SELETUSKIRI

1) Ettepaneku taust

· Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 79 usaldatakse liidule ülesanne töötada välja ühine rändepoliitika, mille eesmärk on tagada rändevoogude tõhus juhtimine ja seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine. Käesoleva ettepanekuga täidetakse neid volitusi ja püütakse aidata kaasa strateegia „Euroopa 2020” rakendamisele.

12. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta)[1] ja 13. detsembri 2004. aasta direktiivi 2004/114 (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil)[2] rakendamise aruannetes[3] on tehtud kindlaks mitmeid puudujääke nimetatud õigusaktides. Nimetatud puudused on seotud oluliste küsimustega, nagu riiki lubamise menetlused, sealhulgas viisad, õigused (sealhulgas liikuvusega seonduv) ja menetluslikud tagatised. Kehtivad eeskirjad ei ole piisavalt selged ega siduvad, mitte alati täielikult kooskõlas olemasolevate ELi rahastamisprogrammidega ja mõnikord ei ole võimalik nende alusel kõrvaldada praktilisi raskusi, millega taotlejatel kokku tuleb puutuda. Kõik need probleemid kokku seavad kahtluse alla, kas olemasolevate õigusaktidega tagatakse kolmandate riikide kodanikele järjepidevalt õiglane kohtlemine.

Üliõpilasi käsitlevas direktiivis 2004/114/EÜ on sätestatud kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste riiki lubamise kohustuslikud eeskirjad, liikmesriigid võivad direktiivi omal valikul kohaldada ka kooliõpilaste, vabatahtlike ja tasustamata praktikantide suhtes. Teadlasi käsitlevas direktiivis 2005/71/EÜ sätestatakse kiirmenetlus nende kolmandate riikide teadlaste riiki lubamiseks, kes on sõlminud vastuvõtulepingu liikmesriigi poolt heaks kiidetud teadusasutusega.

Vajadust täiustada kehtivaid eeskirju suurendab ka asjaolu, et praegused tingimused ja poliitikakontekst on väga erinevad direktiivide vastuvõtmise ajal valitsenuist. Inimkapital on Euroopa strateegia „Euroopa 2020” ning aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskavu tagamise vajaduse seisukohast üks olulisemaid ressursse. Sisseränne väljastpoolt ELi on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu ning eelkõige on suurenemas nõudlus kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja teadlaste järele. Inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse toetamine on ELi välispoliitika oluline osa, eelkõige suhetes Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide või ELi strateegiliste partneritega.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on täiustada sätteid, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikest teadlasi, üliõpilasi, kooliõpilasi, tasustamata praktikante ja vabatahtlikke, ning kohaldada ühtseid sätteid kahe uue kolmandate riikide kodanike rühma suhtes, kelleks on tasustatud praktikandid ja au pair’id. Ettepanek esitatakse direktiivina, millega muudetakse direktiive 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ ja sõnastatakse need uuesti. Ettepaneku üldeesmärk on toetada sotsiaalseid, kultuuri- ja majandussuhteid ELi ja kolmandate riikide vahel, toetada oskuste ja oskusteabe edasiandmist ning edendada konkurentsivõimet, tagades samal ajal nimetatud kolmandate riikide kodanike rühmade õiglase kohtlemise.

· Üldine taust

EL seisab silmitsi nii demograafiliste kui ka majanduslike struktuuriprobleemidega. Tööealise elanikkonna kasv on praktiliselt peatunud ja hakkab järgmise paari aasta jooksul kahanema. Nii majanduslikel kui ka demograafilistel põhjustel jäävad tööhõive suurenemisel, eelkõige oskustööjõu osas täheldatud suundumused püsima ka tuleval kümnendil. ELis valitseb ka nn innovatsioonikriis. Euroopa kulutab igal aastal teadus- ja arendustegevusele oma SKPst 0,8% vähem kui Ameerika Ühendriigid ja 1,5% vähem kui Jaapan. Tuhanded parimad teadlased ja innovaatorid on kolinud soodsamate tingimustega riikidesse. Kuigi ELi turg on maailma suurim, on see killustatud ega ole piisavalt innovatsioonisõbralik. Strateegias „Euroopa 2020” ja selle juhtalgatuses „Innovaatiline liit” on seatud eesmärk teha rohkem investeeringuid teadusesse ja innovatsiooni, milleks on Euroopas vaja luua juurde ligikaudu miljon teadusvaldkonna töökohta. Sisseränne väljastpoolt ELi on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu ning eelkõige on suurenemas nõudlus kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja teadlaste järele, keda EL aktiivselt ligi peab meelitama. Kolmandate riikide kodanikest üliõpilased ja teadlased annavad panuse kõrge kvalifikatsiooniga potentsiaalsetest töötajatest koosnevasse inimkapitali, mida EL vajab, et tulla toime eelnevalt nimetatud probleemidega.

ELi rännet ja liikuvust käsitlev üldine lähenemisviis kujutab endast ELi välisrändepoliitikat koondavat raamistikku. Selles on kindlaks määratud, kuidas EL korraldab oma dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega rände- ja liikuvuse valdkonnas. Üldise lähenemisviisiga soovitakse aidata kaasa muu hulgas ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, eelkõige seadusliku rände parema korraldamise ja hästi juhitud liikuvuse toetamise kaudu (koos lähenemisviisi ülejäänud tugitaladega, mis käsitlevad ebaseaduslikku rännet, rännet ja arengut ning rahvusvahelist kaitset). Selles kontekstis on eriti olulised liikuvuspartnerlused, mis pakuvad vajadustele vastavaid kahepoolseid koostööraamistikke ELi ja valitud kolmandate riikide (ELi naabrid) vahel ja mis võivad sisaldada ka meetmeid ja programme käesolevas direktiivi ettepanekus käsitletud rühmade liikuvuse edendamiseks.

Kui kolmandate riikide kodanikel võimaldatakse omandada Euroopas veedetud praktika jooksul oskusi ja teadmisi, julgustab see nn ajude ringlust ja toetab koostööd kolmandate riikidega, mis on kasulik nii lähetavale kui vastuvõtvale riigile. Üleilmastumine tingib tihedamad sidemed ELi ettevõtjate ja välisturgude vahel, samas kui praktikantide ja au pair’ide liikuvus toetab inimkapitali arengut, mille tulemuseks on rändajate, päritoluriikide ja vastuvõtjariikide vastastikune rikastumine ning üksteise kultuuride parem tundmine. Siiski on selge õigusliku raamistiku puudumisel olemas oht ära kasutatud saada, mis on eriti aktuaalne praktikantide ja au pair’ide puhul, ja sellega kaasnev ebaausa konkurentsi oht.

Selleks et saadavat kasu paremini optimeerida ja tegeleda asjakohaselt nimetatud riskidega ning võtta arvesse sarnasusi probleemides, mis kõnealustel rändajate rühmadel tekivad, muudetakse käesoleva ettepanekuga nõukogu direktiivi 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil), laiendades selle reguleerimisala tasustatud praktikantidele ja au pair’idele ning muutes kohustuslikuks praegu valikulised sätted, mis käsitlevad tasustamata praktikante, ning nõukogu direktiivi 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta).

· Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu direktiiviga 2004/114/EÜ sätestatakse ühtsed eeskirjad, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste riiki sisenemist ja seal elamist. Siiski on direktiivi 2004/114/EÜ artikli 3 kohaselt liikmesriikidel vabadus otsustada, kas nad kohaldavad direktiivi nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes esitavad taotluse riiki sisenemiseks õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil.

Tasustatud praktikantide riiki lubamise tingimusi käsitletakse ka nõukogu 1994. aasta resolutsioonis kolmandate riikide kodanike töö eesmärgil liikmesriigi territooriumile lubamise piirangute kohta[4]. Selles dokumendis esitatakse praktikantide üldmääratlus ja riigis elamise maksimaalne ajavahemik.

Direktiiviga 2005/71/EÜ sätestatakse erimenetlus kolmandate riikide kodanike teadustöö eesmärgil riiki lubamiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta soovitusega[5] tehakse ettepanek meetmeteks, millega hõlbustada liikmesriikide poolt ühtsete lühiajaliste viisade andmist kolmandate riikide teadlastele, kes reisivad ühenduses teadusliku uurimistegevuse eesmärgil.

Kolmandate riikide kodanike jaoks on elamisloavorm sätestatud määruses (EÜ) nr 1030/2002. Seda kohaldatakse käesoleva ettepaneku suhtes.

Seoses au pair’idega on Euroopa tasandi eeskirjad sätestatud Euroopa Nõukogu koostatud 24. novembri 1969. aasta Euroopa kokkuleppes au pair’ina töötamise kohta[6]. Siiski ei ole enamik liikmesriike seda kokkulepet ratifitseerinud.

· Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolevas ettepanekus esitatud sätted on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” ning rännet ja liikuvust käsitleva üldise lähenemisviisi eesmärkidega ja toetavad neid. Lisaks võib ühiste riiki lubamise menetluste kehtestamine ning praktikantide ja au pair’ide õigusliku staatuse kindlustamine olla tagatiseks ärakasutamise vastu.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka ELi haridusmeetmete eesmärkidega, milleks on muuta EL maailmas hariduse ja rahvusvaheliste suhete tippkeskuseks ning levitada maailmas teadmisi inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi edendamise vahendina.

Käesolev ettepanek on kooskõlas ka ELi poliitika keskmes asuva vaesuse likvideerimise ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega. Eelkõige võimaldavad sätted, mis käsitlevad praktikantide liikuvust ELi ja päritoluriigi vahel, usaldusväärseid rahaülekandeid ning oskuste ja investeeringute ülekandumist.

Käesoleval ettepanekul on soodne mõju põhiõigustele, kuna sellega tugevdatakse kolmandate riikide kodanike menetlusõigusi ja tunnustatakse ja kaitstakse tasustatud praktikantide ja au pair’ide õigusi. Selles osas on ettepanek kooskõlas põhiõiguste hartas tunnustatud õiguste ja põhimõtetega, eriti artikliga 7, mis käsitleb era- ja perekonnaelu puutumatust, artikliga 12 kogunemis- ja ühinemisvabaduse kohta, artikli 15 lõikega 1, mis käsitleb kutsevabadust ja õigust teha tööd, artikli 15 lõikega 3 võrdsete töötingimuste kohta, artikli 21 lõikega 2 mitte-diskrimineerimise kohta, artikliga 31 heade ja õiglaste töötingimuste kohta, artikliga 34 sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi kohta ning artikliga 47, mis käsitleb õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

· Konsulteerimine huvitatud isikutega

Arutelud liikmesriikidega toimusid sisserände- ja varjupaigakomitee kohtumiste raames. Esiteks arutati rakendusaruannete tulemusi ja teiseks toimus arutelu käesoleva algatuse ettevalmistamisel, mille käigus esitasid liikmesriigid ka kirjalikult vastused enne sisserände- ja varjupaigakomitee kohtumist saadetud küsimustele.

Konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega hõlmas Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse korraldatud kohtumisi Erasmus Munduse kogukonnaga viisade ja Erasmus Munduse doktoriõppe ühisprogrammide valdkonnas, riiklike noortevahetusorganisatsioonidega (sealhulgas kooliõpilaste ja vabatahtlike organisatsioonid) peetud kohtumisi ja arutelusid ning kohtumist EURAXESSi võrgustiku tugiorganisatsioonidega, [7] mille käigus arutati teadlaskonna vaateid.

Euroopa rändevõrgustik korraldas mitmeid kohtumisi, millel käsitleti rahvusvaheliste üliõpilaste liikuvust, Euroopa rändevõrgustiku sihtuuringuid, [8] samuti laiaulatuslikku uurimust „Rahvusvaheliste üliõpilaste sisseränne ELi”.[9]

1. juunil 2012 käivitati interaktiivse poliitikakujundamise keskkonnas[10] Interneti-põhine avalik konsulteerimine ja saadi 1461 vastust. Enamik vastajaid (91%) arvas, et ELi atraktiivsust teadlaste sihtkohana tuleks suurendada, 78% vastajatest arvas sama ka seoses üliõpilastega. Mõlema rühma puhul nähti suurimate probleemidena viisasid ja elamislube. Üle 70% vastanutest arvas, et ELi atraktiivsust tuleks suurendada ka kooliõpilaste, vabatahtlike ja tasustamata praktikantide jaoks. EList ja väljastpoolt ELi saadud vastuste puhul ei täheldatud geograafilist nihet.

Veel võeti arvesse Euroopa teadusruumi raamteatisega seotud avaliku konsulteerimise[11] asjakohaseid tulemusi ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse taotlusel Erasmus Munduse üliõpilas- ja vilistlasühenduse poolt Erasmus Munduse vilistlaste ja üliõpilaste seas läbi viidud viisaküsitluse[12] tulemusi.

· Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Lisaks eelnevalt osutatud kogutud andmetele ei olnud vajadust välisteks eksperdiarvamusteks.

· Mõju hindamine

Kaaluti järgmisi võimalusi:

Poliitikavalik 1 (lähteolukord): praegust olukorda ei muudeta

Kui liikmesriigid tegutsevad üksteisest sõltumatult, siis on riiki lubamise tingimuste, eelkõige viisade osas ka edaspidi tulemuseks erinevad ja lahknevad lahendused. Selguse ja läbipaistvuse puudumine jääks neis aspektides püsima. Püsiksid probleemid seoses menetluslike tagatistega ja ELi-sisese liikuvuse tingimused (eelkõige üliõpilaste puhul) oleksid ka edaspidi piiravad ning tasustatud praktikante ei hõlmaks ükski ELi õigusakt. Samamoodi kohaldataks ELis erinevaid lähenemisviise õpingud/uurimisprojekti lõpetanud üliõpilaste või teadlaste tööturule juurdepääsu suhtes.

Poliitikavalik 2: suurendatud teabelevi (eelkõige teadlaste puhul) ja kehtivate eeskirjade rangem jõustamine

See poliitikavalik hõlmab paremat teabelevi ja juurdepääsu sellele, et suurendada kehtivate eeskirjade läbipaistvust ja kasutatavust. Samuti on võimalik suurendada teadlikkust liikmesriikide parimatest tavadest nende rühmade riiki lubamisel ja kaitsmisel, keda olemasolevad direktiivid ei hõlma, s.t au pair’id ja tasustatud praktikandid. Võetaks süstemaatilisemaid meetmeid tagamaks, et liikmesriigid mõistavad oma direktiivide kohaseid kohustusi ja peavad neist kinni.

Poliitikavalik 3: Riiki lubamise tingimuste, õiguste ja menetlustagatiste täiustamine

See poliitikavalik hõlmab peamiselt täiustusi üliõpilaste, kooliõpilaste, vabatahtlike ja tasustamata praktikantide jaoks, kuna see muudab riiki lubamise tingimused ja õigused võrreldavaks nendega, mida kohaldatakse teadlaste suhtes. Selle valikuga muudetaks kohustuslikuks eeskirjad, mida praegu kohaldatakse kooliõpilaste, vabatahtlike ja tasustamata praktikantide suhtes vastavalt liikmesriigi otsusele. Liikmesriikidel oleks kohustus anda vajalikud viisad kolmanda riigi kodanikule (üliõpilasele või muusse kategooriasse kuuluvale isikule), kes on esitanud taotluse ja vastab riiki lubamise tingimustele. Samuti tehtaks muudatusi menetlustagatiste osas, peamiselt kehtestades liikmesriikide ametiasutustele 60päevase tähtaja taotluse üle otsuse tegemiseks. Eritingimustel võib seda tähtaega pikendada täiendava 30 päeva võrra. Üliõpilaste õigust töötada õpingute ajal suurendataks esimese riigis elamise aasta jooksul vähemalt 15-le töötunnile nädalas.

Poliitikavalik 4: riiki lubamise tingimuste, ELi-sisese liikuvusega seonduvate õiguste ja menetlustagatiste täiendav parandamine; pärast õpingute või uurimisprojekti lõpetamist üliõpilastele ja teadlastele tööotsingute võimaluse andmine; direktiivi reguleerimisala laiendamine au pair’idele ja tasustatud praktikantidele

Selle valiku eesmärk on ambitsioonikam, sest sellega püütakse parandada kehtivate direktiividega hõlmatud rühmade suhtes kohaldatavaid tingimusi ja rühmade õigusi, laiendades direktiivi reguleerimisala au pair’idele ja tasustatud praktikantidele ning sätestades riiki lubamise eritingimused, et neid isikuid kaitsta. Liikmesriikidel peaks olema võimalus anda välja pikaajalisi viisasid või elamislubasid ja kui kasutatakse mõlemat liiki lubasid, siis peaksid nad nõudma ainult direktiivis nimetatud riiki lubamise tingimuste täitmist (et tingimused jääksid samaks sõltumata loa liigist).

Kui kolmandate riikide kodanikud elavad riigis kauem kui aasta, peaksid pikaajalise viisa välja andnud liikmesriigid pärast esimest aastat andma välja elamisloa. ELi-siseseid liikuvussätteid täiustatakse teadlaste ja üliõpilaste puhul ning need võetakse esimest korda kasutusele tasustatud praktikantide puhul. Lisaks kohaldatakse ELi-sisese liikuvusega seoses soodsamaid eeskirju sellistes liikuvusmeetmeid sisaldavates ELi programmides nagu Erasmus Mundus või Marie Curie osalejate suhtes.

Üliõpilased saaksid esimese riigis elamise aasta jooksul õiguse töötada vähemalt 20 töötundi nädalas. Pärast õpingute/uurimisprojekti lõpuleviimist lubataks üliõpilastel ja teadlastel jääda riigi territooriumile 12 kuukstöö otsimise eesmärgil. Seoses menetlustagatistega peaksid liikmesriigid kõikide rühmade puhul tegema otsuse taotluse kohta 60 päeva jooksul ja Erasmus Munduse ja Marie Curie' stipendiaatide puhul 30 päeva jooksul.

Poliitikavalikute analüüsi ja võrdluse põhjal võib öelda, et probleeme ei saa lahendada parema teabelevi abil ning seepärast on vaja direktiivid ajakohastada.

Valik 4 näib olevat kõige kulutõhusam valik põhieesmärkide saavutamiseks ning sellega kaasnevad positiivsed majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. Õiguslike muudatuste peamine puudus on sellega kaasnevad kulud. Liikmesriigid peaksid muutma oma õigusraamistikke, peamiselt seoses riiki sisenemise ja seal elamise lubade, ELi-sisese liikuvuse ja taotluste menetlemise tähtaegadega. Samal ajal oleksid poliitikavalikuga 4 kaasnevad kulud suhteliselt piiratud ja mõned liikmesriigid juba rakendavad teatavaid kavandatud sätteid.

Kuna kindlaks tehtud probleemid on mõlema direktiivi puhul sarnased ja muutmaks ELi eeskirjad ühtsemaks ja selgemaks, on kõige tõhusam viis eelistatud valiku rakendamisel need kaks direktiivi üheks õigusaktiks koondada. Seda tehakse mõlema direktiivi uuesti sõnastamise kaudu, koondades need üheks õigusaktiks ja tehes ettepaneku põhjalikeks muudatusteks.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

· Kavandatud meetmete kokkuvõte

Ettepanekuga sätestatakse kolmandate riikide kodanikest teadlaste, üliõpilaste, kooliõpilaste, tasustatud ja tasustamata praktikantide, vabatahtlike ja au pair’ide liikmesriikide territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused ajavahemikuks, mis ületab kolm kuud. Ettepanekuga sätestatakse riiki lubamise tingimused kahe kolmandate riikide kodanike rühma – au pair’id ja tasustatud praktikandid – puhul, keda praegu ei hõlma siduvalt ükski ELi õiguslik raamistik, et tagada nende õigused ja kaitse. Kolmandate riikide kodanikest teadlaste puhul on perekondade suhtes kehtivad riiki lubamise tingimused, pereliikmete juurdepääs tööturule ja nende ELi-sisene liikuvus soodsamad.

Ettepanekus sätestatakse, et taotlejale, kes vastab kõigile liikmesriiki lubamise tingimustele, antakse pikaajaline viisa või elamisluba. Ettepanekuga hõlbustatakse ja lihtsustatakse ELi-sisest liikuvust üliõpilaste ja teadlaste jaoks, eelkõige nende jaoks, kes osalevad Erasmus Munduse või Marie Curie' programmis, mida laiendatakse ja mille osalejate arvu suurendatakse uue mitmeaastase finantsraamistikuga. Ettepanekuga suurendatakse üliõpilaste õigusi töötada osalise tööajaga ja võimaldatakse üliõpilastel ja teadlastel pärast õpingute/uurimisprojekti lõpuleviimist jääda riigi territooriumile 12 kuuks töövõimaluste otsimiseks.

Suurendatakse teabelevi ja läbipaistvust, samuti kehtestatakse otsuste tegemise tähtajad ning parandatakse menetlustagatisi, nagu otsuste kirjalikud põhjendused ja õigused need edasi kaevata. Nõutavad tasud peaksid olema proportsionaalsed.

· Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 79 lõikega 2 antakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigus võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu meetmed järgmistes valdkondades:

a) riiki sisenemise ja seal elamise tingimused ning liikmesriikide pikaajaliste viisade ja elamislubade välja andmise standardid;

b) liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanike õiguste määratlemine, sealhulgas liidusisest liikumisvabadust ja teistes liikmesriikides elamist reguleerivate tingimuste sätestamine.

· Subsidiaarsuse põhimõte           

Sisserändepoliitika kuulub liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Seepärast kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, mis hõlmab selle kindlaks tegemist, et liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke täielikult saavutada (vajaduse test) ning kas ja kuidas saaks neid eesmärke paremini saavutada liidu tasandil võetava meetmega (Euroopa lisaväärtuse test).

Suurenenud on kõigi liikmesriikide ühine vajadus hoida ja parandada suutlikkust meelitada ligi talente väljastpoolt ELi. Kuigi iga liikmesriik võiks jätkata käesoleva ettepanekuga hõlmatud kolmandate riikide kodanike rühmade riiki lubamisel oma riikliku süsteemi kohaldamist, ei saaks sel viisil saavutada üldeesmärki, milleks on ELi atraktiivsuse suurendamine andekate rändajate sihtpunktina. Ühtsed riiki lubamise ja seal elamise nõuded erinevate riiklike eeskirjade mosaiigi asemel on nii võimalike taotlejate kui ka asjaomaste organisatsioonide jaoks selgelt tõhusamad ja lihtsamad kui 27 erineva süsteemi tundmaõppimine ja kasutamine. Lisaks on ettepaneku ühe põhieesmärgi, ELi-sisese liikuvuse edendamiseks vaja ELi tasandi õigusakti.

Kuna üha enam on algatusi, mis on suunatud noortele ja kolmandate riikide kodanikega kultuuriliste, sotsiaalsete ning haridusalaste kontaktide ergutamisele, samuti mitteametliku praktika edendamisele, on vajadus asjakohaste sisserände-eeskirjade järele veelgi suurem.

Minimaalne ühtne kaitse ja õiguste tase seoses kolmandate riikide üliõpilaste, teadlaste ja teiste rühmadega peaks pakkuma kindlaid tagatisi teatavate haavatavate rändajate kategooriate, nagu tasustatud praktikantide ja au pair’ide ärakasutamise vastu.

ELi tasandi lisaväärtus üliõpilasi ja teadlasi käsitlevate kehtivate direktiivide puhul on aastate jooksul tõendust leidnud ning käesolev ettepanek parandab olukorda veelgi.

Läbipaistev õiguslik raamistik, sealhulgas asjakohased tagatised tegelikuks oskuste ülekandumiseks, hõlbustab rahvusvahelisi majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi suhteid liikmesriikide ja päritoluriikide vahel. Seoses rändepoliitika väliste aspektidega aitab ELi tasandi õigusakt, mis hõlmab tasustatud praktikante, veelgi süvendada rännet ja liikuvust käsitlevat üldist lähenemisviisi, kuna see pakub nii oskuste ülekandumist kui ka tugevdab kolmandate riikide soovi võidelda ebaseadusliku sisserände vastu täiendavate seaduslike rändeteede kasutamise abil. Seoses au pair’idega aitaks ELi raamistik suurendada nende kaitse taset.

Üks käesoleva ettepaneku peamisi elemente oleks üliõpilaste ja teadlaste potentsiaali parem ärakasutamine, kui nad on oma õpingud/uurimisprojekti lõpetanud. Nad moodustavad osa tulevastest kõrge kvalifikatsiooniga töötajate kooslusest, kuna neil on hea keeleoskus ja nad on vastuvõtvasse ühiskonda integreerunud.

Nende tasustatud praktikantide käsitlemine käesolevas ettepanekus, kes ei ole ettevõtjasiseselt üleviidavad praktikandid, täiendaks ettevõtjasiseselt üleviidavaid töötajaid käsitlevat direktiivi, mille üle nõukogu ja Euroopa Parlament praegu läbirääkimisi peavad.

Sätted, mille eesmärk on selgitada ja edendada õigusi ja riigis elamise tingimusi, aitaksid samuti kaasa üldeesmärgile tugevdada põhiõiguste kaitset.

Kõike eelnevat arvestades võib öelda, et käesolev ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega.

· Proportsionaalsuse põhimõte

Kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet, mille kohaselt „ei või liidu meetme sisu ega vorm minna aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale” (Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõige 4). Käesolev ettepanek on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega järgmistel põhjustel.

Valitud õigusaktiks on direktiiv, sest nii tagatakse liikmesriikidele suurem paindlikkus selle rakendamiseks.

Meetme sisu on piiratud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga. Kavandatavad eeskirjad käsitlevad riiki lubamise tingimusi, menetlusi ja lubasid (elamisload ja pikaajalised viisad), samuti üliõpilaste, teadlaste, kooliõpilaste, vabatahtlike, praktikantide ja au pair’ide õigusi, mis kõik moodustavad osa ühisest sisserändepoliitikast vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 79. ELi tasandi eeskirjad on mõne nimetatud rühma puhul juba olemas, kuid neid on vaja ajakohastada ja täiustada ning käesoleva ettepaneku sisu piirdub eelnevalt nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

· Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt on direktiiv. See on käesoleva meetme jaoks asjakohane õigusakt, kuna sellega kehtestatakse siduvad miinimumstandardid, kuid antakse liikmesriikidele samal ajal vajalik paindlikkus. Direktiiv on kõige sobivam õigusakt ka seepärast, et sellega koondatakse üheks õigusaktiks kaks olemasolevat direktiivi, need mõlemad uuesti sõnastades, et tagada ühtne õiguslik raamistik erinevate ELi saabuvate kolmandate riikide kodanike rühmade jaoks.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ELi eelarvet.

5. LISATEAVE

· Ülevõtmise klausel

Ettepanek sisaldab ülevõtmise klauslit.

· Ülevõtmismeetmete teatele lisatavad selgitavad dokumendid

Kavandataval direktiivil on ulatuslik isikuline reguleerimisala, sest see hõlmab erinevaid kolmandate riikide kodanike rühmi (teadlased, üliõpilased, kooliõpilased, praktikandid, vabatahtlikud ja au pair’id). Ettepanek sisaldab ka mitmeid õiguslikke kohustusi, laiendades neid võrreldes kehtivate direktiividega 2005/71/EÜ ja 2004/114/EÜ. Võttes arvesse eelnevat ja asjaolu, et ettepanek sisaldab sätteid, mis käsitlevad rühmi, kes ei ole kehtiva õigusliku raamistikuga veel kohustuslikult hõlmatud, on ülevõtmismeetmete teatele vaja lisada selgitavad dokumendid, et liikmesriikide kehtivale õigusele lisatud ülevõtmismeetmed oleksid selgelt kindlaks tehtavad.

· Ettepaneku üksikasjalik selgitus

I PEATÜKK – ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesolev ettepanek on osa ELi püüdlustest kehtestada laiaulatuslik sisserändepoliitika. Sellel on kaks konkreetset eesmärki. Esimene neist on kehtestada kolmandate riikide kodanike teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustatud ja tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse ja au pair’ina töötamise eesmärgil liikmesriigi territooriumile sisenemise ja seal elamise tingimused ajavahemikuks, mis ületab kolme kuud. Teine eesmärk on kehtestada kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja tasustatud praktikantide jaoks liikmesriiki sisenemise ja seal elamise tingimused, kui tegu on teise liikmesriigiga kui see, kes esmalt annab kolmanda riigi kodanikule käesoleval direktiivil põhineva loa. Kolmas on kehtestada kolmandate riikide kodanikest teadlaste jaoks tingimused sisenemiseks liikmesriiki ja seal elamiseks, kui tegu on teise liikmesriigiga kui see, kes esmalt annab kolmanda riigi kodanikule käesoleval direktiivil põhineva loa.

Artikkel 2

Selles artiklis sätestatakse ettepaneku reguleerimisala, mis hõlmab kolmandate riikide kodanikke, kes esitavad taotluse liikmesriigi territooriumile lubamiseks teadustöö, õpingute, õpilasvahetuse, tasustatud või tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse või au pair’ina töötamise eesmärgil. Üliõpilasi käsitleva direktiivi seni vastavalt liikmesriigi otsusele kohaldatavad kooliõpilasi, tasustamata praktikante ja vabatahtlikke käsitlevad sätted on muudetud kohustuslikuks ja üldist reguleerimisala on laiendatud, et see hõlmaks tasustatud praktikante ja au pair’e.

Seoses rühmadega, kes ei ole käesoleva ettepanekuga hõlmatud, järgitakse üldjoontes direktiivides 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ kujundatud lähenemisviise. Ettepanekuga ei ole näiteks hõlmatud ELi kodanikud ja nende pereliikmed. Nagu ka eelnevate direktiivide 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ puhul, ei hõlmata ka neid kolmandate riikide kodanikke, kes on ELi pikaajalised elanikud, võttes arvesse nende eelisstaatust ja nende elamisloa eriliiki, ega põgenikke, kes elavad liikmesriigis ainult ajutiselt vastavalt ELi õigusele või rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele kohustustele, ega muid piiratud kategooriaid.

Artikkel 3

Selles artiklis sätestatakse ettepaneku mõisted, mis on suures osas samad kui kehtivates rändedirektiivides (peamiselt direktiivides 2004/114/EÜ ja 2005/71/EÜ). Au pair’i määratluse aluseks on 1969. aasta Euroopa kokkulepe au pair’ina töötamise kohta. Tasustatud praktikandi määratluse aluseks on tasustamata praktikandi mõiste, mille puhul rõhutatakse tasu aspekti. Mõistet „luba” kasutatakse hõlmamaks nii elamislubasid kui ka pikaajalisi viisasid.

Artikkel 4

Selles artiklis sätestatakse, et liikmesriigid võivad kohaldada soodsamaid tingimusi nende isikute puhul, kelle suhtes direktiivi ettepanekut kohaldatakse, kuid ainult seoses teatavate erisätetega, mis käsitlevad teadlaste pereliikmeid, õigust võrdsele kohtlemisele, majandustegevust ja menetluslikke tagatisi, et mitte kahjustada direktiivi reguleerimisala.

II PEATÜKK – RIIKI LUBAMINE

Artikkel 5

Selles artiklis sätestatakse üldpõhimõte, et taotlejale, kes vastab kõigile riiki lubamise üld- ja eritingimustele, annab taotluse esitamise kohaks olev liikmesriik välja elamisloa või pikaajalise viisa. Selle eesmärk on vältida olukordi, kus taotlejat keeldutakse riiki lubamast, kuigi ta vastab kõigile tingimustele, kuid talle ei anta viisat.

Artikkel 6

Selles artiklis sätestatakse üldtingimused, millele taotlejad peavad liikmesriiki lubamiseks vastama lisaks eritingimustele, mida kohaldatakse erinevate kolmandate riikide kodanike kategooriate suhtes ja mis sätestatakse järgnevates artiklites. Üldtingimused on väga sarnased neile tingimustele, mis on töötatud välja olemasolevates seaduslikku rännet käsitlevates õigusaktides ning hõlmavad kehtivaid dokumente, tervisekindlustust ja minimaalseid vahendeid. Kui riiki lubamise üld- ja eritingimused on täidetud, on taotlejatel õigus saada luba, st pikaajaline viisa ja/või elamisluba.

Artiklid 7, 8 ja 9

Nendes artiklites sätestatakse kolmandate riikide kodanikest teadlaste riiki lubamise eritingimused, mis juba on olemas teadlasi käsitlevas direktiivis, eriti nõue, et liikmesriik peab olema teadusasutuse heaks kiitnud ja et vastuvõtulepingule peavad alla kirjutama nii heakskiidetud teadusasutus kui ka teadlane. Käesolevas ettepanekus loetletakse sõnaselgelt elemendid, millest vastuvõtuleping koosnema peaks. Nendeks on uurimisprojekti nimetus ja eesmärk, teadlase kinnitus, et ta võtab kohustuseks projekti lõpetada, asutuse kinnitus, et ta võtab teadlase vastu, võimaldades tal uurimisprojekti lõpule viia, uurimisprojekti algus- ja lõppkuupäev, teave teadusasutuse ja teadlase õigussuhte kohta ning teave teadlase töötingimuste kohta. Selleks et kolmandate riikide kodanikest teadlased oleksid teadlikud teadusasutustest, kes vastuvõtulepinguid sõlmida saavad, rõhutatakse vajadust teha avalikult kättesaadavaks heakskiidetud asutuste nimekirjad ning neid muudatuste korral ajakohastada.

Artikkel 10

Artiklis 10 sätestatakse kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste riiki lubamise eritingimused, nagu need on juba esitatud üliõpilasi käsitlevas direktiivis.

Artiklid 11, 12, 13 ja 14

Nendes artiklites sätestatakse kolmandate riikide kodanikest kooliõpilaste, tasustatud ja tasustamata praktikantide, vabatahtlike ja au pair’ide riiki lubamise eritingimused, mille kohaselt nad peavad tõendama, milline asutus on vastutav nende vahetuse, praktika või vabatahtliku teenistuse eest. Kui kooliõpilased, tasustamata praktikandid ja vabatahtlikud olid vastavalt liikmesriigi otsusele hõlmatud juba direktiiviga 2004/114/EÜ, siis tasustatud praktikandid on direktiiviga hõlmatav täiesti uus kolmandate riikide kodanike rühm. Sama kehtib ka au pair’ide suhtes. Kaks viimast rühma on oma laadilt sarnased nendega, kelle suhtes ELi õigust juba kohaldatakse. Mõlema rühma suhtes kohaldatakse tugevdatud kaitset. Selleks et au pair riiki lubataks, peab olema tõendatud, et vastuvõttev perekond võtab vastutuse näiteks elamiskulude ja majutuse eest. Au pair’ina riigis viibimine peab ka põhinema au pair’i ja vastuvõtva perekonna vahelisel lepingul, milles on määratud kindlaks au pair’i õigused ja kohustused. Tasustatud praktikantide puhul tuleb täpsustada praktikaprogramm, selle kestus, juhendamise tingimused ja töötingimused. Selleks et vältida olukordi, kus praktikante kasutatakse odava tööjõuna, võidakse vastuvõtvat asutust kohustada kinnitama, et kolmanda riigi kodanik ei täida ametikohta.

III PEATÜKK - LOAD JA RIIGIS ELAMISE KESTUS

Artiklid 15, 16 ja 17

Nendes artiklites sätestatakse teave, mis peab sisalduma kolmanda riigi kodaniku elamisloal või viisal. Artikliga 16 sätestatakse, et teadlastele ja üliõpilastele tuleks luba anda vähemalt aastaks. Kõigi teiste rühmade puhul antakse luba reeglina aastaks, võimalikud on erandid. See on kooskõlas direktiivides 2005/71 ja 2004/114 sätestatud ajavahemikega. Lisaks võimaldatakse artikliga 17 liikmesriikidel anda täiendavat teavet, nt täieliku loetelu liikmesriikidest, kuhu kolmanda riigi kodanikust teadlane või üliõpilane minna kavatseb.

IV PEATÜKK – LUBADE ANDMISEST KEELDUMINE, LUBADE TÜHISTAMINE VÕI PIKENDAMATA JÄTMINE

Artiklid 18, 19 ja 20

Nende artiklitega sätestatakse kohustuslikud ja võimalikud loa andmisest keeldumise, loa tühistamise või pikendamata jätmise põhjused, nagu riiki lubamise üld- ja eritingimustele mittevastamine, võltsitud dokumendid jne, mis on kehtivate rändedirektiivide kohased standardtingimused.

V PEATÜKK - ÕIGUSED

Käesolevas ettepanekus on esitatud eraldi peatükk, mis käsitleb kõigi hõlmatud rühmade õigusi.

Artikkel 21

Selleks et tagada direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike õiglane kohtlemine, antakse neile selle artikliga õigus ühtse loa direktiivi kohasele võrdsele kohtlemisele[13]. Soodsamad õigused kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikel seoses teatavat liiki sotsiaalkindlustusega, mis on kindlaks määratud määruses nr 883/2004 (sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta), säilitatakse kolmandate riikide kodanikest teadlaste puhul ilma ühtse loa direktiivis sätestatud piirangute seadmise võimaluseta. Lisaks on kolmandate riikide kodanikest kooliõpilastel, vabatahtlikel, tasustamata praktikantidel ja au pair’idel õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele sõltumata sellest, kas liidu või siseriiklik õigus võimaldab neile juurdepääsu tööturule.

Artiklid 22 ja 23

Nende artiklitega antakse kolmandate riikide kodanikest teadlastele ja üliõpilastele õigus töötada, millele liikmesriik võib kehtestada teatavaid piiranguid. Nagu ka direktiivis 2005/71, lubatakse teadlastel õpetada kooskõlas riiklike õigusaktidega. Kui direktiivi 2004/114/EÜ kohaselt võisid üliõpilased töötada vähemalt 10 tundi nädalas, siis käesolevas direktiivis on seda suurendatud 20 töötunnini. Seoses üliõpilaste juurdepääsuga majandustegevusele, võivad liikmesriigid võtta arvesse olukorda oma tööturul, kuid seda tuleb teha proportsionaalselt, et mitte süstemaatiliselt kahjustada üliõpilaste õigust töötada[14].

Artikkel 24

Artikliga 24 antakse üliõpilastele ja teadlastele võimalus elada liikmesriigis 12 kuud pärast oma õpingute/uurimisprojekti lõpuleviimist töövõimaluste otsimise või ettevõtte asutamise eesmärgil, kui nad vastavad ettepanekus sätestatud üldistele riiki lubamise tingimustele (v.a alaealist isikut käsitlev tingimus). Mitmed liikmesriigid sellist võimalust juba pakuvad, kuid lubatud ajavahemikud on erinevad. Võimalus jääda asjaomasesse liikmesriiki näib olevat kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste/teadlaste jaoks oluline tegur sihtriigi valimisel. Seega on võimalik, et selle artikliga võivad liikmesriigid saavutada suurema konkurentsivõime talentide otsingul maailmamastaabis. See on ühist huvi pakkuv küsimus väheneva tööealise elanikkonna ja tuleviku kvalifikatsioonivajaduste tõttu ning oleks kooskõlas 2020. aasta ettevõtluse tegevuskavaga[15]. See luba ei oleks aga automaatne tööluba, vaid liikmesriigid võivad kohaldada asjaomaseid loa saamise menetlusi. Pärast kolme, kuid enne kuue kuu möödumist võivad liikmesriigid paluda kolmandate riikide kodanikele esitada dokumendid selle kohta, et nad tõepoolest tööd otsivad (nt tööandjatele saadetud kirjade ja CVde koopiad) või tegelevad ettevõtte asutamisega. Pärast 6 kuud võivad nad paluda kolmanda riigi kodanikul esitada ka tõendeid tegelike võimaluste kohta töötada või asutada ettevõte.

Artikkel 25

Selles artiklis esitatakse riiki lubamise ja tööturule juurdepääsu eritingimused teadlaste pereliikmetele erandina direktiivist 2003/86/EÜ, et suurendada ELi atraktiivsust kolmandate riikide kodanikest teadlaste jaoks. Sellest, kas teadlase pereliige lubatakse kohe asjaomasesse liikmesriiki ja saab seal juurdepääsu tööturule, võib sõltuda teadlase otsus liikumisvõimalust kasutada.

VI PEATÜKK – LIIKMESRIIKIDEVAHELINE LIIKUVUS

Artiklid 26 ja 27

Nende artiklitega kehtestatakse liikuvuse hõlbustamiseks tingimused, mille kohaselt teadlased, üliõpilased ja praktikandid võivad liikmesriikide vahel liikuda. Teadlaste puhul on direktiivi 2005/71/EÜ kohast ajavahemikku, mille jooksul nad võivad esimeses liikmesriigis sõlmitud vastuvõtulepingu alusel teise liikmesriiki liikuda, pikendatud 3 kuult 6 kuuni. Üliõpilaste puhul võeti see säte kasutusele uues ettepanekus, et võimaldada neil liikuda teise liikmesriiki kuni 6 kuuks esimese liikmesriigi antud loa alusel. Eri-eeskirju kohaldatakse nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kes saabuvad ELi liikuvusprogrammide, nt kehtivate Erasmus Munduse või Marie Curie' programmide raames, et nad saaksid liikumisvõimalusi hõlpsamalt kasutada. Sellega vähendatakse olukordi, mil kolmandate riikide kodanikud, kes kvalifitseeruvad ELi liikuvusprogrammide stipendiaatideks, ei saa neid vastu võtta, kuna neil ei ole võimalik asjaomase liikmesriigi territooriumile siseneda.

Artikkel 28

Kooskõlas sinise kaardi direktiivi sätetega võivad teadlaste pereliikmed liikuda liikmesriikide vahel koos teadlasega.

VII PEATÜKK – MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 29

Selles artiklis sätestatakse tähtaeg, mis kohustab liikmesriike tegema 60 päeva jooksul otsuse täidetud loataotluse kohta ja sellest taotlejat kirjalikult teavitama (kohaldatakse kõigi rühmade suhtes) ning 30 päeva jooksul liidu programmide puhul, mis sisaldavad selliseid liikuvusmeetmeid nagu Erasmus Munduse ja Marie Curie' stipendiumid. Kehtivas õiguslikus raamistikus ei ole tähtaegu kehtestatud. Menetlustagatised sisaldavad võimalust esitada kaebus otsuse kohta, millega taotlus tagasi lükatakse, samuti nõuet, et ametiasutused peavad selliste otsuste põhjused esitama kirjalikult ning tagama, et peetakse kinni õigusest õiguskaitsevahenditele.

Artiklid 30 ja 31

Kuna teabe kättesaadavus on käesoleva ettepaneku eesmärkide saavutamiseks väga tähtis, kehtestatakse artikliga 30 liikmesriikidele nõue teha käesoleva ettepaneku kohane teave riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste, sealhulgas heakskiidetud teadusasutuste ja tasude kohta kättesaadavaks. Kooskõlas kehtivate rändedirektiividega on artiklis 31 sõnaselgelt sätestatud, et liikmesriigid võivad kehtestada tasu taotluste menetlemise eest. Lisaks võetakse artikliga 31 kooskõlas Euroopa Kohtu hiljutise kohtupraktikaga[16] kasutusele säte, mille kohaselt sellise tasu summa ei tohi takistada direktiivi eesmärkide täitmist.

VIII PEATÜKK - LÕPPSÄTTED

Artiklid 32–38

Vastavalt artiklile 32 peavad liikmesriigid määrama kindlaks riiklikud kontaktpunktid, kelle kaudu vahetada teavet ettepanekuga hõlmatud kolmandate riikide kodanike kohta, kes liiguvad liikmesriikide vahel. Sellised riiklikud kontaktpunktid on juba olemas teatavate kehtivate rändedirektiivide, nagu sinise kaardi direktiivi alusel ja need on osutunud tulemuslikuks vahendiks liikmesriikidevahelises tehnilises suhtluses.

Artikkel 33

Vastavalt sellele artiklile peavad liikmesriigid esitama komisjonile määruse nr 862/2007 kohase statistika nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele käesoleva ettepaneku kohaselt luba on antud. Komisjon võib taotleda täiendavate statistiliste andmete esitamist.

Artikkel 36

Selles artiklis sätestatakse, et ettepanekuga tunnistatakse ametlikult kehtetuks direktiivid 2005/71/EÜ ja 2004/114/EÜ, mis käsitlevad kolmandate riikide teadlasi ja üliõpilasi.

Ülejäänud artiklid (34, 35, 37 ja 38) on standardsed lõppsätted, mis käsitlevad aruandlust ning direktiivi ülevõtmist, jõustumist ja adressaate.

ê 2004/114/EÜ, 2005/71/EÜ (kohandatud)

ð uus

2013/0081 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

kolmandate riikide kodanike Ö teadustöö Õ , õpingute, õpilasvahetuse, ð tasustatud ja ï tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse ð ja „au pair“’ina töötamise ï eesmärgil riiki lubamise ð sisenemise ja seal elamise ï tingimuste kohta kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta

[UUESTI SÕNASTATUD]

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Ö Euroopa Liidu toimimise lepingut Õ Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 63 Ö 79 Õ esimese lõigu punkti 3 Ö lõike 2 Õ alapunktei a ja b 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa mMajandus- ja sSotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse rRegioonide kKomitee arvamust,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ò uus

(1)       Nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiivis 2004/114/EÜ (kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil)[17] ja nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/71/EÜ (kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamise erimenetluse kohta)[18] tuleb teha mitmeid muudatusi. Selguse huvides tuleks kõnealused direktiivid uuesti sõnastada.

(2)       Käesolev direktiiv peaks ka vastama vajadustele, mis tehti kindlaks kahe direktiivi rakendamise aruandes,[19] et parandada leitud puudujääke ja pakkuda ühtset õiguslikku raamistikku erinevate kolmandatest riikidest liitu saabuvate rühmade jaoks. Seega peaks direktiiv lihtsustama ja ühtlustama erinevate rühmade suhtes kehtivad sätted üheks õigusaktiks. Hoolimata käesoleva direktiiviga hõlmatud rühmade erinevustest, jagavad nad siiski mitmeid jooni, mis muudavad võimalikuks nende käsitlemise liidu tasandi ühtses õiguslikus raamistikus.

(3)       Käesolev direktiiv peaks aitama kaasa Stockholmi programmi eesmärgile, milleks on kolmandate riikide kodanike riiki sisenemist ja seal elamist käsitlevate siseriiklike õigusaktide lähendamine. Sisseränne väljastpoolt ELi on üks võimalus suurendada kõrge kvalifikatsiooniga inimeste osakaalu ning eelkõige on suurenemas nõudlus kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja teadlaste järele. Neil on oluline roll liidu tähtsa ressursi – inimkapitali – moodustamisel, millega tagatakse arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ning aidatakse seeläbi kaasa strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele.

(4)       Kahe direktiivi rakendamise aruannetes esile tõstetud puudused on peamiselt seotud riiki lubamise tingimuste, õiguste, menetluslike tagatiste, üliõpilaste juurdepääsuga tööturule õpingute ajal, ELi-sisese liikuvuse sätete ja ühtlustamise puudumisega, sest teatavate rühmade, näiteks vabatahtlike, kooliõpilaste ja tasustamata praktikantide hõlmatus direktiividega on jäetud liikmesriikide otsustada. Hilisem laiem konsulteerimine on ka toonud ilmsiks vajaduse pakkuda teadlastele ja üliõpilastele paremaid töö otsimise võimalusi ning au pair’idele ja tasustatud praktikantidele paremat kaitset, mida kehtivates direktiivides ei ole käsitletud.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 1

(5)       Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala järkjärguliseks loomiseks sätestab asutamisalusleping meetmed, mis tuleb võtta varjupaiga, sisserände ja kolmandate riikide kodanike õiguste kaitse valdkonnas.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

Asutamisleping näeb ette, et nõukogu võtab meetmeid sisserändepoliitika kohta seoses sissesõidu- ja elamistingimuste ning selle korra normidega, mille kohaselt liikmesriigid väljastavad pikaajalisi viisasid ja elamislube.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

Erakorralisel istungil Tamperes 15. ja 16. oktoobril 1999. aastal tõdes Euroopa Ülemkogu vajadust ühtlustada kolmandate riikide kodanike vastuvõtu ja elamisega seotud riiklikke õigusakte ja nõudis nõukogult kiiret otsuste vastuvõtmist komisjoni ettepanekute alusel.

ò uus

(6)       Käesoleva direktiivi eesmärk peaks ka olema inimestevaheliste kontaktide ja liikuvuse toetamine liidu välispoliitika olulise osana, eelkõige suhetes Euroopa naabruspoliitikas osalevate riikide ja liidu strateegiliste partneritega. Samuti tuleks enam aidata kaasa rännet ja liikuvust käsitlevale üldisele lähenemisviisile ja liikuvuspartnerlustele, mis moodustavad konkreetse raamistiku dialoogiks ja koostööks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, sealhulgas hõlbustades ja korraldades seaduslikku rännet.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

Üks ühenduse tegevuse eesmärke hariduse valdkonnas on edendada Euroopa tervikuna maailma tipptasemel piirkonnaks õpingute ja kutseõppe alal. Kolmandate riikide kodanike liikuvuse edendamine ühendusse õpingute eesmärgil on selle strateegia üheks peamiseks teguriks. Liikmesriikide riiklike õigusaktide ühtlustamine vastuvõtu ja elamise tingimuste osas on selle üheks osaks.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

ð uus

(7)       “Migratsioon” „Ränne“ käesoleva direktiivi mõistes on definitsiooni kohaselt ajutine ja ei sõltu tööturu olukorrast vastuvõtvas liikmesriigis ð peaks edendama teadmiste ja oskuste loomist ja omandamist. ï ning Ö See Õ moodustab asjassepuutuvate asjaomaste migrantide rändajate, nende päritoluriigi ja vastuvõtva liikmesriigi jaoks vastastikuse rikastumise keskkonna ning aitab edendada paremat üksteisemõistmist kultuuride vahel.

ò uus

(8)       Käesolev direktiiv peaks edendama liidu atraktiivsust teaduse ja innovatsiooni keskmena ning tugevdama liidu positsiooni üleilmses konkurentsis talentide nimel. Liidu avamine kolmandate riikide kodanikele, keda võidakse lubada riiki teadustöö eesmärgil, moodustab ka osa juhtalgatusest „Innovaatiline liit”. Ka Euroopa teadusruumi peaeesmärgina kinnitati liidu ja kolmandatest riikidest pärit teadlaste jaoks avatud tööturu loomist, milles teadlased, teadmised ja tehnoloogia vabalt ringlevad.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 5 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi mõte on aidata kaasa kõnealuste eesmärkide saavutamisele, soodustades pikemaks perioodiks kui kolm kuud riiki tulevate kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil riiki lubamist ja liikuvust, et muuta ühendus atraktiivsemaks kogu maailma teadlastele ja anda impulss ühenduse kui rahvusvahelise uurimiskeskuse positsiooni kindlustamisele.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

Uued ühenduse eeskirjad lähtuvad mõistete “üliõpilane”, “praktikant”, “haridusasutus” ja “vabatahtlik” määratlustest, mis on ühenduse õiguses juba kasutusel, eelkõige erinevates ühenduse programmides, mille eesmärk on edendada vastavate isikute liikuvust (Socrates, Euroopa vabatahtlik teenistus jne).

ê 2004/114/EÜ põhjendus 11

Käesolev direktiiv ei hõlma kolmandate riikide kodanikke, kes kuuluvad mittetasustavate praktikantide ja vabatahtlike kategooriasse ning keda käsitletakse siseriiklike õigusaktide kohaselt töölistena nende tegevuste olemuse või saadava kompensatsiooni või töötasu tõttu. Meditsiinivaldkonnas spetsiaalseid õpinguid kavandavate kolmandate riikide kodanike vastuvõtu peaks määratlema liikmesriigid.

ê 2005/71/EÜ põhjendused 11, 13 ja 14 (kohandatud)

ð uus

(9)       Asjakohane on hõlbustada teadlaste riiki lubamist, kehtestades riiki lubamise kord menetluse ð kaudu ï, mis ei sõltu teadlase õigussuhtest võõrustava vastuvõtva teadusasutusega, ning loobudes tööloa nõudmisest lisaks elamisloale ð või pikaajalisele viisale ï . Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või halduspraktikale kohaldada sarnaseid eeskirju kolmandate riikide kodanike suhtes, kes mõne uurimisprojekti raames taotlevad riiki lubamist kõrgkoolis õpetamise eesmärgil. Ö See Õ Teadlastele kohaldatav erimenetlus põhineb peaks põhinema liikmesriikide teadusasutuste ja sisserändeasutuste koostööl. Kolmandate riikide teadlaste kodanike ühendusse Ö liitu Õ sissesõidu sisenemise ning seal elamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks peaks omistab see andma teadusasutustele tähtsa rolli riiki lubamise menetluses korras, kuid säilitamab liikmesriikidele eesõigused immigratsioonisisserändepoliitika osas. Eelnevalt liikmesriikide poolt heaks kiidetud teadusasutustel peaksb olema võimalik alla kirjutada võõrustamisvastuvõtulepingule kolmanda riigi kodanikuga uurimisprojekti tegemiseks. Liikmesriigid annavad peaksid andma võõrustamisvastuvõtulepingu alusel välja elamisloa, kui sissesõidusisenemis- ja elamistingimused on täidetud.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

(10)     Kuna püüe saavutada kõnealust 3 % eesmärki Ö investeerida 3% SKPst teadusesse Õ saavutada on suures osas seotud erasektoriga, kuhu seetõttu tuleb järgnevatel aastatel tööle võtta rohkem teadlasi, siis peaksid kuuluvad käesoleva direktiiviga Ö kohaselt heaks kiidetavad Õ potentsiaalselt hõlmatavad teadusasutused kuuluma nii kas avalikku kui ka või erasektorisse.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

ð uus

(11)     Ühenduse Ö Liidu Õ atraktiivsemaks muutmiseks kolmandate riikide Ö kodanikest Õ teadlaste jaoks, ð tuleks nõukogu 22. septembri 2003. aasta direktiivis 2003/86/EÜ (perekonna taasühinemise õiguse kohta), [20] määratletud teadlaste pereliikmed ï tuleks neile nende liikmesriigis viibimise ajaks kindlustada mitmes valdkonnas võõrustava liikmesriigi kodanikega võrdsed sotsiaalsed ja majanduslikud õigused ning anda võimalus õpetada kõrgkoolides ð lubada riiki koos teadlastega. Nad peaksid saama kasutada liidusiseseid liikuvussätteid, samuti peaks neil olema juurdepääs tööturule. ï

ò uus

(12)     Võimaluse korral tuleks liikmesriike julgustada kohtlema doktorante võrdselt teadlastega.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

(13)     Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohiks soodustada ajude äravoolu tärkava turumajandusega maadest või arengumaadest. AbiMeetmed teadlaste taasintegreerimiseks nende päritoluriiki ja samuti nende liikumiseks tuleksb vastu võtta koostöös päritoluriikidega, et kehtestada terviklik migratsioonipoliitika.

ò uus

(14)     Selleks et kogu Euroopast saaks maailmas õpingute ja praktika tippkeskus, tuleks täiustada neil eesmärkidel liitu tulla soovivate isikute suhtes kohaldatavaid riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi. See on kooskõlas Euroopa kõrgharidussüsteemide ajakohastamise tegevuskava[21] eesmärkidega, eelkõige Euroopa kõrghariduse rahvusvaheliseks muutmise kontekstis. Liikmesriikide asjakohaste õigusaktide lähendamine on osa sellest püüdlusest.

ò uus

(15)     Bologna deklaratsiooniga[22] algatatud Bologna protsessi laiendamine ja süvendamine on andnud tulemuseks kõrgharidussüsteemide järkjärgulise lähendamise nii osalevates riikides kui ka mujal. Selle põhjuseks on asjaolu, et riiklikud ametiasutused on toetanud üliõpilaste ja akadeemilise personali liikuvust ning kõrgharidusasutused on integreerinud liikuvuse oma õppekavasse. See peab kajastuma ka paremates üliõpilaste suhtes kohaldatavates ELi-sisest liikuvust käsitlevates sätetes. Euroopa kõrghariduse atraktiivseks ja konkurentsivõimeliseks muutmine on üks Bologna deklaratsiooni eesmärke. Bologna protsess on aidanud luua Euroopa kõrgharidusruumi. Euroopa kõrgharidussektori ühtlustamine on muutnud Euroopas õppimise kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste jaoks atraktiivsemaks.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 10

(16)     Käesoleva direktiiviga hõlmatud üliõpilaste ettevalmistuskursuste kestus ja muud tingimused tuleks määratleda kindlaks määrata liikmesriikidel kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 12

(17)     Üliõpilase vastuvõttu kõrgemasse õppeasutusse võiks muude võimaluste hulgas tõendada ka kirja või tõendiga tema üliõpilaste nimekirja kandmise kohta.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 13

ð uus

(18)     Piisavate toimetulekuvahendite olemasolu hindamisel võib ð tuleks ï arvesse võtta ka stipendiumeid.

ò uus

(19)     Kuigi liikmesriikidel oli õigus otsustada, kas nad kohaldavad direktiivi 2004/114/EÜ kooliõpilaste, vabatahtlike ja tasustamata praktikantide suhtes, peaksid nimetatud rühmad kuuluma käesoleva direktiivi kohaldamisalasse, et hõlbustada nende riiki sisenemist ja seal elamist ning tagada nende õigused. Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada ka au pair’ide ja tasustatud praktikantide suhtes, et tagada nende seadusjärgsed õigused ja kaitse.

(20)     Liitu tööle saabuvad ettevõtjasiseselt üleviidavad tasustatud praktikandid ei peaks kuuluma käesoleva direktiivi reguleerimisalasse, kuna nende suhtes kohaldatakse [direktiivi 2013/xx/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta].

(21)     Kuna pragu puudub seoses kolmandate riikide kodanikest au pair’idega liidu tasandi õiguslik raamistik, millega tagada nende õiglane kohtlemine, tuleks kehtestada sätted, mis käsitleksid nende kui eriti haavatava rühma konkreetseid vajadusi. Käesoleva direktiiviga tuleks ette näha tingimused, mida peaksid täitma nii au pair kui ka vastuvõttev perekond, eelkõige seoses nendevahelise lepinguga, mis peaks sisaldama selliseid üksikasju nagu taskuraha saamine[23].

(22)     Kui kõik riiki lubamise üldised ja eritingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid kindlaksmääratud tähtaja jooksul andma välja loa, s.t pikaajalise viisa ja/või elamisloa. Kui liikmesriik annab elamisloa välja ainult oma territooriumil ja kõik käesoleva direktiivi tingimused riiki lubamiseks on täidetud, peaks liikmesriik asjaomasele kolmanda riigi kodanikule andma vajalikud viisad.

(23)     Loal tuleks märkida asjaomase kolmanda riigi kodaniku staatus ja vastavad liikuvusmeetmeid sisaldavad liidu programmid. Liikmesriik võib esitada täiendava teabe paberkandjal või elektrooniliselt, juhul kui see ei loo lisatingimusi.

(24)     Käesoleva direktiivi kohaste lubade erinev ajaline kestus peaks kajastama iga rühma riigis viibimise konkreetset laadi.

(25)     Liikmesriigid võivad taotlejatelt taotluste menetlemise eest tasu võtta. Tasu peaks olema proportsionaalne riigis viibimise eesmärgiga.

(26)     Käesoleva direktiiviga kolmandate riikide kodanikele antud õigused ei tohiks sõltuda sellest, kas luba on antud välja pikaajalise viisa või elamisloana.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 8

ð uus

(27)     Käesolevas direktiivis hõlmab mõiste „riiki lubamine” kolmandate riikide kodanike sisenemist ð liikmesriiki ï riiki ja elamist ð liikmesriigis ï riigis.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 14 (kohandatud)

ð uus

(28)     Käesoleva direktiiviga sätestatud vastuvõtmisest riiki lubamisest võib keelduda nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel. Eelkõige võib vastuvõtmisest riiki lubamisest keelduda, kui liikmesriik leiab faktidele tuginevasdes tehtud hinnangus ð üksikjuhtumi korral, ï et vastav asjaomane kolmanda riigi kodanik kujutab võimalikku ohtu avalikule korrale, või riiklikule avalikule julgeolekule ð või rahva tervisele ï . Avaliku korra mõiste osas võib võtta arvesse süüdimõistmist raske kuriteo eest. Selles kontekstis tuleb märkida, et avaliku korra ja riikliku julgeoleku mõisted hõlmavad ka juhtumeid, kus kolmanda riigi kodanik kuulub või on kuulunud ühendusse, mis toetab terrorismi, toetab või on toetanud sellist ühendust või omab või on omanud äärmuslikke vaateid.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

(29)     Vastuvõtmise taotluse põhjuseid puudutavate käsitlevate kahtluste korral peaks liikmesriik olema võimeline nõudma kõiki tõendeid, mis on vajalikud taotluse selguse asjakohasuse hindamiseks, eelkõige taotleja kavandatavate õpingute Ö või praktika Õ eesmärkide osas, selleks et võidelda käesolevas direktiivis sätestatud protseduuride kuri- ja väärtarvitamise vastu.

ò uus

(30)     Riiklikud ametiasutused peaksid käesoleva direktiivi kohaselt liikmesriiki lubamist taotlevaid kolmandate riikide kodanikke teavitama taotluse suhtes tehtud otsusest. Nad peaksid seda tegema kirjalikult niipea kui võimalik ja hiljemalt 60 päeva jooksul taotluse esitamisest või niipea kui võimalik ja hiljemalt 30 päeva jooksul taotluse esitamisest, juhul kui tegu on liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega hõlmatud teadlaste ja üliõpilastega.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

ð uus

(31)     Mitmes liikmesriigis õppivate kolmandate riikide kodanikest Ö teadlaste, Õ üliõpilaste ja Ö tasustatud praktikantide Õ liidusisene liikuvus peab olema hõlbustatud, nagu ka ühenduse programmides osalevate kolmandate riikide kodanike vastuvõtt, et edendada liikuvust ühenduses ja ühenduse suunas vastavalt käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidele. ð Teadlaste puhul tuleks käesoleva direktiiviga parandada eeskirju, mis on seotud ajavahemikuga, mille puhul esimese liikmesriigi antud luba peaks hõlmama viibimist teises liikmesriigis ilma uut vastuvõtulepingut sõlmimata. Parandusi tuleks teha seoses üliõpilaste olukorraga ning uue rühmaga, kelleks on tasustatud praktikandid, võimaldades neil viibida teises liikmesriigis kolme- kuni kuuekuuliste ajavahemike kaupa, eeldusel et nad vastavad käesolevas direktiivis sätestatud üldtingimustele. Kolmandate riikide kodanikest praktikantide suhtes, kes saabuvad liitu ettevõtjasiseselt üleviidavate töötajatena, tuleks kooskõlas nende ümberpaigutamise laadiga kohaldada konkreetseid liidusisest liikuvust käsitlevaid sätteid vastavalt [direktiivile 2013/xx/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta]. ï

ò uus

(32)     Liidu sisserände-eeskirjad ja liikuvussätteid sisaldavad liidu programmid peaksid üksteist enam täiendama. Kolmandate riikide kodanikest teadlastel ja üliõpilastel, kes osalevad sellistes liidu programmides, peaks olema õigus liikuda kavandatavasse liikmesriiki esimese liikmesriigi antud loa alusel, juhul kui nende liikmesriikide täielik loetelu on teada enne liitu sisenemist. Selline luba peaks neil võimaldama kasutada liikuvust ilma vajaduseta anda lisateavet või täita mis tahes muid taotlusmenetlusi. Liikmesriike julgustatakse hõlbustama kolmandate riikide kodanikest vabatahtlike liidusisest liikuvust, kui vabatahtliku töö programmid hõlmavad enam kui ühte liikmesriiki.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

ð uus

(33)     Selleks et võimaldada kolmandate riikide kodanikest üliõpilastel Ö paremini Õ katta osa oma õpingutega seotud kuludest, tuleks neile anda ð suurem ï juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest, ð mis tähendab vähemalt 20 töötundi nädalas ï . Põhimõte, et üliõpilastele võimaldatakse juurdepääs tööturule, lähtudes käesolevas direktiivis sätestatud tingimustest, peaks olema üldine reegel. Siiski peaks liikmesriikidel erandolukordades olema võimalus arvestada olukorda nende oma riiklikulel tööturulgudel ð , kuigi selle tulemuseks ei tohi olla tööõiguse täielik keelustamine ï .

ò uus

(34)     Osana püüdest tagada kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud tulevikus, peaksid liikmesriigid võimaldama liidus ülikooli lõpetavatel üliõpilastel jääda oma territooriumile veel 12 kuuks pärast algse loa lõppemist, eesmärgiga otsida töövõimalusi või asutada ettevõte. Liikmesriigid peaksid sama lubama ka teadlaste puhul, kui nad on lõpule viinud vastuvõtulepingus osutatud uurimisprojekti. Selle tulemuseks ei tohiks olla automaatne õigus juurdepääsuks tööturule või ettevõtte asutamiseks. Asjaomastel kolmandate riikide kodanikel võidakse kooskõlas artikliga 24 paluda esitada tõendeid.

(35)     Käesoleva direktiivi sätted ei piira liikmesriikide pädevust reguleerida nende kolmandate riikide kodanike arvu, kellel lubatakse siseneda riiki töötamise eesmärgil.

(36)     Selleks et muuta liit kolmandate riikide teadlaste, üliõpilaste, õpilaste, praktikantide, vabatahtlike ja au pair’ide jaoks atraktiivsemaks, on oluline tagada nende õiglane kohtlemine vastavalt aluslepingu artiklile 79. Nimetatud rühmadel on õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivile 2011/98/EL kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta[24]. Kolmandate riikide kodanikest teadlaste puhul tuleks lisaks direktiiviga 2011/98/EL antavatele õigustele säilitada seoses määruses nr 883/2004 (sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise kohta) määratletud teatavat liiki sotsiaalkindlustusega soodsamad õigused võrdsele kohtlemisele kui vastuvõtva liikmesriigi kodanikel. Kõnealuse direktiiviga nähakse praegu ette võimalus, et liikmesriik võib piirata võrdset kohtlemist seoses teatavat liiki sotsiaalkindlustusega, sealhulgas perehüvitised, ja see piirangute seadmise võimalus võib teadlasi kahjustada. Lisaks, sõltumata sellest, kas liidu või vastuvõtva liikmesriigi õigusega nähakse kolmandate riikide kodanikest kooliõpilastele, vabatahtlikele, tasustamata praktikantidele ja au pair’idele ette juurdepääs tööturule, peaks neil olema õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 23

(37)     Käesolev direktiiv ei tohiks mingitel asjaoludel mõjutada nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1030/2002 (millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks) [25] kohaldamist.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

Käesolev direktiiv ei tohiks mingil tingimusel mõjutada nõukogu 13. juuni 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1030/2002, millega kehtestatakse ühtne elamisloavorm kolmandate riikide kodanike jaoks, kohaldamist[26].

ê 2004/114/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

ð uus

(38)     Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi peetakse kinni põhiõigustest ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest. ð , nagu on osutatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ï .

ê 2005/71/EÜ põhjendus 25 (kohandatud)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 5

(39)     Liikmesriigid peaksid kohaldama käesoleva direktiivi sätteid kedagi soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu diskrimineerimata.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 24 (kohandatud)

Liikmesriigid peaksid käesoleva direktiivi jõustama nii, et kedagi ei diskrimineeritaks soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu.

ò uus

(40)     Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et kõnealuste dokumentide edastamine on põhjendatud.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 24 (kohandatud)

ð uus

(41)     Kuna käesoleva direktiivi eesmärkie, nimelt kolmandate riikide kodanike lubamist Ö teadustöö, Õ õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika ð või tasustatud praktika, ï vabatahtliku teenistuse või ð au pair’ina töötamise ï eesmärgil Ö riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste sätestamist Õ, ei saa liikmesriigid piisavas ulatuses saavutada ning neid seda saab nende selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada Ö liidu Õ ühenduse tasandil, võib Ö liit Õ ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamisaluslepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kooskõlas selles artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega piirdub käesolev direktiiv üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi eesmärke, milleks on riiki lubamise erimenetluse ning sissesõidu- ja elamistingimuste kehtestamine, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes viibivad liikmesriikides kauem kui kolm kuud teadusasutusega sõlmitud võõrustamislepingu raames uurimisprojekti tegemiseks, ei ole liikmesriikide tasandil võimalik täielikult saavutada, eriti liikmesriikidevahelise liikuvuse tagamise osas, ning seda saab paremini saavutada ühenduse tasandil. Seega võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 22 (kohandatud)

(42)     Iga liikmesriik peaks tagama üldsusele juurdepääsu, eelkõige Interneti kaudu, suurimale võimalikulet täielikule regulaarselt ajakohastatavale teabepaketile, Ö mis hõlmab käesoleva direktiivi kohaselt heakskiidetud teadusasutusi, kellega teadlased võivad sõlmida võõrustamisvastuvõtulepingu, ning käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud tingimusi ja menetlusi teadustöö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, Õ Ö samuti teavet Õ käesolevas direktiivis määratletud asutusite, õppekursuseidte, mis võtavad vastu kolmandate riikide kodanikke, ja riigi territooriumile nimetatud eesmärgil sisenemise ja sellel seal elamise tingimusite ja menetluste korda kohta.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

Iga liikmesriik peaks tagama, et avalikkusele oleks eelkõige Interneti kaudu kättesaadav võimalikult ulatuslik ja regulaarselt ajakohastatud teave käesoleva direktiiviga heaks kiidetud teadusasutuste kohta, kellega teadlased võivad sõlmida võõrustamislepingud, ning liikmesriigi territooriumile teadusuuringute tegemise eesmärgil sissesõidu ning seal elamise tingimuste ja korra kohta, nagu on ettenähtud käesoleva direktiiviga.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 28 (kohandatud)

(43)     [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse Ö Liidu Õ Ö toimimise Õ asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli Ö nr 21 Õ (Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ning ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist ja ilma et see piiraks kõnealuse protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik Ö nimetatud liikmesriigid Õ käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole talle Ö nende suhtes Õ siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele kohaldatav.]

ê 2005/71/EÜ põhjendus 29 (kohandatud)

(44)     Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse Ö Liidu Õ Ö toimimise Õ asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

Selleks et võimaldada esmakordset sisenemist riigi territooriumile peaks liikmesriik olema võimeline väljastama õigeaegselt elamisloa või viisa, kui elamislube väljastatakse ainult vastava riigi territooriumil.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

Eelneva loa mõiste hõlmab tööloa andmist üliõpilastele, kes soovivad tegeleda majandustegevusega.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 20 (kohandatud)

Käesolev direktiiv ei mõjuta riiklikke õigusakte osalise tööajaga töö valdkonnas.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 21 (kohandatud)

Tuleks sätestada kiirmenetluse kord vastuvõtuks õpingute eesmärgil või õpilasvahetuse raames, mida haldavad tunnustatud organisatsioonid liikmesriikides.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 25 (kohandatud)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ning piiramata nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole käesolev direktiiv Ühendkuningriigile ja Iirimaale siduv ega nende suhtes kohaldatav.

ê 2004/114/EÜ põhjendus 26 (kohandatud)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole käesolev direktiiv Taanile siduv ega tema suhtes kohaldatav,

ê 2005/71/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

Euroopa teaduspoliitika konsolideerimise ja sellele struktuuri andmise eesmärgil pidas komisjon jaanuaris 2000 vajalikuks luua Euroopa teadusruumi, mis oleks ühenduse tulevase tegevuse keskne element kõnealuses valdkonnas.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

Toetades Euroopa teadusruumi ideed, seadis Euroopa Ülemkogu Lissaboni kohtumisel märtsis 2000 ühendusele eesmärgiks saada aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmuspõhiseks majandusjõuks maailmas.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

Majanduse globaliseerumine nõuab teadlaste suuremat liikuvust, tunnistati Euroopa Ühenduse kuuendas raamprogrammis, [27] kui Euroopa Ühendus avas oma programmid suuremal määral ka väljastpoolt Euroopa Liitu pärit teadlastele.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

Euroopa Ülemkogu Barcelona kohtumisel märtsis 2002 seatud eesmärgi täitmiseks, milleks on saavutada 3 % SKT investeerimine teadusuuringutesse, vajab ühendus hinnanguliselt 700000 teadlast. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta mitmeid vastastikku seotud meetmeid, näiteks teaduskarjääri noortele köitvamaks muutmine, naiste osalemise edendamine teadusuuringutes, teadusalaste koolitus- ja liikuvusvõimaluste suurendamine, teadlaste tööalaste väljavaadete parandamine ühenduses ja ühenduse avamine kolmandate riikide kodanikele, et nad saaksid ühisesse piirkonda siseneda ja seal reisida teadusuuringute eesmärgil.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi rakendamine ei tohi soodustada ajude äravoolu tärkava majandusega maadest või arengumaadest. Abimeetmed teadlaste taasintegreerimiseks nende päritoluriiki ja samuti nende liikumiseks tuleb vastu võtta koostöös päritoluriikidega, et kehtestada terviklik migratsioonipoliitika.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

Lissaboni protsessi eesmärkide saavutamiseks on samuti oluline soodustada EL kodanikest teadlaste, eelkõige 2004. aastal ühinenud liikmesriikidest pärit teadlaste liikuvust liidus teadusuuringute tegemise eesmärgil.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

Võttes arvesse maailmamajanduses toimunud muutustest tulenevat avatust ja tingimusi, mille kohaselt tõenäoliselt saavutatakse eesmärk investeerida 3 % SKTst teadusuuringutesse, tuleks üldjoontes määratleda sellised kolmandate riikide teadlased, keda direktiiv potentsiaalselt hõlmab, vastavalt nende kvalifikatsioonidele ja nende poolt tehtavatele uurimisprojektidele.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

Samas tuleks säilitada tavalised riiki lubamise võimalused (töötamine, kutsepraktika jne), eelkõige doktorandidele, kes teevad teadusuuringuid üliõpilastena ja peaksid käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jääma ning on hõlmatud nõukogu 13. detsembri 2004. aasta direktiiviga 2004/114/EÜ kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse, tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil[28].

ê 2005/71/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

Direktiiv teeb sotsiaalkindlustuse valdkonnas ühe väga tähtsa paranduse, kuna mittediskrimineerimise põhimõte on otseselt kohaldatav ka isikutele, kes saabuvad liikmesriiki vahetult kolmandast riigist. Sellest olenemata ei tohiks direktiiviga kolmandate riikide kodanikele, kellel on liikmesriikidevahelisi piiriüleseid seoseid, anda ühenduse õigusaktides sotsiaalkindlustuse valdkonnas olemasolevatest õigustest ulatuslikumaid õigusi. Lisaks sellele ei tohiks direktiiviga anda õigusi olukordades, mis jäävad väljapoole ühenduse õiguse reguleerimisala, näiteks kolmandas riigis elavatele pereliikmetele.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

Teadusuuringute tegemiseks riiki lubatud kolmandate riikide kodanike liikuvust on oluline edendada, et sel viisil arendada ja tugevdada partneritevahelisi kontakte ja koostöövõrgustikku ning luua maailma tasandil Euroopa teadusruum. Teadlastel peaks olema võimalik kasutada liikumise võimalust vastavalt käesoleva direktiiviga kehtestatud tingimustele. Käesoleva direktiiviga kehtestatud liikumise võimaluse kasutamise tingimused ei mõjuta olemasolevaid reisidokumentide kehtivuse tunnustamise eeskirju.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

Erilist tähelepanu tuleks pöörata teadlaste pereliikmete kokkujäämise hõlbustamisele ja toetamisele, kooskõlas nõukogu 12. oktoobri 2005. aasta soovitusega kolmandate riikide kodanike Euroopa Ühenduses teadusuuringute tegemiseks riiki lubamise hõlbustamise kohta[29].

ê 2005/71/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

Pereliikmete kokkujäämise ja liikuvuse võimaldamise huvides peaks pereliikmetel olema võimalik ühineda teadlasega teises liikmesriigis tingimustel, mis on kehtestatud selle liikmesriigi siseriikliku õigusega, sealhulgas järgides liikmesriigi kahe- ja mitmepoolsetest lepingutest tulenevaid kohustusi.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 20 (kohandatud)

Elamisloa omanikel peaks üldjoontes olema võimalik esitada riiki lubamise taotlus viibides asjaomase liikmesriigi territooriumil.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 21 (kohandatud)

Liikmesriigid võivad taotlejatelt elamisloataotluste menetlemise eest tasu nõuda.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 26 (kohandatud)

Õigusaktide kvaliteedi parandamist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe artikli 34 kohaselt julgustatakse liikmesriike koostama enda jaoks ja ühenduse huvides käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vastavustabelid ning need avaldama.

ê 2005/71/EÜ põhjendus 27 (kohandatud)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Iirimaa 1. juuli 2004. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva direktiivi vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

ò uus

(45)     Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmise kohustus peaks piirduma sätetega, mille sisu on võrreldes varasemate direktiividega muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasematest direktiividest.

(46)     Käesolev direktiiv ei muuda liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Sisu Reguleerimisese

Käesoleva direktiivi eesmärk on kindlaks määrata:

              a) tingimused kolmandate riikide kodanike riiki liikmesriikide territooriumile lubamiseks ð sisenemise ja seal elamise ï tingimused liikmesriikide territooriumile Ö teadustöö Õ , õpingute, õpilasvahetuse, ð tasustatud ja ï tasustamata praktika, või vabatahtliku teenistuse, ð või au pair’ina töötamise ï eesmärgil pikemaks ajavahemikuks kui kolm kuud ð 90 päeva ï ;

              b) nimetatud eesmärkidel kolmandate riikide kodanike liikmesriikidesse lubamise eeskirjad.

ò uus

              b) tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja tasustatud praktikantide sisenemist muusse liikmesriiki kui see liikmesriik, kes väljastab esimesena käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodanikule loa, ja seal kauem kui 90 päeva elamist;

c) tingimused, mis käsitlevad kolmandate riikide kodanikest teadlaste sisenemist muusse liikmesriiki kui see liikmesriik, kes väljastab esimesena käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodanikule loa, ja seal elamist.

             

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk

Käesolev direktiiv sätestab kauemaks kui kolmeks kuuks liikmesriikidesse lubamise tingimused, mida kohaldatakse kolmandate riikide kodanike suhtes, kes teevad teadusasutusega sõlmitud võõrustamislepingu raames uurimisprojekti.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2

Kohaldamisala Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist Ö teadustöö Õ , õppimise, Ö õpilasvahetuse Õ , ð tasustatud või ï tasustamata praktika, vabatahtliku teenistuse Ö või au pair’ina töötamise Õ eesmärgil.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata Ö kolmandate riikide kodanike suhtes, Õ

              a) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes elavad liikmesriigis varjupaigataotlejatena või , subsidiaarse täiendava kaitse või ajutiste kaitse kavade alusel;

              b) kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle riigist väljasaatmine on tühistatud peatatud faktidele või seadusele õigusaktidele tuginedes;

              c) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on ühenduse liidu piires vaba liikumise õigust kasutanud liidu kodanike pereliikmed;

              d) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes omavad kellel on liikmesriigis pikaajalise elaniku staatust vastavalt nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiivile 2003/109/EÜ[30] pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta ja kes kasutavad oma õigust elada teises liikmesriigis õppimise või kutseõppe eesmärgil;

              e) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes keda asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide alusel kuuluvad käsitatakse töötajate või füüsilisest isikust ettevõtjanate hulka.;

ò uus

              f) kellel endal ja kelle pereliikmetel on kodakondsusest olenemata liidu ja selle liikmesriikide või liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute alusel samasugune õigus vabale liikumisele nagu liidu kodanikel;

              g) kes saabuvad liitu praktikandina ettevõtjasisese üleviimise raames [direktiiv 2013/xx/EL ettevõtjasisese üleviimise kohta].

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

              a) „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole Euroopa Liidu kodanik asutamisaluslepingu artikli 1720 lõike 1 tähenduses;

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

              a) „kolmanda riigi kodanik” – isik, kes ei ole liidu kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses;

ê 2005/71/EÜ

              b) d) „teadlane” – kolmanda riigi kodanik, kellel on asjaomane kõrgema hariduse kvalifikatsioon asjakohane kõrghariduskraad, mis võimaldab doktorantuuri astumist, ning kelle valib teadusasutus, et teha uurimisprojekti, mille jaoks nimetatud kvalifikatsiooni tavaliselt nõutakse;

ê 2004/114/EÜ

c) b) „üliõpilane” − kolmanda riigi kodanik, kes on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse ja lubatud liikmesriigi territooriumile, kus ta põhitegevuseks on täiskoormusega õpe kõrgemas õppeasutuses liikmesriigis poolt tunnustatud kõrgharidusele vastava kvalifikatsiooni, sealhulgas diplomi, tunnistuse või doktorikraadi omandamiseks, mis võib vastavalt tema kõnealuse liikmesriigi siseriiklikele õigusaktidele hõlmata sellisele õppeprogrammile eelnevat ettevalmistuskursust;

              d) c) „kooliõpilane” − kolmanda riigi kodanik, kes on liikmesriigi territooriumile lubatud osalemiseks tunnustatud keskharidusprogrammis osalemiseks vahetusprogrammi raames, mida korraldab organisatsioon, keda liikmesriikgi poolt tema on siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks sellel eesmärgil tunnustatud organisatsioon;

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

              (e) (d) „tasustamata praktikant” − kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tasustamata praktikaks sooritamiseks vastavalt tema Ö asjaomase liikmesriigi Õ siseriiklikele õigusaktidele;

ò uus

              f) „tasustatud praktikant” − kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tasustatud praktika sooritamiseks vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusaktidele;

              g) „vabatahtlik” − kolmanda riigi kodanik, kes on lubatud liikmesriigi territooriumile tunnustatud vabatahtlikus teenistusprogrammis osalemiseks;

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

h) f) „vabatahtlik teenistusprogramm” − riigi Ö liikmesriigi Õ või ühenduse kaval Ö liidu tunnustatud programmil Õ põhinev praktilise solidaarsuse tegevuse programm, millega järgitakse üldisi huvisid;

ò uus

i) „au pair” − kolmanda riigi kodanik, keda liikmesriigi territooriumil elav perekond võtab ajutiselt vastu vastutasuna kergete majapidamistööde ja lastehoidmise eest, et ta saaks parandada oma keeleoskust ja vastuvõtva riigi tundmist;

ê 2005/71/EÜ

j) b) „teadusuuring” – süstemaatiline loominguline tegevus selleks, et suurendada teadmiste, sealhulgas inimest, kultuuri ja ühiskonda käsitlevate teadmiste hulka ning kasutada neid teadmisi uute rakendusalade leidmiseks;

k) c) „teadusasutus” – avalik-õiguslik või eraasutus, mis tegeleb teadusuuringutega ja mis on liikmesriigi poolt mille liikmesriik on käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel heaks kiidetud kiitnud vastavalt tema oma õigusaktidele või haldustavale;

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

              (l) (e)‘ „õppeasutus” − riiklik või eraõppeasutus, mis on vastuvõtva liikmesriigi poolt tunnustatud mida vastuvõttev liikmesriik tunnustab ja/või mille õppekursusedprogrammid on käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel tunnustatud Ö läbipaistvate kriteeriumide alusel Õ vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele;

ò uus

              m) „palk” − osutatud teenuste eest mis tahes vormis saadav tasu, mida siseriiklike õigusaktide või kehtiva tava kohaselt käsitatakse töösuhte lahutamatu osana;

              n) „töötamine” − siseriikliku õigusega reguleeritud või kehtiva tava kohane mis tahes vormis tööd hõlmav tegevus tööandja tarbeks, tema juhtimisel ja järelevalve all;

              o) „esimene liikmesriik” – liikmesriik, kes väljastab käesoleva direktiivi alusel esimesena kolmanda riigi kodanikule loa;

              p) „teine liikmesriik” − muu kui esimene liikmesriik;

              q) „liikuvusmeetmeid sisaldavad liidu programmid” − liidu rahastatavad programmid, millega edendatakse kolmandate riikide kodanike ELi-suunalist liikuvust;

              r) „luba” − elamisluba, mille on väljastanud liikmesriigi asutus ja mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult liikmesriigi territooriumil viibida vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktile a, või pikaajaline viisa;

              s) „pikaajaline viisa” − luba, mille liikmesriik on väljastanud kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 18 või mis on väljastatud kooskõlas nende liikmesriikide õigusega, kes ei rakenda Schengeni acquis’d täiel määral.

ê 2004/114/EÜ

              g) „elamisluba” liikmesriigi ametivõimude poolt välja antud mis tahes luba, mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult tema territooriumil viibida vastavalt määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktile a.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

e) elamisluba – liikmesriigi ametivõimude poolt kooskõlas määruse (EÜ) nr 1030/2002 artikli 1 lõike 2 punktiga a välja antud luba, millele on märgitud sõna “teadlane” ja mis võimaldab kolmanda riigi kodanikul seaduslikult tema territooriumil viibida.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigi territooriumile lubamist uurimisprojekti tegemiseks.

2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

              a) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes viibivad liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotlejatena või ajutise kaitse kavade alusel;

b) kolmandate riikide kodanike suhtes, kes taotlevad liikmesriigis üliõpilase elamisluba, et teha doktorikraadi omandamiseks teadusuuringuid direktiivi 2004/114/EÜ tähenduses;

c) kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle riigist väljasaatmine on peatatud faktidele või seadusele tuginedes;

d) teadlaste suhtes, kes on teadusasutuse poolt lähetatud teise teadusasutusse teises liikmesriigis.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste õigusaktide soodsamaid sätteid:

a) kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühelt poolt ühenduse või ühenduse ja liikmesriikide ning teiselt poolt ühe või mitme kolmanda riigi vahel;

b) kahe- või mitmepoolsed lepingud, mis on sõlmitud ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2. Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide õigust võtta käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes vastu soodsamaid sätteid või neid kehtima jätta.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 4

Soodsamad sätted

1. Käesolev direktiiv ei piira järgmiste õigusaktide soodsamate sätete kohaldamist:

              a) kahe- või mitmepoolsed lepingud kokkulepped, Ö mis on sõlmitud Õ ühenduse Ö liidu Õ või ühenduse Ö liidu Õ ja selle liikmesriikide ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel; või

              b) kahe- või mitmepoolsed lepingud kokkulepped, Ö mis on sõlmitud Õ ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vahel.

2. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide õigusti võtta ð seoses artiklitega 21, 22, 23, 24, 25 ja 29, eelkõige liikuvuspartnerluste kontekstis ï vastu või jätta kehtima sätted, mis on soodsamad direktiivi kohaldamisreguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes.

II PEATÜKK

RIIKI LUBAMISNE TINGIMUSED

ê 2004/114/EC

Artikkel 5

Põhimõte

1. Käesoleva direktiivi alusel kolmanda riigi kodaniku riiki lubamisel tuleb kontrollida selliste dokumentaalsete tõendite olemasolu, mis kinnitavad, et nimetatud isik vastab nendele artiklis 6 ja artiklites 7–11 14 sätestatud tingimustele, mis kehtivad asjaomase kategooria puhul.

ò uus

2. Kui kõik riiki lubamise üld- ja eritingimused on täidetud, on taotlejatel õigus saada pikaajaline viisa ja/või elamisluba. Kui liikmesriik väljastab elamislubasid ainult oma territooriumil ja mitte mujal ning kui kõik käesolevas direktiivis sätestatud riiki lubamise tingimused on täidetud, väljastab asjaomane liikmesriik kolmanda riigi kodanikule nõutava viisa.

ê 2004/114/EÜ

Artikkel 6

Üldtingimused

1. Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

              a) esitab siseriiklike õigusaktidega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt kavandatud riigis viibimise aja jooksul;

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

              b) esitab vanemate antud loa Ö või samaväärse dokumendi Õ kavandatud riigis viibimise kohta, kui ta on vastuvõtva liikmesriigi siseriiklike õigusaktide kohaselt alaealine;

              c) omab ravikindlustust, mis katab kõiki selliseid riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi oma kodanikud on tavaliselt kindlustatud;

ê 2004/114/EC

              d) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele;

              e) liikmesriigi nõudmisel esitab tõendi, et ta on maksnud artikli 2031 kohase taotluse käsitlemise tasu;

ò uus

              f) esitab liikmesriigi nõutava tõendi selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, koolitus- ja tagasisõidukulude katmiseks, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

2. Liikmesriigid hõlbustavad riiki lubamise korda artiklitega 7 kuni 11 hõlmatud kolmandate riikide kodanike suhtes, kes osalevad ühenduse programmides, millega parandatakse liikumist ühendusse või ühenduses.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

III PEATÜKK

TEADLASTE RIIKI LUBAMINE

Artikkel 7

Riiki lubamise tingimused

1. Käesolevas direktiivis sätestatud eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

a) esitab siseriikliku õigusega ettenähtud kehtiva reisidokumendi. Liikmesriigid võivad nõuda, et reisidokument peab olema kehtiv vähemalt elamisloa kehtivusajal;

b) esitab vastavalt artikli 6 lõikele 2 teadusasutuse allkirjastatud võõrustamislepingu ja

              c) kui see on asjakohane, esitab vastavalt artikli 6 lõikele 3 teadusasutuse poolt välja antud kinnituse rahalise vastutuse kohta ja

d) ei kujuta ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele.

Liikmesriigid peavad kontrollima, et kõik punktides a, b, c ja d osutatud tingimused on täidetud.

2. Liikmesriigid võivad samuti kontrollida tingimusi, mille alusel võõrustamisleping on sõlmitud.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid on edukalt läbi viidud, lubatakse teadlased võõrustamislepingu täitmiseks liikmesriigi territooriumile.

ò uus

Artikkel 7

Eritingimused teadlastele

1. Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele peab teadusuuringute tegemise eesmärgil riiki lubamist taotlev kolmanda riigi kodanik:

a) esitama vastavalt artikli 9 lõigetele 1 ja 2 teadusasutuse allkirjastatud vastuvõtulepingu;

b) esitama vajaduse korral vastavalt artikli 9 lõikele 3 teadusasutuse kinnituse rahalise vastutuse kohta.

2. Liikmesriigid võivad kontrollida tingimusi, mille alusel vastuvõtuleping on sõlmitud.

3. Kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid on edukalt läbi viidud, lubatakse teadlased vastuvõtulepingu täitmiseks liikmesriigi territooriumile.

4. Liidus teadustööga tegeleda soovivate kolmandate riikide kodanike taotlused võetakse vastu ja vaadatakse läbi, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool selle liikmesriigi territooriumi, kuhu lubamist ta taotleb.

5. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vastu võtta taotluse, mis on esitatud ajal, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik juba viibib selle liikmesriigi territooriumil.

6. Liikmesriigid otsustavad, kas loataotluse peab esitama teadlane või asjaomane teadusasutus.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

II PEATÜKK

TEADUSASUTUSED

Artikkel 58

Ö Teadusasutuste Õ heakskiitmine

ê 2005/71/EÜ

1. Teadusasutused, kes soovivad võõrustada võtta teadlasi vastu käesoleva direktiiviga sätestatud riiki lubamise menetluse alusel, peab asjaomane liikmesriik olema eelnevalt sellel eesmärgil heaks kiitnud peavad eelnevalt olema asjaomase liikmesriigi poolt selleks heakskiidetud.

2. Teadusasutuste heakskiitmine toimub vastavalt liikmesriikide siseriiklikes õigusaktides või haldustavades sätestatud menetlustele. Nii avalik-õiguslike kui ka eraasutuste heakskiitmise taotlused esitatakse vastavalt nimetatud menetlustele ja need peavad vastavalt vajadusele põhinema kas asutuste seadusjärgsetele tööülesannetele või eesmärkidele, kui see on asjakohane, ning nendes tuleb tõendada, et kõnealused asutused tegelevad teadusuuringutega.

Teadusasutusele antakse heakskiit vähemalt viieks aastaks. Erandjuhtudel võivad liikmesriigid anda heakskiidu lühemaks ajavahemikuks.

3. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele nõuda teadusasutuselt kirjalikku kohustust, et juhul, kui teadlane jääb seadusevastaselt asjaomase liikmesriigi territooriumile jääb, on ülal eespool nimetatud asutus kohustatud tagasi maksma tema viibimisega ja tagasipöördumisega seotud kulutused, mis on kaetud riiklikest vahenditest. Teadusasutuse finants rahaline vastutus lõppeb hiljemalt 6 kuud pärast võõrustamisvastuvõtulepingu lõppemist.

4. Liikmesriigid võivad sätestada, et kahe kuu jooksul asjaomase võõrustamisvastuvõtulepingu kehtivuse lõppemise kuupäevast peab heakskiidetud teadusasutus liikmesriikide poolt selleks määratud pädevatele asutustele kinnitama iga uurimisprojekti puhul kohta, mille kohta on artikli 69 kohaselt sõlmitud võõrustamisvastuvõtuleping, et töö on tehtud.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

5. Kõigi liikmesriikide pädevad asutused avaldavad käesoleva direktiivi jaoks eesmärkide täitmiseks heakskiidetud teadusasutuste nimekirjad ja ajakohastavad neid Ö mis tahes muudatuste korral Õ regulaarselt.

ê 2005/71/EÜ

6. Lisaks teistele meetmetele võib liikmesriik teadusasutuse heakskiitmise pikendamisest keelduda või otsustada see tühistada, kui teadusasutus ei vasta enam lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele või juhul, kui heakskiitmine saavutati pettusega või kui teadusasutus on kolmanda riigi kodanikuga sõlminud võõrustamisvastuvõtulepingu pettuse või hooletuse tõttu. Kui heakskiitmisest on keeldutud või see on tühistatud, võib asjaomasel asutusel keelata uuesti heakskiitmise taotlemise kuni viieks aastaks alates tühistamise või pikendamata jätmise otsuse avaldamise kuupäevast.

7. Liikmesriigid võivad oma siseriiklikes õigusaktides määrata heakskiitmise tühistamise või heakskiitmise pikendamisest keeldumise tagajärjed kehtivatele võõrustamisvastuvõtulepingutele, mis on sõlmitud kooskõlas artikliga 69, ning samuti tagajärjed asjaomaste teadlaste elamislubadele.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

Artikkel 69

VõõrustamisVastuvõtuleping

1. Teadusasutus, kes avaldab soovi teadlast võõrustada vastu võtta, peab teadlasega allkirjastama võõrustamisvastuvõtulepingu, mille kohaselt teadlane kohustub läbi viima uurimisprojekti ja asutus kohustub teadlast sel eesmärgil võõrustama, ilma et see piiraks artiklit 7 Ö tingimusel et artiklites 6 ja Õ 7 Ö sätestatud tingimused on täidetud Õ .

ò uus

Vastuvõtuleping sisaldab vähemalt järgmisi osi:

            a) uurimisprojekti pealkiri ja eesmärk;

            b) teadlase kohustus uurimisprojekt lõpule viia;

            c) teadusasutuse kinnitus, et ta kohustub teadlast vastu võtma, nii et teadlasel oleks võimalik uurimisprojekt lõpule viia;

            d) uurimisprojekti algus- ja lõppkuupäev;

            e) teave teadusasutuse ja teadlase vahelise õigussuhte kohta;

            f) teave teadlase töötingimuste kohta.

ê 2005/71/EÜ

2. Teadusasutused võivad allkirjastada võõrustamisvastuvõtulepinguid ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

              teadusasutuse asjakohased organid on uurimisprojekti heaks kiitnud pärast järgmiste punktide läbivaatamist:

         i) teadusuuringute eesmärk ja kestus ning selle tegemiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu;

         ii) teadusuuringute eesmärkidest lähtudes teadlase kvalifikatsioon, mida tõendab tema kooskõlas artikli 2 punktiga d b kohase kvalifikatsioonitunnistuse tõestatud koopia.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

              b) teadlasel on riigis viibimise ajal olemas piisavalt igakuiseid toimetulekuvahendeid, et katta ilma liikmesriigi sotsiaalabisüsteemita oma kulutused ja tagasipöördumise kulud vastavalt miinimumsummale, mis sel eesmärgil on liikmesriigi poolt avaldatud;

              c) teadlasel on riigis viibimise ajal ravikindlustus, mis katab kõiki riske, mis on tavaliselt kaetud asjaomase liikmesriigi kodanike puhul;

              d) võõrustamislepingus määratakse kindlaks teadlaste õigussuhe ja töötingimused.

ê 2005/71/EÜ

3. Kui võõrustamisvastuvõtuleping on allkirjastatud, võib teadusasutuselt kooskõlas siseriiklike õigusaktidega nõuda teadlasele individuaalse kinnituse andmist selle kohta, et teadusasutus on artikli 58 lõikes 3 nimetatud kulutuste eest rahalise vastutuse enda peale võtnud.

4. VõõrustamisVastuvõtuleping tunnistatakse automaatselt kehtetuks, kui teadlast ei lubata riiki või kui õigussuhe teadlase ja teadusasutuse vahel lõpetatakse.

5. Teadusasutused teavitavad viivitamata selleks liikmesriikide poolt määratud asutusi kõikidest asjaoludest, mis võivad vastuvõtulepingu rakendamist täitmist takistada.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

Artikkel 710

Eritingimused üliõpilastele

1. Lisaks artiklis 6 toodud sätestatud üldtingimustele, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist õpingute eesmärgil:

              (a) Ö esitab tõendi selle kohta, et ta Õ on on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse õppekursusel osalemiseks;

              b) d) esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle kohta, et ta on tasunud õppeasutuse nõutavad maksud.;

              b) esitab liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;

              c) esitab liikmesriigi nõudmisel tõendid selle keele piisava oskuse kohta, milles tema õpingud toimuvad;.

2. Üliõpilased, kellel on seoses nende õppeasutuse õpilaste nimekirja kandmisega automaatselt õigus ravikindlustusele, mis katab kõiki riske, mis asjaomase liikmesriigi kodanike puhul üldiselt on kaetud, loetakse artikli 6 lõike 1 punkti c tingimustele vastavaks.

Artikkel 8

Üliõpilaste liikuvus

1. Ilma et see piiraks artikli 12 lõike 2, artikli 16 ja artikli 18 lõike 2 kohaldamist, kolmanda riigi kodanik, kes on juba üliõpilaseks vastu võetud ja kes taotleb juba alustatud õppekursusest osa jätkamist teises liikmesriigis või selle täiendamist seotud õppega teises liikmesriigis, viimatinimetatud liikmesriigi poolt aja jooksul, mis ei takista asjakohaste õpingute sooritamist ja mis annab pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks, kui ta:

              a) vastab artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimustele seoses kõnealuse liikmesriigiga; ning

              b) on saatnud koos oma riiki lubamise taotlusega täielikud kõrgharidust tõendavad dokumendid ja tõendid selle kohta, et õppekursus, millel ta soovib osaleda, tõepoolest täiendab tema poolt lõpetatud kursust; and

              c) osaleb ühenduse või kahepoolses vahetusprogrammis või on liikmesriigis üliõpilaseks vastu võetud vähemalt kaheks aastaks.

2. Lõike 1 punktis c osutatud nõuded ei kehti üliõpilase puhul, kes oma õppeprogrammi raames peab osa õpingutest sooritama kohustuslikus korras teise liikmesriigi õppeasutuses.

3. Esimese liikmesriigi pädevad asutused annavad teise liikmesriigi pädevate asutuste nõudmisel asjakohast teavet üliõpilase viibimise kohta esimese liikmesriigi territooriumil.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

Artikkel 911

Eritingimused kooliõpilastele

1. Lisaks artiklis 6 toodud Ö sätestatud Õ üldtingimustele, ja kui artiklist 3 ei tulene teisiti, kolmanda riigi kodanik, kes taotleb õpilasvahetuses osalemist:

ê 2004/114/EÜ

              a) ei ületa asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

              b) esitab tõendid keskharidusasutusse vastuvõtmise kohta;

              c) esitab tõendid tunnustatud õpilasvahetusprogrammis osalemise kohta, mida korraldab asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks sellel eesmärgil tunnustatud asutus;

              d) esitab tõendi, et õpilasvahetusorganisatsioon vastutab tema eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise aja jooksul, eelkõige elamis-, õppimis-, tervishoiu- ja tagasisõidukulude osas;

              e) majutatakse kogu tema riigis viibimise jooksul asjaomase liikmesriigi kehtestatud tingimustele vastava perekonna juures, kes on valitud kooskõlas selle õpilasvahetusprogrammi eeskirjadega, milles õpilane osaleb.

2. Liikmesriigid võivad otsustada õpilasvahetusprogrammides osalemiseks riiki lubada ainult selliste kolmandate riikide kodanikke, mis kes pakuvad sama võimalust nende kodanikele.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1012

Eritingimused tasustamata praktikantidele

1. Lisaks artiklis 6 toodud sätestatud üldtingimustele ja kui artiklist 3 ei tulene teisiti, peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist tasustamata ð või tasustatud ï praktikandina:

              a) olema allkirjastanud praktikalepingu, mille on vajadusel korral heaks kiitnud asjaomase liikmesriigi pädev ametiasutus vastavalt oma siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele, tasustamata praktika teostamiseks sooritamiseks avaliku või erasektori ettevõttes või riiklikus või erakutseõppeasutuses, mis on liikmesriigi poolt tunnustatud mida liikmesriik tunnustab vastavalt liikmesriigi siseriiklikele oma õigusaktidele või haldustavadele;.

ò uus

b) esitama liikmesriigi nõudmisel tõendi selle kohta, et tema varasem asjakohane haridus või kvalifikatsioon või ametialane kogemus on selline, mis võimaldab tal töökogemusest kasu saada;

ê 2004/114/EÜ

              b) esitama liikmesriigi nõutavad tõendid selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, koolitus- ja tagasisõidukulude katmiseks. Liikmesriigid avaldavad selle sätte kohaldamisel nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, ilma et see piiraks iga üksikjuhu eraldi läbivaatamist;

ê 2004/114/EC

              c) osalema liikmesriigi nõudmisel algtaseme keelekoolitusel, et omandada praktika teostamiseks sooritamiseks vajalikud teadmised.

ò uus

Punktis a osutatud lepingus kirjeldatakse praktikaprogrammi, täpsustatakse selle kestus, praktikandi programmi täitmisel juhendamise tingimused, tema tööaeg, õigussuhe vastuvõtva üksusega ning juhul kui praktikant saab palka, talle makstav palk.

2. Liikmesriigid võivad nõuda vastuvõtva üksuse kinnitust selle kohta, et kolmanda riigi kodanik ei täida ametikohta.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

Artikkel 1113

Eritingimused vabatahtlikele

Lisaks artiklis 6 toodud sätestatud üldtingimustele ja kui artiklist 3 ei tulene teisiti, peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb osalemist vabatahtlikus teenistuses:

              a) mitte ületama asjaomase liikmesriigi kehtestatud vanuse alam- ega ülempiiri;

ê 2004/114/EÜ

              a) b) esitama kokkuleppe organisatsiooniga, kes on asjaomases liikmesriigis vastutav vabatahtliku teenistusprogrammi eest, milles ta osaleb;. Kkokkulepe kirjeldab tööülesandeid, ülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimusi, tema tööaega, olemasolevaid vahendeid reisi-, elamis-, majutuskulude katmiseks ja taskurahaks kogu tema viibimise ajal, ning vajadusel korral talle teenistuse paremaks sooritamiseks antavat koolitust;

ê 2004/114/EÜ

              b) c) esitama tõendid, et organisatsioon, kes vastutab selle vabatahtliku teenistusprogrammi eest, milles ta osaleb, on sõlminud vastutuskindlustuse; ja võtab täieliku vastutuse tema eest kogu tema riigis viibimise ajaks, eelkõige seoses tema elamis-, tervishoiu- ja tagasisõidukuludega;

ê 2004/114/EÜ

              (d) (c) ja, liikmesriigi erinõudmisel, omandama algteadmised kõnealuse liikmesriigi keele, ajaloo ning poliitiliste ja ühiskondlike struktuuride kohta.

òuus

Artikkel 14

Eritingimused au pair’idele

Lisaks artiklis 6 sätestatud üldtingimustele, peab kolmanda riigi kodanik, kes taotleb riiki lubamist au pairi’na töötamise eesmärgil:

              a) olema vähemalt 17-aastane ja maksimaalselt 30-aastane või konkreetsetel põhjendatud juhtudel üle 30-aastane;

              b) esitama tõendi, et vastuvõttev perekond vastutab tema eest kogu tema asjaomase liikmesriigi territooriumil viibimise ajal, eelkõige seoses tema elatusraha, majutuse, tervishoiu, võimaliku emaduse või õnnetusjuhtumitega;

              c) esitama au pair’i ja vastuvõtva perekonna vahelise lepingu, milles on kirjas tema õigused ja kohustused, muu hulgas talle makstav taskuraha ja asjakohane korraldus, mis võimaldab tal kursustel käia, ning osalemine igapäevaste perekohustuste täitmisel.

ê 2005/71/EÜ

Artikkel 9

Pereliikmed

1. Kui liikmesriik otsustab elamisloa anda teadlase pereliikmele, peab elamisloa kehtivusaeg olema sama, mis teadlasele välja antud elamisloa kehtivusaeg, kui reisidokumentide kehtivusaeg seda lubab. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib teadlase pereliikmele väljastatud elamisloa kehtivusaega lühendada.

2. Liikmesriiki lubatud teadlase pereliikmete elamisloa väljastamist ei tohi teha sõltuvaks teadlase riigis elamise miinimumperioodi nõudest.

ò uus

III PEATÜKK

LOAD JA RIIGIS ELAMISE KESTUS

Artikkel 15

Load

Pikaajalised viisad ja elamisload kannavad märget „teadlane”, „üliõpilane”, „vabatahtlik”, „kooliõpilane”, „tasustatud praktikant”, „tasustamata praktikant” või „au pair”. Nende kolmandate riikide kodanikest teadlaste ja üliõpilaste loale, kes saabuvad liitu liikuvusmeetmeid hõlmavate liidu programmide raames, märgitakse konkreetse programmi nimetus.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 8 16

Elamisloa Riigis elamise kestus

1. Liikmesriigid annavad välja väljastavad elamisloa ð teadlastele loa ï vähemalt üheks aastaks ja pikendavad seda, kui artiklites 6, ja 7 Ö ja 9 Õ sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Kui uurimisprojekti kestus on kavandatud lühemaks ajaks kui üks aasta, antakse elamisluba välja projekti kestuse ajaks.

ò uus

2. Liikmesriigid väljastavad üliõpilastele vähemalt üheaastase loa ning uuendavad seda, kui artiklites 6 ja 10 sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Kui õpingute kestus on kavandatud lühemaks ajaks kui üks aasta, antakse luba õpingute kestuse ajaks.

3. Kooliõpilastele ja au pair’idele väljastavad liikmesriigid maksimaalselt üheaastase loa.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

4. Tasustamata pPraktikantidele väljastatud elamisloa ð loa ï kehtivusaeg vastab kas praktika kestusele või on maksimaalselt üks aasta. Erandjuhtudel võib seda ainult ühekordselt üks kord ð ja elamisloa vormis ï pikendada ainult liikmesriigis selle siseriiklike õigusaktide või haldustavade alusel tunnustatud kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vajaliku aja võrra, eeldusel et loa omanik vastab endiselt artiklites 6 ja 10 Ö 12 Õ sätestatud tingimustele.

5. Vabatahtlikele ei väljastata elamisluba ð luba ï pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta. Erandjuhtudel, kui asjaomane programm kestab kauem kui üks aasta, võib ð vajaliku loa ï elamisloa kehtivusaeg vastata sellele ajale.

6. Kui liikmesriigid lubavad riiki siseneda ja seal elada pikaajalise viisa alusel, väljastatakse elamisluba, kui riigis viibimise algset perioodi esimest korda pikendatakse. Kui pikaajalise viisa kehtivusaeg on lühem kui riigis lubatud viibimise aeg, asendatakse pikaajaline viisa täiendavate formaalsusteta enne selle aegumist elamisloaga.

Artikkel 17

Lisateave

Liikmesriik võib esitada kolmanda riigi kodaniku riigis viibimise kohta lisateavet (näiteks täielik loetelu liikmesriikidest, kuhu teadlane või üliõpilane minna kavatseb) kas paberkandjal või säilitada sellist teavet määruse (EÜ) nr 1030/2002 artiklis 4 ja selle lisa punkti 16 alapunktis osutatud elektroonilisel kujul vastavalt .

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

IV PEATÜKK

ELAMISLOAD Ö LUBADE ANDMISEST KEELDUMINE, LUBADE TÜHISTAMINE VÕI PIKENDAMATA JÄTMINE Õ

Artikkel 12

Üliõpilastele väljastatav elamisluba

1. Üliõpilasele väljastatakse elamisluba vähemalt üheks aastaks ja seda võib pikendada kui selle omanik vastab jätkuvalt artiklite 6 ja 7 tingimustele. Kui õppekursus on lühem kui üks aasta, kehtib luba kursuse kestuse jooksul.

2. Ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamist, võib elamisloa pikendamisest keelduda või elamisloa tühistada, kui selle omanik:

              a) ei järgi artikli 17 alusel kehtestatud majandustegevuse piiranguid;

              b) vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele ei saavuta oma õpingutes küllaldast edu.

Artikkel 13

Õpilastele väljastatav elamisluba

Kooliõpilastele ei väljastata elamisluba pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta.

Artikkel 14

Tasustamata praktikantidele väljastatav elamisluba

Tasustamata praktikantidele väljastatud elamisloa kehtivusaeg vastab kas praktika kestusele või on maksimaalselt üks aasta. Erandjuhtudel võib seda ühekordselt pikendada ainult liikmesriigis selle siseriiklike õigusaktide või haldustavade alusel tunnustatud kutsekvalifikatsiooni omandamiseks vajaliku aja võrra, eeldusel et loa omanik vastab endiselt artiklites 6 ja 10 sätestatud tingimustele.

Artikkel 15

Vabatahtlikele väljastatud elamisluba

Vabatahtlikele ei väljastata elamisluba pikemaks ajavahemikuks kui üks aasta. Erandjuhtudel, kui asjaomane programm kestab kauem kui üks aasta, võib elamisloa kehtivusaeg vastata sellele ajale.

ò uus

Artikkel 18

Taotluse tagasilükkamise põhjused

1. Liikmesriigid lükkavad taotluse tagasi järgmistel juhtudel:

            a) kui artiklis 6 sätestatud üldtingimused ning artiklites 7, 10 ja 16 sätestatud asjakohased eritingimused ei ole täidetud;

            b) kui esitatud dokumendid on omandatud pettusega, on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;

            c) kui vastuvõttev üksus või haridusasutus on loodud üksnes riiki sisenemise hõlbustamiseks;

            d) kui vastuvõtvat üksust on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud deklareerimata töö ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest või kui kõnealune üksus ei täida siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslikke kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja/või maksustamisega või on esitanud pankrotiavalduse või on muul viisil maksejõuetu;

            e) kui vastuvõtvat perekonda või, vastavalt olukorrale, vahendusorganisatsiooni, kes on osalenud au pair’i perekonda paigutamisel, on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud au pair’i töötingimuste ja/või -eesmärkide rikkumise ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest.

2. Liikmesriigid võivad taotluse tagasi lükata, kui vastuvõttev üksus on taotluse kuupäevale vahetult eelneva 12 kuu vältel tahtlikult kaotanud töökoha, mida ta püüab uue taotluse abil täita.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 16 19

Elamislubade ð Loa ï tühistaminese või pikendamata jätminese ð põhjused ï

1. Liikmesriigid võivad ð tühistavad ï käesoleva direktiivi alusel väljastatud elamisloa tühistada või keelduda selle pikendamisest, kui see on pettusega omandatud või kui ilmneb, et loa omanik ei vastanud või enam ei vasta artikliga 6 sätestatud riiki sisenemise ja riigis elamise tingimustele või artiklites 7–11 asjaomasele kategooriale kehtestatud tingimustele. ð loa järgmistel juhtudel: ï

ò uus

            a) kui esitatud load ja dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;

            b) kui kolmanda riigi kodanik elab riigis muul eesmärgil kui see, milleks tal lubati sinna elama asuda;

            c) kui vastuvõttev üksus on loodud üksnes riiki sisenemise hõlbustamiseks;

            d) kui vastuvõttev üksus ei täida siseriiklikes õigusaktides sätestatud õiguslikke kohustusi seoses sotsiaalkindlustuse ja/või maksustamisega või on esitanud pankrotiavalduse või on muul viisil maksejõuetu;

            e) kui vastuvõtvat perekonda või, vastavalt olukorrale, vahendusorganisatsiooni, kes on osalenud au pair’i perekonda paigutamisel, on kooskõlas siseriiklike õigusaktidega karistatud au pair’i töötingimuste ja/või -eesmärkide rikkumise ja/või ebaseadusliku töölevõtmise eest;

            f) kui üliõpilane ei järgi artikli 23 alusel majandustegevusele kehtestatud ajalisi piiranguid või kui ta ei saavuta vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele oma õpingutes küllaldast edu.

ê 2004/114/EÜ

ð uus

2. Liikmesriigid võivad ð loa ï tühistada või mitte pikendada elamisluba avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise kaalutlusel.

ê 2005/71/EÜ

Artikkel 10

Elamislubade tühistamine või pikendamata jätmine

1. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi alusel väljastatud elamisloa tühistada või keelduda selle pikendamisest, kui see on pettusega omandatud või kui ilmneb, et loa omanik ei vastanud või enam ei vasta artiklites 6 ja 7 ettenähtud riiki sissesõidu ja riigis elamise tingimustele või ta elab riigis muu eesmärgiga kui see, mille kohta luba on antud.

2. Liikmesriigid võivad elamisloa tühistada või selle pikendamisest keelduda avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise kaalutlusel.

ò uus

Artikkel 20

Loa pikendamata jätmise põhjused

1. Liikmesriigid võivad keelduda loa pikendamisest järgmistel juhtudel:

a) kui esitatud luba ja dokumendid on omandatud pettusega, need on võltsitud või neid on omavoliliselt muudetud;

b) kui ilmneb, et loa omanik ei täida enam artiklis 6 sätestatud riiki sisenemise ja seal elamise üldtingimusi ning artiklites 7, 9 ja 10 sätestatud asjakohaseid eritingimusi;

c) kui üliõpilane ei järgi artikli 23 alusel majandustegevusele kehtestatud ajalisi piiranguid või kui ta ei saavuta vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või haldustavadele ei oma õpingutes küllaldast edu.

2. Liikmesriigid võivad keelduda loa pikendamisest avaliku korra, avaliku julgeoleku või rahva tervise kaalutlusel.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

V PEATÜKK

TEADLASTE ÕIGUSED

Artikkel 12 21

Võrdne kohtlemine

ò uus

1. Erandina direktiivi 2011/98/EL artikli 12 lõike 2 punktist b on kolmanda riigi kodanikest teadlastel õigus vastuvõtva liikmesriigi kodanikega võrdsele kohtlemisele seoses sotsiaalkindlustusskeemide, sealhulgas perehüvitiste kohaldamisega, nii nagu see on kindlaks määratud määruses nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta.

2. Kooliõpilastel, vabatahtlikel, tasustamata praktikantidel ja au pair’idel, olenemata sellest, kas neil on kooskõlas liidu või siseriiklike õigusaktidega lubatud töötada, on õigus võrdsele kohtlemisele seoses juurdepääsuga kaupadele ja teenustele ning üldsusele kättesaadavate kaupade ja teenuste pakkumisele, välja arvatud siseriiklike õigusaktide kohased elamispinna saamisega seotud menetlused.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

Artikkel 11 22

Õpetamine Ö Teadlaste õpetamistegevus Õ

1. Käesoleva direktiivi alusel riiki lubatud teadlased võivad õpetada kooskõlas siseriiklike õigusaktidega. 2. Liikmesriigid võivad kehtestada õpetamisele ettenähtud tundide või päevade maksimaalse arvu.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

IV PEATÜKK

ASJAOMASTE KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE KOHTLEMINE

Artikkel 17 23

Üliõpilaste majandustegevus

1. Üliõpilastel on õigus töötada ja nad võivad tegeleda majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana väljaspool õppeaega ja vastavalt vastuvõtvas liikmesriigis asjaomase tegevuse suhtes kohaldatavatele eeskirjadele ja tingimustele. Arvesse võidakse võtta kõnealuse vastuvõtva liikmesriigi tööturul kehtivat olukorda.

2. Vajadusel korral annavad liikmesriigid üliõpilastele ja/või töötajatele vastavalt siseriiklikele õigusaktidele eelneva loa.

23. Iga liikmesriik määrab selliseks tegevuseks lubatud tundide arvu nädalas või päevade või kuude arvu aastas, mis ei tohi olla vähem kui 10 ð 20 ï tundi nädalas, või vastav arv päevi või kuid aastas.

3. Esimese riigis elamise aasta jooksul võib juurdepääs majandustegevusele olla vastuvõtva liikmesriigi poolt piiratud.

4. Liikmesriigid võivad nõuda, et üliõpilased teataks, kas eelnevalt või muul viisil, oma majandustegevuses osalemisest asjaomase liikmesriigi poolt määratud ametiasutustele. Nende tööandjatel võib samuti olla kas eelnevalt või muul viisil teatamise kohustus.

ò uus

Artikkel 24

Teadlaste ja üliõpilaste tööotsingud ja ettevõtlus

Pärast teadusuuringute või õpingute lõppu liikmesriigis on kolmandate riikide kodanikel õigus jääda liikmesriigi territooriumile 12 kuuks töö otsimise või ettevõtte asutamise eesmärgil, kui artikli 6 punktides a ja c–f sätestatud tingimused on jätkuvalt täidetud. Pärast kolme, kuid enne kuue kuu möödumist võidakse kolmandate riikide kodanikelt nõuda tõendit, et nad jätkavad töö otsimist või tegelevad ettevõtte asutamisega. Pärast kuue kuu möödumist võidakse kolmandate riikide kodanikelt nõuda lisaks tõendit, et neil on reaalne võimalus tööd saada või ettevõtlusega alustada.

Artikkel 25

Teadlaste pereliikmed

1. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 3 lõikest 1 ja artiklist 8 ei seata perekonna taasühinemise eeltingimuseks nõuet, et teadusuuringute eesmärgil riigis viibival loa omanikul peab olema põhjust eeldada, et ta saab riigis alalise elamise õiguse, ega nõuet, et ta peab olema riigis elanud teatava minimaalse aja.

2. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 4 lõike 1 viimasest lõigust ja artikli 7 lõikest 2 võib neis sätetes nimetatud integratsioonitingimusi ja -meetmeid hakata kohaldama alles pärast seda, kui asjaomastele isikutele on antud luba perekonna taasühinemiseks.

3. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 5 lõike 4 esimesest lõigust väljastatakse perekonna taasühinemise tingimuste täitmisel pereliikmetele load 90 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ja liikuvusmeetmeid sisaldavate asjakohaste liidu programmidega hõlmatud kolmandate riikide kodanikest teadlaste pereliikmetele 60 päeva jooksul alates algse taotluse esitamise kuupäevast.

4. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 13 lõigetest 2 ja 3 on pereliikmete loa kehtivusaeg võrdne teadlasele antud loa kehtivusajaga, kui nende reisidokumentide kehtivusaeg seda võimaldab.

5. Erandina direktiivi 2003/86/EÜ artikli 14 lõike 2 teisest lausest ei kohalda liikmesriigid tööturule juurdepääsu suhtes ajalisi piiranguid.

VI PEATÜKK

LIIKMESRIIKIDEVAHELINE LIIKUVUS

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 13 26

ð Teadlaste, üliõpilaste ja tasustatud praktikantide õigus ï liikmesriikide vahel liikuda Liikmesriikidevaheline liikuvus

1. Kolmanda riigi kodanik, kes on käesoleva direktiivi alusel teadlasena riiki lubatud, võib käesolevas artiklis kehtestatud tingimustel teha oma teadusuuringuid osaliselt teises liikmesriigis.

2. Kui teadlane viibib teises liikmesriigis kuni kolm ð kuus ï kuud, võib ta seal teadusuuringuid teha esimeses liikmesriigis sõlmitud võõrustamisvastuvõtulepingu alusel, tingimusel et tal on teises liikmesriigis piisavalt toimetulekuvahendeid ning ta ei kujuta ohtu teise liikmesriigi avalikule korrale, avalikule julgeolekule või rahva tervisele.

3. Kui teadlase teises liikmesriigis viibimine ületab kolme ð kuut ï kuud, võivad liikmesriigid nõuda selles liikmesriigis teadusuuringute tegemiseks uut võõrustamisvastuvõtulepingut. ð Kui liikmesriigid nõuavad liikumisvõimaluste kasutamiseks luba, väljastatakse see vastavalt artiklis 29 kindlaksmääratud menetlustagatistele. ï Igal juhul peavad artiklites 6 ja 7 sätestatud tingimused olema asjaomase liikmesriigi suhtes täidetud. 5. Liikmesriigid ei nõua teadlaselt viisa- või elamisloa ð loataotluse ï esitamiseks oma territooriumilt lahkumist.

4. Kui asjakohastes õigusaktides on liikumise võimaluse kasutamiseks ette nähtud viisa- või elamisloa nõue, tuleb selline viisa või luba aegsasti anda aja jooksul, mis ei takista teadusuuringute tegemist, kuid samas jätab pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks.

ò uus

2. Kolmanda riigi kodanikul, kes on käesoleva direktiivi alusel lubatud riiki üliõpilase või tasustatud praktikandina, lubatakse kauem kui kolme kuu jooksul, aga mitte pikemalt kui kuue kuu jooksul sooritada osa õpingutest/praktikast teises liikmesriigis, tingimusel et ta on enne teise liikmesriiki siirdumist edastanud teise liikmesriigi pädevale asutusele järgmised dokumendid:

            a) kehtiv reisidokument;

b) tõend ravikindlustuse kohta, mis katab kõiki riske, mille vastu asjaomase liikmesriigi kodanikud on tavaliselt kindlustatud;

              c) tõend, et ta on vastu võetud kõrgemasse õppeasutusse või praktikavõimalust pakkuvasse vastuvõtvasse üksusesse;

              d) tõend selle kohta, et tema riigis viibimise ajal on tal piisavad vahendid oma elamis-, õppimis- ja tagasisõidukulude katmiseks.

3. Teise liikmesriigi asutused teavitavad esimese liikmesriigi asutusi otsusest, mis on seotud üliõpilaste ja praktikantide liikumisega ühest liikmesriigist teise. Kohaldatakse artiklis 32 sätestatud koostöömenetlusi.

4. Üliõpilasena riiki lubatud kolmanda riigi kodaniku siirdumist teise liikmesriiki kauemaks kui kuueks kuuks võidakse lubada samadel tingimustel kui need, mida kohaldatakse liikumise suhtes, mis kestab kauem kui kolm kuud, aga ei ületa kuut kuud. Kui liikmesriigid nõuavad uue loataotluse esitamist, et kasutada pikemalt kui kuus kuud kestvat liikumisvõimalust, väljastatakse selline luba kooskõlas artikliga 29.

5. Liikmesriigid ei nõua üliõpilastelt liikmesriikidevahelist liikuvust käsitlevate taotluste esitamiseks oma territooriumilt lahkumist.

Artikkel 27

Liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega hõlmatud teadlaste ja üliõpilaste õigused

1. Liikmesriigid väljastavad kolmanda riigi kodanikele, kes on käesoleva direktiivi alusel riiki lubatud teadlaste või üliõpilastena ja kes on hõlmatud liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega, loa, mis kehtib kogu nende asjaomases liikmesriigis viibimise jooksul, kui:

a) enne esimesse liikmesriiki sisenemist on teada täielik loetelu liikmesriikidest, kuhu teadlane või üliõpilane kavatseb minna;

b) üliõpilasest taotleja esitab tõendi õppekursusel osalemiseks asjakohasesse kõrgemasse õppeasutusse vastuvõtmise kohta.

2. Loa väljastab esimene liikmesriik, kus teadlane või üliõpilane elab.

3. Kui enne esimesse liikmesriiki sisenemist ei ole teada täielik loetelu liikmesriikidest:

a) kohaldatakse teadlaste puhul artiklis 26 sätestatud tingimusi, mis on seatud teises liikmesriigis kuni kuuekuulise viibimise kohta;

b) kohaldatakse üliõpilaste puhul artiklis 26 sätestatud tingimusi, mis on seatud teises liikmesriigis kolme- kuni kuuekuulise viibimise kohta.

Artikkel 28

Pereliikmete elamine teises liikmesriigis

1. Kui teadlane kolib kooskõlas artiklitega 26 ja 27 teise liikmesriiki ning kui perekond oli esimeses liikmesriigis juba loodud, võivad tema pereliikmed temaga kaasa minna või ühineda.

2. Hiljemalt üks kuu pärast teise liikmesriigi territooriumile sisenemist esitavad asjaomased pereliikmed või teadlane asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele kooskõlas siseriikliku õigusega taotluse pereliikmele elamisloa saamiseks.

Kui esimese liikmesriigi antud elamisloa kehtivusaeg lõpeb menetluse ajal või see ei anna loa kasutajale enam õigust elada seaduslikult teise liikmesriigi territooriumil, lubavad liikmesriigid isikul jääda oma territooriumile, väljastades vajaduse korral ajutise riikliku elamisloa või samaväärse loa, mis võimaldab taotlejal jätkuvalt viibida seaduslikult nende territooriumil koos teadlasega, kuni teise liikmesriigi pädev asutus on taotluse üle otsuse teinud.

3. Teine liikmesriik võib nõuda, et asjaomased pereliikmed esitaksid koos elamisloa taotlusega järgmised dokumendid:

a) esimese liikmesriigi antud elamisluba ja kehtiv reisidokument või nende kinnitatud koopiad ning viisa, kui see on nõutav;

b) tõendi selle kohta, et nad on elanud teadlase pereliikmena esimeses liikmesriigis;

c) tõendi, et neil on ravikindlustus, mis katab kõiki riske teises liikmesriigis, või et teadlasel on selline kindlustus nende jaoks.

4. Teine liikmesriik võib nõuda, et teadlane esitaks tõendi selle kohta, et loa omanikul on:

a) samas piirkonnas elava sarnase perekonna jaoks normaalseks peetav majutus, mis vastab asjaomase liikmesriigi üldistele tervishoiu- ja ohutusnormidele;

b) stabiilne ja korrapärane sissetulek, millega ta suudab iseennast ja oma pereliikmeid ilma asjaomase liikmesriigi sotsiaalabita ülal pidada.

Liikmesriigid hindavad kõnealuse sissetuleku laadi ja korrapärasust ning võivad seejuures võtta arvesse riiklike palkade ja pensionide miinimumtaset ja pereliikmete arvu.

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

V PEATÜKK

MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 14

Riiki lubamise taotlused

1. Liikmesriigid otsustavad, kas elamisloa taotluse peab esitama teadlane või asjaomane teadusasutus.

2. Taotlus võetakse vastu ja vaadatakse läbi juhul, kui asjaomane kolmanda riigi kodanik elab väljaspool liikmesriigi territooriumi, kuhu ta soovib luba saada.

3. Liikmesriigid võivad vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vastu võtta taotluse, mis on esitatud ajal, mil asjaomane kolmanda riigi kodanik juba viibib selle liikmesriigi territooriumil.

4. Asjaomane liikmesriik hõlbustab igati nõutavate viisade hankimist kolmanda riigi kodanikule, kes on taotluse esitanud ja kes vastab artiklites 6 ja 7 esitatud tingimustele.

Artikkel 15

Menetluslikud tagatised

1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad nõuetekohase taotluse kohta otsuse võimalikult kiiresti ja kui see on asjakohane, kiirendatud korras.

2. Kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, võidakse taotluse läbivaatamine edasi lükata ja pädevad ametiasutused teatavad taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad.

3. Elamisloa taotluse tagasilükkamise otsus tehakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule teatavaks kooskõlas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ettenähtud teavitamismenetlusega. Teatises osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele ja nendega seotud tähtaegadele.

4. Kui taotlus on tagasi lükatud või kui käesoleva direktiivi alusel välja antud elamisluba on tühistatud, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomases liikmesriigis vaidlustada.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

V VII PEATÜKK

MENETLUS JA LÄBIPAISTVUS

Artikkel 18 29

Menetlustagatised ja läbipaistvus

1. Otsus elamisloa andmise või pikendamise taotluse kohta tehakse ja taotlejat teavitatakse sellest aja jookusul, mis ei takista asjakohaste õpingute sooritamist ja jätab samas pädevatele ametiasutustele piisavalt aega taotluse menetlemiseks.

ò uus

1. Liikmesriikide pädevad asutused teevad nõuetekohase loataotluse kohta otsuse ning teavitavad sellest taotluse esitajat kirjalikult kooskõlas asjaomase liikmesriigi õigusaktides sätestatud menetlustega võimalikult kiiresti ja hiljemalt 60 päeva jooksul alates taotluse esitamise kuupäevast ning 30 päeva jooksul, kui tegemist on kolmandate riikide kodanikest teadlaste ja üliõpilastega, kes on hõlmatud liikuvusmeetmeid sisaldavate liidu programmidega.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

2. Kui taotluse põhjendamiseks esitatud andmed on ebapiisavad, võidakse taotluse läbivaatamine edasi lükata ja teatavad pädevad ametiasutused teatavad taotlejale, milliseid lisaandmeid nad vajavad ð , ja annavad taotluse täiendamiseks mõistliku tähtaja. Lõikes 1 nimetatud ajavahemik peatatakse seniks, kuni ametiasutused on nõutava lisateabe saanud. ï

3. Elamisloa taotluse Ö Loataotluse Õ tagasilükkamise otsus tehakse asjaomasele kolmanda riigi kodanikule teatavaks kooskõlas asjakohastes siseriiklikes õigusaktides ettenähtud teavitamismenetlusega. Teatises osutatakse olemasolevatele võimalikele apellatsioonimenetlustele, Ö siseriiklikule kohtule või ametiasutusele, kuhu asjaomane isik saab kaebuse esitada, Õ ja nendega seotud kaebuse esitamise tähtaegadele.

4. Kui taotlus on tagasi lükatud lükatakse tagasi või kui käesoleva direktiivi alusel väljaantud väljastatud elamisluba Ö luba Õ on tühistatud tühistatakse, on asjaomasel isikul õigus otsus asjaomase liikmesriigi ametiasutustes vaidlustada.

Artikkel 19

Üliõpilastele ja kooliõpilastele elamislubade ja viisade väljastamise kiirmenetlus

Kiirmenetlusega väljastamise korda kehtestav leping, mis lubab elamislubasid või viisasid väljastada kolmanda riigi asjaomasele kodanikule, võidakse sõlmida liikmesriigi ametiasutuse, mis vastutab kolmandate riikide kodanikest üliõpilaste ja kooliõpilaste riiki sisenemise ja seal elamise eest, ning kõrgema õppeasutuse või õpilasvahetusprogrammi korraldava organisatsiooni, mis on asjaomase liikmesriigi siseriiklike õigusaktide või haldustavade kohaselt selleks tunnustatud, vahel.

ò uus

Artikkel 30

Läbipaistvus ja teabele juurdepääs

Liikmesriigid teevad kättesaadavaks teabe käesoleva direktiivi reguleerimisalasse kuuluvate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta, sealhulgas nõutavate igakuiste toimetulekuvahendite miinimumsuuruse, õigused, taotluse esitamiseks vajalikud dokumendid ja kohaldatavad tasud. Liikmesriigid teevad kättesaadavaks teabe artikli 8 kohaselt heakskiidetud teadusasutuste kohta.

ê 2004/114/EÜ

ð uus

Artikkel 20 31

Tasu

Liikmesriigid võivad nõuda taotlejatelt tasu maksmist taotluste käesoleva direktiivi kohase käsitlemise eest. ð Tasu suurus ei või ohustada direktiivi eesmärkide saavutamist. ï

ê 2005/71/EÜ (kohandatud)

VI PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Aruanded

Komisjon esitab korrapäraselt ja esimest korda hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta liikmesriikides ning teeb vajadusel muudatusettepanekuid.

Artikkel 17

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. oktoobriks 2007.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on vastu võtnud käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 18

Üleminekusätted

Erandina III peatüki sätetest ei ole liikmesriigid kuni kahe aasta jooksul pärast artikli 17 lõikes 1 määratud kuupäeva kohustatud väljastama käesoleva direktiivi kohaselt lubasid elamisloa vormis.

Artikkel 19

Ühine reisipiirkond

Käesolev direktiiv ei piira Iirimaa õigust säilitada ühise reisipiirkonna korda, millele on osutatud Amsterdami lepinguga Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokollis Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 14 teatavate aspektide kohaldamise kohta Ühendkuningriigi ja Iirimaa suhtes.

Artikkel 20

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 21

Adressaadid

Käesolev direktiiv on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt adresseeritud liikmesriikidele.

ê 2004/114/EÜ

VI VIII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

ò uus

Artikkel 32

Kontaktpunktid

1. Liikmesriigid nimetavad kontaktpunktid, kes vastutavad artiklite 26 ja 27 rakendamiseks vajaliku teabe vastuvõtmise ja edastamise eest.

2. Liikmesriigid teevad asjakohast koostööd lõikes 1 osutatud teabe vahetamisel.

Artikkel 33

Statistilised andmed

Igal aastal ja esimest korda hiljemalt [ ] esitavad liikmesriigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 862/2007[31] komisjonile statistilised andmed selliste kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kellele on väljastatud luba. Lisaks esitatakse komisjonile võimaluse korral statistilised andmed nende kolmandate riikide kodanike arvu kohta, kelle luba on eelmise kalendriaasta jooksul pikendatud või tühistatud, näidates ära nende kodakondsuse. Samal viisil esitatakse statistilised andmed riiki lubatud teadlaste pereliikmete kohta.

Lõikes 1 nimetatud statistiliste andmete vaatlusperiood on üks kalendriaasta ning need esitatakse komisjonile kuue kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu. Esimene vaatlusaasta on [….].

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 21 34

Aruandlus

Komisjon ð hindab käesoleva direktiivi kohaldamist ning ï esitab korrapäraselt ja esimest korda 12. jaanuaril 2010 Ö [viis aastat pärast käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäeva] Õ Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamisest liikmesriikides kohaldamise kohta ning teeb vajaduse korral muudatusettepanekuid.

Artikkel 22

Direktiivi ülevõtmine

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud sätted 12. jaanuaril 2007. Liikmesriigid teatavad sellest viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 23

Üleminekusätted

Erandina III peatüki sätetest ja kuni kahe aasta jooksul pärast artiklis 22 määratud ajavahemiku möödumist ei ole liikmesriigid kohustatud väljastama lubasid käesoleva direktiivi kohaselt elamisloa vormis.

Artikkel 24

Tähtajad

Ilma et see piiraks määruse 2003/109/EÜ artikli 4 lõike 2 teise lõigu kohaldamist, ei ole liikmesriigid kohustatud asjaomasele kolmanda riigi kodanikule siseriikliku õiguse alusel muude õiguste andmisel arvesse võtma seda ajavahemikku, mille jooksul üliõpilane, vahetusõpilane, tasustamata praktikant või vabatahtlik teenistuja on elanud nende territooriumil kui selline.

Artikkel 25

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê

Artikkel 35

Direktiivi ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt [kahe aasta pärast alates käesoleva direktiivi jõustumisest]. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi ja kõnealuse märkuse sõnastuse näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti, mille nad on vastu võtnud käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas.

Artikkel 36

Kehtetuks tunnistamine

Direktiivid 2005/71/EÜ ja 2004/114/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi artikli 35 lõike 1 esimeses lõigus sätestatud kuupäevale järgnevast päevast], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi seoses kõnealuste direktiivide siseriiklikusse õigusesse ülevõtmise tähtajaga, mis on sätestatud I lisa B osas.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt II lisa vastavustabelile.

Artikkel 37

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ê 2004/114/EÜ (kohandatud)

Artikkel 26 38

Adressaadid

Käesolev direktiiv on vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingule Ö kooskõlas aluslepingutega Õ adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel                           Nõukogu nimel

president                                                        eesistuja

é

I LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle muudatused (osutatud artiklis 37)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/114/EÜ || (ELT L 375, 23.12.2004, lk 12) ||

|| Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/71/EÜ || (ELT L 289, 3.11.2005, lk 15)

B osa

Siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise [ja kohaldamise] tähtajad (osutatud artiklis 35)

Direktiiv || Ülevõtmise tähtaeg || Kohaldamise tähtaeg

2004/114/EÜ 2005/71/EÜ || 12.1.2007 12.10.2007 ||

_____________

II LISA

Vastavustabel

Direktiiv 2004/114/EÜ || Direktiiv 2005/71/EMÜ || Käesolev direktiiv

Artikli 1 punkt a || || Artikli 1 punkt a

Artikli 1 punkt b || || -

- || || Artikli 1 punktid b ja c

Artikli 2 sissejuhatav osa || || Artikli 3 sissejuhatav osa

Artikli 2 punkt a || || Artikli 3 punkt a

Artikli 2 punkt b || || Artikli 3 punkt c

Artikli 2 punkt c || || Artikli 3 punkt d

Artikli 2 punkt d || || Artikkel 3 punkt e

- || || Artikli 3 punktid f ja g

Artikkel 2 punkt e || || Artikli 3 punkt l

Artikli 2 punkt f || || Artikli 3 punkt h

Artikli 2 punkt g || || -

- || || Artikli 3 punkt i

- || || Artikli 3 punktid m–s

Artikli 3 lõige 1 || || Artikli 2 lõige 1

Artikli 3 lõige 2 || || Artikli 2 lõike 2 punktid a–e

- || || Artikli 2 lõike 2 punktid f ja g

Artikkel 4 || || Artikkel 4

Artikkel 5 || || Artikli 5 lõige 1

- || || Artikli 5 lõige 2

Artikli 6 lõige 1 || || Artikli 6 punktid a–e

- || || Artikli 6 punkt f

Artikli 6 lõige 2 || || -

- || || Artikkel 7

Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa || || Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 7 lõike 1 punkt a || || Artikli 10 lõike 1 punkt a

Artikli 7 lõike 1 punktid b ja c || || -

Artikli 7 lõike 1 punkt d || || Artikli 10 lõike 1 punkt b

Artikli 7 lõige 2 || || Artikli 10 lõige 2

- || || Artikli 10 lõige 3

Artikkel 8 || || -

- || || Artikkel 11

Artikli 9 lõiked 1 ja 2 || || Artikli 12 lõiked 1 ja 2

Artikli 10 sissejuhatav osa || || Artikli 13 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 punkt a || || Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 10 punktid b ja c || || -

- || || Artikli 12 lõike 1 punkt b

- || || Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 sissejuhatav osa || || Artikli 14 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 11 punkt a || || -

Artikkel 11 punkt b || || Artikli 13 lõike 1 punkt a

Artikli 11 punkt c || || Artikli 13 lõike 1 punkt b

Artikli 11 punkt d || || Artikli 13 lõike 1 punkt c

Artiklid 12–15 || || -

- || || Artiklid 14, 15 ja 16

Artikli 16 lõige 1 || || Artikli 20 lõike 1 sissejuhatav osa

- || || Artikli 20 lõike 1 punktid a–c

Artikli 16 lõige 2 || || Artikli 20 lõige 2

- || || Artikkel 21

Artikli 17 lõike 1 esimene lõik || || Artikli 23 lõige 1

Artikli 17 lõike 1 teine lõik || || Artikli 23 lõige 2

Artikli 17 lõige 2 || || Artikli 23 lõige 3

Artikli 17 lõige 3 || || -

Artikli 17 lõige 4 || || Artikli 23 lõige 4

- || || Artiklid 15, 24, 25, 27

- || || Artikkel 17

Artikli 18 lõige 1 || || -

- || || Artikli 29 lõige 1

Artikli 18 lõiked 2, 3 ja 4 || || Artikli 29 lõiked 2, 3 ja 4

Artikkel 19 || || -

- || || Artikkel 30

Artikkel 20 || || Artikkel 31

- || || Artiklid 32 ja 33

Artikkel 21 || || Artikkel 34

Artiklid 22–25 || || -

- || || Artiklid 35, 36 ja 37

Artikkel 26 || || Artikkel 38

- || || I ja II lisa

|| Artikkel 1 || -

|| Artikli 2 sissejuhatav osa || -

|| Artikli 2 punkt a || Artikli 3 punkt a

|| Artikli 2 punkt b || Artikli 3 punkt i

|| Artikli 2 punkt c || Artikli 3 punkt k

|| Artikli 2 punkt d || Artikli 3 punkt b

|| Artikkel 2 punkt e || -

|| Artiklid 3 ja 4 || -

|| Artikkel 5 || Artikkel 8

|| Artikli 6 lõige 1 || Artikli 9 lõige 1

|| - || Artikli 9 lõike 1 punktid a–f

|| Artikli 6 lõike 2 punkt a || Artikli 9 lõike 2 punkt a

|| Artikli 6 lõike 2 punktid a, b ja c || -

|| Artikli 6 lõiked 3, 4 ja 5 || Artikli 9 lõiked 3, 4 ja 5

|| Artikkel 7 || -

|| Artikkel 8 || Artikli 16 lõige 1

|| Artikkel 9 || -

|| Artikli 10 lõige 1 || Artikli 19 lõike 2 punkt a

|| - || Artikli 19 lõike 2 punkt b

|| Artikli 10 lõige 2 || -

|| Artikli 11 lõiked 1 ja 2 || Artikkel 22

|| Artikli 12 sissejuhatav osa || -

|| Artikli 12 punkt a || -

|| Artikli 12 punkt b || -

|| Artikli 12 punkt c || Artikli 21 lõige 1

|| Artikli 12 punkt d || -

|| Artikli 12 punkt e || -

|| - || Artikli 21 lõige 2

|| Artikli 13 lõige 1 || Artikli 26 lõige 1

|| Artikli 13 lõige 2 || Artikli 26 lõige 1

|| Artikli 13 lõiked 3 ja 5 || Artikli 26 lõige 1

|| Artikli 13 lõige 4 || -

|| - || Artikli 26 lõiked 2, 3 ja 4

|| Artiklid 14–21 || -

[1]               KOM(2011) 901 (lõplik); KOM(2011) 587 (lõplik).

[2]               ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.

[3]               ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

[4]               EÜT C 274, 19.9.1996, lk 3–6.

[5]               ELT L 289, 3.11.2005, lk 23.

[6]               http://conventions.coe.int/Treaty/en/Treaties/Html/068.htm

[7]               Sidusrühmadega konsulteeriti üliõpilasi ja teadlasi käsitleva kehtiva õigusliku raamistiku täiustamise ulatuse ja direktiivi võimalike muudatuste üle, eelkõige nende probleemide osas, mis piiravad asjaomaste kolmandate riikide kodanike riiki lubamist ja liikuvust.

[8]               http://emn.intrasoft-intl.com/ Vt: EMN Outputs / EMN Ad-Hoc Queries / Students.

[9]               Euroopa rändevõrgustiku juhtorgan valis rahvusvaheliste üliõpilaste sisserände ELi 2012. aasta tööprogrammi põhiuuringu teemaks. Uuringu eesmärk on anda ülevaade rahvusvaheliste üliõpilaste suhtes ELi liikmesriikides ja Norras rakendatud sisserändepoliitikast, et aidata poliitikakujundajatel ja praktikutel saavutada tasakaal rahvusvaheliste üliõpilaste aktiivse ELi õppima meelitamise ja rahvusvaheliste üliõpilaste kasutatavate rändeteede kuritarvitamise vahel.

[10]             http://ec.europa.eu/yourvoice/ipm/forms/dispatch?form=Immigration2012. Konsulteerimine lõpetati 23. augustil 2012.

[11]             http://ec.europa.eu/research/consultations/era/consultation_en.htm

[12]             http://eacea.ec.europa.eu/erasmus_mundus/events/visas-students/ema_visa_survey_16112011.pdf

[13]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/98/EL, 13. detsember 2011, kolmandate riikide kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa taotlemise ühtse menetluse ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandatest riikidest pärit töötajate ühiste õiguste kohta, ELT L 343, 23.12.2011.

[14]             26. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-508/10.

[15]             COM(2012)795.

[16]             26. aprilli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-508/10.

[17]             ELT L 375, 23.12.2004, lk 12.

[18]             ELT L 289, 3.11.2005, lk 15.

[19]             KOM(2011) 587 (lõplik) ja KOM(2011) 901 (lõplik).

[20]             ELT L 251, 3.10.2003, lk 12.

[21]             KOM(2011) 567 (lõplik).

[22]             Euroopa haridusministrite 19. juuni 1999. aasta ühisdeklaratsioon.

[23]             Euroopa Nõukogu kokkulepe au pair’ina töötamise kohta, artikkel 8.

[24]             ELT L 343, 23.12.2011, lk 1.

[25]             EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

[26]             EÜT L 157, 15.6.2002, lk 1.

[27]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1513/2002/EÜ, 27. juuni 2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse kuuendat raamprogrammi, mille eesmärk on toetada Euroopa teadusruumi loomist ja innovatsiooni (2002–2006) (EÜT L 232, 29.8.2002, lk 1). Otsust on muudetud otsusega nr 786/2004/EÜ (ELT L 138, 30.4.2004, lk 7).

[28]             ELT L 375, 23.12.2004, lk 12               

[29]             Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 26.       

[30]             ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.

[31]             ELT L 199, 31.7.2007, lk 23.