SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesolev ettepanek käsitleb määruse (EÜ) nr 1225/2009 (edaspidi „dumpinguvastane algmäärus”) ja määruse (EÜ) nr 597/2009 (edaspidi „subsiidiumidevastane algmäärus”) parandusi. Võttes arvesse asjaolu, et nimetatud määrusi ei ole pärast Uruguay vooru lõppu 1995. aastal oluliselt läbi vaadatud, ning võttes arvesse nende õigusaktide toimimise hindamisuuringu järeldusi, tehakse ettepanek neid uuendada ja ajakohastada.

Üldine taust

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 207 nähakse muu hulgas ette meetmete võtmine kaubanduse kaitseks, näiteks sellised, mida võetakse dumpingu või subsiidiumide korral.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu eelnimetatud määrused.

Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Puuduvad vastuolud liidu poliitikavaldkondade ja eesmärkidega.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA TOIMUNUD KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Konsulteerimine huvitatud isikutega

Huvitatud isikutel, keda käesolev ettepanek puudutab, oli võimalus osaleda 2012. aasta aprillist juulini toimunud avalikus arutelus. Avaliku arutelu tulemuste kokkuvõte on olnud kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebilehel alates 2012. aasta oktoobrist.

Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Dumpingu- ja subsiidiumidevastaste ELi õigusaktide toimimise hindamisuuring viidi lõpule 2012. aasta alguses ja see on olnud sellest ajast kättesaadav kaubanduse peadirektoraadi veebilehel.

Mõju hindamine

Võttes arvesse avaliku arutelu ja hindamisuuringu tulemusi ning komisjoni ulatuslikku praktikat kõnealuste õigusaktide kasutamisel, viidi mõju hindamine läbi 2012. aasta sügisel. Mõju hindamise aruandes leiti probleeme kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide toimimises ja pakuti välja erinevaid lahendusi. Mõju hindamise komitee vaatas aruande 2012. aasta detsembris läbi ning kiitis selle heaks tingimusel, et selles tehtaks mõningad muudatused. Aruanne on läbi vaadatud ja viimistletud. Käesoleva ettepaneku aluseks on eelistatumad lahendused.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Tehakse ettepanek muuta dumpinguvastast ja subsiidiumidevastast algmäärust nende täiustamiseks mitmes valdkonnas. Läbipaistvus ja prognoositavus suurenevad, kui huvitatud isikuid teavitatakse ajutiste meetmete kehtestamisest kaks nädalat ette. Neile antakse ka garantii, et need meetmed kahe nädala jooksul kehtestatakse. Huvitatud isikutele saadetakse kokkuvõte põhjustest, miks meetmed kehtestatakse, ja neil on võimalus esitada märkusi dumpingu- ja kahjumarginaalide arvutamise kohta. Kui aga otsustatakse ajutisi meetmeid mitte võtta, vaid jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid kaks nädalat enne lõplikku kehtestamise kuupäeva kavatsusest selliseid meetmeid mitte kehtestada.

Vastumeetmeid dumpingu- ja/või subsiidiumidevastast kaebust esitada kavatsevate liidu tootjate suhtes võib lugeda eriolukorraks, mis annab ametikohustustest tulenevalt põhjuse algatada uurimine. Tehakse ettepanek kehtestada liidu tootjaile kohustus menetluses koostööd teha, juhul kui selline uurimine ametikohustustest tulenevalt algatatakse.

Õigusaktide tulemuslikkuse suurendamiseks tehakse ettepanek kaotada väiksema tollimaksu reegel kõrvalehoidmise juhtudel või kui on tuvastatud struktuurilised moonutused tooraineturul ja subsideerimine. Läbivaatamiste puhuks tehakse ettepanek maksta tagasi tollimaksud, mis on kogutud aegumise läbivaatamise ajal, mis on meetmete tühistamise tõttu lõpetatud.

Peale selle tehakse ettepanek kodifitseerida mitmes valdkonnas teatavad tavad, mis tulenevad Euroopa Kohtu või WTO viimastel aastatel tehtud otsustest. Need on seotud liidu tootmisharu määratlusega, tagajärgedega nende eksportivate tootjate jaoks, kelle puhul on esialgse uurimise käigus tuvastatud dumpingu puudumine või dumping väikeses ulatuses, muutunud asjaolude arvessevõtmisega läbivaatusuuringute käigus, omavahel seotud äriühingute kohtlemisega kõrvalehoidmise uurimiste käigus, impordi registreerimise tingimustega ja liidu tootjate valimi valimise alusega.

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207.

Subsidiaarsuse põhimõte

Ettepanek tehakse ELi ainupädevusse kuuluvas valdkonnas. Subsidiaarsuse põhimõtet seetõttu ei kohaldata.

Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel:

Asjaomase meetme vormi on kirjeldatud eespool nimetatud algmäärustes ja see ei võimalda teha otsuseid liikmesriikide tasandil.

Sellega ei kaasne liidu, riikide valitsuste, piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, ettevõtjate ja kodanike finants- või halduskoormuse suurenemine. Käimasoleva aegumise läbivaatamise ajal kogutud tollimaksude tagasimaksmist käsitlevad riiklikud tolliametid, kui aegumise läbivaatamise tulemusel meetmeid ei pikendata. Tolliametite täiendavat töökoormust loetakse väikseks ja ettepaneku eesmärgiga proportsionaalseks, s.t õigusaktide õiglust suurendavaks.

Väiksema tollimaksu reegli mittekohaldamine kõrvalehoidmise juhtudel või juhul, kui on tuvastatud struktuurilised moonutused tooraineturul, ja subsideerimine on neis olukordades proportsionaalne täiendava vajadusega kaitsta kaubandust.

Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): määrus.

Muud meetmed ei oleks asjakohased järgmis(t)el põhjus(t)el:

Eelnimetatud algmäärused ei paku alternatiivseid võimalusi.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek mõjutab liidu eelarvet. Väiksema tollimaksu reegli mittekohaldamine teatavate asjaolude korral põhjustab mõnel juhul kõrgemaid tollimaksu tasemeid ja suurendab seega eelarve tulusid. Tollimaksude tagasimaksmine juhtudel, kui meetmed pärast aegumise läbivaatamist lõpetatakse, kujutab liidu eelarve seisukohast kulu. Tulude ja kulude suurust on väga raske määrata, sest see sõltub iga üksikjuhtumi asjaoludest.

Ettepaneku kohased seadusandlikud muudatused hõlmavad tavade teatavaid muudatusi. Neil puudub igasugune mõju eelarvele, kuid need muudavad töökorda (näiteks eelavalikustamine, eelteade, koonddokument). VKEde kasutajatoe (selgitatud teatises) täiustamine nõuab ressursse, mida on kirjeldatud lisatud finantsselgituses ettepaneku kohta.

5.           TÄIENDAV TEAVE

Ei kohaldata.

2013/0103 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ja nõukogu määrust (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Ühendusse mittekuuluvatest riikidest dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi eest kaitsmise ühiseeskirjad sisalduvad nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruses (EÜ) nr 1225/2009 (kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed)[1] ja nõukogu 11. juuni 2009. aasta määruses (EÜ) nr 597/2009 (kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed)[2] (edaspidi „määrused”). Määrused võeti algselt vastu 1995. aastal pärast Uruguay vooru lõppemist. Võttes arvesse, et sellest ajast on määrustes tehtud hulk muudatusi, otsustas nõukogu 2009. aastal määrused selguse ja ratsionaalsuse huvides kodifitseerida.

(2)       Ehkki määruseid on muudetud, ei ole nende õigusaktide toimimist pärast 1995. aastat põhjalikult üle vaadatud. Seepärast käivitas komisjon 2011. aastal määruste läbivaatamise selleks, et muu hulgas paremini arvestada 21. sajandi alguse ärivajadusi.

(3)       Läbivaatamise järel tuleks määruste teatavaid sätteid muuta, et suurendada läbipaistvust ja prognoositavust, näha ette tulemuslikud vahendid võitluseks vastumeetmetega, parandada tulemuslikkust ja tagada määruste tõhusam täitmine ning optimeerida läbivaatamistavasid. Peale selle tuleks määrustesse lisada teatavad tavad, mida on viimastel aastatel dumpingu- ja subsideerimisvastaste uurimiste raames kohaldatud.

(4)       Selleks et suurendada dumpingu- ja subsideerimisvastaste uurimiste läbipaistvust ja prognoositavust, tuleks pooli, keda mõjutab ajutiste dumpinguvastaste ja tasakaalustavate meetmete kehtestamine, eelkõige importijaid, teavitada selliste meetmete eelseisvast kehtestamisest. Antav aeg peaks vastama ajavahemikule, mis jääb vastuvõtmise eest vastutavale, määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 15 alusel loodud dumpinguvastasele või määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 25 alusel loodud subsiidiumidevastasele komiteele rakendusakti eelnõu esitamise ja komisjoni poolt akti vastuvõtmise vahele. Nimetatud periood on määratud määruse (EL) nr 182/2011 artikli 3 lõikes 3. Samuti on soovitav, et uurimiste puhul, mille korral ajutiste meetmete kehtestamine ei ole asjakohane, et saaksid pooled piisavalt aegsasti sellest teada.

(5)       Enne ajutiste meetmete kehtestamist tuleks eksportijatele või tootjatele anda veidi aega nende individuaalse dumpingu- või subsiidiumimarginaali arvutuse kontrollimiseks. Sellisel juhul saaks arvutusvead enne meetmete kehtestamist parandada.

(6)       Selleks et tagada tulemuslik vastumeetmete ennetamine, peaksid liidu tootjad saama toetuda määrustele, kartmata kolmandate isikute võetavaid vastumeetmeid. Praegu kehtivad sätted näevad erilistel asjaoludel ette uurimise algatamise ka ilma kaebuse laekumiseta, kui on piisavad tõendid dumpingu, tasakaalustavate subsiidiumide, kahju ja põhjusliku seose kohta. Sellised erilised asjaolud peaksid hõlmama kättemaksuähvardust.

(7)       Kui uurimist ei algatata kaebuse alusel, tuleks kehtestada liidu tootjatele kohustus esitada uurimiseks vajalik teave, et tagada teabe piisavus vastumeetmete võtmise ähvarduste uurimiseks.

(8)       Kolmandad riigid sekkuvad üha enam toorainekaubandusse, et hoida oma riigi toorained kohalikele allkasutajatele, näiteks kehtestades ekspordimakse või kasutades kahetisi hinnasüsteeme. Selle tulemusena ei kujune toorainekulud normaalsete turujõudude mõjul ega peegelda konkreetse tooraine pakkumist ja nõudlust. Selline sekkumine moonutab kaubandust veelgi. Tulemusena ei kahjustata liidu tootjaid ainult dumpinguga, vaid võrreldes selliselt käituvate kolmandate riikide allkasutajatega kannatavad nad ka täiendavate kaubanduse moonutuste all. Kaubanduse piisavaks kaitsmiseks ei tohi väiksema tollimaksu reeglit tooraineturu selliste struktuuriliste moonutuste puhul kohaldada.

(9)       Liidus on tasakaalustavad subsiidiumid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 põhimõtteliselt keelatud. Seepärast moonutavad kolmandate riikide makstavad tasakaalustavad subsiidiumid kaubandust eriti. Komisjoni lubatava riigiabi suurus on aja jooksul pidevalt vähenenud. Seega ei tuleks subsiidiumidevastases õigusaktis väiksema tollimaksu reeglit subsideerimisega tegelevatest riikidest lähtuva impordi suhtes enam mitte kohaldada.

(10)     Läbivaatamistava optimeerimiseks tuleks uurimise ajal kogutud tollimaksud importijatele tagasi maksta juhul, kui meetmeid pärast aegumise läbivaatamise lõppu ei pikendata. See on asjakohane, võttes arvesse, et meetmete pikendamiseks vajalikke tingimusi uurimisperioodi ajal ei tuvastatud.

(11)     Määrustesse tuleks lisada teatavad tavad, mida on viimastel aastatel dumpingu- ja subsideerimisvastaste uurimiste raames kohaldatud.

(12)     Liidu tootmisharu ei tuleks enam määratleda viidates määrustes sätestatud menetluse algatamise künnisele.

(13)     Esialgsed uurimised, mille puhul on leitud, et dumpingu- või subsiidiumimarginaal on de minimis künnisest väiksem, tuleks kohe lõpetada nende eksportijate suhtes, kelle suhtes ei korraldata järgnevaid läbivaatusuuringuid.

(14)     Dumpingu- ja subsiidiumidevastaste läbivaatusuuringute raames oleks asjakohane omada võimalust muuta dumpingu- ja subsiidiumidevastaste läbivaatusuuringute metoodikat võrreldes meetmete kehtestamiseni viinud uurimisega, et tagada muu hulgas järjekindlate meetodite kasutamine erinevate uurimiste käigus mingil ajahetkel. See annab eelkõige vabaduse muuta meetodeid, mida aja jooksul vastavalt olukorra muutusele läbi vaadatakse.

(15)     Kui on täidetud tingimused kõrvalehoidmise uurimise algatamiseks, tuleks igal juhul kehtestada impordi registreerimise kohustus.

(16)     Kõrvalehoidmise uurimiste puhul tundub soovitav kõrvaldada tingimus, et registreerimise või pikendatud tollimaksu maksmise kohustusest vabastamiseks ei tohiks asjaomase toote tootjad olla seotud ühegi tootjaga, kelle suhtes olid kehtestatud algsed meetmed. Selle aluseks on kogemused, mille kohaselt mõnikord selgub, et asjaomase toote tootjad ei ole seotud kõrvalehoidmisega, kuid on seotud tootjaga, kelle suhtes kehtestati esialgsed meetmed. Sellistel juhtudel tuleks tootjale mitte keelata vabastust vaid sel põhjusel, et ta on seotud tootjaga, kelle suhtes kehtestati esialgsed meetmed. Samuti, kui kõrvalehoidmine toimub liidus, siis ei peaks asjaolu, et importijad on seotud tootjatega, kelle suhtes on võetud meetmed, olema määrav otsustamisel, kas importijale võib anda vabastuse.

(17)     Kui tootjate arv liidus on nii suur, et tuleb kasutada valimit, tuleks tootjate valim valida kõigi liidu tootjate hulgast, mitte ainult kaebuse esitanute hulgast.

(18)     Liidu huvide hindamisel tuleks anda võimalus esitada märkusi kõigile liidu tootjatele, mitte üksnes kaebuse esitanuile.

(19)     Määrusi (EÜ) nr 1225/2009 ja (EÜ) nr 597/2009 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1225/2009 muudetakse järgmiselt.

1.         Artikli 4 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

„1. Käesolevas määruses tuleb terminit „liidu tootmisharu” tõlgendada viitavana samasuguste toodete liidu tootjatele tervikuna või nendele tootjatele, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu liidu toodangust, välja arvatud järgmised juhud:”

2.         Artiklile 6 lisatakse lõige 10:

„10.      Samasuguse toote tootjad liidus on kohustatud tegema koostööd artikli 5 lõike 6 alusel algatatud menetlustes.”

3.         Artiklit 7 muudetakse järgmiselt.

a) lõikesse 1 lisatakse järgmine lause:

„Ajutist tollimaksu ei kohaldata kahe nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 19a. Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem mis tahes otsuseid.”

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„Ajutise dumpinguvastase tollimaksu summa ei ületa ajutiselt kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kui eksportivas riigis ei ole seoses asjaomase tootega tuvastatud struktuurilisi moonutusi tooraineturul, peaks see olema dumpingumarginaalist väiksem juhul, kui selline väiksem tollimaks oleks liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisav.”

4.         Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Artikli 5 lõike 9 kohaselt algatatud menetluse puhul loetakse kahju tavaliselt tühiseks, kui asjaomane import on väiksem artikli 5 lõikes 7 sätestatud mahtudest. Kõnealune menetlus lõpetatakse viivitamata, kui on kindlaks tehtud, et dumpingumarginaal on protsentidena ekspordihinnast alla 2 %.”

b) lõike 4 viimane lause asendatakse järgmisega:

„Dumpinguvastase tollimaksu summa ei ületa kindlaksmääratud dumpingumarginaali. Kui eksportivas riigis ei ole seoses asjaomase tootega tuvastatud struktuurilisi moonutusi tooraineturul, on see dumpingumarginaalist väiksem juhul, kui selline väiksem tollimaks oleks liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisav.”

5.         Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

a) lõikele 5 lisatakse järgmine lõik:

„Kui meede lõike 2 alusel algatatud uurimise järel aegub, makstakse kõik pärast sellise uurimise algatamist kogutud tollimaksud tagasi tingimusel, et liikmesriigi tolliasutustele esitatakse asjakohane taotlus ja nimetatud asutused teevad seda kooskõlas kehtivate liidu tollivaldkonna õigusaktidega, mis reguleerivad tollimaksude tagasimaksmist ja vähendamist. Nimetatud tagasimaksmisega ei kaasne asjaomastel liikmesriigi tolliasutustel intressikohustust.”

b) lõige 9 jäetakse välja.

6.         Artiklit 13 muudetakse järgmiselt.

a) lõike 3 teine lause asendatakse järgmisega:

„Uurimised algatatakse pärast nõuandekomiteega konsulteerimist komisjoni määrusega, millega antakse tolliasutustele ka korraldus nõuda impordi registreerimist artikli 14 lõike 5 kohaselt või nõuda tagatisi.”

b) lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Importi ei pea artikli 14 lõike 5 kohaselt registreerima ja nende suhtes ei kohaldata meetmeid, kui nendega kauplevad äriühingud, mis on tollimaksust vabastatud. Tollimaksust vabastamise taotlusi, millele on lisatud tõendid, esitatakse uurimise algatamist käsitleva komisjoni määrusega kehtestatud tähtaja jooksul. Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub väljaspool liitu, võidakse vabastus anda neile asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmises. Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub liidus, võidakse vabastus anda neile importijatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 määratletud kõrvalehoidmises.”

7.         Artikli 17 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Juhul kui liidu tootjaid, eksportijaid, importijaid, tooteliike või tehinguid on palju, võib uurimine piirduda mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida.”

8.         Artikli 19 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 19a

Teave ajutiste meetmete kohta

1. Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning eksportivate riikide esindajad võivad taotleda teavet ajutiste tollimaksude kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisotsuses määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele vähemalt kaks nädalat enne artikli 7 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega. Selline teave sisaldab:

a) ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning

b) dumpingumarginaali ja liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 19 sisalduvate konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.

2.         Juhtudel, kui ei ole kavatsust ajutisi tollimakse kehtestada, vaid jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid kaks nädalat enne artikli 7 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega tollimaksude mittekehtestamisest.”

9.         Artikli 21 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvessevõtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid dumpinguvastast tollimaksu käsitleva uurimise algatamise teates näidatud tähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet anda. Teave või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas artiklis nimetatud isikutele ja neil on õigus sellele vastata.”

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 597/2009 muudetakse järgmiselt.

1.         Artikli 9 lõikes 1 asendatakse sissejuhatav osa järgmisega:

'1. Käesolevas määruses tuleb terminit „liidu tootmisharu” tõlgendada viitavana samasuguste toodete liidu tootjatele tervikuna või nendele tootjatele, kelle ühine toodang moodustab põhiosa nende toodete kogu liidu toodangust, välja arvatud järgmised juhud:”

2.         Artiklile 11 lisatakse uus lõige:

„11.      Samasuguse toote tootjad liidus on kohustatud tegema koostööd artikli 10 lõike 8 alusel algatatud menetlustes.”

3.         Artikli 12 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Ajutise tasakaalustava tollimaksu summa ei ületa esialgselt tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide kogusummat.”

b) lõppu lisatakse järgmine lõik:

„Ajutist tollimaksu ei kohaldata kahe nädala jooksul pärast teabe saatmist huvitatud isikutele vastavalt artiklile 29a. Sellise teabe andmine ei piira komisjoni võimalusi teha hiljem mis tahes otsuseid.”

4.         Artikli 14 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Tasakaalustavate subsiidiumide summat loetakse olevat de minimis, kui see on alla 1 % väärtusest, välja arvatud arenguriikidest lähtuva impordi uurimiste puhul, kui de minimis künniseks on 2 % väärtusest.”

5.         Artikli 15 lõike 1 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Tasakaalustava tollimaksu summa ei ületa tuvastatud tasakaalustavate subsiidiumide summat.”

6.         Artiklit 22 muudetakse järgmiselt.

a) lõikele 1 lisatakse järgmine lõik:

„Kui meede artikli 18 alusel algatatud uurimise järel aegub, makstakse tagasi kõik pärast sellise uurimise algatamist kogutud tollimaksud. Tagasimakseid tuleb taotleda riiklikelt tolliasutustelt kooskõlas liidu asjakohaste tollialaste õigusaktidega.”

b) lõige 6 jäetakse välja.

7.         Artiklit 23 muudetakse järgmiselt.

a) lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „võib anda” sõnaga „antakse”.

b) lõike 6 teine lõik asendatakse järgmisega:

Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub väljaspool liitu, võidakse vabastus anda neile asjaomase toote tootjatele, kelle puhul leitakse, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmises.”

c) lõike 6 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

„Kui meetmetest kõrvalehoidmine, protsess või toiming toimub liidus, võidakse vabastus anda neile importijatele, kes suudavad tõendada, et nad ei ole osalenud käesoleva artikli lõikes 3 määratletud kõrvalehoidmises.”

8.         Artikli 27 lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„1. Kui liidu tootjate, eksportijate, importijate, tooteliikide või tehingute arv on liiga suur, võib uurimine piirduda:”

9.         Artikli 29 järele lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 29b

Teave ajutiste meetmete kohta

1. Liidu tootjad, importijad ja eksportijad, neid esindavad ühendused ning päritolu- ja/või ekspordiriigi esindajad võivad taotleda teavet ajutiste tollimaksude kavandatava kehtestamise kohta. Sellise teabe taotlus esitatakse kirjalikult algatamisotsuses määratud tähtaja jooksul. Sellist teavet antakse nimetatud isikutele vähemalt kaks nädalat enne artikli 12 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega.

Selline teave sisaldab:

a) ettepanekukohaste tollimaksude kokkuvõtet üksnes teavitamise eesmärgil ning

b) subsiidiumi marginaali ja liidu tootmisharule tehtud kahju kõrvaldamiseks piisava marginaali arvutamise üksikasju, võttes nõuetekohaselt arvesse artiklis 29 sisalduvate konfidentsiaalsuskohustuste järgimise vajadust. Teabe saajail on kolm tööpäeva aega esitada märkusi arvutuste täpsuse kohta.

2. Juhtudel, kui ei ole kavatsust ajutisi tollimakse kehtestada, vaid jätkata uurimist, teavitatakse huvitatud isikuid kaks nädalat enne artikli 12 lõikes 1 nimetatud ajutiste tollimaksude kehtestamise tähtaega tollimaksude mittekehtestamisest.”

10.       Artikli 31 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Et ametiasutustel oleks kindel alus kõikide seisukohtade ja kogu teabe arvessevõtmiseks selle üle otsustamisel, kas meetmete kehtestamine on liidu huvides või mitte, võivad liidu tootjad, importijad ja neid esindavad ühendused, kasutajate esindajad ja tarbijaid esindavad organisatsioonid tasakaalustamist käsitleva uurimise algatamise teates näidatud tähtaja jooksul endast teatada ja komisjonile teavet anda. Info või selle kokkuvõte tehakse kättesaadavaks teistele käesolevas lõikes nimetatud pooltele ja neil on õigus sellele vastata.”

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uurimiste suhtes, mille kohta on pärast käesoleva määruse jõustumist avaldatud Euroopa Liidu Teatajas algatamisteade kas määruse (EÜ) nr 597/2009 artikli 10 lõike 11 või määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 5 lõike 9 alusel.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

LIHTSUSTATUD FINANTSSELGITUS

(kasutada komisjonisiseste üldise tähtsusega määruste puhul, mis mõjutavad eelarves haldusassigneeringuid või personalikulusid, kui muud liiki finantsselgituse kasutamine ei ole asjakohane – sise-eeskirjade artikkel 23)

1          Määruse eelnõu pealkiri:

Kaubanduse kaitset käsitlevate õigusaktide ajakohastamine

2          Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad tegevuspõhise eelarvestamise meetmed:

20: Kaubanduspoliitika

3          Õiguslik alus:

            ¨ Halduslik iseseisvus  þ Muu (määratleda):

nõukogu määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, ning

nõukogu määrus (EÜ) nr 597/2009 kaitse kohta subsideeritud impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed

4          Kirjeldus ja põhjused:

Praegu kehtivaid ELi kaubanduse kaitset käsitlevaid õigusakte ajakohastatakse nende tõhustamiseks ja nende tulemuslikkuse tõstmiseks. Algatus koosneb teatisest, seadusandlikust ettepanekust ja suunistest.

5          Kestus ja hinnanguline finantsmõju:

5.1       Kohaldamisaeg:

¨         Piiratud kehtivusajaga määrus: määrus on jõus [kuupäev] kuni [kuupäev]

þ         Piiramata kehtivusajaga määrus: kehtib alates [kuupäev]

5.2       Eeldatav mõju eelarvele:

Määruse eelnõu hõlmab järgmist:

¨         kokkuhoid

þ         lisakulud (kui jah, siis märkige asjaomase mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid):

rubriik 5: halduskulud

Märkige hinnangulise finantsmõju tabelisse lisas halduskulude või inimressurssidega seotud assigneeringud. Kui määruse eelnõu kehtivusaeg on piiramatu, tuleb kulud märkida iga arendusaasta kohta ja seejärel iga täiemahulise tööaasta kohta (veerus „KOKKU / aastane kulu”).

5.3       Kolmandate isikute osalus määruse eelnõu rahastamises:

Kui ettepanekuga on ette nähtud kaasrahastamine liikmesriikidest või muudest asutustest (palun täpsustada millistest), tuleks esitada kaasrahastamise hinnanguline ulatus (kui see on teada).

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta n+1 || Aasta n+2 || Aasta n+3 || Aasta n+4 || Aasta n+5 || Aasta n+6 || Kokku

Täpsustage kaasrahastav allikas/asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

5.4       Selgitused arvandmete kohta:

Keskmised personalikulud on esitatud järgmise veebilehe allosas: http://www.cc.cec/budg/pre/legalbasis/pre-040-020_preparation_en.html

6          Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga:

þ         Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule

¨         Ettepanekuga kaasneb mitmeaastase rahastamise asjakohase rubriigi ümberplaneerimine

¨         Ettepanek eeldab paindlikkusinstrumendi kasutamist või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamist[3].

7          Kokkuhoiu või lisakulude mõju ettenähtud ametikohtadele

þ         Vahendid, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades asjaomastes talitustes ümber paigutada.

¨         Ametikohad, mis on asjaomas(t)ele talitus(t)ele praegu ette nähtud.

¨         Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise vahendite eraldamise menetluse käigus.

Personali ja haldusressursi vajadused kaetakse summast, mida saab eraldada juhtivale peadirektoraadile iga-aastase menetluse raames, pidades silmas kehtivaid eelarvelisi piiranguid.

LISA:

HINNANGULINE FINANTSMÕJU (kokkuhoid või lisakulud) HALDUSALA ASSIGNEERINGUTELE JA INIMRESSURSSIDELE

FTE = täistööajale taandatud töötajate arv      XX on asjaomane valdkond või pealkiri           miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täistööajale taandatud personal inimaastates || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU /aastane kulu

n || n+1 || n+2 || n+3 || n+4 || n+5 || n+6

Rubriik 5 || FTE || Assign. || FTE || Assign. || FTE || Assign. || FTE || Assign. || FTE || Assign. || FTE || Assign. || FTE || Assign. || FTE || Assign.

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja/või ajutised töötajad)

XX 01 01 01 (komisjoni peakorter ja esindused) || 1 || 0,13 || 1 || 0,13 || 1 || 0,13 || 1 || 0,13 || 1 || 0,13 || 1 || 0,13 || 1 || 0,13 || 1 || 0,13

XX 01 01 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Koosseisuvälised töötajad ||

XX 01 02 01 (üldvahendid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

XX 01 02 02 (delegatsioonid) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Vahesumma – Rubriik 5 || || || || || || || || || || || || || || || ||

Väljaspool rubriiki 5 ||

Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja/või ajutised töötajad)

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Koosseisuvälised töötajad

XX 01 04 yy || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Peakorterid || || || || || || || || || || || || || || || ||

- Delegatsioonid || || || || || || || || || || || || || || || ||

XX 01 05 02 (kaudne teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

10 01 05 02 (otsene teadustegevus) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || || || || || || || || || || || ||

Vahesumma – väljaspool rubriiki 5 || || || || || || || || || || || || || || || ||

KOKKU || || || || || || || || || || || || || || || ||

Personali ja haldusressursi vajadused kaetakse summast, mida saab eraldada juhtivale peadirektoraadile iga-aastase menetluse raames, pidades silmas kehtivaid eelarvelisi piiranguid.

Muud haldusassigneeringud        XX on asjaomane valdkond või pealkiri   miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU

n || n+1 || n+2 || n+3 || n+4 || n+5 || n+6

Rubriik 5 || || || || || || || ||

Peakorter: || || || || || || || ||

XX 01 02 11 01 – Lähetus- ja esinduskulud || || || || || || || ||

XX 01 02 11 02 – Konverentside ja koosolekutega seotud kulud || || || || || || || ||

XX 01 02 11 03 – Komiteed || || || || || || || ||

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid || || || || || || || ||

XX 01 03 01 03 - Sisseseade ja mööbel || || || || || || || ||

XX 01 03 01 04 - Teenused ja muud talituskulud || || || || || || || ||

Muud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) || || || || || || || ||

Delegatsioonid: || || || || || || || ||

XX 01 02 12 01 – Lähetused, konverentsid ja esinduskulud || || || || || || || ||

XX 01 02 12 02 – Töötajate täiendkoolitus || || || || || || || ||

XX 01 03 02 01 – Soetamine, rentimine ja sellega seotud kulud || || || || || || || ||

XX 01 03 02 02 – Sisseseade, mööbel, varustus ja teenused || || || || || || || ||

Vahesumma – Rubriik 5 || || || || || || || ||

Väljaspool rubriiki 5 || || || || || || || ||

XX 01 04 yy – Tegevusassigneeringutest (endised BA-read) kaetavad tehnilise ja haldusabi kulud (välja arvatud koosseisuvälised töötajad) || || || || || || || ||

- Peakorterid || || || || || || || ||

- Delegatsioonid || || || || || || || ||

XX 01 05 03 – muud halduskulud seoses kaudse teadustegevusega || || || || || || || ||

10 01 05 03 – muud halduskulud seoses otsese teadustegevusega || || || || || || || ||

Muud eelarveread (vajaduse korral täpsustage) || || || || || || || ||

Vahesumma – väljaspool rubriiki 5 || || || || || || || ||

KÕIK KOKKU || || || || || || || ||

Personali ja haldusressursi vajadused kaetakse summast, mida saab eraldada juhtivale peadirektoraadile iga-aastase menetluse raames, pidades silmas kehtivaid eelarvelisi piiranguid.

[1]               ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

[2]               ELT L 188, 18.7.2009, lk 93.

[3]               Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.