SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Põhjused ja eesmärgid

Kõigi püügivõimalusi käsitlevate õigusaktide eesmärk peab olema piirata kalavarude püüki ühise kalanduspoliitika üldistele eesmärkidele vastavate mahtudeni. Nõukogu 20. detsembri 2002. aasta määruses (EÜ) nr 2371/2002 (ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta) on sellega seoses sätestatud iga-aastaste püügi- ja püügikoormuspiirangute ettepanekute eesmärgid, et tagada ELi kalanduse ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne jätkusuutlikkus.

Püügivõimalused määratakse iga-aastasest majandamistsüklist lähtudes (süvamere kalavarude puhul määratakse need iga kahe aasta tagant). See ei takista siiski pikaajalistel majandamiskavadel põhineva strateegia kasutuselevõttu. Selles valdkonnas on EL teinud suuri edusamme ning kaubandushuvi pakkuvaid põhilisi kalavarusid reguleeritakse nüüd mitmeaastaste majandamiskavadega. Iga-aastased lubatud kogupüügid ja püügikoormuse ülemmäärad peavad olema nendega kooskõlas.

Reguleerimisala

2014. aasta üldise püügivõimalusi käsitleva määruse puhul on komisjon arvesse võtnud liikmesriikide soovi pöörduda, erinevalt 2012. ja 2013. aasta lähenemisviisist tagasi ühe teksti juurde. Mõlemal kõnealusel aastal tehti ettepanek kahe eraldi õigusakti kohta ja võeti vastu kaks määrust: üks ELi ainuotsusega määratavate kalapüügivõimaluste kohta, teine kahe- või mitmepoolsete läbirääkimiste raames vastu võetud otsuste alusel määratavate kalapüügivõimaluste kohta. Seepärast põhineb käesoleva ettepaneku struktuur ja korduv tekst 2013. aastal eraldi vastuvõetud määrustel (nõukogu määrus (EL) nr 39/2013 ja (EL) nr 40/2013).

Kahe- või mitmepoolsete kalanduskokkulepete raames kooskõlastatud meetmetel põhinevate püügivõimaluste määramisse sekkub liit teadusnõuannetele tuginedes ja oma poliitilistest eesmärkidest tulenevalt, nagu ka ELi-siseste otsuste puhul. Selliste läbirääkimiste tulemus eeldab liidu nõusolekut võtta kohustusi kolmandate isikute suhtes. Kui on tegemist selliste otsuste rakendamisega liidu õiguses, ei ole liidul olulist otsustusõigust peale liikmesriikidesisese jaotamise. Liidusisese jaotuse suhtes kohaldatakse suhtelise stabiilsuse põhimõtet. Seda silmas pidades reguleeritakse ettepanekuga järgmist:

· ühised kalavarud, st varud, mida majandatakse koos Norraga Põhjameres ja Skagerraki väinas või mis on seotud Kirde-Atlandi Kalanduskomisjonis (NEAFC) sõlmitud rannikuäärsete riikide kokkulepetega;

· piirkondlike kalandusorganisatsioonidega saavutatud kokkulepetest tulenevad kalapüügivõimalused.

Mitmed kalapüügivõimalused on käesolevas ettepanekus märkega „pm” (pro memoria). Selle põhjuseks on asjaolu, et:

– nõuanded mõne liigi kohta ei ole kättesaadavad ajaks, mil on kavas ettepanek vastu võtta, või

– asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid ei ole teatavaid püügipiiranguid ega muid soovitusi veel vastu võtnud, sest aastakoosolekud ei ole veel toimunud, või

– Gröönimaa vete kalavarude, ühiste kalavarude ning Norra ja muude kolmandate riikidega vahetatavate kalavarude kohta ei ole veel andmeid ja need kinnitatakse alles pärast asjaomaste riikidega peetavate konsultatsioonide lõppu 2014. aasta novembris ja detsembris.

Varude ülevaade

Komisjon on tavapäraselt analüüsinud iga-aastases teatises kalapüügivõimaluste üle (COM(2013) 319 (final), edaspidi „teatis”) olukorda, millega püügivõimaluste ettepanekutes tuleb arvestada. Teatises antakse 2012. aastal avaldatud teadusnõuannete põhjal ülevaade kalavarude olukorrast. Positiivsena märgitakse komisjoni teatises seda, et nende varude puhul, mille kohta on olemas täielik analüüs, on üle jätkusuutliku taseme püütud varude osatähtsus langenud 86 %-lt 2009. aastal 39 %-le 2013. aastal. Siiski on veel teatavaid suundumusi, mis annavad põhjust muretsemiseks. Näiteks on suurenenud nende kalavarude arv, mille püüki soovitatakse vähendada nii palju kui võimalik. Lisaks sellele ei ole liikmesriigid täielikult täitnud oma aruandekohustusi, mis on eri varude tõekindla analüüsi hõlbustamisel olulise tähtsusega.

Vastuseks komisjoni taotlusele esitas Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) juulis iga-aastase nõuande enamiku käesoleva ettepanekuga hõlmatud kalavarude kohta. ICES on arvesse võtnud komisjoni teatises esitatud suuniseid. Selle nõuande vaatas kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) läbi suvel täiskogu istungil.

Teaduslikult on võimalik hinnata üksnes neid kalavarusid, mille kohta on piisavalt usaldusväärseid andmeid, nii et saab anda hinnangu varude suuruse kohta, samuti prognoosida, kuidas varud reageerivad erinevate kasutamisstsenaariumide korral (neid nimetatakse „püügivõimaluste tabeliteks”). Kui on piisavalt andmeid, saavad teadusasutused prognoosida püügivõimaluste korrigeerimist, nii et asjaomane kalavaru saaks taastuda maksimaalset jätkusuutlikku saagikust (MSY) võimaldava tasemeni. Seepärast nimetatakse seda nõuannet maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevaks nõuandeks. Muudel juhtudel toetuvad teadusasutused kalapüügivõimaluste kohta soovituste andmisel ettevaatusprintsiibile. ICESi poolt sel puhul kasutatav metoodika on esitatud ICESi avaldatud nõuannetes piiratud andmetega kalavarude kohta[1].

Suurem osa kavandatud lubatud kogupüükidest on esitatud IA lisas. Selles lisas on esitatud 152 kalavaru lubatud kogupüük kalavarude kohta, mida püütakse Skagerrakis, Kattegatis, ICESi I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkonnas ning CECAFi ELi vetes ja Prantsuse Guajaana vetes. Kõnealustest lubatud kogupüükidest 23 on hõlmatud maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitleva nõuandega. Ülejäänud lubatud kogupüükide puhul on tehtud järgmist:

· 13 kalavaru puhul on tehtud lubatud kogupüügi ettepanek vastavalt pikaajalistele majandamiskavadele, st konkreetsetel ühise kalanduspoliitika kehtivatel eeskirjadel põhinevatele majandamiskavadele, vastavalt komisjoni ettepanekutele veel vastu võtmata majandamiskavade kohta või vastavalt piirkondlike nõuandekomisjonide (RAC) poolt esitatud ja teaduslike nõuandeorganite poolt ettevaatusel põhinevateks hinnatud majandamiskavadele;

· 55 kalavaru lubatud kogupüügi puhul on tegemist piiratud andmetega kalavarudega, mille kohta täielikku hinnangut anda ei ole võimalik. Neist 21 puhul tehti ettepanek jätta lubatud kogupüük 2012. aasta tasemele pärast nõukogu ja komisjoni ühisavaldust, mille kohaselt püügivõimalused peaksid jääma stabiilseks, välja arvatud juhul, kui teadusandmete põhjal selgub, et kalavaru seisukord halveneb. Sellise otsuse põhjuseks on asjaolu, et enamik neist kalavarudest on kaaspüük mitut liiki hõlmava püügi korral ja puuduvad tegelikud tõendid, et lubatud kogupüügi muutmine mõjutab nende seisukorda, kusjuures lubatud kogupüügi vähendamine võib põhjustada reguleerivat tagasiheidet;

· ülejäänud lubatud kogupüügid on praeguses etapis esitatud märkega „pm” (pro memoria) seepärast, et vastavad teadusnõuanded ei ole veel kättesaadavad või sõltuvad rahvusvahelistest läbirääkimistest või kokkulepetest, mis sõlmitakse hiljem aasta jooksul. Kõnealuste varude kohta tehtavat ettepanekut tuleb ajakohastada, kui nõuanded tehakse kättesaadavaks.

Kõik kavandatud püügivõimalused vastavad teadusnõuannetele, mis komisjon on saanud kalavarude olukorra kohta; neid nõuandeid on kasutatud komisjoni teatises kirjeldatud viisil.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Esitatud meetmed on kavandatud vastavalt ühise kalanduspoliitika eesmärkidele ja eeskirjadele ning need on kooskõlas Euroopa Liidu säästva arengu poliitikaga.

2.           KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

Konsulteerimine huvitatud isikutega

a)           Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Komisjon on 2014. aasta kalapüügivõimalusi käsitleva teatise alusel pidanud nõu liikmesriikidega ning sidusrühmadega, eelkõige piirkondlike nõuandekomisjonide kaudu, kavandatud lähenemisviisi üle, mille ta on esitanud erinevate kalapüügivõimalusi käsitlevate ettepanekutena.

Lisaks on komisjon nimetatud konsulteerimisel järginud komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Konsulteerimise parandamine ühenduse kalanduse juhtimisel” (KOM(2006) 246 (lõplik)) esitatud põhimõtteid nn ettepoole toomise protsessi kohta.

Lisaks korraldas komisjon 2013. aasta septembris sidusrühmadele ürituse, kus tutvustati ja arutati teadusnõuannete tulemusi ja nende põhijäreldusi.

b)           Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Komisjoni teatis kalapüügivõimalusi käsitlevate konsultatsioonide kohta kajastab liikmesriikide ja sidusrühmade vaateid komisjoni hinnangule varude olukorra kohta ja seda, kuidas tagada varude asjakohane majandamine.

Liikmesriigid

Ainsana reageeris käesoleva seletuskirja koostamise ajal Ühendkuningriik. Oma vastuses hindab Ühendkuningriik komisjoni jõupingutusi kooskõla tagamisel ühise kalanduspoliitika reformipaketiga, samuti merestrateegia raamdirektiiviga. Ta toetab maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärkide saavutamist võimaluse korral 2015. aastaks ning seoses ettevaatuspõhimõttega märgib, et see nõuab pragmaatilisust ja juhtumipõhist lähenemisviisi lubatud kogupüükide kehtestamisele.

Loodepiirkonna vete piirkondlik nõuandekomisjon (NWWRAC)

Loodepiirkonna vete piirkondlik nõuandekomisjon pooldab ühise kalanduspoliitika reformi poliitilises kokkuleppes sätestatud eesmärki, mille kohaselt tuleks võimaluse korral viia kalavarude kasutamine maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemele 2015. aastaks või hiljemalt 2020. aastaks. NWWRAC tunnistab, et püügivahendite selektiivsuse parandamine on temale huvi pakkuvas valdkonnas esmatähtis, ja võtab teadmiseks teatises tõstatatud konkreetsed probleemid seoses valge lihaga kalaliikidega (tursk, kilttursk ja merlang) Iiri meres ja Šotimaa lääneranniku vetes. NWWRAC tunneb küll heameelt uue nõuandemetoodika üle, mille ICES võttis kasutusele 2012. aastal, kuid loodab teadusnõuannete põhjal paremaid lahendusi väheste andmetega kalavarude majandamiseks, ja selleks kavatseb ta jätkata tihedat koostööd ICESiga ja eri riikide teadlastega andmete kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamisel.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Metoodikaküsimustes konsulteeris komisjon, nagu juba nimetatud, selliste teadusorganisatsioonidega nagu Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu (ICES) ning selle kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF). ICESi nõuanded põhinevad selle eksperdirühmade ja otsuseid tegevate organite väljatöötatud nõuanderaamistikul, mis on välja antud kooskõlas vastastikuse mõistmise memorandumiga, mille komisjon on kinnitanud. STECF annab nõu vastavalt komisjonilt saadud ülesandele.

ELi lõplik eesmärk on tagada selline kalavarude tase, mis võimaldab saavutada maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See eesmärk on lisatud selgesõnaliselt komisjoni ettepanekusse reformitud ühise kalanduspoliitika kohta[2]. Kaasseadusandjad saavutasid 2013. aasta juunis nimetatud ettepaneku suhtes poliitilise kokkuleppe, millega nähakse muu hulgas ette, et maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk „... tuleb saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning hiljemalt 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.” Kõnealuse eesmärgi selgesõnaline väljendamine ühise kalanduspoliitika algmääruses näitab Euroopa Liidu võetud kohustusi seoses ülemaailmse säästva arengu tippkohtumisega 2002. aastal Johannesburgis ja eesmärgi saavutamiseks väljatöötatud rakenduskavaga. Selliste tekstidega nähakse ette, et riigid panustavad võimaluse korral sellesse, et säilitada või taastada kahanenud kalavarud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel mitte hiljem kui aastaks 2015. Nagu juba märgitud, on mõne kalavaru kohta kõnealune teave tõepoolest kättesaadav. Kõnealuste kalavarude hulka kuuluvad püügimahu ja majandusliku väärtuse seisukohalt väga tähtsad kalavarud, nagu merluus, tursk, euroopa merikurat, harilik merikeel, megrimid, kilttursk ja norra salehomaar.

Maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi saavutamiseks on teatavatel juhtudel vaja kalastussuremust ja/või püüki vähendada. Sellise ettepaneku puhul kasutatakse maksimaalset jätkusuutlikku saagikust käsitlevat nõuannet, kui see on olemas. Mõnda kalavaru püütakse viimastel aastatel juba maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel. Kavandatava lubatud kogupüügiga püütakse tagada, et need tasemed säilitatakse, või kui nõuanded näitavad, et püük ületas 2012. aastal maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taseme, vähendada kalastussuremust nii, et asjaomane kalavaru saavutaks uuesti jätkusuutliku kasutamise määra. Kalavarude puhul, mis ei ole veel saavutanud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse taset, vastab kavandatud lubatud kogupüük sellele, mis tagab 2015. aastaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse. See lähenemisviis järgib põhimõtteid, mis on esitatud teatises kalapüügivõimaluste kohta 2014. aastaks.

Piiratud andmetega kalavarude puhul soovitavad teaduslikud nõuandeasutused, kas püüki vähendada, hoida sama tasemel või suurendada. Mitmel juhul on ICESi nõuandes selliste erinevuste kohta antud kvantitatiivseid juhiseid, mis ettevaatusabinõust lähtudes põhinevad metoodikal, mille kohaselt võib püügikoguste suurendamine või vähendamine aastate lõikes erineda kuni 20 %. Nende juhiste põhjal on koostatud kavandatud lubatud kogupüük. Kui teadusnõuanne ei ole kättesaadav, järgitakse ettevaatusprintsiipi, mis tähendab lubatud analüütilise kogupüügi vähendamist 20 %.

Teatavate kalavarude puhul (laialt levinud liigid; haid ja raid) esitatakse nõuanne sügisel. Vajaduse korral tuleb käesolevat ettepanekut pärast nõuande saamist ajakohastada. Lõpuks, nagu eespool märgitud, kasutatakse 13 kalavaru puhul nõuannet kokkulepitud majandamiskavade rakendamiseks.

Kalavarude tegelike arengusuundade kohta võib esile tõsta järgmist.

Pürenee poolsaare ümbruse veed

Euroopa merikuradi ja megrimi varud on heas seisukorras ja neid kasutatakse säästvalt, kuid mõned Norra salehomaari varud on peaaegu ammendatud. Euroopa merluusi lõunapoolse varu biomass kasvab jätkuvalt, vaatamata asjaolule, et püügisurve on ikka veel suur. Selle varu positiivne reaktsioon võib seega olla tingitud soodsatest keskkonnatingimustest. Selleks et maksimeerida sellest suundumisest tulenevat kasu, on õigustatud vähendada selle varu püügi koormust vastavalt kehtivale pikaajalisele majandamiskavale. .

Biskaia laht

Biskaia lahe merikeele varu seisukord on allpool optimaalset taset ning ICES soovitab juba kolmandat aastat järjest vähendada lubatud kogupüüki. Siiski on lubatud kogupüük käesolevas ettepanekus märgitud kui „pm” (pro memoria), sest asjaomased sidusrühmad on esitanud kõnealuse kalavaru pikaajalise majandamise meetmed, ja komisjon ootab teaduslikku nõuannet kavandatud meetmete kohta (eeldatavalt novembris 2013).

Keldi meri

Kalavarude juurdekasv on vähenenud ning suure majandusliku tähtsusega varude biomass selles piirkonnas samuti vähenenud. Seetõttu on teaduslike nõuannete põhjal kavandatud vähendada märkimisväärselt lubatud kogupüüki, nt tursa ja kilttursa osas. Saagi suur tagasiheide on püsiprobleem ja mitte üksnes valge lihaga kalaliikide puhul, vaid ka lestaliste püügil: merikeelt ja atlandi merilesta püütakse koos, ehkki teaduslikes nõuannetes soovitatakse nende puhul vastupidiseid meetmeid, s.t merikeele püügi vähendamist ja merilesta püügi suurendamist. Probleemi muudavad keerukamaks ka tehnilised raskused selektiivsuse saavutamisel (st vältida merikeele sattumist püügivahendisse, püüdes samal ajal lesta).

Šotimaast lääne poole jäävad veed

Selles piirkonnas on valge lihaga kalade (tursk, merlang, kilttursk) varud saagi tagasiheite kõrge taseme tõttu halvas seisukorras. Tursavarud ei suuda taastuda, mistõttu kavandatakse kehtestada lubatud kogupüügiks nullmäär, kuigi lubatud kogupüügi rangest reguleerimisest üksi ei piisa varude vähenemise peatamiseks. Tegelikult võib norra salehomaari olukord pärast novembris nõuande saamist veelgi halveneda. Kui see nõuanne võimaldab suurendada norra salehomaari lubatud kogupüüki, püütakse seda varu üha rohkem ja suureneb ka valge lihaga kalade soovimatu püügi oht. Selektiivsusmeetmed on seetõttu kiiret lahendamist vajav probleem. ICES ei ole veel suutnud kindlaks teha mingeid muutusi tursa suremuses muutusi, mis tuleneksid kõnealuses piirkonnas tegutsevate laevastike poolt võetud praegustest selektiivsusmeetmetest.

Iiri meri

Tursa- ja merlangivarude olukord selles piirkonnas on endiselt muret tekitav. Sarnaselt olukorraga Šotimaast läände jäävates vetes on valge lihaga kalade tagasiheite määr kõrge ja praegused selektiivsusmeetmed näivad olevat ebapiisavad. Merikeele- ja lestavarud on samasuguses olukorras kui Keldi meres.

STECF kinnitab ICESi soovitusi ja on mõnda neist täiendanud.

Eksperdiarvamuste avalikustamiseks kasutatud vahendid

Kõik STECFi aruanded on kättesaadavad merendus- ja kalandusasjade peadirektoraadi veebisaidil. Kõik ICESi aruanded on kättesaadavad ICESi veebisaidil.

Mõju hindamine

Kalapüügivõimaluste määrus ei ole vahend, mis võimaldab nõukogul keerulisi meetmepakette vastu võtta ja see peab piirduma aluslepingu artikli 43 lõikes 3 sätestatud reguleerimisalaga. Seega sobib vahendi haldamiseks hästi tulemustepõhine strateegia. Kui poliitika üldiselt töötab paremini, siis paranevad ka iga-aastased kalapüügivõimalused. Kõikehõlmava merenduspoliitika alla kuuluvad tehnilised meetmed, laevastiku haldamine, struktuuritoetused, kontroll ja jõustamine, turgude reguleerimine ning lõimitud juhtimisvahendid. Samas on kalapüügivõimalusi käsitlevat määrust jätkuvalt vaja selleks, et teha kohandusi Euroopas püügiga tegeleva ja töötleva tööstuse ressursibaasi kaitsmiseks, ja selleks, et ära hoida või leevendada liiga kõrge kalastussuremuse negatiivset mõju merekeskkonnale.

EL on majanduslikult äärmiselt tähtsate kalavarude (sh merluus, tursk, lest jt) majandamiseks kehtestanud mitmed mitmeaastased majandamiskavad. Enne kavade vastuvõtmist tuleb hinnata nende mõju. Kui kavad on jõustunud, määratakse nende põhjal kindlaks lubatud kogupüügi mahud, mis tuleb asjaomase aasta suhtes kehtestada kavade pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks. Komisjon on kohustatud esitama oma ettepanekud lubatud kogupüügi kehtestamiseks kooskõlas nende kavadega nii kaua, kui need kehtivad. Seega tulenevad paljud ettepanekus sisalduvad olulised lubatud kogupüügi mahud konkreetsest mõjuhinnangust, mis viidi läbi seoses majandamiskavaga, millel lubatud kogupüügi tasemed põhinevad.

Ülejäänud kalavarude suhtes, ja vaatamata sellele, et mitmeaastased kavad ei pruugi olla vastu võetud, püütakse ettepanekus vältida lühiajalisi strateegiaid ja teha otsuseid pikaajalise jätkusuutlikkuse kasuks, võttes arvesse piirkondlike nõuandekomisjonide ja sidusrühmade algatusi, kui ICES ja/või STECF on need heaks kiitnud. Paljudel puhkudel tähendab see kalapüügivõimaluste järkjärgulist vähendamist.

Maksimaalset jätkusuutlikku saagikust taotlevat poliitikat, mis rõhutab komisjoni pikaajalist lähenemisviisi kalavarude majandamisele, on ühise kalanduspoliitika reformi käigus üksikasjalikult analüüsitud ja selle mõju hinnatud. Selle tulemuseks on 13. juulil 2011 esitatud ettepanekute pakett ning nüüd on menetlemine jõudnud etappi, kus kaasseadusandjad lepivad kokku, kas nad peavad soovitatavaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärgi kehtestamist nende poolt, kes peavad juhtima ühise kalanduspoliitika rakendamist järgmise kümnendi jooksul (vt punkt 2 eespool). Komisjoni reformiettepanek töötati välja mõju hindamise aruande (SEK (2011) 891) põhjal, milles analüüsiti maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärki. Selle aruande järelduste kohaselt on kõnealune eesmärk keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse saavutamiseks vajalik tingimus. Kaasseadusandjad on heaks kiitnud aluspõhimõtte, millele tugineb komisjoni reformiettepanek, ja saavutanud käesoleva aasta juunis poliitilise kokkuleppe, mille kohaselt tuleb maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärk „... saavutada võimaluse korral 2015. aastaks ning hiljemalt 2020. aastaks kõigi kalavarude puhul.”

Mis puutub piirkondliku kalandusorganisatsiooni hallatavaid kalapüügivõimalusi ja varusid, mida jagatakse kolmandate riikidega, siis käesoleva ettepanekuga võetakse eelkõige üle rahvusvaheliselt kokkulepitud meetmed. Kõiki asjaolusid, mis on olulised kalapüügivõimaluste võimalike mõjude hindamisel, käsitletakse rahvusvaheliste läbirääkimiste ettevalmistamise ja läbiviimise etapis, mille raames liidu kalapüügivõimalused lepitakse kokku kolmandate isikutega.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõige 3.

Liidu kohustused vee-elusressursside säästvaks kasutamiseks tulenevad määruse (EÜ) nr 2371/2002 artiklis 2 sätestatud kohustustest.

Ettepaneku kokkuvõte

Ettepanekus sätestatakse püügi- ja püügikoormuse piirangud, mida kohaldatakse ELi püügipiirkondades, et saavutada ühise kalanduspoliitika eesmärk tagada jätkusuutlik kalapüük nii keskkonna, majanduse kui ka sotsiaalsel tasandil.

Kohaldamine

Ettepanekus käsitletava valdkonnaga seotud õigusnorme kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2014, välja arvatud teatavad püügikoormuspiirangud, mida kohaldatakse kuni 31. jaanuarini 2015, ning teatavad lubatud kogupüügi määrad, millel on konkreetsed hooajalised tsüklid (nt moiva Gröönimaa vetes).

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse liidu ainupädevusse kuuluvas valdkonnas, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõike 1 punktis d. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmisel põhjusel: ühine kalanduspoliitika on ühine poliitika. Vastavalt aluslepingu artikli 43 lõikele 3 on nõukogul kohustus võtta vastu meetmed kalapüügivõimaluste kehtestamise ja eraldamise kohta.

Nõukogu kavandatava määrusega eraldatakse liikmesriikidele kalapüügivõimalused. Võttes arvesse määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõiget 3, on liikmesriikidel õigus jaotada kõnealused püügivõimalused omakorda piirkondadele või ettevõtjatele. Seega on liikmesriikidel piisavalt manööverdamisruumi selliste otsuste tegemisel, mis on seotud neile eraldatud kalapüügivõimaluste kasutamise sotsiaal- ja/või majandus-mudeli valikuga.

Käesolev ettepanek ei sisalda liikmesriikide jaoks uusi finantskohustusi. Sellise määruse võtab nõukogu vastu igal aastal ning selle rakendamiseks vajalikud avalikud ja eraõiguslikud vahendid on juba olemas.

Vahendi valik

Kavandatav vahend: määrus.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Lihtsustamine

Ettepanekuga nähakse ette lihtsustada (ELi või riikide) avalik-õiguslike asutuste halduskorda eelkõige püügikoormuse arvestuse nõuete osas.

Ülevaatamis-/läbivaatamis-/aegumisklausel

Ettepanek käsitleb iga-aastast määrust 2014. aasta kohta ega sisalda seetõttu läbivaatamisklauslit.

Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Käesolev ettepanek piirdub kalapüügivõimaluste kehtestamise ja jaotamisega ning kõnealuste võimaluste kasutamise funktsionaalsete tingimustega.

Mitme kalavaru, nt merluusi, merikeele, merilesta ja norra salehomaari püügi võimalused on kehtestatud asjaomastes mitmeaastastes kavades sätestatud eeskirjade põhjal. Selliste kalavarude puhul, mille kohta kalandussektor on esitanud pikaajalise majandamisstrateegia, mille teaduslik nõuandeorgan on hinnanud tõhusaks ja ettevaatusprintsiibil põhinevaks (nt heeringas Keldi meres), järgitakse ettepanekus nimetatud dokumentides sätestatud püügieeskirju.

Kattegati tursavaru suhtes soovitatakse 2014. aastal järgida sama nõuannet kui 2013. aastal, st ettevaatuskaalutluste aluseks peaks olema põhimõte, et selles piirkonnas ei tohiks kõnealust liiki sihtpüügina püüda ning et kaaspüük ja saagi tagasiheide peaksid olema minimaalsed. Seega kuulub kõnealune piiratud andmetega kalavaru tursavarude majandamiskava[3] artikli 9 alla ja selle püüki soovitatakse vähendada 20 %. Sama sätet kohaldatakse Iiri mere tursavaru suhtes, ka seal on kavas 20 % vähendamine. Šotimaa lääneosa vete tursavaru puhul soovitatakse maksimaalsel jätkusuutlikul saagikusel põhinevas nõuandes 2014. aastal hoiduda sihtpüügist ning minimeerida kaaspüüki ja tagasiheidet; seepärast teeb komisjon, nagu 2013. aastal, ettepaneku kehtestada lubatud kogupüügiks nullmäär, lossimiskoguseks 1,5 %. Šotimaast lääne pool paiknevate tursavarude olukorra parandamine on väga tõsine ülesanne. Püügikoormus selles piirkonnas ei ole vähenenud, ehkki on kasutud alternatiivmeetmeid tursa kaaspüügi ja tagasiheite vältimiseks, mis ei ole tegelikkuses osutunud tõhusaks, arvestades tagasiheite korduvaid kõrgeid hinnangud (praegu ligikaudu 71 %). Kõnealuse kalavaru paljunemisvõime on selgelt halvenenud, biomass väike ja varude uuenemise tase madal. Sellistes tingimustes ei suuda isegi lubatud kogupüügi nulltase, – ehkki see on ainus soovitatav valikuvõimalus, – üksinda tagada kõnealuse kalavaru taastumist. Seda tuleb täiendada muude meetmetega, et tõhusalt vältida soovimatut püüki ja vähendada saagi tagasiheidet.

Käesoleva määrusega on püügikoormuse kujul kehtestatud tursavarude, La Manche’i lääneosa merikeelevaru, Euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari püügi võimalused. Neid varusid reguleeritakse majandamiskavadega. Kolme eespool nimetatud tursavaru (Kattegatis, Iiri meres Šotimaast lääne pool) püügi koormuse oluline vähendamine on hädavajalik, seda ka eespool nimetatud põhjustel, seega on kavandatud püügikoormuse vähendamine vastavalt kava artikli 12 lõike 4 punkti b kohaselt. Euroopa merluusi lõunapoolsete varude, norra salehomaari ja La Manche’i lääneosa merikeele püügi suhtes kohaldatakse ka 2014. aastal merepäevade reguleerimise süsteemi asjaomases püügipiirkonnas tegutsenud laevaliikide kaupa, kuid kavandatava määrusega lubatakse liikmesriikidel jätkuvalt kohaldada kilovatt-päevade arvul põhinevat süsteemi, et püügivõimalusi tõhusamalt kasutada ning kalandussektoriga kooskõlastatult soodustada kaitsetegevust. La Manche’i lääneosa merikeele varude suhtes soovitakse ettepanekuga ühtlustada iga liikmesriigi suhtes kohaldatava püügikoormuse ülemmäärade kehtestamist (lisapäevad) viisil, nagu on juba tõhusaks osutunud euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari varude püügi võimaluste kehtestamisel alates 2011. aastast. Sedasi määratakse alates 2014. aastast igale liikmesriigile eraldatud tegelik arv kindlaks püügivõimalusi käsitlevas määruses. See võimaldab läbipaistvamalt jaotada ümber merepäevad, mis on vanametalliks lammutatud laevade arvel asjaomaseks püügiks tagasi saadud, ja saada tulemuseks konkreetsed arvud iga liikmesriigi kohta.

Käesoleva iga-aastaseid kalapüügivõimalusi käsitleva ettepanekuga nähakse neljandat korda ette, et liikmesriigid kehtestavad teatavad lubatud kogupüügi mahud ise, kuigi neil on kohustus tegutseda kooskõlas ühise kalanduspoliitika eesmärkidega.

Samuti, nagu juba eespool märgitud, sisaldab ettepanek ka kokkulepitud püügipiiranguid, mis tulenevad teatavate piirkondlike kalandusorganisatsioonide läbirääkimistest kolmandate riikidega (ühised kalavarud), millest enamik on kuni asjaomaste rahvusvaheliste läbirääkimiste lõpetamiseni märkega „pro memoria” .

2013/0366 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega määratakse 2014. aastaks kindlaks teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügi võimalused, mida kohaldatakse ELi vetes ning ELi kalalaevade suhtes teatavates vetes väljaspool ELi

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 43 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu määruse (EÜ) nr 2371/2002[4] kohaselt tuleb kehtestada meetmed, millega reguleeritakse juurdepääsu vetele ja kalavarudele ning säästvat kalandustegevust, võttes arvesse kättesaadavaid teadus-, tehnika- ja majandusnõuandeid ning eelkõige kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee (STECF) aruandeid ja piirkondlike nõuandekomisjonide nõuandeid.

(2)       Nõukogul on kohustus võtta vastu püügivõimaluste kehtestamise ja jaotamise meetmed, sealhulgas määrata vajaduse korral kindlaks teatavad püügivõimaluste funktsionaalsed tingimused. Kalapüügivõimalused tuleks jaotada liikmesriikide vahel nii, et kõikidele liikmesriikidele oleks tagatud kõikide kalavarude ja kalastustegevuse suhteline stabiilsus, ning asjakohaselt tuleks võtta arvesse määruses (EÜ) nr 2371/2002 kehtestatud ühise kalanduspoliitika eesmärke.

(3)       Lubatud kogupüük tuleks kehtestada olemasoleva teadusnõuande põhjal, arvestada tuleks bioloogilisi ja sotsiaal-majanduslikke aspekte ning samal ajal tagada eri kalandussektorite õiglane kohtlemine, pidades ka silmas arvamusi, mis on esitatud sidusrühmadega toimunud konsultatsioonide käigus, eelkõige kohtumistel asjaomaste piirkondlike nõuandekomisjonidega.

(4)       Nende kalavarude lubatud kogupüük, mille suhtes kohaldatakse mitmeaastast kava, tuleks kehtestada kooskõlas kõnealustes kavades sätestatud eeskirjadega. Seega peaks uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari, La Manche’i lääneosa merikeele, Põhjamere lesta- ja merikeelevaru, Šotimaast läände jäävate vete heeringavaru, Kattegati, Šotimaa lääneranniku vete, Iiri mere, Põhjamere, Skagerraki ja La Manche’i idaosa tursavaru ning Atlandi ookeani idaosa ja Vahemere hariliku tuuni varude lubatud kogupüük olema kooskõlas eeskirjadega, mis on sätestatud järgmistes õigusaktides: nõukogu määrus (EÜ) nr 2166/2005,[5] nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2007,[6] nõukogu määrus (EÜ) nr 676/2007,[7] nõukogu määrus (EÜ) nr 1300/2008,[8] nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008[9] (tursavarude majandamiskava) ja nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009[10]. Põhjapoolsete merluusivarude (nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004[11]) ning Biskaia lahe merikeele (nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006[12]) puhul on saavutatud asjaomaste taastamis- ja majandamiskavade miinimumeesmärgid ning seepärast on asjakohane järgida esitatud teadusnõuannet, et olenevalt asjaolust kas saavutada või säilitada lubatud kogupüük maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel.

(5)       Selliste kalavarude puhul, mille kohta ei ole piisavalt usaldusväärseid andmeid kalavaru suuruse hindamiseks, tuleks majandamismeetmete ja lubatud kogupüügi määramisel järgida kalavarude majandamise suhtes määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 3 punktis i määratletud ettevaatusprintsiipi, võttes samal ajal arvesse kalavarule omaseid tegureid, eelkõige kättesaadavat teavet kalavaru olukorra muutumise ning segapüügiga seotud aspektide kohta.

(6)       Nõukogu 6. mai 1996. aasta määruse (EÜ) nr 847/96[13] artikli 2 kohaselt tuleb kindlaks määrata, milliste kalavarude puhul kehtivad kõnealuses artiklis kindlaks määratud meetmed.

(7)       Kui teatava kalavaru lubatud kogupüük on eraldatud üksnes ühele liikmesriigile, on asjakohane anda asjaomasele liikmesriigile kooskõlas aluslepingu artikli 2 lõikega 1 volitused kõnealuse lubatud kogupüügi mahu määramiseks. Tuleks kehtestada sätted, millega tagatakse, et lubatud kogupüügi mahtu kehtestades järgib asjaomane liikmesriik täielikult ühise kalanduspoliitika põhimõtteid ja eeskirju.

(8)       2014. aasta püügikoormuse ülemmäärad on vaja kehtestada kooskõlas määruse (EÜ) nr 2166/2005 artikliga 8, määruse (EÜ) nr 676/2007 artikliga 9, määruse (EÜ) nr 509/2007 artikliga 5, määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklitega 11 ja 12 ning määruse (EÜ) nr 302/2009 artiklitega 5 ja 9, võttes samas arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 754/2009[14].

(9)       ICESi uusimate teadusnõuannete põhjal ning kooskõlas Kirde-Atlandi kalanduskonventsiooni (NEAFC) raames võetud rahvusvaheliste kohustustega on vaja piirata teatavate süvamereliikide püügi koormust.

(10)     Teatavate liikide, näiteks mõnede hailiikide säilimist võib ohustada isegi piiratud püük. Seepärast tuleks selliste liikide püügi võimalus täielikult kõrvaldada ja nende liikide püük üldiselt keelata.

(11)     Käesolevas määruses sätestatud ning ELi laevadele jaotatud püügivõimalusi kasutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1224/2009,[15] eelkõige vastavalt nimetatud määruse artiklitele 33 ja 34, milles käsitletakse püügi ja püügikoormuse registreerimist ning andmete edastamist kalapüügivõimaluste ammendumise kohta. Seetõttu on vaja täpsustada koodid, mida liikmesriigid peavad kasutama käesoleva määrusega hõlmatud kalavarude lossimise kohta komisjonile andmete saatmisel.

(12)     Teatava lubatud kogupüügi puhul võib liikmesriik anda täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa. Kõnealuste katsetuste eesmärk on testida saagi-/kvoodisüsteemi, st süsteemi, mille kohaselt tuleks kogu saak lossida ja see peaks kvoodi all arvesse minema, et vältida tagasiheidet ning sellega kaasnevat kasutamiskõlbliku kalavaru raiskamist. Kalade kontrollimatu vette tagasi heitmine ohustab kalavarude kui avaliku hüve pikaajalist jätkusuutlikust ning seega ühise kalanduspoliitika eesmärke. Seevastu saagi-/kvoodisüsteemid õhutavad kalureid selektiivsemalt püüdma. Tagasiheite tõhusaks reguleerimiseks peaks täielikult dokumenteeritud kalapüük hõlmama pigem iga toimingut merel kui lossimist sadamas. Seepärast peaksid liikmesriikide tingimused täiendava kvoodi eraldamiseks sisaldama kohustust tagada andurite süsteemiga ühendatud valvekaamerate (edaspidi „CCTV-süsteemˮ) kasutamine. See peaks võimaldama täpselt salvestada kõiki pardal hoitava ja vette tagasi heidetud saagi osi. Pardal reaalajas töötavatel vaatlejatel põhinev süsteem oleks vähem tõhus, kulukam ja ebausaldusväärsem. Sellest tulenevalt on CCTV-süsteemi kasutamine selliste süsteemide eeltingimus, mille abil vähendatakse tagasiheidet (nt täielikult dokumenteeritud kalapüük). Sellise süsteemi kasutamine peaks tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ[16] nõuete täitmise.

(13)     Selleks et tagada, et täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes oleks võimalik tõhusalt hinnata püügikvoodisüsteeme, et kontrollida asjaomaste kalavarude absoluutset kalastussuremust, tuleb kõik selliste katsetuste käigus püütud kalad, sealhulgas lossitavast alammõõdust väiksemad kalad, arvestada maha katsetes osalevale laevale eraldatud kogu püügiosast ning püügitoimingud lõpetada, kui kõnealune laev on vastava kogupüügiosa täielikult ära kasutanud. Samuti on asjakohane lubada püügiosade ülekandmist täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade ja sellistes katsetustest mitteosalevate laevade vahel ainult juhul, kui on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

(14)     Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (ICES) nõuande kohaselt on asjakohane säilitada ICESi IIa ja IIIa rajooni ning ICESi IV alapiirkonna ELi vetes tobiapüügi reguleerimise süsteem ja see läbi vaadata.

(15)     [Täidetakse pärast Norraga konsulteerimist ]

(16)     [Täidetakse pärast Rahvusvahelise Atlandi Tuunikaitse Komisjoni (ICCAT) aastakoosolekut].

(17)     Vastavalt Horvaatia Vabariigi ühinemisele Euroopa Liiduga 2013. aasta juulis lisatakse käesolevasse määrusesse sätted Horvaatia kalapüügivõimaluste kohta.

(18)     [Täidetakse pärast Antarktika vete elusressursside kaitse komisjoni (CCAMLR) aastakoosolekut].

(19)     India Ookeani Tuunikomisjon (IOTC) võttis 2013. aasta koosolekul vastu resolutsiooni, mille eesmärk on kaitsta pikkuim-hallhaisid ning mida kohaldatakse selliste kalalaevade suhtes, mis on kantud India Ookeani Tuunikomisjoni poolt lubatud laevade registrisse; kõnealuse resolutsiooniga keelatakse ajutise katsemeetmena pikkuim-hallhaide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine, lossimine või ladustamine. Selle resolutsiooniga nähakse ette erand rannalähedase püügiga tegelevatele kalalaevadele, kes püüavad kala ainult selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad.

(20)     [Täidetakse pärast Vaikse ookeani lõunaosa piirkondliku kalandusorganisatsiooni (SPRFMO) aastakoosolekut.]

(21)     Ameerika Troopikatuunide Komisjon (IATTC) võttis 2013. aastal peetud 84. aastakoosolekul vastu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni kaitse meetmed. Ühtlasi jättis IATTC jõusse resolutsiooni pikkuim-hallhaide kaitse kohta. Neid meetmeid tuleks jätkuvalt rakendada liidu õiguses.

(22)     [Täidetakse pärast Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsiooni (SEAFO) aastakoosolekut.]

(23)     [Täidetakse pärast Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon (WCPFC) aastakoosolekut.]

(24)     [Täidetakse pärast Beringi mere keskosa mintaivarude kaitse ja majandamise konventsiooni kohaste meetmete vastuvõtmist.]

(25)     Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon (NAFO) võttis 2013. aastal peetud 35. aastakoosolekul vastu mitu otsust 2014. aasta kalapüügivõimaluste kohta seoses teatavate kalavarudega NAFO konventsiooniala alapiirkondades 1–4. Sellega seoses võttis NAFO vastu menetluse valge ameerikalutsu lubatud kogupüügi suurendamiseks 2014. aastal NAFO alarajoonis 3NO, kui on täidetud kõnealuse kalavaru olukorraga seotud teatavad tingimused. NAFO lepinguosaline võib teavitada NAFO peasekretäri sellest, et NAFO alarajoonis 3NO on täheldatud valge ameerikalutsu varu tavapärasest suuremat saaki püügiühiku kohta. Kui NAFO hääletab lubatud kogupüügi suurendamise poolt 2014. aastal, tuleks see rakendada liidu õiguses ja suurendada asjaomaste liikmesriikide kvoote.

(26)     Asjaomased piirkondlikud kalandusorganisatsioonid võtavad teatavad rahvusvahelised meetmed, millega luuakse või piiratakse liidu kalapüügivõimalusi, vastu aasta lõpus ja neid hakatakse kohaldama enne käesoleva määruse jõustumist. Seepärast on vaja sätestada, et sätteid, millega neid meetmeid rakendatakse liidu õiguses, kohaldatakse tagasiulatuvalt. Kuna püügihooaeg CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni alas kestab 1. detsembrist kuni 30. novembrini ning teatavad kalapüügivõimalused või -keelud CCAMLRi konventsiooni alas kehtestatakse seepärast samuti ajavahemikuks, mis algab 1. detsembril 2013, on asjakohane kohaldada käesoleva määruse asjaomaseid sätteid alates nimetatud kuupäevast. Selline tagasiulatuv kohaldamine ei piira õiguspärase ootuse põhimõtet, kuna CCAMLRi liikmetel ei ole lubatud CCAMLRi konventsiooni alas kala ilma loata püüda.

(27)     Vastavalt liidu avaldusele, mis käsitleb ELi vetes kalapüügivõimaluste andmist Venezuela Bolívari Vabariigi lipu all sõitvatele kalalaevadele Prantsuse Guajaana rannikulähedases majandusvööndis (EEZ),[17] on vaja määrata kindlaks Venezuelale ELi vetes riffahvena püügiks eraldatavad võimalused.

(28)     Selleks et tagada ühetaolised rakendamistingimused konkreetsele liikmesriigile loa andmisel tema kalalaevade püügikoormuse haldamiseks kilovatt-päevade süsteemi alusel, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused.

(29)     Selleks et tagada käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused seoses täiendavate merepäevade andmisega püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu ning seoses tõhustatud teadusliku vaatlemiskavaga, samuti seoses liikmesriikide lipu all sõitvate laevade vahelist merepäevade ülekandmist käsitleva teabe kogumiseks ja edastamiseks vajalike tabelivormide kehtestamisega. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011[18].

(30)     Selleks et vältida püügitegevuse katkemist ja tagada liidu kaluritele elatusvahendid, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2014, välja arvatud püügikoormuspiiranguid käsitlevad sätted, mida tuleks kohaldada alates 1. veebruarist 2014, ning teatavaid piirkondi käsitlevad erisätted, mida tuleks kohaldada alates konkreetsest kuupäevast. Olukorra kiireloomulisuse tõttu peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist.

(31)     Kalapüügivõimalusi tuleks kasutada täielikus kooskõlas liidus kohaldatava õigusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS ÜLDSÄTTED

Artikkel 1 Reguleerimisese

1.           Käesoleva määrusega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ELi vetes ning ELi laevade kalapüügivõimalused teatavate kalavarude ja kalavarurühmade püügiks teatavates vetes väljaspool ELi.

2.           Lõikes 1 osutatud kalapüügivõimalused hõlmavad järgmist:

(a) 2014. aasta püügi piirnormid ning, kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2015. aasta püügi piirnormid;

(b) püügikoormuspiirangud ajavahemikul 1. veebruar 2014 – 31. jaanuar 2015;

(c) teatavate kalavarude püügi võimalused CCAMLRi konventsiooni alas ajavahemikul 1. detsember 2013 – 30. november 2014;

(d) teatavate kalavarude püügi võimalused IATTC konventsiooni alas artiklis 32 sätestatud ajavahemikes 2014. aastal ning, kui käesolevas määruses on nii sätestatud, 2015. aastal.

Artikkel 2 Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste laevade suhtes:

(a) ELi laevad ning

(b) ELi vetes tegutsevad kolmandate riikide laevad.

Artikkel 3 Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „ELi laev” – liikmesriigi lipu all sõitev ja ELis registreeritud kalalaev;

(b) „kolmanda riigi laev” – kolmanda riigi lipu all sõitev ja kolmandas riigis registreeritud kalalaev;

(c) „ELi veed” – liikmesriikide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvad veed, välja arvatud asutamislepingu II lisas loetletud ülemeremaade ja -territooriumidega külgnevad veed;

(d) „rahvusvahelised veed” – veed, mis ei kuulu ühegi riigi suveräänse õiguse või jurisdiktsiooni alla;

(e) „lubatud kogupüük” (TAC) – igast kalavarust aastas püüda ja lossida lubatud kogus;

(f) „kvoot” – liidule või liikmesriigile eraldatud osa lubatud kogupüügist;

(g) „analüütiline hinnang” – asjaomase kalavaru olukorra muutumise kvantitatiivne hindamine, mis põhineb kalavaru bioloogia ja kasutuse andmetel, mis teaduslik läbivaatamise käigus hinnatud kvaliteedilt piisavaks, et anda teadusnõuandeid tulevaste püügivõimaluste kohta;

(h) „võrgusilma suurus” – kalavõrgu silmasuurus, mis on kindlaks määratud vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 517/2008[19];

(i) „ELi laevastikuregister” – kooskõlas määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 15 lõikega 3 komisjonis loodud register;

(j) „kalapüügipäevik” – määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 14 osutatud päevik.

Artikkel 4 Püügipiirkonnad

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi püügipiirkondade määratlusi:

(a) „ICES (Rahvusvaheline Mereuurimise Nõukogu) püügipiirkonnad” – määruse (EÜ) nr 218/2009[20] III lisas määratletud geograafilised alad;

(b) „Skagerrak” – geograafiline ala, mis piirneb läänes Hanstholmi majakast Lindesnesi majakani ulatuva joonega ning lõunas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega;

(c) „Kattegat” – geograafiline ala, mis piirneb põhjas Skageni majakast Tistlarna majakani ja sealt Rootsi ranniku lähima punktini ulatuva joonega ning lõunast Hasenørest Gnibenini, Korshagest Spodsbjergini ja Gilbjerg Hovedist Kullenini ulatuva joonega;

(d) „ICES VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16” – geograafiline ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

– 53° 30' N 15° 00' W,

– 53° 30' N 11° 00' W,

– 51° 30' N 11° 00' W,

– 51° 30' N 13° 00' W,

– 51° 00' N 13° 00' W,

– 51° 00' N 15° 00' W,

– 53° 30' N 15° 00' W;

(e) „Cádizi laht” – ICES IXa rajooni geograafiline ala, mis jääb ida poole koordinaadist 7°23′48″ W;

(f) CECAFi (Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee) püügipiirkonnad on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009[21] II lisas määratletud geograafilised alad

(g) Loode-Atlandi kalastusorganisatsiooni (NAFO) püügipiirkonnad on määruse (EÜ) nr 217/2009[22] III lisas määratletud geograafilised piirkonnad;

(h) „SEAFO (Atlandi ookeani kaguosa kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – Atlandi ookeani kaguosa kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis[23] määratletud geograafiline ala;

(i) „ICCAT (Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon) konventsiooni ala” – rahvusvahelises Atlandi tuunikala kaitse konventsioonis[24] määratletud geograafiline ala;

(j) „CCAMLRi (Antarktika vete elusressursside kaitse komisjon) konventsiooni ala” – määruse (EÜ) nr 601/2004[25] artikli 2 punktis a määratletud geograafiline ala;

(k) „IATTC (Ameerika Troopikatuunide Komisjoni) konventsiooni ala” – Ameerika Ühendriikide ja Costa Rica Vabariigi vahelise 1949. aasta konventsiooniga[26] moodustatud Ameerika Troopikatuunide Komisjoni tugevdamise konventsioonis määratletud geograafiline ala;

(l) „IOTC (India Ookeani Tuunikomisjon) konventsiooni ala” – India Ookeani Tuunikomisjoni moodustamise lepingus[27] määratletud geograafiline ala;

(m) „SPRFMO (Vaikse ookeani lõunaosa piirkondlik kalandusorganisatsioon) konventsiooni ala” – 10° põhjalaiusest lõuna poole jääv avamerepiirkond SIOFA konventsiooni alast ida pool, nagu on määratletud India ookeani lõunaosa kalanduskokkuleppes,[28] ning avamerepiirkond Lõuna-Ameerika riikide kalandusjurisdiktsiooni alla kuuluvatest piirkondadest lääne pool;

(n) „WCPFC (Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjon) konventsiooni ala” – Vaikse ookeani lääne- ja keskosa pika rändega kalavarude kaitse ja majandamise konventsioonis[29] määratletud geograafiline ala;

(o) „Beringi mere avameri” – Beringi mere avamere piirkonna geograafiline ala, mis on kaugemal kui 200 meremiili lähtejoontest, millest mõõdetakse Beringi mere rannikuäärsete riikide territoriaalmere laiust;

(p) „IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond” – järgmiste koordinaatidega määratletud geograafiline ala:

– 150º läänepikkust,

– 130º läänepikkust,

– 4º lõunalaiust,

– 50º lõunalaiust.

II JAOTIS ELi LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED

I peatükk Üldsätted

Artikkel 5 Lubatud kogupüük ja selle jaotamine

1.           ELi laevadele ELi vetes ja teatavates vetes väljaspool ELi lubatud kogupüügi mahud, kõnealuste mahtude jaotus liikmesriikide vahel ning vajaduse korral nendega funktsionaalselt seotud tingimused on esitatud I lisas.

2.           ELi laevadel on lubatud kala püüda I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires vastavalt käesoleva määruse artiklis 14 ja III lisas ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1006/2008[30] ja selle rakendussätetes sätestatud tingimustele vetes, mis kuuluvad Fääri saarte, Gröönimaa, Islandi ja Norra kalandusjurisdiktsiooni alla ning Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonda.

3.           IA lisas sätestatud eritingimuse kohaldamisel tobiavarude suhtes ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes kohaldatakse IID lisas määratletud majandamispiirkondi.

Artikkel 6 Liikmesriikide kindlaks määratav lubatud kogupüük

1.           Teatavate kalavarude lubatud kogupüügi määrab kindlaks asjaomane liikmesriik. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.           Liikmesriik määrab lubatud kogupüügi järgmiselt:

(a) see on kooskõlas ühise kalanduspoliitika põhimõtete ja eeskirjadega, eelkõige varude säästva kasutamise põhimõttega, ning

(b) selle tulemusena:

i)        analüütilise hinnangu olemasolu korral kasutatakse varusid maksimaalse jätkusuutliku saagikuse tasemel aastal 2015 ja edaspidi, võimalikult suure tõenäosusega;

ii)       kui analüütiline hinnang puudub või on mittetäielik, kasutatakse varusid vastavalt kalavarude majandamise suhtes kohaldatavale ettevaatuspõhimõttele.

3.           Kõik asjaomased liikmesriigid esitavad komisjonile 15. märtsiks 2014 järgmise teabe:

(a) vastuvõetud lubatud kogupüük;

(b) asjaomase liikmesriigi kogutud ja hinnatud andmed, millel vastuvõetud lubatud kogupüük põhineb;

(c) üksikasjalik teave selle kohta, kuidas vastuvõetud lubatud kogupüük vastab lõikele 2.

Artikkel 7 Saagi ja kaaspüügi lossimise tingimused

Kalavarusid, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, võib pardal hoida või laevalt lossida ainult järgmistel juhtudel:

(a) saagi on püüdnud sellise liikmesriigi lipu all sõitvad laevad, millel on kvoot, ning kõnealune kvoot ei ole ammendatud, või

(b) saak moodustab osa liidule kuuluvast püügiosast, mis ei ole kvootidena liikmesriikide vahel ära jaotatud ja kõnealune liidu kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 8 Püügikoormuspiirangud

1.           Alates 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 kohaldatakse järgmisi püügikoormuse reguleerimise meetmeid:

(a) IIA lisa kohaldatakse teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamiseks Kattegatis, Skagerrakis, ICES IIIa rajooni selle osas, mida Skagerrak ja Kattegat ei hõlma, ning ICES IV alapiirkonnas, ICES VIa, VIIa ja VIId rajoonis ning ICES IIa ja Vb rajoonis ELi vetes;

(b) IIB lisa kohaldatakse euroopa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi laht;

(c) IIC lisa kohaldatakse merikeelevarude majandamiseks ICES VIIe rajoonis .

Artikkel 9 Süvamerepüügi piirnormid ja koormuspiirangud

2.           Süvalesta suhtes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 2347/2002[31] (millega kehtestatakse süvamerepüügiloa omamise nõue) artikli 3 lõiget 1. Süvalesta püügi, pardal hoidmise, ümberlaadimise ja lossimise suhtes kohaldatakse kõnealuses artiklis osutatud tingimusi.

3.           Liikmesriigid tagavad, et 2014. aastal ei ületa määruse (EÜ) nr 2347/2002 artikli 3 lõikes 1 osutatud süvamerepüügiluba omavate laevade püügikoormus (mõõdetuna sadamast äraoldud kilovatt-püügipäevades) 65 % keskmisest aastasest püügikoormusest, mida asjaomase liikmesriigi laevad kasutasid 2003. aastal püügireisidel, mille jaoks neil oli süvamerepüügiluba või mille jooksul püüti kõnealuse määruse I ja II lisas loetletud süvamereliike. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende püügireiside suhtes, kus püüti üle 100 kg süvamereliike, välja arvatud põhja-atlandi hõbekala.

Artikkel 10 Kalapüügivõimaluste jaotamise erisätted

1.           Käesolevas määruses sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel nii, et need ei piira:

a)      määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

b)      määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 37 kohaseid mahaarvamisi ega ümberjaotamist;

c)      määruse (EÜ) nr 1006/2008 artikli 10 lõike 4 kohast kalapüügivõimaluste vahetamist;

d)      määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 3 kohast lubatud lisakoguste lossimist;

e)      määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 kohast koguste peatamist;

f)       määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 105, 106 ja 107 kohaseid mahaarvamisi;

g)      käesoleva määruse artikli 20 kohast kvootide ülekandmist ega vahetamist.

2.           Kui käesoleva määruse I lisaga ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse ennetuslikku lubatud kogupüüki, ning kõnealuse määruse artikli 3 lõikeid 2 ja 3 ning artiklit 4 selliste kalavarude suhtes, mille suhtes kohaldatakse lubatud analüütilist kogupüüki.

Artikkel 11 Püügikeeluaeg

1.           Porcupine’i madalal on 1. maist kuni 31. juulini 2014 keelatud püüda või pardal hoida järgmisi liike: tursk, megrimid, merikuratlased, kilttursk, merlang, euroopa merluus, norra salehomaar, atlandi merilest, pollak, põhjaatlandi süsikas, railased, harilik merikeel, meriluts, sinine molva, harilik molva ja harilik ogahai.

Käesoleva lõike kohaldamisel hõlmab Porcupine’i madal geograafilist ala, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud loksodroomide vahel:

Punkt || Laiuskraad || Pikkuskraad

1. || 52° 27' N || 12° 19' W

2. || 52° 40' N || 12° 30' W

3. || 52° 47' N || 12° 39,600' W

4. || 52° 47' N || 12° 56' W

5. || 52° 13,5' N || 13° 53,830' W

6. || 51° 22' N || 14° 24' W

7. || 51° 22' N || 14° 03' W

8. || 52° 10' N || 13° 25' W

9. || 52° 32' N || 13° 07 500' W

10. || 52° 43' N || 12° 55' W

11. || 52° 43' N || 12° 43' W

12. || 52° 38 800' N || 12° 37' W

13. || 52° 27' N || 12° 23' W

14. || 52° 27' N || 12° 19' W

Erandina esimesest lõigust lubatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 50 lõigetele 3, 4 ja 5 hoida Porcupine’i madalalt läbisõidu korral pardal kõnealuses lõikes osutatud liike.

2.           ICES IIa ja IIIa rajoonis ja IV alarajoonis on kutseline tobiapüük põhjatraali, -nooda või samalaadsete püügivahenditega, mille silmasuurus on alla 16 mm, keelatud alates 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2014 ja alates 1. augustist kuni 31. detsembrini 2014.

Eelmises lõigus sätestatud keeldu kohaldatakse kolmandate riikide selliste laevade suhtes, millel on lubatud püüda tobiat ICES IV alarajooni ELi vetes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 12 Keelud

1.           ELi laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

(d) hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) kõikides vetes;

(e) harilik heeringahai (Lamna nasus) kõikides vetes, välja arvatud juhul, kui IA lisaga on ette nähtud teisiti;

(f) euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

(g) harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

(h) musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Raja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

(i) logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes;

(j) hiid-sarvikrai (Manta birostris) kõikides vetes.

2.           Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 13 Andmete edastamine

Kui liikmesriigid edastavad komisjonile määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 33 ja 34 kohaselt andmed püütud koguste lossimise kohta , tuleb selleks kasutada käesoleva määruse I lisas sätestatud kalavarukoode.

II peatükk Täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa

Artikkel 14 Täiendav püügiosa

1.           Liikmesriik võib anda oma lipu all sõitvatele laevadele, mis osalevad täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes, täiendava püügiosa teatavate kalavarude püügiks. Kõnealused kalavarud on kindlaks määratud I lisas.

2.           Lõikes 1 osutatud täiendav püügiosa ei ületa I lisas sätestatud üldist piirnormi protsendina kõnealusele liikmesriigile eraldatud kvoodist.

Artikkel 15 Täiendava püügiosa andmise tingimused

1.           Artiklis 14 osutatud täiendav püügiosa vastab järgmistele tingimustele:

a)      laeval kasutatakse andurite süsteemiga ühendatud valvekaameraid (CCTV) (koos "CCTV-süsteem"), mis salvestavad kõik püügi- ja töötlemistoimingud laeva pardal;

b)      täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevale üksikule laevale antud täiendav püügiosa ei ületa järgmisi piirnorme:

i)        75 % asjaomase liikmesriigi hinnangul vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev;

ii)       30 % laevale enne katsetustes osalemist antud individuaalsest püügiosast;

c)      kogu täiendava püügiosa alusel kõnealuse laeva püütud saaki, sealhulgas nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98[32] XII lisa kohaseid lossitavaid alammõõtu kalu, võetakse arvesse laevale antud individuaalses püügiosas, mis tuleneb artikli 14 alusel antud mis tahes täiendavast püügiosast;

d)      kui laev on mis tahes kalavaru individuaalse täiendavalt antud püügiosa täielikult ära kasutanud, peab ta lõpetama kogu püügitegevuse asjaomases lubatud kogupüügi piirkonnas;

e)      nende kalavarude puhul, mille suhtes võib kohaldada käesolevat artiklit, võivad liikmesriigid lubada individuaalse püügiosa või selle mis tahes osa täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes mitteosalevatelt laevadelt üle kanda kõnealustes katsetustes osalevatele laevadele, tingimusel et on võimalik tõendada, et katsetustes mitteosalevate laevade tagasiheide ei suurene.

2.           Olenemata lõike 1 punkti b alapunktist i, võib liikmesriik erandkorras anda oma lipu all sõitvale kalalaevale täiendava püügiosa, mis ületab 75 % hinnangulisest vette tagasi lastud saagist, mille on püüdnud sellist liiki laev, kuhu kuulub täiendava püügiosa saanud laev, tingimusel et:

a)      tagasiheitemäär on asjaomase laevaliigi kohta tehtud hinnangu järgi väiksem kui 10 %;

b)      sellist liiki laevade kaasamine on oluline CCTV-süsteemi kontrollivõime hindamiseks;

c)      kõikide nimetatud katsetustes osalevate laevade täiendav püügiosa ei ole ületa 75 % nende hinnangulisest tagasiheitest.

3.           Enne artiklis 14 osutatud täiendava püügiosa andmist esitavad liikmesriigid järgmise teabe:

a)      tema lipu all sõitvate ja täielikult dokumenteeritud kalapüügi alastes katsetustes osalevate laevade nimekiri;

b)      nimetatud laevade pardale paigaldatud elektroonilise kaugseiresüsteemi spetsifikatsioonid;

c)      nimetatud laevadel kasutatavate püügivahendite maht, liik ja spetsifikatsioon;

d)      iga katsetustes osaleva laevatüübi hinnanguline tagasiheide;

e)      katsetustes osalevate laevade poolt 2013. aastal püütud sellise kalavaru saagi kogus, mille suhtes kohaldatakse asjakohast lubatud kogupüüki.

Artikkel 16 Isikuandmete töötlemine

Niivõrd, kuivõrd artikli 15 lõike 1 kohaselt tehtud salvestistega kaasneb direktiivis 95/46/EÜ määratletud isikuandmete töötlemine, kohaldatakse sellise töötlemise suhtes nimetatud direktiivi.

Artikkel 17 Täiendava püügiosa tühistamine

Kui liikmesriik avastab, et täielikult dokumenteeritud kalapüügis osalev laev ei täida artiklis 15 sätestatud tingimusi, tühistab liikmesriik kohe sellele laevale antud täiendava püügiosa ning keelab tal 2014. aasta ülejäänud aja jooksul kõnealustes katsetes osaleda.

Artikkel 18 Tagasiheite hindamise teaduslik järelevalve

Komisjon võib nõuda liikmesriikidelt, kelle suhtes kehtib käesolev peatükk, et nad esitaksid teaduslikule nõuandeorganile hinnangu tagasiheite kohta laevaliikide kaupa, et kontrollida artikli 15 lõike 1 punkti b alapunktis i sätestatud nõude täitmist. Kui sellist tagasiheidet kinnitavat hinnangut ei ole, võtab asjaomane liikmesriik mis tahes asjakohased meetmed, et tagada kõnealuse nõude järgimine, ja teavitab sellest komisjoni.

III PEATÜKK Kalapüügiload püügiks kolmandate riikide vetes

Artikkel 19 Kalapüügiload

1.           Kolmanda riigi vetes kala püüdvatele ELi laevadele antavate kalapüügilubade maksimaalne arv on sätestatud III lisas.

2.           Kui üks liikmesriik kannab määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõike 5 alusel kvoodi üle teisele liikmesriigile („vahetusleping”) III lisas sätestatud püügipiirkondades, tuleb üle kanda ka asjaomased püügiload ja teatada sellest komisjonile. III lisas sätestatud püügilubade üldarvu püügipiirkonna kohta ei tohi siiski ületada.

IV PEATÜKK Kalapüügivõimalused piirkondlike kalandusorganisatsioonide reguleeritavates vetes

Artikkel 20 Kvootide ülekandmine ja vahetamine

1.           Kui piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjade kohaselt on lubatud kvoote selle organisatsiooni lepinguosaliste vahel üle kanda või vahetada, võib liikmesriik („asjaomane liikmesriik”) seda arutada piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosalisega ning vajaduse korral kehtestada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise võimalikud piirid.

2.           Komisjon võib asjaomase liikmesriigi teatise alusel kinnitada kavandatava kvootide ülekandmise või vahetamise piirid, mis kõnealune liikmesriik on piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega kokku leppinud. Seejärel edastavad komisjon ja asjaomane piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaline teineteisele põhjendamatu viivituseta oma nõusoleku kvoodis üle kanda või neid vahetada. Komisjon teatab siis piirkondliku kalandusorganisatsiooni sekretariaadile kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest vastavalt selle organisatsiooni eeskirjadele.

3.           Komisjon teavitab liikmesriike kvootide kokkulepitud ülekandmisest või vahetamisest.

4.           Kvootide ülekandmise või vahetamisega asjaomaselt piirkondliku kalandusorganisatsiooni lepinguosaliselt saadud või üle kantud kalapüügivõimalusi käsitatakse asjaomasele liikmesriigile eraldatud või tema püügivõimalustest maha arvestatud kvoodina alates hetkest, mil kvootide ülekandmine või vahetamine jõustub kooskõlas piirkondliku kalandusorganisatsiooni asjaomase lepinguosalisega sõlmitud kokkuleppega või vajaduse korral asjaomase piirkondliku kalandusorganisatsiooni eeskirjadega. Selline eraldamine ei muuda kalapüügivõimaluste kehtivat jaotust liikmesriikide vahel kooskõlas püügitegevuse suhtelise stabiilsuse põhimõttega.

1. JAGU ICCAT KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 21 Hariliku tuuni püüdmise, kasvatamise ja nuumamise võimsuse piirangud

1.           Nende ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade arvu, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 1 kohaselt.

2.           Nende ELi rannalähedase püügi laevade arvu, millel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 2 kohaselt.

3.           Nende ELi laevade arvu, mis püüavad kasvatamise eesmärgil Aadria meres harilikku tuuni, mille kaal ja suurus on vahemikus 8 kg / 75 cm ja 30 kg / 115 cm, piiratakse IV lisa punkti 3 kohaselt.

4.           Nende kalalaevade arvu ja kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsust, millel on lubatud Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida, piiratakse IV lisa punkti 4 kohaselt.

5.           Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel harilikku tuuni püüdvate tuunimõrdade arvu piiratakse IV lisa punkti 5 kohaselt.

6.           Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise võimsust ning kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalset kogust piiratakse IV lisa punkti 6 kohaselt.

Artikkel 22 Harrastus- ja sportpüük

Liikmesriigid eraldavad ID lisa kohaselt neile eraldatud kvootide arvelt erikvoodi hariliku tuuni harrastus- ja sportpüügiks.

Artikkel 23 Haid

1.           Suursilm-rebashaide (Alopias superciliosus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi korral.

2.           Keelatud on perekonda Alopias spp. kuuluvate rebashaide sihtpüük.

3.           Sphyrnidae perekonna (v.a Sphyrna tiburo) vasarhai rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud ICCAT konventsiooni alas toimuva püügi korral.

4.           Pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi korral.

5.           Siidhallhaide (Carcharhinus falciformis) pardal hoidmine on keelatud mis tahes püügi korral.

2. JAGU CCAMLRi KONVENTSIOONI PIIRKOND

Artikkel 24 Keelud ja püügipiirangud

1.           V lisa A osas nimetatud liikide sihtpüük on kõnealuses lisas nimetatud piirkondades ja ajavahemikel keelatud.

2.           Teadusuuringutega seotud püügi suhtes kohaldatakse V lisa B osas sätestatud lubatud kogupüügi mahtusid ja kaaspüügi piirnorme kõnealuses osas nimetatud alapiirkondades.

Artikkel 25 Uurimuslik kalapüük

1.           Ainult CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2014. aastal osaleda Dissostichus spp. õngejadaga uurimuslikus püügis FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a väljaspool riikliku jurisdiktsiooni all olevaid piirkondi. Kui liikmesriik kavatseb sellises püügis osaleda, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artiklitega 7 ja 7a igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2014.

2.           FAO alapiirkondade 88.1 ja 88.2 ning rajoonide 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a lubatud kogupüük ja kaaspüügi piirnormid ning nende jaotus iga alapiirkonna või rajooni väikeste uurimisalade (SSRU) vahel määratakse kindlaks V lisa B osas. Kalapüük mis tahes väikeses uurimisalas lõpetatakse kohe, kui deklareeritud saak ulatub kindlaks määratud lubatud kogupüügini, ning uurimisala suletakse ülejäänud püügihooajaks püügiks.

3.           Kala püütakse võimalikult suures geograafilises ja batümeetrilises ulatuses, et saada püügivõime kindlaksmääramiseks vajalikku teavet ning vältida saagi ja püügikoormuse liiga tihedat koondumist. FAO alapiirkondades 88.1 ja 88.2 ning samuti rajoonides 58.4.1, 58.4.2 ja 58.4.3a on keelatud püük 550 m sügavusjoonest kõrgemal.

Artikkel 26 Tavalise hiilgevähi püük 2014/2015. püügihooajal

1.           Üksnes CCAMLRi komisjoni liikmeks olevad liikmesriigid võivad 2014/2015. püügihooajal püüda tavalist hiilgevähki (Euphausia superba) CCAMLRi konventsiooni alas. Kui liikmesriik kavatseb püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, teavitab ta CCAMLRi sekretariaati kooskõlas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 5a ja komisjoni igal juhul hiljemalt 1. juuniks 2014:

a)      oma kavatsusest püüda tavalist hiilgevähki, kasutades teatamiseks V lisa C osas esitatud vormi;

b)      püügivahendite kujust, kasutades selleks V lisa D osas esitatud vormi.

2.           Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teade sisaldab teavet, mis tuleb määruse (EÜ) nr 601/2004 artikli 3 kohaselt esitada iga sellise laeva kohta, millele liikmesriik tavalise hiilgevähi püügiks loa annab.

3.           Liikmesriigid, kes kavatsevad püüda tavalist hiilgevähki CCAMLRi konventsiooni alas, esitavad teate oma vastavast kavatsusest üksnes nende laevade kohta, millel on selleks luba ja mis teatamise ajal sõidavad tema lipu all või CCAMLRi mõne teise liikme lipu all, kuid mis püügi ajal eeldatavalt sõidavad tema lipu all.

4.           Liikmesriigid võivad lubada tavalise hiilgevähi püügis osaleda muul kui käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaselt CCAMLRi sekretariaadile teatatud laeval, kui luba omaval laeval ei ole võimalik osaleda põhjendatud funktsionaalsetel põhjustel või vääramatu jõu tõttu. Sel juhul teavitab asjaomane liikmesriik viivitamata CCAMLRi sekretariaati ja komisjoni ning esitab järgmise teabe:

a)      täielikud andmed asenduslaeva(de) kohta, sealhulgas määruse (EÜ) nr 601/2004 artikliga 3 ette nähtud teave;

b)      põhjalik aruanne asendamise põhjuste kohta ning kõik asjakohased täiendavad dokumendid või viited.

5.           Liikmesriigid ei luba tavalise hiilgevähi püügis osaleda laevadel, kes on kantud CCAMLRi nimekirja ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevatest laevadest.

3. JAGU IOTC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 27 IOTC konventsiooni alas kala püüdvate laevade püügivõimsuse piiramine

1.           IOTC konventsiooni alas troopikatuuni püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 1.

2.           IOTC konventsiooni alas mõõkkala (Xiphias gladius) ja pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) püüdvate ELi laevade maksimaalne arv ja nende vastav kogumahutavusena (GT) väljendatud püügivõimsus on sätestatud VI lisa punktis 2.

3.           Liikmesriigid võivad lõigete 1 ja 2 kohaselt ühes või teises püügipiirkonnas tegutsevad laevad ümber jaotada, kui nad tõendavad komisjonile, et see muutus ei suurenda asjaomase kalavaru püügi koormust.

4.           Liikmesriigid tagavad, et nende laevastikus püügivõimsuse kavandatava ülekandmise korral on asjaomased laevad IOTC laevade registris või mõne muu piirkondliku kalandusorganisatsiooni tuunipüügi registris. Üle ei kanta laevu, mis on mõne piirkondliku kalandusorganisatsiooni nimekirjas kui teatamata, ebaseadusliku ja reguleerimata kalapüügiga tegelev laev.

5.           Liikmesriigid võivad IOTC-le esitatud arengukava rakendamise arvessevõtmiseks suurendada oma püügivõimsust üle lõigetes 1 ja 2 osutatud püügivõimsuse üksnes nimetatud kavas kehtestatud piiride ulatuses.

Artikkel 28 Haid

1.           Kõikide perekonda Alopiidae kuuluvate rebashaide liikide rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi korral.

2.           Kõikide pikkuim-hallhaide (Carcharhinus longimanus) rümpade või nende osade pardal hoidmine, ümberlaadimine või lossimine on keelatud mis tahes püügi korral, välja arvatud laevad, mille üldpikkus on alla 24 meetri ning mis teostavad püügioperatsioone üksnes selle liikmesriigi majandusvööndis, kelle lipu all nad sõidavad, ning püüavad kala üksnes kohalikuks tarbimiseks.

3.           Kui lõikes 1 ja 2 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

4. JAGU SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 29 Pelaagiline kalapüük – püügivõimsuspiirangud

Liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, piiravad 2014. aastal oma lipu all sõitvate pelaagilisi kalavarusid püüdvate laevade kogu püügivõimsust kõnealuses piirkonnas liidu kogutasemeni, so 78 600 GTni.

Artikkel 30 Pelaagiline kalapüük – lubatud kogupüük

1.           Üksnes liikmesriigid, kes 2007., 2008. või 2009. aastal tegelesid SPRFMO konventsiooni alas aktiivselt pelaagilise kalapüügiga, nagu on määratletud artiklis 29, võivad kõnealuses piirkonnas püüda pelaagilisi kalavarusid kooskõlas IJ lisas sätestatud lubatud kogupüügiga.

2.           IJ lisas sätestatud püügivõimalusi võib kasutada üksnes tingimusel, et liikmesriigid saadavad komisjonile hiljemalt järgmise kuu viiendaks kuupäevaks SPRFMO sekretariaadile edastamiseks SPRFMO konventsioonialas aktiivse kalapüügi või ümberlaadimisega tegelevate laevade nimekirja, laevaseiresüsteemi (VMS) aruanded, igakuised püügiaruanded ja olemasolu korral andmed sadamakülastuste kohta.

Artikkel 31 Põhjalähedane kalapüük

Liikmesriigid, kellel püügiregistri kohaselt oli põhjalähedase kalapüügi koormus või püüdsid kala SPRFMO konventsiooni alas ajavahemikul 1. jaanuarist 2002 kuni 31. detsembrini 2006, piiravad oma laevade püügikoormust või püüki järgmiselt:

a)           hoiavad püügikoormuse või saagi kõnealuse ajavahemiku keskmisel tasemel ning

b)           püüavad üksnes neis SPRFMO konventsiooni ala osades, kus põhjalähedane kalapüük toimus ka varasematel kalapüügihooaegadel.

5. JAGU IATTC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 32 Seinnoodapüük

1.           Kulduim-tuuni (Thunnus albacares), suursilm-tuuni (Thunnus obesus) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püük on seinnoota kasutavate laevadega keelatud järgmiselt:

a)      29. juulist kuni 28. septembrini 2014 või 18. novembrist 2014 kuni 18. jaanuarini 2015 järgmiste piiridega määratud alal:

– Vaikse ookeani Ameerika rannik,

– 150º läänepikkust,

– 40º põhjalaiust,

– 40º lõunalaiust

b)      29. septembrist kuni 29. oktoobrini 2014 järgmiste piiridega määratud alal:

– 96º läänepikkust,

– 110º läänepikkust,

– 4º põhjalaiust,

– 3º lõunalaiust.

2.           Asjaomased liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt valitud keeluajast enne 1. aprilli 2014. Kõik asjaomaste liikmesriikide seinnoodalaevad lõpetavad lõikes 1 määratud piirkonnas valitud perioodiks seinnoodapüügi.

3.           IATTC konventsiooni alas tuuni püüdvad seinnoodalaevad hoiavad pardal ja seejärel lossivad või laadivad ümber kogu kulduim-tuuni, suursilm-tuuni ja vööttuuni saagi.

4.           Lõiget 3 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)      kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

b)      reisi lõpuosa viimase püügikorraga püütud tuuni mahutamiseks ei pruugi olla piisavalt vaba lastiruumi.

5.           IATTC konventsiooni alas on keelatud püüda pikkuim-hallhaisid (Carcharhinus longimanus) ning pardal hoida, ümber laadida, ladustada, müügiks pakkuda, müüa või lossida pikkuim-hallhaide rümpasid või mis tahes osi.

6.           Juhusliku püügi korral ei tohi kahjustada lõikes 5 osutatud liike. Laeva käitaja peab nende liikide isendid viivitamata vette tagasi laskma, samuti peab ta:

a) registreerima vette lastud kalade arvu ja märkima nende seisukorra (surnud või elus);

b) edastama punktis a märgitud teabe oma lipuliikmesriigile. Liikmesriigid edastavad selle teabe komisjonile 31. jaanuariks 2014.

6. JAGU SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 33 Süvamerehaide püügi keeld

SEAFO konventsiooni alas on keelatud järgmiste süvamerehaide sihtpüük:

– railased (Rajidae),

– harilik ogahai (Squalus acanthias),

– tumehai (Etmopterus bigelowi),

– hai (Etmopterus brachyurus),

– suur tumehai (Etmopterus princeps),

– ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus),

– hai (Apristurus manis),

– hai (Scymnodon squamulosus),

– Selachimorpha seltsi kuuluvad süvamerehaid.

7. JAGU WCPFC KONVENTSIOONI ALA

Artikkel 34 Suursilm-tuuni, kulduim-tuuni, vööttuuni ja Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni püügi tingimused

1.           Liikmesriigid tagavad, et ei suurendata nende püügipäevade arvu, mis on eraldatud suursilm-tuuni (Thunnus obesus), kulduim-tuuni (Thunnus albacares) ja vööttuuni (Katsuwonus pelamis) püügiks seinnoodalaevadele avamerel WCPFC konventsiooniala selles osas, mis asub 20º põhjalaiuse ja 20º lõunalaiuse vahel.

2.           ELi laevad ei tohi püüda Vaikse ookeani lõunaosa pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) WCPFC konventsioonialal lõuna pool 20° lõunalaiust.

Artikkel 35 Peibutuspüügivahenditega püügiks suletud piirkond

1.           WCPFC konventsiooni ala selles osas, mis asub 20° põhjalaiuse ja 20° lõunalaiuse vahel, on püük peibutusvahendeid kasutavate seinnoodalaevadega keelatud 1. juulist 2014 (kell 00.00) kuni 31. oktoobrini 2014 (kell 24.00). Sel ajal võib seinnoodalaev WCPFC konventsiooni ala nimetatud osas püügiga tegeleda üksnes juhul, kui pardal on vaatleja, kes jälgib, et laev mitte mingil ajahetkel:

a) ei kasuta peibutuspüügivahendit ega seonduvaid elektroonilisi seadmeid;

b) ei püüa kalaparvi peibutuspüügivahenditega.

2.           Kõik lõikes 1 osutatud WCPFC konventsiooniala osas püügiga tegelevad seinnoodalaevad hoiavad pardal ning lossivad või laadivad ümber kõik püütud suursilm-tuunid, kulduim-tuunid ja vööttuunid.

3.           Lõiget 2 ei kohaldata järgmistel juhtudel:

a)      reisi lõpuosas, kui laeval ei ole piisavalt vaba lastiruumi kogu püütud kala mahutamiseks;

b)      kala on inimtoiduks kõlbmatu muudel põhjustel kui alamõõdulisuse tõttu või

c)      külmutusseadmetel tekib tõsine rike.

Artikkel 36 IATTC ja WCPFC vaheline kattuv piirkond

1.           IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis p, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud üksnes WCPFC registrisse, kohaldatakse artiklites 34–37 sätestatud meetmeid. .

2.           IATTC ja WCPFC vahelises kattuvas piirkonnas, mis on määratletud artikli 4 punktis n, kala püüdvate selliste laevade suhtes, mis on kantud nii WCPFC kui ka IATTC registrisse, samuti laevade suhtes, mis on kantud üksnes IATTC registrisse, kohaldatakse artikli 32 lõike 1 punktis a ja lõigetes 2–6 sätestatud meetmeid..

Artikkel 37 Mõõkkalapüügi luba omavate ELi laevade arvu piiramine

WCPFC konventsiooni alas, paralleelist 20° lõunalaiust lõuna pool asuvates piirkondades mõõkkala (Xiphias gladius) püügiks luba omavate ELi laevade maksimaalne arv on esitatud VII lisas.

8. JAGU BERINGI MERI

Artikkel 38 Püügikeeld Beringi mere avamerepiirkonnas

Beringi mere avamerepiirkonnas on keelatud püüda vaikse ookeani mintaid (Theragra chalcogramma).

III JAOTIS KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGIVÕIMALUSED ELi VETES

Artikkel 39 Lubatud kogupüük

Norra lipu all sõitvatel kalalaevadel ning Fääri saartel registreeritud kalalaevadel on lubatud püüda ELi vetes kala käesoleva määruse I lisas sätestatud lubatud kogupüügi piires ning käesoleva määrusega ja määruse (EÜ) nr 1006/2008 III peatükiga ette nähtud tingimustel.

Artikkel 40 Kalapüügiload

1.           ELi vetes kala püüdvatele kolmanda riigi laevadele antavate püügilubade maksimaalne arv on sätestatud VIII lisas.

2.           Kalu liigist, mille suhtes on kehtestatud lubatud kogupüük, ei tohi pardal hoida ega lossida, välja arvatud juhul, kui saagi on püüdnud kolmanda riigi laevad, millel on kvoot ning kui kõnealune kvoot ei ole ammendatud.

Artikkel 41 Keelud

1.           Kolmandate riikide laevadel on keelatud püüda, pardal hoida, ümber laadida ja lossida järgmisi liike:

a)      hiidhai (Cetorhinus maximus) ja mõrtsukhai (Carcharodon carcharias) ELi vetes;

b)      euroopa ingelhai (Squatina squatina) ELi vetes;

c)      harilik rai (Dipturus batis) ICES IIa rajooni ja ICES III, IV, VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

d)      musterrai (Raja undulata) ja valgerai (Raja alba) ICES VI, VII, VIII, IX ja X alapiirkonna ELi vetes;

e)      harilik heeringahai (Lamna nasus) ELi vetes;

f)       logardrailased (Rhinobatidae) ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X ja XII alapiirkonna ELi vetes;

g)      hiid-sarvikrai (Manta birostris) ELi vetes.

2.           Kui lõikes 1 osutatud liike püütakse juhuslikult, ei tohi neid kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

Artikkel 42 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Artiklit 8 kohaldatakse siiski alates 1. veebruarist 2014.

Artiklite 24, 25 ja 26 ning IE ja V lisa sätteid kalapüügivõimaluste kohta CCAMLRi konventsiooni alas kohaldatakse alates nendes täpsustatud kuupäevadest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISADE NIMEKIRI

I LISA: ELi laevadele lubatud kogupüük (TAC) püügipiirangutega piirkondades liikide ja piirkondade kaupa

IA LISA: Skagerrak, Kattegat, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV alapiirkond, CECAF ELi veed, Prantsuse Guajaana veed

IB LISA: Atlandi ookeani kirdeosa ja Gröönimaa, ICESi I, II, V, XII JA XIV alapiirkond ning NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed

IC LISA: Atlandi ookeani loodeosa – NAFO konventsiooni ala

ID LISA: Pika rändega liigid – kõik püügipiirkonnad

IE LISA: Antarktika – CCAMLRi konventsiooni ala

IF LISA: Atlandi ookeani kaguosa – SEAFO konventsiooni ala

IG LISA: Siniuim-tuun – kõik piirkonnad

IH LISA: WCPFC konventsiooni ala

IJ LISA: SPRFMO konventsiooni ala

IIA LISA: Laevade püügikoormus seoses teatavate tursa-, lesta- ja merikeelevarude majandamisega ICES IIIA, VIA, VIIA, VIID rajoonis, ICES VI alapiirkonnas ning ICES IIA ja VB rajooni ELi vetes

IIB LISA: Laevade püügikoormus seoses euroopa merluusi lõunapoolsete varude ja norra salehomaari teatavate varude taastamisega ICES VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes

IIC LISA: Laevade püügikoormus seoses merikeele varude majandamisega La Manche’i lääneosas ICES VIIe rajoonis.

IID LISA: Tobiavarude majandamise piirkonnad ICES IIa ja IIIa rajoonis ning ICES IV alapiirkonnas

III LISA: Kolmanda riigi vetes kala püüdvate ELi laevade püügilubade maksimaalne arv

IV LISA: ICCATI konventsiooni ala

V LISA: CCAMLRI konventsiooni ala

VI LISA: IOTC konventsiooni ala

VII LISA: WCPFC konventsiooni ala

VIII LISA: ELi vetes kala püüdvate kolmandate riikide laevade kalapüügilubadega seotud koguselised piirangud

[1]               Vt eelkõige dokument „ICESi nõuannete üldine taust” järgmisel aadressil:

http://www.ices.dk/sites/pub/Publication%20Reports/Advice/2013/2013/1.2_General_context_of_ICES_advice_2013_June.pdf

[2]               Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ühise kalanduspoliitika kohta, KOM(2011) 425 (lõplik)

[3]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava (tursavarusid käsitlev kava).

[4]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2371/2002, 20. detsember 2002, ühisele kalanduspoliitikale vastava kalavarude kaitse ja säästva kasutamise kohta (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 59).

[5]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2166/2005, 20. detsember 2005, millega kehtestatakse meetmed Kantaabria mere ja Pürenee poolsaare läänerannikuvete uusmeremaa merluusi ja norra salehomaari varude taastamiseks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 850/98 kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (ELT L 45, 28.12.2005, lk 5).

[6]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 509/2006, 7. mai 2007, millega kehtestatakse La Manche’i lääneosa merikeelevarude säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 122, 11.5.2007, lk 7).

[7]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 676/2007, 11. juuni 2007, millega kehtestatakse Põhjamere lesta- ja merikeelevarude püügi mitmeaastane majandamiskava (ELT L 157, 19.6.2007, lk 1).

[8]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1300/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse Šotimaa lääneranniku vete heeringavarude ja nende püügi mitmeaastane kava (ELT L 344, 20.12.2008, lk 6).

[9]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1342/2008, 18. detsember 2008, millega kehtestatakse tursavarude ja nende varude püügi pikaajaline kava ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 423/2004 (ELT L 348, 24.12.2008, lk 20).

[10]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 302/2009, 6. aprill 2009, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 43/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1559/2007 (ELT L 96, 15.4.2009, lk 1).

[11]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 811/2004, 21. aprill 2004, millega kehtestatakse meetmed põhjapoolse merluusi varude taastamiseks (ELT L 150, 30.4.2004, lk 1).

[12]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 388/2006, 23. veebruar 2006, millega kehtestatakse Biskaia lahe merikeelevaru säästva kasutamise mitmeaastane kava (ELT L 65, 7.3.2006, lk 1).

[13]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96, 6. mai 1996, millega kehtestatakse lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, lk 3).

[14]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 754/2009, 27. juuli 2009, millega jäetakse teatavad laevarühmad välja määruse (EÜ) nr 1324/2008 III peatükis sätestatud püügikoormuse reguleerimise korra kohaldamisalast, ELT L 214, 19.8.2009, lk 16.

[15]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, 20. november 2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1).

[16]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46/EÜ, 24. oktoober 1995, üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

[17]             ELT L 6, 10.1.2012, lk 9.

[18]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 182/2011, 16. veebruar 2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

[19]             Komisjoni määrus (EÜ) nr 517/2008, 10. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kalavõrkude silmasuuruse ja võrguniidi jämeduse kindlaksmääramiseks (ELT L 151, 11.6.2008, lk 5).

[20]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 218/2009, 11. märts 2009, Atlandi ookeani kirdeosas kalastavate liikmesriikide nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 70).

[21]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 216/2009, 11. märts 2009, nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1).

[22]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 217/2009, 11. märts 2009, Loode-Atlandi piirkonnas kalastavate liikmesriikide saagi ja kalandustegevuse statistiliste andmete esitamise kohta (ELT L 87, 31.3.2009, lk 42).

[23]             Sõlmitud nõukogu otsusega 2002/738/EÜ (ELT L 234, 31.8.2002, lk 39).

[24]             Liit ühines nõukogu otsusega 86/238/EMÜ (EÜT L 162, 18.6.1986, lk 33).

[25]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 601/2004, 22. märts 2004, millega sätestatakse teatavad kalastustegevuse suhtes kohaldatavad kontrollimeetmed Antarktika vete elusressursside kaitse konventsiooni alla kuuluvas piirkonnas (ELT L 97, 1.4.2004, lk 16).

[26]             Sõlmitud nõukogu otsusega 2006/539/EÜ (ELT L 224, 16.8.2006, lk 22).

[27]             Liit ühines nõukogu otsusega 95/399/EÜ (EÜT L 236, 05.10.1995, lk 24).

[28]             Sõlmitud nõukogu otsusega 2008/780/EÜ (ELT L 268, 9.10.2008, lk 27).

[29]             Liit ühines nõukogu otsusega 2005/75/EÜ (ELT L 32, 4.2.2005, lk 1).

[30]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 1006/2008, 29. september 2008, mis käsitleb ühenduse kalalaevadele loa andmist püügitegevuseks ühenduse vetest väljaspool ning kolmandate riikide laevade juurdepääsu ühenduse vetele (ELT L 286, 29.10.2008, lk 33).

[31]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 2347/2002, 16. detsember 2002, millega kehtestatakse süvamere kalavarude püügi suhtes kohaldatavad konkreetsed juurdepääsunõuded ja nendega seotud tingimused (EÜT L 351,28.12.2002, lk 6).

[32]             Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

I LISA

ELi LAEVADELE LUBATUD KOGUPÜÜK (TAC) PÜÜGIPIIRANGUTEGA PIIRKONDADES, LIIKIDE JA PIIRKONDADE KAUPA

IA, IB, IC, ID, IE, IF, IG ja IJ lisade tabelites sätestatakse kalavarude kaupa lubatud kogupüük (TAC) ja kvoodid (eluskaalu tonnides, kui ei ole sätestatud teisiti) ning vajaduse korral nende kasutamisega seotud funktsionaalsed tingimused.

Kõigi käesolevas lisas sätestatud kalapüügivõimaluste suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1224/2009 sätestatud eeskirju, eelkõige nimetatud määruse artikleid 33 ja 34.

Viited püügipiirkondadele on viited ICES püügipiirkondadele, kui ei ole määratletud teisiti. Igas piirkonnas viidatakse kalavarudele liigi ladinakeelse nimetuse tähestikulises järjekorras. Ainult ladinakeelsed nimetused määravad kindlaks liigid regulatiivsetel eesmärkidel; tavanimetused on antud selguse huvides.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmist ladinakeelsete nimetuste ja tavanimetuste vastavustabelit:

Teaduslik nimetus || Kolmetäheline kood || Tavanimetus

Amblyraja radiata || RJR || Tähtrai

Ammodytes spp. || SAN || Tobiad

Argentina silus || ARU || Põhjaatlandi hõbekala

Beryx spp. || ALF || Limapead

Brosme brosme || USK || Meriluts

Caproidae || BOR || Hirvkalalased

Centrophorus squamosus || GUQ || Hall lühiogahai

Centroscymnus coelolepis || CYO || Portugali süvahai

Chaceon spp. || GER || Süvamere punakrabi

Chaenocephalus aceratus || SSI || Krokodilljääkala

Champsocephalus gunnari || ANI || Haugjääkala

Channichthys rhinoceratus || LIC || Kergueleni jääkala

Chionoecetes spp. || PCR || Arktikakrabi

Clupea harengus || HER || Heeringas

Coryphaenoides rupestris || RNG || Kalju-tömppeakala

Dalatias licha || SCK || Šokolaad-ogahai

Deania calcea || DCA || Pikkkoon-hai

Dipturus batis || RJB || Harilik rai

Dissostichus eleginoides || TOP || Patagoonia kihvkala

Dissostichus mawsoni || TOA || Antarktika kihvkala

Dissostichus spp. || TOP || Kihvkalad

Engraulis encrasicolus || ANE || Anšoovis

Etmopterus princeps || ETR || Suur tumehai

Etmopterus pusillus || ETP || Ronkjas tumehai

Euphausia superba || KRI || Tavaline hiigelvähk

Gadus morhua || COD || Tursk

Galeorhinus galeus || GAG || Supi-nugishai

Glyptocephalus cynoglossus || WIT || Pikklest

Gobionotothen gibberifrons || NOG || Roheline rüntnototeenia

Hippoglossoides platessoides || PLA || Harilik karelest

Hippoglossus hippoglossus || HAL || Harilik hiidlest

Hoplostethus atlanticus || ORY || Oranž karekala

Illex illecebrosus || SQI || Lühiuimkalmaar

Lamna nasus || POR || Harilik heeringahai

Lepidonotothen squamifrons || NOS || Hall nototeenia

Lepidorhombus spp. || LEZ || Megrimid

Leucoraja naevus || RJN || Kägurai

Limanda ferruginea || YEL || Ruske soomuslest

Limanda limanda || DAB || Harilik soomuslest

Lophiidae || ANF || Merikuratlased

Macrourus spp. || GRV || Pikksabad

Makaira nigricans || BUM || Sinine marliin

Mallotus villosus || CAP || Moiva

Manta birostris || RMB || Hiid-sarvikrai

Martialia hyadesi || SQS || Kalmaar

Melanogrammus aeglefinus || HAD || Kilttursk

Merlangius merlangus || WHG || Merlang

Merluccius merluccius || HKE || Euroopa merluus

Micromesistius poutassou || WHB || Põhjaputassuu

Microstomus kitt || LEM || Väikesuulest

Molva dypterygia || BLI || Sinine molva

Molva molva || LIN || Harilik molva

Nephrops norvegicus || NEP || Norra salehomaar

Notothenia rossii || NOR || Marmornototeenia

Pandalus borealis || PRA || Harilik süvameregarneel

Paralomis spp. || PAI || Krabid

Penaeus spp. || PEN || Viburhännakud

Platichthys flesus || FLE || Lest

Pleuronectes platessa || PLE || Atlandi merilest

Pleuronectiformes || FLX || Lestalised

Pollachius pollachius || POL || Pollak

Pollachius virens || POK || Põhjaatlandi süsikas

Psetta maxima || TUR || Harilik kammeljas

Pseudochaenichthys georgianus || SIG || Tume ebajääkala

Raja alba || RJA || Valgerai

Raja brachyura || RJH || Valgetäpp-rai

Raja circularis || RJI || Ümar helerai

Raja clavata || RJC || Ogarai

Raja fullonica || RJF || Šagräänrai

Raja (Dipturus) nidarosiensis || JAD || Norra rai

Raja microocellata || RJE || Peentäpp-rai

Raja montagui || RJM || Täpiline rai

Raja undulata || RJU || Musterrai

Rajiformes || SRX || Railised

Reinhardtius hippoglossoides || GHL || Süvalest

Scomber scombrus || MAC || Harilik makrell

Scophthalmus rhombus || BLL || Sile kammeljas

Sebastes spp. || RED || Meriahvenad

Solea solea || SOL || Harilik merikeel

Solea spp. || SOO || Merikeeled

Sprattus sprattus || SPR || Kilu

Squalus acanthias || DGS || Harilik ogahai

Tetrapturus albidus || WHM || Valge odanina

Thunnus maccoyii || SBF || Siniuim-tuun

Thunnus obesus || BET || Suursilm-tuun

Thunnus thynnus || BFT || Harilik tuun

Trachurus murphyi || CJM || Tšiili stauriid

Trachurus spp. || JAX || Stauriidid

Trisopterus esmarkii || NOP || Tursik

Urophycis tenuis || HKW || Valge ameerikaluts

Xiphias gladius || SWO || Mõõkkala

Järgmine tavanimetuste ja ladinakeelsete nimetuste vastavustabel on esitatud üksnes selgitamiseks:

Limapead || ALF || Beryx spp.

Harilik karelest || PLA || Hippoglossoides platessoides

Anšoovis || ANE || Engraulis encrasicolus

Merikuratlased || ANF || Lophiidae

Antarktika kihvkala || TOA || Dissostichus mawsoni

Harilik hiidlest || HAL || Hippoglossus hippoglossus

Suursilm-tuun || BET || Thunnus obesus

Pikkkoon-hai || DCA || Deania calcea

Krokodilljääkala || SSI || Chaenocephalus aceratus

Valgetäpp-rai || RJH || Raja brachyura

Sinine molva || BLI || Molva dypterygia

Sinine marliin || BUM || Makaira nigricans

Põhjaputassuu || WHB || Micromesistius poutassou

Harilik tuun || BFT || Thunnus thynnus

Hirvkalalased || BOR || Caproidae

Sile kammeljas || BLL || Scophthalmus rhombus

Moiva || CAP || Mallotus villosus

Tursk || COD || Gadus morhua

Harilik soomuslest || DAB || Limanda limanda

Harilik rai || RJB || Dipturus batis

Harilik merikeel || SOL || Solea solea

Krabid || PAI || Paralomis spp.

Kägurai || RJN || Leucoraja naevus

Süvamere punakrabi || GER || Chaceon spp.

Lest || FLE || Platichthys flesus

Lestalised || FLX || Pleuronectiformes

Hiid-sarvikrai || RMB || Manta birostris

Suur tumehai || ETR || Etmopterus princeps

Põhjaatlandi hõbekala || ARU || Argentina silus

Süvalest || GHL || Reinhardtius hippoglossoides

Pikksabad || GRV || Macrourus spp.

Hall nototeenia || NOS || Lepidonotothen squamifrons

Kilttursk || HAD || Melanogrammus aeglefinus

Euroopa merluus || HKE || Merluccius merluccius

Heeringas || HER || Clupea harengus

Stauriidid || JAX || Trachurus spp.

Roheline rüntnototeenia || NOG || Gobionotothen gibberifrons

Tšiili stauriid || CJM || Trachurus murphyi

Šokolaad-ogahai || SCK || Dalatias licha

Tavaline hiigelvähk || KRI || Euphausia superba

Hall lühiogahai || GUQ || Centrophorus squamosus

Väikesuulest || LEM || Microstomus kitt

Harilik molva || LIN || Molva molva

Harilik makrell || MAC || Scomber scombrus

Haugjääkala || ANI || Champsocephalus gunnari

Marmornototeenia || NOR || Notothenia rossii

Megrimid || LEZ || Lepidorhombus spp.

Harilik süvameregarneel || PRA || Pandalus borealis

Norra salehomaar || NEP || Nephrops norvegicus

Tursik || NOP || Trisopterus esmarkii

Norra rai || JAD || Raja (Dipturus) nidarosiensis

Oranž karekala || ORY || Hoplostethus atlanticus

Patagoonia kihvkala || TOP || Dissostichus eleginoides

Viburhännakud || PEN || Penaeus spp.

Atlandi merilest || PLE || Pleuronectes platessa

Pollak || POL || Pollachius pollachius

Harilik heeringahai || POR || Lamna nasus

Portugali süvahai || CYO || Centroscymnus coelolepis

Meriahvenad || RED || Sebastes spp.

Kalju-tömppeakala || RNG || Coryphaenoides rupestris

Põhjaatlandi süsikas || POK || Pollachius virens

Tobiad || SAN || Ammodytes spp.

Ümar helerai || RJI || Raja circularis

Šagräänrai || RJF || Raja fullonica

Lühiuimkalmaar || SQI || Illex illecebrosus

Railised || SRX || Rajiformes

Peentäpp-rai || RJE || Raja microocellata

Ronkjas tumehai || ETP || Etmopterus pusillus

Arktikakrabi || PCR || Chionoecetes spp.

Merikeeled || SOO || Solea spp.

Tume ebajääkala || SIG || Pseudochaenichthys georgianus

Siniuim-tuun || SBF || Thunnus maccoyii

Täpiline rai || RJM || Raja montagui

Kilu || SPR || Sprattus sprattus

Harilik ogahai || DGS || Squalus acanthias

Kalmaar || SQS || Martialia hyadesi

Tähtrai || RJR || Amblyraja radiata

Mõõkkala || SWO || Xiphias gladius

Ogarai || RJC || Raja clavata

Kihvkalad || TOP || Dissostichus spp.

Supi-nugishai || GAG || Galeorhinus galeus

Harilik kammeljas || TUR || Psetta maxima

Meriluts || USK || Brosme brosme

Musterrai || RJU || Raja undulata

Kergueleni jääkala || LIC || Channichthys rhinoceratus

Valge ameerikaluts || HKW || Urophycis tenuis

Valge odanina || WHM || Tetrapturus albidus

Valgerai || RJA || Raja alba

Merlang || WHG || Merlangius merlangus

Pikklest || WIT || Glyptocephalus cynoglossus

Ruske soomuslest || YEL || Limanda ferruginea

IA LISA SKAGERRAK, KATTEGAT, ICES I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII JA XIV ALAPIIRKOND, CECAF ELi VEED, PRANTSUSE GUAJAANA VEED

|| || || || || || ||

Liik: || Tobiad || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Ammodytes spp. || || || (SAN/04-N.) || ||

Taani || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik ||  0 || || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || ||  0 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tobiad || || || Püügipiirkond: || IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi veed(1) ||

|| Ammodytes spp. || || || || ||

Taani || ||  0 || (2) || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik ||  0 || || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || ||  0 || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Rootsi || ||  0 || (2) || || || ||

Euroopa Liit || ||  0 || || || || ||

Norra || ||  0 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  0 || || || || ||

(1) Välja arvatud kuue meremiili kaugusel Ühendkuningriigi lähtejoonest Shetlandi, Fair Isle’i ja Foula lähedal asuvad veed. || ||

(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes kõnealuse koodiga peab olema tobiasaak. Hariliku soomuslesta, makrelli ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 %st kvoodist (OT1/*2A3A4).

Eritingimus: Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid järgmistes IID lisas määratletud tobiavarude majandamispiirkondades:

|| Püügipiirkond: Tobiavarude majandamispiirkonna ELi veed || || ||

|| 1 ||  2 || 3 || 4 || 5 || 6 || 7

|| (SAN/234_1) || (SAN/234_2) || (SAN/234_3) || (SAN/234_4) || (SAN/234_5) || (SAN/234_6) || (SAN/234_7)

Taani ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Ühendkuningriik ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Saksamaa ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Rootsi ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Euroopa Liit ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

Norra ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

|| || || || || || ||

Kokku ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0 ||  0

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi hõbekala || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Argentina silus || || || (ARU/1/2.) || ||

Saksamaa || ||  24 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  8 || || || || ||

Madalmaad || ||  19 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  39 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  90 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  90 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi hõbekala || || Püügipiirkond: || III ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Argentina silus || || || (ARU/34-C) || ||

Taani || ||  911 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  9 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  7 || || || || ||

Iirimaa || ||  7 || || || || ||

Madalmaad || ||  43 || || || || ||

Rootsi || ||  35 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  16 || || || || ||

Euroopa Liit || || 1 028 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 1 028 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi hõbekala || || Püügipiirkond: || V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Argentina silus || || || (ARU/567.) || ||

Saksamaa || ||  289 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  6 || || || || ||

Iirimaa || ||  268 || || || || ||

Madalmaad || || 3 023 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  212 || || || || ||

Euroopa Liit || || 3 798 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 798 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || I, II ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Brosme brosme || || || (USK/1214EI) || ||

Saksamaa || ||  6 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  6 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || ||  6 || (1) || || || ||

Muud || ||  3 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  21 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  21 || || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Brosme brosme || || || (USK/3A/BCD) ||

Taani || ||  15 || || Analüütiline TAC || ||

Rootsi || ||  7 || || || || ||

Saksamaa || ||  7 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  29 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  29 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Brosme brosme || || || (USK/04-C.) || ||

Taani || ||  64 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  19 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  44 || || || || ||

Rootsi || ||  6 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  96 || || || || ||

Muud || ||  6 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  235 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  235 || || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || V, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Brosme brosme || || || (USK/567EI.) || ||

Saksamaa || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Hispaania || || pm || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Muud || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (2)(3)(4)(5) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

(2) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi vetes (USK/*24X7C). || || ||

(3) Eritingimus: selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*5B67-):

|| || pm || || || || ||

(4) Kaasa arvatud harilik molva. Norra kvoodid on ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas. || ||

|| Harilik molva (LIN/*5B67-) || pm || || || || ||

|| Meriluts (USK/*5B67-) || pm || || || || ||

(5) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): || ||

|| || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Meriluts || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Brosme brosme || || || (USK/04-N.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Hirvkalalased || || || Püügipiirkond: || VI, VII ja VIII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Caproidae || || || || (BOR/678-) || ||

Taani || || 31 291 || || Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa || || 88 115 || || || || ||

Ühendkuningriik || 8 103 || || || || || ||

Euroopa Liit || || 127 509 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 127 509 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/03A.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud püügivahenditega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. || ||

(2) Eritingimus: kuni 50 % sellest võib püüda IV püügipiirkonna ELi vetes (HER/*04-C.). || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna ELi ja Norra veed põhja pool 53°30' N

|| Clupea harengus || || || (HER/4AB.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/04A.) ja IVb (HER/04B.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

(2) Sellest kuni 50 000 tonni võib püüda IVa ja IVb (HER/*4AB-C) püügipiirkonna ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid

|| || || || || || ||

Norra veed lõuna pool 62° N (HER/*04N-)(1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

(1) Lossitud kogused, kui heeringas on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. Liikmesriigid teatavad eraldi IVa (HER/*4AN.) ja IVb (HER/*4BN.) püügipiirkonnas püütud heeringa lossitud kogused.

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Clupea harengus || || || (HER/04-N.) || ||

Rootsi || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || || pm || || || || ||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvoodist maha. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/03A-BC) ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IV ja VIId püügipiirkond ning IIa püügipiirkonna ELi veed ||

|| Clupea harengus || || || (HER/2A47DX) ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Üksnes lossitud kogused, kui heeringas on kaaspüügina püütud võrkudega, mille silmasuurus on väiksem kui 32 mm. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas (1) || || || Püügipiirkond: || IVc ja VIId (2) || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/4CXB7D) ||

Belgia || || pm || (3) || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || (3) || || || ||

Madalmaad || || pm || (3) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (3) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Üksnes sellise heeringa lossitud kogused, mis on püütud võrkudega, mille silmasuurus on vähemalt 32 mm. ||

(2) Välja arvatud Blackwateri kalavaru: viide heeringavarule Thamesi suudme merepiirkonnas mis piirneb joonega, mis kulgeb otse lõuna suunas Landguard Pointist (51°56' N, 1°19,1' E) laiuskraadini 51°33' N ning sealt otse lääne suunas Ühendkuningriigi rannikul asuva punktini.

(3) Eritingimus: sellest kvoodist kuni 50 % võib püüda IVb püügipiirkonnas (HER/*04B.). || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || Vb, VIb ja VIaN püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed(1)

|| Clupea harengus || || || (HER/5B6ANB) ||

Saksamaa || || 3 137 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  594 || || || || ||

Iirimaa || || 4 240 || || || || ||

Madalmaad || || 3 137 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 16 959 || || || || ||

Euroopa Liit || || 28 067 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 28 067 || || || || ||

(1) Viide heeringavarudele ICES VIa püügipiirkonna selles osas, mis asub 7° läänepikkusest ida pool ja 55° põhjalaiusest põhja pool või 7° läänepikkusest lääne pool ja 56° põhjalaiusest põhja pool , välja arvatud Clyde’i piirkond.

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIaS(1), VIIb, VIIc ||

|| Clupea harengus || || || (HER/6AS7BC) ||

Iirimaa || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Madalmaad || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Viide heeringavarudele VIa püügipiirkonnas, lõuna pool 56°00' N ja lääne pool 07°00' W. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VI Clyde(1) || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/06ACL.) || ||

Ühendkuningriik || || Kehtestatakse hiljem || (2) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || Kehtestatakse hiljem || (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Kehtestatakse hiljem || (3) || || || ||

(1) Clyde’i kalavaru: viide heeringavarule merepiirkonnas, mis asub järgmisi koordinaate ühendavast joonest kirde pool: ||

|| Mull of Kintyre (55°17.9'N, 05°47.8' W); || || || ||

|| punkt konkreetses asukohas (55°04′N, 05°23′ W) ja || || || ||

|| Corsewall Point (55°00.5'N, 05°09.4' W). || || || ||

(2) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. || || || || ||

(3) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIIa(1) || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/07/MM) || ||

Iirimaa || || 1 367 || || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik || || 3 884 || || || || ||

Euroopa Liit || || 5 251 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 5 251 || || || || ||

(1) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega: || || || || ||

|| – põhjas laiuskraad 52°30' N, || || || || ||

|| – lõunas laiuskraad 52°00' N, || || || || ||

|| – läänes Iirimaa rannik, || || || || ||

|| – idas Ühendkuningriigi rannik. || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIIe ja VIIf || ||

|| Clupea harengus || || || (HER/7EF.) || ||

Prantsusmaa || ||  465 || || Ennetuslik TAC || ||

Ühendkuningriik || ||  465 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  931 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  931 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Heeringas || || || Püügipiirkond: || VIIg(1), VIIh(1), VIIj(1) ja VIIk(1)

|| Clupea harengus || || || (HER/7G-K.) || ||

Saksamaa || ||  248 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 1 380 || || || || ||

Iirimaa || || 19 324 || || || || ||

Madalmaad || || 1 380 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  28 || || || || ||

Euroopa Liit || || 22 360 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 22 360 || || || || ||

(1) Käesolevat püügipiirkonda on vähendatud järgmiste piiridega: || || || || ||

|| – põhjas laiuskraad 52°30' N, || || || || ||

|| – lõunas laiuskraad 52°00' N, || || || || ||

|| – läänes Iirimaa rannik, || || || || ||

|| – idas Ühendkuningriigi rannik. || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Anšoovis || || || Püügipiirkond: || IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Engraulis encrasicolus || || || (ANE/9/3411) || ||

Hispaania || || 4 198 || || Ennetuslik TAC || ||

Portugal || || 4 580 || || || || ||

Euroopa Liit || || 8 778 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 8 778 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || Skagerrak || ||

|| Gadus morhua || || || (COD/03AN.) || ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || || pm || (1) || || || ||

Rootsi || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || Kattegat || ||

|| Gadus morhua || || || (COD/03AS.) || ||

Taani || ||  49 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  1 || (1) || || || ||

Rootsi || ||  30 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  80 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  80 || (1) || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

|| Gadus morhua || || || (COD/2A3AX4) ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || (1) || || || ||

Madalmaad || || pm || (1) || || || ||

Rootsi || || pm || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

(2) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

IV püügipiirkonna Norra veed (COD/*04N-) || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Gadus morhua || || || (COD/04-N.) || ||

Rootsi || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIb; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed lääne pool 12°00' W, XII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ja XIV püügipiirkond

|| Gadus morhua || || || (COD/5W6-14) ||

Belgia || ||  0 || || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa || ||  2 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  23 || || || || ||

Iirimaa || ||  9 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  40 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  74 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  74 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIa; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed ida pool 12°00' W

|| Gadus morhua || || || || (COD/5BE6A) || ||

Belgia || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  0 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  0 || || || || ||

Iirimaa || ||  0 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  0 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  0 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  0 || (1) || || || ||

(1) Kõnealuse TACiga hõlmatud piirkonnas kaaspüügil püütud turska võib lossida tingimusel, et eluskaalu järgi ei moodusta see rohkem kui 1,5 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta.

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIIa püügipiirkond || ||

|| Gadus morhua || || || || (COD/07A.) || ||

Belgia || ||  6 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  17 || || || || ||

Iirimaa || ||  106 || || || || ||

Madalmaad || ||  2 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  97 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  228 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  228 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIIb, VIIc, VIIe–k, VIII, IX ja X; ELi veed

|| Gadus morhua || || || CECAF 34.1.1 ELi veed ||

|| || || || || (COD/7XAD34) ||

Belgia || ||  306 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 5 008 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || ||  993 || || || || ||

Madalmaad || ||  1 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  540 || || || || ||

Euroopa Liit || || 6 848 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 6 848 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tursk || || || Püügipiirkond: || VIId || ||

|| Gadus morhua || || || || (COD/07D.) || ||

Belgia || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || pm || (1) || || || ||

Madalmaad || || pm || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 12 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse artiklis 6 sätestatud tingimustele.

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik heeringahai || || || Püügipiirkond: || Prantsuse Guajaana veed, Kattegat;

|| Lamna nasus || || || Skagerraki, ||

|| || || || || I, II, III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi veed;

|| || || || || CECAFi 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 püügipiirkonna ELi veed

|| || || || || (POR/3-1234) || ||

Taani || ||  0 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || ||  0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa || ||  0 || (1) || || || ||

Hispaania || ||  0 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik ||  0 || || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  0 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  0 || (1) || || || ||

(1) Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/2AC4-C) || ||

Belgia || ||  6 || || Analüütiline TAC || ||

Taani || ||  5 || || || || ||

Saksamaa || ||  5 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  34 || || || || ||

Madalmaad || ||  27 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 2 006 || || || || ||

Euroopa Liit || || 2 083 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 2 083 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; VI;

|| Lepidorhombus spp. || || || XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| || || || || (LEZ/56-14) || ||

Hispaania || ||  463 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 1 805 || || || || ||

Iirimaa || ||  528 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 278 || || || || ||

Euroopa Liit || || 4 074 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 4 074 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || VII || ||

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/07.) || ||

Belgia || ||  376 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania || || 4 172 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa || || 5 064 || (1) || || || ||

Iirimaa || || 2 302 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 994 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || 13 908 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 13 908 || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe ||

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/8ABDE.) || ||

Hispaania || ||  760 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  613 || || || || ||

Euroopa Liit || || 1 373 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 1 373 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Megrimid || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Lepidorhombus spp. || || || || (LEZ/8C3411) || ||

Hispaania || || 2 084 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  104 || || || || ||

Portugal || ||  69 || || || || ||

Euroopa Liit || || 2 257 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 2 257 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik soomuslest ja lest || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Limanda limanda || || || (DAB/2AC4-C) hariliku soomuslesta puhul;

|| Platichthys flesus || || || || (FLE/2AC4-C) lesta puhul

Belgia || ||  402 || || Ennetuslik TAC || ||

Taani || || 1 511 || || || || ||

Saksamaa || || 2 266 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  157 || || || || ||

Madalmaad || || 9 136 || || || || ||

Rootsi || ||  5 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 270 || || || || ||

Euroopa Liit || || 14 747 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 14 747 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Lophiidae || || || || (ANF/2AC4-C) ||

Belgia || ||  246 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani || ||  543 || (1) || || || ||

Saksamaa || ||  265 || (1) || || || ||

Prantsusmaa || ||  50 || (1) || || || ||

Madalmaad || ||  186 || (1) || || || ||

Rootsi || ||  6 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || 5 666 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || 6 962 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 6 962 || || || || ||

(1) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda: VI; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelistes vetes (ANF/*56-14).

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Lophiidae || || || || (ANF/04-N.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VI; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Lophiidae || || || || (ANF/56-14) || ||

Belgia || ||  141 || || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa || ||  162 || || || || ||

Hispaania || ||  151 || || || || ||

Prantsusmaa || || 1 743 || || || || ||

Iirimaa || ||  394 || || || || ||

Madalmaad || ||  136 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 212 || || || || ||

Euroopa Liit || || 3 939 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 939 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VII püügipiirkond || ||

|| Lophiidae || || || || (ANF/07.) || ||

Belgia || || 2 693 || (1) (2) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  300 || (1) (2) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Hispaania || || 1 070 || (1) (2) || || || ||

Prantsusmaa || || 17 282 || (1) (2) || || || ||

Iirimaa || || 2 209 || (1) (2) || || || ||

Madalmaad || ||  349 || (1) (2) || || || ||

Ühendkuningriik || || 5 241 || (1) (2) || || || ||

Euroopa Liit || || 29 144 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 29 144 || (1) || || || ||

(1) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonnas (ANF/*8ABDE). || ||

(2) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe ||

|| Lophiidae || || || || (ANF/8ABDE.) ||

Hispaania || || 1 190 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 6 619 || || || || ||

Euroopa Liit || || 7 809 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 7 809 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikuratlased || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Lophiidae || || || || (ANF/8C3411) || ||

Hispaania || || 2 191 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  2 || || || || ||

Portugal || ||  436 || || || || ||

Euroopa Liit || || 2 629 || || || || ||

|| ||  0 || || || || ||

TAC || || 2 629 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond, alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/3A/BCD) ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed ||

|| Melanogrammus aeglefinus || || || (HAD/2AC4.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || || || ||

Saksamaa || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

IV püügipiirkonna Norra veed (HAD/*04N-) || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/04-N.) || ||

Rootsi || || pm || (1) || Analüütiline TAC || || ||

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Tursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || VIb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/6B1214) ||

Belgia || ||  3 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  3 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  133 || || || || ||

Iirimaa || ||  95 || || || || ||

Ühendkuningriik ||  976 || || || || || ||

Euroopa Liit || || 1 210 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 1 210 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || Vb ja VIa püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/5BC6A.) ||

Belgia || ||  9 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  11 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  440 || || || || ||

Iirimaa || ||  314 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 3 214 || || || || ||

Euroopa Liit || || 3 988 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 988 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || VIIb–k, VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/7X7A34) ||

Belgia || ||  40 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 2 402 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || ||  800 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || ||  360 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || 3 602 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 602 || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile

|| || || || || || ||

Liik: || Kilttursk || || || Püügipiirkond: || VIIa püügipiirkond || ||

|| Melanogrammus aeglefinus || || || || (HAD/07A.) || ||

Belgia || ||  15 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  69 || || || || ||

Iirimaa || ||  412 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  455 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  951 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  951 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/03A.) || ||

Taani || || pm || || Ennetuslik TAC || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed ||

|| Merlangius merlangus || || || (WHG/2AC4.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Võib püüda ELi vetes. Selle kvoodi piires püütud saak arvutatakse maha TACi Norra osast. ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

IV püügipiirkonna Norra veed (WHG/*04N-) || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VI; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/56-14) || ||

Saksamaa || ||  1 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  29 || || || || ||

Iirimaa || ||  70 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  134 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  234 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  234 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VIIa püügipiirkond || ||

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/07A.) || ||

Belgia || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  5 || || || || ||

Iirimaa || ||  27 || || || || ||

Madalmaad || ||  0 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  35 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  67 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  67 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VIIb, VIIc, VIId, VIIe, VIIf, VIIg, VIIh, VIIj ja VIIk

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/7X7A-C) ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || pm || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || pm || || || || || ||

Ühendkuningriik || pm || || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || VIII püügipiirkond || ||

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/08.) || ||

Hispaania || || 1 016 || || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || || 1 524 || || || || ||

Euroopa Liit || || 2 540 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 2 540 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang || || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Merlangius merlangus || || || || (WHG/9/3411) || ||

Portugal || || Kehtestatakse hiljem || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || Kehtestatakse hiljem || (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Kehtestatakse hiljem || (2) || || || ||

(1) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. || || || || ||

(2) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 1 kohaselt. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merlang ja pollak || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Merlangius merlangus ja || || || (WHG/04-N.) merlangi puhul; ||

|| Pollachius pollachius || || || || (POL/04-N.) pollaki puhul ||

Rootsi || || pm || (1) || Ennetuslik TAC || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Tursa, kilttursa ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/3A/BCD) ||

Taani || || 2 273 || (2) || Analüütiline TAC || ||

Rootsi || ||  193 || (2) || || || ||

Euroopa Liit || || 2 466 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 2 466 || (1) || || || ||

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: || || ||

|| || 81 846 || || || || ||

(2) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/2AC4-C) ||

Belgia || ||  41 || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || 1 661 || || || || ||

Saksamaa || ||  191 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  368 || || || || ||

Madalmaad || ||  95 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  518 || || || || ||

Euroopa Liit || || 2 874 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 2 874 || (1) || || || ||

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: || || ||

|| || 81 846 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed;

|| Merluccius merluccius || || || XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| || || || || (HKE/571214) || ||

Belgia || ||  422 || (1) (3) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania || || 13 529 || (3) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa || || 20 893 || (1) (3) || || || ||

Iirimaa || || 2 532 || (3) || || || ||

Madalmaad || ||  272 || (1) (3) || || || ||

Ühendkuningriik || || 8 248 || (1) (3) || || || ||

Euroopa Liit || || 45 896 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 45 896 || (2) || || || ||

(1) Seda kvooti võib üle kanda IIa ja IV püügipiirkonna ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: || || ||

|| || 81 846 || || || || ||

(3) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe (HKE/*8ABDE) || || || || ||

Belgia || ||  55 || || || || ||

Hispaania || || 2 181 || || || || ||

Prantsusmaa || || 2 181 || || || || ||

Iirimaa || ||  273 || || || || ||

Madalmaad || ||  27 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 228 || || || || ||

Euroopa Liit || || 5 947 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe ||

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/8ABDE.) ||

Belgia || ||  14 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Hispaania || || 9 418 || || || || ||

Prantsusmaa || || 21 151 || || || || ||

Madalmaad || ||  27 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || 30 610 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 30 610 || (2) || || || ||

(1) Seda kvooti võib üle kanda IV püügipiirkonda ja IIa püügipiirkonna EL vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

(1) Euroopa merluusi põhjapoolsed varud järgmise TACi piires: || || ||

|| || 81 846 || || || || ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

VI ja VII püügipiirkond; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed (HKE/*57-14) ||

Belgia || ||  3 || || || || ||

Hispaania || || 2 728 || || || || ||

Prantsusmaa || || 4 911 || || || || ||

Madalmaad || ||  8 || || || || ||

Euroopa Liit || || 7 650 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Euroopa merluus || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Merluccius merluccius || || || || (HKE/8C3411) || ||

Hispaania || || 10 409 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  999 || || || || ||

Portugal || || 4 858 || || || || ||

Euroopa Liit || || 16 266 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 16 266 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || II ja IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/24-N.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || I, II, III, IV, V, VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId, VIIIe, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/1X14) || ||

Taani || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || (1) || || || ||

Hispaania || || pm || (1) (2) || || || ||

Prantsusmaa || || pm || (1) || || || ||

Iirimaa || || pm || (1) || || || ||

Madalmaad || || pm || (1) || || || ||

Portugal || || pm || (1) (2) || || || ||

Rootsi || || pm || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || (1) || || || ||

Norra || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).

|| || pm || || || || ||

(2) Seda kvooti võib üle kanda VIIIc, IX ja X püügipiirkonda; CECAF 34.1.1 ELi vetesse. Igast sellisest ülekandmisest tuleb siiski eelnevalt komisjonile teatada.

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/8C3411) ||

Hispaania || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Portugal || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Eritingimus: sellest kuni 68 % võib püüda Norra majandusvööndis või Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (WHB/*NZJM1).

|| || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || || Püügipiirkond: || II, IVa, V ja VI püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56°30' N ja VII püügipiirkond lääne pool 12°W

|| Micromesistius poutassou || || || || (WHB/24A567) ||

Norra || || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Arvestatakse rannikuäärsete riikide lepingus Norrale kehtestatud püügi piirnormide hulka. || ||

(2) Eritingimus: IV püügipiirkonna püük ei tohi ületada (WHB/* 04A-C): || ||

|| || pm || || || || ||

|| Püügi piirnorm IV püügipiirkonnas moodustab järgmise protsendi Norrale kehtestatud juurdepääsukvoodist: || ||

|| || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Väikesuulest ja pikklest || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Microstomus kitt ja || || || (LEM/2AC4-C) väikesuulesta puhul; ||

|| Glyptocephalus cynoglossus || || || || (WIT/2AC4-C) pikklesta puhul

Belgia || ||  321 || || Ennetuslik TAC || || ||

Taani || ||  884 || || || || ||

Saksamaa || ||  114 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  242 || || || || ||

Madalmaad || ||  736 || || || || ||

Rootsi || ||  10 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 3 617 || || || || ||

Euroopa Liit || || 5 924 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 5 924 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/5B67-) || ||

Saksamaa || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Eesti || || pm || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Leedu || || pm || || || || ||

Poola || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Muud || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

(2) Võib püüda IIa, IV, Vb, VI ja VII püügipiirkonna (BLI/*24X7C) ELi vetes. || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || XII püügipiirkonna rahvusvahelised veed ||

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/12INT-) || ||

Eesti || ||  2 || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Hispaania || ||  591 || (1) || || || ||

Prantsusmaa || ||  14 || (1) || || || ||

Leedu || ||  5 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || ||  5 || (1) || || || ||

Muud || ||  2 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  619 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  619 || (1) || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || II ja IV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/24-) || ||

Taani || ||  4 || || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa || ||  4 || || || || ||

Iirimaa || ||  4 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  23 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  14 || || || || ||

Muud(1) || ||  4 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  53 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  53 || || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Sinine molva || || || Püügipiirkond: || III püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Molva dypterygia || || || || (BLI/03-) || ||

Taani || ||  3 || || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa || ||  2 || || || || ||

Rootsi || ||  3 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  8 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  8 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Molva molva || || || || (LIN/1/2.) || ||

Taani || ||  8 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  8 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  8 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  8 || || || || ||

Muud || ||  4 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  36 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  36 || || || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; IIIb, IIIc, IIId püügipiirkonna ELi veed ||

|| Molva molva || || || || (LIN/3A/BCD) || ||

Belgia || ||  5 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani || ||  40 || || || || ||

Saksamaa || ||  5 || (1) || || || ||

Rootsi || ||  15 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  5 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  70 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  70 || || || || ||

(1) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa, IIIb, IIIc ja IIId püügipiirkonna ELi vetes. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Molva molva || || || || (LIN/04-C.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || || || ||

Saksamaa || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || V püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Molva molva || || || || (LIN/05EI.) || ||

Belgia || ||  9 || || Ennetuslik TAC || ||

Taani || ||  6 || || || || ||

Saksamaa || ||  6 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  6 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  6 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  33 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  33 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || VI, VII, VIII, IX, X, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Molva molva || || || || (LIN/6X14.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Saksamaa || || pm || || || || ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Portugal || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) (2) (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Eritingimus: Selle alusel on lubatud Vb, VI ja VII püügipiirkonnas muude kalaliikide juhupüük 25 % laeva kohta igal ajal. Seda protsenti võib suurendada esimese 24 tunni jooksul pärast kalapüügi algust konkreetses piirkonnas. Muude liikide juhupüügi üldkogus VI ja VII püügipiirkonnas ei tohi ületada järgmist kogust tonnides (OTH/*6X14.):

|| || pm || || || || ||

(2) Kaasa arvatud meriluts. Norrale kvoodiga eraldatud kogused püütakse ainult õngejadadega Vb, VI ja VII püügipiirkonnas ja need on järgmised: ||

|| Molva (LIN/*5B67-) || pm || || || || ||

|| Meriluts (USK/*5B67-) || pm || || || || ||

(3) Merilutsu ja hariliku molva Norra kvoodid on vastastikku asendatavad kuni järgmise ulatuse võrra (tonnides): || ||

|| || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik molva || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Molva molva || || || || (LIN/04-N.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkond; alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/3A/BCD) ||

Taani || || 3 688 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  11 || || || || ||

Rootsi || || 1 320 || || || || ||

Euroopa Liit || || 5 019 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 5 019 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/2AC4-C) || ||

Belgia || ||  787 || || Analüütiline TAC || ||

Taani || ||  787 || || || || ||

Saksamaa || ||  12 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  23 || || || || ||

Madalmaad || ||  405 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 13 024 || || || || ||

Euroopa Liit || || 15 038 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 15 038 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/04-N.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VI; Vb püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/5BC6.) || ||

Hispaania || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VII püügipiirkond || ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/07.) || ||

Hispaania || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || pm || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || || pm || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

ICES VII alapiirkonna funktsionaalne üksus 16 (NEP/*07U16): || || || ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/8ABDE.) ||

Hispaania || ||  192 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 3 008 || || || || ||

Euroopa Liit || || 3 200 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 200 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || VIIIc püügipiirkond || ||

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/08C.) || ||

Hispaania || ||  64 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  3 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  67 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  67 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra salehomaar || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Nephrops norvegicus || || || || (NEP/9/3411) || ||

Hispaania || ||  55 || || Analüütiline TAC || ||

Portugal || ||  166 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  221 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  221 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Pandalus borealis || || || || (PRA/03A.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Rootsi || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Pandalus borealis || || || || (PRA/2AC4-C) ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Pandalus borealis || || || || (PRA/04-N.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Rootsi || || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Viburhännakud || || Püügipiirkond: || Prantsuse Guajaana veed ||

|| Penaeus spp. || || || (PEN/FGU.) || ||

Ühendkuningriik || || Kehtestatakse hiljem || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || Kehtestatakse hiljem || (2) (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Kehtestatakse hiljem || (2) (3) || || || ||

(1) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. || || || || ||

(2) Viburhännakute Penaeus subtilis ja Penaeus brasiliensis püük on keelatud alla 30 meetri sügavustes vetes. ||

(3) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || Skagerrak || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/03AN.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || Kattegat || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/03AS.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkond; IIa püügipiirkonna ELi veed; IIIa püügipiirkonna see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat

|| Pleuronectes platessa || || || || (PLE/2A3AX4) ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

IV püügipiirkonna Norra veed (PLE/*04N-) || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VI; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed;

|| Pleuronectes platessa || || || XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| || || || || (PLE/56-14) || ||

Prantsusmaa || ||  18 || || Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa || ||  240 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  400 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  658 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  658 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIa püügipiirkond || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/07A.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIb ja VIIc püügipiirkond || ||

|| Pleuronectes platessa || || || || (PLE/7BC.) || ||

Prantsusmaa || ||  15 || || Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa || ||  59 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Euroopa Liit || ||  74 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  74 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIId ja VIIe || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/7DE.) || ||

Belgia || ||  871 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 2 903 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 548 || || || || ||

Euroopa Liit || || 5 322 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 5 322 || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 1 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIf ja VIIg || ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/7FG.) || ||

Belgia || ||  110 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  198 || || || || ||

Iirimaa || ||  31 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  104 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  443 || || || || ||

|| ||   || || || || ||

TAC || ||  443 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIIh, VIIj ja VIIk püügipiirkond ||

|| Pleuronectes platessa || || || (PLE/7HJK.) || ||

Belgia || ||  8 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  17 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || ||  59 || || || || ||

Madalmaad || ||  34 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  17 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  135 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  135 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Atlandi merilest || || || Püügipiirkond: || VIII, IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Pleuronectes platessa || || || || (PLE/8/3411) || ||

Hispaania || ||  66 || || Ennetuslik TAC || || ||

Prantsusmaa || ||  263 || || || || ||

Portugal || ||  66 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  395 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  395 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VI; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Pollachius pollachius || || || (POL/56-14) || ||

Hispaania || ||  6 || || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || ||  190 || || || || ||

Iirimaa || ||  56 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  145 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  397 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  397 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VII püügipiirkond || ||

|| Pollachius pollachius || || || (POL/07.) || ||

Belgia || ||  336 || || Ennetuslik TAC || ||

Hispaania || ||  20 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa || || 7 734 || || || || ||

Iirimaa || ||  824 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 1 882 || || || || ||

Euroopa Liit || || 10 796 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 10 796 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe ||

|| Pollachius pollachius || || || (POL/8ABDE.) ||

Hispaania || ||  202 || || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || ||  984 || || || || ||

Euroopa Liit || || 1 186 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 1 186 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || VIIIc püügipiirkond || ||

|| Pollachius pollachius || || || (POL/08C.) || ||

Hispaania || ||  166 || || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || ||  19 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  185 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  185 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Pollak || || || Püügipiirkond: || IX ja X püügipiirkond; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Pollachius pollachius || || || (POL/9/3411) || ||

Hispaania || ||  273 || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Portugal || ||  9 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  282 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  282 || || || || ||

(1) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIIIc püügipiirkonna ELi vetes (POL/*08C.). || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Pollachius virens || || || (POK/2A34.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes ja IIIa püügipiirkonnas (POK/*3A4-C). Selle kvoodi piires püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast.

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || VI; Vb, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Pollachius virens || || || (POK/56-14) || ||

Saksamaa || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Võib püüda põhja pool 56º30' N (POK/*5614N). || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || Norra veed lõuna pool 62° N

|| Pollachius virens || || || (POK/04-N.) || ||

Rootsi || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki ja merlangi kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || || Püügipiirkond: || VII, VIII, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Pollachius virens || || || (POK/7/3411) || ||

Belgia || ||  8 || || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || || 1 787 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || ||  894 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  487 || || || || ||

Euroopa Liit || || 3 176 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 176 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik kammeljas ja sile kammeljas || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Psetta maxima ja || || || (TUR/2AC4-C) hariliku kammelja puhul; ||

|| Scopthalmus rhombus || || || (BLL/2AC4-C) sileda kammelja puhul ||

Belgia || ||  340 || || Ennetuslik TAC || ||

Taani || ||  727 || || || || ||

Saksamaa || ||  186 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  88 || || || || ||

Madalmaad || || 2 579 || || || || ||

Rootsi || ||  5 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  717 || || || || ||

Euroopa Liit || || 4 642 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 4 642 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Rajiformes || || || || (SRX/2AC4-C) || ||

Belgia || ||  169 || (1) (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Taani || ||  7 || (1) (2) (3) || || || ||

Saksamaa || ||  8 || (1) (2) (3) || || || ||

Prantsusmaa || ||  27 || (1) (2) (3) || || || ||

Madalmaad ||  144 || || (1) (2) (3) || || || ||

Ühendkuningriik ||  650 || || (1) (2) (3) || || || ||

Euroopa Liit || || 1 005 || (1) (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 1 005 || (3) || || || ||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/2AC4-C), ogarai (Raja clavata) (RJC/2AC4-C), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/2AC4-C), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/2AC4-C) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/2AC4-C) püügist teatatakse eraldi.

(2) Kaaspüügi kvoot. Need liigid ei tohi eluskaalu järgi moodustada rohkem kui 25 % pardal olevast püütud kalast püügireisi kohta. Seda tingimust kohaldatakse üksnes üle 15 meetri pikkuste laevade suhtes.

(3) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkonna ELi veed ||

|| Rajiformes || || || || (SRX/03A-C.) || ||

Taani || ||  33 || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Rootsi || ||  9 || (1) (2) || || || ||

Euroopa Liit || ||  42 || (1) (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  42 || (2) || || || ||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/03A-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/03A-C.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/03A-C.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/03A-C.) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja ogarai (Raja clavata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || VIa, VIb ja VIIa–c, VIIe–k püügipiirkonna ELi veed

|| Rajiformes || || || || (SRX/67AKXD) ||

Belgia || ||  645 || (1) (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Eesti || ||  4 || (1) (2) (3) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Prantsusmaa || || 2 891 || (1) (2) (3) || || || ||

Saksamaa || ||  9 || (1) (2) (3) || || || ||

Iirimaa || ||  932 || (1) (2) (3) || || || ||

Leedu || ||  15 || (1) (2) (3) || || || ||

Madalmaad ||  3 || || (1) (2) (3) || || || ||

Portugal || ||  16 || (1) (2) (3) || || || ||

Hispaania || ||  779 || (1) (2) (3) || || || ||

Ühendkuningriik || 1 845 || || (1) (2) (3) || || || ||

Euroopa Liit || || 7 139 || (1) (2) (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 7 139 || (2) || || || ||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/67AKXD), ogarai (Raja clavata) (RJC/67AKXD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/67AKXD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/67AKXD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/67AKXD), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/67AKXD) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/67AKXD) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis), norra rai (Dipturus nidarosiensis) ja valgerai (Rostroraja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(3) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIId püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*07D.). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/*07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*07D.), ümara helerai (Leucoraja circularis) (RJI/*07D.) ja šagräänrai (Leucoraja fullonica) (RJF/*07D.) püügist teatatakse eraldi.

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || VIId püügipiirkonna ELi veed ||

|| Rajiformes || || || || (SRX/07D.) || ||

Belgia || ||  57 || (1) (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || ||  482 || (1) (2) (3) || || || ||

Madalmaad ||  3 || || (1) (2) (3) || || || ||

Ühendkuningriik ||  96 || || (1) (2) (3) || || || ||

Euroopa Liit || ||  638 || (1) (2) (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  638 || (2) || || || ||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/07D.), ogarai (Raja clavata) (RJC/07D.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/07D.), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/07D.), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/07D.) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/07D.) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata hariliku rai (Dipturus batis) ja musterrai (Raja undulata) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

(3) Eritingimus: sellest kuni 5 % võib püüda VIa, VIb, VIIa–c ja VIIe–k püügipiirkonna ELi vetes (SRX/*67AKD). Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/*67AKD), ogarai (Raja clavata) (RJC/*67AKD), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/*67AKD), täpilise rai (Raja montagui) (RJM/*67AKD), peentäpp-rai (Raja microocellata) (RJE/*67AKD) ja tähtrai (Amblyraja radiata) (RJR/*67AKD) püügist teatatakse eraldi.

|| || || || || || ||

Liik: || Railised || || Püügipiirkond: || VIII ja IX püügipiirkonna ELi veed ||

|| Rajiformes || || || || (SRX/89-C.) || ||

Belgia || ||  6 || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Prantsusmaa || || 1 153 || (1) (2) || || || ||

Portugal || ||  934 || (1) (2) || || || ||

Hispaania || ||  940 || (1) (2) || || || ||

Ühendkuningriik ||  7 || || (1) (2) || || || ||

Euroopa Liit || || 3 040 || (1) (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 040 || (2) || || || ||

(1) Kägurai (Leucoraja naevus) (RJN/89-C.), valgetäpp-rai (Raja brachyura) (RJH/89-C.) ja ogarai (Raja clavata) (RJC/89-C.) püügist teatatakse eraldi.

(2) Ei kohaldata musterrai (Raja undulata), hariliku rai (Dipturus batis) ja valgerai (Raja alba) puhul. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta. Kalureid ergutatakse välja töötama ja kasutama meetodeid ja seadmeid, mis võimaldavad kõnealused liigid kiiresti ja kahjustamata vette tagasi lasta.

|| || || || || || ||

Liik: || Süvalest || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed; Vb ja VI püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/2A-C46) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || || || || ||

Eesti || || pm || || || || ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Leedu || || pm || || || || ||

Poola || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Püütakse IIa ja VI püügipiirkonna ELi vetes. VI püügipiirkonnas võib nimetatud kogust püüda vaid õngejadadega (GHL/*2A6-C). ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || IIIa ja IV püügipiirkond; IIa, IIb ja IIIc püügipiirkonna ja alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/2A34.) || ||

Belgia || || pm || (3) || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || (3) || || || ||

Saksamaa || || pm || (3) || || || ||

Prantsusmaa || || pm || (3) || || || ||

Madalmaad || || pm || (3) || || || ||

Rootsi || || pm || (1) (2) (3) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (3) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || (1) (3) || || || ||

Norra || || pm || (4) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Eritingimus: kaasa arvatud järgnev kogus tonnides, mis püütakse Norra vetes lõuna pool 62°N (MAC/*04N-). ||

|| || pm || || || || ||

(2) Kalapüügi korral Norra vetes arvestatakse tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük nende kalaliikide kvootidest maha.

(3) Võib püüda ka IVa püügipiirkonna Norra vetes (MAC/*4AN.). || || ||

(4) Arvestatakse maha TACi Norra osast (juurdepääsukvoot). See kogus sisaldab Norra osa Põhjamere TACis, kogumahuga:

|| || pm || || || || ||

|| Selle kvoodi alusel tohib püüda üksnes IVa püügipiirkonnas (MAC/*04A.), välja arvatud järgmist kogust tonnides, mida võib püüda IIIa püügipiirkonnas (MAC/*03A.):

|| || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi vööndis püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

järgmistes piirkondades: || || || || || ||

|| IIIa || IIIa ja IVbc || IVb || IVc || VI, IIa rahvusvahelised veed, 1. jaanuarist 31. märtsini 2014 ning detsembris 2014 || ||

|| (MAC/*03A.) || (MAC/*3A4BC) || (MAC/*04B.) || (MAC/*04C.) || (MAC/*2A6.) || ||

Taani || pm || pm || pm || pm || pm || ||

Prantsusmaa || pm || pm || pm || pm || pm || ||

Madalmaad || pm || pm || pm || pm || pm || ||

Rootsi || pm || pm || pm || pm || pm || ||

Ühendkuningriik || pm || pm || pm || pm || pm || ||

Norra || pm || pm || pm || pm || pm || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || VI, VII, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; IIa, XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/2CX14-) ||

Saksamaa || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Eesti || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Iirimaa || || pm || || || || ||

Läti || || pm || || || || ||

Leedu || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Poola || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Võib püüda üksnes IIa, VIa (põhja pool 56°30' N), IVa, VIId, VIIe, VIIf ja VIIh püügipiirkonnas (MAC/*AX7H). || ||

(2) Norra võib täiendavalt püüda järgmise koguse juurdepääsukvoodist põhja pool 56°30' N ning see arvestatakse maha tema püügi piirnormist (MAC/*N5630):

|| || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades ega nendel ajavahemikel püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

|| IVa püügipiirkonna ELi ja Norra veed Ajavahemikud 1. jaanuar – 15. veebruar 2014. a. ja 1. september – 31. detsember 2014. a. || IIa püügipiirkonna Norra veed || || ||

|| (MAC/*4A-EN) || || (MAC/*2AN-) || || || ||

Saksamaa || || pm || pm || || || ||

Prantsusmaa || || pm || pm || || || ||

Iirimaa || || pm || pm || || || ||

Madalmaad || || pm || pm || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || pm || || || ||

Euroopa Liit || || pm || pm || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || VIIIc, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/8C3411) ||

Hispaania || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || pm || (1) || || || ||

Portugal || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Eritingimus: teiste liikmesriikidega vahetatavaid koguseid võib püüda VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas (MAC/*8ABD.). Hispaania, Portugali või Prantsusmaa poolt vahetamise eesmärgil antavad ja VIIIa, VIIIb ja VIIId püügipiirkonnas püütavad kogused ei või siiski ületada 25 % doonorliikmesriigi kvootidest.

|| || || || || || ||

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

|| || || || || || ||

VIIIb (MAC/*08B.) || || || || || ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Portugal || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik makrell || || || Püügipiirkond: || IIa ja IVa püügipiirkonna Norra veed

|| Scomber scombrus || || || (MAC/2A4A-N) ||

Taani || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Euroopa Liit || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) IIa (MAC/*02A.) ja IVa (MAC/*4A.) püügipiirkonnas püütud saak tuleb eraldi teatada. || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || IIIa; alarajoonide 22–32 ELi veed

|| Solea solea || || || || (SOL/3A/BCD) ||

Taani || ||  297 || || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  17 || (1) || || || ||

Madalmaad || ||  28 || (1) || || || ||

Rootsi || ||  11 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  353 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  353 || || || || ||

(1) Selle kvoodi alusel võib püüda üksnes IIIa alarajoonide 22–32 ELi vetes. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Solea solea || || || || (SOL/24-C.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Taani || || pm || || || || ||

Saksamaa || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (SOL/*04-C). || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VI; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Solea solea || || || || (SOL/56-14) || ||

Iirimaa || ||  46 || || Ennetuslik TAC || ||

Ühendkuningriik || ||  11 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  57 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  57 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIa || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/07A.) || ||

Belgia || ||  46 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  1 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Iirimaa || ||  12 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || ||  15 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  21 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  95 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  95 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIb ja VIIc || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/7BC.) || ||

Prantsusmaa || ||  7 || || Ennetuslik TAC || ||

Iirimaa || ||  35 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Euroopa Liit || ||  42 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  42 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIId || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/07D.) || ||

Belgia || ||  875 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || || 1 751 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  625 || || || || ||

Euroopa Liit || || 3 251 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 3 251 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIe || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/07E.) || ||

Belgia || ||  29 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  313 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || ||  490 || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  832 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  832 || || || || ||

(1) Sellele kvoodile lisaks võib liikmesriik anda tema lipu all sõitvatele ja täielikult dokumenteeritud kalapüügikatsetustes osalevatele laevadele täiendava püügiosa 5 % ulatuses asjaomasele liikmesriigile eraldatud kvoodist vastavalt käesoleva määruse II jaotise II peatükile

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIf ja VIIg || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/7FG.) || ||

Belgia || ||  574 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  58 || || || || ||

Iirimaa || ||  29 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  259 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  920 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  920 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIh, VIIj ja VIIk ||

|| Solea solea || || || || (SOL/7HJK.) || ||

Belgia || ||  27 || || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  54 || || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || ||  144 || || || || ||

Madalmaad || ||  43 || || || || ||

Ühendkuningriik || ||  54 || || || || ||

Euroopa Liit || ||  322 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  322 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik merikeel || || Püügipiirkond: || VIIIa ja VIIIb || ||

|| Solea solea || || || || (SOL/8AB.) || ||

Belgia || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Hispaania || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Merikeeled || || || Püügipiirkond: || VIIIc, VIIId, VIIIe, IX ja X; CECAF 34.1.1 ELi veed

|| Solea spp. || || || || (SOO/8CDE34) ||

Hispaania || ||  403 || || Ennetuslik TAC || ||

Portugal || ||  669 || || || || ||

Euroopa Liit || || 1 072 || || || || ||

|| ||  0 || || || || ||

TAC || || 1 072 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilu ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIIa || ||

|| Sprattus sprattus || || || (SPR/03A.) || ||

Taani || || pm || (1) || Ennetuslik TAC || ||

Saksamaa || || pm || (1) || || || ||

Rootsi || || pm || (1) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta, merlangi ja kilttursa kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*03A.).

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilu ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Sprattus sprattus || || || (SPR/2AC4-C) || ||

Belgia || || pm || (2) || Ennetuslik TAC || ||

Taani || || pm || (2) || || || ||

Saksamaa || || pm || (2) || || || ||

Prantsusmaa || || pm || (2) || || || ||

Madalmaad || || pm || (2) || || || ||

Rootsi || || pm || (1) (2) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (2) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Kaasa arvatud tobiad. || || || || || ||

(2) Vähemalt 98 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema kilu. Hariliku soomuslesta ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 2 protsendist kvoodist (OTH/*2AC4C).

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Kilu || || || Püügipiirkond: || VIId ja VIIe || ||

|| Sprattus sprattus || || || (SPR/7DE.) || ||

Belgia || ||  26 || || Ennetuslik TAC || ||

Taani || || 1 674 || || || || ||

Saksamaa || ||  26 || || || || ||

Prantsusmaa || ||  361 || || || || ||

Madalmaad || ||  361 || || || || ||

Ühendkuningriik || || 2 702 || || || || ||

Euroopa Liit || || 5 150 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 5 150 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik ogahai || || Püügipiirkond: || IIIa püügipiirkonna ELi veed ||

|| Squalus acanthias || || || (DGS/03A-C.) || ||

Taani || ||  0 || || Analüütiline TAC || ||

Rootsi || ||  0 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || ||  0 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || || || || ||

TAC || ||  0 || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik ogahai || || Püügipiirkond: || IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Squalus acanthias || || || (DGS/2AC4-C) ||

Belgia || ||  0 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Taani || ||  0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Saksamaa || ||  0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || ||  0 || (1) || || || ||

Madalmaad ||  0 || || (1) || || || ||

Rootsi || ||  0 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik ||  0 || || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  0 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  0 || (1) || || || ||

(1) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

|| || || || || || ||

Liik: || Harilik ogahai || || Püügipiirkond: || I, V, VI, VII, VIII, XII ja XIV püügipiirkonna ELi ja rahvusvahelised veed

|| Squalus acanthias || || || (DGS/15X14) || ||

Belgia || ||  0 || (1) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || ||  0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || ||  0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || ||  0 || (1) || Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 11. ||

Iirimaa || ||  0 || (1) || || || ||

Madalmaad ||  0 || || (1) || || || ||

Portugal || ||  0 || (1) || || || ||

Ühendkuningriik ||  0 || || (1) || || || ||

Euroopa Liit || ||  0 || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || ||  0 || (1) || || || ||

(1) Õngejadadega püütud supi-nugishai (Galeorhinus galeus), šokolaad-ogahai (Dalatias licha), pikkkoon-hai (Deania calceus), hall lühiogahai (Centrophorus squamosus), suur tumehai (Etmopterus princeps), ronkjas tumehai (Etmopterus pusillus), portugali süvahai (Centroscymnus coelolepis) ja harilik ogahai (Squalus acanthias) kaasa arvatud. Juhusliku püügi korral ei tohi kõnealuseid liike kahjustada. Nende liikide isendid tuleb viivitamata vette tagasi lasta.

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriid ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IVb, IVc ja VIId püügipiirkonna ELi veed

|| Trachurus spp. || || || (JAX/4BC7D) || ||

Belgia || || pm || (3) || Ennetuslik TAC || ||

Taani || || pm || (3) || || || ||

Saksamaa || || pm || (1) (3) || || || ||

Hispaania || || pm || (3) || || || ||

Prantsusmaa || || pm || (1) (3) || || || ||

Iirimaa || || pm || (3) || || || ||

Madalmaad || || pm || (1) (3) || || || ||

Portugal || || pm || (3) || || || ||

Rootsi || || pm || (3) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || (1) (3) || || || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

Norra || || pm || (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || pm || || || || ||

(1) Eritingimus: kuni 5 % VIId püügipiirkonnas püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud järgmiste piirkondade kvoodi kohaselt: IIa, IVa, VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe püügipiirkonna ELi veed; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes vetes; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed (JAX/*2A-14).

(2) Võib püüda üksnes IV püügipiirkonna ELi vetes (JAX/*04-C.). || || || ||

(3) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*4BC7D).

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIa ja IVa püügipiirkonna ELi veed; VI, VIIa–c, VIIe–k, VIIIa, VIIIb, VIIId ja VIIIe; Vb püügipiirkonna EL ja rahvusvahelistes veed; XII ja XIV püügipiirkonna rahvusvahelised veed

|| Trachurus spp. || || || (JAX/2A-14) || ||

Taani || || 9 411 || (1) (3) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || 7 343 || (1) (2) (3) || || || ||

Hispaania || || 10 016 || (3) || || || ||

Prantsusmaa || || 3 780 || (1) (2) (3) || || || ||

Iirimaa || || 24 457 || (1) (3) || || || ||

Madalmaad || 29 463 || || (1) (2) (3) || || || ||

Portugal || ||  965 || (3) || || || ||

Rootsi || ||  675 || (1) (3) || || || ||

Ühendkuningriik || 8 856 || || (1) (2) (3) || || || ||

Euroopa Liit || || 94 966 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 94 966 || || || || ||

(1) Eritingimus: kuni 5 % kõnealusest IIa või IVa püügipiirkonna ELi vetes enne 30. juunit 2014 püütud kvoodist võib arvestada koguseks, mis on püütud IVb, IVc ja VIId püügipiirkondade ELi vete suhtes kehtestatud kvoodi kohaselt (JAX/*4BC7D).

(2) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIId püügipiirkonnas (JAX/*07D.). || || ||

(3) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema stauriid. Hirvkala, kilttursa, merlangi ja makrelli kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 %st kvoodist (OTH/*2A-14).

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || VIIIc || ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/08C.) || ||

Hispaania || || 13 470 || (1) (2) || Analüütiline TAC || ||

Prantsusmaa || ||  233 || (1) || || || ||

Portugal || || 1 331 || (1) (2) || || || ||

Euroopa Liit || || 15 034 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 15 034 || || || || ||

(1) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(2) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda IX piirkonnas (JAX/*09.). || || ||

|| [1]Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1–36.

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || IX || ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/09.) || ||

Hispaania || || 9 055 || (1) (2) || Analüütiline TAC || ||

Portugal || || 25 945 || (1) (2) || || || ||

Euroopa Liit || || 35 000 || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || 35 000 || || || || ||

(1) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(2) Eritingimus: sellest kvoodist võib kuni 5 % püüda VIIIc piirkonnas (JAX/*08C). || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || X; CECAFi ELi veed(1) ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/X34PRT) ||

Portugal || || Kehtestatakse hiljem || (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || Kehtestatakse hiljem || (4) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Kehtestatakse hiljem || (4) || || || ||

(1) Assoori saarte ümbruse veed. || || || || ||

(2) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. || || || || ||

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || CECAFi ELi veed(1) ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/341PRT) || ||

Portugal || || Kehtestatakse hiljem || (2) (3) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || Kehtestatakse hiljem || (4) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Kehtestatakse hiljem || (4) || || || ||

(1) Madeira ümbruse veed. || || || || ||

(2) Olenemata määruse (EÜ) nr 850/98 artiklist 19 võib sellest kuni 5% koosneda stauriidist pikkusega 12–14 cm. Selle koguse kontrollimise eesmärgil kohaldatakse lossitud massi suhtes ümberarvestustegurit 1,20.

(3) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. || || || || ||

(4) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 3 kohaselt. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Stauriidid || || Püügipiirkond: || CECAFi ELi veed(1) ||

|| Trachurus spp. || || || (JAX/341SPN) || ||

Hispaania || || Kehtestatakse hiljem || (2) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || Kehtestatakse hiljem || (3) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Kehtestatakse hiljem || (3) || || || ||

(1) Kanaari saarte ümbruse veed. || || || || ||

(2) Kohaldatakse käesoleva määruse artiklit 6. || || || || ||

(3) Kinnitatakse samal tasemel, mis määrati kindlaks joonealuse märkuse 2 kohaselt. || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra tursik ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IIIa; IIa ja IV püügipiirkonna ELi veed ||

|| Trisopterus esmarki || || || (NOP/2A3A4.) || ||

Taani || || pm || (1) || Analüütiline TAC || ||

Saksamaa || || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Madalmaad || || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || || pm || (1) || || || ||

Norra || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Vähemalt 95 % lossitud saagist võrreldes selle kvoodiga peab olema Norra tursik. Kilttursa ja merlangi kaaspüük arvestatakse maha ülejäänud 5 protsendist kvoodist (OT2/*2A3A4).

(2) Selle kvoodi alusel võib püüda ainult ICES IIa, IIIa ja IV püügipiirkonna ELi vetes. || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Norra tursik ja seotud kaaspüük || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| Trisopterus esmarki || || || (NOP/04-N.) || ||

Taani || || pm || || Analüütiline TAC || ||

Ühendkuningriik || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Tehniliseks otstarbeks ettenähtud kala || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| || || || || (I/F/04-N.) || ||

Rootsi || || pm || (1) (2) || Ennetuslik TAC || ||

Euroopa Liit || || pm || || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Tursa, kilttursa, pollaki, merlangi ja põhjaatlandi süsika kaaspüük arvestatakse nende kalaliikide kvootide hulka. ||

(2) Eritingimus: sellest kuni 400 tonni stauriidi (JAX/*04-N). || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || Vb, VI ja VII püügipiirkonna ELi veed ||

|| || || || || (OTH/5B67-C) || ||

Euroopa Liit || || Ei kohaldata || || Ennetuslik TAC || ||

Norra || || pm || (1) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Püütakse ainult õngejadaga. || || || || ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || IV püügipiirkonna Norra veed ||

|| || || || || (OTH/04-N.) || ||

Belgia || || pm || || Ennetuslik TAC || ||

Taani || || pm || || || || ||

Saksamaa || || pm || || || || ||

Prantsusmaa || || pm || || || || ||

Madalmaad || || pm || || || || ||

Rootsi || || Ei kohaldata || (1) || || || ||

Ühendkuningriik || || pm || || || || ||

Euroopa Liit || || pm || (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Kvoot, mille Norra eraldab Rootsile „muude liikide” püügiks tavapärastes kogustes. || || ||

(2) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid. ||

|| || || || || || ||

|| || || || || || ||

Liik: || Muud liigid || || Püügipiirkond: || IIa, IV ja VIa püügipiirkonna ELi veed põhja pool 56°30' N

|| || || || || (OTH/2A46AN) ||

Euroopa Liit || || Ei kohaldata || || Ennetuslik TAC || ||

Norra || || pm || (1) (2) || || || ||

|| || || || || || ||

TAC || || Ei kohaldata || || || || ||

(1) Üksnes IIa ja IV püügipiirkond (OTH/*2A4-C). || || || || ||

(2) Kaasa arvatud püük, millele ei ole eraldi viidatud. Kui see on asjakohane, võib pärast konsultatsioone teha erandeid. ||

|| || || || || || ||

IB LISA

ATLANDI OOKEANI KIRDEOSA JA GRÖÖNIMAA ICESi I, II, V, XII JA XIV ALAPIIRKONNAD NING NAFO 1 PIIRKONNA GRÖÖNIMAA VEED

|| || || ||

Liik: || Arktikakrabi || || Püügipiirkond: || NAFO 1 piirkonna Gröönimaa veed

|| Chionoecetes spp. || || (PCR/N1GRN.)

Iirimaa || pm || || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Heeringas || || Püügipiirkond: || I ja II püügipiirkonna ELi, Norra ja rahvusvahelised veed

|| Clupea harengus || || (HER/1/2-)

Belgia || pm || (1) || Analüütiline TAC

Taani || pm || (1) || ||

Saksamaa || pm || (1) || ||

Hispaania || pm || (1) || ||

Prantsusmaa || pm || (1) || ||

Iirimaa || pm || (1) || ||

Madalmaad || pm || (1) || ||

Poola || pm || (1) || ||

Portugal || pm || (1) || ||

Soome || pm || (1) || ||

Rootsi || pm || (1) || ||

Ühendkuningriik || pm || (1) || ||

Euroopa Liit || pm || (1) || ||

Norra || pm || (2) || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Komisjonile saakide kohta aruande esitamisel tuleb teatada ka igas järgnevalt nimetatud piirkonnas püütud kogused: NEAFCi reguleeritav piirkond, ELi veed, Fääri saarte veed, Norra veed, Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond, Svalbardi ümbruse kalapüügi kaitsevöönd.

(2) Selle kvoodi alusel püütud saak arvatakse maha lubatud kogupüügi Norra osast (juurdepääsukvoot). Selle kvoodi alusel võib kala püüda ELi vetes põhja pool 62° N.

Eritingimus: eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nendes püügipiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid:

Norra vetes põhja pool 62° N ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkonnas (HER/*2AJMN)

|| pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || I ja II Norra veed

|| Gadus morhua || || (COD/1N2AB.)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Kreeka || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Iirimaa || pm || || ||

Prantsusmaa || pm || || ||

Portugal || pm || || ||

Ühendkuningriik || pm || || ||

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO piirkonna 1 Gröönimaa veed ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Gadus morhua || || (COD/N1GL14)

Saksamaa || pm || (1) (2) (3) || Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) (2) (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Gröönimaa idaosa piirkonnas Kleine Banke on igasugune püük keelatud. Nimetatud piirkond on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

|| 1. 64°40' N 37°30' W || ||

|| 2. 64°40' N 36°30' W || ||

|| 3. 64°15' N 36°30'  W || ||

|| 4. 64°15' N 37°30' W || ||

(2) Võib püüda Gröönimaa ida- või lääneosas. Gröönimaa idaosas on püük lubatud siiski ainult:

|| a) traaleritega 1. juulist – 31. detsembrini 2014; ||

|| b) õngejadalaevadega 1. aprillist – 31. detsembrini 2014. ||

(3) Püük toimub vaatlejate 100 %lise kohalviibimisega ja laevaseiresüsteeme (VMS) kasutades. Maksimaalselt 80 % kvoodist võib püüda ühes allpool nimetatud piirkonnas. Lisaks tuleb igas piirkonnas sooritada minimaalne püügikoormus 10 loomust laeva kohta.

|| Ala piirid || || ||

|| 1. Gröönimaa idaosa (COD/N65E44) põhja pool 65° N, ida pool 44° W

|| 2. Gröönimaa idaosa (COD/645E44) 64° N ja 65° N vahel, ida pool 44° W

|| 3. Gröönimaa idaosa (COD/624E44) 62° N ja 64° N vahel, ida pool 44° W

|| 4. Gröönimaa idaosa (COD/S62E44) lõuna pool 62° N, ida pool 44° W

|| 5. Gröönimaa lääneosa (COD/S62W44) lõuna pool 62° N, lääne pool 44° W

|| 6. Gröönimaa lääneosa (COD/N62W44) põhja pool 62° N, lääne pool 44° W

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || I ja IIb

|| Gadus morhua || || (COD/1/2B.)

Saksamaa || pm || (3) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (3) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola || pm || (3) || ||

Portugal || pm || (3) || ||

Ühendkuningriik || pm || (3) || ||

Muud liikmesriigid || pm || (1) (3) || ||

Euroopa Liit || pm || (2) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Välja arvatud Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Poola, Portugal ja Ühendkuningriik.

(2) Liidu kasutuses olevate tursavarude osa jaotamine Teravmägede ja Karusaare püügipiirkonnas ja kaasnenud kilttursa kaaspüük ei piira ühelgi viisil 1920. aasta Pariisi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi.

(3) Kilttursa kaaspüük võib olla kuni 19 % loomuse kohta. Kilttursa kaaspüügi kogused lisanduvad tursakvoodile.

|| || || ||

Liik: || Tursk ja kilttursk || Püügipiirkond: || Vb püügipiirkonna Fääri saarte veed

|| Gadus morhua ja Melanogrammus aeglefinus || || (COD/05B-F.) tursa puhul; (HAD/05B-F.) kilttursa puhul

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || ||

|| || || ||

Liik: || Harilik hiidlest || Püügipiirkond: || V ja XIV püügipiirkonna Gröönimaa veed

|| Hippoglossus hippoglossus || || (HAL/514GRN)

Portugal || pm || || Analüütiline TAC

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Norra || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Püütakse õngejadadega (HAL/*514GN). ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Harilik hiidlest || Püügipiirkond: || NAFO 1 Gröönimaa veed

|| Hippoglossus hippoglossus || || (HAL/N1GRN.)

Euroopa Liit || pm || || Analüütiline TAC

Norra || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Püütakse õngejadadega (HAL/*N1GRN). ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Pikksabad || || Püügipiirkond: || V ja XIV Gröönimaa veed

|| Macrourus spp. || || (GRV/514GRN)

Euroopa Liit || pm || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || Ei kohaldata || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2) Kokku eraldatakse Norrale järgmine kogus tonnides ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G):

|| || pm || ||

|| Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

|| || || ||

Liik: || Pikksabad || || Püügipiirkond: || NAFO 1 Gröönimaa veed

|| Macrourus spp. || || (GRV/N1GRN.)

Euroopa Liit || pm || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || Ei kohaldata || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/N1GRN) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/N1GRN) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

(2) Kokku eraldatakse Norrale järgmine kogus tonnides ning seda võib püüda kas NAFO 1 TAC-piirkonnas või Gröönimaa vetes (GRV/514N1G):

|| || pm || ||

||  Eritingimus: kalju-tömppeakala (Coryphaenoides rupestris) (RNG/514N1G) ja põhja-pikksaba (Macrourus berglax) (RHG/514N1G) ei püüta sihtliigina. Neid püütakse üksnes kaaspüügina ning nende püügist teatatakse eraldi.

|| || || ||

Liik: || Moiva || || Püügipiirkond: || IIb

|| Mallotus villosus || || (CAP/02B.)

Euroopa Liit || pm || || Analüütiline TAC

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Moiva || || Püügipiirkond: || V ja XIV Gröönimaa veed

|| Mallotus villosus || || (CAP/514GRN)

Taani || pm || || Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Rootsi || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Saksamaa || pm || || ||

Kõik liikmesriigid || pm || (1) || ||

Euroopa Liit || pm || (2) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Liikmesriigid võivad kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti ainult oma kvoodi ammendamisel. Liikmesriigid, kellele kuulub üle 10 % liidu kvoodist, ei tohi kasutada „kõigi liikmesriikide” kvooti.

(2) Tohib püüda 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2014. Kui 15. aprilliks 2014 on saavutatud püügitase, mis on 70 % algsest liidu kvoodist, suurendatakse liidu kvooti automaatselt täiendavalt allpooltoodud koguse võrra, mis tuleb ära kasutada samal ajavahemikul. Seda täiendavat liidu kvooti käsitatakse sama jaotuspõhimõtte kohaselt eraldatud püügivõimalustena.

|| || pm || ||

|| || || ||

Liik: || Kilttursk || || Püügipiirkond: || I ja II Norra veed

|| Melanogrammus aeglefinus || || (HAD/1N2AB.)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Põhjaputassuu || Püügipiirkond: || Fääri saarte veed

|| Micromesistius poutassou || || (WHB/2A4AXF)

Taani || pm || || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm || || ||

Ühendkuningriik || pm || || ||

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || (1) || ||

(1) Euroopa Liidu, Fääri saarte, Norra ja Islandi vaheliste konsultatsioonide kohaselt kokkulepitud TAC.

|| || || ||

Liik: || Harilik molva ja sinine molva || Püügipiirkond: || Vb Fääri saarte veed

|| Molva molva ja Molva dypterygia || || (LIN/05B-F.) hariliku molva puhul;

|| || || || (BLI/05B-F.) sinise molva puhul

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || V ja XIV Gröönimaa veed

|| Pandalus borealis || || (PRA/514GRN)

Taani || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || NAFO 1 Gröönimaa veed

|| Pandalus borealis || || (PRA/N1GRN.)

Taani || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || Püügipiirkond: || I ja II Norra veed

|| Pollachius virens || || (POK/1N2AB.)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || Püügipiirkond: || I ja II rahvusvahelised veed

|| Pollachius virens || || (POK/1/2INT)

Euroopa Liit || pm || || Analüütiline TAC

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Põhjaatlandi süsikas || || Püügipiirkond: || Vb Fääri saarte veed

|| Pollachius virens || || (POK/05B-F.)

Belgia || pm || || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Madalmaad || pm || || ||

Ühendkuningriik || pm || || ||

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || I ja II Norra veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/1N2AB.)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || I ja II rahvusvahelised veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/1/2INT)

Euroopa Liit || pm || || Ennetuslik TAC

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || NAFO 1 Gröönimaa veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/N1GRN.)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Norra || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Tohib püüda lõuna pool 68 ºN. || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || V ja XIV Gröönimaa veed

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/514GRN)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Norra || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Püütakse korraga kuni kuue laevaga. ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad (madalvee pelaagilised) || Püügipiirkond: || V ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

|| Sebastes spp. || || (RED/51214S)

Eesti || pm || || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || pm || || ||

Iirimaa || pm || || ||

Läti || pm || || ||

Madalmaad || pm || || ||

Poola || pm || || ||

Portugal || pm || || ||

Ühendkuningriik || pm || || ||

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad (süvamere pelaagilised) || Püügipiirkond: || V ELi ja rahvusvahelised veed; XII ja XIV rahvusvahelised veed

|| Sebastes spp. || || (RED/51214D)

Eesti || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || pm || (1) (2) || ||

Iirimaa || pm || (1) (2) || ||

Läti || pm || (1) (2) || ||

Madalmaad || pm || (1) (2) || ||

Poola || pm || (1) (2) || ||

Portugal || pm || (1) (2) || ||

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) || ||

Euroopa Liit || pm || (1) (2) || ||

|| || || ||

TAC || pm || (1) (2) || ||

(1) Võib püüda ainult piirkonnas, mis asub järgmiste koordinaatidega määratud alas:

|| 1. 64°45′ 28°30′ || || ||

|| 2. 62°50′ 25°45′ || || ||

|| 3. 61°55′ 26°45′ || || ||

|| 4. 61°00′ 26°30′ || || ||

|| 5. 59°00′ 30°00′ || || ||

|| 6. 59°00' 34°00' || || ||

|| 7. 61°30' 34°00' || || ||

|| 8. 62°50' 36°00' || || ||

|| 9. 64° 45' 28° 30' || || ||

(2) Ei tohi püüda ajavahemikul 1. jaanuar – 9. mai 2014. ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || I ja II Norra veed

|| Sebastes spp. || || (RED/1N2AB.)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal || pm || (1) || ||

Ühendkuningriik || pm || (1) || ||

Euroopa Liit || pm || (1) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

(1) Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || I ja II rahvusvahelised veed

|| Sebastes spp. || || (RED/1/2INT)

Euroopa Liit || Ei kohaldata || (1) (2) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Püük toimub üksnes ajavahemikul 1. juulist kuni 31. detsembrini 2014. Püük lõpetatakse, kui NEAFCi osalised on lubatud kogupüügi täielikult ära kasutanud. Komisjon teavitab liikmesriike kuupäevast, mil NEAFCi sekretariaat teatab NEAFCi lepinguosalistele, et lubatud kogupüük on täielikult ära kasutatud. Liikmesriigid keelavad alates sellest kuupäevast oma lipu all sõitvatel laevadel meriahvena sihtpüügi.

(2) Liikmesriigid piiravad muu kalapüügiga kaasnevat meriahvena kaaspüüki nii, et see ei moodustaks üle 1 % kogu pardal hoitavast saagist.

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad (pelaagilised) || Püügipiirkond: || NAFO 1F Gröönimaa veed; V ja XIV Gröönimaa veed

|| Sebastes spp. || || (RED/N1G14P)

Saksamaa || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) (2) || ||

Norra || pm || (3) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || ||

|| || || ||

(1) Tohib püüda üksnes traalnoodaga. || ||

(2) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas, tingimusel et seal püügiks kasutatud kvoodist teatatakse eraldi (RED/*5-14P). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2014 ja ainult piirkonnas („NEAFCi ala”), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

|| 1. 64°45′ 28°30′ || || ||

|| 2. 62°50′ 25°45′ || || ||

|| 3. 61°55′ 26°45′ || || ||

|| 4. 61°00′ 26°30′ || || ||

|| 5. 59°00′ 30°00′ || || ||

|| 6. 59°00' 34°00' || || ||

|| 7. 61°30' 34°00' || || ||

|| 8. 62°50' 36°00' || || ||

|| 9. 64°45′ 28°30′ || || ||

(3) Püütakse üksnes joonealuses märkuses 2 määratletud NEAFCi alas (RED/*5-14N).

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad (põhjalähedased) || Püügipiirkond: || NAFO 1F Gröönimaa veed; V ja XIV Gröönimaa veed

|| Sebastes spp. || || (RED/N1G14D)

Saksamaa || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) (2) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || ||

|| || || ||

(1) Tohib püüda üksnes traalnoodaga. || ||

(2) Eritingimus: selle kvoodi alusel võib püüda NEAFC reguleerimispiirkonnas, tingimusel et seal püügiks kasutatud kvoodist teatatakse eraldi (RED/*5-14D). NEAFC reguleerimispiirkonnas võib pelaagilist süvamere meriahvenat püüda üksnes alates 10. maist 2014 ja ainult piirkonnas („NEAFCi ala”), mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

|| 1. 64°45′ 28°30′ || || ||

|| 2. 62°50′ 25°45′ || || ||

|| 3. 61°55′ 26°45′ || || ||

|| 4. 61°00′ 26°30′ || || ||

|| 5. 59°00′ 30°00′ || || ||

|| 6. 59°00' 34°00' || || ||

|| 7. 61°30' 34°00' || || ||

|| 8. 62°50' 36°00' || || ||

|| 9. 64°45′ 28°30′ || || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || Va püügipiirkonna Islandi veed

|| Sebastes spp. || || (RED/05A-IS)

Belgia || pm || (1) (2) || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (1) (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm || (1) (2) || ||

Euroopa Liit || pm || (1) (2) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

(1) Kaasa arvatud vältimatu kaaspüük (välja arvatud tursk). ||

(2) Tohib püüda üksnes juulist kuni detsembrini 2014. ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || Vb Fääri saarte veed

|| Sebastes spp. || || (RED/05B-F.)

Belgia || pm || || Analüütiline TAC

Saksamaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm || || ||

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Muud liigid || Püügipiirkond: || I ja II Norra veed

|| || || || (OTH/1N2AB.)

Saksamaa || pm || (1) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (1) || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

Liik: || Muud liigid || (1) || Püügipiirkond: || Vb Fääri saarte veed

|| || || || (OTH/05B-F.)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

(1) Välja arvatud kaubandusliku väärtuseta kalaliigid. ||

|| || || ||

Liik: || Lestalised || || Püügipiirkond: || Vb Fääri saarte veed

|| || || || (FLX/05B-F.)

Saksamaa || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Ühendkuningriik || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

IC LISA

ATLANDI OOKEANI LOODEOSA NAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõik TACid ja seotud tingimused on vastu võetud NAFO raames.

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 2J3KL

|| Gadus morhua || || (COD/N2J3KL)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires[1].

|| [1] Nõukogu määrus (EÜ) nr 1386/2007, 22. oktoober 2007, milles sätestatakse Loode-Atlandi Kalastusorganisatsiooni reguleeritavas piirkonnas kohaldatavad kaitse- ja rakendusmeetmed (ELT L 318, 5.12.2007, lk 1).

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Gadus morhua || || (COD/N3NO.)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina, maksimaalselt 1 000 kg või 4 %, olenevalt sellest, kumb on suurem.

|| || || ||

Liik: || Tursk || || Püügipiirkond: || NAFO 3M

|| Gadus morhua || || (COD/N3M.)

Eesti || 161 || || Analüütiline TAC

Saksamaa || 676 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti || 161 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu || 161 || || ||

Poola || 551 || || ||

Hispaania ||  2 078 || || ||

Prantsusmaa || 290 || || ||

Portugal ||  2 850 || || ||

Ühendkuningriik ||  1 353 || || ||

Euroopa Liit ||  8 281 || || ||

|| || || ||

TAC ||  14 521 || || ||

|| || || ||

Liik: || Pikklest || Püügipiirkond: || NAFO 2J3KL

|| Glyptocephalus cynoglossus || || (WIT/N2J3KL)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Pikklest || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Glyptocephalus cynoglossus || || (WIT/N3NO.)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Harilik karelest || Püügipiirkond: || NAFO 3M

|| Glyptocephalus cynoglossus || || (PLA/N3M.)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Harilik karelest || Püügipiirkond: || NAFO 3LNO

|| Glyptocephalus cynoglossus || || (PLA/N3LNO.)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Lühiuimkalmaar || Püügipiirkond: || NAFO alapiirkonnad 3 ja 4

|| Illex illecebrosus || || (SQI/N34.)

Eesti || 128 || (1) || Analüütiline TAC

Läti || 128 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu || 128 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola || 227 || (1) || ||

Euroopa Liit || Ei kohaldata || (1) (2) || ||

|| || || ||

TAC ||  34 000 || || ||

|| || || ||

(1) Tohib püüda 1. juulist kuni 31. detsembrini 2014. ||

(2) Puudub liidu kindlaksmääratud osa. Järgmine kogus tonnides antakse kasutada Kanadale ja liidu liikmesriikidele, välja arvatud Eesti, Läti, Leedu ja Poola:

|| || 611 || ||

|| || || ||

|| || || ||

Liik: || Ruske soomuslest || Püügipiirkond: || NAFO 3LNO

|| Limanda ferruginea || || (YEL/N3LNO.)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC ||  17 000 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Moiva || || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Mallotus villosus || || (CAP/N3NO.)

Euroopa Liit || 0 || (1) || Analüütiline TAC

|| || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

TAC || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || NAFO 3L(1)

|| Pandalus borealis || || (PRA/N3L.)

Eesti || 48 || || Analüütiline TAC

Läti || 48 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu || 48 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola || 48 || || ||

Hispaania || 38 || || ||

Portugal || 10 || || ||

Euroopa Liit || 240 || || ||

|| || || ||

TAC ||  4 300 || || ||

(1) Välja arvatud ala, mis on piiritletud järgmiste koordinaatidega:

|| Punkt nr || Põhjalaius || Läänepikkus ||

|| 1 || 47°20' 0 || 46°40' 0 ||

|| 2 || 47°20' 0 || 46°30' 0 ||

|| 3 || 46°00' 0 || 46°30' 0 ||

|| 4 || 46°00' 0 || 46°40' 0 ||

|| || || ||

Liik: || Harilik süvameregarneel || Püügipiirkond: || NAFO 3M(1)

|| Pandalus borealis || || (PRA/*N3M.)

TAC || Ei kohaldata || (2)(3) || Analüütiline TAC

(1) Seda varu võib püüda ka rajoonis 3L järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

|| Punkt nr || Põhjalaius || Läänepikkus ||

|| 1 || 47°20' 0 || 46°40' 0 ||

|| 2 || 47°20' 0 || 46°30' 0 ||

|| 3 || 46°00' 0 || 46°30' 0 ||

|| 4 || 46°00' 0 || 46°40' 0 ||

|| Peale selle on krevetipüük keelatud 1. juunist 31. detsembrini 2014 järgmiste koordinaatidega piiratud alal:

|| Punkt nr || Põhjalaius || Läänepikkus ||

|| 1 || 47°55' 0 || 45°00' 0 ||

|| 2 || 47°30' 0 || 44°15' 0 ||

|| 3 || 46°55' 0 || 44°15' 0 ||

|| 4 || 46°35' 0 || 44°30' 0 ||

|| 5 || 46°35' 0 || 45°40' 0 ||

|| 6 || 47°30' 0 || 45°40' 0 ||

|| 7 || 47°55' 0 || 45°00' 0 ||

(2) Ei ole asjakohane. Püüki reguleeritakse püügikoormuse piiramise abil. Asjaomased liikmesriigid väljastavad oma kõnealuse püügiga tegelevatele kalalaevadele kalapüügilube ning teatavad kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1224/2009 nendest lubadest komisjonile enne laeva püügitegevuse algust.

|| Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || Püügipäevade maksimaalne arv ||

|| Taani || 0 || 0 ||

|| Eesti || 0 || 0 ||

|| Hispaania || 0 || 0 ||

|| Läti || 0 || 0 ||

|| Leedu || 0 || 0 ||

|| Poola || 0 || 0 ||

|| Portugal || 0 || 0 ||

(3) Sihtpüük ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Süvalest || Püügipiirkond: || NAFO 3LMNO

|| Reinhardtius hippoglossoides || || (GHL/N3LMNO)

Eesti || 310 || || Analüütiline TAC

Saksamaa || 317 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti || 43 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu || 22 || || ||

Hispaania ||  4 243 || || ||

Portugal ||  1 774 || || ||

Euroopa Liit ||  6 709 || || ||

|| || || ||

TAC ||  11 442 || || ||

|| || || ||

Liik: || Railased || || Püügipiirkond: || NAFO 3LNO

|| Rajidae || || || (SKA/N3LNO.)

Eesti || 283 || || Analüütiline TAC

Leedu || 62 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania ||  3 403 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Portugal || 660 || || ||

Euroopa Liit ||  4 408 || || ||

|| || || ||

TAC ||  7 000 || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO 3LN

|| Sebastes spp. || || (RED/N3LN.)

Eesti || 346 || || Analüütiline TAC

Saksamaa || 238 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti || 346 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu || 346 || || ||

Euroopa Liit ||  1 276 || || ||

|| || || ||

TAC ||  7 000 || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO 3M

|| Sebastes spp. || || (RED/N3M.)

Eesti ||  1 571 || (1) || Analüütiline TAC

Saksamaa || 513 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Läti ||  1 571 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Leedu ||  1 571 || (1) || ||

Hispaania || 233 || (1) || ||

Portugal ||  2 354 || (1) || ||

Euroopa Liit ||  7 813 || (1) || ||

|| || || ||

TAC ||  6 500 || (1) || ||

(1) Selle kvoodi alla kuuluval püügil tuleb järgida kõnealusele varule kõigi NAFO lepinguosaliste jaoks kehtestatud TACi. Selle TACi piires ei või enne 1. juulit 2014 püüda rohkem kui poolaastaks ette nähtud järgmiselt:

|| || 3 250 || ||

|| TACi või poolaastaks kehtestatud piiri ammendamisel tuleb lõpetada kõnealuse varu sihtpüük püügimääradest olenemata.

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO 3O

|| Sebastes spp. || || (RED/N3O.)

Hispaania ||  1 771 || || Analüütiline TAC

Portugal ||  5 229 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit ||  7 000 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC ||  20 000 || || ||

|| || || ||

Liik: || Meriahvenad || || Püügipiirkond: || NAFO alapiirkond 2, rajoonid 1F ja 3K

|| Sebastes spp. || || (RED/N1F3K.)

Läti || 0 || (1) || Analüütiline TAC

Leedu || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || 0 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || 0 || (1) || ||

(1) Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud. Seda liiki püütakse üksnes kaaspüügina määruse (EÜ) nr 1386/2007 artikli 4 lõikes 2 määratud piires.

|| || || ||

Liik: || Valge ameerikaluts || || Püügipiirkond: || NAFO 3NO

|| Urophycis tenuis || || (HKW/N3NO.)

Hispaania || 255 || || Analüütiline TAC

Portugal || 333 || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || 588 || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC ||  1 000 || || ||

(1) Kui NAFO kaitse- ja rakendusmeetmete IA lisa joonealuse märkuse 27 kohaselt kinnitatakse, et TAC on 2 000 tonni, on liidu ja liikmesriikide vastavad kvoodid järgmised: Hispaania || 509

Portugal || 667

Euroopa Liit || 1 176

|| || || ||

|| || || ||

ID LISA

PIKA RÄNDEGA LIIGID – KÕIK PÜÜGIPIIRKONNAD

Nende püügipiirkondade lubatud kogupüük on vastu võetud tuunipüügi küsimustega tegelevate selliste rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide raames nagu ICCAT.

|| || || ||

Liik: || Harilik tuun || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, ida pool 45° läänepikkust, ja Vahemeri

|| Thunnus thynnus || || (BFT/AE45WM)

Küpros || pm || (4)(6) || Analüütiline TAC

Kreeka || pm || (6) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Hispaania || pm || (2)(4)(6) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Prantsusmaa || pm || (2)(3)(4)(6) || ||

Horvaatia || pm || || ||

Itaalia || pm || (4)(5)(6) || ||

Malta || pm || (4)(6) || ||

Portugal || pm || (6) || ||

Muud liikmesriigid || pm || (1)(6) || ||

Euroopa Liit || pm || (2)(3)(4)(5)(6) || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Välja arvatud Küpros, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Malta ja Portugal, ning ainult kaaspüügina.

(2) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*8301) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni, mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel, püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Hispaania || pm || ||

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(3) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 1 (BFT/*641) osutatud laevade suhtes hariliku tuuni, mille kaal on vähemalt 6,4 kg ja pikkus 70 cm, püügi järgmisi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(4) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 2 (BFT/*8302) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Hispaania || pm || ||

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Itaalia || pm || ||

|| Küpros || pm || ||

|| Malta || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(5) Eritingimus: selle lubatud kogupüügi piires kohaldatakse IV lisa punktis 3 (BFT/*643) osutatud laevade suhtes järgmisi hariliku tuuni (mille kaal ja suurus on 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm vahel) püügi piirnorme ja jaotust liikmesriikide vahel:

|| Itaalia || pm || ||

|| Euroopa Liit || pm || ||

(6) Erandina määruse (EÜ) nr 302/2009 artikli 7 lõikest 2 lubatakse hariliku tuuni püüki seinnoodaga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres 26. maist 24. juunini 2014 (k.a).

|| || || ||

Liik: || Mõõkkala || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

|| Xiphias gladius || || (SWO/AN05N)

Hispaania || pm || (2) || Analüütiline TAC

Portugal || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Muud liikmesriigid || pm || (1)(2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1)  Välja arvatud Hispaania ja Portugal, ning üksnes kaaspüük. ||

-2 || Eritingimus: kuni 2,39 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, lõuna pool 5° põhjalaiust (SWO/*AS05N).

|| || || ||

Liik: || Mõõkkala || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

|| Xiphias gladius || || (SWO/AS05N)

Hispaania || pm || (1) || Analüütiline TAC

Portugal || pm || (1) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Eritingimus: kuni 3,86 % sellest kogusest võib püüda Atlandi ookeanis, põhja pool 5° põhjalaiust (SWO/*AN05N).

|| || || ||

Liik: || Põhjapoolne pikkuim-tuun || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, põhja pool 5° põhjalaiust

|| Thunnus alalunga || || (ALB/AN05N)

Iirimaa || pm || (2) || Analüütiline TAC

Hispaania || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Prantsusmaa || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Ühendkuningriik || pm || (2) || ||

Portugal || pm || (2) || ||

Euroopa Liit || pm || (1) || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

(1) Kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 [1] artikliga 12 on sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni püüdvate ELi kalalaevade arv järgmine:

|| || pm || ||

|| [1] || Nõukogu 7. mai 2007. aasta määrus (EÜ) nr 520/2007, milles sätestatakse tehnilised meetmed teatavate pika rändega kalavarude kaitseks (ELT L 123, 12.5.2007, lk 3).

(2) Maksimaalne liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade arv, kellel on kooskõlas määruse (EÜ) nr 520/2007 artikliga 12 lubatud püüda sihtliigina põhjapoolset pikkuim-tuuni, jaotub liikmesriikide vahel järgmiselt:

|| Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || ||

|| Iirimaa || pm || ||

|| Hispaania || pm || ||

|| Prantsusmaa || pm || ||

|| Ühendkuningriik || pm || ||

|| Portugal || pm || ||

|| || || ||

Liik: || Lõunapoolne pikkuim-tuun || Püügipiirkond: || Atlandi ookean, lõuna pool 5° põhjalaiust

|| Thunnus alalunga || || (ALB/AS05N)

Hispaania || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Portugal || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Suursilm-tuun || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean

|| Thunnus obesus || || (BET/ATLANT)

Hispaania || pm || || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Portugal || pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Sinine marliin || || Püügipiirkond: || Atlandi ookean

|| Makaira nigricans || || (BUM/ATLANT)

Hispaania || pm || (2) || Analüütiline TAC

Prantsusmaa || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Portugal || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Euroopa Liit || pm || (2) || ||

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

Liik: || Valge odanina || Püügipiirkond: || Atlandi ookean

|| Tetrapturus albidus || || (WHM/ATLANT)

Hispaania || pm || (2) || Analüütiline TAC

Portugal || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Euroopa Liit || pm || (2) || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

|| || || ||

TAC || pm || || ||

|| || || ||

IE LISA

ANTARKTIKA CCAMLRi KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid CCAMLRi poolt vastu võetud lubatud kogupüüke (TAC) ei eraldata CCAMLRi liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib CCAMLRi sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Neid lubatud kogupüüke kohaldatakse 1. detsembrist 2013 kuni 30. novembrini 2014, kui ei ole sätestatud teisiti.

Liik: || Haugjääkala Champsocephalus gunnari || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (ANI/F483.) ||

TAC || pm || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

Liik: || Haugjääkala Champsocephalus gunnari || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika(1) (ANI/F5852.) ||

TAC || pm || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

(1)         Kõnealuse TACi alusel on püük lubatud piirkonnas, mis on määratletud FAO statistilise alarajooni 58.5.2 osana, mis asub alal, mis on piiratud järgmise joonega: -           joon algab punktis, kus idapikkus 72°15' lõikub Austraalia ja Prantsusmaa vahelise merealade piiritlemise kokkuleppe (Australia-France Maritime Delimitation Agreement) kohase piiriga, ning kulgeb lõuna suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 53°25', -           seejärel kulgeb ida suunas piki kõnealust laiust lõikumispunktini idapikkusega 74°, -           seejärel kulgeb kirde suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 52°40' ja idapikkusega 76°, -           seejärel kulgeb põhja suunas piki meridiaani kuni lõikumispunktini lõunalaiusega 52°, -           seejärel kulgeb loode suunas piki geodeetilist joont lõikepunktini lõunalaiusega 51° ja idapikkusega 74°30' ning -           seejärel kulgeb edela suunas piki geodeetilist joont alguspunktini. ||

||

Liik: || Krokodilljääkala Chaenocephalus aceratus || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (SSI/F483.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

||

Liik: || Kergueleni jääkala Channichthys rhinoceratus || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika (LIC/F5852.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

||

Liik: || Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (TOP/F483.) ||

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

Eritingimused: ||

Eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: ||

Majandamispiirkond A: 48º W kuni 43°30' W – 52°30' S kuni 56° S (TOP/*F483A) || pm || ||

Majandamispiirkond B: 43° 30' W kuni 40° W – 52°30' S kuni 56° S (TOP/*F483B) || pm || ||

Majandamispiirkond C: 40º W kuni 33°30' W – 52°30' S kuni 56° S (TOP/*F483C) || pm || ||

(1)         Seda TACi kohaldatakse õngejadapüügil 1. maist kuni 31. augustini 2014 ning mõrrapüügil 1. detsembrist 2013 kuni 30. novembrini 2014. ||

||

Liik: || Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides || Püügipiirkond: || FAO 48.4 Antarktika vete põhjaosa (TOP/F484N.) ||

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

(1)         Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 55°30' lõunalaiust ja 57°20' lõunalaiust ning 25°30' läänepikkust ja 29°30' läänepikkust. ||

||

Liik: || Kihvkalad Dissostichus spp. || Püügipiirkond: || FAO 48.4 Antarktika vete lõunaosa (TOP/F484S.) ||

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

(1)         Seda TACi kohaldatakse alal, mille piirid on 57°20' lõunalaiust ja 60°00' lõunalaiust ning 24°30' läänepikkust ja 29°00' läänepikkust. ||

||

Liik: || Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika (TOP/F5852.) ||

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

(1)         Seda TACi kohaldatakse ainult lääne pool 79°20' idapikkust. Selles püügipiirkonnas on kalapüük kõnealusest meridiaanist ida pool keelatud. ||

Liik: || Tavaline hiigelvähk Euphausia superba || Püügipiirkond: || FAO 48 (KRI/F48.) ||

TAC || pm || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

Eritingimused: kombineeritud kogupüügi 620 000 tonni piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: ||

Rajoon 48.1 (KRI/*F481.) || pm || ||

Rajoon 48.2 (KRI/*F482.) || pm || ||

Rajoon 48.3 (KRI/*F483.) || pm || ||

Rajoon 48.4 (KRI/*F484.) || pm || ||

||

Liik: || Tavaline hiigelvähk Euphausia superba || Püügipiirkond: || FAO 58.4.1 Antarktika (KRI/F5841.) ||

TAC || pm || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

Eritingimused: ||

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: ||

Rajoon 58.4.1 lääne pool 115° idapikkust (KRI/*F-41W) || pm || ||

Rajoon 58.4.1 ida pool 115° idalaiust (KRI/*F-41E) || pm || ||

||

Liik: || Tavaline hiigelvähk Euphausia superba || Püügipiirkond: || FAO 58.4.2 Antarktika (KRI/F5842.) ||

TAC || pm || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

Eritingimused: ||

eespool nimetatud kvootide piires ei tohi nimetatud alapiirkondades püüda allpool esitatud kogustest suuremaid koguseid: ||

Rajoon 58.4.2 lääne pool 55° idapikkust (KRI/*F-42W) || pm || ||

Rajoon 58.4.2 ida pool 55° idapikkust (KRI/*F-42E) || pm || ||

||

Liik: || Roheline rüntnototeenia Gobionotothen gibberifrons || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (NOG/F483.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik: || Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (NOS/F483.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

||

Liik: || Hall nototeenia Lepidonotothen squamifrons || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika (NOS/F5852.) ||

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud. ||

||

Liik: || Pikksabad Macrourus spp. || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika (GRV/F5852.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik: || Marmornototeenia Notothenia rossii || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (NOR/F483.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

||

Liik: || Krabid Paralomis spp. || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (PAI/F483.) ||

TAC || pm || || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

||

Liik: || Tume ebajääkala Pseudochaenichthys georgianus || Püügipiirkond: || FAO 48.3 Antarktika (SIG/F483.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

Liik: || Railised Rajiformes || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika (SRX/F5852.)

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

(1)             Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud.

||

Liik: || Muud liigid || Püügipiirkond: || FAO 58.5.2 Antarktika (OTH/F5852.) ||

TAC || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4. ||

(1)         Üksnes kaaspüük. Sihtpüük ei ole selle TACi raames lubatud. ||

IF LISA

ATLANDI OOKEANI KAGUOSA SEAFO KONVENTSIOONI ALA

Kõnealuseid lubatud kogupüüke (TAC) ei jaotata SEAFO liikmetele ning seetõttu on liidu osa kindlaks määramata. Püügitulemusi kontrollib SEAFO sekretariaat, kes teeb teatavaks aja, millal tuleb püük TACi ammendamise tõttu lõpetada.

Liik: || Limapead Beryx spp. || Püügipiirkond: || SEAFO (ALF/SEAFO)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

Liik: || Süvamere punakrabid Chaceon spp. || Püügipiirkond: || SEAFO alarajoon B1(1) (GER/F47NAM)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

(1)             Selle TACi kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt: –              selle läänepiir on 0° idapikkust, –              selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, –              selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, –              selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

Liik: || Süvamere punakrabid Chaceon spp. || Püügipiirkond: || SEAFO, välja arvatud allrajoon B1 (GER/F47X)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

Liik: || Patagoonia kihvkala Dissostichus eleginoides || Püügipiirkond: || SEAFO (TOP/SEAFO)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

Liik: || Oranž karekala Hoplostethus atlanticus || Püügipiirkond: || SEAFO alarajoon B1(1) (ORY/F47NAM)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

(1)         Käesoleva lisa kohaldamisel on kalapüügiks avatud ala määratletud järgmiselt: –          selle läänepiir on 0° idapikkust, –          selle põhjapiir on 20° lõunalaiust, –          selle lõunapiir on 28° lõunalaiust, –          selle idapiir ulatub Namiibia majandusvööndini.

Liik: || Oranž karekala Hoplostethus atlanticus || Püügipiirkond: || SEAFO, välja arvatud allrajoon B1 (ORY/F47X)

TAC || pm || || Ennetuslik TAC

IG LISA

SINIUIM-TUUN – KÕIK PIIRKONNAD

Liik: || Siniuim-tuun Thunnus maccoyii || Püügipiirkond: || Kõik püügipiirkonnad (SBF/F41-81)

Euroopa Liit || pm || (1) || Analüütiline TAC Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3. Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

TAC || pm || ||

(1)             Üksnes kaaspüük. Sihtpüük selle kvoodi all ei ole lubatud.

IH LISA

WCPFC KONVENTSIOONI PIIRKOND

Liik: || Mõõkkala Xiphias gladius || Püügipiirkond: || WCPFC konventsiooni piirkond lõuna pool 20° lõunalaiust. (SWO/F7120S)

Euroopa Liit || pm || || Ennetuslik TAC

TAC || Ei kohaldata ||

IJ LISA

SPRFMO KONVENTSIOONI ALA

|| || || ||

Liik: || Tšiili stauriid || Püügipiirkond: || SPRFMO Konventsiooni ala

|| Trachurus murphyi || || (CJM/SPRFMO)

Saksamaa ||  pm || || Analüütiline TAC

Madalmaad ||  pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 3.

Leedu ||  pm || || Ei kohaldata määruse (EÜ) nr 847/96 artiklit 4.

Poola ||  pm || || ||

Euroopa Liit ||  pm || || ||

|| || || ||

TAC || Ei kohaldata || || ||

|| || || ||

IIA LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES TEATAVATE TURSA-, LESTA- JA MERIKEELEVARUDE MAJANDAMISEGA ICES IIIA, VIA, VIIA, VIID RAJOONIS, ICES VI ALAPIIRKONNAS NING ICES IIA JA VB RAJOONI ELI VETES

1.           REGULEERIMISALA

1.1.        Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille pardal on mõni määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 nimetatud püügivahendeist või mis kasutab mõnda neist vahendeist ning mis viibib ükskõik millises käesoleva lisa punktis 2 määratletud geograafilises piirkonnas.

1.2.        Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mille üldpikkus on alla kümne meetri. Kõnealused laevad ei ole kohustatud kaasas kandma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 7 kohaselt väljastatud kalapüügilube. Asjaomased liikmesriigid hindavad kõnealuste laevade püügikoormust püügikoormuse rühmade kaupa, kuhu need kuuluvad, kasutades asjakohaseid proovivõtu meetodeid. 2014. aasta jooksul taotleb komisjon teaduslikku nõuannet kõnealuste laevade püügikoormuse hindamiseks, et edaspidi hõlmata need püügikoormuse reguleerimise korraga.

2.           KINDLAKSMÄÄRATUD PÜÜGIVAHENDID JA GEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

Käesoleva lisa kohaldamisel kasutatakse määruse (EÜ) nr 1342/2008 I lisa punktis 1 viidatud püügivahendite rühmade määratlusi ("kindlaksmääratud püügivahendid") ning sama lisa punkti 2 määratletud geograafiliste piirkondade rühmade määratlusi.

3.           LOAD

Kui liikmesriik peab seda vajalikuks püügikoormuse reguleerimise korra püsiva rakendamise tugevdamiseks, võib ta keelata mis tahes oma laeval kalapüügi kindlaksmääratud püügivahenditega mis tahes geograafilises piirkonnas, mille suhtes käesolevat lisa kohaldatakse, kui ei ole tõendatud, et tema lipu all sõitev laev on kõnealuses piirkonnas kala püüdnud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et kõnealuses piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.           MAKSIMAALNE LUBATUD PÜÜGIKOORMUS

4.1.        Määruse (EÜ) nr 1342/2008 artikli 12 lõikes 1 ja määruse (EÜ) nr 676/2007 artikli 9 lõikes 2 osutatud maksimaalne lubatud püügikoormus igale püügikoormuse rühmale ja igale liikmesriigile 2014. aasta püügiperioodiks alates 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 on sätestatud käesoleva lisa 1. liites.

4.2.        Määruse (EÜ) nr 1954/2003[1] kohaselt kehtestatud maksimaalsed aastase püügikoormuse tasemed ei mõjuta käesolevas lisas sätestatud maksimaalset lubatud püügikoormust.

5.           HALDAMINE

5.1.        Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1342/2008 artiklis 4 ja artiklites 13–17, määruse (EÜ) nr 676/2007 artiklis 9 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

5.2.        Liikmesriik võib kehtestada püügiperioodid, et jaotada kogu maksimaalne lubatud püügikoormus või osa sellest üksikute laevade või laevarühmade vahel. Sellisel juhul määrab nende päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, kindlaks asjaomane liikmesriik. Selliste püügiperioodide jooksul võib asjaomane liikmesriik püügikoormuse üksikute laevade või laevarühmade vahel ümber jaotada.

5.3.        Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitvatel laevadel mingis piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 5.1 osutatud tingimuste kohaselt. Komisjoni taotlusel kirjeldab asjaomane liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügikoormuse ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

6.           PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse tursavarude majandamise eesmärgil igat käesoleva lisa punktis 2 osutatud geograafilist piirkonda.

7.           ANDMETE ESITAMINE

Liikmesriigid edastavad komisjonile andmed oma laevade kasutatud püügikoormuse kohta vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklitele 33 ja 34. Need andmed edastatakse kalanduse andmevahetussüsteemi kaudu või mis tahes muu andmekogumissüsteemi kaudu, mis komisjon on kasutusele võtnud.

IIA lisa 1. liide

Maksimaalne lubatud püügikoormus kilovatt-päevades

(a) Kattegat:

Kindlaksmääratud püügivahend || DK || DE || SE

TR1 || 197 929 || 4 212 || 16 610

TR2 || 644 033 || 4 192 || 262 005

TR3 || 441 872 || 0 || 490

BT1 || 0 || 0 || 0

BT2 || 0 || 0 || 0

GN || 115 456 || 26 534 || 13 102

GT || 22 645 || 0 || 22 060

LL || 1 100 || 0 || 25 339

(b) Skagerrak, ICES IIIa rajooni see osa, mida ei hõlma Skagerrak ja Kattegat; ICES IV alapiirkond ja ICES IIa rajooni ELi veed; ICES rajoon VIId

Kindlaksmääratud püügivahend || BE || DK || DE || ES || FR || IE || NL || SE || UK

TR1 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

TR2 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

TR3 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

BT1 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

BT2 || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

GN || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

GT || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

LL || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

(c) ICES rajoon VIIa:

Kindlaksmääratud püügivahend || BE || FR || IE || NL || UK

TR1 || 0 || 38 554 || 26 831 || 0 || 271 674

TR2 || 8 133 || 595 || 380 519 || 0 || 870 590

TR3 || 0 || 0 || 1 422 || 0 || 0

BT1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

BT2 || 843 782 || 0 || 514 584 || 200 000 || 111 693

GN || 0 || 471 || 18 255 || 0 || 5 970

GT || 0 || 0 || 0 || 0 || 158

LL || 0 || 0 || 0 || 0 || 70 614

(d) ICES rajoon VIa ja ICES rajooni Vb ELi veed:

Kindlaksmääratud püügivahend || BE || DE || ES || FR || IE || UK

TR1 || 0 || 7 456 || 0 || 845 826 || 343 056 || 826 618

TR2 || 0 || 0 || 0 || 34 926 || 14 371 || 2 972 845

TR3 || 0 || 0 || 0 || 0 || 273 || 16 027

BT1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 117 544

BT2 || 0 || 0 || 0 || 0 || 3 801 || 4 626

GN || 0 || 35 442 || 13 836 || 302 917 || 5 697 || 213 454

GT || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 953 || 145

LL || 0 || 0 || 1 402 142 || 184 354 || 4 250 || 630 040

IIB LISA

KALALAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES UUSMEREMAA MERLUUSI JA NORRA SALEHOMAARI TEATAVATE VARUDE TAASTAMISEGA ICES VIIIc JA IXa PÜÜGIRAJOONIS, VÄLJA ARVATUD CÁDIZI LAHES

I peatükk Üldsätted

1.           REGULEERIMISALA

Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad traale, ankurdatud põhjanootasid või samalaadseid püügivahendeid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, või põhjaõngejadasid kooskõlas määrusega (EÜ) nr 2166/2005, ning mis viibivad ICESi VIIIc ja IXa rajoonis, välja arvatud Cádizi lahes.

2.           MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)     „püügivahendite rühm” – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

(i)      traalid, ankurdatud põhjanoodad või samalaadsed püügivahendid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 32 mm, ja

(ii)      nakkevõrke, mille võrgusilma suurus on vähemalt 60 mm, ja põhjaõngejadasid;

(b)     „kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

(c)     „piirkond” – ICES VIIIc ja IXa rajoon, välja arvatud Cádizi laht;

(d)     „2014. aasta püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015;

(e)     „eritingimused” – punktis 6.1 esitatud eritingimused.

3.           PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK LOAD

4.           PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1.        Liikmesriik ei anna luba kalapüügiks kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahenditega ühelegi oma lipu all sõitvale laevale, millel ei ole tõendeid püügitegevuse kohta piirkonnas aastatel 2002–2014 (välja arvatud püügitegevus seoses kalalaevade vahel päevade ülekandmisega), välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et asjaomases piirkonnas jäetakse ära samaväärse mootorivõimsusega püük, mõõdetuna kilovattides.

4.2.        Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 11 või 12.

III PEATÜKK ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5.           PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

5.1.        2014. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

5.2.        Kui laev suudab tõendada, et ta merluusisaak on alla 4 % teatava püügireisi ajal püütud kala kogueluskaalust, ei arvesta kõnealuse laeva lipuliikmesriik kõnealuse püügireisiga seotud merepäevi I tabelis sätestatud kohaldatava merepäevade maksimaalse arvu hulka.

6.           PÄEVADE ERALDAMISEGA SEOTUD ERITINGIMUSED

6.1.        Maksimaalse päevade arvu määramisel, mille jooksul liidu laev võib oma lipuliikmesriigi loal viibida piirkonnas, kohaldatakse I tabeli kohaselt järgmisi eritingimusi:

(a)     asjaomase laeva poolt aastal 2010 või 2011 lossitud euroopa merluusi üldkogus peab olema alla 5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele; ning

(b)     asjaomase laeva poolt aastal 2010 või 2011 lossitud norra salehomaari üldkogus peab olema alla 2,5 tonni vastavalt kalapüügipäevikusse kantud eluskaalu andmetele.

6.2.        Kui laevale on määratud piiramatu arv päevi seoses asjaomaste eritingimuste täitmisega, ei tohi laev kogu lossitud saagist 2014. aastal lossida üle 5 tonni euroopa merluusi (eluskaal) ega üle 2,5 tonni norra salehomaari (eluskaal).

6.3.        Kui laev ei täida kas või üht eritingimustest, kaotab ta kohe õiguse lisapäevade saamiseks kõnealusel eritingimusel.

6.4.        Punktis 6.1 osutatud eritingimuste kohaldamise võib üle kanda ühelt laevalt teisele või mitmele laevale, mis asendab (asendavad) seda laeva, tingimusel et asendav laev kasutab sarnast püügivahendit ega ole ühelgi oma tegevusaastal lossinud euroopa merluusi ega norra salehomaari rohkem punktis 6.1 sätestatud kogusest.

I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise maksimaalne päevade arv püügivahendite kaupa aasta kohta

|| Eritingimus || Kindlaksmääratud püügivahend || Päevade maksimaalne arv

|| || Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥60 mm, ja põhjaõngejadad || ES || 127

|| || FR || 121 ||

|| || PT || 126 ||

|| 6.1. (a) ja 6.1. (b) || Põhjatraalid, ankurdatud põhjanoodad ja muud samalaadsed traalid, mille võrgusilma suurus on ≥32 mm, nakkevõrgud, mille võrgusilma suurus on ≥60 mm, ja põhjaõngejadad || Tähtajatu

7.           KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

7.1.        Liikmesriik võib oma kalalaevade püügikoormust hallata kilovatt-päevade süsteemi põhjal. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes kindlaksmääratud püügivahendit ja mille suhtes kohaldatakse I tabelis sätestatud eritingimusi, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile ja eritingimustele vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

7.2.        Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit ja kelle suhtes vajaduse korral kohaldatakse vastavat eritingimust, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 7.1. Kuna I tabeli kohaselt on päevade arv piiramatu, võidakse laevale eraldada kõige rohkem 360 päeva.

7.3.        Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     kõnealuste laevade 2010. ja 2011. aasta püügiaruanded, mis kajastavad punkti 6.1 alapunktides a või b osutatud eritingimustes määratletud saagi koostist, kui nende laevade suhtes kohaldatakse kõnealuseid eritingimusi;

(c)     merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 7.1 kohaldamise korral.

7.4.        Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 7 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 7.1 osutatud süsteemi.

8.           LISAPÄEVADE ERALDAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE EEST

8.1.        Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23[2] kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008[3] kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

8.2.        Arvutatakse kindlaksmääratud püügivahendeid kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-püügipäevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormuse ja kõikide samu püügivahendeid kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormuse suhe. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

8.3.        Punkte 8.1 ja 8.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 3 või 6.4 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

8.4.        Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 8.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2014 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma ja eritingimuse kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmale ja vajadusel eritingimuste kohta.

8.5.        Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.6.        Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2014. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit. Punkti 6.1 alapunktis a või b osutatud eritingimusi kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade järelejäänud päevi on keelatud anda allesjäänud laevadele, millel ei ole õigust kasutada eritingimusi.

8.7.        Kui komisjon eraldab täiendavaid merepäevi püügitegevuse alalise lõpetamise tõttu 2014. aasta püügiperioodi jooksul, kohandatakse seoses 2014. aasta majandamisperioodiga I tabelis liikmesriigi ja püügivahendi kohta esitatud maksimaalset päevade arvu vastavalt.

9.           LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

9.1.        Komisjon võib eraldada liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008[4] ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

9.2.        Teaduslikud vaatlejad on laeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

9.3.        Punktis 9.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

9.4.        Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5.1 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

9.5.        Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK HALDAMINE

10.         ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 2166/2005 artiklis 8 ja määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

11.         PÜÜGIPERIOODID

11.1.      Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

11.2.      Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

11.3.      Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 10 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

12.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

12.1.      Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.

12.2.      Punkti 12.1 kohaselt ülekantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem doonorlaeva poolt vastavalt kalapüügipäevikule aastatel 2010 ja 2011 samas piirkonnas kasutatud aasta keskmise päevade arvu ja laeva mootorivõimsuse korrutisest.

12.3.      Punktis 12.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

12.4.      Päevade ülekandmine on lubatud ainult kalalaevade puhul, mis kasutavad neile eraldatud püügipäevi ilma eritingimusteta.

12.5.      Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

13.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse mutatis mutandis punktides 4.1, 4.2 ja 12 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK ARUANDEKOHUSTUS

14.         PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

15.         ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

16.         ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 15 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik || Püügivahend || Aasta || Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1) (2) || (3) || (4)

III tabel Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[5] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused ||

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud ||

(2) Püügivahend || 2 || || Üks järgmistest püügivahendite liikidest TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32mm GN = nakkevõrgud ≥ 60mm LL = põhjaõngejadad ||

(3) Aasta || 4 || || Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 või 2013 või 2014 ||

(4) Püügikoormuse koonddeklaratsioon || 7 || P || Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. ||

IV tabel Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik || CFR || Pardatähis || Püügiperioodi kestus || Teatatud püügivahendid || Teatatud püügivahendi(te) suhtes kehtiv eritingimus || Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv || Päevade arv, mil teatatud püügivahendit/püügivahendeid kasutati || Ülekantud päevad

(1) (2) || (3) || (4) || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || (9)

(5) (5) || (5) || (5) || (6) || (6) || (6) || (6) || (7) || (7) || (7) || (7) || (8) || (8) || (8) || (8)

V tabel Laevaga seotud andmete esitamise vorm

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[6] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2) CFR || 12 || || ELi kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3) Pardatähis || 14 || V || Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87[7]

(4) Püügiperioodi kestus || 2 || V || Püügiperioodi pikkus kuudes

(5) teatatud püügivahendid || 2 || V || Üks järgmistest püügivahendite liikidest TR = traalid, põhjanoodad ja samalaadsed püünised ≥ 32mm GN = nakkevõrgud ≥ 60mm LL = põhjaõngejadad

(6) Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus || 2 || V || Märkida, milliseid IIB lisa punkti 6.1 alapunktides a–b osutatud eritingimusi kohaldatakse (kui neid kohaldatakse)

(7) Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv || 3 || V || Päevade arv, mille jooksul laeval on IIB lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus

(8) teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv || 3 || V || Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(9) Ülekantud päevad || 4 || V || Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

IIC LISA

LAEVADE PÜÜGIKOORMUS SEOSES MERIKEELE VARUDE MAJANDAMISEGA LA MANCHE’I LÄÄNEOSAS ICES VIIe RAJOONIS

I peatükk Üldsätted

1.           REGULEERIMISALA

1.1.        Käesolevat lisa kohaldatakse ELi laevade suhtes, mille üldpikkus on vähemalt kümme meetrit, kui nad hoiavad pardal või kasutavad piimtraale, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm, ning passiivpüüniseid, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm kooskõlas määrusega (EÜ) nr 509/2007, ning mis viibivad ICESi VIIe rajoonis. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab viide 2014. aasta püügiperioodile ajavahemikku 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015.

1.2.        Käesolevat lisa ei kohaldata kalalaevade suhtes, mis püüavad passiivpüünistega, mille võrgusilma suurus on vähemalt 120 mm, ja mis on püügiandmete kohaselt püüdnud kolme eelmise aasta jooksul aastas eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt, järgmistel tingimustel:

(a)     sellised laevad püüavad 2014. aasta püügiperioodil eluskaalus vähem kui 300 kg harilikku merikeelt;

(b)     sellised laevad ei laadi merel kala ümber teisele laevale;

(c)     iga asjaomane liikmesriik esitab komisjonile 31. juuliks 2014 ja 31. jaanuariks 2015 aruande selliste laevade hariliku merikeele püügi kohta kolmel eelnenud aastal ja 2014. aastal.

Kui mõni neist tingimustest on täitmata, kaotavad kõnealused laevad kohe vabastuse käesoleva lisa kohaldamisest.

2.         MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a)     „püügivahendite rühm” – rühm, mis koosneb järgmisest kahest püügivahendite kategooriast:

(i) piimtraalid, mille võrgusilma suurus on vähemalt 80 mm ja

(ii) passiivpüünised, sealhulgas nakkevõrgud, abarad ja takervõrgud, mille silmasuurus on kuni 220 mm;

(b)     „kindlaksmääratud püügivahend” – ükskõik milline kõnealusest kahest püügivahendite kategooriast, mis kuulub püügivahendite rühma;

(c)     „piirkond” – ICESi VIIe rajoon;

(d)     „2014. aasta püügiperiood“ – ajavahemik 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015.

3.           PÜÜGITEGEVUSE PIIRANGUD

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 29 kohaldamist, tagab iga liikmesriik, et tema lipu all sõitvad ja liidus registreeritud ELi laevad, mille pardal on kindlaksmääratud püügivahendid, ei viibi kõnealuses piirkonnas rohkem päevi, kui on sätestatud käesoleva lisa III peatükis.

II PEATÜKK LOAD

4.           PÜÜGILOAGA LAEVAD

4.1         Liikmesriik ei anna oma lipu all sõitvatele laevadele luba piirkonnas kalastada kindlaksmääratud püügivahendiga, kui ei ole tõendatud, et laev on aastatel 2002 kuni 2013 kõnealuses piirkonnas kalastanud, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tagab, et selles piirkonnas ei toimu samaväärse masinavõimsusega püüki, mõõdetuna kilovattides.

4.2         Siiski võib laev, mis on kalastanud kindlaksmääratud püügivahenditega, kasutada teisi püügivahendeid, tingimusel et viimati nimetatud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv on suurem kui kindlaksmääratud püügivahendite kohta eraldatud päevade arv või sellega võrdne.

4.3         Liikmesriigi lipu all sõitvatel kalalaevadel, millel ei ole selles piirkonnas kvoote, ei lubata püüda kala kõnealuses piirkonnas kindlaksmääratud püügivahendiga, välja arvatud juhul, kui laevale on eraldatud kvoot pärast määruse (EÜ) nr 2371/2002 artikli 20 lõikega 5 lubatud ülekandmist ja laevale on eraldatud merepäevad vastavalt käesoleva lisa punktile 10 või 11.

III PEATÜKK ELi LAEVADELE ERALDATAV PIIRKONNAS VIIBIMISE PÄEVADE ARV

5.           PÄEVADE MAKSIMAALNE ARV

2014. aasta püügiperioodi maksimaalne arv päevi, mille jooksul võib liikmesriik tema lipu all sõitval laeval lubada viibida piirkonnas, kusjuures laeva pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahenditest, on esitatud I tabelis.

I tabel Laeva püügipiirkonnas viibimise päevade maksimaalne arv aastas kindlaksmääratud püügivahendite kaupa

Kindlaksmääratud püügivahend || Päevade maksimaalne arv

Piimtraalid, mille võrgusilma suurus on ≥ 80 mm || BE || 164

FR || 175

UK || 207

Passiivpüünised, mille võrgusilma suurus on ≤ 220 mm || BE || 164

FR || 178

UK || 164

6.           KILOVATT-PÄEVADE SÜSTEEM

6.1.        2014. aasta püügiperioodil võivad liikmesriigid jaotatud püügikoormust reguleerida vastavalt kilovatt-püügipäevade süsteemile. Kõnealuse süsteemi kohaselt võib liikmesriik lubada laeval, mis kasutab mis tahes I tabelis määratletud kindlaksmääratud püügivahendit, viibida piirkonnas kõnealuses tabelis sätestatust erineva maksimaalse arvu päevi, tingimusel et järgitakse sellisele kindlaksmääratud püügivahendile vastavat kilovatt-päevade üldkogust.

6.2.        Selline kilovatt-päevade üldkogus on kõigile selle liikmesriigi lipu all sõitvatele laevadele, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit, eraldatud üksikute püügikoormuste summa. Kõnealused üksikud püügikoormused arvutatakse kilovatt-päevades, korrutades iga laeva mootorivõimsuse nende merepäevade arvuga, mida laev kasutaks vastavalt I tabelile, kui ei kohaldataks punkti 6.1.

6.3.        Liikmesriik, kes soovib kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi, esitab komisjonile taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud kindlaksmääratud püügivahendi kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügiloaga laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     merepäevade arv, mis igale laevale oleks algselt eraldatud vastavalt I tabelile, ja merepäevade arv, mis iga laev oleks saanud punkti 6.1 kohaldamise korral.

6.4.        Kõnealuse taotluse alusel komisjon hindab, kas punktis 6 nimetatud tingimused on täidetud, ning võib asjakohasel juhul lubada liikmesriigil kasutada punktis 6.1 osutatud süsteemi.

7.           LISAPÄEVADE ERALDAMINE KALAPÜÜGI ALALISE LÕPETAMISE EEST

7.1.        Komisjon võib eraldada liikmesriikidele täiendava arvu merepäevi, mille jooksul võib lipuliikmesriik lubada piirkonnas viibida laeval, mille pardal on mõni kindlaksmääratud püügivahend, võttes aluseks tulemused, mis on saavutatud alates 1. jaanuarist 2004 kestnud kalapüügitegevuse alalisel lõpetamisel kas määruse (EÜ) nr 1198/2006 artikli 23 kohaselt või määruse (EÜ) nr 744/2008 kohaselt. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi kirjalikul ja nõuetekohaselt põhjendatud taotlusel võtta iga üksikjuhtumi puhul eraldi arvesse muudel asjaoludel toimunud kalapüügitegevuse alalist lõpetamist. Kirjalikus taotluses esitatakse asjaomaste laevade identifitseerimisandmed ning kinnitatakse iga laeva puhul, et see ei hakka enam kunagi kalapüügiga tegelema.

7.2.        Teatavat püügivahendite rühma kasutanud ja püügitegevuse lõpetanud laevade kilovatt-päevades mõõdetud 2003. aasta püügikoormus jagatakse kõigi sama püügivahendite rühma kasutanud laevade 2003. aasta püügikoormusega. Täiendavate merepäevade arvutamiseks korrutatakse leitud suhe päevade arvuga, mis oleks eraldatud I tabeli järgi. Nimetatud arvutuse tulemusena saadud mis tahes päevaosa ümardatakse lähima täispäevani.

7.3.        Punkte 7.1 ja 7.2 ei kohaldata, kui laev on punkti 4.2 kohaselt asendatud või kui püügitegevuse lõpetamist on täiendavate merepäevade saamiseks eelmistel aastatel juba kasutatud.

7.4.        Liikmesriigid, kes soovivad kasutada punktis 7.1 osutatud lisapäevi, esitavad komisjonile hiljemalt 15. juuniks 2014 taotluse koos elektrooniliste aruannetega, mis sisaldavad I tabelis sätestatud püügivahendite rühma kohta järgmiseid arvutuse üksikasju:

(a)     püügitegevuse lõpetanud laevade loetelu, koos viitega nende ELi laevastikuregistri numbrile (CFR) ja mootorivõimsusele;

(b)     kõnealuste laevade püügitegevus 2003. aastal, arvutatuna merepäevades vastavalt püügivahendite rühmadele.

7.5.        Sellise liikmesriigi taotluse alusel võib komisjon rakendusaktidega eraldada liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt liikmesriigile määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

7.6.        Liikmesriik võib kõnealused täiendavad merepäevad 2014. aasta püügiperioodi jooksul ümber jaotada kõigi või osa oma allesjäänud kalalaevade vahel, millel on õigus kasutada vastavat kindlaksmääratud püügivahendit.

7.7.        Püügitegevuse alalise lõpetamisega seoses komisjoni poolt 2013. aasta püügiperioodiks määratud lisapäevad lisatakse maksimaalsele arvule päevadele liikmesriigi kohta vastavalt tabelile I. Need lisapäevad eraldatakse tabelis I esitatud püügivahendite rühmadele ning nende piirmäärade suhtes kohaldatakse püügipäevade muudatust, mis tuleneb käesolevast, 2014. aasta püügiperioodi käsitlevast määrusest.

7.8.        Erandina punktidest 7.1–7.5 võib komisjon erakorraliselt anda liikmesriigile 2014. aasta püügiperioodil täiendavaid püügipäevi, võttes aluseks kalapüügitegevuse lõpetamise ajavahemikus 1. veebruarist 2004 kuni 31. jaanuarini 2013, kui selle kohta ei ole varem esitatud lisapäevade taotlust.

8.           LISAPÄEVADE MÄÄRAMINE TEADUSLIKU VAATLEMISE TÕHUSTAMISEKS

8.1.        Komisjon võib eraldada ajavahemikul 1. veebruarist 2014 kuni 31. jaanuarini 2015 liikmesriikidele kolm lisapäeva, mille jooksul laev võib viibida piirkonnas teadlaste ja kalandussektori partnerluses läbiviidava tõhustatud teadusliku vaatlemiskava alusel, kui laeva pardal on kindlaksmääratud püügivahendeid. Selline kava keskendub eelkõige vette tagasi lastava saagi hulgale ja saagi koostisele ning on põhjalikum, kui on määratletud andmete kogumise nõuetes, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 199/2008 ning selle rakenduseeskirjades seoses riiklike programmidega.

8.2.        Teaduslikud vaatlejad on kalalaeva omanikust, kaptenist ning meeskonnaliikmetest sõltumatud.

8.3.        Punktis 8.1 nimetatud eraldisi kasutada soovivad liikmesriigid esitavad komisjonile kinnitamiseks tõhustatud teadusliku vaatlemiskava kirjelduse.

8,4.        Nimetatud kirjelduse alusel ja pärast konsulteerimist STECFiga võib komisjon rakendusaktidega eraldada asjaomasele liikmesriigile täiendava arvu päevi, mis lisatakse punkti 5 kohaselt sellele liikmesriigile ning tõhustatud teadusliku vaatluskavaga hõlmatud laevadele, piirkonnale ja püügivahenditele määratud päevade arvule. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

8.5.        Kui komisjon on liikmesriigi esitatud teadusliku vaatluskava varem heaks kiitnud ning asjaomane liikmesriik soovib jätkata selle kohaldamist muutusteta, teavitab ta komisjoni tõhustatud vaatluskava jätkamisest neli nädalat enne kava kohaldamisaja algust.

IV PEATÜKK HALDAMINE

9.           ÜLDINE KOHUSTUS

Liikmesriigid haldavad maksimaalset lubatud püügikoormust vastavalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 26–35 sätestatud tingimustele.

10.         PÜÜGIPERIOODID

10.1.      Liikmesriik võib jagada piirkonnas viibimise päevad, mis on esitatud I tabelis, ühe- või mitmekuuse kestusega püügiperioodideks.

10,2.      Päevade või tundide arvu, mille jooksul laev võib püügiperioodi jooksul piirkonnas viibida, määrab kindlaks asjaomane liikmesriik.

10.3.      Kui liikmesriik lubab oma lipu all sõitval laeval piirkonnas viibida teatava arvu tunde, jätkab liikmesriik päevade kasutamise mõõtmist punktis 9 täpsustatud viisil. Komisjoni taotlusel kirjeldab liikmesriik, milliseid ennetusmeetmeid on võetud selleks, et vältida püügipäevade ülemäärast kasutamist piirkonnas tulenevalt sellest, et laev lahkub piirkonnast enne 24tunnise perioodi lõppu.

V PEATÜKK ERALDATUD PÜÜGIKOORMUSTE VAHETAMINE

11.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ÜHE LIIKMESRIIGI LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

11.1.      Liikmesriik võib anda tema lipu all sõitvale kalalaevale loa kanda piirkonnas viibimise päevad, mille kasutamiseks tal on luba, üle teisele sama liikmesriigi lipu all asjaomases piirkonnas sõitvale laevale, tingimusel et laeva poolt vastuvõetud päevade arvu ja laeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutis (kilovatt-päevad) on võrdne doonorlaeva ülekantud päevade arvu ja doonorlaeva kilovattides väljendatud mootorivõimsuse korrutisega või sellest väiksem. Laevade mootorivõimsus kilovattides vastab kummagi laeva mootorivõimsusele, mis on registreeritud ELi kalalaevastiku registris.

11.2.      Punkti 11.1 kohaselt üle kantud piirkonnas viibimise päevade koguarvu ja doonorlaeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis ei tohi olla suurem kui doonorlaeva poolt kalapüügipäeviku järgi aastatel 2001, 2002, 2003, 2004 ja 2005 kõnealuses piirkonnas kasutatud aasta keskmise püügipäevade arvu ja laeva kilovattides mõõdetud mootorivõimsuse korrutis.

11.3.      Punktis 11.1 kirjeldatud viisil võivad omavahel päevi üle kanda need laevad, mis ühe ja sama püügiperioodi kestel kasutavad kindlaksmääratud püügivahendeid.

11.4.      Liikmesriigid annavad komisjoni taotlusel teavet toimunud ülekandmiste kohta. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada tabelivormid käesolevas punktis nimetatud teabe kogumiseks ja edastamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

12.         PÄEVADE ÜLEKANDMINE ERI LIIKMESRIIKIDE LIPU ALL SÕITVATE KALALAEVADE VAHEL

Liikmesriigid võivad lubada piirkonnas viibimise päevade ülekandmist nende lipu all sõitvate kalalaevade vahel sama püügiperioodi ja piirkonna piires tingimusel, et kohaldatakse samu punktides 4.2, 4.4, 5, 6 ja 10 sätestatud tingimusi. Kui liikmesriigid otsustavad anda sellise ülekandmise loa, teatavad nad komisjonile enne ülekandmise toimumist ülekandmise üksikasjad, sealhulgas ülekantavate päevade arvu, püügikoormuse ja vajaduse korral sellega seotud kvoodid.

VI PEATÜKK ARUANDEKOHUSTUS

13.         PÜÜGIKOORMUSE ARUANNE

Määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklit 28 kohaldatakse käesoleva lisa reguleerimisalasse kuuluvate laevade suhtes. Nimetatud artiklis osutatud geograafilise piirkonna all mõeldakse käesoleva lisa punktis 2 määratletud piirkonda.

14.         ANDMETE KOGUMINE

Liikmesriigid koguvad käesolevas lisas sätestatud teabe alusel, mida kasutatakse piirkonnas viibitud püügipäevade haldamiseks, kvartalite kaupa andmeid kogu püügikoormuse kohta, mis on piirkonnas kasutatud veetavate püünistega ja passiivpüünistega püügil, ning eri püügivahendeid kasutavate laevade kasutatud püügikoormuste kohta piirkonnas ja nende laevade mootorivõimsuse kohta kilovatt-päevades.

15.         ANDMETE ESITAMINE

Komisjoni taotluse korral edastavad liikmesriigid punktis 14 määratletud andmed komisjonile tabeli kujul, mille vorm on sätestatud II ja III tabelis, saates need e-posti aadressile, mille komisjon liikmesriikidele teatab. Komisjoni taotlusel saadavad liikmesriigid komisjonile neile eraldatud püügikoormuse ja selle kasutamise kohta üksikasjaliku teabe, mis hõlmab kogu 2013. ja 2014. aasta püügiperioodi või osa sellest, kasutades IV ja V tabelis sätestatud vormi.

II tabel Aruandevorm kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Liikmesriik || Püügivahend || Aasta || Püügikoormuse koonddeklaratsioon

(1) (2) || (3) || (4)

III tabel Andmete esitusviis kilovatt-päevade kohta aastate kaupa

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[8] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2) Püügivahend || 2 || || Üks järgmistest püügivahendite liikidest BT = piimtraalid ≥ 80mm GN = nakkevõrk < 220 m TN = abar või takervõrk < 220 mm

(3) Aasta || 4 || || Kas 2006 või 2007 või 2008 või 2009 või 2010 või 2011 või 2012 või 2013 või 2014

(4) Püügikoormuse koonddeklaratsioon || 7 || P || Kilovatt-päevades väljendatud püügikoormuse summa kõnealuse aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

IV tabel Aruandevorm laevaga seotud teabe kohta

Liikmesriik || CFR || Pardatähis || Püügiperioodi kestus || Teatatud püügivahendid || Teatatud püügivahendi(te) lubatud kasutuspäevade arv || Päevade arv, mil teatatud püügivahendit/püügivahendeid kasutati || Ülekantud päevad

Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || … || Nr 1 || Nr 2 || Nr 3 || …

(1) (2) || (3) || (4) || (5) || (5) || (5) || (5) || (6) || (6) || (6) || (6) || (7) || (7) || (7) || (7) || (8)

V tabel Laevaga seotud andmete esitamise vorm

Rubriik || Maksimaalne tähtede/numbrite arv || Joondus[9] V(asakule)/P(aremale) || Määratlus ja märkused

(1) Liikmesriik || 3 || || Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood), kus laev on registreeritud

(2) CFR || 12 || || ELi kalalaevastiku registri number (CFR) Kalalaeva kordumatu identifitseerimisnumber Liikmesriik (kolmetäheline ISO-kood) ja identifitseeriv seerianumber (9 kohta). Kui seerianumber on lühem kui 9 kohta, tuleb vasakule poole nulle juurde lisada

(3) Pardatähis || 14 || V || Vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1381/87

(4) Püügiperioodi kestus || 2 || V || Püügiperioodi pikkus kuudes

(5) Teatatud püügivahendid || 2 || V || Üks järgmistest püügivahendite liikidest BT = piimtraalid ≥ 80mm GN = nakkevõrk < 220 m TN = abar või takervõrk < 220 mm

(6) Teatatud püügivahendi(te)le kehtiv eritingimus || 3 || V || Päevade arv, mille jooksul laeval on IIC lisa kohaselt õigus valida teatatud püügivahendeid, ja teatatud püügiperioodi pikkus.

(7) Teatatud püügivahendi(te)ga püütud päevade arv || 3 || V || Päevade arv, mil kalalaev on teatatud püügiperioodi jooksul tegelikult olnud püügipiirkonnas ja kasutanud teatatud püügivahendeid.

(8) Ülekantud päevad || 4 || V || Ülekantud päevade korral näidata „– ülekantud päevade arv” ja saadud päevade korral näidata „+ ülekantud päevade arv”.

IID LISA

KALALAEVADE PÜÜGIVÕIMALUSED TOBIAPÜÜGIL ICES IIa JA IIIa RAJOONIS NING ICES IV ALAPIIRKONNAS

IA lisas kindlaks määratud tobiavarude püügivõimaluste haldamiseks ICES IIa ja IIIa rajoonis ja ICES IV alapiirkonnas on majandamispiirkonnad, kus kohaldatakse konkreetseid püügipiiranguid, esitatud allpool ja käesoleva lisa liites:

Tobiavarude majandamispiirkond || ICESi statistilised ruudud

1 || 31–34 E9–F2; 35 E9–F3; 36 E9–F4; 37 E9–F5; 38–40 F0–F5; 41 F5–F6

2 || 31–34 F3–F4; 35 F4–F6; 36 F5–F8; 37–40 F6–F8; 41 F7–F8

3 || 41 F1–F4; 42–43 F1–F9; 44 F1–G0; 45–46 F1–G1; 47 G0

4 || 38–40 E7–E9; 41–46 E6–F0

5 || 47–51 E6 + F0–F5; 52 E6–F5

6 || 41–43 G0–G3; 44 G1

7 || 47–51 E7–E9;

IID lisa 1. liide

Tobiavarude majandamise piirkonnad

[1]               Nõukogu 4. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1954/2003, mis käsitleb teatavate ühenduse kalastuspiirkondade ja kalavarudega seotud püügikoormuse korraldamist (ELT L 289, 7.11.2003, lk 1).

[2]               Nõukogu 27. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.8.2006, lk 1).

[3]               Nõukogu 24. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 744/2008, millega nähakse ette ajutine erimeede, et edendada majanduskriisi tõttu kannatavate Euroopa Ühenduse kalalaevastike ümberkorraldamist (ELT L 202, 31.7.2008, lk 1).

[4]               Nõukogu 25. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 199/2008 kalandussektori andmete kogumist, haldamist ja kasutamist käsitleva ühenduse raamistiku loomise ning ühise kalanduspoliitikaga seotud teadusliku nõustamise toetamise kohta (ELT L 60, 5.3.2008, lk 1).

[5]               See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[6]               See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[7]               Komisjoni 20. mai 1987. aasta määrus (EMÜ) nr 1381/87, millega kehtestatakse kalalaevade tähistamist ja dokumenteerimist käsitlevad üksikasjalikud eeskirjad (EÜT L 132, 21.5.1987, lk 9).

[8]               See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

[9]               See teave on asjakohane andmete esitamisel kindlaksmääratud pikkusega vormis.

III LISA

KOLMANDA RIIGI VETES KALA PÜÜDVATE ELi LAEVADE KALAPÜÜGILUBADE MAKSIMAALNE ARV

Püügipiirkond || Püügiliik || Kalapüügilubade arv || Kalapüügilubade jaotamine liikmesriikide vahel || Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra veed ja Jan Mayeni ümbruse püügipiirkond || Heeringas, põhja pool 62°00' N || pm || pm || pm

Põhjalähedased liigid, põhja pool 62°00' N || pm || pm || pm

Harilik makrell || Ei kohaldata || Ei kohaldata || pm[1]

Töönduslikud liigid, lõuna pool 62°00' N || pm || pm || pm

IV LISA

ICCATi KONVENTSIOONI PIIRKOND[2]

1.           ELi söödalaevade ja veoõngedega laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Atlandi ookeani idaosas aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania || pm

Prantsusmaa || pm

Euroopa Liit || pm

2.           ELi rannalähedase püügi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud Vahemeres aktiivselt püüda harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115 cm:

Hispaania || pm

Prantsusmaa || pm

Itaalia || pm

Küpros || pm

Malta || pm

Euroopa Liit || pm

3.           ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud kasvatamise eesmärgil aktiivselt püüda Aadria meres harilikku tuuni, mille suurus ja kaal on vahemikus 8 kg/75 cm ja 30 kg/115:

Horvaatia || pm

Itaalia || pm

Euroopa Liit || pm

4.           Liikmesriikide nende kalalaevade arv ja kogumahutavuse (GT) abil väljendatud püügivõimsus, millele võib anda loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres harilikku tuuni püüda, pardal hoida, ümber laadida, transportida või lossida

Tabel A

|| Kalalaevade arv[3]

|| Küpros || Kreeka[4] || Horvaatia || Itaalia || Prantsusmaa || Hispaania || Malta[5]

Seinnoodalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Õngepüügilaevad || pm[6] || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Söödalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Käsiõngelaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Traalerid || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Muud rannalähedase püügi laevad[7] || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Tabel B

|| Kogumahutavuse abil väljendatud püügivõimsus

|| Küpros || Horvaatia || Kreeka || Itaalia || Prantsusmaa || Hispaania || Malta

Seinnoodalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Õngepüügilaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Söödalaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Käsiõngelaevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Traalerid || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

Muud rannalähedase püügi laevad || pm || pm || pm || pm || pm || pm || pm

5.           Mõrdade arv, millele liikmesriigid on andnud hariliku tuuni püügi loa Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

|| Mõrdade arv

Hispaania || pm

Itaalia || pm

Portugal || pm[8]

6.           Hariliku tuuni kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus ja kalakasvandustesse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus, mille iga liikmesriik võib eraldada oma kalakasvandustele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres.

Tabel A

Tuunide kasvatamise ja nuumamise maksimaalne võimsus

|| Kalakasvatusettevõtete arv || Tootmisvõimsus tonnides

Hispaania || pm || pm

Itaalia || pm || pm

Kreeka || pm || pm

Küpros || pm || pm

Horvaatia || pm || pm

Malta || pm || pm

Tabel B

Kalakasvandusse viidava loodusest püütud hariliku tuuni maksimaalne kogus (tonnides)

Hispaania || pm

Itaalia || pm

Kreeka || pm

Küpros || pm

Horvaatia || pm

Malta || pm

V LISA

CCAMLRi KONVENTSIOONI PIIRKOND

A OSA SIHTPÜÜGI KEELD CCAMLRi KONVENTSIOONI ALAS

Sihtliigid || Piirkond || Keeluaeg

Haid (kõik liigid) || Konventsiooni piirkond || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

Notothenia rossii || FAO 48.1. Antarktika, poolsaareala FAO 48.2. Antarktika, Orkney saarte lõunaosa ümbrus FAO 48.3. Antarktika, Lõuna-Georgia saare ümbrus || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

Merikogerlased || FAO 48.1. Antarktika(1) FAO 48.2. Antarktika(1) || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

Gobionotothen gibberifrons Chaenocephalus aceratus Pseudochaenichthys georgianus Lepidonotothen squamifrons Patagonotothen guntheri Electrona carlsbergi[9] || FAO 48.3. || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

Dissostichus spp. || FAO 48.5. Antarktika || 1. detsember 2011 kuni 30. november 2014

Dissostichus spp. || FAO 88.3. Antarktika(1) FAO 58.5.1. Antarktika(1) (2) FAO 58.5.2. Antarktika ida pool 79°20' E ja väljaspool majandusvööndit lääne pool 79°20' E(1) FAO 58.4.4. Antarktika(1) (2) FAO 58.6. Antarktika(1) FAO 58.7. Antarktika(1) || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

Lepidonotothen squamifrons || FAO 58.4.4.(1)(2) || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

Kõik liigid, välja arvatud Champsocephalus gunnari ja Dissostichus eleginoides || FAO 58.5.2. Antarktika || 1. detsember 2011 kuni 30. november 2014

Dissostichus mawsoni || FAO 48.4. Antarktika(1) ala, mille piirid on 55°30′ lõunalaiust ja 57°20′ lõunalaiust ning 25°30′ läänepikkust ja 29°30′ läänepikkust || 1. jaanuar – 31. detsember 2014

(1)         Välja arvatud teadustöö eesmärgil. (2)         Välja arvatud riikide jurisdiktsiooni all olevad veed (majandusvööndid).

B OSA LUBATUD KOGUPÜÜK JA KAASPÜÜGI PIIRNORMID CCAMLRi PIIRKONNA TEADUSUURINGUTEGA SEOTUD PÜÜGIPIIRKONDADES AASTATEL 2013/2014

Alapiirkond/ Rajoon || Piirkond || Hooaeg || Uurimisüksus (SSRU) || Dissotichus spp. püügi piirnorm (tonnides) || Kaaspüügi piirnorm (tonnides)(1)

Railased || Macrourus spp. || Muud liigid

58.4.1. || Kogu rajoon || 1. detsember 2013 kuni 30. november 2014 || SSRUd A, B, D, ja F: pm SSRU C: pm SSRU E: pm SSRU G: pm (2) SSRU H: pm (2) || Kokku pm || Kõik rajoon: pm || Kõik rajoon: pm || Kõik rajoon: pm

58.4.2. || Kogu rajoon || 1. detsember 2013 kuni 30. november 2014 || SSRU A, B, C ja D pm SSRU E: pm || Kokku pm || Kõik rajoon: pm || Kõik rajoon: pm || Kõik rajoon: pm

58.4.3a. || Kogu rajoon || 1. mai kuni 31. august 2014 || || Kokku pm || Kõik rajoon: pm || Kõik rajoon: pm || Kõik rajoon: pm

88.1. || Kogu alapiirkond || 1. detsember 2013 kuni 31. august 2014 || SSRU A, D, E, F ja M: pm SSRU B, C ja G: pm SSRU H, I ja K: pm SSRU J ja L: pm || Kokku pm || pm SSRU A, D, E, F ja M: pm SSRU B, C ja G: pm SSRU H, I ja K: pm SSRU J ja L: pm || pm SSRU A, D, E, F ja M: 0 SSRU B, C ja G: 40 SSRU H, I ja K: 320 SSRU J ja L: 70 || pm SSRU A, D, E, F ja M: 0 SSRU B, C ja G: 60 SSRU H, I ja K: 60 SSRU J ja L: 40

88.2. || Lõuna pool 65o S || 1. detsember 2013 kuni 31. august 2014 || SSRU A, B ja I: pm SSRU C, D, E, F ja G: pm SSRU H: pm || Kokku pm || pm SSRU A, B ja I: pm SSRU C, D, E, F ja G: pm SSRU H: pm || pm SSRU A, B ja I: pm SSRU C, D, E, F ja G: pm SSRU H: pm || pm SSRU A, B ja I: pm SSRU C, D, E, F ja G: pm SSRU H: pm

(1)         Väikeste uurimisüksuste (SSRU) kaaspüügi piirnormidega seonduvad eeskirjad, mida kohaldatakse alapiirkonna kogu kaaspüügi piirnormide raames järgmiselt: – railised: 5 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või pm tonni, olenevalt sellest, kumb on suurim; – Macrourus spp. 16 % Dissostichus spp. püügi piirnormist või pm tonni, olenevalt sellest, kumb on suurem, välja arvatud statistiline rajoon 58.4.3a ja statistiline rajoon 88.1; – muud liigid: pm tonni SSRU kohta. (2)             Piirnorm, et võimaldada Hispaanial alustada aastatel 2013/2014 vähendamise eksperimenti.

B osa V lisa liide

Väikeste Uurimisalade (SSRU) loetelu

Piirkond || Uurimisüksus (SSRU) || Piirjoon

48.6 || A || Punktist 50° S 20° W otse itta kuni 1°30' E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 50° S.

|| B || Punktist 60° S 20° W otse itta kuni 10° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 10° W otse itta kuni nullmeridiaanini, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 60° S nullmeridiaanil otse itta kuni 10° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni nullmeridiaanini, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| E || Punktist 60° S 10° E otse itta kuni 20° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 10° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| F || Punktist 60° S 20° E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 20° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| G || Punktist 50° S 1°30' E otse itta kuni 30° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 1°30' E, sealt otse põhja kuni 50° S.

|| ||

58.4.1 || A || Punktist 55° S 86° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 55° S.

|| B || Punktist 60° S 86° E otse itta kuni 90° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 64° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 90° E otse itta kuni 100° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 90° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 60° S 100° E otse itta kuni 110° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 100° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| E || Punktist 60° S 110° E otse itta kuni 120° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| F || Punktist 60° S 120° E otse itta kuni 130° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| G || Punktist 60° S 130° E otse itta kuni 140° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| H || Punktist 60° S 140° E otse itta kuni 150° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

58.4.2 || A || Punktist 62° S 30° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| B || Punktist 62° S 40° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| C || Punktist 62° S 50° E otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 50° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| D || Punktist 62° S 60° E otse itta kuni 70° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| E || Punktist 62° S 70° E otse itta kuni 73°10' E, sealt otse lõunasse 64° S, sealt otse itta 80° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 70° E, sealt otse põhja kuni 62° S.

|| ||

58.4.3a || A || Kogu rajoon, punktist 56° S 60° E otse itta kuni 73°10' E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 60° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

|| ||

58.4.3b || A || Punktist 56° S 73°10' E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 73°10' E, sealt otse põhja kuni 56° S.

|| B || Punktist 60 ° S 73°10' E otse itta kuni 86 ° E, sealt lõunasse kuni 64 ° S, sealt otse läände kuni 73°10' E, sealt otse põhja kuni 60 ° S.

|| C || Punktist 59 ° S 73°10' E otse itta kuni 79° E, sealt lõunasse kuni 60 ° S, sealt otse läände kuni 73°10' E, sealt otse põhja kuni 59 ° S.

|| D || Punktist 59° S 79° E otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 60° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 59° S.

|| E || Punktist 56° S 79° E otse itta kuni 80° E, sealt otse põhja kuni 55° S, sealt otse itta kuni 86° E, sealt otse lõunasse kuni 59° S, sealt otse läände kuni 79° E, sealt otse põhja kuni 56° S.

|| ||

58.4.4 || A || Punktist 51° S 40° E otse itta kuni 42° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

|| B || Punktist 51° S 42° E otse itta kuni 46° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 42° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

|| C || Punktist 51° S 46° E otse itta kuni 50° E, sealt otse lõunasse kuni 54° S, sealt otse läände kuni 46° E, sealt otse põhja kuni 51° S.

|| D || Kogu rajoon, välja arvatud SSRUd A, B, C, ja mille välispiir algab punktist 50° S 30° E, sealt otse itta kuni 60° E, sealt otse lõunasse kuni 62° S, sealt otse läände kuni 30° E, sealt otse põhja kuni 50° S.

58.6 || A || Punktist 45° S 40° E otse itta kuni 44° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 40° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| B || Punktist 45° S 44° E otse itta kuni 48° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 44° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| C || Punktist 45° S 48° E otse itta kuni 51° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 48° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| D || Punktist 45° S 51° E otse itta kuni 54° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 51° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| ||

58.7 || A || Punktist 45° S 37° E otse itta kuni 40° E, sealt otse lõunasse kuni 48° S, sealt otse läände kuni 37° E, sealt otse põhja kuni 45° S.

|| ||

88,1 || A || Punktist 60° S 150° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| B || Punktist 60° S 170° E otse itta kuni 179° E, sealt otse lõunasse kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 179° E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178° W, sealt otse põhja kuni 66°40' S, sealt otse läände kuni 179° E, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 65° S 150° E otse itta kuni 160° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

|| E || Punktist 65° S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 68°30' S, sealt otse läände kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 65° S.

|| F || Punktist 68°30' S 160° E otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° E, sealt otse põhja kuni 68°30' S.

|| G || Punktist 66°40' S 170° E otse itta kuni 178° W, sealt otse lõunasse kuni 70° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 66°40' S.

|| H || Punktist 70°50' S 170° E otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 170° E, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| I || Punktist 70° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 73° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 70° S.

|| J || Punktist 73° S rannikul 170° E lähedal otse itta kuni 178°50' E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni 170° E, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

|| K || Punktist 73° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 76° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 73° S.

|| L || Punktist 76 ° S 178°50' E otse itta kuni 170° W, sealt otse lõunasse kuni 80 ° S, sealt otse läände kuni 178°50' E, sealt otse põhja kuni 76 ° S.

|| M || Punktist 73° S rannikul 169°30' E lähedal otse itta kuni 170° E, sealt otse lõunasse kuni 80° S, sealt otse läände kuni rannikuni, sealt põhjasuunas piki rannikut kuni 73° S.

88.2 || A || Punktist 60° S 170° W otse itta kuni 160° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 170° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| B || Punktist 60° S 160° W otse itta kuni 150° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 160° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 70°50' S 150° W otse itta kuni 140° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| D || Punktist 70°50' S 140° W otse itta kuni 130° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 140° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| E || Punktist 70°50' S 130° W otse itta kuni 120° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 130° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| F || Punktist 70°50' S 120° W otse itta kuni 110° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 120° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| G || Punktist 70°50' S 110° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 110° W, sealt otse põhja kuni 70°50' S.

|| H || Punktist 65° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 70°50' S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 65° S.

|| I || Punktist 60° S 150° W otse itta kuni 105° W, sealt otse lõunasse kuni 65° S, sealt otse läände kuni 150° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| ||

88.3 || A || Punktist 60° S 105° W otse itta kuni 95° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 105° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| B || Punktist 60° S 95° W otse itta kuni 85° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 95° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| C || Punktist 60° S 85° W otse itta kuni 75° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 85° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

|| D || Punktist 60° S 75° W otse itta kuni 70° W, sealt otse lõunasse kuni rannikuni, sealt läänesuunas piki rannikut kuni 75° W, sealt otse põhja kuni 60° S.

C OSA EUPHAUSIA SUPERBA PÜÜGIS OSALEMISE KAVATSUSE TEATIS

Lepinguosaline:

Püügihooaeg:

Laeva nimi:

Eeldatav püügimaht (tonnides):

Püügitehnika: || Tavaline traalpüük

pidevpüügisüsteem

noodapärasse pumpamine

Muud heakskiidetud meetodid: Palun täpsustada

Püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu otseseks hindamiseks kasutatud meetodid[10]:

Saagist saadavad tooted ja nende ümberarvestustegurid[11]:

Toote liik || Protsent saagist || Teisendustegur[12] ||

|| || ||

|| || ||

|| || ||

Alapiirkond/rajoon || || Dets || Jaan || Veebr || Märts || Aprill || Mai || Juuni || Juuli || Aug || Sept || Okt || Nov

48.1 || || || || || || || || || || || ||

48.2 || || || || || || || || || || || ||

48.3 || || || || || || || || || || || ||

48.4 || || || || || || || || || || || ||

48.5 || || || || || || || || || || || ||

48.6 || || || || || || || || || || || ||

58.4.1 || || || || || || || || || || || ||

58.4.2 || || || || || || || || || || || ||

88.1 || || || || || || || || || || || ||

88.2 || || || || || || || || || || || ||

88.3 || || || || || || || || || || || ||

X || Märkida ristiga kõige tõenäolisem püügiaeg.

|| Kuna ennetuslikke püügi piirnorme ei ole kehtestatud, käsitatakse seda uurimusliku püügina.

Siin esitatavad üksikasjad on üksnes informatiivsed ega takista püügi läbiviimist täpsustamata piirkondades ja aegadel.

D OSA PÜÜGIVAHENDITE KUJU JA PÜÜGITEHNIKAD

Võrgu ava (suudme) ümbermõõt (m) || Vertikaalne ava (m) || Horisontaalne ava (m)

|| ||

Võrgu paneeli pikkus ja võrgusilma suurus

Paneel || Pikkus (m) || Võrgusilma suurus (mm)

1. paneel || ||

2. paneel || ||

3. paneel || ||

… || ||

Viimane paneel (noodapära) || ||

Esitada iga kasutatud võrgu kuju joonis.

Kasutatakse mitut püügitehnikat[13]: Jah Ei

|| Püügitehnika || Kui suurt osa ajast eeldatavalt kasutatakse (%)

1 || ||

2 || ||

3 || ||

4 || ||

5 || ||

… || || Kokku 100 %

Kas on olemas mereimetajate võrku sattumist välistav seade[14]: Jah Ei

Selgitage püügitehnikat, püügivahendite kuju ja omadusi ning püügistruktuuri:

VI LISA

IOTC KONVENTSIOONI ALA

1.           ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda troopikatuune

Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || Püügivõimsus (kogumahutavus) ||

Hispaania || 22 || 61 364 ||

Prantsusmaa || 22 || 33 604

Portugal || 5 || 1 627 ||

Euroopa Liit || 49 || 96 595 ||

2.           ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud IOTC konventsiooni alas püüda mõõkkala ja pikkuim-tuuni

Liikmesriik || Laevade maksimaalne arv || Püügivõimsus (kogumahutavus)

Hispaania || 27 || 11 590

Prantsusmaa || 41 || 5 382

Portugal || 15 || 6 925

Ühendkuningriik || 4 || 1 400

Euroopa Liit || 87 || 25 297

3.           Punktis 1 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka mõõkkala ja pikkuim-tuuni.

4.           Punktis 2 osutatud laevadel on luba püüda IOTC konventsiooni alas ka troopikatuuni.

VII LISA

WCPFC KONVENTSIOONI PIIRKOND

ELi laevade maksimaalne arv, kellel on lubatud püüda mõõkkala Vaikse ookeani lääne- ja keskosa kalanduskomisjoni (WCPFC) piirkonnast lõuna pool 20° lõunalaiust

Hispaania || pm

Euroopa Liit || pm

VIII LISA

ELI VETES KALA PÜÜDVATE KOLMANDATE RIIKIDE LAEVADE KALAPÜÜGILUBADEGA SEOTUD KOGUSELISED PIIRANGUD

Lipuriik || Püügiliik || Kalapüügilubade arv || Korraga kohalviibivate laevade maksimaalne arv

Norra || Heeringas, põhja pool 62°00' N || pm || pm

Venetsueela[15] || Riffahvenad (Prantsuse Guajaana veed) || pm || pm

[1]                      Ilma et see mõjutaks Rootsile Norra poolt vastavalt väljakujunenud tavale antud täiendavaid litsentse.

[2]               1., 2. ja 3. punktis esitatud arvud võivad väheneda, et liidu rahvusvahelised kohustused oleksid täidetud.

[3]               Tabeli A 4. jaotise arve võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

[4]               Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

[5]               Ühe keskmise suurusega seinnoodalaeva võib asendada kuni kümne õngejadalaevaga.

[6]               Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid.

[7]               Mitmeotstarbelised laevad, mis kasutavad erinevaid püügivahendeid (õngejada, käsiõng, veoõngejada).

[8]               Seda arvu võib veel suurendada, tingimusel et liidu rahvusvahelised kohustused on täidetud.

[9]               Välja arvatud teadustöö eesmärgil.

[10]             Alates 2013/2014. püügihooajast kasutatakse suunisena C1 vormis esitatud tabelit, teatis peab sisaldama püütud tavalise hiilgevähi eluskaalu hindamise täpse ja üksikasjaliku meetodi kirjeldust, sealhulgas teavet ja võimalusel andmeid, et hinnata laevade poolt teatatud eluskaaluga seotud ebakindlust või mõista nende hinnangute tegemiseks kasutatud aluseks olevate konstantide muutumist, ning juhul, kui kasutatakse ümberarvestuskoefitsienti, täpse ja üksikasjaliku meetodi kirjeldust, kuidas iga ümberarvestustegur saadi. Riigid ei pea sellist kirjeldust järgmistel hooaegadel taas esitama, va kui on muudetud eluskaalu hindamismeetodit.

[11]             Anda teavet niipalju kui võimalik.

[12]             Ümberarvestustegur = eluskaal/kaal pärast töötlemist.

[13]             Kui jah, siis kui sageli püügitehnikat vahetatakse:

[14]             Kui on, siis esitage seadme joonis:

[15]             Kõnealuste kalapüügilubade saamiseks tuleb tõendada, et püügiluba taotleva laevaomaniku ja Prantsuse Guajaana departemangus asuva töötlemisettevõtte vahel on olemas kehtiv leping, mis sisaldab kohustust lossida asjaomaselt laevalt kõnealuses departemangus vähemalt 75 % kogu riffahvena püügist töötlemiseks lepingujärgses töötlemisettevõttes. Kõnealuse lepingu peavad kinnitama Prantsuse ametiasutused, kes tagavad, et leping vastab nii lepinguosalise töötlemisettevõtte tegelikule mahule kui ka Guajaana majanduse arenguga seotud eesmärkidele. Lepingu nõuetekohaselt kinnitatud koopia lisatakse püügiloa taotlusele. Kõnealusest kinnitusest keeldumise korral teatavad Prantsuse ametiasutused sellest asjaomasele lepinguosalisele ja komisjonile ning esitavad keeldumise põhjendused.