SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi 2002. aastal[1] selleks, et EL saaks reageerida liidus ja ühinemisläbirääkimisi pidavates riikides toimunud katastroofidele. Kõnealune vahend vastab üldiselt oma eesmärkidele, kuid seda ei peeta piisavalt tulemuslikuks ega nähtavaks ning teatavate kasutuselevõtu kriteeriumide puhul ei ole see lihtne ega piisavalt selge.

Komisjon esitas 2005. aastal ettepaneku uue ELSFi määruse[2] kohta. Kuigi ettepanek kiideti Euroopa Parlamendis[3] heaks, ei võtnud nõukogu seda vastu. Komisjon võttis ettepaneku ametlikult tagasi 2012. aasta juunis.

Komisjon esitas 2011. aasta oktoobris teatise solidaarsusfondi tuleviku kohta,[4] milles hinnatakse praeguste vahendite kasutamist ja tehakse ettepanekuid selle toimimise parandamiseks. Praeguse poliitika kohta tehtud analüüs on lisatud ka ELSFi 2008. aastaaruande[5] eraldi peatükki.

Käesolev ettepanek on esitatud uue mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kontekstis.

Lisaks täiendab ettepanek komisjoni ja kõrge esindaja hiljutist ühist ettepanekut solidaarsusklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 222) rakendamise korra kohta,[6] milles rõhutatakse solidaarsusfondi tähtsust liidu ühe peamise vahendina aluslepingu kõnealuse sätte kohaldamiseks.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

2011. aasta oktoobris esitatud teatise põhjal toimusid arutelud liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja sidusrühmadega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Parlament koostasid raportid, milles nõustuti suuresti teatises esitatud seisukohtadega ja toetati komisjoni esitatud ideed, kuidas fondi paremaks muuta, tehes kehtivasse määrusesse teatavad kohandused[7][8]..

Liikmesriigid esitasid oma arvamused fondide koordineerimiskomitee ja nõukogu struktuurimeetmete töörühma koosolekutel.

3.           Ettepaneku sisu

Ettepaneku põhieesmärk on parandada kehtiva vahendi - solidaarsusfondi - toimimist, kiirendades selle kasutuselevõttu, muutes seda kodanikele nähtavamaks ning lihtsamini kasutatavaks ja fondi käsitlevad sätted selgemaks. Selleks tuleb määruses teha piiratud arvul tehnilisi kohandusi. Vahendi põhimõtteid ei muudeta, samuti ei muudeta rahastamismeetodit väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku ning kulude tõenäolist taset.

Ettepanek sisaldab selliseid ELSFi määruse kohandusi, mida arutati 2011. aasta teatises solidaarsusfondi tuleviku kohta:

· ELSFi määruse reguleerimisala selge määratlus piirdub looduskatastroofidega, sealhulgas inimtegevusest tingitud õnnetus, mis on looduskatastroofi otsene tagajärg (kaskaadiefekt). Sellega kõrvaldatakse praegune õiguslik ebakindlus reguleerimisala suhtes ja välditakse tingimustele mittevastavate taotluste esitamist.

· Uus ja lihtsustatud kriteerium ELSFi erakorraliseks kasutuselevõtuks nn erakorralise piirkondliku katastroofi puhul põhineb SKPga seotud künnisel. Nagu on esitatud 2011. aasta teatises, kõrvaldatakse kehtivas õigusaktis selgusetus seoses ELSFi vahendite erakorralise kasutuselevõtuga sellega, et määratakse kindlaks piirkondliku katastroofi kahjukünnis 1,5 % SKPst NUTS 2 tasemel. See lihtsustaks ja kiirendaks märkimisväärselt abisaajariikidel taotluste koostamist ja komisjonil nende hindamist. Samal ajal vähendaks see oluliselt tagasilükatavate taotluste hulka, kuna taotlejad teavad juba algusest peale, kas kriteerium on täidetud. Uue künnisena on kavandatud 1,5 % piirkondlikust SKPst, sest viimaste taotluste üksikasjalik analüüs on näidanud, et sellega saadakse peaaegu samasugused tulemused nagu varem ning samas aitab see tunduvalt lihtsustada ja oluliselt kiirendada otsuste tegemist ja toetuste maksmist.

· Võimalus kannatanud liikmesriigi taotlusel teha kiiresti ettemakse on piiratud 10 %ga eeldatavast finantsabist, mille ülemmäär on 30 miljonit eurot. Liikmesriikide tagasimaksed solidaarsusfondist ja ühtekuuluvusvahenditest (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond) aastase maksimumsumma piires tuleks teha solidaarsusfondile sihtotstarbelise sisetuluna kättesaadavaks, et tagada assigneeringute olemasolu liidu eelarves ettemaksete tegemiseks. Lisaks nõuab erisätte lisamine solidaarsusfondi määrusesse sätte lisamist Ühtekuuluvusfondi käsitlevasse ühissätete määrusesse[9] ning üleminekusätetesse seoses kehtiva programmitöö perioodiga. Kava kohaselt esitab komisjon muutmisettepaneku, mis võetakse vastu käesoleva ettepanekuga samal ajal.

· Erisätte lisamine seoses aeglaselt kujunevate katastroofidega, nt põud. Selles määratakse kindlaks, et katastroofi algusena käsitatakse kuupäeva, mil ametiasutused võtavad esimesed vastumeetmed. See kõrvaldaks õigusliku segaduse, mis tuleneb kehtivast kohustusest esitada taotlused kümne nädala jooksul esimeste kahjustuste kuupäevast.

· Võetakse kasutusele teatavad sätted, et julgustada tõhusamat katastroofiennetust, sealhulgas asjaomaste ennetamist käsitlevate liidu õigusaktide täielik rakendamine, olemasolevate liidu rahaliste vahendite kasutamine vastavateks investeeringuteks ja parem aruandlus kõnealuste meetmete kohta. Juhul kui leiab aset sama liiki katastroof, mille puhul on eelnevalt fondi toetust antud, ja liidu õigusakte ei ole järgitud, võib komisjon tõsiselt kaaluda uue taotluse tagasilükkamist või toetussumma vähendamist.

· Toetuse andmise otsuse ja rakenduskorra koondamine ühtsesse õigusakti. Selline haldusmeede aitaks kiirendada taotluste töötlemist komisjonis ning võimaldaks teha makseid palju kiiremini.

On võetud arvesse Euroopa Kontrollikoja tulemuslikkuse auditiaruandes „Finantsabi Itaaliale seoses L'Aquila maavärinaga”[10] antud soovitusi ja lisatud selgem määratlus ajutise majutuse ning vahetute hädaabimeetmete kohta, samuti on lisatud säte tulu saamise kohta.

Veel on ettepanekusse lisatud täiendavad elemendid, nagu näiteks erisäte käibemaksu abikõlblikkuse kohta ja tehnilise abi välistamine, liidu õigustikku järgmist nõudev säte, läbivaadatud säte topeltrahastamise vältimiseks, ulatuslikum järelaruandlus ennetusmeetmete kohta ja säte euro kasutamise ja selle ümberarvestuse kohta riiklikkuse vääringusse.

Mitmed muudatused on tehtud selleks, et viia määrus kooskõlla 2012. aastal muudetud finantsmäärusega. See ei ole seotud üksnes terminoloogiaga, vaid eelkõige teatavate eeskirjade ja kohustustega seoses fondi kasutuselevõtuga liikmesriikide poolt ühise juhtimise põhimõtte alusel ja abikõlblike kandidaatriikide poolt (liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid) kaudse juhtimise põhimõtte alusel. Selleks et fondi eesmärke mitte ohustada, st teha finantsabi pärast katastroofi toimumist võimalikult ruttu kättesaadavaks, on siiski vaja teha erand finantsmääruse teatavatest sätetest, eelkõige seoses tavalise aeganõudva protsessiga rakendusasutuste määramiseks, sealhulgas nende tegevuse kontrolliks, samuti seoses aastaaruande õigeaegse esitamisega.

4.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Õiguslik alus

Käesoleva ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmas lõik ja artikli 212 teine lõik; see vastab ka kehtiva määruse õiguslikule alusele. Viide artiklile 212 on vajalik, et hõlmata mitteliikmesriigid, kes peavad ELiga ühinemisläbirääkimisi.

Kuigi solidaarsusfond on üks liidu vahenditest solidaarsusklausli (ELi toimimise lepingu artikkel 222) rakendamiseks, ei ole kõnealune artikkel fondi jaoks asjakohane õiguslik alus. Artikkel 222 on reserveeritud kõige tõsisemate kriisiolukordade jaoks, samas kui solidaarsusfondi kasutuselevõtt on määratletud selliselt, et fondi vahendeid saaks kasutada igal aastal mitu korda. Artikliga 222 ettenähtud õigusmenetluse kohaselt tuleb Euroopa Parlamenti teavitada, kuid aktiivselt kaasama ei pea; see ei ole kooskõlas fondi sätetega, mis kaasavad parlamendi täielikult, kui suurendatakse assigneeringuid solidaarsusfondist finantsabi andmiseks. Lisaks on solidaarsusfondi toetus nähtud ette ka teatavatele artikliga 222 hõlmatama kolmandatele riikidele.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ega lähe solidaarsusfondi 2002. aastal seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. Solidaarsusfondi kehtiv määrus põhineb subsidiaarsuse põhimõttel. Sellele vastavalt sekkub fond üksnes juhul, kui katastroofi tõttu kannatanud riigi suutlikkus tegeleda ise olukorraga ammendub. Eesmärk ei ole reageerida katastroofidele ELi tasandil, vaid anda kannatanud riikidele finantsabi, et aidata neil kanda looduskatastroofi tagajärjel tekkinud kulusid. Ettepanekus ei käsitleta kõnealust asutamispõhimõtet ning sellega ei muudeta kriteeriume, mille järgi hinnatakse katastroofi tekitatud kahjude abikõlblikkust.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas. See ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik kehtiva vahendiga seatud eesmärkide saavutamiseks.

5.           MÕJU EELARVELE

Ettepanekus võetakse arvesse 2014.–2020. aasta mitmeaastast finantsraamistikku, millega on nähtud ette praeguse mehhanismi säilitamine ning mille puhul võib eelarvepädeva institutsiooni otsusega lisaks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradele kasutada vajalikke eelarvevahendeid finantsabi andmiseks maksimaalse aastaeraldise piires.

Ettepanekus on kajastatud otsust väljendada fondi maksimaalset aastaeraldist 2011. aasta hindades (jooksevhindade asemel), kohaldades sama alust 3 miljardi euro suhtes, mis on üheks kahest kahjukünnisest katastroofi määratlemisel. Teist künnist, milleks on 0,6 % kogurahvatulust, ei muudeta.

Juhul kui on tehtud ettemakse, võetakse selle summat fondi lõppmakse tegemisel arvesse.

2013/0248 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[11],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[12],

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 2012/2002 loodi Euroopa Liidu solidaarsusfond (edaspidi „solidaarsusfond”)[13].

(2)       Liit peaks jätkuvalt üles näitama solidaarsust praegu ühinemisläbirääkimisi pidavate riikidega. Nende riikide lisamisel käesoleva määruse reguleerimisalasse tuleb õiguslikuks aluseks võtta aluslepingu artikkel 212.

(3)       Komisjonil peaks olema õigus teha kiireid otsuseid konkreetsete rahaliste vahendite määramise kohta ja nende võimalikult kiire kasutamise kohta. Haldusmenetlust tuleks vastavalt kohandada ja see peaks piirduma ainult vältimatult vajalike toimingutega. Sel eesmärgil sõlmisid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon [PP/KK/AAAA] institutsioonidevahelise kokkuleppe fondi rahastamise, eelarvedistsipliini ja eelarvemenetluse parandamise kohta.

(4)       Määruse (EÜ) nr 2012/2002 kohased mõisted ja menetlused tuleks viia vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002[14].

(5)       Looduskatastroofi määratlus, mis määrab kindlaks määruse (EÜ) nr 2012/2002 reguleerimisala, peaks olema üheti mõistetav.

(6)       Muude katastroofiliikide põhjustatud kahju, mis kaskaadiefekti tõttu on looduskatastroofi otsene tagajärg, tuleks määruse (EÜ) nr 2012/2002 kohaldamisel käsitada kõnealuse looduskatastroofi põhjustatud otsese kahju osana.

(7)       Väljakujunenud tava kodifitseerimiseks ja taotluste võrdsetel alustel käsitlemise tagamiseks tuleks täpsustada, et fondist antakse toetust üksnes otsese kahju korral.

(8)       Looduskatastroof määruse (EÜ) nr 2012/2002 tähenduses tuleks määratleda õnnetusena, mille tulemusena tekkinud otsene kahju ületab künnist, mida väljendatakse võrdlusaasta hindades või asjaomase riigi kogurahvatulu protsendina.

(9)       Selleks et paremini võtta arvesse eripära kõnealuste katastroofide puhul, mis on tõsised, kuid millest tekkinud kahju tase ei ületa nõutavat miinimumi fondi toetuse saamiseks, tuleks määrata kindlaks piirkondlike katastroofide kriteeriumid, mis põhinevad piirkondliku SKP viitemääraga arvutataval kahjul. Kõnealused kriteeriumid tuleks määrata kindlaks selgelt ja lihtsalt, et vähendada selliste taotluste esitamist, mis ei vasta määruse (EÜ) nr 2012/2002 sätestatud nõuetele.

(10)     Otsese kahju kindlaksmääramisel tuleks taotluste õiglase käsitlemise tagamiseks kasutada EUROSTATi ühtlustatud andmeid.

(11)     Fondi vahendeid tuleks kasutada infrastruktuuri töökorra taastamiseks ja katastroofipiirkondade puhastamiseks ning päästeteenistuste kulude katmiseks ja asjaomase elanikkonna ajutise majutuse korraldamiseks kogu rakendusperioodi jooksul. Tuleks määratleda ka ajavahemik, mille jooksul võib katastroofi tõttu kodu kaotanud inimeste majutamist käsitada ajutise majutusena.

(12)     Määruse (EÜ) nr 2012/2002 sätted tuleks seoses käibemaksuga viia vastavusse liidu üldise rahastamispoliitikaga.

(13)     Samuti tuleks täpsustada, et abikõlblikud meetmed ei tohiks hõlmata tehnilise abiga seotud kulusid.

(14)     Selleks et välistada abisaajariigi puhaskasu teenimine fondi toetusest, tuleks täpsustada tingimused, mille alusel võib fondist rahastatud meetmetest saada tulu.

(15)     Teatavat liiki loodusõnnetused, näiteks põuad, kujunevad välja pikema aja jooksul, enne kui nende hävitavat mõju on tunda. Seetõttu tuleks sätestada, et fondi vahendeid lubatakse kasutada ka niisugustel juhtudel.

(16)     On tähtis tagada, et abisaajariigid teeksid vajalikke jõupingutusi katastroofide tekkimise ennetamiseks ja nende mõjude leevendamiseks, sealhulgas rakendaksid täielikult liidu asjakohaseid õigusakte seoses katastroofiohu ennetamise ja ohjamisega ning kasutaksid olemasolevaid liidu vahendeid asjaomaste investeeringute rahastamiseks. Seepärast tuleks ette näha, et kui liikmesriik ei kohalda asjaomaseid katastroofiohu ennetamist ja ohjamist käsitlevaid liidu õigusakte ja olles saanud fondist toetust varasema looduskatastroofi puhul, võib see tuua kaasa taotluse tagasilükkamise või toetussumma vähendamise sama liiki katastroofi täiendava taotluse korral.

(17)     Liikmesriik võib katastroofile reageerimiseks taotleda rahalist toetust kiiremini, kui see on võimalik tavamenetluses. Sellega seoses on vaja ette näha asjaomase liikmesriigi taotlusel ettemakse tegemise võimalus kohe pärast komisjonile fonditoetuse taotluse esitamist. Ettemakse ei tohi ületada teatavat summat ning seda tuleks lõpliku toetussumma väljamaksmisel arvestada. Lisaks tuleks liikmesriikidelt sissenõutavaid summasid solidaarsusfondist, Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist käsitada teatava maksimumsummani sihtotstarbelise sisetuluna, et tagada assigneeringute olemasolu liidu eelarves ettemaksete tegemiseks. Ettemakse tegemine ei tohiks mõjutada lõplikku otsust fondi vahendite kasutamise kohta.

(18)     Haldusmenetlus toetusmakse tegemiseks peaks olema võimalikult lihtne ja aega säästev. Seepärast peaks liikmesriikide jaoks toetuse andmist käsitlevates rakendusotsustes sisalduma üksikasjalikud sätted fonditoetuste rakendamise kohta. Siiski tuleks õiguslikel põhjustel säilitada eraldi rakenduskokkulepped abisaajariikide jaoks, kes ei ole veel liidu liikmesriigid.

(19)     Määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012 on tehtud muudatused eelarve täitmises koostöös liikmesriikidega ja kaudses eelarve täitmises, sealhulgas konkreetsed aruandlusnõuded; neid tuleks võtta arvesse. Aruandluskohustused peaksid kajastama fondi toimingute lühikest rakendusperioodi. Liidu rahaliste vahendite haldamise ja kontrollimise eest vastutavate asutuste määramise menetlus peaks kajastama vahendi olemust ja mitte põhjustama viivitusi fondi toetuse maksmisel. Seepärast on vaja teha erand määrusest (EL, Euratom) nr 966/2012.

(20)     Tuleks ette näha säte, et vältida fondist rahastavate meetmete topeltrahastamist muudest liidu finantsvahenditest või rahvusvahelistest õiguslikest vahenditest, mis on seotud konkreetsete kahjude hüvitamisega.

(21)     Riikidel peaks fondi toetusest tehtud kulude deklareerimine olema võimalikult lihtne. Seepärast tuleks euroalasse mittekuuluvate riikide puhul kogu toetuse maksmise vältel kasutada ühtset vahetuskurssi.

(22)     Määruse (EÜ) nr 2012/2002 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks seoses fonditoetuse andmisega tuleks komisjonile anda rakendusvolitused.

(23)     Liidu finantshuvide kaitset käsitlevaid sätteid tuleks muuta konkreetsemaks ning teha selgelt kindlaks meetmed ennetamiseks, avastamiseks ja rikkumiste uurimiseks ning kadumaläinud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks.

(24)     Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt tagada kogu Euroopa Liitu hõlmavate solidaarsusmeetmete võtmine katastroofis kannatanud riikide toetamiseks, ei suuda liikmesriigid vastavalt vajadusele täielikult saavutada, on kõiki liikmesriike vastavalt nende suutlikkusele hõlmava rahalise toetuse andmise süstemaatilise, korrapärase ja võrdse meetodi kohaldamise tõttu seda parem saavutada liidu tasandil, siis võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mis on sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks.

(25)     Määrust (EÜ) nr 2012/2002 tuleks seepärast vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 2012/2002 muudetakse järgmiselt.

(1) Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 2

1.       Liikmesriigi või Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava riigi (edaspidi „abisaajariik”) taotluse korral võib fondi kasutusele võtta juhul, kui kõnealuse liikmesriigi või riigi või naaberliikmesriigi või Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava naaberriigi territooriumil on toimunud looduskatastroof või piirkondlik looduskatastroof, mis mõjutab tõsiselt elutingimusi, looduskeskkonda või majandust kõnealuse liikmesriigi ühes või mitmes piirkonnas või ühes või mitmes riigis. Inimtegevusest tingitud õnnetuse põhjustatud otsest kahju, mis on looduskatastroofi otsene tagajärg, käsitatakse kõnealuse looduskatastroofi põhjustatud otsese kahju osana.

2.       Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab looduskatastroof mis tahes loodusõnnetust, mis põhjustab liikmesriigis või Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavas riigis otsest kahju, mis ületab 2011. aasta hindade järgi 3 000 000 000 eurot või on üle 0,6 % kõnealuse riigi kogurahvatulu protsendist.

3.       Käesoleva määruse kohaldamisel tähendab piirkondlik looduskatastroof mis tahes loodusõnnetust, mis põhjustab liikmesriigi piirkonnas või Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava riigi NUTS II tasandi piirkonnas otsest kahju, mis ületab 1,5 % piirkonna sisemajanduse koguproduktist (SKP). Kui katastroof on seotud mitme NUTS II tasandi piirkonnaga, kohaldatakse künnist kõnealuste piirkondade kaalutud keskmise SKP suhtes.

4.       Fondi toetust võib kasutada ka abisaajariigi mis tahes looduskatastroofi korral, kui see on toimunud naaberliikmesriigis või Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavas riigis.

5.       Käesoleva artikli kohaldamisel kasutatakse EUROSTATi ühtlustatud statistilisi andmeid.”

(2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt.

(a) Lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.        Abi antakse fondi toetuse vormis. Iga looduskatastroofi puhul määratakse abisaajariigile ühekordne toetus.

2.          Fondi eesmärk on toetada asjaomaste riikide jõupingutusi ning katta osa nende riiklikest kulutustest, et aidata abisaajariigil olenevalt looduskatastroofi liigist võtta järgmisi hädaolukorras ja päästeoperatsioonides vajalikke meetmeid:

(a) seada töökorda infrastruktuuri ja seadmed energeetika, veevarustuse ja heitvee, telekommunikatsiooni, transpordi, meditsiini ja hariduse valdkonnas;

(b) korraldada asjaomase elanikkonna vajadusi rahuldav ajutine majutus ja päästeteenistuste rahastamine;

(c) kindlustada kaitseinfrastruktuurid ja -meetmed kultuuripärandi kaitseks;

(d) puhastada katastroofipiirkonnad, sealhulgas looduslikud alad.

Punkti b kohaldamisel tähendab ajutine majutus majutamist, mis kestab seni kuni asjaomane elanikkond saab pärast parandus- ja taastustööde lõppu pöörduda tagasi oma kodudesse.

3.          Fondimaksed on piiratud ainult kindlustusega hõlmamata kahjude korvamiseks ette nähtud meetmete rahastamisega ning nõutakse tagasi artikli 8 lõikega 3 ettenähtud korras pärast seda, kui kolmas isik on katnud kahjude kõrvaldamisega seotud kulud.”

(b) Lisatakse lõiked 4–7:

„4.        Käibemaks ei ole meetme abikõlblik kulu, välja arvatud juhul, kui käibemaks ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutav.

5.          Tehniline abi, sealhulgas juhtimis-, järelevalve-, teavitus- ja kommunikatsioonimeetmed, kaebuste lahendamine ning kontroll ja audit, ei ole kõlblikud fondi toetuse saamiseks.

6.          Fondist saadud kogutoetusest ei tulene tulu, mis ületab hädaolukorras ja päästeoperatsioonides võetud meetmete kogukulu, mille on riik kandnud. Abisaajariik lisab sellekohase avalduse artikli 8 lõike 3 kohaselt esitatavasse aruandesse fondi toetuse kasutamise kohta.

7.          Iga aasta 1. oktoobril peaks jääma enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast.”

(3) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.

(a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.        Riik võib nii kiiresti kui võimalik, kuid hiljemalt kümme nädalat pärast katastroofi tekitatud esimesi kahjustusi esitada komisjonile fondilt toetuse saamise taotluse, kuhu märgitakse kogu olemasolev teave ning vähemalt:

(a) katastroofi tekitatud otsene kahju kokku ning selle mõju asjaomasele elanikkonnale, majandusele ja keskkonnale;

(b) artikli 3 lõikes 2 osutatud meetmete hinnangkulud;

(c) muud liidu rahastamisallikad;

(d) muud siseriiklikud või rahvusvahelised rahastamisallikad, sealhulgas riiklik ja erakindlustus, mis võib osaleda kahju kõrvaldamisega seotud kulude katmises;

(e) katastroofiliigist lähtuvalt katastroofiohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamine;

(f) mis tahes muu asjakohane teave võetud ennetus- ja leevendusmeetmete kohta seoses loodusõnnetuse liigiga.”

(b) Lisatakse järgmine lõige 1a:

„1a.      Progressiivselt edeneva õnnetuse korral algab lõikes 1 osutatud kümnenädalane taotluse esitamise tähtaeg kuupäevast, mil abisaajariigi ametiasutus võtab esimest korda ametliku meetme katastroofi mõjudega tegelemiseks.”

(c) Lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.        Lõikes 1 osutatud teabe ja abisaajariigi kõigi selgituste põhjal kontrollib komisjon, kas fondi vahendite kasutamiseks ettenähtud tingimused on täidetud ning määrab võimalikult kiiresti ning olemasolevate rahaliste vahendite piires võimaliku toetuse suuruse.

Kui komisjon on andnud fondi toetust pärast [PP/KK/AAAA] esitatud taotluse alusel seoses teatavat liiki katastroofiga, võib ta täiendava taotluse sama liiki katastroofi kohta tagasi lükata või vähendada toetussummat, kui abikõlbliku liikmesriigi suhtes on algatatud rikkumismenetlus või talle on esitatud põhjendatud arvamus katastroofiohu ennetamist ja ohjamist käsitlevate liidu õigusaktide rakendamata jätmise kohta seoses kahju tekitanud õnnetuse liigiga.

Komisjon käsitleb kõiki fonditoetuse taotlusi õiglaselt.”

(d) Lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4.        Kui eelarvepädev institutsioon on assigneeringud kättesaadavaks teinud, võtab komisjon vastu toetuse määramise otsuse ning maksab toetuse ühekordse osamaksena abisaajariigile viivitamatult välja. Kui ettemakse on tehtud artikli 4a kohaselt, tehakse üksnes lõppmakse.”

(e) Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.        Kulutused muutuvad abikõlblikuks lõikes 1 nimetatud esimeste kahjustuste tekkimise kuupäeval. Progressiivselt edeneva õnnetuse korral, muutuvad kulutused abikõlblikuks lõikes 1a osutatud kuupäeval.”

(4) Lisatakse artikkel 4a:

„Artikkel 4a

1.       Liikmesriik võib fonditoetuse taotluse esitamisel komisjonile taotleda ettemakset.

Komisjon hindab esialgselt, kas taotlus vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning kontrollib eelarvevahendite olemasolu. Kui kõnealused tingimused on täidetud ja piisavad vahendid kättesaadavad, võib komisjon võtta vastu otsuse ettemakse tegemise kohta ja teeb ettemakse viivitamatult enne artikli 4 lõikes 4 osutatud otsuse tegemist. Ettemakse tegemine ei piira fondi vahendite kasutamist käsitleva lõppotsuse tegemist.

2.       Ettemakse summa ei ületa 10 % eeldatavast toetuse summast ning see ei ületa mingil juhul 30 000 000 eurot. Kui toetuse lõplik suurus on kindlaks määratud, võtab komisjon ettemakse summat enne lõppmakse tegemist arvesse. Komisjon nõuab sisse alusetult tehtud ettemaksed.

3.       Selleks et tagada eelarvevahendite olemasolu õigel ajal, eraldatakse fondi jaoks sihtotstarbelise sisetuluna solidaarsusfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi summad kuni 50 000 000 euro ulatuses. Ettemakseteks tehtud summad või eelarves vabastatud summad asendatakse niipea, kui uued summad on liikmesriikidelt sisse nõutud.”

(5) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1.       Artikli 4 lõikes 4 osutatud otsuse lisas esitatakse üksikasjalikud sätted fondi toetuse rakendamise kohta.

Neis sätetes kirjeldatakse abikõlbliku riigi ettepaneku põhjal eelkõige seda, mis liiki on fondi rahastatavad meetmed ja kus neid võetakse.

2.       Enne fondi toetuse väljamaksmist abikõlblikule mitteliikmesriigile sõlmib komisjon selle riigiga delegeerimislepingu, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud üksikasjalikud sätted fondi toetuse rakendamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012* ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012**, samuti katastroofiriski ennetamise ja juhtimisega seotud kohustused.

3.       Üksikmeetmete valiku ja fondi toetuse rakendamise eest vastutab abisaajariik vastavalt käesolevale määrusele, eelkõige selle artikli 3 lõigetele 2 ja 3, artikli 4 lõikes 4 osutatud fonditoetuse määramise otsusele ning vajaduse korral lõikes 2 osutatud delegeerimislepingule.

4.       Fondi toetus liikmesriigile rakendatakse eelarve täitmise raames koostöös liikmesriikidega, kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012. Fondi toetus Euroopa Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavale riigile rakendatakse kaudse eelarve täitmise põhimõtte kohaselt, kooskõlas nimetatud määrusega.

5.       Ilma et see piiraks komisjoni vastutust liidu üldeelarve täitmisel, vastutavad abisaajariigid fondist toetatava tegevuse juhtimise ja finantskontrolli eest. Selleks võtavad nad järgmised meetmed:

(a) kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega,

(b) kontrollivad, kas rahastatud meetmed on rakendatud nõuetekohaselt;

(c) kontrollivad, kas kantud kulud on tehtud kontrollitavate dokumentide alusel ning kas kulud on korrektsed ja seaduslikud;

(d) väldivad, tuvastavad ja kõrvaldavad eeskirjade eiramisi ning nõuavad vajaduse korral tagasi põhjendamatult makstud summad ja kogunenud intressi. Nad teatavad eeskirjade eiramisest komisjonile ning hoiavad komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga.

6.       Abisaajariigid määravad asutused, kes vastutavad fondist kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklitega 59 ja 60 toetust saavate meetmete haldamise ja kontrolli eest. Selliselt toimides võtavad nad arvesse sisekeskkonna, kontrollimeetmete, teabe ja selle edastamisega ning järelevalvega seotud kriteeriume. Liikmesriigid võivad selleks määrata asutused, mis on juba määratud [ühissätete määruse][15] kohaselt.

Kui määratud asutused esitavad komisjonile käesoleva määruse artikli 8 lõike 3 kohase aruande ja selgituse, esitavad nad määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 või artikli 60 lõike 5 kohase kogu rakendusperioodi hõlmava teabe.

7.       Eeskirjade eiramise kindlakstegemise korral teeb abisaajariik nõutavad finantskorrektsioonid. Abisaajariigi tehtavad korrektsioonid seisnevad fondi toetuse täielikus või osalises tühistamises. Abisaajariik nõuab tagasi kõik eeskirjade eiramise tõttu kaotatud summad.

8.       Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või abisaajariigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või teenistujad läbi viia fondi rahastatavate meetmete kohapealse kontrolli. Komisjon teatab sellest asjaomasele abisaajariigile, et saada kõikvõimalikku vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda ka asjaomase liikmesriigi ametnikud või muud teenistujad.

9.       Abisaajariik tagab, et komisjoni ja kontrollikoja kasutusse antakse kõik kulutustega seotud tõendavad dokumendid, mis hõlmavad fondist saadud toetuse lõpetamisele järgnevat kolme aastat.”

______________

* ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

**ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.”

(6) Artikli 6 lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.     Abisaajariik tagab, et käesoleva määruse kohaselt hüvitatavaid kulusid ei hüvitata muudest liidu rahastamisvahenditest, eelkõige ühtekuuluvus-, põllumajandus- või kalanduspoliitika vahenditest.

3.       Kahju, mis likvideeritakse konkreetsete kahjude hüvitamisega seotud liidu või rahvusvaheliste vahendite abil, ei ole abikõlblik samal eesmärgil fondist abi saamiseks.”

(7) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 7

Fondist rahastatavad meetmed peavad vastama aluslepingu ja selle alusel vastu võetud õigusaktidele, liidu poliitikale ja meetmetele, eelkõige finantsjuhtimise ja riigihangete valdkonnas, ning ühinemiseelse abi andmise vahenditele. Kõnealused meetmed aitavad võimaluse korral kaasa liidu poliitikaeesmärkide saavutamisele keskkonnakaitse, katastroofiriski ennetamise ja juhtimise ning kliimamuutusega kohanemise valdkonnas.”

(8) Artiklid 8 ja 9 asendatakse järgmistega.

„Artikkel 8

1.       Fondi toetus kasutatakse ära ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil komisjon on kogu toetuse välja maksnud. Kõnealuseks tähtajaks kasutamata jäänud või abikõlbmatutele meetmetele kasutatud toetuse osa nõuab komisjon abisaajariigilt tagasi.

2.       Abisaajariigid püüavad otsida mis tahes muid hüvitamisvõimalusi kolmandatelt isikutelt.

3.       Abisaajariik esitab hiljemalt kuus kuud pärast ühe aasta möödumist lõikes 1 osutatud kuupäevast fondi toetuse rakendamise aruande koos selgitusega kulutuste põhjendatuse kohta ning näitab ära asjaomaste meetmete rahastamiseks muudest allikatest saadud summad, nende hulgas kindlustusmaksed ja hüvitised kolmandatelt isikutelt.

Rakendamisaruandes esitatakse üksikasjalikult ennetusabinõud, mis abisaajariik on ellu rakendanud või kavandanud, et edaspidiseid kahjusid piirata ja ära hoida samalaadsete katastroofide kordumine (niivõrd kui see on võimalik), sealhulgas kirjeldatakse liidu struktuurifondide ja investeerimisfondide kasutamist selleks ning asjakohaste liidu õigusaktide rakendamise seisu. Selles kirjeldatakse ka katastroofist saadud kogemusi ja meetmeid, mis on võetud või kavandatud selleks, et tagada vastupanuvõime kliimamuutusega toimetulekuks.

Rakendamisaruandele lisatakse sõltumatu auditeerimisasutuse koostatud arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt ja milles kinnitatakse, et kulutusi põhjendav selgitus annab tõese ja erapooletu ülevaate ning et fondi toetus on seaduslik ja korrektne ning kooskõlas nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõikega 5 ja artikli 60 lõikega 5.

Esimeses lõigus osutatud menetluse lõppedes lõpetab komisjon fondi abi.

4. Kui kolmas isik on katnud kahjude korvamisega seotud kulud, nõuab komisjon abisaajariigilt vastava fondist saadud toetussumma osa tagasi.

Artikkel 9

Fondi toetuse taotlustes ja artikli 4 lõikes 4 osutatud otsustes, samuti delegeerimislepingus, aruannetes ja kõigis nendega kaasnevates dokumentides väljendatakse kõik summad eurodes.

Riigi vääringus tehtud kulutused konverteeritakse eurodesse Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud tegelike päevakursside keskmise alusel, mis on kindlaks määratud fondi toetusega kaetud meetmete rakendamise ajavahemiku suhtes. Kui Euroopa Liidu Teatajas ei ole avaldatud euro päevast vahetuskurssi asjaomase vääringu suhtes, siis konverteeritakse kuu raamatupidamise keskmise vahetuskursi alusel, mille komisjon on kehtestanud kõnealuse ajavahemiku suhtes. Seda ühtset vahetuskurssi kasutatakse fondi toetuse rakendamise kogu ajavahemiku jooksul, samuti rakendamise lõpparuande ja rakendamist käsitleva kinnituse alusena ja määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 59 lõike 5 ja artikli 60 lõike 5 elementide puhul.”

(9) Artikli 10 lõige 2 asendatakse järgmisega.

„2.     Kui kogukahju suurus hinnatakse uute andmete põhjal märkimisväärselt väiksemaks, maksab abisaajariik komisjonile fondi toetussumma vastava osa tagasi.”

(10) Artikkel 11 asendatakse järgmisega.

„Artikkel 11

1.       Komisjon võtab asjakohased meetmed, et tagada käesoleva määruse alusel rahastatud meetmete rakendamisel liidu finantshuvide kaitse, kohaldades pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastaseid ennetusmeetmeid, tehes tõhusat kontrolli, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning kohaldades vajaduse korral tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi.

2.       Komisjonil või tema esindajatel ja kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, keda on käesoleva määruse alusel rahastatud liidu vahenditest.

3.       Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib muu hulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999[16] ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96[17] sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab liidu finantshuve.

4.       Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad delegeerimislepingud kolmandate riikidega, lepingud ja fondi toetuse määramise otsused sätteid, mis annavad kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õiguse selliste auditite ja uurimiste läbiviimiseks vastavalt nende pädevusele.”

(11) Artiklid 13 ja 14 jäetakse välja.

Artikkel 2 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta.

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[18] struktuurile

ELi Solidaarsusfond, tegevuspõhise eelarvestamise meede 13.06

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[19]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile

Erieesmärk nr: ei kohaldata

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile 13.06

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Ettepaneku peamine eesmärk on parandada solidaarsusfondi olemasolevat instrumenti, muutes selle kiiremini reageerivaks ja kodanikele nähtavamaks, selle kasutamise lihtsamaks ja sätted selgemaks, tehes sel eesmärgil määruses piiratud arvul tehnilisi kohandusi. Instrumendi põhimõtteid ei muudeta, nagu ei muudeta väljaspool ELi eelarvet ka selle finantseerimismeetodit, mis põhineb institutsioonidevahelisel kokkuleppel ja kulude tõenäolisel tasemel.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Fond sekkub ainult siis, kui katastroofis kannatanud riik ei suuda olukorraga üksi toime tulla (subsidiaarsuse põhimõte). Eesmärk ei ole tegelda katastroofidega ELi tasandil, vaid anda neist mõjutatud riikidele rahalist abi, et aidata neil üle saada looduskatastroofi tagajärjel tekkinud rahalistest raskustest.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Reageerida abikõlblike riikide (liikmesriigid ja ELiga ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid) taotlusele saada pärast looduskatastroofi rahalist abi.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisandväärtus

Käesolev ettepanek tehakse uue mitmeaastase finantsraamistiku piires aastateks 2014–2020.

Lisaks täiendab see ettepanek hiljutist komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühist ettepanekut Euroopa Liidu toimimise lepingu[20] artiklis 222 sätestatud solidaarsusklausli rakendamise korra kohta, milles rõhutatakse Solidaarsusfondi rolli liidu ühe põhilise vahendina aluslepingu nimetatud sätte rakendamisel.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Selgemate kriteeriumide ja lihtsamate menetluste kasutuselevõtt, samuti võimalus teha ettemakseid, et kiiremini reageerida.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Fond täiendab ELi muid vahendeid riskiennetuse, leevendamise ja kiire reageerimise valdkonnas (eelkõige ühtekuuluvuspoliitika vahendid ja kodanikukaitse mehhanism).

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA – [PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA – AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Kavandatud eelarve täitmise viisid[21]

2013. aasta eelarve puhul ei kohaldata.

¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– ¨  ühenduste asutatud asutustele[22]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”

Alates 2014. aasta eelarvest

¨ Otsene eelarve täitmine komisjoni poolt

– ¨ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

– ¨  rakendusametite kaudu;

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

¨ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud

– ¨ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

– ¨ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende esindajatele (täpsustada);

– ¨Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

– ¨ finantsmääruse artiklites 208 ja 209 nimetatud asutustele;

– ¨ avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud ELi lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

– Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”

Märkused:

Fondi jaoks abikõlblikud riigid:

1.           Liikmesriigid, kelle suhtes kohaldatakse eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega. Rakendamise, kontrollimise ja auditeerimisega, sealhulgas aruandekohustustega seotud asutuste määramise üksikasjad sätestatakse määruses.

2.           Liiduga ühinemisläbirääkimisi pidavad riigid, kelle suhtes kohaldatakse kaudset eelarve täitmist. Enne fondi toetuse väljamaksmist abikõlblikule riigile, mis ei ole liikmesriik, sõlmib komisjon selle riigiga delegeerimislepingu, milles sätestatakse fondi toetuse rakendamise üksikasjalikud sätted, mis on kooskõlas finantsmäärusega ja võrreldavad liikmesriikide suhtes kehtivate samasuguste sätetega.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Kehtestatud järelevalvesüsteemi käesoleva ettepanekuga ei muudeta ning see põhineb liikmesriikide puhul eelarve täitmisel koostöös liikmesriikidega ning abikõlblike kandidaatriikide puhul, kellel on võrreldavad kohustused, eelarve kaudsel täitmisel. See on kohandatud lühikese rakendamisperioodiga (üks aasta) ja kriisiolukordadele reageerimist võimaldava instrumendi eripäraga. Lõpparuanne fondi toetuse rakendamise kohta tuleb esitada hiljemalt kuus kuud pärast ühe aasta pikkuse tähtaja möödumist. Selles aruandes tuleb esitada üksikasjad kasutatud rakendussüsteemi kohta, sealhulgas auditi ja kontrollitegevuse kohta, samuti meetmete täielik tutvustus. Lisaks peab määratud asutus täitma artikli 59 lõike 5 või vastavalt vajadusele artikli 60 lõike 5 kohaseid aruandekohustusi kuni rakendamisperioodi lõpuni.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Välja selgitatud ohud

Abisaajariik esitab taotluse, mille komisjon peab heaks kiitma. Kui taotlus vastab tingimustele, makstakse välja 10 %line ettemaks. Meede suletakse lõpparuande põhjal ning selleks ajaks on ka 10 %line ettemaks kontrollitud ja heaks kiidetud. Ettemaksude tegemine põhineb struktuurifondide määrusega kehtestatud erimeetodil, kasutades selleks ERDFi ja Ühtekuuluvusfondi tagasinõutud summasid. Kavandatud struktuur on praeguse olukorraga võrreldes edasiminek.

Arvesse on võetud Euroopa Kontrollikoja soovitusi seoses Itaaliale L'Aquila maavärina[23] puhul antud finantsabi tulemusauditi aruandega, lisatud mõistete „ajutine majutamine” ja „viivitamatud hädaabimeetmed” selgem määratlus, samuti säte tulude loomise kohta.

Samuti lisati ettepanekusse mitu muud elementi, nagu erisäte käibemaksu abikõlblikkuse kohta ja tehnilise abi välistamise kohta, säte liidu õigustiku järgimise kohta, läbi vaadatud säte kahekordse rahastamise vältimise kohta, ennetusmeetmeid käsitlev pikendatud järelaruandlus ning säte euro kasutamise ja riikide omavääringutesse konverteerimise kohta.

2.2.2.     Teave loodud sisekontrollisüsteemi kohta

Iga otsuse lisas antakse üksikasjalik ülevaade fondi toetuse rakendamise kohta. Mitteliikmesriikide puhul sätestatakse kõnealused punktid delegeerimislepingus. Võrreldes kehtiva määrusega muudatusi ei ole. Abisaajariik määrab asjaomase asutuse. Fondi rahalist toetust liikmesriigile kasutatakse liikmesriikide ja komisjoni vahelise ühise juhtimise raames, vastavalt finantsmäärusele. Fondi rahalist toetust riikidele, kes ei ole veel ELi liige, kasutatakse kaudse juhtimise raames.

Ilma et see piiraks komisjoni vastutust Euroopa Liidu üldeelarve täitmise eest, vastutavad fondist toetatavate meetmete juhtimise ja finantskontrolli eest eelkõige abisaajariigid. Nad kontrollivad, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas neid rakendatakse selliselt, et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega; kontrollivad, kas rahastatud meetmed on teostatud nõuetekohaselt; ning tagavad, et kantud kulud põhinevad kontrollitavatel dokumentidel ja on korrektsed ja seaduslikud.

Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida, kas rahastatavaid meetmeid rakendatakse usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt. Iga abisaajariigi ülesanne on tagada, et tal on tõhusalt toimivad juhtimis- ja kontrollisüsteemid. Komisjon veendub nende süsteemide olemasolus. Ilma et see piiraks kontrollikoja volitusi või abisaajariigi poolt siseriiklike õigus- ja haldusnormidega kooskõlas tehtavat kontrolli, võivad komisjoni ametnikud või teenistujad kohapeal kontrollida fondi rahastatavate meetmete rakendamist. Komisjon teatab sellest asjaomasele abi taotlevale riigile, et saada vajalikku abi. Sellises kontrollis võivad osaleda asjaomase abisaajariigi ametnikud ja teenistujad.

2.2.3.     Kontrolliga kaasnevate kulude ja sellest saadava kasu hinnang ning veariski taseme prognoos

SKPga seotud künnisel põhinev uus ja lihtne ühtne kriteerium solidaarsusfondi erakorraliseks kasutamiseks nn erakorralise piirkondliku katastroofi puhul. Nagu näidatud 2011. aasta teatises, saadakse lahti praeguse õigusakti ebaselgusest solidaarsusfondi erandkorras kasutuselevõtul, kehtestades piirkondliku katastroofi puhul kahju künniseks 1,5 % NUTS 2. tasandi piirkonna SKPst See lihtsustab ja kiirendab tunduvalt abikõlblikel riikidel taotluste ettevalmistamist ja komisjonil nende hindamist. Samal ajal vähendab see tunduvalt tagasilükatud taotluste arvu, kuna taotlejad teavad algusest peale, kas nad vastavad kriteeriumile. See peaks vähendama kontrollikulusid.

Komisjoni ja kontrollikoja auditid ei ole tõstatanud probleeme, mis takistaksid saamast piisavat kindlust fondi varasema kasutamise kohta. Üldine hinnanguline veamäär jääb veidi alla 2 % olulisuse piirmäära.

2.3.        Pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Esmane vastutus pettuste ja eeskirjade eiramise ärahoidmise eesmärgil asjakohaste meetmete võtmiseks lasub abisaajariigil, kes peab määrama auditeerimisasutuse ja vajaduse korral nõudma valesti kulutatud summade tagasimaksmist. Rakendusperioodil tehtud auditite ja kontrollimiste kokkuvõte tuleb esitada komisjonile vastavalt finantsmäärusele. Komisjoni, kontrollikoja ja OLAFi audiitoritel on õigus teha kontrolli igal ajal.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…..…………………..…..] || Liigendatud/liigendamata ([24]) || EFTA riigid[25] || Kandidaat-riigid[26] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

3 || 13.060100 || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

4 || 13.060200 || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus…..….……………………...] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses

|| […][XX.YY.YY.YY] || || JAH/ EI || JAH/ EI || JAH/ EI || JAH/ EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

[Selle punkti täitmisel tuleb kasutada eelarve halduskulude arvutustabelit (käesoleva finantsselgituse lisas esitatud teine dokument) ja laadida see üles CISNETi talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.]

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

Euroopa Liidu Solidaarsusfondist (ELSF) rahastamist ei ole eelarves ette nähtud. Tegelikud kulutused sõltuvad abikõlblike riikide poolt (prognoosimatute) looduskatastroofide toimumise järel esitatud abitaotlustest ja fondi kasutuses olevast aastasest maksimumsummast, vastavalt IIA-s otsustatule.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number || […][Nimetus…................................................................................….]

<…….> peadirektoraat || || || Aasta N[27] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[28] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || ||

<….> peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || || || || || || || ||

Maksed || =2+2a +3 || || || || || || || ||

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI <….> assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsaamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

DG: Regionaalpoliitika peadirektoraat (REGIO) ||

Ÿ Personalikulud || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 1,834

Ÿ Muud halduskulud || || || || || || || ||

<…> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud kokku || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 1,834

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 1,834

Maksed || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 1,834

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

|| || VÄLJUNDID

|| Väljundi liik[29] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[30] || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärgi nr 1 vahesumma || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärgi nr 2 vahesumma || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 0,262 || 1,834

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 vahesumma || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[31] || || || || || || || ||

Personalikulud || || || || || || || ||

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || ||

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames, täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täisaja ekvivalendina

|| 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[32]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || 0 || || || || || ||

XX 01 02 02 (CA, LA, SNE, INT ja JED lähetustes) || 0 || || || || || ||

XX 01 04 aa[33] || - peakorteris || 0 || || || || || ||

- delegatsioonides || 0 || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || || || || || ||

10 01 05 02 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid – otsene teadustegevus) || 0 || || || || || ||

Teised eelarveread (täpsustage) || 0 || || || || || ||

KOKKU || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi sees; vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Praegu teevad kõnealust tööd AD1 ja AST1 kategooria ametnikud.

Täidetavate ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Fondist toetuse saamise taotluste analüüs, toetamisotsuste ettevalmistamine, maksete ja hindamiste järelmeetmed jne.

Koosseisuvälised töötajad || Ei kohaldata

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepaneku/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele.

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[34]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatud assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

Ei ole võimalik eelnevalt kindlaks teha.

– ¨  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨  omavahenditele

– ¨  mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[35]

Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Artiklid 6150 ja 6500 || || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50 || 50

|| || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avaldatava mõju arvutusmeetod.

Ettemakseid tuleks rahastada ERDFi ja Ühtekuuluvusfondi tagasinõutud summadest 50 miljoni euro piires. Komisjon teeb ettepaneku muuta komisjoni määruse ettepanekut KOM(2011) 615 (lõplik).

[1]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002

[2]               KOM(2005) 108.

[3]               Raport, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekut Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta; A6-0123/2006, 31.3.2006.

[4]               KOM(2011) 613.

[5]               KOM(2009) 193.

[6]                      Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, ELT C83/47, 30.3.2010

[7]               Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tulevik”, ECO/319, 28.3.2012

[8]               Aruanne Euroopa Liidu solidaarsusfondi ja selle rakendamise kohta, A7-0398/2012, 20.12.2012

[9]               Muudetud ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ühissätted ühisesse strateegilisse raamistikku kuuluvate fondide – Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi – kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (COM(2013) 246 final

[10]             Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24 2012. „Euroopa Liidu solidaarsusfondi abi seoses 2009. aasta Abruzzo maavärinaga: tegevuse asjakohasus ja maksumus”.

[11]             ELT C […].

[12]             ELT C […].

[13]             ELT L 311, 14.11.2002, lk 3.

[14]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[15]             …..

[16]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[17]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[18]             ABM: tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[19]             Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktile a või b.

[20]                    Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioon, ELT C83/47, 30.3.2010.

[21]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[22]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[23]                    Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 24/2012: „Euroopa Liidu solidaarsusfondi abi seoses 2009. aasta Abruzzo maavärinaga: tegevuse asjakohasus ja maksumus.

[24]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[25]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[26]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani võimalikud kandidaatriigid.

[27]             Aasta N on ettepaneku/algatuse algusaasta.

[28]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[29]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[30]             Vastavalt punktis 1.4.2. nimetatud erieesmärkidele.

[31]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

[32]             CA= lepingulised töötajad; LA= kohalikud töötajad; SNE= riikide lähetatud eksperdid. INT= tööhõiveasutuste kaudu palgatud töötajad („Intérimaire”); noored eksperdid lähetuses („Jeune Expert en Délégation”).

[33]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[34]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavahemiku 2007–2013 kohta).

[35]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.