SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 kohaldamist teatavate Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kehtiva dumpinguvastase tollimaksu aegumise läbivaatamise menetluses.

· Üldine taust

Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Praegu kohaldatavad meetmed on kehtestatud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1601/2001 (raud- ja terastrosside impordi kohta mh Venemaalt) ning kinnitatud 2007. aasta oktoobris pärast seda, kui enamik asjaomase toote tootjaid ELis esitasid aegumise läbivaatamise taotluse.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ei kohaldata.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

· Mõju hindamine

Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest.

Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid see sisaldab põhjalikku loetelu tingimustest, mida tuleb hinnata.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

27. oktoobril 2012 algatas komisjon Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise teise läbivaatamise. Lisatud nõukogu määruse ettepanek põhineb järeldusel, et kahju kordumine meetmete kehtetuks tunnistamise korral ei ole tõenäoline.

Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, millega menetlus lõpetatakse ja tunnistatakse Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kehtetuks.

· Õiguslik alus

Käesolev ettepanek on seotud nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed) kohaldamisega.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt Euroopa Liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne.

· Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

Muud vahendid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: eespool nimetatud algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0395 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega tunnistatakse Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed kehtetuks pärast nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 9 lõiget 2 ning artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1.           Kehtivad meetmed

(1)       Määrusega (EÜ) nr 1601/2001[2] kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu teatavate Venemaa Föderatsioonist, Türgist, Taist ja Tšehhi Vabariigist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „esialgseteks meetmeteks” ning sätestatud meetmete kehtestamise aluseks olnud uurimist „esialgseks uurimiseks”.

(2)       Komisjon nõustus 2001. aasta augustis Venemaa tootja (JSC Severstal-Metiz) võetud hinnakohustusega. Nimetatud  hinnakohustuse leping tunnistati 2007. aasta oktoobris kehtetuks[3], sest see leiti olevat rakendamatu raskuste tõttu ettevõtja eksporditavat suurt arvu tooteliike õigesti määratleda.

(3)       Kooskõlas algmääruse artikli 11 lõikega 2 jättis nõukogu pärast meetmete osalist vaheläbivaatamist ja aegumise läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 1279/2007[4] Venemaa Föderatsiooni suhtes kehtestatud esialgsed meetmed jõusse. Edaspidi nimetatakse neid meetmeid „kehtivateks meetmeteks” ning aegumise läbivaatamisega seotud uurimist „viimatiseks uurimiseks”. Sama määrusega peatati meetmed Türgi ja Tai päritolu raud- ja terastrosside impordi suhtes.

(4)       Praegu[5] kehtivad meetmed ka Ukraina ja Hiina Rahvavabariigi päritolu raud- ja terastrosside impordi suhtes, mida laiendati Marokost, Moldovast ja Korea Vabariigist saadetuna deklareeritud raud- ja terastrosside impordile.

2.           Läbivaatamistaotlus

(5)       27. oktoobril 2012. aastal avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teate (edaspidi „algatamisteade”)[6] Venemaa Föderatsioonist pärit teatavate raud- ja terastrosside impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise algatamise kohta vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(6)       Läbivaatamine algatati pärast seda, kui Euroopa Liidu terastrossitööstuste (edaspidi „EWRIS” või „taotluse esitaja”) koostöökomitee oli esitanud põhjendatud taotluse liidu tootjate nimel, kes esindavad rohkem kui 50 % teatavate raud- või terastrosside toodangust liidus. Taotlus põhines väitel, et meetmete kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt dumpingu jätkumise ning liidu tootmisharule tekitatava kahju kordumise.

3.           Uurimine

3.1.        Läbivaatamisega seotud uurimisperiood ja vaatlusalune periood

(7)       Dumpingu jätkumise või kordumise uurimine hõlmas ajavahemikku alates 1. oktoobrist 2011 kuni 30. septembrini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2009 kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusperiood”).

3.2.        Menetlusega seotud isikud

(8)       Komisjon teavitas menetlusest ametlikult talle teada olevaid eksportivaid tootjaid, liidu tootjaid, importijaid ja tarbijaid, samuti taotluse esitajat ning eksportiva riigi ametiasutusi. Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamisteates määratud tähtaja jooksul.

(9)       Arvestades käesoleva uurimisega seotud Venemaa Föderatsiooni eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu, nähti algatamisteates esialgu ette väljavõtteline uuring vastavalt algmääruse artiklile 17. Selleks et komisjonil oleks võimalik otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõesti vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustamiseks, paluti Venemaa Föderatsiooni eksportivatel tootjatel endast 15 päeva jooksul pärast menetluse algatamist teada anda ning esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave.

(10)     Võttes arvesse, et vaid kaks Venemaa Föderatsiooni eksportivat tootjat esitas algatamisteates nõutud teabe ja avaldas valmisolekut komisjoniga edaspidi koostööd teha, otsustati eksportivatest tootjatest valimit mitte teha.

(11)     Komisjon kuulutas algatamisteates, et oli esialgu valinud liidu tootjate valimi ja kutsunud huvitatud isikuid üles esitama selle kohta märkusi algatamisteates esitatud tähtajaks. Esialgne valim koosnes viiest liidu tootjast, kes leiti olevat tüüpilised liidu tootmisharu esindama samalaadse toodangu tootmise ja müügi mahu seisukohast liidus.

(12)     Kuna märkusi ei esitatud, kaasati nimetatud ettevõtted lõplikku valimisse, millest teavitati huvitatud isikuid. Siiski tagandas üks kaasatud ettevõtetest end hiljem valimist. Seepärast otsustas komisjon vähendada esialgset valimit neljale allesjäänud ettevõttele, kes leiti siiski olevat tüüpilised liidu tootmisharu esindama samalaadse toodangu tootmise (29,3 %) ja müügi (20,9 %) mahu seisukohast liidus.

(13)     Ehkki algatamisteates nähti ette valimi moodustamine mitteseotud importijatest, ei andnud endast märku mitte ükski mitteseotud importija ega tarbija. Seepärast ei kohaldatud valimit mitteseotud importijate suhtes.

(14)     Neljale valimisse kaasatud liidu tootjale, kahele Venemaa Föderatsiooni eksportivale tootjale ja ühele nendega seotud importijale saadeti küsimustikud.

3.3.        Küsimustiku vastused

(15)     Vastused küsimustikule saatsid neli valimisse kaasatud liidu tootjat, seotud importija ja üks Venemaa Föderatsiooni eksportiv tootja.

(16)     Ehkki esialgu oli kaks Venemaa Föderatsiooni eksportivat tootjat ühendust võtnud, vastas küsimustikule vaid üks neist ja teda saab lugeda uurimisega koostööd teinuks. Koostööd teinud eksportiv tootja oli täielikult Itaalia ettevõtja omandis olev tütarettevõtja, kes toodab muu hulgas raud- ja terastrosse ning ekspordib vaatlusalust toodet Venemaa Föderatsioonist. Teine eksportiv tootja esitas andmeid uurimise algatamise ajal, ja kuigi teda kutsuti üles vastama küsimustikule, ei teinud ta seda. Seepärast loetakse teist eksportivat tootjat uurimise raames koostööd mitteteinuks.

3.4.        Kontrollkäigud

(17)     Komisjon hankis kõik andmed, mida ta dumpingu ja sellest tuleneva kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemise ning liidu huvide seisukohast vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Kontrollkäigud korraldati järgmiste äriühingute valdustesse:

a) liidu tootjad:

– CASAR Drahtseilwerk Saar GmbH (Saksamaa),

– BRIDON International Ltd (Ühendkuningriik),

– TEUFELBERGER Seil GmbH (Austria),

– Manuel Rodrigues de OLIVEIRA Sa & Filhos, S.A. (Portugal);

b) Venemaa Föderatsiooni eksportiv tootja:

– JSC SEVERSTAL-Metiz, (Tšerepovets);

c) seotud importija:

– REDAELLI Tecna Spa (Itaalia).

B. VAATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1.           Vaatlusalune toode

(18)     Vaatlusalune toode on sama mis esialgses ja viimatises uurimises, mille tagajärjel kehtestati praegu kehtivad meetmed, st rauast ja terasest, kuid mitte roostevabast terasest trossid, kaasa arvatud mittehargnevad trossid, mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke (tööstuses kasutatava terminoloogia kohaselt tihtipeale „raud- ja terastrossid”), mis on praegu liigitatud CN koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla.

2.           Samasugune toode

(19)     Kõnealune  aegumise läbivaatamisega seotud uurimine kinnitas, et Venemaa Föderatsioonis toodetud ja liitu eksporditavad raud- ja terastrosside ning liidu tootjate poolt liidus toodetavad ja müüdavad raud- ja terastrosside põhilised füüsilised ja tehnilised karakteristikud ja kasutusotstarbed on samad ning neid tuleb seega pidada samasugusteks toodeteks alusmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C.        DUMPINGU JÄTKUMISE VÕI KORDUMISE TÕENÄOSUS

1.           Sissejuhatavad märkused

(20)     Algmääruse artikli 11 lõike 2 kohaselt uuriti, kas dumping praegu toimub ja kas kehtivate meetmete aegumine viiks tõenäoliselt dumpingu jätkumise või kordumiseni.

(21)     Nagu põhjenduses 10 selgitati, ei olnud valimi moodustamine Venemaa Föderatsiooni eksportivatest tootjatest vajalik. Koostööd teinud eksportiva tootja arvele langes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 99 % vaatlusaluse toote ekspordist Venemaa Föderatsioonist liitu. Selle põhjal järeldati, et koostöö tase oli kõrge.

(22)     Kuna kaks ülejäänud teadaolevat Venemaa Föderatsiooni tootjat ei teinud uurimise käigus koostööd, tuli allpool esitatud järeldused dumpingu jätkumise või kordumise tõenäosuse kohta teha tuginedes parimale saadaolevale teabele, k.a Eurostati andmed, Venemaa ametlik statistika ja teiselt tootjalt saadud andmed.

2.           Dumpinguhinnaga import läbivaatamisega seotud uurimisperioodil

(23)     Läbivaatamistaotluse kohaselt oli Venemaa Föderatsioonis liitu suunatud ekspordi väidetav keskmine dumpingumarginaal 130,8 %. Nagu algatamise teates (punkt 4.1) nimetati, võrdles taotleja Venemaa Föderatsioonist liitu suunatud ekspordi hindu (tehasehindade tasemel) Venemaa Föderatsiooni sisemiste hindadega.

2.1.        Normaalväärtus

(24)     Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 tehti esmalt koostööd teinud eksportiva tootja puhul kindlaks, kas Venemaa siseturu sõltumatutele klientidele müüdud samasuguse toote omamaise müügi kogumaht oli tüüpiline, st kas sellise müügi kogumaht oli vähemalt 5 % vastavast liitu eksporditud toote kogumahust. Koostööd teinud eksportiva tootja müük kodumaisel turul leiti olevat üldiselt tüüpiline.

(25)     Seejärel tegi komisjon kindlaks need eksportiva tootja poolt siseturul müüdud samasuguse toote liigid, mis olid liitu eksportimiseks müüdud tooteliikidega identsed või otseselt võrreldavad.

(26)     Seejärel uuriti, kas koostööd tegeva eksportiva tootja omamaine müük oli iga tooteliigi puhul tüüpiline, s.o kas iga tooteliigi omamaine müük moodustas vähemalt 5 % sama tooteliigi müügist liitu. Tüüpilistes kogustes müüdud tooteliikide puhul kontrolliti seejärel, kas toodet müüdi tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(27)     Kontrollimaks seda, kas iga tooteliigi omamaise tüüpilistes kogustes toimunud müügi puhul võib olla kindel, et see toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus, määrati kindlaks, kui suure osa kõnealuse tooteliigi müügist moodustas kasumlik müük sõltumatutele klientidele. Kõikidel juhtudel, mil konkreetse tooteliigi omamaine müük oli toimunud piisavates kogustes tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus lähtuvalt tegelikust omamaisest hinnast, milleks võeti selle tooteliigi uurimisperioodil toimunud kogu omamaise müügi kaalutud keskmine.

(28)     Ülejäänud tooteliikide puhul, mille omamaine müük ei olnud tüüpiline või ei toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus, arvutati normaalväärtus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3. Normaalväärtuse arvutamiseks liideti eksporditud tooteliikide vajaduse korral korrigeeritud tootmiskuludele mõistlik müügi-, üld- ja halduskulude protsent ning mõistlik kasumimarginaal, tuginedes tegelikele andmetele samasuguse toote tootmise ja tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügi kohta vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 esimesele lausele.

2.2.        Ekspordihind

(29)     Kuna koostööd teinud Venemaa eksportiva tootja kogu eksportmüük liidu turule toimus otse sõltumatutele klientidele, määrati ekspordihind kindlaks vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal algmääruse artikli 2 lõike 8 alusel.

(30)     Kui eksportmüük liitu toimus liidus asuva seotud kaubandusettevõtja kaudu, määrati ekspordihind kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 seotud kaubandusettevõtja selle edasimüügihinna põhjal, mida maksis esimene sõltumatu klient liidus. Usaldusväärse ekspordihinna kindlakstegemiseks tehti kohandused, et võtta arvesse kõiki kulusid impordi ja edasimüümise vahel ning kasumit. Kuna puudus teave sõltumatutelt importijatelt läbivaatamisega seotud uurimisperioodil kogunenud kasumi taseme kohta, kasutati keskmist 5 % kasumimarginaali.

2.3.        Võrdlus

(31)     Kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kaalutud keskmise ekspordihinnaga nii tehasest hankimise kui ka samal kaubanduslikul tasandil.

(32)     Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti algmääruse artikli 2 lõike 10 kohaselt arvesse tegurite erinevusi, mille puhul oli näidatud, et need mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust. Sellest tulenevalt kohandati vajaduse korral ja põhjendatud juhtudel transpordi-, kindlustus-, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, finantskulusid, pakendamiskulusid, vahendustasusid ja hinnavähendeid.

2.4.        Dumpingumarginaal

(33)     Algmääruse artikli 2 lõike 11 kohaselt võrreldi tooteliigi kaalutud keskmist normaalväärtust vastava vaatlusaluse toote liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga. See võrdlus näitas dumpingu olemasolu 4,7 % eksportiva tootja puhul.

3.           Impordi areng meetmete kehtetuks tunnistamise korral

3.1.        Sissejuhatavad märkused

(34)     Lähtudes läbivaatamisega seotud uurimisperioodil esinenud dumpingu analüüsist, uuriti ka dumpingu jätkumise tõenäosust juhul, kui meetmed tunnistatakse kehtetuks. Seoses sellega analüüsiti järgmisi elemente: Venemaa Föderatsioonist pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hinnad, liidu turu ja muude kolmandate turgude atraktiivsus, Venemaa Föderatsiooni tootja tootmisvõimsus ja ekspordiks vaba tootmisvõimsus.

3.2.        Venemaa Föderatsioonist pärit dumpinguhinnaga impordi maht ja hinnad

(35)     Eurostati andmeil suurenes import Venemaa Föderatsioonist vaatlusperioodil 2 005 tonnilt 2009. aastal 2 343 tonnile läbivaatamisega seotud uurimisperioodil, mis moodustab umbes 1 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil ja vaatlusperioodil. Nagu märgiti põhjenduses 33, toimus import koostööd teinud eksportivalt tootjalt hoolimata kehtivast dumpinguvastasest tollimaksust dumpinguhindadega (4,7 %).

3.3.        Liidu turu ja muude kolmandate riikide turgude atraktiivsus

(36)     Eksport liitu moodustas 3 % koostööd teinud tootja kogu müügimahust, samal ajal, kui enamik müügist (85 %) toimus Venemaa siseturul. Kodumaine turg kasvas vaatlusperioodil 38 %[7] ja võib veelgi kasvada, kui Venemaa Föderatsiooni SKP peaks jätkuvalt kasvama, nagu ennustavad majandusanalüüsile spetsialiseerunud avalikud allikad. Peale selle paljastas uurimise käigus kogutud teave, et koostööd teinud tootja ei tooda kõiki vaatlusaluse toote liike, mistõttu tema konkurentsisurve liidu tootjaile on piiratud. Sama olukord on tõenäoliselt ka kahe teise tootja puhul, võttes arvesse, et puudub teave investeeringute kohta uutesse seadmetesse, mis võimaldaks näiteks toota suurema diameetriga vaatlusalust toodet. Lisaks tundub Venemaa Föderatsiooni eksportivate tootjate piiratud konkurentsisurvet kinnitavat ka liidu tootjate esindatus Venemaa turul. Venemaa ametliku tollistatistika kohaselt moodustas liidu tootjate samasuguse toote eksport Venemaa Föderatsiooni läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 30 % samasuguse toote koguimpordist, mis tähendab, et liidu tootjad on suurimad eksportijad Venemaa turule.

(37)     Vastuseks lõplikele järeldustele väitis taotleja, et Venemaa prognoositud SKP kasv (umbes 3 %) on üsna mõõdukas ja ei ole piisav Venemaa raud- ja terastrossituru edasise arengu jaoks. Järelikult ei pruugi Venemaa turg suuta samasuguse toote täiendavat tootmisvõimsust ära kasutada. Seoses sellega märgitakse, et ehkki Venemaa SKP kasv vaatlusalusel perioodil, s.o 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, oli väiksem kui 2014. aastaks prognoositav kasv, võimaldas see Venemaa raud- ja terastrossituru 38 % kasvu. Seepärast lükati väide tagasi.

(38)     Sama isik juhtis tähelepanu ka uutele tooteliikidele, mille koostööd teinud eksportiv tootja oli hiljuti (koostöös liidus asuva tütarettevõtjaga) välja töötanud, ja väitis, et see kinnitab asjaomase tootja poolt vaatlusalusel perioodil tehtud investeeringuid. See asjaolu aga ei ole vastuolus järeldusega koostööd teinud tootja suutmatuse kohta toota kõiki trossiliike (eelkõige raud- ja terastrosse kõrgema hinnaklassiga turu jaoks). Seepärast lükati väide tagasi.

(39)     Liidu turu atraktiivsust tuleks vaadata ka mõnede liidu tootjate omandamise kontekstis Venemaa eksportivate tootjate poolt. Kaks Venemaa tootjat omab praegu tütarettevõtjaid liidus. Kontrollkäik koostööd teinud eksportija ELis asuvasse tütarettevõtjasse näitas, et tolle müügitehingud sõlmiti peamiselt Euroopa turul ning vastav müük koostööd teinud tootja ja tema tütarettevõtja vahel jäid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil piiratuks.

(40)     Koostööd teinud eksportija andmete alusel tuleks märkida, et Venemaa vaatlusaluse toote ekspordi maht kolmandatesse riikidesse ületas läbivaatamisega seotud uurimisperioodil neljakordselt ekspordi liitu. Koostööd teinud eksportiva tootja ekspordi hinnad kolmandatesse riikidesse leiti olevat keskmiselt madalamad kui müügihinnad Venemaa Föderatsiooni siseturul, kuid keskmiselt kõrgemad kui ekspordihinnad liidu turule. See lubab järeldada, et eksport kolmandate riikide turule on atraktiivsem kui müük liidu turule. Seoses sellega märgitakse ka ammu väljakujunenud müügikanalite olemasolu Sõltumatute Riikide Ühendusega (SRÜ).

(41)     Vastuses lõplikele järeldustele väitis taotleja, et Venemaa tootjate kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad on tegelikult madalamad kui liitu suunatud ekspordi hinnad. Sealjuures viidati Ukrainasse ja mõnda Euroopa riiki suunatud ekspordi keskmiste hindade võrdlusele, mis põhineb väidetavalt Venemaa tollistatistikal. Ei esitatud aga mingeid võrdluse aluseks olnud algandmeid. Seoses sellega märgitakse, et uurimise käigus läbi viidud Venemaa liitu ja kolmandatele turgudele suunatud ekspordi hindade võrdlus põhines koostööd teinud eksportiva tootja kontrollitud vastustel küsimustikule. See hinnavõrdlus tehti tehasehindade tasandil, võttes arvesse tooteliikide ja kaubanduse tasandite erinevusi. Taotleja esitatud keskmised hinnad ei peegelda hinnakomponentide ning raud- ja terastrosside turul oleva valiku keerukust, mis tuleneb erinevate toodete ja kaubanduse tasandite märkimisväärselt suurest arvust. Seepärast lükati väide tagasi.

(42)     Sama isik väitis, et liidu tootmisharu Venemaa Föderatsiooni suunatud ekspordi tase ei ole käesoleva juhtumi puhul oluline ning juhtis tähelepanu pigem suurenenud impordile Hiina Rahvavabariigist ja vajadusele seda analüüsis arvesse võtta, sest see kujutab endast konkurentsiohtu Venemaa tootjatele Venemaa ja SRÜ turgudel. Seoses sellega on asjaolu, et liidu tootjad on jätkuvalt Venemaa turu ekspordiliidrid, ebaoluline, sest see kinnitab muuhulgas, et Venemaa tootjad ei suuda toota kõiki raud- ja terastrosside liike, mille järele Venemaa turul nõudlus on. Seoses Hiina ekspordiga Venemaa Föderatsiooni märgitakse, et see kasvas sedamööda, kuidas kasvas nõudlus Venemaa turul. Mingit teavet ei esitatud näiteks Venemaa Föderatsiooni või SRÜ riikidesse suunatud Hiina ekspordi hinnatasemete ega imporditava vaatlusaluse toote omaduste kohta, mis oleks võimaldanud täiendavat analüüsi. Lõpuks märgitakse, et Venemaa tollistatistika kohaselt püsisid Venemaa vaatlusaluse toote tootjad läbivaatamisega seotud uurimisperioodil oma kodumaise raud- ja terastrossiturul liidripositsioonil, ning import moodustas vaid 15 % Venemaa raud- ja terastrossiturust. Seepärast lükati väide tagasi.

3.4.        Venemaa Föderatsiooni tootja tootmisvõimsus ja ekspordiks vaba tootmisvõimsus

(43)     Läbivaatamistaotluse kohaselt oli kõigi Venemaa eksportivate tootjate tootmisvõimsus 115 000 tonni. Uurimise käigus hindas taotleja Venemaa tootmisvõimsuse ümber suurusjärku 220 000–250 000 tonni, mille kohta ei olnud aga mingeid tõendeid. Koostööd teinud eksportija kontrollitud andmete, teise teada oleva tootja esitatud andmete ja taotluses sisalduvate kolmanda tootja andmete alusel määrati kõigi Venemaa tootjate vaatlusaluse toote tootmisvõimsuse tasemeks umbes 158 000 tonni. Seoses sellega märgitakse, et koostööd teinud eksportiva tootja tootmisvõimsuses toimusid vaatlusperioodil struktuursed kohandused, mille tulemusena üks tootmistsehh suleti.

(44)     Vastuses lõplikele järeldustele väitis üks isik, et osa suletud tootmistsehhi seadmetest viidi üle koostööd teinud tootja teise tootmisüksusesse. Selle väite kinnituseks ei esitatud aga mingeid tõendeid. Seoses sellega kinnitatakse, et uurimise käigus kogutud tõendid kinnitavad struktuurseid ümberkorraldusi vaatlusalusel koostööd teinud tootja juures, mis hõlmab kõigi kolme tootmisüksuse teatavate seadmete utiliseerimist ja ühe tootmistsehhi sulgemist. Samal ajal ei saa välistada, et suletud tootmistsehhi teatavad seadmed viidi üle allesjäänutesse. Igal juhul ei muuda see selle tootja ja kogu Venemaa hinnangulist tootmisvõimsust, mida kõnealune isik ei vaidlustanud. Seepärast lükati väide tagasi.

(45)     Tootmisvõimsuse ärakasutamise ja vaba tootmisvõimsuse küsimuses otsustati kahe tootja andmete alusel ja andmete puududes kolmanda tootja tootmisvõimsuse ärakasutamise kohta, et viimase tootmisvõimsuse ärakasutamine oli läbivaatamisega seotud uurimisperioodil samas suurusjärgus kahe muu tootjaga ehk 90 %. Eeltoodut arvestades järeldati, et Venemaa Föderatsiooni kogu vaba tootmisvõimsus on umbes 17 000 tonni. See vastab umbes 8 % liidu tarbimisest läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

3.5.        Kokkuvõte

(46)     Võttes arvesse järeldusi, et eksport Venemaa Föderatsioonist toimub läbivaatamisega seotud uurimisperioodil siiani dumpinguhindadega ja et praegu kehtivate dumpinguvastaste meetmete tühistamise korral on dumpingu jätkumine liidu turul tõenäoline.

(47)     Siiski tuleks rõhutada järgmisi punkte. Esiteks on Venemaa Föderatsiooni piiratud vaba tootmisvõimsus, mille koduturu kiiresti kasvav nõudlus võib ära kasutada. Teiseks ei ole Venemaa tootjatel tootmisvõimsust igat liiki trosside pakkumiseks, mistõttu nende konkurentsisurve liidu turule on piiratud. Kolmandaks on kahel kolmest teadaolevast eksportivast tootjast liidus nende täielikus omandis tütarettevõtjad, kes toodavad samasugust toodet. Koostööd teinud eksportiva tootja tütarettevõtjalt saadud teabe alusel võib näha, et tütarettevõtja toodetud samasugust toodet müüakse peamiselt liidu turul, samal ajal kui eksportiv tootja  toodab ja müüb samasugust toodet peamiselt Venemaa turul. Peale selle on Venemaa eksportivatel tootjatel tugevad ärisidemed kolmandate riikide, eelkõige SRÜ turgudega, mis on Venemaa eksportijatele atraktiivsemad, sest neil turgudel saadavad hinnad on keskmiselt kõrgemad, kui liidu turul saadavad. Selle alusel järeldati, et vaatlusaluse toote import Venemaa Föderatsioonist tõenäoliselt oluliselt ei suurene, kui meetmed tühistataks.

D. LIIDU TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(48)     Läbivaatamisega seotud uurimisperioodil tootis raud- ja terastrosse rohkem kui 30 liidu tootjat. Seetõttu käsitatakse nende tootjate toodangut (mis määrati kindlaks koostööd tegevatelt tootjatelt saadud teabe ja muude liidu tootjate puhul taotleja esitatud teabe põhjal) liidu toodanguna algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(49)     Nagu põhjenduses 12 märgiti, moodustati liidu tootjate suure hulga tõttu valim. Kahju analüüsimiseks määrati kindlaks kahjunäitajad järgmisel kahel tasandil:   - makromajanduslikke elemente (toodang, tootmisvõimsus, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, keskmised ühikuhinnad, dumpingu ulatus) hinnati kogu liidu tootmise tasandil, tuginedes koostööd teinud tootjatelt saadud teabele, Eurostati andmetele ning muude liidu tootjate puhul taotleja esitatud teabe põhjal tehtud hinnangule;            - mikromajanduslikke elemente (s.t varud, töötasud, kasumlikkus, investeeringute tootlikkus, sularahavood, kapitali ja investeeringute kaasamise võime) analüüsiti valimisse kaasatud liidu tootjate puhul neilt saadud teabe alusel, mille õigsust kontrolliti.

E. OLUKORD LIIDU TURUL

1.           Tarbimine liidus

(50)     2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes liidu tarbimine 8 % – 195 426 tonnilt 211 380 tonnini.

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Liidu tarbimine (tonnides) || 195 426 || 206 940 || 213 350 || 211 380

Indeks || 100 || 106 || 109 || 108

2.           Praegune import Venemaa Föderatsioonist

2.1.        Venemaa Föderatsioonist pärit impordi maht, turuosa ja hinnad

(51)     Vastavalt Eurostati andmetele suurenes Venemaa Föderatsioonist pärineva vaatlusaluse toote import 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 2 005 tonnilt 2 343 tonnini. Hoolimata nimetatud suurenemisest on need mahud väiksemad kui import Venemaa Föderatsioonist viimase uurimise jooksul, mil import oli 2005. aastal 2 908 tonni ja ajavahemikul 1. juulist 2005 kuini 30. juunini 2006 (viimane läbivaatamisega seotud uurimisperiood) 3 323 tonni. Peale selle näitab import Venemaalt pärast läbivaatamisega seotud uurimisperioodi lõppu langustrendi (vähenenud 20 %).

(52)     Venemaa Föderatsioonist pärit impordi turuosa oli 2009. aastal 1,03 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 1,11 %..

(53)     Impordihinnad kasvasid vaatlusperioodil 12 %.

|| 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Import (tonnides) || 2 005 || 2 197 || 2 549 || 2 343

indeks || 100 || 110 || 127 || 117

Turuosa || 1,03 % || 1,06 % || 1,19 % || 1,11 %

indeks || 100 || 103 || 116 || 108

Impordihind || 1 054 || 1 084 || 1 171 || 1 178

indeks || 100 || 103 || 111 || 112

2.2.        Hinna allalöömine

(54)     Hinna allalöömine tehti kindlaks, kasutades koostööd teinud Venemaa tootja ekspordihindu ilma dumpinguvastase tollimaksuta, ning leiti see olevat vahemikus 54,7 % kuni 69,0 %, sõltuvalt toote liigist; keskmine hinna allalöömise marginaal oli 63,4 %. Kuid võttes arvesse Venemaa Föderatsiooni impordi väikest mahtu ja arvukaid olemasolevaid raud- ja terastrosside liike, saadi hinna allalöömist kindlaks teha väga väheste identsete ja väikese mahuga (19,9 tonni) tooteliikide alusel. Seepärast võib hinna allalöömise marginaali võtta üksnes hinnangulisena.

3.           Import muudest riikidest

3.1.        Muudest riikidest tuleva impordi maht, turuosa ja hinnad

(55)     Import muudest riikidest peale Venemaa Föderatsiooni suurenes vaatlusperioodil 10,6 %, mis on suurem kui tarbimise kasv ELi turul (+8 %). Hoolimata muude riikide (peale Venemaa Föderatsiooni) turuosa suurenemisest ELi turul, võib vastavaid turuosi lugeda stabiilseteks.

(56)     Peamised eksportivad riigid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil olid Lõuna-Korea 16 % turuosaga, kellele järgnesid Hiina Rahvavabariik (1,78 %), Tai umbes 1,65 % turuosaga ja Venemaa Föderatsioon (vt eespool, 1,11 % turuosaga), samal ajal, kui liidu tootmisharu turuosa oli 60 % ligi.

Riigid / Import tonnides || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Lõuna-Korea || 32 027 || 23 926 || 28 906 || 34 798

Hiina || 5 797 || 4 067 || 5 174 || 3 765

Tai || 3 673 || 3 815 || 5 348 || 3 499

Muud riigid || 34 938 || 38 974 || 39 376 || 42 444

Vahekokkuvõte (ilma Venemaa Föderatsioonita) || 76 435 || 70 782 || 78 804 || 84 506

|| || || ||

Venemaa || 2 005 || 2 197 || 2 548 || 2 343

|| || || ||

|| || || ||

Import kokku (koos Venemaa Föderatsiooniga) || 78 440 || 72 979 || 81 352 || 86 849

3.2.        Hinna allalöömine

(57)     Muudest riikidest imporditava samasuguse toote üldised keskmised hinnad jäid vaatlusperioodil stabiilseks ja muutumatuks ning lõid liidu tootmisharu hinnad keskmiselt 57 % ulatuses alla.

4.           Liidu tootmisharu olukord

(58)     Komisjon vaatas algmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt läbi kõik asjakohased majanduslikud tegurid ja näitajad, millel oli mõju liidu tootmisharu seisundile.

4.1.        Sissejuhatavad märkused

(59)     Pidades silmas asjaolu, et liidu tootmisharu puhul kasutati väljavõttelist uuringut, on kahju hinnatud kogu liidu tootmisharu tasandil (makromajanduslikud elemendid määratletud põhjenduses 49) kui ka valimisse kaasatud liidu tootjate tasandil kogutud teabe alusel (mikromajanduslikud elemendid määratletud põhjenduses 49).

(a) Toodang

(60)     Liidu tootmisharu toodang suurenes 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 6 %, st 214 475 tonnilt 228 368 tonnile. Suurenenud tarbimise (+8 %) kontekstis, nagu nimetati põhjenduses 52, suurendas liidu tootmisharu oma tootmise mahtu 6 %.

Liidu tootmisharu || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Toodangumaht (tonnides) || 214 475 || 223 385 || 224 559 || 228 368

indeks || 100 || 104 || 105 || 106

(b) Tootmisvõimsus ja selle rakendusaste

(61)     Tarbimise suurenemine liidus (+8 %) põhjustas ka tootmismahu 6 % suurenemise liidu tootmisharus.

Liidu tootmisharu || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Tootmisvõimsus || 348 852 || 371 187 || 366 976 || 369 134

indeks || 100 || 106 || 105 || 106

Tootmisvõimsuse rakendamine || 61,5 % || 60,2 % || 61,2 % || 61,9 %

indeks || 100 || 98 || 100 || 101

(c) Müügimaht

(62)     Liidu tootmisharu müügimaht liidu turul suurenes 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahelisel ajal 7 % võrra.

Liidu tootmisharu || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Müük sõltumatutele isikutele ühenduses (tonnides) || 116 902 || 133 824 || 131 085 || 124 524

indeks || 100 || 114 || 112 || 107

(d) Turuosa

(63)     Liidu tootmisharu suutis säilitada oma turuosa vaatlusperioodil suhteliselt stabiilsena, s.o 2009. aastal 60 % ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 59 %.

Liidu tootmisharu || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Turuosa || 60 % || 65 % || 61 % || 59 %

indeks || 100 || 108 || 102 || 98

(e) Kasv

(64)     2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel suurenes liidu tarbimine 8 %, kuid liidu tootmisharu müügimaht suurenes vaid 7 %. Liidu tootmisharu turuosa, ehkki see veidi vähenes, võib seega lugeda stabiilseks, samal ajal kui import Venemaa Föderatsioonist suurenes veidi.

(f) Tööhõive

(65)     Samal ajal, kui liidu tootjate töökohtade arv kasvas vaatlusperioodil 5 %, on taotleja esitatud kogu liidu tootmisharu tööhõive taseme hinnang erinev ja näitab negatiivset trendi, vähenedes 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 6 %.

Liidu tootmisharu || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Tööhõive || 3 763 || 3 776 || 3 688 || 3 544

indeks || 100 || 100 || 98 || 94

|| || || ||

(g) Dumpingumarginaali ulatus

(66)     Võttes arvesse Venemaa Föderatsioonist pärit impordi kogumahtu ning suhteliselt madalat dumpinguvastast tollimaksu, ei saa tegeliku dumpingumarginaali (4,7 %) mõju liidu tootmisharule hinnata märkimisväärseks.

(h) Varud

(67)     Liidu tootmisharu lõppvarud 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel vähenesid.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Lõppvarud (tonnides) || 11 723 || 10 240 || 9 813 || 10 489

indeks || 100 || 87 || 84 || 89

(i) Müügihinnad ja kohalikke hindu mõjutavad tegurid

(68)     Liidu tootmisharu ühiku müügihind kasvas 2009. aasta ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel 8 %. Nimetatud hinnamuutus on seotud asjaoluga, et liidu tootmisharu suutis kanda tootmiskulude kasvu (8 %) üle tarbijatele. See on seotud ka liidu tootmisharu järk-järgulise üleminekuga suurema diameetriga raud- ja terastrosside tootmisele ja keskendumisega eriotstarbelistele trossidele.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Keskmine ühiku müügihind ELis (eurot/tonn) || 3 625 ||  3 658 || 3 809 || 3 911

Indeks || 100 || 101 || 105 || 108

(j) Töötasud

(69)     Ajavahemikus 2009. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini suurenes täistööajale taandatud töötaja keskmine palk 20 %. Pärast mõnede valimisse võetud ettevõtjate ümberkorraldamist suurenes vaatlusperioodil spetsialistide osatähtsus võrreldes lihttöölistega, mida peegeldab suurenenud keskmine palgakulu töötaja kohta.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Täistööajale taandatud töötaja palk (eurodes) || 42 393 || 45 174 || 48 718 || 51 052

indeks || 100 || 107 || 115 || 120

(k) Tootlikkus

(70)     Liidu tootmisharu töötajate tootlikkus, mõõdetuna täistööajale taandatud töötaja toodangu kohta aastas, oli vaatlusperioodil kõikuv, 2010. aastal see vähenes ning suurenes seejärel 2011. aastal ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil.

Liidu tootmisharu || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Tootlikkus || 58 || 52 || 53 || 55

indeks || 100 || 88 || 90 || 94

(l) Investeeringud ja kapitali kaasamise võime

(71)     Investeeringud raud- ja terastrosside tootmisesse suurenesid vaatlusalusel perioodil 271 % võrra, olid märkimisväärsed ning moodustasid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil peaaegu 16 miljonit eurot. Valimisse kuuluvad tootjatel ei olnud vaatlusperioodil raskusi kapitali hankimisega. Peale selle sai suurt osa investeeringutest rahastada omaenese rahavoogudega.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Investeeringud (tuhat EUR) || 5 845 || 6 025 || 12 656 || 15 839

indeks || 100 || 103 || 217 || 271

(m) Kasumlikkus ELi turul

(72)     Kogu vaatlusperioodi jooksul suutsid valimisse kuulunud tootjad saada kasumit. Ajavahemikul 2009. aastast kuni läbivaatamisega seotud uurimisperioodini saadud kasum oli, hoolimata langusest võrreldes 2009. aastaga, suurem kui esialgse uurimise käigus kehtestatud 5 % sihtkasum.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Kasumlikkus ELi turul || 14,8 % || 10,1 % || 10,6 % || 10,6 %

indeks || 100 || 68 || 72 || 72

(n) Investeeringutasuvus

(73)     Investeeringute tasuvus, mis on väljendatud raud- ja terastrosside tootmisega seotud protsentuaalse kogukasumi ning otseselt või kaudselt raud- ja terastrosside tootmisega seotud vara raamatupidamisliku puhasväärtuse suhtena, järgis kogu vaatlusperioodi jooksul üldjoontes varasemat tasuvustrendi. See näitaja püsib langusele vaatamata üsna kõrgena.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

Investeeringutasuvus || 37,7 % || 23,4 % || 25 % || 23 %

indeks || 100 || 62 || 66 || 61

(o) Rahavoog

(74)     Rahavood püsivad üldiselt väga positiivsetena, hoolimata teatavast langusest 2009. ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodi vahel – see järgib teataval määral kogu vaadeldava perioodi kasumlikkuse trende.

Valimisse kuuluvad tootjad || 2009 || 2010 || 2011 || Uurimisperiood

(tuhandetes eurodes) || 57 545 || 40 640 || 38 297 || 43 380

indeks || 100 || 71 || 67 || 75

(p) Taastumine varasema dumpingu mõjudest

(75)     Enamik näitajaid osutab, et liidu tootmisharu kohandas oma tootmisseadmeid, et uues tootmiskeskkonnas paremini toime tulla ning suuta kasutada ära võimalusi ELi ja muude turgude nendes segmentides, kus on võimalik saavutada kõrgeid marginaale. Liidu tootmisharu majandusliku ja rahalise olukorra paranemine pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2001. aastal tõendab, et meetmed olid tõhusad ja liidu tootmisharu toibus varasema dumpingu mõjust.

4.2.        Kokkuvõte

(76)     Liidu tootmisharu suutis vaatlusperioodi jooksul enam-vähem säilitada oma turuosa, hinnad tõusid 8 % ja varud jäid mõistlikule tasemele, samal ajal, kui tootmise maht ja tarbimine suurenesid. Liidu tootmisharu oli kogu vaatlusperioodi kestel kasumlik, ehkki kasumid olid läbivaatamisega seotud uurimisperioodil madalamad kui 2009. aastal. Eespool öeldut silmas pidades võib järeldada, et liidu tootmisharu ei kandnud vaatlusperioodil olulist kahju.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(77)     Samuti uuriti, kas meetmete lõpetamise lubamise korral oleks tõenäoline olulise kahju kordumine. Hinnati, et seda tõenäoliselt ei juhtu allpoolesitatud põhjustel.

(78)     Nagu on rõhutatud põhjenduses 54, leiti, et Venemaa Föderatsioonist pärit impordi hinnad löövad alla ELi hinnad. Kuid võttes arvesse samasuguste tooteliikide väikest mahtu võib praegust allalöömise marginaali lugeda üksnes hinnanguliseks.

(79)     Nagu selgitati põhjenduses 51, oli vaatlusaluse toote impordi maht Venemaa Föderatsioonist 2009. aastal 2 005 tonni ja läbivaatamisega seotud uurimisperioodil 2 343 tonni, mis vastab vastavalt 1,03 % ja 1,11 % turuosale.

(80)     Nagu selgitati põhjendustes 43 ja 45, on Venemaa kogu hinnanguline tootmisvõimsus umbes 158 000 tonni, samal ajal kui viimase uurimise käigus hinnati see umbes kogu ELi tarbimise, ehk 220 000 tonni suuruseks. Lisaks paistab vaba tootmisvõimsus praegu piiratud.

(81)     Viimase uurimise käigus hinnati Venemaa turg võimetuks pakkumise taset ära kasutama. Praeguseks, nagu selgitatakse põhjenduses 36, on raud- ja terastrosside kodumaine tarbimine Venemaal vaatlusperioodi jooksul märgatavalt kasvanud – 38 %. Peale selle prognoositakse avalikult Venemaa SKP kasvu lähiaastatel. Venemaa kasvav turg võib seetõttu Venemaa vaba tootmisvõimsuse alla neetala, nagu mainiti põhjenduses 45, sest Venemaa hinnad on umbes 11 % kõrgemad kui ekspordihinnad ELi. Peale selle on Venemaa ekspordihinnad kolmandatesse, eelkõige SRÜ riikidesse keskmiselt 5,6 % kõrgemad kui ekspordihinnad ELi. On ebatõenäoline, et olulist kogust vaba tootmisvõimsust või praegust müüki koduturul ja/või SRÜ turul suunataks ümber liidu turule.

(82)     Eeltoodut arvestades järeldatakse, et Venemaa Föderatsioonist pärit impordi suhtes kohaldatavate meetmete kehtetuks tunnistamine ei tooks tõenäoliselt kaasa olulise kahju kordumist liidu tootmisharu jaoks tervikuna.

G. DUMPINGUVASTASED MEETMED

(83)     Eeltoodut arvestades tuleks raud- ja terastrosside impordi suhtes Venemaa Föderatsioonist kohaldatavad dumpinguvastased meetmed tühistada ja käesolev menetlus vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 2 ja artikli 11 lõike 2 alusel lõpetada.

(84)     Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest asjaoludest ja kaalutlustest, mille alusel kavatsetakse esitada soovitus olemasolevate meetmete lõpetamiseks Venemaa Föderatsioonist pärit impordi suhtes. Neile anti pärast otsuse avalikustamist ka aega vastuväidete esitamiseks. Ühele huvitatud isikule, kes taotles ärakuulamist ärakuulamise eest vastutava ametniku juureolekul ja kelle vastav taotlus rahuldati, esitati märkused,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga lõpetatakse dumpinguvastased meetmed Venemaa Föderatsioonist pärit ning praegu CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla kuuluvate raud- ja terastrosside impordi suhtes, kaasa arvatud mittehargnevad trossid (välja arvatud roostevabast terasest trossid), mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke.

Artikkel 2

Käesolevaga lõpetatakse määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 alusel algatatud dumpinguvastaste meetmete aegumise läbivaatamise menetlus praegu CN-koodide ex 7312 10 81, ex 7312 10 83, ex 7312 10 85, ex 7312 10 89 ja ex 7312 10 98 alla kuuluvate ning Venemaa Föderatsioonist pärit raud- ja terastrosside impordi suhtes, kaasa arvatud mittehargnevad trossid (välja arvatud roostevabast terasest trossid), mille ristlõike maksimaalne läbimõõt on üle 3 mm ja mille külge võib olla ühendatud liitmikke.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2]               EÜT L 211, 4.8.2001, lk 1.

[3]               ELT L 285, 31.10.2007, lk 52.

[4]               ELT L 285, 31.10.2007, lk 1.

[5]               ELT L 36, 09.02.2012, lk 1.

[6]               ELT C 330, 27.10.2012, lk 5.

[7]               Venemaa metalltoodete tootjate ühenduselt Prommetiz saadud andmete kohaselt.