Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta /* COM/2013/0462 final - 2013/0214 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Pikaajaliste investeeringute näol on tegemist
pikaajalise kapitali investeerimisega, et rahastada nii materiaalset vara (nt
energia-, transpordi- ja sidetaristud, tööstus- ja teenindusrajatised,
elamumajandus ja kliimamuutusega võitlemise ning ökoinnovatsiooni tehnoloogiad)
kui ka immateriaalset vara (nt haridus ning teadus- ja arendustegevus), mis
annavad tõuke innovatsioonile ja konkurentsivõimele. Paljud sellised
investeeringud toovad kasu avalikkusele laiemalt, sest hädavajalike teenuste
toetamise ja elustandardi tõstmise kaudu loovad nad ühiskonnale tervikuna
suuremat kasu. Käesoleva ettepaneku eesmärk on aidata suurendada Euroopa Liidu
tulevikumajanduse pikaajalisteks investeeringuteks kättesaadavat
kapitalikogumit, et rahastada üleminekut arukale, jätkusuutlikule ja kaasavale
majanduskasvule. Selleks luuakse investeerimisvahendite uue vormina ELi
pikaajalised investeerimisfondid (EU Long Term Investment Funds) ehk ELTIFid.
Tänu varaklassidele, millesse ELTIFidel on lubatud investeerida, saavad ELTIFid
eeldatavasti pakkuda investoritele pikaajalist stabiilset tulu. Sobivad varad
liigitatakse alternatiivseteks investeeringuteks – neid varaklasse ei hõlma
börsil noteeritud aktsiate ja võlakirjade traditsiooniline määratlus. Kui
alternatiivsed investeeringud hõlmavad teadaolevalt kinnisvara, riskikapitali,
börsivälist noteerimata kapitali, riskifonde, börsil noteerimata äriühinguid,
raskustes äraühingute väärtpabereid ning kaupu, siis ELTIFide tähelepanu
keskmes on üksnes need alternatiivsed investeeringud, mis liigitatakse
pikaajalise vara klasside kategooriasse, mille edukas areng nõuab investoritelt
pikaajaliste kohustuste võtmist. Seega sobivad selleks kinnisvara, börsil
noteerimata äriühingud või taristuprojektid, kaubad aga mitte. Järelikult on selge vajadus tagada, et pikas
perspektiivis tehtavate investeeringute ees olevate takistustega tegeletaks
Euroopa Liidu tasandil. Eelkõige on see nii selliste varade puhul nagu
taristuprojektid, mis sõltuvad pikaajaliste kohustuste võtmisest. Nimetatud
varad sõltuvad osaliselt sellest, mida sageli nimetatakse pikaajaliseks
kapitaliks (patient capital). Sellist liiki investeeringut ei pruugi
olla võimalik tagasi võtta mitu aastat, kuid see on investeeritud nii, et oleks
võimalik tagada stabiilne ja prognoositav tulu. Tegemist on taristuprojektide,
investeeringutega inimkapitali või kontsessioonide andmisega. Pikaks ajaks
investeeritud kapitalist on reaalmajandusele kasu seepärast, et see tagab
ettevõtetele ennustatavad ja pidevad finantsvood ja loob uusi töökohti. End pikaajaliste kohustustega sidunud
investorid, näiteks kindlustusandjad ja pensionifondid, on väljendanud
valmidust investeerida pikaajalistesse investeerimisvaradesse. Samal ajal on
nad märkinud, et puuduvad kergesti kättesaadavad mehhanismid investeeringute
koondamiseks (nt investeerimisfondid), mis hõlbustaks juurdepääsu seda liiki
investeeringutele. Seega on kõnealused investeerimisvõimalused avatud ainult
vähestele väga suurtele investoritele nagu suured pensionifondid või
kindlustusandjad, kellel on omavahendite arvel võimalik välja anda ja võtta
piisavalt suuri varalisi kohustusi. See omakorda on tõkkeks väiksematele
investoritele (kohalikud pensioniskeemid, kohalikud omavalitsused,
vabakutseliste isikute või ettevõtete käivitatud täiendavad pensioniskeemid),
kes vastasel juhul võiksid saada kasu oma investeeringute hajutamisest.
Selliste investorirühmade puudumine omakorda välistab reaalmajanduse
juurdepääsu rahastamisele, mis on tagatud kapitaliga. Samavõrd oluline oleks
asjaolu, et ka üksikud jaeinvestorid võiksid tulevikukohustuste täitmisel
(kodulaenud, investeeringud haridusse või olulise rekonstrueerimise
rahastamine) saada kasu pikaajaliste investeerimisfondide pakutavast
regulaarsest tootlusest. Seni on liikmesriikide vaheline õiguslik
killustatus takistanud suuremahuliste ja pikaajaliste kapitalikohustuste
võtmiseks vajalikke toiminguid, mida on vaja pikaajalise vara
investeerimiskogumite tõhusaks juhtimiseks. Kui ka riiklikul tasemel on
vahendid ja stiimulid olemas, ei ole need kooskõlas teiste liikmesriikide
võrreldavate algatustega. See takistab kapitali ja investeerimiskogemuse
koondamist, mis annaks fondidele mastaabisäästu ja oleks seega kasulik
investoritele. Teisalt puuduvad enamikus liikmesriikidest fondimudelid või
samaväärsed stiimulid pikaajaliste varaklasside kasutamiseks. Piiriüleste
investeerimisvahendite puudumine välistab investorite jaoks võimaluse nendel
turgudel pikaajalistesse varaklassidesse investeerida. Lõpptulemusena puudub lihtsalt kasutatav
mehhanism, mille kaudu saaks suunata pikaajalisi vahendeid reaalmajanduse
projektidesse, mis sellist rahastamist vajavad. See pidurdab pikaajalise
investeerimise arengut. Nõudluse puudumise tõttu ei toimu edasiminekut
investeerimisspetsialistide eksperditeadmistes. Saamata jääb mastaabisääst,
millega kaasneks pikaajalise investeerimisfondi tegevuskulude vähenemine. Lisaks võivad mahukad taristu- või
tööstustehnoloogiaprojektid vajada juurdepääsu kapitalikogumitele, mis ei ole
alati saadaval, kui kapitali kogutakse ainult ühes liikmesriigis.
Suuremahulistesse projektidesse võivad olla kaasatud äriühingud eri
liikmesriikidest. Kõigi rahastamismehhanismide puhul tuleb kõnealuse
killustatuse probleemiga tegeleda ning hõlbustada erinevate Euroopa Liidu riikide
investorite ja projektide juurdepääsu nendele. Seega on olemas vajadus lihtsustada
spetsiaalselt nende probleemide lahendamiseks ettenähtud rahastamismehhanismide
loomist. Selleks et mis tahes rahastamismehhanism oleks maksimaalselt tõhus,
peab kogu liidu investoritel olema sellele juurdepääs. Nende küsimustega
tegelemise tähtsust nimetati juba dokumendis „Ühtse turu akt II[1]. Selle dokumendi 12
põhieesmärgi hulgas on eesmärk edendada pikaajalist investeerimist
reaalmajandusse. Selle eesmärgi saavutamiseks tehti „Ühtse turu aktis II”
ettepanek töötada välja uued ELi eeskirjad, mis hõlbustavad piiriülest sellise
kapitali kogumist, mis on vajalik kulutõhusate investeerimisfondide tegevuseks,
mis on suunatud pikaajaliste investeerimisvõimaluste pakkumisele. Põhjalikumalt on seda käsitletud Euroopa
Komisjoni rohelises raamatus Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta,[2] milles kirjeldatakse pakkumise
ja nõudluse küsimusi kõigis rahastamisstruktuurides. Rohelises raamatus
kinnitatakse samuti vajadust võtta seoses investeerimisfondidega meetmeid, mis
on esitatud ka käesolevas ettepanekus, keskendudes samas laiemas kontekstis
vajadusele taaselustada reaalmajanduse rahastamist, parandades eri
rahastamisallikate kasutamist ja üldist paindlikkust. Selles osas võimaldab uus
ELTIF anda ettevõtetele lisaks kättesaadavatele pangalaenudele ka juurdepääsu
pangandusvälisele rahastamisele. Praegu domineerivad ELi investeerimisfondide
turul eurofondide (vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks
investeerimiseks loodud ettevõtjad) direktiivi alusel tegutsevad
investeerimisfondid, mis võeti esmakordselt kasutusele 1985. aastal.
Eurofondide valitsetavad varad ulatuvad nüüd 6697 miljardi euroni[3]. Eurofondide direktiiv hõlmab
mitmeid toote-eeskirju, mida kasutavad jaeinvestoritele kättesaadavad
investeerimisfondid, kuid tähelepanu keskmes on seal vabalt võõrandatavad
väärtpaberid, et tagada piisav likviidsus, mis vajaduse korral võimaldab
osakuid tagasi võtta Selle tulemusena ei ole eurofondidel võimalik panustada taristu-
ja muude projektide pikaajaliste kohustuste rahastamisse. Kuigi eurofondide
algatus ei tähenda tingimata seda, et ELTIFi loomine tekitab investorite hulgas
samasugust huvi (võttes arvesse, milline väärtus on likviidsetel vahenditel
paljude jaeinvestorite jaoks), on eurofondi edu tõestanud, et üle-euroopalistel
algatustel võib olla tugev mõju turu arengule ja investorite usalduse
võitmisele. Euroopa riskikapitalifondide (EuVECA) ja
Euroopa sotsiaalettevõtlusfondide (EuSEF) loomine aitab koos ELTIFiga rahastada
Euroopa majandust . Ent Euroopa riskikapitalifondid ja sotsiaalettevõtlusfondid
tegelevad ELi majanduse ühe spetsiifilise nišiga: riskikapitalist rahastatakse
alustavaid ettevõtjaid ja sotsiaalettevõtlusfondidest sotsiaalset mõju
taotlevaid ettevõtteid. ELTIFi ettepaneku puhul on lähenemisviis laiem
kui Euroopa riskikapitalifondide ja sotsiaalettevõtlusfondide puhul. Eesmärk on
tegelda väga erinevate pikaajaliste varaklassidega ning kavas on luua
investeerimisfond, mida saab müüa ka jaeinvestoritele. Sellest tulenevalt on
neil fondidel kolm põhitunnust: 1) konkreetsed toote-eeskirjad, milles
käsitletakse kõlblikke varasid ja nende hajutamist; 2) kõrged pädevusnõuded
nendele, kellel on lubatud ELTIFe valitseda ja turustada ning 3) ELTIFide
investeerimisperioodide ja investeeringute tagasivõtmise ootuste ühtlustamine. Toote-eeskirjade vajadus Eesmärk on, et uue ELTIFi raamistikuga luuakse
teine jaekliendile suunatud pass, mille puhul järgitaks järeleproovitud
eurofondide lähenemisviisi seoses tootespetsifikaatide ja riskide hajutamisega.
Investoritel on suur huvi võimaluse vastu investeerida pikaajalistesse
varaklassidesse, mille väärtus nende kestuse jooksul kas kasvab (väikesed ja
keskmise suurusega äriühingud) või mis toodavad korrapärast sissetulekut kogu
hoidmisaja jooksul (taristuvarad). Eriti kohalike omavalitsuste ja linnade
pensioniskeemid, väikesed ja suured äriühingud või vabad elukutsed näeksid
sellist vahendit hea meelega. Kuna sellised pikaajalised varafondid mitmes
liikmesriigis puuduvad, puudub nende riikide investoritel selline
investeerimisvõimalus. Piiriüleselt kehtiv pass lahendaks selle olukorra. Et rahuldada investorite sellised vajadused,
saab ELTIF investeerida iga liiki varadesse, millega ei kaubelda reguleeritud
turgudel. Kõnealused varad on mittelikviidsed ja juba ainuüksi sel põhjusel
võtab fond nende ostmisel pikaajalise kohustuse. Sama lugu on nendega, kes
investeerivad sellisesse fondi. Varad, millega ei kaubelda järelturul ja mille
omanikel kuluks ostja leidmiseks märkimisväärselt aega, on järgmised: 1)
investeeringud taristuprojektidesse, nt transpordi, energia või hariduse
valkdonnas; 2) investeeringud noteerimata äriühingutesse, praktikas enamasti
VKEd; 3) investeeringud kinnisvarasse, nt hooned või taristuvara otsene ost. Seega ainuüksi fakt, et varaga ei kaubelda
reguleeritud turul, liigitab selle pikaajalise vara hulka. Kõnealused varad on
mittelikviidsed juba üksnes seetõttu, et ilma avaliku kauplemiskohata on oma
varale ostja leidmine keeruline. Peale selle on sellised varad sageli
unikaalsed ja seega atraktiivsed ainult ostjatele, kes suudavad teatavaid
hoolsusmeetmeid ise rakendada ja on selles valdkonnas spetsialistid. Kui ELTIF
investeerib näiteks projektiäriühingusse, eeldab ta, et sellele ei ole
märkimisväärse aja jooksul võimalik kohe ostjat leida. Võttes arvesse loomuomast mittelikviidsust,
hoidutakse ELTIFi ettepanekus hoidmisaja eelnevast kindlaksmääramisest. Kuna
investeerimine pikaajalisse varasse nõuab suurt ettevaatlikust, ei tundu
minimaalse hoidmisaja ettekirjutamine olevat mõistlik. See tuleneb sellest, et
iga investeerimisotsus on erinev ja ELTIFi valitsejad saavad kõige paremini
otsustada, kui kaua varasse investeerida, et saada lubatud kasum. See on suur
erinevus võrreldes eurofondide valitsejatega, kes jälgivad makromajanduslikke
muutusi või päevakõikumisi börsil. Samuti tundub asjakohane anda
fondivalitsejatele teatav ajaline mänguruum pikaajaliste varade portfelli
koostamiseks. Seepärast lubatakse ettepanekuga koostada pikaajaliste varade
portfell viie aasta jooksul. Lisaks sellele lubatakse ettepanekuga
fondivalitsejatel investeerida kuni 30 % ELTIFi kapitalist likviidsetesse
väärtpaberitesse. Sellise likviidsuspuhvriga võimaldatakse ELTIFil juhtida
rahavoogusid portfelli koostamise ajal. See võimaldab fondivalitsejal juhtida
ülejäävaid summasid, mis n.ö tekivad investeeringute vahel, st ajal, mil
pikaajaline vara on müüdud, et paigutada vahendid teise varasse. Et saavutada investorite usaldus ja
õiguskindlus – eelkõige, kuid mitte ainult ELTIFi sihtrühma jaeinvestorite
jaoks – on esitatud kava jaoks vaja usaldusväärseid, kuid samas paindlikke
toote-eeskirju. Toote-eeskirjad on kõige sobivam viis, kuidas rahuldada välja
selgitatud pikaajalisi rahastamisvajadusi ning luua ELTIFidele ennustatav tooteprofiil.
Tegevusloa saanud ELTIFe on võimalik turustada nii kutselistele kui ka
jaeinvestoritele teistes liikmesriikides. ELTIF pakub investoritele võimalusi oma
investeerimisportfelli hajutamiseks. Varad, millesse kavandatud ELTIF võib
investeerida, on alternatiivsed, seega oma olemuselt täiesti erinevad paljude
investorite käes olevatest pigem traditsioonilistest börsil noteeritud
aktsiatest ja väärtpaberitest. Ehkki eurofondide tegevusraamistiku rangete
hajutamiseeskirjade kohaselt oleks ELTIFi kasutamine kulukas või isegi võimatu,
oleks mõistlikust varade mitmekesistamise tasemest siiski kasu. Kõnealune hajutamisest tulenev kasu kehtib
ühtviisi nii jae- kui ka institutsionaalsetele või „kogenud” investoritele, nt
ka varakatele eraisikutele. Kavandatud hästi läbimõeldud toote-eeskirju ja
nendega tagatavat investorikaitset on vaja selleks, et muuta ELTIF
jaeinvestoritele sobivaks. Fondivalitseja pädevus Vähese likviidsuse tõttu ja tingituna
asjaolust, et ELTIFi osalused pikaajalistes varaklassides on reguleeritud turul
noteerimata, kuuluvad kõik pikaajalised varad, millesse ELTIFil on lubatud
investeerida, „alternatiivsete investeeringute” kategooriasse (vt
alternatiivsete investeeringute kirjeldust eespool). Seetõttu on vaja, et
ELTIFe valitsevad ettevõtjad, kellele on alternatiivsete investeerimisfondide
valitsejate direktiivi (AIFMD) kohaselt antud tegevusluba alternatiivsete
investeeringute valitsemiseks ja turustamiseks. Seetõttu on kavandatud ELTIFi raamistikus
võetud aluseks tegevuslubade olemasolu, nagu on ette nähtud AIFM direktiiviga,[4] milles sätestatakse
üldeeskirjad alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, kes
haldavad oma vahendeid ja turustavad neid kutselistele investoritele. Lisatakse
konkreetsed pikaajaliste investeerimisvahendite toote-eeskirjad, nii et nii
kutselised kui ka jaeinvestorid, kes on huvitatud pikaajaliste
investeeringutega seotud tulust ja kasumiprofiilidest, tunnevad ELTIFid
hõlpsasti ära. Kavandatav ELTIFi raamistik tugineb AIFMD
piiriülestele sätetele, täiendades kutselistele investoritele suunatud
turustamist käsitlevat Euroopa passi passiga, mille abil võib ELTIFe turustada
jaeinvestorite. Kuna ELTIFe on lubatud müüa jaetarbijale, on vaja ka kõrgemal
tasemel tarbijakaitset, näiteks rangemaid ELTIFi tingimusi, mis keelavad
investeeringud varasse, mis võivad tekitada huvide konflikti, samuti on vaja
läbipaistvust käsitlevaid eeskirju, mille kohaselt nõutakse põhiteabe ja
konkreetsete turustustingimuste avalikustamist. Eespool toodut arvesse võttes peab selleks, et
ELTIF saaks tegevusloa, olema AIFMD kohane tegevusluba ka tema valitsejal.
Enamik varadest, kuhu ELTIF investeerib, peab määratluse kohaselt olema
pikaajaliselt hoitav vara. Investeeringute ülekontsentratsioon ühte varasse või
ettevõttesse tekitab investorile riski, mille juhtimine võib osutuda väga
keeruliseks. Selle riski maandamiseks peab ELTIF täitma hajutamise eeskirjade
nõudeid. Lisaks on kavas kehtestada piirangud tuletisinstrumentide kasutamisele
seoses ELTIFi varadega, samuti seatakse laenamise ülempiirid. Investeerimisperioodide ja investeeringu
tagasivõtmise aja ühtlustamine Varad, millesse ELTIF investeerib, on oma
olemuselt mittelikviidsed. See tähendab, et neid ei saa väga lihtsalt osta ega
müüa. Pikaajalise vara järelturg ei pruugi olla usaldusväärne – see asjaolu
võib raskendada nende hindamist ja müüki. Mittelikviidsete varade olemus ei ole
iseenesest probleem ja ELTIFi käsitleva ettepaneku eesmärk on luua
investeerimisvahend, mis sobib sellistele varadele. AIFMD nõuded käsitlevad ka nimetatud
küsimusi, näiteks seoses hindamisega või nõudega, et valitsejatel peavad olema
kehtestatud asjakohased hindamispõhimõtted ja -mehhanismid. Varade mittelikviidne iseloom võib muuta
fondide jaoks keerulisemaks investorite investeeringu tagasivõtmistaotluste
rahuldamise enne seda, kui saabub investeeringu objektiks oleva vara või
projekti valmimise eeldatav tähtaeg. Samuti võib raha ELTIFi peaeesmärgist –
investeerida pikaajalistesse varadesse – eemale suunata ka vajadus hoida
likviidseid varasid, et täita tagasivõtmistaotlused. Lisaks tekitaks
investeeringu ennetähtaegse tagasivõtmise võimalus (st enne fondiinvesteeringu
eluea lõppu) vajaduse võõrandada vara, et rahuldada tagasivõtmistaotlused.
Eksisteerib oht, et nimetatud varasid tuleb müüa kiirmüügi hinnaga, mis on
tunduvalt madalam kui fondivalitseja hinnanguline vara väärtus tingimustes, kus
sundmüüki ei rakendata. Selline müük võiks vähendada ka mis tahes tuluvoogu,
mida makstakse teistele investoritele, kes jätkuvalt säilitavad oma
investeeringu ELTIFis. Seetõttu ei paku ELTIFid investoritele investeeringu
ennetähtaegse tagasivõtmise võimalust. Selline lähenemisviis kõrvaldab fondist
väljuvate ja ülejäänud investorite vahelised võimalikud huvide konfliktid. ELTIF kombineerituna AIFMDga tagab tugeva
valitsemis- ja tooteraamistiku, mille eesmärk on pakkuda investoritele
kindlustunnet, et nende investeeringuid juhitakse hoolikalt, asjatundlikult ja
ausalt. Selleks et vältida põhjendamatuid ootusi fondi likviidsusele, tuleb
sõnaselgelt juhtida tähelepanu asjaolule, et investeeringute eluea jooksul ei
ole lubatud investeeringut tagasi võtta. ELTIFi laiendamine jaeinvestoritele
tagab ka kõige laiema võimaliku kasutatava kapitalikogumi. Lisaks pikaajalisse varasse tehtud
investeeringuga seotud mittelikviidsuse preemiat võib saada üksnes juhul, kui
ELTIFi fondivalitsejal on vabadus osaleda projektides märkimisväärse aja
jooksul, tundmata seejuures pidevat investeeringu tagasivõtmise survet. Nagu
mõjuhinnangus märgitud, peaks pikaajalistesse varadesse investeerimisel olema
mittelikviidsuse preemia saamiseks hoidmisperiood 10–20 aastat. Näiteks 14-aastase
perioodi jooksul hinnatuna ületas kinnisvarasse investeerimise aastane
tootlikkus 12,71 % nii S&P 500 aktsiaindeksit (10,94 %) kui ka
keskmist võlakirjaindeksit (7,70 %). Ka soodus riskikapitalifondide
tootlikkus USAs (aastane tootlikkus 16,5 %) võrrelduna S&P 500-ga (11,2 %)
on saavutatav üksnes siis, kui investeerimisperiood on 20 aastat. Pikaajalistesse varadesse investeerimise
positiivse tootlikkuse hindamisel tuleks arvesse võtta ka sellega kaasnevat
riski. Nii nagu traditsioonilisel investeerimisel aktsiatesse ja
võlakirjadesse, on ka siin loomulikult risk kaotada kogu kapital. Kuid mis
eristab pikaajalisi varasid reguleeritud turul vabalt võõrandatavatest
väärtpaberitest, on nende mittelikviidsuse risk. Vastandina aktsiatele
ja võlakirjadele, mida on reguleeritud turul enamasti lihtne müüa, puudub
pikaajalistel varadel likviidne järelturg ja sageli on vaja kuid või aastaid,
et sellist vara müüa. Just sel põhjusel nähakse ettepanekuga ette, et ELTIFi
valitud eluiga peab olema piisavalt pikk, et võimaldada projekti, äriühingu või
kinnisvara piisavalt hoolikat valikut ja sellega pikaajalist seotust. Nende asjaolude tõttu peab tulevane fondipass
pakkuma fondivalitsejale piisavalt paindlikkust varade valikul ja nende
loovutamisele eelneva hoidmise aja kindlaksmääramisel. See selgitab, miks
ettepanekus ei nähta ette investeerimisvarade hoidmise aega või ELTIFi enda
eluiga. Seega peaks uus ELTIF olema paindlik nii
investeerimispoliitika kui ka hoidmisaja seisukohast. Eesmärk on
meelitada ligi piisav hulk fondivalitsejaid, kes pakuvad investeerimisvahendit
piiriüleselt, mis omakorda meelitab ligi piisava hulga varasid ja investoreid.
Seepärast peaks fondi eluiga vastama selle vara konkreetsele profiilile,
millesse investeeritakse. See mõjutab investeeringu tagasivõtmise võimalusi,
mida selline fond saab reaalselt pakkuda. Kogemus avatud pikaajaliste
investeerimisfondidega riiklikel turgudel näitab, et fond ei saa pakkuda
tagasivõtmise võimalust, kui investeeritakse ettepanekus käsitletavatesse
pikaajalistesse varadesse. Fondi ja selle investeerimisvarade kestuse
ühildamine on parim võimalik lähenemisviis, et tagada fondivalitsejatele
võimalus investeerida pikaajalist kohustust eeldavatesse varadesse ja rahastada
seeläbi majandust. Investeeringu tagasivõtmise võimaluse pakkumine varasemas
järgus halvendab alati fondi pikaajalisi väljavaateid; See vähendaks fondi
atraktiivsust enamiku pensioniskeemide investorite silmis, kes soovivad
pikaajalist ja kindlat sissetulekut, mitte aga investeeringu varase
tagasivõtmise võimalust. Siiski ei tähenda see, et investorid ei saaks
investeeringut enne ELTIFi eluea lõppu välja võtta. Mitmed edukad
liikmesriikide pikaajalised fondid, mida käsitleti komisjoni mõjuhinnangus, on
börsil noteeritud äriühingud. See võimaldab investoritel kaubelda fondi
aktsiate või osakutega järelturul. Kui pikaajaline investeerimine peaks
tõesti muutuma väikeste investorite hulgas või laiemalt jaeturul atraktiivseks,
on järelturud peamiseks kohaks, kus osta või müüa pikaajalise fondi osakuid. ELTIFid on investeerimistooted
finantsinstrumentide turgude direktiivi (MiFID) tähenduses[5] ning seega kohaldatakse nende
suhtes kõiki selle direktiivi nõudeid seoses turunduse, müügi ja
avalikustamisega. Kavandatav uus ELTIF on kättesaadav
investoritele turustamiseks kogu Euroopa Liidus. Seepärast on oluline, et
investorid võiksid usaldada, et saadav kaitse on sama sõltumata fondivalitseja
päritolust. Seepärast on seadusandliku õigusakti ettepanek määrus, kuna sellega
on kõige paremini võimalik kehtestada ühtsed, selged ja otse kohalduvad
eeskirjad kogu liidus. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA
KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED 2.1. Konsulteerimine huvitatud
isikutega 2012. aasta keskel alustas Euroopa Komisjon
ulatuslikke konsultatsioone eri organisatsioonide esindajatega.
Konsultatsioonid on toimunud kahe- ja mitmepoolsete kohtumiste vormis,
kirjaliku avaliku konsultatsioonina varade valitsemise küsimustes,[6] sealhulgas pikaajalised
investeeringud, ning täiendava küsimustiku vormis, mis saadeti huvitatud
isikutele. Komisjoni talitused said pikaajalisi investeeringuid käsitlevatele
küsimustele 65 vastust. Hiljem saadetud küsimustikule saadi 50 vastust.
Täiendavad kahepoolsed arutelud peeti fondivalitsejatega, kes tegutsevad
taristute ja pikaajalistel turgudel, samuti fondivalitsejate ühenduste ning
jae- ja institutsionaalsete investorite esindajatega. 2.2. Mõju hindamine Kooskõlas oma parema õigusloome poliitikaga
hindas komisjon poliitikavalikute mõju. Need hõlmasid erinevaid
poliitikavalikud, ulatudes meetmete võtmata jätmisest kuni pikaajaliste
varaklasside liitmiseni olemasoleva eurofondide raamistikuga, ainult
kutselistele investoritele mõeldud investeerimisvahendi loomiseni või kõigile
investoritele avatud investeerimisvahendi loomiseni, nii investeeringu
tagasivõtmise õigusega kui ilma selleta. Kõiki neid võimalusi analüüsiti üldise
põhimõtte alusel, et Euroopa reaalmajanduse pikaajaliseks rahastamiseks
kasutatavad kapitalivood suurenevad ja ühtne turg muutub ühtsemaks. Kuid ka
igal uuel investeerimismehhanismil peab olema selline raamistik, et eesmärk
luua fondivalitsejatele mastaabisäästu ja parandada valikut ei oleks vastuolus
vajadusega kõiki investorite kategooriaid teavitada ja tagada neile asjakohane
kaitse. Valituks osutus poliitikavalik, mille kohaselt
luuakse pikaajaline investeerimisfond, mis on avatud nii kutselistele kui ka
jaeinvestoritele. Juhindudes pikaajaliste varaklasside mittelikviidsetest
omadustest, ei anta investeeringu tagasivõtmise õigust enne fondi eluea
lõppemist. Kavandatava ELTIFi omadused võimaldavad ELTIFile juurdepääsu
võimalikult erinevatele investoritele. Sel moel oleks selliste investeeringute
tegemiseks koondatud kapital maksimaalne. ELTIFide suhtes kohaldatakse
toote-eeskirju, mille eesmärk on tagada piisav hajutatus, lahendada võimalikud
huvide konfliktid, suurendada kulude läbipaistvust ning piirata
tuletisinstrumentide ja finantsvõimenduse kasutamist. Need omadustega tagataks
jaeinvestoritele investorikaitse. Varade tagasivõtmise õiguse puudumine fondi
eluea jooksul võimaldab rohkem investeerida mittelikviidsetesse varadesse.
Ühtlasi näitab investeeringu tagasivõtmise õiguse puudumine jae- ja
kutselistele investoritele selgelt võetud kohustuse pikaajalist laadi. Arvestatud on mõjuhindamise komitee esitatud
kommentaaridega, mis edastati nende 31. mai 2013 arvamuses. Probleemi
kirjeldati täpsemalt, et selgitada käsitletava probleemi ulatust ja ettepaneku
ajastust. Samuti on parandatud valikuvõimaluste, aga ka eelistatud valiku
tõhususe analüüsi kirjeldust. Mõjuhinnangus selgitatakse nüüd üksikasjalikumalt
ka seda, miks ettepanek erineb mõnest seisukohast, mille teatavad sidusrühmad
esitasid konsultatsiooniprotsessi käigus. Eelkõige tugevnes arutelude käigus
seisukoht välistada investeeringu tagasivõtmise õigus, seda nii investorite
kaitse seisukohast kui ka investorite hulgas uue valikuvõimaluse prognoositud
kasutuselevõtu seisukohast. Kui tagasivõtmise õigus jääb kehtestamata, väheneb tõenäosus,
et teatavad jaeinvestorid sellisesse fondi investeerivad, ent selliste õiguste
tagamisega seotud riskid võivad kahjustada fondi mudelit, kuna investeeringute
väiksem tõhusus täiendava likviidsuse tagamiseks vähendaks jaeinvestorite
täiendava nõudluse mõju. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 3.1. Õiguslik alus ja õigusliku
vormi valik Määruse õiguslik alus on ELi toimimise lepingu
artikli 114 lõige 1, mille alusel luuakse ühtlustatud sätted, mille eesmärk on
siseturu toimimine. Toote usaldatavusnõuetega kehtestatakse pikaajalisse
varasse investeerivate fondidega seotud riskide piirväärtused. Need eeskirjad
ei reguleeri juurdepääsu varade valitsemisele, vaid reguleerivad viisi, kuidas
valitsemist rakendatakse, et tagada investorite kaitse ja finantsstabiilsus.
Eeskirjad toetavad siseturu nõuetekohast toimimist. Selleks et järgida siseturu terviklikkuse
eesmärki, loob kavandatav õigusakt ELTIFide õigusraamistiku, mille eesmärk on
tagada, et selliste fondide suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju kogu ELis ja
et nad on äratuntavad investoritele kogu ELis. Kavandatava määruse eesmärk on
luua tugev, kuid paindlik reeglistik, mis kõige paremini sobib kõnealuste
investeeringute pikaajalise laadiga. Kavandatud eeskirjad peaksid samuti tagama
võrdsed võimalused erinevate pikaajaliste investeerimisfondide valitsejatele.
Seega ühtlustatakse käesoleva õigusakti eelnõuga kõigi asjaomaste
investeerimisfondituru osalejate tegutsemise tingimused, millest saavad kasu
kõik investorid, ning tagatakse ühtse finantsteenuste turu tõrgeteta toimimine. Määrust peetakse kõige sobivamaks õigusaktiks
ühtsete nõuete kehtestamiseks, mis käsitlevad muu hulgas investeerimiskõlblikke
varasid, portfelli koosseisu, hajutamiseeskirju, tagasivõtmise poliitikat,
samuti pikaajaliste investeeringutega tegeleda kavatsevate fondide tegevusloa
eeskirju. Kõnealuste toote-eeskirjade eesmärk on tagada ELTIFide tegevuse
tõhusus. Tegevuse alustamist ELTIFi valitsejana reguleeritakse alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejate direktiivis (AIFMD). Fondivalitsejate tegevus
peab jätkuvalt vastama AIFMD nõuetele, kuid pikaajalisi investeerimistooteid
reguleeritakse lisaks AIFMD nõuetele kavandatud määrusega. 3.2. Subsidiaarsus ja
proportsionaalsus Riiklikud reguleerivad lähenemisviisid on oma
olemuselt piiratud vastava liikmesriigiga. ELTIFi tooteprofiili reguleerimisega
ainult riigi tasandil kaasneb oht, et eri investeerimistooteid võidakse müüa
pikaajaliste investeerimisfondide erinevate omadustega toodetena. See tekitaks
investorite seas segadust ja takistaks liidu tasandil nende fondivalitsejate
jaoks ühtsete tingimuste loomist, kes pakuvad ELTIFe kutselistele ja/või
jaeinvestoritele. Kuna varade valitsemise sektor on sisuliselt
piiriülene, kaasneb ELTIFi turu praeguse killustatusega selle sektori ebaefektiivsus.
Kavandatav ELTIFi hõlmav ühtne ja jätkusuutlik raamistik oleks Euroopa
majanduse pikaajalise rahastamise allikaks. Uus raamistik tagab eri projektide
ja sektorite rahastamise ning pakub pikaajalistele investoritele vastutasuks
stabiilseid tuluallikaid. Sellepärast ongi vaja kogu Euroopat hõlmavat ELTIFi
turgu, ning kavandatav õigusakt on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5
lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega, samuti subsidiaarsuse ja
proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva teise protokolliga. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4
sätestatud proportsionaalsuse osas on eelnõus leitud sobiv tasakaal meetme
avaliku huvi ja kulutõhususe vahel. Kavandatud reeglite eesmärk on luua ühtne
toode, mille vastu on suur avalik huvi ja milles kehtestatakse alus ühisele,
konkurentsivõimelisele ja majanduslikult tõhusale ELTIFi turule kogu liidus.
Eri osalistele kehtestatavaid nõudeid kaaluti hoolikalt. Kus vähegi võimalik,
on nõuded formuleeritud miinimumnõuetena (nt emitendi hajutamispiirangud) ja
regulatiivseid nõudeid on kohandatud nii, et need ei häiriks praegu
kasutatavate ärimudelite toimimist. Eelkõige sobivad kavandatavas määruses
pakutavad kombineeritud parameetrid pikaajaliste investeeringute puhul ja
konkreetsetele investorite rühmadele, võttes täielikult arvesse turvalisust ja
usalduskaalutlusi, mis on seotud ELTIFide suunitlusega. Seega ei lähe ettepanek
kaugemale sellest, mis on vajalik, et saavutada ELTIFi ühine õigusraamistik,
ning samal ajal lahendatakse sellega toote usaldusväärsust mõjutavaid
regulatiivseid küsimusi. 3.3. Ettepaneku üksikasjalikud
selgitused Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide
(ELTIF) määruse eelnõu koosneb seitsmest peatükist. 3.3.1. Peatükk I – Üldsätted
(artiklid 1–6) I peatükk hõlmab üldeeskirju, nagu kavandatava
fondiraamistiku reguleerimisese ja -ala, mõisted, ELTIFidele tegevusloa andmise
menetlus (fondi tasandil) ning kavandatava määruse koosmõju kehtivate
alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate eeskirjadega, mis on
sätestatud direktiivis 2011/61/EL (AIFMD). Artiklis 1 täpsustatakse määruse
reguleerimisese ja piiritletakse reguleerimisala. Kinnitatakse, et määruses
olevad nõuded on ammendavad, välistades seeläbi tegevusruumi teha riiklikul
tasandil mingeid „parandavaid kohandusi”. Artikkel 2 hõlmab olulisi mõisteid,
mida on vaja kavandatava määruse ühetaoliseks kohaldamiseks. Artikli 3 kohaselt
peab Euroopa Liidus tegutsevatel AIFidel olema määruse eelnõus sätestatud
tegevusluba, et ELTIFe kõikjal liidus turustada või valitseda. Euroopa
pikaajalisteks investeerimisfondideks (ELTIFd) võib nimetada neid ELi AIFe, mis
vastavad määruse eelnõu määratlusele. See tähendab, et alternatiivse varaklassi
valitseja, kes tahab valitseda või müüa pikaajaliste varadega tegelevaid fonde
ilma käesolevas eelnõus viidatud eesmärgita, ei ole kohustatud täitma selle
määruse eelnõus sätestatud tingimusi. Artiklis 4 sätestatakse ELTIFidele
tegevuslubade andmise ühtlustatud menetlus ning artiklis 5 sätestatakse
tegevuslubade väljaandmise tingimused. Artiklis 6 kirjeldatakse kehtiva AIFMD
nõuete ja määruse eelnõu koostoimet, sisuliselt täpsustades, et ELTIFi
valitseja vastutab määruse järgimise eest. 3.3.2. II peatükk – Kohustused seoses
ELTIFide investeerimispoliitikaga (artiklid 7–15) II peatükk käsitleb selliseid ELTIFile lubatud
investeerimispõhimõtteid nagu kõlblikud investeeringud, portfelli koosseis ja
hajutamine, huvide konflikt, kontsentratsiooni ja laenuvõtmist. Artiklis 7 sätestatakse, et II peatüki
tähenduses käsitatakse iga ELTIFi investeerimisüksust eraldi ELTIFina. Artiklis 8 kirjeldatakse kahte liiki
finantsvara, kuhu ELTIF võib investeerida: pikaajalised varad ja direktiivi 2009/65/EÜ
(eurofondide direktiiv) artikli 50 lõikes 1 loetletud varad. Kuid ELTIF ei
tegele varade lühikeseks müügiga, ei võta positsioone seoses kaupadega ,
väärtpaberite laenuks andmise või väärtpaberite laenamisega, repotehingute ega
tuletisinstrumentidega, välja arvatud juhul, kui neid instrumente kasutatakse
riskide maandamiseks. Artiklis 9 täpsustatakse pikaajaliste varade
kõlblikkuse tingimusi, näiteks eri liiki vahendeid, mida kasutada juurdepääsuks
kvalifitseeruvatele portfelliettevõtjatele, investeeringuid teiste ELTIFide
osakutesse või aktsiatesse ja osalust reaalvaras, nt kinnisvaras, laevades või
lennukites. Artiklis 10 on sätestatud tingimused, millele peab ettevõtja
vastama, et saada kvalifitseeritud portfelliettevõtjaks. Kvalifitseeritud
portfelliettevõtja peaks olema börsil noteerimata, tema alaline tegevuskoht
peaks olema ELis ja tegevuse eesmärk on taristuprojektide, äriühingute või
kinnisvara, laevade ja lennukite rahastamine. See ei tohiks toimuda ühiseks
investeerimiseks loodud ettevõtjate vormis. Artiklis 11 käsitletakse ELTIFi valitseja
üldeeskirja huvide konflikti lahendamiseks. Fondi valitsejal ei tohi olla
isiklikku huvi pikaajalise vara suhtes, millesse ELTIF on investeerinud. Artiklis 12 on sätestatud ELTIFi iseloomustava
portfelli koosseisu üksikasjalikud eeskirjad. See hõlmab ka hajutamise
eeskirjade nõudeid, mida peavad kõik ELTIFid järgima seoses sobivate
investeerimisvaradega, nt maksimaalse riskipositsiooni eeskirjad, mis ELTIFil
võivad olla ühe vastaspoole suhtes. Artiklis 13 sätestatakse investeeringu
piirnormid, mida ELTIF võib hoida ühes emitendis (kontsentratsiooni
piirmäärad). Artiklis 14 sätestatakse tingimused, mille alusel ELTIF võib
laenata raha. Artikkel 15 hõlmab sätteid portfelli koosseisu kohaldamise kohta
ja hajutamiseeskirju, võetakse arvesse ELTIFi eluea eri etappe. 3.3.3. III peatükk – ELTIFi aktsiate
või osakute tagasivõtmine, nendega kauplemine ja väljalaskmine ning tulu
jaotamine (artiklid 16–20) III peatüki teemaks on ELTIFide investeeringu
tagasivõtmise poliitika, võimalus kaubelda ELTIFi osakutega järelturul, uute
aktsiate või osakute väljalaskmine, ELTIFi varade võõrandamine ja tulude
jaotamine ELTIFi investorite vahel. Artikkel 16 keelab ELTIFil pakkuda
tagasivõtmise õigust investoritele enne ELTIFi eluea lõppemist. Eluiga on
määratletud ELTIFi tingimustes ja see vastab ELTIFi üksikute varade kestusele
ja pikaajaliste investeeringute eesmärkidele. Artiklis 17 nähakse ette ELTIFi osakute või
aktsiatega kauplemine reguleeritud turgudel, samuti ELTIFi osakute vaba
ülekandmine kolmandatele isikutele. Artikkel 18 hõlmab ELTIFi uute aktsiate või
osakute väljalaskmise tingimusi, nagu eelpakkumine olemasolevatele
investoritele, mil väljalaskehind on madalam kui ELTIFi fondiosaku puhasväärtus
(NAV). Artiklis 19 käsitletakse varade võõrandamise menetlust, mille peavad
vastu võtma kõik ELTIFid. Artiklis 20 sätestatakse ELTIFi varadelt teenitud
tulu jaotamise eeskirjad ja kehtestatakse nõue näha ELTIFi fonditingimustega
ette kasumijaotuspoliitika. 3.3.4. IV peatükk – Läbipaistvuse
nõuded (artiklid 21–22) IV peatükk hõlmab läbipaistvuse nõudeid, mida
tuleb kohaldada ELTIFide tutvustamisel investoritele. Artiklis 21 nõutakse investorile esitatava
põhiteabe ja prospekti avaldamist enne ELTIFi turustamist jaeinvestoritele.
Prospekt ja mis tahes muu turundusmaterjal peab investoreid teavitama ELTIFi
pikaajaliste investeeringute erisustest. Artikliga 22 kohustatakse ELTIFi
valitsejat investoritele üksikasjalikult avalikustama kõik fondiga seotud
kulud. 3.3.5. Peatükk V – Turundus (artiklid
23–25) V peatükk hõlmab eeskirju, mida kohaldatakse
ELi AIFi valitseja suhtes ning mida kohaldataks ELTIFi osakute või aktsiate
turustamisel kutselistele ja jaeinvestoritele. Artiklis 23 nõutakse ELTIFide valitsejatelt
vahendite omamist igas liikmesriigis, kus nad kavatsevad oma ELTIFe turustada.
Artiklis 24 sätestatakse lisanõuded, mida fondivalitsejad peavad täitma
selleks, et turustada fondi jaeinvestoritele. Artiklis 25 tuginetakse
alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivis sätestatud
teavitamise korrale, millega lubatakse ELTIFide valitsejatel turustada ELTIFide
osakuid või aktsiaid investoritele nii oma päritoluliikmesriigis kui ka
võimalikus vastuvõtvas liikmesriigis. 3.3.6. Peatükk VI – Järelevalve
(artiklid 26–29) VI peatükis sätestatakse ELTIFide järelevalve
suhtes kohaldatavad eeskirjad. Artiklis 26 täpsustatakse vastavalt ELTIFi
pädevate asutuste ja ELTIFi valitseja rolli. Artiklis 27 sätestatakse, et
eurofondide ja alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate direktiivide
kohaseid pädevate asutuste volitusi tuleks rakendada ka seoses määruse
ettepanekuga. Artiklis 28 osutatakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)
volitustele ning artiklis 29 kehtestatakse järelevalveasutuste koostöö. 3.3.7. VII peatükk – Lõppsätted
(artiklid 30–31) VII peatükis on sätestatud kavandatud
eeskirjade toimimise läbivaatamise eeskirjad, mille koostab komisjon, samuti
määruse ettepaneku jõustumine. 4. MÕJU EELARVELE ELTIFi määruse mõju eelarvele on esitatud
ettepanekule lisatud finantsselgituses. 2013/0214 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide
kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[7],
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Pikaajaline rahastamine on
oluline vahend, millega suunata Euroopa majandus jätkusuutliku, aruka ja kaasava
kasvu teele ning kujundada tulevast majandust nii, et see oleks süsteemsetest
riskidest vähem haavatav ja vastupanuvõimelisem. Euroopa pikaajalised
investeerimisfondid (ELTIF) pakuvad pikaajalist rahastamist erinevatele
taristuprojektidele või börsil noteerimata püsivalt tegutsevatele
äriühingutele, kes annavad välja omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja
ei ole hõlpsalt tuvastatav. Rahastades selliseid projekte, toetavad ELTIFid
seega Euroopa Liidu majanduse rahastamist. (2) Nõuete osas võivad ELTIFid
tagada püsiva sissetuleku doonoritele nagu pensionifondide haldurid,
kindlustusseltsid ja muud üksused, kes võtavad regulaarseid ja korduvaid
kohustusi. Kuigi ELTIFid pakuvad vähem likviidsust kui vabalt võõrandatavad
väärtpaberid, võivad need tagada püsiva tuluvoo ka erainvestoritele, kes
sõltuvad korrapärastest rahavoogudest, mida ELTIFil on võimalik toota. Neile
investoritele, kellel puudub püsiv tuluvoog, võivad ELTIFid pakkuda ka head
võimalust teenida kapitali väärtuse pikaajalise kasvu pealt. (3) Projektide rahastamine, nt
transporditaristute, energiatootmise või -jaotuse, sotsiaaltaristu (eluasemed
või haiglad), vahendite ja energia tarbimist vähendava uue tehnoloogia või
süsteemide kasutuselevõtmise või VKEde edasiarendamise projektide rahastamine
võib olla liiga väike. Finantskriis on näidanud, et pankade rahastamise
täiendamiseks muude kapitaliturgudel paremini mobiliseeritavate
rahastamisallikate kasutamine võiks lahendada rahastamise puudujääke, ELTIFil
võib selles osas olla täita oluline roll. (4) Samal ajal kui erainvestorid
võivad olla huvitatud investeerimisest ELTIFisse, välistab enamiku pikaajaliste
investeerimisprojektide mittelikviidne laad selle, et ELTIF saaks oma
investoritele pakkuda võimalust oma osalust regulaarselt tagasi võtta.
Erainvestori võetud kohustus seoses sellistesse varadesse tehtud
investeeringuga kestab oma olemuse tõttu investeerimisperioodi lõpuni.
Järelikult tuleks ELTIFide tegevus korraldada nii, et enne ELTIFi eluea
lõppemist osaluse korrapärase tagasivõtmise võimalust ei pakuta. Kolm aastat
pärast käesoleva määruse vastuvõtmist koostatavas aruandes uuritakse, kas
kõnealuse nõudega on saavutatud loodetud tulemused seoses ELTIFi turustamisega
või kas piiratud juhtudel teatavatele üksikutele jaeinvestoritele võimaluse
andmine osakud või aktsiad tagasi võtta enne ELTIFi eluea lõppu võib aidata
suurendada ELTIFi turustamist jaeinvestoritele. (5) Pikaajalised varaklassid
käesoleva määruse tähenduses peaksid koosnema börsil noteerimata äriühingutest,
kes lasevad välja omakapitali- või võlainstrumente, millele ei ole lihtne kohe
ostjat leida. Käesolev määrus peaks hõlmama ka reaalvara, mis eeldab alguses
suuri kapitalikulutusi. (6) ELTIFide eeskirju sätestava
määruse puudumisel võidakse riigi tasandil vastu võtta erinevaid meetmeid, mis
võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, mis tulenevad investeeringute kaitse
meetmete erinevustest. Erinevad nõuded portfelli koosseisu, hajutamise ja
kõlblike varade suhtes, eelkõige kaupadesse investeerimise suhtes, piiravad selliste
fondide piiriülest turustamist, mis keskenduvad börsil noteerimata
äriühingutele ja reaalvarale, kuna investorid ei saa kergesti võrrelda neile
pakutud erinevaid investeerimisettepanekuid. Erinevad riigi tasandi nõuded
toovad kaasa ka investorite erineval tasemel kaitse. Peale selle põhjustavad
erinevatest riigi tasandi nõuetest tulenevad investeerimismeetodid, nagu
lubatud laenutase, tuletisinstrumentide kasutamine, lühikeseks müügi suhtes
kohaldatavad eeskirjad või väärtpaberite rahastamise tehingud, lahknevusi
investorite kaitse tasemes. Lisaks takistavad erinevad tagasivõtmise ja/või
hoidmisaegade nõuded noteerimata varasse investeerivate fondide piiriülest
müüki. Need erinevused võivad kõigutada investorite usaldust sellistesse
fondidesse investeerimise kaalumisel ja vähendada oluliselt investorite ringi,
kes valivad paljude pikaajaliste investeerimisvõimaluste vahel. Seega on
käesoleva määruse puhul sobiv õiguslik alus aluslepingu artikkel 114, nagu seda
on tõlgendanud Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas. (7) Kogu Euroopa Liidus tuleb
kindlustada ühtsed eeskirjad, et ELTIFide tooteprofiil oleks ühtne kogu liidus.
Siseturu ladusaks toimimiseks ja investorite kõrgetasemelise kaitse huvides on
vaja kehtestada ELTIFide tegevuse ühtsed eeskirjad, eelkõige ELTIFide portfelli
koosseisu ja investeerimisvahendite osas, mida neil on lubatud kasutada
positsiooni võtmiseks noteerimata äriühingutes ja reaalvaras. ELTIFi portfelli
ühtseid eeskirju on vaja ka selleks, et ELTIFidel, mille eesmärk on tagada
investoritele regulaarne sissetulek, oleks tagatud pideva rahavoo säilitamiseks
sobivate investeerimisvarade hajutatud portfell. (8) On oluline tagada, et
ELTIFide tegevuse määratlust, eelkõige seoses ELTIFide portfelli koosseisu ja
investeerimisvahenditega, mida neil on lubatud kasutada, kohaldatakse otse
ELTIFide valitsejatele ja seetõttu tuleb kõnealused uued eeskirjad võtta vastu
määrusena. Ennetades riigi tasandi nõuete erinevust, tagab see ka ühtsed
tingimused nime ELTIF kasutamisele. ELTIFi valitsejad peaksid järgima samu
eeskirju kogu ELis, et suurendada investorite usaldust ELTIFide vastu ja tagada
selle nime kestev usaldusväärsus. Samas väheneb ühtsete eeskirjade
vastuvõtmisega ELTIFi suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete keerukus. Ühtsete
eeskirjadega vähenevad ka valitsejate kulud, mis on seotud erinevate riigi
tasandi nõuetega, millega reguleeritakse fonde, mis investeerivad börsil
noteerimata äriühingutesse ja võrreldava reaalvara klassidesse. See kehtib
eriti fondivalitsejate puhul, kes soovivad kaasata kapitali piiriüleselt.
Samuti aitab see kõrvaldada konkurentsimoonutusi. (9) Uued eeskirjad ELTIFide kohta
on tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta
direktiiviga 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta
ning millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ
) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010,[8]
kuna see direktiiv on liidus alternatiivsete investeerimisfondide (AIF)
valitsemise ja turustamise õigusraamistik. Määratluse kohaselt on ELTIFid
Euroopa Liidu AIFd, mida valitsevad alternatiivsete investeerimisfondide
valitsejad, kellele on antud tegevusluba vastavalt direktiivile 2011/61/EL. (10) Kui direktiiviga 2011/61/EL on
ette nähtud astmeline kolmandate riikide kord, millega reguleeritakse
kolmandate riikide AIFide valitsejaid ja AIFe, siis uutel ELTIFi eeskirjadel on
märksa piiratum ulatus, rõhutades uue pikaajalise investeerimistoote Euroopa
mõõdet. Seega on ainult direktiivis 2011/61/EL määratletud ELi AIFidel õigus
saada ELTIFi tegevusluba ja seda ainult siis, kui seda valitseb ELi AIFi
valitseja, kellele on antud tegevusluba direktiivi 2011/61/EL kohaselt. (11) ELTIFi suhtes kohaldatavad
uued eeskirjad peaksid lähtuma direktiiviga 2011/61/EL kehtestatud õigusraamistikust
ja selle rakendamiseks vastuvõetud õigusaktidest. Seetõttu tuleks ELTIFe
käsitlevaid toote-eeskirju kohaldada lisaks liidu õigusaktides sätestatud
eeskirjadele. Eelkõige tuleks ELTIFi suhtes kohaldada direktiivis 2011/61/EL
sätestatud valitsemis- ja turustamiseeskirju. Samuti tuleks ELTIFide piiriülese
tegevuse suhtes vastavalt kohaldada direktiivis 2011/61/EL sätestatud teenuste
piiriülese osutamise ja asutamisvabaduse eeskirju. Neid tuleks täiendada
konkreetsete turustuseeskirjadega ELTIFi piiriülese turustamise kohta nii jae-
kui ka kutselistele investoritele kogu liidus. (12) Kõigi nende ELi AIFide suhtes,
kes soovivad end turustada ELTIFina, peaksid kehtima ühtsed eeskirjad. ELi
AIFd, kes ei soovi end turustada kui ELTIFid, ei peaks olema kohustatud neid
eeskirju järgima, millega samas kaasneb ka loobumine sellest saadavast kasust.
Teiselt poolt ei saaks eurofonde ja kolmanda riigi AIFe turustada samuti kui
ELTIFe. (13) Selleks et tagada ELTIFide
vastavus ühtsetele eeskirjadele, millega reguleeritakse kõnealuste fondide
tegevust, on vaja nõuda, et pädevad asutused annaksid ELTIFidele tegevusloa.
Seetõttu tuleks direktiivis 2011/61/EL sätestatud AIFide valitsejatele
tegevusloa andmise ja järelevalve ühtlustatud menetlusi täiendada ELTIFidele
tegevusloa andmise spetsiaalse menetlusega. Tuleks kehtestada menetlused,
millega tagatakse, et ELis vastavalt direktiivile 2011/61/EL tegevusloa saanud
ja selleks võimelised olevad AIFi valitsejad võivad valitseda ELTIFi. Astutud
on kõik vajalikud sammud tagamaks, et ELTIF suudab täita kõnealuste fondide
tegevust reguleerivaid ühtlustatud eeskirju. (14) Võttes arvesse, et AIFide
juriidiline vorm võib olla erinev, mis ei pruugi neid määratleda juriidilise
isikuna, tuleb sätteid, mis nõuavad ELTIFidelt meetmete võtmist, käsitleda
viidetena ELTIFi valitsejale, kui ELTIF on asutatud ELi AIFna, mis ei tegutse
iseseisva isikuna, sest tal puudub juriidilise isiku staatus. (15) Selleks et tagada, et ELTIFide
eesmärgiks on pikaajalised investeeringud, peab ELTIFide portfelli eeskirjades
olema nõutud, et selgelt määratletakse ELTIFide investeeringuteks kõlblike
varade kategooriad ja kõlblikkuse tingimused. ELTIF peaks investeerima vähemalt
70 % oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse. ELTIFide
usaldusväärsuse tagamiseks on samuti soovitatav keelata ELTIFil osaleda
teatavates finantstehingutes, mis võivad ohustada tema investeerimisstrateegiat
ja -eesmärke, tuues kaasa lisariske, mis erinevad sellest, mida võiks eeldada
pikaajalise investeerimisega tegeleva fondi puhul. Pikaajalistele
investeeringutele selge keskendumise tagamiseks, mis võiks olla jaeinvestorite
huvides, kes ei ole tuttavad ebatraditsiooniliste investeerimisstrateegiatega,
ei tohiks ELTIFil lubada investeerida tuletisinstrumentidesse, välja arvatud
juhul, kui seda tehakse muude varade kestuse ja valuutariskide maandamiseks.
Võttes arvesse kauba ja tuletisinstrumentide (millega kaasneb kaudne positsioon
kaupades) likviidsust, ei eelda investeeringud kaupa investori pikaajalist
kohustust ja tuleks seepärast välja jätta. See põhjendus ei kehti
investeeringute puhul taristusse või kaubaga seotud äriühingutesse või
sellistesse äriühingutesse, mille tootlikkus on kaudselt seotud kauba
tootlikkusega, nt põllumajandusettevõtjad põllumajanduskauba puhul või
jõujaamad energeetikakaupade puhul. (16) Pikaajalise vara määratlus on
lai. Kehtestamata ilmtingimata pikaajalist hoidmisperioodi ELTIFi
valitsejatele, on kõlblikud varad üldiselt mittelikviidsed, eeldavad kohustuse
võtmist teatavaks perioodiks ja nende majanduslik profiil on pikaajalist laadi.
Pikaajalised investeerimisvarad ei ole vabalt võõrandatavad väärtpaberid ja
seetõttu ei ole ELTIFidel juurdepääsu järelturu likviidsusele. Sageli eeldavad
need varad tähtajaliste kohustuste võtmist, mis piiravad nende turustatavust.
ELTIFi eesmärgiks olevate investeeringute majandustsükkel on põhiliselt
pikaajalise iseloomuga suure kapitalikohustuse ja pika aja tõttu, mis kulub
tulu saamiseks sellistelt investeeringutelt. Seetõttu ei sobi sellised varad
tagasivõtmisõigusega investeeringuks. (17) ELTIFidel tuleks lubada
investeerida varasse, mis ei ole pikaajalised investeerimisvarad, kui see on
vajalik fondi rahavoogude tõhusaks haldamiseks, kuid ainult nii kaua, kui see
on kooskõlas ELTIFi pikaajalise investeerimisstrateegiaga. (18) Pikaajaliste varadena tuleb
mõista osalusi, nt omakapitali või kvaasikapitaliinstrumente, kvalifitseeritud
portfelliettevõtjate võlainstrumente ja neile antud laene. Need peaksid hõlmama
ka osalust teistes fondides, mis on keskendunud sellistele varadele nagu
investeeringud börsil noteerimata äriühingutesse, kes annavad välja
omakapitali- või võlainstrumente, mille ostja ei ole hõlpsalt tuvastatav.
Kõlblike varade klassi peaks moodustama ka otsene osalus reaalvarades, välja
arvatud juhul, kui need on väärtpaberistatud. (19) Kvaasiomakapitali
instrumentidena tuleb mõista sellist tüüpi finantsinstrumente, milles on
ühendatud omakapital ja võlg, mille puhul on instrumendilt saadav kasum seotud
kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi või kahjumiga ning mille puhul ei ole
instrumendi tagasimaksmine maksevõimetuse korral täielikult tagatud. Sellised
instrumendid hõlmavad selliseid erinevaid rahastamisvahendeid nagu allutatud
laenud, passiivne osalus, osaluslaenud, kasumis osalemise õigused, vahetusvõlakirjad
ja võlakirjade ostutähed. (20) Et võtta arvesse olemasolevaid
äritavasid, tuleks ELTIFidel lubada osta kvalifitseeruva portfelliettevõtja
aktsionäridelt ettevõtete olemasolevaid aktsiaid. Samuti selleks, et tagada
vahendite kogumiseks võimalikult laialdased võimalused, tuleks lubada
investeerida teistesse ELTIFidesse. Investeeringute lahjendamise vältimiseks
kvalifitseeruvate portfelliettevõtjate vahel tuleks ELTIFidel lubada
investeerida teistesse ELTIFidesse ainult tingimusel, et need ELTIFid ei ole
ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist teistesse ELTIFidesse. (21) Finantsettevõtjate kasutamine
võib olla vajalik selleks, et koondada ja organiseerida eri investorite
(sealhulgas avaliku iseloomuga investeeringuid tegevaid investorid) panust
taristuprojektidesse. Seepärast tuleks ELTIFidel lubada investeerida
pikaajalisse varasse finantsettevõtjate kaudu seni, kuni need ettevõtjad
tegelevad pikaajaliste projektide rahastamisega. (22) Investorite kindlustunde
tõstmiseks selles suhtes, et ELTIFd tegelevad otseselt pikaajaliste
investeeringute arendusega, peaksid ELTIFid piirduma investeerimisega börsil
noteerimata äriühingutesse. Seega ei tohiks kvalifitseeruvad
portfelliettevõtjad olla reguleeritud turgudel noteeritud. Kvalifitseeruvad portfelliettevõtjad
hõlmavad taristuprojekte, investeeringuid börsil noteerimata äriühingutesse,
kes soovivad oma tegevust laiendada, ja investeeringuid kinnisvarasse või
muusse reaalvarasse, mis võiks sobida pikaajalise investeerimise eesmärgil. (23) Tulenevalt taristuprojektide
suurusest nõuavad need väga suurt kapitali, mis jääb investeerituks pikaks
ajaks. Sellisteks taristuprojektideks on avalike hoonete taristud nagu koolid,
haiglad või vanglad; sotsiaaltaristud, näiteks sotsiaalkorterid;
transporditaristud, näiteks teed, suured transpordisüsteemid või lennujaamad;
energiataristud nagu energiavõrgud, kliimamuutustega kohanemise ja nende
leevendamise projektid, elektrijaamad või torustikud; veemajanduse taristud
nagu veevarustussüsteemid, kanalisatsioon või niisutussüsteemid; sidetaristud,
näiteks võrgud ja jäätmekäitluse taristu nagu põletus- või kogumissüsteemid. (24) Börsil noteerimata
äriühingutel võib olla raskusi kapitaliturgudele juurdepääsuga ning oma edasise
kasvu ja laienemise rahastamisega. Erafinantseeringud omakapitali osaluse või
laenude kaudu on vahendite kogumise levinumateks viisideks. Kuna sellised
instrumendid on oma olemuselt pikaajalised investeeringud, nõuavad nad
sotsiaalset riskikapitali, mida ELTIFid suudavad pakkuda. (25) Investeeringuteks
reaalvaradesse on vaja sotsiaalset riskikapitali, kuna järelturg ei ole
likviidne. Investeerimisfondid on oluliseks allikaks, millest rahastada
varasid, mis eeldavad suuri kapitalikulutusi. Nende puhul on vaja piisava
rahastamise saavutamiseks kapitali koondada. Sellised investeeringud on
pikaajalised nende varade majandustsükli üldiselt pika kestuse tõttu.
Tavaliselt võtab suurde reaalvarasse tehtud investeeringu amortiseerimine mitu
aastat. Et lihtsustada selliste suurte varade arengut, tuleks ELTIFidele anda
võimalus investeerida otse reaalvarasse, mille väärtus on üle 10 miljoni euro.
Praktikas tähendab see varasid nagu taristud, kinnisvara, laevad, lennukid või
raudteeveeremid. Sel põhjusel on vaja kohelda otseinvesteeringuid reaalvarasse
ja investeeringuid kvalifitseeruvatesse portfelliettevõtjatesse samal viisil. (26) Kui fondivalitseja omab
osalust portfelliettevõtjas, on oht, et fondivalitseja eelistab oma huve fondi
investorite huvidele. Et vältida selliseid huvide konflikte, peaksid ELTIFid investeerima
üksnes sellistesse varadesse, mis ei ole fondivalitsejaga seotud. (27) Selleks et võimaldada ELTIFide
valitsejatele teatavat paindlikkust oma vahendite investeerimisel, tuleks
lubada kauplemist muu kui pikaajalise varaga kuni 30 % ulatuses nende
kapitalist. (28) Selleks et vähendada ELTIFide
võetavaid riske, on oluline vähendada vastaspoole riski, kehtestades ELTIFi
portfellile selged hajutamisnõudeid. Kõigi börsiväliste tuletisinstrumentide
suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta
määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete
vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta[9]. (29) Et vältida seda, et
investeeriv ELTIF rakendab olulist mõju teise ELTIFi valitsemisele või
emiteerivale organile, tuleb vältida samas investeeringus ELTIFi liigset
kontsentratsiooni. (30) Selleks et võimaldada ELTIFi
valitsejatel koguda rohkem kapitali fondi eluea jooksul, tuleks neil lubada
laenata raha kuni 30 % ulatuses fondi kapitalist. See peaks aitama anda investoritele
täiendavat tulu. Selleks et kõrvaldada vääringute ebakõla riski, peaks ELTIF
laenama raha ainult selles vääringus, milles valitseja kavatseb vara omandada. (31) Tulenevalt ELTIFi
investeeringute pikaajalisest ja mittelikviidsest laadist tuleks valitsejatele
anda piisavalt aega investeerimispiirangute kohaldamiseks. Piirangute
rakendamiseks kuluva aja määramisel tuleks arvesse võtta investeeringu eripära
ja omadusi, kuid see ei tohiks ületada viit aastat. (32) Olenemata sellest, et ELTIFid
ei paku tagasivõtmisõigust enne ELTIFi eluea lõppu, ei peaks miski takistama
ELTIFi taotlemast kõnealuste aktsiate või osakute lubamist kauplemisele
reguleeritud turul, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21.
aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta)[10] artikli 4 lõikes 14,
mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli
4 lõikes 15 või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud määruse (…)
artiklis (…), andes sellega investoritele võimaluse müüa oma osakuid või
aktsiaid enne ELTIFi eluea lõppu. ELTIFi tingimused või põhikiri ei peaks seega
takistama osakute või aktsiate lubamist reguleeritud turule või seal nendega
kauplemist, samuti ei tohiks need takistada investoreid oma aktsiaid või
osakuid vabalt võõrandamast kolmandale isikule, kes neid osta soovib. (33) Selleks et investorid saaksid
oma osakuid või aktsiaid fondi eluea lõpus tõhusalt tagasi võtta, peaks
fondivalitseja asuma aegsasti tegelema ELTIFi varade portfelli müügiga, et
tagada väärtuste parim realiseerimine. Võõrandamise nõuetekohase graafiku
määramisel peaks ELTIFi valitseja võtma arvesse investeerimisvarade erinevaid
lunastamistähtaegu ja ELTIFi investeerimisvaradele ostja leidmiseks kuluvat
aega. Kuna investeerimispiirangute säilitamine sel likvideerimise perioodil on
ebapraktiline, tuleks nende kehtivus likvideerimise alguses tühistada. (34) Vara, millesse ELTIF
investeerib, võidakse fondi eluea jooksul reguleeritud turul noteerida. Sel
juhul ei vasta vara enam käesoleva määruse nõudele börsil noteerimata
ettevõtete kohta. Selleks et võimaldada valitsejatel oma investeeringud
sellistest varadest korrektselt tagasi võtta, võib kuni 70 % sellest varast
jätkuvalt arvestada pikaajalise kõlbliku varana kuni kolme aasta jooksul. (35) Võttes arvesse ELTIFide
eripära, samuti jae- ja kutseliste investorite sihtgruppi, on oluline
kehtestada ranged läbipaistvusnõuded, mis võimaldaksid tulevastel investoritel
teha teadlikke otsuseid ja olla täielikult teadlik seotud riskidest. Lisaks
direktiivi 2011/61/EL läbipaistvusnõuetele peaksid ELTIFid avaldama prospekti,
mis peaks sisaldama kogu sellist teavet, mille peavad avaldama ka avatud
ühisinvesteerimisettevõtjad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivile 2003/71/EÜ[11]
ja komisjoni määrusele (EÜ) nr 809/2004[12].
Selleks et turustada ELTIFi jaeinvestoritele, peaks olema kohustuslik avaldada
põhiteave vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr […].
Lisaks sellele tuleb kõigis turustusdokumentides sõnaselgelt juhtida tähelepanu
ELTIFi riskiprofiilile. (36) Kuna ELTIFid on suunatud nii
kutselistele kui ka jaeinvestoritele kogu liidus, on vaja direktiivi 2011/61/EL
turustusnõuetele lisada teatavad nõuded, et tagada investorite asjakohane
kaitse. Seega tuleks teha kättesaadavaks märkimise, osakuomanikele või
aktsionäridele maksete tegemise, osakute või aktsiate tagasiostmise või
tagasivõtmise ning selle teabe avaldamise kord, mida ELTIF ja selle valitsejad
on kohustatud esitama. Peale selle tuleb selleks, et tagada, et jaeinvestorid
ei oleks kogenud kutseliste investoritega võrreldes ebasoodsamas olukorras,
rakendada ELTIFide jaeinvestoritele turustamisel teatavaid kaitsemeetmeid. (37) ELTIFi pädev asutus peaks
kontrollima, kas ELTIF on suuteline käesolevat määrust pidevalt täitma. Kuigi
direktiivi 2011/61/EL kohaselt on pädevatel asutustel ulatuslikud volitused, on
vaja neid volitusi laiendada seoses ELTIFide uute ühtsete eeskirjadega. (38) ESMA-l peaks seoses käesoleva
määrusega olema võimalik kasutada kõiki volitusi, mis tulenevad direktiivist 2011/61/EL. (39) Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvel (ESMA), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu
24. novembri 2010. aasta määrusega (EL) nr 1095/2010, millega luuakse Euroopa
järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ
ja tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ,[13] peaks olema keskne roll
ELTIFide eeskirjade kohaldamisel, tagades liidu eeskirjade järjepideva
kohaldamise pädevate riigiasutuste poolt. Kuna ESMA-l on väärtpaberite ja
väärtpaberiturgude alal eriteadmised, on tõhus ja asjakohane teha ESMA-le
ülesandeks töötada välja komisjonile esitatavad regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõud, mis ei hõlma poliitilisi valikuid ning mis käsitlevad
olukorda, kus ELTIFi eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestus,
ELTIFi varade nõuetekohase võõrandamise ajakava ning üksikasju menetluste
kohta, mille ELTIF peab kehtestama igas liikmesriigis, kus ta kavatseb osakuid
või aktsiaid turustada. (40) ELTIFide uued ühtsed eeskirjad
peaksid vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta
direktiivile 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja
selliste andmete vaba liikumise kohta[14]
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001
üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides
ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta[15]. (41) Kuna käesoleva määruse
eesmärke, milleks on ELTIFide investeeringute ja tegevustingimuste ühtsete
nõuete tagamine kogu liidus, võttes samal ajal täielikult arvesse vajadust
tasakaalustada ELTIFide turvalisust ja usaldusväärsust ja nende tõhusat
toimimist pikaajaliste investeeringute turul ja erinevate sidusrühmade kulusid,
ei saa liikmesriigid ise piisaval tasemel saavutada ning seega on neid eesmärke
nende ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta
vastu meetmed kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, nagu on sätestatud Euroopa
Liidu lepingu artiklis 5. Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, mis on
sätestatud kõnealuses artiklis, ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis
on vajalik nende eesmärkide saavutamiseks. (42) ELTIFide uued ühtsed eeskirjad
austavad põhiõigusi ja järgivad põhimõtteid, mida tunnustatakse eelkõige
Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige tarbijakaitse õigusi,
ettevõtlusvabaduse õigust, õigust õiguskaitsevahendile ja õiglasele
kohtupidamisele ning isikuandmete kaitsele. ELTIFide uusi ühtseid eeskirju
tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: I peatükk
Üldsätted Artikkel 1
Reguleerimisese 1. Käesoleva määrusega
kehtestatakse ühtsed eeskirjad liidus Euroopa pikaajaliste
investeerimisfondidena (ELTIFid) turustatavate ELi alternatiivsete
investeerimisfondide (AIFid) tegevuslubade, investeerimispoliitika ja
tegevustingimuste kohta. 2. Liikmesriigid ei kehtesta
käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas täiendavaid nõudeid ega tingimusi. Artikkel 2
Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi
mõisteid: (1)
„kapital” – kapitali sissemaksete ja sissenõudmata
märgitud kapitali kogusumma, arvutatuna summade alusel, mis on investeeritavad
pärast investorite kõigi otseste või kaudsete tasud ja kulude mahaarvamist; (2)
„omakapital” – omandiosalus ettevõtjas,
väljendatuna kvalifitseeruva portfelliettevõtja investoritele väljastatud
osakutes või muus kapitaliosaluse vormis; (3)
„kvaasikapital” – mis tahes liiki rahastamisvahend,
mille puhul on vahendi kasum seotud kvalifitseeruva portfelliettevõtja kasumi
või kahjumiga ning mille puhul ei ole vahendi tagasimaksmine lepinguliste
kohustuste täitmata jätmise korral täielikult tagatud; (4)
„finantssektori ettevõtja” – üks järgmistest
ettevõtetest: (a)
krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2006/48/EÜ[16]
artikli 4 punkti 1 tähenduses; (b)
investeerimisühing direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4
lõike 1 punkti 1 tähenduses; (c)
kindlustusandja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/138/EÜ[17]
artikli 13 punkti 1 tähenduses; (d)
finantsvaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ
artikli 4 punkti 19 tähenduses; (e)
segavaldusettevõtja direktiivi 2006/48/EÜ artikli 4
punkti 20 tähenduses; (5)
„ELTIFi pädev asutus” – direktiivi 2011/61/EL
artikli 4 lõike 1 punktis p määratletud ELi AIFi päritoluliikmesriigi pädev
asutus; (6)
„ELTIFi päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus
ELTIFi tegevusluba on välja antud. Artikkel 3
Tegevusloa andmine ja nimetuse kasutamine 1. ELTIFi tegevusloa võib anda
ainult ELi AIFile. 2. ELTIFi turustatakse ainult
liidus, kus talle on antud tegevusluba kooskõlas käesoleva määrusega. ELTIF tegevusluba kehtib kõigis liikmesriikides. 3. Ühisinvesteerimisettevõtja
kasutab nimetust ELTIF või pikaajaline investeerimisfond seoses enda või oma
väljalastud osakute või aktsiatega, kui talle on antud tegevusluba vastavalt
käesolevale määrusele. 4. ELTIFi pädevad asutused
teavitavad ESMAt kord kvartalis käesoleva määruse kohaselt välja antud või
tühistatud tegevuslubadest. ESMA peab avalikku keskregistrit kõigi käesoleva
määruse alusel tegevusloa saanud ELTIFide, nende valitsejate ja ELTIFi pädeva
asutuse kohta. Register tehakse kättesaadavaks elektroonilisel kujul. Artikkel 4
ELTIFi tegevusloa taotlemine 1. ELTIF peab taotlema
tegevusluba oma pädevalt asutuselt. ELTIFi tegevusloa taotlus hõlmab järgmist: (a)
fonditingimused või põhikiri; (b)
teave fondivalitseja isiku kohta; (c)
teave depositooriumi kohta; (d)
investoritele kättesaadavaks tehtava teabe
kirjeldus; (e)
mis tahes muu teave või dokument, mida ELTIFi pädev
asutus on taotlenud, et kontrollida vastavust käesoleva määruse nõuetele. 2. Direktiivi 2011/61/EL alusel
tegevusloa saanud ELi alternatiivse investeerimisfondi valitseja taotleb ELTIFi
pädevalt asutuselt heakskiitu sellise ELTIFi valitsemiseks, mis on esitanud
taotluse tegevusloa saamiseks vastavalt lõikele 1. ELTIFi valitsemise taotlus hõlmab järgmist: (f)
depositooriumiga sõlmitud kirjalik leping; (g)
teave delegeerimiskorra kohta, mis on seotud ELTIFi
ja riskide juhtimisega ja haldamisega; (h)
Teave selle AIFi investeerimisstrateegiate,
riskiprofiili ja muude omaduste kohta, mille valitsemiseks on fondivalitsejal
luba. ELTIFi pädev asutus võib paluda ELi AIFi valitseja
pädevalt asutuselt selgitusi ja teavet seoses teises lõigus nimetatud
dokumentidega või kinnitust selle kohta, kas ELTIFid kuuluvad ELi AIFi
valitseja tegevusloa kohaldamisalasse, mis annab neile õiguse valitseda AIFe.
ELi AIFi pädev asutus esitab vastuse 10 tööpäeva jooksul alates selle taotluse
saamisest ELTIFi pädevalt asutuselt. 3. ELTIFi ja ELi AIFi valitsejat
teavitatakse kahe kuu jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest, kas
ELTIFile on tegevusluba antud. 4. Kõigist hilisematest
muudatustest lõigetes 1 ja 2 osutatud dokumentides teatatakse viivitamata
ELTIFi pädevale asutusele. Artikkel 5
Tegevusloa andmise tingimused 1. ELTIFile antakse tegevusluba
ainult juhul, kui selle pädev asutus: (i)
on veendunud, et luba taotlev ELTIF suudab täita
kõiki käesoleva määruse nõudeid; (j)
on rahuldanud direktiivi 2011/61/EL alusel ELi AIFi
valitseja loa saanud isiku taotluse valitseda ELTIFi ning heaks kiitnud
fonditingimused ja depositooriumi valiku. 2. ELTIFi pädev asutus võib
jätta ELi fondivalitseja taotluse valitseda ELTIFi rahuldamata ainult juhul,
kui: (k)
ELi AIFi valitseja ei vasta käesoleva määruse
nõuetele; (l)
ELi AIFi valitseja ei vasta direktiivi 2011/61/EL
nõuetele; (m)
ELi AIFi valitsejal ei ole oma pädeva asutuse luba
valitseda AIFe, mis sisaldavad käesoleva määrusega hõlmatud vahendite liike; (n)
ELi AIFi valitseja ei ole esitanud artikli 4 lõikes
2 osutatud dokumente. Enne taotluse rahuldamata jätmist konsulteerib
ELTIFi pädev asutus ELi AIFi valitseja pädeva asutusega. 3. Pädev asutus ei anna ELTIFile
tegevusluba, kui taotleval ELTIFi on õiguslikult keelatud turustada oma osakuid
või aktsiaid päritoluliikmesriigis. 4. ELTIFile tegevusloa andmisel
ei kohaldata nõuet, et ELTIFi valitsejaks peaks olema ELi AIFi valitseja,
kellele on tegevusluba antud ELTIFi päritoluliikmesriigis või et ELi AIFi
valitseja peaks jätkama või delegeerima tegevusi ELTIFi päritoluliikmesriigis. Artikkel 6
Kohaldatavad eeskirjad ja vastutus 1. ELTIF peab alati vastama
käesoleva määruse nõuetele. 2. ELTIF ja selle valitseja
peavad alati vastama direktiivi 2011/61/EL nõuetele. 3. ELTIFi valitseja vastutab
käesoleva määruse täitmise eest. ELTIFi valitseja vastutab igasuguse kahju
eest, mis tuleneb käesolevale määruse nõuete täitmata jätmisest. II peatükk
Kohustused seoses ELTIFide investeerimispoliitikaga 1. jagu
Üldeeskirjad ja kõlblikud varad Artikkel 7
Investeerimisüksused Kui ELTIF koosneb rohkem kui ühest
investeerimisüksusest, käsitatakse käesoleva peatüki kohaldamisel iga
investeerimisüksust eraldi ELTIFina. Artikkel 8
Kõlblikud investeeringud 1. ELTIFil on lubatud
investeerida ainult järgmistesse varakategooriatesse ja ainult käesolevas
määruses sätestatud tingimustel: (o)
kõlblikud investeerimisvarad: (p)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ[18] artikli 50 lõikes 1 osutatud
varad. 2. ELTIFil ei ole lubatud
tegeleda järgmisega: (q)
varade lühikeseks müük; (r)
otsene või kaudne positsiooni võtmine kaupades, sh
tuletisinstrumentide, nende sertifikaatide, neil põhinevate indeksite või mis
tahes muude vahendite või instrumentide kaudu, millega tekiks nendes
positsioon; (s)
sõlmida väärtpaberite laenuks võtmise,
väärtpaberite laenamise ja repotehinguid või muid ELTIFi vara koormavaid
lepinguid; (t)
kasutada tuletisinstrumente, v.a juhul, kui aluseks
olev instrument koosneb intressimääradest või valuutast ja selle eesmärk on
ainult maandada muudele ELTIFi investeeringutele omaseid kestus- ja
vahetuskursiriske. Artikkel 9
Kõlblikud investeerimisvarad Artikli 8 lõike 1 punktis a osutatud vara on
ELTIFi investeeringuteks sobiv ainult siis, kui see kuulub ühte järgmistest
kategooriatest: (b)
Omakapitali- või kvaasikapitaliinstrument, mille on i) emiteerinud kvalifitseeruv
portfelliettevõtja ning mille ELTIF on omandanud otse kvalifitseeruvalt
portfelliettevõtjalt; ii) emiteerinud kvalifitseeruv
portfelliettevõtja vahetusena ELTIFi poolt kvalifitseeruvalt
portfelliettevõtjalt varem otse omandatud omakapitaliinstrumendi eest; iii) emiteerinud ettevõtja, mille
kvalifitseeruv portfelliettevõtja on enamusosalusega tütarettevõtja, vahetusena
omakapitaliinstrumendi eest, mille ELTIF on omandanud vastavalt punktidele i
või ii kvalifitseeruvalt portfelliettevõtjalt; (c)
kvalifitseeruva portfelliettevõtja emiteeritud
võlainstrumendid; (d)
ELTIFi poolt kvalifitseeruvale portfelliettevõtjale
antud laenud; (e)
ühe või mitme muu ELTIFi, Euroopa
riskikapitalifondi ja sotsiaalettevõtlusfondi osakud või aktsiad tingimusel, et
nimetatud fondid ei ole ise investeerinud üle 10 % oma kapitalist
ELTIFidesse; (f)
otsene osalus üksikus reaalvaras, mis eeldab kohest
kapitalikulutust, mille suurus kulu tekkimise ajal on vähemalt 10 miljonit euro
või sellele vastav summa muus vääringus. Artikkel 10
Kvalifitseeruv portfelliettevõtja 1. Artikli 9 lõikes 1 osutatud
kvalifitseeruv portfelliettevõtja on muu portfelliettevõtja kui
ühisinvesteerimisettevõtja ning vastab kõigile järgmistele nõuetele: (a)
ei ole finantsettevõtja; (b)
ei ole lubatud kauplemisele: i) direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 14
määratletud reguleeritud turul; ii) direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 15
määratletud mitmepoolses kauplemissüsteemis; iii) määruse [...] punktis [...] määratletud
organiseeritud kauplemissüsteemides; (c)
ta on asutatud liikmesriigis või kolmandas riigis,
tingimusel et kolmas riik: i) ei ole rahapesuvastase töökonna poolt
tuvastatud kõrge riskiga ja koostööst keelduva jurisdiktsioonina; ii) on sõlminud lepingu ELTIFi valitseja
päritoluliikmesriigiga ja iga muu liikmesriigiga, kus kavatsetakse turustada
ELTIFi osakuid või aktsiaid, et tagada kolmanda riigi täielik vastavus OECD
tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artiklis 26 sätestatud standarditele
ning tagada tõhus teabevahetus maksuküsimustes, kaasa arvatud mis tahes
mitmepoolsed maksukokkulepped. 2. Erandina artikli 1 punktist a
võib kvalifitseeruvaks portfelliettevõtjaks olla finantsettevõtja, kes rahastab
üksnes käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kvalifitseeruvaid
portfelliettevõtjaid või artiklis 9 osutatud reaalvara. Artikkel 11
Huvide konflikt ELTIF ei investeeri kõlblikku varasse, milles
valitsejal on või kus ta võtab otsese või kaudse positsiooni, välja arvatud
juhul, kui tegemist on tema valitsetava ELTIFi osakute või aktsiatega. 2. jagu
investeerimispoliitika sätted Artikkel 12
Investeerimisportfelli koosseis ja hajutamine 1. ELTIF investeerib vähemalt 70 %
oma kapitalist kõlblikesse investeerimisvaradesse. 2. ELTIF ei või investeerida
rohkem kui: (d)
10 % oma kapitalist ühe kvalifitseeruva
portfelliettevõtja väljalastud varadesse; (e)
10 % oma kapitalist ühte reaalvarasse; (f)
10 % oma kapitalist mis tahes ühe ELTIFi,
Euroopa riskikapitalifondi või sotsiaalettevõtlusfondi osakutesse või
aktsiatesse; (g)
5 % oma kapitalist artikli 8 lõike 1 punktis b
osutatud varadesse, kui need varad on välja lasknud üks asutus. 3. ELTIFde, Euroopa riskikapitalifondide
ja sotsiaalettevõtlusfondide aktsiate või osakute koguväärtus ELTIFi portfellis
ei tohi ületada 20 % tema kapitali väärtusest. 4. ELTIFi kogu riskipositsioon
seoses ELTIFi vastaspoolega, mis tuleneb börsivälistest tuletistehingutest või
pöördrepo tehingutest, ei tohi ületada 5 % tema kapitalist. 5. Erandina lõike 2 punktidest a
ja b võib ELTIF tõsta osutatud 10 % piiri 20 %-ni, tingimusel et ELTIFi
kvalifitseerunud portfelliettevõtjas hoitavate varade ja üksikute reaalvarade
summaarne väärtus, millesse ta investeerib rohkem kui 10 % oma kapitalist, ei
ületa 40 % tema kapitali väärtusest. 6. Äriühinguid, kes nõukogu
seitsmenda direktiivi 83/349/EMÜ[19]
kohase konsolideerimise eesmärgil või vastavalt tunnustatud rahvusvahelistele
raamatupidamiseeskirjadele kuuluvad samasse gruppi, käsitatakse lõigetes 1–5
osutatud piirmäärade arvutamisel ühe kvalifitseeruva portfelliettevõtja või ühe
asutusena. Artikkel 13
Kontsentratsioon 1. ELTIF ei või omandada rohkem
kui 25 % ühe ELTIFi, Euroopa riskikapitalifondi või sotsiaalettevõtlusfondi
osakutest või aktsiatest. 2. Direktiivi 2009/65/EÜ artikli
56 lõikes 2 sätestatud kontsentratsiooni piirmäärasid kohaldatakse käesoleva
määruse artikli 8 lõike 1 punktis b osutatud varasse investeerimise suhtes. Artikkel 14
Laenuvõtmine ELTIF võib laenata raha tingimusel, et selline
laen vastab kõigile järgmistele tingimustele: (g)
laenusumma ei moodusta üle 30 % ELTIFi kapitalist; (h)
selle eesmärk on osaluse omandamine kõlblikes
investeerimisvarades; (i)
laenuleping sõlmitakse samas vääringus, milles
omandatakse laenatud raha eest vara; (j)
see ei takista ühegi ELTIFi portfelli kuuluva vara
realiseerimist; (k)
see ei koorma ELTIFi portfelli kuuluvaid varasid. Artikkel 15
Portfelli koosseisu ja hajutamiseeskirjade kohaldamine 1. Artikli 12 lõikes 1 sätestatud
investeeringute piirangud: (a)
kohaldatakse kuni ELTIFi tingimustes või põhikirjas
sätestatud kuupäevani, mille määramisel võetakse arvesse nende varade eripära
ja omadusi, millesse ELTIF investeerib, ning mis ei ole hilisem kui viis aastat
pärast ELTIFile tegevusloa andmist. Erandjuhtudel võib ELTIFi pädev asutus
nõuetekohaselt põhjendatud investeerimiskava esitamisel anda loa selle tähtaja
pikendamiseks, kuid mitte rohkem kui ühe aasta võrra; (b)
kaotavad kehtivuse, kui ELTIF hakkab vara müüma
kooskõlas artiklis 16 sätestatud tagasivõtmispoliitikaga; (c)
võib ajutiselt peatada, kui ELTIF kogub
lisakapitali, kui selline peatamine ei kesta üle 12 kuu. 2. Kui pikaajalise vara,
millesse ELTIF on investeerinud, on välja lasknud kvalifitseeruv
portfelliettevõtja, kes ei vasta enam artikli 10 lõike 1 punkti b nõuetele,
võib pikaajalise vara võtta jätkuvalt arvesse artikli 12 lõikes 1 osutatud 70 %
arvutamisel kuni kolme aasta jooksul alates kuupäevast, mil portfelliettevõtja
ei vasta enam artikli 10 nõuetele. III peatükk
ELTIFi aktsiate või osakute tagasivõtmine, nendega kauplemine, nende
väljalaskmine ja tulu jaotamine Artikkel 16
Tagasivõtmispoliitika 1. Investoritel ei ole võimalik
taotleda oma osakute või aktsiate tagasivõtmist enne ELTIFi eluea lõppemist.
Tagasivõtmine on võimalik alles kuupäevast, mis järgneb ELTIFi eluea lõppemise
päevale. ELTIFi eluea lõpp peab olema konkreetse kuupäevana
ELTIFi tingimustes või põhikirjas selgelt määratletud ning investoritele
teatavaks tehtud. ELTIFi tingimustes või põhikirjas ja investoritele
esitatavas teabes tuleb sätestada varade tagasivõtmise ja võõrandamise
menetlused ja märkida sõnaselgelt, et investoritepoolne tagasivõtmine algab
järgmisel päeval pärast ELTIFi eluea lõppemise kuupäeva. 2. ELTIFi eluiga peab olema piisavalt
pikk, et see hõlmaks ELTIFi iga üksiku vara kestust, mõõdetuna vastavalt vara
mittelikviidsuse profiilile ja majanduslikule kestusele, ja ELTIFi
investeerimiseesmärki. 3. Investorid võivad taotleda
ELTIFi likvideerimist, kui nende tagasivõtmise taotlust ei ole rahuldatud ühe
aasta jooksul pärast ELTIFi eluea lõppemist. 4. Investoritel on alati
võimalus saada oma vahendid tagasi rahas. 5. ELTIFi varadest tehtavad
mitterahalised tagasimaksed on võimalikud üksnes siis, kui kõik järgmised
tingimused on täidetud: (d)
see võimalus on ette nähtud ELTIFi tingimustes või
põhikirjas, tingimusel et kõiki investoreid koheldakse õiglaselt; (e)
investor palub kirjalikult teha tagasimakse fondi
varade osana; (f)
nende varade võõrandamist ei piira ükski erinõue. 6. ESMA koostab regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõud, täpsustades asjaolusid, mille korral ELTIFi
eluiga on piisav, et katta ELTIFi iga üksiku vara kestust. ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste
standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...]. Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu
esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010
artiklites 10–14 sätestatud korras. Artikkel 17
Järelturg 1. ELTIFi tingimused või
põhikiri ei takista ELTIFi osakute või aktsiate kauplemisele lubamist
reguleeritud turul, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõikes 14
või mitmepoolses kauplemissüsteemis, nagu määratletud direktiivi 2004/39/EÜ
artikli 4 lõikes 15 või organiseeritud kauplemissüsteemis, nagu määratletud määruse
(...) punktis (...). 2. ELTIFi tingimused ja põhikiri
ei takista investoreid oma aktsiaid või osakuid vabalt kolmandatele isikutele
võõrandamast. Artikkel 18
Uute aktsiate või osakute emiteerimine 1. ELTIF võib pakkuda uusi
aktsiate või osakute emissioone kooskõlas fonditingimuste või põhikirjaga. 2. ELTIF ei või uusi aktsiaid
või osakuid emiteerida oma vara puhasväärtusest madalama hinnaga, ilma et neid
oleks eelnevalt selle hinna eest pakutud senistele investoritele. Artikkel 19
ELTIFi varade võõrandamine 1. Iga ELTIF võtab vastu oma
varade nõuetekohase võõrandamise detailse ajakava, et võtta investoritelt
pärast ELTIFi eluea lõppemist nende osakud tagasi. 2. Lõikes 1 viidatud ajakava
hõlmab järgmist: (g)
turu hindamine seoses potentsiaalse ostja leidmisega;
(h)
võimalike müügihindade hindamine ja võrdlemine; (i)
investeeringutest eraldatavate varade hindamine; (j)
võõrandamise täpne ajakava. 3. ESMA koostab regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõud, täpsustades kriteeriumid, mida tuleb kasutada
lõike 2 punktis a osutatud hinnangu andmisel ja punktis c osutatud hindamisel. ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste
standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...]. Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu
esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010
artiklites 10–14 sätestatud korras. Artikkel 20
Tulu jaotamine 1. ELTIF võib investoritele
regulaarselt välja maksta portfelli kuuluvate varade toodetava tulu. See tulu
koosneb järgmisest: (k)
varade regulaarselt toodetav mis tahes tulu; (l)
vara võõrandamisest saadud kapitali väärtuse
suurenemine, millest on maha arvatud algselt võetud kapitalikohustus. 2. Tulu ei jaotata juhul, kui
seda on vaja ELTIFi tulevasteks kohustusteks. 3. ELTIF määrab fonditingimustes
või põhikirjas kindlaks tulu jaotamise poliitika, mida ta fondi eluea jooksul
kohaldab. IV peatükk
Läbipaistvusnõuded Artikkel 21
Läbipaistvus 1. Tegevusloa saanud ELTIFi
osakuid ega aktsiaid ei tohi liidus ilma prospekti eelneva avaldamiseta
turustada. Tegevusloa saanud ELTIFi osakuid ega aktsiaid ei
turustata liidus jaeinvestoritele, ilma et eelnevalt oleks avaldatud põhiteabe
dokument vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrusele nr [...][20]. 2. Prospekt sisaldab teavet,
mida on investoritel vaja teadlike otsuste tegemiseks neile pakutava
investeeringu kohta, ning eelkõige sellega seotud riskide kohta. 3. Prospekt peab sisaldama
vähemalt järgmist: (m)
teatis, milles selgitatakse, kuidas ELTIF
investeerimiseesmärgid ja -strateegia nende saavutamiseks liigitavad fondi
pikaajaliseks fondiks; (n)
teave, mille kinnised investeerimisettevõtjad
avalikustavad vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/71/EÜ[21] ja komisjoni määrusele (EÜ) nr
809/2004[22];
(o)
teave, mis tuleb investoritele edastada vastavalt
direktiivi 2011/61/EL artiklile 23, kui seda ei hõlma juba käesoleva lõike
punkt b; (p)
selge märge, millistesse varakategooriatesse on
ELTIFil lubatud investeerida; (q)
mis tahes muu teave, mida pädevad asutused peavad
vajalikuks käesoleva lõike 2 kohaldamiseks. 4. Prospektis, põhiteabe
dokumendis ja mis tahes muudes turustusdokumentides teavitatakse investoreid
selgelt fondi mittelikviidsest laadist. Prospektis, põhiteabe dokumendis ja muudes
turustusdokumentides tuleb kindlasti: (r)
teavitada investoreid ELTIFi investeeringute
pikaajalisest laadist; (s)
teavitada investoreid ELTIFi elueast; (t)
märkida, kas ELTIFi kavatsetakse turustada
jaeinvestoritele; (u)
märkida, et investoritel ei ole õigust võtta oma
investeering enne ELTIFi eluea lõppu tagasi; (v)
märkida fondi eluea jooksul investoritele tehtavate
mis tahes tulu maksete sagedus ja aeg, kui fondi eluea jooksul investoritele
üldse teenitud tulu jagatakse; (w)
soovitada investoritel ELTIFi investeerida ainult
väike osa oma investeerimisportfellist. Artikkel 22
Kulude avalikustamine 1. Prospektis tuleb investoreid
põhjalikult teavitada erinevate kulude tasemest, mida investor kannab otseselt
või kaudselt. Erinevad kulud rühmitatakse vastavalt järgmistele rubriikidele: (x)
ELTIFi asutamiskulud; (y)
varade soetamisega seotud kulud; (z)
fondi valitsemiskulud; (aa)
tulu jaotamisega seotud kulud; (bb)
muud kulud, sealhulgas haldus-, õigus-, hoiu- ja
auditikulud. 2. Prospektis avaldatakse kulude
üldine suhe ELTIFi kapitali. 3. Põhiteabe dokumendis
kajastatakse kõiki prospektis kirjeldatud kulusid, väljendatuna suhtes
kogukuludesse (summa ja protsent). 4. ESMA töötab välja
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist: (cc)
lõikes 1 osutatud kulude ühtsed määratlused,
arvutusmeetod ja esitamise vormid ning lõikes 2 osutatud osakaalu üldised
näitajad; (dd)
lõikes 3 osutatud kulude ühtsed määratlused,
arvutusmeetod ja esitamise vormid. Nende regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõude väljaarendamisel võtab ESMA arvesse määruse(…)
(PRIPS) artiklis (…) osutatud regulatiivsete standardite eelnõud. ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste
standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...]. Komisjonile
delegeeritakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed
tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud
korras. V peatükk
ELTIFide osakute või aktsiate turustamine Artikkel 23
Investoritele kättesaadavad vahendid 1. ELTIFi valitseja loob igas
liikmesriigis, kus ta kavatseb kõnealuse ELTIFi osakuid või aktsiaid turustada,
vahendid märkimiseks, maksete tegemiseks osakuomanikele või aktsionäridele,
osakute või aktsiate tagasiostmiseks või tagasivõtmiseks ja sellise teabe
esitamiseks, mida ELTIF ja selle valitsejad on kohustatud andma. 2. ESMA töötab välja
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kõnealuste
vahendite liigid ja omadused, nende tehnilise taristu ja lõikes 1 osutatud
ELTIFi investoritega seotud ülesannete täpse määratluse. ESMA esitab kõnealuste reguleerivate tehniliste
standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [...]. Komisjonile delegeeritakse õigus võtta vastu
esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010
artiklites 10–14 sätestatud korras. Artikkel 24
Jaeinvestoritele turustamise lisanõuded ELTIFi valitsejal peab olema võimalik müüa
ELTIFi osakuid või aktsiaid jaeinvestoritele, tingimusel et kõik järgmised
lisanõuded on täidetud: (l)
ELTIFi tingimustes või põhikirjas on sätestatud, et
kõiki investoreid koheldakse võrdselt ning üksikutel investoritel või
investorite rühmadel ei ole õigust sooduskohtlemisele ega teatud
majanduseelistele; (m)
ELTIFi struktuur ei põhine partnerlusel; (n)
jaeinvestorid võivad aktsiate märkimise ajal ja
vähemalt kahe nädala jooksul pärast ELTIFi osakute või aktsiate märkimist oma
investeeringu tühistada ning raha tagastatakse neile ilma sanktsioonideta. Artikkel 25
ELTIFide osakute või aktsiate turustamine 1. ELTIFi valitseja võib
turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele ja jaeinvestoritele
oma päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 31 osutatud
teate esitamist. 2. ELTIFi valitseja võib
turustada tegevusloa saanud ELTIFi osakuid või aktsiaid kutselistele ja
jaeinvestoritele muudes liikmesriikides kui ELTIFi valitseja
päritoluliikmesriigis pärast direktiivi 2011/61/EL artiklis 32 osutatud teate
esitamist. 3. ELTIFi valitseja peab oma
pädevale asutusele iga ELTIFi suhtes täpsustama, kas seda on kavas müüa
jaeinvestoritele. 4. Lisaks direktiivi 2011/61/EL
artiklites 31 ja 32 nõutud dokumentidele ja teabele peab ELTIFi valitseja
esitama oma pädevale asutusele kõik järgmised dokumendid ja teabe: (a)
ELTIFi prospekt; (b)
ELTIFi põhiteabe dokument, kui seda ELTIFi
turustatakse jaeinvestoritele; (c)
teave artiklis 22 osutatud vahendite kohta. 5. Direktiivi 2011/61/EL
artiklites 31 ja 32 osutatud pädevate asutuste pädevusi ja volitusi käsitatakse
kehtivana ka ELTIFde turustamise korral jaeinvestoritele ja muude käesolevas
määruses sätestatud täiendavate nõuete korral. 6. Lisaks direktiivi 2011/61/EL
artikli 31 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja
päritoluliikmesriigi pädev asutus takistama tegevusloa saanud ELTIFide
turustamist, kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi
käesoleva määruse nõuetele. 7. Lisaks direktiivi 2011/61/EL
artikli 32 lõike 3 esimeses lõigus sätestatud volitustele peab ELTIFi valitseja
päritoluliikmesriigi pädev asutus keelduma ka nõuetekohase teatise edastamisest
selle liikmesriigi pädevatele asutustele, kus ELTIFi kavatsetakse turustada,
kui ELTIFi valitseja ei vasta kõnealusel ajal või edaspidi käesoleva määruse
nõuetele. VI peatükk
Järelevalve Artikkel 26
Pädevate asutuste teostatav järelevalve 1. Pädevad asutused jälgivad
käesoleva määruse täitmist jooksvalt. 2. ELTIFi pädev asutus vastutab
peatükis II, III ja IV sätestatud nõuete täitmise järelevalve eest. 3. ELTIFi pädev asutus vastutab
fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud kohustuste täitmise järelevalve
eest, samuti prospektis esitatud kohustuste käesolevale määrusele vastavuse
kontrollimise eest. 4. ELTIFi valitseja pädev asutus
vastutab valitseja menetluste ja tegevuse piisavuse järelevalve eest, mille
eesmärk on tagada, et ELTIFi valitseja on võimeline täitma oma kohustusi ja
nõudeid kõigis tema valitsetavates ELTIFides. Valitseja pädev asutus vastutab ELTIFi valitseja
käesoleva määruse nõuetele vastavuse järelevalve eest. 5. Pädevad asutused kontrollivad
oma territooriumil loodud või turustatud ühisinvesteerimisettevõtjaid, et
kontrollida, et nad ei kasuta ELTIFi nimetust ega viita sellele, et nad on
ELTIFid, kui neil puudub vastav tegevusluba ja nende tegevus ei ole kooskõlas
käesoleva määrusega. Artikkel 27
Pädevate asutuste volitused 1. Pädevatel asutustel on kõik
järelevalve- ja uurimisvolitused, mis on vajalikud nende ülesannete täitmiseks
käesoleva määruse kohaselt. 2. Direktiiviga 2011/61/EL
pädevatele asutustele antud volitusi tuleb kasutada kooskõlas käesoleva
määrusega. Artikkel 28
ESMA volitused ja pädevus 1. ESMA-le antakse vajalikud
volitused talle käesoleva määrusega antud ülesannete täitmiseks. 2. Direktiivi 2011/61/EL
kohaseid ESMA-le antud volitusi kasutatakse ka käesoleva määruse kontekstis
ning kooskõlas määrusega (EÜ) nr 45/2001. 3. Määruse (EL) nr 1095/2010
kohaldamise eesmärgil lisatakse käesolev määrus mis tahes hilisema õiguslikult
siduva liidu õigusakti reguleerimisalasse, millega antakse ESMA-le määruse (EL)
1095/2010 artikli 1 lõikes 2 osutatud ülesandeid. Artikkel 29
Asutuste koostöö 1. ELTIFi pädev asutus ja
fondivalitseja pädev asutus, kui see on erinev, teevad omavahel koostööd ja
vahetavad teavet, et täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid. 2. Pädevad asutused ja ESMA
teevad omavahel koostööd, mille eesmärk on täita oma ülesandeid käesoleva
määruse alusel ja kooskõlas määrusega (EL) nr 1095/2010. 3. Pädevad asutused ja ESMA
vahetavad teavet ja dokumente, mis on vajalikud nende käesoleva määruse kohaste
ülesannete täitmiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, eelkõige käesoleva
määruse nõuete rikkumiste kindlakstegemiseks ja heastamiseks. VII peatükk
Lõppsätted Artikkel 30
Läbivaatamine Hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva määruse
jõustumist hakkab komisjon läbi vaatama käesoleva määruse kohaldamist. Selle
käigus analüüsitakse eelkõige järgmist: (d)
artikli 16 lõike 1 sätte mõju, millega
välistatakse, et investorid võtavad oma osakud või aktsiad tagasi enne ELTIFi
eluea lõppu. Läbivaatamise käigus, võttes arvesse ELTIFi turustamist eri
investorikategooriatele, hinnatakse ka, kas sellisest nõudest erandi tegemine
piiratud arvule üksikutele jaeinvestoritele suurendaks jaeinvestorite hulgas
nõudlust ELTIFi järele; (e)
milline mõju on varade hajutamisele olnud sellel,
et kõlblikesse investeerimisvaradesse investeerimise suhtes kehtis artikli 12
lõikes 1 sätestatud 70 %line alammäär, et eelkõige hinnata, kas on vaja
täiendavaid likviidsust käsitlevaid meetmeid, kui piiratud arvule üksikutele
jaeinvestoritele tehtaks erand keelust võtta tagasi oma osakuid enne ELTIFi
eluea lõppu; (f)
mil määral ELTIFe liidus turustatakse, sealhulgas,
kas direktiivi 2011/61/EL artikli 3 lõike 2 reguleerimisalasse kuuluvatel
AIFide valitsejatel võiks olla huvi turustada ELTIFe. Läbivaatamise tulemused esitatakse Euroopa
Parlamendile ja nõukogule koos asjakohaste muudatusettepanekutega. Artikkel 31
Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev
määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB) struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid
1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE
RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus pikaajaliste investeerimisfondide kohta 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB)[23] struktuurile Siseturg–
Finantsturud 1.3. Ettepaneku/algatuse liik x Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist /
ettevalmistavast meetmest[24]
¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Suurendada
finantsturgude turvalisust ja tõhusust; tugevdada finantsteenuste siseturgu. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile Tegutseda
Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise allikana; tagada pikaajaliste
investeerimisfondide valitsejatele võrdsed tingimused; suurendada
pangandusvälise rahastamise kättesaadavust ettevõtetele; tagada investorite
kaitse ja finantsstabiilsus. 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Ettepaneku
eesmärk on järgmine: parandada Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide
(ELTIF) piiriülest turustamist nii jae- kui ka kutselistele investoritele kogu
Euroopa Liidus; tagada pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade
ühtlustatud kord; määratleda pikaajaliste investeeringute
investeerimispoliitika; vältida huvide konflikte; kehtestada usaldusväärsed
läbipaistvuse nõuded ja turustamistingimused. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Aruanded
tuleks koostada: ELTIFde
piiriülese turustamise arengute kohta; kavandatava määruse mõju kohta investorite
kaitsele; moonutamata konkurentsi saavutamiseks tehtud edusammude kohta;
kavandatud meetmete mõju kohta pikaajaliste investeeringute (nt investeeringud
taristuprojektidesse, kinnisvarasse ja börsil noteerimata äriühingutesse)
kapitali kogumile. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Määruse
eelnõu kohaldamise tulemusena • on
alust oodata pikaajaliste investeerimisfondide piiriülese turustamise kasvu; • ühtlustatakse
pikaajaliste investeerimisfondide tegevuslubade väljaandmine liikmesriikide
pädevate asutuste poolt ja paraneb liikmesriikide järelevalveasutuste töö
koordineerimine; • pikaajalise
investeerimise edasiarendamine kogu Euroopa Liidus: kõigi asjaomaste
investeerimisfondide turu osalejate tegutsemistingimuste ühtlustamine tagab
pikaajaliste investeerimisfondide tõhususe, samuti võimaldab see asjaomast
mastaabisäästu; • institutsionaalsed
investorid nagu kindlustusandjad ja pensionifondid, samuti eraisikust
jaeinvestorid saavad pikaajaliste investeerimisfondide tootluselt regulaarset
tulu; • investorite
suurenenud valikuvõimalused ja teenuse kvaliteet; • suurem
läbipaistvus aitaks tõsta investorite usaldust, mis tõenäoliselt parandab
konkurentsitingimusi; • paraneks
Euroopa majanduse pikaajaline rahastamine, eelkõige taristuprojektide ja
väikese ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) rahastamine; 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisandväärtus: lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused
1)
Regulatiivne killustatus takistab investorite kokkupuuteid pikaajalise varaga
ja seega see takistab kapitalikogumite kasvu ja investeerimiskogemuse
edasiarenemist, mis on pikaajaliste investeeringute mastaabisäästu aluseks; 2)
Regulatsiooni puudumine ELi tasandil tekitab investorite hulgas segadust ja
takistab pikaajaliste investeerimisfondide valitsejate võrdsete tingimuste
väljakujunemist, mis on ühtsed kogu Euroopa Liidus; 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Eurofondide
(UCITS) direktiiviga on esmakordselt kehtestatud ranged toote-eeskirjad
jaeinvestoritele kättesaadavate investeerimisfondide kohta. Eurofondide
valitsetavad varad on kasvanud 6697 miljardi euroni. Kuigi eurofondide algatus
ei tähenda tingimata, et investorites tekiks loodavate ELTIFde vastu samasugune
huvi, näitab see, milline edu võib kaasneda üleeuroopaliste algatustega. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega: lühi- või pikaajalises perspektiivis
täidetavad vajadused Kavandatavad
eeskirjad põhinevad direktiiviga 2011/61/EÜ (alternatiivsete
investeerimisfondide valitsejate direktiiv – AIFMD) kehtestatud õiguslikule
raamistikule ja vastuvõetud rakendusaktidele. AIFMD kohane AIFi valitsejate
tegevuslubade väljaandmise ja järelevalve ühtlustatud korda on täiendatud
ELTIFidele tegevusloa väljaandmise menetlusega. Lisaks kohaldatakse kehtivate
liidu õigusaktidega sätestatud eeskirjadele ka ELTIFide toote-eeskirju, välja
arvatud juhul, kui neid ei ole otseselt võimalik rakendada. Eelkõige
kohaldatakse ELTIFidele olemasolevas õigusraamistikus kehtivaid asjakohaseid
juhtimise ja turustamise eeskirju, samuti AIFMDs käsitletud teenuste piiriülese
osutamise ja asutamisvabaduse nõudeid ja tingimusi. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega
ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA x Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
AAAA–AAAA, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Kavandatud eelarve täitmise
viisid[25] ¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt ¨ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud – ¨ rakendusametitele – x ühenduste asutatud asutustele[26] – ¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke
teenuseid osutavatele asutustele – ¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete
meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on
kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage) – Mitme eelarve täitmise viisi
valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Lühi- või pikaajalises perspektiivis
täidetavad vajadused Euroopa
Väärtpaberituru Järelevalve (ESMA) loomist käsitleva määruse eelnõu artikliga 81
on ette nähtud ESMA tegevuse tulemusena saadud kogemuste hindamine kolme aasta
jooksul alates tema tegevuse algusest. Sel eesmärgil koostab komisjon
üldaruande, mis edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1. Välja selgitatud ohud. Lühi-
või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused ESMA-le
praeguse ettepanekuga ettenähtud lisavahendite vajadus ESMA volituste
rakendamiseks ja järgmiste ülesannete täitmiseks: • Regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõuga ELITF määruse nõuete ühtlustamise ja
kooskõlastatuse tagamine; • Reguleerivate
asutuste volituste tugevdamine ja nende ühetaolise kohaldamise tagamiseks:
selleks antakse välja suunised ja koostatakse rakenduslikud tehnilised
standardid; • Vajalikku
teabe kogumine ja avaldamine pikaajaliste finantsturu osaliste kohta; Vahendite
puudumise korral ei saa tagada ESMA ülesannete õigeaegset ja tõhusat täitmist. 2.2.2. Teave loodud
sisekontrollisüsteemi kohta. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad
vajadused ESMA
määruses sätestatud haldus-ja kontrollisüsteeme kohaldatakse käesoleva
ettepaneku kohaselt ka ESMA ülesannetele. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Pettuste,
korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta ESMA suhtes piiranguteta,
nagu on sätestatud artikli 66 lõikes 1 Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
Asutuse määruses. ESMA
ühineb Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste Komisjoni
vahelise 25. mai 1999. aasta kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)
sisejuurdluste kohta ning võtab viivitamata vastu asjakohased sätted, mida
kohaldatakse ESMA kõigi töötajate suhtes, nagu on sätestatud Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve määruse artikli 66 lõikes 2. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE
HINNANGULINE FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus……………………………..………………………………….…..] || Liigendatud/ liigendamata[27] || EFTA riigid[28] || Kandidaatriigid[29] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses 1.a || [12.03.04][ESMA] || Liigendatud || JAH || JAH || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide
kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Nr [Nimetus……………………………..………………………………….…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 21 lõike 2 punkti b tähenduses || […][XX.YY.YY.YY] || || || || || 3.2. Hinnanguline mõju kuludele Ainuke mõju kulutustele tuleneb kahe täiendava
ajutise töötaja palkamisest määramata ajaks. Uued ülesanded täidetakse
iga-aastase vahendite eraldamise menetluse alusel kasutatavate töötajatega,
võttes arvesse eelarvepiiranguid, mida kohaldatakse kõigi ELi organite suhtes
ja kooskõlas ametite finantsprogrammiga. 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1.a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks SISETURU JA TEENUSTE peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Tegevusassigneeringud || || || || || || || Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Maksed || (2) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || Maksed || (2a) || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[30] || || || || || || || Eelarverida nr || || (3) || || || || || || || SISETURU JA TEENUSTE peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Maksed || =2+2a +3 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Maksed || (5) || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1.a assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Maksed || =5+ 6 || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki: Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || || Maksed || (5) || || || || || || || || Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || || Maksed || =5+ 6 || || || || || || || || Märkus: arvesse
võetakse ainult 40 % kogukuludest, ülejäänud osa ehk 60 % finantseeritakse
liikmesriikide poolt Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || „Halduskulud” miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU <…….> peadirektoraat || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || <…….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || || miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 Maksed || 0,140 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,130 || 0,788 3.2.2. Hinnanguline mõju
tegevusassigneeringutele –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
þ Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis
toimub järgmiselt: Märkus: Vt eespool. Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustage eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU VÄLJUNDID Väljundi liik[31] || Väljundi keskmine kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku ERIEESMÄRK nr 1[32]… || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || - Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || || Väljund || || || || || || || || || || || || || || || || || || Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || || 3.2.3. Hinnanguline mõju
haldusassigneeringutele 3.2.3.1. Ülevaade –
þ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || Aasta N[33] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[34] || || || || || || || || Personalikulud || || || || || || || || Muud halduskulud || || || || || || || || Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || || || || || || || || KOKKU || || || || || || || || Personaliga seotud
assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse
meetme haldamiseks juba antud ja/või ümberpaigutatud assigneeringute raames,
täiendades neid vajaduse korral täiendavate assigneeringutega, mida võidakse
anda haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse
käigus, arvestades eelarvepiirangutega. 3.2.3.2. Hinnanguline personalivajadus –
þ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Märkus: –
Siseturu ja teenuste peadirektoraat ei vaja
käesoleva ettepaneku põhjal täiendavat personali ega haldusressursse. ESMA
palkab tähtajatult 2 täiendavat ajutist töötajat. Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) || XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || || || || || || || XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || || || XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[35] || XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditud tööjõud) || || || || || || || XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || || || XX 01 04 aa[36] || - peakorteris || || || || || || || - delegatsioonides || || || || || || || XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, renditud tööjõud ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || || || Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || KOKKU || || || || || || || XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise
teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada
meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse
käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Koosseisuvälised töötajad || 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
þ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. –
¨ Ettepanek/algatus eeldab paindlikkusinstrumendi kohaldamist või
mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[37]. Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute
poolset kaasrahastamist. –
þ Ettepanek/algatus hõlmab
kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine: assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Liikmesriigid ELi liikmesriikide järelevalveasutuste kaudu * || 0,210 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 1,181 Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,210 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 0,194 || 1,181 * Hinnang põhineb
ESMA määruses sätestatud kehtival rahastamismehhanismil (liikmesriigid 60 % ja
EL 40 %).
3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
þ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele. –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: ¨ omavahenditele ¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[38] Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) Artikkel …. || || || || || || || || Mitmesuguste
sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid
ettepanek mõjutab. Täpsustage tuludele
avaldatava mõju arvutamise meetod. Lisa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
Euroopa pikaajaliste investeerimisfondide kohta (ELTIF) eelnõu
finantsselgitusele Käesoleva eelnõu eesmärk on aidata suurendada
Euroopa Liidu reaalmajanduse pikaajalisteks investeeringuteks kasutatavaid
kapitalikogumeid. Selleks luuakse uues vormis rahastamisvahendid, Euroopa
pikaajalised investeerimisfondid (ELTIFid). Tänu varaklassidele, millesse
ELTIFidel on lubatud investeerida, saavad ELTIFid eeldatavasti pakkuda
investoritele pikaajalist stabiilset tulu. Sobivad varad liigitatakse
alternatiivseteks investeeringuteks – neid varaklasse ei hõlma börsil
noteeritud aktsiate ja võlakirjade traditsiooniline määratlus. Kuigi
alternatiivseteks investeeringuteks võivad olla kinnisvara, riskikapital,
erakapital, riskifondid, börsivälised ettevõtted, makseraskustes ettevõtete
instrumendid ja kaubad, keskenduvad ELTIFid ainult alternatiivsetele
investeeringutele, mis kuuluvad pikaajaliste varaliikide kategooriasse, mille
edukas arendamine tekitab investoritele pikaajalisi kohustusi. Ilmselgelt on vaja suunata investorite huvi
senistelt lühiajalistelt investeeringutelt või lühiajalistelt kohustustelt ka
muudele võimalustele. Üks viis selle saavutamiseks on vähendada pikaajaliste
kohustuste nagu infrastruktuuri projektide ees olevaid takistusi, tagades nende
rahastamise pikaajalise kapitali poolt. Sellist liiki investeeringut ei pruugi
olla võimalik tagasi võtta mitu aastat, kuid see on investeeritud nii, et oleks
võimalik tagada stabiilne ja prognoositav tulu. Selle kirjeldusega sobivad
infrastruktuuriprojektid või tegevussoodustused. Pikaks ajaks investeeritud
kapitalist on reaalmajandusele kasu seepärast, et see tagab ettevõtetele
ennustatavad ja pidevad finantsvood ja loob uusi töökohti. ELTIFide üleeuroopalise turu ees olevate
takistuste tõhusaks kõrvaldamiseks ja investorite usalduse tagamiseks fondide
vastu on vajalik tagada ühetaoline ja proportsionaalne järelevalve kõige
kõrgemal tasemel. Seetõttu on ESMA roll väga oluline, seda nii üksikasjalike
regulatiivsete nõuete väljatöötamisel turu ühtluse ja ühetaolisuse
saavutamiseks ja pideva järelevalve teostamiseks. ESMA ülesannete teostamisega seotud kulud
arvestatakse personalikulude hulka (jaotis 1) kooskõlas ESMA eelarve eelnõu
kulude klassifikatsiooniga. Komisjoni eelnõu sisaldab ettepanekut, mille
kohaselt peab ESMA välja töötama 4 regulatiivset tehnilist standardit. Lisaks
peab ESMA pidama kõigi heakskiidetud ELTIFide keskregistrit. Samuti võiks ESMA
välja töötada suunised käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades. ESMA-l on
ülesandeid ka seoses ELTIFide sujuva koostöö ja järelevalve koordineerimisega
liikmesriikide pädevate asutuste poolt. Kavakohaselt jõustub määrus 2015. aasta
alguses, seega vajab ESMA lisaressursse alates 2015. aastast. Täiendavat
tööjõudu vajatakse eeldatavalt tehniliste standardite väljatöötamiseks,
nõustamiseks ja registreerimiseks, samuti ESMA muude igapäevaste ülesannete
täitmiseks, mis kaasnevad ESMA funktsioonidega pädevate asutuste koostöö
tõhustamisel ja järelevalve tavade ühtlustamiseks. Uued ametikohad on seotud
uute tehniliste standardite eduka ja õigeaegse väljatöötamisega ning
täiendavalt vajatakse eelkõige poliitika-, õigus- ja mõjuhindamise
spetsialiste. Tehniliste standardite, suuniste ja aruannete
väljatöötamiseks vajalike täistööajaga töötajate arvu määramisel arvestati
järgmisi tegureid: ·
Üks spetsialist koostab aastas keskmiselt 1,5
tehniliste standardite eelnõud. Kõik see nõuab ettevalmistavaid töid nagu: ·
Kahe-ja mitmepoolsed kohtumised sidusrühmadega ·
Võimalustele analüüs ja hindamine ja
konsultatsioonidokumentide koostamine ·
Avalik arutelu sidusrühmadega ·
Liikmesriikide järelevalveasutuste eksperdirühmade
koostamine ja juhtimine ·
Turuosalistest ja investorite esindajatest
koosnevate ajutiste ekspertrühmade koostamine ja juhtimine ·
Konsultatsioonide vastuste analüüsimine ·
Kulude/tulude analüüsi koostamine ·
Õigusakti koostamine Tuleks välja töötada keskregister (IT projekti
täpsustamine, pakkumiste hindamine, projektihaldus). Seda registrit tuleb
edaspidi pidevalt hallata, tagades selle täielikkuse ja täpsuse. Lisaks jooksvalt on vaja teha ka muud tööd,
sealhulgas kooskõlastada liikmesriikide järelevalveasutuste poolt rakendatavaid
meetmeid, et määratleda järelevalve ja ühtlustada tavad, lahendada vaidlusi ja
vahendusprotsesse, turu järelevalvet ja hindamisi, et määratleda Euroopa
pikaajaliste investeeringute turu suundumused ja selgitada välja kõik
investoritele tekkivad riskid või selliste fondide sujuva toimimise ette ühtsel
turul tekkivad takistused. See tähendab veel 2 täistööajaga töötaja
vajadust on alates 2015. aastast. Eeldatavalt suureneb täistööajaga töötajate
vajadus ka ajavahemikul 2016–2020, kuna standard saavad tõenäoliselt valmis
alles 2016–2017 paiku ja nende rakendamist nõutakse 2020. aastaks, samas
suureneb ESMA eeltoodud pooleliolevate ülesannete maht pärast standardite
rakendamist. Muud eeldused: ·
Tuginedes täistööajaga töötajate jaotusele alates 2015.
aastast, eeldatavalt täidab kahe täistööajaga töötaja ülesandeid 2 tähtajalist
spetsialisti ·
eri kategooria töötajate keskmised aastased
palgakulud põhinevad eelarve peadirektoraadi suunistel; ·
Pariisis kohaldatav palgakoefitsient on 1,16; ·
Eeldatavad lähetuskulud on 10 000 eurot aastas; ·
Töölevõtmisega seotud kulud (sõidu-, hotelli-,
arstliku läbivaatuse, sisseseadmis- ja muud hüvitised, kolimiskulud jne) on
hinnanguliselt 12 700 eurot; ·
6 aasta eelarve vajaliku suurendamise arvutamise
meetodit kirjeldatakse üksikasjalikumalt allolevas tabelis. Arvutus kajastab
asjaolu, et ühenduse eelarvest rahastatakse 40 % kuludest. Kulu liik || Arvutamine || Summa (tuhandetes eurodes) 2015 || 2016 || … || 2020 Jaotis 1: Personalikulud: 11 Palgad ja hüvitised - sellest ajutised teenistujad - sh riikide lähetatud eksperdid - sh lepingulised töötajad 12 Töölevõtmisega seotud kulud 13 Lähetuskulud Kokku jaotis 1: Personalikulud Millest ELi rahaline osalus (40%) Millest liikmesriigi rahaline osalus (60%) || =2*131*1,16 =2*12.7 =2*10 || 304 25 20 349 140 210 || 304 20 324 130 194 || 304 20 324 130 194 || 304 20 324 130 194 Järgnevas tabelis on esitatud kahe ajutise
teenistuja ametikoha loomise kava: Tegevusüksus ja palgaaste || Ametikohad AD16 || AD15 || AD14 || AD13 || AD12 || AD11 || AD10 || AD9 || AD8 || AD7 || 1 AD6 || 1 AD5 || || AD kokku || 2 [1] Vt
hhttp://ec.euopea.eu/internal_market/smact/docs/single-market-act2_en.pdf [2] Vt
hhttp://ec.euopea.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm [3] EFAMA
Investment Fund Industry Factsheet, märts 2013 [4] Direktiiv 2011/61/EL [5] Direktiiv 2004/39/EÜ [6] Vt
http://ec.europa.eu/internal_market/consultations/docs/2012/ucits/ucits_consultation_en.pdf [7] ELT C , lk.. [8] ELT L 174, 1.7.2011, lk 1. [9] ELT L 201. 27.7.2012. lk 1. [10] ELT L 145, 30.4.2004, lk 1. [11] ELT L 345, 31.12.2003, lk 64. [12] ELT L 149, 30.4.2004, lk 1. [13] ELT L 331, 15.12.2010, lk 84. [14] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31–50. [15] EÜT L 8, 12.01.2001, lk 1-22. [16] ELT L 177, 30.6.2006,
lk 1. [17] ELT L 335, 17.12.2009,
lk 1. [18] ELT L 302, 17.11.2009, lk 32. [19] EÜT L 193, 18.7.1983, lk 1. [20] ELT viide. [21] ELT L 345, 31.12.2003, lk 64. [22] ELT L 149, 30.4.2004, lk 1. [23] ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine
eelarvestamine. [24] Vastavalt finantsmääruse artikli 54 lõike 2
punktile a või b. [25] Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega
finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html [26] Määratletud finantsmääruse artiklis 185. [27] Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [28] EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [29] Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani
potentsiaalsed kandidaatriigid. [30] Tehniline ja/või haldusabi ning
ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud
(endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [31] Väljunditena käsitatakse tarnitud
tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud
teede pikkus kilomeetrites jms). [32] Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud
erieesmärkidele. [33] Aasta, mil alustatakse
ettepaneku/algatuse rakendamist. [34] Tehniline ja/või haldusabi ning
ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud
(endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus. [35] Lepingulised töötajad, kohalikud
töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditud tööjõud, noored eksperdid
delegatsioonides. [36] Tegevusassigneeringutest
rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A
read). [37] Vt institutsioonidevahelise
kokkuleppe punktid 19 ja 24 (ajavehemiku 2007-2013 kohta). [38] Traditsiooniliste omavahendite
(põllumajandussaaduste tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema
netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.