Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta /* COM/2013/0535 final - 2013/0256 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Eurojust asutati nõukogu otsusega 2002/187/JSK,[1] millega moodustatakse Eurojust,
et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu. Oma loomisest alates on
Eurojust toetanud riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest
vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja nende vahelist koostööd eri
liikmesriike hõlmavate juhtumite lahendamisel. See on aidanud suurendada
vastastikust usaldust ja ühendada mitmeid erinevaid õigussüsteeme ja tavasid
ELis. Õiguslike probleemide kiire lahendamise ja riikide pädevate asutuste
kindlakstegemise kaudu on Eurojust aidanud kaasa koosöötaotluste täitmisele ja
õigusaktide vastastikusele tunnustamisele. Aastate jooksul on Eurojustist
saanud kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö keskne osapool. Organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus ja
kuritegelike organisatsioonide lõhkumine jääb siiski ülesandeks, millega tuleb
igapäevaselt tegeleda. Kahjuks toimus eelmisel kümnendil piiriülese
kuritegevuse plahvatuslik suurenemine. Ebaseaduslik uimastikaubandus,
inimkaubandus, terrorism ja küberkuritegevus, sealhulgas lapsporno, on vaid
mõned näited. Ühise joonena iseloomustab kõiki neid kuritegusid asjaolu, et
piiriüleselt sooritavad neid ülimobiilsed ja paindlikud kuritegelikud rühmad,
mis tegutsevad mitmete jurisdiktsioonide piires ja paljudes kuritegelikes
valdkondades. Tõhusaks võitluseks selliste organisatsioonide vastu tuleb neile
kogu Euroopas kooskõlastatult reageerida. Kuritegevuse piiriülene mõõde, samuti selle
jagunemine paljudeks kuritegevuse liikideks, muudab piiriülese kuritegevuse,
eriti organiseeritud kuritegevuse avastamise ja selle vastu võitlemise üksikute
liikmesriikide jaoks eriti keeruliseks. Sellest tulenevalt on Eurojustil
endiselt ülioluline roll liikmesriikide pädevate õigusasutuste vahelise
õigusalase koostöö ja kooskõlastamise tõhustamisel ja kolmandate riikidega
seotud uurimistele kaasaaitamisel. Lissaboni leping pakub uusi võimalusi
Eurojusti tegevuse tõhustamiseks kõnealuste kuritegevuse liikide vastu võiltemisel.
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 85 tunnustatakse selgesõnaliselt
Eurojusti missiooni, mis seisneb riiklike uurimiseasutuste ja süüdistuse
ettevalmistamise eest vastutavate asutuste vahelise õigusalase koostöö ja
kooskõlastamise toetamises ja tugevdamises seoses raskete kuritegudega, mis
mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist
ühistel alustel. Seetõttu on oluline tagada, et Eurojusti kasutataks
võimalikult otstarbekalt ning et kõik tema tõhusat toimimist piiravad
takistused kõrvaldataks[2]. 2008. aastal alustati Eurojusti tugevdamiseks
Eurojusti otsuse laialdast reformimist[3].
Ülevõtmise tähtaeg oli 4. juuni 2011. Muudetud otsuse õige rakendamine on küll
oluline, kuid see ei tohiks takistada edasiminekut uute ülesannete täitmisel ja
Eurojusti toimimise parandamisel, säilitades samas tema tegevuse tõhusust varem
tugevdanud elemendid. ELi toimimise lepingu artiklis 85 nähakse ette
ka Eurojusti struktuur, toimimismehhanism, tegevusvaldkond ja ülesanded, mis
tuleb kindlaks määrata seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud
määrustega. Nimetatud artiklis nähakse ette, et asjaomaste määrustega tuleb
kindlaks määrata ka kord Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks
Eurojusti tegevuse hindamisse. Tuginedes komisjoni teatisele „Euroopa ametid
– edasised sammud”,[4]
leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon lisaks sellele kokku
institutsioonidevahelise dialoogi algatamises, et suurendada sidusust ja
tõhusust ning parandada detsentraliseeritud ametite tööd, mille tulemusena
loodi märtsis 2009 institutsioonidevaheline töörühm. See töörühm käsitles
mitmeid olulisi probleeme, sealhulgas asutuste rolli ja positsiooni ELi
institutsioonilises raamistikus, samuti nende loomist, struktuuri ja tegevust
ning nende rahastamise, eelarvete, järelevalve ja juhtimisega seotud küsimusi. Selle töö tulemusena koostati ELi
detsentraliseeritud ameteid käsitlev ühine lähenemisviis, mille Euroopa
Parlament, nõukogu ja komisjon kinnitasid juulis 2012 ja millega nad peavad
edaspidi arvestama kõikide otsuste vastuvõtmisel, mis on seotud ELi
detsentraliseeritud ametitega, analüüsides igat juhtumit eraldi. Käesolevas määruse ettepanekus on arvestatud
kõikide eespool nimetatud asjaoludega ja pakutud välja ühtne ja uuendatud õigusraamistik
uuele Euroopa Kriminaalõigusalase Koostöö Ametile (Eurojust), mis on nõukogu
otsusega 2002/187/JSK asutatud Euorjusti õigusjärglane. Säilitades Eurojusti juhtimises ja tegevuses
tõhusaks osutunud elemendid, ajakohastatakse määruses ameti õigusraamistikku ja
viiakse selle toimimine ja struktuur kooskõlla Lissaboni lepingu ja ühise
lähenemisviisi nõuetega nii palju kui ameti iseloom seda lubab. Kuna käesoleva määruse ettepanek võetakse
vastu üheaegselt määruse ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Prokuratuuri
asutamist, on sellesse lisatud sätted, millega tagatakse, et nimetatud amet
moodustatakse Eurojusti põhjal, nagu nähakse ette ELi
lepingu artiklis 86 ja et Eurojust saab seda toetada. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE
TULEMUSED Käesoleva määruse ettevalmistamiseks on
komisjon konsulteerinud mitmel korral asjatundlike sidusrühmadega. Käesoleva
ettepaneku eesmärk on eelkõige kasutada ära Lissaboni lepinguga pakutud
võimalust Eurojust ajakohastamiseks, täiustades ameti juhtimisstruktuuri, mis
vähendab praegu kolleegiumil lasuvat halduskoormust ja võimaldab sellel
keskenduda oma põhitegevusele. Komisjon korraldas 18. oktoobril 2012
konsulteerimiseks kohtumise liikmesriikide ekspertide, nõukogu sekretariaadi
esindajate, Euroopa Parlamendi ja Eurojustiga, et arutada ELi
lepingu artiklist 85 tuleneva võimaliku reformiga seotud küsimusi. Arutati
selliseid küsimusi nagu tugevdatud juhtimine, parlamendi kaasamine nii Euroopa
kui ka riiklikul tasandil ning võimalikud lisavolitused, samuti seosed Euroopa
Prokuratuuri (EPPO) arenguga. Kohtumisel toetati üldiselt seisukohta, et
Eurojusti juhtimisstruktuuri ja tõhusust tuleb parandada. Eurojust on konsultatsiooniprotsessis ka
otseselt osalenud ning andnud oma panuse kaastööde ja kohtumiste kaudu
komisjoniga. Lisaks sellele on reformialaseid arutelusid peetud mitmesuguste
seminaride raames, näiteks strateegiline seminar „Eurojust ja Lissaboni leping.
Tõhusama tegevuse suunas” (Eurojust and the Lisbon Treaty. Towards more
effective action) (Brugge, 20.–22. september 2010) ja Eurojusti ja ERA
konverents „10 aastat Eurojusti: saavutused ja eesmärgid” (10 Years of
Eurojust: Operational Achievements and Future Challenges), mis toimus Haagis 12.
ja 13. novembril 2012. Lisaks sellele arutati Eurojusti tulevikku nõukogu
mitteametlikul erikohtumisel, mis toimus Eurojusti 10. aastapäeval 2012. aasta
veebruaris. Sidusrühmade
seisukohti koguti ka Eurojusti tugevdamist käsitlenud uurimus „Study on the
strengthening of Eurojust”[5]
kaudu, mille tellis komisjon ja mis andis hea ülevaate olemasolevatest
probleemidest ja pakkus mitmesuguseid poliitikavalikuid nende lahendamiseks. 3. ETTEPANEK 3.1. Õiguslik alus ELi lepingu artikkel 85 annab ettepanekule
õigusliku aluse. Selles nähakse ette määruse kasutamine. 3.2. Subsidiaarsus ja
proportsionaalsus ELi tasandi meede on vajalik kavandatud
meetmetele omase ELi mõõtme tõttu, sest nendega kaasneb üksuse loomine, mille
üleanne on toetada ja tugevdada riiklike õigusasutuste koostööd ja nende
tegevuse koordineerimist raskete kuritegude puhul, mis puudutavad kahte või
enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist ühistel alustel. Seda
eesmärki on võimalik täita üksnes liidu tasandil kooskõlas subsidiaarsuse
põhimõttega. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele ei
lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. 3.3. Ettepaneku kirjeldus
peatükkide kaupa Ettepaneku põhieesmärgid on järgmised: ·
suurendada Eurojusti tulemuslikkust, uuendades
selle juhtimisstruktuuri; ·
tõhustada Eurojusti tegevust, määratledes
ühetaoliselt liikmesriikide staatuse ja volitused; ·
kaasata Euroopa Parlament ja riikide parlamendid
Eurojusti tegevuse hindamisse kooskõlas Lissaboni lepinguga; ·
viia Eurojusti õigusraamistik kooskõlla ühise
lähenemisviisiga, võttes samas igati arvesse Eurojusti erilist rolli
käimasolevate kriminaaluurimiste koordineerimisel; ·
tagada tõhus koostöö Eurojusti ja Euroopa
Prokuratuuri vahel pärast viimase loomist. 3.3.1. I peatükk: Eesmärgid ja
ülesanded Selles peatükis luuakse Euroopa
Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) kui nõukogu otsusega 2002/187/JSK
asutatud Euorjusti õigusjärglane. Ühtlasi määratletakse Eurojusti ülesanded ja
pädevus. Viimane on eraldi määratletud määruse eelnõu lisas. 3.3.2. II peatükk: Eurojusti
struktuur ja töökorraldus Selles peatükis käsitletakse mõningaid
olulisemaid reformi elemente. II jagu on pühendatud Eurojusti liikmesriikide
liikmetele. Reformi tulemusena säilitatakse nende side
päritoluliikmesriikidega, kuid samas loetletakse selgesõnaliselt
operatiivvolitused, mis antakse neile kõigile. See võimaldab neil omavahel ja
riiklike asutustega tõhusamat koostööd teha. III, IV ja V jaos kehtestatakse Eurojusti uus
struktuur koos kolleegiumi, juhatuse ja haldusdirektori ülesannetega. Eurojusti
juhtimist tõhustatakse, tehes selgelt vahet kolleegiumi kahe koosseisu vahel
vastavalt sellele, kas kolleegium tegeleb operatiiv- või juhtimisülesannetega.
Esimene viitab Eurojusti põhitegevusele, milleks on riikides algatatud uurimise
toetamine ja koordineerimine. Viimane on aga seotud näiteks ameti tööprogrammi,
aastaeelarve või aastaaruande vastuvõtmisega. Uue organina luuakse juhatus,
mille ülesandeks on valmistada ette kolleegiumi juhtimisotsuseid ja tegeleda
otseselt mõningate haldusküsimustega. Komisjon on kolleegiumis esindatud juhul,
kui see teostab juhtimistoiminguid, samuti on komisjon esindatud juhatuses.
Lõpuks on üksikasjalikult kirjeldatud haldusdirektori ametisse nimetamise
menetlust, vastutusvaldkondi ja ülesandeid. Sellega võetakse kasutusele ühises
lähenemisviisis ette nähtud kahetasandiline juhtimine, säilitades samas
Eurojusti eripära ja kaitstes tema sõltumatust. Ühtlasi on see ka kulutõhus
lahendus, mis aitab kaasa Eurojusti efektiivsemaks muutmisele, sest
liikmesriikide liikmeid abistatakse eelarvevaldkonnas ja haldusküsimustes, mis
laseb neil keskenduda operatiivülesannetele. 3.3.3. III peatükk:
Operatiivküsimused Selles peatükis säilitatakse Eurojusti
tegevust tõhustavad olemasolevad mehhanismid, sealhulgas erakorraline
koordinatsiooniüksus, Eurojusti riiklik koordineerimissüsteem, teabevahetus ja
Eurojusti taotluste täitmise järelevalve. Eurojusti kohtuasjade haldamise
süsteemi struktuur jääb samaks. 3.3.4. IV peatükk: Andmete töötlemine
See peatükk sisaldab viidet määrusele 45/2001,[6] mida kohaldatakse kõikide isikuandmete
töötlemise suhtes Eurojustis. Lisaks sellele täpsustatakse ja täiendatakse
määruses 45/2001 sätestatut selles osas, mis puudutab operatiivtegevuses
kasutatavaid isikuandmeid, lähtudes õigusalase koostööga seotud tegevuse
spetsiifikast, kuid võttes samas arvesse vajadust säilitada kooskõla ja
kokkusobivus asjaomaste andmekaitse põhimõtetega. Isikuandmete töötlemisele on
ka edaspidi võimalik rakendada piiranguid. Ühtlasi viiakse selles peatükis
andmesubjektide õigusi käsitlevad sätted kooskõlla määrusega 45/2001 ja
võetakse arvesse isikuandmete kaitse reformi paketis ettenähtud
kaitsestandardeid, mille komisjon võttis vastu jaanuaris 2012. Lisaks sellele
nähakse selles peatükis ette oluline järelevalvemehhanismi muudatus. Selle
muudatusega kehtestatakse Euroopa andmekaitseinspektori ülesanded seoses
järelevalvega Eurojustis toimuva isikuandmete töötlemise üle. Euroopa
andmekaitseinspektor võtab üle Eurojusti nõukogu otsusega moodustatud ühise
järelevalveasutuse ülesanded. 3.3.5. V peatükk: Suhted partneritega
See peatükk näitab, kuivõrd oluline on
Eurojusti ja muude ELi institutsioonide ja asutuste vaheline partnerlus ja
koostöö kuritegevusevastases võitluses. Peatükis käsitletakse eelkõige suhteid
Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku sekretariaatidega, ühiste uurimisrühmade
ekspertide võrgustiku ja genotsiidi võrgustikuga, mis tegutsevad Eurojusti
ruumides. Samuti sisaldab see peatükk erisätet suhete kohta Euroopa
Prokuratuuriga. Teiseks on eriti oluline koostöö Europoliga,
eelkõige seoses tema osaga Eurojusti varustamisel teabega kooskõlas ELi
toimimise lepingu artikliga 85. Lisatud on erisäte, millega täpsustatakse kahe
ameti vahelisi erisuhteid, millega suurendatakse nende võimet võidelda nende
pädevusesse jäävate raskete rahvusvaheliste kuritegudega. See hõlmab teineteise
infosüsteemides sisalduvate andmete ristkontrollimehhanismi ja andmevahetuse
tagamist. Praktilised üksikasjad määratakse kindlaks lepinguga. Raskete ja organiseeritud kuritegude puhul
avastatakse väga sageli sidemeid kolmandate riikidega, mis muudab koostöö
selliste riikidega ülioluliseks. Lissaboni lepinguga muudeti Euroopa Liidu
välissuhtlemise viise ja need muudatused mõjutavad ka ameteid. Selle tulemusena
ei saa ametid enam ise pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks
– sellised lepingud tuleb sõlmida vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 218.
Eurojust saab siiski sõlmida tööalaseid kokkuleppeid koostöö tõhustamiseks
kolmandate riikide pädevate asutustega, sealhulgas teabevahetuse kaudu. Varem
sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima. 3.3.6. VI peatükk: Finantssätted Nende sätetega püütakse ajakohastada Eurojusti
eelarvet, selle kehtestamist ja rakendamist, raamatupidamisaruannete esitamist
ja eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevaid sätteid. 3.3.7. VII peatükk: Personali
käsitlevad sätted Neis sätetes kajastuvad ühise lähenemisviisi
põhimõtted, samas arvestatakse Eurojusti eripäraga. Eurojusti kombineeritud
olemus ning riiklike büroode ja nende päritoluliikmesriikide vaheliste
operatiivsidemete olulisusega on seletatav, et liikmesriigid maksavad sellisele
personalile töötasu ja muid hüvitisi. Eurojusti haldusdirektori määrab endiselt
ametisse Eurojusti kolleegium, kuid edaspidi teeb ta seda komisjoni koostatud
kandidaatide nimekirja põhjal, järgides avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.
Niimoodi võetakse arvesse ameti autonoomsust, kuid samal ajal tagatakse
kandidaatide range hindamine. Samasugust menetlust kasutatakse haldusdirektori
ametist vabastamisel. 3.3.8. VIII peatükk: Hindamine ja
aruandlus Selles peatükis viiakse Eurojusti
õigusraamistik kooskõlla Lissaboni lepingus nõutud Eurojusti suurenenud
demokraatliku legitiimsusega. Lepingus nähakse ette Euroopa Parlamendi ja
riikide parlamentide kaasamine Eurojusti tegevuse hindamisse. Seda tehakse
kulutasuvust silmas pidades, lähtudes Eurojusti aastaaruandest ning säilitades
samas Eurojusti tegevuse sõltumatuse. Ühtlasi nähakse ette Eurojusti regulaarne
üldine hindamine kooskõlas ühise lähenemisviisiga. 3.3.9. IX peatükk: Üld- ja lõppsätted
See peatükk sisaldab sätteid, millega viiakse
Eurojusti määrus kooskõlla ühise lähenemisviisiga, samuti määruse jõustumisega
seotud sätteid. 4. MÕJU EELARVELE Käesolev
ettepanek ei too kaasa juhtimisreformiga (haldusnõukogu külg külje kõrval
kolleegiumiga) seotud kulutusi ning Eurosjusti jaoks ei nähta selles ette uusi
ülesandeid peale Euroopa Prokuratuuri toetamise, millega kulusid ei kaasne. 2013/0256 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti
(Eurojust) kohta EUROOPA
PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 85, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, pärast konsulteerimist Euroopa
andmekaitseinspektoriga, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Eurojust moodustati nõukogu
otsusega 2002/187/JSK[7]
kui juriidilisest isikust Euroopa Liidu asutus, et ergutada ja parandada liikmesriikide
pädevate õigusasutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, eriti seoses raske
organiseeritud kuritegevusega. Nõukogu otsusega 2003/659/JSK[8] ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK[9] Eurojusti tugevdamise kohta
muudeti Eurojusti õigusraamistikku. (2) Aluslepingu artiklis 85
nähakse ette, et Eurojusti tegevust tuleb reguleerida seadusandliku
tavamenetluse kohaselt vastu võetud määrusega. Samas artiklis nõutakse ka
Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide Eurojusti tegevuse hindamisse
kaasamise korra kindlaksmääramist. (3) Aluslepingu artiklis 85
nähakse samuti ette, et Eurojusti ülesanne on liikmesriikide asutuste ja
Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud teabe põhjal toetada ja
tõhustada riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate
asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis
puudutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad süüdistuse esitamist
ühistel alustel. (4) Kuna Euroopa Prokuratuur
tuleks asutada Eurojusti põhjal, siis sisaldab käesolev määrus sätteid, mis on
vajalikud Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vaheliste suhete reguleerimiseks. (5) Kui Euroopa Prokuratuur omab
ainupädevust liidu finantshuve kahjustavate kuritegude uurimiseks ning nende
kuritegude eest süüdistuse esitamiseks, siis peaks Eurojust suutma toetada
riiklikke asutusi, kui need uurivad sellist liiki kuritegusid või valmistavad
ette nendega seotud süüdistusi vastavalt Euroopa Prokuratuuri asutamise
määrusele. (6) Selleks et Eurojust saaks
täita oma ülesannet ja arendada välja kogu oma suutlikkuse raske piiriülese
kuritegevusega võitlemiseks, tuleks tema operatiivtegevust tugevdada
liikmesriikide liikmete halduskoormuse vähendamise ja Euroopa mõõtme
täiustamise kaudu, võimaldades komisjonil osaleda ameti juhtimises ja
suurendada Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide osalust ameti tegevuse
hindamises. (7) Seetõttu tuleks nõukogu otsus
2002/187/JSK kehtetuks tunnistada ja asendada see käesoleva määrusega, millega
määratakse kindlaks parlamentide kaasamine, ameti struktuuri ajakohastamine ja
Eurojusti kehtiva õigusraamistiku lihtsustamine, säilitades samas ameti
tegevuse puhul tõhusaks osutunud elemendid. (8) Käesolevas määruses
austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste
hartaga tunnustatud põhimõtetest. (9) Määratleda tuleks Eurojusti
pädevusse kuuluvad raskete kuritegude vormid, mis mõjutavad kahte või enamat
liikmesriiki. Peale selle tuleks määratleda juhtumid, mis ei hõlma kahte ega
enamat riiki, kuid nõuavad ühistel alustel süüdistuse esitamist. Sellised
juhtumid peaksid hõlmama uurimist ja süüdituse esitamist, mis on seotud ainult
ühe liikmesriigi ja mõne kolmanda riigiga, samuti juhtumeid, mis on seotud vaid
ühe liikmesriigi ja liiduga. (10) Kui Eurojust täidab
konkreetsete kriminaalasjadega seotud operatiivülesandeid kas liikmesriikide
pädevate asutuste taotluse alusel või omal algatusel, peaks ta tegutsema kas
ühe või enama riikliku liikme kaudu või kolleegiumina. (11) Selleks et tagada, et Eurojust
saab piiriüleseid uurimisi asjakohaselt toetada ja koordineerida, on vajalik,
et kõikidel liikmesriikide liikmetel oleks ühesugused operatiivvolitused, mis
võimaldaks neil teha tõhusamat koostöö nii omavahel kui ka riiklike asutustega.
Liikmesriikide liikmetele tuleks anda sellised volitused, mis võimaldaksid
Eurojustil oma ülesandeid asjakohaselt täita. Selliste volituste hulka peaksid
kuuluma asjakohase teabe hindamine liikmesriikide avalikes registrites,
vastastikuse abistamise ja tunnustamise taotluste esitamine ja täitmine, otsene
suhtlemine ja teabevahetus pädevate asutustega, osalemine ühistes
uurimisrühmades ning uurimismeetmete ja kontrollialuste saadetiste tellimine
kokkuleppel riigi pädeva asutusega või erakorralistel juhtudel. (12) Eurojustile tuleb luua selline
haldus- ja juhtimisstruktuur, mis võimaldab tal oma ülesandeid tõhusamalt täita
ja mis järgib liidu ametite suhtes kohaldatavaid põhimõtteid, säilitades samas
Eurojustile iseloomuliku eripära ja tagades tema operatiivtegevuse sõltumatuse.
Selleks tuleb selgemalt määratleda liikmesriikide liikmete, kolleegiumi ja
haldusdirektori ülesanded ning luua juhatus. (13) Kehtestada tuleks sätted,
millega tehakse selget vahet kolleegiumi operatiiv- ja juhtimistegevusel,
vähendades liikmesriikide liikmete halduskoormust miinimumini, nii et nad
saaksid keskenduda Eurojusti operatiivtööle. Kolleegiumi juhtimisalased
ülesanded peaksid hõlmama eelkõige Eurojusti tööprogrammide, eelarve, aasta
tegevusaruannete ja asjakohaste finantseeskirjade vastuvõtmist ja koostöö
korraldamist partneritega. Kolleegium peaks kasutama personali, sealhulgas
haldusdirektori ametisse määramise volitusi. (14) Eurojusti juhtimise
parandamiseks ja menetluste tõhustamiseks tuleks luua juhatus, kes abistaks
kolleegiumit juhtimistegevuses ja muudaks optatiivtegevusega mitteseotud ja
strateegiliste otsuste langetamise sujuvamaks. (15) Kui kolleegium täidab oma
juhtimisülesandeid, peaks komisjon olema seal esindatud, samuti peaks komisjon
olema esindatud juhatuses, et tagada Eurojusti operatiivtegevust mittehõlmav
järelevalve ja strateegiline juhendamine. (16) Eurojusti igapäevase tõhusa
juhtimise tagamiseks peaks haldusdirektor olema ameti seaduslik esindaja ja
juht, kellel on aruandekohustus kolleegiumi ja juhatuse ees. Haldusdirektor
peaks kolleegiumi ja juhatuse otsuseid ette valmistama ja neid ellu viima. (17) Erakorralise
koordinatsiooniüksuse loomine Eurojustis on vajalik selleks, et muuta Eurojust
ööpäevaringselt kättesaadavaks ja võimaldada tal kiireloomulistel juhtudel
sekkuda. Iga liikmesriigi kohustus peaks olema tagada, et nende esindajad
erakorralises koordinatsiooniüksuses oleksid iga päev ööpäevaringselt
tegutsemisvõimelised. (18) Liikmesriikides tuleks luua
Eurojusti riiklikud koordineerimissüsteemid, et koordineerida tööd, mida teevad
Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud, Eurojusti siseriiklik kontaktisik
terrorismiküsimustes, Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku siseriiklik
kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku
kontaktasutust ning ühiste uurimisrühmade võrgustiku esindajad, samuti selliste
võrgustike esindajad, mis loodi nõukogu 13. juuni 2002. aasta otsusega 2002/494/JSK,
millega luuakse kontaktpunktide Euroopa võrk seoses genotsiidi,
inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude eest vastutavate isikutega,[10] nõukogu 6. detsembri 2007.
aasta otsusega 2007/845/JSK, mis käsitleb kriminaaltulu jälitamise talituste
vahelist koostööd kuritegelikul teel saadud tulu või kuritegevusega seotud muu
vara jälitamise ja tuvastamise valdkonnas[11]
ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsusega 2008/852/JSK korruptsioonivastase
kontaktpunktide võrgustiku kohta.[12]
(19) Selleks et ergutada ja
parandada riiklike uurimisasutuste ja süüdistuse ettevalmistamise eest
vastutavate asutuste vahelist koordineerimist ja koostööd, on ülioluline, et Eurojust
saaks riiklikelt asutustelt oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selleks
peaksid riikide pädevad asutused teavitama oma liikmesriigi liiget ühiste
uurimisrühmade moodustamisest ja nende töö tulemustest, Eurojusti pädevusse
jäävatest juhtumitest, mis hõlmavad otseselt vähemalt kolme liikmesriiki ja
millega seoses on õigusalase koostöö taotlused või otsused edastatud vähemalt
kahele liikmesriigile, ning teatud asjaoludel edastama teabe ka kohtualluvuse
konfliktide, kontrollialuste saadetiste ja õigusalases koostöös ette tulnud
korduvate probleemide kohta. (20) Kui isikuandmete töötlemine
Eurojustis jääb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määruse
(EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides
ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta)[13] reguleerimisalasse, on
isikuandmete töötlemine liikmesriikide asutustes ja selliste andmete edastamine
Eurojustile reguleeritud Euroopa Nõukogu konventsiooniga 108 [kuulub asendamisele
asjakohase vastuvõtmise hetkel jõustuva direktiiviga]. (21) Kui Eurojust edastab
isikuandmeid kolmanda riigi asutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile
või Interpolile rahvusvahelise lepingu põhjal, mis on sõlmitud kooskõlas
aluslepingu artikliga 218, siis tuleb eraisikute eraelu puutumatust ning
inimõigusi ja põhivabadusi käsitlevate piisavate kaitsemeetmetega tagada, et
see toimuks kooskõlas käesoleva määruse andmekaitset käsitlevate sätetega. (22) Eurojustil peaks olema lubatud
töödelda teatavaid isikuandmeid isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide
siseriiklike õigusaktide alusel kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva
kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest
süüdi mõistetud. Samas ei ole eesmärgiks, et Eurojust hakkaks teostama
DNA-profiilide või sõrmejälgede automaatset võrdlevat analüüsi. (23) Eurojustile tuleks anda
võimalus oma eesmärkide saavutamise huvides isikuandmete säilitamise tähtaegu
pikendada, järgides Eurojusti kõikide tegevuste raames töödeldavate
isikuandmete suhtes kohaldatavat eesmärgist tulenevate piirangute põhimõtet.
Sellised otsused tuleks võtta vastu pärast kõikide huvide, sealhulgas
andmesubjektide omade, hoolikat kaalumist. Kõik isikuandmete töötlemise
tähtaegade pikendamist käsitlevad otsused juhtudel, kui süüdistuse esitamine on
kõigis asjaomastes liikmesriikides takistatud, tuleks vastu võtta üksnes siis,
kui käesoleva määruse alusel on tekkinud konkreetne vajadus abi andmiseks. (24) Eurojust peaks säilitama
Euroopa õigusalase koostöö võrgustikuga erisuhted, mis põhinevad
konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel. Käesolev määrus peaks aitama
selgitada Eurojusti ja Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku rolle ning
vastastikkuseid suhteid, säilitades samas Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku
eripära. (25) Eurojust peaks säilitama
koostöösuhted liidu muude asutuste ja ametitega, Euroopa Prokuratuuri,
kolmandate riikide pädevate asutuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega
määral, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks. (26) Eurojusti ja Europoli vahelise
operatiivkoostöö tõhustamiseks, eriti selleks, et luua ühendus mõlema ameti
käsutuses olevate andemete vahetamiseks, peaks Eurojust tagama Europolile
juurdepääsu ja otsingute tegemise võimaluse Eurojustile kättesaadavate andmete
hulgas. (27) Eurojust peaks saama vahetada
isikuandmeid liidu muude asutustega määral, mis on vajalik tema ülesannete
täitmiseks. (28) Tuleks sätestada, et
Eurojustil on võimalik lähetada sidekohtunikke kolmandatesse riikidesse, et
saavutada eesmärke, mis on sarnased nõukogu 22. aprilli 1996. aasta ühismeetme 96/277/JSK
(mis käsitleb sidekohtunike vahetuse süsteemi Euroopa Liidu liikmesriikide
vahelise õigusalase koostöö tõhustamiseks)[14]
alusel liikmesriikide lähetatud sidekohtunikele antud ülesannetele. (29) Tuleks sätestada, et
Eurojustil on võimalik koordineerida kolmanda riigi esitatud õigusalase koostöö
taotluste täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise osad ning vajavad
täitmist vähemalt kahes liikmesriigis. (30) Eurojusti täieliku iseseisvuse
ja sõltumatuse tagamiseks tuleks talle anda iseseisev eelarve, mille peamine
tuluallikas on liidu eelarvest laekuv osamakse, välja arvatud liikmesriikide
liikmete ja abipersonali töötasud ja hüvitised, mille katavad nende
päritoluliikmesriigid. Kohaldada tuleks liidu eelarvemenetlust liidu osamakse
ja võimalike muude toetuste suhtes, mida makstakse liidu üldeelarvest.
Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda. (31) Selleks et suurendada
Eurojusti läbipaistvust ja demokraatlikku järelevalvet tema tegevuse üle tuleb
luua mehhanism Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide kaasamiseks Eurojusti
tegevuse hindamisse. See ei tohiks seada piiranguid põhimõtetele, mis on seotud
konkreetsete operatiivjuhtumite puhul võetavate meetmete sõltumatusega, samuti
mitte kaalutlusõiguse ja konfidentsiaalsusega seotud kohustustele. (32) Käesoleva määruse kohaldamist
on asjakohane regulaarselt hinnata. (33) Eurojusti suhtes tuleks
kohaldada määrust (EL, EURATOM) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu
üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu
määrust (EL, Euratom) nr 1605/2002[15]. (34) Eurojusti suhtes tuleks
kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust
(EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[16]. (35) Peakorterilepingus tuleks
kehtestada vajalikud sätted, mis on seotud Eurojusti majutamisega
liikmesriigis, nimelt Madalmaades, samuti erieeskirjad, mida kohaldatakse
Eurojusti kõikide töötajate ja nende pereliikmete suhtes. Lisaks sellele, peaks
vastuvõttev liikmesriik tagama võimalikult head tingimused Eurojusti
nõuteekohaseks toimimiseks, sealhulgas koolid lastele ja transpordi, nii et see
tõmbaks ligi kõrgelt kvalifitseeritud personali võimalikult laialdaselt
geograafiliselt alalt. (36) Kuna käesoleva määrusega
moodustatud Eurojust asendab otsuse 2002/187/JSK alusel loodud Eurojusti ja
järgneb sellele, siis peaks see olema ka selle õigusjärglane kõiges, mis on
seotud Eurojusti lepinguliste kohustustega, sealhulgas töölepingud, võetud
kohustused ja omandatud varad. Nimetatud otsuse alusel sõlmitud Eurojusti
rahvusvahelised lepingud peaksid jääma kehtima. (37) Kuna käesoleva määruse
eesmärki, milleks on üksuse loomine, mille üleanne on toetada ja tugevdada liikmesriikide
õigusasutuste tegevuse koordineerimist ja nende koostööd seoses raskete
kuritegudega, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel
alustel süüdistuse esitamist, ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt hästi
saavutada ning seetõttu on seda meetmete ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada
ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu
artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus
nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. (38) [Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja
Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)
artikli 3 kohaselt on kõnealused liikmesriigid teatanud oma soovist osaleda
käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] VÕI [Ilma et see piiraks
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli
(nr 21) (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja
õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused
liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes
siduv ega kohaldatav.] (39) Euroopa Liidu lepingule ja
Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli
(nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse
vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I PEATÜKK
EESMÄRK JA ÜLESANDED Artikkel 1
Euroopa Liidu
Kriminaalõigusalase Koostöö Amet 1. Käesoleva määrusega asutatakse
Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust). 2. Käesoleva määrusega asutatud
Eurojust on nõukogu otsusega 2002/187/JSK asutatud Eurojusti õigusjärglane. 3. Eurojustil on igas liikmesriigis
kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis antakse juriidilistele isikutele
vastavalt selle riigi seadustele. Eelkõige võib Eurojust omandada ja võõrandada
vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. Artikkel 2
Ülesanded 1. Eurojust toetab ja tõhustab
liikmesriikide asutuste ja Europoli läbi viidud uurimistoimingute ja hangitud
teabe põhjal riikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest vastutavate
asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude puhul, mis
mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki või nõuavad ühistel alustel süüdistuse
esitamist. 2. Oma ülesannete täitmisel Eurojust: a) võtab arvesse liikmesriikide pädevatelt
asutustelt saabunud mis tahes taotlusi või mis tahes teavet, mille on esitanud
aluslepingute raames vastu võetud sätete alusel selleks pädevuse saanud asutus
või mida Eurojust on ise kogunud; b) aitab kaasa õigusalase koostöö taotluste
või nende suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet
rakendavate õigusaktide kohta tehtud taotluste või otsuste täitmisele. 3. Eurojust täidab oma ülesandeid
liikmesriikide pädevate asutuste esitatud taotluste alusel või omal algatusel. Artikkel 3
Eurojusti pädevus 1. Eurojusti pädevus hõlmab 1. lisas
loetletud kuriteoliike. Samas ei kuulu Eurojusti pädevusse Euroopa Prokuratuuri
pädevusse kuuluvad kuriteod. 2. Eurojusti pädevus hõlmab seotud
kuritegusid. Seotud kuritegudeks loetakse järgmised õigusrikkumised: a) kuriteod, mis on toime pandud, et soetada
vahendeid 1. lisas loetletud kuritegude sooritamiseks; b) kuriteod, mis on toime pandud, et
hõlbustada 1. lisas loetletud kuritegude sooritamist või neid toime panna; c) kuriteod, mis on toime pandud, et tagada
karistamatus 1. lisas loetletud kuritegude eest. 3. Liikmesriigi pädeva asutuse
taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja süüdistuse
esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja kolmanda riigiga,
millega on sõlmitud koostööleping või –kokkulepe vastavalt artiklile 43, või
erijuhtudel, kui abistamisest ollakse eriliselt huvitatud. 4. Liikmesriigi pädeva asutuse või
komisjoni taotlusel võib Eurojust abistada ka sellise uurimise teostamisel ja
süüdistuse esitamisel, mis on seotud ainult selle liikmesriigi ja liiduga. Artikkel 4
Eurojusti operatiivülesanded 1. Eurojust: a) teavitab liikmesriikide pädevaid asutusi
talle teatavaks saanud uurimistest ja süüdistuste esitamistest, millel on
tagajärjed liidu tasandil või mis võivad mõjutada ka neid liikmesriike, kes ei
ole otseselt seotud; b) abistab liikmesriikide pädevaid asutusi
uurimise ja süüdistuse koostamiseks parima võimaliku koordineerimise tagamise
teel; c) pakub abi koostöö parandamiseks
liikmesriikide pädevate asutuste vahel, tehes seda eelkõige Europoli analüüside
põhjal; d) teeb koostööd ja konsulteerib Euroopa
õigusalase koostöö võrgustikuga kriminaalasjades, sealhulgas Euroopa õigusalase
koostöö võrgustiku dokumentide andmebaasi kasutades ning osaledes selle täiustamises; e) pakub liikmesriikidele piiriüleste
operatsioonide ja uurimiste käigus operatiiv-, tehnilist ja rahalist abi,
sealhulgas ühiste uurimisrühmade näol. 2. Oma ülesannete täitmisel võib
Eurojust koos omapoolse põhjendusega paluda asjaomase liikmesriigi pädeval
asutustel: a) konkreetsete asjaolude suhtes uurimise
või süüdistuse koostamise alustamist; b) nõustumist, et üks neist võib olla
paremas olukorras konkreetsete asjaolude suhtes uurimise või süüdistuse
alustamisel; c) koordineerimist asjaomaste liikmesriikide
pädevate asutuste vahel; d) ühise uurimisrühma loomist kooskõlas
asjaomaste koostöövahenditega; e) mis tahes teabe esitamist, mis on vajalik
selle ülesannete täitmiseks; f) teostada uurimise eritoiminguid; g) võtta mis tahes muid meetmeid, mis on
uurimise ja süüdistuse seisukohalt õigustatud. 3. Eurojust võib ka: a) koostada Europolile arvamusi, mis
põhinevad Europoli koostatud analüüsil; b) pakkuda logistilist tuge, sealhulgas abi
tõlkimisel, tõlke korraldamisel ja koordineerimiskoosolekute korraldamisel. 4. Kui kaks või enam liikmesriiki ei
suuda kokku leppida, kes neist peaks enda peale võtma uurimise või süüdistuse
koostamise pärast lõike 2 punktile b vastava taotluse esitamist, annab Eurojust
selle kohta oma kirjaliku arvamuse. Arvamus edastatakse viivitamatult
asjaomastele liikmesriikidele. 5. Pädeva asutuse palvel esitab
Eurojust kirjaliku arvamuse korduvatest keeldumistest või raskustest seoses
õigusalase koostöö taotluste täitmise ja nende suhtes otsuste tegemisega,
sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendavate õigusaktide osas
esitatud taotluste ja otsuste täitmisega, kui küsimust ei suudeta lahendada
riiklike pädevate asutuste vastastikusel kokkuleppel või asjaomaste
liikmesriikide liikmete kaasabil. Arvamus edastatakse viivitamatult
asjaomastele liikmesriikidele. Artikkel 5
Operatiivülesannete täitmine 1. Eurojust tegutseb ühe või enama
asjaomase liikmeriigi liikme kaudu, võttes meetmeid, millele on viidatud
artikli 4 lõigetes 1 või 2. 2. Eurojust tegutseb kolleegiumina: a) võttes mis tahes meetmeid, millele on
viidatud artikli 4 lõigetes 1 või 2: i) kui seda taotleb üks või mitu
liikmesriigi liiget, kes on Eurojustis menetletava juhtumiga seotud; ii) kui juhtum hõlmab uurimist või
süüdistuse esitamist, millel on tagajärgi liidu tasandil või mis võivad
mõjutada neid liikmesriike, kes ei ole otseselt seotud; b) võttes mis tahes meetmeid, millele on
viidatud artikli 4 lõigetes 3, 4 või 5; c) kui on tegemist üldiste küsimusega, mis
on seotud Eurojusti eesmärkide saavutamisega; d) kui käesoleva määrusega on ette nähtud
teisiti. 3. Oma ülesannete täitmisel näitab
Eurojust ära, kas ta tegutseb ühe või mitme liikmesriigi liikme kaudu või
kolleegiumina. II PEATÜKK
EUROJUSTI STRUKTUUR JA TÖÖKORRALDUS I jagu
Struktuur Artikkel 6
Eurojusti struktuur Eurojusti struktuuri
moodustavad: a) liikmesriikide liikmed; b) kolleegium; c) juhatus; d) haldusdirektor. II jagu
Liikmesriikide liikmed Artikkel 7
Liikmesriikide liikmete
staatus 1. Iga liikmesriik lähetab vastavalt
oma õigussüsteemile Eurojusti ühe liikmesriigi liikme, kelle alaline töökoht on
Eurojusti asukohas. 2. Iga liikmesriigi liiget abistab üks
asetäitja ja üks assistent. Asetäitja ja assistendi alaline töökoht on
Eurojustis. Vajaduse korral ja kokkuleppel kolleegiumiga võib liikmesriigi
liiget abistada rohkem asetäitjaid või assistente ning nende alaline töökoht
võib olla Eurojustis. 3. Liikmesriikide liikmetel ja nende
asetäitjatel on kas prokuröri, kohtuniku või võrdväärse pädevusega
politseiametniku staatus. Liikmesriigi pädev asutus annab neile käesolevas
määruses osutatud volitused, et nad saaksid oma ülesandeid täita. 4. Asetäitjal on õigus tegutseda
liikmesriigi liikme nimel või teda asendada. Ka assistent võib tegutseda
liikmesriigi liikme nimel või teda asendada, kui tal on lõikes 3 osutatus
staatus. 5. Eurojusti ja liikmesriikide vaheline
operatiivteabe vahetamine toimub liikmesriikide liikmete kaudu. 6. Liikmesriigi liige võtab otse
ühendust oma riigi pädevate asutustega. 7. Liikmesriigi liikme, tema asetäitja
ja assistendi töötasud ja hüvitised maksab neid lähetanud liikmesriik. 8. Kui liikmesriigi liige, tema
asetäitja ja assistent tegutsevad Eurojusti ülesannete raames, loetakse selle
tegevusega seotud asjaomaseid kulutusi operatiivkuludeks. Artikkel 8
Liikmesriikide liikmete
volitused 1. Liikmesriigi liikmel on õigus: a) hõlbustada ja aidata muul viisil kaasa
vastastikuste õigusabitaotluste ja vastastikuste tunnustamise taotluste
väljaandmisele ja täitmisele või neid ise välja anda või täita; b) võtta otse ühendust ja vahetada teavet
liikmesriigi mis tahes pädeva riikliku asutusega; c) võtta otse ühendust ja vahetada teavet
mis tahes pädeva rahvusvahelise asutusega kooskõlas oma liikmesriigi
rahvusvaheliste kohustustega; d) osaleda ühistes uurimisrühmades, sealhulgas
nende moodustamises. 2. Kokkuleppel riikliku pädeva
asutusega on liikmesriigi liikmel õigus: a) anda korraldusi uurimismeetmete
võtmiseks; b) lubada ja koordineerida kontrollialuseid
saadetisi liikmesriigis kooskõlas riigi õigusega. 3. Kiireloomulisel juhtudel, kui ei ole
võimalik õigeaegselt kokkulepet sõlmida, on liikmesriigi liige pädev võtma
lõikes 2 osutatud meetmeid, teavitades riigi pädevat asutust nii kiiresti
kui võimalik. Artikkel 9
Ligipääs riiklikele
registritele Kooskõlas siseriikliku
õigusega on liikmesriigi liikmel ligipääs teabele või vähemalt võimalus saada
teavet, mida hoitakse liikmesriigi järgmist liiki registrites: a) karistusregister; b) vahistatud isikute register; c) uurimisregister; d) DNA register; e) muud liikmesriigi riigisasutuste
registrid, kus hoitakse tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. III jagu
Kolleegium Artikkel 10
Kolleegiumi koosseis 1. Kolleegiumi moodustavad: a) kõik liikmesriikide liikmed, kui
kolleegium täidab artiklis 4 loetletud operatiivülesandeid; b) kõik liikmesriikide liikmed ja kaks
komisjoni esindajat, kui kolleegium täidab artiklis 14 loetletud
juhtimisülesandeid. 2. Liikmete ja nende asetäitjate
ametiaeg on vähemalt neli aastat, mida saab üks kord pikendada. Ametiaja
lõppemisel või tagasiastumisel jääb liige ametisse, kuni tema ametiaega on
pikendatud või talle on leitud asendaja. 3. Haldusdirektor osaleb kolleegiumi
juhtimisalastel koosolekutel hääleõiguseta. 4. Kolleegium võib oma koosolekul
vaatlejana osalema kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus võib talle huvi
pakkuda. 5. Kolleegiumi liikmeid võivad
vastavalt töökorra sätetele abistada nõunikud või eksperdid. Artikkel 11
Eurojusti president ja
asepresident 1. Kolleegium valib liikmesriikide
liikmete seast oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega presidendi ja
kaks asepresidenti. 2. Asepresidendid asendavad presidenti,
kui ta ei ole võimeline oma kohustusi täitma. 3. Presidendi ja asepresidentide
ametiaeg on neli aastat. Neid võib ühe korra tagasi valida. Kui liikmesriigi
liige valitakse Eurojusti presidendiks või asepresidendiks, pikendatakse tema
ametiaega liikmesriigi liikmena tagamaks, et ta saaks täita oma ametiülesandeid
presidendi või asepresidendina. Artikkel 12
Kolleegiumi koosolekud 1. Kolleegiumi koosoleku kutsub kokku
president. 2. Kolleegium peab kuus vähemalt ühe
töökoosoleku. Oma juhtimisülesannete täitmiseks peab kolleegium aastas vähemalt
kaks korralist koosolekut. Lisaks sellele tuleb ta kokku presidendi algatusel,
komisjoni taotlusel või kui seda taotleb vähemalt üks kolmandik liikmetest. 3. Euroopa prokurör saab kõigi
kolleegiumi koosolekute päevakorrad ja tal on õigus neil koosolekutel
hääleõiguseta osaleda, kui arutatakse küsimusi, mis on tema arvates Euroopa
Prokuratuuri töö jaoks olulised. Artikkel 13
Kolleegiumi hääletamisreeglid 1. Kolleegium võtab otsused vastu oma
liikmete häälteenamusega, kui ei ole ette nähtud teisiti. 2. Igal liikmel on üks hääl.
Hääleõigusega liikme puudumisel on asetäitja volitatud kasutama hääleõigust. 3. Presidendil ja asepresidendil on
hääleõigus. Artikkel
14
Kolleegiumi juhtimisülesanded 1. Juhtimisülesandeid täites
kolleegium: a) võtab igal aastal oma liikmete
kahekolmandikulise häälteenamusega ja kooskõlas artikliga 15 vastu
Eurojusti programmitöö dokumendi; b) võtab oma liikmete kahekolmandikulise
häälteenamusega vastu Eurojusti aastaeelarve ja täidab seoses Eurojusti
eelarvega muid VI peatükis sätestatud ülesandeid; c) võtab vastu iga-aastase konsolideeritud
tegevusaruande Eurojusti tegevuse kohta ja saadab selle järgmise aasta
[finantsraamistikus ettenähtud kuupäevaks] Euroopa Parlamendile, riikide
parlamentidele, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale ning esitab
avalikkusele iga-aastase konsolideeritud tegevusaruande; d) võtab vastu programmitöö dokumendi osana
personalile kavandatud vahendid; e) võtab vastu Eurojusti suhtes kooskõlas
artikliga 52 kohaldatavad finantsreeglid; f) võtab vastu oma liikmete huvide
konfliktide ennetamise ja ohjamise reeglid; g) teostab kooskõlas lõikega 2 ameti
töötajate suhtes õigusi, mis on talle kui ametisse nimetavale asutusele antud
personalieeskirjaga[17]
ja talle kui teenistuslepingute sõlmimiseks volitatud asutusele antud muude
teenistujate teenistustingimustega[18]
(„ametisse nimetava asutuse volitused”); h) nimetab ametisse haldusdirektori ja
vajaduse korral pikendab tema ametiaega või kõrvaldab ta ametist kooskõlas
artikliga 17; i) nimetab ametisse peaarvepidaja ja
andmekaitseametniku, kes on oma ametikohustuste täitmisel funktsionaalselt
sõltumatud; j) võtab vastu vastavalt artiklile 43
kokkulepitud töökorra; k) valib presidendi ja asepresidendid
kooskõlas artikliga 11; l) võtab vastu oma töökorra. 2. Kooskõlas personalieeskirja
artikliga 110 võtab kolleegium vastu personalieeskirja artikli 2
lõikel 1 ja muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6
põhineva otsuse, millega delegeeritakse ametisse nimetava asutuse volitused
haldusdirektorile ja määratakse tingimused, mille kohaselt saab kõnealuse
volituste delegeerimise peatada. Haldusdirektoril on õigus need volitused edasi
delegeerida. 3. Kui kiireloomulised asjaolud seda
nõuavad, võib kolleegium otsustada haldusdirektorile delegeeritud ja viimase
poolt edasi delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ajutiselt peatada
ja kasutada neid ise või delegeerida need ühele oma liikmele või mõnele muule
ameti töötajatele kui haldusdirektor. 4. Kolleegium teeb otsuse
haldusdirektori ametisse nimetamise, tema ametiaja pikendamise ja ametist
kõrvaldamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamuse alusel. Artikkel 15
Aastane ja mitmeaastane
programm 1. [Iga aasta 30. novembriks]
kinnitab kolleegium, võttes arvesse komisjoni arvamuse, haldusdirektori
esitatud projektil põhinevat mitmeaastast ja aastast programmi sisaldava
programmitöö dokumendi. Ta edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja
komisjonile. Programmitöö dokument jõustub pärast üldeelarve lõplikku
kinnitamist ja vajaduse korral kohandatakse seda vastavalt eelarvele. 2. Aasta tööprogramm sisaldab
üksikasjalikke eesmärke ja eeldatavaid tulemusi, sealhulgas tulemuslikkuse
näitajaid. Samuti sisaldab see rahastatavate tegevuste kirjeldust ning iga
tegevuse jaoks määratud finants- ja inimressursside näitajaid kooskõlas
tegevusel põhineva eelarve ja juhtimise põhimõtetega. Aasta tööprogramm on
kooskõlas lõikes 4 osutatud mitmeaastase tööprogrammiga. Selles näidatakse
selgelt, millised ülesanded on eelmise majandusaastaga võrreldes lisatud,
muudetud või tühistatud. 3. Kolleegium muudab kinnitatud aasta
tööprogrammi, kui ametile antakse uus tööülesanne. Aasta tööprogrammi iga
oluline muudatus kinnitatakse sama korra kohaselt kui algne aasta tööprogramm.
Kolleegium võib delegeerida haldusdirektorile volituse teha aasta tööprogrammis
mitteolulisi muudatusi. 4. Mitmeaastases tööprogrammis
esitatakse üldine strateegiline programm, sealhulgas eesmärgid, eeldatavad
tulemused ja tulemuslikkuse näitajad. Selles esitatakse ka vahendite eraldamise
programm, sealhulgas mitmeaastase eelarve ja personali jaoks. Vahendite
eraldamise programmi ajakohastatakse igal aastal. Strateegilist programmi
ajakohastatakse, kui selle järele on vajadus ja eriti artiklis 56 osutatud
hindamise tulemuse arvesse võtmiseks. IV jagu
Juhatus Artikkel 16
Juhatuse tegevus 1. Juhatus abistab kolleegiumi. Juhatus
ei osale artiklites 4 ja 5 osutatud Eurojusti operatiivülesannete
täitmises. 2. Lisaks sellele juhatus: a) valmistab ette artikli 14 kohaselt
vastu võetavad kolleegiumi otsused; b) võtab vastu pettusevastase strateegia,
mis on proportsionaalses vastavuses pettuseriskiga, pidades silmas
rakendatavate meetmete tasuvust; c) võtab vastu personalieeskirja ja muude
teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakendamiseeskirjad kooskõlas
personalieeskirja artikliga 110; d) tagab sise- ja välisauditite aruannete,
hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa
Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järelduste ja soovituste asjakohase
järgimise; e) võtab vastu kõik otsused Eurojusti
sisemiste haldusstruktuuride loomise ja vajaduse korral muutmise kohta; f) ilma, et see piiraks artiklis 18
loetletud haldusdirektori kohustusi, abistab ja nõustab haldusdirektorit
kolleegiumi otsuste rakendamisel, eesmärgiga tugevdada haldusjuhtimise ja
eelarvehalduse järelevalvet; g) võtab vastu kõik muud otsused, mille
vastuvõtmine ei ole artiklites 5 ja 14 selgesõnaliselt määratud
kolleegiumi ülesandeks ega kuulu haldusdirektori vastutusalasse kooskõlas
artikliga 18; h) võtab vastu oma töökorra. 3. Kiireloomulistel juhtudel võib
juhatus vajaduse korral teha kolleegiumi nimel teatavaid esialgseid otsuseid
haldus- ja eelarveküsimuste kohta, mille kolleegium peab kinnitama. 4. Juhatus koosneb kolleegiumi
presidendist ja asepresidentidest, ühest komisjoni esindajast ja ühest
kolleegiumi liikmest. Kolleegiumi president on juhatuse esimees. Juhatus võtab
vastu otsuseid liikmete enamuse poolthäältega, kusjuures igal liikmel on üks
hääl. Haldusdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid ilma hääleõiguseta. 5. Juhatuse liikme ametiaeg on neli
aastat, välja arvatud kolleegiumi liikme puhul, kes nimetatakse ametisse kaheks
aastaks rotatsiooni alusel. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb, kui tema ametiaeg
liikmesriigi liikmena lõpeb. 6. Juhatus peab kvartalis vähemalt ühe
korralise koosoleku. Lisaks sellele tuleb ta kokku esimehe algatusel või
komisjoni või vähemalt kahe muu liikme taotlusel. 7. Euroopa prokurör saab kõikide
juhatuse koosolekute päevakorrad ja tal on õigus hääleõiguseta osaleda
koosolekutel, kus arutatakse küsimusi, mis tema arvates on Euroopa Prokuratuuri
tegevuse jaoks olulised. 8. Euroopa prokurör võib esitada
juhatusele kirjalikke arvamusi, millele juhatus peab liigse viivituseta
kirjalikult vastama. V jagu
Haldusdirektor Artikkel 17
Haldusdirektori staatus 1. Haldusdirektor võetakse tööle
Eurojusti ajutise esindajana Euroopa Liidu muude teenistujate
teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel. 2. Haldusdirektori nimetab ametisse
kolleegium komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja
läbipaistvat valikumenetlust. Haldusdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab
Eurojusti kolleegiumi president. 3. Haldusdirektori ametiaeg on viis
aastat. Selle ajavahemiku lõpus viib komisjon läbi hindamise, milles
arvestatakse hinnangut haldusdirektori tegevusele. 4. Kolleegium, tegutsedes vastavalt
komisjoni ettepanekule, milles võetakse arvesse lõikes 3 osutatud
hinnangut, võib ühel korral pikendada haldusdirektori ametiaega mitte rohkem
kui viieks aastaks. 5. Haldusdirektor, kelle ametiaega on
pikendatud, ei tohi kogu ametiaja lõppemisel osaleda uutel valimistel samale
ametikohale. 6. Haldusdirektor on aruandekohustuslik
kolleegiumi ja juhatuse ees. 7. Haldusdirektori võib ametist
tagandada ainult kolleegiumi otsusega komisjoni ettepanekul. Artikkel 18
Haldusdirektori kohustused 1. Halduslikel eesmärkidel juhib
Eurojusti haldusdirektor. 2. Ilma et see mõjutaks komisjoni,
kolleegiumi või juhatuse volitusi, on haldusdirektor oma ametikohustuste
täitmisel sõltumatu ja ei küsi ega saa juhiseid üheltki valitsuselt ega üheltki
muult organilt. 3. Haldusdirektor on Eurojusti
seaduslik esindaja. 4. Haldusdirektor vastutab Eurojustile
määratud haldusülesannete täitmise eest. Haldusdirektori vastutusalasse
kuuluvad eelkõige: a) Eurojusti igapäevane juhtimine; b) kolleegiumi ja juhatuse vastu võetud
otsuste rakendamine; c) programmtöö dokumendi koostamine ning selle
esitamine juhatusele ja kolleegiumile pärast konsulteerimist komisjoniga; d) programmtöö dokumendi rakendamine ning
aruandmine juhatusele ja kolleegiumile selle rakendamise kohta; e) iga-aastase aruande koostamine Eurojusti
tegevuse kohta ning selle esitamine juhatusele täiendamiseks ja kolleegiumile
heakskiitmiseks; f) sise- ja välisauditite aruannete,
hindamiste ja uurimiste, sealhulgas Euroopa andmekaitseinspektori ja Euroopa
Pettusevastase Ameti (OLAF) koostatud järeldustega arvestamiseks tegevuskava
koostamine ning kaks korda aastas juhatusele, komisjonile ja Euroopa
andmekaitseinspektorile edusammudest aruandmine; g) liidu finantshuvide kaitsmine pettuse,
korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaste meetmete kohaldamise,
tõhusa kontrolli ja rikkumiste avastamisel valestimakstud summade
tagasinõudmise ning asjakohastel juhtudel tõhusate, proportsionaalsete ja
hoiatavate haldus- ja rahaliste karistuste rakendamise teel; h) Eurojusti pettusevastase strateegia
koostamine ja esitamine juhatusele heakskiitmiseks; i) Eurojusti suhtes kohaldatavate
finantsreeglite projekti koostamine; j) Eurojusti tulude ja kulude esialgse
eelarvestuse projekti ning eelarve täitmise aruande projekti koostamine. III PEATÜKK
OPERATIIVKÜSIMUSED Artikkel 19
Erakorraline
koordinatsiooniüksus 1. Selleks, et täita oma ülesandeid
kiireloomulistel juhtudel, moodustab Eurojust erakorralise
koordinatsiooniüksuse, mis on alati võimeline vastu võtma ja töötlema
Eurojustile esitatud taotlusi. Erakorralise koordinatsiooniüksusega saab
ühendust võtta ööpäevaringselt kõigil nädalapäevadel, kasutades selleks ühtset
erakorralise koordinatsiooniüksuse kontaktpunkti Eurojustis. 2. Erakorralisse koordinatsiooniüksusse
kuulub igast liikmesriigist üks esindaja (erakorralise koordinatsiooniüksuse
esindaja), kes võib olla kas liikmesriigi liige, tema asetäitja või assistent,
kellel on õigus liikmesriigi liiget asendada. Erakorralise
koordinatsiooniüksuse esindaja peab olema võimeline tegutsema ööpäevaringselt
ja kõigil nädalapäevadel. 3. Erakorralise koordinatsiooniüksuse
esindajad tegutsevad viivitamata seoses taotluse täitmisega oma liikmesriigis. Artikkel 20
Eurojusti riiklik
koordineerimissüsteem 1. Iga liikmesriik nimetab Eurojusti
siseriikliku kontaktisiku või siseriiklikud kontaktisikud. 2. Iga liikmesriik asutab Eurojusti
riikliku koordineerimissüsteemi, et tagada järgmiste isikute tegevuse
koordineerimine: a) Eurojusti siseriiklikud kontaktisikud; b) Eurojusti siseriiklik kontaktisik
terrorismiküsimustes; c) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku
siseriiklik kontaktisik ja kuni kolm muud Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku
kontaktasutust; d) ühtsete uurimisrühmade võrgustiku ning
otsusega 2002/494/JSK, otsusega 2007/845/JSK ja otsusega 2008/852/JSK
moodustatud võrgustike siseriiklikud liikmed või kontaktasutused. 3. Lõikes 1 ja 2 osutatud
isikud säilitavad neile siseriikliku õigusega omistatud ametikoha ja staatuse. 4. Eurojusti siseriiklikud
kontaktisikud vastutavad Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise
eest. Kui ametisse on nimetatud mitu Eurojusti siseriiklikku kontaktisikut,
vastutab üks neist Eurojusti riikliku koordineerimissüsteemi toimimise eest. 5. Eurojusti riiklik
koordineerimissüsteem lihtsustab liikmesriikides Eurojusti ülesannete täitmist,
eelkõige: a) tagades, et artiklis 24 osutatud
kohtuasjade haldamise süsteem saab asjaomase liikmesriigiga seotud teavet
tõhusal ja usaldusväärsel viisil; b) aidates kindlaks teha, kas kohtuasja
peaks käsitlema Eurojusti või Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kaasabil; c) aidates liikmesriigi liikmel teha
kindlaks asjaomaseid asutusi õigusalase koostöö taotluste ja nende suhtes
tehtud otsuste täitmiseks, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet
rakendavate õigusaktide kohta esitatud taotluste ja otsuste täitmiseks; d) hoides tihedaid sidemeid Europoli
riikliku üksusega. 6. Lõikes 5 osutatud eesmärkide
täitmiseks tuleb lõikes 1 ja lõike 2 punktidas a, b
ja c nimetatud isikud ning võib lõike 2 punktis d nimetatud isikud
ühendada kohtuasjade haldamise süsteemiga vastavalt käesolevale artiklile ning
artiklitele 24, 25, 26 ja 30. Sellist ühendust kohtuasjade
haldamise süsteemiga rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. 7. Eurojusti riikliku
koordineerimissüsteemi moodustamine ja siseriiklike kontaktisikute määramine ei
välista otsesuhteid liikmesriigi liikme ja tema liikmesriigi pädevate asutuste
vahel. Artikkel 21
Teabevahetus liikmesriikidega
ja liikmesriikide liikmete vahel 1. Liikmesriikide pädevad asutused
vahetavad Eurojustiga mis tahes teavet, mis on vajalik selle ülesannete
täitmiseks vastavalt artiklitele 2 ja 4 ning käesolevas määruses
kehtestatud andmekaitse eeskirjadele. See hõlmab vähemalt lõigetes 5, 6
ja 7 osutatud teavet. 2. Teabe edastamist Eurojustile
käsitatakse asjaomase juhtumi puhul Eurojusti abitaotlusena üksnes juhul, kui
pädev asutus on nii ette näinud. 3. Liikmesriikide liikmed vahetavad
omavahel või oma liikmesriigi pädevate asutustega eelnevalt luba küsimata mis
tahes teavet, mis on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. Eelkõige teavitavad
riikide pädevad asutused viivitamata oma liikmesriigi liiget juhtumist, mis
neid puudutab. 4. Riikide pädevad asutused teavitavad
oma liikmesriigi liiget ühiste uurimisrühmade moodustamisest ja kõnealuste
rühmade töö tulemustest. 5. Riikide pädevad asutused teavitavad
oma liikmesriigi liiget põhjendamatu viivituseta igast Eurojusti pädevusse
kuuluvast juhtumist, mis on seotud kuriteoga, mis hõlmab vähemalt kolme
liikmesriiki ja millega seoses on vähemalt kahele liikmesriigile edastatud
õigusalase koostöö taotlused või selle kohta tehtud otsuste taotlused,
sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldavate õigusaktide alusel
esitatud taotlused. 6. Riikide pädevad asutused teavitavad
oma liikmesriigi liiget: a) juhtumitest, kus on tekkinud või võib
tekkida kohtualluvuse konflikt; b) kontrollialustest saadetistest, mis on
seotud vähemalt kolme riigiga, millest vähemalt kaks on liikmesriigid; c) õigusalase koostöö taotluste ja nende
suhtes tehtud otsuste, sealhulgas vastastikuse tunnustamise põhimõtet
kohaldavate õigusaktide alusel esitatud taotluste ja otsuste täitmisel ilmnenud
korduvatest raskustest ja esitatud keeldumistest. 7. Riiklikud asutused ei ole konkreetse
juhtumi puhul kohustatud teavet andma, kui see: a) kahjustaks riigi julgeoleku olulisi huve
või b) ohustaks üksikisiku turvalisust. 8. Käesolev artikkel ei piira
liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes kahepoolsetes või
mitmepoolsetes lepingutes või kokkulepetes sätestatud tingimusi, sealhulgas
kolmandate riikide sätestatud tingimusi juba edastatud teabe kasutamise suhtes.
9. Käesolevas artiklis käsitletud
teavet edastatakse korrastatult Eurojusti määratud viisil. Artikkel 22
Teave, mida Eurojust edastab
riikide pädevatele asutustele 1. Eurojust edastab riikide pädevatele
asutustele teavet teabe töötlemise tulemuste kohta, sealhulgas seoste kohta
kohtuasjade haldamise süsteemis juba säilitatavate kohtuasjadega. Kõnealune
teave võib sisaldada isikuandmeid. 2. Kui riigi pädev asutus esitab
Eurojustile teabetaotluse, edastab Eurojust teabe kõnealuse asutuse määratud
aja jooksul. Artikkel 23
Taotluste järelmeetmed ja
Eurojusti arvamused Riikide pädevad asutused vastavad Eurojusti
artikli 4 alusel esitatud taotlustele ja arvamustele põhjendamatu
viivituseta. Kui asjaomase liikmesriigi pädev asutus otsustab mitte täita
artikli 4 lõikes 2 osutatud taotlust või mitte järgida artikli 4
lõigetes 4 või 5 osutatud kirjalikku arvamust, teavitab ta Eurojusti
põhjendamatu viivituseta oma otsusest ja põhjendab seda. Kui taotluse
mittetäitmist ei ole võimalik põhjendada, kuna see kahjustaks riigi julgeoleku
olulisi huvisid või seaks ohtu üksikisikute turvalisuse, võib liikmesriigi
pädev asutus viidata operatiivpõhjustele. Artikkel 24
Kohtuasjade haldamise
süsteem, register ja ajutised tööfailid 1. Eurojust loob kohtuasjade haldamise
süsteemi, mis koosneb ajutistest tööfailidest ning registrist, mis sisaldab
isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisas, ja andmeid, mis ei ole
isikuandmed. 2. Kohtuasjade haldamise süsteemi
eesmärk on: a) toetada Eurojusti abil läbi viidavate
uurimiste ja koostatavate süüdistuste juhtimist ja koordineerimist, eelkõige
teabe võrdlemise ja sidumise teel; b) hõlbustada juurdepääsu käimasoleva
uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud teabele; c) hõlbustada õiguspärasuse ja käesoleva
määruse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete täitmise järelevalvet. 3. Kohtuasjade haldamise süsteemi võib
ühendada otsuse 2008/976/JSK artiklis 9 osutatud turvatud sidevõrguga. 4. Register sisaldab viiteid Eurojusti
raames töödeldavatele ajutistele tööfailidele ning võib sisaldada üksnes
selliseid isikuandmeid, millele on osutatud 2. lisa lõike 1
punktides a–i, k ja m ning lõikes 2. 5. Oma tööülesannete täitmisel võib
liikmesriigi liige töödelda üksikute juhtumite andmeid, mille kallal nad
töötavad ajutises tööfailis. Liikmesriigi liige tagab andmekaitseametnikule
juurdepääsu ajutisele tööfailile. Asjaomane liikmesriigi liige teavitab
andmekaitseametnikku iga isikuandmeid sisaldava uue ajutise tööfaili loomisest. 6. Operatiivsete isikuandmete
töötlemiseks ei tohi Eurojust luua muid automatiseeritud andmefaile kui
kohtuasjade haldamise süsteem ja ajutised tööfailid. 7. Euroopa Prokuratuurile luuakse
võimalus kasutada kohtuasjade haldamise süsteemi ja selle ajutisi tööfaile. 8. Kohtuasjade haldamise süsteemile ja
ajutistele tööfailidele ligipääsu käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis
mutandis Euroopa Prokuratuuri suhtes. Samas ei ole Euroopa Prokuratuuri
poolt kohtuasjade haldamise süsteemi, ajutistesse tööfailidesse ja registrisse
sisestatud teave kättesaadav riiklikul tasandil. Artikkel 25
Ajutiste tööfailide ja
registri toimimine 1. Asjaomane liikmesriigi liige loob
ajutise tööfaili iga kohtuasja puhul, mille kohta talle teavet edastatakse,
niivõrd kui see edastamine on kooskõlas käesoleva määruse või muude
kohaldatavate õigusaktidega. Liikmesriigi liige vastutab enda loodud ajutise
tööfaili haldamise eest. 2. Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi
liige otsustab iga üksikjuhtumi põhjal, kas ajutine tööfail on piiratud
juurdepääsuga, või annab teistele liikmesriikide liikmetele või haldusdirektori
volitatud Eurojusti töötajatele juurdepääsuõiguse sellele failile või selle
osadele, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks. 3. Ajutise tööfaili loonud liikmesriigi
liige otsustab, millised selle ajutise tööfailiga seotud andmed tuleb lisada
registrisse. Artikkel 26
Juurdepääs kohtuasjade
haldamise süsteemile riiklikul tasandil 1. Artikli 20 lõikes 2
osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga,
võib olla juurdepääs üksnes: a) registrile, kui liikmesriigi liige, kes
on otsustanud andmed registrisse lisada, ei ole juurdepääsu selgesõnaliselt
keelanud; b) ajutistele tööfailidele, mille on loonud
nende liikmesriigi liige; c) ajutistele tööfailidele, mille on loonud
teiste liikmesriikide liikmed ja millele nende liikmesriigi liikmel on
juurdepääs, kui faili loonud liikmesriigi liige ei ole juurdepääsu
selgesõnaliselt keelanud. 2. Liikmesriigi liige otsustab
lõikes 1 sätestatud piiranguid järgides, milline on tema liikmesriigis
juurdepääsu ulatus ajutistele tööfailidele artikli 20 lõikes 2
osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga. 3. Iga liikmesriik otsustab pärast
konsulteerimist oma liikmesriigi liikmega, milline on asjaomases liikmesriigis
juurdepääsu ulatus registrile artikli 20 lõikes 2 osutatud isikutel,
niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade haldamise süsteemiga. Liikmesriik
teavitab Eurojusti ja komisjoni oma otsusest seoses käesoleva lõigu
rakendamisega. Komisjon teavitab sellest teisi liikmesriike. 4. Isikud, kellele on antud
juurdepääsuõigus vastavalt lõikele 2, omavad juurdepääsu registrile
vähemalt ulatuses, mis on vajalik juurdepääsuks ajutistele tööfailidele,
millele neil on juurdepääsuõigus. IV PEATÜKK
TEABE TÖÖTLEMINE Artikkel 27
Isikuandmete töötlemine 1. Niivõrd, kui see on vajalik tema
selgesõnaliselt sätestatud ülesande täitmiseks, võib Eurojust oma pädevuse
raames ja oma operatiivülesannete teostamiseks kooskõlas käesoleva määrusega
töödelda automaatselt või korrastatud automatiseerimata kataloogides üksnes 2. lisa
punktis 1 loetletud isikuandmeid isikute kohta, keda asjaomase
liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel kahtlustatakse Eurojusti pädevusse
kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellises
kuriteos süüdi mõistetud. 2. Eurojust võib
isikute puhul, keda asjaomaste liikmesriikide õigusnormide alusel käsitatakse
üht või mitut liiki kuriteo või artiklis 3 osutatud süüteoga seotud
kriminaaluurimises või süüdistuse esitamisel tunnistaja või ohvrina, või alla 18aastaste
isikute puhul töödelda üksnes 2. lisa punktis 2 loetletud isikuandmeid. Selliseid isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on rangelt
vajalik Eurojusti sõnaselgelt sätestatud ülesande
täitmiseks, tema pädevuse raames ja tema operatiivülesannete teostamiseks. 3. Eurojust võib erandjuhul ja piiratud
aja jooksul, mis ei ületa selle juhtumi lõpetamiseks vajalikku aega, millega
seoses andmeid töödeldakse, töödelda peale lõigetes 1 ja 2 osutatud
andmete muid kuriteo asjaoludega seotud andmeid, kui need on otseselt seotud
uurimisega, mida Eurojust koordineerib või aitab koordineerida ning kui nende
töötlemine on lõikes 1 sätestatud eesmärkidel rangelt vajalik.
Artiklis 31 osutatud andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult
käesoleva lõike kohaldamisest ja konkreetsetest asjaoludest, mis põhjendavad
kõnealuste isikuandmete töötlemise vajalikkust. Kui kõnealused muud andmed
osutavad tunnistajale või ohvrile lõike 2 tähenduses, võtavad otsuse nende
töötlemise kohta vastu vähemalt kaks liikmesriigi liiget koos. 4. Eurojust võib töödelda
automatiseeritult või muul viisil töödeldavaid isikuandmeid, mis paljastavad
rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi seisukohti, usulisi või
filosoofilisi veendumusi, ametiühingusse kuulumist ja andmeid tervise või
seksuaalse sättumuse kohta üksnes juhul, kui kõnealused andmed on rangelt
vajalikud asjaomase siseriikliku uurimise jaoks ja töö koordineerimiseks
Eurojusti sees ning kui need täiendavad muid juba töödeldud isikuandmeid.
Andmekaitseametnikku teavitatakse viivitamatult käesoleva lõike kohaldamisest.
Selliseid andmeid ei tohi töödelda artikli 24 lõikes 4 osutatud
registris. Kui sellised andmed osutavad ohvrile lõike 2 tähenduses, võtab
otsuse nende kasutamise kohta vastu kolleegium. 5. Eurojusti tegevuse raames toimuva
isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.
Käesoleva määrusega täpsustatakse ja täiendatakse määrust (EÜ) nr 45/2001
ulatuses, mis on vajalik isikuandmete töötlemiseks seoses Eurojusti
operatiivülesannete täitmisega. Artikkel 28
Isikuandmete säilitamise
tähtajad 1. Eurojusti töödeldavaid isikuandmeid
ei või säilitada kauem kui esimese järgmise kuupäevani: a) kuupäev, mil aegumistähtaja alusel aegub
süüdistuse esitamine kõikides uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud
liikmesriikides; b) kuupäev, mil isik mõisteti õigeks ning
otsus lõplikult jõustus; c) kolm aastat pärast kuupäeva, mil
kohtuotsus viimases uurimise ja süüdistuse esitamisega seotud liikmesriigis
lõplikult jõustus; d) kuupäev, mil Eurojust ja asjaomased
liikmesriigid üheskoos otsustasid või kokku leppisid, et Eurojustil ei ole enam
vaja uurimist ja süüdistuse esitamisi koordineerida, välja arvatud juhul, kui
vastavalt artikli 21 lõigetele 5 või 6 on kohustus edastada sellist
teavet Eurojustile; e) kolme aasta möödumisel kuupäevast, kui
edastati andmed kooskõlas artikli 21 lõigetega 6 või 7 . 2. Lõike 1
punktides a, b, c ja d osutatud tähtaegadest kinnipidamist
kontrollitakse pidevalt asjakohase automatiseeritud töötlemissüsteemiga. Siiski
vaadatakse andmete säilitamise vajadus läbi iga kolme aasta tagant pärast
andmete sisestamist. Kui artikli 27 lõikes 4 osutatud isikuid
käsitlevaid andmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest
Euroopa andmekaitseinspektorit. 3. Kui üks lõike 1
punktis a, b, c ja d osutatud tähtaegadest on möödunud,
vaatab Eurojust läbi, kas andmeid on vaja tema ülesannete täitmiseks veel
säilitada, ning võib erandina otsustada neid andmeid säilitada kuni järgmise
läbivaatamiseni. Säilitamise jätkamise põhjused peavad olema põhjendatud ja
registreeritud. Andmete edasisist säilitamist tuleb põhjendada ja põhjused üles
märkida. Kui otsust isikuandmete jätkuva säilitamise kohta ei tehta,
kustutatakse need andmed automaatselt kolme aasta pärast. Kuid kui süüdistuse
esitamine on kõigis asjaomastes liikmesriikides aegunud, nagu on osutatud
lõike 1 punktis a, võib andmeid säilitada üksnes juhul, kui
Eurojustil on neid vaja, et osutada abi kooskõlas käesoleva määrusega. 4. Kui kooskõlas lõikega 3 on
andmeid säilitatud kauem kui lõikes 1 osutatud kuupäevadeni, vaatab
Euroopa andmekaitseinspektor kõnealuste andmete säilitamise vajaduse iga kolme
aasta tagant läbi. 5. Kui tööfail sisaldab
automatiseerimata ja korrastamata andmeid, saadetakse pärast seda, kui tööfaili
viimase automatiseeritud andmedokumendi säilitamise tähtaeg on läbi, kõik
failis olevad dokumendid need esitanud asutusele tagasi ja kõik koopiad
hävitatakse. 6. Kui Eurojust on koordineerinud
uurimist või süüdistuste esitamisi, teavitavad asjaomased liikmesriikide
liikmed Eurojusti ja teisi asjaomaseid liikmesriike kõikidest juhtumiga seotud
jõustunud kohtuotsustest muu hulgas selleks, et saaks kohaldada lõike 1
punkti b. Artikkel 29
Logisse registreerimine ja
dokumenteerimine 1. Eurojust peab andmetöötluse
seaduslikkuse kontrolli, enesekontrolli ning andmete nõuetekohase terviklikkuse
ja turvalisuse eesmärgil arvestust oma tegevuses kasutatud isikuandmete
kogumise, muutmise, neile juurdepääsu ning nende avalikustamise, kombineerimise
ja kustutamise kohta. Sellised logid ja dokumendid kustutatakse pärast 18 kuu
möödumist, kui andmeid kontrolli eesmärgil enam ei vajata. 2. Lõike 1 kohaselt koostatud
logid ja dokumendid esitatakse taotluse korral Euroopa andmekaitseinspektorile.
Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet üksnes andmekaitse
järelevalve, nõuetekohase andmetöötluse ning andmete terviklikkuse ja
turvalisuse tagamiseks. Artikkel 30
Juurdepääsuluba
isikuandmetele Ainult
liikmesriikide liikmetel, nende asetäitjatel ja assistentidel, artikli 20
lõikes 2 osutatud isikutel, niivõrd kui nad on seotud kohtuasjade
haldamise süsteemiga, ja Eurojusti volitatud töötajatel on Eurojusti ülesannete
täitmise eesmärgil ning artiklites 24, 25 ja 26 sätestatud piirides
juurdepääs isikuandmetele, mida Eurojusti töötleb seoses oma
operatiivülesannetega. Artikkel 31
Andmekaitseametniku
ametissenimetamine 1. Juhatus nimetab ametisse
andmekaitseametniku kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 24. 2. Määruse (EÜ) nr 45/2001
artiklis 24 ette nähtud kohustuste täitmiseks peab andmekaitseametnik: a) tagama isikuandmete edastamise kohta
kirjaliku arvestuse pidamise; b) tegema koostööd Eurojusti töötajatega,
kes vastutavad andmetöötlusmenetluste ning sellealase koolituse ja nõustamise
eest; c) koostama iga-aastase aruande ja edastama
selle kolleegiumile ja Euroopa andmekaitseinspektorile. 3. Oma ülesannete täitmisel on
andmekaitseametnikul juurdepääs kõikidele Eurojustis töödeldavatele andmetele
ja kõikidele Eurojusti ruumidele. 4. Andmekaitseametnikku tema ülesannete
täitmisel abistavatel Eurojusti töötajatel on juurdepääs
Eurojusti töödeldavatele andmetele ja Eurojusti ruumidele, niivõrd kui see on
vajalik nende ülesannete täitmiseks. 5. Kui andmekaitseametniku arvates on rikutud määruse (EÜ) nr 45/2001 või käesoleva määruse isikuandmete
töötlemist käsitlevaid sätteid, teavitab ta sellest haldusdirektorit ja palub
viimasel mittevastavus kindlaksmääratud aja jooksul kõrvaldada. Kui
haldusdirektor ei kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja
jooksul, teavitab andmekaitseametnik sellest kolleegiumi ja lepib kolleegiumiga
kokku aja, mille jooksul tuleb probleemile reageerida. Kui kolleegium ei
kõrvalda töötlemise mittevastavust kindlaksmääratud aja jooksul, suunab
andmekaitseametnik küsimuse Euroopa andmekaitseinspektorile. 6. Juhatus võtab vastu määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 24 lõikes 8 ette nähtud
rakenduseeskirjad. Artikkel 32
Juurdepääsuõiguse kasutamise üksikasjad 1. Iga andmesubjekt, kes soovib
kasutada juurdepääsuõigust oma isikuandmetele, võib esitada tasuta sellekohase
taotluse enda valitud liikmesriigi selleks määratud ametiasutusele. Ametiasutus
edastab taotluse Eurojustile viivitamatult ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast
selle kättesaamist. 2. Eurojust vastab taotlusele
põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast seda, kui
Eurojust on taotluse kätte saanud. 3. Eurojust konsulteerib asjaomase
liikmesriigi pädeva asutusega, milline otsus tuleks vastu võtta. Andmetele
juurdepääsu otsus sõltub koostööst Eurojusti ja kõnealuste andmete
teatavakstegemisega otseselt seotud liikmesriikide vahel. Igal juhtumi puhul,
kui liikmesriik ei ole nõus Eurojusti kavandatava vastusega, teavitab ta
Eurojusti oma vastuseisu põhjustest. 4. Kui juurdepääsuõigus on piiratud
vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 20 lõikele 1, teavitab
Eurojust kooskõlas nimetatud määruse artikli 20 lõikega 3 andmesubjekti
sellest kirjalikult. Piirangu kohaldamise peamised põhjused võib jätta
esitamata, kui sellise teabe esitamisel kaotaks piirang oma mõju. Andmesubjekti
teavitatakse vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud
kogu vajaliku kontrolli. 5. Eurojust dokumenteerib lõikes 4
osutatud piirangu kohaldamise peamiste põhjuste teatamatajätmise põhjused. 6. Taotlusega seotud liikmesriikide
liikmed tegelevad sellega ja teevad Eurojusti nimel otsuse. Taotlusega
tegeletakse täies ulatuses kolme kuu jooksul pärast selle kättesaamist. Kui
liikmed ei jõua kokkuleppele, suunavad nad küsimuse kolleegiumile, kes teeb
otsuse taotluse kohta kahekolmandikulise häälteenamusega. 7. Kui Euroopa andmekaitseinspektor
kontrollib määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklite 46 ja 47
kohaldamise käigus andmetöötluse seaduslikkust Eurojustis, teavitab ta
andmesubjekti vähemalt sellest, et Euroopa andmekaitseinspektor on teostanud
kogu vajaliku kontrolli. Artikkel 33
Andmete parandamise ja kustutamise õigus ning andmete töötlemise piirangud 1. Kui isikuandmed, mida kooskõlas
määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklitega 14, 15 või 16 on vaja
parandada või kustutada või mille töötlemist on vaja piirata, on Eurojustile
laekunud kolmandatest riikidest, rahvusvahelistest organisatsioonidest,
eraettevõtjatelt, eraisikutelt või saadud Eurojusti enda analüüside tulemusena,
parandab või kustutab Eurojust kõnealused andmed või piirab nende töötlemist. 2. Kui isikuandmed, mida kooskõlas
määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 14, 15 või 16 on vaja
parandada või kustutada või mille töötlemist on vaja piirata, on edastatud
liikmesriikidest otse Eurojustile, parandab või kustutab Eurojust kõnealused
andmed või piirab nende töötlemist koostöös liikmesriikidega. 3. Kui ebaõiged andmed edastati muude
asjakohaste vahenditega või kui vead liikmesriikide edastatud andmetes
tulenevad häiretest edastamisel või edastati käesolevat määrust rikkudes või
kui need on tingitud sellest, et Eurojust on andmed sisestanud, üle võtnud või
neid säilitanud ebaõigel viisil või käesolevat määrust rikkudes, parandab või
kustutab Eurojust andmed koostöös asjaomase liikmesriigiga. 4. Määruse (EÜ) nr 45/2001
artiklites 14, 15 või 16 osutatud juhtudel teavitatakse
kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikliga 17 viivitamatult kõiki
kõnealuste andmete adressaate. Kooskõlas nende suhtes kehtivate eeskirjadega
parandavad või kustutavad adressaadid seejärel kõnealused andmed või piiravad
nende töötlemist oma süsteemides. 5. Eurojust teavitab andmesubjekti
kirjalikult põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul sellest,
et on saanud taotluse tema andmeid muuta või parandada või nende töötlemist
piirata. 6. Eurojust teavitab andmesubjekti
kirjalikult mis tahes keeldumisest andmeid parandada või kustutada või nende
töötlemist piirata ning võimalusest esitada Euroopa andmekaitseinspektorile
kaebus ja kasutada õiguskaitsevahendeid. Artikkel 34
Andmekaitsega seotud vastutus 1. Eurojust töötleb isikuandmeid
selliselt, et on võimalik kindlaks teha, milline ametiasutus andmed esitas või
kust on isikuandmed saadud. 2. Isikuandmete kvaliteedi eest
vastutavad isikuandmed Eurojustile edastanud liikmesriigid ning Eurojust
vastutab selliste isikuandmete kvaliteedi eest, mille on edastanud ELi
asutused, kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või mille
Eurojust on saanud avalikult kättesaadavatest allikatest. 3. Eurojust vastutab määruse (EÜ)
nr 45/2001 ja käesoleva määruse järgimise eest. Isikuandmete edastamise
õiguspärasuse eest vastutavad andmed Eurojustile edastanud liikmesriigid ning
selliste isikuandmete edastamise õiguspärasuse eest, mille Eurojust on
edastanud liikmesriikidele, ELi asutustele ja kolmandatele riikidele, vastutab
Eurojust. 4. Eurojust vastutab kõigi tema
töödeldavate andmete eest vastavalt muudele käesoleva määruse sätetele. Artikkel 35
Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike andmekaitseasutuste koostöö 1. Euroopa andmekaitseinspektor teeb
andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevate riigi ametiasutustega tihedat
koostööd riigi osalust vajavates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul kui
andmekaitseinspektor või andmekaitse järelevalve valdkonnas pädev riigi ametiasutus
tuvastab suured lahknevused liikmesriikide tavades või võimaliku ebaseadusliku
andmete edastamise Eurojusti teabeedastuskanalite kaudu, või seoses ühe või
mitme riikliku järelevalveasutuse poolt käesoleva määruse rakendamise ja
tõlgendamise kohta tõstatatud küsimustega. 2. Euroopa andmekaitseinspektor ja
andmekaitse järelevalve valdkonnas pädevad riigi ametiasutused võivad lõikes 1
osutatud juhtudel, tegutsedes oma pädevuse piires, vajaduse korral vahetada
asjakohast teavet, abistada üksteist auditite ja kontrollide tegemisel,
analüüsida käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkinud küsimusi,
uurida sõltumatu järelevalve või andmesubjektide õiguste teostamisega seotud
probleeme, koostada ühtlustatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks
ja suurendada teadlikkust andmekaitsealastest õigustest. 3. Riiklikud järelevalveasutused ja
Euroopa andmekaitseinspektor kohtuvad vajaduse korral käesolevas artiklis
kirjeldatud eesmärkidel. Nende koosolekute kulude katmise ja korraldamise eest
vastutab Euroopa andmekaitseinspektor. Esimesel koosolekul võetakse vastu
töökord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid. Artikkel 36
Euroopa andmekaitseinspektorile kaebuse esitamise õigus 1. Kui andmesubjekti määruse (EÜ)
nr 45/2001 artikli 32 lõike 2 alusel esitatud kaebus on seotud
artiklites 32 või 33 osutatud otsusega, konsulteerib Euroopa
andmekaitseinspektor riiklike järelevalveorganite või andmete allikaks olnud
liikmesriigi pädeva kohtu või otseselt asjasse puutuva liikmesriigiga. Euroopa
andmekaitseinspektori otsus, mis võib hõlmata mis tahes teabe edastamisest
keeldumist, tehakse tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva
kohtuga. 2. Kui kaebus on seotud liikmesriigi
poolt Eurojustile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa
andmekaitseinspektor, et vajalik kontroll on korraldatud nõuetekohaselt tihedas
koostöös andmed edastanud liikmesriigi riikliku järelevalveasutusega. 3. Kui kaebus on seotud ELi asutuste,
kolmandate riikide või organisatsioonide või eraettevõtjate poolt Eurojustile
esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et Eurojust
on korraldanud vajaliku kontrolli. Artikkel 37
Vastutus omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest 1 Eurojust vastutab omavolilise või
ebaõige andmetöötlusega üksikisikutele tekitatud kahju eest vastavalt ELi
toimimise lepingu artiklile 340. 2. Eurojusti vastu lõikes 1
osutatud vastutuse alusel esitatud kaebusi lahendab Euroopa Kohus vastavalt ELi
toimimise lepingu artiklile 268. 3. Iga liikmesriik vastutab oma
siseriikliku õiguse kohaselt kõikide üksikisikule põhjustatud kahjude eest, mis
on tekkinud Eurojustile omavoliliselt esitatud andmete või nende ebaõige
töötlemise tulemusena. V PEATÜKK
SUHTED PARTNERITEGA I JAGU
ÜHISSÄTTED Artikkel 38
Ühissätted 1. Niivõrd, kui see on vajalik
Eurojusti ülesannete täitmiseks, võib Eurojust luua ning säilitada
koostöösuhteid liidu asutuste ja ametitega vastavalt nende eesmärkidele,
kolmandate riikide pädevate asutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega ja
Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooniga (Interpol). 2. Niivõrd, kui see on asjakohane
Eurojusti ülesannete täitmiseks ja ei ole vastuolus ühegi artikli 21 lõikes 8
nimetatud piiranguga, võib Eurojust vahetada lõikes 1 osutatud üksustega otse
mis tahes teavet, välja arvatud isikuandmeid. 3. Eurojust võib vastavalt määruse (EÜ)
nr 45/2001 artiklile 4 võtta vastu ja töödelda lõikes 1 osutatud üksuste
edastatud isikuandmeid, kui see on vajalik Eurojusti ülesannete täitmiseks ja
kooskõlas IV jaos kehtestatud sätetega. 4. Eurojust edastab isikuandmeid
kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja Interpolile
üksnes juhul, kui see on vajalik Eurojusti pädevusse kuuluvate kuritegude
ennetamiseks ja nendega võitlemiseks ning on kooskõlas käesoleva määrusega. Kui
edastatavad andmed on saadud mõnelt liikmesriigilt, taotleb Eurojust asjaomase
liikmesriigi luba, välja arvatud juhul, kui: a) võib eeldada, et luba on olemas, sest
liikmesriik ei ole sõnaselgelt andmete edastamist piiranud; b) liikmesriik on andnud selliseks andmete
edastamiseks eelneva loa kas üld- või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib
igal ajal tagasi võtta. 5. Liikmesriikidel, liidu ametitel või
asutustel, kolmandatel riikidel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel või
Interpolil on keelatud Eurojustilt saadud isikuandmete edastamine kolmandatele
osapooltele, välja arvatud juhul, kui Eurojust on pärast asjaomase juhtumi
asjaolude kaalumist andnud selgesõnalise nõusoleku erijuhuks, mis ei ole
vastuolus andmete esialgse edastamise eesmärgiga. II JAGU
SUHTED PARTNERITEGA Artikkel 39
Koostöö Euroopa õigusalase
koostöö võrgustiku ja Euroopa Liidu muude võrgustikega, mis on seotud
õigusalase koostööga kriminaalasjades 1. Eurojust ja Euroopa õigusalase
koostöö võrgustik kriminaalasjades säilitavad omavahelised erisuhted, mis
põhinevad konsulteerimisel ja vastastikusel täiendavusel, eelkõige liikmesriigi
liikme, sama liikmesriigi Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutuste
ning Eurojusti liikmesriigi kontaktisikute ja Euroopa õigusalase koostöö
võrgustiku kontaktisikute vahel. Tõhusa koostöö tagamiseks võetakse järgmised
meetmed: a) liikmesriikide liikmed teavitavad iga
üksikjuhtumi puhul Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi
kõikidest kohtuasjadest, mille puhul nad peavad asjakohasemaks, et asja
menetleks võrgustik; b) Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku
sekretariaat on osa Eurojusti töötajatest. Sekretariaat toimib eraldiseisva
üksusena. Sekretariaat võib kasutada
Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud Euroopa õigusalase koostöö
võrgustiku ülesannete täitmiseks, sealhulgas võrgustiku üldkoosolekute kulude
katmiseks. c) Euroopa
õigusalase koostöö võrgustiku kontaktasutusi võib kutsuda Eurojusti
koosolekutele, arvestades iga üksikjuhtumit eraldi. 2. Ühiste uurimisrühmade võrgustiku
ning otsusega 2002/494/JSK moodustatud võrgustiku sekretariaadid on osa
Eurojusti töötajatest. Kõnealused sekretariaadid toimivad eraldiseisvate
üksustena. Kõnealused sekretariaadid
võivad kasutada Eurojusti haldusressursse, mis on vajalikud nende ülesannete
täitmiseks. Eurojust tagab sekretariaatide vahelise koordineerimise. Käesolevat
lõiget kohaldatakse iga uue võrgustiku sekretariaadi suhtes, mis on moodustatud
nõukogu otsusega, kui antud otsuses sätestatakse, et Eurojust peab tagama
sekretariaaditeenused. 3. Otsusega 2008/852/JSK moodustatud võrgustik võib taotleda Eurojustilt
sekretariaaditeenuse osutamist. Kui selline taotlus on esitatud, kohaldatakse
lõiget 2. Artikkel 40
Suhted Europoliga 1. Ilma et see piiraks andmeid
esitavate liikmesriikide, liidu ametite ja asutuste, kolmandate riikide,
rahvusvaheliste organisatsioonide või Interpoli kehtestatud piiranguid, võtab
Eurojust kõiki vajalikke meetmeid, et võimaldada Europolile tema volituste
piires kaudne juurdepääs Eurojusti käsutuses olevale teabele, tuginedes
„kokkulangevus/kokkulangevus puudub” süsteemile. Kokkulangevuse puhul algatab
Eurojust menetluse, mille käigus võib kokkulangevuse tekitanud teavet jagada
vastavalt teabe edastanud liikmeriigi, liidu asutuse või ameti, kolmanda riigi,
rahvusvahelise organisatsiooni või Interpoli otsusele. 2. Lõike 1 kohane teabeotsing on
lubatud üksnes juhul, kui otsingu eesmärk on kindlaks määrata, kas Eurojusti
käsutuses olev teave vastab Europolis töödeldavale teabele. 3. Eurojust lubab lõike 1 kohast
teabeotsingut üksnes pärast seda, kui Europol on teda teavitanud töötajatest,
kellel on volitused selliste otsingute teostamiseks. 4. Kui Eurojust või liikmesriik
tuvastab juurdlusega seotud teabe töötlemise ajal vajaduse koordineerimise,
koostöö või toetuse järele vastavalt Europoli volitustele, teavitab Eurojust
neid asjaomastest juhtumitest ja algatab teabevahetuse menetluse vastavalt
teabe esitanud liikmeriigi otsusele. Sellisel juhul konsulteerib Eurojust
Europoliga. 5. Europol võtab arvesse kõiki
liikmesriikide, liidu asutuste või ametite, kolmandate riikide, rahvusvaheliste
organisatsioonide või Interpoli poolt esitatud piiranguid seoses teabele
juurdepääsu või selle kasutamisega. Artikkel 41
Suhted Euroopa Prokuratuuriga 1. Eurojust loob ja säilitab Euroopa
Prokuratuuriga erisuhte, mis põhineb tihedal koostööl ning
nendevaheliste korralduslike, haldus- ja juhtimisalaste suhete arendamisel,
nagu on määratletud allpool. Kõnealuse eesmärgi
saavutamiseks ja ühiste probleemide arutamiseks kohtuvad Euroopa prokurör ja
Eurojusti president regulaarselt. 2. Eurojust menetleb kõiki Euroopa
Prokuratuuri toetustaotlusi põhjendamatu viivituseta ning käsitleb asjaomaseid
taotlusi võimaluse korral nii, nagu oleksid need saadud õigusalase koostöö
valdkonnas pädevalt riigiasutuselt. 3. Vajadusel kasutab Eurojust lõike 1
kohase koostöö toetamiseks vastavalt artiklile 20 loodud riiklikke
koordineerimissüsteeme, samuti suhteid, mida ta on loonud kolmandate riikidega,
sealhulgas sidekohtunikega. 4. Vastavalt lõikele 1 loodud
koostöö hõlmab teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamist. Selliselt vahetatud
teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks teave esitati. Andmeid
lubatakse kasutada muul eesmärgil ainult siis, kui selline kasutus kuulub
andmeid saava organi volituste hulka ja andmed esitanud organ annab selleks
eelnevalt loa. 5. Selleks et selgitada välja, kas
Eurojusti käsutuses olev teave vastab Euroopa Prokuratuuris töödeldavale
teabele, loob Eurojust kohtuasjade haldamise süsteemi sisestatava teabe
automaatse ristkontrollimehhanismi. Iga kord kui avastatakse kokkulangevus
Euroopa Prokuratuuri ja Eurojusti poolt kohtuasjade haldamise süsteemi
sisestatud teabe vahel, teavitatakse sellest viivitamatult Eurojusti ja Euroopa
Prokuratuuri ning Eurojustile andmed esitanud liikmesriiki. Kui andmed on esitanud kolmas osapool, teavitab Eurojust asjaomast
kolmandat osapoolt kokkulangevusest üksnes Euroopa Prokuratuuri nõusolekul. 6. Eurojust määrab töötajad, kellel on
juurdepääs andmete ristkontrollimehhanismi tulemustele, ja teavitab neist
Euroopa Prokuratuuri. 7. Eurojust toetab Euroopa Prokuratuuri
tegevust oma töötajate teenuste kaudu. Kõnealune toetus hõlmab igal juhul: a) tehnilist abi aastaeelarve ja ühe- ja
mitmeaastast programmitööd kirjeldava programmidokumendi ja majandamiskava
koostamiseks. b) tehnilist abi töötajate värbamiseks ja
nende karjääri juhtimiseks; c) turvateenuseid; d) infotehnoloogiateenuseid; e) finantsjuhtimis-, raamatupidamis- ja
auditeerimisteenuseid; f) muid ühist huvi pakkuvaid teenuseid. Pakutavate teenuste üksikasjad sätestatakse
Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelises lepingus. 8. Euroopa Prokuratuur võib pöörduda
Eurojusti kolleegiumi poole kirjaliku arvamusega, millele kolleegium vastab
kirjalikult ja liigse viivituseta. Sellised kirjalikud arvamused esitatakse iga
kord, kui kolleegium võtab vastu aastaeelarve ja tööprogrammi. Artikkel 42
Suhted muude liidu asutuste
ja ametitega 1. Eurojust loob ja säilitab
koostöösuhteid Euroopa õigusalase koostöö koolitusvõrgustikuga. 2. OLAF võib oma volituste piires
panustada Eurojusti koordineerimistegevusse seoses liidu finantshuvide
kaitsmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr
…/2013 Euroopa Pettusevastaste Ameti (OLAF) juurdluste kohta, millega
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999
ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999. 3. Teabe vastuvõtmiseks ja edastamiseks Eurojusti ja OLAFi vahel ning ilma
et see piiraks artikli 8 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et Eurojusti
liikmesriikide liikmeid käsitataks liikmesriikide pädevate asutustena ainult
määruse (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määruse (Euratom) nr 1074/1999[19] tähenduses. Teabevahetus OLAFi ja liikmesriikide liikmete
vahel ei piira teavet, mida tuleb nimetatud määruste alusel anda teistele
pädevatele asutustele. III JAGU
RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Artikkel 43
Suhted kolmandate riikide
asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega 1. Eurojust võib luua töösuhteid
artikli 38 lõikes 1 nimetatud üksustega. 2. Eurojust võib kokkuleppel pädevate
ametiasutustega määrata kolmandates riikides koostöö hõlbustamiseks
kontaktpunktid. IV JAGU
ISIKUANDMETE EDASTAMINE Artikkel 44
Isikuandmete edastamine liidu
organitele või asutustele Eurojust võib artikli 21 lõikes 8 kehtestatud
võimalikke piiranguid arvesse võttes edastada isikuandmeid otse liidu
organitele ja asutustele, niivõrd kui see on tema Eurojusti või asjaomase
organi või asutuse ülesannete täitmiseks vajalik. Artikkel 45
Isikuandmete edastamine
kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele 1. Eurojust võib edastada isikuandmeid
kolmanda riigi asutusele, rahvusvahelisele organisatsioonile või Interpolile,
niivõrd kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik, üksnes järgmiste
dokumentide alusel: a) komisjoni otsuse, mis on vastu võetud
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ[20] artiklitele 25 ja 31 ja mille
kohaselt asjaomane riik või rahvusvaheline organisatsioon või selle kolmanda
riigi või rahvusvahelise organisatsiooni töötlemisüksus tagab piisaval tasemel
isikuandmete kaitse (piisava kaitse otsus) või b) rahvusvaheline kokkulepe, mille liit ja
asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon sõlmivad ELi toimimise
lepingu artikli 218 kohaselt ja mis hõlmab asjakohaseid kaitsemeetmeid
seoses üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega
või c) koostööleping, mille Eurojust ja
asjaomase kolmas riik või rahvusvaheline organisatsiooni sõlmivad vastavalt
otsuse 2002/187/JSK artiklile 27. Selliseks andmete edastamiseks ei ole vaja
täiendavat luba. Eurojust võib sõlmida selliste kokkulepete või piisava kaitse
otsuste rakendamiseks koostöölepingud. 2. Euroopa prokurör võib erandina
lõikest 1 anda üksikjuhtumipõhiselt loa edastada isikuandmeid kolmandatele
riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele või Interpolile, kui: a) andmete edastamine on hädavajalik ühe või
mitme liikmesriigi esmaste huvide kaitsmiseks Eurojusti eesmärkide ulatuses; b) andmete edastamine on hädavajalik kuriteo
või terroriaktiga seostatava otsese ohu vältimiseks; c) andmete edastamine on muul viisil vajalik
või seaduste kohaselt nõutav liidu või tema liikmesriikide üldiste huvidega
seotud olulistel põhjustel, nagu on sätestatud liidu või liikmesriikide
õiguses, või õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või d) andmete edastamine on vajalik
andmesubjekti või muu isiku eluliste huvide kaitseks. 3. Lisaks võib Eurojusti kolleegium
võttes arvesse kaitsemeetmete olemasolu seoses üksikisikute eraelu puutumatuse
ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, anda kokkuleppel
andmekaitseinspektoriga ja kooskõlas eeltoodud punktidega a–d loa andmete
korduvaks edastamiseks kuni üheks aastaks, kusjuures seda luba saab pikendada. 4. Euroopa andmekaitseinspektorit
teavitatakse lõike 3 kohaldamise juhtudest. 5. Eurojust võib edastada halduslikku
laadi isikuandmeid vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklile 9. Artikkel 46
Kolmandatesse riikidesse
lähetatud sidekohtunikud 1. Juhul kui Eurojust osutab
kolmandatele riikidele käesoleva määruse kohast abi, võib Eurojusti kolleegium
nende riikidega tehtava õigusalase koostöö lihtsustamise eesmärgil lähetada
kolmandasse riiki sidekohtunikud, tingimusel et kõnealuse kolmanda riigiga on
saavutatud artiklis 43 osutatud kokkulepe. 2. Lõikes 1 nimetatud sidekohtunikul
peab olema Eurojustiga töötamise kogemus ning piisavad teadmised õigusalasest
koostööst ja Eurojusti toimimisest. Eurojusti nimel sidekohtuniku lähetamise
eeltingimuseks on kohtuniku ning tema päritoluliikmesriigi eelnev nõusolek. 3. Juhul kui Eurojusti lähetatud
sidekohtunik valitakse liikmesriikide liikmete, asetäitjate või assistentide
seast: a) asendab liikmesriik ta uue liikmesriigi
liikme, asetäitja või assistendiga; b) lõppeb tema õigus kasutada volitusi, mis
on talle antud vastavalt artiklile 8. 4. Ilma et see piiraks
personalieeskirja artikli 110 kohaldamist, koostab Eurojusti kolleegium
komisjoniga konsulteerides sidekohtunike lähetamise eeskirjad ning võtab vastu
vajaliku rakendamiskorra. 5. Euroopa andmekaitseinspektor teostab
järelevalvet Eurojusti lähetatud sidekohtunike tegevuste üle. Sidekohtunikud
annavad aru Eurojusti kolleegiumile, kes teavitab aastaaruandes ja sobival
viisil Euroopa Parlamenti ja nõukogu sidekohtunike tegevusest. Sidekohtunikud
teavitavad liikmesriikide liikmeid ja riikide pädevaid asutusi kõikidest
kohtuasjadest, mis on seotud nende liikmesriigiga. 6. Liikmesriikide pädevad asutused ja
lõikes 1 osutatud sidekohtunikud võivad omavahel otse suhelda. Sellisel juhul
teavitab sidekohtunik asjaomast liikmesriigi liiget sellisest suhtlusest. 7. Lõikes 1 osutatud sidekohtunikud on
ühendatud kohtuasjade haldamise süsteemiga. Artikkel 47
Kolmandatele riikidele
esitatud ja kolmandatelt riikidelt saadud õigusalase koostöö taotlused 1. Eurojust koordineerib kolmanda riigi
õigusalase koostöö taotluse täitmist, kui kõnealused taotlused on sama uurimise
osad ning vajavad täitmist vähemalt kahes liikmesriigis. Selliseid taotlusi
võib Eurojustile esitada riigi pädev asutus. 2. Kiireloomulistel juhtudel ning
kooskõlas artikliga 19 võib erakorraline koordinatsiooniüksus vastu võtta ja
menetleda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi, mille on esitanud
Eurojustiga koostöölepingu sõlminud kolmas riik. 3. Ilma et see piiraks artikli 3 lõike 3
kohaldamist ning juhul, kui esitada tuleks õigusalase koostöö taotlused, mis on
sama uurimise osad ning vajavad täitmist kolmandas riigis, hõlbustab Eurojust
õigusalast koostööd asjaomase kolmanda riigiga. VI PEATÜKK
FINANTSSÄTTED Artikkel 48
Eelarve 1. Igaks eelarveaastaks, mis ühtib
kalendriaastaga, koostatakse Eurojusti kõikide tulude ja kulude eelarvestus,
mis esitatakse Eurojusti eelarves. 2. Eurojusti eelarve tulud ja kulud
peavad olema tasakaalus. 3. Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid,
koosnevad Eurojusti tulud järgmisest: a) liidu osamaks, mis on kantud Euroopa
Liidu üldeelarvesse; b) mis tahes vabatahtlik rahaline toetus
liikmesriikidelt; c) tasud väljaannete ja kõikide Eurojusti
osutatavate teenuste eest; d) sihtotstarbelised toetused. 4. Eurojusti kulud sisaldavad töötajate
töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid. Artikkel 49
Eelarve koostamine 1. Igal aastal koostab haldusdirektor
Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude esialgse eelarvestuse
projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle kolleegiumile. 2. Kõnealuse projekti põhjal koostab
kolleegium Eurojusti järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse
projekti. 3. Eurojusti tulude ja kulude
eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile hiljemalt iga aasta 31. jaanuariks.
Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava,
edastab kolleegium komisjonile 31. märtsiks. 4. Komisjon edastab eelarvestuse
Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa
Liidu üldeelarve projektiga. 5. Eelarvestuse alusel kannab komisjon
Euroopa Liidu üldeelarve projekti arvestuslikud summad, mida ta peab
ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse
ning esitab need kooskõlas aluslepingu artiklitega 313 ja 314 eelarvepädevatele
institutsioonidele. 6. Eelarvepädevad institutsioonid
kinnitavad Eurojusti toetuseks ettenähtud assigneeringud. 7. Eelarvepädevad institutsioonid
võtavad vastu Eurojusti ametikohtade loetelu. 8. Kolleegium võtab vastu Eurojusti
eelarve. Eurojusti eelarve on lõplik pärast Euroopa Liidu üldeelarve lõplikku
vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused. 9. Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012
artikli 203 sätetega teavitab Eurojust võimalikult kiiresti Euroopa Parlamenti
ja nõukogu kõikidest kinnisvaraprojektidest, mis eelarvet tõenäoliselt
oluliselt mõjutavad. 10. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad
otsuse kinnisvaraprojekti kohta nelja nädala jooksul alates hetkest, mil
mõlemad institutsioonid on selle kätte saanud, välja arvatud määruse (EL,
Euratom) nr 966/2012 artiklis 203 viidatud vääramatu jõu korral. Kinnisvaraprojekt loetakse heakskiidetuks pärast
nimetatud neljanädalase ajavahemiku möödumist, välja arvatud juhul, kui Euroopa
Parlament või nõukogu teeb selle ajavahemiku jooksul ettepaneku suhtes keelduva
otsuse. Kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab nimetatud
neljanädalase ajavahemiku jooksul nõuetekohaselt põhjendatud argumente,
pikendatakse seda ajavahemikku üks kord kahe nädala võrra. Kui Euroopa Parlament või nõukogu teeb
kinnisvaraprojekti suhtes keelduva otsuse, võtab Eurojust oma ettepaneku tagasi
ning võib esitada uue ettepaneku. 11. Eurojust võib rahastada kinnisvara
soetamise projekti laenuga, kui eelarvepädevad institutsioonid on selle
kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 203 eelnevalt heaks
kiitnud. Artikkel 50
Eelarve täitmine Haldusdirektor tegutseb Eurojusti
eelarvevahendite käsutajana ning täidab Eurojusti eelarvet omal vastutusel ja
eelarvega lubatud piirides. Artikkel 51
Raamatupidamisaruanded ja
eelarve täitmisele heakskiidu andmine 1. Eurojusti peaarvepidaja esitab igale
eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja
kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande. 2. Eurojust saadab eelarveaastale
järgneva aasta 31. märtsiks Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale
eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande. 3. Komisjoni peaarvepidaja edastab
komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Eurojusti esialgse
raamatupidamisaruande igale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks
kontrollikojale. 4. Kontrollikoda koostab kooskõlas
määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 148 lõikega 1 hiljemalt järgmise
aasta 1. juuniks oma tähelepanekud Eurojusti esialgse raamatupidamisaruande
kohta. 5. Kui kontrollikoda on määruse (EL,
Euratom) nr 966/2012 artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Eurojusti
esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab haldusdirektor omal vastutusel
Eurojusti lõpliku raamatupidamisaruande ning esitab selle kolleegiumile
arvamuse saamiseks. 6. Kolleegium esitab arvamuse Eurojusti
lõpliku raamatupidamisaruande kohta. 7. Haldusdirektor saadab lõpliku
raamatupidamisaruande koos kolleegiumi arvamusega eelarveaastale järgneva aasta
1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja kontrollikojale. 8. Eurojusti lõplik
raamatupidamisaruanne avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas järgmise aasta 15.
novembriks. 9. Haldusdirektor saadab
kontrollikojale hiljemalt järgmise aasta 30. septembriks vastuse kontrollikoja
tähelepanekute kohta. Haldusdirektor saadab selle vastuse ka kolleegiumile ja
komisjonile. 10. Taotluse korral esitab haldusdirektor
Euroopa Parlamendile aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda
haldusdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta. 11. Euroopa Parlamendi taotluse korral
esitab haldusdirektor talle kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli
165 lõikega 3 kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva
eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks. 12. Kvalifitseeritud häälteenamusega
otsustava nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal
n + 2 heakskiidu haldusdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel. Artikkel 52
Finantseeskirjad Kolleegium võtab pärast komisjoniga
konsulteerimist vastu Eurojusti suhtes kohaldatavad finantseeskirjad kooskõlas
[komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 2343/2002
raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste
üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185]. Need ei tohi lahkneda [määrusest (EÜ,
Euratom) nr 2343/2002], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik
Eurojusti toimimiseks ja komisjon on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. VII PEATÜKK
PERSONALI KÄSITLEVAD SÄTTED Artikkel 53
Üldsätted Eurojusti töötajate suhtes kohaldatakse
Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja liidu muude teenistujate
teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate
teenistustingimuste jõustamiseks Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppel
vastu võetud eeskirju. Artikkel 54
Liikmesriikide lähetatud
eksperdid ja muud töötajad 1. Eurojust võib kasutada
liikmesriikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole. 2. Kolleegium võtab vastu otsuse,
milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Eurojusti lähetamise
kohta. VIII PEATÜKK
HINDAMINE JA ARUANDLUS Artikkel 55
Euroopa Parlamendi ja
liikmesriikide parlamentide kaasamine 1. Eurojust edastab oma aastaaruande
Euroopa Parlamendile, kes võib esitada tähelepanekuid ja järeldusi. 2. Taotluse korral osaleb kolleegiumi
president Euroopa Parlamendi aruteludel, et käsitleda Eurojustiga seotud
küsimusi ja eelkõige tutvustada selle aastaaruandeid, võttes arvesse vaikimis-
ja konfidentsiaalsuskohustust. Aruteludel ei viidata otseselt ega kaudselt
kindlate operatiivjuhtumitega seotud konkreetsetele meetmetele. 3. Lisaks muude käesolevas määruses
sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Eurojust
Euroopa Parlamendile tema teavitamiseks: a) Eurojusti koostatud või tellitud
uuringute ja strateegiliste projektide tulemused; b) kolmandate isikutega kokkulepitud
töökorra; c) Euroopa andmekaitseinspektori
aastaaruande. 4. Eurojust edastab oma aastaaruande
liikmesriikide parlamentidele. Eurojust edastab liikmesriikide parlamentidele
ka lõikes 3 viidatud dokumendid. Artikkel 56
Hindamine ja läbivaatamine 1. Hiljemalt [viie aasta möödudes
käesoleva määruse jõustumisest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib
komisjon hinnangu käesoleva määruse rakendamise ja mõju, aga ka Eurojusti ja
tema töökorralduse tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hinnangu eesmärk on
eelkõige välja selgitada vajadus muuta Eurojusti volitusi ja selliste võimalike
muudatuste finantsmõju. 2. Komisjon edastab hindamisaruande ja
oma järeldused Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele, nõukogule
ja kolleegiumile. Hindamise järeldused avalikustatakse. 3. Iga teise hindamise käigus käsitleb
komisjon ka Eurojusti saavutatud tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke,
volitusi ja ülesandeid. IX PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED Artikkel 57
Privileegid ja immuniteedid Eurojusti ja tema töötajate suhtes
kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli. Artikkel 58 Kasutatavad keeled 1. Eurojusti suhtes kohaldatakse
määrust nr 1[21]. 2. Eurojusti tööks vajalikke
tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus. Artikkel 59
Konfidentsiaalsus 1. Artiklis 7 osutatud liikmesriikide
liikmed ning nende asetäitjad ja assistendid, Eurojusti töötajad ja
siseriiklikud kontaktisikud ning andmekaitseametnik kohustuvad hoidma neile
nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust. 2. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib
kõigi isikute ja organite suhtes, keda on kutsutud Eurojustiga töötama. 3. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib ka
pärast ametist või töölt lahkumist või pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute
ametiaja lõppemist. 4. Konfidentsiaalsuskohustus kehtib
kogu teabe suhtes, mida Eurojust on saanud, välja arvatud juhul, kui see teave
on juba avalikustatud või üldsusele kättesaadav. 5. Euroopa andmekaitseinspektori büroo
töötajad kohustuvad hoidma neile nende ülesannete täitmisel teatavaks saanud
teabe konfidentsiaalsust. Artikkel 60
Läbipaistvus 1. Eurojusti haldusülesannetega seotud
dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001. 2. Kolleegium võtab kuue kuu jooksul
pärast oma esimese koosoleku kuupäeva vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse
(EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta. 3. Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8
alusel tehtud Eurojusti otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263
sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse vastavalt ombudsmanile või Euroopa
Liidu Kohtule. Artikkel 61
OLAF ja Euroopa Kontrollikoda 1. Selleks et lihtsustada võitlust
pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele
(EÜ) nr 1073/1999, ühineb Eurojust kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest
25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa
Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide
Eurojusti töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse
kokkuleppe lisas esitatud vormi. 2. Euroopa Kontrollikojal on õigus
auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja
alltöövõtjaid, kes on saanud Eurojustilt liidu vahendeid. 3. OLAF võib vastavalt määruses (EÜ) nr
1073/1999 ning nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96[22] kehtestatud sätetele ja
menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja
inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Eurojusti rahastatud kuludega on
esinenud liidu finantshuve kahjustavaid rikkumisi. 4. Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3
kohaldamist, sisaldavad töökord kolmandate riikide, rahvusvaheliste
organisatsioonide ja Interpoliga ning Eurojusti lepingud, toetuslepingud ja
-otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja
OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja juurdlusi. Artikkel 62
Salastatud teabe kaitset
käsitlevad turvaeeskirjad Eurojust kohaldab komisjoni otsuse 2001/844/EÜ,
ESTÜ, Euratom[23]
lisas sätestatud Euroopa Liidu salastatud teabe ja salastamata tundliku teabe
kaitset käsitlevates komisjoni turvaeeskirjades sisalduvaid
julgeolekupõhimõtteid. See hõlmab muu hulgas sätteid sellise teabe vahetamise,
töötlemise ja säilitamise kohta. Artikkel 63
Haldusuurimine Euroopa Ombudsman uurib Euroopa Prokuratuuri
haldustegevust vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 228. Artikkel 64
Muu vastutus kui vastutus
omavolilise või ebaõige andmetöötluse eest 1. Eurojusti lepinguline vastutus on
reguleeritud kõnealuse lepingu suhtes kohaldatava õigusega. 2. Eurojusti sõlmitud lepingutes
sisalduva vahekohtuklausli kohaselt kuulub otsuste tegemine Euroopa Liidu Kohtu
pädevusse. 3. Lepinguvälise vastutuse korral
hüvitab Eurojust kooskõlas liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtetega ning
sõltumata artikli 37 kohasest võimalikust vastutusest kogu kahju, mida on
põhjustanud Eurojusti kolleegium või töötajad oma kohustuste täitmisel. 4. Lõiget 3 kohaldatakse ka kahju
suhtes, mille on põhjustanud liikmesriigi liikme, tema asetäitja või assistendi
viga oma kohustuste täitmisel. Kui ta aga tegutseb talle artikli 8 kohaselt
antud volituste alusel, hüvitab tema päritoluliikmesriik Eurojustile summad,
mida Eurojust on kõnealuse kahju hüvitamiseks maksnud. 5. Lõikes 3 osutatud kahju hüvitamisega
seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. 6. Liikmesriikide kohtud, kes on
pädevad menetlema käesolevas artiklis nimetatud Eurojusti vastutusega seotud
vaidlusi, määratakse kindlaks nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001[24] põhjal. 7. Töötajate isiklik vastutus Eurojusti
ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade või
teenistustingimustega. Artikkel 65
Peakorterileping ja
tegutsemistingimused Eurojusti asukoht on Madalmaades Haagis. Vajalikud korraldused, mis käsitlevad
Eurojustile Madalmaades antavaid ruume ja Madalmaade pakutavaid vahendeid ning
Madalmaades haldusdirektori, kolleegiumi liikmete, Eurojusti töötajate ja nende
perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Eurojusti ja
Madalmaade vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast kolleegiumi
heakskiidu saamist. Madalmaad tagavad Eurojustile parimad
võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale
orienteeritud koolihariduse ning asjakohased transpordiühendused. Artikkel 66
Üleminekukord 1. Eurojust on nõukogu otsusega 2002/187/JSK
asutatud Eurojusti üldine õigusjärglane kõikide viimase sõlmitud lepingute,
temal lasuvate kohustuste ja tema omandatud vara suhtes. 2. Kõik otsuse 2002/187/JSK alusel
lähetatud liikmesriikide liikmed täidavad Eurojusti liikmesriikide liikmete
rolli käesoleva määruse II peatüki alusel. Pärast käesoleva määruse jõustumist
võib nende ametiaega käesoleva määruse artikli 10 lõike 2 alusel ühel korral
pikendada, sõltumata varasemast pikendamisest. 3. Käesoleva määruse jõustumise ajal
Eurojusti presidendi ja asepresidentidena tegutsevad isikud täidavad Eurojusti
presidendi ja asepresidentide rolli artikli 11 alusel kuni nende ametiaja
lõppemiseni kooskõlas otsusega 2002/187/JSK. Pärast käesoleva määruse
jõustumist võib neid käesoleva määruse artikli 11 lõike 3 alusel ühel korral
tagasi valida, sõltumata varasemast tagasivalimisest. 4. Otsuse 2002/187/JSK artikli 29
alusel viimati ametisse nimetatud haldusdirektor täidab haldusdirektori rolli
artikli 17 alusel kuni otsuse 2002/187/JSK kohaselt kindlaks määratud ametiaja
lõppemiseni. Haldusdirektori ametiaega võib pärast käesoleva määruse jõustumist
ühel korral pikendada. 5. Käesolev määrus ei mõjuta otsusega 2002/187/JSK
asutatud Eurojusti sõlmitud lepingute õigusjõudu. Eelkõige on jätkuvalt
õiguslikult kehtivad kõik Eurojusti sõlmitud rahvusvahelised lepingud, mis on
jõustunud enne käesoleva määruse jõustumist. Artikkel 67
Kehtetuks tunnistamine 1. Käesoleva määrusega asendatakse ja
tunnistatakse kehtetuks otsused 2002/187/JSK, 2003/659/JSK ja 2009/426/JSK. 2. Viiteid lõikes 1 osutatud kehtetuks
tunnistatud nõukogu otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele. Artikkel 68
Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja 1. LISA Vastavalt artikli 3 lõikele 1 Eurojusti
pädevusse jäävate raskete kuritegude loend: –
organiseeritud kuritegevus; –
terrorism; –
ebaseaduslik uimastikaubandus; –
rahapesu; –
korruptsioon; –
liidu finantshuvide vastu suunatud kuriteod; –
mõrv, üliraske kehavigastuste tekitamine; –
inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi
võtmine; –
naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja
seksuaalne ärakasutamine, lapsporno ja laste ahvatlemine seksuaalsuhte
eesmärgil; –
rassism ja ksenofoobia; –
organiseeritud rööv; –
mootorsõidukitega seotud kuriteod; –
kelmus ja pettus; –
väljapressimine ja raha väljapressimine; –
võltsimine ja toodete piraatkoopiate valmistamine; –
haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine; –
raha ja maksevahendite võltsimine; –
arvutikuriteod; –
siseteabe alusel kauplemine ja finantsturuga
manipuleerimine; –
rändajate ebaseaduslik üle piiri toimetamine; –
inimkaubandus; –
ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega; –
ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja
muude kasvukiirendajatega; –
ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega,
sealhulgas antiikesemed ja kunstiteosed; –
ebaseaduslik relva-, laskemoona ja lõhkeainetega
kauplemine; –
ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega; –
ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja
-sortidega; –
keskkonnakuriteod; –
laevade põhjustatud reostus; –
tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud
kuriteod; –
genotsiid, inimsusevastased kuriteod ja
sõjakuriteod. 2. LISA Artiklis 27 osutatud isikuandmete
kategooriad 1. a) Perekonnanimi, sünninimi,
eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed; b) sünniaeg ja -koht; c) kodakondsus; d) sugu; e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja
asukoht; f) sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload,
isikut tõendavad dokumendid, passiandmed, tolli identifitseerimisnumbrid ja
maksukohustuslasena registreerimise numbrid; g) teave juriidiliste isikute kohta, kui see
sisaldab teavet, mis on seotud kindlakstehtud või kindlakstehtavate
üksikisikutega, kelle suhtes toimub kohtulik uurimine või kellele on esitatud
süüdistus; h) panga- ja muude finantseerimisasutuste
kontod; i) väidetavate kuritegude kirjeldus ja
olemus, nende toimepaneku kuupäev, kuritegude liik ja uurimise kulg; j) asjaolud, mis viitavad juhtumi
rahvusvahelisele ulatusele; k) üksikasjad, mis on seotud isiku väidetava
kuulumisega kuritegelikku organisatsiooni; l) telefoninumbrid, e-posti aadressid,
andmeliikluse ja asukoha andmed ning nendega seotud andmed, mis on vajalikud
abonendi või kasutaja kindlakstegemiseks; m) sõidukite registreerimisandmed; n) DNA mittekodeeritavast osast saadud
DNA-profiilid, fotod ja sõrmejäljed. 2. a) Perekonnanimi, sünninimi,
eesnimed ja kõik varjunimed või oletatavad nimed; b) sünniaeg ja -koht; c) kodakondsus; d) sugu; e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja
asukoht; f) väidetavate kuritegude kirjeldus ja
olemus, nende toimepaneku kuupäev, kuritegude liik ja uurimise kulg. FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
[asutuse] tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
[asutuse] inimressurssidele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS
1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö
Ameti (Eurojust) kohta 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB)[25] struktuurile Poliitikavaldkond:
33 – õigus Meede:
33.03 – kriminaal- ja tsiviilõigus (alates 2014. aastast: 33.03 – õigus) 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb
katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[26]
þ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida täidetakse ettepaneku/algatuse kaudu Eurojust loodi liikmesriikide algatusel
otsusega 2002/187/JSK juriidilisest isikust liidu asutusena, et tugevdada
võitlust raskete kuritegude vastu. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 85
on sätestatud, et Eurojust peab olema reguleeritud määrusega, mis võetakse
vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Eurojusti ülesanne on toetada ja
tõhustada liikmesriikide uurimise ja süüdistuse ettevalmistamise eest
vastutavate asutuste tegevuse koordineerimist ja koostööd raskete kuritegude
puhul, mis mõjutavad kahte või enamat liikmesriiki. Käesolevas määruse
ettepanekus on sätestatud ühine uuendatud õigusraamistik uue Euroopa Liidu
Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti jaoks, kes on Eurojusti õigusjärglane. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Erieesmärk nr 2: tõhustada kriminaalasjades
tehtavat õigusalast koostööd ja aidata seeläbi kaasa tõelise õigusel rajaneva
ala loomisele Euroopas Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise struktuurile 33.03
– kriminaal- ja tsiviilõigus 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. ELi
kõikide liikmesriikide vanemprokuröre ja kohtunikke ühendaval Eurojustil on
keskne roll õigusel rajaneva ala loomisel Euroopas. Õigusalase koostöö
tõhustajana, kelle poole liikmesriikide asjaomase valdkonnaga tegelevad isikud
üha sagedamini abi saamiseks pöörduvad, on tal ühtlasi oluline osa piiriülese
kuritegevuse vastases võitluses ELis. Oodatav mõju hõlmab järgmist. 1.
Eurojusti operatiivtegevus Eurojust
toetab ja tugevdab kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.
Liikmesriikide liikmed sekkuvad kas eraldi või kolleegiumina konkreetsetesse
kriminaalasjadesse juhul, kui riiklikud asutused vajavad tõhusamat
koordineerimist või kui neil on vaja lahendada probleeme seoses õigusalase
koostöö ja vastastikuse tunnustamise vahendite praktilise kasutamisega.
Eurojust on aidanud ühendada ELi mitmekesiseid õigussüsteeme ja –tavasid ning
toetada vastastikuse usalduse teket, mis on üks vastastikuse tunnustamise
vahendite nurgakividest, lahendades kiiresti keelelisi ja õiguslikke probleeme
või tehes kindlaks pädevad asutused teistes riikides. 2.
Eurojust kui õigusalaste eriteadmiste keskus tõhusate meetmete võtmiseks
raskete piiriüleste kuritegude vastu Eurojustil
on keskne roll piiriülese kuritegevuse vastases võitluses. Eurojust korraldab
koordineerimiskoosolekuid, millel osalevad liikmesriikide asutused, et leppida
kokku ühises lähenemisviisis uurimistele, valmistada ette abitaotlusi,
lahendada õigusküsimusi või leida neile esialgsed vastused või teha otsuseid
samaaegselt toimuvate operatsioonide kohta. Eurojust on kaasatud ühiste
uurimisrühmade moodustamisse ja osaleb nende tegevuses, pakkudes
liikmesriikidele toetust. 3.
Eurojusti koostöö partneritega Eurojust
teeb koostööd muude asutustega, eelkõige Europoli ja OLAFiga, samuti kolmandate
riikidega, ning kooskõlas nõukogu otsusega töötavad Eurojusti juures Euroopa
õigusalase koostöö võrgustiku, ühiste uurimisrühmade ekspertide võrgustiku ja
genotsiidivõrgustiku sekretariaadid. 4.
Eurojusti suhted Euroopa Prokuratuuriga Vastavalt
ELi toimimise lepingu artiklile 86 tuleb Euroopa Prokuratuur asutada „Eurojusti
põhjal”. Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk reguleerida ka Eurojusti
suhteid Euroopa Prokuratuuriga. Euroopa Prokuratuurile pakutava haldustoetusega
ei kaasne mingeid kulusid. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Kooskõlas
detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi rakendamise
tegevuskavaga koostab komisjon suunised asutuste peamiste tulemusnäitajate
määratlemiseks. Prognooside kohaselt viiakse see lõpule 2013. aastal. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Eelduste
kohaselt jätkab Eurojust lühikeses perspektiivis oma põhitegevust, eelkõige
tegevust, mis on otseselt seotud liikmesriikide uurimise ja süüdistuse
ettevalmistamise eest vastutavate asutuste tegevuse koordineerimise ja
koostööga raskete piiriüleste kuritegude puhul. Teabevoogude liikumist ning
liikmesriikide ametiasutuste ja Eurojusti vahelisi sidemeid tuleb tugevdada. Keskpikas
perspektiivis tugevdatakse käesoleva ettepaneku kaudu Eurojusti struktuuri,
toimimist, ülesandeid ja parlamentaarset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise
lepingu artikliga 85. Teatavad nõuded tulenevad ka ELi toimimise lepingu
artiklist 86 ja Eurojusti põhjal Euroopa Prokuratuuri asutamisest: Eurojust
peab pakkuma Euroopa Prokuratuurile haldusalaseid tugiteenuseid. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus Eurojusti
kavandatud meetme lisaväärtus: liikmesriikide ametiasutuste vahelise õigusalase
koostöö tugevdamise ning koordineerimise tõhustamisega, et võidelda paremini
organiseeritud kuritegevuse vastu, kaasneb olemuslikult ELi mõõde ning seda
eesmärki on võimalik saavutada üksnes ELi tasandil. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Eurojusti
aastaaruanded kinnitavad, et raskete piiriüleste kuritegude valdkonnas on
jätkuv vajadus ELi ja rahvusvahelise koordineerimise ja toetuse järele.
Viimasel kümnendil on plahvatuslikult kasvanud selline organiseeritud
kuritegevus nagu ebaseaduslik uimastikaubandus, inimkaubandus, terrorism ja
küberkuritegevus, sealhulgas lapsporno. Kuritegevuses on välja kujunemas uus
suundumus, mille puhul eri jurisdiktsioonides ja kuritegelikes valdkondades
tegutseb üha enam liikuvaid ja paindlikke rühmitusi, kes kasutavad eelkõige
laialdaselt internetti ja seda ebaseaduslikul otstarbel. Liikmesriigid ei suuda
nende probleemide vastu riigi tasandil tõhusalt võidelda, seega on ülioluline
nende tegevust koordineerida ja neid abistada. Eurojust on ainuke ELi asutus,
mis toetab liikmesriikide õigusasutusi kõnealuste juhtumite nõuetekohasel
uurimisel ja nendega seotud süüdistuste esitamisel. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Kriminaalasjades
tehtava õigusalase koostöö tugevdamine moodustab äärmiselt tähtsa osa vabadusel,
turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisest. Eurojusti ülesandeid seoses
koordineerimise ja koostöö hõlbustamisega arendatakse muude kõnealuse valdkonna
õigusaktide, näiteks 2000. aasta vastastikuse õigusabi konventsiooni, Euroopa
vahistamismäärust käsitleva nõukogu raamotsuse või kohtualluvuskonflikte
käsitleva nõukogu raamotsuse kontekstis. Arvesse tuleb võtta koostoimet muude
justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste, eelkõige Europoliga, ning
vajadust vältida ülesannete dubleerimist ja tõhustada koostööd. Ilmne koostoime
kaasneb ka Eurojusti ja Euroopa Prokuratuuri vahelise koostööga. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus
–
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA x Piiramatu kestusega ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[27] Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt –
komisjoni talituste, sealhulgas tema töötajate
kaudu liidu delegatsioonides; –
¨ rakendusametite kaudu; ¨ Eelarve täitmine koostöös
liikmesriikidega X Kaudne eelarve täitmine, mille
puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
¨ kolmandatele riikidele või nende poolt määratud asutustele; –
¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele
(täpsustage); –
¨Euroopa Investeerimispangale (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondile
(EIF); –
X finantsmääruse artiklites 208 ja 209 osutatud
asutustele; –
¨ avalik-õiguslikele asutustele; –
¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad
esitavad piisavad finantstagatised; –
¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on
delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad
piisavad finantstagatised; –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise
kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis. – Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral
esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused: Käesoleva
seadusandliku ettepaneku eesmärk on kaasajastada Eurojusti õigusraamistikku ja
muuta ameti toimimine sujuvamaks. Selle
koostamisel on lähtutud eelarvemõju puudumisest. Selle tagajärjel kehtib
käesoleva seadusandliku ettepaneku puhul Eurojusti ajavahemikuks 2014–2020
koostatud finantsplaneerimine, mille komisjon võttis vastu 2013. aasta juulis. Käesoleva
määrusega kaasneb uus element, mis käsitleb suhteid Euroopa Prokuratuuriga:
nagu käesolevas määruses on määratletud, pakub Eurojust Euroopa Prokuratuurile
halduslikke tugistruktuure, sealhulgas finants- ja inimressursside ning
turvalisuse ja IT valdkonnas. Samal ajal ei
tegele Eurojust enam ELi finantshuve kahjustavate õigusrikkumistega, mis moodustavad
5–10 % praegustest juhtumitest. Sellest tulenevalt saab töökohti Euroopa
Prokuratuuri toetamiseks ameti piires ümber paigutada. Seepärast ei
avalda käesolev ettepanek eelarvele finantsmõju ega muuda ajavahemiku 2014–2020
finantsplaneerimises märgitud ametikohtade koguarvu. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Igal
aastal edastab Eurojusti president kolleegiumi nimel Euroopa Parlamendile
aastaaruande Eurojusti töö kohta, aga ka teabe kolmandate riikidega
kokkulepitud töökorra kohta ning Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruande. Komisjon
tellib viie aasta jooksul pärast määruse jõustumist ning edaspidi iga viie
aasta järel sõltumatu välishinnangu määruse rakendamise ja Eurojusti tegevuse
kohta. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Tuvastatud ohud Praeguses
etapis ei tehtud kindlaks mingeid konkreetseid haldus- ja kontrollisüsteemidega
seotud ohte. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetodid Eurojusti
suhtes kohaldatakse halduskontrolli, mis hõlmab eelarvekontrolli, siseauditit,
Euroopa Kontrollikoja aastaaruandeid ja ELi eelarve täitmise iga-aastast
kinnitamist. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Pettuse, korruptsiooni ja muu õigusvastase tegevuse
vastu võitlemiseks kohaldatakse ameti suhtes piiranguteta määruse (EÜ) nr 1073/1999
sätteid. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata[28] || EFTA riigid[29] || Kandidaatriigid[30] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 3 || 33.0304 Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet (Eurojust) || Liigendatud || EI || Jah Pärast kokkulepet || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide
kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus……………………………………..] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || || Liigendatud || EI || EI || EI || EI 3.2. Hinnanguline mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Nr 3 || Julgeolek ja kodakondsus Eurojust || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Jaotis 1 || Kulukohustused || (1) || || || || || || || || Maksed || (2) || || || || || || || || Jaotis 2 || Kulukohustused || (1a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Maksed || (2a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Jaotis 3 || Kulukohustused || (3a) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || Maksed || (3b) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Eurojusti assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3a || || || || || || || || Maksed || =2+2a +3b || || || || || || || || Õigusprogramm || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU 33 03 02 – Kriminaal- ja tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö parandamine || Kulukohustused || (1) || || || || || || 0,400 || || 0,400 Maksed || (2) || || || || || || 0,400 || || 0,400 Õigusprogramm KOKKU[31] || Kulukohustused || (1) || || || || || || 0,400 || || 0,400 Maksed || (2) || || || || || || 0,400 || || 0,400 Praegune arvutuskäik põhineb eeldusel, et
halduslikud tugistruktuurid, sealhulgas finants- ja inimressursside ning
turvalisuse ja IT valdkonnas, mida Eurojust Euroopa Prokuratuurile pakub, ei
mõjuta eelarvet ega nõua Eurojusti ametikohtade loetelust lisatöötajaid, sest
pärast Euroopa Prokuratuuri loomist lõpetatakse teatav tegevus ning selle
tagajärjel paigutatakse töötajad Eurojusti siseselt ümber. Praktilisest küljest kaetakse Eurojusti
haldusstruktuuriga nii Eurojusti kui ka Euroopa Prokuratuuri vajadused. Selline
haldusstruktuur tagab eelarve kooskõlastatud planeerimise ja täitmise,
mitmesugused personalijuhtimisega seotud probleemide lahendamise ja kõikide
muude tugiteenuste osutamise. Eelduste kohaselt tegutseb Eurojusti
raamatupidaja ka Euroopa Prokuratuuri raamatupidajana. Eelkõige käesoleva määruse rakendamise ja
mõju, aga ka Eurojusti tõhususe ja tulemuslikkuse hindamisega seotud kulud
kaetakse uuest õigusprogrammist. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Õigusküsimuste peadirektoraat || Personalikulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Õigusküsimuste peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || 0,400 || || 0,400 Maksed || || || || || || 0,400 || || 0,400 3.2.2. Hinnanguline mõju [asutuse]
tegevusassigneeringutele –
X Ettepanek/algatus ei hõlma
tegevusassigneeringute kasutamist Ettepanek/algatus hõlmab
tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[32] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1[33] ... || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 2 … || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 3 || || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || . || || || || || || 3.2.3. Hinnanguline mõju [asutuse]
inimressurssidele 3.2.3.1. Ülevaade –
þ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
o Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt: täistööajale
taandatud töötajad Inimressursid || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (töötajate arv) || || || || || || || || - AD palgaastmed || || || || || || || || - AST palgaastmed || || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) || || || || || || || || - lepingulised töötajad || || || || || || || || - riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || Töötajad kokku || || || || || || || || miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) Personalikulud || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Kokku Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad || || || || || || || || - AD palgaastmed || || || || || || || || - AST palgaastmed || || || || || || || || Koosseisuväline personal || || || || || || || || - lepingulised töötajad || || || || || || || || - riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || Personalikulud kokku || || || || || || || || 3.2.3.2. Haldusala peadirektoraadi
hinnanguline personalivajadus –
X Ettepanek/algatus ei hõlma täiendava personali
kasutamist –
Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis
toimub järgmiselt: hinnanguline väärtus täisarvuna (või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || || || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[34] || || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || || || || || || || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud, noored eksperdid, kohalikud töötajad ja riikide lähetatud eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || || XX 01 04 aa[35] || - peakorteris[36] || || || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || KOKKU || || || || || || || XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused kaetakse
juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Poliitika jälgimine ning ameti nõustamine, ameti eelarvealane ja finantsnõustamine ning tegelikud maksed, eelarve täitmise heakskiitmine, eelarveprojekti menetlused Koosseisuvälised töötajad || Täistööajale taandatud töötajate
kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada lisa jaos 3. 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
X Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[37] Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
X Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist –
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6) || Kokku Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || || Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || || 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
X Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju
tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[38] Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju (vt punkt 1.6) Artikkel …………. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. [1] Nõukogu otsus, 28. veebruar 2002, millega moodustatakse
Eurojust, et tugevdada võitlust raskete kuritegude vastu, mida on muudetud
nõukogu otsusega 2003/659/JSK ja nõukogu otsusega 2009/426/JSK, 16. detsember 2008,
Eurojusti tugevdamise kohta. EÜT L 063, 6.3.2002, lk 1. [2] Politseikoostöö
tõhustamist ning raskete kuritegude ennetamist ja nende vastast võitlust
käsitletakse ettepaneku projektis Europoli uue määruse kohta. [3] Nõukogu
otsus 2009/426/JSK, 16. detsember 2008, ELT L 138, 4.6.2009, lk 14. [4] Vt
KOM(2008) 135 [5] GHK
uurimus „Study on the Strengthening of Eurojust”. [6] EÜT, L 8, 12.1.2001, lk 1. [7] EÜT L 63, 6.3.2002, lk 1. [8] ELT L 245, 29.9.2003, lk 44. [9] ELT L 138, 4.6.2009, lk 14. [10] EÜT L 167, 26.6.2002, lk 1 [11] ELT L 332, 18.12.2007, lk 103. [12] ELT L 301, 12.11.2008, lk 38. [13] EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1 [14] EÜT L 105, 27.4.1996, lk 1. [15] ELT L 298, 26.10.2012, lk 1. [16] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. [17] Nõukogu 18. detsembri 1961. aasta määrus
nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja
Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate
teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385), mida on muudetud
eelkõige nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega 259/68
(EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on omakorda hiljem muudetud. [18] Nõukogu 18. detsembri 1961. aasta määrus
nr 31 (EMÜ), 11 (Euratom), milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja
Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate
teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385), mida on muudetud
eelkõige nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrusega 259/68
(EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1), mida on omakorda hiljem muudetud. [19] EÜT L 136, 31.5.1999, lk. 8. [20] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. [21] EÜT L 17, 6.10.1958,
lk 385. [22] EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2. [23] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1. [24] EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1. Alates 10. jaanuarist 2015
asendatakse määrus (EÜ) nr 44/2001 määrusega (EL) nr 1215/2012. [25] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [26] Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või
b. [27] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [28] Liigendatud assigneeringud/liigendamata assigneeringud. [29] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [30] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [31] Määruse artikliga 56 pannakse komisjonile kohustus esitada
aruanne määruse rakendamise kohta. Kõnealune aruanne põhineb välisuuringul. [32] Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud
teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus
kilomeetrites jms). [33] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. [34] Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide
lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid delegatsioonides. [35] Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste
töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read). [36] Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond
ja Euroopa Kalandusfond. [37] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [38] Traditsiooniliste omavahendite (põllumajandussaaduste
tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t
brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.