Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur /* COM/2013/040 final - 2013/0022 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Turvalisusnõuded
on Galileo ja EGNOS programmide alusel loodud taristute kavandamisel, rajamisel
ja kasutamisel väga olulised. Nende kasutamine võib mõjutada liidu ja
liikmesriikide julgeolekut. Peale selle on satelliitnavigatsioonisüsteemid oma
strateegilisuse tõttu tundlikud taristud, mida võidakse kasutada pahatahtlikel
eesmärkidel. Arvestades ka satelliitnavigatsiooni üha suuremat kasutamist
paljudes tegevusvaldkondades, võib teenuste katkemine tuua tänapäeva ühiskonnas
kaasa olulisi kahjusid. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrusega (EÜ)
nr 683/2008 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo)[1] rakendamise jätkamise kohta on
ette nähtud, et komisjon haldab programmide Galileo ja EGNOS alusel loodud kahe
süsteemi kõiki julgeolekuga seonduvaid küsimusi. Samal ajal tuleb ka süsteemide
turvalisust akrediteerida. Selleks kontrollitakse süsteemide vastavust
julgeoleku kohta kehtestatud nõuetele ning tehakse kindlaks, et järgitakse
nõukogu ja komisjoni suhtes kohaldatavaid asjakohaseid julgeolekueeskirju.
Sarnaselt muu akrediteerimistegevusega peab kahe Euroopa navigatsioonisüsteemi
turvalisuse akrediteerimine olema sõltumatu ja seda eelkõige muudest nende
kavandamise, rajamise ja kasutamisega seotud osalistest. Määruse
(EÜ) nr 683/2008 kohaselt ning koosmõjus Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur,
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa
satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008,[2] on nimetatud akrediteerimine
tehtud ülesandeks Euroopa GNSSi Agentuurile. Selles viimases on täpsustatud
agentuurile usaldatud akrediteerimise tingimused ja on eelkõige sätestatud, et
turvalisuse akrediteerimise otsused tehakse komisjonist ja muudest programmide
rakendamise eest vastutavatest üksustest sõltumatult. Sõltumatuse nõue peab
kehtima ka agentuurile usaldatud muude ülesannete suhtes. Selleks
et tagada turvalisuse akrediteerimise sõltumatus, sealhulgas suures osas
Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud muust tegevusest, on määrusega (EL)
nr 912/2010 loodud agentuurile iseseisev organ – turvalisuse
akrediteerimise nõukogu –, mis on tegevdirektori ja haldusnõukogu kõrval
agentuuri üks kolmest organist. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu on sama
tasandi organ kui haldusnõukogu ning on ainsana pädev tegema
akrediteerimisalaseid otsuseid. Ta teeb need otsused sarnaselt haldusnõukoguga
agentuuri nimel ning need on agentuuri jaoks siduvad, sest õiguslikus plaanis
on agentuuril ainsana juriidilise isiku staatus. Seega
on Euroopa GNSSi Agentuur asutus, millel on eriline struktuur, sest olles küll
agentuuri organ, on tema süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud
tegevus eraldatud agentuuri muust tegevusest, nagu turvakeskuse juhtimine,
panustamine süsteemide turustamisse ja kõik muud ülesanded, mida komisjon saab
agentuurile delegeerida. Komisjon
võttis 30. novembril 2011 vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta) ettepaneku[3]. See tulevane GNSSi määrus
asendab alates 1. jaanuarist 2014 määruse (EÜ) nr 683/2008 ning
selles on kehtestatud programmide avaliku haldamise raamistik ajavahemikuks
2014–2020. Sellega on eelkõige ette nähtud, et enamik kahe süsteemi Galileo et
EGNOS kasutamisega seotud ülesannetest usaldatakse Euroopa GNSSi Agentuurile.
Komisjon väljendas oma ettepanekus tahet delegeerida need ülesanded agentuurile.
Euroopa Parlament ja nõukogu, kes menetlevad seda teksti alates 2012. aasta
algusest, jagavad seda seisukohta. 7. juunil 2012 võttis nõukogu vastu
osalise üldise lähenemisviisi (11. juuni 2012. aasta dokument 11105/12), milles
kinnitatakse seda käsitust. Asjaolu,
et Euroopa GNSSi Agentuur hakkab pärast 2013. aastat korraldama kahe
süsteemi kasutamist, tekitab samal ajal küsimuse akrediteerimise tulevikust
agentuuris. Turvalisuse akrediteerimise otsuste sõltumatus näib olevat
vastuolus seigaga, et neid otsuseid tehakse üksuses, kes vastutab samal ajal ka
nende süsteemide kasutamise eest: sellega võib kaasneda huvide konflikt, sest
samal ajal ei saa olla nii hindaja kui ka hinnatav. Ja seda isegi siis, kui
määrusega (EL) nr 912/2010 on ette nähtud tingimused turvalisuse
akrediteerimise nõukogu teatava sõltumatuse tagamiseks, nagu eespool
selgitatud. Komisjon on sellest probleemist teadlik ja on oma ettepanekus
tulevase GNSSi määruse kohta näinud ette, et süsteemide turvalisuse
akrediteerimine jääb üheks agentuuri ülesandeks „kõige kauem kuni 30. juunini
2016”, mil süsteemide kasutus on käivitunud täiel määral. Seega on
akrediteerimise tegevuse saatus pärast seda kuupäeva jäetud lahtiseks ja selle
kohta tuleb esitada ettepanek hiljem. Parlamendikomisjonides,
kus teksti arutati, leidis komisjoni ettepanek 30. juuni 2016 kuupäeva kohta
saadikute seas laia toetuse. Nõukogus rõhutasid liikmesriigid vajadust tagada
akrediteerimise sõltumatus ning soovisid, et süsteemide turvalisuse
akrediteerimise saatus pärast 1. jaanuari 2014 otsustataks võimalikult
kiiresti. Nõukogu võttis 7. juunil 2012 vastu avalduse (dokument 11279/12 ADD
1), milles ta sedastab, et akrediteerimist tuleb teostada Euroopa GNSSi
Agentuuri muudest ülesannetest rangelt lahus, et hiljemalt 1. jaanuariks 2014
tuleb korraldada nimetatud tegevuste funktsiooni- ja struktuuripõhine lahusus
ning turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees peaks olema Euroopa GNSSi
Agentuuris ainus isik, kes vastutab turvalisuse akrediteerimise eest. Sellest
johtuvalt kutsus nõukogu komisjoni üles esitama õigeaegselt ettepaneku määruse
(EL) nr 912/2010 muutmiseks. Leida
tuleb vastus küsimusele, milline saab olema Euroopa navigatsioonilisasüsteemi
turvalisuse akrediteerimine finantsraamistikus aastatel 2014–2020. See eeldab
määruse (EL) nr 912/2010 muutmist. Määruse
(EL) nr 912/2010 muutmise käigus oleks võimalus sinna lisada ka
muudatused, mis võimaldaksid viia määruse (EL) nr 912/2010 kooskõlla
põhimõtetega, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühises
lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta, mille komisjon kiitis heaks
12. juunil 2012. Lõpuks
on eespool nimetatud ja komisjoni poolt 30. novembril 2011 vastu võetud
ettepanekus tulevase GNSSi määruse kohta kehtestatud, et Euroopa GNSSi Agentuuri
ülesandeid võidakse laiendada ja talle usaldatakse käitamisega seotud
ülesandeid, mis aga mõjutab oluliselt tema personalivajadusi ning eelarvet
tulevikus. Seepärast tuleb muuta määrusega (EL) nr 912/2010 seotud
finantsselgitust. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Komisjoni
ettepaneku kohta ei ole tehtud mõjuhinnangut ega selle üle ei ole ametlikult
konsulteeritud huvitatud isikutega. Kuna
nende muudatustega püütakse ühtlustada määrust (EL) nr 912/2010
institutsioonidevahelise lähenemisviisiga detsentraliseeritud ametite kohta,
siis ei olnud alust mõjuhinnangu tegemiseks ega ametlikuks konsulteerimiseks
huvitatud isikutega, sest nimetatud lähenemisviis on juba ise komisjoni,
nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheliste konsulteerimiste vili. Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemi turvalisuse akrediteerimist käsitlevate
muudatuste puhul tuleb märkida, et liikmesriigid, kes on tihedalt kaasatud
kõikidesse julgeolekuga seotud küsimustesse, on käesoleval juhul liidu
institutsioonide ja Euroopa GNSSi Agentuuri kõrval peamised, kui mitte ainsad
huvitatud isikud. Liikmesriikidega aga konsulteeriti selles küsimuses arutelude
käigus, mis toimusid nõukogus tulevase GNSSi määruse üle, ja nõukogu tegi oma
seisukoha teatavaks eespool nimetatud 7. juuni 2012. aasta avalduses. Lisaks
arutati seisukohti, mille juurde lõpuks pidama jäädi, põhjalikult Euroopa GNSSi
Agentuuriga peetud arutelude raames. Euroopa Parlamendile on ettepanek tulevase
GNSSi määruse kohta edastatud, kuid praeguseni ei ole ta selle kohta eraldi
arvamust avaldanud. Samal
ajal kaaluti ka muid lahendusi, mida võiks teoreetiliselt kasutada süsteemide
turvalisuse akrediteerimisel pärast 2013. aastat. Neid variante oli kuus. 1) Usaldada akrediteerimine erasektorile Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemide turvalisuse akrediteerimine mõjutab otse liidu
ja selle liikmesriikide julgeolekut. Seepärast soovivad liikmesriigid olla
akrediteerimise tegevusse ja otsustesse tihedalt kaasatud. Sel põhjusel ei saa
akrediteerimise usaldamist erasektorile tõsiselt kaaluda. 2) Luua akrediteerimisega tegelemiseks uus
reguleerimisamet Uue
reguleerimisameti loomine Euroopa GNSSi süsteemide akrediteerimisega
tegelemiseks võib näida hea lahendusena, kuid põrkub kokku seisukohaga, milles
liidu institutsioonid on üht meelt juba aastaid, et enam ei loodaks uusi
reguleerimisameteid. Lisaks tooks selline lahendus kaasa suured, kui mitte
ebaproportsionaalselt suured kulud võrreldes reaalsete vajadustega selles
valdkonnas. Süsteemide turvalisuse akrediteerimisega tegeleb alaliselt
ligikaudu kümmekond inimest. 3) Usaldada akrediteerimine muule olemasolevale reguleerimisametile Uue
ameti loomisele alternatiivne lahendus seisneks turvalisuse akrediteerimise
usaldamine muule olemasolevale reguleerimisametile. Liidu eri ametitest
suudaksid põhimõtteliselt selliste keeruliste süsteemide nagu Galileo ja EGNOS
turvalisust akrediteerida ainuüksi Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ja
vähemal määral Euroopa Kaitseagentuur. Samal
ajal tuleb märkida, et sedasorti akrediteerimisülesanne ei kuulu praegu
nimetatud ametite ülesannete hulka. Lisaks peaks EASA tegelema EGNOSe
sertifitseerimisega, mis tähendab olulist huvide konflikti selle tulevase
sertifitseerimisülesande ja võimaliku turvalisuse akrediteerimisülesande vahel.
Euroopa Kaitseagentuur tegeleb aga peamiselt koostöö edendamisega
liikmesriikide vahel relva- ja kaitsetööstuse valdkonnas. Galileo ja EGNOSe
turvalisuse akrediteerimise usaldamine talle võib näida vastuolus arusaamaga,
et need kaks süsteemi on tsiviilhalduses olevad tsiviilsüsteemid. 4) Usaldada
akrediteerimine komisjonile Euroopa
kahe satelliitnavigatsioonisüsteemi turvalisuse akrediteerimise usaldamist
komisjonile kaaluti 2007. aastal määruse (EÜ) nr 683/2008
ettevalmistustööde käigus. Nimetatud määrusega reformiti programmide haldust.
Sellest lahendusest aga loobuti, sest see näis olevat vastuolus sõltumatuse
nõudega, kuna selle määruse kohaselt haldab komisjon „süsteemide kõiki
julgeolekuga seonduvaid küsimusi”. Sama probleemiga oleme silmitsi praegu, sest
ka tulevase GNSSi määrusega, millega asendatakse alates 1. jaanuarist 2014
määrus (EÜ) nr 683/2008, nähakse ette, et komisjon tagab programmide
julgeoleku, sealhulgas süsteemide turvalisuse. Lisaks on liikmesriigid väga
kiindunud akrediteerimise nõukogu struktuuri selle praegusel kujul Euroopa
GNSSi Agentuuris ja halduslikust küljest oleks sellist organit komisjoni
talituste juurde raske integreerida. 5) Usaldada akrediteerimine nõukogule Euroopa
GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimise usaldamine nõukogule kätkeb endas
mitmeid eeliseid. Esiteks ei ole nõukogu kaasatud programmide haldamisse ja
tema sõltumatust ei saaks seada kahtluse alla. Pealegi on tal keeruliste
süsteemide akrediteerimisel teatav kogemus, sest ta on juba oma tarbeks
akrediteerinud ligikaudu viiskümmend süsteemi. Lisaks sobib ta kõige paremini
kandma akrediteerimise valdkonnas tehtud otsuste poliitilisi tagajärgi. Need
otsused võivad oluliselt mõjutada programme nii maksumuse kui ka ajakava
seisukohast. Liikmesriigid, kes soovivad olla akrediteerimisprotsessi tihedalt
kaasatud, on nõukogus loomulikult palju paremini esindatud kui mis tahes muus
liidu organis. Ometi
kaaluvad selle lahenduse negatiivsed küljed need eelised üle. Nõukogu ei ole
korraldusasutus. Isegi kui tal on olemas kogemus mitme süsteemi
akrediteerimisel, on nende näol praeguseni olnud tegemist üksnes nõukogu
siseste süsteemidega, mis on mõeldud nõukogu toimimise tagamiseks. Lisaks
kujutab akrediteerimise nõukogu, selle allorganite ja nende koosseisuliste
töötajate üleviimine ja integreerimine nende praegusel kujul otse nõukogu
peasekretariaadi haldusküsimuste peadirektoraati, halduslikust küljest samu
probleeme kui üleviimine komisjoni. 6) Euroopa GNSSi
Agentuuri ülesannete selgem eraldatus Tegemist
on agentuuri sisekorralduse muutmisega selliselt, et ei tekiks kahtlust
akrediteerimise tegevuse sõltumatuses muust agentuuri tegevusest. Selline
lahendus, mille kaudu eraldatakse Euroopa GNSSi Agentuuri ülesanded üksteisest
paremini ning tugevdatakse ühe ja sama juriidilise ja institutsiooni katuse all
tegutseva kahe erineva üksuse sõltumatust, võimaldab tagada akrediteerimise
ülesannete täitmiseks piisava sõltumatuse. Selline lahendus osutub kokkuvõttes
kõige odavamaks, lihtsamaks ja kergemini elluviidavaks. Sellist lahendust on
soovitanud ka nõukogu oma 7. juuni 2012. aasta avalduses. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Süsteemide
turvalisuse akrediteerimisega seotud ülesannete iseseisvuse tagamiseks tuleks
nimetatud ülesanded eraldada Euroopa GNSSi Agentuuri muudest ülesannetest. Sel
eesmärgil suurendatakse ettepanekuga peamiselt turvalisuse akrediteerimise
nõukogu ja selle esimehe volitusi, ühtlustades need osaliselt vastavalt
haldusnõukogu ja tegevdirektori volitustega. Seepärast
nähakse ette, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu valmistab ette ja kiidab
heaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu tööprogrammi selle osa, mis käsitleb
süsteemide turvalisuse akrediteerimisega seotud operatiivtegevust, ja
aastaaruande selle osa, mis käsitleb agentuuri süsteemide turvalisuse
akrediteerimisega seotud tegevust ja tulevikuväljavaateid, ning edastab need
õigeaegselt haldusnõukogule nende integreerimiseks agentuuri tööprogrammi ja
aastaaruandesse. Ta teostab oma esimehe üle ka distsiplinaarjärelevalvet. Turvalisuse
akrediteerimise nõukogu esimehele antakse turvalisuse akrediteerimise
ülesannete täitmisel roll, mis on võrreldav tegevdirektori omaga agentuuri
muude ülesannete täitmisel. Lisaks agentuuri esindamisele, mis on juba ette
nähtud määrusega (EL) nr 912/2010 selle praeguses sõnastuses, juhib
turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees turvalisuse akrediteerimise nõukogu
järelevalve all turvalisuse akrediteerimist ja tagab agentuuri tööprogrammi
akrediteerimisega seotud osa elluviimise. Samuti esitab ta Euroopa Parlamendi
või nõukogu nõudel aruande oma ülesannete täitmise kohta ja esineb nende
institutsioonide ees. Ühtlustamine
institutsioonide vahelises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta
kindlaks määratud põhimõtetega hõlmab eelkõige eeskirju, mis käsitlevad
haldusnõukogu otsustamisprotsessi, haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise
nõukogu liikmete ja nende esimeeste ametiaega, mitmeaastase tööprogrammi
olemasolu, haldusnõukogu volitusi personalijuhtimise valdkonnas, määruse
hindamist ja läbivaatamist, huvide konfliktide ärahoidmist ning tundliku
salastamata teabe töötlemist. 4. MÕJU EELARVELE Eespool
punktis 3 nimetatud ettepaneku õiguslikul küljel iseenesest mingit mõju
eelarvele ei ole. Samal
ajal kajastuvad need määrusega (EL) nr 912/2010 kaasaskäivas ja
ettepanekule lisatud finantsselgituses, kus on võetud arvesse agentuurile
usaldatud uute ülesannetega, nagu Euroopa GNSSi Agentuuri süsteemide
kasutamisega kaasnevaid uusi personalivajadusi. Eelarve seisukohast on
komisjoni ettepanekus vajalike summadega järgmises finantsraamistikus aastateks
2014–2020 juba arvestatud. Sarnaselt 2013. aasta lisavajadustega rahastatakse
neid GNSSi programmide eelarveridadel summade ümberpaigutamise teel. Tuleb
märkida, et agentuuri uute personalivajadustega seotud kulud kompenseeritakse osaliselt
komisjoni ametikohtade loetelus 30 ametikoha vähendamise arvelt samas
ajavahemikus (2014−2020). Eelarvet käsitlevad üksikasjad on lisas
esitatud finantsselgituses. Igal
juhul tuleb meelde tuletada, et ühelt poolt peab aastate 2014–2020
finantsraamistiku eelarvepädev asutus finantsselgituses nimetatud summad
kõigepealt vastu võtma ja teiseks tuleb vastu võtta ka uus GNSSi määrus. 2013/0022 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL)
nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur EUROOPA PARLAMENT JA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artiklit 172, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[4], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[5], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
9. juuli 2008. aasta määruse (EÜ) nr 638/2008 (Euroopa
satelliitnavigatsiooni programmide (EGNOS ja Galileo) rakendamise jätkamise
kohta)[6]
artiklist 16 koostoimes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 912/2010 (millega luuakse Euroopa GNSSi Agentuur, tunnistatakse
kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1321/2004 Euroopa
satelliit-raadionavigatsiooniprogrammide juhtimisstruktuuride loomise kohta ja
muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 683/2008)[7] artikliga 2 tuleneb, et Euroopa
GNSSi Agentuur (edaspidi „agentuur”) tagab Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemide (edaspidi „süsteemid”) turvalisuse
akrediteerimise ning sel eesmärgil algatab ta turvamenetluste rakendamise,
jälgib seda ning viib läbi turbeauditeid. (2) Määruses (EL)
nr 912/2010, eelkõige selle III peatükis on sätestatud, millistes
tingimustes agentuur täidab süsteemide turvalisuse akrediteerimise ülesannet.
Nimetatud sätetega on eelkõige ette nähtud põhimõte, et turvalisuse
akrediteerimise otsused tehakse komisjonist ja Euroopa satelliitnavigatsiooni
programmide (edaspidi „programmid”) rakendamise eest vastutavatest üksustest
sõltumatult ning seega moodustab Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse
akrediteerimise asutus agentuuri sees tegutseva iseseisva üksuse, kes teeb oma
otsused sõltumatult. (3) Sellest põhimõttest lähtuvalt
loodi määrusega (EL) nr 912/2010 Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse
akrediteerimise nõukogu (edaspidi „turvalisuse akrediteerimise nõukogu”), kes
on haldusnõukogu ja tegevdirektori kõrval agentuuri üks kolmest organist.
Nimetatud organ täidab agentuurile usaldatud turvalisuse akrediteerimisega
seotud ülesandeid ning võtab agentuuri nimel vastu turvalisuse akrediteerimise
otsused. Ta kehtestab oma kodukorra ja nimetab ametisse esimehe. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruses (EL) nr xxx/2013 Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide
rajamise ja kasutamise kohta,[8]
millega asendatakse määrus (EÜ) nr 683/2008 ja mis jõustub 1. jaanuaril
2014, on kindlaks määratud programmide halduskord ajavahemikul 2014–2020.
Selles laiendatakse agentuurile pandud ülesandeid ja nähakse eelkõige ette
agentuuri keskne roll süsteemide kasutamisel. (5) Selles uues olukorras tuleb
tagada, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu saaks täita oma ülesandeid
täiesti sõltumatult, eelkõige teistest agentuuri organitest või muust
tegevusest. Seepärast on äärmiselt oluline selgemini eristada agentuuri sees
akrediteerimisega seotud tegevus muust tegevusest, nagu turvakeskuse juhtimine,
panustamine süsteemide turuleviimisse ja kõik muud ülesanded, mida komisjon
saab agentuurile delegeerida, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud
ülesanded. Selleks tuleb agentuuri eri ülesannete vahel kehtestada selge ja
tõhus struktuuripõhine lahusus hiljemalt 1. jaanuariks 2014. (6) Sel eesmärgil tuleb muuta
määrust (EL) nr 912/2010 peamiselt selleks, et suurendada turvalisuse
akrediteerimise nõukogu ja selle esimehe sõltumatust ja volitusi ning
ühtlustada suures osas tema volitused haldusnõukogu ja agentuuri tegevdirektori
volitustega, nähes samal ajal ette kohustuse teha koostööd agentuuri eri
organitega. (7) Tuleks ette näha, et
tööprogrammi selle osa, mis käsitleb süsteemide turvalisuse akrediteerimisega
seotud operatiivtoiminguid, ja aastaaruande selle osa, mis käsitleb süsteemide
turvalisuse akrediteerimisega seotud tegevust ja agentuuri
tulevikuväljavaateid, valmistab ette ja kiidab heaks haldusnõukogu asemel
turvalisuse akrediteerimise nõukogu ning edastab need õigeaegselt
haldusnõukogule, et need integreerida agentuuri tööprogrammi ja
aastaaruandesse. Ta peaks oma esimehe üle teostama ka
distsiplinaarjärelevalvet. (8) Turvalisuse akrediteerimise
nõukogu esimehele tuleks anda turvalisuse akrediteerimise ülesannete täitmiseks
roll, mis on võrreldav tegevdirektori rolliga agentuuri muude ülesannete
täitmisel. Seega lisaks agentuuri esindamisele, mis on juba ette nähtud
määrusega (EL) nr 912/2010 selle 22. septembri 2010. aasta sõnastuses,
peaks turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimees juhtima turvalisuse
akrediteerimise nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimise tegevust ja
tagama agentuuri tööprogrammi selle osa elluviimise, mis on seotud
akrediteerimisega. Samuti peaks ta Euroopa Parlamendi või nõukogu nõudel
esitama aruande ülesannete täitmise kohta ja esinema nende institutsioonid ees. (9) Lisaks oleks turvalisuse
akrediteerimise nõukogu autonoomsuse huvides ja huvide konflikti vältimiseks ka
kasulik, et ühelt poolt turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja selle alluvuses
töötav agentuuri personal töötaks kohas, mis tagaks nende autonoomsuse ja
sõltumatuse agentuuri muust tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega seotud
operatiivtegevusest, ning et teiselt poolt personali suhtes kohaldatavad
agentuuri sise-eeskirjad tagaksid turvalisuse akrediteerimist teostava
personali autonoomsuse ja sõltumatuse agentuuri muu tegevusega seotud
personalist. (10) Arvestades ka, et Euroopa
GNSSi programmidesse, sealhulgas turvalisuse valdkonnas, on kaasatud ka
teatavad kolmandad riigid, tuleks sõnaselgelt ette näha, et kolmandate riikide
esindajad võivad turvalisuse akrediteerimise nõukogu töös osaleda teatavatel
tingimustel, mis tuleb kindlaks määrata. (11) Lisaks tuleb määrus (EL)
nr 912/2010 viia kooskõlla põhimõtetega, mis on kehtestatud parlamendi,
nõukogu ja komisjoni ühises lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta,
mille kolm institutsiooni võtsid vastu vastavalt 5. juulil, 26. juunil ja 12.
juunil 2012, eelkõige haldusnõukogu otsuste vastuvõtmise eeskirjad,
haldusnõukogu ja turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ja nende
esimeeste mandaadi kestus, mitmeaastane tööprogramm, haldusnõukogu volitused
personalijuhtimisel, määruse hindamine ja läbivaatamine, huvide konfliktid ning
tundliku salastamata teabe töötlemine. (12) Liidu finantshuvid peavad
olema kogu kulutsükli vältel kaitstud proportsionaalsete meetmetega, eelkõige rikkumisjuhtude
ennetamise ja avastamisega, juurdluste korraldamisega, kaotatud, alusetult
välja makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite sissenõudmisega ning
vajaduse korral karistuste rakendamisega. (13) Niipea kui määruse (EL)
nr xxx/2013 [uus GNSSi määrus] artikliga [8] nähakse liikmesriikidele ette
võimalus rahastada täiendavalt teatavaid programmide osasid, tuleks agentuurile
anda võimalus sõlmida koos liikmesriikidega ühiseid lepinguid, kui see osutub
ülesannete täitmiseks vajalikuks. (14) Seepärast tuleks määrust (EL)
nr 912/2010 vastavalt muuta, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määrust (EL) nr 912/2010 muudetakse
järgmiselt. (1)
Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Organid 1. Agentuuri organid on a)
haldusnõukogu; b)
tegevdirektor, c)
Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse
akrediteerimise nõukogu. 2. Agentuuri organid täidavad
oma ülesandeid, mis on sätestatud vastavalt artiklites 6, 8 ja 11, kooskõlas
komisjoni sõnastatud suunistega, nagu ette nähtud määruse (EÜ) nr 683/2008
artikliga 16. 3. Ühelt poolt haldusnõukogu ja
tegevdirektor ning teiselt poolt Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse
akrediteerimise nõukogu ja selle esimees teevad koostööd, et tagada agentuuri
toimimine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud agentuuri sise-eeskirjades,
nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord,
agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade
rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad eeskirjad.” (2)
Artikkel 4 asendatakse järgmisega: „Artikkel 4 Õiguslik seisund, kohalikud esindused 1. GNSSi agentuur on liidu
asutus. Ta on juriidiline isik. 2. GNSSi agentuuril on igas
liikmesriigis kõige ulatuslikum õigusvõime, mis vastavalt selle liikmesriigi
õigusaktidele antakse juriidilistele isikutele. Eelkõige võib ta omandada ja
võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus menetlusosaliseks. 3. GNSSi agentuur võib teha
otsuse asutada liikmesriikides (nende nõusolekul) või GNSSi agentuuri töös
osalevates kolmandates riikides kohalikke esindusi vastavalt artiklile 23. Vastuvõtvates liikmesriikides ja kolmandates
riikides agentuuri sisseseadmist ja toimimist käsitlevad sätted, samuti nende
liikmesriikide ja kolmandate riikide poolt haldusnõukogu liikmetele, agentuuri
töötajatele ja nende pereliikmetele antavad soodustused määratakse kindlaks
agentuuri ning liikmesriikide või kolmandate riikide vaheliste erikokkulepetega.
Haldusnõukogu kinnitab erikokkulepped. Vastuvõtvad liikmesriigid ja kolmandad riigid
pakuvad agentuuri tegevuse heaks toimimiseks sobiva raamistiku, eelkõige
järgmiste aspektide osas: a) juurdepääsetavus tegevuskohtadele, b) sobiva haridusalase infrastruktuuri
olemasolu töötajate ja riikide lähetatud ekspertide lastele, c) töötajate pereliikmete ja riikide
lähetatud ekspertide juurdepääs tööturule, sotsiaalkindlustussüsteemile ja
tervishoiuteenustele. 4. GNSSi agentuuri esindab
tegevdirektor, kui artikli 11a lõike 1 punktist d ei tulene teisiti.” (3)
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt. a)
Lõige 2 asendatakse järgmisega: „ 2. Haldusnõukogu koosneb a) igast liikmesriigist nimetatud ühest
esindajast, b) komisjoni nimetatud viiest esindajast, c) Euroopa Parlamendi nimetatud ühest
hääleõiguseta esindajast. Haldusnõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat ja
seda saab pikendada. Üks Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse
akrediteerimise nõukogu esindaja, üks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika
kõrge esindaja ning üks Euroopa Kosmoseagentuuri (edaspidi „ESA”) esindaja
kutsutakse haldusnõukogu koosolekutele osalema vaatlejana.” b)
Lõige 4 asendatakse järgmisega: „ 4. Haldusnõukogu liikmed valivad enda
hulgast esimehe ja aseesimehe. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe
kohustusi, kui esimees ei saa neid ise täita. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on
kaks aastat, seda võib ühe korra pikendada ning see lõpeb koos nende liikmesuse
lõppemisega haldusnõukogus.” c)
Lõige 6 asendatakse järgmisega: „ 6. Kui käesolevas määruses ei ole
sätestatud teisiti, teeb haldusnõukogu otsused oma hääleõiguslike liikmete
absoluutse häälteenamusega. Haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe valimiseks
ning eelarve ja tööprogrammi vastuvõtmiseks on vaja liikmete kahekolmandikulist
häälteenamust.” (4)
Artikkel 6 asendatakse järgmisega. „Artikkel 6 Haldusnõukogu ülesanded 1. Haldusnõukogu tagab, et GNSSi
agentuur täidab talle usaldatud ülesandeid käesoleva määrusega kehtestatud
tingimustel ning võtab vastu kõik selleks vajalikud otsused, ilma et see
piiraks pädevust, mis on turvalisuse akrediteerimise nõukogule antud III
peatüki kohastes ülesannetes. 2. Peale selle täidab
haldusnõukogu järgmiseid ülesandeid: a)
võtab hiljemalt Euroopa Liidu toimimise lepingu
artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase finantsraamistiku esimese aasta 30.
juuniks vastu agentuuri mitmeaastase tööprogrammi mitmeaastase
finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemiku kohta, olles sellesse integreerinud
turvalisuse akrediteerimise nõukogu artikli 11 lõike 3 punkti b kohaselt
koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse; b)
võtab hiljemalt iga aasta 15. novembriks vastu
agentuuri tööprogrammi eesseisvateks aastateks, olles sinna integreerinud
turvalisuse akrediteerimise nõukogu vastavalt artikli 11 lõike 3 punktile c
koostatud osa ja saanud komisjoni arvamuse; c)
täidab artikli 13 lõigetes 5, 6, 10 ja 11 ning
artikli 14 lõikes 5 ette nähtud eelarvega seotud ülesandeid; d)
teostab järelevalvet määruse (EÜ) nr 683/2008
artikli 16 punkti a alapunktis ii osutatud Galileo turvakeskuse üle
(edaspidi „Galileo turvaseirekeskus”); e)
võtab vastavalt artiklile 21 vastu Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse
juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (*))
rakenduseeskirjad; f)
võtab vastu aastaaruande agentuuri tegevuse ja
tulevikuväljavaadete kohta, olles sinna integreerinud turvalisuse
akrediteerimise nõukogu artikli 11 lõike 3 punkti d kohaselt koostatud osa,
ning edastab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja
kontrollikojale; g)
tagab artiklis 26 osutatud järelduste ja
soovituste, Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste ning kõigi sise-
või välisauditite aruannete asjakohase järgimise ning edastab eelarvepädevatele
asutustele kogu hindamismenetluse tulemuse seisukohalt asjakohase teabe; h)
tegevdirektor konsulteerib haldusnõukoguga
komisjoni ja agentuuri vahel vastavalt määruse [tulevase GNSSi määruse]
artikli [15 lõike 1 punktile d] sõlmitavate delegeerimiskokkulepete osas enne
nende allkirjastamist; i)
võtab vastu oma kodukorra. 3. Agentuuri personali
küsimustes on haldusnõukogul ametisse nimetava asutuse volitused ja lepinguid
sõlmiva asutuse volitused, mis on sätestatud vastavalt liidu ametnike
personalieeskirjades ning liidu muude teenistujate teenistustingimustes
(„ametisse nimetava asutuse volitused”). Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike
personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis
põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude
teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse
asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse
kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada. Tegevdirektoril
on õigus need volitused edasi delegeerida. Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu
erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava
asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende
volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või
delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. Erandina teisest lõigust peab haldusnõukogu
delegeerima turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehele esimeses lõigus
osutatud volitused, mis hõlmavad III peatüki kohaste ülesannetega seotud personali
värbamist, hindamist ja ümberklassifitseerimist ning nimetatud personali suhtes
võetavaid distsiplinaarmeetmeid. Haldusnõukogu võtab vastavalt personalieeskirjade
artiklis 110 sätestatud menetlusele vastu liidu ametnike ning liidu muude
teenistujate teenistustingimuste rakenduseeskirjad. III peatüki kohaste
ülesannetega seotud personali värbamisel, hindamisel ja
ümberklassifitseerimisel ning nimetatud personali suhtes distsiplinaarmeetmete
võtmisel konsulteerib haldusnõukogu eelnevalt turvalisuse akrediteerimise
nõukoguga ja võtab nõuetekohaselt arvesse tema tähelepanekuid. Samuti määrab haldusnõukogu pärast turvalisuse
akrediteerimise nõukoguga konsulteerimist, võttes nõuetekohaselt arvesse tema
tähelepanekuid, kindlaks artiklis 15c osutatud riiklike ekspertide lähetamisega
seotud üksikasjalikud eeskirjad. 4. Haldusnõukogu nimetab
ametisse tegevdirektori ja võib pikendada või lõpetada tema ametiaja vastavalt
artikli 15b lõikele 4. Ta teostab tegevdirektori üle distsiplinaarjärelevalvet. _________________ (*) EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.” (5)
Artikkel 7 asendatakse järgmisega: „Artikkel 7 Tegevdirektor Agentuuri tööd juhib tegevdirektor, kes täidab
oma ülesandeid haldusnõukogu järelevalve all, ilma et see piiraks vastavalt
artiklis 11 ja 11a osutatud turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja turvalisuse
akrediteerimise nõukogu esimehele antud volitusi. (6)
Artiklit 8 muudetakse järgmiselt. „Artikkel 8 Tegevdirektori
ülesanded Tegevdirektor täidab järgmisi ülesandeid: (1)
vastutab agentuuri esindamise (välja arvatud II ja III
peatüki kohaselt tehtavad toimingud ja otsused) ja juhtimise eest; allkirjastab
komisjoni ja agentuuri vahel sõlmitavad delegeerimiskokkulepped vastavalt
määruse [tulevase GNSSi määruse] artikli [15 lõike 1 punktile d]; (2)
valmistab ette haldusnõukogu töö ja võtab
haldusnõukogu tööst osa ilma hääleõiguseta; (3)
vastutab agentuuri iga-aastase tööprogrammi
rakendamise eest haldusnõukogu kontrolli all, välja arvatud programmide III
peatüki kohased osad; (4)
võtab kõik vajalikud meetmed, sealhulgas
sisekorraeeskirjade vastuvõtmine ja teadete avaldamine, et tagada GNSSi
agentuuri toimimine vastavalt käesolevale määrusele; (5)
koostab artikli 13 kohaselt GNSSi agentuuri tulude
ja kulude eelarvestuse projekti ning vastutab artikli 14 kohaselt eelarve
täitmise eest; (6)
koostab igal aastal üldaruande projekti, võttes
nõuetekohaselt arvesse turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe tehtud
tähelepanekuid III peatüki kohaste ülesannete kohta, ning esitab selle
haldusnõukogule; (7)
tagab, et GNSSi agentuur suudab Galileo
turvaseirekeskuse käitajana järgida ühismeetme 2004/552/ÜVJP alusel antud
juhiseid; (8)
määrab kindlaks GNSSi agentuuri organisatsioonilise
struktuuri ja esitab selle haldusnõukogule heakskiitmiseks; (9)
kasutab agentuuri personali suhtes artikli 6 lõike
3 esimeses lõigus osutatud volitusi, kui need volitused on talle delegeeritud
vastavalt nimetatud lõike teisele lõigule; (10)
võib pärast haldusnõukogult heakskiidu saamist
võtta vajalikke meetmeid kohalike esinduste asutamiseks liikmesriikides
vastavalt artiklile 4; (11)
tagab, et turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja
artikli 11 lõikes 11 sätestatud organite nõuetekohaseks toimimiseks on olemas
sekretariaat ja kõik vajalikud vahendid; (12)
koostab tegevuskava hindamiste järelduste ja
soovituste järelevalve tagamiseks ning esitab komisjonile saavutatud tulemusi
käsitleva poolaastaaruande; (13)
võtab liidu finantshuvide kaitsmiseks järgmised
meetmed: i) võtab pettust, korruptsiooni ja muud
ebaseaduslikku tegevust ennetavaid meetmeid ja tõhusaid kontrollimeetmeid; ii) eeskirjade eiramise avastamise korral nõuab
sisse alusetult väljamakstud summad ning vajaduse korral kohaldab tõhusaid,
proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja rahalisi karistusi; (14)
koostab agentuuri pettusevastase strateegia ja
esitab selle haldusnõukogule kinnitamiseks.” (7)
Lisatakse artikkel 8a: „Artikkel 8a Tööprogrammid ja
aastaaruanne 1. Artikli 6 lõike 2 punkti a
kohase agentuuri mitmeaastase programmiga on ette nähtud meetmed, mida agentuur
täidab Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 312 ettenähtud mitmeaastase
finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul, sealhulgas meetmed, mis on seotud
rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalasse kuuluvates
valdkondades. Selles programmis määratakse kindlaks iga meetme jaoks eraldatud
inimressursid ja rahalised vahendid. Selles võetakse arvesse artiklis 26
osutatud hindamiste tulemusi. 2. Mitmeaastase tööprogrammi
põhjal nähakse artikli 6 lõike 2 punktis b osutatud tööprogrammiga ette
meetmed, mida agentuur viib ellu eesseisval aastal, sealhulgas meetmed, mis on
seotud rahvusvaheliste suhete ja teabevahetusega tema vastutusalasse kuuluvates
valdkondades. Selles programmis määratakse kindlaks iga meetme jaoks eraldatud
inimressursid ja rahalised vahendid. See hõlmab teabe eesmärgil ülesandeid,
mille komisjon on vajaduse korral andnud määruse (tulevase GNSSi määruse)
artikli [15 lõike 1 punkti d] kohaselt agentuurile täitmiseks. 3. Artikli 8 punktis f osutatud
iga-aastases üldaruandes antakse ülevaade agentuuri tööprogrammi täitmisest.” (8)
Artikli 10 punkt g asendatakse järgmisega: „g) Euroopa GNSSi süsteemide turvalisuse
akrediteerimise asutus moodustab GNSSi agentuuri raames iseseisvalt tegutseva
üksuse, kes võtab oma otsused vastu täiesti sõltumatult, sealhulgas sõltumatult
komisjonist ja muudest programmide rakendamise eest vastutavatest üksustest
ning agentuuri tegevdirektorist ja haldusnõukogust;” (9)
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt. a)
Lõige 3 asendatakse järgmisega: « 3. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu
täidab järgmisi ülesandeid: a) süsteemide turvalisuse akrediteerimine,
mis seisneb süsteemide vastavusse viimises määruse (EÜ) nr 683/2008 artiklis 13
osutatud julgeolekunõuetega ning kooskõlas vastavate nõukogu ja komisjoni
suhtes kohaldatavate julgeolekualaste õigusnormidega. b) valmistab ette ja kiidab heaks artiklis
8a lõikes 1 osutatud mitmeaastase tööprogrammi käesoleva peatüki kohaste
operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste
vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et see
integreerida nimetatud mitmeaastasesse tööprogrammi; c) valmistab ette ja kiidab heaks artikli
8a lõikes 2 osutatud iga-aastase tööprogrammi käesoleva peatüki kohaste
operatiivülesannete ja nende täitmiseks vajalike inimressursside ja rahaliste
vahendite kohta ning edastab selle õigeaegselt haldusnõukogule, et see
integreerida nimetatud mitmeaastasesse tööprogrammi; d) valmistab ette ja kiidab heaks artikli 6
lõike 2 punktis f osutatud aruande osa, mis käsitleb käesoleva peatüki kohaseid
agentuuri tegevust ja tulevikuväljavaateid ning nende täitmiseks vajalike
inimressursse ja rahalisi vahendeid, ning edastab selle õigeaegselt
haldusnõukogule, et integreerida see nimetatud aruandesse; e) teostab esimehe üle
distsiplinaarjärelevalvet; f) kehtestab oma kodukorra.” b)
lõiked 7 ja 8 asendatakse järgmistega: „ 7. Turvalisuse akrediteerimise nõukokku
kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, üks komisjonist ja üks kõrge esindaja
juurest. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmete ametiaeg on neli aastat
ja seda saab pikendada. ESA esindaja kutsutakse turvalisuse akrediteerimise
nõukogu koosolekutele osalema vaatlejana. Vajaduse korral nähakse artiklis 23
osutatud korras ette kolmandate riikide esindajate osavõtt ning selle
tingimused. 8. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu liikmed
valivad enda hulgast esimehe ja aseesimehe kõigi liikmete kahekolmandikulise
häälteenamusega. Aseesimees asub automaatselt täitma esimehe kohustusi, kui
esimees ei saa neid ise täita. Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on õigus
esimees ja aseesimees ametist vabastada. Ametist vabastamise otsus tehakse
kahekolmandikulise häälteenamusega. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehe ja
aseesimehe ametiaeg on kaks aastat ja seda võib ühe korra pikendada. Ametiaeg
lõpeb, kui esimees või aseesimees lakkab olemast turvalisuse akrediteerimise nõukogu
liige.” c)
Lõige 9 jäetakse välja; d)
Lõige 10 asendatakse järgmisega: „ 10. Turvalisuse akrediteerimise nõukogul on
juurdepääs kõigile inimressurssidele ja materiaalsetele vahenditele, mis on
vajalikud asjaomase haldustoe andmiseks ja selleks, et võimaldada tal koos
lõikes 11 osutatud organitega täita sõltumatult oma ülesandeid, eelkõige
toimikute menetlemisel, turvamenetluste algatamisel ja nende rakendamise
jälgimisel ning süsteemi turbeauditite läbiviimisel, otsuste ettevalmistamisel
ja koosolekute korraldamisel. Samuti on tal juurdepääs kogu teabele, mis on tal
vajalik oma ülesannete täitmiseks ja mis on agentuuri käsutuses, ilma et see
piiraks artikli 10 punktis g osutatud iseseisvuse ja sõltumatuse põhimõtete
kohaldamist.” e)
Lisatakse lõige 17: „ 17. Turvalisuse akrediteerimise nõukogu ja
tema alluvuses töötav agentuuri personal töötab viisil, mis tagab iseseisvuse
ja sõltumatuse muust agentuuri tegevusest, eelkõige süsteemide kasutamisega
seotud operatiivtegevusest.” (10)
Artikli 11 järele lisatakse artikkel 11a: „Artikkel 11a Turvalisuse
akrediteerimise nõukogu esimehe ülesanded 1. Turvalisuse akrediteerimise
nõukogu esimees täidab järgmiseid ülesandeid: a) korraldab turvalisuse akrediteerimise
nõukogu järelevalve all turvalisuse akrediteerimist; b) hoolitseb turvalisuse akrediteerimise
nõukogu kontrolli all agentuuri tööprogrammi käesoleva peatüki kohase osa
elluviimise eest; c) teeb koostööd tegevdirektoriga, et
aidata tal koostada artikli 13 lõikes 3 osutatud ametikohtade loetelu kava; d) esindab agentuuri käesoleva peatüki
kohastes toimingutes ja otsustes; e) kasutab käesoleva peatüki kohaste
ülesannetega seotud agentuuri personali suhtes artikli 6 lõike 3 esimeses
lõigus osutatud volitusi vastavalt nimetatud lõike neljandale lõigule. 2. Euroopa Parlament ja nõukogu
võivad turvalisuse akrediteerimise nõukogult nõuda, et ta esitaks aruande oma
ülesannete täitmise kohta ja esineks nende institutsioonide ees.” (11)
Artiklit 13 muudetakse järgmiselt. a)
Lõige 3 asendatakse järgmisega: « 3. Tegevdirektor koostab tihedas koostöös
turvalisuse akrediteerimise nõukogu esimehega agentuuri järgmise aasta tulude
ja kulude esialgse eelarvestuse III peatüki kohastes tegevusvaldkondades ning
edastab selle koos ametikohtade loetelu kavaga haldusnõukogule ja turvalisuse
akrediteerimise nõukogule.” b)
Lõige 5 asendatakse järgmisega: « 5. Haldusnõukogu koostab igal aastal
tihedas koostöös turvalisuse akrediteerimise nõukoguga tulude ja kulude
esialgse eelarvestuse põhjal agentuuri järgmise eelarveaasta tulude ja kulude
eelarvestuse aruande III peatüki kohastes tegevusvaldkondades.” (12)
Artikli 14 lõige 10 asendatakse järgmisega: „Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava
nõukogu soovituse põhjal annab Euroopa Parlament enne N + 2 aasta 30. aprilli
tegevdirektorile kinnituse aasta N eelarve täitmise kohta välja arvatud eelarve
täitmise see osa, kuhu kuuluvad vajaduse korral agentuurile vastavalt määruse [tulevase
GNSSi määruse] artikli [15 lõike 1 punktile d] antud ülesanded, mille
suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012 määruse
(EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes
kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002) artiklites 164 ja 165 sätestatud menetlust. _________________ (*) ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.” (13)
IV peatüki järele lisatakse peatükk IVa: «PEATÜKK IVa INIMRESSURSID Artikkel 15a Töötajad 1. Agentuuri töötajate suhtes
kohaldatakse liidu ametnike personalieeskirju, liidu muude teenistujate
teenistustingimusi ja liidu institutsioonide poolt nende personalieeskirjade ja
teenistustingimuste kohaldamise eesmärgil ühiselt vastuvõetud eeskirju. 2. Agentuuri sise-eeskirjadega,
nagu haldusnõukogu kodukord, turvalisuse akrediteerimise nõukogu kodukord,
agentuuri suhtes kohaldatavad finantseeskirjad, personalieeskirjade
rakenduseeskirjad ja dokumentidele juurdepääsu käsitlevad tingimused, tagavad
turvalisuse akrediteerimise ülesandeid täitva personali iseseisvuse ja
sõltumatuse agentuuri muust tegevusest kooskõlas artikli 10 punktiga g. Artikkel 15b Tegevdirektori
ametissenimetamine ja ametiaeg 1. Tegevdirektor võetakse
agentuuri tööle ajutise teenistujana kooskõlas muude teenistujate
teenistustingimuste artikli 2 punktiga a. 2. Haldusnõukogu nimetab
tegevdirektori ametisse tema teeneid, dokumenteeritud haldamis- ja
juhtimisoskust ning asjaomaseid teadmisi ja kogemusi silmas pidades komisjoni
esitatud kandidaatide nimekirjast, mis koostatakse Euroopa Liidu Teatajas
ja mujal avaldatud osalemiskutsete põhjal korraldatud avaliku konkursi alusel. Tegevdirektoriga lepingu allakirjutamisel esindab
agentuuri haldusnõukogu esimees. Haldusnõukogu teeb otsuse tegevdirektori ametisse
nimetamise kohta oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 3. Tegevdirektori ametiaeg on
viis aastat. Tema ametiaja lõpus koostab komisjon hinnangu, milles võetakse
arvesse tegevdirektori töö tulemuslikkust ning agentuuri tulevasi ülesandeid ja
lahendamist vajavaid küsimusi. Võttes arvesse esimeses lõigus osutatud hinnangut
võib haldusnõukogu komisjoni ettepanekul pikendada tegevdirektori ametiaega ühe
korra kuni viieks aastaks. Ametiaja pikendamist käsitlev otsus võetakse vastu
liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Tegevdirektor, kelle ametiaega pikendati, ei saa
pikendatud ametiaja lõppedes osaleda sama ametikoha täitmise valikumenetluses. 4. Komisjoni ettepanekul on
haldusnõukogul õigus tegevdirektor ametist vabastada otsusega, mis võetakse
vastu tema liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. 5. Euroopa Parlament või nõukogu
võib tegevdirektorilt nõuda aruannet tema ülesannete täitmise kohta ja
esinemist nimetatud institutsioonide ees. Artikkel 15c Riikide lähetatud
eksperdid Agentuur võib kasutada ka riikide lähetatud
eksperte. Eksperdid on läbinud asjakohase julgeolekukontrolli.” (14)
Artiklit 16 muudetakse järgmiselt: „Artikkel 16 Pettustevastane
võitlus 1. Pettuste, korruptsiooni ja
muu õigusvastase tegevusega võitlemiseks kohaldatakse piiranguteta Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1073/1999 (*). Sel eesmärgil ühineb
agentuur Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ühenduste
Komisjoni vahelise 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega
Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) (**) sisejuurdluse kohta ning võtab vastu
asjakohased agentuuri personalile ja riikide lähetatud ekspertidele kohalduvad
sätted, kasutades nimetatud kokkuleppele lisatud näidisotsust. 2. Kontrollikojal on õigus
kontrollida agentuuri rahaliste vahendite saajaid ning agentuuri kaudu liidu
rahalisi vahendeid saanud töövõtjaid või alltöövõtjaid kontrollikojale esitatud
dokumentide või kohapeal läbiviidud kontrollide alusel. 3. Vastavalt määrusele (EÜ) nr
1073/1999 ja nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (***) võib OLAF
pettuste, korruptsiooni ja liidu finantshuve kahjustava muu ebaseadusliku tegevuse
vastu võitlemise eesmärgil viia läbi juurdlusi, sealhulgas kohapealseid
kontrolle ja inspekteerimisi seoses agentuuri rahastatavate toetuste ja
sõlmitud lepingutega. 4. Ilma et see piiraks käesoleva
artikli lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist, nähakse agentuuri ning kolmandate
riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel sõlmitud koostöölepingutes,
agentuuri ja kolmandate pooltega sõlmitud lepingutes ja toetuslepingutes ning
agentuuri tehtud rahastamisotsustes sõnaselgelt ette kontrollikoja ja OLAFi
õigus teostada kontrolle ja juurdlusi vastavalt oma pädevustele. _________________ (*) ELT L 136, 31.5.1999, lk 1. (**) ELT L 136, 31.5.1999, lk 15. (***) EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2.” (15)
Artikkel 17 asendatakse järgmisega. „Artikkel 17 Eesõigused ja
puutumatus Agentuuri ja selle personali suhtes
kohaldatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7.”
(16)
Artikkel 18 jäetakse välja. (17)
Artikkel 22 asendatakse järgmisega: „Artikkel 22 Salastatud või
tundliku teabe kaitsmist käsitlevad turvaeeskirjad Liidu salastatud teabe kaitsmisel kohaldab
agentuur komisjoni 29. novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom
(millega muudetakse komisjoni kodukorda) lisas sätestatud komisjoni
turvaeeskirju (*). Agentuur kohaldab neid eeskirju ka salastamata tundliku
teabe suhtes. See hõlmab eelkõige sellise teabe vahetamist, töötlemist ja
säilitamist käsitlevaid sätteid. _________________ (*) EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1.” (18)
Artikli 22 järele lisatakse artikkel 22a: „Artikkel 22a Huvide konflikt 1. Tegevdirektor ning
liikmesriikide ja komisjoni poolt ajutiselt lähetatud ametnikud esitavad
kohustuste ja huvide deklaratsiooni, milles kinnitavad, et neil puuduvad
otsesed või kaudsed huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavaks.
Need deklaratsioonid esitatakse ametisse astumisel kirjalikult ja kui isiklik
olukord peaks muutuma, siis esitatakse need uuesti. 2. Ajutistes töörühmades
osalevad väliseksperdid deklareerivad kirjalikult enne igat koosolekut, kus nad
osalevad, huvid, mida võib pidada nende sõltumatust kahjustavateks, võttes
arvesse päevakorda kantud punkte. 3. Haldusnõukogu ja turvalisuse
akrediteerimise nõukogu kehtestavad poliitika, mis aitab huvide konfliktid ära
hoida.” (19)
Artikli 23 järele lisatakse artikkel 23a: „Artikkel 23a Ühiste
hankelepingute sõlmimine liikmesriikidega Oma ülesannete täitmiseks on agentuuril
lubatud sõlmida liikmesriikidega ühiseid lepinguid vastavalt komisjoni 29.
oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 1268/2012 (*) (mis käsitleb
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb
liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju)
sätestatud tingimustele. _________________ (*) ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.” (20)
Artikkel 26 asendatakse järgmisega: „Artikkel 26 Käesoleva määruse
hindamine ja läbivaatamine 1. Komisjon hindab agentuuri,
eelkõige selle mõju, tõhusust, head toimimist, töömeetodeid, vajadusi ja talle
eraldatud ressursside kasutust hiljemalt 2016. aastal ja seejärel iga viie
aasta tagant. See hindamine hõlmab eelkõige agentuuri ülesannete võimalikku
muutmist ja sellise muutmise finantsmõju. 2. Komisjon edastab
hindamisaruande ja oma järeldused selle aruande sisu kohta Euroopa
Parlamendile, nõukogule, agentuuri haldusnõukogule ja turvalisuse
akrediteerimise nõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse. 3. Igas teises aruandes
hinnatakse agentuuri tegevust, võttes arvesse selle eesmärke ja ülesandeid. Kui
komisjon leiab, et agentuurile pandud eesmärkidest ja ülesannetest lähtudes ei
ole agentuuri säilitamine enam põhjendatud, võib komisjon teha ettepaneku
käesoleva määruse tühistamiseks.” Artikkel 2 Käesolev määrus jõustub [kahekümnendal] päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja
vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel eesistuja eesistuja FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB)
struktuurile 1.3. Ettepaneku/algatuse
liik 1.4. Eesmärgid 1.5. Ettepaneku/algatuse
põhjendus 1.6. Meetme
kestus ja finantsmõju 1.7. Ettenähtud
eelarve täitmise viisid 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve
ja aruandluse eeskirjad 2.2. Haldus-
ja kontrollisüsteemid 2.3. Pettuse
ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub 3.2. Hinnanguline
mõju kuludele 3.2.1. Üldine hinnanguline
mõju kuludele 3.2.2. Hinnanguline mõju
[asutuse] assigneeringutele 3.2.3. Hinnanguline mõju
[asutuse] inimressurssidele 3.2.4. Kooskõla kehtiva
mitmeaastase finantsraamistikuga 3.2.5. Kolmandate isikute
rahaline osalus 3.3. Hinnanguline mõju tuludele 3.4. Hinnanguline mõju komisjoni
inimressurssidele FINANTSSELGITUS 1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse 22. septembri
2010. aasta määrust (EL) nr 912/2010, millega luuakse Euroopa GNSSi
Agentuur – Finantsselgituse muutmine 1.2. Asjaomased
poliitikavaldkonnad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise
(ABM/ABB)[9] struktuurile Asjaomased
poliitikavaldkonnad: Ettevõtlus ja tööstus Peatükk
02 05: EUROOPA Satelliitnavigatsiooni
programmid (Galileo ja EGNOS) 1.3. Ettepaneku/algatuse liik ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[10] ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb olemasoleva meetme pikendamist þ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet 1.4. Eesmärgid 1.4.1. Komisjoni mitmeaastased
strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse Toetada
Euroopa kosmoseprogrammi ning satelliitsideteenuste arengut Satelliitnavigatsiooni
programmid (edaspidi „programmid”) on liidu juhtprogrammid. Nende eesmärk on
osutada raadionavigatsiooniteenuseid ja need aitavad oluliselt arendada mitmeid
tegevusvaldkondi, aitavad kaasa tehnoloogilisele innovatsioonile ja Euroopa
majanduse konkurentsivõime kasvule, luua töökohti, äritulusid ja
sotsiaal-majanduslikku kasu. Seepärast on nad osa strateegiast „Euroopa 2020”
ja säästva arengu poliitikast. Täpsemalt
on programmi Galileo eesmärk rajada Euroopa ülemaailmne satelliitnavigatsioonisüsteem
(edaspidi „GNSS”). See võimaldab pakkuda kasutajatele kogu maailmas
positsioneerimis-, sünkroniseerimis- ja navigatsiooniteenuseid paljudes
erinevates valdkondades, mis ulatuvad transpordist väärtpaberite müügini ning
hõlmavad elektrivarustust, ilmaennustusi ja teemakse. EGNOS
on Euroopa süsteem, mille eesmärk on parandada USA GPS-süsteemi toimimist
Euroopa piirkonnas. See võimaldab kasutada olemasolevaid
satelliitnavigatsiooniteenuseid ohutuse seisukohalt elutähtsate rakenduste jaoks.
Mõne näitena lennu- ja meretranspordi valdkonnast võib tuua lennukite juhtimise
ja maandamise või laevade juhtimise läbi kitsaste kanalite. Võttes
aluseks komisjoni ettepanekus Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise
ja kasutamise kohta[11]
kirjeldatud ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juunil 2012 vastu võetud
osalises üldises lähenemisviisis toetatud haldusstruktuuri, on Euroopa GNSSi
Agentuuril (edaspidi „agentuur”) süsteemide kasutusetapis keskne roll. Kuna
aga kaasseadusandjad alles menetlevad määrust Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamise ja kasutamise kohta (edaspidi „GNSSi
määrus”) ja seda ei ole veel vastu võetud ning ära tuleb oodata ka järgmist
mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev lõplik otsus, võivad teatavad käesoleva
finantsselgituse koostamisel aluseks võetud eeldused muutuda. 1.4.2. Erieesmärgid ning asjaomased
tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile Arvestades,
et agentuuri kaasatus programmide kasutusetapis suureneb, tahetakse käesoleva
ettepanekuga tugevdada turvalisuse akrediteerimise nõukogu (agentuuri üks
kolmest organist) sõltumatust ja tagada, et agentuuril oleks oma ülesannete
täitmiseks vajalikud inimressursid ja rahalised vahendid. 1. Turvalisuse akrediteerimine Kuna
Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemid on strateegiliselt olulised, on nende
näol tegemist elutähtsate infrastruktuuridega. Neid võidakse kuritarvitada, mis
võib seada ohtu liidu ja selle liikmesriikide julgeoleku. Pealegi sõltub
järjest rohkem majandussektoreid satelliitnavigatsioonist ja seega võib nende
teenuste katkemine põhjustada Euroopa majandusele olulist kahju. Süsteemide
turvalisuse tagamiseks peab turvalisuse akrediteerimine olema sõltumatu. See on
süsteemide jaoks esmatähtsusega. Sellise akrediteerimisega tagatakse, et
turvameetmed kaitsevad süsteemi piisavalt ohtude ja haavatavuse eest, et
süsteem ise ei kätke endas elutsükli kestel vastuvõetamatuid riske ning et ta
on suuteline töötlema, salvestama ja edastama tundlikku või salastatud teavet
ilma vastuvõetamatu riskita kooskõlas konkreetselt kindlaks määratud
tingimustega. Kuna
agentuur osaleb uue haldusstruktuuri raames programmide rajamises rohkem, tuleb
paremini eristada turvalisuse akrediteerimisega seotud toimingud muudest
toimingutest, et hoida ära huvide konflikt nende kahte tüüpi tegevuse vahel ja
säilitada turvalisuse akrediteerimise sõltumatus. 2. Turu ja rakenduste arendamine Agentuur
peaks aitama kaasa Galileo ja EGNOS teenuste turustamisele ja edendama seeläbi
nende turulejõudmist. Teenuste turustamise seisukohast on see viimane äärmiselt
oluline, et süsteemidelt oodatav sotsiaal-majanduslik kasu oleks võimalikult
suur. 3. Galileo turvaseire keskuste käitamine ja avaliku reguleeritud
teenuse rakenduste väljatöötamine Agentuur
vastutab Galileo turvaseire keskuste tegevuse eest. Turvaseirekeskus
on turvalisuse seisukohast süsteemi Galileo aju. Tegemist on süsteemi elutähtsa
operatiivkeskusega. Ta on suuteline analüüsima ja reageerima eri ohtudele ja
rünnakutele. Seega peab see olema toimimisvalmis enne kui seda on Galileo
teenused. See peab toimima kvalifitseeritud ekspertide najal 24 tundi ööpäevas
ja 7 päeva nädalas. Keskus asub geograafiliselt kahes kohas:
Saint-Germain-en-Laye (Prantsusmaa) ja Swanwick (Ühendkuningriik). 4. Süsteemide kasutamine Süsteemide
kasutamise eesmärk on pakkuda kvaliteetseid teenuseid, et rahuldada kasutajate
vajadused ja võtta kõik meetmed, et nimetatud teenuseid hakatakse kasutama
võimalikult laialt ja võimalikult kiiresti. Selleks et tagada süsteemide
toimimine pikaajalises perspektiivis ja maksimeerida sotsiaal-majanduslikku
kasu, peab kasutamiseks olema kindlasti olemas asjakohane struktuur. Haldusraamistik
peab olema eri programmide (Galileo ja EGNOS) jaoks kohandatud, kuna nad on eri
arenguetappides. Selleks et vältida teenuste pakkumise katkemist, tuleb seda
kohandada ka vastavalt programmide eri etappidele. EGNOS on juba toimiv ja
kasutusetapis ning Galileo astub peagi teenuste pakkumisega oma arengus
äärmiselt olulisesse etappi, mis tähistab selle kasutusetapi algust. EGNOS −
kasutusetapp algas 2009. aasta oktoobris ; −
EGNOSe käitamise haldamise eest vastutab praegu komisjon. 1. jaanuariks 2014
antakse see ülesanne üle agentuurile. Üleandmist alustatakse järk-järgult
alates 2012. aastast; −
kavandatud uue (alates 2014 kehtiva) haldusraamistiku raames haldab agentuur
kogu EGNOSe kasutamisega seotud tegevust ning kasutab teatavate
operatiivülesannete täitmiseks allhanget teistelt üksustelt, eelkõige süsteemi
EGNOS operaatorilt. Galileo −
eesseisvatel aastatel langevad programmi mitmed etapid omavahel kokku; −
praegu pooleli olevas kasutuselevõtu etapis jääb alles praegune korraldus, et
tagada selle etapi katkematus ja ühtsus. Seega vastutab komisjon edasi
programmi Galileo taristu valmimise eest; −
kasutusetapis, mis peaks algama esimeste teenuste pakkumisega 2014. aastal,
delegeeritakse agentuurile komisjoniga sõlmitava delegeerimiskokkuleppega
järk-järgult selle kasutusetapiga seotud haldustegevus. Agentuur vastutab siis
kõigi süsteemi kasutamisega seotud ülesannete koordineerimise eest, nagu
hooldamine, süsteemi hea toimimise tagamiseks vajalikud ülesanded, teenuste
pakkumine ja uue põlvkonna süsteemide rajamine. Ta peab ka aitama määrata
kindlaks uutele süsteemidele esitatavad nõuded, andes tagasisidet
operatiivvajaduste muutumise ja kasutajate vajaduste kohta. Kasutusetapp on
programmi jaoks uus etapp ning seda hallatakse delegeerimiskokkuleppega, mille
komisjon sõlmib programmi haldamiseks agentuuriga. Süsteemide
kasutamisega seotud ülesannete täitmiseks peab agentuuril olema piisavalt
inimesi. Teenuste katkematuse tagamiseks ja Galileo kasutusetapi sujuvaks
käivitamiseks 2014. aastal on esmatähtis kohaldada enne 2014. aastat
üleminekuperioode. Erieesmärk Arendada
satelliitnavigatsioonil (Galileo) põhinevaid teenuseid ja infrastruktuuri ja
tagada nende toimimine Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile 02
05 EUROOPA SATELIITNAVIGATSIOONIPROGRAMMID (GALILEO JA EGNOS) 1.4.3. Oodatavad tulemused ja mõju Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Euroopa
satelliitnavigatsiooni programmid käivitati rohkem kui kümme aastat tagasi ning
nende poliitiline eesmärk oli töötada välja ja võtta kasutusele kogu maailma
kattev süsteem, mis võimaldaks Euroopa Liidul saada strateegilist ja
majanduslikku kasu ning osutada täielikult tsiviilkasutuseks kohandatud
satelliitnavigatsiooniteenuseid. Galileo
ja EGNOS toovad Euroopa Liidule olulist sotsiaal-majanduslikku kasu järgmisel
viisil: i)
GNSSi järgneva turu (vastuvõtjad ja rakendused) kasvamisest tulenev otsene
kasu. Näiteks kui rohkem lennukeid varustatakse GNSSi vastuvõtjatega, saavad
nende vastuvõtjate tootjad suuremat tulu; ii)
uutest loodavatest rakendustest tulenev kaudne kasu. Kui lennuaeg tänu paremale
navigatsioonile lüheneb, saastavad lennukid vähem ja reisijad säästavad aega.
Samuti võimaldavad turvalisem transport ja tõhusamad hädaabiteenused rohkem
elusid päästa; iii)
otsene kasu, mis tuleneb tehnoloogilisest mõjust teistele valdkondadele ja eelneva
turu kasvust. Investeeringud GNSSi eelnevasse sektorisse toovad kasu
tööstusele. Kuid kosmosevaldkonna arengust saavad kasu ka teised sektorid.
Näiteks seadmeid, mis on välja töötatud kanderakettide või paakide
vastupidavuse hindamiseks ja jälgimiseks, saab kasutada ka mootorsõiduki-,
ehitus- ja energiasektori ettevõtetes ning avalikku teenust pakkuvates
ettevõtetes. Ehkki
programmiga Galileo luuakse autonoomne süsteem, optimeeritakse selle teenuseid
tänu koostalitlusvõimele teiste süsteemidega, nagu USA GPS ja Venemaa GLONASS.
Seega võimaldab koostöö teiste satelliitnavigatsiooniteenuseid pakkuvate
riikidega tuua suuremat kasu kasutajatele, kodanikele ja majandusele üldiselt. Agentuuril
on teenuste osutamisel keskne koht, sest ta haldab süsteemide kasutamist ja
turvalisuse akrediteerimist. Samuti on tal oluline roll järgneva turu arengu
soodustamisel. Seetõttu on agentuuri tegevuse tulemuslikkusel otsene mõju
nendest süsteemidest tulenevale sotsiaal-majanduslikule kasule. 1.4.4. Tulemus- ja mõjunäitajad Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Agentuuri
tegevuse tulemuslikkuse näitajad määratakse kindlaks lähtuvalt
tegevusvaldkonnast ning need näitajad on järgmised: 1. Turvalisuse akrediteerimine Agentuur
peab tagama, et turvalisuse akrediteerimine toimub Galileo programmi iga etapi
puhul õigeaegselt (näiteks iga satelliidi orbiidileviimiseks). Ülesande
täitmise hindamisel lähtutakse agentuuri panusest infrastruktuuri edukasse
kasutuselevõtmisesse ning igal aastal tehtavatest turvalisuse auditite ja
kontrollide arvust. Nimetatud
auditid ja kontrollid hõlmavad süsteemide turvalisuse kõikide tahkude ning
turvalisusega seotud krüptograafia- ja infotehnoloogiatoodete üksikasjalikku
tehnilist läbivaatamist. Hindamine kinnitab nõutavate turbefunktsioonide
olemasolu ja hindab selle toimimiskindlust. Hindamisel tehakse kindlaks
süsteemi turbenõuetele vastavuse tase ja määratakse süsteemi usaldusväärsuse
tase. Auditite
ja kontrollide arv on seotud maajaamade kasutuselevõtu ja toimimisega. Hinnanguliselt
peaks aastatel 2013 kuni 2015 korraldama igal aastal ligikaudu 10 auditit ja
kontrolli ning seejärel aastatel 2016 kuni 2020 igal aastal ligikaudu 5 auditit
ja kontrolli. 2. Turu ja rakenduste arendamine Agentuuri
teenuste turustamisega seotud tegevuse hindamisel võetakse arvesse EGNOSe ja
Galileoga seotud teenuste turulejõudmist ning teenuste jaoks töötatakse pärast
nende toimima hakkamist välja konkreetsed näitajad (näiteks lennujaamade arv,
kus kasutatakse EGNOSel põhinevat lähenemise protseduuri, EGNOSe vastuvõtjatega
varustatud traktorite arv või süsteemidest tulenev sotsiaal-majanduslik
kogukasum). Praeguseks
on EGNOSel põhineva lähenemise protseduuri arendanud välja 82 lennujaama.
Eesmärk on saavutada, et 2020. aastaks oleks kõnealuse protseduuri välja
arendanud 50 % lennujaamadest, kus EGNOSe kasutamine on võimalik ja
asjakohane. 3. Galileo turvaseire keskuste käitamine ja avaliku reguleeritud
teenuse rakenduste väljatöötamine Nimetatud
tegevuste tõhusust saab mõõta toimivate protseduuride arvuga. Eesmärk on jõuda
2016. aastaks 500 protseduurini. Kuna keskused veel ei toimi, siis on
protseduuride kord praegu veel kinnitamata. 4. Süsteemide kasutamine Euroopa
satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist käsitleva määruse
ettepaneku kohaselt põhineb süsteemide kasutamisega seotud tegevus komisjoni ja
agentuuri vahelisel delegeerimiskokkuleppel. Nagu see praegu toimub EGNOSe
puhul, sätestatakse kõnealuses delegeerimiskokkuleppes üksikasjalikud näitajad
nimetatud tegevuse rakendamise jälgimiseks. 1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendus 1.5.1. Lühi- või pikaajalises
perspektiivis täidetavad vajadused Arvestades
praeguseid agentuuri arengut kajastavaid näitajaid, ei ole võimalik täita
Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide rajamist ja kasutamist käsitleva
määruse ettepanekuga ette nähtud uusi ülesandeid, eelkõige kasutamisega seotud
ülesandeid. Seepärast tuleks esialgset finantsselgitust muuta, et kohandada
seda vastavalt agentuuri tegelikule personalivajadusele. Lisaks
tuleb märkida, et kavandatud juhtimismudeli rakendamine eeldab, et agentuuril
on vajalikud tehnilised ja operatiivtöötajad, kellel on kõrgetasemelised
teadmised väga spetsiifilises valdkonnas. Agentuuri organisatsiooniline
struktuur peaks samuti lähtuma kavandatud ülesannete eripärast. Isegi
siis, kui agentuur ei täida kõiki ülesandeid ise, vaid kasutab teenuste
osutamisel, tähtsate muudatuste väljatöötamisel ja süsteemide uue põlvkonna
arendamisel allhanget, peavad agentuuril olema tehnilised eksperdid, kes
haldavad vajalikke hankelepinguid, kontrollivad allhanke korras osutatavaid
teenuseid ja koostavad komisjonile kvaliteetseid aruandeid. Programmide
keerukust silmas pidades on lisaks oluline vältida mis tahes
intellektuaalomandiga seotud riske, mis võivad takistada edukaks tegevuseks
olulise teabe hankimist, edastamist, kasutamist ja rakendamist ning seavad
seega ohtu programmide sujuva, ratsionaalse ja tõhusa toimimise. Täiendava
personali rahastamine tagatakse vahendite ümberpaigutamise teel GNSSi programme
käsitlevatel eelarveridadel. 1.5.2. Euroopa Liidu meetme
lisaväärtus Euroopa
Liit toetub oma tegevuses Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 172 ja
GNSSi käsitlevale määrusele. Euroopa
satelliitnavigatsiooni programmide raames loodud süsteemid on üleeuroopaliste
võrkudena loodud infrastruktuurid, mille kasutus ulatub liikmesriikide
piiridest palju kaugemale. Peale selle aitavad kõnealuste süsteemide kaudu
osutatavad teenused kaasa üleeuroopaliste võrkude arendamisele transpordi,
telekommunikatsiooni ja energeetika infrastruktuuri valdkonnas. Ükski
liikmesriik ei suuda üksi rajada satelliitnavigatsioonisüsteemi, sest see
ületab tema rahalised ja tehnilised võimalused. Seetõttu saab seda teha üksnes
Euroopa Liidu tasandil. 1.5.3. Samalaadsetest kogemustest
saadud õppetunnid Ei
kohaldata. 1.5.4. Kooskõla ja võimalik koostoime
muude asjaomaste meetmetega Koostoime
on võimalik teiste olemasolevate või loodavate kosmoseprogrammidega, näiteks
kasutajasegmentide laiendamisel (järgnevale turule suunatud rakendused). Samuti
tuleb otsida koostoimet Euroopa Komisjoni teiste tegevussuundadega
teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Satelliitnavigatsioonisüsteemide
rakendused ja tehnoloogiad võivad avaldada mõju erinevatele majandussektoritele
ja ühiskonnaelu valdkondadele, nagu transport ja energeetika, asukoha määramise
teenuse ja pangateenuste osutamine, põllumajandus jne. On tähtis, et komisjon
koordineeriks teadusuuringute ja innovatsiooni programme, et maksimeerida
kõnealustes valdkondades kohaldatavate programmide eeldatavat
sotsiaal-majandusliku kasu. Lisaks
sellele peaks tugevdama koostööd Teadusuuringute Ühiskeskusega. GNSS-süsteemide
turvalisuse ja GNSS rakenduste arendamisega seotud tegevuse puhul oleks
programmidel abi keskuse teaduslikest ja tehnilistest teadmistest ning
kaasaegsetest katse- ja mõõteseadmetest. 1.6. Meetme kestus ja finantsmõju ¨ Piiratud kestusega
ettepanek/algatus –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA –
¨ Finantsmõju avaldub ajavahemikul AAAA – AAAA þ Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku
2014–2016, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine. 1.7. Ettenähtud eelarve täitmise
viisid[12] þ Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on
delegeeritud: –
¨ rakendusametitele –
þ Euroopa Liidu asutatud asutustele[13] –
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid
osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Haldamine ühiselt
rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage) Mitme eelarve täitmise
viisi valimise korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused”. Märkused Praegune
halduskord loodi Galileo kavandamis- ja kasutuselevõtuetapi ning EGNOSe
esialgse kasutamise tarbeks ehk ajavahemikuks 2008–2013. Seda raamistikku tuleb
muuta, sest Galileo kasutuselevõtuetapp kestab ka pärast 2013. aastat ning 2014.
aastal algab programmi uus etapp esimeste teenuste pakkumise näol. Samuti tuleb
otsustada EGNOSe halduskord, sest süsteem on jõudnud toimimisetappi. Praegu
Euroopa Parlamendis ja nõukogus arutlusel oleva GNSSi käsitleva määruse
ettepaneku eesmärk on kehtestada programmide halduskord, milles võetakse
arvesse uut olukorda. GNSSi
käsitleva määruse ettepaneku kohaselt tuleks kehtestada püsiv, kestev ja
pikaajaline halduskord. Kõnealune halduskord kasutab otstarbekamalt ja
optimaalsemalt olemasolevaid struktuure ja võimaldab järkjärguliselt üle minna
kasutuselevõtuetapist kasutusetappi, tagades teenuse katkematuse. 2. HALDUSMEETMED 2.1. Järelevalve ja aruandluse
eeskirjad Täpsustage tingimused
ja sagedus. Oma
ülesannete täitmisel järgib agentuur järelevalve ja aruandluse eeskirju, mis on
sätestatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud ühises
lähenemisviisis detsentraliseeritud ametite kohta. Seepärast teeb agentuur
ettepanekud järgmiste dokumentide kohta: −
strateegiline raamistik (mitmeaastane tööprogramm), mis hõlmab peamisi
toiminguid, eelarveprognoosi ja ajakava eesmärkide saavutamiseks hiljemalt
30. juuniks 2014; −
iga-aastane tööprogramm, milles esitatakse strateegiline raamistik
üksikasjalike meetmete ja näitajatena, mille kohta esitatakse ettepanek
hiljemalt eelneva aasta 15. detsembriks; −
iga-aastane aruanne, milles antakse hinnang iga-aastase tööprogrammi
rakendamise kohta. Agentuuri
eesmärkide ja ülesannete täitmisel saavutatud tulemusi hinnatakse iga viie
aasta järel. Agentuuri õiguspärasust hinnatakse iga kümne aasta järel. Lisaks
komisjoni poolt talle delegeeritud ülesannetega seotud tavapärastele meetmetele
peab agentuur kindlustama, et kõikide Galileo ja EGNOS programmide raames
sõlmitud kokkulepetega nähakse ette järelevalve ja finantskontroll. Kõikide
järelevalve- ja hindamismehhanismide raames on kesksel kohal programmikulude
kontrolli all hoidmine, tagades samal ajal teenuste osutamise vastavalt
koostatud ajakavale. Lisaks
tugevdab komisjon, kasutades oma poliitilise järelevalve volitusi programmide
Galileo ja EGNOS puhul, järelevalve- ja hindamismehhanisme, nõudes iga-aastast
üksikasjalikku halduskava ja rakendamisaruandeid, korraldades korrapäraseid
koosolekuid programmide edenemise kohta ning teostades finants- ja tehnoloogilisi
auditeid. Lõpuks
võtab agentuur igapäevases halduses kasutusele riskijuhtimismehhanismi ja
kasutab haldusvahendeid, et hoida kulude parema prognoosimise kaudu programmide
kulud kontrolli all, kasutades varasemaid kogemusi ning võttes arvesse süsteemi
tegelikku rakendamist. 2.2. Haldus- ja kontrollisüsteemid 2.2.1. Tuvastatud ohud Agentuur
vastutab tegevuse eest, mis on oluline süsteemide toimimise ja nende
turvalisuse tagamiseks ning vajalik nende turulejõudmiseks. Kui
agentuuril puudub tegevuse jaoks vajalik organisatsiooniline struktuur ja
personal, seatakse programmide täitmine tervikuna kahtluse alla. Peamised
tuvastatud ohud on järgmised: Tururisk.
Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemi pakutavate teenuste turulejõudmine
sõltub kahest peamisest tegurist: pakutavate teenuste kvaliteedist ja turu
valmisolekust nende uute teenuste kasutamiseks. Kui tehniline tase on lubatust
madalam ning teenuse osutamine on katkendlik, mõjutab see negatiivselt
kasutajaid kogu maailmas ja infrastruktuur jääks seetõttu kasutusele võtmata.
Seetõttu on ülioluline, et süsteemide kasutamine oleks tõhus. Lisaks sellele
tuleb tagada kvaliteetsete vastuvõtjate kättesaadavus kõikide Galileo projekti
raames pakutavate teenuste, eriti avalike reguleeritud teenuste jaoks, ning
teavitada kasutajaid Galileo ja EGNOSe poolt pakutavatest teenustest, et
maksimeerida nende turulejõudumist ja saavutada süsteemide suhtes kavandatud
sotsiaal-majanduslik kasu. •
Tehnoloogilised riskid: Satelliitnavigatsioon tugineb tipptehnoloogiale, mis
alles ootab valideerimist ja mille tehnilised nõuded pidevalt muutuvad. Tuleb
kehtestada tõhusad menetlused, et arendamisel ja uue põlvkonna süsteemide
loomisel võetaks arvesse kasutajate kõige uuemaid vajadusi ja kasutataks
tõhusaimat tehnoloogiat. Agentuuril peavad olema asjakohased vahendid nende
menetluste rakendamiseks ja ta peab esitama komisjonile vajaliku teabe, et
komisjon saaks määrata kindlaks edasise tegevuse prioriteedid. •
Tööstusriskid: infrastruktuuride rajamisest võtavad osa mitmed erinevate
riikide tööstusettevõtjad, kelle tööd tuleb tõhusalt koordineerida, et valminud
süsteemid oleksid usaldusväärsed ja täielikult integreeritud, eeskätt
turvalisuse seisukohast. Programmide tõhusa koordineerimise puudumine ja
agentuuri ressursside puudulikkus võivad põhjustada viivitusi ja täiendavaid
kulutusi. •
Julgeolekurisk. Agentuuri ülesanne on tagada tõhusal viisil süsteemide
turvalisus, et tagatud oleks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide julgeolek. •
Juhtimisrisk: Programmide juhtimisel peavad erinevad üksused tegema omavahel
koostööd, mistõttu on oluline tagada sobiv töökorraldus ja stabiilsus. Agentuuril
on oluline roll programmide käitamisel ning seega kätkeb tema suutmatus
tõhusalt tegutseda olulist juhtimisriski. 2.2.2. Ettenähtud kontrollimeetod(id) Agentuuri
raamatupidamisdokumendid esitatakse Euroopa Kontrollikojale heakskiitmiseks ja
nende suhtes kohaldatakse heakskiidu andmise menetlust. Agentuuri
siseaudiitoriks on komisjoni siseauditi talitus. Lisaks koostab agentuur oma
põhimenetluste kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks sertifitseerimise korra, mida
tuleb kohaldada alates 2014. aastast. 2.3. Pettuse ja eeskirjade
eiramise ärahoidmise meetmed Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed. Agentuuri
kontrollib Euroopa Pettustevastane Amet. 3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE
FINANTSMÕJU 3.1. Mitmeaastase
finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub · Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa ja iga rubriigi sees
eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number [Nimetus…...…] || Liigendatud/ liigendamata[14]) || EFTA riigid[15] || Kandidaatriigid[16] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1 || 02.0502.01 Euroopa GNSSi Agentuur – Jaotised 1 ja 2 02.0502.02 Euroopa GNSSi Agentuur (GSA) – Jaotis 3 || CD || JAH || EI || EI || EI · Uued eelarveread, mille loomist taotletakse Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide
kaupa ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa. Mitmeaastase finantsraam istiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number [Nimetus…...…] || Liigendatud/ liigendamata || EFTA riigid || Kandidaatriigid || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses || Uute eelarveridade loomist ei taotleta. || || || || || 3.2. Hinnanguline mõju kuludele Enne käesoleva ettepaneku eeldatava mõju
üksikasjalikku kirjeldamist on oluline täpsustada, et käesolev hinnang on
esialgne, sest sõltub järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020[17] vastuvõtmisest eelarvepädeva
institutsiooni poolt. Lisaks võivad muutuda teatavad eeldused,
millest käesoleva finantsselgituse koostamisel lähtuti. Programmide juhtimise
raamistik ja agentuuri sellest tulenevad ülesanded ei ole määratletud mitte
käesoleva õigusakti ettepanekuga, vaid Euroopa Parlamendis ja nõukogus
arutlusel oleva GNSSi käsitleva määrusega. Agentuuri täiendava personali
vajadus on seotud uute ülesannetega, mis talle GNSSi käsitleva määruse
ettepaneku kohaselt antakse. Seega jätab komisjon endale õiguse muuta oma
ettepanekut, kui rahastamises või halduskorras tehakse GNSSi käsitleva määruse
ettepanekus olulisi muudatusi. Kui eelarvepädev institutsioon otsustab
vähendada oluliselt programmidele eraldatud eelarvet, tuleb ümber hinnata
agentuuri ülesanded ja talle määratud personal. Kui eelarvepädev institutsioon
otsustab anda agentuurile täiendavaid ülesandeid, tuleb agentuuri
personalivajadust uuesti hinnata. Näiteks koostas Euroopa Parlament raporti
projekti (raportöör hr. Marinescu) ettepaneku kohta, mis käsitles määrust
Euroopa satelliitnavigatsiooni süsteemide rajamise ja kasutamise kohta.[18] Sellega nähakse ette, et
lisaks GNSSi käsitleva määruse ettepanekus agentuurile määratud ülesannetele
tehakse talle ülesandeks ka nende tippkeskuste haldamine, kelle eesmärk on
edendada GNSSi rakenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. 3.2.1. Üldine hinnanguline mõju
kuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || Number || Rubriik 1 – Arukas ja kaasav majanduskasv [Asutus] <…….> || || || 2013[19][20] || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2014-2020 Eelarverida 02 05 02 01 „Euroopa GNSSi Agentuur” – Jaotised 1 ja 2 || Kulukohustused || (1) || 11,087[21] || 18,632 || 21,495 || 22,710 || 22,272 || 24,623 || 24,497 || 25,239 || 159,468 Maksed || (2) || 11,087 || 18,632 || 21,495 || 22,710 || 22,272 || 24,623 || 24,497 || 25,239 || 159,468 Eelarverida nr 02 05 02 02 „Euroopa GNSSi Agentuur” – Jaotis 3 || Kulukohustused || (1a) || 2,363 || 6,550 || 6,150 || 6,100 || 6,150 || 6,800 || 6,800 || 6,300 || 44,85 Maksed || (2a) || 2,363 || 6,550 || 6,150 || 6,100 || 6,150 || 6,800 || 6,800 || 6,300 || 44,85 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || Euroopa GNSSi Agentuurile ettenähtud assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =1+1a -3a || 13,450 || 25,182 || 27,645 || 28,810 || 28,422 || 31,423 || 31,297 || 31,539 || 204,318 Maksed || =2+2a -3b || 13,450 || 25,182 || 27,645 || 28,810 || 28,422 || 31,423 || 31,297 || 31,539 || 204,318 Komisjoni ettepanek uue mitmeaastase
finantsraamistiku (2014–2020) kohta hõlmab juba agentuuri eelarvet
ajavahemikuks 2014–2020. Uued ülesanded ja nendega seotud kulud kaetakse
vahendite ümberpaigutamisega GNSSi programmi raames, lähtudes algselt
ajavahemikuks 2013–2020 kavandatust. Mõju ulatub 117,1 miljoni euroni ja
väljendub järgmiselt:
Eelarverida nr 02 05 01 Euroopa satelliitnavigatsiooni programmid (EGNOS ja Galileo) || Kulukohustused || (3a) || -1,750 || -13,482 || -15,645 || -16,610 || -16,022 || -18,723 || -18,297 || -18,339 || -117,118 || Maksed || (3b) || -1,750 || -13,482 || -15,645 || -16,610 || -16,022 || -18,723 || -18,297 || -18,339 || -117,118 TOTAL des crédits pour la GSA dans le CFP actuel || Kulukohustused || =1+1a +3a || || 11,700 || 12,000 || 12,200 || 12,400 || 12,700 || 13,000 || 13,200 || 87,200 Maksed || =2+2a +3b || || 11,700 || 12,000 || 12,200 || 12,400 || 12,700 || 13,000 || 13,200 || 87,200 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma || || || Aasta N || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU <….> peadirektoraat || Inimressursid || || || || || || || || 0 Muud halduskulud || || || || || || || || 0 <….> peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || || || || || || || || 0 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || || || || || || || || miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma || || || Aasta N[22] || Aasta N+1 || Aasta N+2 || Aasta N+3 || Lisage vajalik arv aastaid, et kajastada kogu finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || || || || || || || || 0 Maksed || || || || || || || || 0 3.2.2. Hinnanguline mõju GNSSi
agentuuri assigneeringutele – jaotus eesmärgi ja jaotise kaupa Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) || Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || Aasta 2013 || Aasta 2014 || Aasta 2015 || Aasta 2016 || Aasta 2017 || Aasta 2018 || Aasta 2019 || || Aasta 2020 || VÄLJUNDID || Arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Väljundite arv || Kulud kokku || Eesmärk nr 1 – GNSSi turvalisuse akrediteerimine || || Jaotised 1 ja 2 || || || || 2,123 || || 2,749 || || 2,804 || || 2,762 || || 2,637 || || 2,878 || || 2,845 || || 2,912 || Jaotis 3 || || || || 1,043 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || || 1,400 || Erieesmärk nr 1 kokku || || 3,166 || || 4,149 || || 4,204 || || 4,162 || || 4,037 || || 4,278 || || 4,245 || || 4,312 || Eesmärk nr 2 - Turu ja rakenduste arendamine, sh kvaliteedi tõendamine ja GNSSist teavitamine || || Jaotised 1 ja 2 || || || || 1,415 || || 1,833 || || 1,869 || || 1,688 || || 1,612 || || 1,759 || || 1,739 || || 1,780 || Jaotis 3 || || || || 664 || || 3,750 || || 3,250 || || 3,200 || || 3,250 || || 3,750 || || 3,750 || || 3,250 || Erieesmärk nr 2 kokku || || 2,079 || || 5,583 || || 5,119 || || 4,888 || || 4,862 || || 5,509 || || 5,489 || || 5,030 || Eesmärk nr 3 – Galileo turvaseire keskuste käitamine ja avaliku reguleeritud teenuse rakenduste väljatöötamine || || Jaotised 1 ja 2 || || 3,303 || || 5,193 || || 5,763 || || 6,138 || || 5,861 || || 6,396 || || 6,322 || || 6,472 || Jaotis 3 || || 656 || || 1,400 || || 1,500 || || 1,500 || || 1,500 || || 1,650 || || 1,650 || || 1,650 || Erieesmärk nr 3 kokku || || 3,959 || || 6,593 || || 7,263 || || 7,638 || || 7,361 || || 8,046 || || 7,972 || || 8,122 || Eesmärk nr 4 - GNSSi kasutamine || || Jaotised 1 ja 2 || || 1,750 || || 6,567 || || 8,878 || || 9,974 || || 10,110 || || 11,352 || || 11,379 || || 11,811 || Tugi (avalikud hanked, rahastamine, personalihaldus, projektide haldamine ja kontroll, juriidilised küsimused, kommunikatsioon) || || Jaotised 1 ja 2 || || 2,496 || || 2,291 || || 2,181 || || 2,148 || || 2,051 || || 2,238 || || 2,213 || || 2,265 || Euroopa GNSSi Agentuuri KULUD KOKKU || || 13,450 || || 25,182 || || 27,645 || || 28,810 || || 28,422 || || 31,423 || || 31,297 || || 31,539 || Agentuuri eelarve koostamisel ajavahemikuks
2013−2020 lähtuti järgmisest eeldustest: –
GNSSi käsitlev uus määrus, mida Euroopa Parlament
ja nõukogu praegu arutavad, tuleks võtta vastu komisjoni kavandatud
tingimustel. Sel juhul tehakse agentuurile ülesandeks EGNOSe kasutusetapi juhtimine
ja Galileo programmi kasutusetapi juhtimine delegeeritakse agentuurile alates
1. jaanuarist 2014. Selleks et agentuur suudaks neid olulisi ülesandeid täita,
tuleb talle eraldada programmi eri etappide juhtimiseks vajalik personal ja
eelarvevahendid. GNSSi programmide ja nende arenemisega seotud nõuded tingivad
agentuuri laienemise, mis peaks kuni 2016. aastani olema eriti kiire ja
seejärel rahulikum; –
Galileo turvaseire keskuste loomine Prantsusmaal ja
Ühendkuningriigis on ettevalmistamisel. Täielikult võetakse need kasutusse
2013. ja 2014. aastal ning peatselt algavad 24 kuud kestvad toimimisega seotud
valideerimiskatsed, mistõttu on 2014. aastal vaja tagada täiendav personal ja
teatavate ühekordsete kulude katmine. Keskuse vajalikkus ilmnes eelkõige
teenuste üksikasjalikus ettevalmistusetapis. Keskusesse tuleb palgata pädevad
töötajad, kes omavad põhjalikke teadmisi kasutatava tarkvara ja seadmete
süsteemi turvaaspektidest ning keda tuleb koolitada teenuste kasutuselevõtu ja
teenuste järkjärgulise pakkumise etapis. Nad peavad eelkõige vastama nõuetele,
mis on esitatud PRS-teenuse (avalikule reguleeritud teenus) kasutajatele
PRS-teenusele juurdepääsuks. Samuti on nende ülesandeks toimimismenetluste
koostamine ning turvaintsidentide jälgimine ja haldamine kogu süsteemis; –
kuni 2017. aasta juunini ei kaasne agentuuri
sisseseadmisega Prahas mingeid üürikulusid. Pärast seda kuupäeva maksab
agentuur Tšehhi ametiasutustele renti summas, mis moodustab 25% kasutatavate
ruumide üüri kaubanduslikust väärtusest. Prognooside koostamisel lähtuti Prahas
kehtivatest hindadest. Lisaks peab agentuur tasuma ka muude tegevuskohtadega
seotud üürikulud Prantsusmaal (Saint-Germain en Laye, Toulouse),
Ühendkuningriigis (Swanwick) ja Madalmaades (Euroopa Kosmoseuuringute ja -tehnoloogia
keskus, Euroopa Kosmoseagentuur); –
Agentuuri personalikulude arvutamisel on lähtutud
komisjoni keskmistest kuludest. Arvestatud on tööjõu suhteliselt väikese
rotatsiooniga ja sellega, et uued töötajad asuvad igal aastal tööle keskmiselt
aprillis. Paranduskoefitsientide puhul on arvesse võetud ka elukalliduse kasvu
(Prahas on see 15 % väiksem kui Brüsselis, kus see on omakorda 16 %
väiksem kui Prantsusmaal); –
töötasu, üürikulude, infotehnoloogiaga ja komisjoni
poolt osutatavate teenustega seotud kulude ning posti- ja
telekommunikatsiooniteenustega seotud kulude suhtes kohaldatakse hinnanguliselt
3 % iga-aastast inflatsioonimäära. Muid arvestuslikke kulusid inflatsioon
ei mõjuta, mis vähendab agentuuri jaoks nende tegelikku maksumust; –
halduskulude arvestamisel on lähtutud 2011. ja
2012. aasta tegelikest kuludest inflatsioonist tingitud kasvu arvestamata; –
seoses agentuuri peakorteri kolimisega Prahasse
2012. aasta septembris uuendatakse 2012. ja 2013. aasta jooksul täielikult
agentuuri IT-võrk ja -seadmed. Võttes arvesse nende amortiseerumist ja
kasutamist, tuleks seadmed nii agentuuris kui ka Galileo turvaseire keskustes
2018. aastal välja vahetada; –
ajavahemikul 2014–2020 on ellu viia kõige
olulisemad teavituskampaaniaid: Galileo esimeste teenuste pakkumisega
(2014–2015) alustamine ja Galileo täiemahulise kasutamise etapi (2018–2019)
käivitamine. Nende oluliste meetmete puhul on vaja hõlmata agentuuri üldise
teavituskampaaniaga rohkem turusegmente, korrastada olemasolevaid veebisaite ja
teabevahendeid (sealhulgas reaalajas pakutavate sisuteenuste parandamine); –
kulude arvestamisel on lähtutud eeldusest, et
turvalisuse akrediteerimise eraldamisega agentuuri muust tegevusest ei kaasne
kesksete haldusteenuste dubleerimist. Järgnevas tabelis on esitatud agentuuri
üksikasjalik eelarve ajavahemikuks 2013–2020. 3.2.3. Hinnanguline mõju agentuuri
inimressurssidele ja eelarvele 3.2.3.1. Ülevaade –
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
þ Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub
järgmiselt: miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Ametnikud (AD palgaastmed) || || || || || || || || || Ametnikud (AST palgaastmed) || || || || || || || || || Lepingulised töötajad || || 1,125 || 1,276 || 1,376 || 1,393 || 1,435 || 1,478 || 1,522 || 9,606 Ajutised töötajad || || 9,768 || 11,081 || 13,071 || 12,960 || 13,550 || 14,061 || 14,599 || 89,090 Riikide lähetatud eksperdid || || || || || || || || || KOKKU || || 10,893 || 12,357 || 14,447 || 14,353 || 14,985 || 15,539 || 16,122 || 98,696 Personalikulude arvestamisel on lähtutud
järgmistest eeldustest: − ajutine töötaja = komisjoni
keskmine töötasu määr (95 000 eurot + inflatsioon); − lepinguline
töötaja = komisjoni keskmine töötasu määr (40 000 eurot
+ inflatsioon); − inflatsioon 3 % aastas; − personalikulude vähenemine 3 %
seoses rotatsiooniga ; − uute töötajate värbamisega seotud
kulude vähenemine 25 % (arvestuslikult on keskmine tööleasumise kuupäev
1. aprill); − sisseseadmiskulud vastavalt
personalieeskirjadele : sisseseadmistoetus, päevaraha (ainult kolme kuu
jooksul), kolimiskulud, reisikulud. Agentuurile ajavahemikuks 2013–2020 vajalik
personal (töötajate arv) || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ajutised töötajad || 77 || 97 || 109 || 117 || 121 || 123 || 124 || 125 Riikide lähetatud eksperdid/lepingulised töötajad || 17 || 25 || 29 || 31 || 31 || 31 || 31 || 31 KOKKU || 94 || 122 || 138 || 148 || 152 || 154 || 155 || 156 Agentuuri personal valdkondade kaupa
(töötajate arv) || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Otseselt GNSSi süsteemide käitamisega seotud töötajate arv || 20 || 43 || 57 || 65 || 69 || 71 || 72 || 73 Galileo turvaseire keskuse töötajate arv || 28 || 34 || 37 || 40 || 40 || 40 || 40 || 40 Euroopa GNSSi Agentuuri (olemasolevate) tavaülesannete täitmisega seotud töötajate arv || 46 || 45 || 44 || 43 || 43 || 43 || 43 || 43 KOKKU || 94 || 122 || 138 || 148 || 152 || 154 || 155 || 156 Agentuuri personal valdkondade kaupa (protsent
kogu töötajaskonnast) || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Käitamisega seotud Euroopa GNSSi Agentuuri töötajate osatähtsus || 21 % || 35 % || 41 % || 44 % || 45 % || 46 % || 46 % || 47 % Galileo turvaseire keskusesse määratud GNSSi Agentuuri personali osatähtsus || 30 % || 29 % || 27 % || 26 % || 26 % || 26 % || 26 % || 26 % GNSSi Agentuuri (olemasolevate) tavaülesannete täitmisega seotud GNSSi Agentuuri personali osatähtsus || 49 % || 36 % || 32 % || 30 % || 29 % || 28 % || 28 % || 27 % KOKKU || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% || 100% Nagu varem märgitud, vastutab agentuur
mitmesuguste ülesannete täitmise eest, millest mõned on uued ja mõned seotud
agentuuri praeguse tegevuse jätkamisega. Agentuuri praeguste ülesannetega
seotud personali vähendamisega 5 % võrra on juba alustatud, sellega
kaasnes 3 täistööajale taandatud ametikoha kaotamine ning 2014., 2015. ja
2016. aastal kaotatakse veel 1 täistööajale taandatud ametikoht. Komisjon hindas agentuuri personalivajadust
pärast agentuuriga konsulteerimist ja lähtudes uuringust, mis hõlmas
üksikasjalikult kõiki programmide käitamisega seotud ülesandeid[23]. Täitmist vajavate ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || 1. GNSSi süsteemide turvalisuse akrediteerimine (agentuuri tavaülesanne) 2. Galileo turvaseire keskuste juhtimine (agentuuri tavaülesanne, mida tõhustatakse veelgi peamiselt 2014. aastal pärast esimeste ametikohtade loomist 2012. ja 2013. aastal) 3. GNSSi rakenduste, sh avaliku reguleeritud teenuse kasutajatele suunatud uute tehnoloogiate ja turu edendamine (agentuuri tavaülesanne, vajaduse korral delegeeritakse agentuurile täiendavaid ülesandeid) 4. GNSSi käsitlev teavitustegevus (agentuuri tavaülesanne) 5. GNSSi süsteemide käitamine (komisjoni delegeeritud uus ülesanne – EGNOSe käitamine on komisjoni pädevuse üleandmine agentuurile, samal ajal kui Galileo programmi alusel loodud süsteemi käitamine kujutab endast programmi juhtimise delegeerimist komisjonilt agentuurile) Programmide kasutusetapiga seotud tegevused on määratletud ja struktureeritud ülesannete strukturaalse osadeks jaotamise kavas. Agentuurile delegeeritakse vastutus kõikide käitamisega seotud ülesannete ja nende koordineerimise tagamise, aga mitte tingimata nende täitmise eest. Tuleb märkida, et enamik neist tegevustest on seotud vajadusega tagada teenuste osutamine ning programmide praegune ülesehitus neid tegevusi ei hõlma. Ülesannete strukturaalse osadeks jaotamise kavas on kõnealused tegevused jagatud järgmise viie valdkonna vahel: - Programmide rakendamise juhtimine, mis hõlmab peamiselt: o komisjoni poolt ning rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste lepingutega sätestatud kõrgetasemeliste eesmärkide ning süsteemi turvanõuete üksikasjalik selgitamine dokumendis „Mission Requirement Document” (agentuuri tegevusega seotud nõudeid käsitlev dokument); o programmide kavandamise ja nendega seotud kulude ja riskide kontrollimine; o programmide käitamiseks vajalike kokkulepete ja lepingute sõlmimine ja nende täitmise järelevalve; - programmide ülesehituse väljatöötamine, mis hõlmab edasise arengu kujundamist vastavalt agentuuri tegevusega seotud nõudeid käsitlevale dokumendile, süsteemi standardimise koordineerimist, uute infrastruktuuride (sh tarkvara) väljaarendamist ja valideerimist, tegevuse terviklikkuse tagamist ja süsteemi tõhususe hindamist; - infrastruktuuriga seotud tegevus, mis hõlmab infrastruktuuriprojekti juhtimist, süsteemi tehnilist projekteerimist, kosmose- ja maapealsete infrastruktuuride loomist ning süsteemi ajakohastamise korraldamist; - teenuste kasutamise ja osutamisega seotud tegevus, mis hõlmab teenuste osutamise, infrastruktuuri kasutamise ja toimingute nõuetekohase läbiviimise kontrolli juhtimist; - teenuste kasutamine tänu kindlaksmääratud ja ajakohastatud äristrateegiale, teenuste kasutuselevõtu ja kasutamise edendamisele ning uute rakenduste ettevalmistamise ja arendamise toetamisele. Koosseisuvälised töötajad || Peamiselt tugi- ja haldusteenused, mille eesmärk on toimingute nõuetekohase läbiviimise tagamine. Alates 2015. aastast moodustab tugipersonal agentuuri töötajaskonnast 16 % ning on sellega liidu ja ametite standardeid silmas pidades tagasihoidlik (täielikult toimivate ELi ametite puhul on kõnealune määr 25 % ja komisjoni puhul veelgi kõrgem). Järgnevas
tabelis on esitatud agentuuri personali üksikasjalik loetelu ajavahemikuks
2013–2020. Süsteemide käitamiseks vajalik täiendav
personal asub tööle peamiselt AD kategooria ametikohtadele ning
juhtimisülesannetega tegeleb neist vähem kui 10 % (palgaastmed AD10 ja
AD12). Suurem osa muudest ametikohtadest täidetakse AD6 kuni AD9 palgaastme
töötajatega, sest kogenud ja kõrgetasemelise tehnikaalase pädevusega töötajate värbamine
on keeruline. 3.2.3.2. Haldusala peadirektoraadi
hinnanguline personalivajadus –
þ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist Ettepanek ei hõlma täiendava personali kasutamist
komisjonis. Kavas on hoopis personali vähendamine, nii nagu seda kirjeldatakse
ka punktis 3.4. –
¨ Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: 3.2.4. Kooskõla kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga –
þ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga aastaks 2013 ning järgmiste aastate puhul komisjoni
finantsraamistiku ettepanekuga aastateks 2014−2020. –
¨ Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik
paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku
läbivaatamine[24] Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele. 3.2.5. Kolmandate isikute rahaline
osalus –
þ Ettepanek/algatus ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist –
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine: 3.3. Hinnanguline mõju tuludele –
þ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –
¨ Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
¨ omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele 3.4. Hinnanguline mõju komisjoni
inimressurssidele Kuigi käesolevas finantsselgituses vaadeldakse
peamiselt GNSSi programmide operatiivjuhtimisega seotud uute ülesannete
delegeerimise mõju agentuurile, on siiski kasulik uurida ka, milline võiks olla
tulevikus GNSSi programmide juhtimisega seotud mõju komisjoni
inimressurssidele. Nagu eespool selgitatud, on agentuurile
hiljuti delegeeritud ülesannete puhul enamasti tegemist uute ülesannetega,
millele sarnaseid GNSSi programmide praeguses korralduses ei ole. Kui komisjon
annab EGNOSE kasutamisega seotud ülesanded üle agentuurile, siis on programmil
Galileo põhineva süsteemi kasutamisega seotud delegeeritud ülesannete näol
tegemist uute ülesannetega, sest süsteem veel ei toimi. See on põhjus, miks
Galileo programmi raames ei pakuta praegu veel teenuseid ning miks komisjoni ja
agentuuri meeskonnad teevad jõupingutusi infrastruktuuri kasutuselevõtuks.
Selleks et infrastruktuur kasutusele võtta ja alustada elutähtsate teenuste
osutamist, on vaja täiesti uut töökorraldust ja täiendavat personali.
Ajavahemikel 2007–2013 ja 2014–2020 suureneb komisjoni ja agentuuri töötajate
koguarv 31 %, ning keskmine aastaeelarve 103 % . Paari aasta jooksul, kuni asjakohase etapi
lõpuni, vastutab komisjon jätkuvalt Galileo infrastruktuuri kasutuselevõtu eest
ning säilitab selle tegevuse järelevalve eest vastutava personali ametikohad. Seejärel
piirdub komisjoni roll ainult programmide poliitilise järelevalvega, mistõttu
pakkus komisjon GNSSi käsitleva määruse ettepanekule lisatud finantsselgituses,
et ajavahemikus 2014–2020 vähendataks komisjoni tehnilist meeskonda kokku 30
töötaja võrra. Kõnealune vähendamine on seotud järgmiste asjaoludega: 2)
EGNOSe käitamisega (Galileo programmi
kasutusetapiga kaasnevad uued ülesanded) seotud tegevuste üleandmise käigus
agentuurile vähendatakse komisjoni GNSSi personali 3 täistööajale taandatud
ametikoha võrra (3,3 %); 3)
komisjoni otsusega vähendada olemasolevat personali
kaotatakse täiendavalt 12 täistööajale taandatud ametikohta (13 %). 4)
15 täistööajale taandatud ametikoha täiendav
vähendamine komisjonisiseste ümberpaigutuste kaudu. Komisjoni GNSSi teenuseid osutavate töötajate
arv muutub seega järgmiselt: GNSSi ülesannete täitmisega seotud komisjoni personal || 2013 || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Vähendamine kokku Vähendamine || 0 || -3 || || || -3 || -4 || -5 || 0 || -15 KOKKU || 92 || 89 || 89 || 89 || 86 || 82 || 77 || 77 || Eespool punktis 3 nimetatud ametikohtade
täiendav vähendamine toimub mittelineaarselt seitsme aasta jooksul. 30
ametikoha vähendamine on eraldiseisev ning lisandub seega komisjoni personali
5%-lisele horisontaalsele vähendamisele aastatel 2013−2017. Need
ametikohad jäetakse komisjoni ametikohtade loetelust välja. Komisjoni personali täiendav vähendamine || 2014 || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Vähendamine kokku Komisjoni personali täiendav vähendamine KOKKU || -2 || -3 || -3 || -2 || -2 || -2 || -1 || -15 Personalivajadused kaetakse juba meedet
haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate ümberpaigutamise teel
peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse personali täiendada
iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate
eelarvepiirangutega. Vähendamist rakendatakse vaatamata sellele, et
komisjon kannab üldist vastutust GNSSi programmide eest ning vaatamata nõukogu
ja Euroopa Parlamendi poolt komisjonile usaldatud paljudele uutele ülesannetele
(nagu selgus GNSSi käsitleva uue määrusega seotud läbirääkimiste käigus), nagu
näiteks uue poliitika väljatöötamine seoses intellektuaalomandi õigustega, uue
tegevuskava väljatöötamine ning ranged aruandlusnõudeid GNSSi komitee, nõukogu
ja Euroopa Parlamendi jaoks. Komisjon püüab uute ülesannetega toime tulla
sisemiste ümberkorralduste abil. Komisjoni tulevase rolli saab kokku võtta
järgmise kuue tegevusvaldkonna lõikes: –
aidata kaasa Euroopa Liidu üldiste strateegiliste
eesmärkide saavutamisele. Eesmärk on edendada GNSSi tehnoloogia kaasamist
mitmesugustesse teadusuuringute valdkondadesse ja nende tehnoloogiate arvesse
võtmist sektorikesksetes poliitikaalgatustes, mis on seotud näiteks
transpordivahendite, põllumajanduse, isikute liikuvuse, ajastamise või
energeetikaga, et tagada Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemi
innovatsioonipotentsiaali ja lisaväärtuse parim kasutamine kõnealustes ELi
poliitikavaldkondades; –
määratleda ja edendada programmide kõrgetasemelisi
eesmärke, et need vastaksid poliitilistele nõuetele ning muude sidusrühmade ja
kasutajate vajadustele ning võtta neid nõudeid arvesse programmide strateegia
ja tehniliste nõuete koostamisel; –
määratleda ja kohandada rakendamise tingimusi.
Komisjoni programmidega seotud strateegiliste eesmärkide kohaselt tuleb
määratleda nende rakendamiseks vajalikud meetmed (nt delegeerimiskokkulepped),
koostada maajaamade paiknemist käsitlevad lepingud ja töötada välja asjakohased
standardid. Lisaks sellele vastutab komisjon ka edaspidi süsteemide turvalisuse
eest. Seega peab komisjon kehtestama turvanõuded ja tagama turvalisusküsimuste
koordineerimise; –
määratleda ja arendada GNSSiga seotud
poliitikavaldkondi, luua õiguslik ja rahvusvaheline raamistik, mis toetaks
GNSSi programmide eesmärkide saavutamist. GNSSi programmide õigusraamistiku
väljatöötamise käigus pöörab komisjon tähelepanu GNSSi kasutajate ohutuse ja
turvalisuse küsimusele, hindab satelliitnavigeerimise seadmete ja süsteemide
haavatavust ja teeb ettepaneku tasakaalustavate meetmete võtmiseks, tagab
Euroopa satelliitnavigatsiooniteenuste ühtlustamise, suurendab süsteemi
stabiilsust, et võimaldada tööstusel kavandada tulevasi investeeringuid ja
suurendab ohutust ja turvalisust (nt võtab meetmeid, et vähendada sõltuvust
GPSist). Rahvusvahelises plaanis koostab komisjon rahvusvahelisi kokkuleppeid
ja peab läbirääkimisi nende sõlmimiseks, koordineerib oma tegevust
rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada kokkusobivus ja
koostalitlusvõime GNSSi muude süsteemidega. –
jälgida programmide rakendamist. Kuigi komisjon ei
vastuta programmide operatiivjuhtimise eest, jääb tema kanda üldine vastutus
programmide nõuetekohase toimimise eest. Samuti on ta vastutav kõikide
lisakulude ja hilinemiste eest. Seepärast on oluline, et komisjon kontrolliks
tähelepanelikult programmide rakendamist Euroopa Kosmoseagentuuri
(kasutuselevõtuetapi lõpetamine) ning Euroopa GNSSi agentuuri (kasutusperioodi
rakendamine) poolt. Liikmesriigid ja Euroopa Parlament esitasid praegu
kaasotsustamismenetluses oleva GNSSi käsitleva määruse eelnõu raames aruannete
edastamise kohta väga ranged nõuded. Komisjon kontrollib kõnealuste aruannete
koostamist, tutvustamist ja esitamist GNSSi komiteele ja eelkõige
eelarvepädevatele asutustele; –
korraldada suhteid sidusrühmadega; esitada neile
ajakohastatud, positiivset, sidusat ja kasulikku teavet programmide EGNOS ja
Galileo edusammude kohta; koostada korrapäraselt eksperdiarvamusi sisemiste ja
väliste sihtrühmade jaoks. [1] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1. [2] ELT L 276, 20.10.2010, lk 11. [3] KOM(2011) 814 (lõplik). [4] ELT C, , lk . [5] ELT C , , lk . [6] ELT L 196, 24.7.2008, lk 1. [7] ELT L 276, 20.10.2010, lk 11. [8] ELT L …, ...2013, lk …[Seni kuni
ei ole seda määrust ega tulevast mitmeaastast finantsraamistikku kehtestavat
määrust vastu võetud, ei saa käsitada ei Euroopa GNSSi Agentuurile usaldatud
ülesannete ulatust ega sellest johtuvalt eraldatud eelarvevahendeid lõplikena.] [9] ABM −
tegevuspõhine juhtimine; ABB − tegevuspõhine eelarvestamine. [10] Vastavalt finantsmääruse
artikli 49 lõike 6 punktile a või b. [11] KOM(2011) 814 (lõplik). [12] Eelarve täitmise viise
selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [13] Määratletud finantsmääruse
artiklis 185. [14] Liigendatud assigneeringud /
liigendamata assigneeringud. [15] EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [16] Kandidaatriigid ja vajaduse korral
Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [17] Euroopa 2020. aasta strateegia
aluseks olev eelarve, KOM(2011) 500. [18] PE489.561v02-00 [19] See summa erineb agentuurile 2013. aastaks
eraldatud eelarvest, sest selles võetakse arvesse GNSSi programmidega seotud
ümberpaigutamiste tõttu 20 täiendava ametikoha rahastamist 2013. aastal. Komisjon esitab eelarvepädevale asutusele
ettepaneku 2013. aasta jooksul. [20] Sellele summale lisanduvad eelarve
täitumise ülevaate saldo (0,709) ülekanded ja kolmandate riikide osamaksed (0,325). Sega on 2013. aastaks assigneeringute
kogusumma 14,484 miljonit eurot. [21] See summa hõlmab 1,75 miljonit
eurot 20 täiendava ametikoha rahastamiseks 2013. aastal. Kasutatud prognoosis sisaldub kuue kuu palk aastaks 2013 , võttes
arvesse 20 uue ametikoha täitmiseks vajaminevat aega. [22] Aasta, mil alustatakse
ettepaneku/algatuse rakendamist. [23] Konsultatsioonifirma Roland Berger
korraldatud uuring hõlmas 2011. aastal EGNOSt ja 2012. aastal
Galileod. Selle tulemusena koostati
süsteemide käitamise tagamiseks vajalike ülesannete strukturaalse osadeks
jaotamise kava (sh nende ülesannete täitmiseks vajalik personal). Kokkuvõte nendest ülesannetest on esitatud
täitmist vajavate ülesannete kirjelduste tabelis. [24] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24.