SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesoleva nõukogu otsusega muudetakse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (2007/198/Euratom), et sätestada alus nimetatud ühisettevõtte (edaspidi „tuumasünteesienergeetika ühisettevõte”) tegevuse rahastamiseks ajavahemikul 2014-2020 Euratomi asutamislepingu alusel.

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ehitusetapi kuluprognoos (ainult Euroopa puhul) ajavahemikuks 2007–2020 olid 2010. aasta märtsis 7,2 miljardit eurot (2008. aasta hindades). 2010. aasta juulis piiras nõukogu nimetatud etapile antava Euroopa rahalise toetuse 6,6 miljardi euroni (2008. aasta hindades). 2013. aasta veebruaris kehtestas Euroopa Ülemkogu mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses kehtestatud Euratomi ITERiga seotud kohustuste piirmääraks 2,707 miljonit eurot ajavahemikul 2014–2020 (2011. aasta hindades).

Seitsmenda raamprogrammi alusel tehakse Euratomi osamaks kättesaadavaks Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastuvõetud ühenduse teadus- ja koolitusprogrammide kaudu. Nimetatud rahastamisviis eeldas teadusprogrammide suhtes kohaldatavate osalust, eeskirju, planeerimist, järelevalvet ja hindamist käsitlevate nõuete täitmist. Need nõuded ei ole enam vajalikud, kui võtta arvesse tuumasünteesienergeetika ühisettevõttele tema põhikirjaga antud pädevust ja rolli.

Erinevalt seitsmendast raamprogrammist ei ole käesoleva ettepaneku puhul tegemist Euratomi asutamislepingu artikli 7 kohase teadusprogrammiga. Ettepanek põhineb hoopis artiklil 47 ja selles käsitletakse Euratomi osalust ühisettevõtte rahastamises.

Käesoleva muudatuse eesmärk on tagada rahaliste vahendite ülekandmine komisjonilt tuumasünteesienergeetika ühisettevõttele Euroopa osalusena ITER-projektis, ilma et kohaldataks eespool nimetatud teadusprogrammidele omaseid nõudeid. See ei takista siiski - eelkõige täiendavate kulude osas – ühisettevõtte liikmete (välja arvatud Euratom) vabatahtlikke annetusi vastavalt nimetatud ühisettevõtte põhikirja artikli 12 lõike 1 punktile c.

Käesolev muudatus võimaldab tagada kõnealuse projekti rahastamise järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul. Muudatuse eeliseks on asjaolu, et rahaliste vahendite ülekandmine ei ole enam piiratud viie aastaga, nagu on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 7 teadus- ja koolitusprogrammide osas. See periood ühildatakse mitmeaastase finantsraamistikuga ja kestab seitse aastat. Vastavalt ITERi lepingule kestab ITER-projekt algselt 35 aastat (st kuni 2041. aastani). Seetõttu on vaja edasisi nõukogu otsuseid, et jätkata Euratomi poolt kõnealusesse projekti tehtava osamakse rahastamist.

Käesoleva otsuse alusel rahastatava tegevusega toetatakse Euroopa termotuumasünteesi arendamise kokkuleppe (EFDA) osaliste poolt 2012. aasta novembrikuus vastu võetud tegevuskava rakendamist. Selle tegevuskava eesmärk on jõuda 2050. aastaks elektri tootmiseni tuumasünteesi teel. Käesoleval kujul kavandatud otsus võimaldab seega luua nõukogu määruse XXX [Euratomi teadus- ja koolitusprogramm] alusel rahastatavate termotuumaenergeetikaalaste teadusuuringute vahelise koostoime ja vastastikuse täiendavuse.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Käesolevas ettepanekus võetakse täielikult arvesse vastukaja, mida tekitas rohelisel raamatul „Probleemid ja võimalused: ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühise strateegilise raamistiku arendamine”[1] põhinev ulatuslik konsulteerimine teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” toetava Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) ettevalmistamise raames.

ITER kaasati kõnealustesse konsultatsioonidesse ning sise- ja välishindamistesse mõjuhinnangu koostamise jaoks. Kõnealuses mõjuhinnangus järeldati, et ITERil on eelised, mis tasakaalustavad teadus-, tehnilist ja finantsriski; need on pikaajalises perspektiivis termotuumaenergeetika kaubanduslik kasutus ning lühiajalises perspektiivis valdkonna konkurentsivõimest tulenev kasu.

Euroopa Ülemkogu poolt 8. veebruaril 2013. aastal vastu võetud otsuse põhjal sätestatakse käesoleva ettepanekuga projekti järjepidevus eelkõige meie rahvusvaheliste partnerite osas ja tagatakse ITER-projekti rahastamine kogu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesoleva nõukogu otsuse õiguslik alus on sätestatud Euratomi asutamislepingu artiklis 47. Käesolev otsus kujutab endast põhiõigusakti järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga kaetavaks ajavahemikuks ja on aluseks komisjoni poolt vastu võetavatele iga-aastastele rahastamisotsustele. Komisjoni otsustega võimaldatakse üle kanda rahalisi vahendeid tuumasünteesienergeetika ühisettevõttele ajavahemikul 2014-2020. Käesoleva ettepanekuga asendatakse komisjoni poolt 21. detsembril 2011 vastu võetud ettepanek, mis käsitleb nõukogu otsust ITER-projekti täiendava teadusprogrammi vastuvõtmise kohta (2014–2018)[2].

Hetkel on käimas tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte põhikirja muutmise protsess, mille peamiseks eesmärgiks on anda Horvaatiale hääletamisõigus pärast tema ühinemist Euratomiga 1. juulil 2013. Samuti muudetakse artikli 12 lõike 1 punkti a,[3] et laiendada rahastamise võimalusi Euroopa Liidu üldeelarve kaudu.

4.           MÕJU EELARVELE

Käesolevale nõukogu otsuse ettepanekule lisatud finantsselgituses esitatakse mõju eelarvele ning otsuse rakendamiseks vajalike personali- ja haldusressursside vajadus.

2013/0295 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 kolmandat ja neljandat lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu otsusega 2007/198/Euratom[4] on loodud ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte (edaspidi „tuumasünteesienergeetika ühisettevõte”), et anda Euroopa Aatomienergiaühenduse (edaspidi „Euratom”) panus ITERi Rahvusvahelisse Termotuumaenergeetika Organisatsiooni ja anda Euratomi panus koos Jaapaniga läbiviidavatesse laiema lähenemisviisi meetmetesse ning samuti valmistada ette ning koordineerida tegevusprogrammi tuumasünteesi näidisreaktori ja sellega seotud rajatiste ehituse ettevalmistamiseks.

(2)       Otsusega 2007/198/Euratom on kehtestatud ühisettevõtte kulude katmiseks prognoositud lähtesumma koos Euratomi esialgse kogupanusega nimetatud summasse, mis tehakse kättesaadavaks asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastuvõetud ühenduse teadus- ja koolitusprogrammide kaudu.

(3)       Tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ITERi ehitusetapi kuluprognoosid ajavahemikuks 2007–2020 olid 2010. aasta märtsis 7 200 000 000 eurot (2008. aasta hindades). 2010. aasta juulis piiras Euroopa Liidu Nõukogu nimetatud rahalise toetuse 6 600 000 000 euroni (2008. aasta hindades).

(4)       2013. aasta veebruaris kehtestasid Euroopa Parlament ja nõukogu Euratomi ITERiga seotud kohustuste piirmääraks mitmeaastases finantsraamistikus 2 707 000 000 eurot ajavahemikul 2014–2020 (2011. aasta hindades).

(5)       Otsust 2007/198/Euratom on vaja muuta, et ajavahemikul 2014–2020 oleks võimalik ühisettevõtte tegevust rahastada Euroopa Liidu üldeelarvest ja mitte Euratomi teadus- ja koolitusprogrammide kaudu.

(6)       Kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu tuumaenergiaalase teadustöö, sealhulgas juhitava termotuumasünteesi kohta, mis seob nende vastavad uurimisprogrammid Euratomi programmidega, peavad osalema ühisettevõtte tegevuse rahastamises. Nende rahaline panus tuleb kindlaks määrata Euratomiga sõlmitavates vastavates koostöölepingutes.

(7)       Otsus 2007/198/Euratom tuleb ajakohastada liidu rahaliste huvide kaitset käsitlevate sätete osas.

(8)       Nõukogu ja Euroopa Parlamenti tuleb teavitada otsuse 2007/198/Euratom rakendamisest ühisettevõtte poolt esitatud teabe põhjal.

(9)       Seepärast tuleks otsust 2007/198/Euratom vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2007/198/Euratom muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:

„Rahalised panused, mida teevad kolmandad riigid, kes on sõlminud Euratomiga koostöölepingu tuumaenergiaalase teadustöö, sealhulgas juhitava termotuumasünteesi kohta, mis seob nende vastavad uurimisprogrammid Euratomi programmidega, sätestatakse Euratomiga sõlmitavas vastavas koostöölepingus.”

2) Artikli 4 lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3.     Euratomi panus ühisettevõttesse ajavahemikul 2014-2020 on 2 915 015 000 eurot (jooksvas väärtuses).”

3) Artikli 4 lõige 4 jäetakse välja.

4) Lisatakse artikkel 5a:

„Artikkel 5a Liidu rahaliste huvide kaitse

1.       Komisjon astub vajalikke samme, tagamaks, et käesoleva otsuse alusel rahastatavate meetmete rakendamisel kaitstakse Euroopa Liidu finantshuve pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu ennetustegevusega, tõhusa kontrolliga ja alusetult väljamakstud summade sissenõudmisega ning eeskirjade eiramise tuvastamise korral tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate karistustega.

2.       Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapealse kontrollimise alusel kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid, alltöövõtjaid ja muid kolmandaid isikuid, keda on käesoleva otsuse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.       Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1073/1999* ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96** sätestatud korras eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva otsuse alusel rahastatava kokkuleppe, otsuse või lepingu puhul on esinenud pettust, korruptsiooni või mis tahes muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Ilma et see piiraks lõike 2 ja selle lõike esimese lõigu kohaldamist, antakse kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud koostöölepingutega, samuti käesoleva otsuse kohaldamisest tulenevate lepingute, kokkulepete ja otsustega komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile selgesõnaliselt õigus selliseks auditeerimiseks ja kohapealseks kontrolliks.”

__________________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1).

** Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

5) Lisatakse artikkel 5b:

„Artikkel 5b Vahearuanne

Komisjon peab esitama nõukogule ja Euroopa Parlamendile hiljemalt 31. detsembril 2017 vahearuande käesoleva otsuse rakendamise kohta ühisettevõtte poolt esitatud teabe alusel. Selles aruandes esitatakse andmed artiklis 2 nimetatud Euratomi rahalise panuse kasutamise kohta kohustuste ja kulude osas.”

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse 1. jaanuarist 2014.

Artikkel 3 Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.         ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

            1.1.      Ettepaneku/algatuse nimetus

            1.2.      Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

            1.3.      Ettepaneku/algatuse liik

            1.4.      Eesmärgid

            1.5.      Ettepaneku/algatuse põhjendus

            1.6.      Meetme kestus ja finantsmõju

            1.7.      Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.         HALDUSMEETMED

            2.1.      Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

            2.2.      Haldus- ja kontrollisüsteemid

            2.3.      Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

            3.1.      Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

            3.2.      Hinnanguline mõju kuludele

            3.2.1.   Üldine hinnanguline mõju kuludele

            3.2.2.   Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

            3.2.3.   Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

            3.2.4.   Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

            3.2.5.   Kolmandate isikute rahaline osalus

            3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu otsus, millega muudetakse nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised.

Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[5] struktuurile

- 08 – Teadusuuringud ja innovatsioon

Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[6]

ý Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

Eesmärgid

Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Nõukogu otsuse üldeesmärk on aidata kaasa energiasüsteemi CO2-heite ohutule, tõhusale ja turvalisele vähendamisele pikema aja jooksul. Käesoleva nõukogu otsusega antakse panus Euroopa 2020. aasta strateegiasse ja selle juhtalgatustesse „Innovaatiline liit”, „Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika” ja „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava”, kuna sellega toetatakse Euroopa kõrgtehnoloogilise tööstuse kasutamist, millega omandatakse uusi oskusi ja tootmisvõimalusi tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte hankelepingutes osalemise kaudu. Kuna otsuse üheks peamiseks eesmärgiks on vähendada energiasüsteemi CO2-heidet, antakse sellega ka panus juhtalgatusse „Ressursitõhus Euroopa”.

Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tagada Euratomi panus ITERi organisatsiooni ITERi rajatiste ehitamiseks ning ITERiga seotud tegevuse jaoks.

Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Käesoleva otsuse tulemusena panustab Euroopa ITERi rajatise ehitamisse. Euroopa panustab projekti kõige rohkem (45 % ehituskuludest) ja seega on käesoleval otsusel suurim mõju Euroopas. Kõnealune mõju on nii lühiajaline (kasu Euroopa tööstusele) kui ka pikaajaline (juhtroll Euroopas termotuumaenergeetika kaubanduslikul kasutamisel).

Kõnealusel projektil on juba positiivne mõju tööstuse konkurentsivõimele ja töökohtade loomisele, see eeldab kõrgtehnoloogiliste komponentide hankimist. Enam kui kolm neljandikku ühenduse kogutoetusest ITERile toob kaasa lepingud eraettevõtjatega. ITERi tegevusest tulenevalt luuakse Euroopas märkimisväärne arv uusi töökohti. Pikaajalises perspektiivis avaneb ITERi abil Euroopa kõrgtehnoloogilise tööstussektori ja ehitusettevõtjate jaoks ainulaadne võimalus saavutada ülemaailmne konkurentsieelis ning olla esirinnas esimese põlvkonna termotuumaelektrijaamade kavandamises ja edasises rahvusvahelises turustamises.

Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Euroopa poolt ITERi ehitusse panustamisel tehtud edusamme mõõdetakse sellega, kui hästi on tuumasünteesienergeetika ühisettevõte saavutanud vahe-eesmärgid ITERile antavate Euroopa panuste tagamisel mitterahaliste vahendite kujul. Tuumasünteesienergeetika ühisettevõte üldkavas ja iga-aastases tööprogrammis on täpsustatud kõnealuste vahe-eesmärkide saavutamise ajakava, mis hõlmab kõiki hanketoiminguid ITERi ehituse ajal. Ühisettevõtte teavitab juhtorganit (juhatust) ja ELi nõukogu regulaarselt projekti edusammudest.

Ettepaneku/algatuse põhjendus

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euroopa Nõukogu otsustas 8. veebruaril 2013 anda ITERi projektile rahalist toetust mitmeaastases finantsraamistikus ajavahemikul 2014–2020. Nõukogu otsusega võimaldatakse üle kanda rahalised vahendid tuumasünteesienergeetika ühisettevõttele, et ettevõte saaks täita talle määratud ülesandeid.

Euratomi kaasamise lisandväärtus

Euratomi kaasamine põhineb ITERi kokkuleppe allkirjastamisel. Käesoleva otsusega tehakse võimalikuks tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte eelarve sujuv mitmeaastane kavandamine.

Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Projekt „Joint European Torus” (JET) on näidanud, et suure tuumasünteesi infrastruktuuri ehitamine ja rakendamine Euratomi koordineerimisel on tõhus ning toob maksimaalset kasu teadusele ja tööstusele. ITERi ehituseks vajaminev mastaap on aga enneolematu ning nõuab ülemaailmsel tasandil koostööd, mille kohta ei ole minevikus ühtegi näidet.

Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesoleva otsusega tagatakse koostoime tuumasünteesialaste teadusuuringute ning programmi „Horisont 2020” täiendava Euratomi tulevase teadusprogrammi (2014–2018) vahel ning täiendatakse neid vastastikku. Selles raamistikus toimuva tuumasünteesialase tegevusega antakse oluline teaduslik panus ITERi ehitamisse ja käitamisse.

Meetme kestus ja finantsmõju

ý Piiratud kestusega ettepanek/algatus

ý         Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku 01/01/2014–31/12/2020

ý         Finantsmõju avaldub ajavahemikul 2014–2026

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

Kavandatud eelarve täitmise viisid[7]

ý Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

ý Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

¨         rakendusametitele

ý         ühenduste asutatud asutustele[8]

¨         riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

¨         isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused:

Eelarvet täidetakse komisjoni talituste ja tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte kaudu. Komisjon esindab Euratomi nii ITERi organisatsiooni kui ka tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte kõrgema taseme instantsides.

HALDUSMEETMED

Käesolevat otsust rakendatakse tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte kaudu, mis suunab Euratomi panuse ITER-projekti ning muusse ITERiga seotud tegevusse, nagu laiema lähenemisviisi meetmed Jaapaniga.

Komisjon osaleb Euratomi nimel tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ja ITERi organisatsiooni otsuseid tegevate organite töös. 1) Komisjon osaleb ITERi nõukogus ning ITERi nõukogu teaduse ja tehnika nõuandekomitees ja nõuandvas korralduskomitees. 2) Komisjon osaleb tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte liikmena juhatuses, täitevkomitees, tehnikaalases nõuandekomisjonis, haldus- ja finantskomitees ja büroos.

Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Järelevalve ja aruandlus põhinevad tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ja ITERi organisatsiooni kohaldatavatel halduse ja aruandluse eeskirjadel, mille puhul on kõikide põhidokumentide jaoks vajalik juhtorganite heakskiit. Kõnealuste organite kaudu teostab komisjon järelevalvet ja kontrollib dokumente, mis reguleerivad ITER-projekti rakendamismeetmeid.

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõte seab sisse projektijuhtimise ja aruandluse menetluse, mis integreerib aruandluskorra eri aspektid täielikult juhtorganitega.

Igal aastal ja kooskõlas nõukogu 12. juuli 2010. aasta järeldustega annab tuumasünteesienergeetika ühisettevõte nõukogule aru kulude piiramise ja säästmise kava rakendamisel saavutatud edusammudest ning ühisettevõtte ja ITER-projekti toimimisest ja juhtimisest, sealhulgas kavakohase tegevuse elluviimisest aastaeelarve raames. Vastuseks nõukogu järeldustele määras tuumasünteesienergeetika ühisettevõte ametisse sõltumatu eksperdi, kes hindab projekti edusamme seniste aruannete põhjal ning esitab oma arvamuse tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte juhtorgani kohta kord aastas konkurentsivõime nõukogule.

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõte ja komisjon on allkirjastanud halduslepingu, milles on kindlaks määratud tingimused ja kord, mille kohaselt kantakse ühenduse rahaline toetus üle tuumasünteesienergeetika ühisettevõttele.

Haldus- ja kontrollisüsteemid

Komisjon osaleb tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ja ITERi organisatsiooni otsuseid tegevate organite töös. Komisjon jälgib ja kontrollib kõiki ITER-projekti tõhusaks rakendamiseks vajalikke algatusi, eriti rahalisi algatusi.

Komisjoni siseauditi talitus (IAS) tegutseb alates 2012. aastast tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte siseaudiitorina IASi ja tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte peadirektoraadi vahel kokku lepitud tingimustel. Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ja selle personali suhtes sarnased volitused nagu komisjoni talituste puhul.

Seoses tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte juhtimisega võttis ettevõtte juhtorgan 2011. mais komisjoni algatusel vastu meetmekomplekti eesmärgiga parandada tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte juhtimist ja haldamist. Lisaks on alates 1. jaanuarist 2011 sisse seatud uus organisatsiooniline struktuur, et organisatsioon oleks rohkem projektile suunatud.

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte finantsmäärus on sarnane komisjoni finantsmäärusega ja hõlmab komisjoni standarditega samaväärseid riigihankemenetlusi.

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõte annab aru oma juhtorganile ja Euroopa Parlamendile, kusjuures parlament annab eelarvele nõukogu soovituse põhjal iga-aastase heakskiidu. Lisaks sellele auditeerib tuumasünteesienergeetika ühisettevõtet kaks korda aastas kontrollikoda, kes esitab osana iga-aastasest heakskiidust aruande komisjonile, nõukogule ja parlamendile.

Sisekontrolli raamistik

Sisekontrolli raamistik põhineb järgmisel.

1. Komisjoni sisekontrolli standardid, mida kohaldab peadirektoraat, kes vastutab ITER-projekti eest kõikide tuumasünteesienergeetika ühisettevõttega seotud otsuste, eriti finantsotsuste vastuvõtmisel.

2. Sisekontrolli standardid, mida tuumasünteesienergeetika ühisettevõte rakendab selleks, et teha süsteemset järelevalvet ja kontrollida soovituste rakendamist.

3. Komisjoni tehniline, finants- ja poliitiline ülevaade tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ja ITERi tegevuse kohta;

4. Hangete eel- ja järelkontrollid. Riske hinnatakse korrapäraselt ning samuti kontrollitakse korrapäraselt töös tehtud edusamme ja ressursside tarbimist kindlaksmääratud eesmärkide ja näitajate põhjal.

2.2.2.   Eeskirjade täitmata jätmise riski eeldatav tase

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõte sisaldab oma tegevuse laadi tõttu (suuremahulised ja keerulised suure tehnilise riskiga mitterahalised hanked) olemuslikku finantsriski. Nimetatud olukorra leevendamise eesmärgil on kehtestatud meetmed tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte toimimise jälgimiseks ja paremaks kontrollimiseks. Komisjon jätkab koos tuumasünteesienergeetika ühisettevõttega kõnealuse projekti rakendamisega seotud riskide kindlakstegemist, eriti kulusid silmas pidades, ning võtab kõige sobivamad meetmed nende riskide haldamiseks ja maandamiseks.

2.3.      Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Komisjoni peadirektoraat, kes vastutab ITER-projekti ja eelarve rakendamise eest, on otsustanud võidelda pettuste vastu kooskõlas komisjoni pettustevastase strateegiaga (KOM(2011)376, 24.6.2011).

Haldusjärelevalve teostamine lepingute, toetuste ja seonduvate maksete üle on tuumasünteesienergeetika ühisettevõtte ülesanne.

Komisjon ja tuumasünteesienergeetika ühisettevõte võtavad arvesse Euroopa Liidu finantshuve, eriti kooskõlas nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta) ning finantsmääruse artikli 53 punktiga a.

Tuumasünteesienergeetika ühisettevõte töötab välja järelkontrolli strateegiad, mille abil saab hinnata aluseks olevate tehingute õiguspärasust ja korrektsust.

Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) on tuumasünteesienergeetika ühisettevõte ja selle personali suhtes sarnased volitused nagu komisjoni talituste puhul.

3.         ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.      Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

|| Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

Rubriik 1 || 08 01 05 21 Teadus- ja innovatsiooniprogramme rakendavate ametnike ja ajutiste töötajate kulud – ITERi programm* 08 01 05 22 Teadus- ja innovatsiooniprogramme rakendav välistööjõud – ITERi programm* 08 01 05 23 Teadus- ja innovatsiooniprogrammidega seotud muud juhtimiskulud – ITERi programm* 08 04 01 ITERi rajatiste ehitamine, käitamine ja kasutamine – ITERi Euroopa ühisettevõte – Tuumasünteesienergeetika || Liigendatud/liigendamata || EI || EI || JAH || JAH

*- Eelarveridade täpne numeratsioon määratletakse hilisemas etapis.

3.2.      Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.   Üldine hinnanguline mõju kuludele

jooksevhindades – miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014[9] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aastad >2020 || KOKKU

|| || || || || || || || ||

Eelarverida nr 08 04 01 || Kulukohustused || (1) || 720,882 || 881,858 || 319,853 || 317,241 || 289,125 || 260,929 || 125,127 || || 2 915,015

Makse || (2) || 78,179 || 150,000 || 180,000 || 300,000 || 460,000 || 570,000 || 460,000 || 716,836 || 2 915,015

|| || ||

ITERi programmi vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[10] || || || || || || || || ||

Eelarverida number 08 01 05 21 08 01 05 22 08 01 05 23 || || (3) || 5,128 0,133 1,846 || 6,477 0,979 2,610 || 6,606 0,999 2,662 || 6,738 1,019 2,715 || 6,874 1,039 2,769 || 7,135 0,935 2,826 || 7,278 0,954 2,882 || || 46,236 6,058 18,310

Assigneeringud KOKKU Rubriik 1 || Kulukohustused || =1+3 || 727,989 || 891,924 || 330,120 || 327,713 || 299,807 || 271,825 || 136,241 || || 2.985,619

Makse || =2+3 || 85,286 || 160,066 || 190,267 || 310,472 || 470,682 || 580,896 || 471,114 || 716,836 || 2.985,619

*

3.2.2.   Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

ý         Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[11] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[12] || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund* || || 416,430 || 1 || 720,882 || 1 || 881,858 || 1 || 319,853 || 1 || 317,241 || 1 || 289,125 || 1 || 260,929 || 1 || 125,127 || 7 || 2.915,015

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || 1 || 720,882 || 1 || 811,858 || 1 || 319,853 || 1 || 317,241 || 1 || 289,125 || 1 || 260,929 || 1 || 125,127 || 7 || 2.915,015

* ITER-projekti väljund on F4E (Barcelona agentuur) esitatav tegevusaruanne, milles kirjeldatakse projekti edusamme.

3.2.3.   Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.            Ülevaade

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

ý         Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014[13] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 1 || || || || || || || ||

Personalikulud programmi (RTD) täideviimise kulud || 5,261 || 7,456 || 7,605 || 7,757 || 7,913 || 8,070 || 8,232 || 52,294

Muud halduskulud (RTD) || 1,846 || 2,610 || 2,662 || 2,715 || 2,769 || 2,826 || 2,882 || 18,310

RUBRIIK 1 kokku Muud halduskulud || 7,107 || 10,066 || 10,267 || 10,472 || 10,682 || 10,896 || 11,114 || 70,604

Tuumasünteesienergeetika || || || || || || || ||

Personalikulud || 34,300 || 37,800 || 38,600 || 39,400 || 40,200 || 39,900 || 39,500 || 269,700

Muud halduskulud* || 6,900 || 7,300 || 10,400 || 7,500 || 7,700 || 7,900 || 8,100 || 55,800

RUBRIIK 1 kokku Tuumasünteesienergeetika || 41,200 || 45,100 || 49,000 || 46,900 || 47,900 || 47,800 || 47,600 || 325,500

* hinnangulised näitajad

RUBRIIK 1 KOKKU || 48,307 || 55,166 || 59,267 || 57,372 || 58,582 || 58,696 || 58,714 || 396,104

3.2.3.2.            Hinnanguline personalivajadus

¨         Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

ýEttepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2014[14] || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ITERis integreerimiseks konkreetsesse ITERi ametikohtade loetellu rubriigis 1

Peakorteris 08 01 05 21 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 ||

|| || || || || || || ||

|| || || || || || || ||

|| || || || || || || ||

|| Ÿ ITERi koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[15] rubriigis 1 ||

08.04.01 || AD-kategooria ametnikud || 44 || 44 || 44 || 44 || 44 || 44 || 44 ||

AD-kategooria ajutised töötajad || 174 || 174 || 174 || 174 || 174 || 174 || 174 ||

AST-kategooria ametnikud || 18 || 18 || 18 || 18 || 18 || 18 || 18 ||

AST-kategooria ajutised töötajad || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 || 26 ||

Lepingulised töötajad || 153 || 153 || 153 || 153 || 153 || 153 || 153 ||

Riikide lähetatud eksperdid || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 || 7 ||

- (ühisettevõte ITER-F4E (Barcelona) (*) || 422 || 422 || 422 || 422 || 422 || 422 || 422 ||

08 01 05 22 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 ||

10 01 05 22 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || ||

KOKKU || 487 || 487 || 487 || 487 || 487 || 487 || 487 ||

08 osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

ITERi programmi käitamise halduskulud (sh personalikulud) (väljaspool ITERi Euroopa ühisettevõtte (F4E) tegevustoetusi) peaksid vastama ITERi programmi tegevusassigneeringutele.

(*) 422 täistööajale taandatud töötajat rahastatakse 2012. aasta eelarves ridade 08.04 01 alusel.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Peakorteris töötav personal vastutab nii Barcelonas asuva kohaliku asutuse (F4E) kui ka ITER-projekti tegevuse kindlaksmääramise ja järelkontrolli eest; ITER-projektis esindab Euroopa partnerlust komisjon. Barcelona kohaliku asutuse (F4E) personal vastutab Euroopa osaluse eest hangetes, tellimises ja ITERi rahvusvahelise organisatsiooni töökava rakendamises, nagu on kindlaks määratud ITERi nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsuses 2007/198/Euratom.

Koosseisuvälised töötajad

3.2.4.   Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

X         Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

¨         Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

¨         Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[16].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.   Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

ý Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine*:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

* - Programm võib saada rahalist toetust kolmandatelt riikidelt (kolmandate riikide ja Euratomi vahel sõlmitud koostöölepingu alusel), mis ei ole selles etapis veel teada.

3.3.      Hinnanguline mõju tuludele

¨         Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

ý         Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

ý         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[17]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel 6XXX* || || || || || || || ||

*Eelarveridade täpne numeratsioon määratletakse hilisemas etapis.

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

08 04 50 01 - Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises (2014–2020);

08 04 50 02 - Assigneeringud, mis tulenevad Euroopa Majanduspiirkonna väliste kolmandate riikide osalemisest teadusuuringutes ja tehnoloogia arendamises (enne 2014. aastat)

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod.

„Teatavad kolmandad riigid võivad osaleda ITERi täiendavas rahastamises nende riikide ja Euratomi vahel sõlmitud koostöölepingute kaudu. Arvutusmeetod lepitakse kokku nimetatud koostöölepingutes ja see ei pea olema sama kõikide lepingute puhul. Arvutused põhinevad peamiselt kolmanda riigi SKP ja liikmesriikide SKP vahelisel võrdlusel ja saadud protsendimäära kohaldatakse hääletamisel vastu võetava üldeelarve suhtes.”

[1]               KOM(2011) 48.

[2]               KOM(2011) 931.

[3]               Selles artiklis on sätestatud, et Euratomi osamaks tehakse kättesaadavaks asutamislepingu artikli 7 kohaselt vastuvõetud ühenduse teadus- ja koolitusprogrammide kaudu.

[4]               Nõukogu otsus 2007/198/Euratom, 27. märts 2007, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

[5]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[6]               Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[7]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[8]               Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[9]               Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[10]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[11]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[12]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[13]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[14]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[15]             CA= Lepingulised töötajad, INT = renditööjõud, JED = noored eksperdid delegatsioonides, LA = kohalikud töötajad, SNE= riikide lähetatud eksperdid.

[16]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[17]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.