma eksporditegevust.

(13)     ELi kaasrahastatud põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmed ei tohi põhineda kaubamärkidel ega spetsiifilisel päritolul. Märgi või päritolu mainimine võib aga siiski pakkuda müügiedendusmeetmete raames võimendavat mõju, eelkõige kolmandates riikides. Seega tuleb kaubamärkidele ja päritolule anda eritingimustest, eelkõige tööstusomandi kaitse õigustest kinni pidades suurem nähtavus, säilitades õiglase tasakaalu üldiste sõnumite esile toomisega, milles käsitletakse ELi põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete olulisi omadusi.

(14)     EL püüab lihtsustada ühise põllumajanduspoliitika regulatiivset keskkonda. Seda lähenemisviisi tuleks kasutada ka põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid käsitleva määruse puhul. Eelkõige tuleb läbi vaadata teavitamis- ja müügiedendusprogrammide haldamise põhimõtted, eesmärgiga neid lihtsustada ja võimaldada komisjonil sätestada programmiettepanekute esitamise ja valimise eeskirju ja menetlusi.

(15)     Eri liikmesriikide majandustegevuses osalejate koostöö aitab olulisel määral kaasa Euroopa lisandväärtuse suurendamisele ja põllumajandustoodete mitmekesisuse suurema nähtavuse tagamisele. Hoolimata sellest, et prioriteetseks on kuulutatud eri liikmesriikide organisatsioonide ühiselt koostatud programmid, on selliste programmide osakaal küündinud ajavahemikul 2001–2011 vaid 16 %ni määruse (EÜ) nr 3/2008 raames teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele pühendatud eelarvest. Seetõttu tuleb kehtestada uued sätted, eelkõige seoses eelarve haldamisega, et ületada praegused elluviimist takistavad asjaolud.

(16)     Kindlaks tuleb määrata meetmete rahastamise kriteeriumid. Selleks et suurendada ettepaneku teinud asutuste vastutust, oleks üldjuhul asjakohane, et EL katab ainult osa meetmete maksumusest. Teatavad haldus- ja personalikulud, mis ei ole seotud ühise põllumajanduspoliitika täideviimisega, moodustavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmete lahutamatu osa ja võivad seega olla kõlblikud ELi poolseks rahastamiseks.

(17)     Iga meetme kvaliteedi parandamise ja tõhususe tõestamise huvides tuleb seda jälgida ja hinnata. Seoses sellega tuleb koostada näitajate loetelu ja hinnata müügiedendamispoliitika mõju tema strateegilistele eesmärkidele. Komisjon peab kehtestama poliitika seire- ja hindamisraamistiku kooskõlas ühise põllumajanduspoliitika seire- ja hindamisraamistikuga.

(18)     Käesolevas määruses sätestatud meetmete ühtsuse ja tõhususe ning nende hea haldamise ja ELi rahastuse tõhusa kasutamise tagamiseks tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses kaubamärkide nähtavuse eritingimuste ja viitega toote päritolule, ettepaneku esitanud asutuste abikõlblikkuse kriteeriumidega, rakendusasutuste konkureerimistingimuste ja tingimustega, mille alusel ettepaneku esitanud asutusel lubatakse ellu viia programmi teatavaid osi ning teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kulude abikõlblikkuse eritingimustega lihtprogrammide raames. On eriti oluline, et komisjon viiks oma eeltöö ajal läbi kohased konsultatsioonid, sealhulgas välisekspertidega. Komisjon peab delegeeritud õigusakte ette valmistades ja koostades jälgima, et kõik kasulikud dokumendid edastatakse õigel ajal, kohasel viisil ja samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(19)     Selleks et lihtsustada üleminekut määruses (EÜ) nr 3/2008 sätestatud süsteemilt käesolevas määruses sätestatud süsteemile tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas ELi aluslepingu artikliga 290 vastu õigusakte seoses üleminekusätete kehtestamisega määruse (EÜ) nr 3/2008 ja käesoleva määruse sätete vahel.

(20)     Käesoleva määruse täitmisel ühtsete tingimiste tagamiseks peaksid komisjonil olema rakendamisvolitused, et ta saaks võtta vastu rakendusakte, milles käsitletakse strateegilisi prioriteete sätestavat töökava, lihtprogrammide valikut, lihtprogrammide täitmise, järelevalve ja kontrolli tingimusi, selliste lepingute sõlmimise eeskirju, mis puudutavad käesoleva määruse raames valitud lihtprogrammide elluviimist, ning programmide mõjuhinnangu ühtset raamistikku. Neid volitusi tuleb kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011[17].

(21)     Ühise põllumajanduspoliitika esimese samba eri müügiedendusmeetmete suurema ühtsuse tagamiseks peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr …/20…[18] [KOM(2011) 626] raames olemasolevad teavitamis- ja müügiedendusmeetmed ühilduma strateegiliste prioriteetidega, mis määratletakse horisontaalsel tasandil käesoleva määruse alusel.

(22)     Võttes arvesse müügiedendamispoliitika ja teiste ühise põllumajanduspoliitika vahendite vahel olemasolevaid sidemeid, saab käesoleva määruse eesmärke saavutada tõhusamalt ELi tasandil tänu liidu rahalise toetuse tagamisele mitmeks aastaks ja keskendumisele selgelt määratletud prioriteetidele. Käesolev määrus on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Arvestades, et käesoleva määruse reguleerimisala on piiratud eesmärkide saavutamiseks vajalikuga, siis on ta kooskõlas ka nimetatud lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Siseturul või kolmandate riikide turgudel elluviidavaid teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid (edaspidi „teavitamis- ja müügiedendusmeetmed”) seoses põllumajandustoodete ja teatavate põllumajanduslike toiduainetega võib rahastada täielikult või osaliselt ELi eelarvest käesolevas määruses sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Meetmed siseturul

Abikõlblikud meetmed siseturul on järgmised:

a)           teavitamismeetmed, mille eesmärk on rõhutada ELi põllumajanduslike tootmisviiside eripärasid, eelkõige toidu ohutust, autentsust, toiteväärtust ja tervislikkust, loomade heaolu või keskkonnasäästlikkust;

b)           teavitamismeetmed artikli 5 lõikes 4 osutatud teemade kohta.

Artikkel 3

Meetmed kolmandates riikides

Abikõlblikud meetmed kolmandates riikides on järgmised:

a)           teavitamismeetmed, mille eesmärk on rõhutada põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete omadusi ja artikli 5 lõikes 4 osutatud teemasid;

b)           müügiedendusmeetmed, mille eesmärk on suurendada EList pärit põllumajandustoodete ja põllumajanduslike toiduainete müüki.

Artikkel 4

Meetmetele esitatavad nõuded

1.           Teavitamis- ja müügiedendusmeetmed ei tohi põhineda kaubamärkidel. Toodete kaubamärgid võivad siiski nähtavad olla toodete demonstreerimisel või degusteerimisel ning samuti teabe- ja reklaammaterjalidel, tingimusel et peetakse kinni artikli 6 punkti a alusel vastuvõetavatest eritingimistest.

2.           Teavitamis- ja müügiedendusmeetmed ei tohi õhutada toodete tarbimist nende päritolu pärast. Toodete päritolu võib siiski nähtav olla teabe- ja reklaammaterjalidel, tingimusel et peetakse kinni artikli 6 punktiga b kooskõlas vastuvõetavatest eritingimistest.

3.           Teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid viiakse ellu järgneva raames:

a)      teavitamis- ja müügiedendusprogrammid (edaspidi „programmid”), mille eesmärk on ühtsete meetmete kogumi kaudu suurendada teavet osutatud teemade või asjaomaste toodete ja ka nende müügi kohta;

b)      komisjoni algatused.

Artikkel 5

Abikõlblikud tooted ja teemad

1.           Järgmised tooted võivad olla hõlmatud artiklis 3 osutatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega ning näitestada artiklis 2 ja artikli 3 punktis a osutatud tootmisviise ja teemasid:

a)      põllumajandustooted, mis on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) I lisas, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr [KOM(2011) 416][19] I lisas, ning tubakas;

b)      põllumajanduslikud toiduained, mis on loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 I lisas;

c)      kaitstud geograafilise tähisega piiritusjoogid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 110/2008[20] tähenduses.

2.           Vein võib olla teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega hõlmatud tingimusel, et kõnealusesse programmi kuulub ka teisi lõike 1 punktis a või b osutatud tooteid.

3.           Lõike 1 punktis c osutatud piiritusjookide ja lõikes 2 osutatud veini puhul on siseturule suunatud meetmed piiratud tarbijate teavitamisega Euroopa kvaliteedikavadest seoses geograafiliste tähistega.

4.           Artikli 2 punktis b ja artikli 3 punktis a osutatud teemad on järgmised:

a)      kvaliteedikavad, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 1151/2012, määruses (EÜ) nr 110/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXX/20… [millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) (KOM(2011) 626)] artiklis 70;

b)      mahepõllumajanduslik tootmine, nagu on määratletud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007[21];

c)      äärepoolseimatele piirkondadele iseloomulike kvaliteetsete põllumajandustoodete logo, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 228/2013[22] artiklis 21.

Artikkel 6

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

a)           kaubamärkide nähtavuse eritingimusi toodete demonstreerimise või degusteerimise ajal või teabe- ja reklaammaterjalidel, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 1;

b)           toodete päritolule viitava märgistusega seotud tingimusi, nagu on osutatud artikli 4 lõikes 2.

II peatükk

TeavitAMIs- ja MÜÜGIedendusmeetmete elluviimine

1. jaotis

Ühised sätted

Artikkel 7

Ettepanekut esitavad üksused

Programme võivad välja pakkuda:

a)           riiklikud kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid;

b)           liidu kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid;

c)           tootjaorganisatsioonid või tootjaorganisatsioonide liidud, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) XXX/20… [millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) (KOM(2011) 626)] artiklites 106 ja 107.

Artikkel 8

Tööprogramm

1.           Teavitamis- ja müügiedendusmeetmed aitavad suurendada Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet nii siseturul kui ka kolmandates riikides. Saavutatavad eesmärgid kehtestatakse lõikes 2 osutatud tööprogrammis.

2.           Komisjon võtab rakendusaktiga vastu tööprogrammi, milles sätestatakse taotletavad eesmärgid, prioriteedid, oodatavad tulemused, elluviimise tingimused ja rahastamiskava kogusumma. See sisaldab ka peamisi hindamiskriteeriume, rahastatavate meetmete kirjeldust, igale meetmele eraldatavaid summasid ja elluviimise näidisajakava ning kaasrahastamise ülemmäära toetuste puhul.

Esimeses lõigus osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusega.

3.           Lõikes 1 osutatud tööprogrammi elluviimiseks avaldab komisjon:

a)      lihtprogrammide puhul konkursikutse, milles on esitatud eelkõige osalemistingimused ja peamised hindamiskriteeriumid;

b)      mitut riiki hõlmavate programmide puhul konkursikutse vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012[23] I osa VI peatükile.

Artikkel 9

Programmid

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)           „lihtprogramm” – programm, mille võib esitada üks või mitu artikli 7 punktis a või c osutatud ettepanekut tegevat üksust, kes pärinevad ühest ja samast liikmesriigist;

b)           „mitut riiki hõlmav programm” – programm, mille võib esitada kas mitu artikli 7 punktis a või c osutatud ettepanekut tegevat üksust, kes on pärit eri liikmesriikidest, või üks või mitu artikli 7 punktis b osutatud Euroopa organisatsiooni.

Artikkel 10

Komisjoni algatatavad meetmed

1.           Komisjon võib viia ellu artiklites 2 ja 3 kirjeldatud teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid. Kõnealusteks meetmeteks võivad olla eelkõige osalemine rahvusvahelistel messidel ja näitustel, kus korraldatakse väljapanekuid ja üritusi ELi toodete maine edendamiseks.

2.           Komisjon arendab tehnilise toe teenuseid, eelkõige eesmärgiga õppida tundma eri turgusid, toetada teavitamis- ja müügiedendamispoliitikaga seotud dünaamilist kutsealast võrgustikku ning parandada programmide väljatöötamise ja elluviimisega seotud õigussätete tundmist.

Artikkel 11

Topeltrahastamise vältimine

Teavitamis- ja müügiedendusmeetmetele, mida rahastatakse muudest liidu vahenditest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXXX/20.. [Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (KOM(2011) 627)[24]] või määruse (EL) nr XXX/20… [Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus) (KOM(2011) 626)] raames, ei anta käesoleva määruse alusel liidu rahalist toetust.

2. jaotis

Lihtprogrammide elluviimine ja haldamine

Artikkel 12

Lihtprogrammide valimine

1.           Komisjon hindab artikli 8 lõike 3 punktis a osutatud projektikonkursile esitatud lihtprogramme ja teeb nende seast valiku.

2.           Komisjon teeb rakendusakti kaudu otsuse valitud lihtprogrammide kohta, neisse võimalike muudatuste tegemise ja vastavate eelarvete kohta. Need aktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 13

Lihtprogrammide rakendusasutused

Ettepaneku teinud üksus valib nõuetekohastelt korraldatud konkursi teel välja asutused, kes viivad valitud lihtprogrammid ellu, eelkõige eesmärgiga tagada meetmete tõhus rakendamine.

Artikkel 14

Lihtprogrammide rakendamine, järelevalve ja kontroll

1.           Asjaomased liikmesriigid vastutavad artikli 12 kohaselt valitud lihtprogrammide hea rakendamise ning samuti nendega seonduvate maksete eest. Liikmesriigid jälgivad, et nende programmide raames oleks toote teabe- ja reklaammaterjal kooskõlas ELi õigusaktidega.

2.           Liikmesriigid vastutavad lihtprogrammide rakendamise, järelevalve ja kontrolli eest kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr XXXX/20.. [ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelvalve kohta (KOM(2011) 628] ning artikli 22 esimese lõigu punkti a kohaselt vastu võetavate tingimustega.

Artikkel 15

Lihtprogrammidega seotud finantssätted

1.           Liidu rahaline toetus lihtprogrammidele ei ületa 50 % abikõlblikest kuludest. Ülejäänud kulud on eranditult ettepaneku teinud üksuste kanda.

2.           Lõikes 1 osutatud protsent tõstetakse 60 %-le, kui tegemist on:

a)      ühe või mitme kolmanda riigiga seotud lihtprogrammiga;

b)      puu- ja köögivilja teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega, mis on suunatud konkreetselt liidu haridusasutustes õppivatele lastele.

3.           Kooskõlas artikliga 26 elluviidavad teavitamis- ja müügiedendusmeetmete tulemuste hindamise uuringud saavad liidu rahalist toetust samasugustel tingimustel nagu lihtprogrammid.

4.           EL katab täielikult programmide valimisega seotud ekspertide tasud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXXX/20.. [ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelvalve kohta (KOM(2011) 628] artikli 4 lõike 2 punktile a.

5.           Lihtprogrammide hea elluviimise tagamiseks esitavad ettepaneku esitanud üksused tagatised.

6.           EL rahastab lihtprogrammide kaudu elluviidavaid teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXXX/20.. [ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelvalve kohta (KOM(2011) 628] artikli 4 lõike 1 punktiga c.

3. jaotis

Mitut riiki hõlmavate programmide ja komisjoni algatuste elluviimine ja haldamine

Artikkel 16

Rahastamisvormid

1.           Rahastamine võib toimuda määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 sätestatud ühes või mitmes vormis ja eelkõige seisneda:

a)      mitut riiki hõlmavate programmide toetustes;

b)      komisjoni algatatud meetmete jaoks tehtud hangetes.

2.           EL rahastab mitut riiki hõlmavaid programme või komisjoni algatuste kaudu elluviidavaid teavitamis- ja müügiedendusmeetmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXXX/20.. [ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelvalve kohta (KOM(2011) 628] artikli 4 lõike 2 punktiga a.

Artikkel 17

Mitut riiki hõlmavate programmide hindamine

Mitut riiki hõlmavate programmide ettepanekuid hinnatakse ja valitakse artikli 8 lõike 3 punktis b osutatud konkursikutses esitatud kriteeriumide alusel.

Artikkel 18

Mitut riiki hõlmavate programmidega seotud finantssätted

Mitut riiki hõlmavate programmide puhul on kaasrahastamise ülemmäär 60 % kõigist abikõlblikest kuludest. Ülejäänud kulud jäävad eranditult ettepaneku esitanud üksuste kanda.

Artikkel 19

Komisjoni algatatud meetmetega seotud hankemenetlused

Komisjoni poolt oma nimel või koos liikmesriikidega korraldatava hankemenetluse suhtes kohaldatakse riigihanke-eeskirju, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 966/2012 ja delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012.

Artikkel 20

Liidu finantshuvide kaitse

1.           Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva määruse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning vajaduse korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate haldus- ja rahaliste karistustega.

2.           Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teha uurimisi, sealhulgas kohapealseid kontrolle, mis peavad toimuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013[25] ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[26] sätestatud korras ning mille eesmärk on teha kindlaks, kas toetuslepingu, toetuse andmise otsuse või liidu eelarvest rahastamise lepinguga seoses esineb pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

4.           Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud lepingutega, toetuslepingutega ja toetuse määramise otsustega, samuti käesoleva määruse rakendamisest tulenevate lepingutega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.

4. jaotis

Delegeeritud volitused ja rakendamisvolitused

Artikkel 21

Delegeeritud volitused

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse:

(a) eritingimusi, mille alusel kõik artiklis 7 osutatud ettepanekut esitavad üksused võivad programmi esitada, eelkõige eemärgiga tagada programmi esinduslikkus ja märkimisväärne ulatus;

(b) tingimusi, mille alusel võib ettepaneku esitanud üksus erandina artiklist 13 ise viia ellu programmi teatavaid osi;

(c) hanketingimusi artiklis 13 osutatud rakendusasutuste valimisel;

(d) lihtprogrammide abikõlblikkuse, teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kulude ning vajaduse korral haldus- ja personalikulude eritingimusi.

Artikkel 22

Rakendamisvolitused

Komisjon võtab rakendusaktide kaudu vastu:

a)           rakendus-, järelevalve- ja kontrollitingimused, nagu on osutatud artikli 14 lõikes 2;

b)           eeskirjad, mis on seotud käesoleva määruse raames valitud lihtprogrammide elluviimist käsitlevate lepingute sõlmimisega.

Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

III peatükk

VOLITUSTE DELEGEERIMINE, RAKENDUS-, ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

1. jaotis

Volituste delegeerimine ja rakendussätted

Artikkel 23

Delegeeritud volituste rakendamine

1.           Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.           Käesolevas määruses osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates määruse jõustumise kuupäevast.

3.           Euroopa Parlament või nõukogu võib käesolevas määruses osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.           Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.           Käesoleva määruse alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 24

Komitee

1.           Komisjoni abistab põllumajandusturgude ühise korralduse komitee, mis on asutatud [Euroopa Parlamendi ja nõukogu .... määruse (EL) nr XXXX/20XX, millega sätestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus] artikli 162 alusel (ühise turukorralduse ühtne määrus).      Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

3.           Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

2. jaotis

Konsulteerimine, hindamine ja aruandlus

Artikkel 25 Konsulteerimine

Komisjon võib käesoleva määruse elluviimise raames konsulteerida põllumajandustoodete edendamise töörühmaga, mis on asutatud komisjoni otsusega 2004/391/EÜ[27].

Artikkel 26

Meetmete mõju hindamine

Määruse (EL) nr .../20.. [KOM(2011) 628] artiklis 110 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika järelevalve ja hindamise raames määrab komisjon kooskõlas artikli 24 lõikega 2 kindlaks ühtse raamistiku käesoleva määruse alusel rahastatavate teavitamis- ja müügiedendusmeetmete mõju hindamiseks ning vastavate näitajate süsteemi.

Kõik asjaosalised esitavad komisjonile kõik andmed ja teabe, mida on vaja meetmete mõju hindamiseks.

Artikkel 27 Aruanne

Hiljemalt 31. detsembril [2020] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse elluviimist käsitleva aruande ning vajaduse korral asjakohased ettepanekud.

3. jaotis

muutmis-, ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 28 Määruse (EL) nr …/20… [KOM(2011) 626] muutmine

Määrust (EL) nr…/20… [KOM(2011) 626] muudetakse järgmiselt:

a)           artikli 34 lõikesse 2 lisatakse järgmine lõik:

„Riiklik strateegia peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX lõikes 6 osutatud töökavas määratletud strateegiliste prioriteetidega*.

*        Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XXX põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L .....)”

b)           artiklisse 43 lisatakse järgmine lõige:

„5.     Lõikes 1 sätestatud meetmed on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr XXX lõikes 6 osutatud töökavas määratletud strateegiliste prioriteetidega.”

Artikkel 29

Riigiabi

Erandina [Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruse (EL) XXXX/20.., millega kehtestatakse põllumajandustoodete turu ühine korraldus (ÜTK määrus, KOM(2011) 626)]* artiklist 146, ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1184/2006[28] artiklist 3, ja aluslepingu artikli 42 esimese lõigu kohaselt ei kohaldata aluslepingu artikleid 107, 108 ja 109 maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad kooskõlas käesoleva määrusega, ega liikmesriikide lõivudest või kohustuslikest sissemaksetest kaetud rahaliste toetuste suhtes aluslepingu artikli 42 teise lõigu alusel liidu toetust saavate programmide puhul, mille komisjon on käesoleva määruse kohaselt välja valinud.

Artikkel 30 Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EÜ) nr 3/2008 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 31

Üleminekusätted

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte, et tagada üleminek määruse (EÜ) nr 3/2008 sätetelt käesolevale määruse sätetele.

Artikkel 32

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

[Seda kohaldatakse alates ……]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LISA

VASTAVUSTABEL (osutatud artiklis 30)

Määrus (EÜ) nr 3/2008 || Käesolev määrus

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik Artikli 1lõike 1 teine lõik Artikli 1 lõige 2 Artikkel 2 Artiklid 3 ja 4 Artikkel 5 Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2 Artikkel 7 Artikkel 8 Artikkel 9 Artikkel 10 Artikkel 11 Artikli 12 lõige 1 Artikli 12 lõige 2 Artikli 13 lõige 1 Artikli 13 lõike 2 esimene lõik Artikli 13 lõike 2 teine lõik Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik Artikli 13 lõiked 3, 4 ja 5 Artikli 13 lõige 6 Artikkel 14 Artiklid 15 ja 16 Artikkel 17 Artikkel 18 Artikkel 19 Artikkel 20 || Artikkel 1 Artikli 4 lõike 3 punkt a Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artiklid 2 ja 3 Artikkel 5 Artikli 8 lõige 2 Artikkel 7 --- --- Artiklid 12 ja 17 --- Artikkel 10 Artikkel 13 --- Artikkel 14 Artikli 16 lõike 1 punkt b Artikli 15 lõige 1 Artikli 15 lõige 2 --- --- Artikkel 29 Artikli 15 lõige 6 ja artikli 16 lõige 2 Artiklid 23 ja 24 Artikkel 25 Artikkel 27 Artikkel 30 Artikkel 32

Määrus (EÜ) nr 3/2008, mis on vastavuses Lissaboni lepinguga määruse ettepaneku (EL) nr XXX/20.. [KOM(2011) 663] kohaselt || Käesolev määrus

Artikli 1 lõike 1 esimene lõik Artikli 1lõike 1 teine ja kolmas lõik Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 3 Artikli 1 lõige 4 Artikkel 2 Artiklid 3 ja 4 Artikkel 5 Artikli 6 lõige 1 Artikli 6 lõige 2 Artikkel 7 Artikkel 8 Artikkel 9 Artikkel 10 Artikkel 11 Artikli 12 lõige 1 Artikli 12 lõiked 2 ja 3 Artikli 13 lõige 1 Artikli 13 lõike 2 esimene lõik Artikli 13 lõike 2 teine lõik Artikli 13 lõike 2 kolmas lõik Artikli 13 lõiked 3, 4 ja 5 Artikli 13 lõige 6 Artikli 13 lõige 7 Artikli 13 lõige 8 Artikli 13 lõige 9 Artikkel 14 Artikkel 15 a Artikkel 16 a Artikkel 16 b Artikkel 17 Artikkel 18 Artikkel 19 Artikkel 20 || Artikkel 1 Artikli 4 lõige 3 ja artikli 8 lõige 2 Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artikli 8 lõige 2 --- Artiklid 2 ja 3 Artikkel 5 Artikli 8 lõige 2 Artikkel 7 --- --- Artiklid 12, 17 ja 18 --- Artikkel 10 Artiklid 13 ja 19 ning artikli 21 punkt b --- Artikkel 14 Artikli 16 lõike 1 punkt b Artikli 15 lõige 1 Artikli 15 lõige 2 --- --- Artikkel 29 Artikkel 11 Artikli 15 lõige 5 Artikkel 22 Artikli 15 lõige 6 ja artikli 16 lõige 2 --- Artikkel 23 Artikkel 24 Artikkel 25 Artikkel 27 Artikkel 30 Artikkel 32

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[29]

Rubriigi 2 jaotise 05 poliitikavaldkond

1.3.        Ettepaneku liik

X Ettepanek käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[30]

X Ettepanek käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek käsitleb ümbersuunatud meedet

Ettepanekus käsitletakse olemasoleva meetme pikendamist, kuid lisatakse uusi aspekte.

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku kaudu täidetakse

Ettepaneku eesmärk on edendada tõhusat ressursikasutust ELi põllumajanduse aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks vastavalt strateegiale „Euroopa 2020”.

Euroopa põllumajandustoodete edendamispoliitika kui ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vahend täidab ÜPP reformi raames 2020. aastaks püstitatud eesmärke, eeskätt eesmärki tõsta põllumajandussektori konkurentsivõimet nii siseturul kui ka kolmandates riikides.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk

Tõsta põllumajandussektori konkurentsivõimet ning suurendada selle lisandväärtust toiduainete tarneahelas

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

05 02 „Sekkumised põllumajandusturgudel”

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepaneku kohaselt järgitakse edendamispoliitika puhul üldstrateegiat, mis võimaldab vastata sihipärasel ja tõhusal viisil kolmandate riikide majanduslikele võimalustele näiteks seoses vabakaubanduslepingutega ning teabevajadusele Euroopa põllumajandustoodangu kasulike omaduste kohta.

Edendamise strateegia raames määratakse kindlaks edastatavad sõnumid, mille puhul rõhutatakse eeskätt ÜPP aspekte, sealhulgas säästvaid tootmisviise ja kvaliteedi tagamise süsteeme.

Mis puutub tööhõivesse, siis on mõju seotud oodatavate majanduslike mõjudega, kuid ettepanek peaks aitama säilitada põllumajandus- ja toiduainesektori töökohti, ennekõike VKEdes (strateegias peetakse VKEsid prioriteetseks), mis moodustavad 99 % põllumajanduslikust toidutööstusest ja hõivavad 63 % sektori töökohtadest.

Pärast valikumenetluse ja haldamise lihtsustamist komisjoni tasandil (liikmesriikide kaasamiseta vaheetapil) oodatakse eri ELi riike kaasavate Euroopa jaoks suure lisandväärtusega programmide (nn mitut riiki hõlmavad programmid) arvu kasvu.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Vastavalt eesmärkidele määratleti kolm näitajat:

mõjunäitajad:

–        Euroopa põllumajandustoodangu kaubandusbilanss;

–        põllumajandustulu.

tulemusnäitajad:

–        Euroopa põllumajandustoodangu eksport;

–        Euroopa kvaliteedimärgistega toodangu väärtus ning mahepõllumajanduse olulisus (näitajad, millega mõõdetakse strateegia edukust kaudselt – prioriteetsed teemavaldkonnad...);

–        toodete kuvand tarbijate silmis (uuringud, Eurobaromeetri aruanded …).

väljundnäitajad:

–        programmide hulk (siseturg / kolmandad riigid);

–        uued abisaajad (ettepanekuid esitanud uute organisatsioonide osakaal pakkujate koguarvus);

–        mitut riiki hõlmavate programmide arv.

1.5.        Ettepaneku põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Põhiprobleem on kasvanud surve põllumajandussektori konkurentsivõimele, mis tuleneb kolmest järgmisest aspektist:

–        kolmandate riikide tugev konkureerimine Euroopa põllumajandustoodetega;

–        põllumajandustootjate suhtes kehtivate nõuete ning ELi põllumajanduskulude kasv. Näiteks on põllumajandustoodete ülemaailmsed hinnad ajavahemikus 2000–2012 kasvanud 82 %, energia hind on samal ajal teinud hüppe 261 %, väetiste hind 286 %. Viimasel kolmel kümnendil on sektor olnud ülimalt volatiilne.

–        vähene teadlikkus ELi põllumajandustoodete eelistest eeskätt siseturul. Näiteks leiab enamik eurooplasi, et Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika peamine prioriteet peab olema kvaliteetse, tervisliku ja ohutu põllumajandustoodangu tagamine. Samas tunneb vaid 14 % eurooplasi KPN[31] ja KGT[32] logosid, mis on ühed tähtsamad Euroopa Liidus kasutusele võetud kvaliteedisüsteemid.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Ühine põllumajanduspoliitika on tõeline Euroopa Liidu poliitika. 28 eri põllumajanduspoliitika asemel on liikmesriigid ühendanud ressursid ELi ühise poliitika kujundamiseks, millel on ühine eelarve ja eeskirjad, sealhulgas edendamistegevuseks. Ühtsel turul on Euroopa Liidu tasandi meetmetel eeskätt võimendav mõju, et a) hõlbustada üldiste teabeprogrammide käivitamist, mida liikmesriigid ega ettevõtjad eriti ei kasuta, seda eriti praeguse majanduskriisi olukorras ja b) viia ellu mitut liikmesriiki hõlmavaid programme, mis võimaldavad liikmesriikidel kogemusi jagada ja mastaabisäästu saavutada.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Teavitamis- ja edendamismeetmed on kuulunud ÜPP juurde algusest peale. Alates 1999. aastast toetatakse ÜPP raames põllumajandus- ja põllumajandusliku toidutööstuse toodetest teavitamise ja nende edendamise meetmeid siseturul ja kolmandates riikides eriti horisontaalse teavitamis- ja edendamissüsteemi kaudu.

Mitmed asjaolud näitavad, et Euroopa Liidu teostatav edendamispoliitika on kasulik ning võimaldab Euroopa põllumajandustootjatel lõpuks saada hüvitatud pingutuste eest, mida tehakse tootmise kooskõlastamiseks ÜPP kõrgete standarditega:

–        2009. aastal auditeeris Euroopa Kontrollikoda teavitamis- ja müügiedendusmeetmete tõhusust ning kulude korrapärasust. Kontrollikoda andis meetmetele hea hinnangu, pidades täpse mõju hindamist siiski keeruliseks[33];

–        hindamisuuringu järeldused võimaldasid saada ülevaate praegusest süsteemist[34];

–        tegemist on küll muu riigi poliitikaga, kuid Ameerika Ühendriikide põllumajandusministeeriumi hallatavate turgude arengukavade kulu-tuluanalüüsist selgub, et iga selliste edendamisprogrammide raames kulutatud täiendav USA dollar toob kaasa 35 USA dollari suuruse tulu Ameerika Ühendriikide põllumajandustoodangu ekspordilt ning et riigieelarves edendamismeetmeteks ette nähtud vahendite vähendamine poole võrra tooks kaasa põllumajandusekspordi kahanemise 9 miljardi USA dollari ulatuses. Kuigi kõnealused arvväärtused ei ole kindlalt tagatud, on siiski oluline tõsta esile nende selgelt positiivset aspekti, mis kinnitab avaliku teavitamis- ja edendamispoliitika kasulikku mõju[35].

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Ettepanekuga nähakse ette horisontaalse edendamissüsteemi ja ühise põllumajanduspoliitika valdkondlike süsteemide vahelise koostoime tugevdamine edendamisstrateegia raames ning kõigi edendamismeetmete puhul samalaadsete tunnustega visuaalsete ja sisuliste elementide väljaarendamise, võttes samal ajal arvesse eri sektorite eripära.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek

– ¨  Ettepanek hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

X Piiramatu kestusega ettepanek

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku (vt punkt 3.2.1 allpool),

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[36]

X Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

– ¨ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– X  rakendusametite poolt

X Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende asutustele (täpsustada);

– ¨ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühtse välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Kava haldamisel kasutatakse praegu eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega (programmide elluviimisega seotud põhilised kulud) ja otsest tsentraliseeritud eelarve täitmist (komisjoni algatatavad teavitamis- ja edendamismeetmed).

Ettepanekuga hõlmatud asjakohased eelarve täitmise viisid on eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ja otsene eelarve täitmine.

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõikega 4 on komisjonil kavas delegeerida teavitamis- ja müügiedendusprogrammide otsese eelarve täitmisega seotud teatavad ülesanded rakendusasutusele, et osutada tõhusamat teenust ja suurendada ELi nähtavust põllumajandustoodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete võtmisel.

2.           Haldusmeetmed

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Määrusega on nähtud ette programmide hindamine. Praegu toimub hindamine igal aastal, lisandub üldhindamine programmi lõpus. Meetmete mõju hindamiseks luuakse koondraamistik, mis on kooskõlas ÜPP järelevalve ja hindamise ühtse raamistikuga.

Teavitamis- ja müügiedendusmeetmete hindamist täiendatakse korrapäraste välishindamistega.

Komisjon esitab hiljemalt 31. detsembril [2020] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande meetmete elluviimise kohta.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Põllumajandustoodetega seotud horisontaalset teavitamis- ja müügiedendussüsteemi kasutatakse juba alates 2000. aastast. Süsteemi on korrapäraselt kontrollitud ja vajaduse korral on selle tulemusel kohandatud järelevalve- ja kontrollimenetlusi. Põllumajanduse peadirektoraadi vastavusauditite ning kontrollikoja auditite tulemusel tuvastatud ohud seoses teavitamis- ja müügiedendusmeetmetega on seotud teatavate kulude mittemateriaalse olemuse ja meetmete elluviimisega väljaspool Euroopa Liitu.

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Ohtude vähendamiseks on kehtestatud valiku-, rakendus- järelevalve-, kontrolli- ja hindamiskord.

Komisjoni ülesanne on parimate programmide väljavalimise menetluste määratlemine ja nende sätestamine õigusaktides. Samuti kehtestab komisjon meetmete kulude abikõlblikkuse eritingimused ning võib vastavalt kulude laadile kasutusele võtta kindlasummalise finantseerimise, kulude astmiku jne. Arvesse võetakse spetsialiseerunud rakendusasutuste poolset programmide elluviimist, kes võivad mõnikord asuda väljaspool Euroopa Liitu. Iga kulueelarve täitmise suhtes kehtestatakse eraldi kontrollieeskirjad.

Liikmesriikidega koostöös eelarve täitmise puhul tugineb kontrolliraamistik ÜPP ühistele kontrollieeskirjadele reformi käigus uuendatud kujul (KOM(2011) 628) ning eelkõige iga makseasutuse esindaja poolt igal aastal esitatavale kinnitavale avaldusele.

Otsese eelarve täitmise puhul tugineb toetuste kontrollimise raamistik finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 eeskirjadele ning eelkõige komisjoni sisekontrollistandardite rakendamisele, kõikide avalduste eelkontrollimisele ja kuludega seotud meetodite sertifitseerimisele, samuti avalduste valimi järelauditeerimisele.

Edendamisprogrammiga seotud haldusülesannete hajutamisel kohaldab komisjon ka kontrollimeetmeid, mis finantsmääruse artikli 65 kohaselt kehtivad rakendusasutuste suhtes. Komisjon teostab rakendusasutuse üle järelevalvet ja jälgib, et viimane täidaks tema hallata olevate meetmete suhtes kehtivaid kontrollieesmärke. Järelevalve-eeskirjad kehtestatakse vastava peadirektoraadi ja asutuse vaheliste koostöötingimuste vormis.

Komisjon teostab kontrollimisi riskipõhise lähenemise alusel, et tagada auditeerimise keskendumine kõige riskialtimatele valdkondadele.

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

Teavitamis- ja müügiedendusmeetmed on ka edaspidi hõlmatud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulude haldus- ja kontrollisüsteemiga.

Mis puutub liikmesriikide kontrollikuludesse, siis on seda käsitlev analüüs esitatud ÜPP reformimist käsitlevate seadusandlike ettepanekute juurde kuuluva mõjuanalüüsi lisas 8 (KOM(2011) 626).

Komisjoni kulusid suurendatakse vastavalt praegusele üldisele kulude suurenemisele (sealhulgas kulude kahekordistumine eelarve täitmise puhul koostöös liikmesriikidega), eriti otsese eelarve täitmise alla kuuluvate programmide kulud.

Mitut liikmesriiki hõlmavate programmide otsene eelarve täitmine on süsteemi jaoks uus. Samalaadse programmi kontrollimise kohta võib esitada vaid ühe kulude hinnangu. Näitena võiks tuua ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmid (KOM(2011) 834).

Prognooside kohaselt ei too ettepanek kaasa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kasutatava veamäära suurenemist.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

ÜPP reformimist käsitlevate õigusaktide paketis, eelkõige ettepanekus ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitleva määruse kohta, on kavandatud säilitada ja tugevdada praegust üksikasjalikku kontrolli- ja karistussüsteemi, mida makseasutused kohaldavad ning millel on ühised põhiomadused ja iga toetuskava eripäradele vastavad erieeskirjad. Ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja järelevalvet käsitlev määrus kehtib ka edendamispoliitikat käsitleva tulevase määruse suhtes.

Kontrollisüsteemidega on üldiselt ette nähtud täielikud halduskontrollid kõigi toetusetaotluste suhtes, ristkontrollid muude andmebaasidega, kui seda peetakse vajalikuks, ning ettemaksete kohapealsed kontrollid minimaalse arvu tehingute puhul, sõltuvalt vastava kavaga seonduvast riskist. Juhul kui kõnealuste kohapealsete kontrollidega tuvastatakse palju rikkumisi, tuleb teha täiendavaid kontrolle.

Lisaks on ÜPP reformimist käsitlevate õigusaktide paketis kavandatud, et liikmesriigid ennetavad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ja pettusi, kehtestavad tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusaktidele või liikmesriigi õigusele ning nõuavad sisse alusetult tehtud maksed koos intressidega. See hõlmab automaatset eeskirjade eiramise vastast kontrollimehhanismi, mille kohaselt kannab sissenõudmata maksega seonduvad kulud asjaomane liikmesriik, kui sissenõudmist ei ole toimunud nelja aasta jooksul alates sissenõudmistaotluse kuupäevast või kaheksa aasta jooksul, kui sissenõudmine toimub kohtumenetluse teel. Selline mehhanism innustab liikmesriike alusetult tehtud makseid võimalikult kiiresti sisse nõudma. Seoses välisele teenuseosutajale usaldatud ülesannetega tulevase edendamispoliitika haldamisel on rakendusasutus kohustatud andma iga juhtumi puhul eraldi komisjonile teada võimalikest pettustest või eeskirjade eiramisest ning kajastama seda korrapäraselt avaldatavates aruannetes.

Kontrollisüsteem on seda olulisem, et edendamismeetmed on usaldatud rakendusasutustele, kellega on lepinguline suhe üksnes toetusesaajatel. Et rakendusasutused on kasumit taotlevad äriettevõtted, on vaja sihipäraselt tagada meetmete korrapärane elluviimine.

3.           ETTEPANEKU HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus ………………………...……………] || Liigendatud/liigendamata([37]) || EFTA riigid[38] || Kandidaat-riigid[39] || Kolmandad riigid || Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2. || 05 02 10 01 – Edendusmeetmed — Liikmesriikide maksed 05 02 10 02 – Edendusmeetmed — Liidu otsetoetused || Liigendamata Liigendatud || EI EI || EI EI || EI EI || EI EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finants-raamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus ………………………………………] || Liigendatu/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

2. || 05 01 04 xx – Rakendusasutus || Liigendamata || EI || EI || EI || EI

Märkused:

Komisjon kavatseb delegeerida osa ülesannetest rakendusasutusele. Seepärast tuleb luua eelarveartikli 05 alla vastavad eelarveread.

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 2. || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad Vaheülemmäär „Turuga seotud kulud ja otsetoetused”

Põllumajanduse peadirektoraat (*) || || || 2014[40] || 2015[41] || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

05 02 10 01 || Kulukohustused || (1) || 0,0 || 0,0 || 4,0 || 5,0 || 9,0 || 36,0 || 36,0 || 90,0

Maksed || (2) || 0,0 || 0,0 || 4,0 || 5,0 || 9,0 || 36,0 || 36,0 || 90,0

05 02 10 02 || Kulukohustused || (1a) || 0,5 || 0,5 || 15,0 || 54,0 || 90,0 || 103,0 || 103,0 || 366,0

Maksed || (2a) || 0,2 || 0,2 || 0,5 || 12,7 || 31,1 || 58,6 || 84,2 || 187,5

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[42] || || || || || || || ||

05 01 04 xx || || (3) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Põllumajanduse peadirektoraadi assigneeringud kokku || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,5 || 0,5 || 19,0 || 59,0 || 99,0 || 139,0 || 139,0 || 456/0

Maksed || =2+2a +3 || 0,2 || 0,2 || 4,5 || 17,7 || 40,1 || 94,6 || 120,2 || 277,5

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,5 || 0,5 || 19,0 || 59,0 || 99,0 || 139,0 || 139,0 || 456,0

Maksed || (5) || 0,2 || 0,2 || 4,5 || 17,7 || 40,1 || 94,6 || 120,2 || 277,5

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 2 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,5 || 0,5 || 19,0 || 59,0 || 99,0 || 139,0 || 139,0 || 456,0

Maksed || =5+ 6 || 0,2 || 0,2 || 4,5 || 17,7 || 40,1 || 94,6 || 120,2 || 277,5

(*) Märkused:

– Märgitud summad väljendavad täiendavat finantsmõju hindamist võrreldes 2013. aasta eelarvega. Summade jagunemist eelarveridade vahel võib kohandada vastavalt programmide elluviimisele.

Alates 2016. aastast kavatseb komisjon delegeerida osa ülesannetest rakendusasutusele. Summasid ja prognoositud kulude jagunemist võib kohandada ka vastavalt lõplikult kindlaksmääratud delegeerimise ulatusele.

Teabeks: kogukulude prognoos || || || || || || || || || || || ||

|| || || || || || || || || || || || miljonites eurodes

Eelarveaasta || || || || || || 2013. aasta eelarve || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku 2014–2020

|| || || || || || || || || || || || || || ||

05 02 10 01 – Edendusmeetmed – liikmesriikide maksed || || 60,0 || 60,0 || 60,0 || 64,0 || 65,0 || 69,0 || 96,0 || 96,0 || 510,0

05 02 10 02 – Edendusmeetmed – Euroopa Liidu otsetoetused || Kulu-kohustused || 1,0 || 1,5 || 1,5 || 16,0 || 55,0 || 91,0 || 104,0 || 104,0 || 373,0

|| || || || || || Maksed || 1,1 || 1,4 || 1,4 || 1,6 || 13,9 || 32,2 || 59,8 || 85,4 || 195,5

|| || || || || || || || || || || || || || ||

05 01 04 XX – Rakendusasutus || || || || || || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m. || p.m.

|| || || || || || || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || Kulu-kohustused || 61,0 || 61,5 || 61,5 || 80,0 || 120,0 || 160,0 || 200,0 || 200,0 || 883,0

|| || || || || || Maksed || 61,1 || 61,4 || 61,4 || 65,6 || 78,9 || 101,2 || 155,8 || 181,4 || 705,5

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud” (võrreldes 2013. aasta eelarvega)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Põllumajanduse peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,019 || 0,099 || -0.499 || -0.147 || 0.188 || 0.675 || 0,922 || 1,257

Ÿ Muud halduskulud || 0,000 || 0,000 || 0,002 || 0,006 || 0,003 || -0,001 || -0,001 || 0,009

Põllumajanduse peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,019 || 0,099 || -0,497 || -0,141 || 0,191 || 0,674 || 0,921 || 1,266

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,019 || 0,099 || -0,497 || -0,141 || 0,191 || 0,674 || 0,921 || 1,266

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,519 || 0,559 || 18,501 || 58,583 || 99,188 || 139,675 || 139,922 || 457,266

Maksed || 0,219 || 0,299 || 4,003 || 17,559 || 40,291 || 95,274 || 121,122 || 278,766

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes

Täpsustada eesmärgid ja väljundid || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[43] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK[44] || Tõsta põllumajandussektori konkurentsivõimet ning suurendada selle lisandväärtust toiduainete tarneahelas.

Väljund[45] || Programmide arv (siseturg/kolmandad riigid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund45 || Uued abisaajad (uute ettepanekuid esitavate organisatsioonide osakaal pakkujate koguarvus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljund45 || Mitut riiki hõlmavate programmide arv || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– X  Ettepanek hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase raamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 2,508 || 2,588 || 1,990 || 2,342 || 2,677 || 3,164 || 3,411 || 18,680

Muud halduskulud || 0,110 || 0,110 || 0,111 || 0,116 || 0,113 || 0,109 || 0,109 || 0,778

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 2,618 || 2,698 || 2,101 || 2,458 || 2,790 || 3,273 || 3,520 || 19,458

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja[46]jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || 2,618 || 2,698 || 2,101 || 2,458 || 2,790 || 3,273 || 3,520 || 19,458

(*) Arve võib kohandada vastavalt lõplikult kindlaksmääratud delegeerimise ulatusele.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek ei hõlma personali kasutamist

– X  Ettepanek hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisarvudena (või kõige rohkem ühe kohaga pärast koma)

|| || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

|| XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 19 || 19,5 || 13,7 || 15,3 || 17,1 || 20,1 || 21,6 ||

|| XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || ||

|| XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || ||

|| 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[47]

|| XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 0 || 0,2 || 2,6 || 4,6 || 6,0 || 7,3 || 8,0 ||

|| XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || ||

|| XX 01 04 aa [48] || – peakorteris || || || || || || || ||

|| – delegatsioonides || || || || || || || ||

|| XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

|| 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

|| Muud eelarveread (täpsustada) || || || || || || || ||

|| KOKKU (*) || 19 || 19,7 || 16,3 || 19,9 || 23,1 || 27,4 || 29,6 ||

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

(*) Kõnealune ettepanek on seotud programmidega, mida kavandatakse delegeerida rakendusasutusele. Arve võib seega kohandada lõplikult kindlaksmääratud delegeerimise ulatusele.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Põllumajandustoodete edendamispoliitika elluviimine

Koosseisuvälised töötajad ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– X  Ettepanek on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga 2014–2020.

– ¨  Ettepanekuga kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

– ¨  Ettepanek eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

Märkused

Mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020[49] käsitlev ettepanek sisaldab ÜPP esimese samba puhul otsemakseteks ette nähtud vahendeid ning turumeetmetega seotud kulukohustusi. Ettevaatusabinõuna on komisjon võtnud arvesse nõukogu 8. veebruari 2013. aasta järeldusi mitmeaastase finantsraamistiku kohta. Kui mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus vastu võetakse, toimub müügiedendusmeetmete rahastamine nõukogus 8. veebruaril 2013 kokku lepitud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vaheülemmäära raames.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– X Ettepanek hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Liidu rahaline toetus programmimeetmetele on esitatud määruse eelnõu artiklites 15 ja 18. Praeguses etapis ei ole võimalik veel määratleda kolmandate isikute kogu rahalist osalust, sest osalusmäärad sõltuvad artiklites 15 ja 18 sätestatud tingimustest.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul on järgmine finantsmõju:

– ¨            omavahenditele

– ¨            mitmesugustele tuludele

[1]               Allikas: toiduaine- ja joogitööstuste konföderatsiooni (CIAA) 2010. aasta aruanne.

[2]               Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon (ASEAN)

[3]               Aruanne „What Asia wants Long-term food consumption trends in Asia”, Australian Bureau of Agricultural and Resource Economics and Sciences, oktoober 2013

[4]               Allikas: Centre for Economic Policy Research (2013): Reducing Transatlantic Barriers to Trade and Investement – An Economic Assessment (koostatud kaubanduse peadirektoraadi jaoks), London.

[5]               Allikas: Copenhagen Economics (2010): Assessment of Barriers to Trade and Investment between the EU and Japan (lõpparuanne kaubanduse peadirektoraadile).

[6]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2826/2000, 19. detsember 2000, põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul (EÜT L 328, 23.12.2000, lk 2) ning nõukogu määrus (EÜ) nr 2702/1999, 14. detsember 1999, põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides (EÜT L 327, 21.12.1999, lk 7).

[7]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

[8]               Komisjoni määrus (EÜ) nr 501/2008, 5. juuni 2008, milles sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 3/2008 (põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides) üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 147, 6.6.2008, lk 3).

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

[10]             KOM(2011) 500 (punkt 6.1.3).

[11]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 11, 16.1.2003, lk 1).

[12]             Määrus (EL) …, ELT …

[13]             ELT C …, lk.

[14]             ELT C …, lk.

[15]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 3/2008, 17. detsember 2007, põllumajandussaaduste ja toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul ja kolmandates riikides (ELT L 3, 5.1.2008, lk 1).

[16]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.12, lk 1).

[17]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[18]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr XXX/20.., millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ELT ….

[19]             Määrus (EL) nr [KOM(2011) 416] kalandus- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, ELT …...

[20]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 110/2008, 15. jaanuar 2008, piiritusjookide määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 1576/89 (ELT L 39, 13.2.2008, lk 16).

[21]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks (ELT L 78, 20.3.2013, lk 23).

[23]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

[24]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr ..., millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus, ELT ….

[25]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL Euratom) nr 883/2013, 11. september 2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1–22).

[26]             Nõukogu määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, 11 november 1996, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2–5).

[27]             Komisjoni otsus, 23. aprill 2004, ühise põllumajanduspoliitika valdkonda kuuluvate küsimustega tegelevate nõuanderühmade kohta (ELT 120, 24.4.2004, lk 50).

[28]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1184/2006, 24. juuli 2006, millega kohaldatakse teatavaid konkurentsieeskirju põllumajandustoodete ja saaduste tootmise ja nendega kauplemise suhtes (ELT L 214, 4.8.2006, lk 7).

[29]             ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[30]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[31]             Kaitstud päritolunimetus.

[32]             Kaitstud geograafiline tähis.

[33]             Kontrollikoja eriaruande nr 10/2009 „Põllumajandussaaduste ja -toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmed” kokkuvõtte V punkt.

[34]             http://ec.europa.eu/agriculture/eval/reports/promotion/index_en.htm.

[35]             http://www.wheatworld.org/wp-content/uploads/trade-global-insight-map-report-march2010-20100423.pdf.

[36]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[37]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[38]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[39]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[40]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist. Prognoosid põhinevad hüpoteesil, et rakendamine algab 2016. aastal.

[41]             2015. aasta assigneeringud (enne reformi) on esitatud ligikaudsetena ning võrreldes 2014. aastaga muutumatuna, ilma et see piiraks 2015. aastaks 2015. aasta eelarveprojekti raames tehtavaid üksikasjalikke prognoose.

[42]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[43]             Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[44]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[45]             Määruse (EL) nr .../20.. (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja järelevalve kohta, [ÜPP horisontaalmäärus] KOM(2011) 628) artiklis 110 sätestatud ühise põllumajanduspoliitika järelevalve ja hindamine raames luuakse järelevalve ja hindamise ühtne raamistik ning sellest tulenevalt täidetakse tulemustabeleid hiljem vastavalt.

[46]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[47]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[48]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[49]             KOM(2011) 500, 29.6.2011.