Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega tehakse kindlaks, et Belgia ei ole võtnud vastusena nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusele tõhusaid meetmeid /* COM/2013/0381 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega tehakse kindlaks, et Belgia ei ole
võtnud vastusena nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusele tõhusaid
meetmeid EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 8, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) Vastavalt aluslepingu
artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori ülemäärasest
eelarvepuudujäägist. (2) Stabiilsuse ja kasvu pakt
põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade
stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku
majanduskasvu tagamiseks. Stabiilsuse ja kasvu pakt hõlmab nõukogu 7. juuli
1997. aasta määrust (EÜ) nr 1467/97 ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse
rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta,[1]
mis võeti vastu selleks, et soodustada valitsemissektori ülemääraste
eelarvepuudujääkide kiiret kõrvaldamist. (3) Tegutsedes komisjoni
soovituse alusel, otsustas nõukogu 2. detsembril 2009 aluslepingu artikli 126
lõike 6 kohaselt, et Belgial on ülemäärane eelarvepuudujääk[2]. Samal päeval ning samuti
komisjoni soovituse alusel võttis nõukogu aluslepingu artikli 126 lõike 7
kohaselt vastu soovitused, milles paluti Belgia ametiasutustel võtta meetmeid
keskpika perioodi raamistikus, et vähendada eelarvepuudujääki tasemele alla 3 %
SKPst hiljemalt 2012. aastaks. (4) Valitsemissektori
eelarvepuudujäägi usaldusväärseks ja jätkusuutlikuks vähendamiseks alla
3 % SKPst soovitati Belgia ametiasutustel konkreetselt teha järgmist: a)
rakendada 2010. aastal 2010. aasta eelarveprojekti kohaseid puudujääki
vähendavaid meetmeid ning tõhustada eelarve kavandatud konsolideerimist 2011.
ja 2012. aastal; b) konsolideerida ajavahemikul 2010−2012 eelarvet aastas
keskmiselt ¾ % SKPst, mille tulemusena peaks ka valitsemissektori koguvõla
suhe hakkama taas vähenema, nii et rahuldava kiirusega lähenetakse
kontrollväärtuse tasemele ja saavutatakse piisav esmane ülejääk; c) määrata
kindlaks meetmed, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks
2012. aastaks, kui tsüklilised tingimused seda võimaldavad, ning kiirendada
puudujäägi vähendamist, kui majandus- või eelarvetingimused osutuvad paremaks,
kui ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames soovituste andmise ajal eeldati
ning d) tugevdada eelarve-eesmärkide järgimise tagamiseks seiremehhanisme. Oma
soovitustes kehtestas nõukogu kooskõlas määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3
lõikega 4 tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 2. juuni 2010. (5) Komisjoni talituste 2009.
aasta sügisprognoosis, mis oli aluseks ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike
7 kohasele nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusele, prognoositi, et Belgia
majandus kasvab 2010. aastal 0,6 % ja 2011. aastal 1,5 %. 2012. aasta
jäi prognoosiperioodist välja, kuid lähtudes eeldusest, et SKP suur negatiivne
lõhe kõrvaldatakse järk-järgult 2015. aastaks, oodati 2012. aastaks suuremat
majanduskasvu kui 2011. aastaks. Kui 2010. aastal kasvas SKP oluliselt rohkem,
kui oodati komisjoni 2009. aasta sügisprognoosis, ning 2011. aastal oli
majanduskasv prognoositud 1,5 %-st veidi suurem, siis 2012. aastal langes
Belgia majandus 0,2 %. (6) 15. juunil 2010 otsustas
komisjon 2010. aasta kevadprognoosi põhjal, et Belgia on võtnud kooskõlas
nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusega tõhusaid meetmeid
valitsemissektori eelarvepuudujäägi vähendamiseks alla kontrollväärtuse
3 % SKPst, ning leidis, et seega ei olnud sel ajal vaja võtta ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse raames täiendavaid meetmeid. (7) Komisjoni talituste 2011. aasta
sügisprognoosist ilmnesid selgelt riskid, et 2009. aasta soovitust ei järgita,
arvestades, et tähtaja lähenedes ei olnud puudujäägilävi 3 % SKPst veel
kaugeltki saavutatud, puudus 2012. aasta eelarve ning eelarve senine
konsolideerimine jäi soovitatule alla. Seetõttu väljendas komisjon muret ning
nõudis, et Belgia võtaks ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kiirendamise
vältimiseks õigeaegselt meetmeid. 2011. aasta detsembris leppis äsja
moodustatud Belgia valitsus kokku eelarveprojektis. 11. jaanuaril 2012 jõudis
komisjon järeldusele, et võttes arvesse sel ajal kehtivat makromajanduslikku
stsenaariumi (komisjoni talituste 2011. aasta sügisprognoosis oodati 0,9 %
majanduskasvu), eelarve konsolideerimise meetmeid ja täiendavat külmutamist,
väheneks puudujääk 2012. aastal 2,9 %-le SKPst. Seega leidis komisjon, et
Belgia ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses ei olnud sel hetkel täiendavaid
meetmeid vaja võtta. (8) Hinnates uuesti Belgia võetud
meetmeid, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk 2012. aastaks
vastavalt aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohasele nõukogu soovitusele, jõuti
järgmistele järeldustele: –
2012. aasta valitsemissektori eelarvepuudujäägi
kohta ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses esitatud teatise põhjal, mille
komisjon (Eurostat) on kinnitanud, on selgunud, et 2012. aasta puudujääk oli
3,9 % SKPst. Osalt on see tingitud pangandusgrupi Dexia tungivast
rekapitaliseerimisvajadusest 2012. aasta lõpus, mille negatiivne mõju
valitsemissektori eelarvepuudujäägile oli 0,8 % SKPst. Ent ka ilma selleta
ei oleks tähtaega saavutatud, arvestades, et puudujääk oli ka kõnealuse
toimingu ühekordset negatiivset mõju kõrvale jättes 3,2 % SKPst. Peale
selle sisaldas 2012. aasta eelarve olulisi ühekordseid puudujäägi vähendamise
meetmeid, mis ulatusid hinnanguliselt ligikaudu 0,4 %-ni SKPst; –
esmane eelarvepositsioon paranes, kui 2009. aasta
puudujääk 1,9 % SKPst vähenes 2010. aastal 0,4 %-ni SKPst, ning jäi
2011. aastal üldjoontes stabiilseks. 2012. aastal suurenes esmane puudujääk
Dexia rekapitaliseerimise mõjul 0,5 %-ni SKPst; ilma selleta oleks esmane
eelarvepositsioon jõudnud ülejääki 0,3 % SKPst; –
alates 2010. aastast on keskmine eelarve
konsolideerimise tase aastas olnud hinnanguliselt 0,3 % SKPst, mis jääb
tunduvalt alla nõukogu soovitatud ¾ % SKPst. Ka pärast korrigeerimist
läbivaadatud potentsiaalse majanduskasvu mõju ja tulude arenguga ei ulatu
kohandatud keskmine konsolideerimine siiski poolenigi soovitatud tasemest;
alt-üles meetodil tehtud arvutused näitavad, et kaalutlusõiguse alusel võetud
püsivat laadi meetmete kumulatiivne netomõju on ajavahemikul 2010−2012
hinnanguliselt ligikaudu 2 % SKPst. Need arvutused sisaldavad nii
puudujääki vähendavate meetmete mõju kui ka osalt varasematest poliitilistest
otsustest tulenevat kulude suurenemist (nt sotsiaaltoetuste kohandamine,
äriühingutele makstavate palgatoetuste kiire kasv), mis osaliselt vähendavad
konsolideerimise mõju. Lisaks ei ole kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete
(2 % SKPst) mõju olnud piisav selleks, et peatada elanikkonna vananemisest
tulenevat avaliku sektori kulude autonoomset kasvusuundumust ja samal ajal
saavutada struktuurse eelarvepositsiooni soovitatav paranemine
konsolideerimisperioodil; –
2010. aastal rakendas Belgia eelarvepuudujäägi
vähendamise meetmeid üldjoontes kavakohaselt, mis tõi kaasa struktuurse
paranemise ½ % ulatuses SKPst, millest ¼ protsendipunkti tuleneb intressikulu
märkimisväärsest vähenemisest. Nominaalne puudujääk langes prognoositust
paremate makromajanduslike tulemuste tõttu 2009. aasta 5,6 %-lt SKPst (sh
0,6 protsendipunkti ühekordsete negatiivsete tegurite mõju) 3,8 %-le
SKPst, mis on oluliselt madalam näitaja, kui Belgia ametiasutuste poolt 2010.
aasta jaanuari stabiilsusprogrammis kavandatud 4,8 % SKPst. Ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetluse raames soovituse andmise ajal prognoositi 2010.
aasta kasvumääraks 0,6 %, kuid tegelikult kasvas SKP siis 2,4 %; –
vaatamata suhteliselt soodsatele
makromajanduslikele tingimustele 2011. aasta esimeses pooles (aastane SKP kasv
1,8 %), langes nominaalne puudujääk sel aastal vähe, s.o 3,7 %-le
SKPst, ehkki 2011. aasta stabiilsusprogrammis seati eesmärgiks 3,6 %
SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon halvenes 2011. aastal 0,1 %. Seega
saab öelda, et Belgia ei suutnud suhteliselt soodsaid majanduslikke tingimusi
ära kasutada puudujäägi vähendamiseks, mis on osalt põhjustatud riigis 2010.
aasta juuni valimistest 2011. aasta detsembrini valitsenud poliitilisest
ummikseisust; –
2011. aasta detsembris lisas äsja moodustatud
Belgia valitsus 2012. aasta eelarvesse terve hulga konsolideerimismeetmeid, mis
eelarve ja 2012. aasta stabiilsusprogrammi järgi ulatusid ligikaudu 3 %-ni
SKPst. 2012. aasta märtsis ja oktoobris võeti täiendavaid meetmeid, et
tasakaalustada majanduse aeglustumise negatiivset mõju eelarvele. 2012. aasta
lõpus tuli Belgia ja Prantsuse valitsustel suurendada pangandusgrupi Dexia
kapitali, et parandada negatiivset netovarapositsiooni ning võimaldada grupi
kriisi nõuetekohast lahendamist. Belgia puhul avaldas see puudujäägile
ühekordset negatiivset mõju 0,8 % ulatuses SKPst. Vaatamata tugevdatud
järelevalvemehhanismile mõjutas majanduslangus valitsemissektori tulu
prognoositust enam, mis tõi kaasa föderaaltasandi eelarvepuudujäägi 2,7 %
SKPst (arvestamata Dexia toimingu mõju), kui eesmärk oli 2,4 %. Lisaks
selgus 2013. aasta aprillis ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames
esitatud teatisest, et ka kohalike omavalitsuste tasandil jäi puudujäägieesmärk
saavutamata (-0,3 % SKPst -0,2 % asemel), mida ainult osaliselt
tasakaalustas piirkondade ja kogukondade saavutatud oodatust parem tulemus
(-0,1 % SKPst -0,2 % asemel). Hinnanguliselt paranes struktuurne
eelarvepositsioon 2012. aastal ½ protsendipunkti SKPst. Valitsemissektori
mahukate meetmete mõju on osaliselt vähendanud suurenevad intressikulud, varasema
inflatsiooniga seotud palkade automaatse indekseerimise ja sotsiaaltoetuste
negatiivne mõju ning pensionikulude märkimisväärne suurenemine; –
valitsemissektori võlg kasvas 84,0 %-lt SKPst
2007. aastal 99,6 %-ni SKPst 2012. aastal. Umbes 6,5 protsendipunkti
kõnealusest kasvust on tingitud puudujäägi ja SKP arengust ning ligikaudu 9
protsendipunkti välistest teguritest, peamiselt kapitalisüstide kaudu
finantssektori päästmiseks tehtud toimingutest. (9) Belgia võttis
eelarve-eesmärkide saavutamiseks mõningaid meetmeid, et tugevdada
järelevalvemehhanismi näiteks järelevalvekomitee loomisega 2010. aastal ja
eelarve täitmise rangema järelevalvega 2012. aastal. Siiski ei ole
eelarveraamistiku kohandamisel saavutatud olulist edu, mis võimaldaks tagada,
et eelarve-eesmärgid on nii riiklikul kui ka madalamatel tasanditel siduvad,
ning suurendada valitsemistasandite vahel koormuse jagamise ja vastutuse
läbipaistvust. (10) Seega saab järeldada, et
Belgia ei ole piisavalt tõhusalt reageerinud aluslepingu artikli 126 lõike 7
kohaselt antud nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitusele. Belgia ei suutnud
ülemäärasest eelarvepuudujäägist aastaks 2012 vabaneda. Eelarve
konsolideerimine jääb märkimisväärselt alla nõukogu soovitusele ning 2011.
aastal puudusid edusammud täielikult, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Belgia ei ole võtnud tõhusaid meetmeid
vastusena aluslepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt antud nõukogu
2. detsembri 2009. aasta soovitusele. Artikkel 2 Käesolev otsus
on adresseeritud Belgiale. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6. [2] ELT L 125, 21.5.2010, lk 34. Kõik Belgia ülemäärase
eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on kättesaadavad järgmisel
veebisaidil:http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/belgium_en.htm