SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga kohaldatakse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (edaspidi „algmäärus”), seoses uurimisega, mis käsitleb võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärit jalgrataste impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest, kasutades selleks lähetamist Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia kaudu, olenemata sellest, kas nimetatud riigid on deklareeritud jalgrataste päritolumaana või mitte.

Üldine taust Ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ja tuleneb uurimisest, mis on läbi viidud kooskõlas algmääruses, eriti selle artiklis 13 sätestatud sisuliste ja menetlusnõuetega.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid Praegu kehtivad meetmed kehtestati nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 990/2011, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISTE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Menetlusega seotud huvitatud isikutel on uurimise ajal olnud võimalus kaitsta oma huve algmääruses sätestatud korras.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Välisekspertide arvamusi ei olnud vaja kasutada.

Mõju hindamine Käesolev ettepanek tuleneb algmääruse rakendamisest. Algmäärusega ei nähta ette üldist mõju hindamist, kuid selles on esitatud põhjalik loetelu tingimustest, mida tuleb analüüsida.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte Lisatud ettepanek nõukogu rakendusmääruse kohta põhineb uurimise tulemustel, mis kinnitasid, et toimus HRV päritolu jalgrataste lähetamine Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia kaudu ja jalgrataste kokkupanemine Hiina varuosadest, ning täidetud on kõik muud algmääruse artikli 13 lõikes 1 ja 2 sätestatud kõrvalehoidmise tuvastamise kriteeriumid. Seetõttu tuleks laiendada HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud samale tootele. Seepärast palutakse nõukogul võtta vastu käesolev ettepanek laiendada HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid meetmeid Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud samale tootele. Tollimaks vastab HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtivale üleriigilisele tollimaksule (48,5 %). Tollimaks kehtestatakse alates uurimise algatamise kuupäevast. Asjaomane nõukogu määrus tuleks Euroopa Liidu Teatajas avaldada hiljemalt 5. juunil 2013.

Õiguslik alus Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, eriti selle artikkel 13.

Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

Asjaomast meedet on kirjeldatud eespool nimetatud algmääruses ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Ei kohaldata nõudmist, mille kohaselt Euroopa Liidu, liikmesriikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike pädevate asutuste, ettevõtjate ja kodanike rahaline ja halduskoormus peab olema võimalikult madal ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalne.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): määrus.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel: eespool nimetatud algmäärusega ei nähta ette muid võimalusi.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

2013/0135 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU RAKENDUSMÄÄRUS,

millega laiendatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes määrusega (EÜ) nr 990/2011 kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordile olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka või Tuneesia või mitte

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 13,

võttes arvesse ettepanekut, mille Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) esitas pärast konsulteerimist nõuandekomiteega,

ning arvestades järgmist:

1.           MENETLUS

1.1.        Kehtivad meetmed

(1)       Määrusega (EMÜ) nr 2474/93[2] kehtestas nõukogu 30,6 % suuruse lõpliku dumpinguvastase tollimaksu Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „HRV”) pärinevate jalgrataste impordi suhtes. Pärast algmääruse artikli 13 kohast meetmetest kõrvalehoidmise uurimist laiendati kõnealust tollimaksu nõukogu määrusega (EÜ) nr 71/97[3] teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste varuosade impordile. Lisaks otsustati luua maksuvabastuskava, lähtudes dumpinguvastase algmääruse artikli 13 lõikest 2. Kava üksikasjad on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 88/97[4].

(2)       Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1524/2000[5] eespool nimetatud meetmed säilitada.

(3)       Pärast vahepealset läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 otsustas nõukogu määrusega (EÜ) nr 1095/2005[6] suurendada kehtivat dumpinguvastast tollimaksu 48,5 protsendini.

(4)       2011. aasta oktoobris, pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamist vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 otsustas nõukogu määrusega (EL) nr 990/2011[7] eespool nimetatud meetmed säilitada (edaspidi „kehtivad meetmed”).

(5)       2012. aasta märtsis avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas[8] teate Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete vahepealse läbivaatamise algatamise kohta kooskõlas dumpinguvastase algmääruse artikli 11 lõikega 3 ja artikli 13 lõikega 4.

(6)       2013. aasta mais muutis nõukogu määrusega (EL) nr XXX/2013[9] [to be filled in during written procedure by the Council Secretariat] nõukogu rakendusmäärust (EL) nr 990/2011, millega pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 3 kohast vahepealset läbivaatamist kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks.

(7)       2012. aasta aprillis avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas[10] teate subsiidiumivastase menetluse algatamise kohta Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste importimise suhtes Euroopa Liitu kooskõlas nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruse (EL) nr 597/2009[11] artikliga 10.

(8)       2012. aasta novembris avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas[12] teate, mille kohaselt võib käimasoleva uurimise tulemusi kasutada põhjenduses (7) osutatud subsiidiumivastases uurimises.

(9)       2013. aasta mais lõpetas komisjon määrusega (EL) nr xxx/2013[13] [to be filled in during written procedure by the Council Secretariat] põhjenduses (7) osutatud subsiidiumivastase menetluse ilma meetmeid kehtestamata.

1.2.        Taotlus

(10)     14. augustil 2012 esitati komisjonile algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(11)     Taotluse esitas Euroopa Jalgrattatootjate Ühendus (European Bicycle Manufacturers Association – EBMA) kolme liidu jalgrattatootja (In Cycles – Montagem e Comercio de Bicicletas, Ldo, SC. EUROSPORT DHS S.A. ja MAXCOM Ltd) nimel.

1.3.        Algatamine

(12)     Olles pärast nõuandekomiteega konsulteerimist kindlaks teinud, et on olemas piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid uurimise algatamiseks algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt, otsustas komisjon uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste impordi suhtes registreerimisnõue, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(13)     Komisjon algatas uurimise 25. septembri 2012. aasta määrusega (EL) nr 875/2012[14] (edaspidi „algatamismäärus”).

(14)     Esmapilgul usutavate tõendite kohaselt toimus pärast põhjenduses (3) nimetatud nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2005 reguleeritava toote importimise suhtes dumpinguvastase tollimaksu tõstmist oluline kaubandusstruktuuri muutus, mis hõlmas eksporti HRVst ning Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu. Kaubandusstruktuuri muutumisel ei ole muud piisavat põhjust ega õigustust kui tollimaksu tõstmine.

(15)     Muutused tunduvad olevat tekkinud HRVst pärit jalgrataste lähetamisest Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia kaudu importimiseks liitu ning nende kokkupanemisest Indoneesias, Sri Lankal ja Tuneesias.

(16)     Lisaks ilmnes tõendusmaterjalist, et kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju vaatlusalusele tootele oli kahjustatud nii koguste kui ka hindade osas. Uurimisega hõlmatud toodet imporditakse märkimisväärses koguses ning see on ilmselt asendanud HRVst pärit vaatlusaluse toote impordi. Lisaks oli piisavalt tõendeid selle kohta, et uurimisega hõlmatud toodet imporditakse hindadega, mis on madalamad meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast.

(17)     Lõpuks oli tõendeid selle kohta, et võrreldes esialgse uurimise käigus eelnevalt kindlaks määratud normaalväärtusega müüdi vaadeldavat toodet dumpinguhinnaga.

1.4.        Uurimine

(18)     Komisjon teatas ametlikult uurimise algatamisest HRV ning Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia ametiasutustele, nende riikide tootjatele/eksportijatele, teadaolevalt asjaga seotud liidu importijatele ja liidu tootmisharule.

(19)     Komisjon saatis talle teada olevatele Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia tootjatele ja eksportijatele dumpinguvastastest meetmetest vabastamise taotluse vormid otse või asjaomase riigi esinduse kaudu Euroopa Liidus. Komisjon saatis talle teada olevatele HRV tootjatele ja eksportijatele küsimustikud otse või HRV esinduse kaudu Euroopa Liidus. Küsimustikud saadeti ka teadaolevatele liidu sõltumatutele importijatele.

(20)     Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist algatamismääruses sätestatud tähtaja jooksul. Kõiki isikuid teavitati sellest, et koostööst keeldumise tagajärg võib olla algmääruse artikli 18 kohaldamine ja järelduste tegemine kättesaadavate andmete alusel.

(21)     Vabastamistaotlused saatis täidetuna tagasi neli Indoneesia, üks Malaisia, kuus Sri Lanka ja kaks Tuneesia tootjat ja eksportijat. Hiina tootjad/eksportijad koostööd ei teinud. Küsimustikule vastas kolm liidu sõltumatut importijat.

(22)     Komisjon korraldas kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

– Insera Sena, Buduran, Sidoarjo, Indoneesia;

– Wijaya Indonesia Makmur Bicycles Industries, Driyorejo, Gresik, Jawa Timur, Indoneesia;

– Terang Dunia Internusa, Slipi, Jakarta Barat, Indoneesia;

– P.T. Chin Haur, Tangerang, Indonesia;

– Tan Lan Venture Corporation Sdn Bhd, Kampar, Perak, Malaisia;

– Asiabike Industrial Limited, Henamulla, Panadura, Sri Lanka;

– BSH Ventures Limited, Colombo, Sri Lanka;

– City Cycle Industries, Colombo, Sri Lanka;

– Firefox Lanka (Pvt) Ltd, Weliketiya Pamunugama, Sri Lanka;

– Kelani Cycles Pvt Ltd, Katunayake, Sri Lanka;

– Samson Bikes (Pvt) Ltd, Colombo, Sri Lanka;

– Mediterranean United Industries, Bouhajar Monastir, Tuneesia;

– Euro Cycles, Sousse, Tuneesia.

1.5.        Aruandeperiood ja uurimisperiood

(23)     Uurimisperiood hõlmas ajavahemikku 1. jaanuar 2004 kuni 31. august 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Andmeid koguti uurimisperioodi kohta muu hulgas selleks, et uurida väidetavaid kaubandusstruktuuri muutusi pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aastal. Üksikasjalikumaid andmeid koguti ajavahemikku 1. september 2011 kuni 31. august 2012 hõlmava aruandeperioodi kohta (edaspidi „aruandeperiood”), et uurida kehtivate meetmete parandava mõju võimalikku kahjustamist ja dumpingu esinemist.

2.           UURIMISE TULEMUSED

2.1.        Üldised kaalutlused

(24)     Kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 1 hinnati võimalikku meetmetest kõrvalehoidmist, analüüsides järgmist: kas HRV, nelja vaadeldava riigi ja liidu vahelise kaubanduse struktuuris esines muutusi; kas muutused tulenesid tavast, protsessist või toimingust, mille puhul ei esinenud ühtki muud piisavat põhjust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise; kas oli tõendeid kahju tekitamise kohta või selle kohta, et tollimaksu parandavat mõju kahjustati uurimisega hõlmatud toote hindade ja/või koguste osas ning kas esines tõendeid dumpingu kohta võrreldes vaatlusaluse toote jaoks esialgse uurimise käigus varem kindlaksmääratud normaalväärtustega, vajaduse korral kooskõlas algmääruse artikli 2 sätetega.

2.2.        Vaatlusalune toode ja uurimisega hõlmatud toode

(25)     Vaatlusalune toode on HRVst pärit jalgrattad ja muud mootorita rattad (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad), mis kuuluvad praegu CN-koodide 8712 0030 ja ex 87120070 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(26)     Uurimisega hõlmatud toode on sama, mis eespool määratletud ja on praegu liigitatud sama CN-koodi alla kui vaatlusalune toode, kuid see on lähetatud Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt või Tuneesiast, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte,

(27)     Uurimine näitas, et HRVst liitu eksporditud ning Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt või Tuneesiast liitu lähetatud eespool määratletud jalgratastel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ja sama kasutusotstarve, mistõttu neid käsitletakse samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

2.3.        Koostöö ulatus ja kaubandusmahu kindlakstegemine

2.3.1.     Indoneesia

(28)     Nelja Indoneesia äriühingu import, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, moodustas aruandeperioodil 91 % Indoneesiast liitu suunduvast koguimpordist. Indoneesiast pärit importi kogumaht on arvutatud välja Comexti[15] esitatud andmete alusel.

(29)     Ühe äriühingu esitatud andmeid ei olnud võimalik kontrollida, kuna äriühingu väite kohaselt ei olnud vabastamistaotluse täitmiseks kasutatud töölehti enam alles. Seetõttu ei suutnud äriühing selgitada ega tõendada esitatud arvandmete päritolu. Lisaks ei olnud äriühingu esitatud andmed usaldusväärsed, kuna äriühingu valdustes kättesaadavate raamatupidamisandmete põhjal kontrollitud ja ümberarvutatud arvandmed osutusid ebatäpseteks (näiteks ostutehingud, tootmismaht). Lisaks selgus uurimise käigus, et äriühingu müügidirektor töötas samal ajal Hiina jalgrattatootja heaks, kes oli suurim tooraine (jalgratta varuosade) tarnija Indoneesia äriühingule.

(30)     Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati seepärast asjaomasele äriühingule, et esitatud teavet on kavas mitte arvesse võtta, ning anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgitused.

(31)     Äriühing teatas, et on väga koostööaldis ning esitab kõik nõutavad dokumendid, välja arvatud töölehed, mida väidetavalt varem ei olnud nõutud. Töölehti oli siiski nõutud kontrollimiseelses teates, mis saadeti äriühingule enne kohapealse kontrollkäigu läbiviimist. Lisaks väitis äriühing, et tootmis- ja ostuväärtuste arvutused olid mõjutatud ühe töötaja ekslikest selgitustest ning et eksporditehingute kontrollandmed olid täpsed. Seoses sellega rõhutatakse, et olenemata töötajatelt saadud mitmetest selgitustest ei olnud lõpuks võimalik ühitada kohapealsel kontrollkäigul saadud andmeid vabastamistaotluses esitatud andmetega. Eksportmüügi võrdlusandmed olid see-eest täpsed. Lisaks ei suutnud kontrollkäigul osalenud äriühingu töötajad selgitada vabastamistaotluses esitatud andmete päritolu ega kogumise meetodit. Lisaks kinnitas äriühing müügidirektori samaaegset töösuhet Hiina jalgrattatootjaga.

(32)     Seepärast ei saanud asjaomase äriühingu esitatud teavet arvesse võtta.

(33)     Seoses sellega põhinesid uurimise järeldused asjaomase äriühingu kohta kättesaadavatel andmetel kooskõlas algmääruse artikliga 18. Teisi kolme äriühingut käsitati koostööd tegevana.

2.3.2.     Malaisia

(34)     Ainus Malaisia äriühing, kes esitas vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esindas aruandeperioodil 20–30 % Malaisiast liitu suunduvast koguimpordist. Malaisiast liitu suunatud jalgrataste koguimpordi maht määrati kindlaks Comexti andmete alusel. Äriühingut käsitati koostööd tegevana.

2.3.3.     Sri Lanka

(35)     Kuus Sri Lanka äriühingut, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esindasid aruandeperioodil 69 % Sri Lankalt liitu suunduvast koguimpordist. Sri Lankalt pärit impordi kogumaht määrati kindlaks Comexti andmete alusel.

(36)     Üks äriühing võttis uurimise käigus vabastamistaotluse tagasi, põhjendades seda asjaoluga, et oli lõpetanud oma jalgrattatootmise Sri Lankal. Seetõttu ei võetud nimetatud äriühinguga seotud andmeid arvesse.

(37)     Teise äriühingu koostööd hinnati ebapiisavaks. Esitatud andmeid ei olnud võimalik kontrollida, sest äriühingu ostetud Hiina päritoluga varuosade väärtust ega mahtu ei olnud võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata. Lisaks ei olnud võimalik kontrollida tootmisprotsessis kasutatud varuosade väärtust ega mahtu, sest need oli ostnud kolmas isik ning üksnes lähetanud ettevõttesse kokkupanemiseks.

(38)     Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati seepärast asjaomasele äriühingule, et esitatud teavet ei ole kavas arvesse võtta, ning anti võimalus esitada kindlaksmääratud tähtaja jooksul selgitused. Äriühing selgitusi ei esitanud.

(39)     Veel ühe äriühingu koostööd peeti ebapiisavaks. Esitatud teavet ei olnud võimalik kohapeal kontrollida, sest äriühing ei avaldanud olulist teavet. Täpsemalt ei valmistanud äriühing ette enne kohapealset kontrolli konkreetselt nõutud teavet, nagu näiteks töölehti ega temaga seotud äriühingute loetelu, takistades seega kontrollimise läbiviimist. Samas peeti ebausaldusväärseks äriühingu esitatud teavet kohalikku päritolu varuosade ostuväärtuse kohta, eriti kuna uurimisel leiti, et vähemalt teatavad sidemed äriühingu ja jalgratta varuosade kohaliku tarnija vahel ületasid ostja ja müüja tavapärast suhet ning äriühing ei suutnud neid selgitada.

(40)     Kooskõlas algmääruse artikli 18 lõikega 4 teatati kõnealusele äriühingule, et tema esitatud teavet ei ole kavas arvesse võtta, ning talle anti võimalus esitada oma märkused kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Vastuseks vaidlustas äriühing järeldused ning esitas täiendavaid tõendeid ja selgitusi. Uusi tõendeid ei olnud võimalik vastu võtta. Seda esiteks seetõttu, et neid ei oleks enam saanud kontrollida, kuna need esitati pärast kohapealset kontrollimist. Peamiselt leiti, et uued tõendid olid vastuolus kohapeal kogutud selgituste ja tõenditega. Uusi tõendeid ei peetud piisavateks, kuna need ei vastanud peamistele lahtistele küsimustele ja eelkõige puudusid selgitused seotud äriühingute kohta.

(41)     Seepärast ei saanud asjaomase äriühingu esitatud teavet arvesse võtta.

(42)     Uurimise tulemused asjaomase äriühingu kohta põhinesid kättesaadavatel andmetel kooskõlas algmääruse artikliga 18.

2.3.4.     Tuneesia

(43)     Kaks Tuneesia äriühingut, kes esitasid vabastamistaotluse kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esindasid aruandeperioodil kogu Tuneesiast liitu suunatud importi, nagu see on esitatud Comextis. Äriühinguid käsitati koostööd tegevana.

2.3.5.     Hiina Rahvavabariik

(44)     Nagu öeldud põhjenduses (21), ei teinud koostööd ükski HRV tootja/eksportija. Seepärast põhinevad järeldused vaatlusaluse toote importimise kohta liitu ning jalgrataste eksportimise kohta HRVst Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1. Liitu suunatud impordi puhul kasutati Comexti impordiandmeid. Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse suunatud HRVst pärineva ekspordi mahu kindlaksmääramiseks kasutati HRV riiklikku statistikat.

2.4.        Kaubandusstruktuuri muutumine

2.4.1.     HRVst, Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunatud import

(45)     Vaatlusaluse toote import HRVst liitu langes alates 2005. aastast (pärast dumpinguvastaste meetmete karmistamist 2005. aasta juulis) 38,2 % ning langus jätkus ka järgmistel aastatel. Uurimisperioodil langes HRVst pärit import rohkem kui 80 %.

(46)     Samal ajal on uurimisega hõlmatud toote import Indoneesiast liitu alates 2005. aastast kasvanud. 2006. aastaks oli see võrreldes 2004. aastaga kahekordistunud. Impordi kasv jätkus, v.a 2009. aastal, kuid ka siis olid tasemed võrreldes 2004. aastaga palju suuremad. Alates 2009. aastast kasvas import järjepidevalt kuni aruandeperioodini. Aruandeperioodil kasvas import Indoneesiast võrreldes 2004. aastaga 157 %.

(47)     Mis puudutab uurimisega hõlmatud toote importi Malaisiast liitu, siis enne dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aasta juulis oli see praktiliselt olematu. 2005. aastal kasvas see hüppeliselt (rohkem kui 200 korda), langes siis 2009. aastal 46 %, misjärel kasvas 2010. aastal taas 38 %. Olgugi et 2011. aastal ja aruandeperioodil import Malaisiast taas vähenes, ületas Malaisiast pärineva impordi tase sellegipoolest kaugelt 2004. aasta taseme (s.o enne dumpinguvastaste meetmete karmistamist), st jalgrattaid imporditi sel vahemikul 185 158, 2004. aastal oli see näitaja 10 749, mis teeb impordi kasvuks 1 623 %.

(48)     Uurimisega hõlmatud toote import Sri Lankalt liitu kasvas oluliselt pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aastal ning kasv jätkus ka järgmistel aastatel peaaegu 500 %, jõudes 2010. aastaks haripunkti. 2011. aastal ja aruandeperioodi vältel kahanes uurimisega hõlmatud toote import Sri Lankalt liitu, kuid impordi tase oli sellegipoolest kaugelt kõrgem 2004. aasta tasemest (s.o enne dumpinguvastaste meetmete karmistamist), st ajavahemikus 2004. aastast kuni aruandeperioodini oli Sri Lankalt pärit koguimpordi kasv 282 %.

(49)     Asjaomase toote import Tuneesiast liitu kasvas 2005. aastal peaaegu 30 % (s.o pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist) ning 2006. aastal rohkem kui 20 %. Ajavahemikus 2006–2007 see rohkem kui kahekordistus, jõudes 2007. aastal oma haripunkti. Aastatel 2008–2010 import vähenes, seejärel 2011. aastal kasvas taas ning aruandeperioodil kahanes kergelt. Uurimisperioodil kasvas Tuneesiast pärit import 200,3 %.

(50)     Allolevas tabelis 1 on näidatud HRVst, Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu suunatud jalgrataste impordi kogused vahemikus 1. jaanuarist 2004 kuni 31. augustini 2012, st uurimisperioodil.

Tabel 1

(Ühikut) || 2004 || 2005 || 2006 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 1.9.2011–31.8.2012 (aruande-periood)

Hiina Rahvavabariik ||  2 550 775 ||  1 575 452 ||  995 715 || 986 514 ||  941 522 ||  597 339 ||  627 066 ||  584 303 || 411 642

Indeks (2004 = 100) || 100 || 61,8 || 39,0 || 38,7 || 36,9 || 23,4 || 24,6 || 22,9 || 16,1

Indoneesia || 237 648 || 282 045 || 500 623 || 593 769 || 634 623 || 437 023 || 551 847 || 614 798 || 612,448

Indeks (2004 = 100) || 100 || 118,7 || 210,7 || 249,9 || 267,0 || 183,9 || 232,2 || 258,7 || 257,7

Malaisia || 10 749 || 229 354 || 497 974 || 475 463 || 360 871 || 193 102 || 266 164 || 177 306 || 185,158

Indeks (2004 = 100) || 100 ||  2 133,7 ||  4 632,7 ||  4 423,3 ||  3 357,3 ||  1 796,5 ||  2 476,2 ||  1 649,5 ||  1,722,6

Sri Lanka ||  249 491 ||  352 078 ||  534 413 ||  574 153 ||  749 358 ||  1 016 523 ||  1 237 406 ||  975 297 || 953,169

Indeks (2004 = 100) || 100 ||  141,1 ||  214,2 ||  230,1 ||  300,4 ||  407,4 ||  496,0 ||  390,9 ||  382,0

Tuneesia ||  167 137 ||  212 257 ||  251 054 ||  549 848 ||  527 209 ||  529 734 ||  414 488 ||  519 217 || 501,853

Indeks (2004 = 100) || 100 ||  127,0 ||  150,2 ||  329,0 ||  315,4 ||  316,9 ||  248,0 ||  310,7 ||  300,3

Allikas: Comexti statistika

2.4.2.     HRV eksport Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse

(51)     Jalgrattaeksport HRVst Indoneesiasse kasvas esmakordselt 2008. aastal (56,2 %). Vahemikus 2008. aasta kuni aruandeperiood (v.a 2009. aasta) impordi kasv jätkus. Uurimisperioodil kasvas eksport HRVst Indoneesiasse kokku 83,8 %.

(52)     Jalgrattaeksport HRVst Malaisiasse kasvas 2005. aastal peaaegu 30 % (s.o pärast dumpinguvastaste meetmete karmistamist) ning pärast seda kasv jätkus, jõudes 2011. aastal oma haripunkti, kui kasv oli võrreldes 2004. aastaga 110,8 %. Aruandeperioodil kahanes eksport HRVst Malaisiasse veidi, ehkki võrreldes 2004. aastaga jäi eksporditase oluliselt kõrgemale tasemele. Kokku suurenes HRV eksport Malaisiasse uurimisperioodil 99,6 %.

(53)     Pärast dumpinguvastase tollimaksu tõstmist 2005. aasta juulis kasvas ka jalgrattaeksport HRVst Sri Lankale. 2007. aastal see kergelt langes, kuid 2010.–2011. aastal rohkem kui kahekordistus võrreldes 2004. aastaga. Kokku suurenes HRV eksport Sri Lankale uurimisperioodil 132,5 %.

(54)     Eksport HRVst Tuneesiasse oli enne dumpinguvastase tollimaksu tõstmist praktiliselt olematu. 2005. aastast kasvas eksport Tuneesiasse hüppeliselt ning jõudis haripunkti 2008. aastal (2534 ühikult 2004. aastal 389 445 ühikuni 2008. aastal). Olgugi et HRV eksport Tuneesiasse vähenes 2008. aastal ja jäi kesiseks, oli eksporditase oluliselt kõrgem kui 2004. aastal. Kokku kasvas HRV eksport Tuneesiasse 2534 jalgrattalt 2004. aastal 170 772 jalgrattani uurimisperioodil.

(55)     Tabelis 2 on esitatud jalgrattaeksport HRVst Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse ajavahemikus 1. jaanuar 2004 kuni 31. august 2012 (st uurimisperioodil).

Tabel 2

(Ühikut) || 2004 || 2005 || 2006 || 2007 || 2008 || 2009 || 2010 || 2011 || 1.9.2011–31.8.2012 (aruande-periood)

Indoneesia || 2 128 804 || 1 731 224 || 2 121 019 || 1 906 364 || 3 325 531 || 2 287 374 || 3 644 836 || 3 773 852 || 3 912 882

Indeks (2004 = 100) || 100 || 81, 3 || 99, 6 || 89, 6 || 156, 2 || 107, 4 || 171, 2 || 177, 3 || 183, 8

Malaisia || 721 335 || 933 943 || 890 241 || 974 860 || 1 515 886 || 1 111 251 || 1 291 766 || 1 520 276 || 1 440 132

Indeks (2004 = 100) || 100 ||  129, 5 ||  123, 4 ||  135, 1 ||  210, 2 ||  154, 1 ||  179, 1 ||  210, 8 ||  199, 6

Sri Lanka || 267 371 || 315 233 || 345 953 || 254 774 || 425 405 || 383 377 || 699 328 || 685 744 || 621 620

Indeks (2004 = 100) || 100 || 117, 9 || 129, 4 || 95, 3 || 159, 1 || 143, 4 || 261, 6 || 256, 5 || 232, 5

Tuneesia || 2 534 || 7 188 || 37 042 || 175 761 ||  389 445 || 171 332 ||  225 369 ||  204 465 || 170 772

Indeks (2004 = 100) || 100 ||  283, 7 ||  1 461, 8 ||  6 936, 1 ||  15 368, 8 ||  6 761, 3 ||  8 893, 8 ||  8 068, 9 ||  6 739, 2

Allikas: Hiina statistika

2.4.3.     Tootmismaht

(56)     2009. aasta ja aruandeperioodi vahelisel ajal suurendasid Indoneesia ja Tuneesia äriühingud oma tootmismahtusid vastavalt 54 % ja 24 %. Sri Lanka äriühingute toodang samal ajavahemikul veidi vähenes.

(57)     Mis puutub Malaisiasse, siis ainus koostööd teinud Malaisia äriühing alustas jalgrataste tootmist ja eksportimist 2010. aastal. Kuna ülejäänud äriühingud ei soovinud koostööd teha, ei olnud võimalik hankida teavet uurimisega hõlmatud toote võimaliku tegeliku tootmistaseme kohta asjaomases riigis.

Tabel 3

Koostööd tegevate Indoneesia, Sri Lanka ja Tuneesia äriühingute jalgrataste tootmismaht

Tootmismaht ühikutena || 2009 || 2010 || 2011 || Aruande-periood

Indoneesia || 1 217 664 || 1 631 459 || 1 877 067 || 1 877 381

Indeks || 100 || 134 || 154 || 154

Sri Lanka ||  737 632 ||  886 191 ||  688 059 ||  692 454

Indeks ||  100 ||  120 ||  93 ||  94

Tuneesia || 430 022 || 483 135 || 575 393 ||  532 425

Indeks || 100 || 112 || 134 || 124

2.5.        Kaubandusstruktuuri muutumise kokkuvõte

(58)     HRVst liitu toimuva ekspordi üldine vähenemine ja ekspordi samaaegne suurenemine Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast liitu ning ekspordi suurenemine HRVst Indoneesiasse, Malaisiasse, Sri Lankale ja Tuneesiasse pärast dumpinguvastaste meetmete karmistamist 2005. aasta juulis tõid kaasa muutused ühelt poolt eespool nimetatud riikide ning teiselt poolt liidu vahelise kaubanduse struktuuris algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses.

2.6.        Kõrvalehoidmise laad

(59)     Algmääruse artikli 13 lõike 1 alusel tuleneb kaubandusstruktuuri muutus tavast, protsessist või toimingust, millel ei ole piisavat nõuetekohast põhjendust või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Tava, protsess või toiming hõlmab muuhulgas toote, mille suhtes meetmed kehtivad, lähetamist läbi kolmandate riikide ja toote osade kokkupanekut liidus või kolmandas riigis. Selleks määratakse vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2 kindlaks kokkupaneku toimumine.

2.6.1.     Indoneesia

Lähetamine

(60)     Nelja algselt koostööd teinud Indoneesia äriühingu eksport moodustas aruandeperioodil 91 % Indoneesia koguekspordist liitu.

(61)     Neljast algselt koostööd teinud äriühingust kolme puhul ei tuvastatud uurimisel lähetamisi.

(62)     Neljanda äriühingu suhtes kohaldati, nagu on osutatud põhjendustes (29)–(33), algmääruse artiklit 18. Uurimisel leiti, et nimetatud äriühingul ei olnud piisavalt seadmeid, mis põhjendaksid aruandeperioodil liitu suunatud ekspordi mahtu ning muude põhjenduste puudumisel võib järeldada, et äriühing oli seotud meetmetest kõrvalehoidmisega lähetamise teel.

(63)     Ülejäänud liitu suunatud ekspordi osas koostööd ei tehtud, nagu on kirjeldatud põhjendustes (29)–(33).

(64)     Võttes arvesse põhjenduses (58) osutatud Indoneesia ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumist algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ning põhjenduses (62) esitatud tähelepanekuid ühe Indoneesia äriühingu kohta, samuti asjaolu, et mitte kõik Indoneesia tootjad ja eksportijad ei andnud endast teada ega teinud koostööd, sai kinnitust Hiina päritoluga toodete lähetamine Indoneesia kaudu.

Kokkupanemine

(65)     Selleks et teha kindlaks, kas Indoneesias aset leidnud kokkupanemine on meetmetest kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd teinud äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmise maksumust. Neljast algselt koostööd teinud äriühingust kolme suhtes ei moodustanud HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem kokkupandud toote osade koguväärtusest. Seepärast ei olnud vajalik kindlaks teha, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli suurem kui 25 % tootmiskuludest. Seega leiti, et nimetatud kolm äriühingut ei ole meetmetest kõrvale hoidnud seoses kokkupanemisega.

(66)     Neljanda äriühingu suhtes kohaldati algmääruse artikli 18 lõiget 1, nagu on osutatud põhjendustes (29)–(33). Kuna äriühing ei suutnud esitada usaldusväärseid andmeid, ei olnud võimalik kindlaks teha, kas ta oli seotud kokkupanemisega või mitte.

(67)     Seega ei leidnud kinnitust kokkupaneku toimumine vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

2.6.2.     Malaisia

Lähetamine

(68)     Ainsa koostööd teinud Malaisia äriühingu eksport moodustas aruandeperioodil 20–30 % Malaisia koguekspordist liitu. Nimetatud äriühing alustas vaatlusaluse toote tootmist ja eksportimist liitu alles 2011. aasta lõpus. Äriühingu puhul ei tuvastatud lähetamistoiminguid. Ülejäänud ekspordi puhul, mis oli suunatud liitu, ei tehtud koostööd, nagu on tehtud selgeks põhjenduses (34).

(69)     Võttes arvesse põhjenduses (58) osutatud Malaisia ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumist algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ning asjaolu, et mitte kõik Malaisia tootjad ja eksportijad ei andnud endast teada ega teinud koostööd, võib järeldada, et ülejäänud eksport, mis ei olnud seotud asjaomase äriühinguga, toimus toodete lähetamise raames.

(70)     Seega on leidnud kinnitust HRV päritoluga toodete lähetamine Malaisia kaudu.

Kokkupanemine

(71)     Malaisia puhul laiendati uurimist ka muudele uurimise käigus kindlaks tehtud kõrvalehoidmise võtetele, näiteks kokkupanemisele, nagu on osutatud algatamismääruse põhjenduses 12.

(72)     Ainsa koostööd teinud äriühingu puhul analüüsiti algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriume, et teha kindlaks, kas Malaisias aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine. Uurimise järeldused olid järgmised.

(73)     Äriühing alustas tegevusega 2010. aastal, seega pärast HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete karmistamist. Leiti, et äriühing on orienteeritud ekspordile ja sihiks on liidu turg, kuna siseturul või kolmandate riikide turgudel toimunud müügikogused olid tühised. Samuti tuvastati, et tootmises kasutatud varuosad pärinesid esmajoones HRVst. Seetõttu peeti algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriume täidetuks.

(74)     Lisaks ostis äriühing HRVst sisse kokkupandavaid jalgrattakomplekte, v.a kolme liiki varuosa. Kõnealusel juhul moodustas HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem lõpptoote osade koguväärtusest. Lisaks leiti, et kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus ei moodustanud rohkem kui 25 % äriühingu tootmiskuludest. Artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriumid olid seega täidetud.

(75)     Lisaks, osutas algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt varem kindlaksmääratud normaalväärtuse (vt põhjendus (98)) ja äriühingu liidu-suunalise ekspordi aruandeperioodi hindade (väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist) võrdlus sellele, et asjaomase äriühingu uurimisaluse toote import toimus dumpinguhindadega. Võrdlus viidi läbi iga aruandeperioodil liitu eksporditud uurimisaluse toote liigi puhul. Lisaks leiti, et asjaomase äriühingu ekspordihinnad olid oluliselt madalamad kahju kõrvaldamist võimaldavast tasemest, mis kehtestati liidu tööstuse jaoks esialgses uurimises. Arvutused tehti peamiste tootekategooriate kaupa kättesaadava teabe alusel. Seega leiti, et kehtiva tollimaksu parandavat mõju on hindade osas kahjustatud. Seetõttu järeldati, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(76)     Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et äriühing oli seotud kokkupanemisega. Seega leidis kinnitust, et toimus kokkupanek vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

2.6.3.     Sri Lanka

Lähetamine

(77)     Algselt koostööd teinud Sri Lanka äriühingute eksport moodustas aruandeperioodil 69 % Sri Lanka koguekspordist liitu. Kuuest algselt koostööd teinud äriühingust kolme puhul ei tuvastatud uurimisel lähetamistoiminguid. Ülejäänud ekspordi puhul ei tehtud koostööd, nagu on selgitatud põhjendustes (35)–(42).

(78)     Võttes arvesse põhjenduses (58) osutatud Sri Lanka ja liidu vahelise kaubandusstruktuuri muutumist algmääruse artikli 13 lõike 1 tähenduses ning asjaolu, et mitte kõik Sri Lanka tootjad ja eksportijad ei andnud endast teada ja/või ei teinud koostööd, saab kinnitada, et nende tootjate ja eksportijate eksport toimus lähetamise raames.

(79)     Seega on leidnud kinnitust HRV päritoluga toodete lähetamine Sri Lanka kaudu.

Kokkupanemine

(80)     Selleks et teha kindlaks, kas Sri Lankal toimunud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd teinud äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid.

(81)     Kuuest algselt koostööd teinud äriühingust kolme suhtes ei moodustanud HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem kokkupandud toote osade koguväärtusest. Seepärast ei olnud vajalik kindlaks teha, kas kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus oli suurem kui 25 % tootmiskuludest. Seega leiti, et nimetatud kolm äriühingut ei ole meetmetest kõrvale hoidnud seoses kokkupanemisega.

(82)     Kahe äriühingu suhtes kohaldati algmääruse artikli 18 lõiget 1, nagu on osutatud põhjendustes (37)–(42), samas kui üks äriühing loobus kohapealse kontrolli ajal koostööst, nagu on märgitud põhjenduses (36). Seega ei leidnud kinnitust kokkupaneku toimumine vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

2.6.4.     Tuneesia

Lähetamine

(83)     Koostööd teinud Tuneesia äriühingute eksport kattis kogu impordi, mis suundus aruandeperioodil Tuneesiast liitu.

(84)     Kahe koostööd teinud äriühingu kontrollimisel ei tuvastatud HRVst pärit toodete lähetamist Tuneesia kaudu.

Kokkupanemine

(85)     Selleks et teha kindlaks, kas Tuneesias aset leidnud kokkupanemine on kehtivatest meetmetest kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 lõike 2 tähenduses, analüüsiti iga koostööd teinud äriühingu tooraine (jalgrattaosade) päritolu ja tootmiskulusid. Käesoleval juhul moodustas HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem ühe koostööd teinud äriühingu lõpptoote osade koguväärtusest. Uurimine näitas siiski, et kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus moodustas rohkem kui 25 % tootmiskuludest. Eeltoodut arvesse võttes leiti, et äriühing ei olnud seotud kokkupanemisega.

(86)     Artikli 13 lõikes 2 sätestatud kriteeriume analüüsiti ka teise Tuneesia äriühingu puhul. Uurimise järeldused olid järgmised.

(87)     Äriühing alustas tegevusega 2006. aastal, seega pärast HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete karmistamist. Leiti, et äriühing on orienteeritud ekspordile ja sihiks on liidu turg, kuna siseturul või kolmandate riikide turgudel toimunud müügikogused olid tühised. Samuti tuvastati, et tootmises kasutatud varuosad pärinesid esmajoones HRVst. Seetõttu leiti, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis a sätestatud kriteeriumid on täidetud.

(88)     Samuti selgus, et kõnealuses äriühingus oli enamusosanik HRV jalgrattatootja.

(89)     Lisaks ostis äriühing kõik varuosad HRVst, mistõttu moodustas HRV päritoluga tooraine (jalgrattaosad) 60 % või rohkem lõpptoote osade koguväärtusest. Lisaks selgus uurimise tulemusel, et ainus teenuste ja HRVst pärit varuosade tarnija oli seotud asjaomase äriühingu Hiina enamusosanikuga. Samuti ei moodustanud kokkupanemise ajal sissetoodud osadele lisandunud väärtus rohkem kui 25 % äriühingu tootmiskuludest. Sellele tuginedes peeti algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud kriteeriume seega täidetuks.

(90)     Lisaks tuvastati kontrolli käigus mitmeid vigu aruandeperioodil liitu eksporditud toodete nimekirjas ning seega koostati uus toimik, võttes aluseks valimisse kaasatud müügi arved, mis hõlmasid ligikaudu 25 % liidu turule suunatud koguekspordist. Kuna puudus üksikasjalik teave asjaomase äriühingu liitu suunatud eksporditehingute kohta, võeti seega algmääruse artikli 2 lõigete 11 ja 12 kohaselt normaalväärtuse ja ekspordihinna võrdluse aluseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmine normaalväärtus (vt põhjendus (98)) ja asjaomase äriühingu liitu suunatud ekspordi kaalutud keskmine hind. Dumpingumarginaal väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril leiti olevat märkimisväärne. Lisaks leiti, et asjaomase äriühingu ekspordihinnad olid keskmiselt oluliselt madalamad kahju kõrvaldamist võimaldavast tasemest, mis kehtestati liidu tootmisharu jaoks esialgses uurimises. Arvutuse aluseks oli kaalutud keskmine hind. Seega leiti, et kehtiva tollimaksu parandavat mõju on hindade osas kahjustatud. Seetõttu järeldati, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis c sätestatud kriteeriumid on täidetud. Eespool esitatut arvesse võttes leiti, et äriühing oli seotud kokkupanemisega.

(91)     Seega leidis kinnitust, et Tuneesias toimus kokkupanek vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 2.

2.7.        Muu piisava põhjuse või majandusliku õigustuse puudumine peale tollimaksu kehtestamise

(92)     Uurimise käigus ei tuvastatud lähetamiseks ega kokkupanemiseks muid piisavaid põhjuseid või majanduslikku õigustust peale tollimaksu kehtestamise. Peale tollimaksu ei leitud muid tegureid, mis võiksid kompenseerida HRVst pärit jalgrataste Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia kaudu lähetamise ja seal aset leidva kokkupaneku kulud, eelkõige seoses transpordi ja uuesti pealelaadimisega.

2.8.        Dumpinguvastase tollimaksu parandava mõju kahjustamine

(93)     Selleks et hinnata, kas imporditud tooted kahjustasid koguste ja hindade osas dumpinguvastase tollimaksu parandavat mõju, kasutati Comexti andmeid kui parimaid kättesaadavaid andmeid ekspordikoguste ja -hindade kohta algselt koostööd teinud tootjate/eksportijate puhul, kelle suhtes kohaldati algmääruse artiklit 18, ning koostööst keeldunud äriühingute puhul. Võimaluse korral kasutati koostööd tegevate äriühingute puhul, kes näisid olevat seotud meetmetest kõrvalehoidmisega, nende esitatud ekspordikoguseid ja -hindu. Sellisel moel kindlaks määratud ekspordihindu võrreldi kõige hilisema (2005. aasta vahepealse läbivaatamise raames) kindlaks tehtud kahju kõrvaldamist võimaldava tasemega, millele on osutatud põhjenduses (3).

(94)     2005. aasta vahepealse läbivaatamise raames kindlaks määratud kahju kõrvaldamist võimaldava taseme ja käesoleva uurimise aruandeperioodil kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus näitas kõigi asjaomase nelja riigi puhul müüki turuhinnast oluliselt madalama hinnaga.

(95)     Leiti, et Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankast ja Tuneesiast pärinev liitu suunatud eksport kasvas märkimisväärselt, nagu on kirjeldatud punktis 2.4.1.

(96)     Seega järeldati, et kehtivate meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hindade osas.

2.9.        Tõendid dumpingu kohta

(97)     Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 1 uuriti, kas oli tõendeid dumpingu kohta võrreldes asjaomase toote suhtes varem kindlaksmääratud normaalväärtusega.

(98)     2005. aasta vahepealse läbivaatamise raames, millele on osutatud põhjenduses (3), kehtestati normaalväärtus Mehhiko hindade alusel, mis leiti olevat sobiv turumajanduslik võrdlusriik HRV-le (edaspidi „varem kindlaksmääratud normaalväärtus”).

2.9.1.     Indoneesia

(99)     Leiti, et märkimisväärse osa Indoneesia ekspordist on tõepoolest tootnud kolm Indoneesia äriühingut, kes ei ole seotud kõrvalehoidmisega, nagu selgitatud põhjendustes (61) ja (65). Et määrata kindlaks Indoneesia ekspordi hinnad, mis on kujunenud meetmetest kõrvalehoidmise tulemusena, võeti seetõttu arvesse üksnes koostööst keeldunud tootjate/eksportijate eksporti. Aluseks võeti seega parimad kättesaadavad faktid, st Indoneesiast pärit jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis.

(100)   Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi, millest teatasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(101)   Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaks määratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Indoneesia impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(102)   Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

2.9.2.     Malaisia

(103)   Uurimisega hõlmatud toote Malaisia tootjate vähese koostöö tõttu võeti Malaisia ekspordihinna kindlaksmääramiseks aluseks kättesaadavad faktid, s.o jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis.

(104)   Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi. Vähesest koostööst tulenevalt põhinesid kohandused teabel, mille esitasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(105)   Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Malaisia impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(106)   Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

2.9.3.     Sri Lanka

(107)   Sri Lanka tootjate vähese koostöö tõttu võeti Sri Lanka ekspordihinna kindlaksmääramiseks aluseks kättesaadavad faktid, s.o jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis. Seda võrreldi meetmetest kõrvalehoidmisega mitte seotud äriühingute olemasolevate andmetega ekspordi kohta.

(108)   Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele ning muu teabe puudumisel tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi, millest teatasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(109)   Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Sri Lanka impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(110)   Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

2.9.4.     Tuneesia

(111)   Ekspordihinna kindlaksmääramisel võeti aluseks jalgrataste keskmine ekspordihind aruandeperioodi vältel, nagu see kajastub Comextis. Seda võrreldi meetmetest kõrvalehoidmisega mitte seotud äriühingu andmetega ekspordi kohta.

(112)   Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hinna võrreldavust. Vastavalt sellele tehti kohandusi, et võtta arvesse transpordi-, kindlustus- ja pakendamiskulude erinevusi, millest teatasid liidu tootmisharu esindajad oma taotluses algatada käimasolev uurimine.

(113)   Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõigetega 11 ja 12 võrreldi dumpingu arvutamiseks varem kindlaksmääratud kaalutud keskmist normaalväärtust ja Tuneesia impordi vastavaid kaalutud keskmisi ekspordihindu aruandeperioodil, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksu tasumist.

(114)   Sel viisil kindlaks määratud kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmise ekspordihinna võrdlus osutas dumpingule.

3.           MEETMED

(115)   Eespool esitatut arvestades järeldatakse, et HRVst pärit jalgrataste impordi suhtes kehtestatud lõplikust dumpinguvastasest tollimaksust kõrvalehoidmine algmääruse artikli 13 tähenduses toimus lähetamise teel Indoneesia, Malaisia ja Sri Lanka kaudu ning kokkupanemise teel Malaisias ja Tuneesias.

(116)   Vastavalt algmääruse artikli 13 lõike 1 esimesele lausele tuleks vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtestatud meetmeid laiendada ka Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud samasugusele tootele, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte.

(117)   Laiendatavad meetmed peaksid olema määruse (EL) nr 990/2011 artikli 1 lõikes 2 kehtestatud meetmed, st 48,5 % suurune lõplik dumpinguvastane tollimaks, mida kohaldatakse vaba netohinna suhtes liidu piiril enne tollimaksu sissenõudmist.

(118)   Vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5, millega nähakse ette, et kõik laiendatud meetmed peaksid kehtima impordi suhtes, mis on sisenenud Euroopa Liitu algatamismäärusega kehtestatud registreerimise alusel, tuleb Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud jalgrataste registreeritud impordilt sisse nõuda tollimaksud.

4.           VABASTAMISTAOTLUSED

4.1.        Indoneesia

(119)   Neli Indoneesia äriühingut, kes taotlesid vabastamist võimalikest laiendatud meetmetest kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastuse vabastamistaotluse vormile.

(120)   Nagu on osutatud põhjendustes (29)–(33), kohaldati artiklit 18 ühe äriühingu suhtes. Arvestades põhjenduses (58) kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(121)   Kolme ülejäänud koostööd teinud äriühingu puhul, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, ei tuvastatud nende seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega, nagu on sedastatud põhjenduses (65). Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi meetmetest kõrvalehoidmises osaleva tootja või eksportijaga ega HRV jalgrattatootjate- või -eksportijatega. Seega võib nende kolme äriühingu vabastamistaotlused rahuldada.

4.2.        Malaisia

(122)   Üks Malaisia äriühing, kes taotles võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitas vastuse vabastamistaotluse vormile.

(123)   Nagu on osutatud põhjendustes (72)–(76), leiti, et nimetatud äriühing oli seotud kõrvalehoidmisega. Arvestades põhjenduses (58) kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

4.3.        Sri Lanka

(124)   Kuus Sri Lanka äriühingut, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastuse vabastamistaotluse vormile.

(125)   Nagu on osutatud põhjenduses (36), võttis üks äriühing uurimise käigus vabastamistaotluse tagasi ning arvestades põhjenduses (58) kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

(126)   Kahe ülejäänud äriühingu suhtes kohaldati põhjenduste (36)–(42) kohaselt algmääruse artiklit 18 ning arvestades põhjenduses (58) kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa äriühingute vabastamistaotlust rahuldada.

(127)   Kolme ülejäänud koostööd teinud Sri Lanka äriühingu puhul, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega, nagu sedastatud põhjendustes (80) ja (81). Lisaks tõendasid need tootjad, et nad ei ole seotud ühegi kõrvalehoidmises osaleva äriühinguga ega ühegi HRV jalgrattatootja- või -eksportijaga. Seega võib nende äriühingute vabastamistaotlused rahuldada.

4.4.        Tuneesia

(128)   Kaks Tuneesia äriühingut, kes taotlesid võimalikest laiendatud meetmetest vabastamist kooskõlas algmääruse artikli 13 lõikega 4, esitasid vastuse vabastamistaotluse vormile.

(129)   Ühe äriühingu puhul ei tuvastatud seotust käesoleva uurimisega hõlmatud kõrvalehoidmisega. Lisaks tõendas tootja, et ta ei ole seotud ühegi kõrvalehoidmises osaleva äriühinguga ega ühegi HRV jalgrattatootja- või -eksportijaga. Seega võib asjaomase äriühingu vabastamistaotluse rahuldada.

(130)   Nagu on osutatud põhjenduses (89), leiti, et teine äriühing oli seotud kõrvalehoidmisega. Arvestades põhjenduses (58) kirjeldatud järeldusi kaubandusstruktuuri muutuste ja lähetamise kohta, ei saa selle äriühingu vabastamistaotlust rahuldada.

4.5.        Erimeetmed

(131)   Et tagada nimetatud vabastuste nõuetekohane kohaldamine, on käesoleval juhul vaja erimeetmeid. Kõnealused erimeetmed seisnevad nõudes esitada liikmesriikide tolliasutustele kehtiv ja käesoleva määruse lisas sätestatud nõuetele vastav faktuurarve. Kui imporditavatele kaupadele ei ole sellist arvet lisatud, kohaldatakse nende suhtes laiendatud dumpinguvastast tollimaksu.

4.6.        Uued taotlejad

(132)   Ilma et see piiraks algmääruse artikli 11 lõike 3 kohaldamist, nõutakse, et Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia tootjad või eksportijad, kes ei andnud endast kõnealuse menetluse käigus teada ega eksportinud uurimisalust toodet liitu aruandeperioodil ning kes kavatsevad esitada taotluse vabastuse saamiseks laiendatud dumpinguvastasest tollimaksust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 4 ja artikli 13 lõikele 4, vastaksid küsimustikule, et komisjonil oleks võimalik kindlaks teha, kas vabastus võib olla õigustatud. Sellise vabastuse võib anda pärast seda, kui on hinnatud uurimisega hõlmatud toote turusituatsiooni, tootmisvõimsust ja tootmisvõimsuse rakendamist, hanke- ja müüginäitajaid, tõendeid dumpingu kohta ning sellise praktika jätkumise tõenäosust, milleks puudub piisav põhjendus või majanduslik õigustus. Tavaliselt korraldab komisjon ka kohapealse kontrollkäigu. Taotlus tuleb komisjonile saata võimalikult kiiresti koos kogu vajaliku teabega, eelkõige igasuguste muudatuste kohta äriühingu tootmis- ja müügitegevuses.

(133)   Kui vabastus on põhjendatud, tehakse vastav muudatus kehtivatesse laiendatud meetmetesse. Seejärel jälgitakse kõiki vabastuse saanuid, et tagada vabastuse andmisega kehtestatud tingimuste täitmine.

5.           TEATAVAKSTEGEMINE

(134)   Kõiki huvitatud isikuid teavitati olulistest faktidest ja kaalutlustest, mille alusel eespool nimetatud järeldused tehti, ning neile anti võimalus esitada märkusi.

(135)   Üks Indoneesia äriühing kordas põhjenduses 31 osutatud väiteid, kuid ei esitanud uusi kinnitavaid tõendeid. Nagu on märgitud põhjenduses 29, ei olnud äriühingu esitatud andmeid võimalik kontrollida, kuna äriühing ei koostanud ühtegi töötoimikut, mis oleks toetanud vabastamistaotluse vormis esitatud arvandmeid. Lisaks osutusid ebatäpseteks äriühingu valdustes kättesaadavate raamatupidamisandmete põhjal kontrollitud ja ümberarvutatud arvandmed (st ostutehingud ja tootmismaht). Seetõttu lükati need väited tagasi.

(136)   Üks Malaisia äriühing väitis, et asjaolu, et Hiina päritolu varuosade osakaal jalgrataste tootmiskuludest oli vaid veidi üle 60 % künnise, ei peaks tooma kaasa tema vabastamistaotluse tagasi lükkamist komisjoni poolt. Sellele lisaks esitas äriühing mõned ostuarved varuosade kohta, mille päritolu oli väidetavalt esitatud valesti. Nimelt ei olnud varuosad pärit HRVst vaid hoopis Indoneesiast.

(137)   Sellega seoses tuleks märkida, et algmääruse artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud piirmäärad on väga selged, mistõttu ei ole tähtis, kui palju ületab Hiina päritolu varuosade osakaal jalgrataste tootmiskuludest 60 % künnise, vaid see, et Hiina päritolu varuosad peaksid moodustama alla 60 % jalgrataste tootmiskuludest. Lisaks ei olnud neid arveid võimalik siduda äriühingu esitatud ostutehingute loeteluga ning pealegi ei olnud esitatud arvete väärtus nii ulatuslik, et muuta komisjoni algset hinnangut. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(138)   Lisaks väitis kõnealune äriühing, et ei ole piisavat õiguslikku alust lükkamaks tagasi äriühingu vabastustaotlust, kuna järeldused põhinevad arvutustel, mis ei võta piisavalt arvesse asjaomase äriühingu konkreetset olukorda. Vastuseks sellele väitele esitati äriühingule täiendavad selgitused põhjendustes (72)–(75) kirjeldatud analüüsi kohta.

(139)   Lisaks väitis äriühing, et asjaomase äriühingu uurimisaluse toote impordi kasv langes kokku üldise soodustuste süsteemi kohaldamise leevendamisega Malaisia suhtes, mistõttu ei olnud äriühingu liitu suunatud ekspordi kasv 2010. aastal majanduslikult õigustatud HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete karmistamisega. Vastuseks sellele väitele leiti, et kuigi üldiste soodustuste süsteemi eeskirjade leevendamine võis tõsta äriühingu motivatsiooni liitu eksportida, ei ole see vastuolus järeldusega, et äriühing alustas oma tegevust pärast HRV suhtes kehtestatud dumpinguvastaste tollimaksude suurendamist, ja sellega, et äriühing tarnis varuosad peamiselt HRVst (vt põhjendus (73)). Seepärast lükati huvitatud isiku väide tagasi.

(140)   Sama äriühing väitis veel, et ostetud ja tarbitud jalgrattaosade väärtust käsitlevad esitatud andmed ei olnud nõuetekohaselt kontrollitud, kuna ei tehtud vahet ostetud ja tarbitud osadel. Sellega seoses märgitakse, et äriühingu esitatud arvnäitajatele tuginedes leiti, et ostetud ja tarbitud osade väärtus on ühesugune. Lisaks vastas 2011. aastal ostetud osade esitatud väärtus äriühingu poolt 2011. aasta aastaaruandes esitatud tarbitud osade väärtusele. Aruandeperioodi ja 2010. aasta kohta esitatud ostetud ja tarbitud varuosi käsitlevaid andmeid võeti arvesse selliselt, nagu äriühing need esitas. Seepärast lükati kõnealune väide tagasi.

(141)   Asjaomane äriühing esitas täiendavaid kulude jaotusi tootemudelite kohta, näidates oma väidetavat vastavust nõudele, et HRVst tarnitud varuosad ei moodusta üle 60 % kokkupandud toote osade koguväärtusest. Kõnealune teave oli vastuolus kohapealse kontrollimise käigus valitud mudelite puhul kogutud ja kontrollitud kulude jaotustega, millega seoses leidis kinnitust, et äriühing ei pidanud kinni 60 % künnisest. Äriühingu poolt sellega seoses esitatud uut teavet tõendid ei toetanud ning sisuliselt oli see vastuolus kontrollitud teabega. Sel põhjusel ei võetud kõnealust teavet arvesse.

(142)   Lisaks väitis äriühing, et tegutses heas usus ja väidetavalt järgis komisjoni määrust (EÜ) nr 1063/2010,[16] millega sätestatakse kohaldatavad päritolureeglid. Sellega seoses märgitakse, et meetmetest kõrvalehoidmise uurimise eesmärk ei ole kontrollida vastavust kohaldatavatele päritolureeglitele. Käesoleva meetmetest kõrvalehoidmise uurimise raames ei viidud sellist kontrolli läbi ning seega ei saa praegusel juhul kinnitada väidetavat vastavust päritolureeglitele. Nendel põhjustel ei välista väidetav vastavus päritolureeglitele mingil juhul meetmetest kõrvalehoidmise võimalust, nagu see on määratletud algmääruse artikli 13 lõikes 2[17]. Seda kõike arvesse võttes lükatakse kõnealune väide tagasi.

(143)   Lõpuks väitis äriühing, et dumpingumarginaali arvutused oleksid pidanud põhinema äriühinguspetsiifilistel andmetel. Selle väitega nõustuti, nagu on kirjeldatud ka põhjenduses (75), ning äriühingut teavitati vastavalt.

(144)   Sri Lanka äriühing vaidlustas kontrollkäigu ajal nõutud dokumentide asjakohasuse ning väitis seega, et tema vabastamistaotlust ei tohiks tagasi lükata. Sellega seoses tuleks märkida, et liitu eksporditud jalgrataste kokkupanekul kasutatud varuosade päritolu tõendavad dokumendid on artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud tingimuste täitmise hindamiseks väga olulised. Lisaks, nagu on mainitud ka põhjenduses 37, ei olnud äriühingu esitatud andmeid võimalik kontrollida. Lisaks võttis ärihing kohapealse kontrollimise käigus omaks, et HRVst ostetud varuosad ei kajastu arvepidamises ning seega ei olnud võimalik tuvastada algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmist. Seetõttu lükati need väited tagasi.

(145)   Teine Sri Lanka äriühing väitis, et kui ta oleks teadnud, et Sri Lanka poolt liitu suunatud ekspordi suhtes võidakse uurimise algusest alates kohaldada Sri Lankale laiendatud dumpinguvastast tollimaksu, ei oleks ta oma vabastamistaotlust tagasi võtnud. Siiski rõhutatakse, et eeldatakse, et vabastamistaotluse tagasi võtmise ajal on äriühing teadlik laiendatud dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise võimalusest alates Sri Lankalt liitu suunatud ekspordi registreerimise kuupäevast, st alates meetmetest kõrvalehoidmise uurimise algatamisest. Äriühingut on sellest tagajärjest teavitatud kolm korda: algatamismääruse põhjenduse (20) kaudu, uurimise alguses läbiviidud ärakuulamise ajal ning kohapealse kontrollimise ajal. Seetõttu ei olnud võimalik väitega nõustuda.

(146)   Veel üks Sri Lanka äriühing esitas uut teavet, mida ta oleks pidanud esitama enne kontrollkäiku ning hilise uurimisjärgu tõttu ei olnud seda teavet enam võimalik kontrollida. Lisaks väitis ettevõte, et ta oli esitanud kogu nõutava teabe.

(147)   Nagu on märgitud põhjendustes (39) ja (40), ei esitanud äriühing kohapealseks kontrollimiseks kogu nõutud teavet. Eelkõige peeti ebausaldusväärseks äriühingu esitatud kohalikku päritolu varuosade ostuväärtust. Selle tulemusel ei olnud võimalik tuvastada algmääruse artikli 13 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmist.

(148)   Lisaks väitis äriühing, et kohapealse kontrollimise puhul esines selle pikkuse ja keeleküsimustega seoses eeskirjade eiramisi. Sellega seoses tuleks märkida, et äriühing asutati hiljuti ning seega kavandati kontrolliks vaid üks päev. Kontrolliks läks terve täistööpäev. Kontrollimise lõppedes ei taotlenud äriühing võimalust esitada täiendavat teavet, mida tal ei olnud võimalik esitada kontrollimise ajal.

(149)   Lisaks oli äriühingut enne kohapealse kontrollimise algust teavitatud sellest, et kontroll viiakse läbi inglise keeles ning viimane ei esitanud sellele ühtegi vastuväidet. Lisaks saatis komisjoni kohapealse kontrolli ajal tõlk, et tulla toime võimalike keelealaste probleemidega. Sellele lisaks rõhutatakse, et enamik dokumente, mis äriühing kontrollimise ajal esitas, olid tegelikult inglise keeles, sealhulgas raamatupidamisega seotud dokumendid.

(150)   Eespool esitatut arvesse võttes lükatakse kõik äriühingu väited tagasi.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.           Käesoleva määruse eesmärki arvesse võttes laiendatakse rakendusmääruse (EL) nr 990/2011 artikli 1 lõikega 2 kõikidele muudele äriühingutele kehtestatud lõplikku dumpinguvastast tollimaksu Hiina Rahvavabariigist pärit jalgrataste ja muude mootorita rataste (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) importimisel Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast lähetatud ja praegu CN-koodi ex 8712 00 30 ja ex 8712 00 70 (TARICi koodid 8712 00 30 10 ja 8712 00 70 91) alla kuuluvate jalgrataste ja muude mootorita rataste (sealhulgas kolmerattalised veojalgrattad, kuid mitte monorattad) impordi suhtes, olenemata sellest, kas päritolumaana on deklareeritud Indoneesia, Malaisia, Sri Lanka ja Tuneesia või mitte, välja arvatud järgmiste äriühingute toodetud jalgrattad:

Riik || Äriühing || TARICi lisakood

Indoneesia || Insera Sena, 393 Jawa Street, Buduran, Sidoarjo 61252, Indoneesia || B765

|| PT Wijaya Indonesia Makmur Bicycle Industries (Wim Cycle), Raya Bambe KM. 20, Driyorejo, Gresik 61177, Jawa Timur Indonesia || B766

|| Terang Dunia Internusa, (United Bike), Jl. Anggrek Neli Murni 114 Slipi, 11480, Jakarta Barat, Indoneesia || B767

Sri Lanka || Asiabike Industrial Limited, No 114, Galle Road, Henamulla, Panadura, Sri Lanka || B768

|| BSH Ventures (Private) Limited, No. 84, Campbell Place, Colombo-10, Sri Lanka || B769

|| Samson Bikes (Pvt) Ltd., No 110, Kumaran Rathnam Road, Colombo 02, Sri Lanka || B770

Tuneesia || Euro Cycles SA, Zone Industrielle Kelaa Kebira, 4060, Sousse, Tuneesia || B771

2.           Vabastusi, mille on saanud käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud äriühingud või milleks komisjon on artikli 2 lõike 2 kohaselt loa andnud, kohaldatakse juhul, kui liikmesriikide tolliasutustele esitatakse lisas sätestatud nõuetele vastav kehtiv faktuurarve. Vastava arve puudumisel kohaldatakse lõikega 1 kehtestatud dumpinguvastast tollimaksu.

3.           Käesoleva artikli lõikega 1 laiendatud tollimaks nõutakse sisse määruse (EL) nr 875/2012 artikli 2 ning määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohaselt registreeritud impordilt, mis on lähetatud Indoneesiast, Malaisiast, Sri Lankalt ja Tuneesiast, olenemata sellest, kas need riigid on deklareeritud päritolumaana või mitte, välja arvatud lõikes 1 loetletud äriühingute toodetud jalgrataste puhul.

4.           Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1.           Artikli 1 alusel laiendatud tollimaksust vabastamise taotlused esitatakse kirjalikult ühes Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja neile peab alla kirjutama vabastuse taotlejat esindama volitatud isik. Taotlus tuleb saata järgmisel aadressil:

European Commission Directorate-General for Trade Directorate H Office: N-105 08/20 1049 Brussels

Belgium Faks (32 2) 295 65 05

2.           Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 4 võib komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega anda oma otsusega loa vabastada käesoleva määruse artikliga 1 laiendatud tollimaksust nende äriühingute import, kes ei hoia kõrvale määrusega (EL) nr 990/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest.

Artikkel 3

Käesolevaga lõpetavad tolliasutused määruse (EL) nr 875/2012 artikli 2 kohase impordi registreerimise.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

LISA

Artikli 1 lõikes 2 osutatud kehtival faktuurarvel peab olema faktuurarve väljastanud üksuse töötaja allkirjastatud avaldus järgmises vormis:

1) faktuurarve väljastanud üksuse töötaja nimi ja amet.

2) järgmine avaldus: „Mina, allakirjutanu, tõendan, et käesoleva arvega hõlmatud Euroopa Liitu ekspordiks müüdava [vaatlusaluse toote] [koguses …] tootis [äriühingu nimi ja aadress] [TARICi lisakood] [asjaomases riigis]. Kinnitan, et käesoleval arvel esitatud teave on täielik ja õige.”;

3) kuupäev ja allkiri.

[1]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2]               EÜT L 228, 9.9.1993, lk 1.

[3]               EÜT L 16, 18.1.1997, lk 55.

[4]               EÜT L 17, 21.1.1997, lk 17.

[5]               EÜT L 175, 14.7.2000, lk 39.

[6]               ELT L 183, 14.7.2005, lk 1.

[7]               ELT L 261, 6.10.2011, lk 2.

[8]               ELT C 71, 9.3.2012, lk 10

[9]               ELT L XX, [kuupäev], lk x

[10]             ELT C 122, 27.4.2012, lk 9

[11]             ELT L 188, 18.7.2009, lk 93

[12]             ELT C 346, 14.11.2012, lk 7

[13]             ELT L XXX, kuupäev, lk.

[14]             ELT L 258, 26.9.2012, lk 21.

[15]             COMEXT on Eurostati hallatav väliskaubandusstatistika andmebaas.

[16]             ELT L 307, 23.11.2010, lk 1.

[17]             Vt ka varasemad juhtumid, nt nõukogu määruse (EÜ) nr 388/2008 põhjendus (48) (ELT L 117, 1.5.2008, lk 1).