SELETUSKIRI

1.           ETTEPANEKU TAUST

Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

ÜRO Peaassamblee otsustas oma 9. detsembri 1998. aasta resolutsioonis 53/111 luua avatud valitsustevahelise ajutise komitee, kelle ülesandeks oli koostada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon, mida täiendavad kolm protokolli, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

· inimkaubanduse, eelkõige naiste ja lastega kaubitsemise vältimine, tõkestamine ja selle eest karistamine (inimkaubandust käsitlev protokoll);

· rändajate salaja üle maa-, õhu- või merepiiri toimetamine (salaja üle piiri toimetamise protokoll) ning

· tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslik valmistamine ja nendega ebaseaduslik kauplemine (tulirelvade protokoll).

Ajutise komitee esimene ametlik istung toimus Viinis 1999. aasta jaanuaris. 2000. aastal volitas nõukogu komisjoni pidama Euroopa Ühenduse nimel[1] läbirääkimisi rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja ÜRO tulirelvade protokolli üle (lisaks teistele protokollidele).

Komisjon osales aktiivselt Viinis toimunud ÜRO läbirääkimistel ning tegi tihedat koostööd ELi liikmesriikide ja ELi mittekuuluvate G8 riikidega. Läbirääkimised rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni üle viidi lõpule 2000. aasta juulis. Läbirääkimised salaja üle piiri toimetamist ja inimkaubandust käsitlevate protokollide üle kestsid 2000. aasta oktoobrini. ÜRO Peaassamblee võttis need kolm õigusakti vastu oma 15. novembril 2000 toimunud 55. istungil ning avas need allakirjutamiseks. Läbirääkimised ÜRO tulirelvade protokolli üle kestsid pool aastat kauem (kuni 2001. aasta maini). ÜRO Peaassamblee võttis selle vastu oma 31. mail 2001 toimunud 55. istungil[2] ning avas selle seejärel allkirjastamiseks.

12. detsembril 2000 allkirjastasid Palermos Euroopa Ühendus ja ELi kõik liikmesriigid need kolm õigusakti ametlikult. 2001. aasta oktoobris andis nõukogu loa allkirjastada ÜRO tulirelvade protokoll[3]. Sellele õigusaktile kirjutas Euroopa Ühendus ametlikult alla ÜRO peakorteris New Yorgis 16. jaanuaril 2002.

Euroopa Liit kiitis 2004. aasta aprillis heaks ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimise[4] ning 2006. aasta juulis salaja üle piiri toimetamist ja inimkaubandust käsitlevad protokollid.

ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimine lükkus hilisemaks, kuna leiti, et protokoll sisaldab sätteid, mis nõuavad uue õigusakti vastuvõtmist ja olemasoleva õigusakti muuutmist. Kõnealused sätted mõjutaksid liidu eeskirju tulirelvade registri pidamise, märgistamise, kasutuskõlbmatuks muutmise, ekspordi, impordi ja transiidi litsentsimis- või loasüsteemidele esitatavate nõuete, ekspordikohtades kontrolli tugevdamise ja vahendamistegevuse kohta.

2005. aastal avaldas komisjon teatise meetmetest lõhkeainete, detonaatorite, pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks Euroopa Liidus[5]. Nimetatud teatise konkreetsed järelmeetmed on direktiiv 2008/51/EÜ, millega muudetakse nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477 EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, ning määrus (EÜ) nr 258/2012, millega rakendatakse ÜRO tulirelvade protokolli artikkel 10 ning kehtestatakse tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ekspordilubade andmise menetlus ning importi ja transiiti käsitlevad meetmed.

ÜRO tulirelvade protokoll jõustus 3. juulil 2005. Praeguse seisuga on ELi 18 liikmesriiki protokolli allkirjastanud, 16 liikmesriiki on protokolliosalised, kelle hulgas on 12 protokolli ratifitseerinud liikmesriiki (Belgia, Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Leedu, Poola, Portugal, Rootsi, Slovakkia, Sloveenia ja Soome), ning neli liikmesriiki (Hispaania, Läti, Madalmaad ja Rumeenia) on sellega ühinenud.

Üldine taust

Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamist Euroopa Liidus käsitleva Haagi programmi rakendamise kohta[6] nimetati asjakohaste meetmete hulgas ettepanekut ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimiseks (Euroopa Ühenduse nimel). Sellele järgnenud Stockholmi programmis[7] nimetati ebaseaduslikku relvakaubandust üheks ebaseaduslikest tegevustest, mis jätkuvalt ohustab Euroopa Liidu sisejulgeolekut, ning kinnitati, et liit peaks jätkama rahvusvaheliste konventsioonide (ja nende protokollide), eelkõige ÜRO egiidi all koostatud konventsioonide ratifitseerimise toetamist. Tulirelvadega ebaseaduslikku kauplemist nimetati ka sisejulgeoleku strateegias[8] üheks organiseeritud kuritegevuse vormiks, millega Euroopa Liidul tuleb tegeleda.

Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Vastu on võetud mitmeid ELi õigusakte, mille eesmärk on leevendada tavarelvade veo tõkkeid siseturu piires ja need tõkked kõrvaldada või reguleerida tavarelvade eksporti kolmandatesse riikidesse:

· nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, 18. juuni 1991, relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta (muudetud);

· 12.−13. juunil 2007 võttis nõukogu vastu soovituse kuritegudega seotud kinnipeetud või leitud tulirelvade tarnekanaleid uurivate politseiasutuste poolt tehtavate piiriüleste päringute korral liikmesriikides kasutatava standardprotseduuri kohta. Soovituse ja selle lisas esitatud juhendi kaudu paranevad uurimistöö ja õiguskaitsealane koostöö kõnealuses valdkonnas;

· direktiiv 2008/51/EÜ, 21. mai 2008, millega muudetakse nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, eesmärgiga lisada sellesse ÜRO tulirelvade protokollis nõutud asjakohased sätted, mis on seotud relvade veoga ELi piires[9];

· Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/43/EÜ kehtestatakse kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo suhtes kehtivad eeskirjad ja menetlused. Kõnealuse direktiivi artikli 4 lõikes 1 sätestatakse, et kaitseotsetarbeliste toodete läbiveoks läbi liikmesriikide või sisenemiseks liikmesriikide territooriumile, kus vastuvõtja asub, ei ole vaja teiste liikmesriikide luba;

· relvade ebaseadusliku kauplemisega võitlemiseks võttis nõukogu 8. märtsil 2012 vastu määruse 258/2012, et paremini jälgida ja kontrollida tsiviilkasutuseks mõeldud tulirelvade eksporti ELi territooriumilt, sealhulgas tõhustades importi ja transiiti käsitlevaid meetmeid. Kõnealune määrus viib ELi õigusaktid vastavusse ÜRO tulirelvade protokolli artikliga 10[10]. See tugineb põhimõttel, et tulirelvi ja seonduvaid kaupu ei tohiks riikide vahel vedada kõigi asjaomaste riikide teadmise ja nõusolekuta. See ei kehti sõjaliseks otstarbeks mõeldud tulirelvade suhtes. Määrusega reguleeritakse üksnes kauplemist ELi väliste riikidega ning vedusid ELi territooriumilt väljapoole ja ELi territooriumile.

Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimine ELi poolt on kooskõlas ELi poliitiliste meetmetega rahvusvahelise kuritegevusega võitlemiseks, ebaseadusliku tulirelvadega kauplemise vastase võitluse, sealhulgas tulirelvade ekspordikontrolli ja jälgimise tugevdamiseks, ning väikerelvade leviku tõkestamiseks maailmas.

2.           HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE TULEMUSED JA MÕJU HINDAMINE

Paralleelselt Euroopa Liidu selliste õigusaktide vastuvõtmisega, mille eesmärk on liidu õiguse kohandamine protokolli asjakohaste sätetega, toimusid ulatuslikud konsulteerimised erinevate sidusrühmadega. Kuna kõnealune ettepanek on viimane samm rahvusvahelise kohustuse täitmisel ning liidu õigusaktid juba vastavad protokollis sätestatud normidele, ei ole vaja läbi viia täiendavat mõjuanalüüsi.

3.           ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Kavandatud meetmete kokkuvõte

Käesolev ettepanek sisaldab esimest artiklit, milles protokoll kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks. Teises artiklis antakse nõukogu eesistujale õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma heakskiitmiskirja. Lisa I sisaldab deklaratsiooni ELi pädevuse ulatuse kohta protokolliga reguleeritud küsimustes. See deklaratsioon tuleb hoiule anda koos heakskiitmiskirjaga (tulirelvade protokolli artikli 17 lõige 3).

Protokollis edendatakse koostööd protokolliosalistega, et ära hoida tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist. Tekstis sisalduvate sätete eesmärk on:

· säilitada üksikasjalikud andmed tulirelvade impordi, ekspordi ja transiidi kohta;

· võtta kasutusele rahvusvaheline süsteem tulirelvade märgistamiseks nende valmistamise ajal ja iga kord, kui neid imporditakse;

· kehtestada ühtlustatud loasüsteem, mis reguleerib tulirelvade importi, eksporti, transiitvedu ja reeksporti;

· tõkestada tulirelvade vargust, kaotamist või seaduslikult turult ebaseaduslikule turule jõudmist ekspordikontrollide, ekspordipunktide ja piirikontrollide abil;

· vahetada teavet volitatud tootjate, kaupmeeste, importijate ja eksportijate, ebaseaduslike kaubitsejate poolt kasutatavate kaubateede, ebaseadusliku kaubanduse vastase võitlusega seotud parimate tavade kohta, et suurendada riikide võimet tõkestada, avastada ja uurida tulirelvadega ebaseaduslikku kauplemist.

Õiguslik alus

Protokoll hõlmab liidu pädevusse jäävaid küsimusi, kuna need kuuluvad ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse ning kuna ÜRO tulirelvade protokolli sõlmimine võib mõjutada ELi õigusakte või muuta nende reguleerimisala (ELi toimimise lepingu artikli 3 lõige 2). Sellest tulenevalt moodustavad ELi toimimise lepingu artiklid 114 ja 207 sisulise õigusliku aluse käesolevale otsusele.

4.           MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta liidu eelarvet.

5.           Kokkuvõte

ÜRO tulirelvade protokoll on esimene üleilmne vahend võitluseks rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja tulirelvadega ebaseadusliku kauplemise vastu. Selles kehtestatakse väga vajalik mitmepoolne raamistik ning hulk olulisi miinimumnorme kõigile osalisriikidele.

Lisatud nõukogu otsuse ettepanek on õiguslik vahend, mille abil Euroopa Liit sõlmib ELi toimimise lepingu artiklite 114 ja 207 õiguslikul alusel ning koostoimes artikli 218 lõike 6 punktiga a ÜRO tulirelvade protokolli.

Seetõttu teeb komisjon nõukogule ettepaneku lisatud otsus vastu võtta.

2013/0083 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli sõlmimist Euroopa Liidu nimel

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 207 koostoimes artikli 218 lõikega 6a,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[11],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi nõusolekut[12]

ning arvestades järgmist:

(1)       Komisjon on nõukogu antud volituste alusel pidanud liidu nimel läbirääkimisi tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli (edaspidi „protokoll”) liidu pädevusse kuuluvate osade üle.

(2)       Kooskõlas nõukogu otsusega 2001/748/EÜ[13] allkirjastati protokoll 16. jaanuaril 2002, tingimusel et see hiljem sõlmitakse.

(3)       Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimine kiideti Euroopa Liidu nimel heaks nõukogu 29. aprilli 2004. aasta otsusega 2004/579/EÜ,[14] mis on tingimuseks, et Euroopa Liit saaks vastavalt konventsiooni artikli 37 lõikele 2 protokolliosaliseks.

(4)       Protokolliga sätestatakse meetmed, mis jäävad liidu ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse. Vastu on võetud mitu ELi õigusakti, mille eesmärk on leevendada tavarelvade veo tõkkeid siseturu piires ja need tõkked kõrvaldada või reguleerida relvade eksporti kolmandatesse riikidesse.

(5)       Õiguslikult siduv vahend relvade vedu ja kontrolli käsitlevate kõrgeimate võimalike ühiste rahvusvaheliste normide kohta käsitleb liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi, kuna need jäävad ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalasse või kuna protokolli sõlmimine võib mõjutada eespool nimetatud ELi õigusakte või muuta nende reguleerimisala.

(6)       Kuivõrd protokollis sisalduvad sätted jäävad liidule antud pädevuse piiridesse, tuleks protokoll Euroopa Liidu nimel heaks kiita.

(7)       Liit peaks heakskiitmiskirja hoiuleandmisel andma hoiule ka deklaratsiooni Euroopa Liidu pädevuse ulatuse kohta protokolliga reguleeritavates küsimustes artikli 17 lõike 3 kohaselt.

(8)       Tulirelvade omandamise ja valduse kontrolli liidus ning liikmesriikides tulirelvade liikumisega seonduvaid formaalsusi reguleerib nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/51/EÜ.

(9)       Kaitseotstarbeliste toodete ühendusesisese veo suhtes kehtivaid eeskirju ja menetlusi reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendav tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestav protokoll.

Liidu ametlik heakskiitmiskiri sisaldab I lisas esitatud, protokolli artikli 17 lõike 3 kohast pädevusdeklaratsiooni.

Artikkel 2

Nõukogu eesistuja nimetab isiku, kes on volitatud Euroopa Liidu nimel hoiule andma protokolli artikli 17 lõikega 3 ette nähtud heakskiitmiskirja, et väljendada Euroopa Liidu nõusolekut end protokolliga siduda.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub[15].

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

I LISA

Deklaratsioon Euroopa Liidu pädevuse kohta küsimustes, mida reguleeritakse rahvusvahelise organiseeritud kuritegevusega võitlemise ÜRO konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolliga.

Tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli artikli 17 lõikes 3 on sätestatud, et piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokument sisaldab deklaratsiooni, milles on täpsustatud, millistes kõnealuse protokolliga reguleeritud küsimustes on protokolliosalistest liikmesriigid oma pädevuse organisatsioonile üle andnud.

Kaubanduspoliitika kuulub Euroopa Liidu ainupädevusse. ELil on jagatud pädevus siseturu väljakujundamist käsitlevate eeskirjade ning ainupädevus protokolli sätete suhtes, mis võivad mõjutada Euroopa Liidu ühiseid eeskirju või muuta nende reguleerimisala. Liit on võtnud vastu õigusaktid, mis käsitlevad tulirelvade ebaseadusliku valmistamise ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastast võitlust, liikmesriikide kaubanduspoliitikat reguleerivaid norme ja menetlusi seoses eelkõige tulirelvade registripidamise, märgistamise ja kasutamiskõlbmatuks muutmise, ekspordi, impordi ja loasüsteemidele esitatavate nõuete, ekspordikohtades kontrolli tugevdamise ja vahendamistegevusega.

Tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestavat protokolli kohaldatakse seoses Euroopa Liidule antud pädevusega nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingut selles sätestatud tingimustel.

Liidu pädevuspiirid ja pädevuse teostamine on juba oma olemuselt pidevas muutumises ning seepärast liit vajaduse korral täiendab või muudab käesolevat deklaratsiooni kooskõlas protokolli artikli 17 lõikega 3.

[1]               31. jaanuari 2000. aasta otsus.

[2]               ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/55/255.

[3]               Nõukogu otsus 2001/748/EÜ, EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5.

[4]               Nõukogu otsus 2004/579/EÜ, 29. aprill 2004, rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel, ELT L 261, 6.8.2004, lk 69.

[5]               Komisjoni 18. juuli 2005. aasta teatis meetmetest lõhkeainete, detonaatorite, pommide valmistamiseks vajalike seadmete ja tulirelvade julgeoleku tõhustamiseks; KOM(2005) 329 (lõplik).

[6]               ELT C 198, 12.8.2005, punkt 4.2, Rahvusvaheline õiguskord, o), lk 20.

[7]               ELi nõukogu dokument 17024/09, CO EUR-PREP 3 JAI 896 POLGEN 229, 2. detsember 2009.

[8]               Komisjoni teatis „ELi sisejulgeoleku strateegia toimimine: viis sammu turvalisema Euroopa suunas”, KOM(2010)673.

[9]               Direktiiv 2008/51/EÜ, avaldatud: ELT L 179, 8.7.2008; jõustus 20. juulil 2008 (direktiiv tuli üle võtta 28. juuliks 2010).

[10]             Määrus (EÜ) nr 258/2012, avaldatud: ELT L 94, 30.3.2012.

[11]             ELT lk

[12]             ELT lk

[13]             EÜT L 280, 24.10.2001, lk 5.

[14]             ELT L 261, 6.8.2004.

[15]             Nõukogu Peasekretariaat avaldab otsuse jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.