SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Lisatud ettepanek kujutab endast õigusakti ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimiseks.

– Ettepanek: nõukogu otsus ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta.

ELi ja Korea Vabariigi vahelised suhted põhinevad praegu ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisel kaubanduse ja koostöö raamlepingul, mis jõustus 2001. aastal.

7. mail 2008 volitas nõukogu Euroopa Komisjoni pidama läbirääkimisi uue raamlepingu sõlmimiseks Korea Vabariigiga (edaspidi „Korea”). Läbirääkimised Koreaga viidi lõpule ja lepinguprojekti tekst parafeeriti 14. oktoobril 2009. Lepingule kirjutati üheskoos alla 10. mail 2010 Soulis.

2.           LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED

Uus raamleping on tõendus ELi ja Korea vaheliste sidemete tähtsusest ning sellega avatakse kahepoolsetes suhetes uus peatükk, mis põhineb sellistel ühistel põhimõtetel nagu võrdsus, vastastikune austus, vastastikune kasu, aga ka demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste austamine.

Lepinguga tugevdatakse poliitilist, majanduslikku ja valdkondlikku koostööd paljudes eri poliitikavaldkondades, sealhulgas rahu ja julgeoleku, konfliktiennetuse, kriisiohjamise, kaubanduse, keskkonna, energeetika, teaduse ja tehnoloogia ning hea valitsemistava valdkonnas, kuid ka turismi, kultuuri ja rände alal ning võitluses terrorismi, korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Sellega tihendatakse veelgi ülemaailmsete probleemide lahendamisele suunatud koostööd, kus nii Koreal kui ka ELil on üha olulisem roll, näiteks G20 raames.

Uus raamleping võimaldab ELil suurendada oma vastutust ja mõju Korea poolsaarel. Uue raamlepingu kaudu propageerib EL euroopalikke väärtushinnanguid ja tihendab konkreetset koostööd mitmes vastastikust huvi pakkuvas valdkonnas. Uue raamlepingu sõlmimine on kooskõlas ELi eesmärgiga luua ELi ja ASEANi riikide vaheliste suhete jaoks ulatuslik ja sidus majanduslik ja poliitiline raamistik.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Liidu poolt on lepingu õiguslikuks aluseks ELi toimimise lepingu artiklid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a.

Eespool nimetatut silmas pidades teeb komisjon nõukogule ettepaneku sõlmida leping Euroopa Liidu nimel, kui on saadud Euroopa Parlamendi nõusolek.

2013/0267 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelise raamlepingu sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 207 ja 212 koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut

ning arvestades järgmist:

(1)       Kooskõlas nõukogu 7. mai 2008. aasta otsusega kirjutati 10. mail 2010 alla ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele raamlepingule, eeldusel, et leping hiljem sõlmitakse.

(2)       Leping tuleks Euroopa Liidu nimel heaks kiita,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vaheline raamleping.

2. Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Lepingu artiklis 44 sätestatud ühiskomitee eesistujaks on liidu kõrge esindaja ja komisjoni asepresident või liidu kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi esindaja.

Artikkel 3

Nõukogu eesistuja määrab isiku, kes on volitatud esitama Euroopa Liidu nimel lepingu artikli 49 lõikes 1 sätestatud teate.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval. See avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

Lisa

RAAMLEPING

ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA

SELLE LIIKMESRIIKIDE NING

TEISELT POOLT KOREA VABARIIGI VAHEL

EUROOPA LIIT (edaspidi „liit”)

ning

BELGIA KUNINGRIIK,

BULGAARIA VABARIIK,

TŠEHHI VABARIIK,

TAANI KUNINGRIIK,

SAKSAMAA LIITVABARIIK,

EESTI VABARIIK,

IIRIMAA,

KREEKA VABARIIK,

HISPAANIA KUNINGRIIK,

PRANTSUSE VABARIIK,

ITAALIA VABARIIK,

KÜPROSE VABARIIK,

LÄTI VABARIIK,

LEEDU VABARIIK,

LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,

UNGARI,

MALTA,

MADALMAADE KUNINGRIIK,

AUSTRIA VABARIIK,

POOLA VABARIIK,

PORTUGALI VABARIIK,

RUMEENIA,

SLOVEENIA VABARIIK,

SLOVAKI VABARIIK,

SOOME VABARIIK,

ROOTSI KUNINGRIIK,

SUURBRITANNIA JA PÕHJA-IIRI ÜHENDKUNINGRIIK,

kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu osalised, edaspidi „liikmesriigid”,

            ühelt poolt ning

KOREA VABARIIK

            teiselt poolt,

edaspidi üheskoos „lepinguosalised”,

VÕTTES ARVESSE oma traditsioonilisi sõprussidemeid ning neid ühendavaid ajaloolisi, poliitilisi ja majanduslikke sidemeid,

MEENUTADES ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel Luxembourgis 28. oktoobril 1996. aastal alla kirjutatud ja 1. aprillil 2001. aastal jõustunud kaubanduse ja koostöö raamlepingut,

OLLES TEADLIKUD kiirendatud protsessist, mille käigus Euroopa Liit kujundab välja oma identiteedi välispoliitikas ning turvalisuse ja õiguse valdkonnas,

OLLES TEADLIKUD Korea Vabariigi aina suurenevast rollist ja vastutusest rahvusvahelise üldsuse ees,

RÕHUTADES oma suhete ulatuslikkust ja jätkuvate jõupingutuste tähtsust üldise sidususe säilitamiseks,

KINNITADES oma soovi säilitada ja edasi arendada oma korrapärast poliitilist dialoogi, mille aluseks on ühised väärtused ja püüdlused,

VÄLJENDADES oma ühist tahet arendada oma suhted tugevdatud partnerluseks, mis hõlmab poliitikat, majandust, sotsiaal- ja kultuurivaldkonda,

OLLES OTSUSTANUD seepärast kindlustada, süvendada ja mitmekesistada suhteid vastastikust huvi pakkuvates valdkondades kahepoolsel, piirkondlikul ja üleilmsel tasandil võrdsuse, suveräänsuse austamise, diskrimineerimisest hoidumise ja vastastikuse kasu alusel,

KINNITADES VEEL KORD lepinguosaliste kindlat otsust järgida nii demokraatia põhimõtteid ja inimõigusi, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes asjaomastes rahvusvahelistes inimõigusi käsitlevates dokumentides, kui ka õigusriigi põhimõtteid ja häid valitsemistavasid,

KINNITADES VEEL KORD oma valmisolekut võidelda raskete, rahvusvaheliselt murettekitavate kuritegude vastu ja oma veendumust, et kõige raskemate rahvusvaheliselt murettekitavate kuritegude eest vastutusele võtmine tuleb tagada riiklike meetmete võtmise ja üleilmse koostöö tugevdamise abil,

VÕTTES ARVESSE, et terrorism on oht üleilmsele julgeolekule, ning soovides süvendada dialoogi ja koostööd võitluses terrorismi vastu kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste dokumentidega, eelkõige ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1373, ning kinnitades veel kord, et inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamine on terrorismivastase võitluse peamine alus,

JAGADES arvamust, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik on suureks ohuks rahvusvahelisele julgeolekule, tunnistades rahvusvahelise üldsuse tahet võidelda nimetatud relvade ja nende kandevahendite leviku vastu, nagu seda on väljendatud asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide, eelkõige resolutsiooni 1540 vastuvõtmisega, ning soovides tugevdada oma dialoogi ja koostööd kõnealuses valdkonnas,

TUNNISTADES vajadust tõhustada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas,

MEENUTADES sellega seoses, et Euroopa Liidu toimimise lepingu kolmanda osa V jaotise kohaldamisalasse kuuluvad lepingu sätted on siduvad Ühendkuningriigi ja Iirimaa kui eraldiseisvate lepinguosaliste ja mitte kui Euroopa Liidu liikmete suhtes kuni selle ajani, mil Euroopa Liit teatab Korea Vabariigile, et nimetatud sätted on siduvad Ühendkuningriigi või Iirimaa kui Euroopa Liidu liikmete suhtes Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli kohaselt, ning et sama kehtib Taani kohta nimetatud lepingutele lisatud Taani seisukohta käsitleva asjakohase protokolli kohaselt,

TUNNISTADES oma soovi edendada jätkusuutlikku arengut nii majandus-, sotsiaal- kui ka keskkonnavaldkonnas,

VÄLJENDADES oma pühendumust tagada keskkonnakaitse kõrge tase ja oma kindlat otsust teha koostööd võitluses kliimamuutuste vastu,

MEENUTADES oma toetust õiglasele üleilmastumisele ning täieliku ja tootliku tööhõive ning kõigile inimväärse töö võimaldamisele,

TUNNISTADES, et lepinguosaliste vahel on jõudsalt edenenud kauba- ja investeeringuvood, mille aluseks on Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) egiidi all toimiv üleilmne reguleeritud kaubandussüsteem,

SOOVIDES tagada tingimused lepinguosaliste vastastikku kasuliku kaubanduse ja investeeringute jätkusuutlikuks kasvuks ja arenguks ning seda kasvu ja arengut edendada, luues selleks muu hulgas vabakaubanduspiirkonna,

NÕUSTUDES vajadusega teha ühiseid jõupingutusi, et tulla toime selliste üleilmsete probleemidega nagu terrorism, rasked rahvusvaheliselt murettekitavad kuriteod, massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik, kliimamuutused, energiajulgeoleku ja ressurssidega kindlustatuse puudumine, vaesus ning finantskriis,

OLLES OTSUSTANUD tugevdada koostööd vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige edendada demokraatia põhimõtteid ja inimõiguste austamist, tõkestada massihävitusrelvade levikut, võidelda väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse vastu, võtta meetmeid kõige raskemate rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kuritegude vastu, võidelda terrorismi vastu, teha koostööd piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides, kaubandus- ja investeerimisküsimustes, majanduspoliitilises dialoogis, ettevõtluses, maksunduses, tolliküsimustes, konkurentsipoliitikas, infoühiskonna, teaduse ja tehnoloogia küsimustes, energeetika ja transpordi valdkonnas, meretranspordi- ja tarbijakaitsepoliitikas, tervishoiu, tööhõive ja sotsiaalküsimustes, keskkonna ja loodusvarade küsimustes, kliimamuutuste vastases võitluses, põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse valdkonnas, merenduses ja kalanduses, arenguabi küsimustes, kultuuri, teabe-, teabevahetuse, audiovisuaal- ja meedia ning hariduse valdkonnas, õigusriigi põhimõtete ja õigusalase koostöö raames, isikuandmete kaitse ja rände valdkonnas, ebaseaduslike uimastite, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning küberkuritegude vastases võitluses, õiguskaitseküsimustes ning turismi, kodanikuühiskonna, avaliku halduse ja statistika valdkonnas,

OLLES TEADLIKUD, et on tähtis hõlbustada otseselt seotud üksikisikute ja üksuste, eriti ettevõtjate ja neid esindavate asutuste kaasamist koostöösse,

TUNNISTADES, et on soovitav suurendada mõlema lepinguosalise rolli ja nähtavust teineteise piirkonnas ning edendada inimestevahelisi kontakte lepinguosalistes riikides,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

I JAOTIS

ALUS JA KOHALDAMISALA

Artikkel 1

Koostöö alus

1.           Lepinguosalised kinnitavad, et järgivad demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi ning õigusriigi põhimõtteid. Demokraatia põhimõtete ning inimõiguste ja põhivabaduste austamine, nagu need on sätestatud inimõiguste ülddeklaratsioonis ja muudes rahvusvahelistes inimõigustealastes dokumentides, mis kajastavad õigusriigi põhimõtteid, on aluseks mõlema lepinguosalise sise- ja välispoliitikale ning moodustab käesoleva lepingu olulise osa.

2.           Lepinguosalised kinnitavad, et järgivad ÜRO põhikirja ja toetavad selles sätestatud ühiseid väärtusi.

3.           Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma tahet edendada jätkusuutlikku arengut selle kõikides mõõtmetes ning majanduskasvu, aidata kaasa rahvusvaheliselt kokku lepitud arengueesmärkide saavutamisele ja teha koostööd üleilmsete keskkonnaprobleemide, eelkõige kliimamuutuste leevendamise nimel.

4.           Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et jäävad kindlaks headele valitsemistavadele ja korruptsioonivastase võitluse põhimõtetele, võttes eelkõige arvesse oma rahvusvahelisi kohustusi.

5.           Lepinguosalised rõhutavad, et toetavad ulatuslikke kahepoolseid suhteid ja säilitavad selles küsimuses üldise sidususe.

6.           Lepinguosalised nõustuvad arendama oma suhted tugevdatud partnerluseks ning edendama koostöövaldkondi nii kahepoolsel, piirkondlikul kui ka üleilmsel tasandil.

7.           Käesoleva, samu väärtusi jagavate ja samu põhimõtteid austavate lepinguosaliste vahel sõlmitud lepingu rakendamine tugineb seega dialoogi, vastastikuse austuse, võrdse partnerluse, mitmepoolsuse, üksmeele ja rahvusvahelise õiguse austamise põhimõttele.

Artikkel 2

Koostöö eesmärgid

1.           Koostöö edendamiseks kohustuvad lepinguosalised süvendama oma poliitilist dialoogi ja arendama edasi oma majandussuhteid. Jõupingutused on suunatud eelkõige järgmisele:

a)      kokku leppida tulevikuvisioon oma partnerluse tugevdamiseks ja töötada välja ühisprojektid sellise visiooni elluviimiseks;

b)      pidada korrapäraseid poliitilisi dialooge;

c)      soodustada ühiseid jõupingutusi kõikidel asjaomastel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning vastavates organisatsioonides, et käsitleda üleilmseid probleeme;

d)      edendada vastastikust huvi pakkuvates valdkondades majanduskoostööd, sealhulgas teadus- ja tehnikaalast koostööd, et mitmekesistada vastastikku kasulikku kaubandust;

e)      edendada ettevõtjate koostööd, soodustades selleks mõlema lepinguosalise investeeringuid ja parandades üksteise mõistmist;

f)       tugevdada osalust teineteise koostööprogrammides, mis on avatud teisele lepinguosalisele;

g)      suurendada mõlema lepinguosalise rolli ja nähtavust teineteise piirkonnas, kasutades selleks eri võimalusi, sealhulgas kultuurivahetust, infotehnoloogiat ja haridust;

h)      edendada inimestevahelisi kontakte ja mõistmist.

2.           Tuginedes oma hästitoimivale partnerlusele ja ühistele väärtustele, nõustuvad lepinguosalised arendama oma koostööd ja dialoogi kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes. Jõupingutused on suunatud eelkõige järgmisele:

a)      tugevdada poliitilist dialoogi ja koostööd, eelkõige järgmistes valdkondades: inimõigused, massihävitusrelvade leviku tõkestamine, väike- ja kergrelvad, kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ja terrorismivastane võitlus;

b)      tugevdada koostööd kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubanduse ja investeeringutega seotud valdkondades ning tagada tingimused lepinguosaliste vastastikku kasuliku kaubanduse ja investeeringute jätkusuutlikuks kasvuks;

c)      tugevdada majanduskoostööd, eelkõige majanduspoliitilist dialoogi, ettevõtluskoostööd, koostööd maksunduses, tolliküsimustes ja konkurentsipoliitikas, infoühiskonna, teaduse ja tehnoloogia küsimustes, energeetika ja transpordi valdkonnas ning meretranspordi- ja tarbijakaitsepoliitikas;

d)      tugevdada koostööd säästva arengu valdkonnas, nimelt tervishoiu, tööhõive ja sotsiaal- ning keskkonna ja loodusvarade küsimustes, kliimamuutuste vastases võitluses, põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse valdkonnas, merenduses ja kalanduses ning arenguabi küsimustes;

e)      tugevdada koostööd kultuuri, teabe-, teabevahetuse, audiovisuaal- ja meedia ning hariduse valdkonnas;

f)       tugevdada koostööd õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas, eelkõige õigusriigi põhimõtete ja õigusalase koostöö raames, isikuandmete kaitse ja rände valdkonnas ning ebaseaduslike uimastite, organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni, rahapesu ja terrorismi rahastamise ja küberkuritegude vastases võitluses ning õiguskaitse küsimustes;

g)      tugevdada koostööd muudes ühist huvi pakkuvates valdkondades, eelkõige turismi, kodanikuühiskonna, avaliku halduse ja statistika valdkonnas.

II JAOTIS

POLIITILINE DIALOOG JA KOOSTÖÖ

Artikkel 3

Poliitiline dialoog

1.           Korea Vabariik ja Euroopa Liit loovad korrapärase poliitilise dialoogi, mille aluseks on ühised väärtused ja püüdlused. Selline dialoog toimub Korea Vabariigi ja Euroopa Liidu vahel kokkulepitud korra kohaselt.

2.           Poliitilise dialoogi eesmärgid on järgmised:

a)      rõhutada lepinguosaliste pühendumust demokraatiale ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele;

b)      edendada rahvusvahelistele ja piirkondlikele konfliktidele rahumeelsete lahenduste leidmist ning tugevdada ÜRO-d ja muid rahvusvahelisi organisatsioone;

c)      edendada poliitilisi konsultatsioone sellistes rahvusvahelise julgeolekuga seotud küsimustes nagu relvastuskontroll ja desarmeerimine, massihävitusrelvade leviku tõkestamine ning tavarelvade rahvusvaheline vedu;

d)      arutada olulisi ühist huvi pakkuvaid rahvusvahelisi küsimusi, suurendades selleks asjaomase teabe vahetust nii lepinguosaliste vahel kui ka rahvusvahelistel foorumitel;

e)      edendada konsultatsioone küsimustes, mis pakuvad erilist huvi Aasia ja Vaikse ookeani ning Euroopa piirkonna riikidele, et edendada nimetatud piirkondades rahu, stabiilsust ja heaolu.

3.           Lepinguosaliste dialoog toimub kontaktide, delegatsioonide vahetamise ja konsultatsioonide kaudu eelkõige järgmistes vormides:

a)      riigipeade ja valitsusjuhtide tasandil tippkohtumine toimub siis, kui lepinguosalised peavad seda vajalikuks;

b)      ministrite tasandil igal aastal peetavad konsultatsioonid toimuvad lepinguosaliste vastava kokkuleppe korral;

c)      kõrgemate ametnike tasandil antakse ülevaateid peamistest välis- ja siseriiklikest arengusuundadest;

d)      valdkondlikud dialoogid ühist huvi pakkuvates küsimustes;

e)      Euroopa Parlamendi ja Korea Vabariigi parlamendi delegatsioonide vahetamine.

Artikkel 4

Massihävitusrelvade leviku tõkestamine

1.           Lepinguosalised on seisukohal, et massihävitusrelvade ja nende kandevahendite levik nii riiklikul kui mitteriiklikul tasandil on üheks kõige tõsisemaks ohuks rahvusvahelisele stabiilsusele ja julgeolekule.

2.           Lepinguosalised lepivad seepärast kokku, et teevad koostööd massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamiseks ning aitavad sellele kaasa, täites täielikult oma õiguslikke kohustusi, mis on seotud desarmeerimise ja kõnealuste relvade leviku tõkestamisega, ning rakendades muid mõlema lepinguosalise poolt kokkulepitud asjaomaseid dokumente. Lepinguosalised lepivad kokku, et kõnealune säte on üks käesoleva lepingu olulistest tingimustest.

3.           Peale selle lepivad lepinguosalised kokku, et teevad koostööd ja annavad oma panuse massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamise heaks järgmiste meetmete kaudu:

a)      võttes meetmed asjakohaste rahvusvaheliste õigusaktidele allakirjutamiseks ja nende ratifitseerimiseks ning vajadusel nendega ühinemiseks ja nende täielikuks rakendamiseks;

b)      luues massihävitusrelvade ning nendega seotud kaupade ja tehnoloogia leviku vältimiseks tõhusa riikliku ekspordikontrolli süsteemi, millega tagatakse kontroll lõppkasutaja üle ning kehtestatakse ekspordikontrolli eeskirjade rikkumise eest asjakohased tsiviil- ja kriminaalkaristused.

4.           Lepinguosalised lepivad kokku, et toetavad ja kooskõlastavad eelnimetatud toiminguid oma poliitilise dialoogi raames.

Artikkel 5

Väike- ja kergrelvad

1.           Lepinguosalised tunnistavad, et väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseaduslik tootmine, vahendamine ja levitamine ning nende ülemäärane kokkukoondamine, puudulik haldamine, varude ebapiisav turvamine ja kontrollimatu levik on endiselt tõsiseks ohuks rahule ja rahvusvahelisele julgeolekule.

2.           Lepinguosalised lepivad kokku, et täidavad oma kohustust tegeleda väike- ja kergrelvade, sealhulgas nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga rahvusvaheliste dokumentide raames, sealhulgas väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõikide aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevusprogrammi, riikidel ebaseaduslike väike- ja kergrelvade õigeaegset ja usaldusväärset tuvastamist ja päritolu kindlakstegemist võimaldava rahvusvahelise vahendi ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidest tulenevate kohustuste raames.

3.           Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ning tagama kooskõlastamise, vastastikuse täiendavuse ja sünergia oma jõupingutustes, mis on suunatud väike- ja kergrelvade ning nende laskemoona ebaseadusliku kaubanduse probleemiga tegelemisele üleilmsel, piirkondlikul, allpiirkondlikul ja riiklikul tasandil.

Artikkel 6

Kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod

1.           Lepinguosalised kinnitavad veel kord, et kõige raskemad rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavad kuriteod ei tohi jääda karistamata ning et nende toimepanijate tulemuslik vastutuselevõtmine tuleb tagada riiklike meetmete ja rahvusvahelise, sealhulgas vajaduse korral Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga tehtava koostöö tugevdamise abil. Lepinguosalised lepivad kokku, et toetavad täielikult Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ja sellega seotud dokumentide üldkehtivust ja kõikehõlmavust.

2.           Lepinguosalised on üksmeelel kõnealustel teemadel peetava dialoogi kasulikkuses.

Artikkel 7

Koostöö terrorismivastase võitluse valdkonnas

1.           Lepinguosalised, kinnitades veel kord terrorismivastase võitluse tähtsust, lepivad kokku koostöös terroriaktide ärahoidmisel ja tõkestamisel vastavalt kohaldatavatele rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas rahvusvahelisele humanitaar- ning inimõigusi ja pagulasi käsitlevale õigusele, samuti lepinguosaliste õigusaktidele ja eeskirjadele ning võttes arvesse ÜRO üleilmset terrorismivastast strateegiat, mis sisaldub ÜRO Peaassamblee 8. septembri 2006. aasta resolutsioonis nr 60/288.

2.           Lepinguosalised teevad koostööd eelkõige:

a)      ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonide rakendamise ning muude asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja dokumentidega ette nähtud kohustuste täitmise raames;

b)      vahetades rahvusvahelise ja riikliku õiguse kohaselt teavet terrorirühmituste ja nende toetusvõrgustike kohta;

c)      vahetades mõtteid terrorismivastases võitluses kasutatavate vahendite ja meetodite üle (näiteks tehnilised vahendid ja koolitus), samuti vahetades terrorismivastases võitluses saadud kogemusi;

d)      eesmärgiga süvendada rahvusvahelist üksmeelt võitluses terrorismi vastu, sealhulgas vajaduse korral terroriaktide õiguslikus määratluses, ning teha tööd rahvusvahelise terrorismivastase võitluse tervikliku konventsiooni suhtes kokkuleppele jõudmise nimel;

e)      vahetades asjakohast parimat tava seoses inimõiguste kaitsega terrorismivastases võitluses.

III JAOTIS

KOOSTÖÖ PIIRKONDLIKES JA RAHVUSVAHELISTES ORGANISATSIOONIDES

Artikkel 8

Koostöö piirkondlikes ja rahvusvahelistes organisatsioonides

Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd ja vahetama arvamusi sellistel piirkondlikel ja rahvusvahelistel foorumitel ning sellistes organisatsioonides nagu ÜRO, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO), Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), WTO, Aasia-Euroopa kohtumine (ASEM) ja ASEANi piirkondlik foorum (ARF).

IV JAOTIS

KOOSTÖÖ MAJANDUSLIKU ARENGU VALDKONNAS

Artikkel 9

Kaubandus ja investeeringud

1.           Lepinguosalised kohustuvad tegema koostööd, et tagada tingimused vastastikku kasuliku kaubanduse ja investeeringute jätkusuutlikuks kasvuks ja arenguks ning seda kasvu ja arengut edendada. Lepinguosalised peavad kõikides vastastikust huvi pakkuvates kaubanduse ja investeeringutega seotud valdkondades dialoogi ning tugevdavad asjaomast koostööd, et soodustada jätkusuutlike kauba- ja investeeringuvoogude liikumist, vältida kaubandus- ja investeerimistõkkeid ja need kõrvaldada ning edendada mitmepoolset kaubandussüsteemi.

2.           Sel eesmärgil teevad lepinguosalised kaubanduse ja investeeringute valdkonnas koostööd, leppides kokku vabakaubanduspiirkonna loomise. Nimetatud kokkulepe on artikli 43 tähenduses erikokkulepe ja sellega jõustatakse käesoleva lepingu kaubandussätted.

3.           Lepinguosalised teavitavad üksteist kahepoolse ja rahvusvahelise kaubanduse, investeeringute ning nendega seotud poliitika ja küsimuste arengust ning vahetavad neil teemadel arvamusi.

Artikkel 10

Majanduspoliitiline dialoog

1.           Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad oma ametiasutuste dialoogi ning edendavad teabevahetust ning kogemuste vahetamist makromajanduspoliitika ja makromajanduslike suundumuste asjus.

2.           Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad dialoogi ja koostööd eesmärgiga arendada nii panganduse ja kindlustuse kui ka finantssektori muude osade raamatupidamis-, auditeerimis-, järelevalve- ja reguleerimissüsteeme.

Artikkel 11

Ettevõtluskoostöö

1.           Lepinguosalised lepivad oma majanduspoliitikat ja majanduslikke eesmärke arvesse võttes kokku tööstuspoliitikaalase koostöö edendamises kõikides asjakohastes valdkondades, eelkõige selleks, et parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimet, muu hulgas järgmiselt:

a)      vahetades teavet ja kogemusi, mis on seotud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime parendamist edendavate raamtingimuste loomise ning selliste ettevõtjate asutamismenetlustega;

b)      edendades eeskätt praeguste programmide kaudu ettevõtjatevahelisi kontakte, soodustades ühisinvesteeringuid, asutades ühisettevõtteid ja toetades teabevõrgustikke;

c)      hõlbustades juurdepääsu rahastamisele ja turustamisele, andes teavet ja ergutades innovatsiooni;

d)      hõlbustades mõlema lepinguosalise väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevust;

e)      edendades ettevõtete sotsiaalset vastutust ja aruandekohustust ning toetades vastutustundlikke äritavasid, sealhulgas säästvat tarbimist ja tootmist;

2.           Lepinguosalised hõlbustavad mõlema lepinguosalise erasektori asjaomast koostööd.

Artikkel 12

Maksundus

Selleks et tugevdada ja arendada majandustegevust, võttes seejuures arvesse vajadust arendada välja asjakohane õigusraamistik, tunnustavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas läbipaistvuse, teabevahetuse ja õiglase maksukonkurentsi põhimõtteid ning kohustuvad neid järgima. Sel eesmärgil parandavad lepinguosalised maksunduse valdkonnas oma vastava pädevuse piires rahvusvahelist koostööd, lihtsustavad õiguspäraste maksutulude kogumist ning töötavad välja meetmed eespool nimetatud põhimõtete tulemuslikuks rakendamiseks.

Artikkel 13

Toll

Lepinguosalised teevad tolliküsimustes kahe- ja mitmepoolset koostööd. Sel eesmärgil jagavad lepinguosalised eelkõige kogemusi ning uurivad menetluste lihtsustamise, läbipaistvuse suurendamise ja koostöö arendamise võimalusi. Lepinguosalised püüavad ka ühtlustada seisukohti ja võtta ühismeetmeid asjaomastes rahvusvahelistes raamistikes.

Artikkel 14

Konkurentsipoliitika

1.         Lepinguosalised edendavad majandustegevuses ausat konkurentsi, jõustades täielikult oma konkurentsialased õigusaktid ja eeskirjad.

2.         Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud eesmärgi saavutamiseks ning kooskõlas Korea Vabariigi valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise konkurentsivastast tegevust käsitleva koostöölepinguga kohustuvad lepinguosalised tegema koostööd:

a)         konkurentsialaste õigusaktide ja konkurentsiasutuste olulisuse tunnustamisel ning ausa konkurentsi tagamiseks vajalike õigusaktide ennetava jõustamise poole püüdlemisel;

b)         teabe jagamisel ja konkurentsiasutuste koostöö edendamisel.

Artikkel 15

Infoühiskond

1.           Tunnistades, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on tänapäeval keskne tähtsus ning et see on majandusliku ja sotsiaalse arengu jaoks elulise tähtsusega, lepivad lepinguosalised kokku, et vahetavad arvamusi kõnealuse valdkonna poliitika kohta.

2.           Kõnealuse valdkonna koostöö eesmärk on muu hulgas järgmine:

a)      vahetada arvamusi infoühiskonna erinevate aspektide kohta, eelkõige elektroonilise side valdkonna poliitika ja eeskirjade, sealhulgas universaalsete teenuste, litsentseerimise ja üldlubade väljastamise, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning kontrolliasutuste sõltumatuse ja tõhususe küsimuses;

b)      siduda omavahel teadusuuringute võrgustikud ja teenused ning edendada nende koostalitlusvõimet, sealhulgas piirkondlikul tasandil;

c)      standardiseerida ja levitada uusi info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid;

d)      edendada lepinguosaliste teaduskoostööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas;

e)      käsitleda info- ja kommunikatsioonitehnoloogia turvalisusega seotud küsimusi ja aspekte, sealhulgas veebiturvalisuse edendamine ning võitlus küberkuritegude ning infotehnoloogia ja igat liiki elektroonilise meedia väärkasutamise vastu.

3.           Soodustatakse ettevõtjate koostööd.

Artikkel 16

Teadus ja tehnoloogia

Lepinguosalised soodustavad, arendavad ja hõlbustavad koostööd teaduse ja tehnoloogia valdkonnas rahumeelsetel eesmärkidel vastavalt Euroopa Ühenduse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelisele teadus- ja tehnikakoostöö lepingule.

Artikkel 17

Energeetika

1.           Lepinguosalised tunnistavad energeetika valdkonna olulisust majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt ning püüavad edendada oma pädevuse piires koostööd kõnealuses valdkonnas, eesmärgiga:

a)      mitmekesistada energiatarneid, et tugevdada energiajulgeolekut ning arendada välja uued, säästvad, innovatiivsed ja taastuvad energiaallikad, mis hõlmavad muu hulgas energia tootmist biokütustest ja biomassist, samuti tuule- ja päikeseenergia ning hüdroelektrienergia tootmist;

b)      toetada taastuvate energiaallikate konkurentsivõimet suurendava poliitika väljatöötamist;

c)      saavutada koostöös tootjate ja tarbijatega energia mõistlik kasutamine, toetades energiatõhusust energia tootmises, edastamises, jaotamises ja lõppkasutuses;

d)      toetada tehnosiirdeid, mis on suunatud energia säästvale tootmisele ja energiatõhususele;

e)      suurendada energeetika valdkonnas suutlikkust ja soodustada sellesse valdkonda tehtavaid investeeringuid, võttes arvesse läbipaistvuse, diskrimineerimisest hoidumise ja turule vastavuse põhimõtet;

f)       soodustada konkurentsi energiaturul;

g)      vahetada arvamusi üleilmse energiaturu arengu kohta, sealhulgas arengumaadele avalduva mõju kohta.

2.           Sel eesmärgil teevad lepinguosalised vajaduse korral jõupingutusi, et edendada eelkõige praeguste piirkondlike ja rahvusvaheliste raamistike kaudu järgmist liiki koostööd:

a)      kujundada energiapoliitikat ja vahetada selle poliitika seisukohalt vajalikku teavet;

b)      vahetada teavet energiaturu, tööstuse ja tehnoloogia praeguse olukorra ja suundumuste kohta;

c)      korraldada ühisuuringuid ja teha ühist teadustööd,

d)      suurendada energeetika valdkonnas kaubavahetust ja investeeringuid.

Artikkel 18

Transport

1.           Lepinguosalised püüavad teha koostööd kõikides transpordipoliitika asjaomastes valdkondades, sealhulgas integreeritud transpordipoliitikas, eesmärgiga parandada kaupade ja reisijate liikumist, suurendada meresõidu- ja lennuohutust ning turvalisust, edendada keskkonnakaitset ja tõhustada transpordisüsteeme.

2.           Kõnealuses valdkonnas on lepinguosaliste koostöö eesmärk toetada järgmist:

a)      teabevahetust oma transpordipoliitika ja -tavade kohta, eriti seoses linna-, maa-, siseveeteede-, õhu- ja meretranspordiga, sealhulgas logistika ja mitmeliigiliste transpordivõrkude vastastikuse seotuse ja koostalitlusvõimega ning teede, raudteede, sadamate ja lennujaamade haldamisega;

b)      dialoogi ja ühismeetmeid õhutranspordi valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas lennuliiklusteeninduste teatavaid aspekte käsitlev kokkulepe, suhete edasise arendamise võimaluste uurimine ning tehniline ja reguleerimisalane koostöö sellistes valdkondades nagu lennundusohutus ja -julgestus, keskkond, lennuliikluse korraldamine, konkurentsiõiguse kohaldamine ning õhutranspordi majanduslik reguleerimine, eesmärgiga aidata kaasa õigusnormide lähendamisele ja kõrvaldada ettevõtlust takistavad tõkked. Sellest lähtudes uurivad lepinguosalised senisest ulatuslikuma koostöö võimalusi tsiviillennunduse valdkonnas;

c)      koostööd transpordisektoris kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel;

d)      koostööd rahvusvahelistel transpordialastel foorumitel;

e)      ohutus-, turvalisus- ja saastevältimisnõuete rakendamist, eelkõige mere- ja õhutranspordi puhul, vastavalt mõlema lepinguosalise suhtes kohaldatavatele kehtivatele rahvusvahelistele konventsioonidele, sealhulgas asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel tehtavale koostööle, eesmärgiga tagada rahvusvaheliste eeskirjade senisest parem täitmine.

3.           Tsiviilotstarbelise üleilmse satelliitnavigatsiooni valdkonnas teevad lepinguosalised koostööd vastavalt ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahelisele tsiviilotstarbelist ülemaailmset satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) käsitlevale koostöölepingule.

Artikkel 19

Meretranspordipoliitika

1.           Lepinguosalised kohustuvad tegema jõupingutusi, et tagada vastavalt käesolevale artiklile kaubanduslikel alustel piiranguteta juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule ja ausa konkurentsi alusel toimivale mereliiklusele.

2.           Selleks et saavutada lõikes 1 nimetatud eesmärk, lepinguosalised:

a)      ei kehtesta tulevastes kolmandate riikidega sõlmitavates kahepoolsetes mereveoteenuste, sealhulgas puist- ja vedellastivedude ning liinivedude lepingutes lastijaotuskorda ega jõusta varasemates kahepoolsetes lepingutes sisalduvat lastijaotuskorda;

b)      jätavad käesoleva lepingu jõustumisel rakendamata sellised haldus-, tehnilised ja seadusandlikud meetmed, millega võidakse teha vahet oma kodanike või ettevõtjate ja teise lepinguosalise kodanike või ettevõtjate vahel rahvusvaheliste mereveoteenuste osutamisel;

c)      tagavad teise lepinguosalise kodanike või ettevõtjate kasutuses olevatele laevadele seoses juurdepääsuga rahvusvahelisele kaubandusele avatud sadamatele, nende sadamate infrastruktuuri ja mereveo abiteenuste kasutamise ning sellega seotud tasude ja maksude, tolliteenuste, kaikohtade ning peale- ja mahalaadimisvahendite kasutamisega vähemalt sama soodsad tingimused kui oma laevadele;

d)      lubavad teise lepinguosalise laevandusettevõtjatele nende tegevuse teostamiseks kaubanduslikku kohalolekut oma territooriumil, tagades neile vähemalt sama soodsad asutamis- ja tegevustingimused, nagu on nad kehtestanud oma ettevõtjatele või taganud mõne muu riigi ettevõtja tütarettevõtjale või filiaalile, sõltuvalt sellest, millised tingimused on soodsamad.

3.           Käesoleva artikli tähenduses hõlmab juurdepääs rahvusvahelisele mereveoturule muu hulgas mõlema lepinguosalise rahvusvaheliste mereveoteenuste pakkujate õigust korraldada osaliselt merel toimuvat uksest ukseni veoteenust ning sõlmida sel eesmärgil lepinguid otse kohalike, meretranspordist erinevate transpordiliikide pakkujatega teise lepinguosalise territooriumil, ilma et see muudaks nende transpordiliikide kaudu toimuva kauba- ja reisijateveo suhtes kehtivaid kodakondsusega seotud piiranguid.

4.           Käesolevat artiklit kohaldatakse Euroopa Liidu ja Korea ettevõtjate suhtes. Käesolevat artiklit kohaldatakse ka selliste laevandusettevõtjate suhtes, kes on asutatud väljaspool Euroopa Liitu või Korea Vabariiki ning kes kuuluvad mõne liikmesriigi või Korea Vabariigi kodanike kontrolli alla, kui nende laevad on registreeritud samas liikmesriigis või Korea Vabariigis kooskõlas nende vastavate õigusaktidega.

5.           Laevandusettevõtjate tegevust Euroopa Liidus ja Korea Vabariigis käsitletakse vajaduse korral erikokkulepetes.

6.           Lepinguosalised jätkavad dialoogi meretranspordipoliitika valdkonnas.

Artikkel 20

Tarbijakaitsepoliitika

Lepinguosalised püüavad teha koostööd tarbijakaitsepoliitika valdkonnas, et tagada tarbijakaitse kõrge tase. Lepinguosalised lepivad kokku, et koostöö kõnealuses valdkonnas võib hõlmata võimaluste piires järgmisi eesmärke:

a)      suurendada tarbijakaitseõigusaktide omavahelist vastavust, et vältida kaubandustõkkeid, tagades samal ajal tarbijakaitse kõrge taseme;

b)      edendada teabevahetust tarbijakaitsesüsteemide, sealhulgas tarbijakaitse-eeskirjade, kaupade ohutuse, tarbijakaitseõigusaktide täitmise tagamise, tarbijate harimise ja teadlikkuse suurendamise ning neile tekitatud kahju heastamise alal;

c)      stimuleerida sõltumatute tarbijaühenduste arengut ja tugevdada tarbijate esindajate vahelisi kontakte.

V JAOTIS

KOOSTÖÖ SÄÄSTVA ARENGU VALDKONNAS

Artikkel 21

Tervishoid

1.           Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad tervishoiu valdkonnas vastastikust koostööd ja teabevahetust ning tõhustavad tervishoiuga seotud piiriüleste probleemide käsitlemist.

2.           Lepinguosalised püüavad edendada teabevahetust ja vastastikust koostööd muu hulgas järgmiselt:

a)      vahetades teavet nakkushaiguste, sealhulgas pandeemilise gripi jälgimise ning varajase hoiatamise ja vastumeetmete kohta;

b)      vahetades teavet tervishoiustrateegiate ja rahvatervise kavade kohta;

c)      vahetades teavet tervishoiu edendamise poliitika kohta, näiteks suitsetamise vastu võitlemise kampaaniate, rasvumise ennetamise ja haiguste tõrje kohta;

d)      vahetades võimalikult palju teavet ravimiohutuse ja ravimite heakskiitmise valdkonnas;

e)      vahetades võimalikult palju teavet ja tehes ühisuuringuid toiduohutuse valdkonnas, näiteks toidualaste õigusaktide ja eeskirjade, erakorraliste hoiatusteadete jm küsimustes;

f)       tehes koostöö teadus- ja arendustegevusega seotud küsimustes, näiteks uusimate ravimeetodite ning innovatiivsete ja harva kasutatavate ravimite valdkonnas;

g)      vahetades teavet ja tehes koostööd e-tervise poliitika valdkonnas.

3.           Lepinguosalised püüavad edendada selliste rahvusvaheliste tervishoiualaste kokkulepete rakendamist nagu rahvusvahelised tervise-eeskirjad ja tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsioon.

Artikkel 22

Tööhõive ja sotsiaalküsimused

1.           Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas, sealhulgas üleilmastumise ja demograafiliste muutuste kontekstis. Tehakse jõupingutusi, et edendada tööhõive- ja tööjõuküsimustes tehtavat koostööd ning teabe ja kogemuste vahetust. Koostöövaldkonnad võivad hõlmata piirkondlikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, sotsiaalset integratsiooni, sotsiaalkindlustussüsteeme, oskuste elukestvat arendamist, töötervishoidu ja tööohutust, soolist võrdõiguslikkust ja inimväärset tööd.

2.           Lepinguosalised kinnitavad veel kord vajadust toetada kõikidele kasulikku üleilmastumist ning edendada täielikku ja tootlikku tööhõivet ja inimväärset tööd, mis on säästva arengu ja vaesuse vähendamise eeltingimuseks.

3.           Lepinguosalised kinnitavad veel kord oma kohustust austada, edendada ja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud töö- ja sotsiaalseid norme, mis on sätestatud eelkõige ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsioonis.

4.           Koostöövormid võivad muu hulgas hõlmata vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, dialoogi ning koostööd ja algatusi kahe- või mitmepoolsel tasandil ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Artikkel 23

Keskkond ja loodusvarad

1.           Lepinguosalised lepivad kokku loodusvarade ja elurikkuse säilitamises ja säästvas haldamises, mis on praeguse põlvkonna ja tulevaste põlvkondade arengu aluseks.

2.           Lepinguosalised püüavad jätkata ja tugevdada oma koostööd keskkonnakaitse valdkonnas, sealhulgas piirkondlikus kontekstis, eriti seoses:

a)      kliimamuutuste ja energiatõhususega;

b)      keskkonnateadlikkusega;

c)      osalemisega mitmepoolsetes keskkonnakokkulepetes, sealhulgas elurikkust ja bioohutust käsitlevates kokkulepetes ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikide rahvusvahelise kauplemise konventsioonis, ning seoses nende rakendamisega;

d)      keskkonnatehnoloogia, -toodete ja -teenuste, sealhulgas keskkonnajuhtimissüsteemide ja keskkonnamärgistuse edendamisega;

e)      ohtlike ainete, ohtlike jäätmete ja muude jäätmete ebaseadusliku üle piiri toimetamise vältimisega;

f)       ranna- ja merekeskkonnaga, selle säilitamisega ning saaste ja halvenemise kontrollimisega;

g)      kohaliku tasandi osalemisega keskkonnakaitses, mis on säästva arengu oluliseks eeltingimuseks;

h)      muldade ja maa haldamisega;

i)       teabe, eksperditeadmiste ja tavade vahetusega.

3.           Vajaduse korral võetakse arvesse ülemaailmse säästva arengu tippkohtumise tulemusi ja vastavate mitmepoolsete keskkonnakokkulepete rakendamist.

Artikkel 24

Kliimamuutused

1.           Lepinguosalised tunnistavad kliimamuutustest tulenevat ühist üleilmset ohtu ja vajadust võtta heitkoguste vähendamiseks meetmeid, et stabiliseerida atmosfääris kasvuhoonegaaside kontsentratsioon tasemeni, mis ennetaks inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Lepinguosalised tõhustavad oma pädevuse piires koostööd kõnealuses valdkonnas, ilma et see piiraks kliimamuutuste alaseid arutelusid muudel foorumitel, näiteks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames. Sellise koostöö eesmärk on:

a)      võidelda kliimamuutuste vastu üldeesmärgiga minna asjaomaste riikide tingimustele kohandatud heite vähendamise ja kohanemismeetmete abil kiiresti üle vähese süsinikdioksiidiga ühiskonnamudelile;

b)      toetada ressursside tõhusat kasutamist, võttes muu hulgas laialdaselt kasutusele parima, majanduslikult tasuva vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ning kehtestades heitevähendus- ja kohanemisnõuded;

c)      vahetada eksperditeadmisi ja teavet, mis on seotud heitkogustega kauplemise süsteemide ülesehituse ja sellest saadavate hüvedega;

d)      tugevdada selliseid avaliku ja erasektori rahastamisvahendeid, sealhulgas turumehhanisme ning avaliku ja erasektori partnerlust, mis võiksid tõhusalt toetada kliimamuutuste vastast võitlust;

e)      teha koostööd vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia alastes uuringutes ning sellise tehnoloogia väljatöötamises, levitamises, kasutuselevõtus ja siirdes, et vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning samal ajal säilitada majanduskasv;

f)       võimaluse korral vahetada kasvuhoonegaaside mõju jälgimise ja analüüsimisega seotud kogemusi ja eksperditeadmisi ning töötada välja heitevähendus- ja kohanemisprogrammid;

g)      võimaluse korral, sealhulgas Kyoto protokollist tulenevate paindlike mehhanismide kaudu, toetada arengumaade heitevähendus- ja kohanemismeetmeid.

2.           Sel eesmärgil lepivad lepinguosalised kokku dialoogi ja koostöö süvendamises nii poliitilisel, valdkondlikul kui ka tehnilisel tasandil.

Artikkel 25

Põllumajandus, maaelu areng ja metsandus

Lepinguosalised lepivad kokku koostöö tugevdamises põllumajanduse, maaelu arengu ja metsanduse valdkonnas. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arendavad koostööd eelkõige järgmistes küsimustes:

a)      põllumajandus- ja metsanduspoliitika ning rahvusvahelise põllumajanduse ja metsanduse üldised väljavaated;

b)      geograafiliste tähiste registreerimine ja kaitse;

c)      mahetootmine;

d)      teadusuuringud põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas;

e)      maapiirkondi hõlmav arengupoliitika ning eelkõige põllumajandussektorite mitmekesistamine ja ümberkorraldamine;

f)       säästev põllumajandus ja metsandus ning keskkonnanõuete integreerimine põllumajanduspoliitikasse;

g)      põllumajanduse, metsanduse ja keskkonna ning maapiirkondi hõlmava arengupoliitika vahelised seosed;

h)      põllumajandussaaduseid propageeriv tegevus;

i)       säästev metsamajandamine, et hoida ära metsade hävitamine ja ergutada uue metsa istutamist, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse puitu pakkuvate arenguriikide huve.

Artikkel 26

Merendus ja kalandus

Lepinguosalised julgustavad kahe- ja mitmepoolset merendus- ja kalandusalast koostööd eelkõige eesmärgiga edendada merenduse ja kalanduse säästvat ja vastutustundlikku arendamist ja juhtimist. Koostöövaldkonnad võivad hõlmata järgmist:

a)      teabevahetus;

b)      säästva ja vastutustundliku pikaajalise merendus- ja kalanduspoliitika toetamine, sealhulgas ranniku- ja mereressursside säilitamine ja haldamine; ning

c)      ebaseadusliku, teatamata jäetud ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks ja selle vastu võitlemiseks tehtavate jõupingutuste edendamine.

Artikkel 27

Arenguabi

1.           Lepinguosalised lepivad kokku oma arenguabipoliitikat käsitleva teabe vahetamises, et alustada korrapärast dialoogi sellise poliitika eesmärkide ja kolmandatele riikidele suunatud arenguabiprogrammide küsimuses. Lepinguosalised uurivad vastavalt oma asjaomastele õigusaktidele ja osutatud programmide rakendamise suhtes kohaldatavatele tingimustele senisest ulatuslikuma koostöö võimalusi.

2.           Lepinguosalised kinnitavad veel kord abi tõhusust käsitlevast 2005. aasta Pariisi deklaratsioonist tulenevaid kohustusi ja lepivad kokku koostöö tugevdamises, et parandada veelgi arengunäitajaid.

VI JAOTIS

KOOSTÖÖ HARIDUSE JA KULTUURI VALDKONNAS

Artikkel 28

Koostöö kultuuri, teabe, teabevahetuse, audiovisuaal- ja meedia valdkonnas

1.           Lepinguosalised lepivad kokku koostöö edendamises, et parandada üksteise mõistmist ja üksteise kultuuri tundmist.

2.           Lepinguosalised püüavad kultuurivahetuse edendamiseks võtta asjakohaseid meetmeid ja teha kõnealuses valdkonnas ühisalgatusi.

3.           Lepinguosalised lepivad kokku tiheda koostöö tegemises asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (UNESCO) ja ASEM, et saavutada ühiseid eesmärke ja edendada kultuurilist mitmekesisust, järgides seejuures UNESCO kultuurilise väljenduse mitmekesisuse kaitse ja edendamise konventsiooni.

4.           Lepinguosalised kaaluvad audiovisuaal- ja meedia valdkonnas erinevaid võimalusi soodustada asjaomaste asutuste töötajate vahetust, koostööd ja dialoogi.

Artikkel 29

Haridus

1.           Lepinguosalised tunnistavad, et haridus ja koolitus annavad üleilmses teadmistepõhises majanduses osaleda suutvate inimressursside arendamisse otsustava panuse ning et koostöö hariduse ja koolituse valdkonnas teenib nende mõlema huve.

2.           Kooskõlas oma vastastikuste huvide ja hariduspoliitika eesmärkidega kohustuvad lepinguosalised ühiselt toetama sobivaid koostöötoiminguid hariduse, koolituse ja noorsoo valdkonnas, pöörates seejuures erilist tähelepanu kõrgharidusele. Kõnealune koostöö võib toimuda eelkõige järgmistes vormides:

a)      toetus Euroopa Liidu ja Korea Vabariigi haridus- ja koolitusasutuste ühistele koostööprojektidele eesmärgiga edendada õppekava arendamist, ühiseid õppeprogramme ja õpilasvahetust;

b)      dialoog, uuringud ning teabe ja oskusteabe vahetus hariduspoliitika valdkonnas;

c)      kõrgharidusasutuste õpilaste, akadeemilise ja halduspersonali ning noorsootöötajate vahetuse edendamine, sealhulgas Erasmus Munduse programmi rakendamise kaudu;

d)      koostöö vastastikust huvi pakkuvates haridussektorites.

VII JAOTIS

KOOSTÖÖ ÕIGUSE, VABADUSE JA TURVALISUSE VALDKONNAS

Artikkel 30

Õigusriigi põhimõtted

Lepinguosalised panevad õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas tehtava koostöö raames erilist rõhku õigusriigi põhimõtete, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse, õiguskaitse kättesaadavuse ja õiglase kohtumõistmise põhimõtte edendamisele.

Artikkel 31

Õiguskoostöö

1.           Lepinguosalised lepivad kokku tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õiguskoostöö arendamises eesmärgiga ratifitseerida ja rakendada tsiviilasjades tehtavat õigusalast koostööd käsitlevad mitmepoolsed konventsioonid, sealhulgas rahvusvahelise õigusalase koostöö ja kohtuvaidluste ning lastekaitse valdkonnas kehtestatud Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi konventsioonid.

2.           Lepinguosalised lepivad kokku, et võimaluse korral nad hõlbustavad ja julgustavad kooskõlas kohaldatavate rahvusvaheliste õigusaktidega tsiviil- ja eraõiguslike kaubandusasjade vaidluste lahendamist vahekohtus.

3.           Kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas püüavad lepinguosalised tõhustada vastastikuse õigusabi ja väljaandmise korda. Vajaduse korral hõlmab koostöö ühinemist asjaomaste rahvusvaheliste ÜRO õigusaktidega, sealhulgas käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudiga, ning nende rakendamist.

Artikkel 32

Isikuandmete kaitse

1.           Lepinguosalised lepivad kokku koostöös, et parandada isikuandmete kaitse taset ja viia see vastavusse kõige kõrgemate rahvusvaheliste standarditega, mis on sätestatud näiteks ÜRO suunistes isikuandmete elektrooniliste failide reguleerimise kohta (ÜRO Peaassamblee 14. detsembri 1990. aasta resolutsioon nr 45/95).

2.           Koostöö isikuandmete kaitse valdkonnas võib muu hulgas hõlmata teabe ja eksperditeadmiste vahetust.

Artikkel 33

Ränne

1.           Lepinguosalised lepivad kokku, et tugevdavad ja süvendavad koostööd ebaseadusliku rände ning inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse valdkonnas ning kajastavad senisest ulatuslikumalt rändeprobleeme oma riiklikes strateegiates, milles käsitletakse rändajate päritolupiirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

2.           Ebaseadusliku sisserände vältimiseks ja kontrollimiseks tehtava koostöö raames lepivad lepinguosalised kokku, et võtavad tagasi oma kodanikud, kes viibivad ebaseaduslikult teise lepinguosalise territooriumil. Sel eesmärgil annavad lepinguosalised oma kodanikele asjakohased isikut tõendavad dokumendid. Kui isiku kodakondsus ei ole selge, lepivad lepinguosalised kokku oma väidetavate kodanike tuvastamises.

3.           Lepinguosalised püüavad vajaduse korral sõlmida kokkuleppe, millega reguleeritakse oma kodanike tagasivõtmist hõlmavaid erikohustusi. Sellise kokkuleppega kehtestatakse ka tingimused muude riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes.

Artikkel 34

Võitlus ebaseaduslike uimastite vastu

1.           Vastavalt oma õigusnormidele on lepinguosaliste eesmärk vähendada nii ebaseaduslike uimastite pakkumist, salakaubandust ja nõudlust selliste uimastite järele kui ka nende mõju uimastitarvitajatele ja ühiskonnale laiemalt ning tõkestada senisest tulemuslikumalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul tootmisel kasutatavate lähteainete levikut. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tagavad lepinguosalised oma koostöö raames turueeskirjade, tõhusate meetmete ning pädevate ametiasutuste, sealhulgas tervishoiu-, haridus-, sotsiaal-, õiguskaitse- ja justiitsasutuste tegevuse koordineerimise kaudu ulatusliku ja tasakaalustatud lähenemisviisi.

2.           Lepinguosalised lepivad kokku nende eesmärkide saavutamisel tehtava koostöö vahendites. Meetmed põhinevad ühiselt kokkulepitud põhimõtetel, mis lähtuvad asjaomastest rahvusvahelistest konventsioonidest, poliitilisest deklaratsioonist ja 1998. aasta juunis ÜRO Peaassamblee narkootikumide vastasele võitlusele pühendatud kahekümnendal eriistungjärgul vastu võetud erideklaratsioonist, milles käsitletakse juhiseid nõudluse vähendamiseks narkootikumide järele.

Artikkel 35

Võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad koostööd organiseeritud kuritegevuse, majandus- ja finantskuritegevuse, korruptsiooni, võltsimise ja ebaseaduslike tehingute vastases võitluses ning annavad sellesse oma panuse, täites täielikult selles valdkonnas kehtivaid vastastikuseid rahvusvahelisi kohustustusi, sealhulgas kohustust teha tulemuslikku koostööd korruptsiooni teel saadud varade ja vahendite tagasinõudmiseks. Lepinguosalised edendavad ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle lisaprotokollide ning ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamist.

Artikkel 36

Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu

1.           Lepinguosalised lepivad kokku vajaduses teha jõupingutusi ja koostööd selle nimel, et vältida oma rahandussüsteemide kasutamist kuritegelikul viisil, sealhulgas uimastikaubanduse ja korruptsiooni teel saadud tulu pesemiseks ning terrorismi rahastamiseks. Kõnealune koostöö hõlmab ka kuritegelikul teel saadud varade ja vahendite tagastamist.

2.           Lepinguosalised võivad vahetada asjaomast teavet vastavalt õiguslikule raamistikule ning kohaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemiseks vajalikke standardeid, mis on võrdväärsed selles valdkonnas tegutsevate asjaomaste rahvusvaheliste organite, näiteks rahapesuvastase töökonna kehtestatud standarditega.

Artikkel 37

Võitlus küberkuritegude vastu

1.           Lepinguosalised tugevdavad koostööd, et ennetada nii kõrgtehnoloogiaga seotud, küber- kui ka elektroonilist kuritegevust ja terroristliku teabe levikut Internetis ning võidelda nende nähtuste vastu, vahetades sel eesmärgil oma pädevuse piires teavet ja praktilisi kogemusi, järgides riiklikke õigusakte.

2.           Lepinguosalised vahetavad teavet küberkuritegude uurijate hariduse ja koolituse, küberkuritegude uurimise ning digitaalse kohtuekspertiisi kohta.

Artikkel 38

Õiguskaitsealane koostöö

Lepinguosalised lepivad kokku igat liiki õiguskaitseasutuste koostöös ning aitavad kaasa rahvusvahelisest kuritegevusest tulenevate, lepinguosalisi ähvardavate ohtude leevendamisele ja kõrvaldamisele. Õiguskaitseasutuste koostöövormiks võib olla vastastikuse abi osutamine uurimisel, uurimistehnika jagamine, õiguskaitsetöötajate ühine õpetamine ja koolitamine ning muu lepinguosaliste kokkulepitud ühistegevus ja -abi.

VIII JAOTIS

KOOSTÖÖ MUUDES VALDKONDADES

Artikkel 39

Turism

Lepinguosalised kohustuvad alustama koostööd turismi valdkonnas eesmärgiga parandada üksteisemõistmist ning edendada turismi tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut.

Kõnealune koostöö võib toimuda eelkõige järgmistes vormides:

a)      teabevahetus ühist huvi pakkuvates turismiga seotud küsimustes;

b)      turismiürituste korraldamine;

c)      turismivahetus;

d)      koostöö kultuuripärandi säilitamisel ja haldamisel;

e)      koostöö turismi juhtimisel.

Artikkel 40

Kodanikuühiskond

Lepinguosalised tunnistavad organiseerunud kodanikuühiskonna rolli ning tema võimalikku panust käesolevast lepingust tulenevasse dialoogi ja koostööprotsessi ning lepivad kokku, et edendavad tulemuslikku dialoogi organiseerunud kodanikuühiskonnaga ja kaasavad teda senisest enam.

Artikkel 41

Avalik haldus

Lepinguosalised lepivad kokku, et teevad kogemuste ja parimate tavade vahetamise kaudu koostööd järgmistes avaliku halduse moderniseerimise küsimustes, tuginedes senistele jõupingutustele:

a)      haldustöö korralduse tõhustamine;

b)      institutsioonide tulemuslikkuse tõstmine teenuste osutamisel;

c)      riigi ressursside haldamise läbipaistvuse ja aruandekohustuse tagamine;

d)      õigusliku ja institutsioonilise raamistiku tugevdamine;

e)      poliitika kujundamine ja rakendamine.

Artikkel 42

Statistika

1.           Lepinguosalised arendavad ja tugevdavad koostööd statistikaküsimustes, aidates selle kaudu kaasa rahvusvaheliselt võrreldavate ja usaldusväärsete statistiliste andmete ajakohasele esitamisele kui pikaajalise eesmärgi saavutamisele. Eeldatakse, et jätkusuutlikud, tõhusad ja ametialaselt sõltumatud statistikasüsteemid annavad lepinguosaliste kodanikele, ettevõtjatele ja otsustajatele vajalikku teavet, mis võimaldab neil teha teadlikke otsuseid. Lepinguosalised vahetavad muu hulgas teavet ja eksperditeadmisi ning arendavad koostööd, võttes arvesse varasemaid kogemusi.

Koostöö eesmärk on:

a)      ühtlustada järk-järgult mõlema lepinguosalise statistikasüsteemid;

b)      täiustada lepinguosaliste teabevahetust, võttes arvesse asjaomaste rahvusvaheliste metoodikate kohaldamist;

c)      suurendada statistikatöötajate ametialast suutlikkust, mis võimaldaks neil rakendada asjaomaseid statistikastandardeid;

d)      edendada lepinguosaliste vahel kogemuste vahetust statistilise oskusteabe arendamise alal.

2.           Koostöövormid võivad muu hulgas hõlmata vastastikku kokkulepitud eriprogramme ja -projekte, dialoogi ning koostööd ja algatusi kahe- või mitmepoolsel tasandil ühist huvi pakkuvates küsimustes.

IX JAOTIS

INSTITUTSIOONILINE RAAMISTIK

Artikkel 43

Muud lepingud

1.           Ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Korea Vabariigi vahel Luksemburgis 28. oktoobril 1996. aastal allakirjutatud ja 1. aprillil 2001. aastal jõustunud kaubanduse ja koostöö raamleping tunnistatakse kehtetuks.

2.           Käesoleva lepinguga ajakohastatakse ja asendatakse eespool nimetatud leping. Kõikides muudes lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkulepetes olevaid viiteid eespool nimetatud lepingule käsitatakse viidetena käesolevale lepingule.

3.           Lepinguosalised võivad käesolevat lepingut täiendada, sõlmides erikokkuleppeid käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvates koostöövaldkondades. Sellised erikokkulepped on käesoleva lepinguga reguleeritavate üldiste kahepoolsete suhete lahutamatu osa ja need on osa ühisest institutsioonilisest raamistikust.

4.           Kehtivaid kokkuleppeid, mis on seotud käesoleva lepingu kohaldamisalasse kuuluvate konkreetsete koostöövaldkondadega, peetakse samuti käesoleva lepinguga reguleeritud üldiste kahepoolsete suhete ja ühise institutsioonilise raamistiku osaks.

Artikkel 44

Ühiskomitee

1.           Lepinguosalised moodustavad käesoleva lepingu raames ühiskomitee, mis koosneb ühelt poolt Euroopa Liidu Nõukogu liikmete ja Euroopa Komisjoni esindajatest ning teiselt poolt Korea Vabariigi esindajatest.

2.           Ühiskomitees peetakse konsultatsioone, et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist, edendada selle üldeesmärkide saavutamist, säilitada suhete üldine sidusus ja tagada lepinguosaliste muude kokkulepete nõuetekohane toimimine.

3.           Ühiskomitee:

a)      tagab käesoleva lepingu nõuetekohase toimimise;

b)      jälgib lepinguosaliste ulatuslike suhete arengut;

c)      taotleb vajaduse korral teavet ühise institutsioonilise raamistiku reguleerimisalasse kuuluvate muude kokkulepete kohastelt komiteedelt või muudelt organitelt ja vaatab läbi nende esitatud aruanded;

d)      vahetab arvamusi ja teeb ettepanekuid kõikides ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas tulevaste meetmete ja nende rakendamiseks vajalike ressursside kohta;

e)      määrab kindlaks prioriteedid käesoleva lepingu eesmärkide saavutamiseks;

f)       otsib asjakohaseid meetodeid käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades tekkida võivate probleemide ennetamiseks;

g)      lahendab vastavalt artikli 45 lõikele 3 konsensuse alusel käesoleva lepingu kohaldamisest või tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi;

h)      vaatab vastavalt artikli 45 lõikele 3 läbi kogu lepinguosalise esitatud teabe kohustuste täitmata jätmise kohta ja peab teise lepinguosalisega konsultatsioone, et leida mõlemat lepinguosalist rahuldav lahendus.

4.           Ühiskomitee koguneb tavaliselt üks kord aastas vaheldumisi Brüsselis ja Soulis. Komitee erikoosolekuid peetakse ühe lepinguosalise taotlusel. Ühiskomitee eesistujaks on lepinguosalised vaheldumisi. Ühiskomitee koguneb tavaliselt kõrgemate ametnike tasandil.

Artikkel 45

Rakendamiskord

1.           Lepinguosalised võtavad käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks vajalikud üld- või erimeetmed ning tagavad käesolevas lepingus sätestatud eesmärkide järgimise.

2.           Rakendamist reguleeritakse konsensuse alusel ja dialoogi abil. Kui käesoleva lepingu kohaldamine või tõlgendamine tekitab lahkarvamusi, teatab lepinguosaline sellest ühiskomiteele.

3.           Kui lepinguosaline on seisukohal, et teine lepinguosaline ei ole täitnud käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, võib ta kooskõlas rahvusvahelise õigusega võtta asjakohaseid meetmeid. Enne seda, välja arvatud kiireloomulistel juhtudel, esitab ta ühiskomiteele olukorraga põhjalikuks tutvumiseks kogu vajaliku teabe. Lepinguosalised konsulteerivad ühiskomitee raames ja kui mõlemad lepinguosalised sellega nõustuvad, siis võib ühiskomitee sellise konsultatsiooni hõlbustamiseks nimetada vahendaja.

4.           Kiireloomulistel juhtudel teatatakse teisele lepinguosalisele meetmetest viivitamatult. Teise lepinguosalise taotluse korral peetakse konsultatsioone kuni kahekümne (20) päeva jooksul. Pärast seda kohaldatakse meetmeid. Sellisel juhul võib teine lepinguosaline taotleda artikli 46 kohaselt vahekohtumenetluse algatamist eesmärgiga hinnata meetme kõiki aspekte või meetme võtmise alust.

Artikkel 46

Vahekohtumenetlus

1.           Vahekohus koosneb kolmest (3) vahekohtunikust. Vajaduse korral, kui üks lepinguosaline on taotlenud vahekohtumenetluse algatamist, nimetab kumbki lepinguosaline neljateistkümne (14) päeva jooksul ühe vahekohtuniku ja ühiskomitee nimetab kolmanda vahekohtuniku. Üks lepinguosaline teatab diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult ja viivitamatult teisele lepinguosalisele oma vahekohtuniku nimetamisest. Vahekohtu otsus tehakse häälteenamusega. Vahekohtunikud püüavad teha otsuse võimalikult kiiresti ja igal juhul hiljemalt kolme (3) kuu möödumisel vahekohtunike nimetamise kuupäevast. Ühiskomitee lepib kokku vahekohtu kiiret menetlust tagava üksikasjaliku korra.

2.           Kumbki vaidlusosaline peab võtma meetmeid, mis on vajalikud vahekohtu otsuse rakendamiseks. Vahekohtunikud annavad taotluse korral soovitusi oma otsuse rakendamiseks, et taastada käesolevast lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaal.

X JAOTIS

LÕPPSÄTTED

Artikkel 47

Määratlus

Käesolevas lepingus tähistab mõiste „lepinguosalised” ühelt poolt Euroopa Liitu või selle liikmesriike või Euroopa Liitu ja selle liikmesriike vastavalt nende pädevusele ning teiselt poolt Korea Vabariiki.

Artikkel 48

Riiklik julgeolek ja teabe avalikustamine

Käesolevas lepingus sätestatut ei tõlgendata nii, nagu see kohustaks lepinguosalisi esitama teavet, mille avaldamist peetakse oluliste julgeolekuhuvidega vastuolus olevaks.

Artikkel 49

Jõustumine, kehtivusaeg ja lõpetamine

1.           Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on üksteisele teatanud vajalike juriidiliste menetluste lõpuleviimisest.

2.           Olenemata lõikest 1 kohaldatakse käesolevat lepingut ajutiselt kuni selle jõustumiseni. Ajutist kohaldamist alustatakse selle esimese kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil lepinguosalised on üksteisele teatanud vajalike menetluste lõpuleviimisest.

3.           Käesolev leping on tähtajatu. Kumbki lepinguosaline võib teisele lepinguosalisele kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev leping denonsseerida. Denonsseerimine jõustub kuus kuud pärast teatamist.

Artikkel 50

Teated

Artikli 49 kohased teated esitatakse vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning Korea Vabariigi välis- ja kaubandusministeeriumile.

Artikkel 51

Deklaratsioonid ja lisad

Käesoleva lepingu deklaratsioonid ja lisad on käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 52

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumidel, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut, kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Korea Vabariigi territooriumil.

Artikkel 53

Autentsed tekstid

Käesolev leping koostatakse kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja korea keeles, kusjuures kõik nimetatud tekstid on võrdselt autentsed.

ÜHISDEKLARATSIOON

ARTIKLITE 45 JA 46 TÕLGENDAMISE KOHTA

Lepinguosalised on demokraatlikud üksused. Nad soovivad teha koostööd, et edendada maailmas oma ühiseid väärtusi. Käesoleva lepingu sõlmimine kajastab nende ühist tahet edendada demokraatiat, inimõigusi, massihävitusrelvade leviku tõkestamist ja terrorismivastast võitlust kogu maailmas. Seega on käesolev leping sõlmitud samu väärtusi jagavate lepinguosaliste vahel ja selle rakendamine tugineb dialoogile, vastastikusele austusele, võrdsele partnerlusele, mitmepoolsusele, üksmeelele ja rahvusvahelise õiguse austamisele.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu korrektse tõlgendamise ja praktilise kohaldamise seisukohalt tähendab artikli 45 lõikes 3 esitatud mõiste „asjakohased meetmed” meetmeid, mis on proportsionaalsed käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega. Meetmeid võib võtta käesoleva lepingu või ühise institutsioonilise raamistiku kohaldamisalasse kuuluva erikokkuleppe suhtes. Meetmete valikul tuleb eelistada meetmeid, millega häiritakse lepingu ja kokkulepete toimimist kõige vähem, võttes vajaduse korral arvesse võimalust kasutada siseriiklikke abinõusid.

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesoleva lepingu nõuetekohase tõlgendamise ja praktilise kohaldamise seisukohalt tähendab artikli 45 lõikes 4 esitatud mõiste „kiireloomulised juhud” juhtusid, mil üks lepinguosaline käesolevat lepingut oluliselt rikub. Oluline rikkumine on selline käesolevast lepingust lahtiütlemine, mis ei ole rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaselt lubatud, või lepingu olulise osa eriti raske ja märkimisväärne rikkumine. Lepinguosalised hindavad artikli 4 lõike 2 võimalikku olulist rikkumist, võttes võimaluse korral arvesse asjaomaste rahvusvaheliste asutuste ametlikku seisukohta.

Kui artikli 46 puhul on võetud meetmeid seoses ühise institutsioonilise raamistiku kohaldamisalasse kuuluva erikokkuleppega ja kui vahekohtunikud on otsustanud, et meede ei ole põhjendatud või proportsionaalne, kohaldatakse vahekohtu otsuse rakendamise korra suhtes erikokkuleppes sätestatud asjakohast vaidluste lahendamise menetlust.

_________________

EUROOPA LIIDU

ÜHEPOOLNE DEKLARATSIOON

ARTIKLI 12 KOHTA

Liikmesriikide täievolilised esindajad ja Korea Vabariigi täievoliline esindaja võtavad teadmiseks järgmise ühepoolse deklaratsiooni:

Euroopa Liit deklareerib, et liikmesriigid on kohustatud järgima artiklit 12 üksnes sellisel määral, mil nad toetavad Euroopa Liidu tasandil maksunduse valdkonnas heade valitsemistavade järgimist.

_________________