SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Käesolev algatus sobib liidu majanduse juhtimise parandamise poliitilisse konteksti. Koostöös ELi majanduskasvu ja tööhõive strateegia, majandus- ja eelarvepoliitika tugevdatud kooskõlastamise Euroopa poolaasta ning valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamist käsitleva stabiilsuse ja kasvu paktiga on vaja välja selgitada makromajanduslikud tasakaalunihked ning neid ennetada ja korrigeerida.

Selleks on määruses (EL) nr 1176/2011 sätestatud üksikasjalikud eeskirjad euroalal ja ELis tekkiva või püsiva makromajandusliku tasakaalustamatuse varajaseks avastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks (makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus või MTM).

MTMi ja selle näitajate tulemustabeli jaoks on vaja näitajate ja nende aluseks oleva statistilise teabe kvaliteedi tõhusat järelevalvet.

8. novembril 2011 ja 13. novembril 2012 kokku tulnud majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu rõhutas, et õigeaegsed kvaliteetsed andmed on MTMi tulemustabeli usaldusväärusse seisukohalt väga olulised ja palus komisjonil (Eurostatil) võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada usaldusväärne statistika koostamise kord ning selle aluseks oleva statistilise teabe pidev täiustamine.

Seepärast on MTMi jaoks vaja välja töötada tõhus statistikajärelevalve süsteem, mille aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Kõnealune määrus hõlmab andmete kvaliteedi kontrollimist, andmete ja metaandmete koostamist ja edastamist, andmete teatamist/edastamist erinevatele sidusrühmadele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Määrusega antakse komisjonile (Eurostat) uued ülesanded järgmistes põhiaspektides: MTMi jaoks oluliste andmete kvaliteedi valideerimine vastavalt juba olemasolevatele või teatavates valdkondades veel täpsustatavatele kvaliteedikriteeriumidele; liikmesriikide andmekogumise allikate ja meetodite struktureerimine, kogumine ja analüüsimine; parandusmeetmete tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine. Tööd MTMi jaoks oluliste andmetega on vaja toetada heade eeskirjadega andmete Internetis avaldamise ja levitamise ning samuti statistika avalikustamise kohta.

Määruse eelnõu rakendamine eesmärgiga kvaliteetset statistikat pakkuda eeldab tihedat koostööd liikmesriikide statistikaasutustega nii tulemustabeli andmete kui ka nende aluseks oleva statistilise teabe osas.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

2.1.        HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED

Majandus- ja rahandusministrite nõukogu on rõhutanud, et MTMi tulemustabeli jaoks on vaja kvaliteetset statistikat ning et selleks on vaja välja töötada usaldusväärne kvaliteedijärelevalve kord.

Majanduspoliitika komitees on liikmesriikidega peetud laiapõhjalist arutelu MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi ja võrreldavuse küsimuses. Eelkõige tehti struktuurstatistikat käsitlevas majanduspoliitika komitee 2012. aasta aruandes kindlaks teatavad probleemsed valdkonnad.

Kontaktid on olemas ka teiste peadirektoraatidega, eelkõige majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadiga.

Koostöös Euroopa Keskpanga ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega on võetud mitmeid meetmeid statistilise alusteabe parandamiseks.

2.2.        MÕJU HINDAMINE

Käesoleva määruse edukas rakendamine eeldab tihedat koostööd liikmesriikide statistikaametitega, et parandada MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteeti ja nende aluseks olevat statistilist teavet. Täiendavat andmete kogumise mehhanismi ei ole ette nähtud.

Kui tõhusat ja õiguslikult siduvat kvaliteedijärelevalve menetlust vastu ei võeta, ei ole võimalik tagada MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteeti ja võrreldavust komisjoni nõuete kohaselt. See võib omakorda mõjutada MTMi süsteemi usaldusväärsust ja tõhusust.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks oluliste statistiliste andmete esitamise kohta. Need eeskirjad käsitlevad makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tulemustabeli näitajate koostamist, kvaliteedijärelevalvet ja avaldamist. Määruse peamine eesmärk on luua tõhus kvaliteedijärelevalve kord, et tagada MTMi jaoks vajalike andmete kõrge kvaliteet.

Euroopa statistika õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 338. Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajaduse korral meetmeid statistika koostamiseks selle kohta, kuidas Euroopa Liit oma tegevust ellu viib. Nimetatud artiklis on esitatud nõuded Euroopa statistika kohta, mille kohaselt peavad statistilised andmed vastama erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse nõuetele.

Ettepanek on kooskõlas nii subsidiaarsuse kui ka proportsionaalsuse põhimõttega.

Subsidiaarsuse põhimõtte seisukohalt ei kuulu ettepaneku eesmärgid Euroopa Liidu ainupädevusse, kuid samas ei suuda ka liikmesriigid üksi neid küllaldaselt täita.

Liikmesriigid ei suuda vajalikul määral täita esmatähtsaid kvaliteedinõudeid, kui puudub selge üleeuroopaline raamistik, s.o Euroopa õigusaktid, millega määratakse kindlaks MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi ühine järelevalvekord.

Ettepaneku eesmärke on võimalik paremini saavutada Euroopa Liidu tasandil Euroopa tasandi õigusakti alusel, sest üksnes komisjon saab välja töötada MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi ühtse järelevalvekorra ja kohaldada seda Euroopa Liidu tasandil. Teiselt poolt nõuab kõnealuse korra edukas rakendamine tihedat koostööd liikmesriikide statistikaasutustega, mis hõlmaks nii MTMi jaoks vajalikke andmeid kui ka nende aluseks olevat statistilist teavet. Seepärast võib Euroopa Liit võtta meetmeid kooskõlas aluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega.

Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele piirdutakse käesolevas määruses vähimaga, mis on vajalik seatud eesmärgi saavutamiseks, ega minda sellest kaugemale. Selles ei määrata iga liikmesriigi jaoks kindlaks MTMi jaoks vajalike andmete kogumise korda ega dubleerita olemasolevaid menetlusi. Selles kehtestatakse üksnes kvaliteedi järelevalvesüsteem seoses tulemustabeli ja muude MTMi jaoks vajalike andmete koostamise, edastamise ja avaldamisega.

Kavandatav õigusakt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus. Määrust eelistatakse sellepärast, et sellega kehtestatakse ühesugused õigusnormid kogu Euroopa Liidus ning liikmesriikidel ei ole võimalik kohaldada neid osaliselt või valikuliselt. Määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda pole vaja liikmesriikide õigusesse üle võtta. Määruse kasutamine on kooskõlas teiste alates 1997. aastast vastu võetud Euroopa statistikaalaste õigusaktidega.

4.           MÕJU EELARVELE

Selleks et tagada MTMi jaoks vajalike andmete ranged kvaliteedinõuded vastavalt komisjoni nõuetele, mis on esitatud teatises KOM (2011) 211 (lõplik) „Euroopa statistika tõhusa kvaliteedijuhtimise väljatöötamine”, on vaja täiendavaid vahendeid. Et täita komisjoni (Eurostat) nõutud ülesanded, on vaja on luua 21 uut ametikohta (12 ametikohta ja 9 koosseisuvälist töötajat).

Lisaks vajab komisjon liikmesriikide ekspertide abi ja jagaks liikmesriikidega käesolevas ettepanekus nimetatud MTMi lähetustega seotud kulusid. Kõnealune abi hõlmab ka riikide ekspertide erialateadmisi ja kogemusi lähetustel teistesse liikmesriikidesse, mis tehakse muu hulgas süsteemi täieliku läbipaistvuse eesmärgil. Praeguses etapis on raske näidata, kuidas täpselt komisjoni kulusid rahastatakse ja hinnata nende täpset suurust, eelkõige kuna sünergiat püütakse leida ka Eurostati lähetustega seotud valdkondades.

5.           LISATEAVE

Kavandatav õigusakt ei käsitle Euroopa Majanduspiirkonnaga seotud küsimust.

2013/0181 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks vajaliku statistika esitamise ja kvaliteedi kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 338 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta[1] on ette nähtud häiremehhanism tasakaalustamatuse varajase tuvastamise ja jälgimise hõlbustamiseks. Selle mehhanismi kohaselt peab komisjon igal aastal koostama häiremehhanismi aruande, mis sisaldab kvalitatiivset majandus- ja finantsolukorra hinnangut ja milles tehakse kindlaks liikmesriigid, kus komisjoni arvates võib esineda tasakaalustamatus või kus võib esineda oht selle tekkimiseks.

(2)       Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1174/2011 euroalal esineva ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks võetavate täitemeetmete kohta[2] on euroala liikmesriikide jaoks sätestatud finantssanktsioonide süsteem ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse tõhusaks korrigeerimiseks.

(3)       Usaldusväärsed statistilised andmed on makromajandusliku tasakaalustamatuse järelevalve alus. Selleks et kindlustada usaldusväärne ja sõltumatu statistika, peaksid liikmesriigid tagama riiklike statistikaasutuste ametialase sõltumatuse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta[3].

(4)       Häiremehhanismi aruanne, mis põhineb tulemustabelil, mille teatavate näitajate väärtust on võrreldud nende künnisväärtusega, on esmane analüüsivahend, mille abil komisjon teeb kindlaks liikmesriigid, kelle puhul oleks arengute põhjal vaja põhjalikult analüüsida, kas esineb tasakaalustamatust või on selle tekkimise oht. Häiremehhanismi aruanne peaks sisaldama ka MTMi jaoks vajalikke andmeid. Täheldatud arengute põhjuseid analüüsitakse aga üksikasjalikult järgnevates põhjalikes uuringutes, et määrata kindlaks tasakaalustamatuse laad. Tulemustabelit ja künnisväärtusi ei tõlgendada mehaaniliselt, vaid aluseks võetakse majanduslik analüüs. Põhjaliku läbivaatamise käigus uurib komisjon paljusid majanduslikke muutujaid ja lisateavet, võttes arvesse konkreetse riigi olukorda. Neil põhjustel ei ole võimalik eelnevalt esitada ammendavat loetelu andmetest, mida võidakse kasutada makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses, vaid need tuleks määratleda osutades korrale, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamiseks, samuti ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks liidus. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse rakendamisel peaksid komisjon ja nõukogu eelistama statistikat, mille on koostanud ja komisjonile (Eurostat) edastanud liikmesriigid. Muul viisil kogutud ja edastatud statistikat tuleks kasutada vaid siis, kui liikmesriikide koostatud ja edastatud statistika ei anna vajalikku teavet, võttes sealjuures nõuetekohaselt arvesse muul viisil kogutud ja edastatud statistika kvaliteeti.

(5)       Tuleks luua usaldusväärne kord makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks vajalike andmete (edaspidi „MTMi jaoks vajalikud andmed”) koostamise, järelevalve ja avaldamise jaoks ning samuti nende aluseks oleva statistilise teabe pidevaks täiustamiseks kooskõlas komisjoni Euroopa statistika kvaliteedijuhtimise raamistikuga[4]. Komisjoni loodud makromajandusliku statistika direktorite töörühm on asjakohane eksperdirühm toetamaks komisjoni (Eurostat) MTMi jaoks vajalike andmete tõhusa kvaliteedijärelevalve rakendamisel.

(6)       On väga oluline, et liidu tegevuseks vajalik statistika toetuks usaldusväärsetele andmetele. MTMi jaoks vajalike andmete koostamisel, mis on oluline sisend liidus esineva makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamiseks ning samuti ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks, võivad ebausaldusväärsed andmed liidu huvidele märkimisväärset mõju avaldada. Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse läbiviimisel on MTMi jaoks vajalike andmete koostamise, edastamise ja kvaliteedijärelevalve tõhusamaks jõustamiseks vaja võtta lisameetmeid. Need meetmed peaksid suurendama statistilise alusteabe usaldusväärsust ja parandama MTMi jaoks vajalike andmete edastamist ja nende kvaliteedi järelevalvet. Selleks et vältida kas tahtlikku või tõsisest hooletusest tingitud valeandmete esitamist MTMi jaoks vajalike andmete puhul, tuleks kehtestada trahvid, mis aitavad tagada ka nõuetekohase hoolsuse MTMi jaoks vajalike andmete koostamisel.

(7)       Selleks et täiendada eeskirju, mis käsitlevad trahvide arvutamist statistika manipuleerimise vältimiseks ning menetlusnorme, mille kohaselt komisjon sellist tegevust uurib, peaks komisjonil olema õigus kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping”) artikliga 290 võtta vastu õigusakte trahvisumma üksikasjalike kriteeriumide ja komisjoni teostatava uurimise kohta. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(8)       Selleks et tagada liikmesriikide esitatavate MTMi jaoks vajalike andmete ja nende aluseks oleva statistilise teabe kvaliteet, on vaja komisjoni ja liikmesriikide statistikaasutuste vahel luua tihe koostöö ja pidev dialoog.

(9)       Selleks et vähendada aruandluskoormust, tagada sidusus, parandada statistikat ning tagada andmete võrreldavus, tuleks seoses MTMI jaoks vajalike andmetega tagada tihe koostöö Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi vahel kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artikliga 9.

(10)     Ühetaoliste tingimuste tagamiseks käesoleva määruse rakendamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused, mida teostatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes[5].

(11)     Kuna käesoleva määruse eesmärki, milleks on MTMi jaoks vajalike andmete esitamise ühtse usaldusväärse menetluse kehtestamine ja nende andmete kvaliteedi järelevalve ning samuti statistilise teabe pidev täiustamine, saab paremini saavutada ELi kui liikmesriikide tasandil, võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(12)     Eurostat kui liidu statistikaasutus peaks täitma käesoleva määrusega komisjonile pandud statistilisi kohustusi. Eurostat peaks neid ülesandeid täitma kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega ja vastavalt komisjoni 17. septembri 2012. aasta otsusele 2012/504/EL Eurostati kohta[6],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

EESMÄRK

Artikkel 1

1.         Käesolevas määruses sätestatakse eeskirjad selliste statistiliste andmete esitamise ja kvaliteedikontrolli kohta, mis on kogutud ja edastatud liidus esineva makromajandusliku tasakaalustamatuse tuvastamiseks ja samuti ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklitele 3–11 (edaspidi „MTMi jaoks vajalikud andmed).

2.         Käesolevat määrust kohaldatakse selliste MTMi jaoks oluliste andmete suhtes, mille on kogunud ja edastanud liikmesriigid, olenemata sellest, kas nõukogu või Euroopa Komisjon leiab, et tasakaalustamatus esineb või kas nõukogu on määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 7 kohaselt ülemäärase tasakaalustamatuse esinemise kindlaks teinud. Käesolevat määrust kohaldatakse ka nende liikmesriikide suhtes, kelle puhul makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on peatatud vastavalt määruse XXXX artiklile XXXX (viide kahest määrusest koosnevale paketile , kui see on vastu võetud)

II PEATÜKK

ANDMETE EDASTAMINE KOMISJONILE

Artikkel 2

1.         MTMi jaoks vajalikud andmed, mille liikmesriigid edastavad, peavad hõlmama eelnevat aastat (n-1) ja sellele eelnevat üheksat aastat (n-2 kuni n-10).

2.         MTMi jaoks vajalike andmete edastamise tähtajad kehtestatakse asjaomastes põhiõigusaktides või teatab need komisjon spetsiaalses kalendris, võttes arvesse Euroopa Liidu vajadusi.

3.         Komisjon teatab liikmesriikidele igal aastal määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 3 kohase iga-aastase häiremehhanismi ajakava aruande. Selle ajakava ning lõikes 2 osutatud tähtaegade ja kalendri põhjal teeb komisjon otsuse kõige uuemate MTMi jaoks vajalike andmete edastamise tähtaja suhtes ja teatab sellest liikmesriikidele.

III PEATÜKK

KVALITEEDIARUANDED

Artikkel 3

1.         Artiklis 1 osutatud MTMi jaoks vajalike andmete edastamisel saadavad liikmesriigid komisjonile (Eurostat) kvaliteediaruande vormis teabe selle kohta, kuidas need andmed on arvutatud, sealhulgas iga muutuse kasutatud allikates või meetodites.

2.         Edastatavate andmete suhtes kehtivad määruse (EÜ) nr 223/2009 artikli 12 lõikes 1 osutatud kvaliteedikriteeriumid.

3.         Kvaliteediaruannete üksikasjad, ülesehituse ja esitamise sageduse määrab komisjon kindlaks rakendusaktidega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4

Kui on kahtlusi MTMi jaoks vajalike andmete kogumise ja nende edastamise eeskirjade nõuetekohase rakendamise suhtes, nõuab asjaomane liikmesriik komisjonilt (Eurostat) selgitust. Komisjon uurib küsimust viivitamata ja edastab oma selgitused asjaomasele liikmesriigile, komisjoni loodud makromajandusliku statistika asjaomasele eksperdirühmale, kõigile teistele liikmesriikidele ja avalikkusele.

IV PEATÜKK

KVALITEEDI HINDAMINE

Artikkel 5

1.         Komisjon (Eurostat) hindab korrapäraselt MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteeti. Hindamises keskendutakse peamiselt artiklis 6 osutatud loeteludes kirjeldatud valdkondadele, kui see on asjakohane, ning liikmesriikide kvaliteediaruannetele. Kvaliteedi hindamine toimub kooskõlas määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud statistikapõhimõtetega. Kvaliteedi hindamises võetakse vajaduse korral arvesse MTMi jaoks vajalike andmete olemasoleva kvaliteediraamistiku kontekstis tehtud tööd ja saadud tulemusi.

2.         Liikmesriigid esitavad komisjonile (Eurostat) nii kiiresti kui võimalik statistilise teabe, mida on nõutud andmete kvaliteedi hindamiseks, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 223/2009 statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid.

3.         Igal aastal hindab komisjon (Eurostat) makromajandusliku statistika asjaomase eksperdirühma toetusel liikmesriikide esitatud MTMi jaoks vajalikke andmeid.

4.         Kõnealune hindamine viiakse läbi kooskõlas artikli 3 lõikes 2 osutatud kvaliteedikriteeriumidega. Hindamises võetakse arvesse eelkõige järgmisi elemente:

a)         MTMi jaoks vajalikud andmed, mille on edastanud liikmesriigid;

b)         kvaliteediaruanded ja artiklis 6 osutatud loetelud;

c)         liikmesriikidesse tehtud lähetuste ja nendega peetud arutelude põhjal koostatud aruanded MTMi jaoks vajalike andmete kohta.

V PEATÜKK

MTMi JAOKS VAJALIKE ANDMETE KOGUMISEKS KASUTATUD ALLIKATE JA MEETODITE LOETELU

Artikkel 6

1.         Liikmesriigid edastavad komisjonile (Eurostat) täieliku ja ajakohastatud kirjelduse allikatest ja meetoditest (edaspidi „loetelu”), mida kasutati MTMi jaoks vajalike andmete kogumiseks.

2.         Liikmesriigid koostavad loetelud ja saadavad need komisjonile (Eurostat) hiljemalt [kuupäev][[üheksa kuud pärast käesoleva määruse vastuvõtmist – täpse kuupäeva lisab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus pärast avaldamist]. Komisjon võtab vastu rakendusaktid kõnealuste loetelude ülesehituse ja üksikasjade kindlaksmääramiseks nende ajakohastamise eesmärgil [kuupäev] [kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse vastuvõtmist – täpse kuupäeva lisab Euroopa Liidu Väljaannete Talitus pärast avaldamist]. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 14 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

3.         Liikmesriigid teevad oma loetelud üldsusele kättesaadavaks.

VI PEATÜKK

KONTROLLKÄIGUD LIIKMESRIIKIDESSE

Artikkel 7

1.         Kui komisjon (Eurostat) avastab eelkõige artiklis 5 osutatud kvaliteedijärelevalve osas probleemi, võib ta otsustada teha kontrollkäigu asjaomasesse liikmesriiki.

2.         Kontrollkäigu eemärk on uurida süvitsi asjaomaste MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteeti. Kontrollkäikudel keskendutakse metoodilistele küsimustele, loeteludes kirjeldatud allikatele ja meetoditele, andmetele ja statistilistele tugiprotsessidele, et hinnata nende vastavust asjaomastele arvepidamis- ja statistikaalastele eeskirjadele.

3.         Komisjon teatab nõukogu otsusega 74/122/EMÜ[7] loodud majanduspoliitika komiteele kontrollkäikude tulemustest ja esitab ka asjaomase liikmesriigi tehtud märkused nende tulemuste kohta. Pärast seda, kui aruanded on koos asjaomaste liikmesriikide märkustega majanduspoliitika komiteele edastatud, tehakse need aruanded avalikuks, ilma et see piiraks statistilist konfidentsiaalsust käsitlevaid sätteid määruses (EÜ) nr 223/2009.

4.         Komisjoni (Eurostat) taotlusel pakuvad liikmesriigid ekspertide abi komisjoni makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud statistikaalastes küsimustes, sealhulgas kontrollkäigu ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks. Kõnealused eksperdid esitavad sõltumatu eksperdiarvamuse. Ekspertide nimekiri koostatakse (kuupäev täpsustamisel) MTMi jaoks vajalike andmete eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste ettepaneku põhjal.

5.         Komisjon (Eurostat) kehtestab ekspertide valimise eeskirjad ja menetluse, pidades silmas ekspertide asjakohast jaotust ja rotatsiooni liikmesriikide vahel, nende töökorra ja rahalised üksikasjad. Komisjon (Eurostat) jagab koos liikmesriikidega kõiki kulusid, mis liikmesriikidel nende riiklike ekspertide abiga seoses on tekkinud.

6.         Komisjon (Eurostat) tagab, et kõnealustel kontrollkäikudel osalevad ametnikud ja eksperdid täidavad kõiki tehnilise asjatundlikkuse, professionaalse sõltumatuse ja konfidentsiaalsusega seotud nõudeid.

VII PEATÜKK

ANDMETE ESITAMINE KOMISJONI (EUROSTAT) POOLT

Artikkel 8

1.         Komisjon (Eurostat) esitab makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses kasutatavad MTMi jaoks vajalikud andmed pressiteadete kujul ja /või muude asjakohaste kanalite kaudu.

2.         Komisjon (Eurostat) ei viivita MTMi jaoks vajalike andmete esitamisega nende liikmesriikide puhul, kes ei ole veel oma andmeid esitanud.

3.         Komisjon (Eurostat) võib esitada reservatsiooni liikmesriigi MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi suhtes. Kui komisjon (Eurostat) kavatseb esitada ja avaldada reservatsiooni, edastab ta selle hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva asjaomasele liikmesriigile ning majanduspoliitika komitee esimehele. Kui küsimus lahendatakse pärast andmete ja reservatsiooni avaldamist, avaldatakse kohe teade reservatsiooni tagasivõtmise kohta.

4.         Komisjon (Eurostat) võib muuta liikmesriikide edastatud andmeid ning esitada muudetud andmed koos muudatuste põhjendustega, kui on tõendeid, et liikmesriikide edastatud andmed ei ole vastavuses artikli 3 lõike 2 nõuetega. Hiljemalt kolm tööpäeva enne kavandatavat avaldamiskuupäeva edastab komisjon (Eurostat) asjaomasele liikmesriigile ning majanduspoliitika komitee esimehele muudetud andmed koos põhjendustega.

VIII PEATÜKK

KARISTUSED STATISTIKA MANIPULEERIMISE KORRAL

Artikkel 9

1.         Nõukogu võib komisjoni ettepanekul trahvida liikmesriiki, kes kas tahtlikult või tõsise hooletuse tõttu on esitanud ebaõigeid MTMi jaoks vajalikke andmeid.

2.         Lõikes 1 osutatud trahv on tõhus, hoiatav ja proportsionaalne võrreldes ebaõige teabe esitamise laadi, raskusastme ja kestusega. Trahvisumma ei ületa 0,05 % asjaomase liikmesriigi SKPst.

3.         Komisjon võib teha kõiki uurimistoiminguid, mis on vajalikud lõikes 1 osutatud ebaõige teabe esitamise fakti tuvastamiseks. Komisjon võib teha otsuse algatada uurimine, kui tal on tõsiseid viiteid ebaõige teabe esitamise kohta. Väidetavate ebaõige teabe esitamise juhtude uurimisel võtab komisjon arvesse asjaomase liikmesriigi esitatud märkusi. Oma ülesannete täitmiseks võib komisjon nõuda liikmesriigilt teabe esitamist, viia läbi kohapealseid kontrollkäike ja kontrollida MTMi jaoks vajalike andmete aluseks olevat statistilist teavet ja seotud dokumente. Kui asjaomase liikmesriigi seadustes nõutakse enne kohapealse kontrollimise toimumist kohtu luba, esitab komisjon selleks vajalikud taotlused.

Pärast uurimise lõpetamist ja enne nõukogule ettepaneku esitamist annab komisjon asjaomasele liikmesriigile võimaluse saada uurimisaluses küsimuses ära kuulatud. Komisjon võtab nõukogule esitatava ettepaneku aluseks üksnes asjaolud, mille kohta asjaomasel liikmesriigil on olnud võimalus selgitusi jagada.

Komisjon austab uurimise käigus täiel määral asjaomase liikmesriigi kaitseõigust.

4.         Komisjonile antakse õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 12, et sätestada järgmist:

a)         lõikes 1 osutatud trahvisumma kehtestamise üksikasjalikud kriteeriumid;

b)         lõikes 3 osutatud uurimise üksikasjalikud menetlusnormid, kaasnevad meetmed ja uurimisest aruandmine;

c)         üksikasjalikud menetlusnormid, mille eesmärk on tagada kaitseõigus, toimikuga tutvumise õigus, õigus esindajale ja konfidentsiaalsus ning tähtaegadega seotud sätted ja lõikes 1 osutatud trahvisummade kogumine.

5.         Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega nõukogu on määranud trahve vastavalt lõikele 1. Kohus võib määratud trahvi tühistada, trahvisummat vähendada või suurendada.

IX PEATÜKK

KARISTUSTE LAAD JA NENDE EELARVELINE JAOTUS

Artikkel 10

Artikli 11 alusel määratud karistused on haldusõiguslikud.

Artikkel 11

Artikli 9 alusel kogutud trahvid kujutavad endast muud tulu, nagu on osutatud aluslepingu artiklis 311, ja kantakse liidu eelarvesse.

X PEATÜKK

DELEGEERITUD VOLITUSTE RAKENDAMINE

Artikkel 12

1.         Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.         Artikli 9 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kolmeks aastaks pärast ühe kuu möödumist käesoleva määruse vastuvõtmisest. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne kõnealuse kolmeaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist uuendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise suhtes vastuväite, tehes seda hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3.         Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 9 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.         Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.         Artikli 9 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et neil ei ole õigusaktile vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

XI PEATÜKK

HÄÄLETAMINE KARISTUSTE ÜLE

Artikkel 13

Artiklis 9 osutatud meetmete üle otsustamisel ei võta nõukogu arvesse asjaomast liikmesriiki esindava nõukogu liikme häält.

XII PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 14

1.         Komisjoni abistab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mis on asutatud määrusega (EÜ) nr 223/2009. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.         Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 15

Vastavalt määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklile 5 tagavad liikmesriikide statistikaasutused MTMi jaoks vajalike andmete nõuetekohase koordineerimise riigi tasandil. Kõik muud riigisisesed asutused annavad sellega seoses liikmesriigi statistikaametile aru. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada käesoleva sätte kohaldamine.

Artikkel 16

1.         Liikmesriigid tagavad, et komisjonile (Eurostat) edastatavad MTMi jaoks vajalikud andmed koostatakse kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 2 kehtestatud põhimõtetega.

2.         Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed selle tagamiseks, et institutsioonid ja ametnikud, kes vastutavad komisjonile (Eurostat) MTMi jaoks vajalike andmete esitamise eest, on vastutussuutlikud ja tegutsevad kooskõlas määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 2 kehtestatud põhimõtetega.

Artikkel 17

Komisjon (Eurostat) annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule regulaarselt aru komisjoni (Eurostati) tegevuse kohta käesoleva määruse rakendamiseks.

Artikkel 18

1.         14. detsembriks 2014. ja seejärel iga viie aasta järel vaatab komisjon läbi käesoleva määruse kohaldamise ning teavitab selle tulemustest Euroopa Parlamenti ja nõukogu.

2.         Läbivaatamise käigus hinnatakse muu hulgas järgmisi aspekte:

a)         edusammud MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi tagamisel;

b)         määruse ja kohaldatava järelevalvekorra tulemuslikkus,

Vajaduse korral lisatakse läbivaatamisele käesoleva määruse muutmise ettepanek.

Artikkel 19

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse jaoks vajaliku statistika esitamise ja kvaliteedi kohta

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise struktuurile[8]

Statistika (3403 — Statistilise teabe tootmine, 3480 — Haldustoetus Eurostatile, 3481 — Eurostati poliitiline strateegia ja koordineerimine)

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

þ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Tugevdatud ja integreeritud majandusjuhtimine ELis 2011. aasta kuuikpaketi põhjal

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Erieesmärk nr 1: Esitada statistilist teavet, et toetada liidu poliitiliste strateegiate väljatöötamist, jälgimist ja hindamist, pöörates eritähelepanu majandusliku tasakaalustamatuse menetlusele ja selle näitajate tulemustabelile, võttes aluseks määruse (EL) nr 1176/2011, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad euroalal ja ELis tekkiva või püsiva makromajandusliku tasakaalustamatuse varajaseks avastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks.

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

3403 – Statistilise teabe tootmine

1.4.3  Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmadele

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus (MTM) ja selle tulemustabel põhinevad määrusel (EL) nr 1176/2011, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad euroalal ja ELis tekkiva või püsiva makromajandusliku tasakaalustamatuse varajaseks avastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks.

Selleks et MTM oleks tõhus, on vaja tagada MTMi jaoks vajalike andmete tõhus kvaliteedikontroll. Nõukogu on rõhutanud, et õigeaegsed kvaliteetsed andmed on MTMi tulemustabeli usaldusväärusse seisukohalt väga olulised ja palus komisjonil (Eurostatil) võtta kõik vajalikud meetmed, et tagada usaldusväärne statistika koostamise kord ning selle aluseks oleva statistilise teabe pidev täiustamine.

Seepärast töötab Eurostat määruse alusel MTMi jaoks välja tõhusa statistikajärelevalve süsteemi. Tulemused peaksid andma usaldusväärse statistilise aluse MTMiga seotud otsuste tegemiseks komisjoni kehtestatud kvaliteedinõuetele vastavate kvaliteetsete näitajate vormis.

1.4.4  Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

Eurostat hindab liikmesriikide andmeid koostöös makromajandusliku statistika kõrgetasemeliste riiklike ekspertidega, et tagada liikmesriikide puhul kindlakstehtud probleemide nõuetekohane lahendamine ja kindlaksmääratud parandusmeetmete rakendamine. Igal aastal arutatakse tehtud töö tulemusi majanduspoliitika komitees ja need esitatakse komisjoni häiremehhanismi aruandes Euroopa poolaasta raames. Lisaks sellele antakse korrapäraselt aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Nõukogu on rõhutanud, et MTMi tulemustabeli jaoks on vaja kvaliteetset statistikat ning et selleks on vaja välja töötada usaldusväärne kvaliteedijärelevalve kord.

Majanduspoliitika komitees on liikmesriikidega peetud laiapõhjalist arutelu MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi ja võrreldavuse küsimuses. Eelkõige tehti struktuurstatistikat käsitlevas majanduspoliitika komitee 2012. aasta aruandes kindlaks teatavad probleemsed valdkonnad. Selleks et tagada kõnealuste andmete kvaliteet, on vaja kehtestada tõhus kvaliteedijärelevalve kord

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

ELi osalus on vajalik, et Euroopa tasandil välja töötada ja ellu rakendada MTMi jaoks vajalike andmete ühtne kvaliteedijärelevalve kord. Siinkohal kasutatakse ära kõikide liikmesriikide kogemusi ja parimaid tavasid ning lihtsustatakse selliste kogemuste ja tavade jagamist.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Käesolevas ettepanekus kavandatud kvaliteedijärelevalve korra aluseks on suures ulatuses samalaadsed menetlused, mille Eurostat on ELi omavahendite statistika ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse jaoks välja töötanud ja aastaid rakendanud. Tänu sellele on nimetatud kahes valdkonnas tehtud märkimisväärseid edusamme.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Käesolevas ettepanekus kavandatud spetsiaalne kvaliteedijärelevalve kord viiakse sisse asjaomastes valdkondades, kus sellist korda varem ei olnud. Sellise täiustatud kvaliteedijärelevalvesüsteemi rakendamise ja töös hoidmise jaoks on vaja lisaressursse. Ilma lisaressurssideta ei ole võimalik saavutada nõuetekohast kvaliteeti. Loomulikult on kõnealuste lisaressursside hindamisel pööratud suurt tähelepanu sellele, et vältida töö dubleerimist, ja samuti kontrollitakse süsteemselt, kas on võimalik ära kasutada sünergiaid teiste samasuguste olemasolevate kvaliteediraamistikega, nt rahvamajanduse kogutulu ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse statistika valdkonnas.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

þ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[9]

þ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage teostamise tingimused ja sagedus.

Igal aastal arutatakse tehtud töö tulemusi majanduspoliitika komitees ja need esitatakse komisjoni häiremehhanismi aruandes Euroopa poolaasta raames. Hiljemalt 14. detsembriks 2014 ja seejärel iga viie aasta järel avaldab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule suunatud aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, mille mõju avaldub

- Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Osalus

Nr [Nimetus…...….] || Liigendatud/ liigendamata ([10]) || EFTA riigid[11] || Kandidaatriigid[12] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

1 || 29.010405 (Liidu statistikaprogramm 2008 – 2012 — Halduskorralduskulud) || Liigendatud || JAH || EI || EI || JAH/EI

1 || 29.010401 (Liidu statistikaprogrammi toetuskulud) || Liigendatud || JAH || EI || EI || JAH/EI

- Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Kulu liik || Osalus

Nr [Nimetus…..] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || Liigendatud || JAH || EI || EI || JAH/EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || Number || 2013 (k.a): Rubriik 1A – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive nimel alates 2014. aastast: Rubriik 1 - Arukas ja kaasav majanduskasv (muud...)

DG: Statistika peadirektoraat (ESTAT) || || || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 ja järgmised aastad || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu mõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Ÿ Tegevusassigneeringud || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1) || || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || || ||

Eelarverida nr || Kulukohustused || (1a) || || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || || ||

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud[13] || || || || || || || ||

Eelarverida nr || 29.010405 || (3) || 0,210 || || || || || || || 0,840

29.010401 || || 0,210 || 0,210 || 0,210 || || ||

Statistika peadirektoraadi (ESTAT) assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a +3 || 0,210 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || || || || 0,840

Maksed || =2+2a +3 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || || || || 0, 840

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || 0 || 0 || 0 || 0 || || || || 0

Maksed || (5) || 0 || 0 || 0 || 0 || || || || 0

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || 0,210 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || || || || 0, 840

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1A JA 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =4+ 6 || 0,210 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || || || || 0, 840

Maksed || =5+ 6 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || 0, 210 || || || || 0, 840

Juhul kui ettepanek/algatus mõjutab mitut rubriiki:

Ÿ Tegevusassigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (4) || || || || || || || ||

Maksed || (5) || || || || || || || ||

Ÿ Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud KOKKU || (6) || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1−4 assigneeringud KOKKU (võrdlussumma) || Kulukohustused || =4+ 6 || || || || || || || ||

Maksed || =5+ 6 || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 või hilisem || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

DG: Statistika peadirektoraat (ESTAT) ||

Ÿ Personalikulud || 2,016 || 2,016 || 2,016 || 2,016 || || || || 8,064

Ÿ Muud halduskulud || 0,221 || 0,221 || 0,221 || 0,221 || || || || 0,884

Statistika peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 2,237 || 2,237 || 2,237 || 2,237 || || || || 8,948

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 2,237 || 2,237 || 2,237 || 2,237 || || || || 8,948

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 ja järgmised aastad || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 1−5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 2,447 || 2,447 || 2,447 || 2,447 || || || || 9,788

Maksed || 2,447 || 2,447 || 2,447 || 2,447 || || || || 9,788

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

· þ  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

· ¨  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

VÄLJUNDID

Väljundi liik[14] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[15] || || || || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

ERIEESMÄRK nr 2 || || || || || || || || || || || || || || || ||

Toodang || || || || || || || || || || || || || || || || || ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || || ||

KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele

3.2.3.1.  Ülevaade

· ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

· þ  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 või hilisem || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 || || || || || || || ||

Personalikulud || 2,016 || 2,016 || 2,016 || 2,016 || || || || 8,064

Muud halduskulud – lähetused (29 01 02 11 01) || 0,081 || 0,081 || 0,081 || 0,081 || || || || 0,324

Muud halduskulud – koosolekud ja konverentsid (29 01 02 11 02) || 0,140 || 0,140 || 0,140 || 0,140 || || || || 0,560

Muud halduskulud - kokku || 0,221 || 0,221 || 0,221 || 0,221 || || || || 0,884

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIK 5 kokku || 2,237 || 2,237 || 2,237 || 2,237 || || || || 8,948

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud[16] || || || || || || || ||

Personalikulud || 0,210 || 0,210 || 0,210 || 0,210 || || || || 0,840

Muud halduskulud || || || || || || || ||

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGIST 5 välja jäävad kulud kokku || 0,210 || 0,210 || 0,210 || 0,210 || || || || 0,840

KOKKU || 2,447 || 2,447 || 2,447 || 2,447 || || || || 9,788

3.2.3.2.  Hinnanguline personalivajadus

· ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

· þ  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnangud väljendada täisaja ekvivalentides

|| 2013 || 2014 || 2015 || 2016 või hilisem

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

29 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 12 || 12 || 12 || 12

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || ||

Ÿ Koosseisuvälised töötajad (täistööajale taandatud töötajad)[17]

29 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, renditööjõud ja riikide lähetatud eksperdid) || 6 || 6 || 6 || 6

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid) || || || ||

29 01 04 05 [18] || - peakorteris[19] || 3 || || ||

- delegatsioonides || || || ||

29 01 04 01 [20] || - peakorteris[21] || || 3 || 3 || 3

- delegatsioonides || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || ||

KOKKU || 21 || 21 || 21 || 21

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse (MTM) ja selle näitajate tulemustabel põhinevad määrusel (EL) nr 1176/2011, milles on sätestatud üksikasjalikud eeskirjad euroalal ja ELis tekkiva või püsiva makromajandusliku tasakaalustamatuse varajaseks avastamiseks, ennetamiseks ja korrigeerimiseks. Selleks et MTM oleks tõhus on vaja tagada MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi tõhus järelevalve. 8. novembril 2011 ja 13. novembril 2012 kokku tulnud nõukogus rõhutati, et ajakohased kvaliteetsed andmed on MTMi tulemustabeli usaldusväärsuse seisukohalt väga olulised ja palus komisjonil (Eurostatil) võtta kõik vajalikud meetmed tagamaks usaldusväärne statistika koostamise kord ning selle aluseks oleva statistilise teabe pidev täiustamine. Seepärast töötab Eurostat määruse alusel MTMi jaoks välja tõhusa statistikajärelevalve süsteemi. See hõlmab peamiselt liikmesriikide edastatavate andmete ja metaandmete koostamist ja edastamist; andmekvaliteedi kontrollimist Eurostati poolt; andmete teatamist/edastamist erinevatele sidusrühmadele ning Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Määrusega antakse komisjonile uued ülesanded järgmistes põhivaldkondades: MTMi jaoks vajalike andmete kvaliteedi valideerimine vastavalt juba olemasolevatele või teatavates valdkondades veel täpsustatavatele kvaliteedikriteeriumidele (nt maksebilansi statistika ja rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon, tööjõu nominaalne ühikukulu, korrigeeritud eluasemehinnad, erasektori krediidivoog, erasektori võlg, töötuse määr, finantssektori kogukohustised), sealhulgas korrapärased ja põhjalikud kontrollkäigud liikmesriikidesse; liikmesriikide andmekogumise allikate ja meetodite struktureerimine, kogumine ja analüüsimine; parandusmeetmete tegevuskava väljatöötamine ja rakendamine; korrapärased aruanded majanduspoliitika komiteele tulemuste kohta.

Koosseisuvälised töötajad || Toetada ametnikke ja ajutisi töötajaid eespool nimetatud ülesannete täitmisel.

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

· þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga.

· ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele eelarveridadele ja summadele..

· ¨  ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[22].

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

· þ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist.

· Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogufinantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

· þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele.

· ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

¨         omavahenditele

¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida: || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[23]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel … || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[1]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 8.

[3]               ELT L 87, 31.3.2009, lk 164.

[4]               KOM(2005) 217 (lõplik) ja KOM(2011) 211 (lõplik).

[5]               ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

[6]               ELT L 251, 18.9.2012, lk 49-52.

[7]               EÜT L 63, 5.3.1974, lk 21.

[8]               ABM – tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[9]               Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html

[10]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[11]             EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[12]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[13]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B..A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[14]             Väljundid on tarnitavad tooted ja teenused (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jne).

[15]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele. „Erieesmärk (eesmärgid)….“

[16]             Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised B.A read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

[17]             lepingulised töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides; kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid.

[18]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[19]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

[20]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[21]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) ja Euroopa Kalandusfond (EFF).

[22]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[23]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, s.t brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.