Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) /* COM/2013/0162 final - 2013/0089 (COD) */
SELETUSKIRI
1.
ETTEPANEKU TAUST
1.1.
Ettepaneku üldine taust ja põhjused
Liikmesriikide kaubamärgialaseid õigusakte
ühtlustati eelkõige nõukogu 21. detsembri 1988. aasta direktiiviga
89/104/EMÜ, kodifitseeritud direktiivina 2008/95/EÜ (edaspidi „direktiiv”). Paralleelselt
siseriiklike kaubamärgisüsteemidega loodi nõukogu 20. detsembri 1993. aasta
määrusega (EÜ) nr 40/94 (ühenduse kaubamärgi kohta), kodifitseeritud määrusena
(EÜ) nr 207/2009 (edaspidi „määrus”), eraldiseisev süsteem ühtsete õiguste
registreerimiseks, millel on kogu ELis samaväärne mõju. Sellega seoses loodi
Siseturu Ühtlustamise Amet, kes vastutab ühenduse kaubamärkide registreerimise
ja haldamise eest. Kaubamärke kasutatakse äriühingute kaupade ja
teenuste eristamiseks. Kaubamärgi abil üritavad ettevõtjad saavutada ja
säilitada klientide lojaalsust, luua väärtust ning edendada kasvu. Kaubamärk
toimib sel juhul innovatsiooni tõukejõuna: vajadus hoida märki asjakohasena
sunnib investeerima teadus- ja arendustegevusse, mis omakorda tagab toodete pideva
täiustamise ja arendamise. Sellel dünaamilisel protsessil on soodne mõju ka
tööhõivele. Järjest konkurentsitihedamas keskkonnas ei ole pidevalt suurenenud
mitte ainult kaubamärkide olulisus edu tagamisel turul, vaid ka nende
kaubanduslik väärtus. See kajastub kaubamärgitaotluste arvu suurenemises nii
riiklikul kui ka ELi tasandil ning ka kaubamärgi kasutajate arvus. Sellega
seoses on suurenenud sidusrühmade huvi tõhusamate ja kvaliteetsete kaubamärkide
registreerimise süsteemide järele, mis oleksid ühtsemad, üldsusele
kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased. Siseturu Ühtlustamise Ameti
finantsperspektiive käsitledes rõhutas nõukogu[1] 2007. aastal, et Siseturu Ühtlustamise Ameti
loomine oli õige samm, mis aitas märkimisväärselt tugevdada ELi konkurentsivõimet.
Nõukogu tuletas meelde, et ühenduse kaubamärgisüsteem töötati välja nii, et see
toimiks kooskõlas siseriiklike kaubamärgisüsteemidega, mida oli jätkuvalt vaja
ettevõtete jaoks, kes ei soovinud kaitsta oma kaubamärke ELi tasandil. Lisaks
rõhutas nõukogu liikmesriikide kaubamärgiametite täiendava rolli olulisust ja
kutsus Siseturu Ühtlustamise Ametit üles laiendama nendega koostööd ühenduse
kaubamärgisüsteemi üldise toimimise huvides. Lõpetuseks märgiti, et ühenduse
kaubamärgi loomisest on möödunud üle kümne aasta, ja seega rõhutati vajadust
üldiselt hinnata ühenduse kaubamärgisüsteemi toimimist. Nõukogu kutsus
komisjoni üles viima läbi vastava uuringu, et eelkõige tugevdada ja laiendada
olemasolevaid Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide kaubamärgiametite
vahelise koostöö vahendeid. Komisjon lubas 2008. aasta Euroopa
väikeettevõtlusalgatuses „Small Business Act”[2] muuta ühenduse kaubamärgisüsteemi VKEdele
kättesaadavamaks. Lisaks rõhutas komisjon 2008. aasta teatises „Tööstusomandi
õiguste strateegia Euroopas”[3]
oma kohustust tagada tulemuslik ja tõhus kaubamärgi kaitse ning
kõrgekvaliteediline kaubamärgisüsteem. Teatises jõuti järeldusele, et tuleb
läbi viia üldine hindamine, mille alusel oleks võimalik tulevikus vaadata läbi
Euroopa kaubamärgisüsteem ning veelgi parandada Siseturu Ühtlustamise Ameti ja
liikmesriikide kaubamärgiametite vahelist koostööd. Komisjon kohustus 2010.
aasta teatises „Euroopa 2020 – strateegiline juhtalgatus „Innovaatiline liit””[4]
ajakohastama kaubamärgiraamistikku, et parandada ettevõtjate uuendustegevuse
raamtingimusi. Lisaks on komisjoni 2011. aasta Euroopa intellektuaalomandi
õiguste strateegiaga[5]
ette nähtud Euroopa kaubamärgisüsteemi läbivaatamine, et ajakohastada süsteemi
nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, muutes selle üldiselt tulemuslikumaks,
tõhusamaks ja ühtsemaks.
1.2.
Ettepaneku eesmärk
Käesoleva algatuse ja määruse muutmise
ettepaneku (mis koos moodustavad ühtse meetmepaketi) peamine ühine eesmärk on
edendada innovatsiooni ja majanduskasvu, muutes kaubamärgi registreerimise
süsteemid kogu Euroopas ettevõtjate jaoks kättesaadavamaks ja tõhusamaks nii
väiksemate kulude ja keerukuse, suurema kiiruse kui ka parema prognoositavuse
ja õiguskindluse seisukohast. Need muudatused tuleb teha kooskõlas eesmärgiga tagada
liidu ja liikmesriikide kaubamärgisüsteemide koostoimimine ja vastastikune
täiendavus. Direktiivi käesoleva uuestisõnastamise
eesmärgid on eelkõige järgmised: ·
direktiivi olemasolevate sätete ajakohastamine ja
parandamine, muutes vananenud sätteid, suurendades õiguskindlust ning
täpsustades kaubamärgiga seotud õiguste ulatust ja piiranguid; ·
siseriiklike kaubamärgialaste õigusnormide ja
menetluste suurem ühtlustamine, et viia need rohkem kooskõlla ühenduse
kaubamärgisüsteemiga, a) lisades täiendavaid sisulisi eeskirju ja b) lisades
direktiivi peamised protseduurireeglid kooskõlas määruse sätetega; ·
koostöö lihtsustamine liikmesriikide ametite ja
Siseturu Ühtlustamise Ameti vahel, et edendada tavade ühtlustamist ja ühiste
vahendite arendamist, kehtestades sellise koostöö jaoks õigusliku aluse.
2.
HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU
HINDAMISE TULEMUSED
2.1.
Üldsusega konsulteerimine
Käesolev algatus põhineb Euroopa
kaubamärgisüsteemi üldise toimimise hindamisel ja kõigi peamiste sidusrühmadega
peetud laiaulatuslikel konsultatsioonidel. Peamiselt põhines hindamine uuringul, mille
komisjon tellis Max Plancki intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse
instituudilt. Uuring viidi läbi 2009. aasta novembrist 2011. aasta veebruarini[6]. Lisaks
eksperdianalüüsile hõlmas uuring konsultatsioone sidusrühmadega. See hõlmas
ühenduse kaubamärgisüsteemi kasutajate hulgas läbi viidud küsitlust, teavet
organisatsioonidelt, kes esindavad kaubamärkide kasutajaid liikmesriigi,
Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil, ning 2010. aasta juunis peetud arutelu
kõnealuste organisatsioonidega. Lisaks konsulteeris instituut kõigi
liikmesriikide intellektuaalomandi õiguskaitseametite ja Siseturu Ühtlustamise
Ametiga. Max Plancki Instituudi lõpparuandes jõuti
järeldusele, et Euroopa kaubamärgisüsteemi põhiraamistik on tugev. Üldiselt
vastab Siseturu Ühtlustamise Ameti kohaldatav kord ettevõtjate vajadustele ja
ootustele. Lisaks oldi üksmeelel, et ühenduse ja liikmesriikide
kaubamärgiõiguste koostoimimine on esmatähtis ja oluline sellise kaubamärgisüsteemi
tõhusaks toimimiseks, mis vastab eri suurusega, eri turgudel tegutsevate ja eri
geograafiliste vajadustega äriühingute nõuetele. Siiski märgiti aruandes, et
süsteemi on vaja ajakohastada ja parandada. Eelkõige rõhutati selles vajadust
saavutada suurem ühtsus ühenduse kaubamärgisüsteemi ja siseriiklike
kaubamärgisüsteemide vahel, ühtlustades veelgi liikmesriikide kaubamärgialaseid
õigusakte nii direktiivi praeguses reguleerimisalas kui ka väljaspool seda. Uuringu vahetulemuste põhjal võttis nõukogu 25.
mail 2010 vastu järeldused[7].
Võttes arvesse vastuolusid ühenduse kaubamärgi korra ja siseriiklike kordade
vahel, kutsuti neis järeldustes komisjoni üles lisama oma ettepanekutesse
meetmed, millega viia direktiiv määrusega rohkem kooskõlla ning seega aidata
veelgi kaasa erinevuste vähendamisele kogu Euroopa kaubamärgisüsteemis. Max Plancki Instituudi uuringu järel
korraldasid komisjoni talitused 26. mail 2011 arutelu kasutajaühendustega. Arutelu
kinnitas, et Euroopas on kaubamärgisüsteemi kasutajad üldiselt ühte meelt, et
praegune ühtlustatuse tase nii kaubamärke käsitlevate siseriiklike õigusnormide
vahel kui ka võrreldes ühenduse kaubamärgisüsteemiga ei ole olnud piisav. Kasutajaorganisatsioonid
kinnitasid ühehäälselt, et kaubamärke käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme on
vaja veelgi ühtlustada nii materiaalõiguse kui ka menetluslike küsimuste
seisukohast.
2.2.
Mõju hindamine
Mõju hindamise käigus, mis tehti nii määruse
kui ka direktiivi läbivaatamise jaoks, tuvastati kaks peamist probleemi.
Esimene neist on seotud praeguse õigusraamistiku lahknevate sätetega ning teine
on seotud kaubamärgiametite vähese omavahelise koostööga liidus. Viimast
probleemi käsitletakse määruse läbivaatamisel ning lahknevate sätete küsimus
tuleb lahendada direktiivi läbivaatamisega. Konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et
kaubamärgi valdkonnas on ärikeskkond jätkuvalt väga mitmekesine, hoolimata
siseriiklike õigusnormide osalisest ühtlustamisest 1990. aastate alguses. Direktiiviga
kehtestatud ühtlustamise tase oli üsna madal, keskendudes piiratud arvule
sisulistele eeskirjadele, mida kõnealusel ajal peeti mõjutavaks siseturu
toimimist kõige vahetumalt, kusjuures ühtlustamata jäeti suur arv valdkondi,
eelkõige need, mis on seotud menetlustega. Lisaks jõustus määrus mitu aastat pärast
direktiivi, mis tähendas, et direktiivi jõustumise ajal puudus ühine
võrdlusalus, mille alusel oleks saanud siseriiklike menetluste tõhusust mõõta. Siseturu
Ühtlustamise Ameti järgitavad menetlused on kehtinud juba rohkem kui 15 aastat
ning üldiselt peetakse neid vastavat ettevõtjate vajadustele ja ootustele. Seepärast iseloomustavad liidu
kaubamärgiõiguse praegust olukorda ikka veel suured lahknevused siseriiklike
eeskirjade ja menetluste vahel, seda nii riikide lõikes kui ka võrreldes
Siseturu Ühtlustamise Ameti kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, ning
seoses menetlustega ei ole kunagi püütud kohaldada parimat tava. Lahknevusi siseriiklike süsteemide ja ühenduse
kaubamärgisüsteemi vahel peetakse märkimisväärseteks. Need tulenevad asjaolust,
et direktiiv ei hõlma menetluslikke aspekte ning et mitmeid olulisi
materiaalõiguse küsimusi ei ole veel ühtlustatud. Praegused lahknevused
kaubamärke käsitlevate õigusnormide ja menetluste vahel koos kaubamärgiametite
tavade ja vahendite vähese ühtlustamisega (mis tuleneb vähesest koostööst)
piiravad kaubamärgikaitse süsteemide kättesaadavust, põhjustavad suurt
õiguslikku ebakindlust ning ohustavad ühenduse kaubamärgi ja siseriiklike
süsteemide vahelist täiendavat suhet. Lisaks ei võimalda need äriühingutele
võrdseid tingimusi, millel on omakorda negatiivne mõju ELi äriühingute
konkurentsivõimele ja liidu kui terviku konkurentsivõimele. Probleemi lahendamiseks kaaluti järgmiseid
võimalikke lahendusi: ·
valikuvõimalus 1:
kaubamärke käsitlevaid õigusnorme ja menetlusi rohkem ei ühtlustata; ·
valikuvõimalus 2:
täiendav osaline siseriiklike õigusnormide ühtlustamine ja nende täiendav
osaline kooskõlla viimine ühenduse kaubamärgisüsteemiga. See hõlmaks peamiste
menetluseeskirjade kooskõlla viimist määruse asjaomaste sätetega, sealhulgas
nende sätetega, mille puhul praegused erinevused põhjustavad kasutajatele suuri
probleeme, ning mille puhul kooskõlla viimine on vältimatu, et luua Euroopas
harmooniline ja vastastikku täiendav kaubamärgikaitse süsteem. See hõlmaks ka materiaalõiguse
täiendavate aspektide kooskõlla viimist vastavalt määruse sätetele; ·
valikuvõimalus 3:
kaubamärke käsitlevate siseriiklike õigusnormide ja menetluste täielik
ühtlustamine. See lähenemisviis põhineks valikuvõimalusel 2, hõlmates kõiki
selle osi, kuid ka kaubamärgi materiaalõiguse ja menetluste kõiki ülejäänud
aspekte; ·
valikuvõimalus 4:
ühtne kaubamärgieeskirjade kogum, mis asendaks liikmesriikide kaubamärkide
õigusnormid täielikult, kehtestades ühtsed eeskirjad kogu liidus. Mõju hindamisel jõuti järeldusele, et
valikuvõimalus 2 oleks proportsionaalne ja kõige sobivam seatud eesmärkide
saavutamiseks.
3.
ÕIGUSLIK ALUS JA SUBSIDIAARSUS
Vastavalt aluslepingu artikli 114 lõikele 1
võivad Euroopa Parlament ja nõukogu võtta nii liikmesriikide õigus- kui ka
haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja
selle toimimine. Probleemid, mis tehti kindlaks seoses
õigusraamistiku oluliste lahknevustega, ei võimalda ELi äriühingutele võrdseid
tingimusi või moonutavad neid tingimusi oluliselt, kusjuures sellel on täiendav
negatiivne mõju äriühingute ja ELi kui terviku konkurentsivõimele. Seepärast on
soovitav võtta meetmed, millega saab parandada siseturu toimimise tingimusi. Meetmeid,
mille eesmärk on suurendada direktiivi abil senist ühtlustamist, saab võtta
ainult liidu tasandil. Lisaks on liidu tasandil võetavad meetmed ainus viis,
millega tagada kooskõla ühenduse kaubamärgisüsteemiga. Seoses sellega tuleb meeles pidada, et
ühenduse kaubamärgisüsteem on integreeritud Euroopa kaubamärgisüsteemi, mis
põhineb siseriikliku ja üleliidulise kaubamärgikaitse koostoimimise ja
vastastikuse täiendavuse põhimõttel. Kuigi määrusega on kehtestatud ulatuslik
süsteem, milles on kindlaks määratud kõik materiaal- ja menetlusõiguse
aspektid, siis direktiiviga kehtestatud praegune õigusaktide ühtlustamine
piirdub vaid materiaalõiguse valitud sätetega. Asjaomaste komponentide
tulemusliku ja jätkusuutliku koostoimimise ja vastastikuse täiendavuse
tagamiseks on seega vaja liidus luua kaubamärgikaitse üldine harmooniline
süsteem koos oluliselt sarnaste sisuliste eeskirjadega ning vähemalt peamised
menetlussätted, mis on kooskõlas.
4.
MÕJU EELARVELE
Ettepanek ei mõjuta Euroopa Liidu eelarvet
ning seepärast ei ole sellele lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25.
oktoobri 2012. aasta finantsmääruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb
Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega
muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklis 31 nõutud
finantsselgitust.
5.
ETTEPANEKU ÜKSIKASJALIK SELGITUS
Kavandatud muudatused on esitatud vastavalt
eesmärkidele, mida püütakse saavutada direktiivi uuesti sõnastamisega, nagu on
kirjeldatud osas 1.2.
5.1.
Olemasolevate sätete ajakohastamine ja parandamine
- Kaubamärgi määratlus (artikkel 3) Praegusel hetkel peab tähiseid olema võimalik
esitada graafiliselt, et neid saaks kaitsta kaubamärgina. Graafiliselt
esitamise nõue on aegunud. See vähendab oluliselt õiguskindlust teatavate
mittetraditsiooniliste kaubamärkide esitamise puhul, nagu helid. Sel juhul võib
muude vahendite (nt helifail) kasutamine olla asjakohasem kui graafiline
esitamine, kui see võimaldab kaubamärki täpsemini kindlaks teha ja seega aitab
suurendada õiguskindlust. Kavandatud uue määratluse kohaselt ei ole esitamise
vahendeid piiratud üksnes graafilise või visuaalse esitamisega, vaid võimaldab
registreerida tähiseid, mida saab esitada tehnoloogiliste vahenditega, mis
tagavad rahuldava õiguskindluse. Eesmärk ei ole piiramatult laiendada
kaubamärgi esitamiseks lubatavaid viise, vaid võimaldada selles suhtes suuremat
paindlikkust, tagades samas suurema õiguskindluse. - Kaubamärgiga antavad õigused (artiklid 10
ja 11) 1. Antavad õigused, mis ei mõjuta
varasemaid õigusi Direktiivi ega määrusega ei ole ette nähtud
selgeid sätteid selle kohta, et kaubamärgi omanik ei või edukalt kasutada oma
õigusi sellise identse või sarnase tähise kasutamise vastu, mille suhtes
kohaldatakse varasemat õigust. Kooskõlas intellektuaalomandi õiguste
kaubandusaspektide lepingu[8]
artikli 16 lõikega 1 täpsustataks käesoleva ettepanekuga, et rikkumisega seotud
hagide esitamine ei mõjuta varasemaid õigusi. 2. Topeltidentiteedijuhud Direktiivi artikli 5 lõike 1 punkti a kohaste
täiendavate kaubamärgifunktsioonide tunnustamine on põhjustanud
õiguskindlusetust. Eelkõige on ebaselge suhe topeltidentiteedijuhtude ning
artikli 5 lõikega 2 ette nähtud sellise laiendatud kaitse vahel, mida
kohaldatakse kaubamärkide suhtes, millel on maine[9].
Õiguskindluse ja ühtsuse huvides täpsustatakse, et nii artikli 5 lõike 1 punkti
a kohastel topeltidentiteedijuhtudel kui ka artikli 5 lõike 1 punkti b kohastel
topeltsarnasusejuhtudel on asjakohane üksnes päritolufunktsioon. 3. Ärinime või äriühingu nime
kasutamine Euroopa Kohtu[10] kohaselt kohaldatakse direktiivi artikli 5
lõiget 1 juhul, kui üldsuse arvates on äriühingu nime kasutamine seotud (ka)
äriühingu pakutavate kaupade või teenustega. Seepärast on asjakohane pidada
kaitstud kaubamärgi kasutamist ärinimena rikkumiseks, kui kaupade või teenuste
kasutamise nõuded on täidetud. 4. Kasutamine võrdlevas reklaamis 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga
2006/114/EÜ (eksitava ja võrdleva reklaami kohta)[11] on ette
nähtud tingimused, mille kohaselt on lubatud reklaam, mis selgesõnaliselt või
kaudselt identifitseerib konkurendi või konkurendi pakutavad kaubad või
teenused. Direktiivi 2006/114/EÜ ja kaubamärgialaste õigusaktide vastasmõju ei
ole täiesti selge. Seepärast on asjakohane täpsustada, et kaubamärgi omanik
võib keelata oma kaubamärgi kasutamise võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev
reklaam ei vasta direktiivi 2006/114/EÜ artikli 4 nõuetele. 5. Kaupade saatmine kommertstarnijate
poolt Tuleks täpsustada, et kaupu ei või importida
ELi isegi juhul, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil. Seda on
vaja tagamaks, et kaubamärgi omanikul on õigus takistada ettevõtjatel
(olenemata sellest, kas need asuvad ELis või mitte) importimast väljaspool ELi
asuvaid kaupu, mis on müüdud või lähetatud eratarbijatele või mida on neile
pakutud või reklaamitud, ning tõkestada võltsitud toodete tellimine ja müük
eelkõige internetis. 6. Torriterritooriumile toodud kaubad Philips/Nokia
kohtuasjas Euroopa Kohtu tehtud otsuse[12] kohaselt ELi-väliste kaupade sisenemine ELi
tolliterritooriumile või selliste kaupade viibimine ja liikumine seal peatamiskorra
alusel ei tähenda kehtivate õigusaktide kohaselt selliste
intellektuaalomandiõiguste rikkumist, mis on antud liidu ja liikmesriikide
materiaalõigusega. Selliseid kaupu saab käsitada võltsinguna ainult juhul, kui
on tõendeid selle kohta, et neid kasutatakse ELi tarbijatele suunatud
kaubandustegevuses nagu müük, müügipakkumine või reklaam. Philips/Nokia
kohtuotsuse mõju on sidusrühmad teravalt kritiseerinud, kuna sellega seatakse
õiguste omanikele liiga suur tõendamiskohustus ja seega takistatakse võitlust
võltsimise vastu. Ilmselgelt on tungivalt vaja Euroopa õigusraamistikku, mis
võimaldab tõhusamalt võidelda kaupade võltsimisega, mis on kiiresti kasvav
tegevusvaldkond. Seepärast tehakse ettepanek täita olemasolev lünk, andes
õiguste omanikele õiguse takistada kolmandatel isikutel selliste kaupade
toomist kolmandatest riikidest liidu tolliterritooriumile, mis kannavad ilma
loata kaubamärki, mis on identne kaubamärgiga, mis on registreeritud seoses
nende kaupadega, olenemata sellest, kas kolmandate isikute toodavad kaubad
lastakse vabasse ringlusse. 7. Ettevalmistav tegevus Direktiivi ega määrusega ei ole ette nähtud
sätteid, mis võimaldaksid esitada hagi seoses selliste märgiste ja pakendite
või sarnaste objektide turustamise ja müügiga, mida võidakse seejärel kasutada
koos ebaseaduslike toodetega. Mõne siseriikliku õigusaktiga on see
reguleeritud. Asjakohane on lisada kõnealused sätted direktiivi ja määrusesse,
et anda täiendav praktiline, asjakohane ja tõhus panus võltsimisevastasesse
võitlusesse. - Kaubamärgi mõju piirangud (artikkel 14) Direktiivi artikli 14 lõike 1 punktiga a
käesolevas ettepanekus ette nähtud piirang hõlmab ainult isikunimede kasutamist
kooskõlas nõukogu ja komisjoni ühisavaldusega[13]. Ühtsuse huvides on artikli 14 lõike 1
punkti b kohast piirangut laiendatud, et hõlmata ka eristamatute tähiste ja
nimetuste kasutamist. Samuti on asjakohane näha artikli 14 lõike 1 punktiga c
ette sõnaselge piirang, mis hõlmab viitavat kasutamist üldiselt. Lisaks
täpsustatakse eraldi lõikega tingimused, mille puhul kaubamärgi kasutamist ei
peeta ausa äritavaga kooskõlas olevaks.
5.2.
Materiaalõiguse suurem ühtlustamine
- Geograafiliste tähiste ja
traditsiooniliste toodete kaitse (artiklid 4 ja 5) Erinevalt määrusest ei käsitle direktiivis
sisalduvad keeldumispõhjused vastuolu kaitstud geograafiliste tähiste,
traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodetega.
Seepärast ei ole tagatud, et neile õigustele muude liidu õigusaktidega[14] tagatud
kaitse taset tegelikult kohaldatakse kaubamärgi läbivaatamisel kogu liidus
ühtselt ja ammendavalt, seda eelkõige keeldumise absoluutsete põhjuste
kohaldamisel. Seega tehakse ettepanek lisada direktiivi vastavad sätted seoses
geograafiliste tähiste, traditsiooniliste veninimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste
toodetega. - Mainega kaubamärkide kaitse (artiklid 5
ja 10) Artiklitega 5 ja 10 muudetakse laiendatud
kaitse sätted kohustuslikeks, tagamaks et kõigis liikmesriikides on mainega
siseriiklike kaubamärkide kaitse tase sama, mis ühenduse kaubamärkidega antav
kaitse tase. - Kaubamärgid kui omandiõiguse objektid
(artiklid 22, 23, 24, 25, 26 ja 27) Lisaks mõnele litsentsimise põhieeskirjale ja
erinevalt määrusest ei sisalda direktiiv sätteid kaubamärkide kui omandiõiguse
objektide muude aspektide kohta, näiteks nagu üleandmine või asjaõigus.
Seetõttu on kaubamärkide ärilistel eesmärkidel kasutamise esmatähtsad aspektid
liidus tervikuna kehvasti või erinevalt reguleeritud. Seega tehakse ettepanek,
et direktiivi lisatakse vastavad eeskirjad, mis käsitlevad kaubamärke kui
omandiõiguse objekte, nagu see on määruses. - Kollektiivkaubamärgid (artiklid 28, 30,
31, 32, 33, 34, 35, 36 ja 37) Määrusega kooskõlla viimiseks nähakse
direktiivi kõnealuste sätete muudatustega ette kollektiivkaubamärkide
registreerimise ja kaitse erisätted. Kollektiivkaubamärgid on kaitstud mitmes
liikmesriigis ning need on osutunud eriti edukaks selliste kaubanduslike
vahendite majandusliku väärtuse kaitsmisel. Kuigi ELi tasandil ja enamikes
liikmesriikides peab kollektiivkaubamärgil olema omanik (tavaliselt ühendus),
kelle liikmed märki kasutavad, ei ole see nii aga muudes liikmesriikides ning
see muudab keeruliseks sellist liiki kaubamärgi eraldi hoidmise
sertifitseerimismärkidest.
5.3.
Peamiste menetluseeskirjade kooskõlla viimine
- Kaupade ja teenuste määramine ja
klassifitseerimine (artikkel 40) Vastavalt määrust käsitlevale ettepanekule
sätestatakse kõnealuses artiklis ühtsed eeskirjad kaupade ja teenuste
määramiseks ja klassifitseerimiseks. Need eeskirjad järgivad Euroopa Kohtu põhimõtteid,[15] mille
kohaselt peab taotluse esitaja piisavalt selgelt ja täpselt identifitseerima
kaubad ja teenused, mille puhul taotletakse kaitset, et pädevad asutused ja
ettevõtjad saaksid määrata kindlaks kaubamärgi antava kaitse ulatuse. Kaupade
või teenuste identifitseerimiseks võib kasutada Nizza klassifikatsiooni
klassipäistes esitatud üldnimetusi, kui sellised nimetused on piisavalt selged
ja täpsed. Artikliga 40 täpsustatakse, et üldmõistete kasutamist tuleb
tõlgendada nii, nagu see hõlmaks üksnes kõiki mõiste sõnasõnalise tähendusega
selgelt kaetud kaupu või teenuseid. - Ametiülesande korras läbivaatamine
(artikkel 41) Kooskõlas määrusega nähakse selle artikliga
ette, et ametiülesande korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus
vastab registreerimise nõuetele, vaadatakse üksnes seda, kas puuduvad
kaubamärgi endaga seotud põhjused. Suhteliste põhjuste läbivaatamine
ametiülesande korras tekitab ebavajalikke takistusi kaubamärkide
registreerimisel. Äriühingud on kohustatud tegema liigseid kulutusi ja taluma
viivitusi ning sageli satuvad väljapressimise ohvriks. Tagasilükkamise aluseks
olevat varasemat õigust ei saa selle omanik kasutada, mis tähendab, et
asjaomased ametid lükkavad taotluse tagasi õiguse alusel, millele ei oleks
saanud selle omanik õiguslikult tugineda, et takistada hilisema märgi
registreerimist või kasutamist. Seega põhjustab ametiülesande korras
läbivaatamise süsteem kunstlikke vaidlusi ning moonutab konkurentsi, sest
püstitab põhjendamatuid tõkkeid turule sisenemisele. Lisaks tekitab ametiülesande korras
läbivaatamise lähenemisviis õiguslikku ebakindlust, sest ametiülesande korras
läbivaatamise süsteemi kohaldavad ametid esitavad seoses varasemate õigustega
vastuväiteid ainult nende varasemate registreeritud õiguste alusel, mida on
taotletud identsete või sarnaste kaupade ja toodete jaoks. Seega ei saa nad
tagada, et taotlust, mis edukalt läbib ametiülesande korras tehtud kontrolli,
ei vaidlustata seejärel kaubamärgi alusel, mis on omandanud turul maine, ja/või
varasema tuntud kaubamärgi alusel, mida ei ole registreeritud. Sellega kaasneb
siiski menetluste vastuvõetamatu dubleerimine, mis on ajamahukas ja ebatõhus. - Lõivud (artikkel 44) Registrite üleliigse koormamise tõenäosuse
vähendamiseks on selle artikli eesmärk viia ametite lõivude struktuur
kooskõlla, kohaldades kaubamärgi registreerimise ja pikendamise puhul
täiendavat (klassi) lõivu iga kauba- ja teenuseklassi eest peale esimese
klassi, mille lõiv peaks sisalduma algses (taotluse/registreerimise) lõivus. - Vaidlustamiskord (artikkel 45) Selle artikliga nõuetakse, et liikmesriigid
kehtestavad oma ametitele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel varasemate
õiguste põhjal vaidlustatakse kaubamärgitaotluse registreerimine nende
ametites. Vaidlustamise halduskord on kasutatav juba määruse alusel ning
peaaegu kõikides liikmesriikides. - Kasutamatajätmine kui kaitse
vaidlustamismenetluses (artikkel 46) Kooskõlas määrusega võimaldab see artikkel
kaubamärgi registreerimistaotluse esitajal esitada varasema kaubamärgi omaniku
vastuväite suhtes varasema kaubamärgi mittekasutamise alusel vaide juhul, kui
varasem kaubamärk on hilisema kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või
prioriteedikuupäevaks olnud registreeritud vähemalt viis aastat. - Tühistamise või kehtetuks tunnistamise kord
(artikkel 47) Selle artikliga kohustatakse liikmesriike
kehtestama halduskorda, mille alusel saab vaidlustada kaubamärgi
registreerimise kehtivuse nende ametites. Mõnes liikmesriigis ei saa kaubamärgi
taotlejad ja omanikud vaidlustada sellise varasema õiguse kehtivust, mille
alusel nende kaubamärgi suhtes on esitatud kaebus, samas menetluses, vaid
peavad varasema kaubamärgi kehtivuse vaidlustama kohtus. See tekitab
menetlustes viivitusi ning tavaliselt eeldab kvalifitseeritud juristi määramist
hagi toetamiseks. Need süsteemid on ebatavaliselt pikad, tülikad ja kallid. Samas
Siseturu Ühtlustamise Ameti ja siseriiklike ametite kohaldatavad tühistamise
halduskorrad on palju lihtsamad, sest varasemate õiguste kehtivust saab
kasutada vaidlustamise alusena samas menetluses ning puudub vajadus kasutada
kutselist esindajat. Praktikas tähendab see, et ühenduse kaubamärgi taotlejad
võivad edukalt kaitsta end vastuväidete eest ning saada kaubamärgi aastaid
varem ja oluliselt väiksemate kuludega kui siseriiklike kaubamärkide taotlejad. - Kasutamatajätmine kui kaitse menetlustes,
mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine (artikkel 48) Kooskõlas määrusega võimaldab see artikkel
isikul, kelle nimel kaubamärk on registreeritud, esitada varasema kaubamärgi
alusel kehtetuks tunnistamise menetluses mittekasutamise kaitseks vastuväite
juhul, kui kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise kuupäevaks on varasem
kaubamärk olnud registreeritud vähemalt viis aastat.
5.4.
Ametite vahelise koostöö lihtsustamine (artikkel
52)
Määruse läbivaatamise raames kavandatud
koostöö õigusraamistiku täiendamiseks on artikliga 52 kehtestatud õiguslik
alus, et hõlbustada koostööd Siseturu Ühtlustamise Ameti ja liikmesriikide
intellektuaalomandi õiguskaitseametite vahel, eesmärgiga edendada tavade ühtlustamist
ja ühiste vahendite arendamist. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 2013/0089 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV kaubamärke käsitlevate liikmesriikide
õigusaktide ühtlustamise kohta (uuesti sõnastatud) (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut Ö Liidu toimimise
lepingut Õ , eriti selle
artiklit 95 Ö 114 Õ , võttes arvesse Ö Euroopa Õ Kkomisjoni
ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust,[16] tegutsedes seadusandliku tavamenetluse
kohaselt ning arvestades järgmist: ê 2008/95/EÜ
põhjendus 1 (kohandatud) ð uus (1)
Nõukogu 21.
detsembri 1988. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiivi 89/104/EMÜ 2008/95/EÜ (kaubamärke
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta[17] ) ð on vaja teha mitu muudatust ï on sisuliselt muudetud[18]. Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida ð uuesti sõnastada ï . ê 2008/95/EÜ
põhjendus 2 (kohandatud) (2)
Enne direktiivi 89/104/EMÜ
jõustumist liikmesriikides kohaldatud kaubamärke käsitlevad õigusaktid
sisaldasid erinevusi Ö Direktiiviga
2008/95/EÜ ühtlustati sisulise kaubamärgiõiguse keskseid sätteid Õ, mis Ö nende vastuvõtmise
ajal leiti otseselt mõjutavat siseturu toimimist, takistades Õ võisid takistada
kaupade vaba liikumist ja teenuste osutamise vabadust Ö liidus Õ ning moonutada konkurentsi ühisturul. Seepärast oli siseturu rajamist
ja toimimist silmas pidades vaja liikmesriikide õigusaktid ühtlustada. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 3 (kohandatud) Kõrvale ei tohi jätta
lahendusi ja eeliseid, mida ühenduse kaubamärgisüsteem võib pakkuda
ettevõtjatele, kes soovivad kaubamärke omandada. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 4 Tundub, et ei ole vaja võtta ette liikmesriikide kaubamärke käsitlevate
õigusaktide täiemahulist ühtlustamist. Piisab sellest, kui ühtlustamisel
piirdutakse nende siseriikliku õiguse sätetega, mis mõjutavad siseturu
toimimist kõige otsesemalt. ò uus (3)
Kaubamärgikaitse
liikmesriikides toimib koostoimes kaitsega, mida pakutakse liidu tasandil
Euroopa kaubamärkide kaudu, mis on ühtse olemusega ja kogu liidus kehtivad
intellektuaalomandiõigused, nagu on sätestatud nõukogu 26. veebruari 2009.
aasta määruses (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta[19]. Kaubamärgisüsteemide
koostoimimine riiklikul ja liidu tasandil on intellektuaalomandi kaitset
käsitleva liidu lähenemisviisi nurgakiviks. (4)
Pärast komisjoni 16.
juuli 2008. aasta teatist „Tööstusomandi õiguste strateegia Euroopas”[20] hindas komisjon põhjalikult
kaubamärgisüsteemi üldist toimimist Euroopas tervikuna, võttes arvesse nii
liidu kui ka liikmesriikide tasandit ja nende vastasmõju. (5)
Nõukogu kutsus oma 25.
mai 2010. aasta järeldustes Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase
läbivaatamise kohta[21]
komisjoni üles esitama ettepanekud määruse (EÜ) nr 207/2009 ja direktiivi
2008/95/EÜ läbivaatamise kohta. Direktiivi läbivaatamine peaks sisaldama meetmeid,
millega viiakse see direktiiv rohkem kooskõlla määrusega (EÜ) nr 207/2009 ning
seega vähendataks erinevusi Euroopa kaubamärgisüsteemis tervikuna. (6)
Komisjon järeldas oma
24. mai 2011. aasta teatises „Intellektuaalomandiõiguse ühtne turg”[22], et vastamaks sidusrühmade
nõudlusele selliste kiiremate, kvaliteetsemate ja sujuvamate kaubamärgi
registreerimise süsteemide järele, mis on ühtsemad, kasutajasõbralikud,
üldsusele kättesaadavad ja tehnoloogiliselt ajakohased, on vaja
kaubamärgisüsteemi ajakohastada liidus tervikuna ning kohandada see
internetiajastuga. (7)
Käesoleva direktiivi
eesmärgil toimunud konsulteerimise ja hindamise käigus selgus, et hoolimata
siseriiklike õigusaktide eelnevast osalisest ühtlustamisest on Euroopa
ärikeskkond jätkuvalt väga heterogeenne, piirates kaubamärgikaitse üldist
kättesaadavust ning kahjustades konkurentsivõimet ja majanduskasvu. (8)
Selleks et täita
eesmärki, milleks luua hästitoimiv ühtne turg ja edendada seda ning hõlbustada
kaubamärkide saamist ja kaitset liidus, on seega vaja minna kaugemale
direktiiviga 2008/95/EÜ saavutatud piiratud ühtlustamisest ning ühtlustada ka
kõiki aspekte kaubamärgi materiaalõiguse puhul, mis reguleerib registreerimise
kaudu kaitstud kaubamärke, mis on hõlmatud määrusega (EÜ) nr 207/2009. (9)
Selleks et muuta
kaubamärgi registreeringu saamine ja haldamine kogu liidus lihtsamaks, on vaja
ühtlustada mitte ainult materiaalõiguse sätteid, vaid ka protseduurireegleid.
Seepärast tuleks viia vastavusse liikmesriikide ja Euroopa kaubamärgisüsteemi
peamised protseduurireeglid, sealhulgas need, mille puhul lahknevused
põhjustavad suuri probleeme siseturu toimimisele. Siseriikliku õiguse kohaste
menetluste puhul on piisav, kui kehtestatakse üldpõhimõtted, jättes
liikmesriikidele võimaluse kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad. (10)
Äärmiselt oluline on
tagada, et registreeritud kaubamärgid on kõigi liikmesriikide õigussüsteemide
kohaselt samaväärselt kaitstud ning et kaubamärkide kaitse liikmesriigi
tasandil on sama, mis Euroopa kaubamärkide kaitse. Kooskõlas ulatusliku
kaitsega, mis antakse liidus mainet omavatele Euroopa kaubamärkidele, tuleks
tagada ulatuslik kaitse ka liikmesriigi tasandil kõikidele kaubamärkidele,
millel on asjaomases liikmesriigis maine. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 5 (11)
Käesoleva
direktiiviga ei tohiks liikmesriikidelt võtta ära liikmesriikide õigust jätkuvalt kaitsta
kasutamise käigus omandatud kaubamärke, vaid neid
peaks neid arvesse võtma ainult nende
ja registreerimise teel omandatud kaubamärkide vahelise suhte puhul. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 6 Liikmesriikidele peaks jääma vabadus määratleda registreerimise teel
omandatava kaubamärgi registreerimise, lõppenuks tunnistamise ja tühiseks
tunnistamise kord. Näiteks võivad liikmesriigid määrata kindlaks kaubamärgi
registreerimise ja tühiseks tunnistamise vormi, otsustada, kas varasematele
õigustele tuleks toetuda registreerimiskorra või tühiseks tunnistamise korra
või mõlema puhul ning, kui nad lubavad varasematele õigustele toetuda
registreerimiskorra puhul, otsustada, kas kasutada vaidlustamismenetlust või
ametiülesande korras läbivaatamist või mõlemat. Liikmesriikidele peaks jääma
vabadus määrata kindlaks kaubamärkide lõppenuks tunnistamise ja tühiseks
tunnistamise mõju. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 8 (kohandatud) ð uus (12)
Käesoleva õigusaktide ühtlustamise eesmärkide
saavutamine eeldab, et registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise
tingimused oleksid üldiselt kõigis liikmesriikides identsed. (13)
Selleks on vaja loetleda näiteid nendest
tähistest märkide näidised, mis
võivad moodustada kaubamärgi, tingimusel, et sellised märgid võivad eristada
ühe ettevõtja kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest. ð Selleks et täita kaubamärgi
registreerimissüsteemi eesmärke, milleks on õiguskindluse ja usaldusväärse
halduse tagamine, on ka oluline nõuda, et tähist on võimalik esitada viisil,
mis võimaldab kaitse objekti täpselt kindlaks määrata. Tähist tuleks seepärast
lubada esitada mis tahes asjakohasel kujul ja seega mitte tingimata
graafiliselt, kui selline esitamine tagab rahuldavalt kõnealuse eesmärgi
täitmise. ï (14)
Ö Lisaks
tuleks Õ Kkaubamärgi
andmisest keeldumise või kaubamärgi tühiseks
kehtetuks tunnistamise põhjustest, mis on
seotud kaubamärgi endaga, näiteks Ö sealhulgas Õ eristatavuse
puudumine, või mis on seotud kaubamärgi ja varasemate õiguste vaheliste
vastuoludega, tuleks koostada ammendav loetelu isegi juhul, kui mõningad neist
põhjendustest on loetletud võimalusena liikmesriikide jaoks, kes sellest
johtuvalt saaksid säilitadavad
või kehtestadavad need põhjendused oma õigusnormides. Liikmesriikidel
peaks olema võimalik oma õigusnormides säilitada või nendega kehtestada
kaubamärgi andmisest keeldumise või selle tühiseks tunnistamise põhjendusi, mis
on seotud kaubamärgi omandamise ja jätkuva valdamise tingimustega, mille jaoks
ei ole ühtlustamissätteid, mis käsitlevad näiteks vastavust kaubamärgi andmise
tingimustele, kaubamärgi pikendamist või lõive käsitlevaid eeskirju või on
seotud menetlusnõuete täitmatajätmisega. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 9 Ühenduses registreeritud ja kaitstavate kaubamärkide koguarvu ja
sellest tulenevalt ka kaubamärkidevaheliste konfliktide arvu vähendamiseks on
oluline kehtestada nõue, et registreeritud kaubamärke tuleb tegelikult kasutada
või, kui neid ei kasutata, siis tuleb need lõppenuks tunnistada. Tuleb
kehtestada sätted, mille kohaselt ei saa kaubamärki tühiseks tunnistada
seetõttu, et olemas on varasem kaubamärk, mida ei kasutata; samas jääb
liikmesriikidele vabadus kohaldada sama põhimõtet kaubamärgi registreerimise
suhtes või sätestada, et kaubamärki ei saa kasutada rikkumise suhtes algatatud
menetluses, kui vastuväite tulemusena on kindlaks tehtud, et kõnealuse
kaubamärgi omaniku õigused võiks lõppenuks tunnistada. Kõigil sellistel
juhtudel kehtestavad liikmesriigid kohaldatavad protseduurireeglid. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 10 Kaupade ja teenuste vaba liikumise soodustamiseks on äärmiselt oluline,
et kõigi liikmesriikide õigussüsteemidega tagataks registreeritavatele
kaubamärkidele samasugune kaitse. See ei tohiks siiski takistada liikmesriike
pakkumast omal valikul ulatuslikumat kaitset neile kaubamärkidele, millel on
väljakujunenud maine. ò uus (15)
Tagamaks, et
geograafilistele tähistele liidu õiguse muude instrumentidega tagatud kaitse
taset kohaldatakse ühtselt ja ammendavalt kogu liidus keeldumise absoluutsete
ja suhteliste põhjuste läbivaatamisel, peaks käesolev direktiiv sisaldama
seoses geograafiliste tähistega samu sätteid, mis sisalduvad määruses (EÜ) nr
207/2009. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 11 (16)
Registreeritud kaubamärgi eesmärk on eelkõige
tagada kaubamärk kui päritolutähis ning sellega antav kaitse peaks olema
absoluutne, kui märk ja tähis ning kaubad või teenused on identsed. Kaitse
peaks kehtima ka siis, kui märk ja tähis ja
ning kaubad või teenused on sarnased. Segiajamise
tõenäosuse tõttu peab määratlema sarnasuse mõiste. Sellise kaitse eritingimus on peaks olema
tõenäoline segiajamine, mille hindamine peaks
sõltubma
mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest turul, seostest, mis võivad
tekkida kasutatava või registreeritud tähisega, ning kaubamärgi ja tähise ja ning
identifitseeritud kaupade või teenuste vahelise sarnasuse ulatusest. Segiajamise
tõenäosuse kindlakstegemise moodused ja eelkõige tõendite esitamise kohustus
tuleks paika panna siseriiklike protseduurireeglitega, mille kohaldamist
käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata. ò uus (17)
Selleks et tagada
õiguskindlus ja täielik kooskõla prioriteetsuse põhimõttega, mille kohaselt
varem registreeritud kaubamärk on hiljem registreeritud kaubamärkidest
ülimuslikum, on vaja kehtestada, et kaubamärgist tulenevate õiguste jõustamine
ei piira õigusi, mille kaubamärgi omanik sai enne kaubamärgi
registreerimistaotluse esitamist või prioriteedikuupäeva. See on kooskõlas 15.
aprilli 1994. aasta intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu
(edaspidi „TRIPS-leping”)[23]
artikli 16 lõikega 1. (18)
Asjakohane on sätestada,
et kaubamärgi rikkumist saab teha kindlaks ainult juhul, kui on leitud, et
rikkuvat märki või tähist on kasutatud kaubandustegevuse käigus eesmärgiga
eristada kaupu või teenuseid nende kaubandusliku päritolu alusel. Muudel
eesmärkidel kasutamise suhtes tuleks kohaldada siseriikliku õiguse sätteid. (19)
Õiguskindluse ja selguse
tagamiseks on vaja täpsustada, et mitte ainult sarnasuse korral, vaid ka juhul,
kui identset tähist kasutatakse identsete kaupade või teenuste jaoks, tuleks
kaubamärgi kaitse anda ainult juhul ning selles ulatuses, mil määral
kahjustatakse kaubamärgi põhieesmärki, milleks on tagada kaupade või teenuste
kaubanduslik päritolu. (20)
Kaubamärgiõiguse
rikkumisena tuleks käsitada ka tähise kasutamist ärinimena või sarnase
nimetusena, kui seda kasutatakse kaupade või teenuste eristamiseks nende
kaubandusliku päritolu alusel. (21)
Selleks et tagada
õiguskindlus ja täielik kooskõla asjaomaste liidu õigusaktidega, on asjakohane
sätestada, et kaubamärgi omanikul peaks olema õigus keelata kolmandal isikul
tähise kasutamine võrdlevas reklaamis, kui selline võrdlev reklaam on vastuolus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiviga
2006/114/EÜ eksitava ja võrdleva reklaami kohta[24]. (22)
Selleks et tugevdada
kaubamärgi kaitset ja tulemuslikumalt võidelda võltsimise vastu, peaks
registreeritud kaubamärgi omanikul olema õigus tõkestada kolmandatel isikutel
kaupade toomine liikmesriigi tolliterritooriumile ilma neid seal vabasse
ringlusse laskmata juhul, kui need kaubad tulevad kolmandatest riikidest ja
kannavad ilma loata kaubamärki, mis on olulisel määral identne selliste kaupadega
seoses registreeritud kaubamärgiga. (23)
Selleks et
tulemuslikumalt takistada õigusi rikkuva kauba sisenemist, eelkõige
internetimüügi raames, peaks kaubamärgi omanikul olema õigus keelata selliste
kaupade import liitu, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel eesmärgil. (24)
Selleks et registreeritud
kaubamärkide omanikud saaksid võltsimise vastu tulemuslikumalt võidelda, peaks
neil olema õigus keelata õigusi rikkuva kaubamärgi kandmine kaupadele ja
teatavad kinnitamisele eelnevad ettevalmistavad tegevused. (25)
Kaubamärgist tulenevad
ainuõigused ei tohiks anda omanikule õigust keelata selliste tähiste või
märkide kasutamist, mida kasutatakse õiglaselt ning kooskõlas ausa tööstus- ja
kaubandustavaga. Selleks et luua kaubamärkide ja ärinimede jaoks võrdsed
tingimused, peaks ärinimede kasutamine, millele antakse pidevalt piiramatu
kaitse hilisemate kaubamärkide vastu, hõlmama enda isikliku nime kasutamist.
Veel peaks see hõlmama kirjeldavate või mitteeristuvate tähiste või märkide
kasutamist üldiselt. Lisaks ei peaks omanikul olema õigust takistada kaubamärgi
üldist õiglast ja ausat kasutamist, kui seda kasutatakse omaniku kaupade või
teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks. (26)
Kaupade vaba liikumise
põhimõttest tuleneb, et kaubamärgi omanikul ei tohi olla õigust keelata
kolmandatel isikutel kasutada kaubamärki seoses kaupadega, mille tema on
kõnealuse kaubamärgiga liidus ringlusse lasknud või mis on seal ringlusse
lastud tema nõusolekul, kui kaubamärgiomanikul ei ole õiguspäraseid põhjusi
olla kaupade täiendava turustamise vastu. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 12 (27)
Õiguskindluse tõttu ja ilma, et ebaõiglaselt
kahjustataks varasema kaubamärgi omaniku huve, on oluline sätestada, et
varasema kaubamärgi omanik ei või nõuda tema kaubamärgist hilisema kaubamärgi tühiseks kehtetuks
tunnistamist ega esitada vastuväiteid kaubamärgi kasutamisele pärast seda, kui
ta on teadlikult lubanud hilisema kaubamärgi kasutamist märkimisväärse aja
jooksul, välja arvatud juhul, kui hilisema kaubamärgi taotlus on esitatud
pahauskselt. ò uus (28)
Õiguskindluse tagamiseks
ja seaduslikult omandatud kaubamärgiõiguste kaitsmiseks on asjakohane ja
vajalik sätestada, ilma et see mõjutaks põhimõtet, mille kohaselt hilisemat
kaubamärki ei saa jõustada varasema kaubamärgi vastu, et varasemate
kaubamärkide omanikel ei peaks olema õigust taotleda hilisema kaubamärgi
andmise keelamist või selle kehtetuks tunnistamist või avaldada vastuseisu
hilisema kaubamärgi kasutamisele, kui hilisem kaubamärk omandati ajal, mil
varasemat kaubamärki oli võimalik kehtetuks tunnistada või tühistada, näiteks
kuna see ei olnud veel kasutamise abil omandanud eristatavust, või kui
varasemat kaubamärki ei saanud jõustada hilisema kaubamärgi suhtes, sest
vajalikud tingimused ei olnud täidetud, näiteks kui varasem kaubamärk ei olnud
omandanud veel mainet. (29)
Kaubamärgid täidavad
eesmärki eristada kaupu ja teenuseid ning võimaldavad tarbijatel teha teadlikke
valikuid vaid juhul, kui kaubamärke turul tegelikult kasutatakse.
Kasutamisnõuet on vaja ka selleks, et vähendada liidus registreeritud ja
kaitstud kaubamärkide koguarvu ning sellega omakorda vähendada kaubamärkide
vahel tekkivate vastuolude arvu. Seepärast on oluline nõuda, et registreeritud
kaubamärke peab ka tegelikult kasutama seoses nende kaupade või teenustega,
mille jaoks need on registreeritud, või kui neid ei kasutata, peab neid olema
võimalik tühistada. (30)
Seega peaks
registreeritud kaubamärk olema kaitstud ainult seni, kuni teda tegelikult
kasutatakse ning varem registreeritud kaubamärk ei peaks võimaldama selle
omanikul esitada vastuväiteid hilisema kaubamärgi vastu või taotleda selle
kehtetuks tunnistamist, kui kõnealune omanik ei ole oma kaubamärki tegelikult
kasutanud. Lisaks peaksid liikmesriigid kehtestama, et kaubamärki ei või
kasutada rikkumismenetluses, kui kaitsja vastuväite alusel on kindlaks tehtud,
et kaubamärgi võiks tühistada, või kui hagi on esitatud hilisema õiguse vastu,
et kaubamärgi oleks võinud tühistada ajal, mil omandati hilisem õigus. (31)
Asjakohane on kehtestada,
et kui Euroopa kaubamärgile on taotletud siseriikliku kaubamärgi vanemust ning
seejärel on siseriiklikust kaubamärgist loobutud või sellel on lastud aeguda,
võib kõnealuse siseriikliku kaubamärgi kehtivuse ikka vaidlustada.
Vaidlustamine peaks piirduma olukordadega, mille puhul siseriikliku märgi oleks
saanud tunnistada kehtetuks või tühistada ajal, mil märk kõrvaldati registrist. (32)
Järjepidevuse huvides ja
selleks, et hõlbustada liidus kaubamärkide kasutamist ärilistel eesmärkidel,
tuleks kaubamärkide kui omandiõiguse objektide suhtes kohaldatavad eeskirjad
viia kooskõlla eeskirjadega, mis on juba kehtestatud Euroopa kaubamärkidele,
ning need peaksid sisaldama eeskirju loovutamise ja üleandmise, litsentsimise,
asjaõiguse, sundtäitmise ja maksejõuetuse menetluste kohta. (33)
Kollektiivkaubamärgid on
tõestanud end kasuliku vahendina selliste kaupade või teenuste edendamiseks,
millel on teatavad ühtsed omadused. Seepärast on asjakohane kohaldada
siseriiklike kollektiivkaubamärkide suhtes eeskirju, mis on sarnased Euroopa
kollektiivkaubamärkidele kohaldatavate eeskirjadega. (34)
Selleks et hõlbustada ja
parandada kaubamärgikaitse kättesaadavust ning suurendada õiguskindlust ja
prognoositavust, peaks kaubamärkide registreerimise kord liikmesriikides olema
tõhus ja läbipaistev ning järgima Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate
eeskirjadega sarnaseid eeskirju. Selleks et saavutada ühtne ja tasakaalustatud
kaubamärgisüsteem nii riiklikul kui ka liidu tasandil, peaksid kõik
liikmesriikide tööstusomandi õiguskaitse keskametid ametülesande korras selle
läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab registreerimise nõuetele, vaatama
üksnes seda, kas puuduvad absoluutsed keeldumispõhjused. See ei peaks siiski
piirama nende ametite õigust taotlejate taotluse korral teha otsinguid
varasemate õiguste kohta üksnes teabe eesmärgil ning ilma, et see seaks
piiranguid või et sellel oleks siduv mõju registreerimise edasisele
protsessile, sealhulgas hilisemale vaidlustamismenetlusele. (35)
Õiguskindluse tagamiseks
seoses kaubamärgiõiguste ulatusega ning selleks, et hõlbustada kaubamärgikaitse
kättesaadavust, tuleks kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste
määramisel ja klassifitseerimisel järgida kõigis liikmesriikides samu eeskirju
ja see peaks olema ühtlustatud Euroopa kaubamärkide suhtes kohaldatavate eeskirjadega.
Et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid kindlaks määrata taotletava
kaubamärgikaitse ulatuse ainult taotluse alusel, peaksid kaubad ja teenused
olema määratud piisavalt selgelt ja täpselt. Üldmõistete kasutamist tuleks
tõlgendada nii, nagu see hõlmaks ainult mõiste sõnasõnalise tähendusega selgelt
kaetud kaupu ja teenuseid. (36)
Tulemusliku
kaubamärgikaitse tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema kättesaadavaks
vaidlustamise tõhusa halduskorra, mis võimaldab varasema kaubamärgiõiguste
omanikul vaidlustada kaubamärgitaotluse registreerimise. Lisaks peaksid
liikmesriigid kehtestama tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
halduskorra, mis on sarnane liidu tasandil Euroopa kaubamärkide suhtes
kohaldatava korraga, et pakkuda tõhusaid vahendid kaubamärkide tühistamiseks
või kehtetuks tunnistamiseks. (37)
Liikmesriikide
tööstusomandi õiguskaitse keskametid peaksid tegema omavahel ja Euroopa Liidu
Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Ametiga (edaspidi „amet”) koostööd
kõigis kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkondades, et edendada tavade
ja vahendite ühtlustamist, näiteks ühtsete või ühendatud andmebaaside ja
portaalide loomine ja ajakohastamine konsulteerimise ja otsingute tegemise
eesmärgil. Liikmesriikide bürood ja amet peaksid tegema edasist koostööd oma
kõigis muudes tegevusvaldkondades, mis on olulised kaubamärkide kaitsmiseks
liidus. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 7 (38)
Käesolev direktiiv ei tohiks välistada
liikmesriikide muude õigusnormide kui kaubamärke käsitlevate õigusnormide,
näiteks kõlvatut ebaausat konkurentsi, tsiviilvastutust või
tarbijakaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist kaubamärkide suhtes. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 13 (kohandatud) (39)
Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon Ö ja intellektuaalomandi
õiguste kaubandusaspektide leping Õ on siduvad kõigile
ühenduse liikmesriikidele jaoks.
On oluline, et käesoleva direktiivi sätted oleksid nimetatud konventsiooni Ö ja
lepingu Õ sätetega täielikus
kooskõlas. Käesoleva direktiivi sätted ei tohiks piirata liikmesriikide
kohustusi, mis tulenevad nimetatud konventsioonist Ö ja
lepingust Õ . Vajaduse korral
tuleks kohaldada asutamislepingu artikli 307 Ö 351 Õ teist lõiku. ò uus (40)
Kohustus võtta käesolev
direktiiv üle siseriiklikusse õigusesse peaks piirduma nende sätetega, mille
puhul on võrreldes varasema direktiiviga tegu sisulise muudatusega. Kohustus
võtta üle sätted, mida ei muudeta, tuleneb varasemast direktiivist. ê 2008/95/EÜ
põhjendus 14 (41)
Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada
liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 89/104/EMÜ 2008/95/EÜ
I lisa B osas esitatud direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega, ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: 1. peatükk Ö Üldsätted Õ ê 2008/95/EÜ Artikkel 1 Reguleerimisala Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse
kõigi kaupade ja teenustega seotud kaubamärkide suhtes, mis on liikmesriigis
registreeritud üksikkaubamärgina, kollektiivkaubamärgina või garantii-märgina
või sertifitseerimistõendusmärgina või mille registreerimiseks on
esitatud avaldus, ning kõigi kaubamärkide suhtes, mis on registreeritud või
mille registreerimiseks on esitatud avaldus Beneluxi intellektuaalomandibüroos
või mille rahvusvaheline registreerimine kehtib liikmesriigis. ò uus Artikkel 2 Mõisted Käesolevas
direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „büroo” –
liikmesriigi tööstusomandi õiguskaitse keskamet või Beneluxi
intellektuaalomandi büroo, kes vastutab kaubamärkide registreerimise eest; b) „amet” –
määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 2 alusel loodud Euroopa Liidu
Kaubamärkide ja Tööstusdisainilahenduste Amet; c) „register”
– büroo peetav kaubamärkide register. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 2. peatükk Ö Kaubamärgiõigus Õ 1. jagu Ö Tähised, millest kaubamärk võib koosneda Õ Artikkel 23 Tähised, millest kaubamärk võib
koosneda Kaubamärgi võivad moodustada mis tahes
tähised, mida on võimalik graafiliselt esitada, eelkõige
sõnad, sealhulgas isikunimed, kujutised, tähed, numbrid, Ö värvid, Õ või kaupade või nende
pakendi kuju Ö või helid Õ , kui a) selliste tähiste põhjal on võimalik eristada ühe ettevõtja kaupu või
teenuseid teiste ettevõtjate omadest.; ò uus b) selliseid
tähiseid on võimalik esitada viisil, mis võimaldab pädevatel asutustel ja
üldsusel teha kindlaks tähiste omanikule tagatud kaitse subjekti. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 2. jagu Ö Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi kehtetuks
tunnistamise põhjused Õ Artikkel 34 Kaubamärgi andmisest keeldumise või
kaubamärgi tühiseks kehtetuks tunnistamise Ö absoluutsed Õ põhjused ê 2008/95/EÜ 1. Järgmisi ei
registreerita kaubamärgina ja kui nad on registreeritud, võib need tühiseks kehtetuks
tunnistada: a) tähiseid, millest kaubamärk ei saa
koosneda; b) kaubamärke, mis ei ole teistest
eristatavad; c) kaubamärke, mis koosnevad ainult
sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses liiki,
kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade
tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi; d) kaubamärke, mis koosnevad ainult
märkidest või tähistest, mis on muutunud tavapäraseks igapäevases
keelekasutuses või heausksetes ja kindlakskujunenud kaubandustavades; e) tähiseid, mis koosnevad ainult: i) kujust, mis tuleneb kaupade enda
olemusest; ii) kaupade kujust, mis on vajalik tehnilise
tulemuse saavutamiseks; iii) kujust, mis annab kaubale
märkimisväärse väärtuse; f) kaubamärke, mis on vastuolus
avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega; g) kaubamärke, mis võivad oma olemuse
tõttu üldsust eksitada näiteks kaupade või teenuste laadi, kvaliteedi või
geograafilise päritolu osas; h) kaubamärke, mille kasutamiseks
puudub pädeva asutuse luba ja mille registreerimisest tuleb keelduda või mis
tuleb kehtetuks tunnistada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (edaspidi
„Pariisi konventsioon”) artikli 6 ter kohaselt.; ò uus i) kaubamärke,
mida ei registreerita ega kasutata enam vastavalt liidu õigusaktidele või
rahvusvahelistele kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse
ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse; j) kaubamärke,
mida ei registreerita vastavalt liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele
kokkulepetele, milles liit on osaline ning millega nähakse ette
traditsiooniliste veininimetuste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete
kaitse. 2. Lõiget 1
kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused esinevad: a) muudes
liikmesriikides, kui need riigid, kus registreerimistaotlus esitati; b) ainult juhul, kui
võõrkeeles olev kaubamärk on tõlgitud või transkribeeritud liikmesriigi
ametlikku keelde või mis tahes kasutatavas kirjastiilis. 3. Kaubamärki peab
olema võimalik tunnistada kehtetuks, kui taotleja esitas kaubamärgi
registreerimise taotluse pahauskselt. Liikmesriik võib ka sätestada, et sellist
kaubamärki ei registreerita. ê 2008/95/EÜ 24. Iga liikmesriik võib sätestada, et kaubamärki ei tohi registreerida või
kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks
kehtetuks tunnistada, kui ja kuivõrd: ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) a) selle kaubamärgi kasutamise võib
keelata vastavalt muude õigusaktide sätetele kui asjaomase liikmesriigi või Ö liidu Õ ühenduse
kaubamärgiõigus; ê 2008/95/EÜ b) kaubamärk sisaldab kõrge sümboolse
väärtusega tähist, eelkõige religioosset sümbolit; c) kaubamärk sisaldab Pariisi
konventsiooni artiklis 6 ter nimetamata tundemärke, embleeme või vapimärke, mis
pakuvad avalikkusele huvi, kui asjaomased asutused ei ole andnud liikmesriigi
õigusaktide kohaselt oma nõusolekut nende registreerimiseks;. d) taotleja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse
pahauskselt. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ð uus 35. Kaubamärgi registreerimisest ei keelduta ja seda ei tunnistata tühiseks kehtetuks
vastavalt lõike 1 punktile b, c või d, kui kaubamärk on enne
registreerimistaotluse esitamise kuupäeva ð või pärast registreerimise
kuupäeva ï ja pärast selle kasutamist omandanud eristatavuse. 6. Lisaks sellele võivad Lliikmesriigid võivad
näha ette, et seda sätet Ö lõiget 5 Õ kohaldatakse ka siis, kui eristatavus tekkis pärast
registreerimistaotluse esitamise kuupäeva või pärast ð ja enne ï registreerimiskuupäeva. 4. Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina lõigetest 1, 2 ja 3
kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi 89/104/EMÜ rakendamiseks
vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud registreerimisest keeldumise või
tühiseks tunnistamise põhjuseid kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus
esitatud enne kõnealust kuupäeva. Artikkel 45 Kaubamärgi registreerimisest
keeldumise või selle tühiseks kehtetuks tunnistamise täiendavad Ö suhtelised Õ põhjused, mis on seotud varasemate õigustega vastuollu
sattumisega ê 2008/95/EÜ 1. Kaubamärki ei
registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks kehtetuks
tunnistada, kui: a) see on
identne varasema kaubamärgiga ning kaubad või teenused, mille jaoks kaubamärki
taotletakse või mille jaoks see on registreeritud, on identsed kaupade või
teenustega, mille jaoks on kaitstud varasem kaubamärk; b) identsuse
või sarnasuse tõttu varasema kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu
varasema kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenustega on tõenäoline, et üldsus
võib need omavahel segi ajada või tekitada seoseid varasema kaubamärgiga. 2. Lõike 1 kohaldamisel
tähendab „varasem kaubamärk” järgmist: a) järgmised
kaubamärgid, mille registreerimistaotluse kuupäev on varasem kaubamärgi
registreerimise taotluse kuupäevast, arvestades võimaluse korral nende
kaubamärkidega seotud prioriteete: ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) i) Ö Euroopa Õ ühenduse kaubamärgid; ê 2008/95/EÜ ii) kaubamärgid,
mis on registreeritud liikmesriikides või Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade
puhul Beneluxi intellektuaalomandibüroos; iii) kaubamärgid,
mis on registreeritud liikmesriigis kehtivate rahvusvaheliste kokkulepete
alusel; ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) b) Ö Euroopa Õ ühenduse kaubamärgid,
millel on nõukogu 20. detsembri 1993. aasta
määruse (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi
kohta[25] 207/2009 kohaselt õigus vanemusnõudele
võrreldes punkti a alapunktides ii ja iii osutatud kaubamärkidega isegi juhul,
kui viimatinimetatud kaubamärgist on loobutud või sellel on lastud aeguda; ê 2008/95/EÜ c) punktides a
ja b osutatud kaubamärkide registreerimise taotlused, võttes arvesse nende
registreerimist; d)
kaubamärgid, mis on kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeval või
vajaduse korral kaubamärgi registreerimise prioriteetsust käsitleva nõude
esitamise kuupäeval liikmesriigis üldtuntud selle sõna Pariisi konventsiooni
artiklis 6 bis sätestatud tähenduses. ê 2008/95/EÜ ð uus 3. Kaubamärki ei
registreerita ja kui see on registreeritud, võib selle tühiseks kehtetuks
tunnistada, kui: a) see on identne või sarnane varasema ühenduse kaubamärgiga ð , sõltumata sellest, kas ï lõike 2 tähenduses ja kui selle
registreerimise taotlus on esitatud või see on registreeritud kaupade või
teenuste jaoks, mis ð on identsed, sarnased või ï ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks on
registreeritud varasem ühenduse kaubamärk, juhul
kui varasem ühenduse kaubamärk on omandanud ühenduses ð liikmesriigis, või Euroopa kaubamärgi
puhul liidus,ï maine ning hilisema kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaausalt ebaõiglaselt
ära või kahjustaks varasema ühenduse kaubamärgi
eristatavust või mainet.; ò uus b) kaubamärgi
omaniku agent või esindaja taotleb registreerimist enda nimel ilma omaniku
loata, välja arvatud juhul, kui agent või esindaja suudab oma tegevust
põhjendada; c) kaubamärgi
võib segi ajada varasema kaubamärgiga, mis on kaitstud väljaspool liitu, kui
taotluse esitamise kuupäeval kaubamärki endiselt tegelikult kasutati ja
taotluse esitaja tegutses pahauskselt; d) kaubamärki
ei registreerita ja seda enam ei kasutata vastavalt liidu õigusele, millega
nähakse ette päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse. ê 2008/95/EÜ 4. Iga liikmesriik võib sätestada, et
kaubamärki ei registreerita või kui see on registreeritud, siis võib selle tühiseks kehtetuks
tunnistada, kui ja kuivõrd: ê 2008/95/EÜ a) kaubamärk on identne või sarnane varasema siseriikliku
kaubamärgiga lõike 2 tähenduses ja kui see selle registreerimise taotlus on esitatud
või see on registreeritud kaupade või teenuste jaoks, mis ei ole sarnased nende
kaupade või teenustega, mille jaoks on registreeritud varasem kaubamärk, juhul
kui varasem kaubamärk on omandanud asjaomases liikmesriigis maine ning hilisema
kaubamärgi põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks
varasema kaubamärgi eristatavust või mainet; ba) õigused
registreerimata kaubamärgile või muule kaubandustegevuses kasutatavale tähisele
omandati enne hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise kuupäeva
või hilisema kaubamärgi registreerimise taotluse prioriteetsust käsitleva nõude
esitamise kuupäeva ja kõnealune registreerimata kaubamärk või muu tähis annab
selle omanikule õiguse keelata hilisema kaubamärgi kasutamine; cb) kaubamärgi
kasutamise võib keelata muu varasema õiguse tõttu kui lõikes 2 ja käesoleva
lõike punktis ba osutatud õigus, milleks on eelkõige: i) õigus nimele; ii) õigus isikuportreele; iii) autoriõigus; iv) tööstusomandiõigus;. d) kaubamärk on identne või sarnane varasema
kollektiivkaubamärgiga, millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes
maksimaalselt kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist; e) kaubamärk on identne või sarnane varasema garantiimärgi
või tõendusmärgiga, millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes liikmesriigi
määratud pikkusega ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist; f) kaubamärk on identne või sarnane varasema kaubamärgiga,
mis on registreeritud identsete või sarnaste kaupade või toodete jaoks ja
millest tuleneva õiguse kehtivusaeg lõppes pikendamatajätmise tõttu
maksimaalselt kahe aasta pikkuse ajavahemiku jooksul enne taotluse esitamist,
välja arvatud juhul, kui varasema kaubamärgi omanik andis oma nõusoleku
hilisema kaubamärgi registreerimiseks või ei kasutanud oma kaubamärki; g) kaubamärgi võib ajada segi kaubamärgiga, mida juba
kasutati välisriigis taotluse esitamise kuupäeval ja mida seal endiselt
kasutatakse, kui taotluse esitaja tegutses taotluse esitamise kuupäeval
pahauskselt. 5. Liikmesriik võib lubada, et asjakohaste
tingimuste korral ei tule registreerimisest keelduda ega kaubamärki tühiseks kehtetuks
tunnistada, kui varasema kaubamärgi või varasemate õiguste omanik on hilisema
kaubamärgi registreerimisega nõus. 6. Iga liikmesriik võib sätestada, et erandina
lõigetest 1 kuni 5 kohaldatakse kõnealuses liikmesriigis enne direktiivi
89/104/EMÜ rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva kehtinud
registreerimisest keeldumise või tühiseks
kehtetuks tunnistamise põhjuseid
kaubamärkide puhul, mille kohta on taotlus esitatud enne kõnealust kuupäeva. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ð uus Artikkel 146 Kaubamärgi tühiseks kehtetuks
tunnistamise või lõppenuks tunnistamise
tühistamise kindlakstegemine tagantjärele Kui varasemast Ö siseriiklikust Õ kaubamärgist on
loobutud või sellel on lastud aeguda ning selle vanemust nõutakse Ö Euroopa Õ ühenduse
kaubamärgile, võib varasema Ö siseriikliku Õ kaubamärgi tühiseks kehtetuks
tunnistamise või selle omaniku õiguste kehtetuks
tunnistamise tühistamise teha
kindlaks tagantjärele ð , tingimusel et kehtetuks tunnistamine
või õiguste tühistamine oleks võinud toimuda ka ajal, mil kaubamärgist loobuti
või sel lasti aeguda. Sellisel juhul lõpeb vanemuse mõjujõud ï. Artikkel 7 ÖKaubamärgi
registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused, mis on seotud
ainult mõningate kaupade või teenustega Õ ÖKui kaubamärgi
registreerimisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise põhjused on olemas vaid
mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi
registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab
kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi kehtetuks tunnistamine
ainult neid kaupu või teenuseid. Õ. ò uus Artikkel 8 Varasema
kaubamärgi eristatavuse või maine puudumine, mis takistab registreeritud
kaubamärgi kehtetuks tunnistamist Registreeritud kaubamärki ei tunnistata kehtetuks
varasema kaubamärgi alusel järgmistel juhtudel: a) kui
varasem kaubamärk, mida võib kehtetuks tunnistada vastavalt artikli 4 lõike 1
punktidele b, c või d ei olnud omandanud vastavalt artikli 4 lõikele 5
eristatavust registreeritud kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise
kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks; b) kui
kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõike 1 punktil b ning varasem
kaubamärk ei olnud omandanud piisavat eristatavust, et toetada otsust
segiajamise tõenäosuse kohta artikli 5 lõike 1 punkti b tähenduses
registreeritud kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või
prioriteedikuupäeval; c) kui
kehtetuks tunnistamise taotlus põhineb artikli 5 lõikel 3 ning varasemal
kaubamärgil ei olnud mainet artikli 5 lõike 3 tähenduses registreeritud
kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ð uus Artikkel 9 Nõustumisest tulenevad Ö kehtetuks
tunnistamise välistamine Õ piirangud 1. Kui artikli 45 lõigetke 2
ð ja 3 ï tähenduses on varasema kaubamärgi omanik liikmesriigis viie
järjestikuse aasta jooksul nõustunud kõnealuses liikmesriigis registreeritud
hilisema kaubamärgi kasutamisega ja olnud teadlik sellisest kasutamisest, ei
ole tal enam õigust varasema kaubamärgi
põhjal taotleda hilisema kaubamärgi tühiseks
kehtetuks tunnistamist ega vaidlustada
hilisema kaubamärgi kasutamist kaupade või teenuste
puhul, mille jaoks hilisemat kaubamärki on kasutatud, kui hilisema kaubamärgi
registreerimist ei taotletud pahauskselt. 2. Iga liikmesriik võib
kehtestada sätted, mille kohaselt lõiget 1 kohaldatakse mutatis
mutandis artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud varasema
kaubamärgi omaniku või artikli 45
lõike 4 punktis ab või bc osutatud Ö mis tahes Õ muu varasema õiguse
omaniku suhtes. ê 2008/95/EÜ 3. Lõigetes 1 ja 2
osutatud juhtudel ei ole hilisema registreeritud kaubamärgi omanikul õigust
vaidlustada varasema õiguse kasutamist ka siis, kui seda õigust ei saa enam
kasutada hilisema kaubamärgi vastu. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ð uus 3. jagu Ö Antavad õigused ja piirangud Õ Artikkel 510 Kaubamärgiga antavad õigused 1. Registreeritud
kaubamärk Ö Kaubamärgi
registreerimine Õ annab omanikule selle kasutamise
ainuõiguse. Ö 2. Ilma et see
piiraks omanike õigusi, mis on omandatud enne registreeritud kaubamärgi
taotluse esitamise kuupäeva või prioriteedikuupäeva, on registreeritud
kaubamärgi Õ Oomanikul
on õigus takistada kõiki kolmandaid
isikuid kasutamast kaubandustegevuse käigus ilma tema loata Ö mis tahes
tähist seoses kaupade või teenustega, kui Õ : a) kõiki kaubamärgiga identseid tähiseid Ö on identne
kaubamärgiga ja seda kasutatakse Õ kaupade või teenuste
puhul, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud ð ja kui selline kasutamine mõjutab või
võib mõjutada kaubamärgi võimet tagada tarbijatele kaupade või teenuste
päritolu ï; b) kõiki tähiseid, mille identsuse või sarnasuse tõttu Ö on identne või
sarnane Õ kaubamärgiga ning identsuse või sarnasuse tõttu kaubamärgiga ja
tähisega kaitstud Ö seda
kasutatakse kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased
selliste Õ kaupade või
teenustega Ö , mille jaoks
on kaubamärk registreeritud, kui Õ esineb risk, et
üldsus võib need omavahel segi ajada; esineb risk, et see võib tekitada seoseid kaubamärgi ja tähise vahel. 2. c) Lisaks sellele
võib iga liikmesriik sätestada, et omanikul on õigus takistada kõiki kolmandaid
isikuid tema nõusolekuta kasutamast kaubandustegevuse käigus mis tahes tähist, mis on identne või
sarnane kaubamärgiga, Ö sõltumata
sellest, kas seda kasutatakse Õ mis on välja antud
kaupade või teenuste jaoks, mis ð on identsed, sarnased või ï ei ole sarnased nende kaupade või teenustega, mille jaoks kõnealune
kaubamärk on registreeritud, Ö juhul kui
kaubamärgil on liikmesriigis maine Õ ja juhul kui selle
tähise põhjuseta kasutamine kasutaks ebaõiglaselt ära või kahjustaks varasema kaubamärgi
eristatavust või mainet. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 3. Lõikegete 1 ja 2 alusel võib Ö eelkõige Õ muu hulgas keelata
järgmised toimingud: ê 2008/95/EÜ a) tähise kandmine kaupadele või nende
pakendile; b) kõnealuse tähisega kaupade
pakkumine, turuleviimine või ladustamine nimetatud otstarbel või kõnealuse
tähisega teenuste pakkumine või osutamine; c) kaupade importimine ja eksportimine
kõnealuse tähise all; ò uus d) tähise kasutamine
kaubandusliku nimetusena või äriühingu nimena või kaubandusliku nimetuse või
äriühingu nime osana; ê 2008/95/EÜ de) tähise
kasutamine äridokumentidel või reklaamides.; ò uus f) tähise
kasutamine võrdlevas reklaamis viisil, mis on vastuolus direktiiviga
2006/114/EÜ. 4. Samuti on registreeritud kaubamärgi omanikul õigus takistada lõike 3
punkti c kohaselt kaupade importi, kui ainult kauba saatja tegutseb ärilisel
eesmärgil. 5. Registreeritud kaubamärgi omanikul peab olema ka õigus takistada mis
tahes kolmandaid isikuid toomast kaubandustegevuse käigus kaupu selle
liikmesriigi tolliterritooriumile, kus kaubamärk on registreeritud, ilma
vabasse ringlusse laskmata, kui sellised kaubad, sealhulgas pakendid, pärinevad
kolmandatest riikidest ja mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne
kaubamärgiga, mis on seoses selliste kaupadega registreeritud, või mida ei ole
võimalik olulistes aspektides eristada kõnealusest kaubamärgist. ê 2008/95/EÜ 46. Kui liikmesriigi õigusaktide kohaselt ei võinud tähise kasutamist lõike
21
punktis b või c lõikes 2 osutatud tingimustel keelata enne
kuupäeva, mil asjaomases liikmesriigis jõustuvad direktiivi 89/104/EMÜ
rakendamiseks vajalikud sätted, ei või tähise edasise kasutamise takistamiseks
toetuda kaubamärgist tulenevatele õigustele. 57. Lõigete 1, 2, 3 ja 6 kuni 4 kohaldamine ei mõjuta ühegi
liikmesriigi sätteid, mis käsitlevad kaitset tähise kasutamise vastu muul
otstarbel kui kaupade ja teenuste eristamiseks, kui kõnealuse tähise
põhjendamatu kasutamine kasutaks ebaausalt
ebaõiglaselt ära või kahjustaks
kaubamärgi eristatavust või mainet. ò uus Artikkel 11 Omaniku
õiguste rikkumine kujunduse, pakendi või muude vahendite kasutamise teel Kui on tõenäoline,
et kujundust, pakendit või muid vahendeid, millele kaubamärk on kantud,
kasutatakse kaupade ja teenuste puhul, ning nende kaupade ja teenustega seotud
kasutamise korral rikutakse artikli 10 lõigete 2 ja 3 kohaseid omaniku õigusi,
on omanikul õigus keelata järgmine: a) kaubamärgiga
identse või sarnase tähise kandmine kaubandustegevuse käigus kujundusele,
pakendile või muudele vahenditele, millele kaubamärgi saab kanda; b) kujunduse,
pakendi või muude vahendite, millele kaubamärgi saab kanda, pakkumine,
turuleviimine või nende ladustamine nimetatud otstarbel või importimine või
eksportimine. Artikkel 12 Kaubamärkide
esitamine sõnaraamatutes Kui kaubamärgi
esitamine sõnaraamatus, entsüklopeedias või muus sellises teatmeteoses jätab
mulje, et tegemist on sellise kauba või teenuse üldnimetusega, mille jaoks on
registreeritud kaubamärk, tagab teose avaldaja kaubamärgi omaniku taotlusel, et
hiljemalt teose järgmises väljaandes lisatakse kaubamärgi esitusele märge selle
kohta, et tegemist on registreeritud kaubamärgiga. Artikkel 13 Agendi või
esindaja nimele registreeritud kaubamärgi kasutamise keeld 1. Kui kaubamärk on
registreeritud asjaomase kaubamärgi omaniku agendi või esindaja nimele ilma
omaniku nõusolekuta, on omanikul õigus ühele järgmisest: a) vaidlustada
oma kaubamärgi kasutamine oma agendi või esindaja poolt; b) nõuda, et
agent või esindaja loovutab kaubamärgi tema kasuks. 2. Lõiget 1 ei
kohaldata, kui agent või esindaja suudab oma tegevust põhjendada. ê 2008/95/EÜ Artikkel 614 Kaubamärgi mõju piirangud 1. Kaubamärk ei anna
selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse
käigus: ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ð uus a) oma Ö isiklikku Õ nime ja aadressi; b) ð märke või ï tähiseid, ð mis ei ole eristatavad või ï mis näitavad liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust,
geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid
kauba või teenuse omadusi; c) kaubamärki ð kaubamärgi omaniku kaupade või
teenuste identifitseerimiseks või neile osutamiseks, eelkõige juhul ï , kui see Ö kaubamärgi kasutamine Õ on vajalik kauba või
teenuse kavandatud otstarbe näitamiseks eelkõige juhul, kui tegemist on lisaseadme või varuosaga puhul;. kui kõnealune isik Ö Esimest lõiget
kohaldatakse üksnes juhul, kui kolmas isik Õ kasutab neid Ö seda Õ kooskõlas ausa
tööstus- või kaubandustavaga. ò uus 2. Kolmas isik ei
järgi kasutamisel ausaid tavasid eelkõige järgmistel juhtudel: a) kolmas
isik jätab mulje, et tema ja kaubamärgi omaniku vahel on ärisuhe; b) kolmas
isik kasutab ilma tungiva põhjuseta ebaõiglaselt ära või kahjustab Euroopa
kaubamärgi eristusvõimet või mainet. ê 2008/95/EÜ 23. Kaubamärk ei anna selle omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel
kasutada kaubandustegevuse käigus varasemat õigust, mis kehtib ainult
konkreetses paikkonnas, kui seda õigust tunnustatakse kõnealuse liikmesriigi
õigusaktidega ja selle territooriumi piires, kus seda tunnustatakse. Artikkel 715 Kaubamärgist tulenevate õiguste ammendumine ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 1. Kaubamärk ei anna
selle omanikule õigust keelata kaubamärgi kasutamine seoses kaupadega, mille on
kõnealuse kaubamärgi all ühenduse Ö liidu Õ turule viinud
kaubamärgi omanik või mis on seal turule viidud tema loaga. ê 2008/95/EÜ 2. Lõiget 1 ei kohaldata,
kui omanikul on õiguslikpärane põhjendus
olla vastu kaupade täiendavale turustamisele, eriti kui kaupade olukord on
pärast turuleviimist muutunud või kahjustada saanud. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) Artikkel 1016 Kaubamärgi kasutamine 1. Kui omanik ei ole viie
aasta jooksul pärast registreerimismenetluse lõpetamise kuupäeva liikmesriigis kaubamärki tegelikult kasutusele võtnud kaupade
või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, või kui selle kasutamine
on olnud katkematu viieaastase ajavahemiku jooksul peatatud, siis rakendatakse
kaubamärgi suhtes käesoleva
direktiiviga Ö artiklis 17,
artikli 19 lõikes 1, artikli 46 lõikes 1 ja artikli 48 lõigetes 3 ja 4 Õ ette nähtud Ö piiranguid ja
sanktsioone Õ karistusi, välja
arvatud juhul, kui kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused. ò uus 2. Kui liikmesriik
on ette näinud registreerimisele järgneva vaidlustamismenetluse, arvutatakse
lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast, mil kaubamärki ei
saanud enam vaidlustada või juhul, kui vastulause on esitatud ja seda ei ole
tagasi võetud, siis alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise
otsus muutus lõplikuks. 3. Kaubamärkide
puhul, mis on registreeritud liikmesriigis kehtiva rahvusvahelise korra
kohaselt, arvutatakse lõikes 1 osutatud viieaastast perioodi alates kuupäevast,
mil kaubamärgi registreerimise taotlust ei saa enam tagasi lükata või
vaidlustada. Kui vastulause on esitatud ja seda ei ole tagasi võetud,
arvutatakse aega alates kuupäevast, mil vaidlustamismenetluse lõpetamise otsus
muutus lõplikuks. ê 2008/95/EÜ 4. Esimese lõigu Lõike 1 tähenduses käsitatakse kasutamisena ka
järgmist: ê 2008/95/EÜ ð uus a) kaubamärgi kasutamine kujul, mis
erineb registreeritud kujust selliste elementide poolest, mis ei muuda märgi
eristatavust ð sõltumata sellest, kas kaubamärk
kasutatud kujul on ka registreeritud omaniku nimel või ei ï ; b) kaubamärgi kinnitamine kandmine
kaupadele või nende pakendile asjaomases liikmesriigis ainult ekspordi
eesmärgil. 25. Kui kaubamärki kasutatakse omaniku nõusolekul või kui seda
teeb isik, kellel on luba kasutada kollektiivkaubamärki või garantiimärki või
tõendusmärki, peetakse seda kaubamärgi kasutamiseks
omaniku poolt. 3. Kaubamärkide puhul, mis on registreeritud enne direktiivi 89/104/EMÜ
rakendamiseks vajalike sätete jõustumise kuupäeva asjaomases liikmesriigis: a) kui enne kõnealust kuupäeva kehtinud sätetega on
kehtestatud karistused kaubamärgi kasutamatajätmisele katkematu ajavahemiku
jooksul, loetakse, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud viie aasta pikkune
ajavahemik algas samal ajal kui mis tahes muu kasutamatajätmise ajavahemik, mis
on selleks kuupäevaks juba alanud; b) kui enne kõnealust kuupäeva ei kehtinud sätted
kasutamise kohta, loetakse, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud viie aasta
pikkuseid ajavahemikke hakatakse arvestama hiljemalt kõnealusest kuupäevast. ò uus Artikkel 17 Kasutamatajätmine
kui kaitse rikkumismenetluses Kaubamärgi omanikul
on õigus keelata tähise kasutamine ainult ulatuses, mil määral tema õigusi ei
saa artikli 19 kohaselt tühistada ajal, mil esitatakse rikkumismenetluse hagi. Artikkel 18 Hiljem
registreeritud kaubamärgi omaniku sekkumisõigus kui kaitse rikkumismenetluses 1.
Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud
kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa
tunnistada kehtetuks vastavalt artiklile 8, artikli 9 lõigetele 1 ja 2 ning
artikli 48 lõikele 3. 2.
Rikkumismenetluses ei ole kaubamärgi omanikul õigust keelata hiljem registreeritud
Euroopa kaubamärgi kasutamist juhul, kui kõnealust hilisemat kaubamärki ei saa
tunnistada kehtetuks vastavalt määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 53 lõigetele 3
ja 4, artikli 54 lõigetele 1 ja 2 või artikli 57 lõikele 2. 3. Kui kaubamärgi
omanikul ei ole õigust keelata hiljem registreeritud kaubamärgi kasutamist
vastavalt lõikele 1 või 2, ei ole kõnealuse hiljem registreeritud kaubamärgi
omanikul õigust rikkumismenetlustes keelata varasema kaubamärgi kasutamist,
isegi kui seda õigust ei saa enam kasutada hilisema kaubamärgi vastu. ê 2008/95/EÜ Artikkel 11 Karistused kaubamärgi kasutamatajätmise eest kohtu-
või haldusmenetluses 1. Kaubamärki ei saa tunnistada tühiseks põhjusel, et olemas on varasem
sellega vastuolus olev kaubamärk, kui varasem kaubamärk ei vasta olenevalt
asjaoludest kas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 või artikli 10 lõikes 3 sätestatud
kasutamise tingimustele. 2. Iga liikmesriik võib ette näha sätted, mille kohaselt ei või
kaubamärgi registreerimisest keelduda põhjusel, et olemas on varasem sellega
vastuolus olev kaubamärk, kui varasem kaubamärk ei vasta olenevalt asjaoludest
kas artikli 10 lõigetes 1 ja 2 või artikli 10 lõikes 3 sätestatud kasutamise
tingimustele. 3. Ilma et see piiraks artikli 12 kohaldamist, kui esitatakse vastuhagi
lõppenuks tunnistamise kohta, võib iga liikmesriik sätestada, et kaubamärki ei
saa kasutada rikkumise suhtes algatatud menetluses, kui vastuväite tulemusena
on kindlaks tehtud, et kõnealuse kaubamärgi võiks lõppenuks tunnistada
vastavalt artikli 12 lõikele 1. 4. Kui varasemat kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või
teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse seda lõigete 1, 2
ja 3 kohaldamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste
puhul. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 4. jagu Ö kaubamärgiõiguste tühistamine Õ Artikkel 1219 Ö Tegeliku
kasutamise puudumine Õ Lõppenuks tunnistamise tühistamise põhjusedna ê 2008/95/EÜ 1. Kaubamärgi võib lõppenuks tunnistada tühistada, kui seda ei ole liikmesriigis viie
järjestikuse aasta jooksul kasutatud kaupade või teenuste puhul, mille jaoks
see registreeriti ja kasutamatajätmisel ei ole mõistlikke põhjendusi. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) 2. Keegi ei tohi siiski taotleda kaubamärgi omaniku õiguste tühistamist
lõppenuks tunnistamist, kui kaubamärgi
tegelik kasutamine algas või jätkus viie aasta pikkuse ajavahemiku perioodi
lõpu ja lõppenuks tunnistamise tühistamise taotluse esitamise vahelisel ajal. ê 2008/95/EÜ 3. Kui kasutaminse algaus või jätkusmine algas
kolm kuud enne lõppenuks tunnistamise tühistamise taotluse esitamist, kuid kõige
varem mittekasutuse viie järjestikuse aasta pikkuse ajavahemiku perioodi
lõppedes, jäetakse see tähelepanuta, kui ettevalmistusi kasutuse alustamiseks
või jätkamiseks hakati tegema alles pärast seda, kui omanik sai teada lõppenuks tunnistamise tühistamise taotluse esitamise võimalusest. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) Artikkel 20 Ö Üldnimeks
või eksitavaks tähiseks muutumine tühistamise põhjusena Õ 2. Ilma et see piiraks
lõike 1 kohaldamist võib Kkaubamärgi
võib tühistada lõppenuks tunnistada juhul, kui pärast selle
registreerimise kuupäeva: ê 2008/95/EÜ a) on kaubamärk omaniku tegevuse või
tegevusetuse tõttu kaubanduses muutunud selle kauba või teenuse üldnimeks,
mille jaoks ta on registreeritud; b) on kaubamärki selle omaniku poolt
või tema loal nende kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud,
kasutatud selliselt, et kaubamärk võib avalikkust eksitada eelkõige kõnealuste
kaupade või teenuste olemuse, kvaliteedi või geograafilise päritolu osas. Artikkel 1321 ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) Kaubamärgi andmisest keeldumise või kaubamärgi lõppenuks tunnistamise tühistamise või tühiseks tunnistamise põhjused,
mis on seotud ainult mõningate kaupade või teenustega Kui kaubamärgi andmisest keeldumise või lõppenuks tunnistamise tühistamise või tühiseks tunnistamise põhjused on
olemas vaid mõningate kaupade või teenuste puhul, mille jaoks on esitatud kaubamärgi registreerimise taotlus või mille jaoks kaubamärk on registreeritud, hõlmab kaubamärgi registreerimisest keeldumine või kaubamärgi lõppenuks tunnistamine
tühistamine või tühiseks tunnistamine ainult neid kaupu
või teenuseid. ò uus 5. jagu Kaubamärgid kui
omandiõiguse objektid Artikkel 22 Registreeritud
kaubamärkide üleandmine 1. Kaubamärgi võib
lahus ettevõtte üleandmisest anda üle mõne kauba või teenuse või kõigi kaupade
või teenuste puhul, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. 2. Kogu ettevõtte
üleandmisega kaasneb ka kaubamärgi üleandmine, kui ei ole vastupidist
kokkulepet või kui asjaolud ei nõua selgelt vastupidist toimimist. Seda sätet
kohaldatakse ka ettevõtte üleandmise lepingulise kohustuse suhtes. 3. Ilma et see
piiraks lõike 2 kohaldamist, vormistatakse kaubamärgi loovutamine kirjalikult
ja see nõuab lepingupoolte allkirju, kui selline toiming ei tulene
kohtuotsusest; muul juhul on see õigustühine. 4. Ühe poole
taotluse alusel märgitakse üleandmine registrisse ja avaldatakse. 5. Kuni üleandmist
ei ole registrisse kantud, ei saa õigusjärglane kaubamärgi registreerimisest
tulenevaid õigusi teostada kolmandate isikute suhtes. 6. Kui bürooga
suhtlemisel tuleb järgida tähtaegu, võib õigusjärglane esitada vastavad
teatised büroole pärast seda, kui registreerimistaotlus on büroole laekunud. Artikkel 23 Asjaõigus 1. Kaubamärki võib
ettevõttest sõltumatult seada pandiks ning see võib olla asjaõiguse esemeks. 2. Ühe osapoole
taotluse alusel kantakse lõikes 1 osutatud õigused registrisse ja avaldatakse. Artikkel 24 Sundtäitmine 1. Kaubamärgi suhtes
võib kohaldada sundtäitmist. 2. Ühe osapoole
taotluse alusel märgitakse sundtäitmine registrisse ja avaldatakse. Artikkel 25 Maksejõuetusmenetlus Kui kaubamärk on
seotud maksejõuetusmenetlusega, tehakse pädeva asutuse taotluse alusel
registrisse sellekohane kanne ja avaldatakse see. ê 2008/95/EÜ Artikkel 826 Litsentsimine 1. Kaubamärk võib olla
litsentsi objektiks ühe või kõigi kaupade või teenuste osas, mille jaoks ta on
registreeritud, kogu asjaomases liikmesriigis või mõnes selle osas. Litsents
võib olla ainulitsents või lihtlitsents. 2. Kaubamärgi omanik võib
kasutada sellest kaubamärgist tulenevaid õigusi sellise litsentsisaaja suhtes,
kes rikub oma litsentsilepingu sätteid seoses: a) selle
kestusega; b) kaubamärgi
registreeritud kasutusviisiga; c) litsentsi
objektiks olevate kaupade ja teenuste ulatusega; d)
territooriumiga, kus võib kaubamärki kinnitada, või e) litsentsiaadi litsentsisaaja
valmistatavate kaupade või pakutavate teenuste kvaliteediga. ò uus 3. Ilma et see
mõjutaks litsentsilepingu sätete kohaldamist, võib litsentsisaaja algatada
menetluse kaubamärgi rikkumise suhtes üksnes selle omaniku nõusolekul.
Ainulitsentsi omanik võib sellise menetluse siiski algatada, kui
kaubamärgiomanik ei ole mõistliku aja jooksul pärast ametlikku teatamist ise
õigusrikkumise suhtes menetlust algatanud. 4. Litsentsisaajal
on talle tekitatud kahju hüvitamiseks õigus ühineda õigusrikkumise asjus
kaubamärgi omaniku esitatud hagiga. 5. Ühe osapoole
taotluse alusel märgitakse litsentsi andmine või üleandmine seoses kaubamärgiga
registrisse ja avaldatakse. Artikkel 27 Kaubamärgi
taotlus omandiõiguse objektina Kaubamärgi taotluste
suhtes kohaldatakse artikleid 22–26. 6. jagu Garantiimärgid,
sertifitseerimismärgid ja kollektiivkaubamärgid Artikkel 28 Mõisted Käesolevas jaos
kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „garantii- või
sertifitseerimismärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse sellisena märgi
taotlemisel ja mis võimaldab eristada kaupu või teenuseid, mida märgi omanik on
sertifitseerinud seoses geograafilise päritolu, materjali, kaupade tootmise või
teenuste toimimise viisi, kvaliteedi, täpsuse või muude omadustega,
sertifitseerimata kaupadest ja teenustest; 2)
„kollektiivkaubamärk” – kaubamärk, mida kirjeldatakse kaubamärgi taotlemisel
kollektiivkaubamärgina ja mis eristab kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse
liikmete kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate kaupadest või teenustest. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) Artikkel 1529 Erisätted
kollektiivkaubamärkide, gGarantiimärgidkide
ja sertifitseerimismärgid tõendusmärkide kohta Ö 1.
Liikmesriigid võivad sätestada garantii- või sertifitseerimismärkide
registreerimise. Õ 12. Ilma et see piiraks artikli 4 kohaldamist, võivad Lliikmesriigid, kelle õigusaktidega on lubatud kollektiivkaubamärkide,
garantiimärkide ja tõendusmärkide registreerimine, Ö võivad Õ sätestada, et selliseid märke Ö garantii- ja
sertifitseerimismärke Õ ei registreerita, või et nende omanike õigused tunnistatakse lõppenuks tühistatakse või need tunnistatakse tühisteks kehtetuks
põhjustel, mida ei ole nimetatud artiklites 3 Ö , 19 Õ ja 12 20,
kui kõnealuste märkide funktsioon seda eeldab. 23. Erandina artikli 3 lõike 1 punktist c võivad
liikmesriigid näha ette sätted, mille kohaselt Ö Garantii- või
sertifitseerimismärk, mis koosneb Õ märkidestgid
või tähistested, mis võivad kaubanduses tähistada kaupade
või teenuste geograafilist päritolu, võivad olla kollektiivkaubamärgid, garantiimärgid või tõendusmärgid.
Selline märk ei anna omanikule õigust keelata
kolmandatel isikutel selliste märkide või tähiste kasutamist kaubandustegevuse käiguses, kui kolmandad isikud kasutavad neid
kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga;. eEelkõige ei tohi sellise tähise märgi
kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada geograafilist
nime. Artikkel 30 Ö Kollektiivkaubamärgid Õ ò uus 1. Liikmesriigid
sätestavad kollektiivkaubamärkide registreerimise. 2.
Kollektiivkaubamärki võivad taotleda valmistajate, tootjate, teenuseosutajate
ja kaubastajate ühendused, kellel võib nende suhtes kehtivate õigusaktide
kohaselt olla igasuguseid õigusi ja kohustusi, kes võivad sõlmida lepinguid või
sooritada muid õigustoiminguid ning olla kohtuasjades hagejaks või kostjaks,
ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. 3. Erandina artikli
4 lõike 1 punktist c võivad märgid või tähised, mis võivad kaubanduses
tähistada kaupade või teenuste geograafilist päritolu, olla
kollektiivkaubamärgid. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) ÖKollektiivkaubamärk
ei anna omanikule õigust keelata kolmandatel isikutel selliste märkide või
tähiste kasutamist kaubandusestegevuse käigus, kui kolmandad isikud kasutavad
neid kooskõlas ausa tööstus- või kaubandustavaga. Eelkõige ei tohi sellise
märgi kasutamist keelata kolmandal isikul, kellel on õigus kasutada
geograafilist nime. Õ ò uus Artikkel 31 Kollektiivkaubamärgi
kasutamist reguleerivad eeskirjad 1.
Kollektiivkaubamärgi taotleja esitab selle kasutamist reguleerivad eeskirjad. 2. Kasutamist
reguleerivates eeskirjades täpsustatakse isikud, kellel on lubatud kaubamärki
kasutada, ühenduse liikmeks oleku tingimused ja kaubamärgi kasutamise
tingimused, sealhulgas sanktsioonid. Artikli 30 lõikes 3 osutatud
kaubamärgi kasutamist reguleerivad eeskirjad peavad lubama igal isikul, kelle
kaubad või teenused on pärit asjaomasest geograafilisest piirkonnast, saada
kaubamärgiomanikuks oleva ühenduse liikmeks. Artikkel 32 Taotluse
tagasilükkamine 1. Lisaks kaubamärgi
taotluse artiklites 4 ja 5 sätestatud tagasilükkamise põhjustele lükatakse
kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi, kui artikli 28 lõike 2, artikli 30
või 31 sätted ei ole täidetud või kui kasutamist reguleerivad eeskirjad on
vastuolus avaliku korra või üldtunnustatud moraalipõhimõtetega. 2.
Kollektiivkaubamärgi taotlus lükatakse tagasi ka siis, kui avalikkust võidakse
eksitada kaubamärgi olemuse või tähtsuse osas, eriti kui seda võidakse pidada
millekski muuks kui kollektiivkaubamärgiks. 3. Taotlust ei
lükata tagasi, kui taotleja täidab kasutamist reguleerivaid eeskirju muutes
lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded. Artikkel 33 Kollektiivkaubamärkide
kasutamine Artiklis 16
sätestatud nõuded peavad olema täidetud, kui kollektiivkaubamärki tegelikult
kasutab vastavalt artiklile 16 mis tahes isik, kellel on luba seda kasutada. Artikkel 34 Kollektiivkaubamärgi
kasutamist reguleerivate eeskirjade muutmine 1.
Kollektiivkaubamärgi omanik peab esitama büroole kõik kasutamist reguleerivad
eeskirjad, mida on muudetud. 2. Muudatust
nimetatakse registris, välja arvatud juhul, kui muudetud eeskirjad ei vasta
artikli 31 nõuetele või kui need on seotud ühega artiklis 32 osutatud
tagasilükkamise põhjustest. 3. Artikli 42 lõiget
2 kohaldatakse kasutamist reguleerivate muudetud eeskirjade suhtes. 4. Käesoleva määruse
kohaldamisel jõustuvad kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatused alles
kuupäeval, mil registrisse tehakse kanne muutmise kohta. Artikkel 35 Isikud,
kellel on õigus esitada rikkumise suhtes hagi 1. Artikli 26
lõikeid 3 ja 4 kohaldatakse mis tahes isiku suhtes, kellel on luba kasutada
kollektiivkaubamärki. 2.
Kollektiivkaubamärgi omanikul on õigus nõuda hüvitist nende isikute nimel,
kellel on luba kasutada kaubamärki, kui nad on kandnud kahju kaubamärgi loata
kasutamise tagajärjel. Artikkel 36 Tühistamise
täiendavad põhjused Lisaks artiklite 19
ja 20 kohastele tühistamispõhjustele tühistatakse kollektiivkaubamärgi omaniku
õigused büroole esitatud taotluse või rikkumisemenetluses esitatud vastuhagi
põhjal, kui: a) omanik ei
võta mõistlikke meetmeid takistamaks kaubamärgi kasutamist viisil, mis ei ole
kooskõlas kasutamist reguleerivates eeskirjades sätestatud
kasutamistingimustega, mille muudatused on vastavalt registris nimetatud; b) luba
omavad isikud on kasutanud kaubamärki nii, et see võib eksitada avalikkust
artikli 32 lõikes 2 osutatud viisil; c) kaubamärgi
kasutamist reguleerivate eeskirjade muudatust on kajastatud registris vastuolus
artikli 34 lõikega 2, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik
kasutamist reguleerivaid eeskirju täiendavalt muutes täidab kõnealuse artikliga
ette nähtud nõudeid. Artikkel 37 Täiendavad
kehtetuks tunnistamise põhjused Lisaks
artiklites 4 ja 5 sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjustele
tunnistatakse artikli 32 sätete vastaselt registreeritud kollektiivkaubamärk
kehtetuks, välja arvatud juhul, kui kaubamärgiomanik täidab artikliga 32 ette
nähtud nõudeid kasutamist reguleerivate eeskirjade täiendava muutmisega. 3. peatükk Menetlused 1. jagu Taotluse
esitamine ja registreerimine Artikkel 38 Taotlusele
esitatavad tingimused 1. Kaubamärgi
registreerimise taotlus sisaldab järgmist: a) kaubamärgi
registreerimise avaldus; b) andmed
taotleja identifitseerimiseks; c) loetelu
kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse; d) kaubamärgi
reproduktsioon. 2. Kaubamärgi
taotluse esitamisel tuleb tasuda taotluse esitamise lõiv ja vajaduse korral
lõiv ühe või mitme klassi kohta. Artikkel 39 Taotluse
esitamise kuupäev 1.
Kaubamärgitaotluse esitamise kuupäev on kuupäev, mil taotleja esitab büroole
dokumendid artiklis 38 sätestatud teabega. 2. Liikmesriigid
võivad lisaks sätestada, et taotluse esitamise kuupäeva määramine sõltub
põhitaotluse või registreerimise lõivu tasumisest. Artikkel 40 Kaupade ja
teenuste määramine ja klassifitseerimine 1. Kaubad ja
teenused, mille suhtes kohaldatakse registreerimist, klassifitseeritakse
kooskõlas klassifitseerimissüsteemiga, mis on kehtestatud 15. juuni 1957. aasta
registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise
klassifikatsiooni Nizza kokkuleppega (edaspidi „Nizza klassifikatsioon”). 2. Taotluse esitaja
identifitseerib piisavalt selgelt ja täpselt kaubad ja teenused, mille jaoks
taotletakse kaubamärgi kaitset, et pädevad asutused ja ettevõtjad saaksid
ainult selle alusel määrata kindlaks taotletava kaitse ulatuse. Kaupade ja
teenuste loetelu alusel saab iga kauba või teenuse klassifitseerida ainult ühte
Nizza klassifikatsiooni klassi. 3. Lõike 2 kohaldamisel võib kasutada Nizza
klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetusi või muid üldmõisteid, kui
need vastavad selguse ja täpsuse nõuetele. 4. Büroo lükkab taotluse tagasi seoses
ebaselgete või ebatäpsete mõistetega, kui taotleja ei esita vastuvõetavat
sõnastust büroo poolt selleks kehtestatud tähtajaks. Selguse
ja õiguskindluse eesmärgil peavad omavahel koostööd tegevad bürood koostama
nimekirja, mis kajastab nende vastavaid haldustavasid seoses kaupade ja
teenuste klassifitseerimisega. 5. Üldmõistete,
sealhulgas Nizza klassifikatsiooni klassipäistes esitatud üldnimetuste
kasutamist tõlgendatakse nii, nagu see hõlmaks kõiki nimetuse või mõiste
sõnasõnalise tähendusega selgelt kaetud kaupu või teenuseid. Selliste mõistete
või nimetuste kasutamist ei tõlgendata nii, et see hõlmaks nõuet seoses kaupade
või teenustega, mida ei saa nii mõista. 6. Kui taotleja
taotleb registreerimist rohkem kui ühe klassi puhul, rühmitatakse kaubad ja
teenused vastavalt Nizza klassifikatsiooni klassidele, kusjuures iga rühma ette
märgitakse sellise klassi number, kuhu kaubad või teenused kuuluvad, ja rühmad
esitatakse klasside järjekorras. 7. Kaupade ja
teenuste klassifikatsioonil on ainult halduslik otstarve. Kaupu ja teenuseid ei
peeta üksteisega sarnasteks selle põhjal, et nad kuuluvad samasse Nizza
klassifikatsiooni klassi, ning kaupu ja teenuseid ei peeta üksteisest erinevaks
selle põhjal, et nad kuuluvad Nizza klassifikatsiooni erinevatesse klassidesse. Artikkel 41 Ametiülesannete
korras läbivaatamine Bürood vaatavad oma
ametiülesannete korras selle läbivaatamisel, kas kaubamärgitaotlus vastab
registreerimise nõuetele, üksnes seda, kas puuduvad artiklis 4 sätestatud
keeldumise absoluutsed põhjused. Artikkel 42 Kolmandate
isikute vastuväited 1. Enne kaubamärgi
registreerimist võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või organ,
kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või
tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid, milles selgitatakse,
millistel artikli 4 kohastel põhjustel kaubamärki ei registreerita
ametiülesannete korras. Nad ei osale büroo menetlustes. 2. Lisaks lõikes 1
osutatud põhjustele võib iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või
organ, kes esindab valmistajaid, tootjaid, teenuseosutajaid, kaubastajaid või
tarbijaid, esitada büroole kirjalikke vastuväiteid konkreetsetel põhjustel,
mille alusel tuleks kollektiivkaubamärgi taotlus tagasi lükata artikli 32
lõigete 1 ja 2 kohaselt. Artikkel 43 Taotluste ja
registreeringute jagamine Taotleja või omanik
võib büroole taotluse esitamisel jagada kaubamärgitaotluse või registreeringu
üheks või enamaks eraldiseisvaks taotluseks või registreeringuks. Artikkel 44 Lõivud Kaubamärgi
registreerimise ja pikendamisega kaasneb täiendav lõiv kaupade ja teenuste iga
klassi eest peale esimese klassi. 2. jagu Vaidlustamise,
tühistamise ja kehtetuks tunnistamise kord Artikkel 45 Vaidlustamiskord 1. Liikmesriigid
kehtestavad oma büroodele tõhusa ja kiire halduskorra, mille alusel vaidlustada
kaubamärgitaotluse registreerimine artiklis 5 sätestatud põhjustel. 2. Lõikes 1 osutatud
halduskorraga nähakse ette, et vähemalt artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud
varasema õiguse omanikul peab olema võimalus esitada vastulause. 3. Osapooltele
antakse vähemalt kaks kuud aega enne vaidlustamismenetluste algust, et
vastaspool ja taotleja saaksid pidada läbirääkimisi vaidluse kokkuleppeliseks
lahendamiseks. Artikkel 46 Kasutamatajätmine
kui kaitse vaidlustamismenetluses 1. Haldusliku
vaidlustamisemenetluse puhul, kui hilisema kaubamärgi taotluse esitamise
kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud viieaastane periood, mille
jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta tegelikult kasutusele vastavalt
artiklile 16, peab taotleja taotluse korral varasema kaubamärgi omanik, kes on
esitanud vastulause, esitama tõendid, et varasemat kaubamärki on tegelikult artikli
16 kohaselt kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes hilisema kaubamärgi
taotluse esitamise kuupäevale või prioriteedikuupäevale, või et
kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused. Selliste tõendite puudumise
korral lükatakse vastulause tagasi. 2. Kui varasemat
kaubamärki on kasutatud vaid osade kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see
on registreeritud, käsitatakse seda lõikes 1 sätestatud vastulause
läbivaatamisel registreerituks ainult kõnealuste osade kaupade või teenuste
puhul. 3.. Lõikeid 1 ja 2
kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa kaubamärk. Sellisel juhul
määratakse Euroopa kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse
(EÜ) nr 207/2009 artiklile 15. Artikkel 47 Tühistamise
või kehtetuks tunnistamise kord 1. Liikmesriigid
kehtestavad oma büroodele halduskorra kaubamärgi tühistamise või kehtetuks
tunnistamise jaoks. 2. Tühistamise
halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tuleb tühistada artiklites 19 ja 20
sätestatud põhjustel. 3. Kehtetuks
tunnistamise halduskorraga nähakse ette, et kaubamärk tunnistatakse kehtetuks
vähemalt ühel järgmistest põhjustest: a) kaubamärki ei
oleks tulnud registreerida, sest see ei vasta artiklis 4 sätestatud nõuetele; b) kaubamärki ei
oleks tulnud registreerida, sest oli olemas varasem õigus artikli 5 lõigete 2
ja 3 tähenduses. 4. Halduskorraga
nähakse ette, et vähemalt järgmised isikud saavad esitada tühistamise või
kehtetuks tunnistamise taotluse: a) lõike 2 ja
lõike 3 punkti a korral iga füüsiline või juriidiline isik ja iga rühm või
organ, kes on asutatud valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate
või tarbijate huvide esindamiseks ja kes võib tema suhtes kohaldatava õiguse
alusel olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks; b) lõike 3 punkti b
korral artikli 5 lõigetes 2 ja 3 osutatud varasema õiguse omanik. Artikkel 48 Kasutamatajätmine
kui kaitse menetlustes, mille eesmärk on kehtetuks tunnistamine 1.
Haldusmenetlustes, mille eesmärk on kaubamärgi kehtetuks tunnistamine
registreeritud kaubamärgi alusel, millel on varasem taotluse esitamise kuupäev
või prioriteedikuupäev, peab juhul, kui hilisema kaubamärgi omanik seda
taotleb, esitama varasema kaubamärgi omanik tõendid, et kehtetuks tunnistamise
taotluse kuupäevale eelnenud viieaastase perioodi jooksul on varasemat
kaubamärki vastavalt artiklile 16 tegelikult kasutatud seoses kaupade või
teenustega, mille jaoks see kaubamärk on registreeritud ning millele ta viitab
oma taotluse põhjusena, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjused,
tingimusel et kehtetuks tunnistamise taotluse kuupäevaks on möödunud see
viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud tegelikult
kasutusele võtta. 2. Kui hilisema
kaubamärgi taotluse esitamise kuupäevaks või prioriteedikuupäevaks on möödunud
viieaastane periood, mille jooksul varasem kaubamärk oleks tulnud võtta
tegelikult kasutusele vastavalt artiklile 16, peab varasema kaubamärgi omanik
lisaks lõikes 1 nõutud tõendile esitama tõendi, et kaubamärki on tegelikult
kasutatud viieaastasel perioodil, mis eelnes taotluse esitamise kuupäevale või
prioriteedikuupäevale, või et kasutamatajätmisel on mõistlikud põhjendused. 3. Lõigetes 1 ja 2
osutatud tõendite puudumisel tuleb varasema kaubamärgi alusel kehtetuks
tunnistamise taotlus tagasi lükata. 4. Kui varasemat
kaubamärki on kasutatud vastavalt artiklile 16 vaid osade kaupade või teenuste
puhul, mille jaoks see on registreeritud, käsitatakse seda kehtetuks
tunnistamise taotluse läbivaatamisel registreerituna ainult kõnealuste osade
kaupade või teenuste jaoks. 5. Lõikeid 1–4
kohaldatakse, kui varasem kaubamärk on Euroopa kaubamärk. Sellisel juhul
määratakse Euroopa kaubamärgi tegelik kasutamine kindlaks vastavalt määruse
(EÜ) nr 207/2009 artiklile 15. Artikkel 49 Tühistamise
ja kehtetuks tunnistamise tagajärjed 1. Tühistamise
taotluse esitamise kuupäevast alates ei ole registreeritud kaubamärgil
käesolevas direktiivis sätestatud toime, kuivõrd omaniku õigused on tühistatud.
Ühe poole taotlusel võib otsuses kindlaks määrata varasema kuupäeva, mil ilmnes
üks tühistamise põhjustest. 2. Loetakse, et
registreeritud kaubamärgil on algusest peale puudunud käesoleva direktiivi
kohane toime sellises ulatuses, millises kaubamärk on kehtetuks tunnistatud. 3. jagu Registreerimise
kehtivus ja pikendamine Artikkel 50 Registreerimise
kehtivus 1. Kaubamärk
registreeritakse kümneks aastaks alates taotluse esitamise kuupäevast. 2. Registreerimist
võib pikendada artikli 51 kohaselt kümne aasta kaupa. Artikkel 51 Pikendamine 1. Kaubamärgi
registreeringu kehtivust pikendatakse kaubamärgiomaniku või tema poolt
volitatud mis tahes isiku taotlusel, tingimusel et pikendamise lõivud on
tasutud. 2. Büroo teatab
registreeringu kehtivuse lõppemisest kaubamärgi omanikule ja kõigile isikutele,
kellel on seoses kaubamärgiga registreeritud õigused, piisavalt aegsasti enne
kõnealuse kehtivuse lõppemist. Kui sellist teavet ei edastata, ei vastuta büroo
selle eest. 3. Pikendamistaotlus
esitatakse ja pikendamise lõivud tasutakse kaitse tähtaja lõppemise kuu
viimasele päevale eelneva kuue kuu jooksul. Selle tegematajätmise korral võib
taotluse esitada täiendava kuuekuulise perioodi jooksul pärast esimeses lauses
osutatud päeva. Pikendamise lõiv ja täiendav lõiv tuleb tasuda kõneluse
täiendava perioodi jooksul. 4. Kui taotlus
esitatakse või lõivud tasutakse ainult seoses osade kaupade või teenustega,
mille jaoks kaubamärk on registreeritud, pikendatakse registreeringut ainult
nende kaupade või teenuste puhul. 5. Pikendamine
jõustub järgmisel päeval pärast senise registreeringu kehtivuse lõppu.
Pikendamine registreeritakse ja avaldatakse. 4. peatükk Halduskoostöö Artikkel 52 Koostöö
kaubamärgi registreerimise ja haldamise valdkonnas Liikmesriigid
tagavad, et bürood teevad koostööd omavahel ja ametiga, et edendada tavade ja
vahendite ühtlustamist ning saavutada kaubamärkide läbivaatamisel ja registreerimisel
ühtseid tulemusi. Artikkel 53 Koostöö
muudes valdkondades Liikmesriigid
tagavad, et bürood teevad ametiga koostööd kõigis oma tegevusvaldkondades,
välja arvatud artiklis 52 osutatud valdkonnad, mis on seotud kaubamärkide
kaitsmisega liidus. 5. peatükk Lõppsätted ê Artikkel 54 Ülevõtmine 1. Liikmesriigid
jõustavad artiklite 2–6, 8–14, 16, 17, 18, 22–28 ja 30–53 täitmiseks vajalikud
õigus- ja haldusnormid hiljemalt 24 kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi
jõustumist. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad,
lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral
nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid
märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva
direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena
käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja märkuse sõnastuse näevad
ette liikmesriigid. ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) Artikkel
16 Edastamine 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva
direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate siseriiklike
põhiliste õigusnormide teksti. Artikkel 1755 Kehtetuks tunnistamine Direktiiv Ö 2008/95/EÜ Õ 89/104/EMÜ, mida on muudetud I lisa A osas
nimetatud otsusega, tunnistatakse kehtetuks Ö alates [päev
pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud
kuupäeva] Õ , ilma et see
mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud direktiivi 2008/95/EÜ I lisa B osas esitatud
direktiivi ülevõtmise tähtpäevadega. ê 2008/95/EÜ Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile
tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile. Artikkel 1856 Jõustumine ê 2008/95/EÜ Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. ê Artikleid 1, 7, 15, 19, 20, 21 ja 54–57
kohaldatakse alates [päev pärast käesoleva direktiivi artikli 54 lõike 1
esimeses lõigus sätestatud kuupäeva].” ê 2008/95/EÜ Artikkel 1957 Adressaadid Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) I LISA A OSA Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos muudatustega (osutatud artiklis 17) Nõukogu direktiiv 89/104/EMÜ || (EÜT L 40, 11.2.1989, lk 1). Nõukogu otsus 92/10/EMÜ || (EÜT L 6, 11.1.1992, lk 35). B OSA Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevad (osutatud artiklis 17) Direktiiv || Ülevõtmise tähtpäev 89/104/EMÜ || 31. detsember 1992 ê 2008/95/EÜ
(kohandatud) II LISA Vastavustabel Direktiiv 89/104/EMÜ || Käesolev direktiiv Artikkel 1 || Artikkel 1 Artikkel 2 || Artikkel 2 Artikli 3 lõike 1 punktid a kuni d || Artikli 3 lõike 1 punktid a kuni d Artikli 3 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause || Artikli 3 lõike 1 punkti e sissejuhatav lause Artikli 3 lõike 1 punkti e esimene taane || Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt i Artikli 3 lõike 1 punkti e teine taane || Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt ii Artikli 3 lõike 1 punkti e kolmas taane || Artikli 3 lõike 1 punkti e alapunkt iii Artikli 3 lõike 1 punktid f, g ja h || Artikli 3 lõike 1 punktid f, g ja h Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4 || Artikli 3 lõiked 2, 3 ja 4 Artikkel 4 || Artikkel 4 Artikkel 5 || Artikkel 5 Artikkel 6 || Artikkel 6 Artikkel 7 || Artikkel 7 Artikkel 8 || Artikkel 8 Artikkel 9 || Artikkel 9 Artikli 10 lõige 1 || Artikli 10 lõike 1 esimene lõik Artikli 10 lõige 2 || Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 10 lõige 3 || Artikli 10 lõige 2 Artikli 10 lõige 4 || Artikli 10 lõige 3 Artikkel 11 || Artikkel 11 Artikli 12 lõike 1 esimene lauseosa || Artikli 12 lõike 1 esimene lõik Artikli 12 lõike 1 teine lauseosa || Artikli 12 lõike 1 teine lõik Artikli 12 lõike 1 kolmas lauseosa || Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik Artikli 12 lõige 2 || Artikli 12 lõige 2 Artikkel 13 || Artikkel 13 Artikkel 14 || Artikkel 14 Artikkel 15 || Artikkel 15 Artikli 16 lõiked 1 ja 2 || — Artikli 16 lõige 3 || Artikkel 16 — || Artikkel 17 — || Artikkel 18 Artikkel 17 || Artikkel 19 — || I lisa — || II lisa é LISA Vastavustabel Direktiiv 2008/95/EÜ || Käesolev direktiiv Artikkel 1 || Artikkel 1 --- || Artikkel 2 Artikkel 2 || Artikkel 3 Artikli 3 lõike 1 punktid a–h || Artikli 4 lõike 1 punktid a–h --- || Artikli 4 lõike 1 punktid i ja j --- || Artikli 4 lõige 2 ja lõike 3 esimene lause Artikli 3 lõike 2 punktid a–c || Artikli 4 lõike 4 punktid a–c Artikli 3 lõike 2 punkt d Artikli 3 lõike 3 esimene lause Artikli 3 lõike 3 teine lause Artikli 4 lõiked 1 ja 2 Artikli 4 lõige 3 ja lõike 4 punkt a --- Artikli 4 lõike 4 punkt g --- Artikli 4 lõike 4 punktid b ja c Artikli 4 lõike 4 punktid d–f Artikli 4 lõiked 5 ja 6 --- Artikli 5 lõike 1 esimene sissejuhatav lause Artikli 5 lõike 1 teine sissejuhatav lause Artikli 5 lõike 1 punktid a ja b Artikli 5 lõige 2 Artikli 5 lõike 3 punktid a–c --- Artikli 5 lõike 3 punkt d --- --- Artikli 5 lõiked 4 ja 5 --- --- --- Artikli 6 lõike 1 punktid a–c --- Artikli 6 lõige 2 Artikkel 7 Artikli 8 lõiked 1 ja 2 --- Artikkel 9 Artikli 10 lõike 1 esimene lõik --- Artikli 10 lõike 1 teine lõik Artikli 10 lõige 2 Artikli 10 lõige 3 Artikli 11 lõige 1 Artikli 11 lõige 2 Artikli 11 lõige 3 Artikli 11 lõige 4 --- Artikli 12 lõike 1 esimene lõik Artikli 12 lõike 1 teine lõik Artikli 12 lõike 1 kolmas lõik Artikli 12 lõige 2 Artikkel 13 Artikkel 14 --- --- --- Artikli 15 lõige 1 Artikli 15 lõige 2 --- Artikkel 16 Artikkel 17 Artikkel 18 Artikkel 19 || Artikli 4 lõike 3 teine lause Artikli 4 lõige 5 Artikli 4 lõige 6 Artikli 5 lõiked 1 ja 2 Artikli 5 lõike 3 punkt a Artikli 5 lõike 3 punkt b Artikli 5 lõike 3 punkt c Artikli 5 lõike 3 punkt d Artikli 5 lõike 4 punktid a ja b --- Artikli 5 lõiked 5 ja 6 Artikkel 8 Artikli 10 lõige 1 Artikli 10 lõike 2 sissejuhatav lause Artikli 10 lõike 2 punktid a ja b Artikli 10 lõige 2 Artikli 10 lõike 3 punktid a–c Artikli 10 lõike 3 punkt d Artikli 10 lõike 3 punkt e Artikli 10 lõike 3 punkt f Artikli 10 lõiked 4 ja 5 Artikli 10 lõiked 6 ja 7 Artikkel 11 Artikkel 12 Artikkel 13 Artikli 14 lõike 1 punktid a–c Artikli 14 lõige 2 Artikli 14 lõige 3 Artikkel 15 Artikli 26 lõiked 1 ja 2 Artikli 26 lõiked 3–5 Artikkel 9 Artikli 16 lõige 1 Artikli 16 lõiked 2 ja 3 Artikli 10 lõige 4 Artikli 10 lõige 5 --- Artikli 48 lõiked 1–3 Artikli 46 lõige 1 Artikkel 17 Artikkel 17, artikli 46 lõige 2 ja artikli 48 lõige 4 Artikkel 18 Artikli 19 lõige 1 Artikli 19 lõige 2 Artikli 19 lõige 3 Artikkel 20 Artikkel 7 ja artikkel 21 Artikkel 6 Artiklid 22–25 Artikkel 27 Artikkel 28 Artikli 29 lõiked 1 ja 2 Artikli 29 lõige 3 Artikkel 30 kuni artikli 54 lõige 1 Artikli 54 lõige 2 Artikkel 55 Artikkel 56 Artikkel 57 _____________ [1] Konkurentsivõime
nõukogu järeldused, 21. ja 22. mai 2007, nõukogu dokument 9427/07. [2] Komisjoni
teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele
ning Regioonide Komiteele, KOM(2008) 394 (lõplik), 26. juuni 2008. [3] KOM(2008)
465 (lõplik), 6. juuli 2008. [4] KOM(2010)
546 (lõplik), 6. oktoober 2010. [5] Intellektuaalomandiõiguse
ühtne turg loovuse ja innovatsiooni soodustamiseks, et tagada Euroopas
majanduskasv, kvaliteetsete töökohtade loomine ning kõrgetasemelised tooted ja
teenused, KOM(2011) 287 (lõplik), 24. mai 2011. [6] Vt lõplik
Max Plancki Instituudi uuring, sealhulgas lisad, aadressil
http://ec.europa.eu/internal_market/indprop/tm/index_en.htm. [7] Konkurentsivõime
nõukogu järeldused, 25. mai 2010, Euroopa Liidu kaubamärgisüsteemi tulevase
läbivaatamise kohta. [8] EÜT
L 336, 23.12.1994, lk 213. [9] Kohtujuristi
Jääskinen arvamus kohtuasjas C-323/09, Interflora, punkt 9. .
[10] 11.
septembri 2007. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-17/06, Céline, ECR I-07041. [11] ELT
L 376, 27.12.2006, lk 21. [12] 1.
detsembri 2011. aasta kohtuotsus, kohtuasjad C-446/09 Philips ja
C-495/09 Nokia. [13] Nõukogu ja
Euroopa Ühenduste Komisjoni ühisavaldus, mis on kantud nõukogu istungi protokolli
esimese nõukogu direktiivi (millega ühtlustatakse liikmesriikide
kaubamärgialaseid õigusakte) vastuvõtmisel 21. detsembril 1988. [14] Eelkõige
määrus (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustooted), ELT L 93, 31.3.2008, lk 12;
määrus (EÜ) nr 479/2008 (veinid), ELT L 148, 6.6.2008, lk 1; ja määrus (EÜ) nr
110/2008 (piiritusjoogid), ELT L 39, 13.2.2008, lk 16. [15] 19. juuni
2012. aasta kohtuotsus, kohtuasi C-307/10, „IP Translator”. [16] ELT C
[…], […], lk. […]. [17] EÜLT L 40 299,
11.2.1989 8.11.2008, lk 1
25. [18] Vt I lisa A osa. [19] ELT L 78, 24.3.2009, lk 1. [20] KOM (2008) 465. [21] ELT C 140, 29.5.2010, lk 22. [22] KOM (2011) 287. [23] EÜT L 336, 23.12.1994,
lk 213. [24] ELT L 376, 27.12.2006,
lk 21. [25] EÜT L 11, 14.1.1994, lk 1.