SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Euroopa Politseiamet (Europol) on loodud valitsustevahelise organina, mille tegevust reguleeritakse 1999. aastal jõustunud liikmesriikidevahelise konventsiooniga. Nõukogu 2009. aasta otsusega muudeti Europol ELi asutuseks, mida rahastatakse ELi eelarvest.

Europoli ülesanne on toetada riiklike õiguskaitseorganite tegevust ja nende koostööd raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Europol aitab liikmesriikide õiguskaitseasutustel teavet vahetada ja analüüsib kuritegevust, aidates seega liikmesriikide politseil uurida piiriüleseid juhtumeid.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks peavad kaasseadusandjad selle kohaselt ette nägema ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuva Europoli tegevuse kontrollimise menetlused.

Euroopa Politseikolledž (CEPOL) asutati 2005. aastal ELi asutusena, mille ülesanne on õiguskaitseametnike koolitamisega seonduvad tegevused. Selle eesmärk on hõlbustada liikmesriikide politseijõudude koostööd, korraldades Euroopa politseitöö mõõtmega kursusi. Euroopa Politseikolledž määrab kindlaks ühise õppekava konkreetsetel teemadel, levitab teadusuuringute tulemusi ja head tava, koordineerib politsei vanemametnike ja koolitajate vahetusprogrammi ja võib osaleda ELi toetusel toimuvates konkreetsetes projektides.

Programmis „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”[1] osutas Euroopa Ülemkogu vajadusele arendada Europoli, et sellest saaks „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”, ning tegi ettepaneku luua liikmesriikides ja Euroopa tasandil üleeuroopalisi õiguskaitsetöötajate koolituskavasid ja vahetusprogramme, rõhutades seejuures CEPOLi rolli neile Euroopa mõõtme andmisel.

Oma teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”[2] nimetas komisjon peamised ülesanded, põhimõtted ja suunised ELi julgeolekuprobleemide lahendamiseks ning arvukalt Europoli ja CEPOLit hõlmavaid meetmeid, mis aitavad lahendada rasketest kuritegudest ja terrorismist põhjustatud julgeolekuriske.

Viimase kümne aasta jooksul on ELis raske ja organiseeritud kuritegevus suurenenud ning muutunud mitmekülgsemaks[3]. Europoli 2013. aasta hinnangus organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta ELis (SOCTA 2013) leiti, et „raske ja organiseeritud kuritegevus on järjest dünaamilisem ja keerukam nähtus ning kujutab endast püsivat olulist ohtu ELi ohutusele ja õitsengule”[4]. Lisaks märgitakse uuringus, et „ühiskonna ja äritegevuse globaliseerumise mõjud on samuti aidanud kaasa kuritegevuse oluliste uute variatsioonide tekkele, milles kuritegelikud võrgustikud kasutavad õiguslünkasid, internetti ja majanduskriisiga seotud tingimusi ebaseadusliku kasumi teenimiseks väikese riskiga”[5]. Internetti kasutatakse kuritegude korraldamiseks ja elluviimiseks, kasutades seda teabevahetuskanalina, turuna, värbamis- ja finantsvahendina. Lisaks hõlbustab interneti kasutamine uute küberkuritegevuse vormide ja maksekaardipettuste ning laste seksuaalse kuritarvitamisega seotud materjalide levikut[6].

Rasked kuriteod põhjustavad seetõttu järjest suuremat kahju ohvritele, tekitavad ulatuslikku majanduskahju ja õõnestavad turvatunnet. See aga tähendab, et inimesed ei saa täielikult kasutada oma vabadusi ja õigusi. Kuriteod, nagu inimkaubandus,[7] ebaseaduslik narkokaubandus,[8] ja relvaäri,[9] finantskuriteod, nagu korruptsioon,[10] pettus[11] ja rahapesu,[12] ning küberkuritegevus,[13] ei ohusta mitte üksnes Euroopas elevate inimeste isiklikku ja majanduslikku turvalisust, vaid nendega teenitakse ka suurt ebaseaduslikku kasumit, mis tugevdab kuritegelike võrgustike võimu ja jätab riigiasutused ilma väga vajalikust tulust. Terrorism kujutab ELi julgeolekule jätkuvalt suurt ohtu, kuna Euroopa ühiskonnad on terroriaktide suhtes endiselt haavatavad[14].

Kuritegevus on Euroopa Liidu kodanike arvates üks viiest suuremast probleemist[15]. Vastustes küsimusele, millele peaksid ELi institutsioonid keskenduma, oli neljandal kohal võitlus kuritegevuse vastu[16]. Viimases uuringus väljendas enamik ELi internetikasutajatest suurt muret küberturbe ja küberkuritegevuse pärast[17].

Seda silmas pidades peavad ELi asutused tõhusalt ja tulemuslikult toetama õiguskaitsealast koostööd, teabe jagamist ja koolitust.

Ühises lähenemisviisis ELi detsentraliseeritud asutustele, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kiitsid heaks 2012. aasta juulis,[18] on sätestatud asutuste (mille hulka kuuluvad ka Europol ja CEPOL) juhtimiskorralduse põhimõtted. Ühise lähenemisviisi kohaselt tuleks „asutuste ühendamist kaaluda juhul, kui nende ülesanded kattuvad, kui on sünergia tekkimise võimalus ja kui ametid oleksid suuremas struktuuris tõhusamad”.

Europoli ja CEPOLi ühendamine üheks asutuseks asukohaga Europoli praeguses peakorteris Haagis suurendaks oluliselt sünergiat ja tõhusust. Europoli operatiivse politseikoostöö oskusteabe ühendamine CEPOLi koolitus- ja haridusalase pädevusega tugevdaks valdkondadevahelisi sidemeid ning looks sünergiat. Kontaktide loomine ühes ja samas asutuses töötava operatiiv- ja koolituspersonali vahel võimaldaks paremini välja selgitada koolitusvajadusi, muuta koolitust asjakohasemaks ja keskendada see ELi probleemidele. See aga tuleks kasuks kogu ELi politseikoostööle. Kahe asutuse abifunktsioonide dubleerimist välditaks ning kokkuhoitavad vahendid saaks suunata operatiivtöösse ja koolitusse. See on eriti oluline praeguses majandusolukorras, kus vahendeid napib nii riikide kui ka ELi tasandil. See oleks arvatavasti ainus võimalus saada vahendeid ELi õiguskaitsealase koolituse parandamiseks.

Määruse ettepanekus on seepärast esitatud õigusraamistik, millega nõukogu 6. aprilli 2009. aasta otsusega 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) asutatud Europoli ning nõukogu otsusega 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)) asutatud politseikolledži asemele ja nende õigusjärglasena luuakse uus Europol.

Ettepanek on kooskõlas Lissaboni lepingu nõuete, Stockholmi programmi eesmärkide, ELi sisejulgeoleku strateegia toimimise prioriteetide ja ühise lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutustele.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJUHINNANGUTE TULEMUSED

2010. ja 2011. aastal toimus komisjoni ning Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Europoli haldusnõukogu ja CEPOLi juhatuse ning liikmesriikide parlamentide esindajate vahel arutelu Europoli, CEPOLi ja ELi õiguskaitsealase koolituse reformi ettevalmistamise küsimustes.

Kooskõlas oma parema õigusloome poliitikaga viis komisjon läbi kaks Europoli ja CEPOLiga seotud poliitikavalikute mõju hindamist[19].

Europoli käsitlev mõjuhinnang lähtus kahest poliitilisest eesmärgist: laiendada liikmesriikidepoolset teabe edastamist Europolile ja luua selline andmetöötluskeskkond, mis võimaldab Europolil täielikult toetada liikmesriike raskete kuritegude ja terrorismi ennetamisel ning nendevastases võitluses. Esimese eesmärgi puhul kaaluti kahte poliitilist valikuvõimalust: i) muuta selgemaks liikmesriikide juriidiline kohustus esitada Europolile andmeid, näha ette stiimulid ja kehtestada aruandlusmehhanism liikmesriikide osalemise kohta ning ii) anda Europolile juurdepääs õiguskaitse valdkonna asjaomastele riiklikele andmebaasidele, võimaldades tal saada teavet päringutabamuste või nende puudumise kohta. Andmetöötluskeskkonna poliitilise eesmärgi puhul hinnati kahte poliitilist valikut: i) kaks olemasolevat analüüsimiseks koostatud tööfaili ühendatakse üheks failiks ja ii) uues andmetöötluskeskkonnas luuakse isikuandmete kaitse põhimõtete rakendamise menetluslikud tagatised, pöörates erilist tähelepanu lõimitud eraelukaitsele.

CEPOLit käsitlev mõjuhinnang lähtus kahest poliitilisest eesmärgist: i) piiriülese kuritegevuse küsimustes parema, ühtlustatuma ja järjekindlama koolituse tagamine senisest suuremale arvule õiguskaitseametnikele ning ii) sellise raamistiku rajamine, mis võimaldab nimetatud eesmärke saavutada kooskõlas ühise lähenemisviisiga ELi detsentraliseeritud asutustele. Kuna komisjon esitab õiguskaitsealase koolituskava, mille rakendamiseks on vaja täiendavaid vahendeid, uuris komisjon erinevaid valikuvõimalusi, sealhulgas CEPOLi kui iseseisva asutuse tugevdamine ja optimeerimine ning osa või kõigi CEPOLi ja Europoli ülesannete üleandmine uuele loodavale Europolile.

Poliitikavalikute hindamisel lähtuti komisjoni väljatöötatud metoodikast ja hindamises osales talitustevaheline juhtrühm. Hinnati valikuvõimaluste mõju julgeolekule, kuludele (sealhulgas ELi institutsioonide eelarvele) ja põhiõigustele.

Kogumõju analüüsi tulemusel selgitati välja eelistatud poliitiline valikuvõimalus. Käesolev ettepanek lähtub sellest valikuvõimalusest. Hinnangu kohaselt suurendab eelistatud valikuvõimaluse elluviimine Europoli kui asutuse suutlikkust igakülgselt toetada Euroopa Liidu õiguskaitseametnike tööd.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Ettepaneku õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 88 ning artikli 87 lõike 2 punkt b.

Seadusandliku ettepaneku eesmärk ja sisu

Ettepaneku eesmärk on:

· viia Europol vastavusse Lissaboni lepingu nõuetega, kehtestades talle määrusega õigusraamistiku ning luues Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise mehhanismi. See suurendaks Europoli demokraatlikku õiguspärasust ja tema aruandekohustust Euroopa kodanike ees;

· täita Stockholmi programmi eesmärgid, muutes Europoli liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskuseks ning luues liikmesriikides ja ELi tasandil üleeuroopalisi koolituskavasid ja vahetusprogramme kõigile asjaomastele õiguskaitsetöötajatele;

· määrata Europolile uusi ülesanded, et ta saaks pakkuda liikmesriikide õiguskaitseasutustele igakülgsemat toetust. Selle raames võtaks Europol üle CEPOLi praegused ülesanded ELi õiguskaitsetöötajate koolitamise valdkonnas ning töötaks välja õiguskaitsealase koolituskava. See annab Europolile ka võimaluse rajada vastavalt oma eesmärkidele teatavate kuriteoliikide vastu võitlemise ELi eriteadmiskeskusi, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse;

· tagada, et Europoli isikuandmete kaitse kord oleks töökindel, eelkõige tagades selle, et Europoli isikuandmete kaitse ametnik on täiesti sõltumatu, saab tegutseda tulemuslikult ja tal on piisavad volitused;

· parandada Europoli juhtimist, püüdes suurendada tõhusust ja rajades selle põhimõtetele, mis on sätestatud ELi ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud asutustele.

Nende eesmärkide täitmiseks on ettepanekus arvesse võetud järgmist.

1. Europoli viimine vastavusse Lissaboni lepingus sätestatud nõuetega ja tema aruandekohustuse suurendamine

Määrus tagab, et Europoli tegevust kontrollivad ELi kodanike demokraatlikult valitud esindajad. Kavandatud eeskirjad on kooskõlas komisjoni 2010. aasta teatisega, mis käsitleb menetlusi, millega Euroopa Parlament kontrollib koostöös liikmesriikide parlamentidega Europoli tegevust[20].

Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid:

· saavad teavet iga-aastaste tegevusaruannete ja raamatupidamisaruannete kaudu;

· saavad teadmiseks Europoli eesmärgi kohaste ohuhinnangute, strateegiliste analüüside ja üldolukorra aruandeid ning Europoli tellitud uuringute ja hindamiste aruandeid, samuti teabe Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vaheliste lepingute rakendamiseks kolmandate riikide ametiasutustega kokku lepitud töökorralduse kohta;

· saavad teadmiseks eesmärgil mitmeaastased ja aasta tööprogrammid, kui need on vastu võetud;

· saavad aruandeid liikmesriikide poolt Europolile esitatud teabe hulga ja kvaliteedi ning Europoli siseriiklike üksuste tegevuse kohta;

· võivad arutada tegevdirektori ja haldusnõukogu esimehega Europoliga seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

Lisaks Euroopa Parlament:

· täidab eelarvepädeva institutsiooni ülesandeid, eelkõige saab tulude ja kulude eelarvestuse ning eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande, võib taotleda eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks vajalikku muud teavet ning annab heakskiidu tegevdirektori tegevusele eelarve täitmisel;

· annab nõu seoses Europoli mitmeaastase tööprogrammiga;

· saab teadmiseks Europoli aasta tööprogrammi;

· võib kutsuda Europoli haldusnõukogu valitud tegevdirektori või asedirektori kandidaadi vestlusele pädevasse parlamendikomisjoni;

· võib paluda tegevdirektoril vastata küsimustele tema tegevuse kohta.

Et Euroopa Parlament saaks kontrolli teostada, tagades samal ajal operatiivteabe konfidentsiaalsuse, tuleb Europolil ja Euroopa Parlamendil kokku leppida Europoli või Europoli kaudu töödeldavale Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule salastamata teabele juurdepääsu kord.

2. Europol kui liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus

Et Europol saaks täielikumat luureteavet ning saaks seega pakkuda liikmesriikidele paremat tuge ja ELi poliitika kujundajaile paremat teavet, tuleks liikmesriikidel ettepaneku kohaselt esitada Europolile rohkem teavet. Selleks suurendatakse liikmesriikide kohustust esitada Europolile asjakohaseid andmeid. Ette nähakse ka stiimul õiguskaitseasutustele – neile pakutakse võimalust saada rahalist toetust piiriüleseks uurimiseks ka muudes valdkondades kui võitlus euro võltsimise vastu. Juurutatakse aruandlusmehhanism, mille abil jälgitakse liikmesriikide andmete esitamist Europolile.

Selleks et Europol saaks paremini omavahel seostada juba tema valduses olevaid andmeid ning neid analüüsida, kavandatakse ümber tema andmetöötluse struktuur. Enam ei määrata eelnevalt kindlaks Europoli andmebaase või süsteeme, vaid lähtutakse lõimitud eraelukaitse põhimõttest ning tagatakse täielik läbipaistvus Europoli isikuandmete kaitse ametniku ja Euroopa andmekaitseinspektori jaoks. Isikuandmete kaitse ja andmeturbe rangete nõuete täitmine saavutatakse igat eriliiki teabe suhtes kohaldatavate menetluslike tagatistega. Määruses sätestatakse üksikasjalikult andmetöötlustegevuse eesmärgid (ristkontroll, strateegilised analüüsid ja erijuhtudel muud üldised operatiivanalüüsid), teabeallikad ja andmetele juurdepääsu omavad isikud. Selles loetletakse ka isikuandmete kategooriad ja andmesubjektid, kelle andmeid võib iga konkreetse teabetöötlustoimingu jaoks koguda. See võimaldaks Europolil kohandada oma infotehnoloogilist struktuuri vastavalt uutele ülesannetele ja ELi õiguskaitseasutuste vajadustele. Uus infotehnoloogiline struktuur võimaldaks Europolil asjakohaseid andmeid omavahel seostada ja neid analüüsida, lühendada viivitusi suundumuste ja seaduspärade väljaselgitamisel ning vähendada andmete mitmekordset säilitamist. Seejuures tagatakse rangete isikuandmete kaitse nõuete järgimine. Selliste nõuete täitmist kontrollib Euroopa andmekaitseinspektor.

Sel viisil saaksid Europoli analüütikud üldisema ülevaate rasketest kuritegudest ja terrorismist ELis. Neil oleks võimalik kiiresti kindlaks teha suundumused ja seaduspärad kõigis kuritegevuse valdkondades ning koostada põhjalikumaid ja asjakohasemaid luurearuandeid, millega toetataks liikmesriikide õiguskaitseasutusi.

3. Uued ülesanded: koolitus ja konkreetsete kuriteoliikidega võitlemise ELi keskuste rajamine

Selleks et tagada sünergia ELi toetuses politseitööle ja koos käesoleva määrusega[21] kavandatud Euroopa õiguskaitsealase koolituskava täielikuks rakendamiseks võtab Europol üle CEPOLi senised ülesanded ja arendab neid edasi. Koolituse ja operatiivtöö vaheliste seoste tugevdamine võimaldab muuta õiguskaitseametnike koolituse sihipärasemaks ning asjakohasemaks.

Europolil, täpsemini tema Europoli akadeemiana tuntud uuel üksusel, lasuks strateegiline vastutus õiguskaitseametnike koolituse toetamise, arendamise, pakkumise ja koordineerimise eest. Seejuures ei tegeleks see üksnes politsei vanemametnike koolitusega, nagu see on sätestatud praegu kehtivas otsuses CEPOLi kohta. Tegevuse raames käsitletakse teadlikkuse tõstmise vajadust ja teadmisi rahvusvahelistest ja liidu õigusaktidest, piiriülese koostöö soodustamist, eriteadmisi konkreetsete kuriteoliikidega võitlemisest ja konkreetsetest politseitöö valdkondadest ning ettevalmistamist ELi politsei tsiviiloperatsioonides osalemiseks kolmandates riikides. Üksus vastutab koolitusvahendite väljatöötamise ja hindamise eest vastavalt koolitusvajaduste korrapärastes hindamistes kindlaks tehtud nõuetele. See üksus osaleb teadusuuringutes ja arendab vastavalt vajadustele partnerluste sõlmimist liidu asutuste ja eraõiguslike teadusasutustega.

Haldusnõukogu koosseis, ülesanded ja menetlused kajastavad Europoli uusi kohustusi õiguskaitsealase koolituse ja hea tava valdkonnas vastavalt ühisele lähenemisviisile detsentraliseeritud asutustele.

Selleks et hoida ja suunata Europoli koolitustegevuse teaduslikku taset, luuakse koolituse teaduskomitee, mille ülesanne on nõustada haldusnõukogu.

Konkreetsete kuritegelike nähtustega võitlemise suutlikkuse edendamiseks ELis, milleks on eelkõige vaja ühist tegutsemist, on Europolil võimalik arendada konkreetsete kuriteoliikidega võitlemise keskusi, näiteks küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus.

Võrreldes liikmesriikide tegevusega seisneks selliste ELi keskuste lisaväärtus selles, et nad kätkeksid eri lähenemisviise võitluses konkreetsete kuriteoliikidega. Nii näiteks võivad nad täita teabekeskuse ülesandeid, koondada liikmesriikide suutlikkuse suurendamiseks vajalikku oskusteavet, toetada liikmesriikide uurimistegevust ning kajastada Euroopa õiguskaitseasutuste uurijate ühiseid seisukohti konkreetsetes valdkondades.

4. Töökindel isikuandmete kaitse kord

Ettepanekuga muudetakse rangemaks Europoli tegevuse suhtes kohaldatavat isikuandmete kaitse korda. Eelkõige võetakse järgmised meetmed:

· Europoli kehtivat autonoomset isikuandmete kaitse korda tugevdatakse veelgi, tuginedes suures osas määruse (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) aluseks olevatele põhimõtetele[22]. Kuigi aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse isikuandmete töötlemise eriolukorda õiguskaitsevaldkonnas, on Europoli isikuandmete kaitse eeskirjad siiski kooskõlas teiste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse politsei- ja kohtualase koostöö valdkonnas, eelkõige Euroopa Nõukogu konventsiooniga nr 108[23] ja soovitusega nr R(87)[24] ning nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[25]. See tagab isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge taseme, võttes seejuures nõuetekohaselt arvesse õiguskaitse valdkonna eripära.

· Liikmesriikidele võimaldatakse kaudset juurdepääsu Europolis säilitatavatele operatiivanalüüsis kasutatavatele isikuandmetele, st neil võimaldatakse saada teavet ainult päringutabamuste või nende puudumise kohta: automaatne võrdlus annab tulemuseks päringuobjekti olemasolu, kui päringu saatnud liikmesriigi valduses olevad andmed kattuvad Europoli valduses olevate andmetega. Asjakohased isiku- või juhtumiga seotud andmed esitatakse üksnes eraldi järelpäringu alusel.

· Ohvrite, tunnistajate, kahtlusaluste hulka mittekuuluvate isikute ja alaealiste isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud hädavajaduse korral. Selline piirang kehtib ka rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usku ja veendumusi, ametiühingusse kuulumist ning tervislikku seisundit ja seksuaalelu käsitlevate andmete (tundlike isikuandmete) kohta. Lisaks võib Europol tundlikke isikuandmeid töödelda vaid juhul, kui sellised andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid. Europol on kohustatud iga kuue kuu tagant esitama Euroopa andmekaitseinspektorile ülevaate kõikidest tundlikest isikuandmetest. Lisaks ei tohi vastu võtta otsuseid, millega kaasnevad asjakohasele andmesubjektile õiguslikud tagajärjed, üksnes tundlike isikuandmete automatiseeritud töötlemise alusel, välja arvatud juhul, kui seda lubab ELi või liikmesriigi seadus või Euroopa andmekaitseinspektor.

· Läbipaistvuse suurendamiseks parandatakse üksikisikute õigusi seoses Europolis säilitatavatele isikuandmetele juurdepääsuga. Teave, mille Europol peab esitama oma andmetega tutvumist taotlevale üksikisikule, on loetletud määruses.

· Ettepanekuga kehtestatakse selged eeskirjad isikuandmete kaitsega seotud ülesannete jagunemise kohta. Eelkõige tehakse Europolile ülesandeks vaadata korrapäraselt üle isikuandmete säilitamise edasine vajalikkus.

· Logimis- ja dokumenteerimiskohustust laiendatakse lisaks andmetega tutvumisele ka teistele andmetöötlustoimingutele: kogumisele, muutmisele, juurdepääsule, avalikustamisele, ühendamisele ja kustutamisele. Andmete kasutamise paremaks kontrollimiseks ning selleks, et oleks selgem, kes andmeid on töödelnud, keelatakse määrusega logide muutmine.

· Iga isik võib pöörduda Europoli poole, et taotleda hüvitist isikuandmete ebaseadusliku töötlemise ja muude käesoleva määrusega vastuolus olevate toimingute tegemise eest. Sellisel juhul on põhjustatud kahju eest solidaarselt vastutavad Europol ja liikmesriik, kus kahju tekkis. Seejuures on Europol vastutav vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 340 ja Euroopa Liidu liikmesriik vastavalt oma siseriiklikule õigusele.

· Tugevdatakse Europoli-välise isikuandmete kaitse järelevalveasutuse rolli. Euroopa andmekaitseinspektor on pädev Europolis tehtava isikuandmete töötlemise üle järelevalvet teostama. See tagab kohtupraktikas kehtestatud sõltumatuse kriteeriumide täieliku täitmise ning tänu Euroopa andmekaitseinspektori jõustamisvolitustele isikuandmete kaitse järelevalve tulemuslikkuse.

· Riiklikud isikuandmete kaitse asutused vastutavad siiski endiselt sisendi järelevalve eest ning isikuandmete Europolilt saamise või asjaomase liikmesriigi poolt talle saatmise eest. Samuti vastutavad nad selle kontrollimise eest, kas selline sisend, vastuvõtt või edastamine rikub andmesubjekti õigusi.

· Määrusega nähakse ette, et Europolile edastatud ja seal töödeldud isikuandmete üle teostatakse teataval määral „ühisjärelevalvet”. Teatavates küsimustes, millega seoses tuleb kaasata liikmesriigi ametiasutusi, ning selleks, et käesolevat määrust kohaldataks ühtlaselt kogu Euroopa Liidus, peaksid Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused tegema koostööd, tegutsedes kumbki oma pädevuse piires.

5. Juhtimise parandamine

Ettepanekuga parandatakse Europoli juhtimist, suurendades tema tegevuse tõhusust, optimeerides menetlusi, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektori tegevusega, ning viies Europoli vastavusse põhimõtetega, mis on sätestatud ühises lähenemisviisis ELi detsentraliseeritud asutustele.

Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks kuuluvad tema haldusnõukokku komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Vastavalt loodava uue asutuse kahetisele ülesandele (operatiivtoetuse ja õiguskaitsealase koolituse pakkumine) võetakse haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi, asendusliikmete nimetamisel aga nende teadmisi õiguskaitseametnike koolituse valdkonnas. Asendusliikmetel on täisliikmete volitused kõikide koolitusküsimuste arutamisel või nende üle otsustamisel. Haldusnõukogule annab koolituse tehnilistes aspektides nõu teaduskomitee (koolituse teaduskomitee).

Haldusnõukogule antakse vajalik pädevus, sealhulgas volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, võtta vastu asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev töökord, võtta vastu aasta tegevusaruanne ja nimetada ametisse tegevdirektor.

Otsustamisprotsessi optimeerimiseks võib haldusnõukogu otsustada luua ka juhatuse. Selline väikseliikmeline juhatus, millesse kuuluks ka komisjoni esindaja, saaks tihedamalt osaleda Europoli tegevuse järelevalves, et suurendada haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalvet, eelkõige seoses audititega.

Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja ja juht, kelle ülesanne on tagada ameti tõhus toimimine. Tegevdirektor täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ja tagab, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor vastutab eelkõige haldusnõukogule otsuse vastuvõtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning Europoli aasta ja mitmeaastase tööprogrammi ning muude tegevuskavade rakendamise eest.

4.           MÕJU EELARVELE

CEPOLi ja Europoli täielik ühendamine suurendab sünergiat ja tõhusust. Hinnanguliselt hoitakse sellega ajavahemikul 2015–2020 kokku 17,2 miljonit eurot ja kaotatakse 14 täistööajaga töökohta.

Kuigi ettepanek kasutab ära sellised kokkuhoiuvõimalused ja olemasolevad vahendid, on vaja täiendavaid vahendeid, et täita ettepanekukohaseid uusi ülesandeid õiguskaitseametnike koolitamise valdkonnas, ning selleks, et muu hulgas küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus tuleks toime eelduste kohaselt suureneva teabevoo töötlemise ja analüüsimisega. Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse tegevus ja edasine arendamine avaldab vahenditele kõige suuremat mõju. Samal ajal vajadusega uute vahendite järele vähendavad CEPOL ja Europol sarnaselt teiste ELi asutustega töötajate arvu 5 % ning määravad ametikohti ümberjaotamiseks ELi asutuste vahel uute ülesannete ja algusetapis olevate ametite toetamiseks.

Õiguskaitseametnike koolitamisega seotud uute ülesannete täitmiseks, st tegevuseks, mis on vajalik koos käesoleva määrusega kavandatud Euroopa õiguskaitsealase koolituskava rakendamiseks, on vaja juurde 12 täistööajaga ametikohta. Uue koolitustegevuse jaoks vajalikud töötajad saadakse CEPOLi Europoliga ühendamise kaudu, mille tulemusena kaotatakse 14 ametikohta, mis tähendab 2015.–2020. aastal 10,1 miljoni eurost kokkuhoidu. 14 ametikoha kaotamisega peaks CEPOL täitma töötajate arvu 5%-lise vähendamise ja ametikohtade ümberjaotamises osalemise nõude. Hoonete, seadmete ja juhatuse kulude arvelt saab samal ajavahemikul säästa veel ligikaudu 7,1 miljonit eurot. Umbes 40 töötaja üleviimine CEPOLi praegusest asukohast Ühendkuningriigis Bramshillis Europoli peakorterisse Madalmaades Haagis põhjustab arvatavasti ainult vähest, hinnanguliselt 30 000eurost ühekordset kulu. Kuna Ühendkuningriik on teatanud kavatsusest Bramshilli hoone sulgeda, tuleks CEPOL igal juhul ümber paigutada.

Ettepaneku tagajärjena Europolile esitatava teabemahu eeldatavast suurenemisest (ühendab endas liikmesriikide kohustust esitada Europolile asjakohaseid andmeid, finantstuge konkreetsetele uurimistele ja aruannete jälgimist) tuleneva teabetöötlusvajaduse kasvamise tõttu on vaja juurde 3 täistööajaga töötajat. Need ametikohad täidetakse järk-järgult aastatel 2015–2017, mis teeb aastatel 2015–2020 personalikuludeks hinnanguliselt 1,8 miljonit eurot. Ligikaudu kaks kolmandikku neist kuludest katab aga CEPOLi Europoliga ühendamisest saadav kokkuhoid: kaks täistööajaga ametikohta täidetakse CEPOLi ühendamisega kaotatavast 14 ametikohast alles jäänud kahe ametikohaga.

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse jaoks värvatakse 2015.–2020. aastal täiendavalt 41 täistööajaga töötajat. Nende töötajate ülesanded on kindlaks määratud kaasnevas komisjoni talituste töödokumendis. Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse muud kulud peaksid samal perioodil olema hinnanguliselt 16,6 miljonit eurot. 2013. aastal määratakse juba 44 täistööajaga töötajat küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse jaoks Europoli-sisese töötajate ümberpaigutamise tulemusena ja ülejäänud 17 töötaja kohta esitas Europol taotluse 2014. aasta eelarveprojekti raames.

Töötajate arvu 5 %-lise vähendamise ning ümberpaigutatavate töötajate kogumi moodustamises osalemise nõude täitmiseks tuleks Europolis 2015.–2018. aastal kaotada 34 täistööajaga töökohta lisaks 12-le täistööajaga töökohale, mis kaotatakse 2014. aastal.

Lisaks on käesoleva ettepaneku tulemusena vaja üht täistööajaga töötajat juurde Euroopa andmekaitseinspektori juures. Isikuandmete kaitse järelevalve ümberkorraldamisega hoiab Europol ajavahemikul 2015–2020 kokku 3 miljonit eurot, kuna ei pea enam toetama praegust ühist järelevalveasutust, ning Euroopa andmekaitseinspektori kulud suurenevad samal perioodil 1,5 miljonit eurot.

Seega on aastatel 2015–2020 seadusandliku ettepaneku mõju eelarvele seoses ühendatud ametitega kokku 623 miljonit eurot, ning lisaks on Euroopa andmekaitseinspektori jaoks vaja 1,5 miljonit eurot[26].

2013/0091 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 88 ja artikli 87 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

olles konsulteerinud Euroopa andmekaitseinspektoriga,

tegutsedes seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)       Europol loodi nõukogu otsusega 2009/371/JSK[27] Euroopa Liidu asutusena, mida rahastatakse liidu üldeelarvest ja mille eesmärk on toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende vastastikust koostööd organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja muude kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuriteovormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Otsus 2009/371/JSK asendas Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti asutamise konventsiooni (Europoli konventsioon)[28].

(2)       Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 88 kohaselt reguleeritakse Europoli määrusega, mis võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Lisaks tuleb selle kohaselt ette näha ka Euroopa Parlamendi ja riikide parlamentide koostöös toimuv Europoli tegevuse kontrollimise kord. Seepärast tuleb otsus 2009/371/JSK asendada määrusega, millega sätestatakse parlamentaarse kontrolli eeskirjad.

(3)       Euroopa Politseikolledž (CEPOL) loodi otsusega 2005/681/JSK[29] riiklike politseijõudude vahelise koostöö lihtsustamiseks Euroopa mõõtmega politseitööd käsitleva koolitustegevuse korraldamise ja koordineerimise kaudu.

(4)       Programmi „Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel”[30] kohaselt peaks Europolist saama „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Europoli tegevuse hindamise tulemuste kohaselt tuleks Europoli operatiivtegevus selle eesmärgi saavutamiseks muuta veelgi tulemuslikumaks. Stockholmi programmis on sätestatud ka eesmärk luua algupärane Euroopa õiguskaitsekultuur, luues Euroopa koolituskavad ja vahetusprogrammid kõikide asjakohaste õiguskaitsetöötajate jaoks nii liikmesriikides kui ka liidu tasandil.

(5)       Ulatuslikud kuritegelikud ja terrorivõrgustikud kujutavad endast märkimisväärset ohtu liidu sisejulgeolekule ning tema kodanike turvalisusele ja elatusallikatele. Olemasolevad ohuhinnangud näitavad, et kuritegelikud rühmitused tegelevad järjest enam mitme kuriteoliigiga ja tegutsevad piiriüleselt. Liikmesriikide õiguskaitseasutused peavad seetõttu tegema tihedamat koostööd teiste liikmesriikide vastavate asutustega. Seejuures on oluline muuta Europol võimeliseks rohkem toetama liikmesriike liiduüleses kuritegevuse ennetamisel, analüüsimisel ja uurimisel. Seda seisukohta kinnitavad ka otsuste 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK hinnangud.

(6)       Arvestades Europoli ja CEPOLi ülesannete seotust, suurendaks kahe ameti liitmine ja nende tegevuse optimeerimine operatiivtegevuse tõhusust, koolituse asjakohasust ja liidu politseikoostöö tulemuslikkust.

(7)       Seetõttu tuleks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK tunnistada kehtetuks ning asendada need käesoleva määrusega, milles järgitakse mõlema otsuse rakendamisel saadud kogemusi. Käesoleva määruse alusel asutatud Europol asendaks Europoli ja CEPOLit ning võtaks üle nende ülesanded, mis on sätestatud kahes kehtetuks tunnistatud otsuses.

(8)       Kuna suur osa kuritegevusest on piiriülene, peaks Europol toetama ja tugevdama liikmesriikide tegevust ja nende koostööd kaht või enamat liikmesriiki mõjutava raske kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Kuna liidu üks suurimaid julgeolekuohte on terrorism, peaks Europol aitama liikmesriikidel käsitleda sellealaseid ühiseid probleeme. ELi õiguskaitseasutusena peaks Europol toetama ja tugevdama ka meetmeid ja koostööd seoses ELi huve mõjutavate kuriteoliikide lahendamisega. Samuti peaks ta pakkuma tuge selliste Europoli pädevusalas toimuvate seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, mille eesmärk on selliseid tegusid toime panna või toimepanemisele sellele kaasa aidata, hankida selleks vahendeid ja tagada toimepanijate karistamatus.

(9)       Europol peaks tagama iga astme õiguskaitsetöötajate koolituse parema kvaliteedi, sidususe ja järjepidevuse selges koolitusvajaduste raamistikus.

(10)     Europol peaks saama taotleda, et liikmesriigid algataksid, viiksid läbi või koordineeriksid kriminaaluurimisi erijuhtudel, kui piiriülene koostöö loob lisaväärtust. Europol peaks sellistest taotlustest teavitama Eurojusti.

(11)     Selleks et Europol suudaks liidu teabevahetuskeskusena tõhusamalt tegutseda, tuleb liikmesriike kohustada esitama Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikke andmeid. Selliste kohustuste täitmisel peaksid liikmesriigid ennekõike pidama silmas, et esitada tuleb sellist teavet, mida on vaja ELi asjakohaste poliitikavahendite raames strateegiliselt ja operatiivselt oluliseks peetavate kuritegudega võitlemiseks. Liikmesriigid peaksid esitama Europolile ka koopia kahepoolsetest ja mitmepoolsetest teabevahetustest teiste liikmesriikidega, kui need käsitlevad Europoli eesmärkidega seotud kuritegevust. Samal ajal peaks Europol suurendama toetust liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse tihendamisele. Europol peaks esitama kõikidele liidu institutsioonidele ja liikmesriikide parlamentidele aastaaruande selle kohta, mil määral iga liikmesriik Europolile teavet esitab.

(12)     Tõhusa koostöö tagamiseks Europoli ja liikmesriikide vahel tuleks igas liikmesriigis asutada siseriiklik üksus. See üksus peaks põhimõtteliselt toimima kontaktkeskusena Europoli ning riiklike õiguskaitseasutuste ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel. Et tagada Europoli ja siseriiklike üksuste vahel pidev ja tõhus teabevahetus ning hõlbustada nende koostööd, peaks iga siseriiklik üksus lähetama Europoli juurde vähemalt ühe kontaktametniku.

(13)     Arvestades mõne liikmesriigi detsentraliseeritud struktuuri ja vajadust tagada teatavatel juhtudel kiire teabevahetus, tuleks Europolil võimaldada teha konkreetse uurimise käigus vahetut koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutustega, hoides seejuures Europoli siseriiklikke üksusi toimuvaga kursis.

(14)     Selleks et tagada liidu tasandi õiguskaitsealase koolituse kõrge kvaliteet, sidusus ja järjepidevus, peaks Europol tegutsema kooskõlas liidu õiguskaitsealase koolituse poliitikaga. Liidu tasandi koolitus peaks hõlmama iga astme õiguskaitsetöötajaid. Europol peaks tagama, et koolitust hinnatakse ning et koolitusvajaduste hindamiste järeldusi võetakse kavandamisel arvesse, et vähendada topelttegevust. Europol peaks edendama liidu tasandil pakutava koolituse tunnustamist liikmesriikides.

(15)     Samuti on vaja parandada Europoli juhtimist, muutes seda tõhusamaks ja optimeerides menetlusi.

(16)     Europoli tegevuse tõhusaks kontrollimiseks peaksid tema haldusnõukokku kuuluma komisjoni ja liikmesriikide esindajad. Vastavalt uue asutuse kahetisele ülesandele – operatiivtoetuse ja õiguskaitsealase koolituse pakkumine – tuleks haldusnõukogu täisliikmete ametisse nimetamisel võtta arvesse nende õiguskaitsekoostööalaseid teadmisi, asendusliikmete nimetamisel aga nende teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse valdkonnas. Asendusliikmetel on täisliikmete volitused, kui täisliige puudub ja kõikide koolitusküsimuste arutamisel või nende üle otsustamisel. Haldusnõukogule annab koolituse tehnilistes aspektides nõu teaduskomitee.

(17)     Haldusnõukogule tuleks anda vajalik pädevus, eelkõige volitus võtta vastu eelarve, kontrollida selle täitmist, kehtestada asjakohased finantseeskirjad ja tegevuskavad, näha ette Europoli tegevdirektori läbipaistev otsustamismenetlus ning võtta vastu aasta tegevusaruanne. Haldusnõukogul peaks olema pädevus nimetada ametisse ameti töötajad, sealhulgas tegevdirektor. Otsustamisprotsessi optimeerimiseks ning haldusjuhtimise ja eelarvehalduse järelevalve suurendamiseks peaks haldusnõukogul olema lisaks õigus luua juhatus.

(18)     Europoli tõhusa igapäevase toimimise tagamiseks peaks tegevdirektor olema Europoli seaduslik esindaja ja juht, kes täidab oma ülesandeid täiesti sõltumatult ning tagab selle, et Europol täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. Tegevdirektor vastutab eelkõige haldusnõukogule otsuse vastu võtmiseks esitatavate eelarve ja tegevuskavade ettevalmistamise ning Europoli aasta ja mitmeaastase tööprogrammi ning muude tegevuskavade rakendamise eest.

(19)     Selleks et Europol saaks oma eesmärkidega seotud kuritegusid ennetada ja nende vastu võidelda, peab ta saama võimalikult täielikku ja ajakohast teavet. Seetõttu peaks Europolil olema võimalik töödelda liikmesriikide, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide ja ELi asutuste esitatud andmeid ning avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teavet eesmärgiga paremini tundma õppida kuritegelikke nähtusi ja suundumusi, koguda teavet kuritegelike võrgustike kohta ning seostada omavahel eri õigusrikkumisi.

(20)     Europoli tõhususe parandamiseks täpsete kriminaalanalüüside esitamisel liikmesriikide õiguskaitseasutustele peaks ta kasutama andmete töötlemiseks uusi tehnoloogiaid. Europolil peab olema võimalik kiiresti välja selgitada seosed uuritavate juhtumite ja kuritegelike rühmituste tegevustava vahel, ristkontrollida andmeid ning saada selge ülevaade suundumustest, täites siiski rangeid isikuandmete kaitse nõudeid. Seepärast ei tohiks Europoli koostatavaid andmebaase eelnevalt kindlaks määrata, vaid tuleks võimaldada tal kujundada kõige tõhusam infotehnoloogiline struktuur. Isikuandmete kaitse kõrge taseme tagamiseks tuleks sätestada töötlemistoimingute eesmärk, juurdepääsuõigused ning teatavad täiendavad kaitsemeetmed.

(21)     Selleks et austada andmetega seotud omandiõigust ja tagada teabe kaitse, peaks liikmesriikidel ning kolmandate riikide asutustel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel olema võimalik kindlaks määrata, millisel eesmärgil võib Europol nende esitatud andmeid töödelda, ning piirata juurdepääsuõigusi.

(22)     Tagamaks, et andmetele pääsevad juurde üksnes need, kes vajavad andmeid oma ülesannete täitmiseks, tuleks käesolevas määruses sätestada Europolis töödeldavatele andmetele mitmeastmeline juurdepääsuõiguste süsteem. Selleks et austada andmetega seotud omandiõiguse põhimõtteid, ei tohiks sellised eeskirjad mõjutada juurdepääsupiiranguid, mille on ette näinud andmete esitajad. Europoli eesmärkidega seotud kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise tõhustamiseks peaks Europol teavitama liikmesriike neid käsitlevast teabest.

(23)     Asutustevahelise operatiivkoostöö edendamiseks ning eelkõige eri asutuste valduses olevate andmete seostamiseks peaks Europol võimaldama Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) juurdepääsu Europolis olevatele andmetele ja nende otsimist.

(24)     Europol peaks hoidma koostöösuhteid teiste liidu asutuste ning kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks.

(25)     Operatiivse tulemuslikkuse tagamiseks peaks Europol saama vahetada kogu teavet, välja arvatud isikuandmeid, teiste liidu asutustega, kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja õiguskaitse valdkonna koolitusasutustega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega niivõrd, kuivõrd seda on vaja tema ülesannete täitmiseks. Kuna äriühingutel, ettevõtetel, ettevõtjate ühendustel, valitsusvälistel organisatsioonidel ja muudel eraõiguslikel isikutel on eriteadmisi ja andmeid, mis on olulised raske kuritegevuse ja terrorismi ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, peaks Europolil olema võimalik selliseid andmeid vahetada ka eraõiguslike isikutega. Võrgu- ja infoturvet ohustava küberkuritegevuse ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks peaks Europol vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile [direktiivi nimetus] meetmete kohta, millega tagada võrgu- ja infoturbe ühtlaselt kõrge tase kogu Euroopa Liidus,[31] tegema koostööd ja vahetama teavet, välja arvatud isikuandmeid, riigi ametiasutustega, mis on pädevad võrgu- ja infosüsteemide turbe valdkonnas.

(26)     Europolil peaks olema võimalik vahetada isikuandmeid teiste liidu asutustega niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(27)     Raskel kuritegevusel ja terrorismil on tihti seoseid Euroopa Liidu väliste piirkondadega. Europolil peaks olema seetõttu võimalik vahetada isikuandmeid kolmandate riikide õiguskaitseasutustega ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Interpoliga, niivõrd, kuivõrd see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(28)     Europolil peaks olema võimalik edastada isikuandmeid kolmanda riigi asutusele ja rahvusvahelisele organisatsioonile, tuginedes komisjoni otsusele, millega kinnitatakse, et kõnealune riik või rahvusvaheline organisatsioon tagab piisava isikuandmete kaitse, või kui isikuandmete kaitse piisavust kinnitavat otsust ei ole, siis liidu sõlmitud rahvusvahelisele lepingule vastavalt aluslepingu artiklile 218 või koostöölepingule, mis on sõlmitud Europoli ja kõnealuse kolmanda riigi vahel enne käesoleva määruse jõustumist. Arvestades aluslepingule lisatud protokolli 36 artiklit 9 ajutiste sätete kohta, tuleks selliste lepingute õiguslikke mõjusid säilitada, kuni selliste lepingute tühistamise, kehtetuks tunnistamise või muutmiseni aluslepingu rakendamisel.

(29)     Kui isikuandmete edastamine ei saa põhineda komisjoni otsusel, millega kinnitatakse kaitse piisavust, või liidu sõlmitud rahvusvahelisel lepingul või kehtival koostöölepingul, peaks haldusnõukogul ja Euroopa andmekaitseinspektoril olema võimalik lubada edastamist või edastamisi, eeldusel et tagatud on piisavad kaitsemeetmed. Kui ükski eespool nimetatud vahenditest ei ole kohaldatav, peaks tegevdirektoril olema võimalik lubada andmete edastamine erandjuhtudel konkreetse juhtumi piires, kui see on vajalik liikmesriigi oluliste huvide kaitsmiseks, kuritegevuse või terrorismiga seotud vahetu ohu ennetamiseks või kui edastamine on muul viisil vajalik või seadusega nõutud olulistel avalikel põhjustel, kui andmesubjekt on sellega nõus või kui kaalul on andmesubjekti elulised huvid.

(30)     Europolil peaks olema võimalik töödelda eraõiguslikelt isikutelt ja eraisikutelt saadud isikuandmeid üksnes juhul, kui need edastab Europolile Europoli siseriiklik üksus kooskõlas asjaomase liikmesriigi siseriikliku õigusega või kontaktamet kolmandas riigis, millega on enne käesoleva määruse jõustumist sisse seatud koostöö kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingu alusel, või kolmanda riigi asutus või rahvusvaheline organisatsioon, millega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu aluslepingu artikli 218 alusel.

(31)     Teavet, mille kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on ilmselgelt saanud inimõigusi rikkudes, ei töödelda.

(32)     Europoli isikuandmete kaitse eeskirju tuleks muuta rangemaks ja järgida aluseks oleva määruse (EÜ) nr 45/2001[32] põhimõtteid, et tagada isikuandmete töötlemisel üksikisikute kaitse kõrge tase. Kuna aluslepingule lisatud deklaratsioonis 21 tunnistatakse õiguskaitsevaldkonnas isikuandmete töötlemise eriolukorda, peaksid Europoli isikuandmete kaitse eeskirjad olema autonoomsed ja kooskõlas teiste asjakohaste isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega, mida kohaldatakse liidu politseikoostöö valdkonnas, eelkõige konventsiooniga nr 108[33] ja Euroopa Nõukogu soovitusega R(87) 15[34] ning nõukogu raamotsusega 2008/977/JSK kriminaalasjades tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames töödeldavate isikuandmete kaitse kohta[35] [asendatakse vastuvõtmise ajal kehtiva asjakohase direktiiviga].

(33)     Isikuandmeid tuleks võimaluste piires eristada nende täpsuse ja usaldusväärsuse alusel. Et tagada üksikisikute kaitse ning Europolis töödeldava teabe kvaliteet ja usaldatavus, tuleks fakte eristada isiklikest hinnangutest.

(34)     Politseikoostöö raames töödeldakse eri kategooria andmesubjektide isikuandmeid. Europol peaks eri kategooriate andmesubjektide isikuandmeid üksteisest võimalikult selgelt eristama. Eelkõige tuleks kaitsta näiteks ohvrite, tunnistajate, olulist teavet omavate isikute ning alaealiste isikuandmeid. Seetõttu peaks Europol selliseid andmeid töötlema ainult juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli eesmärkidega määratletud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks, ning kui need andmed täiendavad muid Europolis juba töödeldavaid isikuandmeid.

(35)     Pidades silmas isikuandmete kaitse põhiõigust, ei tohiks Europol isikuandmeid säilitada kauem, kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks.

(36)     Isikuandmete turvalisuse tagamiseks peaks Europol võtma asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed.

(37)     Igal isikul peaks olema õigus tutvuda teda käsitlevate isikuandmetega, lasta ebatäpsed andmed parandada ning kustutada andmed või blokeerida juurdepääs andmetele, mida enam ei vajata. Andmesubjekti õigused ning nende kasutamine ei tohiks mõjutada Europoli kohustusi ning selliste õiguste suhtes kohaldatakse käesolevas määruses sätestatud piiranguid.

(38)     Andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitse huvides tuleb selgelt kindlaks määrata käesoleva määruse kohaste ülesannete jaotus. Eelkõige peaksid liikmesriigid vastutama Europolile edastatud andmete täpsuse ja ajakohastamise ning andmete edastamise seaduslikkuse eest. Europol peaks vastutama talle muude andmete esitajate edastatud andmete täpsuse ning ajakohastamise eest. Europol peaks lisaks tagama, et andmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult, et neid kogutakse ja töödeldakse konkreetsel eesmärgil, et need on piisavad, asjakohased ja hulgalt vastavuses eesmärkidega, mille jaoks neid töödeldakse, ning et neid ei säilitata kauem, kui see on antud eesmärgi jaoks vajalik.

(39)     Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Europol peaks olema kohustatud tegema koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga ja tegema sellised logid ja dokumendid taotluse korral kättesaadavaks, et neid saaks kasutada töötlemistoimingute kontrollimiseks.

(40)     Europol peaks ametisse nimetama isikuandmete kaitse ametniku, kes aitab kontrollida käesoleva määruse täitmist. Isikuandmete kaitse ametnikul peaks olema võimalik täita oma kohustusi ja ülesandeid sõltumatult ja tulemuslikult.

(41)     Isikuandmete töötlemist kontrollivad riiklikud pädevad asutused peaksid kontrollima liikmesriigis toimuva isikuandmete töötlemise õiguspärasust. Euroopa andmekaitseinspektor peaks kontrollima Europolis toimuva andmete töötlemise õiguspärasust, täites oma ülesandeid täiesti sõltumatult.

(42)     Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused peaksid tegema üksteisega koostööd konkreetsetes küsimustes, mille puhul on vajalik liikmesriigi osalemine, ning tagama käesoleva määruse ühtlase kohaldamise kogu liidus.

(43)     Kuna Europol töötleb ka mitteoperatiivseid isikuandmeid, mis ei ole seotud ühegi kriminaaluurimisega, tuleks selliste andmete töötlemise suhtes kohaldada määrust (EÜ) nr 45/2001.

(44)     Euroopa andmekaitseinspektor peaks ära kuulama andmesubjektide esitatud kaebused ja neid uurima. Kaebuse esitamisele järgnev uurimine peaks toimuma ulatuses, mis on konkreetse juhtumi puhul vajalik, ning selle tulemust peaks olema võimalik kohtulikult läbi vaadata. Euroopa andmekaitseinspektor peaks teavitama andmesubjekti kaebuse menetlemise käigust ja tulemusest mõistliku aja jooksul.

(45)     Igal üksikisikul peaks olema õigus kasutada õiguskaitsevahendeid teda käsitlevate Euroopa andmekaitseinspektori otsuste suhtes.

(46)     Europoli suhtes tuleks rakendada liidu institutsioonidele, ametitele ja organitele kohaldatavaid lepingulise ja mittelepingulise vastutuse üldeeskirju. Neid eeskirju ei tuleks siiski kohaldada andmete ebaseadusliku töötlemise korral tekkiva vastutuse suhtes.

(47)     Asjaomane üksikisik ei pruugi aru saada, kas andmete ebaseadusliku töötlemisega tekitatud kahju on Europoli või liikmesriigi tegevuse tagajärg. Seetõttu peaksid Europol ja liikmesriik, kus kahju põhjustanud sündmus toimus, vastutama solidaarselt.

(48)     Europoli täieliku vastutuse ja sisemise läbipaistvuse tagamiseks tuleb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 88 silmas pidades kehtestada Europoli tegevuse Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide poolse kontrollimise kord, võttes nõuetekohaselt arvesse vajadust tagada operatiivteabe konfidentsiaalsus.

(49)     Europoli töötajate suhtes tuleks kohaldada määruses (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 259/68[36] sätestatud Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi. Europolil peaks olema võimalik võtta tööle töötajaid liikmesriikide pädevatest asutustest ajutiste teenistujatena, kelle teenistusaeg oleks rotatsiooni põhimõtte järgimiseks piiratud, kuna selliste töötajate järgnev tagasisaatmine asjakohasesse pädevasse asutusse aitab kaasa tihedale koostööle Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et Europoli ajutiste teenistujatena töötanud töötajad saaksid Europolis teenistuse lõppemisel naasta oma liikmesriigi avalikku teenistusse.

(50)     Võttes arvesse Europoli ülesannete laadi ja tegevdirektori rolli, võib tegevdirektori kutsuda enne tema ametisse nimetamist ja ka enne tema ametiaja võimalikku pikendamist esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette ja vastama viimase küsimustele. Tegevdirektor peaks esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ka tegevusaruande. Lisaks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalik paluda tegevdirektoril esitada aruanne oma ülesannete täitmise kohta.

(51)     Europoli täieliku iseseisvuse ja sõltumatuse tagamiseks peaks Europolil olema oma eelarve, mille peamine tulu saadakse liidu eelarvest. Liidu eelarvemenetlust tuleks kohaldada selles osas, mis hõlmab liidu toetust ja liidu üldeelarvest kantavaid muid kulusid. Raamatupidamisarvestust peaks auditeerima Euroopa Kontrollikoda.

(52)     Europoli suhtes tuleks kohaldada määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes rakendatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (finantsmäärus)[37].

(53)     Europoli suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta[38].

(54)     Europol töötleb erilist kaitset nõudvaid andmeid, sealhulgas Euroopa Liidu salastatud teavet ja tundlikku, kuid salastamata teavet. Seetõttu peaks Europol kehtestama sellise teabe töötlemise ja konfidentsiaalsuse eeskirjad vastavalt ELi salastatud teabe kaitseks vajalikke julgeolekueeskirju käsitleva otsuse 2011/292/EL[39] üldpõhimõtetele ja miinimumnõuetele.

(55)     Käesoleva määruse kohaldamist tuleks hinnata korrapäraselt.

(56)     Vajalikud sätted Europoli majutustingimuste kohta Madalmaades, kus on tema peakorter, ning Europoli töötajate ja nende pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad tuleks kindlaks määrata peakorterit käsitlevas kokkuleppes. Lisaks peaks asukohaliikmesriik tagama Europoli nõuetekohaseks tegutsemiseks parimad võimalikud tingimused, sealhulgas koolid lastele ning transpordiühenduse, et oleks võimalik valida töötajaid võimalikult erinevatest geograafilistest piirkondadest pärit asjatundjate hulgast.

(57)     Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende õigusjärglane. Seepärast peaks ta olema kõikide nende lepingute, sealhulgas töölepingute, kohustuste ja omandi õigusjärglane. Otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi sõlmitud rahvusvahelised lepingud jäävad kehtima, välja arvatud leping, mille CEPOL on sõlminud peakorteri kohta.

(58)     Et Europol saaks jätkata otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ülesannete täitmist parimal võimalikul viisil, tuleks kehtestada üleminekumeetmed, eelkõige seoses haldusnõukogu ja tegevdirektoriga, ning määrata kindlaks Europoli koolituseelarve kolmeks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

(59)     Kuna liikmesriikide tasandil ei ole võimalik täiel määral täita käesoleva määruse eesmärki – asutada liidu tasandil õiguskaitsekoostöö ja -koolituse amet –, vaid selle eesmärgi saab meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit meetmeid võtta kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Osutatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale, kui on vajalik kõnesoleva eesmärgi saavutamiseks.

(60)     [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel] VÕI [Ilma et see piiraks Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artikli 4 kohaldamist, ei osale kõnealused liikmesriigid käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole nende suhtes siduv ega kohaldatav].

(61)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli (nr 22) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(62)     Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnistatud põhimõtteid, eriti õigust isikuandmete kaitsele ja eraelu puutumatusele, mida kaitstakse harta artiklitega 7 ja 8 ning aluslepingu artikliga 16,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I peatükk

ÜLDSÄTTED NING EUROPOLI EESMÄRGID

Artikkel 1

Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ameti asutamine

1.           Euroopa Liidu õiguskaitseasutuste koostöö parandamiseks, nende tegevuse tugevdamiseks ja toetamiseks ning Euroopa tasandil sidusa koolituspoliitika teostamiseks asutatakse Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja ‑koolituse amet (Europol).

2.           Käesoleva määrusega asutatud Europol asendab otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ja otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi ning on nende õigusjärglane.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „liikmesriikide pädevad asutused” – liikmesriikide politseiasutused ja muud õiguskaitseorganid, kes liikmesriigi õiguse kohaselt vastutavad kuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemise eest;

(b) „analüüs” – andmete kogumine, töötlemine ja kasutamine kriminaaluurimise toetamiseks;

(c) „liidu asutused” – institutsioonid, üksused, lähetused, bürood ja ametid, mis on moodustatud Euroopa Liidu lepingu või Euroopa Liidu toimimise lepinguga või nende alusel;

(d) „õiguskaitseametnikud” – politsei-, tolli- ja muude asjaomaste talituste, sealhulgas liidu asutuste ametnikud, kelle ülesanne on kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades esinevat ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamine ja nende vastu võitlemine, tsiviilkriisiohje ning suurte üritustega seotud rahvusvahelise politseitöö läbiviimine;

(e) „kolmandad riigid” – riigid, mis ei ole Euroopa Liidu liikmesriigid;

(f) „rahvusvahelised organisatsioonid” – rahvusvahelised organisatsioonid ja neile alluvad avalik-õiguslikud asutused ja muud asutused, mis on loodud kahe või enama riigi vahelise lepinguga või selle alusel;

(g) „eraõiguslikud isikud” – üksused ja organid, mis on asutatud liikmesriigi või kolmanda riigi õiguse alusel, eelkõige äriühingud ja ettevõtted, ettevõtjate ühendused, mittetulundusorganisatsioonid ja teised juriidilised isikud, keda ei hõlma punkt f;

(h) „eraisikud” – füüsilised isikud;

(i) „isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, keda edaspidi nimetatakse „andmesubjektiks”; tuvastatav isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele, majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identiteedile omase teguri põhjal;

(j) „isikuandmete töötlemine” (edaspidi „töötlemine”) – isikuandmetega tehtavad automatiseeritud ja automatiseerimata toimingud ja toimingute kogumid, näiteks andmete kogumine, salvestamine, korrastamine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, väljavõtete tegemine, päringute teostamine, kasutamine, üleandmine, levitamine ja muul moel kättesaadavaks tegemine, ühitamine ja ühendamine, blokeerimine, kustutamine ja hävitamine;

(k) „vastuvõtja” – füüsiline või juriidiline isik, riigiasutus, amet või mõni muu asutus, kellele andmed avaldatakse, olenemata sellest, kas tegemist on kolmanda isikuga või mitte; vastuvõtjateks ei peeta asutusi, kes võivad andmeid saada seoses konkreetse järelepärimisega;

(l) „isikuandmete edastamine” – isikuandmete edastamine, muutes andmed kättesaadavaks piiratud arvule tuvastatud isikutele saatja teadmisel või kavatsusel võimaldada vastuvõtjale juurdepääs isikuandmetele;

(m) „isikuandmete kataloog” (edaspidi „kataloog”) – isikuandmete korrastatud kogumid, millest võib andmeid saada teatavate kriteeriumide põhjal, olenemata sellest, kas kõnealune andmete kogum on tsentraliseeritud, detsentraliseeritud või funktsionaalsetel või geograafilistel põhimõtetel hajutatud;

(n) „andmesubjekti nõusolek” – vabatahtlik, konkreetne ja teadlik tahteavaldus, millega andmesubjekt annab nõusoleku töödelda tema kohta käivaid isikuandmeid;

(o) „halduslikku laadi isikuandmed” – isikuandmed, mida Europol töötleb lisaks nendele, mida töödeldakse artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Artikkel 3

Eesmärgid

1.           Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ning nende koostööd kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude, terrorismi ja liidu poliitikavaldkondades ühishuve kahjustavate kuriteoliikide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel vastavalt artiklile 1.

2.           Europol toetab ja tugevdab ka liikmesriikide pädevate asutuste tegevust ja nende omavahelist koostööd lõikes 1 osutatud õigusrikkumistega seotud kuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Seotud kuritegudeks peetakse järgmisi õigusrikkumisi:

(a) Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude jaoks vahendite hankimiseks toime pandud kuriteod;

(b) Europoli pädevusvaldkonda kuuluvatele kuritegudele kaasaaitamiseks või nende elluviimiseks toime pandud kuriteod;

(c) Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude eest karistuse kandmise vältimiseks toime pandud kuriteod.

3.           Europol toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust.

II peatükk

ÕIGUSKAITSEALASE KOOSTÖÖGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 4

Ülesanded

1.           Europol on Euroopa Liidu asutus, mis kooskõlas käesoleva määrusega täidab järgmisi ülesandeid:

(a) teabe kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine ja vahetamine;

(b) liikmesriikide viivitamata teavitamine nende kohta käivatest andmetest ja kuritegudevahelistest seostest;

(c) sellise uurimis- ja operatiivtegevuse kooskõlastamine, korraldamine ja rakendamine,

i)       mida viiakse läbi koos liikmesriikide pädevate asutustega

ii)      mida viivad läbi ühised uurimisrühmad kooskõlas artikliga 5 ning vajaduse korral koostöös Eurojustiga,

(d) osalemine ühistes uurimisrühmades ning kooskõlas artikliga 5 selliste rühmade moodustamise ettepanekute tegemine;

(e) liikmesriikide toetamine andmete ja analüüsiga suurte rahvusvaheliste sündmuste korral;

(f) ohuhinnangute, strateegiliste ja operatiivanalüüside ning üldolukorda käsitlevate aruannete koostamine;

(g) kuritegude ennetamise meetodite, uurimismenetluste ning tehniliste ja kohtuekspertiisimeetodite väljatöötamine, levitamine ja nende kasutamise edendamine ning liikmesriikide nõustamine;

(h) tehnilise ja finantsabi andmine, kui liikmesriigid viivad läbi piiriüleseid operatsioone ja uurimisi, sealhulgas ühistes uurimisrühmades;

(i) õiguskaitseametnike koolituse toetamine, väljatöötamine, pakkumine, koordineerimine ja rakendamine koostöös liikmesriikide koolitusasutuste võrgustikuga vastavalt III peatükile;

(j) aluslepingu V jaotise alusel asutatud liidu asutustele ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) kriminaalandmete ja analüütilise toe pakkumine nende pädevusse kuuluvates valdkondades;

(k) Euroopa Liidu lepingu alusel toimuvatele ELi kriisiohjestruktuuridele ning ELi kriisiohjemissioonidele teabe ja toe pakkumine;

(l) Europoli eesmärkidega hõlmatud kuriteoliikide vastu võitlemise ELi eriteadmiste keskuste, eelkõige küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse arendamine.

2.           Europol esitab strateegilisi analüüse ja ohuhinnanguid, et aidata nõukogul ja komisjonil sätestada strateegilisi ja operatiivseid prioriteete liidu võitluses kuritegevuse vastu. Europol osaleb ka nende prioriteetide operatiivsel rakendamisel.

3.           Europol esitab strateegilisi luureandmeid, et toetada liikmesriigi ja liidu tasandil operatiivtegevuseks kättesaadavate vahendite tõhusat ja tulemuslikku kasutamist ning operatiivtegevust.

4.           Europol toimib euro võltsimise vastu võitlemise keskasutusena kooskõlas 12. juuli 2005. aasta otsusega 2005/511/JSK euro kaitsmise kohta võltsimise eest[40]. Europol edendab samuti liikmesriikide pädevate asutuste ja ühiste uurimisrühmade raames euro võltsimise vastu võitlemiseks võetud meetmete koordineerimist, vajaduse korral koostöös liidu asutuste ja kolmandate riikide asutustega.

Artikkel 5

Osalemine ühistes uurimisrühmades

1.           Europol võib osaleda Europoli eesmärkidega seotud kuritegude uurimiseks moodustatud ühiste uurimisrühmade tegevuses.

2.           Europoli töötajad võivad osaleda ühise uurimisrühma kogu tegevuses ja vahetada teavet uurimisrühma kõigi liikmetega vastavalt piirangutele, mis on ette nähtud selle liikmesriigi õigusnormidega, kus ühine uurimisrühm tegutseb.

3.           Kui Europolil on põhjust arvata, et ühise uurimisrühma moodustamine võib anda uurimisele lisaväärtust, võib ta teha asjaomastele liikmesriikidele ühise uurimisrühma moodustamise ettepaneku ja võtta meetmeid liikmesriikide aitamiseks uurimisrühma loomisel.

4.           Europol ei kohalda sunnimeetmeid.

Artikkel 6

Europoli taotlused kriminaaluurimise algatamiseks

1.           Erijuhtudel, kui Europol leiab, et seoses tema eesmärkidega seotud kuriteoga tuleks algatada kriminaaluurimine, teavitab ta sellest Eurojusti.

2.           Samal ajal palub Europol asjaomaste liikmesriikide siseriiklikel üksustel, mis on asutatud artikli 7 lõike 2 alusel, algatada või viia läbi kriminaaluurimine või koordineerida seda.

3.           Siseriiklikud üksused teavitavad Europoli uurimise algatamisest viivituseta.

4.           Kui asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused otsustavad jätta Europoli taotluse rahuldamata, teavitavad nad Europoli sellise otsuse põhjustest ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Põhjuse võib jätta teatamata, kui teatamine:

(a) kahjustab riigi julgeolekuga seotud olulisi huve või

(b) ohustab käimasolevat uurimist või üksikisikute turvalisust.

5.           Europol teavitab Eurojusti liikmesriigi pädeva asutuse otsusest uurimise algatamise või algatamisest keeldumise kohta.

Artikkel 7

Liikmesriikide ja Europoli koostöö

1.           Liikmesriigid teevad Europoliga tema ülesannete täitmisel koostööd.

2.           Iga liikmesriik asutab või määrab siseriikliku üksuse, mis on Europoli ja liikmesriikide pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vaheline kontaktasutus. Iga liikmesriik nimetab ametisse siseriikliku üksuse juhi.

3.           Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikud üksused saavad täita neile käesoleva määrusega ettenähtud ülesandeid, eelkõige võimaldades neile juurdepääsu asjakohastele riiklikele andmebaasidele.

4.           Europol võib konkreetsete uurimiste raames teha vahetult koostööd liikmesriikide pädevate ametiasutustega. Europol teavitab siseriiklikku üksust viivitamata sellise koostöö tegemisest ja edastab talle koopia kogu teabest, mida on vahetatud Europoli ja asjaomaste pädevate asutuste vaheliste otsekontaktide tulemusel.

5.           Liikmesriigi siseriikliku üksuse või pädeva asutuse kaudu liikmesriigid eelkõige:

(a) esitavad Europolile tema eesmärkide täitmiseks vajalikku teavet. See hõlmab Europolile viivitamata teabe esitamist liidu poolt prioriteetsetena käsitatavate kuriteovaldkondade kohta. Lisaks edastatakse talle teise liikmesriigi või teiste liikmesriikidega vahetatud teabe koopia niivõrd, kuivõrd kõnealune teave käsitleb sellist kuritegu, mis on hõlmatud Europoli eesmärkidega;

(b) tagavad Europoli ja liikmesriikide asjakohaste pädevate asutuste ja õiguskaitseametnike koolitusasutuste vahelise tulemusliku teabevahetuse ja koostöö;

(c) tõstavad teadlikkust Europoli tegevusest.

6.           Siseriiklike üksuste juhid kohtuvad korrapäraselt, eelkõige selleks, et arutada ja lahendada probleeme, mis tekivad Europoliga tehtava operatiivkoostöö käigus.

7.           Iga liikmesriik näeb ette siseriikliku üksuse organisatsiooni ja personali vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele.

8.           Iga liikmesriik kannab ise oma siseriiklike üksuste ja pädevate asutuste ning Europoli vahelisest suhtlusest tulenevad kulud ega nõua Europolilt nende kulude, välja arvatud sidekulude katmist.

9.           Liikmesriigid tagavad Europoliga ühenduse pidamiseks kasutatavate kõikide süsteemide turvalisuse miinimumtaseme.

10.         Europol koostab igal aastal aruande, mis sisaldab teavet liikmesriikide esitatud lõike 5 punkti a kohase teabe hulga ja kvaliteedi ning oma siseriikliku üksuse tegevuse kohta. Aastaaruanne edastatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Artikkel 8

Kontaktametnikud

1.           Iga riiklik üksus lähetab Europoli vähemalt ühe kontaktametniku. Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kontaktametnike suhtes lähetava liikmesriigi õigusnorme.

2.           Kontaktametnikud moodustavad Europolis riikide kontaktbüroosid ja Europoli siseriiklikud üksused juhendavad neid kooskõlas lähetanud liikmesriigi õiguse ning Europoli juhtimise suhtes kohaldatavate sätetega.

3.           Kontaktametnikud aitavad kaasa Europoli ja oma liikmesriigi vahelisele teabevahetusele.

4.           Kontaktametnikud aitavad kaasa oma liikmesriigi ja teiste riikide kontaktametnike vahelisele teabevahetusele vastavalt oma siseriiklikule õigusele. Europoli infrastruktuuri võib kooskõlas siseriikliku õigusega kasutada ka selliseks kahepoolseks teabevahetuseks, mis hõlmab Europoli eesmärkidega mitte seotud kuritegusid. Haldusnõukogu määrab kindlaks kontaktametnike õigused ja kohustused seoses Europoliga.

5.           Kontaktametnikel on artikli 65 kohaselt oma ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja immuniteet.

6.           Europol tagab, et kontaktametnikke informeeritakse täielikult ja neid kaasatakse Europoli kogu tegevusse niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

7.           Europol tasub Europoli hoones liikmesriikidele vajalike ruumide ja kontaktametnikele nende ülesannete täitmiseks vajaliku toe pakkumise kulud. Muud kontaktametnike lähetamisega seotud kulud, sealhulgas kontaktametnike töövahendite kulud, kannab lähetanud liikmesriik, kui eelarvepädevad institutsioonid ei otsusta haldusnõukogu soovituse põhjal teisiti.

III peatükk

ÕIGUSKAITSEAMETNIKE KOOLITUSEGA SEOTUD ÜLESANDED

Artikkel 9

Europoli akadeemia

1.           Europoli üksusena tegutsev käesoleva määrusega asutatud Europoli akadeemia toetab, töötab välja, pakub ja koordineerib õiguskaitseametnike koolitust kahte või enamat liikmesriiki mõjutavate raskete kuritegude ja terrorismivastase võitluse, suure riskiga spordi- ja muude avalike ürituste haldamise, liidu mittesõjaliste missioonide strateegilise kavandamise ja juhtimise, õiguskaitse juhtimise ja keeleoskuse valdkonnas eelkõige selleks, et:

(a) parandada teadlikkust ja teadmisi

i)       õiguskaitsealast koostööd käsitlevatest rahvusvahelistest ja ELi õigusaktidest;

ii)      liidu asutuste, eelkõige Europoli, Eurojusti ja Frontexi toimimisest ja rollist;

iii)     õiguskaitsealase koostöö juriidilistest aspektidest ja teabekanalitele juurdepääsu praktilistest teadmistest;

(b) edendada liikmesriikide omavahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist piirkondlikku ja kahepoolset koostööd;

(c) käsitleda selliseid kuriteoliikidega võitlemise ja politseitöö valdkondi, kus liidu tasandil koolituse pakkumine loob lisaväärtust;

(d) töötada välja ühised õiguskaitseametnike koolitamise õppekavad, et valmistada nad ette osalemiseks ELi tsiviilmissioonidel;

(e) aidata liikmesriikidel osaleda kolmandates riikides võetavates kahepoolsetes õiguskaitsesuutlikkuse suurendamise meetmetes;

(f) koolitada koolitajaid ning toetada hea koolitustava arendamist ja vahetust.

2.           Europoli akadeemia töötab välja ja ajakohastab korrapäraselt õppevahendeid ja -metoodikat ning rakendab neid elukestva õppe pakkumisel, et parandada õiguskaitseametnike oskusi. Europoli akadeemia hindab kõnealuste meetmete tulemuslikkust, et parandada tulevaste meetmete kvaliteeti, järjekindlust ja tõhusust.

Artikkel 10

Europoli akadeemia ülesanded

1.           Europoli akadeemia koostab mitmeaastased strateegilised koolitusvajaduste analüüsid ja mitmeaastased õppeprogrammid.

2.           Europoli akadeemia töötab välja ja kasutab koolitust ja koolitusvahendeid, sealhulgas järgmist:

(a) kursused, seminarid, konverentsid ning veebipõhine ja e-õpe;

(b) ühised õppekavad, mis aitavad parandada teadlikkust, täita lünki ja/või edendada ühist piiriülese kuritegevuse käsitust;

(c) sihtrühmade vajadustest lähtuvad järk-järgulised koolitusmoodulid astmete või raskusastmete kaupa ning kooskõlas geograafilise piirkonna, kuritegevusvaldkonna või konkreetsete kutsenõuetega;

(d) õiguskaitseametnike vahetus- ja lähetusprogrammid praktika käigus toimuva koolituse edendamiseks.

3.           Selleks et tsiviilmissioonide ja kolmandate riikide suutlikkuse suurendamise vajadusi toetav Euroopa koolituspoliitika oleks sidus, teeb Europoli akadeemia järgmist:

(a) hindab olemasolevate liitu käsitlevate õiguskaitsekoolituse poliitika ja algatuste mõju;

(b) töötab välja ja pakub koolitust, et valmistada liikmesriikide õiguskaitseametnikke ette osalemiseks tsiviilmissioonidel, sealhulgas võimaldades neil omandada vajalikku keeleoskust;

(c) töötab välja ja korraldab koolitusi kolmandate riikide õiguskaitseametnikele, eelkõige liiduga ühinemise kandidaatriikide ametnikele;

(d) haldab sihtotstarbelisi liidu välisabi vahendeid, millest kooskõlas liidu prioriteetidega toetatakse kolmandate riikide tegevust asjakohastes poliitikavaldkondades suutlikkuse suurendamisel.

4.           Europoli akadeemia aitab kaasa sellele, et liikmesriigid tunnustaksid üksteise õiguskaitsekoolitust ning asjakohaseid Euroopa kvaliteedistandardeid.

Artikkel 11

Koolitusalane teadustegevus

1.           Europoli akadeemia osaleb käesolevas peatükis käsitletud koolitustegevusega seotud teadusuuringute tegemises.

2.           Europoli akadeemia edendab ja loob partnerlusi liidu asutustega, samuti avalik-õiguslike ja eraõiguslike teadusasutustega ning toetab liikmesriikides tugevama partnerluse loomist ülikoolide ja õiguskaitsealase koolitusega tegelevate asutuste vahel.

IV peatükk

EUROPOLI ORGANISATSIOON

Artikkel 12

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuur

Europoli juhtimis- ja haldusstruktuuri kuuluvad:

(a) haldusnõukogu, kes täidab artiklis 14 sätestatud ülesandeid;

(b) tegevdirektor, kes täidab artiklis 19 sätestatud kohustusi;

(c) koolituse teaduskomitee vastavalt artiklile 20;

(d) vajaduse korral muu nõuandeorgan, mille loob haldusnõukogu vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile p;

(e) vajaduse korral juhatus vastavalt artiklitele 21 ja 22.

1. JAGU

HALDUSNÕUKOGU

Artikkel 13

Haldusnõukogu koosseis

1.           Haldusnõukokku kuulub üks hääleõiguslik esindaja igast liikmesriigist ja kaks komisjoni hääleõiguslikku esindajat.

2.           Haldusnõukogu liikmed nimetatakse ametisse, arvestades nende avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ja teadmisi õiguskaitsealase koostöö valdkonnas.

3.           Haldusnõukogu liikmel võib olla asendusliige, kes nimetatakse ametisse, arvestades tema avaliku ja erasektori organisatsioonide juhtimise kogemusi ning teadmisi riikide õiguskaitseametnike koolituse poliitika valdkonnas. Asendusliige tegutseb liikmena kõikides õiguskaitseametnike koolitusega seotud küsimustes. Täisliikme puudumise korral esindab teda asendusliige. Asendusliikme puudumise korral esindab täisliige teda kõikides küsimustes, mis on seotud õiguskaitseametnike koolitusega.

4.           Kõik haldusnõukogus esindatud osalised püüavad piirata esindajate vahetumist, et tagada haldusnõukogu töö järjepidevus. Osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus.

5.           Täisliikme ja asendusliikme ametiaeg on neli aastat. Ametiaega võib pikendada. Ametiaja lõppemisel või ametist lahkumisel jääb liige haldusnõukogu koosseisu seni, kuni tema volitusi pikendatakse või ta asendatakse.

Artikkel 14

Haldusnõukogu ülesanded

1.           Haldusnõukogu:

(a) võtab igal aastal hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli järgmise aasta tööprogrammi kooskõlas artikliga 15;

(b) võtab hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu mitmeaastase tööprogrammi kooskõlas artikliga 15;

(c) võtab liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega vastu Europoli aastaeelarve ja täidab muid Europoli eelarvega seotud ülesandeid kooskõlas XI peatükiga;

(d) võtab vastu Europoli aasta üldise tegevusaruande ja edastab selle hiljemalt järgmise aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele. Aastane üldine tegevusaruanne avalikustatakse;

(e) võtab vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad vastavalt artiklile 63;

(f) võtab pärast komisjoni arvamuse arvesse võtmist 31. jaanuariks vastu mitmeaastase personalipoliitika kava;

(g) võtab vastu pettustevastase võitluse strateegia, mis rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne pettuseohuga;

(h) võtab vastu haldusnõukogu ning koolituse teaduskomitee liikmete huvikonfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjad;

(i) kasutab kooskõlas lõikega 2 Europoli personali suhtes volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse nimetava asutuse volitused”);

(j) võtab ametnike personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks vastu rakenduseeskirjad kooskõlas personalieeskirjade artikliga 110;

(k) nimetab ametisse tegevdirektori ja tema asetäitjad ning vajaduse korral pikendab nende ametiaega või kõrvaldab nad ametist vastavalt artiklitele 56 ja 57;

(l) kehtestab tulemusnäitajad ja teostab järelevalvet tegevdirektori tegevuse, sealhulgas haldusnõukogu otsuste rakendamise üle;

(m) nimetab vastavalt ametnike personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele ametisse peaarvepidaja, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu;

(n) nimetab koolituse teaduskomitee liikmed;

(o) tagab sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest, samuti Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimistest tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve;

(p) võtab vastu Europoli struktuuri kehtestamise ja vajaduse korral edasiarendamise otsused;

(q) võtab vastu oma töökorra.

2.           Haldusnõukogu võtab vastavalt ametnike personalieeskirjade artiklile 110 vastu otsuse, mis põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratletakse tingimused, mille korral võib sellise volituste delegeerimise peatada. Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida.

Kui erandlikud asjaolud seda nõuavad, võib haldusnõukogu tegevdirektorile delegeeritud ja tema poolt edasi delegeeritud ametisse nimetamise volitused oma otsusega ajutiselt peatada ning teostada neid volitusi ise või delegeerida need mõnele oma liikmele või muule töötajale peale tegevdirektori.

Artikkel 15

Aasta tööprogramm ja mitmeaastane tööprogramm

1.           Haldusnõukogu võtab hiljemalt iga aasta 30. novembriks vastu aasta tööprogrammi tegevdirektori esitatud eelnõu põhjal, võttes arvesse komisjoni arvamust. Haldusnõukogu edastab tööprogrammi Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

2.           Aasta tööprogrammis esitatakse üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Lisaks esitatakse selles rahastatavate meetmete kirjeldus koos meetmetele ettenähtavate rahaliste vahendite ja inimressurssidega vastavalt tegevuspõhise eelarve koostamise ja juhtimise põhimõtetele. Aasta tööprogramm on järjepidev lõikes 4 viidatud mitmeaastase tööprogrammiga. Aasta tööprogrammis osutatakse selgelt võrreldes eelmise eelarveaastaga lisatud, muudetud ja tühistatud ülesannetele.

3.           Kui Europolile antakse uus ülesanne, muudab haldusnõukogu vastuvõetud aasta tööprogrammi.

Aasta tööprogrammis oluliste muudatuste tegemiseks kasutatakse sama menetlust kui esialgse aasta tööprogrammi vastuvõtmisel. Haldusnõukogu võib delegeerida tegevdirektorile õiguse teha aasta tööprogrammis ebaolulisi muudatusi.

4.           Võttes arvesse komisjoni arvamust ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentidega võtab haldusnõukogu iga aasta 30. novembriks vastu ja ajakohastab mitmeaastase tööprogrammi.

Vastuvõetud mitmeaastane tööprogramm saadetakse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.

Mitmeaastases tööprogrammis määratakse kindlaks strateegilised eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad. Ühtlasi esitatakse selles igale eesmärgile ettenähtav soovituslik summa ja töötajate arv kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku ja mitmeaastase personalipoliitika kavaga. Selles esitatakse ka artiklis 29 nimetatud strateegia, mis käsitleb suhteid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Mitmeaastast tööprogrammi rakendatakse aasta tööprogrammide kaudu ning vajaduse korral ajakohastatakse seda vastavalt välis- ja sisehindamiste tulemustele. Kui see on asjakohane, kajastatakse selliste hindamiste tulemusi ka järgmise aasta tööprogrammis.

Artikkel 16

Haldusnõukogu esimees

1.           Haldusnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Esimees ja aseesimees valitakse haldusnõukogu liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Aseesimees asendab esimeest automaatselt juhul, kui esimehel ei ole võimalik oma kohustusi täita.

2.           Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada ühe korra. Kui esimehe või aseesimehe liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal tema ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka tema ametiaeg.

Artikkel 17

Haldusnõukogu koosolekud

1.           Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.

2.           Aruteludel osaleb Europoli tegevdirektor.

3.           Haldusnõukogul on aastas vähemalt kaks korralist koosolekut. Haldusnõukogu koosolek toimub ka selle esimehe algatusel, komisjoni taotlusel või vähemalt kolmandiku liikmete taotlusel.

4.           Haldusnõukogu võib hääleõiguseta vaatlejana oma koosolekule kutsuda kõiki isikuid, kelle arvamus on arutatava küsimuse seisukohalt asjakohane.

5.           Haldusnõukogu kodukorras sätestatud tingimustel võivad haldusnõukogu liikmeid abistada nõustajad ja eksperdid.

6.           Sekretariaaditeenust osutab haldusnõukogule Europol.

Artikkel 18

Hääletamise kord

1.           Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 1 punkide a, b ja c, artikli 16 lõike 1 ning artikli 56 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogus otsused vastu liikmete häälteenamusega.

2.           Igal liikmel on üks hääl. Hääleõigusega liikme puudumise korral võib tema eest hääletada tema asendusliige.

3.           Esimees osaleb hääletamisel.

4.           Tegevdirektor ei osale hääletamisel.

5.           Haldusnõukogu kodukorraga kehtestatakse üksikasjalikum hääletamiskord, eelkõige tingimused, mille korral üks liige võib tegutseda teise liikme nimel, ning vajaduse korral nõuded kvoorumi kohta.

2. JAGU

TEGEVDIREKTOR

Artikkel 19

Tegevdirektori ülesanded

1.           Europoli juhib tegevdirektor. Ta annab oma tegevusest aru haldusnõukogule.

2.           Ilma et see piiraks komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitusi, täidab tegevdirektor oma ülesandeid sõltumatult ning ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.           Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile viimase taotlusel aruande oma ülesannete täitmise kohta. Nõukogu võib paluda tegevdirektoril esitada aruanne tema ülesannete täitmise kohta.

4.           Tegevdirektor on Europoli seaduslik esindaja.

5.           Tegevdirektor vastutab käesoleva määrusega Europolile pandud ülesannete täitmise eest. Tegevdirektor:

(a) juhib Europoli igapäevast tööd;

(b) rakendab haldusnõukogu otsuseid;

(c) koostab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning esitab need haldusnõukogule pärast komisjoniga konsulteerimist;

(d) rakendab aasta tööprogrammi ja mitmeaastase tööprogrammi ning annab haldusnõukogule aru nende rakendamisest;

(e) koostab konsolideeritud aastaaruande Europoli tegevuse kohta ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(f) koostab sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel tegevuskava ning esitab kaks korda aastas komisjonile ja korrapäraselt haldusnõukogule aruandeid tegevuskava täitmise kohta;

(g) kaitseb liidu finantshuve, kohaldades ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemiseks ning, ilma et see piiraks OLAFi juurdluspädevust, teostades tõhusat kontrolli, nõudes eeskirjade eiramise avastamise korral tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldades tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi;

(h) koostab Europoli pettustevastase võitluse strateegia ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks;

(i) töötab välja Europoli suhtes kohaldatavate finantseeskirjade eelnõu;

(j) valmistab ette Europoli eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse eelnõu ja täidab Europoli eelarvet;

(k) valmistab ette mitmeaastase personalipoliitika kava eelnõu ja esitab selle pärast komisjoniga konsulteerimist haldusnõukogule;

(l) abistab haldusnõukogu esimeest haldusnõukogu koosolekute ettevalmistamisel;

(m) teavitab haldusnõukogu korrapäraselt liidu kuritegevusevastase võitluse strateegiliste ja operatiivsete prioriteetide rakendamisest.

3. JAGU

KOOLITUSE TEADUSKOMITEE

Artikkel 20

Koolituse teaduskomitee

1.           Koolituse teaduskomitee on sõltumatu nõuandev organ, mis tagab, et Europoli koolitustegevus lähtub teaduslikest alustest, ning suunab nende kujundamist. Sel eesmärgil kaasab tegevdirektor koolitus teaduskomitee juba varases etapis kõikide artiklis 14 viidatud dokumentide ettevalmistamisse, kuivõrd need on seotud koolitusega.

2.           Koolituse teaduskomitee koosneb üheteistkümnest kõrgeima akadeemilise kraadi või ametikohaga isikust, kes tegutsevad käesoleva määruse III peatükiga hõlmatud valdkondades. Liikmed nimetab ametisse haldusnõukogu pärast Euroopa Liidu Teatajas konkursiteate avaldamist läbipaistva valikumenetluse põhjal. Koolituse teaduskomiteesse ei või kuuluda haldusnõukogu liikmeid. Koolituse teaduskomitee liikmed on sõltumatud. Nad ei taotle ega võta vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega muult organilt.

3.           Europol avalikustab koolituse teaduskomitee liikmete nimekirja oma veebilehel ja ajakohastab seda.

4.           Koolituse teaduskomitee liikme ametiaeg on viis aastat. Liikme ametiaega ei pikendata ja juhul, kui liige ei vasta sõltumatuse kriteeriumidele, võidakse ta ametist vabastada.

5.           Koolituse teaduskomitee valib esimehe ja tema asetäitja, kelle ametiaeg on viis aastat. Komitee seisukohad võetakse vastu lihthäälteenamusega. Esimees kutsub komitee kokku kuni neli korda aastas. Vajaduse korral kutsub esimees erakorralisi koosolekuid kokku omal algatusel või vähemalt nelja komiteeliikme taotlusel.

6.           Tegevdirektor, tegevdirektori asetäitja koolituse alal või nende esindaja kutsutakse koosolekutel osalema hääleõiguseta vaatlejana.

7.           Koolituse teaduskomiteed aitab sekretär, kelleks on komitee välja valitud ja tegevdirektori poolt ametisse nimetatud Europoli töötaja.

8.           Teaduskomitee eelkõige:

(a) nõustab tegevdirektorit ja tegevdirektori asetäitjat koolituse alal aasta tööprogrammi ja muude strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada nende teaduslik kvaliteet ning kooskõla liidu vastava sektori poliitika ja prioriteetidega;

(b) esitab haldusnõukogule sõltumatuid arvamusi ja annab talle nõu oma pädevusvaldkonda kuuluvates küsimustes;

(c) esitab sõltumatuid arvamusi ja annab nõu õppekavade kvaliteedi, õppetöö meetodite, õppetöö valikuvõimaluste ja teaduse arengu küsimustes;

(d) annab muud nõu seoses Europoli koolitustegevuse teaduslike aspektidega, kui seda taotleb haldusnõukogu, tegevdirektor või tegevdirektori asetäitja koolituse alal.

9.           Koolituse teaduskomitee aastaeelarve nähakse ette Europoli eelarve eraldi real.

4. JAGU

JUHATUS

Artikkel 21

Moodustamine

Haldusnõukogu võib moodustada juhatuse.

Artikkel 22

Ülesanded ja korraldus

1.           Juhatus abistab haldusnõukogu.

2.           Juhatusel on järgmised ülesanded:

(a) valmistada ette haldusnõukogu vastuvõetavad otsused;

(b) tagada koos haldusnõukoguga piisavate järelmeetmete võtmise sise- ja välisauditi aruannete ja hinnangute järelduste ja soovituste ning Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusaruannete ja juurdluste põhjal esitatud soovituste alusel;

(c) ilma et see piiraks artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesandeid, abistada tegevdirektorit ja anda talle nõu haldusnõukogu otsuste rakendamisel, et tugevdada järelevalvet haldusjuhtimise üle.

3.           Kiireloomulistest juhtudest tingitud vajaduse korral võib juhatus haldusnõukogu nimel teha teatavaid esialgseid otsuseid, eelkõige haldusjuhtimise küsimustes, sealhulgas ametisse nimetava asutuse volituste delegeerimise peatamise kohta.

4.           Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks komisjoni esindaja haldusnõukogus ja veel kolm liiget, kelle haldusnõukogu nimetab oma liikmete hulgast. Haldusnõukogu esimees on ühtlasi juhatuse esimees. Tegevdirektor osaleb juhatuse koosolekutel, kuid ei oma hääleõigust.

5.           Juhatuse liikme ametiaeg on neli aastat. Juhatuse liikme ametiaeg lõpeb samaaegselt tema liikmesuse lõppemisega haldusnõukogus.

6.           Juhatusel on vähemal üks korraline koosolek iga kolme kuu tagant. Peale selle tuleb juhatus kokku oma esimehe algatusel või liikmete taotlusel.

7.           Juhatus järgib haldusnõukogu kehtestatud kodukorda.

V peatükk

TEABE TÖÖTLEMINE

Artikkel 23

Teabeallikad

1.           Europol töötleb ainult teavet, mille talle on esitanud:

(a) liikmesriigid vastavalt siseriiklikule õigusele;

(b) liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid vastavalt VI peatükile;

(c) eraisikud vastavalt artikli 29 lõikele 2.

2.           Europol võib otse saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit avalikult kättesaadavatest allikatest, nagu meedia, sealhulgas internetist ja avalikest andmebaasidest.

3.           Kui see on kooskõlas liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktidega, võib Europol saada ja töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, mis on pärit riigi, liidu ja rahvusvahelise tasandi infosüsteemidest, sealhulgas sellistest, millele tal on vahetu elektrooniline juurdepääs. Selliste liidu, rahvusvaheliste ja siseriiklike õigusaktide kohaldatavad sätted reguleerivad Europoli juurdepääsu sellisele teabele ja selle kasutamist niivõrd, kuivõrd nendega nähakse ette rangemad juurdepääsu- ja kasutuseeskirjad kui käesolevas määruses. Juurdepääs sellistele infosüsteemidele antakse üksnes nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 24

Teabe töötlemise eesmärgid

1.           Niivõrd, kuivõrd see on vajalik artikli 3 lõigetes 1 ja 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks, võib Europol töödelda teavet, sealhulgas isikuandmeid, ainult selleks, et:

(a) välja selgitada teabes esinevaid seoseid andmete võrdlemise teel;

(b) teostada strateegilist või temaatilist analüüsi;

(c) teostada konkreetsetel juhtudel operatiivanalüüsi.

2.           Isikuandmete ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib igal punktis 1 loetletud konkreetsel eesmärgil koguda, on loetletud 2. lisas.

Artikkel 25

Teabe töötlemise eesmärgi kindlaksmääramine

1.           Europolile teabe esitanud liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik ja rahvusvaheline organisatsioon määrab kindlaks selle töötlemise eesmärgi vastavalt artiklile 24. Kui nemad ei ole seda teinud, määrab sellise teabe asjakohasuse ja töötlemise eesmärgi kindlaks Europol. Europol võib töödelda teavet muul eesmärgil kui eesmärk, milleks teave esitati, üksnes andmete esitaja loal.

2.           Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid võivad teabe edastamise ajal teatavaks teha üldised ja konkreetsed juurdepääsu- ja kasutamispiirangud, sealhulgas kustutamise ja hävitamise suhtes kohaldatavad piirangud. Kui selliste piirangute kehtestamise vajadus selgub pärast teabe edastamist, teavitavad nad sellest Europoli. Europol peab sellistest piirangutest kinni.

3.           Europol võib piirata liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide juurdepääsu avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabele ja selle teabe kasutamist.

Artikkel 26

Liikmesriikide ja Europoli töötajate juurdepääs Europolis säilitatavale teabele

1.           Liikmesriikidel on juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärgil esitatud teabele ning võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Liikmesriigid määravad kindlaks need pädevad asutused, kellel on õigus selliseid päringuid teostada.

2.           Liikmesriikidel on kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi otsusega.

3.           Tegevdirektori poolt nõuetekohaselt volitatud Europoli töötajatel on juurdepääsuõigus Europolis töödeldavale teabele niivõrd, kuivõrd see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 27

Eurojusti ja OLAFi juurdepääs Europoli teabele

1.           Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) nende volituste piires juurdepääs kogu artikli 24 lõike 1 punktides a ja b sätestatud eesmärkidel esitatud teabele ja võimalus teostada selles päringuid, ilma et see piiraks liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide õigust piirata selliste andmete kasutamist ja neile juurdepääsu. Kui Eurojusti või OLAFi päringu käigus ilmneb kokkulangevus Europoli töödeldava teabega, teavitatakse sellest Europoli.

2.           Europol võtab kõik vajalikud meetmed, et tagada Eurojustile ja OLAFile nende volituste piires kaudne, päringutabamustel või nende puudumisel põhinev juurdepääs artikli 24 lõike 1 punktis c täpsustatud eesmärgil esitatud teabele, ilma et see piiraks teabe esitanud liikmesriikide, liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide artikli 25 lõike 2 kohaselt seatud piiranguid. Päringutabamuse korral algatab Europol menetluse päringutabamusega seotud teabe jagamiseks kooskõlas Europolile teabe edastanud liikmesriigi, liidu asutuse, kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni otsusega.

3.           Lõigete 1 ja 2 kohaselt toimuvaid teabepäringuid teostatakse ainult selle kindlakstegemiseks, kas vastavalt Eurojustile või OLAFile kättesaadav teave vastab Europolis töödeldavale teabele.

4.           Europol lubab lõigete 1 ja 2 kohaseid teabepäringuid üksnes pärast seda, kui ta on saanud Eurojustilt teavet selle kohta, millistel liikmesriikide liikmetel, asetäitjatel, assistentidel ja Eurojusti töötajatel on luba selliseid päringuid teostada, ning OLAFilt teavet selle kohta, millistel töötajatel on luba selliseid päringuid teostada.

5.           Kui Europoli konkreetse uurimisega seotud teabetöötlemistoimingute käigus teeb Europol või mõni liikmesriik kindlaks koordineerimise, koostöö või toetuse vajaduse vastavalt Eurojusti või OLAFi volitustele, teavitab Europol neid sellest ning algatab menetluse teabe jagamiseks kooskõlas teabe edastanud liikmesriigi otsusega. Sellisel juhul konsulteerivad Eurojust või OLAF Europoliga.

6.           Eurojust, sealhulgas kolleegium, liikmesriikide liikmed, asetäitjad, assistendid ja Eurojusti töötajad, ning OLAF peavad kinni kõikidest üldistest ja konkreetsetest juurdepääsu- ja kasutamispiirangutest, mille liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid on kooskõlas artikli 25 lõikega 2 teatavaks teinud.

Artikkel 28

Liikmesriikide teavitamise kohustus

1.           Kui Europol peab vastavalt artikli 4 lõike 1 punktist b tulenevale kohustusele teavitama liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest, kuid kõnealuse teabe suhtes kehtivad vastavalt artikli 25 lõikele 2 selle jagamist välistavad juurdepääsupiirangud, peab Europol juurdepääsupiirangu kehtestanud andmete esitajaga nõu ja taotleb tema nõusolekut teabe jagamiseks.

Ilma sellise nõusolekuta teavet ei edastata.

2.           Olenemata juurdepääsupiirangutest, teavitab Europol liikmesriiki seda liikmesriiki käsitlevast teabest juhul, kui see on:

(a) tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks või

(b) see on hädavajalik asjaomase liikmesriigi avalikku korda ähvardava tõsise ja vahetu ohu ärahoidmiseks.

Sellisel juhul teavitab Europol andmete esitajat võimalikult kiiresti kõnealuse teabe jagamisest ja põhjendab oma olukorraanalüüsi.

VI peatükk

SUHTED PARTNERITEGA

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 29

Üldsätted

1.           Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol luua ja säilitada koostöösuhteid liidu asutustega kooskõlas kõnealuste asutuste eesmärkidega, kolmandate riikide õiguskaitseasutuste ja kolmandate riikide koolitusasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonide ja eraõiguslike isikutega.

2.           Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks ning võttes arvesse artikli 25 lõike 2 kohaselt kehtestatud piiranguid, võib Europol otse vahetada lõikes 1 nimetatud üksustega igasugust teavet, välja arvatud isikuandmeid.

3.           Kui see on vajalik tema ülesannete täitmiseks, võib Europol lõikes 1 nimetatud üksustelt, kuid mitte eraõiguslikelt isikutelt, saada isikuandmeid ja töödelda neid kooskõlas käesoleva peatükiga.

4.           Ilma et see piiraks artikli 36 lõike 4 kohaldamist ja kooskõlas käesoleva peatükiga edastab Europol isikuandmeid liidu asutustele, kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele vaid juhul, kui seda on vaja Europoli eesmärkidega seotud kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks. Kui edastatavad andmed on esitanud liikmesriik, taotleb Europol asjaomase liikmesriigi nõusolekut, välja arvatud juhul, kui:

(a) nõusolekut võib eeldada, sest asjaomane liikmesriik ei ole edastamisvõimalust sõnaselgelt piiranud, või

(b) asjaomane liikmesriik on andnud sellisele edastamisele oma eelneva nõusoleku kas üldiselt või eritingimustel. Sellise nõusoleku võib igal ajal tagasi võtta.

5.           Liikmesriigid, liidu asutused, kolmandad riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid ei tohi saadud isikuandmeid omakorda edastada ilma Europoli sõnaselge nõusolekuta.

2. JAGU

ISIKUANDMETE EDASTAMINE JA VAHETUS

Artikkel 30

Isikuandmete edastamine liidu asutustele

Võttes arvesse artikli 25 lõigetest 2 või 3 tulenevaid võimalikke piiranguid, võib Europol edastada isikuandmeid otse liidu asutustele, kui see on vajalik tema või andmeid saava liidu asutuse ülesannete täitmiseks.

Artikkel 31

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele

1.           Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol edastada isikuandmeid kolmanda riigi ametiasutusele või rahvusvahelisele organisatsioonile vastavalt:

(a) [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) artiklite 25 ja 31] kohaselt vastu võetud komisjoni otsusele, mille alusel asjaomane kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon või kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni töötlemissektor tagab piisava kaitsetaseme (piisava kaitse otsus) või

(b) liidu ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel aluslepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelisele lepingule, millega nähakse ette piisavad kaitsemeetmed üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, või

(c) Europoli ja asjaomase kolmanda riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23 sõlmitud koostöölepingule.

Sellise edastamise puhul ei ole vaja täiendavat luba.

Europol võib sõlmida töökorra selliste lepingute või piisava kaitse otsuste rakendamiseks.

2.           Erandina lõikest 1 võib tegevdirektor anda iga juhtumi puhul eraldi loa isikuandmete edastamiseks kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele, kui:

(a) andmete edastamine on tingimata vajalik ühe või mitme liikmesriigi esmaste huvide kaitsmiseks Europoli eesmärkide ulatuses;

(b) andmete edastamine on tingimata vajalik raske kuriteo või terroriakti otsese ohu vältimiseks;

(c) andmete edastamine on muul põhjusel vajalik või õigusaktiga nõutav üldistest huvidest tuleneval olulisel põhjusel ja õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või

(d) andmete edastamine on vajalik andmesubjekti või mõne teise isiku eluliste huvide kaitsmiseks.

Peale selle võib haldusnõukogu kokkuleppel Euroopa andmekaitseinspektoriga lubada andmete korduva edastamise kooskõlas punktidega a–d eespool, võttes arvesse kaitsemeetmete olemasolu üksikisikute eraelu puutumatuse ning põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks, ajavahemiku jooksul, mis ei ületa ühte aastat ja mis on pikendatav.

3.           Tegevdirektor teavitab haldusnõukogu ja Euroopa andmekaitseinspektorit juhtumitest, mille puhul ta kohaldas lõiget 2.

Artikkel 32

Eraõiguslike isikute edastatud isikuandmed

1.           Kui see on vajalik tema tööülesannete täitmiseks, võib Europol töödelda eraõiguslikelt isikutelt saadud isikuandmeid tingimusel, et andmed on esitatud:

(a) liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega;

(b) sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud koostöölepingu kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

(c) kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu vastavalt aluslepingu artiklile 218.

2.           Juhul kui saadud andmed mõjutavad mõne riigi huve, teavitab Europol viivitamata asjaomase liikmesriigi siseriiklikku üksust.

3.           Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraõiguslike isikutega.

4.           Kolme aasta jooksul pärast käesoleva määruse kohaldamise algust hindab komisjon, kas isikuandmeid on vaja vahetada otse eraõiguslike isikutega, ning sellise vahetamise võimalikku mõju. Kõnealuse hindamise käigus täpsustatakse muu hulgas põhjused, miks isikuandmete vahetamine eraõiguslike isikutega on Europoli jaoks vajalik.

Artikkel 33

Eraisikutelt saadud teave

1.           Europol võib töödelda eraisikutelt saadud teavet, sealhulgas isikuandmeid, tingimusel, et see on esitatud:

(a) liikmesriigi siseriikliku üksuse kaudu kooskõlas siseriikliku õigusega;

(b) sellise kolmanda riigi kontaktpunkti kaudu, kellega Europol on enne käesoleva määruse kohaldamist sõlminud koostöölepingu kooskõlas nõukogu otsuse 2009/371/JSK artikliga 23, või

(c) kolmanda riigi asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni kaudu, kellega liit on sõlminud rahvusvahelise lepingu vastavalt aluslepingu artiklile 218.

2.           Kui Europol saab teavet, sealhulgas isikuandmeid, eraisikult, kes elab kolmandas riigis, millega ei ole otsuse 2009/371/JSK artikli 23 ega aluslepingu artikli 218 alusel sõlmitud rahvusvahelist lepingut, võib Europol teavet edastada üksnes asjaomasele liikmesriigile või kolmandale riigile, kellega selline rahvusvaheline leping on sõlmitud.

3.           Europol ei võta isikuandmete saamiseks ühendust otse eraisikutega.

VII peatükk

ISIKUANDMETE KAITSE TAGATISED

Artikkel 34

Isikuandmete kaitse üldpõhimõtted

Tuleb tagada, et:

(a) isikuandmeid töödeldakse õiglaselt ja seaduslikult;

(b) isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaks määratud ning õiguspärastel eesmärkidel ega töödelda hiljem viisil, mis on vastuolus kõnealuste eesmärkidega. Isikuandmete hilisem töötlemine ajaloo-, statistika- või teadusuuringutega seotud eesmärkidel ei ole keelatud, kui Europol annab asjakohase tagatise eelkõige selle kohta, et andmeid ei töödelda muudel eesmärkidel;

(c) isikuandmed on piisavad, asjakohased ega ületa selle otstarbe piire, mille tarvis neid töödeldakse;

(d) isikuandmed on täpsed ja vajaduse korral ajakohastatud; võetakse kõik mõistlikud meetmed, et viivitamata kustutada või parandada andmed, mis andmete töötlemise eesmärki silmas pidades ei ole õiged;

(e) isikuandmeid säilitatakse kujul, mis võimaldab andmesubjekte tuvastada, ning ainult seni, kuni see on vajalik seoses isikuandmete töötlemise eesmärkidega.

Artikkel 35

Erineva täpsuse ja usaldusväärsusega isikuandmed

1.           Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabeallikale võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi allika hindamise koode:

A: allika autentsuse, usaldusväärsuse ja pädevuse suhtes pole kahtlust või teave pärineb allikast, mis on alati olnud usaldusväärne;

B: teave pärineb allikast, mis on enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

C: teave pärineb allikast, mis ei ole enamikul juhtudel olnud usaldusväärne;

X: allika usaldusväärsust ei ole võimalik hinnata.

2.           Teabe esitanud liikmesriik annab liikmesriigist pärit teabe usaldusväärsusele võimaluse piires hinnangu, kasutades järgmisi teabe hindamise koode:

1: teave, mille täpsuse suhtes ei ole kahtlust;

2: teave, milles selle allikas on isiklikult kindel, kuid milles seda edastav ametnik ei ole isiklikult kindel;

3: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel, kuid mida kinnitab muu, varem jäädvustatud teave;

4: teave, milles selle allikas ei ole isiklikult kindel ja mida ei ole võimalik kinnitada.

3.           Kui Europol jõuab juba tema valduses oleva teabe põhjal järeldusele, et hinnangut on vaja muuta, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja püüab hinnangu muutmises kokku leppida. Europol ei muuda hinnangut ilma sellise kokkuleppeta.

4.           Kui Europol saab liikmesriigilt teavet, millele ei ole antud hinnangut, püüab Europol võimaluse piires hinnata allika ja teabe usaldusväärsust juba tema valduses oleva teabe põhjal. Konkreetseid andmeid ja teavet tuleb hinnata kokkuleppel teabe esitanud liikmesriigiga. Liikmesriik ja Europol võivad samuti üldjoontes kokku leppida konkreetsete andmeliikide ja konkreetsete allikate hindamise üldtingimustes. Kui konkreetse juhtumi suhtes ei ole jõutud kokkuleppele või kui kokkulepe üldtingimuste kohta puudub, määrab Europol teabele või andmetele lõigetes 1 ja 2 osutatud koodid X ja 4.

5.           Kui Europol saab andmeid või teavet kolmandalt riigilt, rahvusvaheliselt organisatsioonilt või liidu asutuselt, kohaldatakse vastavalt käesolevat artiklit.

6.           Europol kasutab avalikult kättesaadavatest allikatest pärit teabe hindamiseks lõigetes 1 ja 2 sätestatud koode.

Artikkel 36

Isikuandmete eriliikide ja erinevate kategooriate andmesubjektide isikuandmete töötlemine

1.           Kuriteoohvrite, tunnistajate või teiste kuritegude kohta teavet anda võivate isikute ja alla 18-aastaste isikute isikuandmete töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks.

2.           Rassilist ja etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, religiooni ja usku ning ametiühingusse kuulumist kajastavate isikuandmete, samuti tervist ja seksuaalelu käsitlevate andmete automaatne või muul viisil töötlemine on keelatud, välja arvatud juhul, kui see on tungivalt vajalik Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks ning kui need andmed täiendavad muid isikuandmeid, mida Europol juba töötleb.

3.           Ainult Europolil on juurdepääs lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmetele. Tegevdirektor annab nõuetekohase juurdepääsuloa sellistele andmetele piiratud arvule ametnikele, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

4.           Ükski otsus, mis toob kaasa õiguslikke tagajärgi seoses andmesubjektiga, ei tohi põhineda ainult lõikes 2 viidatud andmete automaatsel töötlemisel, välja arvatud juhul, kui selline otsus on sõnaselgelt lubatud siseriiklike või liidu õigusaktidega või vajaduse korral Euroopa andmekaitseinspektori poolt.

5.           Lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuandmeid ei edastata liikmesriikidele, liidu asutustele, kolmandatele riikidele ega rahvusvahelistele organisatsioonidele, välja arvatud üksikjuhtudel, kui see on hädavajalik seoses Europoli pädevusvaldkonda kuuluvate kuritegudega.

6.           Europol esitab iga kuue kuu tagant Euroopa andmekaitseinspektorile ülevaate kõikidest lõikes 2 viidatud isikuandmetest, mida ta on töödelnud.

Artikkel 37

Isikuandmete säilitamise ja kustutamise tähtajad

1.           Europol säilitab enda töödeldud isikuandmeid ainult nii kaua, kui on vaja tema eesmärkide saavutamiseks.

2.           Europol vaatab isikuandmete edasise säilitamise vajaduse läbi igal juhul hiljemalt kolme aasta jooksul pärast andmete esmase töötlemise algust. Kui Europol siiski vajab isikuandmete edasist säilitamist oma ülesannete täitmiseks, võib ta otsustada, et säilitab isikuandmeid järgmise läbivaatamiseni, mis toimub pärast järgmist kolmeaastast ajavahemikku. Edasise säilitamise põhjuseid põhjendatakse ja need dokumenteeritakse. Kui isikuandmete edasise säilitamise otsust ei tehta, kustutakse need andmed kolme aasta möödumisel automaatselt.

3.           Kui artikli 36 lõigetes 1 ja 2 viidatud isikuid käsitlevaid andmeid säilitatakse kauem kui viis aastat, teavitatakse sellest Euroopa andmekaitseinspektorit.

4.           Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon on isikuandmete edastamise ajal vastavalt artikli 25 lõikele 2 teatanud piirangutest, mis seisneb isikuandmete varasemas kustutamises või hävitamises, kustutab Europol isikuandmed kooskõlas selliste piirangutega. Kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik, taotleb Europol andmete esitajalt luba andmeid edasi säilitada ning põhjendab sellist taotlust.

5.           Kui liikmesriik, liidu asutus, kolmas riik või rahvusvaheline organisatsioon kustutab oma andmebaasist Europolile edastatud andmed, teatab ta sellest Europolile. Europol kustutab asjaomased andmed, välja arvatud juhul, kui andmete esitaja valduses olevast teabest ulatuslikuma teabe põhjal järeldatakse, et andmete edasine säilitamine on Europoli ülesannete täitmiseks vajalik. Europol teavitab andmete esitajat kõnealuste andmete edasisest säilitamisest ning põhjendab sellist edasist säilitamist.

6.           Isikuandmeid ei kustutata, kui:

(a) see kahjustaks kaitset vajava andmesubjekti huve. Sellistel juhtudel kasutatakse andmeid üksnes andmesubjekti nõusolekul;

(b) andmesubjekt seab kahtluse alla nende täpsuse ajavahemiku jooksul, mis võimaldab liikmesriikidel või, kui see on asjakohane, Europolil kontrollida andmete täpsust;

(c) isikuandmeid tuleb säilitada tõendamise eesmärgil;

(d) andmesubjekt on vastu nende kustutamisele ning nõuab selle asemel nende kasutamise piiramist.

Artikkel 38

Töötlemise turvalisus

1.           Europol võtab asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed, et kaitsta isikuandmeid juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, juhusliku kadumise ja loata avalikustamise, muutmise ja juurdepääsu ning igasuguse muu loata töötlemise eest.

2.           Europol rakendab andmete automaattöötluse suhtes meetmeid, mis on kavandatud selleks, et:

(a) takistada kõrvaliste isikute juurdepääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele andmetöötlusseadmetele (töövahenditele juurdepääsu kontroll);

(b) hoida ära andmekandjate loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kõrvaldamine (andmekandjate kontroll);

(c) hoida ära andmete loata sisestamine ja säilitatavate isikuandmetega tutvumine, nende muutmine ja kustutamine (säilitamise kontroll);

(d) takistada selleks volitamata isikuil kasutada automatiseeritud andmetöötlussüsteemi andmesidevahendite abil (kasutajate kontroll);

(e) tagada, et automatiseeritud andmetöötlussüsteemi volitatud kasutajatel oleks juurdepääs ainult nende juurdepääsuloaga hõlmatud andmetele (juurdepääsu kontroll);

(f) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, millistele asutustele võib edastada või on edastatud isikuandmeid andmesidevahendite abil (andmeedastuse kontroll);

(g) tagada võimalus kontrollida ja kindlaks teha, milliseid isikuandmeid on automatiseeritud andmetöötlussüsteemi sisestatud ning millal ja kes andmed sisestas (sisestamise kontroll);

(h) hoida ära isikuandmete loata lugemine, kopeerimine, muutmine ja kustutamine andmete edastamise ja andmekandjate vedamise ajal (veo kontroll);

(i) tagada, et paigaldatud süsteemide tõrke korral on võimalik nende toimimine kohe taastada (taastamine);

(j) tagada, et süsteem toimib veatult, et selles ilmnevatest toimimisvigadest teatatakse viivitamata (töökindlus) ja et süsteemi rikked ei moonuta säilitatavaid andmeid (terviklus).

3.           Europol ja liikmesriigid määratlevad mehhanismid turbevajaduste arvestamiseks kogu infosüsteemi piires.

Artikkel 39

Andmesubjekti õigus andmetega tutvuda

1.           Andmesubjektil on mõistlike ajavahemike järel õigus saada teavet selle kohta, kas Europol töötleb tema kohta käivaid isikuandmeid. Kui selliseid isikuandmeid töödeldakse, esitab Europol andmesubjektile järgmise teabe:

(a) kinnitus selle kohta, kas temaga seotud andmeid töödeldakse või mitte;

(b) teave vähemalt töötlemistoimingute eesmärkide, asjaomaste andmeliikide ja vastuvõtjate kategooriate kohta, kellele andmeid avalikustatakse;

(c) arusaadaval kujul teave töödeldavate andmete ja võimalik teave nende allikate kohta.

2.           Andmesubjekt, kes soovib kasutada õigust tutvuda oma isikuandmetega, võib ilma ülemääraseid kulusid kandmata esitada sellekohase taotluse enda valitud liikmesriigis selleks määratud ametiasutusele. See ametiasutus saadab taotluse Europolile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul pärast selle kättesaamist.

3.           Europol vastab taotlusele põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest.

4.           Europol peab asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega nõu, milline otsus vastu võtta. Andmetega tutvumise otsuse vastuvõtmise eeltingimus on tihe koostöö Europoli ja nende liikmesriikide vahel, kes on otseselt seotud andmesubjekti juurdepääsuga sellistele andmetele. Kui liikmesriik ei nõustu Europoli kavandatud vastusega, teavitab ta Europoli oma vastuseisu põhjustest.

5.           Isikuandmetega tutvumine keelatakse või seda piiratakse, kui see on vajalik meede, et:

(a) võimaldada Europolil nõuetekohaselt oma ülesandeid täita;

(b) kaitsta liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda või ennetada kuritegusid;

(c) tagada, et ei kahjustataks ühtegi siseriiklikku uurimist;

(d) kaitsta kolmandate isikute õigusi ja vabadusi.

6.           Europol teavitab andmesubjekti kirjalikult isikuandmetega tutvumise keeldumisest või piiramisest, esitab sellise otsuse põhjendused ning teavitab teda tema õigusest esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile. Otsuse faktilised ja õiguslikud alused võib jätta teatamata, kui sellise teabe esitamise tõttu kaoks lõikega 5 kehtestatud piirangu mõju.

Artikkel 40

Õigus isikuandmeid parandada, kustutada ja blokeerida

1.           Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate väärade isikuandmete parandamist ning, kui see on võimalik ja vajalik, nende täiendamist või ajakohastamist.

2.           Igal andmesubjektil on õigus taotleda Europolilt teda käsitlevate isikuandmete kustutamist, kui neid ei vajata enam eesmärgil, milleks need on õiguspäraselt kogutud ja edasi töödeldud.

3.           Isikuandmed blokeeritakse nende kustutamise asemel, kui on piisavalt alust arvata, et andmete kustutamine võib mõjutada andmesubjekti õiguspäraseid huve. Blokeeritud andmeid töödeldakse üksnes sel eesmärgil, mis takistas nende kustutamist.

4.           Kui lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud kolmandad riigid või rahvusvahelised organisatsioonid või on need saadud Europoli enda analüüside tulemusel, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid Europol.

5.           Kui lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud Europoli valduses olevad andmed on talle esitanud otse liikmesriik, parandab, kustutab ja blokeerib neid andmeid asjaomane liikmesriik koostöös Europoliga.

6.           Kui väärad andmed on edastatud teiste nõuetekohaste vahendite abil või kui vead liikmesriikide esitatud andmetes on tingitud vigasest edastamisest või kui edastamisega rikuti käesolevat määrust või kui andmed ei ole õiged seetõttu, et Europol on need sisestanud, vastu võtnud või neid säilitanud valesti või käesolevat määrust rikkudes, parandab või kustutab Europol andmed koostöös asjaomaste liikmesriikidega.

7.           Lõigetes 4, 5 ja 6 viidatud juhtudel teavitatakse viivitamata selliste andmete saajaid. Andmed saanud isikud parandavad, kustutavad või blokeerivad need andmed oma süsteemides vastavalt andmed saanud isikute suhtes kohaldatavatele eeskirjadele.

8.           Europol teatab andmesubjektile põhjendamatu viivituseta ja igal juhul kolme kuu jooksul kirjalikult, et tema kohta käivad andmed on parandatud, kustutatud või blokeeritud.

9.           Kui andmete parandamisest, kustutamisest või blokeerimisest keeldutakse, teatab Europol sellest andmesubjektile kirjalikult ning selgitab talle võimalust esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

Artikkel 41

Isikuandmete kaitsega seotud vastutus

1.           Europol säilitab isikuandmeid sellisel viisil, mis võimaldab teha kindlaks nende päritolu vastavalt artiklile 23.

2.           Artikli 34 punktis d viidatud isikuandmete kvaliteedi eest vastutab isikuandmed Europolile edastanud liikmesriik, liidu asutuste, kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide edastatud ning avalikult kättesaadavatest allikatest saadud isikuandmete puhul aga Europol.

3.           Artikli 34 punktides a, b, c ja e nimetatud põhimõtete järgimise eest vastutab Europol.

4.           Edastamise õiguspärasuse eest vastutab:

(a) andmed edastanud liikmesriik, kui tegemist on liikmesriikide poolt Europolile edastatud isikuandmetega, ja

(b) Europol, kui tegemist on Europoli poolt liikmesriikidele, kolmandatele riikidele või rahvusvahelistele organisatsioonidele edastatud isikuandmetega.

5.           Europoli ja liidu asutuste vahelise andmeedastuse puhul vastutab edastamise õiguspärasuse eest Europol. Ilma et see piiraks eelmist lauset, vastutavad juhul, kui Europol edastab andmeid andmete saaja taotlusel, edastamise õiguspärasuse eest nii Europol kui ka andmete saaja. Peale selle vastutab Europol kõikide enda teostatavate andmetöötlustoimingute eest.

Artikkel 42

Eelkontroll

1.           Selliste isikuandmete töötlemise suhtes, mis kantakse uude loodavasse kataloogi, kohaldatakse eelkontrolli, kui:

(a) töödeldakse artikli 36 lõikes 2 osutatud andmete eriliike;

(b) vastasel juhul toob töötlemise laad, eelkõige uute tehnoloogiate, mehhanismide ja menetluste kasutamine endaga kaasa konkreetse ohu andmesubjekti põhiõigustele ja ‑vabadustele, eelkõige tema isikuandmete kaitsele.

2.           Eelkontrolli teostab Euroopa andmekaitseinspektor pärast teate saamist isikuandmete kaitse ametnikult, kes eelkontrolli vajalikkuses kahtlemise korral konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektoriga.

3.           Euroopa andmekaitseinspektor esitab oma arvamuse kahe kuu jooksul alates teate saamisest. Nimetatud tähtaja kulu võib peatada, kuni Euroopa andmekaitseinspektor on saanud taotletud täiendavat teavet. Kui küsimuse keerukus seda nõuab, võib Euroopa andmekaitseinspektor nimetatud tähtaega oma otsusega veel kahe kuu võrra pikendada. Vastavasisulise otsuse teeb ta Europolile teatavaks enne esimese kahekuulise tähtaja möödumist.

Kui arvamust ei ole kahekuulise tähtaja või võimaliku pikendatud tähtaja jooksul esitatud, loetakse arvamus positiivseks.

Kui Euroopa andmekaitseinspektor leiab, et kõnesolev töötlemine võib viia käesoleva määruse mõne sätte rikkumiseni, teeb ta vajaduse korral ettepanekud, et nimetatud rikkumist vältida. Kui Europol töötlustoimingut sellele vastavalt ei kohanda, võib Euroopa andmekaitseinspektor kasutada talle artikli 46 lõikega 3 antud volitusi.

4.           Euroopa andmekaitseinspektor peab registrit kõikide talle lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud töötlustoimingute kohta. Kõnealune register lõimitakse määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 27 lõikes 5 viidatud registrisse.

Artikkel 43

Logimine ja dokumenteerimine

1.           Isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks, siseseire võimaldamiseks ning nõuetekohase andmetervikluse ja -turbe tagamiseks dokumenteerib Europol isikuandmete kogumist, muutmist, neile juurdepääsu ning nende avalikustamist, ühendamist ja kustutamist. Kõnealused logid ja dokumendid kustutatakse kolme aasta pärast, välja arvatud juhul kui andmeid vajatakse käimasoleva kontrolli jaoks. Logide muutmine peab olema võimatu.

2.           Lõike 1 kohaselt koostatud logid ja dokumendid edastatakse taotluse korral isikuandmete kaitse kontrollimiseks Euroopa andmekaitseinspektorile. Euroopa andmekaitseinspektor kasutab seda teavet ainult isikuandmete kaitse kontrollimiseks ning nõuetekohase andmetöötluse, andmetervikluse ja -turbe tagamiseks.

Artikkel 44

Isikuandmete kaitse ametnik

1.           Haldusnõukogu nimetab ametisse isikuandmete kaitse ametniku, kes on ameti töötaja. Isikuandmete kaitse ametnik on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

2.           Isikuandmete kaitse ametnik valitakse tema isikuomaduste ja ametialaste võimete ning eelkõige tema isikuandmete kaitse alaste eriteadmiste alusel.

3.           Isikuandmete kaitse ametnikuks valimine ei tohi kaasa tuua huvide konflikti isikuandmete kaitse ametnikuna tegutsemise ning teiste ametlike tööülesannete vahel, eelkõige käesoleva määruse sätete kohaldamisel.

4.           Isikuandmete kaitse ametniku ametiaeg kestab kaks kuni viis aastat. Teda võib uuesti ametisse nimetada kokku kuni kümneks aastaks. Isikuandmete kaitse ametniku ametisse nimetanud liidu institutsioon või asutus võib ta ametikohalt vabastada üksnes Euroopa andmekaitseinspektori nõusolekul, kui ta ei vasta enam oma tööülesannete täitmiseks vajalikele tingimustele.

5.           Pärast ametisse nimetamist registreerib isikuandmete kaitse ametniku ametisse nimetanud institutsioon või asutus ta Euroopa andmekaitseinspektori juures.

6.           Töökohustuste täitmiseks ei tohi isikuandmete kaitse ametnikule anda mingeid juhendeid.

7.           Isikuandmete kaitse ametnikul on seoses isikuandmetega, mis ei hõlma Europoli töötajate isikuandmeid ega halduslikku laadi isikuandmeid, eelkõige järgmised ülesanded:

(a) tagada sõltumatult õiguspärasus ja käesoleva määruse sätete täitmine isikuandmete töötlemisel;

(b) tagada isikuandmete edastamise ja vastuvõtmise dokumenteerimine vastavalt käesolevale määrusele;

(c) tagada andmesubjekti taotluse korral tema teavitamine tema õigustest vastavalt käesolevale määrusele;

(d) teha koostööd Europoli töötajatega, kes vastutavad andmetöötluse korra ning sellealase koolituse ja nõustamise eest;

(e) teha koostööd Euroopa andmekaitseinspektoriga;

(f) koostada aastaaruanne ning edastada see haldusnõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile.

8.           Seoses Europoli töötajate isikuandmete ja halduslikku laadi isikuandmetega täidab isikuandmete kaitse ametnik ka määrusega (EÜ) nr 45/2001 ette nähtud ülesandeid.

9.           Oma ülesannete täitmisel on isikuandmete kaitse ametnikul juurdepääs kõigile Europoli töödeldavatele andmetele ja kõigile Europoli ruumidele.

10.         Kui isikuandmete kaitse ametnik leiab, et käesoleva määruse isikuandmete töötlemist käsitlevaid sätteid ei järgita, teavitab ta tegevdirektorit, paludes viimasel mittevastavus määratud aja jooksul kõrvaldada. Kui tegevdirektor ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, teavitab isikuandmete kaitse ametnik haldusnõukogu ning nad lepivad kokku kindla aja vastamiseks. Kui haldusnõukogu ei vii töötlemist ettenähtud aja jooksul vastavusse isikuandmete töötlemist käsitlevate sätetega, esitab isikuandmete kaitse ametnik juhtumi Euroopa andmekaitseinspektorile.

11.         Haldusnõukogu võtab vastu isikuandmete kaitse ametnikku käsitlevad rakenduseeskirjad. Kõnealused rakenduseeskirjad käsitlevad eelkõige isikuandmete kaitse ametniku ametisse valimist ja ametist vabastamist, tema ülesandeid, kohustusi ja pädevust ning tema sõltumatuse tagatisi. Europol tagab isikuandmete kaitse ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikud töötajad ja vahendid. Nimetatud töötajatel on juurdepääs Europolis töödeldavatele isikuandmetele ja Europoli ruumidele üksnes niivõrd, kui see on vajalik nende ülesannete täitmiseks.

Artikkel 45

Riikliku järelevalveasutuse teostatav järelevalve

1.           Iga liikmesriik määrab riikliku järelevalveasutuse, kelle ülesanne on kooskõlas siseriikliku õigusega sõltumatult jälgida asjaomase liikmesriigi poolt Europolile isikuandmete edastamise, nendest väljavõtete tegemise ja nendest teatamise lubatavust ning kontrollida, kas selline edastamine, väljavõtete tegemine või teatamine kahjustab andmesubjekti õigusi. Selleks on riiklikul järelevalveasutusel siseriikliku üksuse ja kontaktametnike ruumides juurdepääs isikuandmetele, mille liikmesriik on asjakohase riikliku korra kohaselt Europolile edastanud.

2.           Oma järelevalveülesannete täitmiseks on riiklikul järelevalveasutusel juurdepääs tema Europoli kontaktametnike töökohtadele ja dokumentidele.

3.           Riiklikud järelevalveasutused teostavad asjakohase riikliku korra kohaselt järelevalvet siseriiklike üksuste tegevuse ja kontaktametnike tegevuse üle, kui selline tegevus on seotud isikuandmete kaitsega. Samuti teavitavad nad Euroopa andmekaitseinspektorit kõikidest meetmetest, mida nad Europoli suhtes võtavad.

4.           Igal isikul on õigus taotleda riiklikult järelevalveasutuselt teda käsitlevate andmete mis tahes kujul Europolile edastamise või teatavaks tegemise ning asjaomase liikmesriigi poolt selliste andmetega tutvumise õiguspärasuse kontrollimist. Seda õigust kasutatakse selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus taotlus esitatakse.

Artikkel 46

Euroopa andmekaitseinspektori teostatav järelevalve

1.           Euroopa andmekaitseinspektori ülesanne on jälgida ja tagada, et kohaldataks käesoleva määruse ning teiste ühenduse õigusaktide sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis, samuti nõustada Europoli ja andmesubjekte kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes. Nimetatud eesmärgil täidab ta lõikes 2 ette nähtud ülesandeid ning kasutab talle lõikega 3 antud volitusi.

2.           Käesoleva määruse alusel Euroopa andmekaitseinspektor:

(a) kuulab ja uurib kaebusi ning teavitab andmesubjekti tulemustest mõistliku aja jooksul;

(b) teostab omaalgatuslikult või kaebuse alusel uurimisi ning teeb tulemuse andmesubjektile teatavaks mõistliku aja jooksul;

(c) jälgib ning tagab, et kohaldataks käesoleva määruse ja muude liidu õigusaktide sätteid, mis käsitlevad füüsiliste isikute kaitsmist isikuandmete töötlemisel Europolis;

(d) nõustab omaalgatuslikult või konsultatsiooni korras Europoli kõikides isikuandmete töötlemisega seotud küsimustes, eelkõige enne seda, kui viimane koostab oma sise-eeskirjad põhiõiguste ja -vabaduste kaitse kohta isikuandmete töötlemisel;

(e) määrab kindlaks ja avaldab artikli 36 lõikes 4 nimetatud erandid, tagatised, load ja tingimused ning põhjendab neid;

(f) peab registrit talle artikli 42 lõike 1 kohaselt teatavaks tehtud ning artikli 42 lõike 4 kohaselt registreeritud töötlemistoimingute kohta;

(g) teostab eelkontrolli töötluste kohta, millest talle on teatatud.

3.           Käesoleva määruse alusel võib Euroopa andmekaitseinspektor:

(a) nõustada andmesubjekte nende õiguste kasutamisel;

(b) edastada isikuandmete töötlemist käsitlevate sätete väidetava rikkumise korral asja arutamiseks Europolile ning vajaduse korral teha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ja andmesubjektide kaitse parandamiseks;

(c) anda käsu täita taotlusi, mis on seotud andmeid käsitlevate õiguste kasutamisega, kui sellised taotlused on artikleid 39 ja 40 rikkudes tagasi lükatud;

(d) Europoli hoiatada või teha talle märkus;

(e) anda käsu kõik andmed parandada, blokeerida, kustutada või hävitada, kui neid on kasutatud isikuandmete töötlemist reguleerivaid sätteid rikkudes, ning teavitada nimetatud meetmetest kolmandaid isikuid, kellele andmed on avaldatud;

(f) kehtestada ajutise või tähtajatu töötlemiskeelu;

(g) edastada asja arutamiseks Europolile ja vajaduse korral Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile;

(h) edastada asja aluslepingus sätestatud tingimustel arutamiseks Euroopa Liidu Kohtusse;

(i) sekkuda Euroopa Liidu Kohtusse antud asjade arutamisse.

4.           Euroopa andmekaitseinspektoril on õigus:

(a) saada Europolilt juurdepääs kõikidele tema uurimisteks vajalikele isikuandmetele ja kogu teabele;

(b) pääseda kõikidesse tööruumidesse, kus Europol tegutseb, kui on põhjust arvata, et seal teostatakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvaid toiminguid.

5.           Euroopa andmekaitseinspektor koostab Europoli üle teostatud järelevalvetegevuse kohta aastaaruande. Kõnealune aruanne moodustab osa määruse (EÜ) nr 45/2001 artiklis 48 viidatud Euroopa andmekaitseinspektori aastaaruandest.

6.           Euroopa andmekaitseinspektori liikmed ja töötajad on kohustatud hoidma ametisaladust vastavalt artiklile 69.

Artikkel 47

Euroopa andmekaitseinspektori ja riiklike isikuandmete kaitse asutuste koostöö

1.           Euroopa andmekaitseinspektor teeb tihedat koostööd riiklike järelevalveasutustega riikide kaasamist nõudvates konkreetsetes küsimustes, eelkõige juhul, kui Euroopa andmekaitseinspektor või riiklik järelevalveasutus leiab, et liikmesriikide tavad on üksteisest väga erinevad, või kui avastatakse potentsiaalselt ebaseaduslik teabeedastus Europoli teabevahetuskanalite kaudu või kui ühel või mitmel riiklikul järelevalveasutusel tekib küsimusi käesoleva määruse rakendamise või tõlgendamise kohta.

2.           Lõikes 1 nimetatud juhtudel vahetavad Euroopa andmekaitseinspektor ja riiklikud järelevalveasutused, tegutsedes igaüks oma pädevuse piires, vastavalt vajadusele asjakohast teavet, abistavad üksteist auditite ja kontrollide läbiviimisel, uurivad käesoleva määruse tõlgendamisel või kohaldamisel tekkivaid raskusi ning sõltumatu järelevalve ja andmesubjektide õiguste teostamisel esinevaid probleeme, koostavad kooskõlastatud ettepanekuid probleemide ühiseks lahendamiseks ja edendavad teadlikkust isikuandmete kaitse alastest õigustest.

3.           Riiklikud järelevalveasutused ja Euroopa andmekaitseinspektor korraldavad vajaduse korral koosolekuid. Euroopa andmekaitseinspektor kannab nende koosolekute kulud ja vastutab nende korraldamise eest. Esimesel koosolekul võetakse vastu kodukord. Vastavalt vajadusele töötatakse ühiselt välja edasised töömeetodid.

Artikkel 48

Halduslikku laadi isikuandmed ja töötajate isikuandmed

Kõikide Europoli töötajate isikuandmete ja Europoli valduses olevate halduslikku laadi isikuandmete suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 45/2001.

VIII peatükk

KAITSEVAHENDID JA VASTUTUS

Artikkel 49

Õigus esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile

1.           Igal andmesubjektil on õigus esitada kaebus Euroopa andmekaitseinspektorile, kui ta leiab, et teda käsitlevate isikuandmete töötlemine ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

2.           Kui kaebus on seotud artiklis 39 või 40 viidatud otsusega, konsulteerib Euroopa andmekaitseinspektor selle liikmesriigi järelevalveasutuste või pädeva kohtuasutusega, kust andmed pärinevad, või küsimusega otseselt seotud liikmesriigiga. Euroopa andmekaitseinspektor teeb oma otsuse, millega võidakse keelata igasuguse teabe edastamine, tihedas koostöös riikliku järelevalveasutuse või pädeva kohtuasutusega.

3.           Kui kaebus on seotud liikmesriigi poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor tihedas koostöös andmed esitanud liikmesriigi järelevalveasutusega, et vajalik kontroll on teostatud nõuetekohaselt.

4.           Kui kaebus on seotud liidu asutuste, kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt Europolile esitatud andmete töötlemisega, tagab Euroopa andmekaitseinspektor, et Europol on teostanud vajaliku kontrolli.

Artikkel 50

Õigus kasutada õiguskaitsevahendeid Euroopa andmekaitseinspektori vastu

Kaebused Euroopa andmekaitseinspektori otsuste kohta esitatakse Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 51

Üldsätted vastutuse ja hüvitise saamise õiguste kohta

1.           Europoli lepinguline vastutus on reguleeritud asjaomase lepingu suhtes kohaldatava õigusega.

2.           Otsuse tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse vastavalt Europoli sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.           Ilma et see piiraks artikli 52 kohaldamist, hüvitab Europol liikmesriikide õiguse ühiste üldpõhimõtete kohaselt mis tahes kahju, mida tema talitused ja töötajad on tekitanud oma kohuste täitmisel.

4.           Lõikes 3 viidatud kahju hüvitamisega seotud vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse.

5.           Europoli töötajate isiklik vastutus Europoli ees on reguleeritud nende suhtes kohaldatavate personalieeskirjade ja teenistustingimustega.

Artikkel 52

Vastutus isikuandmete väära töötlemise eest ja õigus saada hüvitist

1.           Isikutel, kellele on tekitatud kahju ebaseadusliku töötlemisega, on õigus saada kahjuhüvitist vastavalt aluslepingu artiklile 340 Europolilt või siseriikliku õiguse kohaselt liikmesriigilt, kus kahju põhjustanud sündmus aset leidis. Asjaomane isik esitab kaebuse Europoli vastu Euroopa Liidu Kohtule ning kaebuse liikmesriigi vastu kõnealuse liikmesriigi pädevale riiklikule kohtule.

2.           Europoli ja liikmesriigi võimalikud vaidlused seoses lõpliku vastutusega isikutele kooskõlas lõikega 1 makstud hüvitise eest suunatakse lahendamiseks haldusnõukogule, kes teeb otsuse oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega, ilma et see piiraks õigust seda otsust vaidlustada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 263.

IX peatükk

PARLAMENTAARNE KONTROLL

Artikkel 53

Parlamentaarne kontroll

1.           Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide taotluse korral osalevad haldusnõukogu esimees ja tegevdirektor parlamentide aruteludel, et käsitleda Europoliga seotud küsimusi, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust.

2.           Euroopa Parlament teostab koos liikmesriikide parlamentidega kontrolli Europoli tegevuse üle kooskõlas käesoleva määrusega.

3.           Lisaks käesolevas määruses sätestatud teavitamis- ja nõupidamiskohustuste täitmisele edastab Europol, võttes arvesse vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustust, Euroopa Parlamendile ja liikmesriikide parlamentidele nende teavitamiseks:

(a) ohuhinnangud, strateegilised analüüsid ja üldolukorra aruanded, mis on seotud Europoli eesmärkidega, samuti Europoli tellitud uuringute ja hindamiste tulemused;

(b) artikli 31 lõike 1 kohaselt vastu võetud töökorra.

Artikkel 54

Euroopa Parlamendi õigus tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud salastatud teabega

1.           Europoli tegevuse üle vastavalt artiklile 53 parlamentaarse kontrolli teostamiseks võib lubada Euroopa Parlamendil ja tema esindajatel taotluse korral tutvuda Europoli poolt või Europoli kaudu töödeldud Euroopa Liidu salastatud teabega ja tundliku, kuid salastamata teabega.

2.           Juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele ja tundlikule, kuid salastamata teabele on kooskõlas artiklis 69 viidatud aluspõhimõtete ja miinimumnõuetega. Vastavad üksikasjad on reguleeritud Europoli ja Euroopa Parlamendi vahel sõlmitud töökorraga.

X peatükk

TÖÖTAJAD

Artikkel 55

Üldsätted

1.           Europoli töötajate suhtes, välja arvatud nende töötajate suhtes, kellel on käesoleva määruse jõustumise kuupäeval kehtiv leping Europoli konventsiooni alusel loodud Europoliga, kohaldatakse personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi ning nende personalieeskirjade ja muude teenistujate teenistustingimuste jõustamiseks liidu institutsioonide kokkuleppel vastu võetud eeskirju.

2.           Europoli töötajaskond koosneb ajutistest ja/või lepingulistest töötajatest. Haldusnõukogu otsustab, millised ametikohtade loeteluga ette nähtud ajutised ametikohad võib täita üksnes töötajatega, kes on tööle võetud liikmesriikide pädevatest asutustest. Kõnealustele ametikohtadele tööle võetud töötajad on ajutised töötajad ning nendega saab sõlmida üksnes tähtajalisi lepinguid, mida saab uuendada ühe korra kindlaksmääratud ajavahemikuks.

Artikkel 56

Tegevdirektor

1.           Tegevdirektor võetakse tööle Europoli ajutise teenistujana vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a.

2.           Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust.

Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab Europoli haldusnõukogu esimees.

Enne haldusnõukogu valitud kandidaadi ametisse nimetamist võidakse tal paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

3.           Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle ajavahemiku lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hinnangut ning Europoli edasisi ülesandeid ja probleeme.

4.           Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 3 viidatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega ühel korral kuni viie aasta võrra.

5.           Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist pikendamist võidakse tegevdirektoril paluda esineda Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ees ja vastata selle liikmete küsimustele.

6.           Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale korraldatud valikumenetluses.

7.           Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.

8.           Tegevdirektori ja/või tegevdirektori asetäitja(te) ametisse nimetamise, ametiaja pikendamise ja ametist tagandamise otsused teeb haldusnõukogu oma hääleõiguslike liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega.

Artikkel 57

Tegevdirektori asetäitjad

1.           Tegevdirektorit abistavad neli tegevdirektori asetäitjat, sealhulgas asetäitja koolituse alal. Tegevdirektori asetäitja koolituse alal vastutab Europoli akadeemia ja selle tegevuse eest. Teiste asetäitjate ülesanded määrab kindlaks tegevdirektor.

2.           Tegevdirektori asetäitjate suhtes kohaldatakse artiklit 56. Enne nende ametisse nimetamist või ametist tagandamist peetakse nõu tegevdirektoriga.

Artikkel 58

Liikmesriikide lähetatud eksperdid ja muud töötajad

1.           Europol võib kasutada riikide lähetatud eksperte ja muid töötajaid, kelle tööandja ta ei ole.

2.           Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse eeskirjad liikmesriikide ekspertide Europoli lähetamise kohta.

XI peatükk

FINANTSSÄTTED

Artikkel 59

Eelarve

1.           Igaks eelarveaastaks, mis ühtib kalendriaastaga, koostatakse Europoli tulude ja kulude eelarvestus, mis esitatakse Europoli eelarves.

2.           Europoli eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

3.           Ilma et see piiraks muid sissetulekuallikaid, koosnevad Europoli tulud liidu toetusest, mis on kantud Euroopa Liidu üldeelarvesse.

4.           Europol võib saada liidu rahalisi vahendeid delegeerimiskokkulepete või sihtotstarbeliste ja erakorraliste toetuste vormis kooskõlas liidu poliitikat toetavate asjakohaste õigusaktide sätetega.

5.           Europoli kulud sisaldavad töötajate töötasu, haldus- ja infrastruktuurikulusid ning tegevuskulusid.

Artikkel 60

Eelarve koostamine

1.           Igal aastal koostab tegevdirektor Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti, mis sisaldab ametikohtade loetelu, ning edastab selle haldusnõukogule.

2.           Kõnealuse projekti põhjal koostab haldusnõukogu Europoli järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse projekti. Europoli tulude ja kulude eelarvestuse projekt saadetakse komisjonile iga aasta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Eelarvestuse lõpliku projekti, mis sisaldab ka ametikohtade loetelu kava, edastab haldusnõukogu komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule 31. märtsiks.

3.           Komisjon edastab eelarvestuse Euroopa Parlamendile ja nõukogule (eelarvepädevad institutsioonid) koos Euroopa Liidu üldeelarve projektiga.

4.           Eelarvestuse alusel kannab komisjon Euroopa Liidu üldeelarve esialgsesse projekti arvestuslikud summad, mida ta peab ametikohtade loetelu jaoks vajalikuks, ja üldeelarvest makstavate toetuste suuruse ning esitab need vastavalt aluslepingu artiklitele 313 ja 314 eelarvepädevatele institutsioonidele.

5.           Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad Europoli toetuseks ette nähtud assigneeringud.

6.           Eelarvepädevad institutsioonid võtavad vastu Europoli ametikohtade loetelu.

7.           Europoli eelarve võtab vastu haldusnõukogu. Europoli eelarve on lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral tehakse selles vajalikud kohandused.

8.           Kõikide projektide, eelkõige hoonetega seotud projektide suhtes, mis tõenäoliselt avaldavad eelarvele olulist mõju, kohaldatakse [raamfinantsmääruse] sätteid.

Artikkel 61

Eelarve täitmine

1.           Europoli eelarvet täidab tegevdirektor.

2.           Tegevdirektor edastab igal aastal eelarvepädevatele institutsioonidele kogu asjakohase teabe hindamismenetluse tulemuste kohta.

Artikkel 62

Raamatupidamisaruanded ja eelarve täitmisele heakskiidu andmine

1.           Europoli peaarvepidaja esitab eelarveaastale järgneva aasta 1. märtsiks komisjoni peaarvepidajale ja kontrollikojale esialgse raamatupidamisaruande.

2.           Europol saadab eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale järgmise eelarveaasta 31. märtsiks.

3.           Komisjoni peaarvepidaja edastab komisjoni raamatupidamisaruannetega konsolideeritud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kontrollikojale eelarveaastale järgneva aasta 31. märtsiks.

4.           Kui kontrollikoda on finantsmääruse artikli 148 kohaselt esitanud oma tähelepanekud Europoli esialgse raamatupidamisaruande kohta, koostab peaarvepidaja Europoli lõpliku raamatupidamisaruande. Tegevdirektor esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks.

5.           Haldusnõukogu esitab arvamuse Europoli lõpliku raamatupidamisaruande kohta.

6.           Tegevdirektor saadab lõpliku raamatupidamisaruande ja haldusnõukogu arvamuse eelarveaastale järgneva aasta 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, kontrollikojale ja liikmesriikide parlamentidele.

7.           Lõplik raamatupidamisaruanne avaldatakse.

8.           Tegevdirektor saadab kontrollikojale vastuse tema aastaaruandes tehtud tähelepanekute kohta [raamfinantsmääruses sätestatud kuupäevaks]. Tegevdirektor saadab selle vastuse ka haldusnõukogule.

9.           Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab tegevdirektor talle finantsmääruse artikli 165 lõike 3 kohaselt kogu teabe, mida on vaja kõnealust eelarveaastat käsitleva eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tõrgeteta sujumiseks.

10.         Kvalifitseeritud häälteenamusega otsuse teinud nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne 15. maid aastal n + 2 heakskiidu tegevdirektori tegevusele aasta n eelarve täitmisel.

Artikkel 63

Finantseeskirjad

1.           Haldusnõukogu võtab pärast komisjoniga konsulteerimist vastu Europoli suhtes kohaldatavad finantseeskirjad. Need ei tohi lahkneda [raamfinantsmäärusest], välja arvatud juhul, kui see on konkreetselt vajalik Europoli toimimiseks ja komisjon on eelnevalt andnud oma nõusoleku.

2.           Tulenevalt riiklike koolitusasutuste võrgustiku liikmete eripärast, kellel on ainsana vastav suunitlus ja tehniline pädevus pakkuda asjakohast koolitust, võib sellistele liikmetele anda vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012[41] artikli 190 lõike 1 punktile d toetusi ilma toetustaotluse esitamise kutseta.

XII peatükk

MUUD SÄTTED

Artikkel 64

Õiguslik seisund

1.           Europol on liidu asutus. Europol on juriidiline isik.

2.           Europolil on igas liikmesriigis kõige laialdasem teo- ja õigusvõime, mida selle riigi õigusnormid juriidilisele isikule võimaldavad. Eelkõige võib ta omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaline.

3.           Europoli asukoht on Madalmaades Haagis.

Artikkel 65

Privileegid ja immuniteedid

1.           Europoli ja selle töötajate suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli.

2.           Kontaktametnike ja nende pereliikmete privileegide ja immuniteetide suhtes kohaldatakse Madalmaade Kuningriigi ja teiste liikmesriikide vahelist kokkulepet. Kõnealuse kokkuleppega nähakse ette sellised privileegid ja immuniteedid, mis on vajalikud kontaktametnike ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks.

Artikkel 66

Keelesätted

1.           Europoli suhtes kohaldatakse määrust nr 1[42].

2.           Europoli tööks vajalikke tõlketeenuseid osutab Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus.

Artikkel 67

Läbipaistvus

1.           Europoli valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse määrust (EÜ) nr 1049/2001[43].

2.           Haldusnõukogu võtab tegevdirektori ettepanekul ja hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist vastu üksikasjalikud eeskirjad määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta Europoli dokumentide suhtes.

3.           Määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 alusel tehtud Europoli otsuste kohta võib aluslepingu artiklites 228 ja 263 sätestatud tingimuste kohaselt esitada kaebuse ombudsmanile ja Euroopa Liidu Kohtule.

Artikkel 68

Pettuste vastu võitlemine

1.           Selleks et lihtsustada võitlust pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999, ühineb Europol kuue kuu jooksul alates oma tegevuse algusest 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) sisejuurdluste kohta[44] ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud vormi.

2.           Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja alltöövõtjaid, kes on Europolilt saanud liidu vahendeid.

3.           OLAF võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määruses (EÜ) nr 1073/1999 (Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta) ning nõukogu 11. novembri 1996. aasta määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest)[45] kehtestatud sätetele ja menetlustele teostada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha kindlaks, kas seoses Europoli rahastatud toetuse või lepinguga on esinenud pettusi, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust.

4.           Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahelised koostöölepingud ning Europoli lepingud, toetuslepingud ja -otsused sätteid, milles sõnaselgelt volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit teostama vastavalt oma pädevusele selliseid auditeid ja uurimisi.

Artikkel 69

Salastatud teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad

Europol kehtestab oma eeskirjad vaikimis- ja konfidentsiaalsuskohustuse kohta, samuti Euroopa Liidu salastatud teabe ja tundliku, kuid salastamata teabe kaitsmise kohta, võttes arvesse otsuse 2011/292/EL üldpõhimõtteid ja miinimumnõudeid. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist, töötlemist ja säilitamist käsitlevaid sätteid.

Artikkel 70

Hindamine ja läbivaatamine

1.           Hiljemalt viie aasta möödudes [käesoleva määruse kohaldamise algusest] ja seejärel iga viie aasta järel tellib komisjon eelkõige Europoli ja tema töö mõju, tulemuslikkust ja tõhusust käsitleva hinnangu. Hinnangu eesmärk on kõigepealt välja selgitada vajadus muuta Europoli eesmärke ja selliste võimalike muudatuste finantsmõju.

2.           Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja haldusnõukogule.

3.           Iga teise hindamise käigus käsitleb komisjon ka Europoli tulemusi, võttes arvesse tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Kui komisjon leiab, et Europolile seatud eesmärkidest ja ülesannetest lähtuvalt ei ole Europoli tegevuse jätkamine enam põhjendatud, võib ta teha ettepaneku käesolevat määrust muuta või see kehtestuks tunnistada.

Artikkel 71

Haldusjuurdlused

Europoli tegevuse üle teostab kontrolli Euroopa Ombudsman vastavalt aluslepingu artiklile 228.

Artikkel 72

Peakorter

1.           Vajalikud korraldused, mis käsitlevad Europolile asukohaliikmesriigis antavaid ruume ja selle liikmesriigi pakutavaid vahendeid ning asukohaliikmesriigis tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, Europoli töötajate ja nende perekonnaliikmete suhtes kohaldatavaid erieeskirju, sätestatakse Europoli ja asukohaliikmesriigi vahelises peakorterilepingus, mis sõlmitakse pärast haldusnõukogu heakskiidu saamist hiljemalt [kahe aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest].

2.           Asukohaliikmesriik tagab Europolile parimad võimalikud tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse.

XIII peatükk

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 73

Üldine õigusjärglus

1.           Käesoleva määrusega asutatud Europol on nõukogu otsusega 2009/371/JSK asutatud Europoli ning nõukogu otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOLi üldine õigusjärglane kõikide nende sõlmitud lepingute, neil lasuvate kohustuste ja nende omandatud vara suhtes.

2.           Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2009/371/JSK asutatud Europol sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

3.           Käesolev määrus ei mõjuta selliste lepingute õigusjõudu, mille otsusega 2005/681/JSK asutatud CEPOL sõlmis enne käesoleva määruse jõustumiskuupäeva.

4.           Erandina lõikest 3 lõpetatakse otsuse 2005/681/JSK alusel sõlmitud peakorterileping alates käesoleva määruse kohaldamise algusest.

Artikkel 74

Üleminekukord seoses haldusnõukoguga

1.           Otsuse 2005/681/JSK artikli 10 alusel moodustatud CEPOLi juhatuse liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse jõustumiskuupäeval].

2.           Otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu liikmete ametiaeg lõpeb [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval].

3.           Määruse jõustumiskuupäeva ja kohaldamise alguskuupäeva vahelisel ajavahemikul otsuse 2009/371/JSK artikli 37 alusel moodustatud Europoli haldusnõukogu :

(a) täidab haldusnõukogu ülesandeid, millele on viidatud käesoleva määruse artiklis 14;

(b) valmistab vastuvõtmiseks ette konfidentsiaalsus- ja vaikimiskohustust ning ELi salastatud teabe kaitset käsitlevad eeskirjad, millele on viidatud käesoleva määruse artiklis 69;

(c) valmistab ette muud käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud õigusaktid ja

(d) vaatab läbi muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK, et võimaldada käesoleva määruse artikli 13 alusel moodustatud haldusnõukogul teha artikli 78 lõike 2 kohane otsus.

4.           Komisjon võtab pärast käesoleva määruse jõustumist viivitamata vajalikud meetmed, millega tagatakse, et vastavalt artiklile 13 moodustatud haldusnõukogu alustab oma tööd [määruse kohaldamise alguskuupäeval].

5.           Liikmesriigid teatavad kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumiskuupäevast komisjonile nende isikute nimed, kelle nad on määranud vastavalt artiklile 13 haldusnõukogu liikmeks ja asendusliikmeks.

6.           Käesoleva määruse artikli 13 alusel moodustatud haldusnõukogu esimene koosolek toimub [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeval]. Vajaduse korral teeb haldusnõukogu sellel koosolekul artikli 78 lõikes 2 viidatud otsuse.

Artikkel 75

Üleminekukord seoses tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitjatega

1.           Otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud direktorile määratakse tema ametiaja lõpuni käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud tegevdirektori ülesanded. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

2.           Kui tegevdirektor ei soovi või ei saa lõike 1 kohaselt tegutseda, määrab komisjon komisjoni ametniku, kes tegutseb tegevdirektori kohusetäitjana ja täidab tegevdirektorile määratud ülesandeid kuni 18 kuud, kuni artiklis 56 nimetatud isikud on ametisse nimetatud.

3.           Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse otsuse 2009/371/JSK artikli 38 alusel ametisse nimetatud tegevdirektori asetäitjate suhtes.

4.           Otsuse 2005/681/JSK artikli 11 lõike 1 alusel ametisse nimetatud CEPOLi direktor määratakse kuni tema ametiaja lõpuni Europoli tegevdirektori asetäitjaks koolituse alal. Tema muud lepingutingimused ei muutu. Kui tema ametiaeg lõpeb pärast [käesoleva määruse jõustumiskuupäeva], ent enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva], pikendatakse seda automaatselt kuni ühe aastani pärast käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva.

Artikkel 76

Üleminekusätted seoses eelarvega

1.           Käesoleva määruse jõustumisele järgnevaks kolmeks eelarveaastaks nähakse III peatükis kirjeldatud koolitustegevuseks tegevuskuludena ette vähemalt 8 miljonit eurot aastas.

2.           Otsuse 2009/371/JSK artikli 42 alusel heaks kiidetud eelarvete täitmisele heakskiidu andmise menetlus toimub kooskõlas otsuse 2009/371/JSK artiklis 43 kehtestatud eeskirjade ja Europoli finantseeskirjadega.

XIV peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 77

Asendamine

Käesoleva määrusega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK.

Viiteid asendatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele.

Artikkel 78

Kehtetuks tunnistamine

1.           Kõik õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsuseid 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK, tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

2.           Kõik muud kui õiguslikud meetmed, millega rakendatakse otsust 2009/371/JSK (millega asutatakse Euroopa Politseiamet (Europol)) ja otsust 2005/681/JSK (millega luuakse Euroopa politseikolledž (CEPOL)), jäävad pärast [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva] jõusse, kui Europoli haldusnõukogu ei otsusta käesoleva määruse rakendamisel teisiti.

Artikkel 79

Jõustumine ja kohaldamine

1.           Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.           Seda kohaldatakse alates [kohaldamise alguskuupäevast].

Artikleid 73, 74 ja 75 kohaldatakse aga alates [käesoleva määruse jõustumiskuupäevast].

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

1. LISA

Muude õigusrikkumiste nimekiri, mille puhul Europol toetab ja tugevdab liikmesriikide meetmeid ning nende vastastikust koostööd vastavalt käesoleva määruse artikli 3 lõikele 1

- terrorism,

- organiseeritud kuritegevus,

- ebaseaduslik uimastikaubandus,

- rahapesu,

- tuumamaterjali ja radioaktiivsete ainetega seotud kuriteod,

- immigrantide ebaseaduslik üle piiri toimetamine,

- inimkaubandus,

- mootorsõidukitega seotud kuriteod,

- tahtlik tapmine, raskete kehavigastuste tekitamine,

- ebaseaduslik kauplemine inimorganite ja -kudedega,

- inimrööv, ebaseaduslik vabadusevõtmine ja pantvangi võtmine,

- rassism ja ksenofoobia,

- rööv,

- ebaseaduslik kauplemine kultuuriväärtustega, sealhulgas antiikesemete ja kunstiteostega,

- kelmus ja pettus, kaasa arvatud liidu finantshuve mõjutav pettus,

- väljapressimine ja raha väljapressimine,

- toodete võltsimine ja piraatkoopiate valmistamine,

- haldusdokumentide võltsimine ja nendega kauplemine,

- raha või maksevahendite võltsimine,

- arvutikuriteod,

- korruptsioon,

- ebaseaduslik relvade, laskemoona ja lõhkeainetega kauplemine,

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud loomaliikidega,

- ebaseaduslik kauplemine ohustatud taimeliikide ja -sortidega,

- keskkonnakuriteod, sealhulgas laevade põhjustatud reostus,

- ebaseaduslik kauplemine hormoonpreparaatide ja muude kasvukiirendajatega,

- naiste ja laste seksuaalne kuritarvitamine ja seksuaalne ärakasutamine.

2. LISA

Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda artikli 24 lõike 1 punktis a viidatud võrdlemise eesmärgil

1. Võrdlemiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud:

a) isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

b) isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või on piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevusse kuuluvaid kuritegusid.

2. Lõikes 1 osutatud isikutega seotud andmed võivad sisaldada üksnes järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a) perekonnanimi, neiupõlvenimi ja eesnimed ning varjunimed ja oletatavad nimed;

b) sünniaeg ja -koht;

c) kodakondsus;

d) sugu;

e) asjaomase isiku elukoht, elukutse ja asukoht;

f) sotsiaalkindlustuse numbrid, juhiload, isikut tõendavad dokumendid ja passiandmed ning

g) vajaduse korral muud tunnused, mis võivad olla abiks isiku tuvastamisel, sealhulgas kõik konkreetsed ja objektiivsed füüsilised tunnused, mis on muutumatud, näiteks sõrmejäljed ja DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeerivast osast).

3. Lisaks lõikes 2 nimetatud andmetele võib koguda ja töödelda lõikes 1 osutatud isikute järgmisi isikuandmete kategooriaid:

a) kuriteod, arvatavad kuriteod ning millal, kus ja kuidas nende (arvatav) toimepanemine toimus;

b) vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada nende kuritegude toimepanemiseks, sealhulgas teave juriidiliste isikute kohta;

c) juhtumit uurivad asutused ja nende kasutatavate toimikute viited;

d) kahtlustus isiku kuulumise kohta kuritegelikku organisatsiooni;

e) süüdimõistmised, kui need on seotud Europoli pädevusse kuuluvate kuritegudega;

f) andmed sisestanud pool.

Selliseid andmeid võib Europolile esitada ka siis, kui need ei sisalda veel ühtegi viidet isikutele.

4. Europoli või siseriikliku üksuse valduses olevat lisateavet lõikes 1 osutatud isikute kohta võib edastada mis tahes teisele siseriiklikule üksusele või Europolile, kui nad seda taotlevad. Siseriiklikud üksused järgivad seejuures oma riigi õigust.

5. Kui asjaomase isiku vastane menetlus on lõplikult lõpetatud või kui isik mõistetakse lõplikult õigeks, siis kustutatakse selle juhtumiga seotud andmed, mille kohta üks nimetatud otsustest on vastu võetud.

Isikuandmete kategooriad ja andmesubjektide kategooriad, kelle andmeid võib koguda ja töödelda strateegilise ning muud üldist laadi analüüsi ja operatiivanalüüsi teostamiseks (nagu on viidatud artikli 24 lõike 1 punktides b ja c)

1.           Strateegilise või muud üldist laadi analüüsi ja operatiivanalüüsi teostamiseks kogutavad ja töödeldavad isikuandmed on seotud:

(a) isikutega, keda vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele kahtlustatakse Europoli pädevusse kuuluva kuriteo toimepanemises või selles osalemises või kes on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud;

(b) isikutega, kelle kohta on asjaomase liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime Europoli pädevuse kuuluvaid kuritegusid;

(c) isikud, keda võidakse kutsuda uurimise käigus andma tunnistusi seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega;

(d) isikud, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos;

(e) isikud, kes on asjaomase isikuga ühenduses või tema kaaslased ning

(f) isikud, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet.

2.           Lõike 1 punktides a ja b osutatud isikute kategooriate puhul võib töödelda järgmisi isikuandmete kategooriaid, sealhulgas seonduvaid haldusandmeid:

(a) isikuandmed:

i)       praegused ja endised perekonnanimed;

ii)      praegused ja endised eesnimed;

iii)     neiupõlvenimi;

iv)     isa nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

v)      ema nimi (kui see on vajalik isiku tuvastamiseks);

vi)     sugu;

vii)    sünnikuupäev;

viii)   sünnikoht;

ix)     kodakondsus;

x)      perekonnaseis;

xi)     varjunimi;

xii)    hüüdnimi;

xiii)   väljamõeldud või vale nimi;

xiv)   praegune ja endine elukoht ja/või asukoht,

(b) füüsilised tunnused:

i)       füüsilised tunnused;

ii)      eritunnused (sünnimärgid, armid, tätoveeringud jne),

(c) isiku tuvastamise vahendid:

i)       isikut tõendavad dokumendid / juhiluba;

ii)      riikliku ID-kaardi/passi number;

iii)     riiklik isikukood / sotsiaalkindlustuse number, olemasolu korral;

iv)     visuaalsed kujutised ja muu teave välimuse kohta;

v)      ekspertiisi abil isiku tuvastamiseks kasutatav teave, nagu sõrmejäljed, DNA-profiil (mis on saadud DNA mittekodeeritavast osast), hääleprofiil, veregrupp, teave hammaste kohta,

(d) amet ja oskused:

i)       praegune töökoht ja amet;

ii)      endine töökoht ja amet;

iii)     haridus (kool/ülikool/kutseharidus);

iv)     kvalifikatsioonid;

v)      oskused ja muud teadmiste valdkonnad (keel/muu),

(e) majanduslik ja finantsteave:

i)       finantsandmed (pangakontod ja -koodid, krediitkaardid jne);

ii)      sularahavahendid;

iii)     aktsiad / muud varad;

iv)     andmed kinnisvara kohta;

v)      seosed ettevõtetega;

vi)     panga- ja krediidikontaktid;

vii)    maksuandmed;

viii)   muu teave, millest selgub isiku finantsasjade korraldus,

(f) käitumisalane teave:

i)       elustiil (näiteks elamine üle oma võimete) ja tavapärane käitumine;

ii)      liikumine;

iii)     sageli külastatavad kohad;

iv)     relvad ja muud ohtlikud vahendid;

v)      ohtlikkuse aste;

vi)     konkreetsed ohud, nagu põgenemise tõenäolisus, topeltagentide kasutamine, sidemed õiguskaitsetöötajatega;

vii)    kriminaalsed käitumisjooned ja profiilid;

viii)   narkootikumide kuritarvitamine,

(g) isikuga ühenduses olevad isikud või tema kaaslased, sealhulgas sellise ühenduse liik ja laad;

(h) kasutatavad sidevahendid, näiteks telefon (laua-/mobiiltelefon), faks, piipar, e-post, postiaadress, internetiühendus(ed);

(i) kasutatavad transpordivahendid, nagu sõidukid, laevad, õhusõidukid, sealhulgas teave selliste transpordivahendite tuvastamiseks (registreerimisnumbrid);

(j) teave kuritegeliku tegevuse kohta:

i)       varasemad süüdimõistvad kohtuotsused;

ii)      kuritegelikus tegevuses osalemise kahtlus;

iii)     toimimisviisid;

iv)     vahendid, mida kasutati või võidakse kasutada kuriteo ettevalmistamiseks ja/või toimepanemiseks;

v)      kuritegeliku grupi/organisatsiooni liikmelisus ja positsioon asjaomases grupis/organisatsioonis;

vi)     roll kuritegelikus organisatsioonis;

vii)    kuritegeliku tegevuse geograafiline ulatus;

viii)   uurimise käigus kogutud materjal, näiteks videomaterjal ja fotod,

(k) viited muudele andmebaasidele, kus isiku kohta teavet säilitatakse:

i)       Europol;

ii)      politsei- ja tolliasutused;

iii)     muud õiguskaitseasutused;

iv)     rahvusvahelised organisatsioonid;

v)      avalik-õiguslikud asutused;

vi)     eraõiguslikud asutused,

(l) teave juriidiliste isikute kohta, kes on seotud punktides e ja j osutatud teabega:

i)       juriidilise isiku nimetus;

ii)      asukoht;

iii)     asutamise kuupäev ja koht;

iv)     administratiivne registreerimisnumber;

v)      õiguslik vorm;

vi)     kapital;

vii)    tegevusvaldkond;

viii)   riiklikud ja rahvusvahelised tütarettevõtjad;

ix)     juhid;

x)      seosed pankadega.

3.           Punkti 1 alapunktis e osutatud isikud, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, on isikud, kelle puhul on piisav alus eeldada, et nende käest võib saada käesoleva lisa punkti 1 alapunktides a ja b nimetatud isikutega seotud ja analüüsimiseks asjakohast teavet, tingimusel et nad ei kuulu ühte punkti 1 alapunktides a, b, c, d ja f nimetatud isikukategooriasse. Isikuga ühenduses olevad isikud on need isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega juhuslikult kokku. Tema kaaslased on isikud, kes puutuvad punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega korrapäraselt kokku.

Isikute puhul, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, võib lõike 2 kohaseid andmeid vajaduse korral säilitada, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute asjaomase rolli analüüsimiseks.

Sellega seoses tuleks võtta arvesse järgmist:

(a) nii kiiresti kui võimalik tuleb täpsustada nende isikute suhe punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega;

(b) kui eeldus, et on olemas suhe kõnealuste isikute ning punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikute vahel, osutub alusetuks, kustutatakse andmed viivitamata;

(c) kui selliseid isikuid kahtlustatakse sellise kuriteo toimepanemises, mis kuulub Europoli pädevusse, või need isikud on sellise kuriteo eest süüdi mõistetud või kui on faktilisi tõendeid või piisav alus uskuda, et nad panevad toime selliseid kuritegusid, siis võib säilitada kõiki punktis 2 osutatud andmeid;

(d) säilitada ei tohi andmeid isikute kohta, kellega asjaomane isik on ühenduses või kes on tema kaaslased, samuti isikute kohta, kellega tema kaaslane on ühenduses või kes on tema kaaslase kaaslased, välja arvatud andmed punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikutega ühenduses oleku või nende kaaslaseks oleku liigi ja laadi kohta;

(e) kui eelmistes punktides osutatud täpsustusi ei ole võimalik saada, võetakse seda arvesse, kui otsustatakse andmete vajalikkuse ja edaspidiseks analüüsimiseks säilitamise ulatuse üle.

4.           Punkti 1 alapunktis d osutatud isikute kohta, kes on olnud kannatanud ühes uuritavatest kuritegudest või kelle puhul teatavad asjaolud annavad alust arvata, et nad on võinud olla kannatanud sellises kuriteos, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taande i kuni punkti 2 alapunkti c taande iii kohaseid andmeid ning samuti järgmistesse kategooriatesse kuuluvaid andmeid:

(a) kannatanud isiku tuvastamise andmed;

(b) kannatanuks langemise põhjus;

(c) kahju (füüsiline/rahaline/psühholoogiline/muu);

(d) kas tuleb tagada anonüümsus;

(e) kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

(f) kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud punki 1 alapunktis d osutatud isikud või mis on nende kaudu saadud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kui on vaja tuvastada punkti 1 alapunktides a ja b osutatud isikuid.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui kannatanute või potentsiaalsete kannatanute rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

5.           Punkti 1 alapunktis c osutatud isikute kohta, keda võidakse kutsuda uurimise käigus tunnistusi andma seoses uuritavate kuritegude või järgnevate kriminaalmenetlustega, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taandes i kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a) kuritegu käsitlev teave, mille on esitanud kõnealused isikud, sealhulgas teave nende suhte kohta teiste isikutega, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili;

(b) kas tuleb tagada anonüümsus;

(c) kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

(d) uus identiteet;

(e) kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel.

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui tunnistajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

6.           Punkti 1 alapunktis f osutatud isikute kohta, kes võivad anda uuritavate kuritegude kohta teavet, võib säilitada käesoleva lisa punkti 2 alapunkti a taandes i kuni punkti 2 alapunkti c taandeni iii osutatud andmeid ning samuti andmekategooriaid, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(a) kodeeritud isikuandmed;

(b) antud teabe liik;

(c) kas tuleb tagada anonüümsus;

(d) kas tuleb tagada kaitse ja kelle poolt;

(e) uus identiteet;

(f) kas on olemas võimalus osaleda kohtulikul arutamisel;

(g) negatiivsed kogemused;

(h) tasu (rahaline/soodustused).

Vajaduse korral võib säilitada muid lõikes 2 osutatud andmeid, kui on alust arvata, et neid vajatakse selliste isikute kui teavitajate rolli analüüsimiseks.

Andmed, mida ei vajata edasiseks analüüsimiseks, kustutatakse.

7.           Kui analüüsimise käigus mis tahes ajahetkel selgub tõsiste ja kinnitavate tõendite põhjal, et isik, kelle andmed on lisatud analüüsimiseks koostatud tööfaili, tuleks liigitada mõnda teise käesolevas lisas määratletud isikukategooriasse kui see, kuhu ta oli algselt liigitatud, võib Europol töödelda üksnes neid isikuandmeid, mida on uue kategooria puhul lubatud töödelda, ning kõik muud andmed tuleb kustutada.

Kui selliste tõendite põhjal selgub, et isik tuleks liigitada kahte või enamasse käesolevas lisas määratletud kategooriasse, võib Europol töödelda kõiki andmeid, mida on selliste kategooriate puhul lubatud töödelda.

ÕIGUSAKTILE LISATAV FINANTSSELGITUS

1.           ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1.        Ettepaneku/algatuse nimetus

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu õiguskaitsekoostöö ja -koolituse ametit (Europol) ning millega tunnistatakse kehtetuks otsused 2009/371/JSK ja 2005/681/JSK

1.2.        Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)[46] struktuurile

Poliitikavaldkond: siseasjad

Tegevus: 18.02. Sisejulgeolek

1.3.        Ettepaneku/algatuse liik

þ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet

¨ Ettepanek/algatus käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[47]

¨ Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva meetme pikendamist

¨ Ettepanek/algatus käsitleb ümbersuunatud meedet

1.4.        Eesmärgid

1.4.1.     Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse

Euroopa Politseiamet (Europol) alustas tegevust valitsustevahelise organina, mida reguleeriti 1999. aastal jõustunud liikmesriikidevahelise konventsiooniga. Alates 1. jaanuarist 2010 muudeti Europol nõukogu otsusega 2009/371/JSK ELi detsentraliseeritud asutuseks eesmärgiga toetada ja tugevdada liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutuste meetmeid raske ja organiseeritud kuritegevuse ning terrorismi vastu. Nõukogu otsuses määratleti üksikasjalikult ka Europoli eesmärgid ja ülesanded.

Lissaboni lepinguga kaotati Euroopa Liidu sammastel põhinev struktuur ning viidi politseikoostöö valdkond kooskõlla acquis communautaire’iga. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 88 on sätestatud, et Europoli reguleeritakse kaasotsustamismenetluse teel vastu võetava määrusega. Selles nõutakse menetluste ja mehhanismide loomist Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kontrolliks Europoli tegevuse üle. Peale selle kutsutakse Stockholmi programmis,[48] millega kehtestatakse ELi mitmeaastane õigus- ja julgeolekustrateegia, Europoli üles edasi arenema, et temast saaks „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 87 lõike 2 punktiga b nähakse ette meetmed seoses personali koolitamise ning personali vahetamise alase koostööga. Stockholmi programmis on märgitud, et Euroopa õigus- ja õiguskaitsekultuuri tugevdamiseks on oluline tõhustada koolitust liiduga seonduvates valdkondades ning et eesmärgiks peaksid olema süstemaatilised Euroopa koolituskavad. Selle põhjal teeb komisjon koos käesoleva ettepanekuga ka ettepaneku Euroopa õiguskaitsealase koolituskava kohta, mis tugineb praegu CEPOLi teostataval tegevusel. Kõnealuse ettepanekuga ühendatakse kaks ametit ja tehakse koolituskava rakendamine uue (ühendatud) ameti ülesandeks.

1.4.2.     Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tegevuspõhise eelarvestamise süsteemi kohane tegevusala 18 05: turvalisus ja vabaduste kaitse

ERIEESMÄRK nr 3

Tõhustada liikmesriikide vahelist õiguskaitsealast koostööd, eelkõige õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamise teel, võimaldades juurdepääsu asjakohastele andmetele ja tagades samas isikuandmete kaitse põhimõtete järgimise, ning tugevdades Europoli ja CEPOLi rolli liikmesriikide partnerina raskete kuritegude vastu võitlemisel ja politseiametnike koolitamisel

Peamine poliitikatulemus 2013. aastal – Europoli ja CEPOLi liitmist käsitlev määrus

Europoli määrus:

Erieesmärk nr 1:

toimida õiguskaitseoperatsioonide ja õiguskaitsealase oskusteabe peamise tugikeskusena

Erieesmärk nr 2:       

toimida ELi kuritegevust käsitleva teabe keskusena

Erieesmärk nr 3:

kooskõlastada ELi õiguskaitseametnike koolituspoliitika rakendamist ning pakkuda asjakohast ELi tasandi koolitust ja teabevahetust

Erieesmärk nr 4:

tugevdada ELi suutlikkust võidelda küberkuritegevuse vastu ning vältida ELi kodanikele, ettevõtjatele ja ELi majandusele tekitatavat kahju

Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile

Tegevusala 18 05: turvalisus ja vabaduste kaitse

1.4.3.     Oodatavad tulemused ja mõju

Täpsustage, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale.

Europoli roll on toetada siseriiklike õiguskaitseteenistusi nende vastastikuses koostöös raskete kuritegude ja terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel. Ettepanekuga, st Europoli käsitleva määrusega nähakse ette Europoli uus õigusraamistik. Uue õigusliku aluse kehtestamisega suurendatakse ELi julgeolekut, parandades Europoli tõhusust ja tulemuslikkust raskete piiriüleste kuritegude ja terrorismi ennetamisel ja nende vastu võitlemisel, aga ka andes Europolile uusi ülesandeid seoses õiguskaitsealase koolitusega ELi tasandil ning seoses ELi õiguskaitsekeskuste pakkumisega sellistes konkreetsetes kuritegevuse valdkondades nagu küberkuritegevus.

Ettepaneku eesmärk on parandada Europoli ülevaadet jälitusteabest, et ta suudaks osutada liikmesriikidele paremat teenust ja ELi poliitikakujundajaid põhjalikumalt teavitada. Sellega viiakse Europol ja tema tegevus ulatuslikumalt kooskõlla Lissaboni lepingu ja Stockholmi programmi nõuetega. Ettepanekuga tugevdatakse veelgi Europoli vastutust ja tõhustatakse isikuandmete kaitse süsteemi. Europolil võimaldatakse pakkuda liikmesriikidele kõiki vajalikke ja ajakohaseid teenuseid ja tooteid, et hõlbustada ELi kodanikke mõjutava raske kuritegevuse vastu võitlemist ja liikmesriike selles toetada. Suurem teabevoog liikmesriikidest, sealhulgas seoses küberkuritegevusega, ning tõhustatud andmetöötluse kord, mida tasakaalustab usaldusväärne isikuandmete kaitse süsteem ja suurem koolitusalane suutlikkus, tugevdavad veelgi Europoli rolli liikmesriikide toetamisel.

Kõik liikmesriigid (Europoli siseriiklikud üksused) võivad esitada Europolile eraõiguslikelt isikutelt saadud teavet, mis vähendab viivituste ja andmete edastama jätmise ohtu. Andmevahetus kolmandate riikidega muutub sujuvamaks, avaldades positiivset mõju koostööle ja sisejulgeolekule nii ELis kui ka kolmandates riikides. See omakorda teeb võimalikuks ulatuslikumalt kooskõlastatud üleilmse kuritegevusele reageerimise.

Ettepanekuga määratakse Europolile uus ülesanne, mis hõlmab ja mõnevõrra laiendab praegu CEPOLi täidetavaid õiguskaitseametnike koolitamisega seotud ülesandeid. Operatiiv- ja koolitusülesannete integreerimine ja ratsionaliseerimine ühes asutuses toob ootuste kohaselt kaasa vastastikku tugevdava mõju. Tugifunktsioonide dubleerimise kaotamise teel kokkuhoitud vahendeid saab kasutada koolitusfunktsiooniks, täpsemalt Euroopa õiguskaitsealase koolituskava rakendamiseks. Selle kaudu saavutatud koolituse kõrgem tase parandab politseitöö standardeid üle terve ELi, suurendab õiguskaitseasutustevahelist usaldust, aitab saavutada ühist õiguskaitsekultuuri ning muudab seeläbi tõhusamaks ELi reaktsiooni ühistele julgeolekuprobleemidele.

Peale selle tugevdatakse ettepanekuga Europoli vastutust ning viiakse Europoli juhtimine kooskõlla teiste Euroopa reguleerivate asutuste juhtimisega.

Ettepanekuga määratakse Europolile veel üks uus ülesanne, nimelt toimida 2013. aasta alguses loodud küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskusena (EC3). EC3 suurendab märgatavalt ELi suutlikkust võidelda üha kasvava küberkuritegevuse ohu vastu eesmärgiga toetada ja täiendada liikmesriikide jõupingutusi. Liikmesriikidel on suur kasu tipptehnoloogiat omavast ning kõrgelt kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud töötajaskonnaga keskusest, mis pakub väga mitmekesiseid teenuseid ja tooteid. Peale selle on tulevikku suunatud, suundumusi prognoosival, ohte analüüsival ja küberkuritegevuse vastu võitlemiseks strateegilisi juhiseid andval keskusel liikmesriikide jaoks oluline lisaväärtus. See suurendab ka ELi asutuste suutlikkust tulla toime küberkuritegevusest tingitud probleemidega.

1.4.4.     Tulemus- ja mõjunäitajad

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

– Kasutajate rahulolu operatiivtoetusega operatsioonidele või uurimistele;

– liikmesriikide saadetud kõikide SIENA teadete protsentuaalne osa, mida Europoliga jagatakse;

– iga liikmesriigi saadetud teabe mahu ja kvaliteedi protsentuaalne osa kogu liikmesriikide saadetud teabe mahust ja kvaliteedist;

– Europoli toetatud uurimiste arv;

– esitatud ristkontrolli aruannete arv;

– esitatud operatiivanalüüsi aruannete arv;

– ühiste uurimiste arv, täpsemalt Europoli toetatud ühiste uurimisrühmade arv;

– Europoli poolt välispartneritele saadetud SIENA taotluste ja teabepäringute arv;

– välispartnerite poolt Europolile saadetud SIENA taotluste ja teabepäringute arv;

– algatatud SIENA juhtumite arv;

– kahtlusaluste arv, kes on liikmesriikides tuvastatud, vahistatud ja kellele on esitatud süüdistus;

– tehnilistes ja/või kohtuekspertiisialastes küsimustes toetuse pakkumise arv (sealhulgas kohapeal);

– koolitatud töötajate arv;

– strateegiliste toodete kvaliteet (üksikasjalikkus, ulatus, analüütilised meetodid).

Seoses koolitusega:

– vajaduste analüüside arv;

– kvaliteedi tagamisega seotud toodete arv;

– ühiste õppekavade arv;

– koolitusmoodulite (ja e-koolituse moodulite) arv;

– pakutud kursuste arv;

– korraldatud vahetuste arv;

– kasutajate rahulolu.

EC3 tegevuse mõju hindamiseks võib kasutada ka järgmisi näitajaid:

– EC3 panuse ulatus küberkuritegevuse võrgustike likvideerimisse EC3 koordineeritud ja/või toetatud edukate piiriüleste operatsioonide kaudu (kahtlusaluste arvu põhjal, kes on tuvastatud, vahistatud ja kellele on esitatud süüdistus, ning kindlaks tehtud ohvrite arvu põhjal);

– EC3 ohu- ja riskihinnangute/suundumuste prognooside strateegiline ja/või operatiivmõju ELi ja liikmesriikide tasandil;

– küberkuritegevusealast koolitust saanud töötajate arvu suurenemine (õiguskaitseametnikud või teised);

– mil määral kasutatakse EC3 operatsioonides ja/või liikmesriikides EC3 käivitatud, kooskõlastatud ja välja töötatud uusi tehnoloogilisi vahendeid;

– mil määral on avaliku ja erasektori partnerlusega seotud algatused hõlbustanud EC3 tööd;

– liikmesriikide üldine rahulolu tase kõikide EC3 toodete ja teenustega.

1.5.        Ettepaneku/algatuse põhjendus

1.5.1.     Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused

Europoli reform toetab Stockholmi programmiga ette nähtud laiemat protsessi, et saavutada kodanikke teeniv ja kaitsev avatud ja turvaline Euroopa. Muude selle eesmärgi täitmiseks kavandatud vahendite kõrval seatakse Stockholmi programmis Europolile ülesanne, et temast saaks „liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse keskus ning teenuseosutaja ja keskkond õiguskaitseteenistustele”. Seega on institutsioonid üksmeelel nii seoses Europoli rolliga liikmesriikide õiguskaitseasutuste toetamisel kui ka tema üldise tulevase arenguga.

Lissaboni lepingu ja reguleerivaid asutusi käsitleva ühisavalduse kohaselt peavad Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid samal ajal teostama korrapärast kontrolli Europoli tegevuse üle ning selle juhtimine tuleb viia kooskõlla kõikide ELi reguleerivate asutuste puhul kehtivate normidega.

Peale selle tuleb seoses isikuandmete kaitsega Europoli isikuandmete kaitse süsteemi käsitlevad normid veelgi paremini kooskõlastada muudes isikuandmete kaitse alastes õigusaktides sisalduvate normidega ning tugevdada tuleb üksikisikute õigust tutvuda neid käsitlevate isikuandmetega, nähes ette alternatiivse menetluse isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks.

Käesoleva ettepanekuga kaasnev õiguskaitsealase koolituse kõrgem tase parandab politseitöö standardeid üle terve ELi, aitab suurendada õiguskaitseasutustevahelist usaldust ja saavutada ühist õiguskaitsekultuuri ning muudab seeläbi tõhusamaks ELi reaktsiooni ühistele julgeolekuprobleemidele.

Kuigi küberkuritegevus on tõusuteel ja muutub üha keerulisemaks, ei olnud ELil enne EC3 loomist küberkuritegevuse vastu võitlemiseks piisavat suutlikkust, sest see on äärmiselt keeruline ja väga kiiresti arenev valdkond, mille eripärade ja toimimise mõistmine nõuab kõrgetasemelisi tehnilisi eriteadmisi, samuti ei ole seda käsitlevad teabevood piisavad. Liikmesriigid peavad omavahel vahetama riikide ja ELi tasandil saadud kõrgetasemelist oskusteavet, et EL saaks tõhusamalt reageerida küberkuritegevusele kui oma laadilt piiriülesele ja seega koostööd vajavale nähtusele.

1.5.2.     Euroopa Liidu meetme lisaväärtus

Õiguskaitsealane koostöö ELis ei saa toimida ilma tõhusa kuritegevust käsitleva teabe- ja jälitusteabe vahetuseta riiklike õiguskaitseasutuste ning muude asjaomaste üksuste vahel ELis ja mujal. Asja- ja ajakohaste kuritegevust käsitlevate andmete kättesaadavus, jagamine ja analüüs on kurtitegevuse vastu võitlemisel määrava tähtsusega. Europolil on head eeldused toetada koostööd selles valdkonnas ja tagada kooskõlastamine ELi tasandil.

Riiklikud politseijõud üksi ei suuda edukalt piiriüleseid kuritegusid tõhusalt ennetada ja nende vastu võidelda. Selleks on vaja kooskõlastatud ja koostööl põhinevat lähenemisviisi, milles osaleksid avaliku ja erasektori sidusrühmad üle terve ELi. Europol on ainus ELi asutus, mis liikmesriikide õiguskaitseasutusi selles tegevuses toetab. Europol pakub neile ainulaadseid operatiivteenuseid raskete piiriüleste kuritegude vastu võitlemiseks (muu hulgas kriminaalanalüüse, kohtuekspertiisialast ja operatiivtoetust piiriülestele uurimistele). Praegune õiguslik ülesehitus ei võimalda aga Europolil täiesti tõhusalt toimida ning pakkuda liikmesriikidele vajalikke, terviklikke ja ajakohaseid vahendeid. Sellist õiguslikku ülesehitust saab muuta üksnes ELi tasandi õigusreformi kaudu. Seda ei saa teostada riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil ega lahendada üksnes Europoli sisemeetmete abil.

Peale selle kutsutakse Lissaboni lepingus üles looma mehhanismi Europoli tegevuse üle parlamentaarse kontrolli teostamiseks ning reguleerivaid asutusi käsitlevas ühisavalduses nõutakse Europoli juhtimise kooskõlla viimist muude ELi asutuste juhtimisega. Selleks on vaja ELi seadusandlikku sekkumist.

ELi õiguskaitsealasesse koolitusse kaasamise lisaväärtus seisneb kooskõlastatud lähenemisviisi tagamises sellise koolituse väljatöötamisel ja rakendamisel. Selles valdkonnas on liikmesriigid riikide tasandil ja CEPOL ELi tasandil juba palju ära teinud. Ent nagu on selgitatud lisatud teatises Euroopa õiguskaitsealase koolituskava kohta, tuleb teha veelgi enam näiteks selle tagamiseks, et koolitus vastaks vajadustele seoses ELi tasandil tähtsusjärjekorda seatud kuritegevuse valdkondadega ning et ELi tasandil koolituse pakkumisel lähtutaks sidusatest meetoditest, mis vastavad kõrgeimatele kvaliteedinormidele.

EC3 loodi selleks, et ületada arvukad takistused seoses küberkuritegevuse tõhusa uurimise ja toimepanijatele süüdistuse esitamisega ELi tasandil. See on oluline samm ELi üldises strateegias küberturvalisuse parandamiseks ning küberruumi selliseks õigusvaldkonnaks muutmiseks, kus kõikide sidusrühmade koostöös on tagatud inimõigused ja põhivabadused.

1.5.3.     Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Välishinnang Europoli käsitlevale nõukogu otsusele andis mõtteainet Europoli tõhususe parandamiseks. Selles kinnitati, et Europol on operatiivtegevuseks vajalik hästi toimiv asutus, mis pakub Euroopa kodanike julgeoleku seisukohast lisaväärtust. Sellest hoolimata tehti hinnangus kindlaks mitu küsimust, mis vajaksid parandamist. Väliste sidusrühmadega toimunud konsultatsioonid Europoli reformi üle ning mitu Europoli aasta- ja eriaruannet aitasid saada selge ülevaate sellest, mida tuleb Europolis muuta. Korduvad probleemid olid teabe ebapiisav esitamine liikmesriikide poolt, õiguslikud piirangud otsesel koostööl erasektoriga ja jäik õiguskord kolmandate riikidega tehtava koostöö puhul (NB! seda tuleb Lissaboni lepingu jõustumisest tulenevalt muuta).

Laiemas kontekstis on asja- ja ajakohase kriminaalteabega tutvumine ja selle jagamine õiguskaitseasutuste vahel osutunud piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel ülitähtsaks. Seda on kinnitanud mitme ELi meetme, näiteks nn Prümi lepingu raamotsuse ja Rootsi algatuse (raamotsuse) rakendamine.

Koolituse puhul lähtutakse lisatud teatises Euroopa õiguskaitsealase koolituskava kohta CEPOLi 2012. aastal korraldatud kaardistamisest ning ulatuslikest konsultatsioonidest liikmesriikide ning justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutuste ekspertidega. Mõlema tulemused osutavad vajadusele kooskõlastatuma lähenemisviisi järele, mis hõlmaks mõne ELi asutuse jõulist rolli kava rakendamise juhtimisel ja kooskõlastamisel tihedas koostöös teiste ametite ja riikide koolitusasutustega. CEPOLi suhtes viidi läbi viit aastat hõlmanud hinnang, mis lõpetati 2011. aastal, ning komisjon tellis välisuuringu mõjuhinnangu koostamise toetamiseks. Selle tulemused näitasid vajadust politseitöö ELi mõõtmega seotud ulatuslikuma koolituse, CEPOLi, liikmesriikide ja muude asutuste vahelise kooskõlastamise parandamise ning CEPOLi praeguse juhtimise ja struktuuri tõhustamise järele.

Peale selle on küberkuritegevuse vastane võitlus väga tehniline valdkond, mistõttu sellist liiki kuritegude uurimiseks ei piisa traditsioonilistest vahenditest. Ilma õiguskaitseteenistuste kõrgetasemelise IT-koolituseta, mis võimaldab mõista asjaomase tehnoloogia üksikasju ja digitaalse kohtuekspertiisi uusi arengusuundi ning tagab võime käia kaasas kiirelt areneva tehnoloogia ja küberkurjategijate toimimisviisiga, ei suuda EL ületada mahajäämust küberkuritegevuse vastu võitlemise suutlikkuse valdkonnas. Kiiresti muutuvale tehnoloogiale vastamiseks peavad olemas olema kiiresti arenevad tehnoloogilised vahendid, mida küberkuritegevuse vastu võitlemisel kasutada, samuti töötajad, kes suudavad kohaneda ning tugineda varasematele teadmistele ja kogemustele.

1.5.4.     Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

Europoli määrus, millega see asutus muudetakse kuritegevust käsitleva teabe keskuseks Euroopas, aitab luua kodanikke teenivat ja kaitsvat avatud ja turvalist Euroopa Liitu, nagu on ette nähtud Stockholmi programmiga. Operatiiv- ja koolitusülesannete koondamine ühte asutusse toob kaasa vastastikku tugevdava mõju, mis parandab operatiivtegevuse tõhusust ning ELi koolituse asjakohasust ja rõhuasetust.

Peale selle on tõhusalt toimiv Europol paremini suuteline panustama komisjoni teatises „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine” täpsustatud eesmärkide saavutamisse ja üldiselt tugevdama politseikoostööd ELis.

Europoli juhtimine kavandatud viisil aitab suurendada ELi reguleerivaid asutusi käsitlevas ühisavalduses kavandatud ELi asutuste juhtimismudeli üldist sidusust. Europoli tegevuse üle parlamentaarse kontrolli kehtestamine ja uued koostöövahendid kolmandate riikidega viivad Europoli kooskõlla Lissaboni lepingu nõuetega (millest tulenevalt rahvusvaheliste teabe jagamist käsitlevate kokkulepete üle läbirääkimiste pidamine jääb komisjoni, mitte Europoli pädevusse).

Ühtlasi on ettepaneku eesmärk selgelt määratleda Europoli pädevuse piirid, vältida tegevuse dubleerimist teiste justiits- ja siseküsimuste valdkonna asutustega ning muuta nende koostöö Europoliga sujuvamaks. Selle protsessi tugevdamiseks tuleb määruses kavandatud lahendusi (nt seoses liikmesriikidele kriminaaluurimise alustamise taotluste esitamisega, Eurojusti teavitamisega) aja jooksul kajastada ka teiste asutuste (nt Eurojusti) õiguslikes alustes.

1.6.        Meetme kestus ja finantsmõju

¨ Piiratud kestusega ettepanek/algatus

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

– ¨  Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

þ Piiramatu kestusega ettepanek/algatus

– rakendamise käivitamisperiood algab 2013. aastal EC3 puhul ning 2015. aastal Europoli reformi ja koolitusmeetmete integreerimise puhul,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7.        Ettenähtud eelarve täitmise viisid[49]

þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

– ¨  rakendusametitele

– þ  Euroopa Liidu asutatud asutustele[50]

– ¨  riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

– ¨  isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses

¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)

Mitme eelarve täitmise viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”.

Märkused

Finants- ja inimressursse käsitlevad andmed hõlmavad Europolile kuni 2020. aastani kestva ajavahemikuni ette nähtud kogusummat koos täiendavate rahaliste vajadustega, mis on vajalikud Europoli käesolevas vormis kirjeldatud laiendatud volituste, sealhulgas koolituse elluviimiseks.

2.           HALDUSMEETMED

2.1.        Järelevalve ja aruandluse eeskirjad

Täpsustage tingimused ja sagedus.

Europoli tegevuse tulemuslikkuse tagamiseks on tähtis teostada järelevalvet selle rakendamise üle ja seda analüüsida. Kooskõlas ELi reguleerivaid asutusi käsitleva ühisavaldusega lisab Europol oma tööprogrammis sisalduvatele tegevusvaldkondadele ka peamised tulemuslikkuse näitajad. Seejärel mõõdetakse tegevuse aastaaruandes Europoli tegevust, võrreldes seda kõnealuste näitajatega.

Lisaks asutuste suhtes kohaldatavatele horisontaalsetele juhtimiseeskirjadele koostab Europol eelkõige aastaaruande ning ette nähakse korrapärane üldine hindamine, mille komisjon tellib iga viie aasta järel.

Liikmesriikidepoolse teabe esitamise üle korrapärase järelevalve teostamiseks esitab Europol Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aruande iga üksiku liikmesriigi tulemuslikkuse kohta. Nimetatud aruanded sisaldavad konkreetseid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid näitajaid ning toovad esile suundumused.

Ettepanekus on sätestatud ka Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide parlamentide kontroll Europoli tegevuse üle, st lõppkokkuvõttes Europoli tööprogrammi rakendamise ja eelarve täitmise üle.

Europoli haldusnõukogu vastutab ameti haldus- ja operatiivjuhtimise ning eelarve tõhusa täitmise kontrollimise eest.

2.2.        Haldus- ja kontrollisüsteemid

2.2.1.     Tuvastatud ohud

Kurjategijate tegevus on praegu keerulisem, mitmekesisem ja rahvusvahelisem kui iial varem. Suuremõõtmelised kriminaalsed ja terroristlikud võrgustikud kujutavad suurt ohtu ELi ja selle kodanike julgeolekule. Kuritegevus on muutunud üha piiriülesemaks ning erinevaid valdkondi ja kuriteoliike hõlmavaks. Riikide õiguskaitsejõud ei saa enam töötada eraldiseisvalt, vaid peavad tegema koostööd nii omavahel kui ka Europoliga, millest peaks saama ELi kuritegevust käsitleva teabe keskus. Europoli personali on vaja tugevdada, et tulla toime uue määrusega kehtestatud uute ülesannete ja nõuetega. Olemasolevate töötajate ümberpaigutamise võimalused on täielikult ära kasutatud. Taotletud uute ametikohtade võimaldamata jätmise tagajärg oleks kohaldatavate liidu õigusaktide püsiv rikkumine ning ELi sisejulgeoleku taseme kahjustamine.

2.2.2.     Ettenähtud kontrollimeetod(id)

Europoli tegevuse üle teostatakse kontrolli järgmistes vormides: eelarvekontroll, siseaudit, Euroopa Kontrollikoja aastaaruanded, ELi eelarve täitmise iga-aastane kinnitamine ning võimalikud juurdlused, mida viib läbi OLAF, eelkõige selleks, et tagada asutustele eraldatud vahendite nõuetekohane kasutamine. Europoli tegevuse üle teostab järelevalvet ka ombudsman vastavalt aluslepingu artiklile 228. Kõnealused halduskontrollid pakuvad mitut menetluslikku kaitsemeedet, millega tagatakse sidusrühmade huvide arvessevõtmine.

2.3.        Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed

Täpsustage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed.

Pettuse, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevusega võitlemise eesmärgil kohaldatakse ameti suhtes ilma piiranguteta määrus (EÜ) nr 1073/1999 vastavalt artiklile 21.

3.           ETTEPANEKU/ALGATUSE FINANTSMÕJU

3.1.        Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

· Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata[51] || EFTA riigid[52] || Kandidaatriigid[53] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

|| [XX.YY.YY.YY] || Liigendatud/liigendamata || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI || JAH/EI

· Uued eelarveread, mille loomist taotletakse[54]

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus

Number [Nimetus………………………...……….] || Liigendatud/liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses

3 || 18.02YYYY: Europol || Liigendatud || EI || EI || EI || EI

3.2.        Hinnanguline mõju kuludele

3.2.1.     Üldine hinnanguline mõju kuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 3 || Julgeolek ja kodakondsus

Europol || || || Aasta 2015[55] || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

1. jaotis || Kulukohustused || (1) || || || || || || ||

Maksed || (2) || || || || || || ||

2. jaotis || Kulukohustused || (1a) || || || || || || ||

Maksed || (2a) || || || || || || ||

3. jaotis || Kulukohustused || (3a) || || || || || || ||

|| Maksed || (3b) || || || || || || ||

EUROPOLi assigneeringud KOKKU[56],[57] || Kulukohustused || =1+1a +3a ||  99,675 ||  100,667 ||  102,657 ||  104,689 ||  106,760 ||  108,874 ||  623,322

Maksed || =2+2a +3b ||  99,675 ||  100,667 ||  102,657 ||  104,689 ||  106,760 ||  108,874 ||  623,322

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik: || 5 || Halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Siseasjade peadirektoraat ||

Ÿ Personalikulud || 0,615 || 0,615 || 0,615 || 0,615 || 0,615 || 0,615 || 3,690

Ÿ Muud halduskulud || 0,038 || 0,288 || 0,288 || 0,038 || 0,288 || 0,288 || 1,228

SISEASJADE PEADIREKTORAAT KOKKU || Assigneeringud || 0,653 || 0,903 || 0,903 || 0,653 || 0,903 || 0,903 || 4,918

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,653 || 0,903 || 0,903 || 0,653 || 0,903 || 0,903 || 4,918

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 100,328 || 101,570 || 103,560 || 105,342 || 107,663 || 109,777 || 628,240

Maksed || 100,328 || 101,570 || 103,560 || 105,342 || 107,663 || 109,777 || 628,240

Mõju Euroopa andmekaitseinspektori kuludele || ||

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Ÿ Personalikulud || 0,111 || 0,111 || 0,111 || 0,111 || 0,111 || 0,111 || 0,666

Ÿ Muud halduskulud || 0,139 || 0,142 || 0,145 || 0,148 || 0,150 || 0,153 || 0,877

EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,250 || 0,253 || 0,256 || 0,259 || 0,261 || 0,264 || 1,543

3.2.2.     Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU ||

Väljundi liik[58] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku

ERIEESMÄRK nr 1[59] Toimida õiguskaitseoperatsioonide ja õiguskaitsealase oskusteabe peamise tugikeskusena || || || || || || || || || || || || || || ||

- Väljund || Piiriüleste uurimiste toetamine jälitusteabe ja operatiivanalüüsi aruannete esitamise kaudu; ühisoperatsioonide kooskõlastamine || 0,009 || 3800 || 31,244 || 3509 || 31,582 || 3560 || 32,041 || 3600 || 32,400 || 3660 || 32,941 || 3745 || 33,704 || 21874 || 193,912 ||

- Väljund || Spetsialiseerunud valdkondades platvormide ja teadmistoodete pakkumine ning teedrajavate tehnikate jagamine kuritegevuse vastu võitlemiseks || 0,163 || 50 || 7,811 || 48 || 7,895 || 49 || 8,010 || 50 || 8,100 || 51 || 8,235 || 52 || 8,426 || 300 || 48,477 ||

Erieesmärk nr 1 kokku || || 39,055 || || 39,477 || || 40,051 || || 40,501 || || 41,177 || || 42,131 || || 242,390 ||

ERIEESMÄRK nr 2 Toimida ELi kuritegevust käsitleva teabe keskusena || ||

- Väljund || Raskeid rahvusvahelisi kuritegusid ja terrorismi käsitlevate strateegiliste ohuhinnangute koostamine || 0,298 || 45 || 12,888 || 44 || 13,027 || 44 || 13,217 || 45 || 13,365 || 46 || 13,588 || 47 || 13,903 || 271 || 79,988 ||

- Väljund || Liikmesriikidele tõhusate ja turvaliste teabejagamisvahendite ja sidekanalite pakkumine || 0,672 || 20 || 12,888 || 19 || 13,027 || 20 || 13,217 || 20 || 13,365 || 20 || 13,588 || 21 || 13,903 || 120 || 79,988 ||

- Väljund || Analüüsivõime parandamine analüüsisüsteemide ja töötajate spetsialiseerumise tõhustamise kaudu || 0,554 || 25 || 13,279 || 24 || 13,423 || 25 || 13,617 || 25 || 13,771 || 25 || 14,001 || 26 || 14,325 || 150 || 82,416 ||

Erieesmärk nr 2 kokku || || 39,055 || || 39,477 || || 40,051 || || 40,501 || || 41,177 || || 42,131 || || 242,390 ||

ERIEESMÄRK nr 3 Kooskõlastada ELi õiguskaitseametnike koolituspoliitika rakendamist ning pakkuda asjakohast ELi tasandi koolitust ja teabevahetust || ||

- Väljund || Vajaduste, koordineerimise ja kvaliteedi tagamisega seotud tooted || 0,222 || 6 || 1,301 || 6 || 1,301 || 6 || 1,301 || 6 || 1,301 || 6 || 1,301 || 6 || 1,301 || 36 || 7,807 ||

- Väljund || Ühised õppekavad, koolitusmoodulid, e-koolituse moodulid || 0,108 || 18 || 1,899 || 18 || 1,899 || 18 || 1,899 || 18 || 1,899 || 18 || 1,899 || 18 || 1,899 || 108 || 11,393 ||

- Väljund || Korraldatud kursuste arv || 0,038 || 135 || 5,121 || 135 || 5,121 || 135 || 5,121 || 135 || 5,121 || 135 || 5,121 || 135 || 5,121 || 810 || 30,728 ||

- Väljund || Korraldatud vahetuste arv || 0,003 || 415 || 1,245 || 145 || 0,434 || 196 || 0,587 || 248 || 0,743 || 300 || 0,901 || 354 || 1,063 || 1658 || 4,971 ||

Erieesmärk nr 3 kokku || || 9,566 || || 8,755 || || 8,908 || || 9,064 || || 9,222 || || 9,384 || || 54,899 ||

ERIEESMÄRK nr 4 Tugevdada ELi suutlikkust võidelda küberkuritegevuse vastu ning vältida ELi kodanikele, ettevõtjatele ja ELi majandusele tekitatavat kahju || ||

- Väljund || Liikmesriikide uurimiste toetamine küberkuritegevuse võrgustike tegevuse likvideerimiseks || 1,237 || 2 || 4,500 || 2 || 4,860 || 2 || 5,117 || 2 || 5,484 || 3 || 5,695 || 3 || 5,711 || 14 || 31,367 ||

- Väljund || Kõikide sidusrühmade vaheline teabevahetus ja andmete ühildamine || 0,516 || 4 || 3,750 || 4 || 4,049 || 5 || 4,265 || 5 || 4,570 || 5 || 4,745 || 5 || 4,759 || 28 || 26,138 ||

- Väljund || Tervet ELi hõlmavate strateegiliste hinnangute koostamine, kohtuekspertiisivahendite väljatöötamine, avaliku ja erasektori partnerlused, koolitused || 0,344 || 6 || 3,750 || 6 || 4,049 || 7 || 4,265 || 7 || 4,570 || 8 || 4,745 || 8 || 4,759 || 42 || 26,138 ||

Erieesmärk nr 4 kokku || || 12,000 || || 12,958 || || 13,647 || || 14,624 || || 15,185 || || 15,229 || || 83,643 ||

KULUD KOKKU || || 99,675 || || 100,667 || || 102,657 || || 104,689 || || 106,76 || || 108,874 || || 623,322 ||

3.2.3.     Hinnanguline mõju [asutuse] inimressurssidele

3.2.3.1.  Ülevaade

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

– Eeldus: personalimuudatused toimuvad aasta keskel.

– Asjaomastes andmetes võetakse arvesse kokkuhoidu, mis tuleneb CEPOLi ühinemisest Europoliga ning moodustab ajavahemikul 2015–2020 14 ajutiste töötajate ametikohta ehk 10,1 miljonit eurot.

Töötajate arv

|| Aasta 2015[60] || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ametnikud (AD palgaastmed) || || || || || ||

Ametnikud (AST palgaastmed) || || || || || ||

Lepingulised töötajad || 106 || 106 || 106 || 106 || 106 || 106

Ajutised töötajad || 502 || 497 || 492 || 492 || 496 || 500

Riikide lähetatud eksperdid || 45,5 || 45,5 || 45,5 || 45,5 || 45,5 || 45,5

KOKKU || 653,5 || 648,5 || 643,5 || 643,5 || 647,5 || 651,5

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta 2015[61] || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020 || KOKKU

Ametnikud (AD palgaastmed) || || || || || || ||

Ametnikud (AST palgaastmed) || || || || || || ||

Lepingulised töötajad || 7,420 || 7,420 || 7,420 || 7,420 || 7,420 || 7,420 || 44,520

Ajutised töötajad || 65,107 || 65,435 || 64,780 || 64,452 || 64,714 || 65,238 || 389,726

Riikide lähetatud eksperdid || 3,549 || 3,549 || 3,549 || 3,549 || 3,549 || 3,549 || 21,294

KOKKU || 76,076 || 76,404 || 75,749 || 75,421 || 75,683 || 76,207 || 455,540

3.2.3.2.  Asjaomase peadirektoraadi hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt ühe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

18 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5 || 3,5

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[62]

18 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 2 || 2 || 2 || 2 || 2 || 2

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || ||

XX 01 04 yy[63] || - peakorteris[64] || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || ||

KOKKU || 5,5 || 5,5 || 5,5 || 5,5 || 5,5 || 5,5

XX osutab asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele.

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Meetme haldamisega ei kaasne meedet haldava peadirektoraadi töötajate arvu kasv sel eesmärgil.

Ülesannete kirjeldus:

Ametnikud ja ajutised töötajad || Komisjoni esindamine ameti haldusnõukogus. Aasta tööprogrammi kohta komisjoni arvamuse koostamine ja selle rakendamise üle järelevalve teostamine. Eelarve täitmise üle järelevalve teostamine. Ühe ametniku ülesanne on teostada järelevalvet koolitusmeetmete rakendamise üle ja olla abiks nende väljatöötamisel. Ühe ametniku ülesanne on teostada järelevalvet EC3 töö üle, eelkõige selle eesmärkide täitmise tagamiseks. See hõlmab komisjoni esindamist EC3 juhtrühmas. Kõnealune ametnik on ka EC3 ja komisjoni vaheline kontaktisik EC3-le huvi pakkuva poliitikaalase tegevuse valdkonnas.

Koosseisuvälised töötajad || Kaks riikide lähetatud eksperti toetavad ametnikke ja ajutisi töötajaid eespool kirjeldatud ülesannetes ning aitavad ametil töötada välja oma tegevusvaldkonnad kooskõlas ELi poliitikaga, muu hulgas ekspertide kohtumistel osalemise teel.

Täistööaja ekvivalendi kulukalkulatsiooni kirjeldus tuleks esitada lisa jaos 3.

3.2.3.3.  Euroopa andmekaitseinspektori hinnanguline personalivajadus

– ¨  Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist

– þ  Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

hinnanguline väärtus täisarvuna (või maksimaalselt kahe kohaga pärast koma)

|| Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || Aasta 2020

Ÿ Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) ||

XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 0,65 || 0,65 || 0,65 || 0,65 || 0,65 || 0,65

XX 01 01 02 (delegatsioonides) || || || || || ||

XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || || || || || ||

10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || || || || || ||

Ÿ Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[65]

XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0,35 || 0,35 || 0,35 || 0,35 || 0,35 || 0,35

XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || || || || || ||

XX 01 04 yy[66] || - peakorteris[67] || || || || || ||

- delegatsioonides || || || || || || ||

XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || || || || || ||

Muud eelarveread (täpsustage) || || || || || ||

KOKKU || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1

3.2.3.4.  Euroopa andmekaitseinspektori muude halduskulude hinnanguline vajadus

ŸMuud halduskulud || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || Aasta || KOKKU ||

2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ||

Koosolekud || 0,082 || 0,084 || 0,085 || 0,087 || 0,089 || 0,091 || 0,517 ||

Lähetused || 0,007 || 0,007 || 0,007 || 0,007 || 0,008 || 0,008 || 0,044 ||

Väljaanded/tõlked || 0,050 || 0,051 || 0,052 || 0,053 || 0,054 || 0,055 || 0,315 ||

KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,139 || 0,142 || 0,145 || 0,148 || 0,150 || 0,153 || 0,877 ||

3.2.4.     Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– þ  Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

– ¨  Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi ümberplaneerimine

Selgitage, mis laadi ümberplaneerimine on vajalik, ning täpsustage seotud eelarveread ja neile vastavad summad.

– ¨  Ettepanekuga/algatusega seoses on vajalik paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine[68]

Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.

3.2.5.     Kolmandate isikute rahaline osalus

– þ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

– ¨  Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

|| Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || Kokku

Täpsustage kaasrahastav asutus || || || || || || || ||

Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || || || || || || || ||

3.3.        Hinnanguline mõju tuludele

– þ  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

– ¨  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

– ¨         omavahenditele

– ¨         mitmesugustele tuludele

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[69]

Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6)

Artikkel…………. || || || || || || || ||

Mitmesuguste sihtotstarbeliste tulude puhul täpsustage, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Täpsustage tuludele avalduva mõju arvutusmeetod.

[…]

Finantsselgituse lisad

1. lisa. EC3 personalivajadus 2013–2019

Töötajad – 2013

Europol suunab viis ametikohta pluss seitse vaba ametkohta ümber EC3-le. Vabad ametikohad täidetakse järgmiselt:

– 1 analüütik, AD6, Europoli analüütikute üldise töölevõtmise korra kohaselt

– 3 spetsialisti, AD6, projektid Cyborg – Twins – Terminal

– 2 spetsialisti, AD6, andmete ühildamine

– 1 vanemspetsialist, AD7, kohtuekspertiis

Keskus võib saada ka ühe täiendava riikide lähetatud eksperdi (arutelud on veel käimas).

2013 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Lähtepunkt 2012, ajutised töötajad || 4 || 1 || 1 || 1 || 17 || 1 || 25

Lähtepunkt 2012, riikide lähetatud eksperdid || || 1 || || || 5 || || 6

Ajutiste töötajate ümberpaigutamine || || || +1 || || || +3 || +4

Riikide lähetatud ekspertide ümberpaigutamine || || || +1 || || || || +1

Vabade ametikohtade ümberpaigutamine || || || +1 || +2 || +4 || || +7

Uued riikide lähetatud eksperdid || || +1 || || || || || +1

Ajutised töötajad KOKKU, 2013 || 4 || 1 || 3 || 3 || 21 || 4 || 36

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU, 2013 || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Töötajad – 2014

Kuna 2013. aastal ei olnud võimalik EC3 tegevusvajadusi täita, taotletakse 2014. aastal ajutisi töötajaid 17 ametikohale. Üksikasjalik põhjendus on esitatud 2. lisas. Nimetatud 17 ametikoha palgaastmed on järgmised:

– 11 AD5: andmete ühildamine – 1, operatiivtegevus – 7, teavitamine ja teabevahetus – 2, koolitus – 1

– 3 AD6: kohtuekspertiis – 3

– 2 AD7: juhtimine – 1, strateegia – 1

– 1 AD12: juhtimine – 1

2014 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Lähtepunkt, ajutised töötajad || 4 || 1 || 3 || 3 || 21 || 4 || 36

Lähtepunkt, riikide lähetatud eksperdid || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Täiendavad ajutised töötajad || +1 || +2 || +4 || +1 || +7 || +2 || +17

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid || || || || || || ||

Ajutised töötajad KOKKU || 5 || 3 || 7 || 4 || 28 || 6 || 53

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Töötajad – 2015

2015. aastal taotletakse töötajaid 21 ametikohale. Üksikasjalik põhjendus on esitatud 2. lisas.

Nimetatud 21 ametikoha palgaastmed on järgmised:

– 19 AD5: operatiivtegevus – 10, teavitamine ja teabevahetus – 1, teadustegevus – 1, andmete ühildamine – 7

– 1 AD6: strateegia – 1

– 1 AD7: kohtuekspertiis – 1

2015 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Lähtepunkt, ajutised töötajad || 5 || 3 || 7 || 4 || 28 || 6 || 53

Lähtepunkt, riikide lähetatud eksperdid || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Täiendavad ajutised töötajad || +1 || +1 || +2 || +7 || +10 || || +21

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid || || || || || || ||

Ajutised töötajad KOKKU || 6 || 4 || 9 || 11 || 38 || 6 || 74

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Töötajad – 2016

2016. aastal taotletakse töötajaid neljale ametikohale. Üksikasjalik põhjendus on esitatud 2. lisas.

Nimetatud nelja ametikoha palgaastmed on järgmised:

– 4 AD5: operatiivtegevus – 2, kohtuekspertiis – 1, strateegia – 1

2016 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Lähtepunkt, ajutised töötajad || 6 || 4 || 9 || 11 || 38 || 6 || 74

Lähtepunkt, riikide lähetatud eksperdid || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Täiendavad ajutised töötajad || +1 || || +1 || || +2 || || +4

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid || || || || || || ||

Ajutised töötajad KOKKU || 7 || 4 || 10 || 11 || 40 || 6 || 78

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Töötajad – 2017

2017. aastal taotletakse töötajaid neljale ametikohale. Üksikasjalik põhjendus on esitatud 2. lisas.

Nimetatud nelja ametikoha palgaastmed on järgmised:

– 4 AD5: operatiivtegevus – 3, teavitamine – 1

2017 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Lähtepunkt, ajutised töötajad || 7 || 4 || 10 || 11 || 40 || 6 || 78

Lähtepunkt, riikide lähetatud eksperdid || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Täiendavad ajutised töötajad || || +1 || || || +3 || || +4

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid || || || || || || ||

Ajutised töötajad KOKKU || 7 || 5 || 10 || 11 || 43 || 6 || 82

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Töötajad – 2018

2018. aastal taotletakse töötajaid neljale ametikohale. Üksikasjalik põhjendus on esitatud 2. lisas.

Nimetatud nelja ametikoha palgaastmed on järgmised:

– 3 AD5: operatiivtegevus – 3

– 1 AD6: kohtuekspertiis – 1

2018 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Ajutised töötajad KOKKU || 7 || 5 || 10 || 11 || 43 || 6 || 82

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Täiendavad ajutised töötajad || || || +1 || || +3 || || +4

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid || || || || || || ||

Ajutised töötajad KOKKU || 7 || 5 || 11 || 11 || 46 || 6 || 86

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Töötajad – 2019

2019. aastal taotletakse töötajaid neljale ametikohale. Üksikasjalik põhjendus on esitatud 2. lisas.

Nimetatud nelja ametikoha palgaastmed on järgmised:

– 4 AD5: operatiivtegevus – 2, andmete ühildamine – 1, koolitus – 1

2019 || Strateegia ja ennetamine || Teavitamine ja teabevahetus || Teadus- ja arendustegevus, kohtuekspertiis ja koolitus || Andmete ühildamine || Operatiivtegevus || Juhtimine || KOKKU

Ajutised töötajad KOKKU || 7 || 5 || 11 || 11 || 46 || 6 || 86

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

Täiendavad ajutised töötajad || || || +1 || +1 || +2 || || +4

Täiendavad riikide lähetatud eksperdid || || || || || || ||

Ajutised töötajad KOKKU || 7 || 5 || 12 || 12 || 48 || 6 || 90

Riikide lähetatud eksperdid KOKKU || || 2 || 1 || || 5 || || 8

2. lisa. EC3 personalivajaduste üksikasjalik põhjendus

EC3 tegevusvaldkonnad

1.           ANDMETE ÜHILDAMINE

Määratlus

Andmete ühildamine on Europolis uus funktsioon, mis on vajalik EC3 rakendamiseks. Komisjoni ja RAND Europe’i analüüs näitab, et see on väga oluline EC3 edu tagamiseks.

Oma teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile märkis komisjon:

„Teabe ühendamine tagaks küberkuritegevust puudutava teabe kogumise võimalikult paljudest avalikest, era- või avatud allikatest, täiendades seeläbi politsei käsutuses olevaid andmeid” ning nõukogu nentis oma järeldustes, et see peaks olema „küberkuritegevuse vastase võitluse keskus liidus, aidates küberrünnakute korral kiiremini reageerida”.

Teenused

Andmete ühildamise valdkonnas pakutavad teenused võib liigitada järgmiselt. Igaühe puhul neist on viidatud, kas tegemist on Europoli jaoks uue ülesandega või olemasoleva ülesande täiustamisega:

1.           UUS ÜLESANNE: küberkuritegevuse vastu võitlemise ja küberjulgeoleku eest vastutavate kogukondade käest saadavas teabes praegu esinevate lünkade täitmine. Üks meede on tõhustada riiklike õiguskaitseasutuste küberkuritegudest teavitamise nõudeid.

2.           UUS ÜLESANNE: liikmesriikidele ülevaate andmine olulistest juhtumitest ja uurimistest ELis, et võimaldada ennetamise või uurimise koordineerimist tulemuste maksimeerimiseks ja ressursside investeerimise minimeerimiseks.

3.           UUS ÜLESANNE: keskkonna ennetav jälgimine, tehes kindlaks uued ohud nende tekkimisel ja andes sidusrühmadele selle kohta ajakohast teavet.

4.           UUS ÜLESANNE: liikmesriikide õiguskaitseüksustele ööpäevaringse küberkuritegevuse kasutajatoe pakkumine.

5.           UUS ÜLESANNE: Europoli ja infoturbeintsidentidega tegeleva rühma (CERT) tegevuse kooskõlastamine, et tõhustada teabevahetust CERTiga seotud sidusrühmadega.

Ressursid

Europolil puudub asutusesiseselt andmete ühildamise funktsiooni täitmiseks vajalik väga spetsiifiline suunitlus. Sel põhjusel tuleb 2014. ja 2015. aastal pidada EC3 seda osa esmatähtsaks. 2013. aastal ja kuni töötajate täieliku eraldamiseni võetakse seepärast kasutusele kaudsed lahendused, et töötada välja andmete ühildamise põhiteenus. Selle näol ei ole tegemist pikaajalise lahenduse ega optimaalse teenusega, mida komisjon, nõukogu, liikmesriigid ja teised sidusrühmad EC3-lt ootavad.

2014 (+ 1 AD5) = 4 ajutist töötajat

2014. aastal keskenduvad andmete ühildamise valdkonna töötajad eespool kirjeldatud ülesannetele 1, 4 ja 5. Alustatakse ka ülesannetega 2 ja 3, kuid täiemahuliselt hakatakse neid täitma 2015. aastal.

2015 (+ 7 AD5) = 11 ajutist töötajat

2015. aastaks taotletud lisatöötajate arv on minimaalselt vajalik selle määrava tähtsusega teenuse vastuvõetavale tasemele viimiseks. 2015. aastaks taotletud lisatöötajate abil muudetakse andmete ühildamise teenus täielikult toimivaks. See aitab tagada komisjoni ja nõukogu kindlaks määratud miinimumnõuete tagamise. Kuna andmete ühildamise teenus peaks toimima ööpäevaringselt, on minimaalne ööpäevaringse teenuse tagamiseks nõutav töötajate arv 8 täistööajale taandatud töötajat pluss üks rühmajuht. Ülejäänud kaks täistööajale taandatud töötajat keskenduvad ülesannetele 1, 2 ja 3.

2016–2019 (+ 1 AD5) = 12 ajutist töötajat

Eesmärk on saavutada 2019. aastal töötajate arvuks 12 ajutist töötajat, tagades seeläbi nõuetekohase toetuse kõikide ülesannete puhul, kasutades juba ära küberteabe mahu ja koguse kasvutrende.

2.           OPERATIIVTEGEVUS

Määratlus

Operatiivtegevuse puhul koordineeritakse kõrgetasemelisi piiriüleseid operatsioone (või uurimisi), pakutakse operatiivanalüüse ja -toetust, tehnilisi ja digitaalseid kohtuekspertiisi uuringuid laboris ja kohapeal.

Sellega pakutakse kõrgetasemelisi tehnilisi, analüütilisi ja kohtuekspertiisialaseid eriteadmisi küberkuritegude ühistes uurimistes ning püütakse toetada parimaid võimalikke tulemusi ja hõlbustada suhteid õiguskaitseasutustega väljaspool ELi.

Tihedas koostöös Eurojusti ja Interpoliga toetatakse ja kooskõlastatakse operatiivtegevuse kaudu rahvusvahelisi juhtumeid, et vältida liikmesriikide ja partnerriikide küberkuritegevusega tegelevate üksuste töö kattumist ja dubleerimist.

Teenused

Operatiivtegevuse valdkonnas pakutavad teenused võib liigitada järgmiselt. Igaühe puhul neist on viidatud, kas tegemist on Europoli jaoks uue ülesandega või olemasoleva ülesande täiendamisega:

1.           TÄIENDUS: EC3 teabe analüüsimine, et toetada liikmesriikide operatsioone ja hõlbustada operatiivse jälitusteabe pakkumist. Sellega toetatakse kõrgetasemelisi uurimisi/operatsioone, keerulisi rahvusvahelisi juhtumeid ja ühiseid uurimisrühmi.

2.           TÄIENDUS: kohapeal või Europoli peakorterist liikmesriikidele tehnilise toe pakkumine. Seda võib teha kaasaskantava tööriistakomplekti abil, mis võimaldavad analüütikutel ja/või spetsialistidel pakkude käimasolevates uurimistes otsest kohtuekspertiisialast toetust. Samuti võib selleks kasutada Europoli peakorteris asuvat kübervaldkonna kohtuekspertiisilaborit.

3.           TÄIENDUS: operatsioonide koordineerimine operatiivkoosolekute korraldamise, ühiste uurimisrühmade toetamise ning küberkuritegevust, võrgukeskkonnas laste seksuaalset ärakasutamist ja maksekaardipettusi käsitlevate EMPACTi (Euroopa valdkondadevaheline platvorm kuritegevusest tulenevate ohtude vastu võitlemiseks) prioriteetide koostamise toetamise teel.

Ressursid

2014 (+ 7 AD5) = 28 ajutist töötajat

2015 (+ 10 AD5) = 38 ajutist töötajat

2016–2019 (+ 10 AD5) = 48 ajutist töötajat

Operatiivtegevusele ressursside eraldamine põhineb RAND Europe’i teostatavusuuringul, millele tugines ka EC3 loomist käsitlev komisjoni teatis. RAND Europe’i kavandatud ressursside eraldamine 2014. aasta lõpus sõltub küberkuritegevuse ulatusest ja toetatavate juhtumite arvust.

Võttes arvesse asjaolu, et Europoli turvalise teabevahetusvõrgu (SIENA) süsteemi kaudu saabuvad teabevood on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt suurenenud, näitavad SIENA kasutamist käsitlevate andmete suundumused selgelt, et Europoli saadetud ja saadud taotluste arv on mõnevõrra kasvanud (14 %) ning kõrgetasemeliste operatsioonide arv, mida Europol toetab projektide TWINS, TERMINAL ja CYBORG kaudu, on oluliselt suurenenud (62 %). Tõepoolest kasvab suutlikkuse suurendamise vajadus, millega tagatakse spetsialiseerunud üksustele piisav arv töötajaid, et jätkata vajalike küberkuritegevust käsitlevate kvaliteetsete kriminaaljälitusteabe analüüside koostamist.

2012. aastal toetasid 17 ajutist töötajat 44 kõrgetasemelist operatsiooni ja 2593 operatiivtegevusega seotud taotlust. Suhtarvuna tähendab see seda, et vähem kui üks ajutine töötaja tegeleb kahe kõrgetasemelise operatsiooni ja 153 operatiivtegevusega seotud taotlusega. Eelkõige sellele pööratakse tähelepanu nelja ajutise töötaja palkamisega 2013. aastal, ent kuna juhtumite arv kasvab ning kõrgetasemelised operatsioonid vajavad pidevat toetust 6–24 kuu jooksul, on operatiivtegevuse valdkonna töötajate arv jätkuvalt liiga väike.

Alljärgnevas tabelis on esitatud operatiivtegevuse valdkonna pakutava toetuse prognoos kuni 2019. aastani, eeldades, et taotluste arv kasvab samas tempos ning kõrgetasemeliste operatsioonide arv jääb alates 2014. aastast ühtlasele tasemele (ligikaudu 100).

|| 2012 || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019

Ajutiste töötajate arv || 17 || 21 || 28 || 38 || 40 || 43 || 46 || 48

Taotluste arv || 2593 || 2956 || 3369 || 3841 || 4379 || 4992 || 5691 || 6488

Taotluste / ajutiste töötajate suhtarv || 153 || 141 || 120 || 101 || 109 || 116 || 124 || 135

Kõrgetasemeliste operatsioonide arv || 44 || 71 || 100 || 100 || 100 || 100 || 100 || 100

Ajutiste töötajate / kõrgetasemeliste operatsioonide suhtarv || 0,39 || 0,29 || 0,28 || 0,38 || 0,40 || 0,43 || 0,46 || 0,48

Tabelist nähtub, et töötajate arvu suurendamine operatiivtoetuse olukorda märkimisväärselt ei paranda. Peamiselt aitab see seda mõistlikul tasemel hoida. Kuna kõrgetasemelised operatsioonid vajavad pidevat toetust 6–24 kuu jooksul, jätkub prioriteetide kehtestamine kõikides volitustega hõlmatud valdkondades juhtumi laekumisel. Siiski osutataks selle tagajärjel põhiteenust juhtumite puhul, mis tavapäraselt nõuaksid täiemahulist toetust.

Tuleb tähele panna, et sellest küberkuritegevusega seotud töökoormuse kasvutendentsist tulenevalt on RAND Europe’i teostatavusuuringus kasutatud lähenemisviisi põhjal täistööajale taandatud töötajate sihtarv 2014. aastal operatiivtegevuse puhul üle 70.

Seega on Europoli lähenemisviis, taotledes 2019. aastaks 48 ajutist töötajat ning sõltuvalt liikmesriikide suutlikkusest kahte kuni kuut riikide lähetatud eksperti, enam kui mõistlik, püüdes täita ELi kodanike ootusi kasina eelarve tingimustes.

Taotletud ametikohtade puhul on tegemist spetsialistide ja analüütikutega EC3 volitustega hõlmatud valdkondades.

EC3 operatiivtegevuse välised valdkonnad

Kuigi EC3 teostab põhiliselt operatiivtegevust, on komisjon ja nõukogu rõhutanud vajadust luua küberkuritegevuse vastu võitlemiseks laiemaid partnerlusi mitte üksnes pädevate teenistustega, vaid ka muude avalike ja eraõiguslike organitega.

Oma järeldustes nõukogu

„RÕHUTAB seda, kui tähtis on tagada küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse tihe koostöö teiste asjakohaste ametite ja osalejatega, nagu Eurojust, CEPOL, Interpol, ENISA, laiema infoturbeintsidentidega tegeleva rühmaga (CERT) ning väga olulisena ka erasektoriga, et tegelikkuses laiendada ülevaadet teabest ja jagada parimat tava seoses küberkuritegevusega Euroopas;

RÕHUTAB vajadust tagada, et küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus teeb tihedat koostööd küberkuritegevusega tegelevate liidu foorumitega ning et keskus toetab kõnealuste foorumite tegevust ja kasutab nende eriteadmisi”.

3.           TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS, KOHTUEKSPERTIIS ja KOOLITUS

Määratlus

Teadus- ja arendustegevuse, kohtuekspertiisi ja koolituse valdkond tegeleb tehniliste ohtude analüüsi ja haavatavuste jälgimise, paikse kohtuekspertiisi, parima tava ja koolituse ning vahendite väljatöötamisega. See valdkond kooskõlastab kulutõhusat lähenemisviisi, et kasutada ära koostoimet teiste osalejate, näiteks ELi Teadusuuringute Ühiskeskusega.

See valdkond arendab kõrgetasemelist digitaalset kohtuekspertiisi ja sellega seotud suutlikkust, et kasutada seda liikmesriikide uurimiste toetamiseks.

See kavandab ja haldab küberruumiga seotud koolitust tihedas koostöös nii CEPOLi ja Euroopa küberkuritegevusega seotud hariduse ja koolituse töörühma (ECTEG) kui ka erasektori ettevõtete ja uurimiskeskustega.

Teenused

Teadus- ja arendustegevuse, kohtuekspertiisi ja koolituse valdkonnas pakutavad teenused võib liigitada järgmiselt. Igaühe puhul neist on viidatud, kas tegemist on Europoli jaoks uue ülesandega või olemasoleva ülesande täiendamisega:

1.           UUS ÜLESANNE: liikmesriikide kohtuekspertiisi vahenditega seotud nõudmiste keskne kogumine, et kasutada parimal võimalikul viisil ELi rahalisi vahendeid (nt seitsmendat raamprogrammi) kõnealuste hädavajalike vahendite väljatöötamiseks ja liikmesriikide pädevatele asutustele jagamiseks.

2.           TÄIENDUS: akrediteeritud kohtuekspertiisialane suutlikkus, mis pakub selliseid tipptasemel lahendusi nagu arvutitest, digitaalseadmetest ja digitaalsetelt andmekandjatelt saadud operatiivteabe tipptasemel dekrüpteerimine, taastamine ja analüüsimine. See hõlmab sihtotstarbelist IKT-võrgustikku ning spetsiaalseid riist- ja tarkvaravahendeid ning sellega toetatakse teabe töötlemist analüüsifailide korra alusel. See vastab ISO standarditele, et tagada protsesside ja nende tulemuste maksimaalne usaldusväärsus.

3.           TÄIENDUS: koolituse ja suutlikkuse suurendamise ühtlustatud protsess liikmesriikides, mis võimaldab täiendada nii põhi- kui ka süvateadmisi uurimisvahendite, menetluste ja suundumuste kohta, et kõik liikmesriigid suudaksid tulla toime selle kiirelt areneva kuritegevusvaldkonna kasvava probleemiga.

4.           UUS ÜLESANNE: veebipõhiste uurimistehnikatega seotud hea tava kindlakstegemine ning digitaalsete asitõendite kogumise ja esitamise standardite kehtestamine koostöös Eurojusti ja teiste partneritega.

Ressursid

2014 (+ 1 AD5 ja 3 AD6) = 7 ajutist töötajat

Kohtuekspertiis: + 3 vanemspetsialisti (AD6)

Kohtuekspertiisialane toetus pädevatele teenistustele on üks EC3 kõige olulisem funktsioon. Kõikidel pädevatel teenistustel on kohtuekspertiisilaborid, ent kõige keerukamate analüüside puhul otsitakse sageli abi Europoli kogemustest. Enamikul juhtudel palutakse toetust õiguskaitsevaldkonna välistelt spetsialiseerunud laboritelt. Piisavate ressursside korral suudaks EC3 selliseid teenuseid pakkuda. Peale selle on liikmesriikide laborite töökoormus seoses digitaalsete asitõendite analüüsimisega plahvatuslikult kasvanud sel määral, et mõne labori tööde mahajäämus on üle kahe aasta. Tsentraliseerimise teel pakub EC3 labor arenenud kohtuekspertiisi tehnikaid ja aruandeid nii oma ruumes kui ka kohapeal, mis tagab liikmesriikidele kiire toetuse digitaalsete asitõendite kogumisel. Meeskond kasutab Euroopa teadus- ja arendustegevuse põhjal välja töötatud tipptehnikat, et pakkuda uurijatele tõhusamaid vahendeid. EC3 kavandatud laborisse on 2014. aastal vaja kolme vanemspetsialisti, et tegeleda oma peamiste erialavaldkondade, digitaalse kohtuekspertiisi, liikuva kohtuekspertiisi, võrkudega seotud kohtuekspertiisi ja pahavara pöördprojekteerimisega.

Koolitus: + 1 spetsialist (AD5)

Nõukogu kinnitab oma järeldustes, et „küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus peaks toimima küberkuritegevuse alase Euroopa teabekeskusena, koondama küberkuritegevusega seotud eksperditeadmisi, et toetada liikmesriike suutlikkuse suurendamisel, ja abistama liikmesriike küberkuritegude uurimisel”.

Kuigi koolituse ja suutlikkuse suurendamise alast tegevust viiakse läbi koostöös CEPOLi ja teiste partneritega, on sellisteks tegevusteks vaja ühte koolitusi koordineerivat spetsialisti. See on minimaalne töötajate arv, et tagada õiguskaitse- ja õigusasutuste ning erasektori koolitus- ja teadlikkuse tõstmise algatuste kooskõlastatud väljatöötamine ja pakkumine. See personal vastutab ka kübervaldkonna õiguskaitse menetluste ühtlustamisega seotud soovituste esitamise eest, mille eesmärk on tagada, et ühes liikmesriigis kogutud asitõendeid tunnustatakse teistes liikmesriikides ja need on vastuvõetavad igas kohtus.

2015 (+ 1 AD5 ja 1 AD7) = 9 ajutist töötajat

Teadus- ja arendustegevus: + 1 spetsialist (AD5)

Võimalike ELi projektide arv kasvab jätkuvalt. See toob kaasa vajaduse täiendava spetsialisti järele, kes teeks kindlaks EC3-le ja liikmesriikidele huvi pakkuvad algatused. Küberkuritegevusealase teadus- ja arendustegevusega seotud nõudluse kooskõlastamine koos õiguskaitsealaste tehnoloogiateenistuste Euroopa võrgustikuga (ENLETS) on äärmiselt oluline, et õiguskaitse valdkond saaks teadustegevusest usaldusväärseid, kulutõhusaid ja kiireid vahendeid ja teadmisi üha kasvava nõudlusega toimetulemiseks. See võimaldab EC3-l pakkuda välja nõuetekohaseid ja kasulikke projekte programmi Horisont 2020 alusel. Kõnealused töötajad täidavad kasvava vajaduse osaleda nõustajatena teadus- ja arendustegevuse valdkonnas tegutsevates konsortsiumites.

Kohtuekspertiis: + 1 vanemspetsialist (AD7)

Kõrgelt kvalifitseeritud töötaja töölevõtmine võimaldab parandada kohtuekspertiisi analüüside kvaliteeti. 2015. aastaks tuleb tagada, et kõik laborites teostatavad kohtuekspertiisialased tegevused jätkuvad. Sellega tagatakse 2015. aastal akrediteeritud kõrgetasemeliste kohtuekspertiisialaste lahenduste võimalikult kiire pakkumine (dekrüpteerimisplatvormi loomine, küberlabori ISO 17020 standardi kohane akrediteerimine). See isik kooskõlastab kohtuekspertiisialast tegevust ja on kuriteopaiga digitaalse kohtuekspertiisi koordinaator olulistes küberoperatsioonides, mille puhul tuleb teha erinevaid kohtuekspertiisialaseid töövooge hõlmavaid otsuseid.

2016–2019: (+ 1 AD6, + 2 AD5) = 12 ajutist töötajat

Täiendavad töötajad tagavad uue koolitustegevuse nõuetekohase kooskõlastamise, põhjaliku kohtuekspertiisialase tegevuse ning ELi teadus- ja arendusprojektide ulatuslikuma toetamise.

4.           STRATEEGIA, ENNETAMINE, TEAVITAMINE

Määratlus

Strateegia, ennetamise ja teavitamise valdkondade tegevused hõlmavad suundumuste analüüsi, varast hoiatamist ja olukorra jälgimist, kuritegude ennetamist ja politseitööd, strateegilist kavandamist ja sidusrühmade haldamist.

Kuna valdav osa asjakohasest teabest asub väljaspool õiguskaitse pädevusala, tegelevad need valdkonnad erasektori ja õiguskaitseasutuste vahelise usalduse ja kindlustunde loomisega, tuginedes olulistele partnerlustele CERTi ja ENISA, sõjaväeliste ja julgeolekuteenistuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja teiste küberkuritegevuse, võrgukeskkonnas laste seksuaalse ärakasutamise ja internetipettuste valdkonnaga seotud sidusrühmadega.

See valdkond toimib Euroopa küberkuritegevuse uurijate koondajana, esindades neid erasektori partnerite, akadeemiliste ringkondade ja kodanikega suheldes.

Strateegia, ennetamise ja teavitamise valdkonnad asetavad EC3 eelisolukorda avaliku ja erasektori vahel, mis võimaldab keskusel saada parema reaalajas ülevaate küberkuritegevuse olukorrast, aga ka koostada strateegilisi ja tulevikku suunatud stsenaariume.

Teenused

Strateegia, ennetamise ja teavitamise valdkondades pakutavad teenused võib liigitada järgmiselt. Igaühe puhul neist on viidatud, kas tegemist on Europoli jaoks uue ülesandega või olemasoleva ülesande täiendamisega:

1.           TÄIENDUS: strateegiliste analüüside teostamine, koostades küberkuritegevust, võrgukeskkonnas laste seksuaalset ärakasutamist, maksekaardipettusi ja muid internetiga seotud ohte käsitlevaid ELi ohuhinnanguid; tehnoloogiliste ja muude väliste arengute tulevikku suunatud jälgimine, et teha kindlaks võimalikud ohud, haavatavused ja peamised teemad, mida poliitikakujundajad ja seadusandjad peaksid arutama.

2.           TÄIENDUS: küberkuritegude ennetamise tagamine koostöös asjaomaste isikutega, et edendada käimasolevaid ja aidata välja töötada uusi ennetamise ja teadlikkuse suurendamise algatusi küberkuritegevuse, võrgukeskkonnas laste seksuaalse ärakasutamise, maksekaardipettuste ja muude internetiga seotud ohtude valdkonnas; jälgida haavatavusi ja menetluses esinevaid lünki, et anda teavet poliitika ja ohutumalt projekteeritud toodete väljatöötamiseks.

3.           TÄIENDUS: õiguskaitsega tegelevate üksustega (Euroopa valdkondadevaheline platvorm kuritegevusest tulenevate ohtude vastu võitlemiseks (EMPACT), COSPOLi internetipõhiste laste väärkohtlemise materjalide projekt (CIRCAMP), ELi küberkuritegevuse töörühm (EUCTF), virtuaalne ülemaailmne töörühm (VGT)) usaldusväärsete suhete loomine ja säilitamine; EC3 ja Europoli kontaktametnike võrgustiku tegevusalaste sidemete haldamine, tagades nõuetekohase teabevahetuse ja kaasamise; mitut sektorit hõlmavate usaldusel põhinevate võrgustike loomine, kuhu kuuluvad õiguskaitsega tegelevad üksused, tööstus, akadeemilised ringkonnad ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, et parandada operatiivset ja strateegilist reageerimist küberkuritegudele.

4.           UUS ÜLESANNE: ELis küberkuritegude uurijate esindamine: ELi küberkuritegevuse valdkonda käsitlevatest arvamustest, seisukohtadest ja saavutatud tulemustest teavitamine; ELi küberkuritegevuse keskse ametina toimimine; ELi liikmesriikide ja asutuste poolt interneti haldamisse antava panuse kooskõlastamine ning küberkuritegevusega seotud lähenemisviiside standardimine ja hea tava vastuvõtmine.

5.           UUS ÜLESANNE: elektroonilise koostööplatvormi (SPACE) haldamine ja väljatöötamine, mis võimaldab hõlpsamat õiguskaitseasutuste ja erasektori vahelist teabevahetust ning strateegiliste ja tehniliste teadmiste ja oskusteabe jagamist küberkuritegevuse, võrgukeskkonnas laste seksuaalse ärakasutamise ja internetipettuste valdkonnas.

6.           UUS ÜLESANNE: kohandatud uudistevoo pakkumine kuritegevuse suundumuste, tehnoloogia arengu ja muu asjakohase ilmneva teabe kohta. Vastavat teavet saadakse aktiivsest partnerlusest uurimisinstituutide, akadeemiliste ringkondade ja tööstuspartneritega.

Ressursside ulatuslikum kasv on võimalik siis, kui õigusraamistik võimaldab suuremat koostööd eraõiguslike isikutega.

Ressursid

2014 (+ 2 AD5 ja 1 AD7) = 8 ajutist töötajat

Strateegia: + 1 vanemspetsialist (AD7)

Üldise ülevaate tegelikuks laiendamiseks taotletakse ühe strateegilise vanemanalüütiku ametikohta. See erineb oluliselt Europoli tavapärastest strateegilise analüüsiga seotud ametikohtadest, mille puhul kasutatakse peamiselt õiguskaitsealast teavet; küberkuritegevust käsitlev teave saadakse sageli tänu aktiivsele partnerlusele akadeemiliste ringkondade, teadlaste ja kindlustusettevõtetega ning seda kasutatakse küberkuritegevuse suundumuste ja ohtude prognoosimiseks ning selle valdkonna strateegia juhtimiseks. Sel põhjusel on kõnealuse ametikoha jaoks vajalikud pädevused väga erinevad Europoli analüütikutelt tavapäraselt nõutavatest pädevustest. Suutlikkus koostada täpseid ohuhinnanguid ja suunata küberkuritegevuse strateegiat on EC3 tegevuse edukuse põhitegur. Vanemanalüütiku ametikoht on vajalik selleks, et anda rühmale juhtnööre, tagamaks piisavalt kvaliteetsete sidusate ja sihtotstarbeliste analüütiliste toodete pakkumine.

Teavitamine: + 2 spetsialisti (AD5)

Nõukogu järeldustes on põhjendatud ka vajadust EC3 vajalikku teavitamis- ja teabevahetustegevust ellu viivate töötajate järele. Enamik küberkuritegevust käsitlevast teabest on pärit väljastpoolt õiguskaitseasutusi. Kui EC3 soovib saada selle valdkonna keskuseks ja pakkuda operatiivtegevusele lisaväärtust, tuleb luua tihe suhe ja koostöö teiste partneritega, kellele küberkuritegevuse vastu võitlemine huvi pakub. Selle tegevuse toetamiseks taotletakse 2014. aastal ühte teavitusvaldkonna spetsialisti.

Peale selle tuleb küberkuritegevuse valdkonna spetsialistide teabevahetuse hõlbustamiseks täieulatuslikult kasutusele võtta akrediteeritud küberkuritegevuse ekspertidele mõeldud turvaline platvorm (SPACE). 2014. aastal vajatakse platvormi sisu haldamiseks ja tegevuse vahendamiseks ühte spetsialisti. Kõnealune spetsialist osaleb lisaks küberkuritegevusega seotud ürituste, sealhulgas Interpoli/Europoli iga-aastase küberkuritegevusealase konverentsi korraldamises.

2015 (+ 1 AD5 ja 1 AD6) = 10 ajutist töötajat

Strateegia: + 1 vanemspetsialist (AD6)

Arvestades küberkuritegevuse valdkonna keerukust ja mitmekesisust, on vaja lisaressursse strateegiliste valdkondade jälgimiseks ning kvaliteetsete tulevikku suunatud hinnangute koostamiseks. Selles töös pööratakse eritähelepanu ennetamisele, kasutades mitut valdkonda hõlmavat lähenemisviisi, millesse on kaasatud asjakohased partnerid nii poliitika kujundamise kui ka operatiivtegevuse tasandil. Selle valdkonna jaoks taotletakse ühte vanemspetsialisti (AD7).

Teavitamine: + 1 spetsialist (AD5)

Kui keskus täielikult toimib, võetakse tööle veel üks spetsialist, et laiendada EC3 teavitustegevuse ulatust. Nimetatud spetsialisti töö ei hõlma mitte üksnes suhete haldamist avaliku ja erasektori partneritega, vaid ka EC3 tehtud töö ja saadud kogemuste põhjal teabe ennetavat esitamist sisemistele ja mitmesugustele välistele sihtrühmadele.

2016–2019 (+2 AD5) = 12 ajutist töötajat

Lisatöötajad aitavad parandada strateegilise analüüsiga seotud toodete kvaliteeti ja nende pakkumist. Ühtlasi toetavad nad keskuse teavitustegevuse tõhustamist.

5.           Juhtimine

Ajavahemikul 2014–2019 on selles valdkonnas ette nähtud ainult kaks täiendavat ajutist töötajat. Ühe ametikohaga asendatakse AD12 tasemel ametikoht, mille Europol andis üle keskuse juhtimiseks.

Teise ametikohaga kaasneb mitu uut EC3 strateegilise tegevusega seotud ülesannet:

– UUS ÜLESANNE: EC3 juhtrühma tegevuse juhtimine ja kooskõlastamine.

– UUS ÜLESANNE: EC3 juhtrühma raames loodud nõuanderühmade juhtimine.

– UUS ÜLESANNE: COSPOLi internetipõhiste laste väärkohtlemise materjalide projekti (CIRCAMP), virtuaalse ülemaailmse töörühma (VGT), ELi küberkuritegevuse töörühma (EUCTF), internetis levitatava lapsporno vastase Euroopa finantskoalitsiooni (EFC) ning Euroopa küberkuritegevusega seotud hariduse ja koolituse töörühma (ECTEG) tegevuse kooskõlastamine ja neile sekretariaaditeenuse pakkumine.

Lisaks nimetatud ülesannete juhtimisele tagatakse selle ametikohaga kõikide EC3 pädevusvaldkondade nõuetekohane tegevuse ja halduse koordineerimine. Samuti tagatakse EC3 tegevuse kooskõla Europoli strateegia ja töökavaga.

2014–2019 (+ 1 AD12 ja 1 AD7) = 6 ajutist töötajat

[1]               ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[2]               KOM(2010) 673 (lõplik).

[3]               Europoli 2011. aasta hinnang organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta ELis.

[4]               Europoli 2013. aasta hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta ELis (SOCTA 2013).

[5]               Europoli 2013. aasta hinnang raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta ELis (SOCTA 2013).

[6]               Europoli 2011. aasta hinnang organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta ELis.

[7]               UNOCD hinnangul (2010) on „Euroopas 140 000 inimkaubanduse ohvrit ning inimkaubitsejad teenivad aastas 3 miljardit USA dollarit brutotulu. Arvestades seda, et inimesi kuritarvitatakse keskmiselt kaks aastat, teeb see 70 000 uut inimkaubanduse ohvrit aastas. See suundumus tundub olevat stabiilne.”

[8]               Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse 2012. aasta aruande kohaselt, mis käsitles narkoprobleemi olukorda Euroopas, moodustasid narkootikumidest põhjustatud surmad 2011. aastal 4 % kõikidest surmajuhtumitest 15–39aastaste eurooplaste seas ning hinnanguliselt 1,4 miljonit eurooplast tarvitavad opioide.

[9]               UNOCD (2010) leidis, et „dokumenteeritud ülemaailmse seadusliku relvakaubanduse väärtus oli 2006. aastal hinnanguliselt ligikaudu 1,58 miljardit USA dollarit, kusjuures registreerimata, kuid seaduslikud tehingud moodustasid veel umbes 100 miljonit USA dollarit. Ebaseadusliku turu suurus on kõige levinuma hinnangu kohaselt 10–20 % seaduslikust turust, mis teeb umbes 170 miljonit kuni 320 miljonit USA dollarit aastas.”

[10]             Korruptsioon läheb ELi majandusele maksma hinnanguliselt 120 miljardit eurot aastas, vt KOM(2011) 308 (lõplik).

[11]             Europoli 2011. aasta hinnangus organiseeritud kuritegevuse ohtude kohta ELis järeldatakse, et kuritegelikud rühmitused teenisid 2009. aastal maksekaardipettustega üle 1,5 miljardi euro.

[12]             UNODC hinnangu kohaselt oli ülemaailmne kuritegelik tulu (sealhulgas maksude vältimine) 2009. aastal kuni 2,1 triljonit USA dollarit, millest hinnanguliselt kuni 70 % läbis rahapesu.

[13]             Europoli hinnangus raske ja organiseeritud kuritegevuse ohu kohta (SOCTA 2013) leiti, et küberkuritegevus mõjutab kõiki liikmesriike. Uuringus osutatakse Euroopa Komisjoni uurimusele, milles märgitakse, et 8 % ELi internetikasutajatest on puutunud kokku identiteedivargusega ning 12 % on langenud mingit liiki veebipettuse ohvriks. Lisaks mõjutab pahavara miljoneid leibkondi ning küberkuritegevusega seotud panganduspettuste arv on iga aastaga suurenenud.

[14]             ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas. KOM(2010) 673 (lõplik). 2011. aastal toimus ELi liikmesriikides 174 terrorirünnakut. Te-SAT 2012.

[15]             Eurobaromeeter 77, kevad 2012.

[16]             Eurobaromeeter 77, kevad 2012. 27 % eurooplastest märkisid, et ELi institutsioonid peaksid järgmistel aastatel panema rõhku kuritegevusevastasele võitlusele.

[17]             Eurobaromeetri eriuuring 390 küberturbe kohta, juuli 2012. 74 % vastajatest on seisukohal, et viimase aasta jooksul on küberkuriteo ohvriks langemise oht suurenenud.

[18]             Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus detsentraliseeritud asutuste kohta, 19.7.2012. (http://europa.eu/agencies/documents/joint_statement_and_common_approach_2012_en.pdf)

[19]             SWD (2013)98 final.

[20]             KOM(2010) 776 (lõplik).

[21]             COM(2013) 172 (final).

[22]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1–22.

[23]             Konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, Strasbourg, 28.1.1981.

[24]             Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R(87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas.

[25]             ELT L 350, 30.12.2008, lk 60. Komisjon on teinud ettepaneku asendada see õigusakt direktiiviga, COM(2012) 10 (final).

[26]             Ametikohtade lõplik arv ja kogueelarve sõltub komisjoni sisemise läbivaatuse tulemustest, mis käsitleb detsentraliseeritud asutuste ressursivajadusi aastatel 2014–2020, ning mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistest. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata tõeliste vajaduste hindamisele, võttes arvesse konkureerivaid nõudmisi väga piiratud eelarvevahenditele ning asutuste töötajate arvu 5 %-list vähendamist.

[27]             ELT L 121, 15.5.2009, lk 37.

[28]             EÜT C 316, 27.11.1995, lk 1.

[29]             ELT L 256, 1.10.2005, lk 63.

[30]             ELT C 115, 4.5.2010, lk 1.

[31]             To insert reference to the adopted Directive (Proposal: COM(2013) 48 final).

[32]             EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

[33]             Konventsioon üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automatiseeritud töötlemisel, Strasbourg, 28.1.1981.

[34]             Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus nr R(87) 15 liikmesriikidele, millega reguleeritakse isikuandmete kasutamist politseivaldkonnas, 17.9.1987.

[35]             ELT L 350, 30.12.2008, lk 60.

[36]             EÜT L 56, 4.3.1968, lk 1.

[37]             ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[38]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1.

[39]             ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.

[40]             ELT L 185, 16.7.2005, lk 35.

[41]             ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

[42]             EÜT 17, 6.10.1958, lk 385/58.

[43]             EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

[44]             EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15.

[45]             EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.

[46]             ABM – tegevuspõhine juhtimine, ABB – tegevuspõhine eelarvestamine.

[47]             Vastavalt finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b.

[48]             Stockholmi programm – avatud ja turvaline Euroopa kodanike teenistuses ja nende kaitsel, ELT C 115, 4.5.2010.

[49]             Eelarve täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html.

[50]             Määratletud finantsmääruse artiklis 185.

[51]             Liigendatud assigneeringud / liigendamata assigneeringud.

[52]             EFTA – Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

[53]             Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid.

[54]             Vastavalt Europoli ja CEPOLi olemasolevad eelarveread 18.050201, 18.050202, 18.050501 ja 18.050502 asendatakse üheainsa eelarvereaga.

[55]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[56]             Ametikohtade lõplik arv ja üldeelarve sõltuvad nii komisjonisisesest detsentraliseeritud asutuste ajavahemiku 2014–2020 ressursivajaduste läbivaatamise tulemustest kui ka mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevate läbirääkimiste tulemustest, pöörates eritähelepanu „tegelike vajaduste” hindamisele olukorras, kus esineb konkureeriv nõudlus väga piiratud eelarvevahenditele, ning järgides asutuste personali 5 % vähendamist.

[57]             Nendes andmetes võetakse arvesse CEPOLi ja Europoli ühinemisest tulenevat kokkuhoidu, mis ajavahemikul 2015–2020 moodustab 17,2 miljonit eurot (10,1 miljonit eurot personalikulude ja 7,1 miljonit eurot hoonega seotud ja muude halduskulude arvelt).

[58]             Väljunditena käsitatakse tarnitavaid tooteid ja osutatavaid teenuseid (nt rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms).

[59]             Vastavalt punktis 1.4.2 nimetatud erieesmärkidele.

[60]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[61]             Aasta, mil alustatakse ettepaneku/algatuse rakendamist.

[62]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[63]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[64]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[65]             Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides.

[66]             Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

[67]             Peamiselt struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa Kalandusfond.

[68]             Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.

[69]             Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.