SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

· Üldine taust

Euroopa Liit (EL) peab astuma samme kandmaks hoolt selle eest, et ta suudab välja tulla majandus- ja finantskriisist, ning leidma viisi, kuidas saavutada jätkusuutlik majanduskasv.

Üks programmi „Horisont 2020”,[1] Euroopa Liidu 2014.–2020. aasta teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi eesmärk on tugevdada Euroopa tööstust meetmete abil, mis toetavad teadusuuringuid ja innovatsiooni paljudes tööstussektorites.

Raamprogrammi „Horisont 2020” sambaga „Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas” seatakse eelkõige sihiks tugevdada tööstuslikku konkurentsivõimet sellistes võtmetehnoloogia valdkondades nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT). Mikro- ja nanoelektroonika ning arukad integreeritud komponendid ja süsteemid on raamprogrammis „Horisont 2020” kindlaks määratud IKT eelisvaldkonnad.

Selleks et viia ELi toetus teadusele ja innovatsioonile paremini vastavusse tööstuse eesmärkidega ning meelitada tööstust investeerima Euroopas rohkem, nähakse raamprogrammiga „Horisont 2020” ette avaliku ja erasektori partnerluse loomine peamistes valdkondades, kus teadusuuringud ja innovatsioon aitaksid Euroopal saavutada laiemaid konkurentsivõimega seotud eesmärke ja lahendada ühiskondlikke probleeme.

Käesolevas avaliku ja erasektori partnerluse ettepanekus käsitletakse ühisettevõtte loomist elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas. Ühisettevõte ECSEL – Electronic Components and Systems for European Leadership (Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel) – asendab seitsmenda raamprogrammi[2] raames loodud varasemad ühisettevõtted ENIAC[3] ja ARTEMIS,[4] mis tegutsevad vastavalt nanoelektroonika ja manussüsteemide valdkonnas. Ettepaneku taustaks on mitmeaastane finantsraamistik,[5] komisjoni ettepanek raamprogrammi „Horisont 2020” kohta, komisjoni teatis „Partnerlus teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas”,[6] juhtalgatus „Innovaatiline liit”,[7] komisjoni teatis „Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks”[8] ning komisjoni teatis „Mikro- ja nanoelektroonikakomponentide ja -süsteemide Euroopa strateegia”[9]. Ka on ettepanek kooskõlas komisjoni teatisega „Avaliku ja erasektori partnerlus programmi „Horisont 2020” raames – võimas vahend Euroopa innovatsiooni ja kasvu teenistuses”[10].

· Elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas loodava ühisettevõtte põhimõtted ja eesmärgid

Peale selle, et elektroonikakomponendid ja manussüsteemid on oluline tööstusharu, mille käive ulatub maailmas üle 1 000 miljardi euro, panevad nad aluse ka suuremale osale majanduses toimuvast tootlikkuse suurendamisest ning neil on tähtis ülesanne ühiskondlike probleemide lahendamisel. Hoolimata oma tugevast esindatusest olulistel vertikaalsetel turgudel (auto-, energia-, maksesüsteemide jms turgudel), tuleb Euroopa elektroonikakomponentide ja -süsteemide tööstusel tegeleda suurte probleemidega, mis mõjutavad kogu majandust.

Euroopa seisab elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas silmitsi kahe peamise ülesandega. Üks neist on kontrollida väärtusahela põhielemente (st lõpptoodete kavandamist, tootmist ja integreerimist), mis on olulised selleks, et tagada Euroopa elektroonikavaldkonnas loodava väärtuse jätkusuutlikkus ning ka paljude teiste Euroopa tööstussektorite (auto-, energia-, tervishoiu- ja veebitööstus) konkurentsivõime. Teine ülesanne on täita suured lüngad Euroopa innovatsiooniahelates, et tuua Euroopa tipptasemel teadusuuringutele kaubanduslikku edu.

Nende ülesannete täitmisel peab Euroopa toime tulema karmi ülemaailmse konkurentsi, Euroopa tööstuse turuosade kahanemise, teadus- ja innovatsioonitegevuse suurte kulude ning tehnoloogia kiire arenguga.

Sellega seoses on elektroonikakomponentide ja -süsteemide ühisettevõtte eesmärk

· tagada kõikides põhilistes majandussektorites innovatsiooni aluseks olevate võtmetehnoloogia valdkondade varustuskindlus ja kanda hoolt selle eest, et Euroopa saaks neid tehnoloogiavaldkondi üldise majanduskasvu ergutamiseks võimalikult hästi ära kasutada;

· toetada ELi poliitikat, keskkonda ja tööstuslikku konkurentsivõimet, nagu seda on kirjeldatud tööhõive ja majanduskasvu strateegias „Euroopa 2020”;

· kõrvaldada selles valdkonnas tõhusaid teadusuuringuid ja innovatsiooni takistavad tõkked, sealhulgas suured riskid, teadus- ja arendustegevuse suured kulud ning turuprobleemid. Erasektori investeeringute võimendamiseks on vaja avaliku sektori toetust;

· kooskõlastada strateegiad liikmesriikidega, et meelitada ligi erasektori investeeringuid ja aidata suurendada riigi rahanduse usaldusväärsust, vältides tarbetut jõupingutuste dubleerimist ja killustamist ning hõlbustades teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsejate osalemist;

· ärgitada tööstust kehtestama pikaajaline strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava, luua vajalik kriitiline mass, võimendada erasektori investeeringuid, hõlbustada teadmiste jagamist ning vähendada riske, kulusid ja aega, mis kulub teadustulemuse turuleviimiseks.

Kõnealuse uue ühisettevõtte erieesmärgid on eelkõige järgmised:

· säilitada ja suurendada Euroopas pooljuhtide ja arukate süsteemide tootmise võimet, sealhulgas liidripositsiooni tootmisseadmete ja materjalide töötlemise valdkonnas;

· kindlustada juhtpositsioon süsteemide, sealhulgas manussüsteemide projekteerimise ja ehitamise valdkonnas;

· võimaldada kõikidele sidusrühmadele juurdepääs elektroonikakomponentide ning manus- ja arukate süsteemide maailmatasemel projekteerimis- ja tootmisinfrastruktuurile;

· edendada ökosüsteemide väljakujundamist, kaasates innovaatilised VKEd, tugevdades olemasolevaid klastreid ja soodustades paljulubavates uutes valdkondades uute klastrite loomist.

· Tuginemine varasematele kogemustele

Kavandatav ühisettevõte tugineb varasemate seitsmenda raamprogrammi raames rajatud ühisettevõtete (ENIAC ja ARTEMIS) saavutustele. Mõlema ühisettevõtte eesmärk oli luua nanoelektroonika ja manussüsteemide valdkonnas kogu Euroopat hõlmav teadus- ja arendusprogramm, mis stimuleeriks tööstust, liikmesriike ja Euroopa Liitu kooskõlastama oma strateegiaid ja suurendama investeeringuid. Need ühisettevõtted andsid olulise võimaluse teha koostööd üle kogu Euroopa, luua kriitiline mass ja võimendada investeeringuid. Ühisettevõtted tõendasid, et nad suudavad täita edukalt ausa vahendaja rolli ja olla hooandjaks kõrgelennulistele projektidele, kaasates raamistikku, kus liikmesriikide ja Euroopa ametiasutused saavad toetada suure strateegilise väärtusega teemavaldkondi, rohkem erasektori tipptegijaid. Seda võimet on tõestanud veenvalt ühisettevõtte ENIAC edu peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiavaldkondadega seotud soovituste kiirel rakendamisel nanoelektroonika valdkonnas ja ühisettevõtte ARTEMIS ulatuslike innovatsioonialaste katseprojektide esmakordne käivitamine. Ajavahemikul 2008–2012 investeeris umbes 2 000 osalejat, kellest üle 500 olid VKEd, teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kokku 2,8 miljardit eurot.

Need ühisettevõtted hõlmavad erasektorit, riigi ametiasutusi ja Euroopa ametiasutusi. Selle kolmeosalise struktuuri puhul oli üks suur probleem menetluste ja sisu vastavusseviimine osalevate liikmesriikide ootuste ja protsessidega.

Ühisettevõtete ARTEMIS ja ENIAC esimese ja teise vahehindamise käigus soovitati tungivalt jätkata sarnase algatusega ka raamprogrammi „Horisont 2020” raames, võttes arvesse asjaolu, et asjaomase sektori probleeme ei suuda lahendada ükski organisatsioon ega liikmesriik üksi. Seepärast peetakse kõige sobivamaks lahenduseks kooskõlastatud tegevust Euroopa tasandil.

Praeguse mudeli kasutamisel saadud kogemused näitavad, et sellega on õnnestunud saavutada seatud eesmärgid, ehkki õppimiskõver, mille jooksul tuli saavutada kindlus ja kehtestada praktilised tegutsemisviisid, on olnud oodatust järsem.

Eespool nimetatud edu kõrval tuleb teha praeguse korralduse kohta ka mõned tähelepanekud:

· riikide menetlused (nii lepingute sõlmimise kui ka maksete puhul) ei ole viidud ajaliselt vastavusse, mis põhjustab projektide rakendamisel viivitusi;

· osalejate kohustus sõlmida kaks toetuslepingut (ühisettevõttes sõlmitav toetusleping ja riiklik toetusleping), mille aluseks on eri eeskirjad, kujutab endast halduskoormust;

· riiklike eeskirjade erinevus mõjutab seda, millises vormis konsortsiumid moodustatakse;

· ELi ja liikmesriikide kohustuste jäik vastastikune sõltuvus (nõukogu määrusega on kehtestatud liikmesriigi ja ELi maksete suhteks 1,8) on takistanud eelarve täitmist;

· detsentraliseeritud asutuste raamfinantsmääruse nõuetega kehtestati ühisettevõtte piiratud ressurssidele märkimisväärsed kitsendused.

Need probleemid ei tekitanud töös seisakuid, kuid nõudsid kõikidelt pooltelt pidevaid jõupingutusi, et süsteem toimiks. Tulevasele algatusele tuleks tublisti kasuks lihtsustatud tegevusmudel, mis on kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” üleüldise lihtsustamiseesmärgiga. Uut ühisettevõtet käsitlev ettepanek sisaldab sätteid, mille eesmärk on tegevuse lihtsustamine ja paindlikkus.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

· Konsulteerimise tulemused

Sidusrühmad hindavad kaht olemasolevat IKT valdkonna ühisettevõtet väga kõrgelt. Konsulteerimine üldsusega näitas, et ühisettevõtted aitasid kaotada oma vastavates valdkondades kitsaskohti ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet.

Praegused ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS hõlmavad tööstuse sidusrühmi (nii suurettevõtted kui ka VKEd) ning teaduskogukonda (teadusuuringutega ja teadmiste levitamisega tegelevad organisatsioonid) kõikjalt Euroopast. Liikmesriigid osalevad otseselt juhtimisstruktuurides ja toetavad rahaliselt. Tööstus- ja teaduskogukonda esindavad ühingud AENEAS ja ARTEMISIA.

Konsulteerimine näitas kõikide ühises tehnoloogiaalgatuses osalejate motiveeritust ja pühendumist. Asjaomase sektori sõnul on ühised tehnoloogiaalgatused aidanud kokku viia asjaomased sidusrühmad ja hõlbustanud koostööd teadusuuringute strateegiliste tegevuskavade rakendamisel. Ühised tehnoloogiaalgatused koondavad liikmesriikide ja Euroopa Liidu erasektori ressursse ning avaliku sektori vahendeid.

Uue ühise tehnoloogiaalgatuse puhul toetavad kõik sidusrühmad kindlalt kahte peamist eesmärki:

· saavutada kriitiline mass, koondades avaliku ja erasektori ressursid, ning

· pakkuda avaliku sektori toetust suuremahulistele näidis- ja katseprojektidele.

Toetada tuleks innovatsioonialast koostööd, mis toimub kõikides väärtusahelates kogu Euroopas ja turule lähemal. Käsitleda tuleks keeruliste elektroonikakomponentide ja ‑süsteemide projekteerimist ning samuti tootmise ja tehnoloogia arengut.

Liikmesriigid nõuavad, et avaliku sektori raha kasutataks riikide tööstuse ja teaduskogukonna huvides võimalikult tõhusalt. Kõik osalevad liikmesriigid tunnistavad tugeva elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori tähtsust oma riigi majanduse jaoks. Liikmesriigid on valmis kaaluma osalemist kolmeosalises mudelis, kui rahastamise tase nõuab vahendite koondamist ning strateegiate suuremat kooskõlastamist piirkonna, riigi ja ELi tasandil.

Mõned liikmesriigid tunnistavad raskusi, millega osalejad praegu silmitsi seisavad, eriti seoses riiklike rahastamiskõlblikkuse kriteeriumide kohaldamisega ning riikide lepingu- ja rahastamistingimuste puuduliku sünkroniseerimise ja kooskõlastamisega. Erinevused riikide lepingutes loovad abisaajatele erinevad osalemistingimused ja toovad kaasa mõningase ebatõhususe. Nendest probleemidest teatasid sidusrühmad seoses ühise tehnoloogiaalgatuse kolmeosalise mudeliga.

VKEde jaoks on osalemise lihtsustamine ülitähtis. VKEd pooldavad jõuliselt sihipärasemat toetust – seda seisukohta jagavad ka osalevad liikmesriigid.

Samamoodi rõhutavad paljud sidusrühmad vajadust, et liikmesriigid peaksid koostama ühisettevõtte tegevuse jaoks mitmeaastase finantsperspektiivi.

Neid erinevaid arvamusi võeti elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonna uue ühise tehnoloogiaalgatuse kavandamisel arvesse, ehkki kõik liikmesriigid ei toetanud samavõrra ühisettevõtte kui ühtse keskuse tegutsemisvormi.

· Mõju hindamine

Komisjon on viinud kavandatava määruse puhul läbi mõju hindamise, mille tulemused on lisatud käesolevale ettepanekule.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanek sisaldab nõukogu määrust, millega luuakse ühisettevõte ECSEL ning määratakse ajavahemikuks 2014–2024 (finantsplaneerimise puhul 2020. aastani) kindlaks selle ettevõtte eesmärgid, õiguslik seisund, tegevuseeskirjad ja põhikiri. Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrustega (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 loodi vastavalt nanoelektroonika ja manussüsteemide valdkonnas ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS. Need määrused tunnistatakse uue ühisettevõtte määruse jõustumisest alates kehtetuks.

· Õiguslik alus

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 187.

Kohaldatakse programmi „Horisont 2020” osalemiseeskirju. Arvestades aga selle algatuse tegevuslikke erivajadusi, on vaja erandit nendest eeskirjadest. Siiski ei ole seda konkreetset erandit praeguses etapis käesolevasse ettepanekusse lisatud, et mitte kahjustada institutsioonidevahelisi arutelusid asjakohase õigusliku aluse ja erandite kehtestamise menetluseeskirjade küsimuses, mis on veel pooleli seoses komisjoni ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad (COM(2011) 0810 – 2011/0399 (COD)). Konkreetne erand tuuakse sisse hilisemas etapis, arvestades eespool nimetatud arutelude tulemusi.

Riigiabi eeskirjade kohaldamine nõuab erandi tegemist määrusest (EL) nr [...] [raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] seoses iga meetme suhtes kehtiva ühtse rahastamismääraga. Liikmesriikidepoolse kaasrahastamise tulemusena kohaldatakse riigiabieeskirju koos sealsete erisätetega, mis käsitlevad abi osakaalu sõltuvust osalejate tüübist ja tegevuste tüübist, ühisettevõtte antava avaliku abi suhtes.

· Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse, kuivõrd ettepanek ei kuulu liidu ainupädevusse.

Liikmesriigid eraldi ei saa saavutada ettepaneku eesmärke täiel määral järgmistel põhjustel.

· Euroopa tööstuse ja majanduse ees seisvad suured ülesanded nõuavad märkimisväärseid investeeringuid, mis oleks ükskõik millise liikmesriigi jaoks üksi väga suur jõupingutus. Seetõttu on liikmesriigid olenemata oma majanduse suurusest teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelemise suhtes kõhkleval seisukohal või lükkavad edasi investeeringud, mis on olulised selleks, et meelitada ligi täiendavaid erasektori investeeringuid ning suurendada Euroopa võimet teha uuendusi ja püsida konkurentsis. Ühendades piirkonna, riigi ja ELi tasandi vahendid, saab Euroopa aimata ette vajadust suurte investeeringute järele ja sellele kiiresti reageerida, nagu näitas 2012. aastal ühise tehnoloogiaalgatusega ENIAC seotud projektikonkurss. See projektikonkurss käsitles katsetootmisliine Euroopa tööstuse peamistes valdkondades.

· Euroopas on mikro- ja nanoelektroonikakomponentide ning arukate süsteemide ja manussüsteemide valdkonnas loodud kvaliteetsed spetsialiseerunud tehnoloogia- ja tööstusklastrid. Innovatsioon ning konkurentsivõimelised tooted ja teenused saavad üha enam alguse valdkondadevahelisest teadus- ja innovatsioonitegevusest ning liitudest ja partnerlustest, mis tegutsevad kogu väärtusahelas alates pooljuhtide väljatöötamisest kuni sisseehitatud tarkvara ja võrgurakendusteni. Kui ELi tasandil ei käivitata uut algatust, muutuks Euroopa teadus- ja innovatsioonimaastik veelgi killustatumaks. Ilma keskendunud ja sidusa programmita koosneks Euroopa panus elektroonikakomponentide ja ‑süsteemide sektorisse hulgast hajutatud ja struktureerimata kohalikul tasandil tehtud jõupingutustest. Edasiminekut takistavad tööstuslike teadus- ja arenduseesmärkide kooskõlastatuse puudumine, jõupingutuste dubleerimine, tarbetu bürokraatia ja teadusuuringute piiratud rahastamisvahendite väheotstarbekas kasutamine. Seepärast jääb liikmesriikide eraldi tegutsemisest elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori ees seisvate ülesannete lahendamiseks väheks. Ühegi riikliku mehhanismi abil ei ole võimalik koguda kõiki vajalikke eriteadmisi ja rahalisi vahendeid, et kindlustada tiheda konkurentsiga maailmaturul tugev positsioon.

ELi tasandi meetmetega saavutatakse soovitud eesmärgid paremini mitmel põhjusel. Euroopa avaliku ja erasektori partnerlus võimendaks rahalisi ja tehnilisi vahendeid, mis on olulised selleks, et käia kaasas kõnealuse sektori üha kiiremate uuenduste keerukusega. Sellega koondatakse tähelepanu Euroopa, riikide ja tööstuse prioriteetidele. Partnerlusega liidetakse ühte riikidevaheliste ja Euroopa programmide tugevad küljed. Lihtsustatud tegutsemismeetodi vastuvõtmine võimaldaks kiiremini toetust anda ja säästaks osalejaid täiendavast bürokraatiast.

Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. Kavandatav ühisettevõte on ainus lihtne lahendus, mis vastab meetme eesmärkide saavutamise piirangutele ja tingimustele. Tegemist on pikaajalise juriidilisest isikust struktuuriga, mis tagab selge õigusliku raamistiku, et reguleerida teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevate ettevõtjate, riigi ametiasutuste ja ELi koostööd ning nende osalemist avaliku ja erasektori partnerluses. Sidusrühmade osalemine on väga oluline. Kuna algatus keskendub majandusliku konkurentsivõime seisukohast väga olulistele tööstuslikele eesmärkidele, on tööstussektori osalemine vajalik, et aidata kujundada teadusuuringute prioriteete ja innovatsioonipoliitikat. Liikmesriikide osavõtt on vajalik selleks, et kaasata riiklikud rahalised vahendid, mis on ette nähtud riiklike teadus- ja innovatsioonitegevuse kulutuste rahastamiseks selles valdkonnas. Lisaks on ELil oluline roll integratsiooniprotsessi juhtimises, partnerite eri huvide tasakaalustamises ja piisava seire tagamises liidu rahalise toetuse üle.

Kavandatud meetmega saavutatakse vajalik integratsioon ELi tasandil, tagades samal ajal liikmesriikide osalemise paindlikkuse. Õigus teha otsuseid seoses riikliku rahalise toetuse kasutamisega jääb liikmesriikide tasandile. Ühisettevõte loob otsuste tegemise ning finants- ja haldustoimingute tugistruktuuri. See on iseäranis kulutasuv, kuna selle halduskulud moodustavad prognooside kohaselt umbes 3 % ELi kogutoetusest ühisettevõtte algatatavale teadus- ja innovatsioonitegevusele.

· Vahendi valik

Kavandatud vahend: määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: Euroopa Liidu osalusega ühisettevõtte loomine eeldab nõukogu määrust.

4.           MÕJU EELARVELE

Hinnangute järgi on ELi maksimaalsed eelarvelised kulutused, mis kaetakse CNECTi eelarve rubriigist „juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas”, ühisettevõtte ECSEL kogu tegevusaja jooksul (kuni 2024. aastani) 1 215 255 000 eurot[11], [12] (sh EFTA assigneeringud), mis tuleb teha enne 31. detsembrit 2020, mil jõuab lõpule raamprogrammi „Horisont 2020” eelarveperiood, ja tasuda 31. detsembriks 2024.

5.           TÄIENDAV TEAVE

· Lihtsustamine

Kavandatud on lihtsustatud tegevusmudel, et lahendada praktilisi probleeme, millega puutusid osalejad kokku praegustes ühisettevõtetes, näiteks liikmesriikide eeskirjade ja tavade mitmekesisus, mis tõi kaasa märkimisväärsed erinevused üksikute osalejate kohtlemises. On kavandatud, et uus ühisettevõte võib sõlmida liikmesriikide ametiasutuste eest toetuslepinguid ja teha makseid, nii nagu ta teeb seda ELi toetuse puhul. See võimaldab ühisettevõttel tegutseda osalejate jaoks ühtse keskusena ja tagab kõikidele osalejatele sünkroniseeritud rahastamise. Kavandatud on ka avaliku sektori poolse rahastamise (mis on pärit nii ELi kui ka liikmesriikide allikatest) määrade ühtlustamine kõikide osalejate jaoks.

· Üleeuroopalist huvi pakkuv projekt

Euroopa elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori liidripositsioon on igati Euroopa huvides, sest see toetab progressi võimaldavat elektroonikatehnoloogiat, mis edendab innovatsiooni kõikvõimalikes ettevõtetes kõikides majandusvaldkondades alates auto- ja lennutööstusest kuni energia, tervishoiuseadmete, kodumasinate ja igat liiki tööstuslike tootmisprotsessideni. Seepärast on ühisettevõtte ECSEL eesmärkides määratletud täpselt saavutatavad tehnoloogiatulemused ja majanduslikud sihid, avatud ja õiglased osalejate valiku kriteeriumid, tööstuse kaasamine investeeringutesse ja töökohtade loomisesse ning asjaomane juhtimis- ja rakendamiskord. Ühisettevõtte ECSEL tegevuse jaoks antav avaliku sektori abi parandab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni olukorda rahvusvahelises kontekstis. See toob kasu kogu Euroopa elektroonikakomponentide ja -süsteemide tööstuse väärtusahelale, sealhulgas paljudele VKEdele, kuid mõju edasikandumise kaudu ka teistes majandusvaldkondades tegutsejatele. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide rühma teate põhjal otsustada pidada ühisettevõtte ECSEL tegevust oluliseks üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks, tingimusel et kõik asjakohased tingimused on täidetud.

2013/0234 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU MÄÄRUS

ühisettevõtte ECSEL kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 187 ja artikli 188 esimest lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[13],

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[14]

ning arvestades järgmist:

(1)       Avaliku ja erasektori partnerlus ühiste tehnoloogiaalgatuste vormis nähti algselt ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsusega 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)[15].

(2)       Nõukogu 19. detsembri 2006. aasta otsuses 2006/971/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) rakendamise eriprogrammi „Koostöö”,[16] määrati kindlaks konkreetsed toetatavad avaliku ja erasektori partnerlused, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerlused ühiste tehnoloogiaalgatuste ENIAC ja ARTEMIS konkreetsetes valdkondades.

(3)       Strateegias „Euroopa 2020”[17] toonitatakse vajadust luua soodsad tingimused investeerimiseks teadmistesse ja innovatsiooni, et saavutada liidus arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv. Nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu on selle strateegia heaks kiitnud.

(4)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] 2013. aasta määrusega (EL) nr [...]/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020,[18] seatakse sihiks saavutada suurem mõju teadusuuringutele ja innovatsioonile, ühendades raamprogrammi „Horisont 2020” ja erasektori vahendid avaliku ja erasektori partnerluse vormis sellistes tähtsates valdkondades, kus teadusuuringute ja innovatsiooniga saaks kaasa aidata liidu laiemate konkurentsieesmärkide saavutamisele ja ühiskondlike probleemide lahendamisele. Liit võib osaleda nendes partnerlustes rahalise toetuse kaudu ühisettevõtetele, mis on loodud otsusega nr 1982/2006/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 alusel.

(5)       Vastavalt nõukogu [...] 2013. aasta otsusele (EL) nr [...]/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm”,[19] tuleks anda otsuse nr 1982/2006/EÜ alusel loodud ühisettevõtetele edasist toetust otsuses (EL) nr [...]/2013 täpsustatud tingimustel. Tööstuses juhtpositsiooni saavutamise prioriteedi puhul keskendutakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas kahele konkreetsele tegevussuunale: „mikro- ja nanoelektroonika” ning „uus komponentide ja süsteemide põlvkond: arukate integreeritud komponentide ja süsteemide ehitamine”. Manussüsteemid (ARTEMIS) ja nanoelektroonika (ENIAC) tuleks koondada ühte algatusse.

(6)       Komisjoni teatises „Progressi võimaldavate tehnoloogiate Euroopa strateegia – võimalus majanduskasvuks ja uuteks töökohtadeks”[20] määratakse kindlaks progressi võimaldavad tehnoloogiavaldkonnad (mille hulka kuuluvad ka mikro- ja nanoelektroonika) kui asendamatud innovatsiooniallikad. Põhiteadmiste loomise ning nende kaupadeks ja teenusteks turustamise vahel on praegu lõhe. Selle kaotamiseks tuleb muu hulgas suunata jõupingutused katsetootmisliinidele ja innovatsioonialastele katseprojektidele (ka mahukamatele), et saavutada tehnoloogia ja toodete valideerimine tööstuslikel tingimustel, ning erinevate progressi võimaldavate tehnoloogiavaldkondade suuremale lõimitusele ja vastastikusele täiendavusele.

(7)       Vastavalt komisjoni teatisele „Mikro- ja nanoelektroonikakomponentide ja ‑süsteemide Euroopa strateegia”[21] toetuvad innovatsioon ja konkurentsivõime mikro- ja nanoelektroonikakomponentidele ja -süsteemidele majanduse kõikides peamistes sektorites. Valdkonna olulisus ja liidu sidusrühmade ees seisvad probleemid nõuavad kiiret tegutsemist, et Euroopa innovatsiooni- ja väärtusahelatesse ei jääks ühtegi nõrka lüli. Seetõttu tehakse ettepanek luua liidu tasandil mehhanism, mille abil ühendada ja suunata liikmesriikide, liidu ja erasektori toetus elektroonikakomponentide ja ‑süsteemide valdkonna teadusuuringutele ning innovatsioonile.

(8)       Selleks et saada nanoelektroonika ökosüsteemis Euroopale tagasi liidrikoht, on tööstuse ja teaduse sidusrühmad kavandanud strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni programmi, mille investeeringute kogumaht on 2020. aastani 100 miljardit eurot, et suurendada Euroopa nanoelektroonikal põhinevat tulu maailmas aastas enam kui 200 miljardi euro võrra ning luua Euroopas otse ja kaudselt täiendavad 250 000 töökohta.

(9)       Mõiste „elektroonikakomponendid ja -süsteemid” hõlmab selliseid valdkondi nagu mikro- ja nanoelektroonika ning manussüsteemid / küberfüüsikalised süsteemid ja arukad integreeritud süsteemid ja rakendused.

(10)     Nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 72/2008[22] loodud ühisettevõte ENIAC rakendas edukalt teadusuuringute tegevuskava, millega tugevdati nanoelektroonika asjaomaseid valdkondi, kus Euroopa parandas oma konkurentsivõimet, suurendades investeeringuid esmatähtsate teemade puhul ja osaledes kogu ökosüsteemis.

(11)     Ühisettevõte ARTEMIS, mis loodi nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) nr 74/2008, mis käsitleb ühisettevõtte ARTEMIS loomist ühise tehnoloogiaalgatuse rakendamiseks manussüsteemides,[23] on tõestanud edukalt oma strateegilist positsiooni, mille puhul ühendatakse ülaltpoolt tulevad juhised altpoolt tuleva lahendamist vajavate tehniliste probleemide määratlusega, millega meelitatakse ligi projekte, mille tulemused on tööstuses otseselt rakendatavad.

(12)     Ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS vahehindamised on näidanud, et need ettevõtted on vajalikud ja sobivad vahendid, mille abil ühendada jõude, ning et neil on asjaomastes valdkondades märkimisväärne mõju. Seepärast tuleks jätkata ühisettevõtetega ENIAC ja ARTEMIS hõlmatud teadusuuringute valdkondade toetamist, et parandada Euroopas veelgi elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori konkurentsivõimet ning suunata jõupingutused sellistele strateegilistele tegevustele, milles algatustes osalevad avaliku ja erasektori sidusrühmad on ühiselt kokku leppinud.

(13)     Jätkates nanoelektroonikale ja manussüsteemidele keskenduvate teadusprogrammide toetamist, tuleks juhinduda ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS tegevuse käigus saadud kogemustest, sealhulgas vahehindamiste tulemustest, sidusrühmade soovitustest ning vajadusest saavutada vahendite tõhus kooskõlastamine ja koostoime.

(14)     Euroopa tehnoloogiaplatvormide ARTEMIS, ENIAC ja EPoSS (arukate süsteemide integreerimise Euroopa tehnoloogiaplatvorm) sidusrühmad suhtlevad üksteisega üha enam, nagu on kirjeldatud nende 2012. aastal avaldatud IKT-komponentide ja ‑süsteemide tööstuse kõrgetasemelises strateegilises teadusuuringute ja innovatsiooni kavas. Selleks et selle suhtluse käigus tekkivat koostoimet võimalikult hästi ära tunda ja ära kasutada, tuleb luua ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte ECSEL”), mis hõlmab elektroonikakomponente ja -süsteeme, sealhulgas ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS varasemat tegevust, ning millel on struktuur ja eeskirjad, mis täidavad paremini eesmärki suurendada tõhusust ja tagada lihtsustamine. Selleks peaks ühisettevõte ECSEL vastu võtma oma vajaduste kohased finantseeskirjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju)[24] artiklile 209.

(15)     Tööstuse sidusrühmade esitatud kõrgetasemelise strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava rakendamine sõltub mitmest toetusallikast: riiklikest, piirkondlikest ja valitsusevahelistest programmidest, liidu raamprogrammist ning avaliku ja erasektori partnerluse vormis käivitatud ühisest tehnoloogiaalgatusest.

(16)     Elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas elluviidav avaliku ja erasektori partnerlus peaks ühendama rahalised ja tehnilised vahendid, mis on olulised selleks, et kaasas käia kõnealuse sektori üha kiiremate uuenduste keerukusega. Seepärast peaksid ühisettevõtte ECSEL liikmed olema liit, liikmesriigid ja vabatahtlikkuse alusel raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riigid (edaspidi „assotsieerunud riigid”) ning erasektorist pärit liikmetena ühendused, mis esindavad oma vastavaid ettevõtteid ja teisi organisatsioone, kes tegutsevad Euroopas elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas. Ühisettevõte ECSEL peaks olema avatud uutele liikmetele.

(17)     Ühisettevõte ECSEL peaks tegelema selgelt määratletud teemadega, mis võimaldaksid Euroopa tööstusel laiemalt projekteerida, toota ja kasutada kõige uuenduslikumaid elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektori tehnoloogiavaldkondi. Selleks et aidata Euroopa tööstuses tegutsevatel uurimisrühmadel säilitada tiheda konkurentsiga rahvusvahelises kontekstis oma liidrikoht, tagada tehnoloogilise juhtpositsiooni kiire ja laialdane ärakasutamine kogu Euroopa tööstuses, nii et selle mõju kandub üle ka ühiskonnale, jagada riske ja ühendada jõud, viies kooskõlla strateegiad ja investeerides Euroopa ühistes huvides, on vaja anda Euroopa tasandil struktureeritud ja kooskõlastatud rahalist abi. Komisjon võib asjaomase liikmesriigi või liikmesriikide rühma teate põhjal otsustada pidada ühisettevõtte ECSEL tegevust oluliseks üleeuroopalist huvi pakkuvaks projektiks, tingimusel et kõik asjakohased tingimused on täidetud.

(18)     Erasektori ühendused AENEAS, ARTEMISIA ja EPoSS on väljendanud kirjalikult oma nõusolekut selleks, et ühisettevõtte ECSEL valdkonda kuuluv teadus- ja innovatsioonitegevus toimuks struktuuri raames, mis on viidud hästi vastavusse avaliku ja erasektori partnerluse olemusega. On asjakohane, et erasektori ühendused kinnitavad käesoleva määruse lisas sätestatud põhikirja kinnituskirjaga.

(19)     Selleks et saavutada oma eesmärgid, peaks ühisettevõte ECSEL pakkuma rahalist abi peamiselt toetustena, mis antakse osalejatele avatud ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside alusel. Selline rahaline abi peab olema suunatud niisuguste väljaselgitatud turutõrgete kõrvaldamisele, mis takistavad asjaomase programmi arendamist, ja see peab innustama abisaajat muutma oma tegutsemisviise.

(20)     Selleks et kindlustada kõikidele siseturul tegutsevatele ettevõtjatele võrdsed tingimused, tuleks liidu raamprogrammiga ette nähtud rahastamist kavandada kooskõlas riigiabi eeskirjadega, millega tagataks avaliku sektori kulutuste tõhusus ja hoitaks ära sellised turumoonutused nagu erasektoripoolse rahastamise kõrvaletõrjumine, ebatõhusate turustruktuuride loomine või mittetulemuslike ettevõtete säilitamine.

(21)     Osalemine ühisettevõtte ECSEL rahastatavates kaudsetes meetmetes peaks toimuma kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] 2013. aasta määrusega (EL) nr [...]/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) osalemis- ja levitamiseeskirjad[25].

(22)     Liidu rahalise toetuse haldamisel tuleks järgida usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja asjakohaseid eeskirju eelarve kaudse täitmise kohta, mis on sätestatud määruses (EL, Euratom) nr 966/2012 ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 kohaldamise eeskirju[26].

(23)     Käesoleva määruse kohaste liidu vahendite saajaid tuleks auditeerida vastavalt määrusele (EL) nr [...]/2013 (raamprogramm „Horisont 2020”) nii, et väheneks halduskoormus.

(24)     Liidu ja teiste ühisettevõtte ECSEL liikmete finantshuve tuleks kaitsta proportsionaalsete meetmete abil kogu kulutsükli vältel. Need meetmed peavad muu hulgas hõlmama eeskirjade eiramise juhtumite ennetamist, avastamist ja uurimist, kadumaläinud, alusetult väljamakstud või valesti kasutatud summade tagasinõudmist ning vajaduse korral haldus- ja rahalisi karistusi vastavalt määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012.

(25)     Komisjoni siseaudiitoril peaksid ühisettevõtte ECSEL suhtes olema samasugused volitused, nagu tal on komisjoni suhtes.

(26)     Vastavalt aluslepingu artikli 287 lõikele 1 võib liidu loodud organite või asutuste asutamisaktiga välistada, et nende organite ja asutuste raamatupidamisaruandeid kõikide tulude ja kulude kohta kontrollib kontrollikoda. Vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikele 5 peab kõnealuse määruse artiklis 209 nimetatud asutuste raamatupidamisaruandeid kontrollima sõltumatu auditeerimisasutus, kes peab muu hulgas esitama arvamuse raamatupidamiskontode usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja nõuetekohasuse kohta. Raamatupidamisaruannete kontrollimise dubleerimise vältimiseks on põhjendatud, et ühisettevõtte ECSEL raamatupidamisaruandeid ei tule esitada kontrollimiseks kontrollikojale.

(27)     Vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele ei saa ühisettevõtte ECSEL eesmärke, mis on seotud rakendusuuringute ja innovatsiooni tugevdamisega kogu liidus, saavutada piisavalt liikmesriigid, vaid sellega saaks – et vältida dubleerimist, säilitada kriitilist massi ja tagada avaliku sektori vahendite optimaalne kasutamine – paremini hakkama liit. Käesolevas määruses ei minda nende eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(28)     Ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS loodi ajavahemikuks, mis kestab 31. detsembrini 2017. Üleminek ühisettevõtetelt ENIAC ja ARTEMIS ühisettevõttele ECSEL tuleks viia kooskõlla ja sünkroniseerida üleminekuga seitsmendalt raamprogrammilt raamprogrammile „Horisont 2020”, et tagada teadusuuringute jaoks eraldatavate vahendite optimaalne kasutus. Seetõttu tuleks õiguskindluse ja selguse huvides tunnistada kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 ning näha ette üleminekusätted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1 Asutamine

1.           Selleks et rakendada ühist tehnoloogiaalgatust „Euroopa juhtpositsiooni tugevdamine elektroonikakomponentide ja -süsteemide toel”, asutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 187 tähenduses ühisettevõte (edaspidi „ühisettevõte ECSEL”) perioodiks, mis kestab kuni 31. detsembrini 2024.

2.           Ühisettevõte ECSEL asendab määrustega (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 loodud ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS ning jätkab nende tegevust.

3.           Ühisettevõte ECSEL on asutus, kelle kätte on usaldatud määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 nimetatud avaliku ja erasektori partnerluse elluviimine.

4.           Ühisettevõte ECSEL on juriidiline isik. Ühisettevõttel ECSEL on igas liikmesriigis kõige ulatuslikum õigus- ja teovõime, mis kuulub vastavalt selle liikmesriigi seadustele juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks või kostjaks.

5.           Ühisettevõtte ECSEL asukoht on Belgias Brüsselis.

6.           Ühisettevõtte ECSEL põhikiri on esitatud lisas.

Artikkel 2 Eesmärgid

1.           Ühisettevõttel ECSEL on järgmised eesmärgid:

(a) aidata kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu [...] 2013. aasta määruse (EL) nr [...] (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020) rakendamisele ning eelkõige nõukogu [...] 2013. aasta otsuse nr [...]/2013/EL (millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm) [...] osa rakendamisele;

(b) aidata kaasa tugeva ja maailmas konkurentsivõimelise elektroonikakomponentide ja -süsteemide tööstuse väljakujunemisele liidus;

(c) tagada elektroonikakomponentide ja -süsteemide kättesaadavus peamiste turgude jaoks ja ühiskondlike probleemide lahendamiseks, et hoida Euroopa tehnoloogia arengus esikohal, kaotada lõhe teadusuuringute ja nende uuringute tulemuste rakendamise vahel, suurendada innovatsioonivõimet ning tekitada liidus majanduse ja tööhõive kasv;

(d) kooskõlastada strateegiad liikmesriikidega, et meelitada ligi erasektori investeeringuid ja aidata tõhustada avaliku sektori toetust, vältides tarbetut jõupingutuste dubleerimist ja killustamist ning hõlbustades teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas tegutsejate osalemist;

(e) säilitada ja suurendada Euroopas pooljuhtide ja arukate süsteemide tootmise võimet, sealhulgas tugevdada liidripositsiooni tootmisseadmete ja materjalide töötlemise valdkonnas;

(f) kindlustada juhtpositsioon süsteemide, sealhulgas manussüsteemide projekteerimise ja ehitamise valdkonnas;

(g) võimaldada kõikidele sidusrühmadele juurdepääs elektroonikakomponentide ning manussüsteemide/küberfüüsikaliste ja arukate süsteemide maailma tasemel projekteerimis- ja tootmisinfrastruktuurile;

(h) rajada dünaamiline ökosüsteem, kaasates innovaatilised väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), tugevdades olemasolevaid klastreid ja soodustades paljulubavates uutes valdkondades uute klastrite loomist.

2.           Ühisettevõtte ECSEL tegevus peaks tuginema ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS ning Euroopa tehnoloogiaplatvormi EPoSS saavutatud tulemustele. See edendab arengut ja koostoimet järgmistes peamistes valdkondades:

(a) mikro- ja nanoelektroonika projekteerimistehnoloogia, tootmisprotsessid ja integreerimine, seadmed ja materjalid, seades sihiks miniaturiseerimise, mitmekesistamise ja diferentseerimise ning mitmekülgse integreerimise;

(b) protsessid, meetodid, töövahendid ja platvormid, etalonprojektid ja arhitektuursed lahendused tarkvarale ja/või kontrollimahukatele manussüsteemidele / küberfüüsikalistele süsteemidele, et saavutada professionaalidele ja tarbijatele mõeldud rakenduste ja nendega seotud teenuste tõrgeteta ühenduvus ja koostalitlusvõime, funktsionaalne ohutus, hea kättesaadavus ja ohutus;

(c) valdkondadevaheline lähenemine arukatele süsteemidele, mida toetab tervikliku projekteerimise ja kõrgtehnoloogilise tootmise areng, et töötada välja iseseisvad ja kohandatavad arukad süsteemid, millel on keerulised liidesed ja funktsioonid, mis põhinevad näiteks tajurite, täiturite, protsessorite, energiaga varustamise ja võrgustike tõrgeteta integreerimisel.

Artikkel 3 Liidu rahaline toetus

1.           EFTA assigneeringuid sisaldav maksimaalne toetus, mida liit annab ühisettevõttele ECSEL haldus- ja tegevuskulude katmiseks, on 1 215 255 000 eurot. Toetus makstakse liidu üldeelarves raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) rakendamise eriprogrammile eraldatud eelarveassigneeringutest. Eelarve täitmine seoses liidu toetusega tehakse ülesandeks ühisettevõttele ECSEL, kes tegutseb määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklis 209 nimetatud asutusena vastavalt kõnealuse määruse artikli 58 lõike 1 punkti c alapunktile iv ning artiklitele 60 ja 61.

2.           Liidu rahalise toetuse eraldamise kord määratakse kindlaks delegeerimiskokkuleppes ja iga-aastastes vahendite ülekandmise kokkulepetes, mille sõlmivad liidu nimel komisjon ning ühisettevõte ECSEL.

3.           Lõikes 2 nimetatud delegeerimiskokkuleppes käsitletakse määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 58 lõikes 3 ning artiklites 60 ja 61 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012 artiklis 40 sätestatud elemente ning samuti järgmist:

(a) ühisettevõtte ECSEL toetust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse nr [...]/EL (raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm) II lisas nimetatud asjakohaste tulemusnäitajatega;

(b) ühisettevõtte ECSEL toetust käsitlevad nõuded, mis on seotud otsuse nr [...]/EL (raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm) III lisas nimetatud järelevalvega;

(c) ühisettevõtte ECSEL toimimisega seotud konkreetsed tulemusnäitajad;

(d) nende andmete edastamise kord, millega tagatakse, et komisjon suudab täita oma levitamis- ja aruandluskohustusi, nagu on nimetatud määruse (EL) nr [...]/2013 (raamprogramm „Horisont 2020”) artiklis 22;

(e) inimressursside kasutamine ja nendega seotud muudatused, eelkõige värbamine tegevusüksuste, palgaastmete ja kategooriate kaupa, palgaastme muutmine ja muudatused töötajate arvus.

Artikkel 4 Teiste liikmete kui liidu toetus

1.           Ühisettevõtte ECSEL liikmesriikide rahaline toetus ühisettevõtte ECSEL tegevuskulude katmiseks artiklis 1 kindlaks määratud perioodil on vähemalt 1 200 000 000 eurot.

2.           Ühisettevõtte ECSEL erasektorist pärit liikmed panustavad või lasevad oma koostisse kuuluvatel üksustel panustada ühisettevõtte ECSEL halduskulude katmiseks artiklis 1 kindlaks määratud perioodil vähemalt 1 700 000 000 eurot.

3.           Lõigetes 1 ja 2 osutatud sissemaksed koosnevad sissemaksetest ühisettevõttele ECSEL, nagu on sätestatud põhikirja artikli 16 lõikes 2 ning artikli 16 lõike 3 punktides b ja c.

4.           Ühisettevõtte ECSEL teised liikmed peale liidu annavad igal aastal 31. jaanuariks juhatusele aru eelmisel eelarveaastal tehtud lõigetes 1 ja 2 osutatud sissemaksete väärtusest.

5.           Põhikirja artikli 16 lõike 3 punktis c osutatud sissemaksete väärtuse hindamiseks määratakse kulud kindlaks vastavalt asjaomaste üksuste tavapärasele kuluarvestusmeetodile, raamatupidamisstandarditele, mida kohaldatakse riigis, kus vastav üksus on asutatud, ja kohaldatavatele rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele/finantsaruandlusstandarditele. Kulusid tõendab sõltumatu välisaudiitor, kelle nimetab asjaomane üksus. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib ühisettevõte ECSEL. Ebaselguste püsimise korral võib ühisettevõte ECSEL seda auditeerida.

6.           Komisjon võib võtta parandusmeetmeid ja liidu rahalise toetuse eraldamise ühisettevõttele ECSEL lõpetada või peatada, seda toetust proportsionaalselt vähendada või algatada lisas esitatud põhikirja artikli 26 lõikes 2 nimetatud tegevuse lõpetamise menetluse, kui kõnealused liikmed või nendesse kuuluvad üksused ei maksa lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetuseid, maksavad neid vaid osaliselt või maksavad neid liiga hilja.

Artikkel 5 Finantseeskirjad

Ühisettevõte ECSEL võtab vastu eraldi finantseeskirjad vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artiklile 209 ja määrusele (EL) nr [...] (delegeeritud määrus avaliku ja erasektori partnerlusasutuste näidisfinantsmääruse kohta).

Artikkel 6 Töötajad

1.           Ühisettevõtte ECSEL töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ning liidu muude teenistujate teenistustingimusi, mis on sätestatud nõukogu määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68,[27] ning eeskirju, mis liidu institutsioonid on ühiselt vastu võtnud liidu kõnealuste personalieeskirjade ja teenistustingimuste kohaldamiseks.

2.           Ühisettevõtte ECSEL personali suhtes kasutab juhatus volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjade kohaselt ning lepinguid sõlmima volitatud isikule muude teenistujate teenistustingimuste kohaselt (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”).

Juhatus võtab kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikliga 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjaomased ametisse nimetava asutuse volitused tegevdirektorile ja määratakse kindlaks tingimused, mille alusel võib delegeeritud volitused peatada. Tegevdirektoril on õigus neid volitusi edasi delegeerida.

Erandlikel asjaoludel võib juhatus teha otsuse peatada ajutiselt tegevdirektorile delegeeritud ametisse nimetava asutuse volitused ja tegevdirektori poolt edasi delegeeritud volitused ning kasutada neid volitusi ise või delegeerida need ühele oma liikmetest või mõnele teisele ühisettevõtte ECSEL töötajale peale tegevdirektori.

3.           Juhatus võtab kooskõlas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade artikliga 110 kõnealuste personalieeskirjade ning liidu muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu asjakohased rakenduseeskirjad.

4.           Töötajate koosseis määratakse kooskõlas ettevõtte aastaeelarvega kindlaks ühisettevõtte ECSEL ametikohtade loetelus, kus ajutiste töökohtade arv esitatakse tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ning samuti lepinguliste töötajate arvuna taandatuna täistööajale.

5.           Ühisettevõtte ECSEL personal koosneb ajutistest ja lepingulistest töötajatest.

6.           Kõik personalikulud kannab ühisettevõte ECSEL.

Artikkel 7 Riikide lähetatud eksperdid ja praktikandid

1.           Ühisettevõte ECSEL võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja praktikante, keda ühisettevõte ei ole värvanud. Riikide lähetatud ekspertide arv taandatuna täistööajale lisatakse kooskõlas aastaeelarvega artikli 6 lõikes 4 nimetatud töötajate koosseisule.

2.           Juhatus võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riikide ekspertide ühisettevõttesse ECSEL lähetamise ja praktikantide kasutamise eeskirjad.

Artikkel 8 Privileegid ja immuniteedid

Ühisettevõtte ECSEL ja tema töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

Artikkel 9 Ühisettevõtte ECSEL vastutus

1.           Ühisettevõtte ECSEL lepingulist vastutust reguleeritakse asjaomaste lepingusätetega ning asjakohase kokkuleppe, otsuse või lepingu suhtes kohaldatavate õigusaktidega.

2.           Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühisettevõte ECSEL kogu oma töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju vastavalt liikmesriikide õigusaktide ühistele üldpõhimõtetele.

3.           Kõiki ühisettevõtte ECSEL makseid seoses lõigetes 1 ja 2 nimetatud vastutusega ning nendega kaasnevaid kulusid ja väljaminekuid käsitatakse ühisettevõtte ECSEL kuludena ning need kaetakse ühisettevõtte ECSEL vahenditest.

4.           Ühisettevõte ECSEL kannab kõikide oma kohustuste täitmise eest ainuvastutust.

Artikkel 10 Euroopa Kohtu pädevus ja kohaldatav õigus

1.           Euroopa Kohus on pädev aluslepingus sätestatud tingimustel ning tema pädevusse kuulub ka järgmine:

(a) ühisettevõtte ECSEL liikmete vaheliste käesoleva määruse reguleerimisesemega seotud vaidluste lahendamine;

(b) vaidluste lahendamine ühisettevõtte ECSEL kokkulepetes, otsustes ja lepingutes sisalduvate vahekohtuklauslite alusel;

(c) ühisettevõtte ECSEL töötajate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine;

(d) ühisettevõtte ECSEL ja tema töötajate vaheliste vaidluste lahendamine Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjades ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes sätestatud piirides ja tingimustel.

2.           Igasuguste assotsieerunud riigiga seotud küsimuste puhul kohaldatakse asjaomaste kokkulepete erisätteid.

3.           Käesoleva määruse või liidu õigusega reguleerimata küsimuste puhul kohaldatakse ühisettevõtte ECSEL asukohariigi õigust.

Artikkel 11 Hindamine

1.           31. detsembriks 2017 teeb komisjon ühisettevõtte ECSEL vahehindamise, mille käigus hinnatakse eelkõige nii erasektorist pärit liikmete ja nendesse kuuluvate üksuste kui ka muude juriidiliste isikute kaudsetes meetmetes osalemise määra ja sissemakseid nendesse meetmetesse. Komisjon edastab hindamistulemused ja omapoolsed märkused 30. juuniks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2.           Lõikes 1 nimetatud vahehindamise tulemuste põhjal võib komisjon tegutseda vastavalt artikli 4 lõikele 6 või võtta muid asjakohaseid meetmeid.

3.           Kuus kuud pärast ühisettevõtte ECSEL tegevuse lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast põhikirja artiklis 26 nimetatud tegevuse lõpetamise menetluse algatamist, teostab komisjon ühisettevõtte ECSEL lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Artikkel 12 Eelarve täitmine

1.           Komisjoni eelarve täitmisele annab seoses ühisettevõttele ECSEL eraldatava liidu toetusega heakskiidu Euroopa Parlament nõukogu soovituse alusel kooskõlas aluslepingu artiklis 319 sätestatud menetlusega.

2.           Ühisettevõte ECSEL teeb täielikku koostööd eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses osalevate institutsioonidega ja annab vajalikku täiendavat teavet. Seoses sellega võidakse nõuda, et ühisettevõte oleks esindatud kohtumistel asjaomaste institutsioonide või asutustega ning aitaks komisjoni volitatud eelarvevahendite käsutajat.

Artikkel 13 Järelauditid

1.           Kaudsete meetmete kulude järelauditid teeb ühisettevõte ECSEL vastavalt määruse (EL) nr [...] (raamprogramm „Horisont 2020”) artiklile 23 osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

2.           Selleks et tagada järjepidevus, võib komisjon otsustada läbi viia artiklis 1 nimetatud auditid.

Artikkel 14 Liidu finantshuvide kaitse

1.           Ilma et see piiraks põhikirja artikli 22 lõike 4 kohaldamist, võimaldab ühisettevõte ECSEL komisjoni töötajatele ja teistele komisjoni volitatud isikutele ning samuti kontrollikojale juurdepääsu oma tegevuskohale ja ruumidele ning kogu teabele (ka elektroonilisele), mis on vajalik auditite läbiviimiseks.

2.           Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib teostada juurdlusi, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt sätetele ja menetlustele, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[28] ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest,[29] eesmärgiga teha kindlaks, kas käesoleva määruse alusel rahastatud kokkuleppe, otsuse või lepingu puhul on esinenud liidu finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust.

3.           Ilma et see piiraks lõigete 1 ja 2 kohaldamist, sisaldavad käesoleva määruse rakendamisest tulenevad kokkulepped, otsused ja lepingud sätteid, millega antakse komisjonile, ühisettevõttele ECSEL, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt õigus viia vastavalt oma pädevusele läbi selliseid auditeid ja juurdlusi.

4.           Ühisettevõte ECSEL tagab oma liikmete finantshuvide piisava kaitse, tehes või tellides asjakohaseid sise- ja väliskontrolle.

5.           Ühisettevõte ECSEL ühineb Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega, mis käsitleb OLAFi sisejuurdlusi[30]. Ühisettevõte ECSEL võtab vastu OLAFi sisejuurdluste hõlbustamiseks vajalikud meetmed.

Artikkel 15 Konfidentsiaalsus

Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, tagab ühisettevõte ECSEL sellise tundliku teabe kaitse, mille avalikustamine võib kahjustada ühisettevõtte ECSEL liikmete või ühisettevõtte tegevuses osalejate huve.

Artikkel 16 Läbipaistvus

1.           Ühisettevõtte ECSEL valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrust (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele[31].

2.           Ühisettevõtte ECSEL juhatus võib vastu võtta määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamise praktilise korra.

3.           Ilma et see piiraks artikli 10 kohaldamist, võib ühisettevõtte ECSEL poolt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt vastu võetud otsuste peale esitada kooskõlas aluslepingu artiklis 228 sätestatud tingimustega kaebuse ombudsmanile.

Artikkel 17 Osalemis- ja levitamiseeskirjad

Ühisettevõtte ECSEL rahastatavate meetmete suhtes kohaldatakse määrust (EL) nr [...] (raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad). Vastavalt sellele määrusele käsitatakse ühisettevõtet ECSEL rahastamisasutusena, kes annab rahalist abi põhikirja artikli 1 punktis a nimetatud kaudsete meetmete jaoks.

Artikkel 18 Asukohariigi toetus

Ühisettevõtte ECSEL ja tema asukohariik võivad sõlmida halduslepingu, milles käsitletakse privileege ja immuniteete ning kõnealuse riigi poolt ühisettevõttele ECSEL antavat muud toetust.

Artikkel 19 Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1.           Määrus (EÜ) nr 72/2008 ja määrus (EÜ) nr 74/2008 tunnistatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast kehtetuks.

2.           Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, jätkatakse määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel algatatud meetmete, sealhulgas iga-aastased rakendamiskavad, reguleerimist nimetatud määruste raames kuni nende meetmete lõpuleviimiseni.

3.           Lisaks artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 2 nimetatud toetustele makstakse ajavahemikul 2014–2017 määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel käivitatud meetmete lõpuleviimiseks välja järgmised toetused ühisettevõtte ECSEL halduskulude katmiseks: liidu 2 050 000 eurot, ühingu AENEAS 1 430 000 eurot ja ühingu ARTEMISIA 975 000 eurot.

Artikli 11 lõikes 1 nimetatud vahehindamine sisaldab ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS lõpphindamist vastavalt määrustele (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008.

4.           Määruse (EÜ) nr 72/2008 alusel ametisse nimetatud tegevdirektor määratakse alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast täitma oma allesjäänud ametiaja jooksul ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori ülesandeid, nagu on ette nähtud käesoleva määrusega. Tegevdirektori lepingu muud tingimused jäävad samaks.

5.           Kui lõike 4 kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori puhul on tegemist esimese ametiajaga, määratakse ta täitma oma allesjäänud ametiaja jooksul ühisettevõtte ECSEL tegevdirektori ülesandeid võimalusega pikendada vastavalt põhikirja artikli 8 lõikele 4 tema ametiaega kuni 4 aastat. Kui lõike 4 kohaselt ametisse nimetatud tegevdirektori puhul on tegemist teise ametiajaga, tema ametiaja pikendamise võimalus puudub. Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi osaleda perioodi lõppedes sama ametikoha jaoks läbiviidavas uues valikumenetluses.

6.           Määruse (EÜ) nr 74/2008 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori tööleping lõpetatakse alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

7.           Ilma et see piiraks lõigete 4 ja 5 kohaldamist, ei mõjuta käesolev määrus määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel värvatud töötajate õigusi ja kohustusi. Nende lepinguid võib käesoleva määruse alusel uuendada vastavalt ametnike personalieeskirjadele ning muude teenistujate teenistustingimustele ning kooskõlas ühisettevõtte ECSEL eelarvepiirangutega.

8.           Ühisettevõtte ECSEL tegevdirektor kutsub kokku juhatuse ja ametiasutuste nõukogu esimese koosoleku.

9.           Kui ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS liikmed ei ole vastavalt määrustele (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 kokku leppinud teisiti, kantakse ühisettevõtete kõnealuste määruste kohaste liikmete kõik õigused ja Brüsselis, kohustused, sealhulgas varad, võlad ja finantskohustused üle ühisettevõtte ECSEL käesoleva määruse kohastele liikmetele.

10.         Määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 kohased kasutamata assigneeringud kantakse üle ühisettevõttele ECSEL. Summad, mille ühingud AENEAS ja ARTEMISIA peavad maksma perioodil 2008–2013 ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS haldusassigneeringuteks, kantakse üle ühisettevõttele ECSEL komisjoniga kokku lepitavas korras.

Artikkel 20 Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA ÜHISETTEVÕTTE  ECSEL PÕHIKIRI

1. Ülesanded

Ühisettevõttel ECSEL on järgmised ülesanded:

(a) toetada rahaliselt, peamiselt toetuste vormis, teadusuuringute ja innovatsiooni kaudseid meetmeid;

(b) tagada ühisettevõtte ECSEL jätkusuutlik haldamine;

(c) arendada tihedat koostööd ja tagada kooskõlastamine Euroopa (eelkõige raamprogrammi „Horisont 2020”), riikide ja riikidevahelise tegevusega, organite ja sidusrühmadega, et edendada Euroopas viljakat innovatsioonikeskkonda, luua koostoimet ning parandada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamist elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas;

(d) määratleda mitmeaastane strateegiline kava ja teha selles vajalikud kohandused;

(e) koostada ja rakendada mitmeaastase strateegilise kava elluviimise tööprogramme;

(f) algatada projektikonkursse, hinnata projektitaotlusi ja määrata kaudsetele meetmetele olemasolevate rahaliste vahendite piires toetust;

(g) avaldada teavet kaudsete meetmete kohta;

(h) jälgida kaudsete meetmete rakendamist ning hallata toetuslepinguid või -otsuseid;

(i) jälgida üldist edasiliikumist ühisettevõtte ECSEL eesmärkide täitmisel;

(j) teavitamine, teabevahetus, kasutamine ja levitamine, kohaldades vajalike muudatustega määruse (EL) nr [...]/2013 (raamprogramm „Horisont 2020”) artikli 22 sätteid;

(k) muud käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud ülesanded.

2. Liikmed

1.           Ühisettevõtte ECSEL liikmed on järgmised:

(a) liit, keda esindab komisjon;

(b) [Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik] ja

(c) pärast käesoleva põhikirja kinnituskirjaga kinnitamist [ühing AENEAS, mis on Prantsusmaa õiguse alusel asutatud ühing (registreerimisnumber 20070039) registreeritud peakontoriga Pariisis (Prantsusmaal); ühing ARTEMISIA, mis on Madalmaade õiguse alusel asutatud ühing (registreerimisnumber 17201341) registreeritud peakontoriga Eindhovenis (Madalmaades); ühing EPoSS, mis on [...] seaduse alusel asutatud ühing (registreerimisnumber [...]) registreeritud peakontoriga [...]].

2.           Ühisettevõtte ECSEL liikmeks olevaid riike nimetatakse edaspidi „ECSELi liikmesriikideks”. Iga ECSELi liikmesriik nimetab ühisettevõtte ECSEL organitesse oma esindaja ja määrab kindlaks riikliku üksuse või riiklikud üksused, mille ülesanne on täita ühisettevõtte ECSEL tegevuse elluviimisel liikmesriigi kohustusi.

3.           ECSELi liikmesriike ja komisjoni nimetatakse edaspidi ühisettevõtte ECSEL „ametiasutusteks”.

4.           Erasektorist pärit ühinguid nimetatakse edaspidi ühisettevõtte ECSEL „erasektorist pärit liikmeteks”.

3. Liikmestaatuse muutumine

1.           Liidu liikmesriigid või assotsieerunud riigid, kes ei ole loetletud artikli 2 lõike 1 punktis b, saavad ühisettevõtte ECSEL liikmeks, teatades juhatusele kirjalikult käesoleva põhikirja ning ühisettevõtte ECSEL tegevust reguleerivate muude sätete heakskiitmisest.

2.           Tingimusel et nad toetavad artikli 16 lõikes 4 nimetatud rahastamist, et saavutada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte ECSEL eesmärgid, ja kiidavad heaks käesoleva põhikirja, võivad ühisettevõtte ECSEL liikmeks saamist taotleda järgmised juriidilised isikud:

(a) kõik muud lõikes 1 nimetamata riigid, kes viivad elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas ellu teadus- ja innovatsioonipoliitikat või -programme;

(b) kõik muud juriidilised isikud, kes toetavad otse või kaudselt liikmesriigis või assotsieerunud riigis teadusuuringuid ja innovatsiooni.

3.           Lõike 2 kohane ühisettevõtte ECSEL liikmeks saamise taotlus tuleb esitada ühisettevõtte ECSEL juhatusele. Juhatus võtab taotluse hindamisel arvesse taotleja olulisust ja võimalikku lisaväärtust ühisettevõtte ECSEL eesmärkide saavutamisel. Seejärel teeb juhatus taotluse kohta otsuse.

4.           Iga liige võib oma liikmelisuse ühisettevõttes ECSEL peatada. Lõpetamine jõustub pöördumatult kuus kuud pärast sellest teistele liikmetele teatamist. Pärast seda vabastatakse endine liige kõikidest kohustustest peale nende, mille ühisettevõtte ECSEL on heaks kiitnud või kehtestanud enne liikmelisuse lõpetamisest teatamist.

5.           Ühisettevõtte ECSEL liikmestaatust ei saa anda üle kolmandale isikule ilma juhatuse eelneva nõusolekuta.

6.           Ühisettevõte ECSEL avaldab iga käesoleva artikli kohase liikmestaatuse muutumise korral oma veebisaidil viivitamata ühisettevõtte ECSEL liikmete ajakohastatud loetelu, märkides ära kuupäeva, millal muudatus jõustub.

4. Ühisettevõtte ECSEL ülesehitus

Ühisettevõtte ECSEL organid on:

(a) juhatus;

(b) tegevdirektor;

(c) ametiasutuste nõukogu;

(d) erasektorist pärit liikmete nõukogu.

5. Juhatuse koosseis

Juhatus koosneb ühisettevõtte ECSEL liikmete esindajatest.

Ühisettevõtte ECSEL iga liige nimetab oma esindaja ja peaesindaja, kellele kuulub juhatuses liikme hääleõigus.

6. Juhatuse töökorraldus

1.           Hääleõigus jaguneb järgmiselt: 1/3 kõikidele erasektorist pärit liikmetele, 1/3 komisjonile ja 1/3 kõikidele ECSELi liikmesriikidele. Liikmed annavad endast kõik, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, võtab juhatus otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka koosolekult puuduvate liikmete hääled.

Kahel esimesel eelarveaastal jaguneb hääleõigus ECSELi liikmesriikide vahel järgmiselt: üks protsent igale ECSELi liikmesriigile ja ülejäänud jaotatakse igal aastal ECSELi liikmesriikide vahel vastavalt nende kahe viimase aasta tegelikule rahalisele panusele, sh ühisettevõtetesse ENIAC ja ARTEMIS. Järgmistel aastatel määratakse hääleõiguse jagunemine ECSELi liikmesriikide vahel kindlaks igal aastal vastavalt vahenditele, mida riigid on kaudsetele meetmetele kahel viimasel eelarveaastal tegelikult eraldanud.

Erasektorist pärit liikmete hääleõigus jaguneb erasektorist pärit ühingute vahel võrdselt, välja arvatud juhul, kui erasektorist pärit liikmete nõukogu otsustab teisiti.

Sellise uue liikme hääleõiguse, kes ei ole liikmesriik ega assotsieerunud riik, määrab kindlaks juhatus enne liikme ühinemist ühisettevõttega ECSEL.

2.           Juhatus valib esimehe vähemalt üheks aastaks.

3.           Juhatusel on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Juhatus võib pidada komisjoni, ECSELi liikmesriikide esindajate enamuse või erasektorist pärit liikmete esindajate enamuse, esimehe või tegevjuhi taotlusel vastavalt artikli 16 lõikele 5 erakorralisi koosolekuid. Juhatuse koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte ECSEL asukohas.

Juhatuse kvoorumi moodustavad komisjon, erasektorist pärit liikmed ja vähemalt kolm ECSELi liikmesriikide peaesindajat.

Tegevdirektoril on õigus osaleda aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Juhatus võib kutsuda konkreetse vajaduse korral koosolekutele osalema vaatlejaid, eriti ELi piirkondlike ametiasutuste esindajaid.

Ühisettevõte ECSEL liikmete esindajad ei vastuta isiklikult toimingute eest, mille nad on sooritanud kui juhatuse esindajad.

Juhatus võtab vastu oma töökorra.

7. Juhatuse ülesanded

1.           Juhatus kannab üldist vastutust ühisettevõtte ECSEL strateegia suunamise ja tegevuse eest ning teostab selle üle järelevalvet.

2.           Juhatusel on eelkõige järgmised ülesanded:

(a) hinnata, kiita heaks või lükata tagasi uute liikmete taotlusi vastavalt artikli 3 lõikele 3;

(b) otsustada iga sellise ühisettevõtte ECSEL liikme liikmestaatuse lõpetamise üle, kes ei täida oma kohustusi;

(c) võtta vastavalt käesoleva määruse artiklile 5 vastu ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjad;

(d) võtta vastu ühisettevõtte ECSEL aastaeelarve, sealhulgas ametikohtade loetelu, kus on esitatud tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ajutised töökohad, lepinguliste töötajate arv ja riikide lähetatud ekspertide arv taandatuna täistööajale;

(e) täita seoses personaliga vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 2 ametisse nimetava asutuse volitusi;

(f) nimetada ametisse tegevdirektor, otsustada tema ametist vabastamine või tema ametiaja pikendamine, anda talle juhiseid ja teostada järelevalvet tema töö üle;

(g) kinnitada tegevdirektori soovituse alusel artikli 9 lõikes 5 nimetatud programmiameti organisatsiooniline struktuur;

(h) võtta vastu artikli 21 lõikes 1 nimetatud mitmeaastane strateegiline kava;

(i) võtta vastu artikli 21 lõikes 2 nimetatud tööprogramm ja vastavad kuluarvestused;

(j) kiita heaks raamatupidamise aastaaruanne;

(k) kiita heaks artikli 22 lõikes 1 nimetatud iga-aastane tegevusaruanne, sealhulgas vastavad kulutused;

(l) korraldada vastavalt vajadusele ühisettevõtte ECSEL siseauditeerimisvõimekuse loomine;

(m) kehtestada tegevdirektori soovituse alusel ühisettevõtte ECSEL teabevahetuspoliitika;

(n) vajaduse korral sätestada vastavalt käesoleva määruse artikli 6 lõikele 3 rakenduseeskirjad;

(o) vajaduse korral sätestada eeskirjad, milles käsitletakse riikide ekspertide lähetamist ühisettevõttesse ECSEL ja praktikantide kasutamist kooskõlas käesoleva määruse artikli 7 lõikega 2;

(p) vajaduse korral moodustada lisaks ühisettevõtte ECSEL organitele nõuanderühmi;

(q) vajaduse korral edastada komisjonile ühisettevõtte ECSEL liikme esitatud taotlus muuta käesolevat määrust;

(r) vastutada iga ülesande eest, mis ei ole määratud konkreetselt mõnele ühisettevõtte ECSEL organile; juhatus võib anda sellised ülesanded üle mõnele kõnealustest organitest.

8. Tegevdirektori ametisse nimetamine, ametist vabastamine või ametiaja pikendamine

1.           Komisjoni esitatud kandidaatide loetelust valib tegevdirektori avatud ja läbipaistva valikumenetluse alusel ning nimetab ametisse juhatus. Vajaduse korral kaasab komisjon valikumenetlusse ühisettevõtte ECSEL teiste liikmete esindajad.

Ühisettevõtte ECSEL teiste liikmete asjakohane esindatus tagatakse eeskätt valikumenetluse eelvaliku etapis. Selleks nimetavad ECSELi liikmesriigid ja erasektorist pärit liikmed juhatuse nimel ühisel kokkuleppel ametisse esindaja ja vaatleja.

2.           Tegevdirektor on personali liige ja võetakse tööle liidu muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel ühisettevõtte ECSEL ajutise töötajana.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ühisettevõtet ECSEL juhatuse esimees.

3.           Tegevdirektori ametiaeg kestab kolm aastat. Selle perioodi lõpuks koostab komisjon hinnangu tegevdirektori ülesannete täitmise ning ühisettevõtte ECSEL eelseisvate ülesannete ja probleemide kohta, kaasates vastavalt vajadusele sellesse hindamisse ECSELi liikmesriike ja erasektorist pärit liikmeid.

4.           Juhatus võib komisjoni ettepaneku põhjal, milles võetakse arvesse lõikes 3 nimetatud hindamist, otsustada pikendada tegevdirektori ametiaega ühe korra, kuid mitte rohkem kui neljaks aastaks.

5.           Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei tohi osaleda perioodi lõppedes sama ametikoha jaoks läbiviidavas uues valikumenetluses.

6.           Tegevdirektori võib ametist vabastada üksnes juhatuse otsusega, mis tehakse komisjoni ettepaneku põhjal, kusjuures komisjon kaasab vastavalt vajadusele ECSELi liikmesriigid ja erasektorist pärit liikmed.

9. Tegevdirektori ülesanded

1.           Tegevdirektor on ühisettevõtte ECSEL tegevjuht, kes vastutab ühisettevõtte igapäevase juhtimise eest vastavalt juhatuse otsustele.

2.           Tegevdirektor on ühisettevõtte ECSEL seaduslik esindaja. Ta annab aru juhatusele.

3.           Tegevdirektor täidab ühisettevõtte ECSEL eelarvet.

4.           Tegevdirektoril on eelkõige järgmised sõltumatult täidetavad ülesanded:

(a) töötada välja ja esitada juhatusele vastuvõtmiseks mitmeaastase strateegilise kava projekt, mis koosneb erasektorist pärit liikmete nõukogu koostatud mitmeaastasest strateegilisest teadusuuringute ja innovatsiooni kavast ning ametiasutustelt saadud mitmeaastasest finantsperspektiivist;

(b) koostada ja esitada juhatusele vastuvõtmiseks aastaeelarve projekt, sealhulgas vastav ametikohtade loetelu, kus on esitatud tegevusüksuste ja palgaastmete kaupa ajutised töökohad ning lepinguliste töötajate ja riikide lähetatud ekspertide arv taandatuna täistööajale;

(c) koostada ja esitada juhatusele vastuvõtmiseks tööprogrammi kavand, milles kirjeldatakse konkreetsel aastal teadus- ja innovatsioonitegevuse kava jaoks vajalike projektikonkursside ulatust, nagu seda näeb ette erasektorist pärit liikmete nõukogu, ning vastavaid kuluprognoose, mille on kavandanud ametiasutused;

(d) esitada juhatusele heakskiitmiseks raamatupidamise aastaaruanne;

(e) koostada ja esitada juhatusele heakskiitmiseks iga-aastane tegevusaruanne, sealhulgas vastavad kulutused;

(f) allkirjastada toetuslepinguid või -otsuseid;

(g) allkirjastada hankelepingud;

(h) viia ellu ühisettevõtte ECSEL teabevahetuspoliitikat;

(i) korraldada, juhtida ja kontrollida ühisettevõtte ECSEL tegevust ja töötajaid käesoleva määruse artikli 6 lõike 2 kohaselt juhatuse poolt ette nähtud delegeerimispiirangute raames;

(j) luua tõhus ja tulemuslik sisekontrollisüsteem ja tagada selle toimimine ning teatada selle olulistest muudatustest juhatusele;

(k) tagada riskide hindamine ja riskijuhtimine;

(l) võtta muid meetmeid, mis on vajalikud selleks, et hinnata ühisettevõtte ECSEL edusamme oma käesoleva määruse artikli 2 sätestatud eesmärkide täitmisel;

(m) täita kõiki muid ülesandeid, mille on talle usaldanud või delegeerinud juhatus.

5.           Tegevdirektor rajab programmiameti, mis täidab tema vastutusel kõiki käesolevast määrusest tulenevaid toetusega seotud ülesandeid. Programmiamet koosneb ühisettevõtte ECSEL töötajatest ja sellel on eelkõige järgmised ülesanded:

(a) aidata luua ja hallata vastavalt ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjadele asjakohast raamatupidamissüsteemi;

(b) korraldada tööprogrammides ette nähtud projektikonkursse ning hallata toetuslepinguid või -otsuseid;

(c) pakkuda ühisettevõtte ECSEL liikmetele ja teistele organitele kogu asjakohast teavet ja tuge, mida nad vajavad oma ülesannete täitmisel, ning vastata nende konkreetsetele nõudmistele;

(d) tegutseda ühisettevõtte ECSEL organite sekretariaadina ja pakkuda tuge juhatuse moodustatud nõuanderühmadele.

10. Ametiasutuste nõukogu koosseis

Ametiasutuste nõukogu koosneb ühisettevõtte ECSEL ametiasutuste esindajatest.

Iga ametiasutus nimetab oma esindajad ja peaesindaja, kellele kuulub ametiasutuste nõukogus hääleõigus.

11. Ametiasutuste nõukogu töökorraldus

1.           Hääleõigus antakse ametiasutuste nõukogus ametiasutustele igal aastal proportsionaalselt nende asjaomase aasta rahalise toetusega ühisettevõtte ECSEL tegevusele vastavalt artikli 18 lõikele 4 ning arvestades, et igal liikmel võib ametiasutuste nõukogus olla maksimaalselt 50 % hääleõigusest.

Kui oma rahalisest toetusest on andnud tegevdirektorile vastavalt artikli 18 lõikele 4 teada vähem kui kolm ECSELi liikmesriiki, kuulub 50 % hääleõigusest komisjonile ja ülejäänud 50 % jaotatakse võrdselt ECSELi liikmesriikide vahel.

Ametiasutused annavad endast kõik, et saavutada konsensus. Kui konsensust saavutada ei õnnestu, võtab ametiasutuste nõukogu otsuseid vastu vähemalt 75 % häälteenamusega kõikidest häältest, mille hulka kuuluvad ka koosolekult puuduvate ECSELi liikmesriikide esindajate hääled.

Igal ametiasutusel on vetoõigus kõikides küsimustes, mis on seotud tema poolt ühisettevõttele ECSEL eraldatud toetuse kasutamisega.

2.           Ametiasutuste nõukogu valib endale esimehe vähemalt üheks aastaks.

3.           Ametiasutuste nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas. Ametiasutuste nõukogu võib pidada komisjoni või ECSELi liikmesriikide enamuse või esimehe taotlusel erakorralisi koosolekuid. Ametiasutuste nõukogu koosolekud kutsub kokku esimees ja need toimuvad tavaliselt ühisettevõtte ECSEL asukohas.

Ametiasutuste nõukogu kvoorumi moodustavad komisjon ja vähemalt kolm ECSELi liikmesriikide peaesindajat.

Tegevdirektoril on õigus osaleda aruteludes, kuid tal ei ole hääleõigust.

Iga liikmesriik või assotsieerunud riik, kes ei ole ühisettevõtte ECSEL liige, võib osaleda ametiasutuste nõukogus vaatlejana. Vaatlejad saavad kõik asjakohased dokumendid ning nad võivad anda nõu iga ametiasutuste nõukogu vastuvõetava otsuse kohta.

Ametiasutuste nõukogu võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise kooskõlastamise eest vastutab üks või mitu ametiasutust.

Ametiasutuste nõukogu võtab vastu oma töökorra.

12. Ametiasutuste nõukogu ülesanded

Ametiasutuste nõukogu ülesanded on järgmised:

(a) tagada õigluse ja läbipaistvuse põhimõtte nõuetekohane kohaldamine kaudsetes meetmetes osalejatele riiklike vahendite eraldamisel;

(b) kiita heaks projektikonkursside ning kaudsete meetmete hindamise ja valimise ning nende üle järelevalve teostamise kord;

(c) kiita heaks projektikonkursside algatamine vastavalt tegevusprogrammile;

(d) koostada valiku- ja toetuse andmise kriteeriumide põhjal projektitaotluste pingerea, võttes arvesse taotluste panust konkursi eesmärkide saavutamisse ja koostoimet riiklike prioriteetidega;

(e) otsustada riiklike vahendite jaotamine väljavalitud taotluste vahel olemasoleva eelarve piires, võttes arvesse artikli 18 lõike 5 kohaselt läbi viidud kontrolle. Otsus on ECSELi liikmesriikide suhtes siduv ning täiendavat hindamis- ega valikuprotsessi ei toimu.

13. Erasektorist pärit liikmete nõukogu koosseis

Erasektorist pärit liikmete nõukogu koosneb ühisettevõtte ECSEL erasektorist pärit liikmete esindajatest.

Ühisettevõtte ECSEL iga erasektorist pärit liige nimetab oma esindaja ja peaesindaja, kellele kuulub erasektorist pärit liikmete nõukogus hääleõigus.

14. Erasektorist pärit liikmete nõukogu töökorraldus

1.           Erasektorist pärit liikmete nõukogul on vähemalt kaks korralist koosolekut aastas.

2.           Erasektorist pärit liikmete nõukogu võib nimetada vajaduse korral ametisse töörühmad, mille üldise kooskõlastamise eest vastutab üks või mitu liiget.

3.           Erasektorist pärit liikmete nõukogu valib endale esimehe.

4.           Erasektorist pärit liikmete nõukogu võtab vastu oma töökorra.

15. Erasektorist pärit liikmete nõukogu ülesanded

Erasektorist pärit liikmete nõukogu ülesanded on järgmised:

(a) koostada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte ECSEL eesmärkide saavutamiseks põhikirja artikli 21 lõikes 1 nimetatud mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekt ja seda korrapäraselt ajakohastada;

(b) valmistada igal aastal järgmiseks aastaks ette teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekt, mis võetakse aluseks põhikirja artikli 21 lõikes 2 nimetatud projektikonkursside puhul;

(c) esitada juhatuse kindlaks määratud tähtaegadeks tegevdirektorile mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekt ning teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekt;

(d) korraldada nõuandev sidusrühmade foorum, mis on avatud kõikidele elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnast huvitatud avaliku ja erasektori sidusrühmadele, teavitada neid ning koguda tagasisidet mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava projekti ning konkreetse aasta teadus- ja innovatsioonitegevuse kava projekti kohta.

16. Rahastamisallikad

1.           Ühisettevõtet ECSEL rahastatakse ühiselt selle liikmete osamaksetena tasutava rahalise toetuse kaudu ja mitterahalise toetuse kaudu, mis koosneb kuludest, mis erasektorist pärit liikmed või neisse kuuluvad üksused on kandnud kaudsete meetmete rakendamisel, mida ühisettevõte ECSEL ei hüvita.

2.           Ühisettevõtte ECSEL halduskulud ei ületa 39 420 000 eurot ning need kaetakse käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 nimetatud kuni 15 255 000 euro suurusest liidu rahalisest toetusest, artikli 4 lõikes 2 nimetatud kuni 19 710 000 euro suurusest erasektorist pärit liikmete toetusest ja artikli 19 lõikes 2 nimetatud toetusest määruste (EÜ) nr 72/2008 ja (EÜ) nr 74/2008 alusel käivitatud meetmete lõpuleviimiseks. Kui osa halduskulude katmiseks ettenähtud toetusest jääb kasutamata, võib sellega katta ühisettevõtte ECSEL tegevuskulusid.

3.           Ühisettevõtte ECSEL tegevuskulud kaetakse järgmiste vahendite abil:

(a) liidu rahaline toetus;

(b) ECSELi liikmesriikide rahaline toetus;

(c) erasektorist pärit liikmete või neisse kuuluvate üksuste mitterahaline toetus, mis koosneb kuludest, mis nad on kandnud kaudsete meetmete rakendamisel ja millest on maha arvatud ühisettevõtte ECSEL ja ECSELi liikmesriikide makstud toetused ja muud liidu toetused nende kulude hüvitamiseks.

4.           Ühisettevõtte ECSEL eelarvesse kantud vahendid hõlmavad järgmisi toetusi:

(a) liikmete rahaline toetus halduskulude katmiseks;

(b) liikmete rahaline toetus tegevuskulude katmiseks, sealhulgas toetus, mis on pärit nendelt ECSELi liikmeriikidelt, kes on delegeerinud vastavalt artikli 17 lõikele 1 oma kohustused ühisettevõttele ECSEL;

(c) ühisettevõtte ECSEL teenitud tulu;

(d) muud rahalised toetused, vahendid ja tulud.

Ühisettevõttele ECSEL makstud toetustelt saadud intresse käsitatakse ühisettevõtte tuluna.

5.           Kui mõni ühisettevõtte ECSEL liige ei täida seoses kokkulepitud rahalise toetusega oma kohustusi, registreerib tegevdirektor selle kirjalikult ja määrab selle puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui puudust nimetatud ajavahemiku jooksul ei kõrvaldata, kutsub tegevdirektor kokku juhatuse koosoleku, et otsustada, kas oma kohustused täitmata jätnud liikme liikmestaatus lõpetada või rakendada kuni kohustuste täitmiseni muid meetmeid.

6.           Kõik ühisettevõtte ECSEL vahendid ja tegevused on ette nähtud selleks, et saavutada käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärgid.

7.           Kõik ühisettevõte ECSEL loodud või talle käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks üle kantud varad kuuluvad ühisettevõttele ECSEL.

8.           Kuludest üle jäävaid tulusid ei maksta välja ühisettevõtte ECSEL liikmetele, välja arvatud ühisettevõtte ECSEL tegevuse lõpetamise korral vastavalt artiklile 26.

17. ECSELi liikmesriikide toetus

1.           ECSELi liikmesriigid võivad delegeerida ühisettevõttele ECSEL oma kohustuse rakendada kaudsetes meetmetes osalejate suhtes toetusi ühisettevõtte ECSEL ja osalejate vahel sõlmitavate toetuslepingute kaudu. Samuti võivad nad delegeerida ühisettevõttele ECSEL oma kohustuse maksta osalejatele toetust või teha maksed ise, tuginedes ühisettevõtte ECSEL läbi viidud kontrollidele.

2.           Kui ECSELi liikmesriik ei delegeeri oma kohustusi lõikes 1 kirjeldatud viisil ühisettevõttele ECSEL, võtab ta kõik vajalikud meetmed, et sõlmida oma toetuslepingud sama ajakava kohaselt, mille alusel sõlmib toetuslepinguid ühisettevõte ECSEL, tehes seda sellisel moel, et need vastaksid täielikult määruses (EL) nr ... [raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] kindlaks määratud kulude rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele. ECSELi liikmesriik võib kasutada oma maksmisprotsessi osana artikli 18 lõikes 7 nimetatud rahastamiskõlblikkuse kontrollimisest, mille viib läbi ühisettevõte ECSEL.

3.           ECSELi liikmesriikide ja ühisettevõtte ECSEL koostöö kord kehtestatakse halduskorra abil, milles lepivad kokku ECSELi liikmesriikide poolt sel otstarbel nimetatud üksused ja ühisettevõte ECSEL.

4.           Kui ECSELi liikmesriigid delegeerivad oma kohustused vastavalt lõikele 1 ühisettevõttele ECSEL, lisatakse lõikes 3 nimetatud halduskorrale iga-aastane kord, milles lepivad kokku ECSELi liikmesriikide poolt sel otstarbel nimetatud üksused ja ühisettevõte ECSEL ning kus sätestatakse ECSELi liikmesriikide poolt ühisettevõttele ECSEL makstava rahalise toetuse tingimused.

5.           Liikmesriigid, assotsieerunud riigid ja kolmandad riigid, kes ei ole ühisettevõtte ECSEL liikmed, võivad sõlmida ühisettevõttega ECSEL sarnaseid kokkuleppeid.

18. Kaudsete meetmete rahastamine

1.           Ühisettevõte ECSEL toetab kaudseid meetmeid avatud ja konkurentsi põhimõttele tuginevate projektikonkursside ning olemasoleva eelarve piires eraldatavate riiklike vahendite kaudu. Käesoleva algatuse kohane avaliku sektori toetus ei piira riigiabi materiaalsete ja menetluseeskirjade kohaldamist.

2.           Ametiasutuste rahaline toetus on nimetatud artikli 16 lõike 3 punktides a ja b ning see makstakse kaudsetes meetmetes osalejatele välja rahastamiskõlblike kulude hüvitisena. Meetme jaoks antav avaliku sektori kogutoetus ei tohi ületada määruses (EL) nr ... [raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad] sätestatud piirmäärasid.

3.           Rahastamiskõlblikkuskriteeriumid liidult rahaliste vahendite saamiseks on sätestatud määruses (EL) nr [...] [raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad].

              Asjaomased riiklikud rahastamisasutused võivad määrata kindlaks rahastamiskõlblikkuse erikriteeriumid ECSELi liikmesriikidelt rahaliste vahendite saamiseks ning need lisatakse tööprogrammi.

4.           Ametiasutused teatavad tegevdirektorile vajaduse korral vastavalt artikli 17 lõikele 1 piisavalt aegsasti ühisettevõtte ECSEL eelarve projekti koostamiseks riiklikud kulukohustused, mis on reserveeritud igaks projektikonkursiks, mis lisatakse tööprogrammi, võttes arvesse tööprogrammis käsitletud teadus- ja innovatsioonitegevuse ulatust.

5.           Tegevdirektor kontrollib liidu rahaliste vahendite taotlejate rahastamiskõlblikkust ning ECSELi liikmesriigid kontrollivad oma taotlejate rahastamiskõlblikkust, lähtudes eelnevalt kindlaksmääratud riiklikest rahastamiskriteeriumidest, ja edastavad tulemused tegevdirektorile.

6.           Lõikes 5 ette nähtud kontrollimiste põhjal koostab tegevdirektor loetelu kavandi, kus on esitatud taotlejate kaupa rahastamiseks välja valitud kaudsed meetmed, ja edastab selle ametiasutuste nõukogule, kes määrab vastavalt artikli 12 punktile e kindlaks eraldatavate riiklike vahendite ülemmäära ja volitab tegevdirektorit sõlmima vastavate osalejatega lepinguid.

7.           Ühisettevõte ECSEL võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas kontrollib kulude rahastamiskõlblikkust, et maksta artikli 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras vastavatele osalejatele välja riiklikud vahendid.

8.           ECSELi liikmesriigid ei nõua täiendavat tehnilist seiret ja aruandeid lisaks neile, mida nõuab ühisettevõte ECSEL.

19. Finantskohustused

Ühisettevõtte ECSEL finantskohustused ei ületa rahaliste vahendite summat, mille on teinud ühisettevõttele kättesaadavaks või on eraldanud ühisettevõtte eelarvesse tema liikmed.

20. Eelarveaasta

Eelarveaasta kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

21. Tegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine

1.           Mitmeaastases strateegilises kavas määratakse erasektori liikmete nõukogult pärit mitmeaastase strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning ametiasutuste esitatava mitmeaastase finantsperspektiivi vormis kindlaks käesoleva määruse artiklis 2 sätestatud ühisettevõtte ECSEL eesmärkide saavutamise strateegia ja plaanid. Selles tuleks kehtestada eri rakendusvaldkondades elektroonikakomponentide ja -süsteemide põhipädevuste väljaarendamiseks ja vastuvõtmiseks vajalikud teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ning aidata luua uusi turge ja ühiskondlikke rakendusi. See kava tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes arvesse Euroopa tööstuse vajaduste muutumist.

2.           Tegevdirektor esitab juhatusele vastuvõtmiseks iga- või mitmeaastase tööprogrammi kavandi, mis sisaldab teadus- ja innovatsioonitegevuse kava, haldustegevusi ning vastavat kuluarvestust.

3.           Tööprogramm võetakse vastu programmi rakendamise aastale eelneva aasta lõpuks. Tööprogramm tehakse üldsusele kättesaadavaks.

4.           Tegevdirektor koostab järgmise aasta eelarve projekti ja esitab selle vastuvõtmiseks juhatusele.

5.           Juhatus võtab konkreetse aasta eelarve vastu eelneva aasta lõpuks.

6.           Aastaeelarvet kohandatakse, et võtta arvesse liidu eelarves sätestatud liidu toetuse suurust.

22. Tegevus- ja finantsaruandlus

1.           Tegevdirektor annab igal aastal juhatusele aru oma ülesannete täitmisest vastavalt ühisettevõtte ECSEL finantseeskirjadele.

Tegevdirektor esitab iga aasta 15. veebruariks juhatusele heakskiitmiseks iga-aastase tegevusaruande ühisettevõtte ECSEL edusammude kohta eelneval kalendriaastal, milles käsitletakse eelkõige asjaomase aasta tööprogrammi. Aruanne sisaldab muu hulgas järgmist teavet:

(a) toimunud teadus- ja innovatsioonitegevus ning muud võetud meetmed ning vastavad kulud;

(b) esitatud ettepanekud, sealhulgas eri liiki osalejate (sh VKEd) ja riikide kaupa;

(c) rahastamiseks välja valitud ettepanekud eri liiki osalejate (sh VKEd) ja riikide kaupa, märkides ära ühisettevõtte ECSEL ja ECSELi liikmesriikide toetuse konkreetsetele osalejatele ja kaudsetele meetmetele.

2.           Kui juhatus on iga-aastase tegevusaruande heaks kiitnud, tehakse see üldsusele kättesaadavaks.

3.           Ühisettevõte ECSEL annab igal aastal aru komisjonile vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõikele 5.

4.           Ühisettevõtte ECSEL raamatupidamisaruandeid kontrollib määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikli 60 lõike 5 kohaselt sõltumatu auditeerimisasutus.

Ühisettevõtte ECSEL raamatupidamisaruandeid ei tule esitada kontrollimiseks kontrollikojale.

23. Siseaudit

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte ECSEL suhtes samasugused volitused, nagu tal on komisjoni suhtes.

24. Liikmete vastutus ja kindlustus

1.           Ühisettevõtte ECSEL liikmete rahaline vastutus ühisettevõtte ECSEL võlgnevuste eest piirdub nende poolt juba makstud toetustega.

2.           Ühisettevõte ECSEL sõlmib asjakohase kindlustuslepingu ja haldab seda.

25. Huvide konflikt

1.           Ühisettevõte ECSEL, selle organid ja töötajad väldivad oma tegevuses mis tahes huvide konflikti.

2.           Ühisettevõtte ECSEL juhatus võib vastu võtta eeskirjad oma liikmete, organite ja töötajatega seotud huvide konfliktide ärahoidmiseks ja haldamiseks. Nendes eeskirjades sätestatakse huvide konflikti vältimine juhatuses või ametiasutuste nõukogus tegutsevate ühisettevõtte ECSEL liikmete esindajate puhul.

26. Tegevuse lõpetamine

1.           Ühisettevõtte ECSEL tegevus lõpetatakse käesoleva määruse artiklis 1 nimetatud ajavahemiku lõppedes.

2.           Lõpetamismenetlus algab automaatselt, kui komisjon või kõik erasektorist pärit liikmed lõpetavad oma liikmestaatuse ühisettevõttes ECSEL.

3.           Ühisettevõtte ECSEL likvideerimismenetluse läbiviimiseks määrab juhatus ühe või mitu likvideerijat, kes järgivad juhatuse otsuseid.

4.           Kui ühisettevõtte ECSEL tegevus lõpetatakse, kasutatakse selle vara ühisettevõtte kohustuste ja selle tegevuse lõpetamise kulude katmiseks. Ülejääk jagatakse lõpetamise ajaks alles jäänud liikmete vahel proportsionaalselt nende rahalise toetusega ühisettevõttele ECSEL. Liidule jagatud ülejääk kantakse liidu eelarvesse.

5.           Ühisettevõtte ECSEL sõlmitud lepingute või vastu võetud otsuste ning ühisettevõtte tegutsemisajast kauem kestvate tarnelepingute asjakohase haldamise tagamiseks kehtestatakse ajutine menetlus.

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

              1.1.    Ettepaneku/algatuse nimetus

              1.2.    Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile

              1.3.    Ettepaneku/algatuse liik

              1.4.    Eesmärgid

              1.5.    Ettepaneku/algatuse põhjendus

              1.6.    Meetme kestus ja finantsmõju

              1.7.    Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2.           HALDUSMEETMED

              2.1.    Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

              2.2.    Haldus- ja kontrollisüsteemid

              2.3.    Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

              3.1.    Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

              3.2.    Hinnanguline mõju kuludele

              3.2.1. Üldine hinnanguline mõju kuludele

              3.2.2. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

              3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

              3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

              3.2.5. Kolmandate isikute rahaline osalus

              3.3.    Hinnanguline mõju tuludele

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Nõukogu määrus ühisettevõte ECSEL kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB) struktuurile[32]

Poliitikavaldkond: teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020

Tegevusala: raamprogramm „Horisont 2020” – sidevõrkude, sisu ja tehnoloogiaga seotud teadusuuringud ja innovatsioon

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[33]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

þ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

ELi majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” – aidata saavutada eesmärk investeerida 3 % ELi SKPst teadusuuringutesse ja innovatsiooni

Innovaatiline liit – suunata ELi rahastamisvahendid innovaatilise liidu prioriteetidele

Digitaalarengu tegevuskava – aidata kaasa 5. samba teadusuuringutele ja innovatsioonile IKT valdkonnas, meede 50 (võimendada veelgi erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni) ja meede 51 (tõhustada vahendite kooskõlastamist ja koondamist)

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr

1. Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Juhtpositsioon info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vallas

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Majanduslik mõju

•        Konkurentsivõime – investeeringute ulatuse suurendamine ja investeeringute suunamine, võimendades avalikust ja erasektorist pärit vahendeid; koostöö innovatsiooni- ja väärtusahelas ning lõhe ületamine tehnoloogia ja innovatsiooni vahel.

•        Teadusuuringud ja innovatsioon – tööstuslike ja riiklike prioriteetide koostoime, tipptaseme saavutamine, jõupingutuste dubleerimise ja killustatuse vähendamine.

•        Sidusrühmad – mitmesuguste väärtusahelate ühendamine; tööstus – tehnoloogia pakkujad ja kasutajad, sealhulgas VKEd, teadusuuringutega ja teadmiste levitamisega tegelevad organisatsioonid, EL, liikmesriigid ja piirkonnad.

Sotsiaalne mõju

•        Tööhõive – kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ja tehniliste töökohtade loomine, võimaldades tänu töökohtade innovaatilisusele ja tootlikkusele kasvu paljudes majandussektorites.

•        Ühiskondlike probleemide lahendamine Euroopa kodanikele olulistes valdkondades (nt transport, tervishoid, energia), mis on nende ühiskondlike liikumapanevate jõudude puhul möödapääsmatu.

Keskkonnamõju

•        Energiatarbimise vähendamine.

•        Materiaalsete ressursside kasutamise reguleerimine.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Jälgitakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” erieesmärgi „Juhtpositsioon progressi võimaldavate ja tööstuslike tehnoloogiate vallas” puhul sätestatud tulemus- ja mõjunäitajaid, mis edastatakse igal aastal komisjonile.

Peale selle kasutatakse ühisettevõtte ECSEL eesmärkide täitmisel tehtavate edusammude mõõtmiseks järgmiseid konkreetseid näitajaid:

Eesmärgid || Peamine tulemusnäitaja || Näitajad (mõõdetud ajavahemikul 2014–2024)

Struktureerida ja läbi viia tipptasemel valdkondadevahelised teadusuuringud || innovatiivsed ja tipptasemel projektid || Ø tulemuste kvaliteet mõõdetuna näiteks vastastikuse eksperdihinnangu saanud väljaannete arvuna Ø innovatiivsed teadusuuringud ja innovatsioon, vähemalt 2 patenti 10 miljoni euro suuruse rahastamise kohta Ø läbimurdetehnoloogia valdkondade arv ja mõju

Kooskõlastada strateegiad || strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava ning selle prioriteedid || Ø kõigi ühisettevõtte liikmete pühendumine Ø keskendumine strateegilisele teadusuuringute ja innovatsiooni kavale, mis vastab olemasolevale eelarvele

Kaasata ja koondada ressursse || eelarve täitmine || Ø kõigi ühisettevõtte liikmete finantskohustused Ø panus teadusuuringute ja innovatsiooni 3 % eesmärgi saavutamisesse

Säilitada ELis tootmine ja seda suurendada || töökohtade loomine elektroonikatööstuses tootmisettevõtete suurendamine Euroopas || Ø otseste ja kaudsete töökohtade arv Euroopas – edusammud 250 000 kaudse töökoha loomisel Ø tipptasemel tootmishoonete arv Euroopas mõõdetuna tehnoloogiakeskustena ja vahvlite läbimõõduna

Juhtpositsioon tootmisseadmete ja materjalide valdkonnas || strateegiline koostöö tootmisseadmete ja materjalide küsimustes || Ø Euroopa tootmisseadmete ja materjalide tarnijate koht pingereas ja turuosa / tegevuse maht

Toetada kõrgeid tehnoloogia küpsustasemeid || projektide ulatus ja mõju || Ø uute/ajakohastatud katseliinide arv Euroopas (aastas vähemalt kolm) Ø terviklike lahenduste näidisprojektide arv (aastas vähemalt kolm) Ø juurdepääs ja kasutamine nende poolt, kes ei rakenda otseselt katseliine/näidisprojekte

Elektroonikakomponentide kättesaadavus || uute tehnoloogiavaldkondade kasutuselevõtt Euroopa rakendussektorite poolt || Ø Euroopa turuosa / uute lahenduste maht

Juhtpositsioon süsteemide projekteerimise valdkonnas || strateegiline koostöö manussüsteemide ja arukate süsteemide küsimustes || Ø Euroopa elektroonikasüsteemide tarnijate koht pingereas ja turuosa / tegevuse maht

Ühisettevõtte ECSEL tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatakse järgmiseid konkreetseid näitajaid:

Eesmärgid || Peamine tulemusnäitaja || Näitajad (mõõdetud ajavahemikul 2014–2024)

Kehtestada strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava || strateegiline teadusuuringute ja innovatsiooni kava || Ø strateegilise teadusuuringute ja innovatsiooni kava vastuvõtmine kõikide peamiste osalejate poolt Ø selgus ja rõhuasetus, nii nagu seda tajuvad sidusrühmad

Programmi tõhus rakendamine || ühisettevõtte tegevus || Ø toetuste määramisele kuluv aeg (alates projektikonkursi lõppemisest kuni toetuslepingu allkirjastamiseni) < 270 päeva Ø makse tegemise aeg < 90 päeva Ø levitamine Ø projekti tulemused

Koostoime tulemuste kasutamisel ja VKEde kasvu edendamine || projekti tulemuste kasutuselevõtt tööstuses || Ø alustavate ettevõtete arv Ø VKEde käibe ja töökohtade arvu suurenemine

Lihtsustada osalemist tugeva Euroopa-mõõtmega projektides || lihtsustatud osalemiseeskirjad || Ø tööstussektori ja VKEde osalemise määr (VKEde puhul peab see olema vähemalt 30 %) Ø halduskulude vähendamine

Juurdepääs projekteerimis- ja tootmisinfrastruktuurile || avatud juurdepääs tipptasemel infrastruktuurile || Ø juurdepääs ja kasutamine VKEde, sealhulgas süsteemide koostajate poolt

Sidusrühmade koostöö ja kooskõlastamine || partnerlus || Ø konsortsiumide moodustumine (strateegiliste liitude teke)

Säilitada oskused || Euroopas olemasolevad eriteadmised || Ø õppekavade/kursuste kättesaadavus ning tõhus osalemine tööstuse vajadustega kooskõlastatud kutsealases koolituses

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Euroopa seisab elektroonikakomponentide ja -süsteemide valdkonnas silmitsi kahe peamise ülesandega:

•        Vajadus omada kontrolli seoses väärtusahela põhiosadega, st komponentide ja süsteemide projekteerimise, komponentide tootmise ning elektroonikakomponentide integreerimisega lõpptoodetesse. Elektroonika väärtusahel ei lõpe elektroonika tootmise tasandil, vaid ulatub kõikidesse elektroonikat kasutavatesse tööstusharudesse alates autotööstusest ja lennundusest kuni veebipõhiste teenuste pakkujateni. Selleks et tagada Euroopa elektroonikasektoris jätkusuutlik väärtuse loomine, on olulised kõik selle osad. Kui Euroopa kaotab oma võime toota elektroonikat, kannatab tõsist kahju ka kogu elektroonikast sõltuva majandusstruktuuri konkurentsivõimelisus, seda lisaks sellele, et Euroopast võib välja liikuda asjaomane tarneahel ja projekteerimistegevus.

•        Teine ülesanne on seotud Euroopa innovatsiooniahela tõhususe suurendamisega, nagu seda on rõhutatud peamisi progressi võimaldavaid tehnoloogiavaldkondi käsitlevas aruandes, kus juhitakse tähelepanu põhiteadmiste loomise ning nende toodetena turustamise vahelisele nn surmaorule. Seepärast tuleb kindlustada innovatsiooni ja tööstusliku tootmise suunas astutavaid samme, et ettevõtted ja kodanikud saaksid tipptehnoloogiast kasu.

Selleks et tagada kontroll väärtusahela üle ja täiustada oma innovatsioonisüsteemi, peab Euroopa ületama järgmised raskused:

•        karm ülemaailmne konkurents ja muutuvad ärimudelid;

•        turuosade kahanemine;

•        teadusuuringute ja innovatsiooni suured kulud ning killustatud Euroopa teadus- ja innovatsioonimaastik ning

•        kiire innovatsioon.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Kogu Euroopa tööstust ja teadusringkondi hõlmava teadusuuringute ja innovatsioonialase kootöö rahaline toetamine on vajalik selleks, et

•        säilitada elektroonikavaldkonnas Euroopa avaliku sektori uurimisrühmade liidrikoht ning tagada tehnoloogilise juhtpositsiooni kiire ja laialdane ärakasutamine kogu Euroopas;

•        jagada elektroonikakomponentide ja -süsteemide sektoriga tehnoloogia arendamise ja selle laialdase kasutamisega seotud riskide võtmise kulusid, võttes arvesse sektori tohutut kõrvalmõju kasvule ja tööhõivele kogu majanduses ning tulevaste ühiskondlike probleemide lahendamisele;

•        ühendada jõud. Liikmesriikidel on oma tööstuse edendamisel enda prioriteedid, ent toetuse tarvis, mida nad vajavad selle sektori jaoks, jääb nende endi vahenditest vajaka. Killustatus kipub kaasa tooma teadus- ja innovatsioonitegevusega seotud jõupingutuste dubleerimise. Lisaks on Euroopas vaid mõni maailmatasemel klaster, kus toimub elektroonikakomponentide ja manussüsteemide valdkonnas märkimisväärne tööstustegevus. Seetõttu peavad ELi sidusrühmad ühendama jõud. Koostööaldiste kasutajaettevõtete ja tehnoloogiapakkujate tõhusam ühine tegutsemine kiirendab eesmärkide kooskõlastamise kaudu mõlemapoolset tooteuuendust, samal ajal kui teadusprojektide klastrid loovad teadusringkondade ja algseadmete suurtootjate koostöö kaudu VKEdele piirkondliku toetusvõrgustiku;

•        tugevdada olemasolevaid Euroopa klastreid elektroonikakomponentide sektoris ja toetada aktiivselt uute klastrite loomist, et asetada Euroopa võrreldavasse olukorda teiste tegutsejatega maailmas. On vaja tegutseda Euroopa tasandil, et koondada ressursid ja sidusrühmad ning tagada tööstuse tugevdamiseks sobiv ulatus ja õiged vahendid. Toetusega tuleb anda Euroopale rahvusvahelise konkurentsiga rinda pistmiseks jätkusuutlik ja asjakohane lahendus. See tegevus aitab jagada olemasolevaid ja tulevasi platvorme, mille keskmes on tööstuses osalejatele, sealhulgas VKEdele ja lõppkasutajatele, parema keskkonna loomine, et tugevdada nende rahvusvahelist konkurentsivõimet;

•        struktureerida ja kooskõlastada Euroopas teadusuuringuid ja innovatsiooni tagamaks, et tulevikus on Euroopas tootmisbaas ning et Euroopa osalejatel, sealhulgas kasutajatel, on juurdepääs kõige viimastele tehnoloogiauuendustele ja infrastruktuuridele. Selle eesmärgi saavutamiseks on väga tähtis võimendada Euroopa ja riikide tasandil tõhusalt avaliku sektori poolset rahastamist.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Praegused ühisettevõtted ENIAC ja ARTEMIS andsid olulise võimaluse teha koostööd kogu Euroopas, luua kriitiline mass ja võimendada investeeringuid. Nende esimese vahehindamise käigus soovitati tungivalt jätkata sarnase algatusega ka raamprogrammi „Horisont 2020” raames, võttes arvesse asjaolu, et asjaomase sektori probleeme ei suuda lahendada ükski organisatsioon ega liikmesriik üksi. Seepärast peetakse kõige sobivamaks lahenduseks kooskõlastatud tegevust Euroopa tasandil.

Ühisettevõtted on näidanud, et nad suudavad täita edukalt ausa vahendaja rolli, olles hooandjaks kõrgelennulistele projektidele ja kaasates rohkem erasektori tipptegijaid, ning luua samas raamistiku, kus liikmesriikide ja Euroopa ametiasutused saavad toetada strateegiliselt olulisi teemasid. Seda võimet on tõestanud veenvalt ühisettevõtte ENIAC edu peamiste progressi võimaldavate tehnoloogiavaldkondadega seotud soovituste kiirel rakendamisel nanoelektroonika valdkonnas ja ühisettevõtte ARTEMIS ulatuslike innovatsioonialaste katseprojektide esmakordne käivitamine 2012. aasta projektikonkursside raames.

Mõlema ühisettevõtte kolmeosalise struktuuri puhul on üks suur probleem sisu ja menetluse vastavusseviimine osalevate liikmesriikide ootuste ja protsessidega. Liikmesriigid võimaldavad korraldada projektikonkursse, kohustudes eelnevalt täitma rahalisi kohustusi ning määrates kindlaks riiklikud rahastamiskõlblikkuse tingimused ja rahastamismäärad.

Praeguse mudeli kasutamisel saadud kogemused näitavad, et sellega on õnnestunud saavutada seatud eesmärgid, ehkki õppimiskõver on olnud kindluse saavutamiseks ja praktiliste tegutsemisviiside kehtestamiseks kulunud pika aja tõttu oodatust järsem.

Eespool nimetatud edu kõrval tuleks teha praeguse korralduse kohta ka mõned tähelepanekud:

•        riikide mitmesugused menetlused (nii lepingute sõlmimise kui ka maksete puhul) ei ole viidud ajaliselt vastavusse, mis põhjustab projektide rakendamisel viivitusi;

•        osalejate kohustus sõlmida kaks toetuslepingut (ühisettevõttes sõlmitav toetusleping ja riiklik toetusleping) kujutab endast halduskoormust;

•        riiklike eeskirjade erinevus mõjutab konsortsiumide moodustumist;

•        pärast projektikonkursside tulemuste teadasaamist kohandatakse sageli riikide kohustusi, neid nii suurendes kui ka vähendades;

•        ELi ja liikmesriikide kohustuste jäik vastastikune sõltuvus (liikmesriigi ja ELi maksete suhteks on kehtestatud 1,8) takistas eelarve täitmist, kui riikide osalemine oli väike või kui riikide rahastamismäärad erinesid eeldatud suhtest, mille puhul 1/3 vahenditest tuleb ühisettevõttelt ja 2/3 liikmesriigilt, nagu juhtus katseliinide puhul;

•        detsentraliseeritud asutuste suhtes kohaldatavate raamfinantsmääruse nõuetega on kehtestatud ühisettevõtte piiratud ressurssidele märkimisväärsed kitsendused.

Need probleemid ei tekitanud töös seisakuid, kuid nõudsid kõikidelt pooltelt pidevaid jõupingutusi, et süsteem toimiks. Sarnastele tulevastele algatustele tuleks tublisti kasuks nende probleemide lahendamine lihtsustatud tegevusmudeli abil, mis oleks ka kooskõlas raamprogrammi „Horisont 2020” üldeesmärgiga.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Algatuse eesmärk on luua koostoime täiendavate rahastamismehhanismidega, sealhulgas Euroopa Komisjoni aruka spetsialiseerumise poliitikaga, millega edendatakse ja toetatakse Euroopa Liidu piirkondades olemasolevaid ning uusi teadus- ja tehnoloogiaklastreid.

Algatuse ulatus täiendab ka tegevusi, mida kavandatakse seoses raamprogrammi „Horisont 2020” eesmärgiga saavutada juhtpositsioon tööstuses, mille raames toetatakse kõrgetasemelisemaid ja pikemaajalisi teadusuuringuid.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [01/01]2014–31/12/2024

– þ  Finantsmõju ajavahemikul 2014–2020 kulukohustuste assigneeringutele ja ajavahemikul 2014–2024 maksete assigneeringutele

¨ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid

2014. aasta eelarve

¨ Otsene komisjonipoolne eelarve täitmine läbi

– ¨  rakendusametite

¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega

þ Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (palun täpsustage);

– ¨  Euroopa Investeerimispangale;

– þ  finantsmääruse artiklis 209 nimetatud asutustele;

– ¨  avalik-õiguslikele asutustele;

– ¨  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ning kes esitavad piisavad finantstagatised;

– ¨ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

Märkused

Liikmesriigid kaasrahastavad kaudseid meetmeid.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Komisjon viib 31. detsembriks 2017 läbi ühisettevõtte vahehindamise ning edastab hindamistulemused koos omapoolsete märkustega 30. juuniks 2018 Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Kuus kuud pärast ühisettevõtte tegevuse lõpetamist, kuid mitte hiljem kui kaks aastat pärast tegevuse lõpetamise otsuse tegemist, teostab komisjon ühisettevõtte lõpphindamise. Lõpphindamise tulemused esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Tegevdirektor esitab iga aasta 15. veebruariks juhatusele heakskiitmiseks iga-aastase tegevusaruande ühisettevõtte edusammude kohta eelneval kalendriaastal, mis on tehtud eelkõige seoses asjaomase aasta tööprogrammiga. Aruanne sisaldab teavet, mis käsitleb toimunud teadusuuringuid, innovatsiooni ja muud tegevust ning vastavaid kulutusi; esitatud ettepanekuid eri liiki osalejate (sh VKEde) ja riikide kaupa; rahastamiseks välja valitud meetmeid eri liiki osalejate (sh VKEd)e ja riikide kaupa, märkides ühisettevõtte toetuse konkreetsetele osalejatele ja meetmetele.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud oht (ohud)

Peamine tuvastatud oht on kulutuste ebaõige maksmine osalejatele. Võttes arvesse ühisettevõtte suurust, on realistlik veamäär 1 %.

Avaliku ja erasektori partnerlusele omase huvide konflikti riski vältimiseks on otsuste tegemise volitused selgelt ära jaotatud: juhatus kehtestab strateegia ja tööprogrammid (kaasates tööstuse) ning ametiasutuste nõukogu määrab kindlaks projektikonkursside tingimused ja avaliku sektori vahendite jaotamise (tööstust kaasamata).

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Komisjoni siseaudiitoril on ühisettevõtte suhtes samasugused volitused, nagu tal on komisjoni suhtes. Peale selle võib juhatus vastavalt vajadusele korraldada ühisettevõttele siseauditeerimisvõimekuse loomise. Siseauditi üksuse kulud (mis jäävad ühisettevõttes kogu selle tegutsemisperioodi jooksul eeldatavasti alla poole miljoni euro) kaalub üles kasu, mida see üksus ühisettevõttes käsitletavate maksete kogusummat arvesse võttes toob (1,2 miljardi euro puhul on 1 %-line veamäär 12 miljonit).

Kooskõlas määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 artikliga 60 peab ühisettevõtte kinni usaldusväärse finantsjuhtimise, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtetest ning tagab oma liikmetele kõnealuses määruses nõutud tasemel finantshuvide kaitse.

Kaudsete meetmete kulude järelauditid tehakse vastavalt raamprogrammile „Horisont 2020” osana raamprogrammi „Horisont 2020” kaudsetest meetmetest.

Selleks et kaitsta liidu finantshuve, teostab komisjon kooskõlas finantsmäärusega järelevalvet ühisettevõtte tegevuse üle, auditeerides ja hinnates eelkõige programmi rakendamist, kohaldab raamatupidamise kontrollimiseks ja heakskiitmiseks menetlusi ning arvab liidu rahastatavatest kulutustest välja maksed, mis on tehtud kohaldatavaid eeskirju rikkudes. Komisjon võib maksed ka peatada või katkestada.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Komisjonil või selle esindajatel ja kontrollikojal on volitused auditeerida nii dokumentide põhjal kui ka kohapeal kõiki abisaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes saavad ELilt rahalisi vahendeid.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) võib korraldada otseselt või kaudselt sellise rahastamisega seotud ettevõtjate kohapealseid kontrolle kooskõlas nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätestatud korraga, et teha kindlaks, kas tegu on pettuse, korruptsiooni või muu ebaseadusliku tegevusega, mis mõjutab Euroopa Liidu finantshuve seoses toetuste andmise kokkuleppe või otsusega või EList pärit rahastamise kohta sõlmitud lepinguga.

Ilma et see piiraks eespool sätestatut, annavad käesoleva määruse rakendamise tulemusena sõlmitud toetuskokkulepped, -lepingud ja -otsused komisjonile, kontrollikojale ja OLAFile sõnaselgelt volitused viia läbi selliseid auditeid, kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Nr 09 04 02 01 – pealiin || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaat-riigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti a tähenduses

1a Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel || 09 04 07 21 Juhtpositsioon tööstuses – ühine tehnoloogiaalgatus ECSEL || Liigendatud || JAH || JAH || EI || JAH

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel

Ühisettevõte ECSEL[34] [35] || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020[36] || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || KOKKU

Jaotis 1 || Kulu-kohustused || (1) || 0,310 || 0,310 || 0,550 || 0,715 || 1,210 || 1,210 || 4,350 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 8,655

Maksed || (2) || 0,310 || 0,310 || 0,550 || 0,715 || 1,210 || 1,210 || 1,170 || 1,170 || 0,970 || 0,670 || 0,370 || 8,655

Jaotis 2 || Kulu-kohustused || (1a) || 0,500 || 0,500 || 0,500 || 0,700 || 0,800 || 0,800 || 2,800 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 6,600

Maksed || (2a) || 0,500 || 0,500 || 0,500 || 0,700 || 0,800 || 0,800 || 0,800 || 0,600 || 0,600 || 0,500 || 0,300 || 6,600

Jaotis 3 || Kulu-kohustused || (3a) || 135,000 || 145,000 || 160,000 || 175,000 || 185,000 || 195,000 || 205,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 1 200,000

|| Maksed || (3b) || 33,750 || 70,000 || 116,750 || 140,750 || 166,000 || 178,000 || 189,000 || 145,750 || 99,500 || 40,000 || 20,500 || 1 200,000

Ühisettevõtte ECSEL assigneeringud KOKKU || Kulu-kohustused || =1+1a +3 || 135,810 || 145,810 || 161,050 || 176,415 || 187,010 || 197,010 || 212,150 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 1 215,255

Maksed || =2+2a +3 || 34,560 || 70,810 || 117,800 || 142,165 || 168,010 || 180,010 || 190,970 || 147,520 || 101,070 || 41,170 || 21,170 || 1215,255

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

CNECT || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || KOKKU

Ÿ Inimressursid (2 FTE FONCT, 1 FTE AC)[37] || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || || || || || 2,324

Ÿ Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || || || || || 0

CNECT KOKKU || Assigneeringud || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || 0,332 || || || || || 2,324

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

CNECT || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || KOKKU

Ÿ Inimressursid (2 FTE FONCT, 1 FTE AC) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ÿ Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

CNECT KOKKU || Assigneeringud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulu-kohustused || 136,142 || 146,142 || 161,382 || 176,747 || 187,342 || 197,342 || 212,482 || || || || || 1217,579

Maksed || 34,892 || 71,142 || 118,132 || 142,497 || 168,342 || 180,342 || 191,302 || 147,520 || 101,070 || 41,170 || 21,170 || 1217,579

3.2.2.     Hinnanguline mõju ühisettevõtte ECSEL assigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes

Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aastad 2021–2024 || KOKKU

|| VÄLJUNDID

Väljundi liik || Väljundi keskmine kulu[38] || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1 Juhtpositsioon progressi võimaldava ja tööstusliku tehnoloogia vallas || || || || || || || || || || || || || || || || ||

– väljund[39] || ühisettevõtte ECSEL teadus- ja innovatsiooni-tegevus || 15 || 9 || 135 || 10 || 145 || 11 || 160 || 11 || 175 || 12 || 185 || 13 || 195 || 14 || 205 || 0 || 0 || 80 || 1200

KULUD KOKKU || 9 || 135 || 10 || 145 || 11 || 160 || 11 || 175 || 12 || 185 || 13 || 195 || 14 || 205 || 0 || 0 || 80 || 1200

3.2.3.     Hinnanguline mõju ühisettevõtte ECSEL inimressurssidele

3.2.3.1.  Kokkuvõte

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Personalivajadus (töötajate arv / täistööajale taandatud töötajad)[40]

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Lepingulised töötajad || 13 || 13 || 12 || 11 || 11 || 11 || 11 || 11 || 9 || 6 || 3 || 111

Ajutised töötajad (AD palgaastmed) || 14 || 14 || 13 || 12 || 12 || 12 || 12 || 12 || 10 || 7 || 4 || 122

Riikide lähetatud eksperdid || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 6

KOKKU || 28 || 28 || 26 || 24 || 24 || 24 || 23 || 23 || 19 || 13 || 7 || 239

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud (AD palgaastmed) || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000

Lepingulised töötajad || 0,910 || 0,910 || 0,840 || 0,770 || 0,770 || 0,770 || 0,770 || 0,770 || 0,630 || 0,420 || 0,210 || 7,770

Ajutised töötajad (AD palgaastmed) || 1,834 || 1,834 || 1,703 || 1,572 || 1,572 || 1,572 || 1,572 || 1,572 || 1,310 || 0,917 || 0,524 || 15,982

Riikide lähetatud eksperdid || 0,078 || 0,078 || 0,078 || 0,078 || 0,078 || 0,078 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,468

KOKKU || 2,822 || 2,822 || 2,621 || 2,420 || 2,420 || 2,420 || 2,342 || 2,342 || 1,940 || 1,337 || 0,734 || 24,220

Ühisettevõte ECSEL võtab üle olemasolevate ühisettevõtete ARTEMIS ja ENIAC töötajate lepingud. Nende lepingud kehtivad alates esimesest uue ühisettevõtte eksisteerimise päevast.

3.2.3.2.  Haldusala peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aastad 2021-2024* || Kokku

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

09 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || p.m. || 14

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| || || || || || || || ||

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[41] ||

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

XX 01 04 yy[42] || – peakorteris[43] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

– delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

09 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || p.m. || 7

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || 3 || p.m. || 21

* Töötajate arv 2020. aasta järgseks perioodiks otsustatakse hiljem.

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Täitmist vajavate ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Osalemine juhtorganites ning järelevalve- ja aruandlustegevuses

Koosseisuväline personal || Ametnike toetamine

3.2.3.3.  Ühisettevõtte ECSEL hinnanguline personalivajadus[44]

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– a. hinnanguline personalivajadus, mida rahastatakse 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku assigneeringutest

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || Kokku

|| Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

09 04 07 21(avaliku ja erasektori partnerlusasutused) || || || || || || || || || || || ||

Ametnikud (AD palgaastmed) || 6 || 6 || 7 || 9 || 12 || 12 || 12 || 12 || 10 || 7 || 4 || 97

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[45] ||

09 04 07 21 (avaliku ja erasektori partnerlusasutused) || || || || || || || || || || || ||

Lepingulised töötajad || 8 || 8 || 8 || 8 || 11 || 11 || 11 || 11 || 9 || 6 || 3 || 94

Riikide lähetatud eksperdid || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 6

Renditööjõud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 15 || 15 || 16 || 18 || 24 || 24 || 23 || 23 || 19 || 13 || 7 || 197

|| || || || || || || || || || || ||

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

Täitmist vajavate ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Programmi haldamine ja halduskorraldus

Koosseisuväline personal || Ajutiste töötajate toetamine

– b. p.m. – inimressursid, mida rahastatakse 2007.–2013. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust (teavitamise otstarbel)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Kokku

Ÿ ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

09 04 01 03 (ühisettevõte ARTEMIS)[46] || || || || ||

Ametnikud (AD palgaastmed) || 8 || 8 || 6 || 3 || 25

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad) ||

09 04 01 03 (ühisettevõte ARTEMIS)8 || || || || ||

Lepingulised töötajad || 5 || 5 || 4 || 3 || 17

Riikide lähetatud eksperdid || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Renditööjõud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 13 || 13 || 10 || 6 || 42

Hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

c. punktides a ja b nimetatud inimressursside koondülevaade

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || Kokku

|| Ÿ ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

09 04 07 21 (avaliku ja erasektori partnerlusasutused) || 14 || 14 || 13 || 12 || 12 || 12 || 12 || 12 || 10 || 7 || 4 || 122

Ametnikud (AD palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Ametnikud (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

|| Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[47] ||

09 04 07 21 (avaliku ja erasektori partnerlusasutused) || 13 || 13 || 12 || 11 || 11 || 11 || 11 || 11 || 9 || 6 || 3 || 111

Lepingulised töötajad || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

Riikide lähetatud eksperdid || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 6

Renditööjõud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0

KOKKU || 28 || 28 || 26 || 24 || 24 || 24 || 23 || 23 || 19 || 13 || 7 || 239

|| || || || || || || || || || || ||

d. toetus avaliku ja erasektori partnerlusasutuse tegevuse lõpetamise kulude katmiseks vastavalt 2007.–2013. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Kokku[48]

ELi rahaline toetus[49] || 0,600 || 0,600 || 0,550 || 0,300 || 2,050

Kolmandate isikute rahaline toetus – ühing AENEAS || 0,500 || 0,500 || 0,300 || 0,130 || 1,430

Kolmandate isikute rahaline toetus – ühing ARTEMISIA || 0,300 || 0,300 || 0,210 || 0,165 || 0,975

KOKKU || 1,400 || 1,400 || 1,060 || 0,595 || 4,455

Ühingute AENEAS ja ARTEMISIA toetus koosneb summadest, mis neil tuleb maksta ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS jooksvate kulude katmiseks vastavalt lepingutele, mis on sõlmitud komisjoniga kooskõlas järgmiselt kokku lepitud jooksvate kulude jaotumisega:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2008–2013 || Ühisettevõte ARTEMIS || Ühisettevõte ENIAC

Jooksvad kulud kokku || EÜ || ARTEMISIA || Jooksvad kulud kokku || EÜ || AENEAS

Tegelik toetus 2013. aasta lõpus || 8,664 || 3,864 || 4,800 || 9,255 || 4,514 || 4,741

Ümberarvestatud toetus, et rakendada suhet 2/3 (tööstus) – 1/3 (EÜ) || 2,889 || 5,775 || 3,084 || 6,171

Erinevus (kohandatud – tegelik) || || –0,975 || 0,975 || || –1,430 || 1,430

Komisjonile makstavad summad tasakaalustatakse perioodil 2014–2017 komisjoni toetuste suurendamisega, nagu on näidatud jaotises 3.2.1.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine.

–

– ¨  Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist.

–

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || Aasta 2021 || Aasta 2022 || Aasta 2023 || Aasta 2024 || Kokku

Erasektorist pärit liikmete rahalised toetused halduskulude katmiseks[50] || 2,210 || 2,210 || 2,110 || 2,010 || 2,010 || 2,010 || 1,970 || 1,770 || 1,570 || 1,170 || 0,670 || 19,710

ECSELi liikmesriikide rahalised toetused tegevuskulude katmiseks[51] || 135,000 || 145,000 || 160,000 || 175,000 || 185,000 || 195,000 || 205,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 0,000 || 1 200,000

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 137,210 || 147,210 || 162,110 || 177,010 || 187,010 || 197,010 || 206,970 || 1,770 || 1,570 || 1,170 || 0,670 || 1 219,710

Erasektorist pärit liikmete kogutoetus on sätestatud ühisettevõtet ECSEL käsitleva nõukogu määruse artikli 4 lõikes 2.

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

[1]               KOM(2011) 809 lõplik, 30.11.2011.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18.12.2006.

[3]               Määrus (EÜ) nr 72/2008, 4.2.2008, ELT L 30/21.

[4]               Määrus (EÜ) nr 74/2008, 4.2.2008, ELT L 30/52.

[5]               [Viide mitmeaastasele finantsraamistikule].

[6]               KOM(2011) 572 lõplik, 21.9.2011.

[7]               KOM(2010) 546 lõplik, 6.10.2010.

[8]               COM(2012) 341 final, 26.6.2012.

[9]               COM(2013) 298 final, 23.05.2013.

[10]             COM(2013) [...] (teatis, mis käsitleb avaliku ja erasektori partnerlust programmi „Horisont 2020” raames).

[11]             Jooksevhindades.

[12]             Summa on soovituslik ja sõltub eespool nimetatud eesmärgi jaoks eraldatud CNECTi lõppsummast.

[13]               ELT C (Euroopa Parlamendi arvamus), lk .

[14]               ELT C (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus), lk .

[15]               ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[16]               ELT L 400, 30.12.2006, lk 86.

[17]               KOM(2010)2020 lõplik.

[18]               ELT (raamprogramm „Horisont 2020”).

[19]               ELT (raamprogrammi „Horisont 2020” eriprogramm).

[20]               COM(2012) 341, 26.6.2012.

[21]               COM(2013) 298, 23.5.2013.

[22]             ELT L 30, 4.2.2008, lk 21.

[23]             ELT L 30, 4.2.2008, lk 52.

[24]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[25]             ELT (raamprogrammi „Horisont 2020” osalemis- ja levitamiseeskirjad).

[26]             ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

[27]             EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

[28]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[29]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2–5.

[30]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[31]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[32]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[33]               Nagu on viidatud finantsmääruse artikli 54 lõike 2 punktis a või b.

[34]               Jaotiste 1 ja 2 summad on ELi toetus (50 %) ühisettevõtte ECSEL halduskulude katmiseks. Ülejäänud 50 % panustavad erasektorist pärit liikmed, nagu on näidatud jaotises 3.2.5. Ajavahemiku 2014–2017 puhul tuleb lisada tabelisse jaotise 1 asjakohase ajavahemiku näitajatele jaotise 3.2.3.3 punktis d märgitud toetus avaliku ja erasektori partnerlusasutuse tegevuse järkjärguliseks lõpetamiseks 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku raames. Halduskulude kindlaksmääramisel lähtutakse ühisettevõtete ENIAC ja ARTEMIS puhul saadud kogemustest ning võetakse arvesse ülearustest funktsioonidest tulenevaid sääste. Ajavahemik 2021–2024 on lõpetamisetapp, kus uusi meetmeid ei käivitata.

[35]               Jaotiste 1 ja 2 maksete assigneeringud põhinevad kõikidel asjaomasel aastal ära kasutatud vastavatel kulukohustuste assigneeringutel, samal ajal kui jaotise 3 puhul määratakse need kindlaks tüüpilise 3-aastase projektipõhiste maksete rakendamise kava alusel, kus 50 % vahenditest kulub eelrahastamiseks (sellest pool projektikonkursi korraldamise aastal ja teine pool projektikonkursi korraldamise aastale järgneval aastal), 30 % teisel projektikonkursi korraldamise aastale järgneval aastal tehtavateks vahemakseteks, 10 % kolmandal projektikonkursi korraldamise aastale järgneval aastal tehtavateks vahemakseteks ja 10 % neljandal projektikonkursi korraldamise aastale järgneval aastal tehtavateks lõppmakseteks.

[36]               Jaotised 1 ja 2 sisaldavad 2020. aasta puhul asjaomase aasta kohustusi (1,170 + 0,800) ning ühisettevõtte ülejäänud tegutsemisperioodi (2021–2024) ajavahemiku algusesse toodud kohustusi (2021. aasta puhul 1,170 + 0,600; 2022. aasta puhul 0,970 + 0,600; 2023. aasta puhul 0,670 + 0,500 ja 2024. aasta puhul 0,370 + 0,300).

[37]               Töötajate arv 2020. aasta järgseks ajavahemikuks otsustatakse hiljem. Täistööajale taandatud personali kulud määratakse kindlaks AD palgaastmete ja AST palgaastmete töötajate iga-aastaste keskmiste kulude põhjal (vastavalt 131 000 eurot ja 70 000 eurot).

[38]               Väljundi keskmine kulu on ELi toetus väljundite rahastamisele.

[39]               Ühisettevõtte ECSEL väljundid on ELi ja liikmesriikide kaasrahastatavad teadus- ja innovatsiooniprojektid. Väljundite arv aastas on ümardatud näitaja, mis väljendab nimetatud summaga toetatavate projektide hinnangulist arvu.

[40]               Finantsmääruse artiklis 209 nimetatud avaliku ja erasektori partnerlusasutuste puhul on sellel tabelil teavitav otstarve.

[41]                      Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud.

[42]               Tegevusassigneeringutest rahastatava koosseisuvälise personali ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[43]               Peamiselt struktuurifondide, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfondi (EKF) puhul.

[44]               Finantsmääruse artikli 209 kohaste avaliku ja erasektori partnerlusasutuste puhul lisatakse see jaotis teavitamise otstarbel.

[45]               Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud.

[46]               Neid inimressursse kaasrahastatakse ühingute ARTEMISIA ja AENEAS toetustest (vt allpool          punkt d).

[47]               Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud.

[48]               ELi kogu rahaline toetus on võrdne 2013. aasta eelarves asutuse 2007.–2013. aasta tegevuste lõpuleviimiseks varem eraldatud summaga.

[49]             Vastav eelarverida on 09 04 01 03.

[50]               Summad ei sisalda ühingute AENEAS ja ARTEMISIA toetust ajavahemikus 2014–2017, mis on esitatud jaotise 3.2.3.3 punktis d.

[51]               Riikide kogutoetuse puhul on hinnangute põhjal olukord sama kui ELi toetuse puhul.