SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

1.1.ELi hiljutised poliitikasuundumused raudteevaldkonnas

Komisjon esitas 28. märtsil 2011 vastu võetud valges raamatus „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas” oma nägemuse Euroopa ühtse raudteepiirkonna loomisest ja selgitas, et selle eesmärgi täitmine eeldab sellise raudteesiseturu loomist, kus Euroopa raudteeveo-ettevõtjad saavad osutada teenuseid liigsete tehniliste ja haldustõketeta.

Peale selle rõhutas Euroopa Ülemkogu 2012. aasta jaanuari järeldustes, kui oluline on ära kasutada täielikult integreeritud ühtse turu potentsiaali majanduskasvu edendamisel, sh võrgutööstuste valdkonnas 1 . Lisaks rõhutati 30. mail 2012. aastal vastu võetud komisjoni teatises „Stabiilsus-, kasvu-, ja tööhõivemeetmed”, 2 kui oluline on raudteesektoris veelgi vähendada regulatiivset koormust ja turuletulekutõkkeid ning anti asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi. Komisjon võttis 6. juunil 2012 vastu teatise „Ühtse turu parem juhtimine”, milles samuti rõhutati transpordisektori olulisust 3 .

ELi raudteeturul on viimasel kümnendil toimunud palju muutusi, mida on järk-järgult rakendatud kolme raudteepaketiga (ja mõne kaasneva õigusaktiga), mille eesmärk on avada riikide turud ja muuta raudtee konkurentsivõimelisemaks ning ELi tasandil koostalituslikuks, säilitades samas kõrge ohutustaseme. Vaatamata raudteeveoteenuste siseturu loomist käsitleva ELi õigustiku märkimisväärsele arengule, on raudtee osa ELi-siseses transpordis endiselt tagasihoidlik. Seepärast kavatseb komisjon esitada neljanda raudteepaketi, et kõrvaldada allesjäänud turutõkked ning muuta raudteeteenused kvaliteetsemaks ja tõhusamaks. Käesolev direktiiv on neljanda raudteepaketi osa ning selles keskendutakse allesjäänud haldus- ja tehniliste tõkete kõrvaldamisele, määrates eelkõige kindlaks ohutus- ja koostalitluseeskirju hõlmava ühise lähenemisviisi, et suurendada kõikide ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate mastaabisäästu, vähendada halduskulusid, kiirendada haldusmenetlusi ja ära hoida varjatud diskrimineerimist.

1.2.Koostalitlust käsitlev õigusraamistik

Euroopa Liit peab vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule (artiklid 170 ja 171) kaasa aitama üleeuroopaliste transpordivõrkude rajamisele ja arendamisele. Nende eesmärkide täitmiseks peab EL rakendama eelkõige tehnilise standardimise valdkonnas kõiki meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks selliste võrkude koostalitluse tagamisel.

Raudteesektoris võetud algsed meetmed olid direktiiv 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta ning direktiiv 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, mida on muudetud direktiiviga 2004/50/EÜ. Need direktiivid sõnastati uuesti direktiivis 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, mis on praegu jõus ning mida on muudetud direktiividega 2009/131/EÜ ja 2011/18/EÜ.

1.3.Miks tuleb direktiiv 2008/57/EÜ (muudetud) uuesti sõnastada?

KTKde koostamisel tehtud tööst, koostalitlust käsitlevate direktiivide kohaldamisest konkreetsete projektide suhtes, direktiivi 2008/57/EÜ artikli 29 kohaselt loodud komitee tegevusest ja sidusrühmadelt saadud tagasisidest on paljugi õpitud. Peale selle on viimastel aastatel muutunud toodete turustamisega seotud õigusraamistik ning seepärast tuleks koostalitlusega seotud õigusakte ajakohastada.

Sellest lähtuvalt kavatseb komisjon esitada direktiivi 2008/57/EÜ kohta muudatusettepanekuid, mille võib jagada kolme eri liiki:

uued sätted: uued mõisted, veeremiüksuse turuleviimise loa kontseptsioon ja mõned registritega seotud sätted;

kehtivate sätete täpsustamine: direktiivi reguleerimisala, KTKde kohaldamine olemasolevate süsteemide suhtes, KTKde erandid, KTKde puudused ning siseriiklike eeskirjade kohaldamine;

õigusraamistiku arengust tulenev ajakohastamine: vastavushindamist ning vastavushindamisasutusi käsitlevad sätted, samuti viited komiteemenetlusele ja delegeeritud õigusaktidele;

õigusakti toimetamisest tulenevad muudatused: direktiivi teksti varasemate muudatuste konsolideerimine, artiklite ja lisade numeratsiooni muutmine, viited neljanda raudteepaketi muudele osadele ning teatavate lausete ümbersõnastamine, et vältida tõlke mitmetimõistmist.

2.HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

Euroopa Komisjon koostas üksikasjaliku mõjuhinnangu, millega toetatakse seadusandlikke ettepanekuid Euroopa ühtse raudteepiirkonna tõhustamise ning selle koostalitlus- ja ohutusalase konkurentsivõime suurendamise kohta.

2011. aasta juunis moodustati mõju hindamise juhtrühm (IASG). Osalema kutsuti kõiki peadirektoraate, kuid kõige enam olid asjaga seotud tööhõive, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat (ENTR), sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (EMPL), peasekretariaat (SG), õigustalitus (SJ), personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat (HR), teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (RTD), eelarve peadirektoraat (BUDG), regionaalpoliitika peadirektoraat (REGIO), energeetika peadirektoraat (ENER) ja laienemise peadirektoraat (ELARG).

Komisjoni osakonnad on jooksvalt arutanud Euroopa ühtse raudteepiirkonna arengut sektori esindajatega. Aastatel 2010–2011 tehti ka määruse (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur) järelhindamine.

Selleks et toetada komisjoni mõjuhinnangu koostamisel, tehti väliseksperdile ülesandeks ette valmistada mõjuhinnangut toetav uuring ning korraldada sidusrühmade hulgas kindla suunitlusega konsultatsioone.

Kindla suunitlusega konsulteerimine huvitatud isikutega algas 18. novembril 2011 internetiküsitlusega, mis lõppes 30. detsembril 2011. Küsitlusele järgnesid intervjuud olulisemate sidusrühmadega ning sidusrühmade töötuba, mis toimus 2012. aasta veebruaris.

Pärast seda on liikuvuse ja transpordi peadirektoraat (DG MOVE) osalenud kahepoolsetes läbirääkimistes raudteesektori esindajatega, et tutvuda nende arvamustega neljandas raudteepaketis käsitletavate koostalitlus- ja ohutusküsimuste kohta.

Kuna tegemist oli tehnilise algatusega, siis üldsusega ei konsulteeritud. Siiski hoolitses komisjon selle eest, et sobival ajal konsulteeriti kõikide huvitatud isikutega ning et arutlused hõlmasid kõiki algatuse põhielemente.

Täiendav teave mõjuhinnangu ja sidusrühmadega konsulteerimise kohta on esitatud seadusandlikele ettepanekutele lisatud komisjoni töödokumendis, et kõrvaldada kõik koostalitluse ja ohutusega seotud haldus- ja tehnilised tõkked ELi raudteeturul.

3.ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

Käesolev punkt sisaldab märkusi ja selgitusi direktiivi teksti olulisemate muudatuste kohta. Märkusi ei ole esitatud Lissaboni lepinguga seotud vähem oluliste muudatuste, toimetamisest tulenevate muudatuste või muude selgitust mittevajavate muudatuste kohta

Numeratsioon vastab muudetud artiklite ja lisade numeratsioonile, välja arvatud juhul, kui numbri ees on sõna „endine”; sel juhul on järgitud direktiivi 2008/57/EÜ numeratsiooni.

I PEATÜKK

Artikkel 1

Komisjoni talitused ja direktiivi 2008/57/EÜ artiklis 29 osutatud komitee alustasid juba 2009. aasta veebruaris direktiivi reguleerimisala täpsustamist kohalike, linna- ja linnalähiliinide teenindamiseks kasutatavate rööbasteede ja veeremiüksuste osas. Analüüsi tulemusel töötati välja kolmeastmeline lähenemisviis: i) linnaliinide väljajätmine ja reguleerimisala täpsustamine; ii) eriotstarbelise üleeuroopalise linnaliinide vabatahtliku standardimisraamistiku väljatöötamine ning iii) oluliste nõuete väljatöötamine linnatranspordi valdkonnas.

Esimene samm astuti 2009. aasta oktoobris, kui komisjoni talitused kutsusid liikmesriike üles jätma direktiivi 2008/57/EÜ rakendamiseks ülevõetavate meetmete hulgast välja kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 3 puntides a ja b kindlaksmääratud süsteemid. Selle eesmärk oli vältida olukorda, kus liikmesriik kohaldab direktiivi KTKdega hõlmamata de facto juhtumite suhtes. Eespool kirjeldatud olukord tähendaks, et seoses KTKde puudumisega teavitavad liikmesriigid komisjoni kõikidest metroo-, trammi- ja kergraudteesüsteemide suhtes kehtestatud siseriiklikest eeskirjadest ning järgivad kõnealuste süsteemide puhul kõiki menetlusi, mis kõnealuse direktiiviga on kehtestatud raudtee-raskeveosüsteemide kohta, ja sellega kaasneks ebaproportsionaalselt suur haldus-, tehnika- ja õigusalane koormus. Selle vältimiseks sätestatakse lõikes 3 komisjoni talituste 2009. aasta oktoobris tehtud ettepanek ning esimene meede on sellega lõpule viidud.

Teine meede algatati ametlikult 2011. aasta veebruaris, kui komisjon andis Euroopa standardiorganisatsioonidele volituse vabatahtlike standardite väljatöötamiseks linnaraudteesüsteemi kohta.

Kolmanda meetme rakendamiseks andsid linnaraudteesüsteemisektori ühenduste esindajad 2011. aasta oktoobris välja olulised nõuded, mida kasutatakse CEN/CENELECi ja ETSI poolt 2011. aasta oktoobris esitatud linnaraudteesüsteemi standardimisprogrammi rakendamise põhiviidetena.

Eespool esitatut arvesse võttes leiavad komisjoni talitused, et kohalike, linna- ja linnalähi-raudteesüsteemidega seotud küsimusi on vabatahtlikkuse alusel nõuetekohaselt käsitletud ning need võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta.

Artikkel 2

Selguse huvides ja õigusraamistiku arengu arvestamiseks on mõned mõisted ümber sõnastatud või lisatud.

Endine artikkel 3

Endine artikkel 3 on välja jäetud, kuna see kattub artikliga 1.

Artikkel 3

Olulisi muudatusi ei ole.

II PEATÜKK

Artikkel 4

Täpsustatakse täiendavalt KTKde sätteid, et need hõlmaksid olemasolevaid allsüsteeme ja võimaldaksid raudteeveo-ettevõtjatel kontrollida veeremiüksuste ja nende kasutamiseks kavandatud marsruutide vastastikust ühilduvust.

Artikkel 5

Olulisi muudatusi ei ole, välja arvatud Lissaboni lepingust tulenevad muudatused.

Artikkel 6

Täpsustatakse ameti arvamuste kasutamist vastuvõetud KTKdes avastatud puuduste puhul kuni asjaomaste KTKde muutmiseni.

Endine artikkel 7

Artikkel on seoses aegumisega kehtetuks tunnistatud. Direktiivi jõustumise ajaks on KTKde rakendusala juba laiendatud.

Artikkel 7

KTKde võimaliku kohaldamata jätmisega seotud juhtumite arvu on vähendatud, kuna praeguse direktiivi artikli 9 lõike 1 punktis b esitatud juhtum on ebaselge, seda ei ole kunagi kasutatud ning seda on sarnaselt artikli 9 lõike 1 punktidega c ja f võimalik käsitleda KTKdes kirjeldatud erijuhtumite raames.

Artiklid 8, 9 ja 10

Olulisi muudatusi ei ole, välja arvatud Lissaboni lepingust tulenevad muudatused.

Endine artikkel 12

Artikkel on kehtetuks tunnistatud, sest kõnealust teemat käsitletakse direktiivis 1025/2012/EL.

Artikkel 11

Olulisi muudatusi ei ole.

IV PEATÜKK

Endine artikkel 15

Artikli sätted on üle kantud V peatüki artiklitesse.

Artikkel 12

Olulisi muudatusi ei ole.

Artiklid 13 ja 14

Artiklid on ümber sõnastatud, et tagada kooskõla nii käesoleva direktiivi läbivaadatud tekstiga kui ka raudteeameti määruse ning raudteeohutuse direktiiviga. Artiklites täpsustatakse siseriiklike eeskirjade rolli, siseriiklike eeskirjade kasutuselevõtu tingimusi ning siseriiklike eeskirjade tühistamise ja avaldamise menetlusi.

Amet jätkab siseriiklike eeskirjade liigitamisega seotud ülesannete täitmist (endine artikkel 27). Peale selle vaatab amet läbi teatatud siseriiklikud eeskirjad ning kutsub liikmesriike üles tühistama siseriiklikud eeskirjad, mis on muutunud ülearuseks või mis on vastuolus ELi õigusaktidega.

Artikkel 15

Artiklis täpsustatakse asjaolud, mille tõttu tuleb taotleda uut EÜ vastavusdeklaratsiooni.

Artikkel 16

Olulisi muudatusi ei ole.

Artikkel 17

Artiklis korratakse direktiivis 1025/2012/EL sätestatud vastavuseelduse üldpõhimõtet.

Endine artikkel 20

Artikli teatavad sätted on pärast täpsustamist üle viidud V peatükki. Ülejäänud sätteid käsitletakse artiklis 7 (KTKde kohaldamata jätmine).

V PEATÜKK

Endised artiklid 21–25 on välja jäetud ja asendatud uute artiklitega 18–20.

Artikkel 18

Püsiseadmete suhtes kohaldatav menetlus on direktiivis 2008/57 sätestatud menetlusega peaaegu sama, välja arvatud raudteeäärsed kontrolli ja signaalimise allsüsteemid, mille amet peab asjaomaste rongisiseste allsüsteemidega vastavuse tagamiseks kinnitama.

Artikkel 19

Artiklis käsitletakse liikuvate allsüsteemide turuleviimist, mida saavad teha nii raudteeveo-ettevõtjad kui ka tootjad. Tegelikult ei võeta liikuvaid allsüsteeme kasutusele ühekaupa, seda tehakse veeremiüksusesse integreerimise käigus; veeremiüksuse kasutuselevõttu käsitletakse artiklis 21.

Artikkel 20

Artiklis käsitletakse veeremiüksuse turuleviimise loa mõistet, mis osaliselt asendab riikliku ohutusasutuse poolt välja antava veeremiüksuse kasutuselevõtu loa kontseptsiooni, mis on sätestatud direktiivis 2008/57/EÜ.

Veeremiüksuse turuleviimise loa annab välja amet ning see sisaldab kogu teavet, mida raudteeveoettevõtjal võib hiljem vaja minna veeremiüksuse äriotstarbel kasutusse võtmiseks. Taotleja (raudteeveo-ettevõtja, tootja jne) võib paluda ametil anda lisaks veeremiüksuse turuleviimise loale välja tõend, mis käsitleb asjaomase veeremiüksuse tehnilist ühilduvust konkreetsete liinide või võrgustikuga, mille taotleja ärilistel ja/või tehnilistel kaalutlustel on kindlaks määranud. Kõnealune täiendav tõend hõlbustab raudteeveo-ettevõtjal veeremiüksuse kasutusele võtmist.

Artikkel 21

Artiklis täpsustatakse raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate rolli veeremiüksuse ja marsruudi tehnilise ühilduvuse kontrollimisel ning veeremiüksuse ohutul integreerimisel süsteemiga, kus seda kavatsetakse kasutada.

Artikkel 22

Artiklis käsitletakse veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba ning seda on muudetud nii, et see kajastaks artiklite 18–21 sätteid.

Endine artikkel 27

Artikkel on kehtetuks tunnistatud, kuna mõned selle sätted on üle viidud ameti määrusesse.

VI PEATÜKK

Artiklid 23–41, milles käsitletakse vastavushindamisasutusi, asendavad endise artikli 28 ja endise VIII lisa ning täiendavad kõnealust artiklit ja lisa nii, et need hõlmaksid toodete turuleviimise uut õigusraamistikku, mis on kindlaks määratud komisjoni otsuses 768/2008/EÜ.

Endine artikkel 31

Artikkel on seoses aegumisega kehtetuks tunnistatud.

VII PEATÜKK

Artikleid 42–45, milles käsitletakse Euroopa raudteeveeremi numbrit ja registreid, on ajakohastatud nii, et need kajastaksid V peatüki sätteid.

Endine artikkel 36

Artikkel on seoses aegumisega kehtetuks tunnistatud.

VIII PEATÜKK

Artiklid 46 ja 47

Nendes artiklites käsitletakse Lissaboni lepinguga komisjonile delegeeritud volitusi.

Artikkel 48

Artiklit on muudetud, et võtta arvesse uusi komiteemenetlusi.

Endine artikkel 30

Artikkel on seoses aegumisega kehtetuks tunnistatud.

Artiklid 49 ja 50

Artikleid on ajakohastatud, et tagada kooskõla käesoleva direktiivi tekstiga.

Artikkel 51

Artikkel sisaldab uusi sätteid seoses veeremiüksuste kasutuselevõtu üleminekukorraga. See võimaldab kohaldada piiratud ajavahemiku jooksul üheaegselt mõlemat korda (nii direktiiviga 2008/57/EÜ kui ka käesoleva direktiiviga ettenähtud korda).

Artikkel 52

Lissaboni lepingust tulenevalt muudetakse direktiivi 2008/57/EÜ mitu lisa komisjoni poolt vastu võetavateks rakendusaktideks. Artiklis kehtestatakse sätted, mida rakendatakse kõnealuste rakendusaktide kohaldamise kuupäevani.

Artikkel 53

Artiklis on esitatud vastavustabelid, mille liikmesriigid peavad käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmisel komisjonile edastama Kõnealused tabelid on vajalikud seetõttu, et käesoleva direktiivi V ja VI peatükis on tehtud olulisi muudatusi ning osalejatel peaks olema võimalik vähese vaevaga kindlaks teha siseriiklikud õigusaktid, mida tuleb kohaldada.

Artikkel 54

Uus artikkel, milles käsitletakse ameti arvamuste ja soovituste rolli.

Artiklid 55–57

Lisasid on ajakohastatud, et tagada kooskõla käesoleva direktiivi tekstiga.

I lisa

Üleeuroopalist raudteesüsteemi enam ei nimetata, kuna KTKde kehtivusaega on pikendatud de facto käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevani.

Raudteesüsteemi ei jagata enam kiir- ja tavaraudteesüsteemiks, kuna mitu kiir- ja tavaraudteesüsteemi käsitlevat KTKd on kavas omavahel ühendada.

Eespool esitatut arvesse võttes on veeremiüksuste liigitust lihtsustatud.

II ja III lisa

Olulisi muudatusi ei ole.

Endine IV lisa

Lisa on muudetud rakendusaktiks, vt artikli 8 lõige 2.

Endised V ja VI lisa

Lisad on muudetud rakendusaktideks, vt artikli 15 lõige 7.

Endine VII lisa

Lisa on muudetud rakendusaktiks, vt artikli 14 lõige 8.

Endine VIII lisa

Lisa on välja jäetud, kuna see sisaldas artikleid 27, 28 ja 29.

Endine IX lisa

Lisa on muudetud rakendusaktiks, vt artikli 7 lõige 3.

IV ja V lisa

Lisasid on ajakohastatud, et tagada kooskõla käesoleva direktiivi tekstiga.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

2013/0015 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

Euroopa Liidu raudteesüsteemi koostalitluse kohta

(uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli artikleid 71 ja 156  91 lõiget 1 ning artikleid 170 ja 171 ,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Mmajandus- ja Ssotsiaalkomitee arvamust, 4

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust, 5

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

ê 2008/57/EÜ põhjendus 1 (kohandatud)

Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiivi 96/48/EÜ üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta 6 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiivi 2001/16/EÜ üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta 7 muudeti oluliselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2004/50/EÜ 8 . Kuna käesolevaga tehakse uusi muudatusi, tuleks nimetatud direktiivid selguse huvides uuesti sõnastada ning koondada nende sätted lihtsustamise huvides ühte õigusakti.

ò uus

(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta 9 on mitmel korral oluliselt muudetud. Kuna nüüd tehakse jälle täiendavaid muudatusi, tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 2 (kohandatud)

(2)Võimaldamaks liidu kodanikel, ettevõtjatel ning piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel täielikult kasu saada eelistest, mis tulenevad sisepiirideta ala loomisest, on eriti soovitav parandada liikmesriikide siseriiklike raudteevõrgustike omavahelist ühendamist, koostalitlusvõimet ja juurdepääsu nendele võrgustikele, rakendades mis tahes meetmeid, mis võivad osutuda vajalikuks tehnilise standardimise valdkonnas, nagu on sätestatud asutamislepingu artiklis 155.

ò uus

(3)Püüdlused muuta ELi raudteesüsteem koostalitlevaks peaksid kaasa tooma tehnilise ühtlustamise optimaalse tasandi kindlaksmääramise ning võimaldama hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelisi raudteeveoteenuseid Euroopa Liidu piires ja kolmandate riikidega ning aitama kaasa ELi raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu järkjärgulisele rajamisele.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

12. detsembril 1997. aastal Kyotos vastu võetud protokolli allkirjastamisega kohustus Euroopa Liit vähendama kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Need eesmärgid nõuavad eri transpordiliikide tasakaalu korrigeerimist, samuti raudteetranspordi konkurentsivõime parandamist.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 43 (kohandatud)

Ühenduse strateegia integreerida keskkonna ja jätkusuutliku arengu küsimused oma transpordipoliitikasse rõhutab vajadust tegutseda, et vähendada transpordi mõjusid keskkonnale.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 5

(4)Rongide äriotstarbelinetegevuslik käitamine raudteevõrgustikus nõuab eelkõige väga head taristutinfrastruktuuri ja veeremiüksustesõidukite omaduste ühilduvust, samuti eri raudteetaristuinfrastruktuuri-ettevõtjate ning raudteeveo-ettevõtjate teabe- ja sidesüsteemide tõhusat vastastikust sidumist. Kõnealusest ühilduvusest ja sidumisest sõltuvad toimivustase, ohutus, teeninduse kvaliteet, kulud ja eelkõige raudteesüsteemi koostalitlusvõime.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

ð uus

(5)Liikmesriigid vastutavad, ð Raudteed reguleerivas raamistikus peaksid olema sätestatud selged kohustused ï, et järgitaks ohutus-, tervise- sanitaar- ja tarbijakaitse eeskirju, mis kehtivad raudteevõrgustike kohtaüldiselt nende raudteede projekteerimise, ehitamise, kasutuselevõtu ja kasutamise ajal.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 7 (kohandatud)

(6)Liikmesriikide õigusaktid, raudteede kohaldatavadsise-eeskirjad ja tehnilised kirjeldused,  mida kohaldatakse raudteesüsteemide, allsüsteemide ja komponentide suhtes , sisaldavad olulisi erinevusi, sest need hõlmavadsisaldavad tehnilisi aspekte, mis on iseloomulikud liikmesriikide tööstussektorile, samuti näevad need ette spetsiifilisi mõõtmeid, seadmeid ja eriomadusi. Selline olukord takistab rongide vaba liikumist kogu ühenduse  Euroopa Liidus  võrgustikus.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

ð uus

(7)Aastatega on selline olukord loonud tihedad sidemed riikide raudteetööstussektorite ja raudteede vahel, mis ning Ö see Õ takistab kahjustab turgude tõelist avatusttõeliselt avatud turgude ð ja uute turule tulijate teket ï. Selleks, et parandada oma konkurentsivõimet ülemaailmsel tasemel, vajavad need tööstused avatud ja konkurentsivõimelist Euroopa turgu.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 9 (kohandatud)

ð uus

(8)Seepärast on asjakohane määratleda kogu ühenduses  Euroopa Liidus  kindlaks määrata ð raudtee koostalitlusega seotud ï olulised põhinõuded, mida kohaldatakse  tuleks kohaldada  tema raudteesüsteemi suhtes.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 10

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks võttis nõukogu 23. juulil 1996. aastal esialgse meetmena vastu direktiivi 96/48/EÜ. Seejärel võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu direktiivi 2001/16/EÜ.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 11

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/12/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta), 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/13/EÜ (millega muudetakse nõukogu direktiivi 95/18/EÜ raudtee-ettevõtjate litsentseerimise kohta) 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2001. aasta direktiivi 2001/14/EÜ (raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise, raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kehtestamise ja ohutustunnistuste andmise kohta) 12 jõustumine on mõjutanud koostalitlusvõime rakendamist. Nagu ka muude transpordiliikide korral, peavad juurdepääsuõiguste laiendamisega kaasnema vajalikud ühtlustamismeetmed. Seepärast on vaja rakendada koostalitlusvõimet kogu võrgustikus, laiendades järk-järgult direktiivi 2001/16/EÜ geograafilist kohaldamisala. Samuti on vaja laiendada direktiivi 2001/16/EÜ õiguslikku alust asutamislepingu artikli 71 (millel põhineb direktiiv 2001/12/EÜ) lisamisega.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

ð uus

(9)Koostalitlusvõime tehniliste kirjelduste (KTKde) arendamine on näidanud vajadust selgitada seost ühelt poolt oluliste nõuete ja KTKde ning teiselt poolt Euroopa standardite ja muude normatiivdokumentide vahel. Eelkõige tuleks Ö tuleks Õ käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks kohustuslikuks muudetavaid standardeid või standardite osi selgelt eristada „ühtlustatud” standarditest, mis on koostatud ð kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL) nr 1025/2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ 13 ï tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue lähenemisviisi vaimus. ðKui käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks on hädavajalik, võib KTKdes viidata otseselt Euroopa standarditele või tehnilistele kirjeldustele, mis muutuvad KTK kohaldamise algusest kohustuslikuks. ï

ò uus

(10)Selleks et tõeliselt suurendada Euroopa Liidu raudteesektori konkurentsivõimet, ilma et see moonutaks raudteesüsteemi oluliste osaliste vahelist konkurentsi, tuleks KTKde koostamisel järgida avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

(11)Raudteeveoteenuste kvaliteet Euroopa Liidus sõltub muu hulgas võrgustiku omaduste (see hõlmab võrgustikku selle kõige laiemas tähenduses, sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide püsiosad) ja veeremiüksuste omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest olenevad nii jõudlus, ohutus, teenuse kvaliteet kui ka kulud.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 13

Üldjuhul koostatakse Euroopa tehnilised kirjeldused tehnilise ühtlustamise ja standardimise uue lähenemisviisi vaimus. Need võimaldavad eeldada vastavust käesoleva direktiivi teatavatele olulistele nõuetele, eriti koostalitlusvõime komponentide ja liideste korral. Kõnealused Euroopa tehnilised kirjeldused või nende kohaldatavad osad ei ole kohustuslikud ning nendele ei tohi KTKdes otseselt viidata. Viited kõnealustele Euroopa tehnilistele kirjeldustele avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ning liikmesriigid avaldavad viited siseriiklikele standarditele, millega võetakse üle Euroopa standardid.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 14

Teatavatel juhtudel, kui see on hädavajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, võib KTKdes viidata otseselt Euroopa standarditele või tehnilistele kirjeldustele. Sellise otsese viitamise tagajärgedest tuleb selgelt aru saada, eelkõige tähendab see, et kõnealused Euroopa standardid või tehnilised kirjeldused muutuvad KTK kohaldamise algusest kohustuslikuks.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

(12)KTKs määratakse kõik tingimused, millele koostalitlusvõime komponent peab  peaks  vastama, ning vastavuse hindamise menetlus. Lisaks sellele on vajalik täpsustada, et kõikidele komponentidele puhul tuleb  tuleks  teha KTKdes viidatud vastavus- ja kasutuskõlblikkuse hindamine, ning et need peavad saama asjasellekohase sertifikaadi.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

(13)Uute KTKde väljatöötamisel peaks eesmärk alati olema vastavuse tagamine olemasoleva tunnustatud süsteemiga. See aitab parandada edendada raudteetranspordi konkurentsivõimet ja vältida tarbetuid lisakulusid, mis tulenevad olemasolevate tunnustatud allsüsteemide ajakohastamise või uuendamise nõudest tagasiühilduvuse tagamiseks. Nende erakorraliste juhtumite korral, kui ühilduvust ei ole võimalik tagada, võib KTKdes kehtestada raamistiku, mis on vajalik otsustamaks, kas olemasolevale allsüsteemile kohtatuleb anda uus luba,  on vaja teha uus kasutuselevõtuotsus või välja anda uus kasutuselevõtuluba , ja vastavad tähtajad.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 17 (kohandatud)

(14)Ohutuse tagamiseks on vaja nõuda liikmesriikidelt määrata identifitseerimiskoodi määramist igale kasutuselese võetud veeremiüksuselesõidukile. Seejärel tuleks veeremiüksussõiduk registreerida riiklikus raudteeveeremi riiklikus registris. Kõnealused registrid  peaksid  peavad olema kasutamiseks avatud kõikidele liikmesriikidele ja teatavatele ühenduse  Euroopa Liidu  ettevõtjatele. Kõnealustes  Raudteeveeremi riiklikes  registrites tuleb kasutada ühtset andmete esitamise viisi. Registrid peaksid seega olema reguleeritud ühiste käitamiseeskirjade - ja tehniliste kirjeldustega.

ò uus

(15)Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, esitatakse sellised lahendamist vajavad aspektid KTK lisas avatud punktidena. Kõnealuste avatud punktide suhtes kohaldatakse KTK valmimiseni siseriiklikke eeskirju.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

(16)Tuleb määratleda kindlaks määrata menetlus oluliste nõuete kohaldamiseks allsüsteemile, kui need nõuded ei ole veel reguleeritud vastava KTKgaüksikasjalike kirjeldustega. SelKõnealusel juhul peaksid vastavuse hindamise ja tõendamise eest vastutamavateks asutusteks olema direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ 2008/57/EÜ artiklis 20 17 osutatud teavitatud asutused.

ò uus

(17)Direktiivi 2008/57/EÜ kohaldatakse kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemi suhtes ning KTKde rakendusala laiendatakse nii, et see hõlmaks ka selliseid veeremiüksusi ja võrgustikke, mis ei kuulu üleeuroopalisse raudteesüsteemi. Seepärast tuleks I lisa lihtsustada ja jätta välja konkreetsed viited üleeuroopalisele raudteesüsteemile.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 19

Kiirraudteesüsteemi ja tavaraudteesüsteemi vaheline erinevus ei ole piisav, et põhjendada kahe eraldi direktiivi olemasolu. Nende süsteemide KTKde väljatöötamise menetlused on ühesugused, nagu ka koostalitlusvõime komponentide ja allsüsteemide sertifitseerimise menetlused. Olulised nõuded on peaaegu ühesugused ning ühesugune on ka süsteemi jagunemine allsüsteemideks, mille kohta määratakse kindlaks tehnilised kirjeldused. Kuna rongidel peab olema võimalus vabalt liikuda kiirraudteevõrgustikust tavaraudteevõrgustikku, on ka mõlema võrgustiku tehnilised kirjeldused suures osas kattuvad. KTKde väljatöötamisel on ilmnenud, et teatavate allsüsteemide puhul võib sama KTK kehtida mõlema süsteemi jaoks. Seetõttu on kohane ühendada direktiivid 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ.

ò uus

(18)Funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama, võivad varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt liinide ja veeremiüksuste kategooriatele.

(19)Selleks et tagada raudtee koostalitluse üha täielikum rakendamine kogu Euroopa Liidus ning järk-järgult vähendada erinevusi olemasolevate süsteemide vahel, tuleb KTKdes kindlaks määrata olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise suhtes kehtivad sätted, samuti võib kindlaks määrata kavandatavale süsteemile ülemineku tähtajad.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 20

Direktiiviga 2004/50/EÜ nähti ette direktiivi 2001/16/EÜ kohaldamisala järkjärguline laiendamine uute KTKde vastuvõtmise ja olemasolevate läbivaatamise käigus. Käesoleva direktiivi kohaldamisala hõlmab selle jõustumisel üleeuroopalisi tavaraudteevõrgustikke ja kiirraudteevõrgustikke, vastavalt nende määratlusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses nr 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta), 14 ning sõidukeid, mis nendes võrgustikes liiklevad. Kõnealust kohaldamisala laiendatakse järk-järgult kogu võrgustikule ja kõigile sõidukitele eeldusel, et mõjuanalüüsi kohaselt pakub see majanduslikku huvi.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 21

(20)Pidades silmas astmelist lähenemisviisi raudteesüsteemi koostalitlusvõime takistuste kõrvaldamiseks ja KTKde vastuvõtmiseks kuluvat aega, tuleb võtta meetmeid, et liikmesriigid ei võtaks vastu uusi siseriiklikke eeskirju ega alustaks projekte, mis suurendavad praeguse süsteemi mitmekesisust.

ò uus

(21)Selleks et vältida koostalitluse takistamist ning seoses KTKde rakendusala laiendamisega kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemile tuleks järk-järgult vähendada siseriiklike eeskirjade arvu. Siseriiklike eeskirjade puhul tuleks eristada kohalike nõuetega seotud eeskirju ning KTKde avatud punktide sulgemiseks vajalikke eeskirju. Avatud punktide sulgemiseks vajalikud eeskirjad tuleks pärast KTKde avatud punktide sulgemist järk-järgult välja jätta.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 22

(22)Astmeline lähenemisviis arvestab raudteesüsteemi koostalitlusvõime erivajadusi, kuna seda süsteemi iseloomustavad vana riiklik taristuinfrastruktuur ja vanad veeremiüksusedsõidukid, mis vajavad kohandamiseks või uuendamiseks suuri investeeringuid, ning eelkõige tuleb tagadakindlustada, et raudteed ei jäetaks muude transpordiliikide kõrval majanduslikult mahajäänud olukorda.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 23

Oma 10. märtsi 1999. aasta õigusloomega seotud resolutsioonides raudteede kohta avaldas Euroopa Parlament soovi, et raudteesektori üha laiem avamine toimuks samal ajal tehnilise ühtlustamise kiireimate ja tõhusaimate võimalike meetmete vastuvõtmisega.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 24

Nõukogu palus oma 6. oktoobri 1999. aasta kohtumisel komisjonil esitada strateegia raudteetranspordi koostalitlusvõime parandamiseks ja kitsaskohtade kõrvaldamiseks, pidades silmas võrgustike koostalitlusvõime tehniliste, administratiivsete ja majanduslike takistuste kiiret kõrvaldamist, tagades samas ohutuse ning asjaomase personali erialase ettevalmistuse ja kvalifikatsiooni kõrge taseme.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 26

Vastavalt nõukogu 29. juuli 1991. aasta direktiivile 91/440/EMÜ ühenduse raudteede arendamise kohta 15 peab raudteeveo-ettevõtjatel olema parem juurdepääs liikmesriikide raudteevõrgustikele, mis omakorda nõuab infrastruktuuri, seadmete, veeremi ning juhtimis- ja käitussüsteemide koostalitlusvõimet, samuti personali kvalifikatsiooni ning sanitaar- ja ohutustingimusi töökohal, mis on nõutavad allsüsteemide käitamiseks ja hoolduseks ning kõigi KTKde rakendamiseks. Käesoleva direktiivi eesmärk ei ole siiski otseselt või kaudselt ühtlustada töötingimusi raudteesektoris.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 26 (kohandatud)

(23)Kuna raudteesüsteem on ulatuslik ja keerukas, on praktilistel põhjustel osutunud vajalikuks jaotada see järgmisteks allsüsteemideks: taristuinfrastruktuur,  raudteeäärne  kontroll ja signaalimine,  rongisisene kontroll ja signaalimine  energiavarustus, veerem, käitamise ja liikluse korraldus, hoolduskorrashoid ning telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks. Iga allsüsteemi puhul tuleb kindlaks määratamääratleda olulised nõuded ja kindlaks määrata tehnilised kirjeldusedkogu ühenduse kohta, eriti komponentide ja liideste osas, mis tagavad vastavuse neile olulistele nõuetele. Sama süsteem on jagatud ka paikseteks ja liikuvateks elementideks ning sisaldab ühelt poolt võrgustikku, mis koosneb liinidest, jaamadest, terminalidest ja igasugustest paiksetest seadmetest, mis on vajalikud süsteemi ohutuks ja pidevaks käitamiseks, ja teiselt poolt kõiki veeremiüksusisõidukeid, mis sõidavad nimetatud võrgustikus. Seetõttu koosneb veeremiüksussõiduk käesoleva direktiivi tähenduses ühest allsüsteemist (veerem) ja vajaduse korral muudestteistest allsüsteemidest osadest (peamiselt rongisisesest sõidukis olevast kontrolli ja signaalimise allsüsteemistosast ja sõidukis olevast energia allsüsteemi osast).

ò uus

(24)Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni puuetega inimeste õiguse konventsiooni (mille osaline on ka Euroopa Liit) kohaselt on juurdepääs üks üldpõhimõtteid ja osalisriigid peavad puuetega isikutele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu tagamiseks võtma asjakohaseid meetmeid, mis muu hulgas hõlmavad juurdepääsu miinimumnõuete ja juhendite väljatöötamist, kehtestamist ning nende rakendamise jälgimist. Seega on juurdepääsu tagamine raudteesüsteemi koostalitluse oluline nõue.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 27 (kohandatud)

(25)Raudteesüsteemi koostalitlusvõimet käsitlevate sätete rakendamine ei tohiks põhjendamatult vähendada iga liikmesriigi olemasoleva raudteevõrgustiku säilitamise kulutasuvust, vaid peab  peaks  kaasa aitama koostalitlusevõime kui eesmärgi saavutamisele.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 28

(26)KTKd mõjutavad ka raudteetranspordi kasutajate kasutustingimusi, seepärast on vaja konsulteerida kõnealuste kasutajatega neid hõlmavatepuudutavate asjaolude suhtes.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 29 (kohandatud)

ð uus

(27)Igal asjaomasel liikmesriigil peaks erandkorras olema võimalik mitte kohaldada teatavaid KTKsid, ð piiratud arvul nõuetekohaselt tõendatud juhtudel. Kõnealused põhjendatud juhud ning KTKde kohaldamata jätmise korral järgitavad menetlused peaksid olema selgelt kindlaks määratud ï kui on olemas menetlus, mis tagab, et sellised erandid on põhjendatud. Asutamislepingu artiklis 155 on nõutud, et ühenduse tegevus koostalitlusvõime alal võtaks arvesse projektide potentsiaalset majanduslikku elujõulisust.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 30

(28)KTKde koostamine ja kehtestamine raudteesüsteemis ei tohiks takistada tehnoloogilisi uuendusi, mis peaksid olema suunatud majandusliku jõudluse parandamisele.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 31

Raudteesüsteemi koostalitlusvõime eeliseid peaks kasutama, et luua tingimused suuremaks koostalitlusvõimeks erinevate transpordiliikide vahel, eriti kaubaveo osas.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 32 (kohandatud)

(29)Selleks, et järgida asjakohaseid riigihankemenetluse sätteid raudteesektoris ning eriti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused, 16 peaksid tellijad lisama tehnilised kirjeldused üldisesse dokumentatsiooni või iga lepingu tingimustesse. Selleks on vaja koostada Euroopa tehniliste kirjelduste kogum  eeskirjade kogum , millele neis tehnilistes kirjeldustes saaks viidata.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 33 (kohandatud)

(30)Ühenduse  Euroopa Liidu  huvides on rahvusvahelise standardisüsteemi olemasolu, mis oleks võimeline looma standardeid, mida tegelikult kasutatakse rahvusvahelises kaubanduses, tegelikult kasutatavaid ja mis vastaks ühenduse  Euroopa Liidu  poliitika nõuetele vastavaid standardeid. Seepärast  peaksid  peavadEuroopa  standardiorganisatsioonid  standardiasutused jätkama koostööd rahvusvaheliste standardiasutustega.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 34 (kohandatud)

(31)Tellijad määravad kindlaks määratlevad täiendavad nõuded, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude standardite väljakujundamiseks. Need tehnilised kirjeldused peaksid vastama sellistele olulistele nõuetele, mis on ühtlustatud  Euroopa Liidu  ühenduse tasandil ja millele raudteesüsteem peab vastama.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 35

(32)Komponentide vastavuse- või kasutuskõlblikkuse hindamise menetlused peaksid põhinema nõukogu otsusega 93/465/EMÜ 17 komisjoni 9. novembri 2010. aasta otsusega 2010/713/EL (mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid) 18 hõlmatud moodulite kasutusel. Selleks, et soodustada tööstuse arengut, on asjakohane koostada menetlused, mis hõlmavad võimalikult suures ulatuses kvaliteedi tagamise süsteemi.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 36 (kohandatud)

(33)Komponentide vastavus on peamiselt seotud nende kasutusalaga, et tagada süsteemi koostalitlusvõime, ja mitte üksnes nende vaba liikumisega  Euroopa Liidu  ühenduseturul. Tuleks hinnata kõige tähtsamate komponentide kasutuskõlblikkust seoses ohutuse, kättesaadavuse või süsteemi säästlikkusega. Seepärast ei ole tootjal vaja kinnitada CE-märgist komponentidele, mille kohta kehtivad käesoleva direktiivi sätted. Vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamisel põhinev tootja vastavusdeklaratsioon peaks olema piisav.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 37 (kohandatud)

(34)Tootjad on siiski kohustatud kinnitama CE-märgise teatavatele komponentidele, et tõendada nende vastavust  Euroopa Liidu  ühenduse muudele asjaomastele sätetele nende kohta.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 38

(35)KTK jõustumise hetkel on teatav arv koostalitlusvõime komponente juba turul. Tuleks ette näha üleminekuperiood, et neid komponente oleks võimalik allsüsteemiga integreerida isegi juhul, kui nad ei ole rangelt vastavuses kõnealuse KTKga.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 39 (kohandatud)

(36)Allsüsteemid, mis moodustavad raudteesüsteemi, peaksid läbima vastavustõendamise menetluse. Vastavustõendamine  peaks  peab võimaldama allsüsteemide kasutuselevõtu eest vastutaval  üksusel  asutusel veenduda, et projekteerimise, ehitamise ja kasutuselevõtu etappidel on tulemus kooskõlas kehtivate määruste ning tehniliste ja käitamiseeskirjadega. Samuti  peaks  peab see võimaldama tootjatele võrdse kohtlemise sõltumata  liikmesriigist  riigist võrdse kohtlemise. Seepärast on vaja sätestada üks või mitu moodulit, mis määravad kindlaks allsüsteemide EÜ vastavustõendamisel kohaldatavad põhimõtted ja tingimused.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 40

ð uus

(37)Pärast allsüsteemi kasutuselevõttu tuleb tagada, et kõnealust allsüsteemi käitatakse ja hooldatakse asjakohaste oluliste nõuete kohaselt. Vastutus nende nõuete järgimise eest langeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/49/EÜ (ühenduse raudteede ohutuse kohta (raudteede ohutuse direktiiv)) 19 direktiivi […/…][raudteeohutuse direktiiv] 20 kohaselt taristuraudteeinfrastruktuuri-ettevõtjale või raudteeveo-ettevõtjale, vastavalt sellele, kelle allsüsteemiga on tegemist. Liikmesriigid võivad kontrollida kõnealuste nõuete järgimist raudteede ohutuse direktiivi artiklites 10 ja 11 sätestatud ohutussertifikaatide ja ohutuslubade väljaandmise käigus.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 41 (kohandatud)

ð uus

(38)Sõidukite puhul Ttuleks täpsustada ð veeremiüksuste ja püsiseadmete ï kasutusele võtmise menetlust, võttes arvesse ð taristuettevõtjate ja raudteeveo-ettevõtjate vastutust ï "sõiduki" mõistet, mis koosneb ühest või enamast allsüsteemist. Ühtlasi, kuna direktiivid 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ käsitlevad uusi ja ajakohastatud allsüsteeme ning direktiiv 2004/49/EÜ käsitleb kasutusel olevaid sõidukeid, tuleks kõik sõidukite kasutuselevõtu lube käsitlevad sätted integreerida käesolevasse direktiivi. Samuti tuleks lisada sõidukitüübile kasutusele andmise menetlus. Selle menetluse hõlbustamiseks ja sõidukitüüpide kindlakstegemise lihtsustamiseks peaks Euroopa Raudteeagentuur (edaspidi "agentuur") looma ja ülal pidama lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrit.

(39)Veeremiüksuse Õ Sõidukite kasutuselevõtu hõlbustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks ð tuleks võtta kasutusele kogu ELis kehtiv veeremiüksuse turuleviimise luba, mis oleks raudteeveo-ettevõtja jaoks veeremiüksuse kasutusevõtu eeltingimus. Peale selle on kõnealune luba paremini kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta otsusega nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ 21 ï.

ò uus

(40)Veeremiüksuste ja nende ajaloo jälgitavuse tagamiseks tuleks viiteid veeremiüksuse turuleviimise loale säilitada koos asjaomase veeremiüksuse muude andmetega.

(41)KTKdes tuleks kindlaks määrata menetlused veeremiüksuste ja võrgustiku ühilduvuse kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turuleviimise loa väljaandmist ja enne veeremiüksuse kasutuselevõtu otsuse tegemist.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 42

Kogemused on näidanud, et riigi tasandil on sellise menetluse rakendamine sageli keeruline ning allutatud erinevatele, mitte piisavalt läbipaistvatele või isegi üksteist dubleerivatele riiklikele nõuetele. Seega on see menetlus peamiseks takistuseks uute raudteeveo-ettevõtete loomisel, eelkõige kaubaveo valdkonnas. Seetõttu tuleks võtta meetmeid sõidukite kasutuselevõtu lubade andmise menetluse täpsustamiseks ja lihtsustamiseks. Esiteks tuleks kehtestada üldpõhimõte, et üks luba on kogu ühenduse raudteevõrgustiku jaoks piisav. Teiseks peaks KTKdele vastavatele sõidukitele kasutuselevõtu lubade andmise menetlus olema lihtsam ja kiirem kui KTKdele mittevastavate sõidukite puhul. Kolmandaks tuleks võimalikult ulatuslikult kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet: kui sõiduk on ühes liikmesriigis juba kasutusele võetud, ei tohiks teised liikmesriigid kasutada siseriiklikke eeskirju tarbetute nõudmiste ja ülemäärase kontrolli kehtestamiseks, kui see ei ole rangelt vajalik sõiduki asjaomase võrgustikuga tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks. Selleks tuleks siseriiklikud eeskirjad liigitada ja neid tuleks vastavalt kontrollnimekirjale võrrelda, et määrata kindlaks, millises ulatuses saab siseriiklikke eeskirju lugeda samaväärseks nõuete, tulemuslikkuse ja ohutuse osas. Neljandaks tuleks menetluse tulemuse osas järgida õiguskindluse põhimõtet. Sel eesmärgil tuleks taotluse esitanud isikule anda luba sõiduk kasutusele võtta, kui riiklik ohutusasutus ei ole ettenähtud aja jooksul otsust teinud. Selline luba oleks võimalik vaid siis, kui sõidukile on teises liikmesriigis juba luba antud. Lisaks võiks sellist sõidukit kasutada vaid direktiivi 2004/49/EÜ alusel nõuetekohaselt sertifitseeritud raudteeveo-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ja see peaks toimuma nende täielikul vastutusel.

ò uus

(42)Selleks et aidata raudteeveo-ettevõtjatel teha otsust veeremiüksuse kasutuselevõtu kohta ning vältida ülemäärast kontrolli ning tarbetut halduskoormust, tuleks ka siseriiklikud eeskirjad liigitada nii, et oleks tagatud vastavus eri liikmesriikide sarnase sisuga siseriiklike eeskirjade vahel.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 43

Lubade andmise menetlus KTK-le vastavate ja KTK-le mittevastavate sõidukite osas on erinev. Võib esineda juhtumeid, kus menetluse valik ei ole lihtne. KTK-le vastavate sõidukite kohaldamisalasse jäävad sõidukid peaksid olema need sõidukid, mille puhul kõik asjaomased KTKd on jõustunud, sealhulgas vähemalt veeremit puudutavad KTKd. See tähendab, et märkimisväärne osa olulistest nõuetest on kehtestatud. Näiteks, kuni vedureid käsitleva tavapärase KTK jõustumiseni on vedurid KTK-le mittevastavate sõidukite kohaldamisalas, kuigi nad võivad olla vastavuses muude nende kasutuselevõtmise ajal kehtinud asjaomaste KTKdega.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 44

Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, määratletakse need KTK lisas „avatud punktidena”. Kui KTK-le vastav sõiduk on juba ühes liikmesriigis loa saanud, peaksid täiendavad load käsitlema vaid selliseid avatud punkte, mis on seotud sõiduki ja võrgustiku vahelise tehnilise ühilduvusega.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 45

KTK-le mittevastavate sõidukite kasutuselevõtmisel kontrollitavate parameetrite loetelu on raudteesüsteemide koostalitlusvõime saavutamise võtmeelement, eelkõige olemasolevate sõidukite osas. See loetelu võtab arvesse piiratud hulgas võrgustikes saadud kogemused. Seetõttu on vajalik, et agentuur vaatab VII lisas olevad parameetrid läbi ja esitab komisjonile soovitused, mida ta peab vajalikuks.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 46 (kohandatud)

(43)EÜ vastavustõendamise menetlus peaks põhinema KTKdel. KTKde kohta kehtivad direktiivi 93/38/EMÜ artikli 18 sätted. Teavitatud asutused, kes vastutavad komponentide vastavuse- või kasutuskõlblikkuse hindamise menetluse ja allsüsteemide hindamise menetluse kontrollimise eest, peavad  peaksid  oma otsused võimalikult täpselt kooskõlastama, eriti Euroopa tehniliste kirjelduste puudumise korral.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 47

Teavitatud asutused peaksid olema korraldatud vastavalt kriteeriumitele, mida tuleb kohaldada sellist tüüpi asutusele kõikides valdkondades, kus rakendatakse tehnilise ühtlustamise ja vastavuse tõendamise uut lähenemisviisi, eeskätt sõltumatuse ja pädevuse kriteeriume.

ò uus

(44)Kõik ELi liikmesriikide ametiasutused peaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) 22 sätestatud läbipaistvat akrediteerimist, millega tagatakse vastavussertifikaatide piisav usaldusväärsus, käsitama eelisabinõuna, mille abil tõendatakse asjaomaste asutuste tehnilist pädevust ning mutatis mutandis ka selliste asutuste pädevust, mis on määratud kontrollima vastavust siseriiklikele eeskirjadele. Samas võivad riiklikud asutused otsustada, et neil on olemas kõnealuseks hindamiseks sobivad vahendid. Sel juhul peaksid nad teiste liikmesriikide ametiasutuste hindamistoimingute piisava usaldusväärsuse tagamiseks esitama komisjonile ja teistele liikmesriikidele vajalikud dokumendid, millega tõendatakse, et hinnatud vastavushindamisasutused vastavad asjakohastest õigusaktidest tulenevatele nõuetele.

(45)Käesolevas direktiivis tuleks piirduda koostalitluse komponentide ja allsüsteemide suhtes kohaldatavate koostalitlusnõuete kehtestamisega. Selleks et hõlbustada eespool nimetatud koostalitlusnõuete järgimist, on vaja sätestada vastavuse eeldamine selliste koostalitluse komponentide ja allsüsteemide puhul, mis on kooskõlas määruse (EL) nr 1025/2012 kohaselt vastu võetud ühtlustatud standarditega, et määrata kindlaks kõnealuseid koostalitlusnõudeid käsitlevad üksikasjalikud tehnilised kirjeldused.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 48 (kohandatud)

ð uus

(46) KTKd tuleks  vaadatakse korrapäraselt läbi korrapäraselt läbi vaadata. Kui ð KTKs ï avastatakse  puudusi  viga, ð tuleks Euroopa Raudteeametilt (edaspidi „amet”) küsida arvamust, mille võib teatavatel tingimustel avaldada ning mida kõik sidusrühmad (sealhulgas raudteesektor ja teatatud asutused) võivad kuni asjaomase KTK läbivaatamiseni kasutada nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena. ï kehtestada selline ajutine kiirmenetlus, mille kohaselt esmalt lepitakse komitee raames kokku esialgse paranduse suhtes ja seejärel avaldatakse see agentuuri poolt. See võimaldab hakata parandust kiiresti kasutama kõikide sidusrühmade, sealhulgas tööstuse, teavitatud asutuste ja ametiasutuste poolt enne, kui komisjon on KTKd ametlikult muutnud. Vältimaks segiajamist komisjoni ametlike „parandustega”, kasutatakse terminit „tehniline arvamus”. Kõnealune menetlus on kooskõlas komisjoni poolt vastu võetud volitusega 13. juuli 2007. aasta otsuses (mis käsitleb Euroopa Raudteeagentuurile antud raamvolitust teatavaks direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ alusel toimuvaks tegevuseks). Kui aga TSId tuleb muuta olulise või kriitilise vea tõttu, tuleks kohaldada läbivaatamismenetlust.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 49

„Valdaja” mõiste peaks olema võimalikult lähedane 1999. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsioonis (COTIF) kasutatud mõistele. Sõiduki valdajana võib määratleda mitmeid isikuid, nagu omanik, vagunipargiga äri tegev äriühing, raudteeveo-ettevõtjale sõidukeid liisiv äriühing, raudteeveo-ettevõtja või oma infrastruktuuri hooldamiseks sõidukeid kasutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja. Neil isikutel on kontroll sõiduki üle ning nad peavad silmas selle kui transpordivahendi kasutamist raudteeveo-ettevõtja ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja poolt. Kahtluste vältimiseks tuleks valdaja selgelt määratleda riiklikus raudteeveeremi registris.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 50

Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused 23 .

ê 2008/57/EÜ põhjendus 51

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus KTKsid vastu võtta ja ajakohastada. Kuna need on üldmeetmed ja nende eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, muu hulgas täiendades seda uute vähemoluliste sätetega, tuleb need vastu võtta vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklis 5a sätestatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 52

Kui tungiva kiireloomulisuse tõttu ei ole võimalik kinni pidada kontrolliga regulatiivmenetluse tavatähtaegadest, peaks komisjon saama selliste meetmete, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda KTKde või nende muudatustega, vastuvõtmiseks kohaldada otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikes 6 sätestatud kiirmenetlust.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 53 (kohandatud)

(47)Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt raudteesüsteemi koostalitlusvõimet kogu  Euroopa Liidus  ühenduses, ei suuda liikmesriigid  üksi tegutsedes  täielikultpiisavalt saavutada, sest kuna ühelgi üksikul liikmesriigil ei ole võimalik võtta meedet, millega saavutada selline koostalitlusvõime, ning seda on parem saavutada ühenduse  Euroopa Liidu  tasandil, võib ühendus  Euroopa Liit  võtta meetmeid kooskõlas  Euroopa Liidu  lepingu asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaseltKooskõlas kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 54

Kooskõlas paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe 24 punktiga 34 julgustatakse liikmesriike koostama ja avalikustama nende endi jaoks ja ühenduse huvides vastavustabeleid, kus on võimalikult suures ulatuses välja toodud vastavus käesoleva direktiivi ja ülevõtmismeetmete vahel, ning tegema need üldsusele kättesaadavaks,

ò uus

(48)Käesoleva direktiivi vähem oluliste sätete muutmiseks tuleks komisjonile anda volitus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu õigusakte, mis on seotud II lisa (mis hõlmab raudteesüsteemi jaotamist allsüsteemideks ning nende süsteemide kirjeldusi), KTKde sisu ning KTKde muudatuste (sealhulgas KTKdes avastatud puuduste kõrvaldamiseks vajalike paranduste) kohandamisega tehnika arengule. Eriti oluline on, et komisjon viiks ettevalmistustöö käigus läbi vastavad konsultatsioonid, sealhulgas ekspertide tasandil. Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(49)Selleks et kõrvaldada KTKdes avastatud puudused, peaks komisjon kõnealuste KTKde muutmiseks võtma kiirmenetluse korras vastu delegeeritud õigusaktid.

(50)Selleks et tagada käesoleva direktiivi artikli 6 lõike 1 rakendamine seoses ametile antud volitustega, mis hõlmavad KTK kavandite koostamist, KTKde muutmist ja komisjonile asjakohaste soovituste esitamist, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus.

(51)Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva direktiivi rakendamiseks, tuleks komisjonile anda rakendusvolitus seoses järgmisega: ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotlusele lisatud toimikus sisalduvad dokumendid ning selle toimiku üksikasjad, vorm ja edastamiskord; EÜ vastavusdeklaratsiooni ja koostalitluse komponentide kasutussobivuse deklaratsiooni rakendusala ja sisu, asjaomase deklaratsiooni vorm ning deklaratsioonis sisalduva teabe üksikasjad; teatatud siseriiklike eeskirjade liigitus eri rühmadesse, et hõlbustada paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimist; allsüsteemide vastavustõendamismenetlus, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetlus ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetluse dokumendid; EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised; ühised kirjeldused, mis hõlmavad taristuregistriga seotud andmeid, andmete esitamise viisi, talitluslikku ja tehnilist arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirju. Neid volitusi tuleks kasutada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusega (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide teostatava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes 25 .

(52)Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 55 (kohandatud)

(53)Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustuset puhul tuleks piirduda piirata nende sätetega, mis kujutavad endast sisulist muudatust võrreldes varasemate direktiividega. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb varasematest direktiividest.

ò uus

(54)Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide kohustust järgida IV lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegu.

ê 2008/57/EÜ põhjendus 56

Direktiivi 2004/49/EÜ artikkel 14 ning direktiivid 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala  Reguleerimisese ja -ala 

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse tingimused, et saavutada  Euroopa Liidu  ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime viisil, mis on kooskõlas direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] 2004/49/EÜ sätetega. Kõnealused tingimused käsitlevad selle süsteemi osade projekteerimist, ehitust, kasutuselevõttu, ümberehitamist, uuendamist, käitamist ja hooldust, samuti süsteemi kasutava ja hooldava personali kvalifikatsiooni ning tervisekaitse ja tööohutuse tingimusi.

 2. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse sätted seoses iga allsüsteemi koostalitluse komponentide, liideste ja menetlustega, samuti raudteesüsteemi üldise ühilduvuse tingimustega, mis on nõutavad raudteesüsteemi koostalitlusevõime saavutamiseks. 

ê 2008/57/EÜ

ð uus

2. Püüdlused kõnealuse eesmärgi saavutamiseks peavad viima tehnilise ühtlustamise optimaalse taseme määratlemiseni ning võimaldama

a) hõlbustada, parandada ja arendada rahvusvahelise raudteetranspordi teenuseid Euroopa Liidu piires ja kolmandate riikidega;

b) aidata kaasa ühenduse raudteesüsteemi ehitamise, uuendamise, ümberehitamise ja käitamise seadmete ja teenuste siseturu astmelisele rajamisele;

c) aidata kaasa ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime arendamisele.

3. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendamiseks vastu võetavatest meetmetest välja jätta. ð Käesoleva direktiivi reguleerimisalast jäetakse välja järgmised süsteemid ï:

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

a) metrood, trammid ja muud linnasisesed kergraudteesüsteemid;

b) võrgustikud, mis on töökorralduslikult muust raudteesüsteemist eraldatud ning mõeldud üksnes kohalike, linna- või linnalähiliinide reisijateveoteenuste osutamiseks, samuti ainult neid võrgustikke kasutavad raudteeveo-ettevõtjad;

 4. Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi rakendusmeetmete reguleerimisalast välja jätta: 

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ac) eraomandis olevad raudteetaristuraudtee infrastruktuurid ja veeremiüksusedsõidukid, mida kasutatakse ainult sellises taristusinfrastruktuuris ja, mis on ette nähtud üksnes taristuinfrastruktuuriomanike isiklikeks kaubavedudeks;

bd) taristuinfrastruktuur ja veeremiüksusedsõidukid, mida kasutatakse ainult kohalikul, ajaloolisel või turismi eesmärgil.

4. KTKde reguleerimisala laiendatakse vastavalt artiklile 8 järk-järgult kogu raudteesüsteemile, kaasa arvatud rööbasteedele juurdepääsuks terminalidele või peamistele sadamaobjektidele, mis teenindavad või võivad teenindada rohkem kui üht lõppkasutajat, ilma et see piiraks artiklis 9 nimetatud KTKde kohaldamisest tehtavaid erandeid.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

(1)„üleeuroopaline ð Euroopa Liidu ï raudteesüsteem” – I lisas  loetletud elemendid  vastavalt I lisa punktides 1 ja 2 sätestatud üleeuroopaline tavaraudteesüsteem ja kiirraudteesüsteem;

ê 2008/57/EÜ

(2)„koostalitlusvõime” – rongidele ohutu ja häirimatu liikumise võimaldamine raudteesüsteemi abil, millega saavutatakse nõutav toimivustase asjaomastel nendel liinidel raudteesüsteemi võime tagada rongide ohutu ja katkematu liikumine asjaomaste liinide toimimiseks vajalikul tasemel; See võime sõltub kõigist regulatiivsetest, tehnilistest ja kasutustingimustest, mida peab olulistele nõuetele vastamiseks täitma;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

(3)„veeremiüksussõiduk” – raudteeliinidel oma ratastel liikuv  liikumiseks sobiv  raudteeveeremiüksusraudteesõiduk kas vedurigaveojõuga või ilma ð ning kas fikseeritud või muudetava koosseisuna ï. VeeremiüksusSõiduk koosneb ühest või mitmest struktuurilisest või funktsionaalsest allsüsteemist või selliste allsüsteemide osadest;

ê 2008/57/EÜ

(4)„võrgustik” – liinid, jaamad, terminalid ja muud samalaadsed paiksed vahendid, mis on vajalikud raudteesüsteemi ohutu ja jätkuva toimimise tagamiseks;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

(5)„allsüsteemid” – raudteesüsteemi  struktuurilised või funktsionaalsed osad  jaotamise tulemus, nagu on määratletud  on kindlaks määratud  II lisas; Allsüsteemid, mille kohta tuleb kehtestada olulised nõuded, võivad olla struktuurilised või funktsionaalsed;

(6)„koostalitlusvõime komponendid” – seadme mis tahes lihtkomponent, komponentide kogum, alakoost või kogukoost, mis on inkorporeeritud või mida kavatsetakse inkorporeerida allsüsteemi, ning millest raudteesüsteemi koostalitlusvõime otseselt või kaudselt sõltub,.  sealhulgas  Mõiste komponent hõlmab nii materiaalseid kui ka mittemateriaalseid esemeid, näiteks tarkvara;

ê 2008/57/EÜ

(7)„olulised nõuded” – kõik III lisas sätestatud tingimused, millele raudteesüsteem, allsüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid, kaasa arvatud liidesed, peavad vastama;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

(8)„Euroopa tehniline kirjeldus” – Euroopa ühine tehniline kirjeldus, Euroopa tehniline kirjeldus,  mis on kindlaks määratud direktiivi 2004/17/EÜ XXI lisas , või Euroopa standarditele vastav siseriiklik standard, nagu on määratletud direktiivi 2004/17/EÜ XXI lisas; ð Euroopa ï standard, ð mis on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 punktis b; ï

ê 2008/57/EÜ

(9)„koostalitlusvõime tehniline kirjeldus” (KTK) – vastavalt käesolevale direktiivile vastu võetud kirjeldus, mis hõlmab allsüsteemi või allsüsteemi osa, tagamaks et tagada vastavust olulistele nõuetele ja raudteesüsteemi koostalitlusvõimet;

„teavitatud asutused” – asutused, kes vastutavad koostalitlusvõime komponentide kasutuskõlblikkuse või vastavuse hindamise eest või allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluse hindamise eest;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

(10)„põhiparameetrid” – mis tahes regulatiivne, tehniline või kasutustingimus, mis on koostalitlusvõime puhulsuhtes oluline ja mida on asjakohastesomastes KTKdes kirjeldatud;

(11)„erijuhtum” – raudteesüsteemi mis tahes osa, mille suhtes tuleb geograafiliste, topograafiliste, linnakeskkonnast tulenevate või olemasoleva süsteemi ühilduvust mõjutavate piirangute tõttu kohaldada ajutisi või alalisi KTKde erisätteid. Eelkõige võib erijuhtum hõlmata ülejäänud ühendusest  Euroopa Liidust  eraldatud raudteeliine ja võrgustikke, gabariitväravat, rööpmevahet või rööpmete vahelist kaugust ning kohalikuks, piirkondlikuks või ajalooliseks kasutuseks ette nähtud veeremiüksusisõidukeid, samuti selliseid veeremiüksusisõidukeid, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse;

(12)„ümberehitamine” – allsüsteemi või selle osa põhjalik muutmine, millegamis ð kaasneb EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku (kui see on olemas) muutmine, ja mis ï suurendab allsüsteemi kogujõudlust;

(13)„uuendamine” – allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust;

(14)„olemasolev raudteesüsteem” – olemasoleva raudteesüsteemi liinidest ja püsiseadmetestmaarajatistest koosnev struktuur koos kõikide kategooriate ja päritoluga veeremiüksustegasõidukitega, mis liiguvad sellesl taristusinfrastruktuuril;

ê 2008/57/EÜ

(15)„hooldusega seotud asendamine” – ennetava või plaanivälise hoolduse käigus osade asendamine samaväärse funktsiooni ja omadustega osadega;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

(16)„kasutusele võtmine” – kõik toimingud allsüsteemi või veeremiüksusesõiduki  kasutusolukorda  viimiseksettenähtud kasutusolukorda;

(17)„tellija” – mis tahes  avalik-õiguslik või eraõiguslik  isik , kes tellib allsüsteemi väljatöötamise ja/või ehitamise või uuendamise või ümberehitamise. See isik võib olla raudteeveo-ettevõtja, taristuraudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või valdaja või projekti täitmise eest vastutav töövõtja;

ê 2008/57/EÜ

ð uus

(18)„valdaja” – isik või üksus, kes veeremiüksusesõiduki omanikuna või veeremiüksusesõiduki kasutusõigust omades kasutab veeremiüksustsõidukit transpordivahendina ning on valdajana registreeritud artiklis 4333 osutatud riiklikus raudteeveeremi riiklikus registris;

(19)„edasijõudnud arengujärgus projekt” – mis tahes projekt, mille kavandamine/elluviimine on sellises arengujärgus, et tehnilise kirjelduse muutmine ð võib ohustada asjaomase projekti kavandatud elujõulisust ï ei ole asjaomasele liikmesriigile vastuvõetav. See võimatus võib tuleneda õiguslikest, lepingulistest, majanduslikest, rahalistest, sotsiaalsetest või keskkonnakaitsega seotud asjaoludest ja peab olema nõuetekohaselt põhjendatud;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

(20)„ühtlustatud standard” – mis tahes Euroopa standard, ð nagu on kindlaks määratud määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 lõike 1 alapunktis c ï mille on vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord) 26 I lisas nimetatud Euroopa standardiorgan vastavalt komisjoni mandaadile, mis on koostatud vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 3 sätestatud menetlusele ja mis ise või koostoimes teiste standarditega tagab vastavuse teatavale õigusaktile;

(21)„riiklik ohutusasutus” – direktiivi  …/… [Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta]  2004/49/EÜ artiklis 3 kindlaks määratudpunktis g määratletud ohutusasutus;

(22)„tüüp” – veeremiüksusesõiduki tüüp, millega on kindlaks määratudmääratletud veeremiüksusesõiduki peamised konstruktsiooniomadused, mis on hõlmatud  asjakohases vastavustõendamismoodulis kirjeldatud tüübi- või projektihindamistõendiga või otsuse 93/465/EMÜ moodulis B kirjeldatud ühtse tüübihindamistõendiga;

ê 2008/57/EÜ

(23)„seeria” – mitu identset veeremiüksustsõidukit ühest konstruktsioonitüübist;

„agentuur” – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 881/2004 (millega asutatakse Euroopa Raudteeagentuur (agentuuri määrus)) 27 asutatud Euroopa Raudteeagentuur;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

(24)„hoolduse eest vastutav üksus” – veeremiüksusesõiduki hoolduse eest vastutav üksus ,  nagu on kindlaks määratud direktiivi …/… [raudteeohutuse direktiiv]  artiklis 3 kes on sellisena registreeritud riiklikus raudteeveeremi registris,;

ò uus

(25)„kergraudteesüsteemid” – linna- ja/või linnalähiliinide raudteetranspordisüsteemid, mille läbilaskevõime ja kiirus on suurema kandevõimega raudtee ja metroosüsteemide omast väiksem, kuid trammisüsteemide omast suurem. Kergraudteesüsteemid võivad kasutada oma rööbasteed või jagada seda muu teeliiklusega; ning pikamaa-reisijate- või -kaubavedude puhul veeremiüksust tavaliselt ei vahetata;

(26)„siseriiklikud eeskirjad” — kõik raudtee ohutuse nõudeid või tehnilisi nõudeid sisaldavad siduvad eeskirjad, mis on kehtestatud liikmesriigi tasandil ja mida kohaldatakse raudteeveo-ettevõtjate suhtes, olenemata kõnealuseid eeskirju väljaandvast asutusest;

(27)„kasutusolukord” – süsteemide normaalne toimimine ja ettenähtavad halvenenud tingimused (kaasa arvatud kulumine), mis jäävad tehnilises toimikus ja hooldusraamatus kindlaksmääratud kasutusalade ja -tingimuste piiresse.

(28)„nõuete täitmise vastuvõetavad viisid” – ameti väljaantud mittesiduvad arvamused, milles kirjeldatakse võimalusi oluliste nõuete täitmise tagamiseks;

(29)„turuleviimine” – koostalitluse komponendi, allsüsteemi või ettenähtud kasutusolukorras veeremiüksuse esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul;

(30)„tootja” – füüsiline või juriidiline isik, kes valmistab koostalitluse komponendi või allsüsteemi või laseb selle projekteerida või valmistada ja kes turustab asjaomast komponenti või allsüsteemi oma nime või kaubamärgi all;

(31)„volitatud esindaja” – Euroopa Liidus asutatud füüsiline või juriidiline isik, kes on saanud tootjalt kirjaliku volituse tegutseda kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks oma nimel;

(32)„tehniline kirjeldus” – dokument, milles nähakse ette tootele, protsessile või teenusele esitatavad tehnilised nõuded;

(33)„akrediteerimine” – kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 kindlaksmääratud tähendust;

(34)„riiklik akrediteerimisasutus” – kasutatakse määruses (EÜ) nr 765/2008 kindlaksmääratud tähendust;

(35)„vastavushindamine” – hindamisprotsess, mille käigus hinnatakse, kas toote, protsessi, teenuse, süsteemi, isiku või asutusega seotud erinõuded on täidetud;

(36)„vastavushindamisasutus” – asutus, kes teostab vastavushindamist, sealhulgas kalibreerimist, testimist, sertifitseerimist ja kontrollimist;

(37)„puudega või piiratud liikumisvõimega isik” – isik, kellel on püsiv või ajutine füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline vaegus, mis võib koostoimes erinevate takistustega takistada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel, või kelle liikumisvõime on vanuse tõttu reisi ajal piiratud.

(38)„taristuettevõtja” – taristuettevõtja direktiivi …/… [millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond] artiklis 3 kindlaksmääratud tähenduses;

(39)„raudteeveo-ettevõtja” — raudteeveo-ettevõtja direktiivi …/… [millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond] artiklis 3 kindlaksmääratud tähenduses ja mis tahes muu avalik-õiguslik või eraõiguslik ettevõtja, kes tegeleb kauba- ja/või reisijateveo teostamisega raudteel ja kes on kohustatud tagama veojõu; see hõlmab ka üksnes veojõudu tagavaid ettevõtjaid.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 3

Üldine ühilduvus

1. Käesolev direktiiv käsitleb sätteid seoses iga allsüsteemi koostalitlusvõime komponentide, liideste ja menetlustega, samuti raudteesüsteemi üldise ühilduvuse tingimustega, mis on nõutavad raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks.

2. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks ühenduse muude asjakohaste sätete kohaldamist. Koostalitlusvõime komponentide, sealhulgas liideste puhul võib käesoleva direktiivi oluliste nõuete järgimine siiski tingida üksikute Euroopa tehniliste kirjelduste kasutamist, mis on selleks otstarbeks koostatud.

Artikkel 34

Olulised nõuded

1. Raudteesüsteem, allsüsteemid ja nende koostalitlusvõime komponendid koos liidestega vastavad asjakohastele olulistele nõuetele.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

2. Direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 34 osutatud edasised tehnilised kirjeldused, mis on vajalikud Euroopa tehniliste kirjelduste või muude  Euroopa Liidus  ühenduses kasutusels olevate standardite täiendamiseks, ei tohi olla vastuolus oluliste nõuetega.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

II PEATÜKK

KOOSTALITLUSVÕIME TEHNILISED KIRJELDUSED

Artikkel 45

 Koostalitluse tehniliste kirjelduste  KTKde sisu

1. Iga  II lisas kindlaks määratud  allsüsteemi käsitletakse eraldi KTKs. Vajaduse korral võib allsüsteemi käsitleda mitmes KTKs ning üks KTK võib käsitleda mitut allsüsteemi. KTKde väljatöötamise või läbivaatamise otsuse ning selle tehnilise ja geograafilise kohaldamisala osas valiku tegemiseks on nõutav artikli 6 lõikele 1 vastav mandaat.

ò uus

2. Komisjonile antakse volitus võtta kooskõlas artikliga 46 vastu delegeeritud õigusakte, mis on seotud II lisa (mis hõlmab raudteesüsteemi jaotamist allsüsteemideks ning nende süsteemide kirjeldamist) kohandamisega tehnika arengule.

ê 2008/57/EÜ

32. Allsüsteemid vastavad käesoleva direktiivi kohaselt nende kasutuselevõtmise, ümberehitamise või uuendamise hetkel kehtivatele KTKdele; vastavust tuleb püsivalt säilitada, kuni allsüsteemid on kasutuses.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

43. Igas KTKs:Artiklis 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalik KTK

ê 2008/57/EÜ

a) osutatakse selleosutab oma ettenähtud rakenduskohaldamisalale (I lisas osutatudviidatud võrgustiku osa või veeremiüksusedsõidukid; II lisas osutatudviidatud allsüsteem või allsüsteemi osa);

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

b) sätestataksesätestab olulised nõuded iga asjaomase allsüsteemi ja selle liideste kohta teiste allsüsteemidega Ö teiste allsüsteemidega Õ;

c) kehtestataksekehtestab funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, millele allsüsteem ja selle liidesed peavad vastama. Vajaduse korral võivad need kirjeldused varieeruda vastavalt allsüsteemi kasutusele, näiteks vastavalt I lisas sätestatud liini, rummu ja/või veeremiüksustesõidukite kategooriatele;

ê 2008/57/EÜ

d) määrataksemäärab kindlaks koostalitlusvõime komponendid ja liidesed, mida peavad reguleerima Euroopa tehnilised kirjeldused, sealhulgas Euroopa standardid, et saavutada koostalitlusvõimet raudteesüsteemi piires;

e) sätestataksesätestab iga vaadeldava juhtumi korral, milliseid menetlusi tuleb kasutada koostalitlusvõime komponentide vastavuse- või kasutuskõlblikkuse hindamisel, samuti allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetluses. Kõnealused menetlused põhinevad komisjoni otsuses 2010/713/EL93/465/EMÜ 28 kindlaks määratudmääratletud moodulitel;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

f) osutatakseosutab KTK rakendamise  kohaldamise  strateegiale. Eelkõige on vaja kindlaks määratamääratleda etapid, mis tuleb läbida, et saavutada astmeline üleminek olemasolevast situatsioonist lõppsituatsioonini, kus vastavus KTK-le on muutunud normiks, ð kaasa arvatud vajaduse korral kõnealuste astmete lõpptähtaegade kehtestamine ï;

g) osutatakseosutab asjaomase personali kvalifikatsiooninõuetele ning töökoha sanitaar- ja ohutustingimustele, mis on nõutavad ülalnimetatud allsüsteemi käitamiseks ja hoolduseks, samuti KTKde rakendamiseks  kohaldamiseks  .

ò uus

h) osutatakse sätetele, mida kohaldatakse olemasolevate allsüsteemide ja veeremiüksuse tüüpide suhtes, eelkõige ümberehitamise ja uuendamise korral kas koos uue kasutuselevõtuloa või kasutuselevõtuotsusega või ilma asjaomase loa või otsuseta;

i) osutatakse parameetritele, mida raudteeveo-ettevõtja peab kontrollima ja menetlustele, mida ta peab kohaldama kõnealuste parameetrite kontrollimiseks pärast veeremiüksuse turuleviimise loa väljaandmist ja enne kasutuselevõtu otsuse tegemist, et tagada veeremiüksuste ja nende kasutamiseks kavandatud marsruutide vastastikune ühilduvus.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

54. Iga KTK koostatakse olemasoleva allsüsteemi hindamise alusel ja seejuures osutatakse siht-allsüsteemile, milleni võib mõistliku ajaga astmeliselt jõuda. Seepärast aitab KTKdeastmeline järkjärguline vastuvõtmine ja nende järgimine sammhaaval  kaasa  saavutada raudteesüsteemi koostalitlusvõimet järkjärgulisele saavutamisele ð eespool nimetatud mõistliku aja jooksul ï.

65. KTKd säilitavad asjakohasel viisil iga liikmesriigi olemasoleva raudteesüsteemi ühilduvuse. Seoses selle eesmärgiga võib erijuhtumite jaoks lisada igale KTK-le sätte nii võrgustiku kui ka veeremiüksusesõidukite kohta, ð pidades eelkõige silmas ï erilist tähelepanu tuleb pöörata gabariitväravatle, rööpmevahetle või rööbaste ja veeremiüksustesõidukite vahekaugustele selliste veeremiüksustesõidukite puhul, mis tulevad kolmandatest riikidest või suunduvad neisse. Iga konkreetse juhtumi puhulerijuhtumi kohta nähaksenäevad KTKdes ette selliste KTK elementide rakenduseeskirjad,  mis on sätestatud  lõike 43 punktides c kuni g nimetatud KTKde sätete rakenduseeskirjad.

ê 2008/57/EÜ

76. Kui teatavaid olulistele nõuetele vastavaid tehnilisi aspekte ei ole võimalik KTKs otseselt käsitleda, määratletakse need selgelt KTK lisas „avatud punktidena”. Kõnealuste aspektide suhtes kohaldatakse artikli 17 lõiget 3.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

87. KTKd ei takista liikmesriikidel  vastu võtta  otsuseid, mis käsitlevad taristuinfrastruktuuride kasutamist selliste veeremiüksustesõidukite liikumiseks, mida KTKd ei hõlma.

98. Kui see on hädavajalik käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks, võib KTKs otseselt ja selgelt viidata Euroopa või rahvusvahelistele standarditele või tehnilistele kirjeldustele või ametiagentuuri avaldatud tehnilistele dokumentidele. Sellisel juhul tuleks kõnealuseid standardeid või tehnilisi kirjeldusi (või nende asjakohaseid osi) või tehnilisi dokumente käsitleda käsitada asjaomase KTK lisadena ning need muutuvad alates KTK kohaldamise hetkest kohustuslikuks. Selliste standardite või tehniliste kirjelduste või tehniliste dokumentide puudumisel korral või nende koostamise ajal võib viidata muudele selgelt kindlaksmääratudmääratletud normatiivdokumentidele, mis peaksid kõnealusel juhul olema on lihtsalt kättesaadavad ja üldkasutatavad.

Artikkel 56

KTKde  koostamine, vastuvõtmine ja läbivaatamine vastuvõtmine, läbivaatamine ja avaldamine

ê 2008/57/EÜ

1. KTK kavandid ja KTK järgnevate muudatuste kavandid koostab agentuur komisjoni mandaadi alusel vastavalt käesoleva direktiivi artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. KTKd ja nende muudatused koostatakse vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2004 artiklitele 3 ja 12 ning koostöös nendes artiklites nimetatud töörühmadega.

Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid, täiendades seda KTKde või nende muudatustega, võetakse vastu vastavalt artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Komisjon võib tungiva kiireloomulisuse tõttu kohaldada artikli 29 lõikes 5 osutatud kiirmenetlust.

2. Agentuur vastutab KTKde läbivaatamise ja ajakohastamise ettevalmistamise eest ning ettepanekute tegemise eest komisjonile tehnoloogia arengu või ühiskondlike vajaduste arvesse võtmiseks. Komisjon teavitab neist ettepanekutest artiklis 29 viidatud komiteed.

ò uus

1. Komisjon annab ametile volitused KTKde koostamiseks ja muutmiseks ning komisjonile asjakohaste soovituste andmiseks.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

32. Iga KTK kavand koostatakse  järgmistes  etappidese kahes etapis.

a) Esiteks selgitab Ametagentuur selgitab välja KTK põhiparameetrid ja selle liidesed muude allsüsteemidega, ning kõik vajalikud erijuhtumid. Nimetatud parameetrite ja liideste kohta esitatakse kõige elujõulisemad alternatiivsed lahendused koos tehniliste ja majanduslike põhjendustega.

b) Seejärel koostab Ametagentuur koostab kõnealuste põhiparameetrite alusel KTK kavandi. Ametgentuur arvestab vajaduse korral tehnika arengut, tehtud tööd standardimise valdkonnas tehtud tööd, olemasolevaid töörühmi ning tunnustatud teadustööd. KTK kavandile lisatakse selle rakendamisest tulenevate kulude ja tulude üldhinnang, mis peab välja tooma tõenäolisemilles näidatakse tõenäoline mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

4. Iga KTK (sh selle põhiparameetrite) koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse kõikide käsitletavate tehniliste lahenduste hinnangulisi kulusid ja tulusid koos lahendustevaheliste liidestega, et määrata kindlaks ja rakendada kõige elujõulisemaid lahendusi. Liikmesriigid osalevad hindamisel, esitades vajalikud andmed.

3. Selleks et tagada tehnoloogiaalaste või ühiskondlike vajaduste arvessevõtmine, peab amet vastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklitele 4 ja 15 tegelema KTKde ja nende muudatuste koostamisega lõikes 1 osutatud volituste alusel, järgides seejuures avatuse, konsensuse ja läbipaistvuse põhimõtet, mis on esitatud määruse (EL) nr 1025/2012 II lisas.

45. Artiklis 29 osutatud komiteed teavitatakse korrapäraselt KTKdega seonduvast ettevalmistustööst. ð KTKdega seotud ettevalmistustöö ï Kõnealuse töö käigusajal võib komisjon komitee taotlusel formuleerida KTKde koostamise ja kulude-tulude analüüsi käsitlevaidkohaseid juhiseid või kasulikke soovitusi. Eelkõige võib komisjon liikmesriigi taotluse korral nõuda alternatiivsete lahenduste uurimist ja nendega seotudnende kohase kulude ja tulude hinnangu esitamist KTK kavandile lisatavas aruandes.

56. Iga KTK vastuvõtmisel kehtestatakse selle jõustumise kuupäev vastavalt artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele. Kui tehnilise ühilduvusega seotud põhjustel tuleb ühel ajal võtta kasutusele erinevad allsüsteemid, on vastavate KTKde jõustumise kuupäevad samad.

67. KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse kasutajate arvamusega selliste omaduste osas, mis mõjutavad otseselt allsüsteemide kasutamise tingimusi. Sel eesmärgil konsulteerib ametagentuur KTK koostamise ja läbivaatamise ajal kasutajaid esindavate ühenduste ja asutustega. KTK kavandile lisatakse kõnealuste konsultatsioonide tulemuste aruanne.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

7. ðVastavalt määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklile 6 koostab amet ï kKonsulteeritavate  kasutajaühenduste  ühenduste ja asutuste nimekirja koostab komisjon ð ning ajakohastab seda korrapäraselt ï , olles saanud artikli 29 lõikes 2 osutatud nõuandemenetluse kohaselt komitee arvamuse, ning. seda  Kõnealuse nimekirja  võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel uuesti läbi vaadata ja seda ajakohastada.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

8. KTK koostamisel, vastuvõtmisel ja läbivaatamisel arvestatakse tööturu osapoolte arvamusega artikli 54 lõike 4 punktis g osutatudviidatud tingimuste osas. ðSel eesmärgil konsulteerib amet tööturu osapooltega enne KTKsid ja selle muudatusi käsitlevate soovituste esitamist komisjonile. ï Sel eesmärgil konsulteeritakse tööturu osapooltega enne KTK kavandi esitamist artiklis 29 osutatud komiteele vastuvõtmiseks või läbivaatamiseks. Tööturu osapooltega konsulteeritakse komisjoni 20. mai 1998. aasta otsusega 98/500/EÜ (valdkonna digikomiteede loomise kohta tööturu osapoolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil) 29 asutatud valdkonna dialoogikomitees kontekstis. Tööturu osapooled esitavad oma arvamuse kolme kuu jooksul.

9. Kui KTK läbivaatamine toob kaasa nõuete muutumise, tagab uus KTK versioon ühilduvuse endise KTK versiooni kohaselt kasutusele võetud allsüsteemidega.

10. Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 46 volitused võtta vastu delegeeritud õigusakte KTKde ja nende muudatuste kohta.

Kui KTKdes avastatakse kooskõlas artikliga 6 puudusi ja kui seda nõuab olukorra tungiv kiireloomulisus, kohaldatakse käesoleva artikli kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 47 sätestatud menetlust.

Juhul kui mõjuvatel turvalisusest või koostalitusvõimest tulenevatel põhjustel on vajalik nende allsüsteemidele uue loa andmine, nende uuendamine või ümberehitamine, määratakse vastavad tähtajad kas KTKs või liikmesriikide poolt, kui see on asjakohane.

10. Komisjon avaldab KTKd Euroopa Liidu TeatajasArtikkel 67

KTKde puudused

1. Kui pärast KTK vastuvõtmist ilmneb, et see ei vasta täies ulatuses olulistele nõuetele, võib liikmesriigi taotlusel või komisjoni algatusel konsulteerida artiklis 29 osutatud komiteega.

Komisjon võib küsida agentuuri tehnilist arvamust. Komisjon analüüsib komiteed kaasates kõnealust tehnilist arvamust.

2. Kui KTKd on vaja muuta väikese vea tõttu ning see ei õigusta KTK viivitamatut läbivaatamist, võib komisjon soovitada kasutada tehnilist arvamust, kuni KTK läbi vaadatakse vastavalt artikli 6 lõikele 1. Sellisel juhul avaldab agentuur tehnilise arvamuse.

3. Kui KTKd on vaja muuta olulise või kriitilise vea tõttu, kohaldatakse kohe artikli 6 lõikes 1 osutatud läbivaatamise menetlust.

ò uus

1. Kui KTKs avastatakse pärast selle vastuvõtmist puudusi, muudetakse KTKd kooskõlas artikli 5 lõikega 3.

2. Enne KTK läbivaatamist võib komisjon taotleda ametilt arvamust. Komisjon analüüsib ameti arvamust ning teavitab liikmesriike oma järeldustest.

3. Komisjoni taotluse korral käsitatakse ameti lõike 2 kohaseid arvamusi oluliste nõuete täitmise vastuvõetavate viisidena ning seega võib neid kasutada projektide hindamisel.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 8

KTKde kohaldamisala laiendamine

1. Komisjon võtab vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu uute KTKde väljatöötamiseks ja/või vastu võetud KTKde läbivaatamiseks ühe või mitu mandaati, pidades silmas veel hõlmamata liinide ja sõidukite hõlmamist.

2. Esimeses kõnealuses mandaadis on määratud esimene 2012. aasta jaanuariks vastu võetavate uute KTKde ja/või KTKde muudatuste rühm, ilma et see piiraks artikli 5 lõike 5 sätteid erijuhtumite reguleerimise võimaluse kohta ning artikli 9 sätteid erandite tegemise kohta eriolukorras. Kõnealune esimene mandaat töötatakse välja agentuuri soovituse alusel ja sellega määratakse kindlaks uued väljatöötatavad KTKd ja/või olemasolevad muudetavad KTKd, võttes arvesse iga välja pakutud meetme kulutasuvust ja ühenduse tasandil võetavate meetmete proportsionaalsuse põhimõtet. Sel eesmärgil võetakse asjakohaselt arvesse I lisa punkti 4 ning vajalikku tasakaalu ühelt poolt rongide häirimatu liikumise eesmärkide ja tehnilise ühtlustamise ning teiselt poolt kõnealuse liikluse üleeuroopalise, riikliku, piirkondliku või kohaliku tasandi vahel.

3. Kuni ajani, mil on jõustunud KTKde kohaldamisala laiendamine kogu raudteevõrgustikule,

a) antakse kasutuselevõtu lube

–sõidukitele ning sõidukis oleva kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele, mida kasutatakse vähemalt osaliselt raudteevõrgu sellises osas, mis ei kuulu veel KTKde kohaldamisalasse, raudteevõrgu selle osa jaoks,

–infrastruktuuri, energia ning raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemidele raudteevõrgustiku nendes osades, mis ei kuulu veel KTKde kohaldamisalasse,

vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 8 osutatud siseriiklikele eeskirjadele või käesoleva direktiivi artikli 17 lõikele 3, kui see on asjakohane;

b) antakse kasutuselevõtu lube sõidukitele, mida kasutatakse mõnikord raudteevõrgustiku sellises osas, mis ei kuulu veel KTKde kohaldamisalasse, raudteevõrgustiku selle osa jaoks, vastavalt artiklitele 21 kuni 27 ning direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 8 osutatud siseriiklikele eeskirjadele või, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi artikli 17 lõikele 3.

4. Liikmesriigid ei pea kohaldama lõike 2 kohaselt vastu võetud uut või läbivaadatud KTKd projektide korral, mis on asjaomaste KTKde rühma avaldamise hetkel edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

Artikkel 79

Erandid  KTKde kohaldamata jätmine 

ò uus

1. Liikmesriigid võivad jätta kohaldamata ühe või mitu KTKd või nende osa järgmistel juhtudel:

a) seoses kavandatava uue allsüsteemi või selle osaga, olemasoleva allsüsteemi või selle osa uuendamise või ümberehitamisega, või artikli 1 lõikes 1 osutatud mis tahes elemendiga, mis on kõnealuse KTK kohaldamise kuupäeval edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;

b) kui pärast õnnetuse või loodusõnnetuse toimumist ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustes majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik asjakohaseid KTKsid osaliselt või täielikult kohaldada; sel juhul kehtestatakse KTKde kohaldamata jätmise suhtes ajaline piirang;

c) olemasoleva allsüsteemi või selle osa mis tahes kavandatava uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui asjaomaste KTKde kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust.

2. Lõike 1 punktis a osutatud juhul esitab iga liikmesriik ühe aasta jooksul pärast iga KTK jõustumist komisjonile oma territooriumil ellu viidavate ja edasijõudnud arengujärgus olevate projektide loetelu.

3. Kõikidel lõikes 1 osutatud juhtudel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile taotluse KTK kohaldamata jätmise kohta koos alternatiivsete sätetega, mida asjaomane liikmesriik KTKde asemel kavatseb kohaldada. Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks ühe või mitme KTK või nende osade kohaldamata jätmise taotlusele lisatud toimikus sisalduvad dokumendid ning selle toimiku üksikasjad, vormi ja edastamiskorra. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. Komisjon kontrollib kõnealust toimikut, analüüsib alternatiivseid sätteid, mida asjaomane liikmesriik KTKde asemel kavatseb kohaldada, võtab vastu otsuse KTK kohaldamata jätmise taotluse heakskiitmise või tagasilükkamise kohta ning teavitab oma otsusest asjaomast liikmesriiki.

4. Komisjoni otsuse vastuvõtmiseni on liikmesriigil lubatud viivitamata kohaldada lõikes 3 osutatud alternatiivseid sätteid.

5. Komisjon teeb otsuse nelja kuu jooksul pärast taotluse ja kõiki dokumente sisaldava toimiku esitamist. Sellise otsuse puudumise korral loetakse taotlus heakskiidetuks.

ê 2008/57/EÜ

1. Kui puuduvad asjakohased erijuhtumid, ei pea liikmesriik kohaldama üht või mitut KTKd käesolevas artiklis esitatud tingimustel järgmistel juhtudel:

a) uue allsüsteemi, olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise või mis tahes artikli 1 lõikes 1 viidatud elemendi korral, mis on kõnealuse KTK avaldamise hetkel edasijõudnud arengujärgus või hõlmatud kehtiva lepinguga;

b) olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise projekti korral, kui KTKle vastav gabariitvärav, rööpmevahe, rööbasteede vaheline kaugus või pinge ei sobi kokku olemasolevate allsüsteemidega;

c) uue allsüsteemi või olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral sellise liikmesriigi territooriumil, mille raudteevõrgustik ei ole ühendatud ülejäänud ühenduse raudteevõrgustikuga või on sellest eraldatud merega või geograafiliste eritingimuste tõttu;

d) olemasoleva allsüsteemi uuendamise, laiendamise või ümberehitamise korral, kui KTK kohaldamine ohustab projekti majanduslikku elujõulisust ja/või raudteesüsteemi ühilduvust kõnealuses liikmesriigis;

bc) kui õnnetuse või loodusõnnetuse järel ei ole võrgustiku kiire taastamise tingimustes majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik osaliselt või täielikult asjaomaseid KTKsid kohaldada;

f) kolmandatest riikidest tulevate või sinna suunduvate sõidukite puhul, mille rööpmevahe erineb ühendusesisesest peamisest raudteevõrgustikust.

2. Lõikes 1 osutatud juhul esitab asjaomane liikmesriik komisjonile dokumendid, mis hõlmavad IX lisas sätestatud andmeid. Komisjon analüüsib liikmesriigi esitatud meetmeid ja teavitab artiklis 29 osutatud komiteed.

3. Lõike 1 punktis a osutatud juhul teatab iga liikmesriik aasta jooksul pärast iga KTK jõustumist komisjonile oma territooriumil ellu viidavate ja edasijõudnud arengujärgus olevate projektide loetelu.

4. Lõike 1 punktides a, c ja e osutatud juhtudel kontrollib komisjon, kas esitatud dokumendid on nõuetekohased, ja teavitab liikmesriiki oma analüüsi tulemusest. Vajaduse korral koostatakse soovitus kohaldatavate tehniliste kirjelduste kohta. Liikmesriik võib IX lisas osutatud alternatiivseid sätteid kohaldada viivitamatult.

5. Lõike 1 punktides b, d ja f osutatud juhtudel otsustab komisjon vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele, kas ta kiidab erandi taotluse heaks. Lõike 1 punktis b osutatud juhul ei hõlma komisjoni otsus gabariitväravat ja rööpmevahet. Komisjon teeb otsuse kuue kuu jooksul pärast taotluse ja kõigi nõutavate dokumentide esitamist. Sellise otsuse puudumisel loetakse taotlus heakskiidetuks. Lõike 1 punktis f osutatud juhul võib liikmesriik komisjoni otsuse tegemiseni kohaldada IX lisas osutatud alternatiivseid sätteid.

ê 2008/57/EÜ

6. Kõiki liikmesriike teavitatakse analüüsi tulemustest ning lõikes 3lõigetes 4 ja 5 sätestatud menetluse tulemustest.

ê 2008/57/EÜ

III PEATÜKK

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENDID

Artikkel 810

Koostalitlusvõime komponendi turuleviimine

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed selle tagamiseks tagamaks, et koostalitlusvõime komponente:

a) viiakse turule üksnes siis, kui need võimaldavad koostalitlusvõime saavutamist raudteesüsteemis ning samal ajal vastavad olulistele nõuetele;

b) kasutatakse nende ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.

Käesolevad sätted ei takista nende komponentide turuleviimist teistel eesmärkidel.

2. Käesoleva direktiivi alusel ei või liikmesriigid oma territooriumil keelata, piirata ega takistada koostalitlusvõime komponentide turuleviimist raudteesüsteemis kasutamiseks, kui need vastavad käesolevale direktiivile. Eelkõige ei või liikmesriigid nõuda sellistIV lisas sätestatud komponentide kontrollimist, mis on EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusedeklaratsiooniga seotud menetluse käigus juba tehtud.

ò uus

Komisjon sätestab rakendusaktides koostalitluse komponentide EÜ vastavus- ja kasutuskõlblikkusdeklaratsiooni rakendusala ja sisu, asjaomase deklaratsiooni vormi ning deklaratsioonides sisalduva teabe üksikasjad; Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 911

Vastavus või kasutuskõlblikkus

1. Liikmesriigid ð ja amet ï käsitalevad  koostalitluslike ja olulistele nõuetele vastavana  direktiivi olulistele nõuetele vastavatena selliseid koostalitlusvõime komponente, mis ð on hõlmatud ï tuginevad EÜ vastuvus- või kasutuskõlblikkusedeklaratsioonigale.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

2. Kõikide koostalitlusvõime komponentide puhul tuleb teha asjakohases KTKs osutatudviidatud vastavus- ja kasutuskõlblikkusehindamine, ning nendega peab olema kaasas sellekohane sertifikaat.

3. Liikmesriigid ð ja amet ï käsitavad koostalitlusvõime komponenti olulistele nõuetelega vastavanauses olevana, kui see vastab asjaomases KTKs sätestatud tingimustele, või nimetatud tingimustele vastavana koostatud Euroopa tehnilistele kirjeldustele.

4. Vastava Asjaomase KTK jõustumisel juba kasutusele võetud allsüsteemide varuosad võib allsüsteemidesse paigaldada ilma lõikes 2 osutatud menetlust läbimata.

5. KTKga võidakse näha ette üleminekuperiood nende KTKdes koostalitlusvõime komponentidena kindlaks määratud sellistemääratletud raudteeteenuste jaoks, mis on kõnealuse KTK jõustumisel juba turule viidud. Need komponendid vastavad artikli 810 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

Artikkel 12

Euroopa tehniliste kirjelduste mittevastavus olulistele nõuetele

+Kui liikmesriigile või komisjonile näib, et käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks otseselt või kaudselt kasutatud Euroopa tehnilised kirjeldused ei vasta olulistele nõuetele, teavitatakse sellest artiklis 29 osutatud komiteed ja komisjon võtab asjakohaseimad meetmed, kas:

a) kõrvaldades asjaomased kirjeldused osaliselt või täielikult neid sisaldavatest trükistest või muutes neid pärast konsulteerimist direktiivi 98/34/EÜ alusel asutatud komiteega Euroopa standardite puhul või

b) vaadates KTK läbi kooskõlas artikliga 7.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 1013

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsiooni menetlus

1. Koostalitlusvõime komponendi kasutamise EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusedeklaratsiooni kehtestamiseks kohaldab tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on ühenduses  Euroopa Liidus , asjakohases KTKs kehtestatud sätteid.

2. Juhul kui asjaomane KTK seda nõuab, hindab teeb koostalitlusvõime komponendi kasutamise vastavust- või kasutuskõlblikkuste hindamist teavitatud  vastavushindamisasutus  asutus, millele tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on ühenduses  Euroopa Liidus , on esitanud taotluse.

3. Kui koostalitlusvõime komponentide kohta kehtivad teised, muid asjaolusid hõlmavad ühenduse  Euroopa Liidu  direktiivid, sätestatakse EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusedeklaratsioonis, et koostalitlusvõime komponendid vastavad ka kõnealuste teiste direktiivide nõuetele.

4. Kui ei tootja ega tema volitatud esindaja, kelle asukoht on ühenduses, ei ole täitnud lõigetest 1 ja 3  sätestatud  tulenevaid kohustusi, kehtivad need kohustused mis tahes isikule suhtes, kes viib koostalitlusvõime komponendi turule. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kehtivad samad kohustused mis tahes isikule suhtes, kes paneb kokku erineva päritoluga koostalitlusvõimekomponente või nende osi, või kes toodab koostalitlusvõime komponente oma tarbeksenda kasutuse jaoks.

5. ð Selleks et vältida olulistele nõuetele mittevastavate koostalitluse komponentide turuleviimist ja ilma, ï Ilma et see piiraks artikli 1114 sätete kohaldamistrakendamist, kohaldatakse järgmist:

a) igal üksikjuhul, kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavusdeklaratsioon on koostatud valestiebaõigesti, nõutakse vajaduse korral, et tootja või tema volitatud esindaja, kelle asukoht on ühenduses  Euroopa Liidus , taastaks koostalitlusvõime komponendi vastavuse ja lõpetaks rikkumise kõnealuse liikmesriigi kehtestatud tingimustel;

ê 2008/57/EÜ

b) kui mittevastavust ei kõrvaldatapüsib, võtab liikmesriik kõik asjakohased meetmed, et piirata või keelata kõnealuse koostalitlusvõime komponendi turuleviimist, keelata kõnealuse komponendi turule viimine või tagada komponendi turult kõrvaldamine vastavalt artiklis 1114 sätestatud korrale.

Artikkel 1114

Koostalitlusvõime komponentide mittevastavus olulistele nõuetele

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkusedeklaratsiooniga hõlmatud ja turule viidud koostalitlusvõime komponent võib tõenäoliselt, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil, mitte vastata olulistele nõuetele, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed, et piirata selle kasutusala, keelata selle kasutust, või kõrvaldada see turult ð või kohaldada tagasivõtmist ï. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest viivitamata komisjonile ð ja teistele liikmesriikidele ï ningja põhjendavad oma otsustesitavad oma otsuse põhjused, eelkõige sedastades, kas mittevastavuse põhjustas:

ê 2008/57/EÜ

a) oluliste nõuete täitmata jätmine;

b) Euroopa tehniliste kirjelduste ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste kirjelduste kohaldamisele;

c) Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkus.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

2. Komisjon konsulteerib asjaomaste isikutega osapoolega niipea kui võimalik. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede on põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile.ja teistele liikmesriikidele. Kui komisjon leiab pärast konsulteerimist, et meede ei ole põhjendatud, teatab ta sellest viivitamata küsimuse tõstatanud liikmesriigile ja tootjale või tema volitatud esindajale, kelle asukoht on ühenduses  Euroopa Liidus . Kui lõikes 1 osutatud otsus on põhjendatud Euroopa tehniliste kirjelduste puudulikkusega, kohaldatakse artiklis 12 sätestatud menetlust.

3. Kui EÜ vastavusdeklaratsiooni aluseks olev koostalitlusvõime komponent ei vasta nõuetele, võtab pädev liikmesriik asjakohased meetmed deklaratsiooni koostaja vastu ning teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

ê 2008/57/EÜ

4. Komisjon tagab, et liikmesriike teavitatakse kõnealuse menetluse käigustkulgemisest ja tulemustest.

IV PEATÜKK

ALLSÜSTEEMID

Artikkel 15

Kasutuselevõtu menetlus

1. Ilma et see piiraks V peatüki kohaldamist, lubab iga liikmesriik võtta kasutusele sellised raudteesüsteemi struktuurilised allsüsteemid, mis asuvad või mida käitatakse selle riigi territooriumil.

Sel eesmärgil võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et neid allsüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab neid käsitlevatele olulistele nõuetele, kui allsüsteemid integreeritakse raudteesüsteemi. Eelkõige kontrollivad liikmesriigid

–allsüsteemide tehnilist ühilduvust süsteemiga, millesse need integreeritakse;

–nimetatud allsüsteemide integreerimise ohutust vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 4 lõikele 3 ja artikli 6 lõikele 3.

2. Iga liikmesriik kontrollib enne nimetatud allsüsteemide kasutusele võtmist nende vastavust asjakohastele käitamist ja hooldust käsitlevatele KTKdele, kui see on asjakohane.

3. Pärast allsüsteemide kasutusele võtmist toimub kontrollimine järgmiselt:

a) infrastruktuuri osas ohutuslubade väljastamise ja järelevalve käigus vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 11;

b) sõidukite osas ohutussertifikaatide väljastamise ja järelevalve käigus vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 10.

Sel eesmärgil kasutatakse vastavates struktuurilistes ja funktsionaalsetes KTKdes sätestatud hindamise ja tõendamise menetlusi.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 1216

Allsüsteemide vaba liikumine

1. Ilma et see piiraks V peatükiartikli 15 lõike 1 kohaldamist, ei või liikmesriigid käesoleva direktiivi põhjal oma territooriumil keelata, piirata ega takistada olulistele nõuetele vastavate, raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide ehitamist, kasutuselevõttu ja käitamist. Eelkõige ei või liikmesriigid nõuda kontrollimist, mis on juba tehtud

(a)kas EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga seotud menetluse käigus, mille komponendid on sätestatud V lisas,

(b)või teistes liikmesriikides enne või pärast käesoleva direktiivi jõustumist eesmärgiga kontrollida vastavust samadele nõuetele samades käitamistingimustes.

Artikkel 1317

Vastavus KTKdele ja siseriiklikele eeskirjadele

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

1. Liikmesriigid ð ja amet ï käsitavad koostalitlusvõimelisena ja neid käsitlevatele olulistele nõuetele vastavana selliseid raudteesüsteemi moodustavaid struktuurilisi allsüsteeme, mida hõlmab EÜ Ö EÜ Õ vastavustõendamise deklaratsioon.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

2. Raudteesüsteemi moodustavate struktuuriliste allsüsteemide koostalitlusvõime vastavustõendamine kooskõlas oluliste nõuetega kehtestatakse viitega KTKdele ð ja siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud vastavalt lõikele 3 ï kui need on olemas.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

3. Liikmesriigid koostavad iga allsüsteemi kohta oluliste nõuete rakendamiseks kasutuses olevate tehniliste  siseriiklike  eeskirjade nimekirja ning teavitavad sellest nimekirjast komisjoni, kui  järgmistel juhtudel :

ê 2008/57/EÜ

–asjakohane KTK puudub või

ò uus

a)kui KTKd ei hõlma täielikult teatavaid olulistele nõuetele vastavaid aspekte (avatud punktid);

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

b) kui  vastavalt artiklile 87 on teavitatud  ühe või mitme enama KTK  ð või nende osade ï kohaldamata jätmisest; erandist või

c) kui  erijuhtumi tõttu tuleb kohaldada asjakohaseomase KTKga hõlmamata tehnilisi eeskirju.;

ò uus

d)kui olemasolevate süsteemide kirjeldamiseks kasutatakse siseriiklikke eeskirju.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

4. Sellisel juhul määrab Lliikmesriik määrab asutused, kes vastutavad kõnealuste tehniliste eeskirjade vastavustõendamise  EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni koostamise  eest, millele on osutatud artiklis 1815.

ê 2008/57/EÜ

Komisjon edastab selle teabe avaldamiseks agentuurile.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 14
 Siseriiklikud eeskirjad 

1. ð Liikmesriigid teatavad komisjonile artikli 13 lõikes 3 osutatud siseriiklike eeskirjade nimekirja ï Sellest nimekirjast teavitatakse kas

(a)iga kord pärast tehniliste eeskirjade nimekirja sellist muutmist, millest tuli teavitada vastavalt direktiivi 96/48/EÜ artikli 16 lõikele 3 ja vastavalt direktiivi 2001/16/EÜ artikli 16 lõikele 3 enne 30. aprilli 2005, või

(b)pärast erandist  KTK kohaldamata jätmise  teatamist  taotluse esitamist vastavalt artiklile 7  või

ê 2008/57/EÜ

ð uus

(c)pärast asjaomase KTK avaldamist ð või selle läbivaatamist, et jätta välja KTK avatud punktide sulgemise tõttu ülearuseks muutunud siseriiklikud eeskirjad ï.

ò uus

2. Liikmesriigid teevad ametile ja komisjonile teatavaks olemasolevate siseriiklike eeskirjade täieliku teksti, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artikliga 23.

3. Liikmesriigid võivad siseriiklikke eeskirju kehtestada ainult järgmistel juhtudel:

a) kui KTK ei vasta kõikidele olulistele nõuetele;

b) kui tegemist on kiireloomulise ennetava meetmega, eelkõige pärast õnnetust.

4. Kui liikmesriik kavatseb kehtestada uue siseriikliku eeskirja, teavitab ta kõnealuse eeskirja kavandist ametit ja komisjoni, kasutades selleks asjakohast IT-süsteemi kooskõlas määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikliga 23.

5. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud eeskirjad, kaasa arvatud veeremiüksuse ja võrgustiku vahelisi liideseid hõlmavad eeskirjad, tehakse tasuta kättesaadavaks kõikidele asjaosalistele arusaadavas lihtsas keeles.

6. Liikmesriigid võivad otsustada jätta teatavaks tegemata rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjad ja piirangud. Sel juhul kannavad liikmesriigid kõnealused eeskirjad ja piirangud artiklis 45 osutatud taristuregistritesse.

7. Käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud siseriiklike eeskirjade suhtes ei kohaldata direktiivis 98/34/EÜ sätestatud teavitamiskorda.

8. Komisjon kehtestab rakendusaktid, et liigitada teatavaks tehtud siseriiklikud eeskirjad paiksete ja liikuvate seadmete ühilduvuse kontrollimiseks eri rühmadesse. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Sellised siseriiklikud eeskirjad, mida ei ole käesoleva artikli kohaselt teatavaks tehtud, liigitab amet vastavalt esimese lõigus osutatud rakendusaktidele.

9. Amet vaatab siseriiklike eeskirjade kavandid ning kehtivad siseriiklikud eeskirjad läbi, järgides määruse (EL) nr …/… [ameti määrus] artiklites 21 ja 22 sätestatud menetlust.

ê 2008/57/EÜ

Liikmesriigid teevad komisjoni taotlusel kättesaadavaks teatavaks tehtud eeskirjade täieliku teksti. Et vältida täiendavate tõkete loomist ning selleks, et alustada siseriiklike eeskirjade liigitamist vastavalt artiklile 27, jälgib komisjon uute eeskirjade kehtestamist liikmesriikides. Kui komisjon leiab, et uued eeskirjad kujutavad endast meelevaldse diskrimineerimise vahendit või liikmesriikidevahelise raudteetranspordi varjatud piiramist, võetakse vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele vastu asjaomasele liikmesriigile suunatud otsus.

Liikmesriigid võivad otsustada mitte teavitada rangelt kohaliku iseloomuga eeskirjadest ja piirangutest. Sellisel juhul loetlevad liikmesriigid sellised eeskirjad ja piirangud artiklis 35 osutatud infrastruktuuriregistrites.

Liikmesriigid tagavad, et siduvad tehnilised eeskirjad avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks kõigile raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, raudteeveo-ettevõtjatele ja kasutuselevõtu lubade taotlejatele selgelt sõnastatud ja asjaomastele pooltele arusaadaval kujul.

Artikkel 1518

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise kord

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

1. EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni kehtestamise eesmärgil kutsub  palub  taotleja tema poolt sel eesmärgil valitud teavitatud  vastavushindamisasutusel  asutuse kohaldadma VI lisas osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust. Taotleja võib olla tellija või tootja või nende volitatud esindaja ühenduses  Euroopa Liidus .

2. Asjaomase aAllsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud  vastavushindamisasutuse  asutuse ülesanne algab projekteerimisetapil ja hõlmab kogu tootmisperioodi kuni kinnitamiseni enne allsüsteemi kasutuselevõttu. See ülesanneSamuti hõlmab ð võib ï asutuse ülesanne ð hõlmata ï ka kõnealuse allsüsteemi liideste vastavuse kontrollimist sellise süsteemi suhtes, millesse allsüsteem inkorporeeritakse, tuginedes asjakohases KTKs ningja artiklites 44 ja 4534 ja 35 sätestatud registrites sisalduvale teabele.

3. Teavitatud  vastavushindamisasutus  asutus vastutab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimikudokumentatsiooni koostamise eest., mis peab EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluma. Tehniline toimikdokumentatsioon peab sisaldama  sisaldab  kõiki allsüsteemi parameetritega seotud vajalikke dokumente ning vajaduse korral ka kõiki koostalituse komponentide vastavust tõendavaid dokumente, mis tõendavad koostalitlusvõime komponentide vastavust. Samuti  sisaldab  peab see sisaldama kõiki kasutustingimusi ja piiranguid ning juhendeid remondi, pideva või korralise jälgimisejärelevalve, seadistamise ja hoolduse kohta.

ò uus

4. Kui lõikes 3 osutatud tehnilises toimikus tuleb teha vastavushindamist mõjutavaid muudatusi, koostatakse uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

54. Teavitatud  vastavushindamisasutus  asutus võib välja anda vastavustõendamise vaheteatisi, mis käsitlevad milles käsitletakse teatavaid vastavustõendamise menetluseetappe või allsüsteemi teatavaid osi. Sel juhul kohaldatakse VI lisas sätestatud menetlust ð lõike 7 alapunkti a kohast ï  vastavustõendamismenetlust .

65. Kui asjakohasedomased KTKd seda lubavad, võib teavitatud  vastavushindamisasutus  asutus välja anda vastavussertifikaatetõendeid allsüsteemide seeria või nende allsüsteemide teatud osade kohta.

ò uus

7. Komisjon kehtestab rakendusaktidega järgmise:

(a)allsüsteemide vastavustõendamismenetluse, sealhulgas EÜ vastavustõendamismenetluse üldpõhimõtted, selle sisu, menetluse ja vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid ning siseriiklike eeskirjade suhtes kohaldatava vastavustõendamismenetlusega seotud dokumendid;

(b)EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni ja siseriiklike eeskirjade korral kohaldatava vastavustõendamise deklaratsiooni näidised ning vastavustõendamise deklaratsiooni juurde kuuluvas tehnilises toimikus sisalduvate dokumentide näidised.

Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 1619

Allsüsteemide mittevastavus olulistele nõuetele

1. Kui liikmesriik leiab, et EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise dokumentatsiooniga ei järgi täielikult käesolevat direktiivi ja eelkõige ei vasta olulistele nõuetele, võib liikmesriik taotleda lisakontrollide tegemist.

2. Taotluse esitanud liikmesriik teatab taotletud lisakontrollidest viivitamata komisjonile ja põhjendab lisakontrolle. Komisjon konsulteerib huvitatud isikutegaosapooltega.

3. Taotluse esitanud liikmesriik täpsustab, kas see, et käesolevat direktiivi täielikult ei järgita, tuleneb

a) KTK või oluliste nõuete täitmata jätmisestmittetäitmisest või KTK puudulikustebaõigest kohaldamisest. Sellisel juhul teavitab komisjon viivitamata liikmesriiki, kus asub isik, kes on andnud nõuetele mittevastava EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni, ning nõuab sellelt liikmesriigilt asjakohaste meetmete võtmist;

b) KTK puudustest. Sellisel juhul kohaldatakse artiklis 67 osutatud KTK muutmise menetlust.

ò uus

Artikkel 17

Vastavuse eeldamine

Koostalitluse komponendid ja allsüsteemid, mis on vastavuses ühtlustatud standardite või nende osadega, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse olevat vastavuses asjaomaseid standardid või nende osi käsitlevate oluliste nõuetega, mis on sätestatud III lisas.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 20

Olemasolevate allsüsteemide kasutuselevõtmine pärast uuendamist või ümberehitamist

1. Uuendamise või ümberehitamise korral saadab tellija või tootja asjaomasele liikmesriigile projekti kirjeldava dokumentatsiooni. Liikmesriik vaatab dokumentatsiooni läbi ning otsustab kohaldatavas KTKs viidatud rakendusstrateegiat arvesse võttes, kas tööde ulatuse tõttu on käesoleva direktiivi tähenduses nõutav uus kasutuselevõtu luba.

Uus kasutuselevõtu luba on nõutav alati, kui kavandatavad tööd võivad kahjustada asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset. Juhul kui on vajalik uus luba, otsustab liikmesriik, mil määral tuleb projekti suhtes kohaldada KTKsid.

Liikmesriik võtab otsuse vastu hiljemalt neli kuud pärast täieliku dokumentatsiooni esitamist taotleja poolt.

2. Kui on nõutav uus luba ning kui KTKd täielikult ei kohaldata, esitavad liikmesriigid komisjonile järgmise lisateabe:

–põhjuse, miks KTKd ei ole täielikult kohaldatud;

–tehnilised parameetreid, mida kohaldatakse KTK asemel;

–asutused, kelle ülesanne on teha nende parameetrite alusel artiklis 18 osutatud vastavustõendamist.

3. Komisjon edastab lõikes 2 osutatud teabe avaldamiseks agentuurile.

V PEATÜKK

SÕIDUKID

ò uus

V PEATÜKK

TURULEVIIMINE JA KASUTUSELEVÕTT

Artikkel 18

Püsiseadmete kasutuselevõtt

1. Raudteeäärseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme ning energiavarustuse ja taristu allsüsteeme võib kasutusele võtta üksnes siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab III lisas sätestatud olulistele nõuetele ning nende kasutuselevõtuks on antud asjakohane luba kooskõlas lõikega 2.

2. Iga riiklik ohutusasutus annab kasutuselevõtuloa sellistele energiavarustuse ja taristu allsüsteemidele, mis asuvad või mida käitatakse tema jurisdiktsiooni alla kuuluval territooriumil.

Amet annab kasutuselevõtuluba käsitlevad otsused välja selliste raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kohta, mis asuvad või mida käitatakse kogu Euroopa Liidus.

Amet ja riiklikud ohutusasutused annavad üksikasjalikud juhised esimeses ja teises lõigus osutatud lubade hankimise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse kasutuselevõtuloa suhtes kohaldatavaid nõudeid ja loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle ülesande täitmiseks ametiga koostööd.

3. Selleks et anda kasutuselevõtuluba lõikes 1 osutatud allsüsteemidele, tuleb riiklikule ohutusasutusele või ametile (sõltuvalt sellest, kumb on lõikes 2 osutatud pädev asutus) esitada järgmised tõendid ja tõendada järgmist:

(c)EÜ vastavustõendamise deklaratsioon;

(d)asjaomaste allsüsteemide tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse need integreeritakse; ühilduvus tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

(e)asjaomaste allsüsteemide ohutu integreerimine, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade, registrite ja raudteeohutuse direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

4. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral saadab taotleja riiklikule ohutusasutusele (energiavarustuse ja taristu allsüsteemi puhul) või ametile (raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul) projekti kirjeldust sisaldava toimiku. Riiklik ohutusasutus või amet tutvub kõnealuse toimikuga ja otsustab lõikes 5 sätestatud kriteeriumide põhjal, kas uus kasutuselevõtuluba on vajalik või mitte. Riiklik ohutusasutus ja amet teevad otsuse eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.

5. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Lisaks sellele on vaja uut kasutuselevõtuluba järgmistel juhtudel:

(f)kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset või

(g)asjakohased KTK sisaldavad vastavat nõuet või

(h)liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad sellist nõuet.

Artikkel 19

Liikuvate allsüsteemide turuleviimine

1. Taotleja võib veeremiüksuse allsüsteeme ning rongisiseseid kontrolli ja signaalimise allsüsteeme turule viia ainult siis, kui need on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab III lisas sätestatud olulistele nõuetele.

2. Taotleja tagab eelkõige EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni olemasolu.

3. Olemasolevate allsüsteemide uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 21

Sõiduki kasutuselevõtu luba

1. Kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti, annab sõidukile enne võrgustikus kasutamist kasutuselevõtu loa selles võrgustikus pädev riiklik ohutusasutus.

2. KTKdele vastavale sõidukile antakse kasutuselevõtu luba vastavalt artiklile 22 või artiklile 23.

3. KTKdele mittevastavale sõidukile antakse kasutuselevõtu luba vastavalt artiklile 24 või artiklile 25.

4. Sõidukile, mis vastab lubatud tüübile, antakse kasutuselevõtu luba vastavalt artiklile 26.

5. Ilma et see piiraks artiklite 23 ja 25 täiendavaid lube puudutavate sätete kohaldamist, kehtib ühe liikmesriigi poolt antud kasutuselevõtu luba kõikides liikmesriikides. Kui on vaja täiendavaid kasutuslubasid, võtavad liikmesriigid täpsustamiseks vastu üksikasjalikud siseriiklikud eeskirjad või käesoleva direktiivi rakendamisel siseriiklikud sätted KTK-le vastavate sõidukite kohta kooskõlas artikli 23 asjaomaste sätetega või KTK-le mittevastavate sõidukite kohta kooskõlas artikli 25 sätetega.

6. Kõigi kasutuselevõtu loa taotluste kohta teeb pädev riiklik ohutusasutus otsuse vastavalt artiklitele 22 ja 23 või artiklitele 24 ja 25. Kasutuselevõtu loaga võib kindlaks määrata kasutamistingimusi ja muid piiranguid.

7. Pädeva riikliku ohutusasutuse iga negatiivne otsus sõiduki kasutuselevõtmise kohta peab olema nõuetekohaselt põhjendatud. Taotleja võib ühe kuu jooksul pärast negatiivse otsuse saamist taotleda pädevalt riiklikult ohutusasutuselt, et otsus vaadataks nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel uuesti läbi. Pädeval riiklikul ohutusasutusel on seejärel aega kaks kuud alates taotluse saamisest, et oma otsust kinnitada või see tühistada. Kui negatiivne otsus kinnitatakse, võib taotleja paluda apellatsiooniasutuselt, mille on määranud pädev liikmesriik direktiivi 2004/49/EÜ artikli 17 lõike 3 alusel, et otsus vaadataks nõuetekohaselt põhjendatud kaalutlustel uuesti läbi. Liikmesriigid võivad selleks apellatsioonimenetluseks määrata reguleeriva asutuse, mis on asutatud vastavalt direktiivi 2001/14/EÜ artiklile 30.

8. Kui pädev riiklik ohutusasutus ei ole ettenähtud aja jooksul artikli 23 lõikes 7 ja artikli 25 lõikes 5 viidatud otsust teinud, loetakse, et kõnealune sõiduk on saanud kasutuselevõtu loa kolm kuud pärast selle ettenähtud aja lõppu. Käesoleva lõike alusel antud load kehtivad üksnes selles võrgustikus, mille osas pädev riiklik ohutusasutus ei reageerinud ettenähtud aja jooksul.

9. Riiklik ohutusasutus, mis kavatseb tühistada enda väljastatud kasutuselevõtu loa või kasutuselevõtu loa, mis on taotlejale väljastatud vastavalt lõikele 8, kasutab sel eesmärgil direktiivi 2004/49/EÜ artikli 10 lõikes 5 viidatud ohutussertifikaatide läbivaatamist või vajaduse korral kõnealuse direktiivi artikli 11 lõikes 2 viidatud ohutusloa läbivaatamist.

10. Apellatsioonimenetluse korral võib lõikes 7 osutatud pädev apellatsiooniasutus paluda agentuurilt arvamust, mis väljastatakse sellisel puhul ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist ning sellest teavitatakse taotlejat, pädevat apellatsiooniasutust ja kasutuselevõtu loa andmisest keeldunud pädevat siseriiklikku ohutusasutust.

11. Sõidukite puhul, mis liiklevad liikmesriigi ja kolmandate riikide vahel võrgustikus, mille rööpmevahe erineb ühenduse peamise raudteevõrgustiku omast ja millele võib teha erandeid vastavalt artikli 9 lõikele 5 või mis kuuluvad erijuhtumite alla, võivad artiklites 22 ja 24 viidatud riiklikud eeskirjad sisaldada rahvusvahelisi kokkuleppeid, niivõrd kui need on kooskõlas ühenduse õigusega.

12. Enne 19. juulit 2008 väljastatud kasutuselevõtu load, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete, eeskätt RIC (Regolamento Internazionale Carrozze) ja RIV (Regolamento Internazionale Veicoli) alusel väljastatud load, jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need load väljastati. Nimetatud säte on ülimuslik artiklite 22 kuni 25 suhtes.

13. Liikmesriigid võivad väljastada sõidukiseeriate kasutuselevõtu lubasid. Selleks teavitab siseriiklik ohutusasutus taotluse esitajat järgitavast menetlusest.

14. Käesoleva artikli kohaselt väljastatud kasutuselevõtu load ei piira asjaomastes võrgustikes nimetatud sõidukite käitamiseks raudteeveo-ettevõtjatele ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele kehtestatud teiste tingimuste kohaldamist vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklitele 9, 10 ja 11.

ò uus

Artikkel 20

Veeremiüksuse turuleviimise luba

1. Veeremiüksus viiakse turule pärast seda, kui amet on välja andunud veeremiüksuse turuleviimise loa kooskõlas lõikega 5.

2. Amet annab välja veeremiüksuse turuleviimise lubamise otsuseid. Nendes lubade esitatakse parameetrite väärtused, mis on vajalikud selleks, et tõendada veeremiüksuse ja püsiseadmete tehnilist ühilduvust kooskõlas KTKdega. Veeremiüksuse turuleviimise luba sisaldab ka teavet veeremiüksuse vastavuse kohta asjakohastele KTKdele ning kõnealuseid parameetreid käsitlevatele siseriiklikele eeskirjakogumitele.

3. Veeremiüksuse turuleviimise luba võib sisaldada teavet veeremiüksuse kasutustingimuste ja muude piirangute kohta.

4. Veeremiüksuse turuleviimise luba antakse välja veeremiüksuse või veeremiüksuse tüübi toimiku alusel, mille esitab taotleja ning mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmised kohta.

(i)veeremiüksuse moodustavate liikuvate allsüsteemide turuleviimine kooskõlas artikliga 19;

(j)punktis a osutatud allsüsteemide tehniline ühilduvus veeremiüksuses, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja registrite alusel;

(k)punktis a osutatud allsüsteemide ohutu integreerimine veeremiüksusesse, mis tehakse kindlaks asjakohaste KTKde, siseriiklike eeskirjade ja direktiivi …/... [raudteesüsteemi ohutuse kohta Euroopa Liidus] artiklis 6 sätestatud ühiste ohutusmeetodite alusel.

5. Amet teeb lõikes 2 osutatud otsused eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides.

Amet annab üksikasjalikud juhised veeremiüksuse turuleviimise loa hankimise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

6. Amet võib välja anda veeremiüksuse turuleviimise loa veeremiüksuseseeria kohta. Need load kehtivad kõikides liikmesriikides.

7. Taotleja võib määruse (EL) nr …/… [millega luuakse Euroopa Raudteeamet] artikli 51 kohaselt määratud apellatsiooninõukogule esitada kaebuse ameti otsuse kohta, samuti juhul, kui amet ei tee otsust lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul.

8. Veeremiüksuse turuleviimise luba omavate olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral esitatakse järgmised tõendid:

(l)uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4 ning

(m)uus veeremiüksuse turuleviimise luba, kui tekib vajaduse muuta asjaomasele veeremiüksusele varem välja antud loas sisalduvate parameetrite väärtusi.

9. Taotleja nõudmise korral võib veeremiüksuse turuleviimise loale teha selge märke selle kohta, missuguste võrgustike või liinide või võrgustiku- ja liinirühmade puhul on raudteeveo-ettevõtjal õigus võtta asjaomane veeremiüksuse kasutusele ilma täiendavate kontrollide või katseteta, mis käsitlevad veeremiüksuse ja asjakohaste võrgustike või liinide tehnilise ühilduvust. Sel juhul lisab taotleja taotlusele tõendid asjaomase veeremiüksuse tehnilise ühilduvuse kohta asjaomaste võrgustike või liinidega.

Selle märke võib esialgse taotleja või mõne teise taotleja nõudmisel lisada ka pärast asjakohase turuleviimise loa väljaandmist.

Artikkel 21

Veeremiüksuse kasutusele võtmine

1. Raudteeveo-ettevõtjad võtavad veeremiüksuse kasutusele alles pärast seda, kui nad on koostöös taristuettevõtjaga kontrollinud asjaomase veeremiüksuse ja marsruudi tehnilist ühilduvust, lähtudes asjakohastest KTKdest, siseriiklikest eeskirjadest, registritest ja direktiivi artiklis 6 sätestatud ühistest ohutusmeetoditest, ning nende ohutut integreerimist süsteemi, kus neid kavatsetakse kasutada .

Selleks tuleb veeremiüksustele anda esmalt välja veeremiüksuse turuleviimise luba kooskõlas artikliga 20.

2. Raudteeveo-ettevõtja teavitab ametit, taristuettevõtjat ning riiklikku ohutusasutust otsustest, mille ta teeb seoses veeremiüksuste kasutusele võtmisega. Neid otsuseid säilitatakse artiklis 43 osutatud raudteeveeremi riiklikus registris.

3. Olemasolevate veeremiüksuste uuendamise või ümberehitamise korral tuleb välja anda uus EÜ vastavustõendamise deklaratsioon kooskõlas artikli 15 lõikega 4. Lisaks sellele peab raudteeveo-ettevõtja tegema asjaomaste veeremiüksuste kohta uue kasutuselevõtuotsuse järgmistel juhtudel:

(n)kui kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu asjaomase allsüsteemi üldist ohutustaset;

(o)asjakohased KTKd sisaldavad vastavat nõuet.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 22

KTK-le vastavate sõidukite esimene kasutuselevõtu luba

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse sõidukite suhtes, mis vastavad kõigile kasutuselevõtmise hetkel kehtivatele asjaomastele KTKdele, tingimusel et neis KTKdes on kehtestatud märkimisväärne osa olulistest nõuetest ning et asjaomane KTK veeremi kohta on jõustunud ja kohaldatav.

2. Esimese kasutuselevõtu loa väljastab siseriiklik ohutusasutus järgmiselt:

a) kui kõik sõiduki struktuurilised allsüsteemid on saanud loa vastavalt IV peatüki sätetele, antakse kasutuselevõtu luba ilma täiendava kontrollita;

b) kui sõidukitele on kantud kõik vajalikud EÜ vastavustõendamise deklaratsioonid vastavalt artiklile 18, võivad siseriikliku ohutusasutuse poolt kasutuselevõtu loa väljastamise eesmärgil kontrollitavad kriteeriumid hõlmata ainult järgmist:

–sõiduki asjaomaste allsüsteemide tehnilist ühilduvust ja nende ohutut integreerimist artikli 15 lõike 1 kohaselt;

–sõiduki ja asjaomase infrastruktuuri tehnilist ühilduvust;

–avatud punktide puhul kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju;

–asjaomastes KTKdes nõuetekohaselt kindlaks määratud erijuhtumitel kohaldatavaid riiklikke eeskirju.

Artikkel 23

KTK-le vastavate sõidukite täiendav kasutuselevõtu luba

1. Sõidukid, mis täielikult vastavad KTK-le, mis hõlmab asjaomaste allsüsteemide kõiki aspekte ilma erijuhtumite ning kitsalt sõiduki ja võrgustiku tehnilise ühilduvusega seotud avatud punktideta, ei vaja kasutuselevõtuks ühtegi täiendavat luba, kuni nad sõidavad KTK-le vastavates võrgustikes teistes liikmesriikides või tingimustel, mis on täpsustatud vastavates KTKdes.

2. Juhul kui sõidukid on saanud kasutuselevõtu loa vastavalt artiklile 22, kuid sellele ei ole osutatud lõikes 1, otsustavad liikmesriigid, kas sõidukite nende territooriumil kasutusele võtmiseks on vaja täiendavat luba. Sellisel juhul kohaldatakse lõikeid 3 kuni 7.

3. Loa taotleja esitab siseriiklikule ohutusasutusele materjalid vastava sõiduki või sõidukitüübi ja sõiduki kavandatava kasutamise kohta võrgustikus. Materjalides sisaldub järgmine teave:

a) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kõnealune sõiduk on saanud loa teises liikmesriigis vastavalt artiklile 22;

b) VI lisas osutatud tehnilise dokumentatsiooni koopia. See hõlmab salvestusseadmetega varustatud sõidukite korral teavet andmekogumismenetluse kohta, lubatud lugemit ja hindamist juhul, kui kõnealused andmed ei ole ühtlustatud vastava KTKga;

c) sõiduki varasemat hooldust ja vajaduse korral pärast loa saamist tehtud tehnilisi muudatusi kajastavad andmed;

d) tõendid iseloomulike tehniliste ja käitamisnäitajate kohta, mis näitavad, et sõiduk on vastavuses infrastruktuuri ja püsiseadmetega (sealhulgas ilmastikutingimused, elektrivarustussüsteem, kontrolli ja signaalimise süsteem, rööpavahe ja infrastruktuuri mõõtmed, suurim lubatud teljekoormus ja muud võrgustiku piirangud).

4. Kriteeriumid, mida siseriiklik ohutusasutus kontrollib, võivad hõlmata ainult

–sõiduki ja asjaomase võrgustiku tehnilist ühilduvust, kaasa arvatud avatud punktide puhul kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju nimetatud ühilduvuse tagamiseks;

–asjaomastes KTKdes nõuetekohaselt kindlaks määratud erijuhtumitel kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.

5. Siseriiklik ohutusasutus võib nõuda lisateabe esitamist, riskianalüüsi tegemist vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktile a või võrgustikus tehtud katseid, et kontrollida lõikes 4 osutatud kriteeriumide vastavust. Pärast käesoleva direktiivi artiklis 27 osutatud võrdlusdokumendi vastuvõtmist võib riiklik ohutusasutus sellist kontrolli teha ainult siseriiklike eeskirjade alusel, mis seonduvad selles dokumendis esitatud B või C rühmaga.

6. Siseriiklik ohutusasutus määratleb pärast taotlejaga konsulteerimist lisateabe ulatuse ja sisu, nõutavad riskianalüüsid ja katsed. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Vajaduse korral võtab siseriiklik ohutusasutus meetmeid katsete tegemise tagamiseks.

7. Kõikide käesoleva artikli kohaselt esitatud kasutuselevõtu loa taotluste kohta teeb siseriiklik ohutusasutus otsuse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt

a) kaks kuud pärast lõikes 3 osutatud materjalide esitamist;

b) vajaduse korral üks kuu pärast siseriikliku ohutusasutuse nõutud lisateabe esitamist;

c) vajaduse korral ühe kuu jooksul pärast siseriikliku ohutusasutuse nõutud katsete tulemuste esitamist.

Artikkel 24

KTK-le mittevastavate sõidukite esimene kasutuselevõtu luba

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse sõidukite suhtes, mis ei vasta kasutuselevõtmise hetkel kõigi kehtivate asjakohaste KTKde nõuetele, sealhulgas sõidukite suhtes, mille osas on kehtestatud erandeid, või juhul, kui märkimisväärset osa olulistest nõuetest ei ole ühe või mitme KTKga kehtestatud.

2. Esimese loa väljastab siseriiklik ohutusasutus järgmiselt:

–KTKga reguleeritud tehniliste küsimuste esinemise korral kohaldatakse EÜ vastavustõendamise menetlust;

–muude tehniliste küsimuste osas kohaldatakse käesoleva direktiivi artikli 17 lõikes 3 ja direktiivi 2004/49/EÜ artiklis 8 nimetatud siseriiklikke eeskirju.

Kõnealune esimene luba kehtib üksnes selle väljastanud liikmesriigi võrgustikus.

Artikkel 25

KTK-le mittevastavate sõidukite täiendavad kasutuselevõtu load

1. Ühes liikmesriigis vastavalt artikli 21 lõikele 12 või artiklile 24 kasutusele lubatud sõidukite puhul võivad teised liikmesriigid vastavalt käesolevale artiklile otsustada, kas nende territooriumil on kasutuselevõtuks vaja täiendavaid lube.

2. Taotleja esitab siseriiklikule ohutusasutusele kõnealuse sõiduki või sõidukitüübi kohta tehnilise dokumentatsiooni koos üksikasjadega selle kavandatava võrgustikus kasutamise kohta. Dokumentides sisaldub järgmine teave:

a) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kõnealune sõiduk on saanud loa teises liikmesriigis, ning kasutatud menetlust puudutav dokumentatsioon, mis tõendab, et sõiduk vastab kehtivatele ohutusnõuetele, hõlmates vajaduse korral teabe artikli 9 kohaselt kasutatud või tehtud erandite kohta;

b) tehnilised andmed, hooldusplaan ja käitamisnäitajad. See hõlmab salvestusseadmetega varustatud sõidukite korral teavet andmekogumismenetluse kohta, lubatud lugemit ja hindamist, nagu on sätestatud direktiivi 2004/49/EÜ artikli 20 lõike 2 punktis c;

c) sõiduki varasemat käitamist, hooldust ja vajaduse korral pärast loa saamist tehtud tehnilisi muudatusi kajastavad andmed;

3. Lõike 2 punktides a ja b osutatud teabe saab siseriiklik ohutusasutus kahtluse alla seada ainult juhul, kui ta saab tõendada olulise ohutusalase riski olemasolu, ilma et see piiraks artikli 16 kohaldamisala. Pärast artiklis 27 osutatud võrdlusdokumendi vastuvõtmist ei tohi siseriiklik ohutusasutus selles küsimuses tugineda ühelegi kõnealuses dokumendis loetletud A rühma eeskirjale.

4. Siseriiklik ohutusasutus võib nõuda lisateabe esitamist, riskianalüüsi tegemist vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõike 3 punktile a või võrgustikus tehtud katseid, et kontrollida käesoleva artikli lõike 2 punktides c ja d sätestatud teabe vastavust kehtivatele siseriiklikele eeskirjadele, millest on teatatud komisjonile vastavalt direktiivi 2004/49/EÜ artiklile 8 või käesoleva direktiivi artiklile 17. Pärast käesoleva direktiivi artiklis 27 osutatud võrdlusdokumendi vastuvõtmist võib siseriiklik ohutusasutus sellist kontrolli teha ainult siseriiklike eeskirjade alusel, mis seonduvad kõnealuses dokumendis loetletud B või C rühmaga.

Siseriiklik ohutusasutus määratleb pärast taotlejaga konsulteerimist lisateabe ulatuse ja sisu, nõutavad riskianalüüsid või katsed. Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja teeb taotlejaga konsulteerides kõik võimaliku selleks, et kõik katsed saaksid toimuda kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist. Vajaduse korral võtab siseriiklik ohutusasutus meetmeid katsete tegemise tagamiseks.

5. Kõikide käesoleva artikli kohaselt esitatud kasutuselevõtu loa taotluste kohta teeb siseriiklik ohutusasutus otsuse nii kiiresti kui võimalik ja hiljemalt

a) neli kuud pärast lõikes 2 osutatud tehnilise dokumentatsiooni esitamist;

b) vajaduse korral kaks kuud pärast lisateabe esitamist või siseriikliku ohutusasutuse lõike 4 alusel nõutud riskianalüüsi esitamist;

c) vajaduse korral kaks kuud pärast siseriikliku ohutusasutuse lõike 4 alusel nõutud katsete tulemuste esitamist.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 2226

VeeremiüksuseSõiduki tüübipide  turuleviimise  lubamine

1. ðAmet ï Liikmesriigid võibvõivad välja anda  veeremiüksuse tüübi turuleviimise  lubasid sõidukitüüpidele.

ò uus

Amet annab üksikasjalikud juhised veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa taotlemise kohta. Taotluse juhend, milles kirjeldatakse ja selgitatakse veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa suhtes kohaldatavaid nõudeid ning loetletakse esitatavad dokumendid, tehakse taotlejatele tasuta kättesaadavaks. Riiklikud ohutusasutused teevad selle teabe levitamiseks ametiga koostööd.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

2. Juhul Kkui ð amet ï liikmesriigid ð annab välja veeremiüksuse turuleviimise loa, ï annavad loa sõidukile, annabvad nad ta samas ð välja vastava veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa ï loa sõidukitüübile.

ò uus

3. Sellisele veeremiüksusele, mis vastab veeremiüksuse tüübile, millele on juba varem välja antud veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba, antakse ilma täiendava kontrollita välja veeremiüksuse turuleviimise luba taotleja poolt asjaomase veeremiüksuse tüübi kohta esitatud vastavusdeklaratsiooni alusel.

ê 2008/57/EÜ

3. Liikmesriigis juba lubatud tüübile vastavale sõidukile antakse selles liikmesriigis luba taotleja poolt esitatud vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava kontrollita. Juhul, kui selliste KTKde asjaomased sätted ja riiklikud eeskirjad, mille alusel on nimetatud sõidukitüüp lubatud, on muutunud, otsustab liikmesriik, kas nimetatud tüübile juba antud luba jääb kehtima või tuleb seda muuta. Kriteeriumid, mille täitmist siseriiklik ohutusasutus sõidukitüübile uue loa väljastamisel kontrollib, võivad tuleneda üksnes muutunud eeskirjadest. Sõidukitüübile antava loa uuendamine ei mõjuta varem lubatud sõidukitüüpide põhjal sõidukitele antud lubasid.

ò uus

4. Kui veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa aluseks olnud KTKsid või siseriiklikke eeskirju muudetakse, tuleb KTKs või siseriiklikes eeskirjades kindlaks määrata, kas asjaomasele veeremiüksuse tüübile juba varem välja antud turuleviimise luba jääb kehtima või tuleb seda uuendada. Kui luba tuleb uuendada, võib amet kontrolle kohaldada vaid muudetud eeskirjade suhtes. Veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa uuendamine ei mõjuta selliseid veeremiüksuse turuleviimise lube, mis on asjaomase veeremiüksuse tüübi turuleviimise loa alusel juba varem välja antud.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

54. Komisjon võtab sõidukitüübi Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsiooni näidise vastu hiljemalt 19. juuliks 2009 agentuuri koostatud kavandi alusel ja vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. ð koostatakse kooskõlas komisjoni otsusega 2010/713/EL ï.

65. Sõiduki teatavale Veeremiüksuse tüübile vastavuse deklaratsioon peab olema kooskõlas järgmisega:

a) KTK-le vastavate veeremiüksuste korral asjakohasele KTK-le vastava vastavuse tõendamise menetlusegaKTK-le vastavate sõidukite korral;

b)otsuse 93/465/EMÜ moodulis D või E määratletud vastavustõendamise menetlusega KTK-le mittevastavate sõidukite korral. Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu ad hoc vastavustõendamise menetluse vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

ò uus

b) KTK-le mittevastavate veeremiüksuste korral otsuse 768/2008/EÜ moodulites B+D ja B+F kindlaks määratud vastavushindamismenetlusega. Vajaduse korral võib komisjon vastu võtta rakendusakte ad hoc vastavushindamismoodulite kehtestamiseks. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt

ê 2008/57/EÜ

6. Taotleja võib taotleda sõidukitüübile luba mitmes liikmesriigis korraga. Sellisel juhul teevad riiklikud ohutusasutused koostööd menetluse lihtsustamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

7. Tüübiluba ð Veeremiüksuse tüübi turuleviimise luba ï registreeritakse artiklis 4434 osutatud lubatud sõidukitüüpide ð veeremiüksuse tüüpide turuleviimise lubade ï Euroopa registris. Nimetatud registris näidatakse liikmesriik või liikmesriigid, milles sõidukitüüp on lubatud.

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 27

Siseriiklike eeskirjade liigitamine

1. Artiklis 25 osutatud sõidukite kasutuselevõtu lubade andmise menetluse lihtsustamiseks liigitatakse siseriiklikud eeskirjad vastavalt VII lisas näidatule.

2. Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 3 kohaldamist, vaatab agentuur hiljemalt 19. jaanuariks 2009 üle VII lisa 1. jaos sätestatud parameetrid ning esitab komisjonile soovitusi, mida peab vajalikuks.

3. Agentuur koostab võrdlusdokumendi ettepaneku koos ristviidetega kõigis liikmesriikides kohaldatavatele siseriiklikele eeskirjadele sõiduki ekspluatatsiooni andmisel. Nimetatud ülesande täitmiseks teevad riiklikud ohutusasutused agentuuriga koostööd.

4. Agentuuri soovituse alusel ning vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võtab komisjon vastu võrdlusdokumendi ning kõik seda ajakohastavad otsused.

VI PEATÜKK

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

TEAVITATUD ASUTUSED  VASTAVUSHINDAMISASUTUSTEST TEATAMINE 

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 28

Teavitatud asutused

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike artiklis 13 viidatud vastavus- või kasutussobivuse hindamise menetluse läbiviimise eest vastutavatest asutustest ja artiklis 18 viidatud vastavustõendamise menetlusest, nimetades iga asutuse vastutusala ja komisjonilt eelnevalt saadud tunnusnumbrid. Komisjon avaldab asutuste nimekirja, nende tunnusnumbrid ja vastutusalad Euroopa Liidu Teatajas ja ajakohastab seda nimekirja.

2. Liikmesriigid kohaldavad teavitatud asutuste hindamisel VIII lisas sätestatud kriteeriume. Asutusi, mis vastavad asjakohastes Euroopa standardites sätestatud hindamiskriteeriumidele, käsitatakse kõnealustele kriteeriumidele vastanuna.

3. Liikmesriik tühistab sellise asutuse kinnituse, mis enam ei vasta VIII lisas viidatud kriteeriumidele. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

4. Kui liikmesriik või komisjon leiab, et teise liikmesriigi poolt teavitatud asutus ei vasta VIII lisas osutatud kriteeriumidele, alustab komisjon nõuküsimist asjaomastelt osalistelt. Komisjon teatab viimasele liikmesriigile kõikidest muudatustest, mis on vajalikud, et teavitatud asutus saaks säilitada temale määratud staatust.

5. Komisjon moodustab teavitatud asutuste koordineerimisrühma (edaspidi „koordineerimisrühm”), mis käsitleb kõiki artiklis 13 viidatud vastavus- ja kasutuskõlblikkuse hindamise menetluste, artiklis 18 viidatud vastavustõendamise menetluse või asjakohaste KTKde kohaldamisega seotud küsimusi. Liikmesriikide esindajad võivas osaleda koordineerimisrühma töös vaatlejana.

Komisjon ja vaatlejad teavitavad artiklis 29 osutatud komiteed koordineerimisrühma raames tehtud tööst. Vajaduse korral teeb komisjon ettepaneku küsimuste lahendamiseks vajalike meetmete võtmiseks. Vajaduse korral koordineeritakse teavitatud asutuste tegevust vastavalt artikli 30 lõikele 4.

6. Esimeses artiklis 39 osutatud aruandes hinnatakse ka VIII lisas määratud kriteeriumide rakendamist ja ning vajaduse korral tehakse ettepanek sobivate meetmete kohta.

ò uus

Artikkel 23

Teatamine

Liikmesriigid teatavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele asutused, kes kolmandate isikutena on volitatud täitma vastavushindamisülesandeid käesoleva direktiivi alusel.

Artikkel 24

Teavitavad asutused

1. Liikmesriigid määravad teavitava asutuse, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja teavitamiseks ning teatatud vastavushindamisasutuste jälgimiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sh nende vastavuse eest artiklite 27–29 sätetele.

2. Liikmesriigid võivad otsustada, et lõikes 1 osutatud hindamis- ja jälgimistoiminguid teostab määruse (EÜ) nr 765/2008 tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus.

3. Kui teavitav asutus delegeerib või annab muul viisil edasi lõikes 1 osutatud hindamise, teavitamise või jälgimise teostamise asutusele, mis ei ole valitsusasutus, peab see asutus olema juriidiline isik ja vastama artiklis 25 sätestatud nõuetele. See asutus peab sätestama korra oma tegevustest tulenevate kohustuste katmiseks.

4. Teavitav asutus vastutab täielikult lõikes 3 osutatud asutuse tegevuse eest.

Artikkel 25

Nõuded teavitavatele asutustele

1. Teavitav asutus on loodud nii, et ei tekiks huvide konflikti vastavushindamisasutustega.

2. Teavitava asutuse tööd korraldatakse ja juhitakse nii, et on tagatud tema tegevuse objektiivsus ja erapooletus.

3. Teavitava asutuse töö korraldatakse nii, et vastavushindamisasutusest teatamisega seotud otsuseid teevad sellised pädevad isikud, kes ei ole hindamistoimingutes osalenud.

4. Teavitav asutus ei tohi pakkuda ega osutada teenuseid, mida osutavad vastavushindamisasutused, ega äri- või konkurentsialaseid nõustamisteenuseid.

5. Teavitav asutus tagab saadud teabe konfidentsiaalsuse.

6. Teavitaval asutusel on oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks piisav arv pädevaid töötajaid.

Artikkel 26

Teavitavate asutuste teatamiskohustus

Liikmesriigid teatavad komisjonile menetlused, mis nad on kehtestanud vastavushindamisasutuste hindamiseks, nendest teatamiseks ja teatatud asutustega seotud jälgimistoiminguteks, ning nendes menetlustes tehtavad muudatused.

Komisjon teeb asjaomase teabe avalikult/üldsusele?? kättesaadavaks.

Artikkel 27

Nõuded vastavushindamisasutustele

1. Vastavushindamisasutus peab selleks, et temast teatataks, vastama lõigetes 2–7 ja artiklites 28 ja 29 sätestatud nõuetele. Neid nõudeid kohaldatakse ka selliste asutuste suhtes, mille liikmesriigid on määranud vastavalt artikli 13 lõikele 4.

2. Vastavushindamisasutus luuakse siseriikliku õiguse alusel ning ta on juriidiline isik.

3. Vastavushindamisasutus on võimeline täitma talle asjakohase KTK alusel määratud vastavushindamisülesandeid, mille täitmisega seoses temast on teatatud, sõltumata sellest, kas vastavushindamisasutus täidab neid ise või täidetakse neid tema nimel ja tema vastutusel.

Vastavushindamisasutuse käsutuses on alati ning kõigi talle määratud vastavushindamismenetluste ja toodete iga tüübi või kategooria jaoks järgmine:

a) vajalik arv tehniliste teadmistega töötajad, kellel on piisav ja asjakohane kogemus vastavushindamisülesannete täitmiseks;

b) menetluste asjakohased kirjeldused, millega kooskõlas vastavushindamist tehakse ja mis tagavad läbipaistvuse, ning nende menetluste kordamise võime. Vastavushindamisasutusel on nõuetekohased tegevuspõhimõtted ja menetlused, kus eristatakse tema kui teatatud asutuse ülesandeid ja oma muid toiminguid;

c) sobivad menetlused selliste toimingute teostamiseks, mille puhul võetakse nõuetekohaselt arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda, struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Vastavushindamisasutusel on vajalikud vahendid vastavushindamistoimingute nõuetekohase tegemisega seotud tehniliste ja haldusülesannete täitmiseks ning juurdepääs kogu vajalikule varustusele või vahenditele.

4. Vastavushindamisasutus võtab endale vastutuskindlustuse, välja arvatud juhul, kui vastutus kuulub siseriikliku õiguse alusel riigile või kui liikmesriik ise on vastavushindamise eest otseselt vastutav.

5. Vastavushindamisasutuse töötajad hoiavad ametisaladust sellise teabe osas, mis on omandatud asjakohase KTK või selle jõustamiseks vastu võetud siseriiklike õigusaktide kohaselt täidetud ülesannete käigus, välja arvatud teabevahetus selle liikmesriigi pädevate asutustega, kus asjaomane vastavushindamisasutus tegutseb. Omandiõigused on kaitstud.

6. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse asjakohasest standardimistegevusest ja ELi asjakohaste õigusaktide alusel loodud teatatud asutuse koordineerimisrühma tegevusest ning kohaldab kõnealuse rühma töö tulemusel koostatud haldusotsuseid ja -dokumente üldsuunistena.

7. Vastavushindamisasutus võtab osa või tagab, et tema hindamistöötajaid teavitatakse määruse (EL) nr …/… [millega asutatakse Euroopa raudteeamet] artiklis 25 sätestatud ETRMSi ad hoc töörühma tegevusest. Vastavushindamisasutus järgib kõnealuse töörühma töö tulemusel koostatud suuniseid. Kui vastavushindamisasutus leiab, et kõnealused suunised eo sobi kohaldamiseks või et nende kohaldamine on võimatu, esitavad asjaomased vastavushindamisasutused oma tähelepanekud arutamiseks ERTMSi ad hoc töörühmale, et kõnealuseid suuniseid jätkuvalt täiustada.

Artikkel 28
Vastavushindamisasutuste erapooletus

1. Vastavushindamisasutus on kolmandast isikust asutus, mis on sõltumatu organisatsioonist või tootjast, kelle toodet ta hindab.

Asutust, mis kuulub ettevõtjate ühendusse või kutseliitu, mis esindab ettevõtjaid, kes on seotud tema hinnatavate toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, monteerimise, kasutamise või hooldamisega, võib käsitada erapooletu asutusena tingimusel, et tõendatud on selle sõltumatus ja mis tahes huvide konflikti puudumine.

2. Tagatakse vastavushindamisasutuste, nende juhtkonna ja hindamistöötajate erapooletus.

3. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla hinnatava toote projekteerija, tootja, tarnija, paigaldaja, ostja, omanik, kasutaja, hooldaja ega ühegi nimetatud osalise volitatud esindaja. See ei välista vastavushindamisasutuse tegevuseks vajalike hinnatavate toodete kasutamist ega nende toodete kasutamist isiklikul otstarbel.

4. Vastavushindamisasutus, selle juhtkond ja vastavushindamisülesannete täitmise eest vastutavad töötajad ei tohi olla otseselt seotud nimetatud toodete projekteerimise, tootmise või ehitamise, turustamise, paigaldamise, kasutamise või hooldusega ega esindada ühtegi isikut, kes kõnealuste toimingutega tegeleb. Vastavushindamisasutus ei tohi osaleda üheski toimingus, mis võib olla vastuolus selliste otsuste sõltumatuse ja aususega mis on seotud vastavushindamistoimingutega, mille tegemiseks neist on teatatud. See kehtib eelkõige nõustamisteenuste puhul.

5. Vastavushindamisasutused tagavad, et nende tütarettevõtjate või alltöövõtjate tegevus ei mõjuta nende vastavushindamistoimingute konfidentsiaalsust, objektiivsust ja erapooletust.

6. Vastavushindamisasutused ja nende töötajad teostavad vastavushindamist suurima erialase kohusetunde ja konkreetses valdkonnas nõutava tehnilise pädevusega; nad ei tohi alluda mis tahes surveavaldustele ja ahvatlustele, eelkõige rahalistele surveavaldustele ja ahvatlustele, mis võivad nende otsuseid või vastavushindamistoimingute tulemusi mõjutada, eriti juhul, kui tegemist on selliste isikute või isikute rühmadega, kes on huvitatud nimetatud toimingute tulemustest.

Artikkel 29
Vastavushindamisasutuste töötajad

1. Vastavushindamistoimingute eest vastutavatel töötajatel on järgmised oskused:

a) nad on saanud põhjaliku tehnilise ja kutsealase väljaõppe, mis hõlmab kõiki vastavushindamistoiminguid, mille täitmisega seoses asjaomasest vastavushindamisasutusest on teatatud;

b) neil on piisavad teadmised teostatavate hindamiste nõuete kohta ning nõuetekohane pädevus nimetatud hindamiste tegemiseks;

c) neil on vajalikud teadmised ja arusaam olulistest nõuetest, kohaldatavatest ühtlustatud standarditest ja Euroopa Liidu asjaomastest õigusaktidest ning nende rakendusaktide asjakohastest sätetest;

d) nad suudavad koostada hindamist tõendavaid sertifikaate, registreid ja aruandeid.

2. Vastavushindamisasutuse juhtkonna ja hindamistöötajate tasu suurus ei sõltu tehtud hindamiste arvust ega nimetatud hindamiste tulemustest.

Artikkel 30

Vastavushindamisasutuse vastavuse eeldamine

Kui vastavushindamisasutus tõendab oma vastavust kriteeriumidega, mis on sätestatud asjakohastes ühtlustatud standardites või nende osades, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, eeldatakse tema vastavust artiklites 27–29 sätestatud nõuetele, kui kohaldatavad ühtlustatud standardid hõlmavad neid nõudeid.

Artikkel 31

Vastavushindamisasutuste tütarettevõtjad ja alltöövõtjad

1. Kui teatatud vastavushindamisasutus kasutab vastavushindamisega seotud ülesannete täitmiseks alltöövõtjaid või tütarettevõtjat, tagab ta, et alltöövõtja või tütarettevõtja vastab artiklites 27–29 sätestatud nõuetele, ning teatab sellest teavitavale ametiasutusele.

2. Teatatud asutus vastutab täielikult oma alltöövõtjate ja tütarettevõtjate tehtud töö eest, olenemata nende asukohast.

3. Toimingute tegemiseks võib alltöövõtjaid või tütarettevõtjat kasutada ainult kliendi nõusolekul.

4. Teatatud asutus säilitab teavitava asutuse jaoks asjakohaseid dokumente, mis on seotud alltöövõtja või tütarettevõtja kvalifikatsiooni hindamisega ja asjakohase KTK lisa alusel nende tehtud töödega.

Artikkel 32

Ettevõttesisesed akrediteeritud asutused

1. Taotluse esitanud ettevõtja võib kasutada ettevõttesisest akrediteeritud asutust selliste vastavushindamistoimingute tegemiseks, mille eesmärk on rakendada komisjoni otsuse 768/2008/EÜ II lisas kindlaksmääratud moodulites A1, A2, C1 või C2 ning komisjoni otsuses 2010/713/EÜ I lisas kindlaksmääratud moodulites CA1 ja CA2 sätestatud menetlusi. Ettevõttesisene akrediteeritud asutus on selgelt lahus taotluse esitanud ettevõtjast ega osale selliste toodete projekteerimisel, tootmisel, tarnimisel, paigaldamisel, kasutamisel või hoolduses, mida ta hindab.

2. Ettevõttesisene akrediteerimisasutus vastab järgmistele nõuetele:

a) ta on akrediteeritud kooskõlas määrusega (EÜ) nr 765/2008;

b) asutus ja selle töötajad on organisatsiooniliselt identifitseeritavad ning ettevõtjas, mille koosseisu ta kuulub, kasutatakse aruandlusmeetodeid, mis tagavad nende erapooletuse ja tõendavad seda asjakohasele riiklikule akrediteerimisasutusele;

c) asutus ja selle töötajad ei vastuta selliste toodete projekteerimise, tootmise, tarnimise, paigaldamise või hooldamise eest, mida nad hindavad, ega ole seotud ühegi toiminguga, mis võiks ohustada nende hindamistoimingutega seotud otsuste sõltumatust ja usaldusväärsust;

d) asutus osutab oma teenuseid ainult selle ettevõtjale, mille koosseisu ta kuulub.

3. Ettevõttesisesest akrediteeritud asutusest ei teatata teistele liikmesriikidele ega komisjonile, kuid teavitava asutuse nõudmisel väljastab ettevõtja, mille koosseisu kõnealune akrediteeritud asutus kuulub, või riiklik akrediteerimisasutus teavet tema akrediteerimise kohta.

Artikkel 33

Teavitamistaotlus

1. Vastavushindamisasutus esitab teavitamistaotluse selle liikmesriigi teavitavale asutusele, mille territooriumil ta on asutatud.

2. Kõnealuse taotlusega koos esitab ta vastavushindamistoimingute, vastavushindamismooduli või -moodulite ja toote või toodete kirjelduse, millega tegelemiseks ta väidab end pädev olevat, ning riikliku akrediteerimisasutuses välja antud akrediteerimistunnistuse (kui see on olemas), millega tõendatakse, et vastavushindamisasutus vastab artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

3. Kui asjaomane vastavushindamisasutus ei saa akrediteerimistunnistust esitada, esitab ta teavitavale asutusele kõik tõendavad dokumendid, mis on vajalikud selleks, et kontrollida, tunnistada ja korrapäraselt jälgida tema vastavust artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

Artikkel 34

Teatamiskord

1. Teavitavad asutused võivad teatada ainult neist vastavushindamisasutustest, mis vastavad artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

2. Nad kasutavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatamiseks komisjonis välja töötatud ja hallatavat elektroonilist teatamisvahendit.

3. Teatamisel esitatakse täielik ülevaade vastavushindamistoimingutest, vastavushindamismoodulist või -moodulitest ja tootest või toodetest ning asjakohane pädevustunnistus.

4. Kui teatamine ei põhine artikli 33 lõikes 2 osutatud akrediteerimistunnistusel, esitab teavitav ametiasutus komisjonile ja teistele liikmesriikidele dokumentaalsed tõendid, mis tõendavad vastavushindamisasutuse pädevust ja kehtivat korda, millega tagatakse asutuse korrapärane jälgimine ning selle jätkuv vastavus artiklites 27–29 sätestatud nõuetele.

5. Asjaomane asutus võib teatatud vastavushindamisasutusena tegutseda ainult juhul, kui komisjon või teised liikmesriigid ei esita vastuväiteid kahe nädala jooksul pärast teate saamist, kui teatamine põhines akrediteerimistunnistusel, ja kahe kuu jooksul pärast teate saamist, kui akrediteerimist ei kasutatud.

6. Komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatatakse kõigist edaspidistest asjakohastest teatamiskorra muudatustest.

Artikkel 35

Identifitseerimisnumber ja teatatud vastavushindamisasutuste nimekiri

1. Komisjon määrab teatatud vastavushindamisasutusele identifitseerimisnumbri.

Teatatud vastavushindamisasutusele määratakse üksainus identifitseerimisnumber ka siis, kui temast teatatakse mitme Euroopa Liidu õigusakti alusel.

2. Komisjon teeb avalikkusele kättesaadavaks käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste nimekirja, mis sisaldab ka asutuste identifitseerimisnumbreid ja toiminguid, mille teostamiseks neist on teatatud.

Komisjon tagab, et kõnealust nimekirja pidevalt ajakohastatakse.

Artikkel 36

Muudatused teates

1. Kui teavitav asutus on veendunud või talle on teada antud, et teatatud vastavushindamisasutus ei vasta enam artiklites 27–29 sätestatud nõuetele või et ta ei ole oma kohustusi täitnud, siis vastavalt vajadusele seab teavitav asutus teatele piirangud või peatab või tühistab selle sõltuvalt nõuetele mittevastavuse või kohustuste täitmata jätmise raskusastmest. Ta teatab sellest viivitamata komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

2. K teatele seatakse piirangud või kui see peatatakse või tühistatakse või kui teatatud asutus on lõpetanud oma tegevuse, astub teavitav liikmesriik vajalikud sammud selle tagamiseks, et kõnealuse asutuse dokumente menetleks mõni teine teatatud asutus või et need oleksid nõudmise korral kättesaadavad teatamise ja turujärelevalve eest vastutavatele ametiasutustele.

Artikkel 37

Teatatud asutuste pädevuse vaidlustamine

1. Komisjon uurib igat juhtumit, mil tal tekib kahtlus või tema tähelepanu juhitakse kahtlusele, et teatatud vastavushindamisasutus ei ole enam pädev või et teatatud vastavushindamisasutus ei täida enam talle pandud nõudeid ega kohustusi.

2. Teavitav liikmesriik esitab komisjonile viimase nõudmise korral kogu teabe seoses teatamise alusega või asjaomase asutuse pädevuse säilimisega.

3. Komisjon tagab, et uurimise käigus omandatud tundlikku teavet käsitletakse konfidentsiaalsena.

4. Kui komisjon on veendunud, et teatatud vastavushindamisasutus ei täida või enam ei täida teatamise aluseks olevaid nõudeid, teatab ta sellest teavitavale liikmesriigile ning nõuab, et see võtaks parandusmeetmeid, mis muu hulgas hõlmavad vajaduse korral teate tühistamist.

Artikkel 38

Teatatud asutuste tegevuskohustused

1. Teatatud asutus teostab vastavushindamist kooskõlas asjakohase KTK lisas sätestatud vastavushindamismenetlustega.

2. Vastavushindamist tehakse proportsionaalselt ja välditakse ettevõtjate liigset koormamist. Vastavushindamisasutused võtavad oma ülesannete täitmisel arvesse ettevõtja suurust, tegutsemisvaldkonda ja struktuuri, asjaomase tootetehnoloogia keerukusastet ning seda, kas tegemist on mass- või seeriatootmisega.

Siiski tuleb silmas pidada, et nende tegevuse eesmärk on hinnata toote vastavust käesoleva direktiivi sätetele.

3. Kui teatatud vastavushindamisasutus leiab, et tootja ei ole kinni pidanud asjakohases KTKs või vastavates ühtlustatud standardites või tehnilistes spetsifikatsioonides sätestatud nõuetest, nõuab ta kõnealuselt tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja ei väljasta vastavussertifikaati.

4. Kui pärast sertifikaadi väljaandmist avastab teatatud vastavushindamisasutus vastavuse jälgimisel, et toode ei vasta enam asjakohasele KTKle või ühtlustatud standardile või tehnilisele spetsifikatsioonile, nõuab ta tootjalt nõuetekohaste parandusmeetmete võtmist ja vajaduse korral peatab või tühistab sertifikaadi.

5. Kui parandusmeetmeid ei võeta või neil ei ole soovitud mõju, siis seab teatatud vastavushindamisasutus vastavalt vajadusele piirangud mis tahes sertifikaadile või peatab või tühistab selle.

Artikkel 39

Teatatud asutuste teabekohustus

1. Teatatud asutus annab teavitavale asutusele järgmist teavet:

a) sertifikaadi väljaandmisest keeldumine, sellele piirangute seadmine, selle peatamine või tühistamine;

b) teatamise ulatust ja tingimusi mõjutavad asjaolud;

c) turujärelevalveasutustelt saadud mis tahes teabenõuded vastavushindamistoimingute kohta;

d) nõudmise korral nende teavitusalas teostatud vastavushindamistoimingutest ja muudest tehtud toimingutest, sealhulgas piiriülesest tegevusest ja alltöövõttudest.

2. Teatatud asutus esitab teistele käesoleva direktiivi alusel teatatud ning sarnaste vastavushindamistoimingute ja samade toodetega tegelevatele asutustele asjakohast teavet negatiivsete ja nõudmise korral positiivsete vastavushindamistulemuste kohta.

3. Teatatud asutus esitab ametile allsüsteemide EÜ vastavustõendamise sertifikaadid, koostalitluse komponentide EÜ vastavussertifikaadid ning EÜ sertifikaadid koostalitluse komponentide kasutuskõlblikkuse kohta.

Artikkel 40

Kogemuste vahetamine

Komisjon tagab kogemuste vahetamise liikmesriikide teavituspoliitika eest vastutavate riiklike ametiasutuste vahel.

Artikkel 41

Teatatud asutuste koordineerimine

Komisjon tagab, et käivitatakse käesoleva direktiivi alusel teatatud asutuste vaheline asjakohane koordineerimine ja koostöö, mille edukaks toimimiseks moodustatakse teatatud asutuste valdkondlik rühm. Amet toetab teatatud asutuste tegevust kooskõlas määruse (EL) nr …/… [millega luuakse Euroopa raudteeamet] artikliga 20.

Liikmesriigid tagavad oma teatatud asutuste osalemise nimetatud rühma töös kas otse või määratud esindajate kaudu.

ê 2008/57/EÜ

VII PEATÜKK

KOMITEE JA TÖÖPROGRAMM

Artikkel 31

Tööprogramm

1. Komisjon koostab tööprogrammi, milles võetakse arvesse artikli 6 lõikes 1 sätestatud KTKde muutmise kohaldamisala artikli 8 kohast laiendamist ja muid käesoleva direktiiviga komisjonile antud kohustusi. Komisjon teavitab komiteed täielikult ja kaasab teda programmi koostamisel ja kaasajastamisel.

2. Tööprogramm sisaldab järgmisi etappe:

a) allsüsteemide nimekirjal (II lisa) põhineva ühenduse raudteesüsteemi mudeli arendamine agentuuri koostatud kavandi alusel, et tagada KTKde vaheline vastavus. Mudel peab eelkõige hõlmama süsteemi erinevaid komponente ja nende liideseid ning moodustama raamistiku iga KTK kasutusala kindlaksmääramiseks;

b) struktuurimudeli väljatöötamine KTKde koostamiseks;

c) KTKdes sätestatud lahenduste tasuvusanalüüsi meetodi väljatöötamine;

d) KTKde koostamiseks vajalike mandaatide vastuvõtmine;

e) põhiparameetrite kindlaksmääramine kõikidele KTKdele;

f) standardiprogrammide kavandite kinnitamine;

g) direktiivi 2004/50/EÜ jõustumiskuupäeva ja KTKde avaldamise vahelise üleminekuperioodi korraldamine ning artiklis 36 osutatud taustsüsteemi vastuvõtmine.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

VIII PEATÜKK

REGISTRIDVÕRGUSTIKU JA RAUDTEEVEEREMI REGISTER

Artikkel 4232

VeeremiüksusteSõidukite numeratsioonisüsteem

1. Kõigil ühenduse  Euroopa Liidu  raudteesüsteemis kasutusel olevatel veeremiüksustelsõidukitel on Euroopa raudteeveeremi sõidukinumber, ð mille asjakohase territooriumi eest vastutav riiklik ohutusasutus on välja andnud enne veeremiüksuse esimest kasutuselevõttu ï mis on antud loa väljastamisel.

ê 2008/57/EÜ

2. Esimese kasutuselevõtu loa taotleja on vastutav kõnealuse sõiduki märgistamise eest sellele antud Euroopa sõidukinumbriga.

ò uus

Veeremiüksust kasutav raudteeveo-ettevõtja tagab, et veeremiüksus on märgistatud Euroopa raudteeveeremi numbriga.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. Euroopa raudteeveeremi sõidukinumber määratletakse Ö on kindlaks määratud Õ ð otsuses 2007/756/EÜ ï käitamise ja liikluskorralduse KTKs.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

4. Euroopa raudteeveeremi sõidukinumber määratakse vaid üks kord, kui ð otsuses 2007/756/EÜ ï käitamise ja liikluskorralduse KTKs pole ei ole ette nähtud teisiti.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

5. Olenemata lõikest 1 võivad liikmesriigid ühendusesisese  Euroopa Liidu sisese  peamise raudteevõrgustiku rööpmevahest erineva rööpmevahega kolmandatesse riikidesse minevate või kolmandatest riikidest tulevate, kasutuses olevate või kasutamiseks ette nähtud veeremiüksustesõidukite puhul aktsepteerida muu koodisüsteemi alusel selgelt identifitseeritud veeremiüksuseidsõidukeid.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

Artikkel 4333

Riiklikud rRaudteeveeremi riiklikud registrid

1. Iga liikmesriik peab tema territooriumil kasutuselevõtu loa saanud ð kasutusele võetud ï sõidukite veeremiüksuste registrit. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

a) register vastab lõikes 2 osutatud ühtsetele ühistele tehnilistele kirjeldustele;

b) registrit ajakohastab kõikidest raudteeveo-ettevõtjatest sõltumatu asutus;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

c) registrile on juurdepääs direktiivi […/… Euroopa Liidu raudteesüsteemi ohutuse kohta] 2004/49/EÜ artiklites 16 ja 21 määratud  riiklikul  ohutusasutusel ja ohutusjuurdlusasutuseluurimisorganil; sellele tuleks õiguspärase taotluse alusel anda juurdepääs direktiivi 2001/14/EÜ artiklis 30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) 30 artiklites 55 ja 56 määratud reguleerivatele asutustele ning ametileagentuurile, raudteeveo-ettevõtjatele ja taristuraudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, samuti veeremiüksuseidsõidukeid registreerivatele või selles registris kindlaksmääratudmääratletud isikutele/organisatsioonidele.

ê 2008/57/EÜ

2. Registri ühised tehnilised kirjeldused võetakse agentuuri ettevalmistatud tehnilise kirjelduse kavandi alusel vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Tehnilise kirjelduse kavand sisaldab järgmist: registreeritavad andmed, andmete esitusviis, talitluslik ja tehniline arhitektuur, käitamisviis, sealhulgas andmete vahetamise kord, ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirjad.

ò uus

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi, sealhulgas andmete vahetamise korra, ning andmesisestuse ja raudteeveeremi riiklike registritega konsulteerimise kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 2008/57/EÜ

a) Euroopa sõidukinumber;

b) viited EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile ja väljaandnud asutusele;

c) viited artiklis 34 osutatud lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrile;

d) sõiduki omaniku ja valdaja identifitseerimisandmed;

c) piirangud sõiduki kasutamisele;

f) hoolduse eest vastutav üksus.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

3. Registripidaja teatab kohe selle liikmesriigi  ohutusasutusele  ametiasutusele, kus veeremiüksussõiduk ð kasutusele võeti ï kasutusele lubati, viivitamata kõigistriiklikusse raudteeveeremi riiklikku registrisse kantud andmete muudatustest, veeremiüksusesõiduki hävimisest või oma otsusest veeremiüksustsõidukit rohkem enam mitte registris enam mitte pidada.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

4. Seni, kuni liikmesriikide riiklikud raudteeveeremi riiklikud registrid ei ole omavahel ühendatud, ajakohastab iga liikmesriik oma registrit muudatuste osas, mida teine liikmesriik temaga seonduvate andmete osas enda registrisse teeb.

5. Esimest korda kolmandas riigis kasutusele võetud ja ð seejärel ï mõnes liikmesriigis oma territooriumil kasutusele lubatud ð kasutusele võetud ï veeremiüksustesõidukite puhul tagab asjaomanesee liikmesriik, et lõike 2 punktides d kuni f loetletud ð veeremiüksuse ï andmeid on võimalik kätte saada riiklikust raudteeveeremi riiklikust registrist ð või rahvusvahelise kokkuleppe sätete alusel ï. Lõike 2 punktis f osutatud andmed võib asendada hooldusgraafikuga seotud ohutusalaste oluliste andmetega.

Artikkel 4434

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Lubatud sõidukitüüpide  Veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubade  Euroopa register

ê 2008/57/EÜ

ð uus

1. AmetAgentuur loob ð artikli 22 kohaselt välja antud veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubade registri, ï ja haldab sedaliikmesriikides ühenduse raudteevõrgustikus kasutuselevõtu loa saanud sõidukitüüpide registrit. Kõnealune register vastab järgmistele kriteeriumidele:

a) register on avalik ja kõigile elektrooniliselt kättesaadav;

b) register vastab lõikes 34 osutatud ühisteleühtseteletehnilistele kirjeldustele;

c) register on ühendatud kõikide riiklike raudteeveeremi riiklike registritega.

ò uus

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitusviisi, talitusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubade registriga konsulteerimise eeskirjade kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

ê 2008/57/EÜ

2. Register sisaldab iga sõidukitüübi kohta järgmisi andmeid:

a) kõnealuse sõidukitüübi tehnilised näitajad, nagu on määratletud asjaomastes KTKdes;

b) tootja nimi;

c) selle sõidukitüübi järjestikuste lubade kuupäevad, viited ja väljastajaliikmesriigid, sealhulgas kõik piirangud või tühistamised.

3. Liikmesriigis sõidukitüübile loa andmisel, selles muudatuste tegemisel, loa kehtivuse peatamisel või tühistamisel teavitab selle liikmesriigi siseriiklik ohutusasutus sellest kohe agentuuri, et viimane saaks registrit ajakohastada.

4. Registri ühised tehnilised kirjeldused võetakse agentuuri ettevalmistatud tehnilise kirjelduse kavandi alusel vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele. Tehnilise kirjelduse kavand sisaldab järgmist: registreeritavad andmed, andmete esitamise viis, talitluslik ja tehniline arhitektuur, käitamisviis ning andmesisestuse ja juurdepääsu eeskirjad.

Artikkel 4535

TaristuInfrastruktuuriregister

ò uus

1.Iga liikmesriik avaldab taristuregistri, kus esitatakse iga asjaomase allsüsteemi või selle osa võrgustikuparameetrite väärtused.

2.Taristuregistrisse kantud parameetrite väärtusi vaadeldakse koos veeremiüksuse tüübi turuleviimise lubades märgitud parameetrite väärtustega, et kontrollida veeremiüksuse ja võrgustiku tehnilist ühilduvust.

3.Taristuregister võib sisaldada püsiseadmete kasutamise tingimusi ja muid piiranguid.

4.Iga liikmesriik ajakohastab taristuregistrit kooskõlas komisjoni otsusega 2011/633/EL.

5.Taristuregistriga võib ühendada ka muid registreid, näiteks juurdepääsuregistri.

6.Komisjon võtab rakendusaktidega vastu ühised kirjeldused registreeritavate andmete, nende esitamise viisi, talitlusliku ja tehnilise arhitektuuri, käitamisviisi ning andmesisestuse ja taristuregistriga konsulteerimise eeskirjade kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

ê 2008/57/EÜ

1. Iga liikmesriik tagab infrastruktuuriregistri avaldamise ja ajakohastamise lõikes 2 osutatud läbivaatamistsükli alusel. See register osutab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa põhilistele tunnustele (nt põhiparameetrid) ja nende korrelatsioonile kohaldatavate KTKde alusel sätestatud tunnustega. Sel eesmärgil osutab iga KTK täpselt, missugune teave peab sisalduma infrastruktuuriregistris.

2. Agentuur töötab välja nimetatud registrile tehniliste kirjelduste kavandi, milles käsitletakse registri esitamisviisi ja formaati, ajakohastamistsüklit ja kasutamisjuhiseid, võttes arvesse asjakohast üleminekuperioodi enne käesoleva direktiivi jõustumist kasutusele võetud infrastruktuuride jaoks. Komisjon võtab kõnealused tehnilised kirjeldused vastu vastavalt artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

IX PEATÜKK

ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 36

Taustsüsteemide kavand

1. Agentuur töötab välja vastavalt määruse (EÜ) nr 881/2004 artiklitele 3 ja 12 ning liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi artikli 17 lõike 3 alusel esitatud teabele, kutsealasele tehnilisele dokumentatsioonile ja asjakohastele rahvusvaheliste kokkulepete tekstidele toetudes tehniliste eeskirjade taustsüsteemi kavandi, mis tagab käesoleva direktiivi artikli 1 kohasel käesoleva direktiivi kohaldamisala laiendamisel hõlmatavate võrgustike ja sõidukite koostalitlusvõime praeguse taseme. Vajaduse korral võtab komisjon kõnealuse taustsüsteemi vastu vastavalt käesoleva direktiivi artikli 29 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele.

2. Kõnealuse taustsüsteemi vastuvõtmise järel teatavad liikmesriigid komisjonile oma kavatsusest võtta vastu mis tahes siseriiklikke sätteid või arendada mis tahes projekti oma territooriumil, mis ei vasta taustsüsteemile.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

VIIIX PEATÜKK

 ÜLEMINEKU-  JA LÕPPSÄTED

ò uus

Artikkel 46

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva direktiivi jõustumise kuupäevast.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 2 ja artikli 5 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 4 lõike 2 ja artikli 5 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 47

Kiirmenetlus

1. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei esitata lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamist.

2. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada kooskõlas artikli 46 lõikes 5 osutatud menetlusega. Sel juhul tunnistab komisjon õigusakti viivitamata kehtetuks pärast seda, kui Euroopa Parlament või nõukogu teatab oma otsusest esitada vastuväiteid.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 4829

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab direktiivi 96/48/EÜ artikli 21 alusel moodustatud komitee (edaspidi „komitee”). ð Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. ï

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid ð määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4 ï .

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid ð määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 ï.

ò uus

4. Käesolevale lõikele osutamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8.

ê 2008/57/EÜ

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse nimetatud otsuse artikli 8 sätteid.

5. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lõikeid 1, 2, 4 ja 6 ning artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 30

Lisaülesanded

1. Komisjon võib esitada komiteele käsitlemiseks kõiki käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimusi.

2. Komitee võib arutada kõiki raudteesüsteemi koostalitlusvõimega seotud küsimusi, kaasa arvatud ühenduse raudteesüsteemi ja kolmandate riikide raudteesüsteemi koostalitlusvõimega seotud küsimusi.

3. Meetmed, mille eesmärk on muuta käesoleva direktiivi vähemolulisi sätteid seoses II kuni IX lisa kohandamisega, võetakse vastu vastavalt artikli 29 lõikes 4 osutatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

4. Kui see osutub vajalikuks, võib komitee asutada töörühmi, mis abistavad teda ülesannete täitmisel, eriti teavitatud asutuste koordineerimisel.

ê 2008/57/EÜ

ð uus

Artikkel 4937

Põhjendused

Kõikides käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsustes koostalitlusvõime komponentide vastavus- või kasutuskõlblikkusehindamise kohta ja raudteesüsteemi moodustavate allsüsteemide kontrollimise kohta ning kõikides artiklite 67, 12, 1114 ja 1619 kohaselt tehtud otsustes esitatakse üksikasjalikult otsuse aluseks olevad põhjused. Sellest teatatakse asjaomasele osalisele niipea kui võimalik, osutades asjaomastes liikmesriikides kehtivate seaduste alusel kättesaadavatele õiguskaitsevahenditele ja selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadele.

Artikkel 5039

Aruanded ja teave

1. Iga kolme aasta järel ja esimest korda ð käesoleva direktiivi avaldamisest kolme aasta möödudes ï 19. juulil 2011 annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamiseks tehtud edusammudest. Aruanne sisaldab ka artiklis 79 sätestatud juhtude ð ja V peatüki kohaldamise ï analüüsi.

2. Komisjon avaldab 19. juuliks 2013 aruande, milles sisaldub ka analüüs V peatüki rakendamise kohta ja sõidukite vastastikuse kasutamise edasiarenduse kohta ühenduse sees taotlejatele kehtivate menetluste pikkuse ja kulude osas. Vajaduse korral hinnatakse aruandes ka sõidukilubade väljastamisega seotud menetluste mitmete täiendavate lihtsustamisvõimaluste mõju. Sellisel juhul analüüsitakse mitmeid koostöövõimalusi riiklike ohutusasutuste ja agentuuri vahel.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

32. AmetAgentuur arendab ja ajakohastab korrapäraselt vahendit, mis suudab liikmesriigi või komisjoni taotluse korral andaesitada  ülevaate  raudteesüsteemi koostalitlusvõime tasemestgraafiku. Kõnealunese vahendi puhul kasutatakseb VII peatükisartiklites 33, 34 ja 35 sätestatud registrites sisalduvat teavet.

ò uus

Artikkel 51

Veeremiüksuste kasutuselevõtu üleminekukord

1. Liikmesriigid võivad jätkata direktiivi 2008/57/EÜ V peatüki sätete kohaldamist kuni [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

2. Veeremiüksuse kasutuselevõtu load, mis on välja antud lõike 1 kohaselt, sealhulgas rahvusvaheliste kokkulepete, eeskätt RIC (Regolamento Internazionale Carrozze) ja RIV (Regolamento Internazionale Veicoli) alusel välja antud load, jäävad kehtima vastavalt tingimustele, mille alusel need load välja anti.

3. Veeremiüksustele, mis on lubatud lõigete 1 ja 2 kohaselt kasutusele võtta, tuleb taotleda veeremiüksuse turuleviimise luba, et neid oleks võimalik käitada ka ühes või mitmes sellises võrgustikus, mida neile väljaantud luba ei hõlma. Veeremiüksuse kasutuselevõtu puhul kõnealustes täiendavates võrgustikes kohaldatakse artikli 21 sätteid.

Artikkel 52

Muud üleminekusätted

Direktiivi 2008/57/EÜ IV, V, VI, VII ja IX lisa kohaldatakse kuni artikli 8 lõikes 2, artikli 14 lõikes 8, artikli 15 lõikes 7 ja artikli 7 lõikes 3 osutatud asjakohaste rakendusaktide kohaldamiseni.

Artikkel 53

Ameti soovitused ja arvamused

Amet esitab käesoleva direktiivi kohaldamiseks määruse (EL) nr .../... [ameti määrus] artikli 15 kohaseid soovitusi ja arvamusi. Need soovitused ja arvamused on käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetavate Euroopa Liidu meetmete aluseks.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 5438

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad artikli 1, artikli 2, artikli 4 lõike 2, artikli 5 lõigete 2, 5, 6 ja 8, artikli 6 lõigete 1, 2, 3, 9 ja 10, artiklite 7, 8 ja 9, artikli 11 lõigete 4 ja 5, artikli 12, artikli 13 lõike 5, artiklite 15, 16 ja 17, artikli 18 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 19 lõike 3, artiklite 20 kuni 27, artikli 28 lõigete 4 ja 6, artiklite 32 kuni 35 ning I–III lisa ð artikli 1, artikli 2, artikli 7 lõigete 1–4, artikli 11 lõike 1, artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 22 lõigete 3–7, artiklite 23–36, artikli 37 lõike 2, artikli 38, artikli 39, artiklite 41–43, artikli 45 lõigete 1–5, artikli 51 ja I–III lisa ïjärgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt ð [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ï 19. juuliks 2010. Nad edastavad kõnealuste sätete teksti ð ning asjaomaste meetmete ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli ï viivitamata komisjonile. ð Vastavustabeleid on vaja selleks, et kõik asjaomased osalised saaksid selgelt kindlaks määrata asjakohased sätted, mida tuleb kohaldada käesoleva direktiivi rakendamiseks liikmesriigi tasandil. ï

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti lisavad liikmesriigid märkuse, et kehtivates õigus- ja haldusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiividele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid määravad kindlaks  Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.  sellise viitamise viisi ja eespool nimetatud märkuse sõnastamise viisi. 

ê 2008/57/EÜ

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas kohaldamisalas muudetavate peamiste siseriiklike nende poolt vastu võetud peamiste õigusnormide tekstid.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

23. Käesoleva direktiivi  artikli 13, artikli 14 lõigete 1–7, artikli 15 lõigete 1–6, artiklite 17–21, artikli 42, artikli 43, artikli 45 lõigete 1–5 ja artikli 51  IV, V, VII ja VIII peatükkide ülevõtmise ja rakendamise kohustust ei kohaldata Küprose Vabariigi ja Malta Vabariigi suhtes seni, kuni nende territooriumile ei ole rajatud raudteesüsteemi.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

Kohe, kui avalik-õiguslik või eraõiguslik ühendus esitab ametliku taotluse ehitada raudteeliin, mida hakkab kasutama üks või enam raudteeveo-ettevõtjat, võtavad kehtestavad asjaomased liikmesriigid vastu õigusaktid, et rakendada aasta jooksul alates taotluse laekumisest need peatükid  artiklid , millele osutatakseviidatakse esimeses lõigus.

Artikkel 5540

Kehtetuks tunnistamine

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

Direktiivid 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ 2008/57/EÜ  , mida on muudetud IV lisa A osas loetletud direktiividega , tunnistatakse kehtetuks alates ð [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ï 19. juulist 2010, ilma et see mõjutakspiiraks liikmesriikide kohustusi seoses kõnealuste direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega  , mis on sätestatud IV lisa B osas .

Kehtetuks tunnistatud direktiividele tehtavaid viiteid käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt käesoleva direktiivi VXI lisas esitatud vastavustabelile.

Direktiivi 2004/49/EÜ artikkel 14 tunnistatakse kehtetuks alates 19. juulist 2008.

Artikkel 5641

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

ò uus

Artikleid 3–10, artikli 11 lõikeid 2, 3 ja 4 ning artiklit 12 ja 16 kohaldatakse alates [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

ê 2008/57/EÜ

Artikkel 5742

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

I LISA

ð Euroopa Liidu raudteesüsteemi elemendid ï REGULEERIMISALA

1. Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem

1.1. Võrgustik

Üleeuroopaline tavaraudteesüsteemi võrgustik on otsuses nr 1692/96/EÜ nimetatud tavaraudteeliinide oma.

Käesoleva direktiivi tähenduses võib kõnealuse  hõlmab Euroopa Liidu  raudteevõrgustiku jaotada järgmisteks kategooriateksjärgmist:

–spetsiaalselt ehitatud kiirliinid, mis on varustatud üldiselt 250 km/h või suurema kiiruse tarvis; 

–spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mis on varustatud 200 km/h kiiruse tarvis; 

–spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud raudteeliinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eriomadused, ja mille kiirust tuleb igal üksikjuhul eraldi kohandada. See kategooria hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega. 

–reisijateveoteenusteks ette nähtud liinid  tavaraudteeliinid ;

–kombineeritud veoks ette nähtud  tavaraudteeliinid  liinid(reisijate- ja kaubavedu);

–spetsiaalselt kaubaveoteenusteks  ette nähtud  projekteeritud või ümberehitatud  tavaraudteeliinid  liinid;

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

–reisijatejaamad;

–kaubajaamad, kaasa arvatud ühendveoterminalid;

–eespool nimetatud komponente ühendavad liinid.

Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, veeremi jälgimist ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi paigaldisi võrgustiku reisijate- ja kaubaveo kaugteenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane käitamine ning tõhus liikluskorraldus.

1.2. SõidukidVeeremiüksused

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

ð uus

ð Käesoleva direktiivi tähenduses käsitatakse Euroopa Liidu veeremiüksusena ï Üleeuroopaline tavaraudteesüsteem koosneb kõikidest sõidukitest kõiki veeremiüksusi, mis võivad tõenäoliselt liikuda kogu terves üleeuroopalises tavaraudteevõrgustikus ð Euroopa Liidu raudteevõrgustikus ï või selle osas, sealhulgas:

ò uus

–vedurid ja reisijavagunid, sealhulgas diisel- ja elektrivedureid, iseliikuvaid diisel- ja elektrironge, reisirongi vaguneid;

–kaubavagunid, sealhulgas veokite kandmiseks ettenähtud veeremiüksused;

–eriveeremid, näiteks teemasinad;

Kõiki eespool nimetatud kategooriaid võib jaotada järgmiselt:

–veeremiüksused rahvusvaheliseks kasutuseks;

–veeremiüksused siseriiklikuks kasutuseks.

KTKdes määratakse kindlaks nõuded, millega tagatakse eespool nimetatud eri kategooria veeremiüksuste ohutu käitamine.

ê 2008/57/EÜ

–spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteedel kiirusel vähemalt 250 km/h ning võimaldades sobivate tingimuste korral kasutamist ka üle 300 km/h;

–või kiirusel umbes 200 km/h spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud või ümberehitatud rööbasteedel, kui need ühilduvad kõnealuste liinide jõudlustasemega;

–iseliikuvad diisel- ja elektrirongid;

–diisel- ja elektrivedurid;

–reisijatevagunid;

–kaubavagunid, sealhulgas veokeid kandvad sõidukid.

Sõidukite hulka võivad kuuluda mobiilsed raudtee infrastruktuuri ehitus- ja hooldusseadmed.

Kõiki eespool nimetatud kategooriaid võib jaotada järgmiselt:

–sõidukid rahvusvaheliseks kasutuseks;

–sõidukid siseriiklikuks kasutuseks.

Kui tegemist on sõidukiga, mis on valmistatud kasutamiseks väiksemal maksimumkiirusel kui 200 km/h ning mis tõenäoliselt sõidab kiirraudteeliinidel, täpsustatakse asjaomastes KTKdes kiirraudteevõrgustikus ohutu käitamise nõuded.

2. Üleeuroopaline kiirraudteesüsteem

2.1. Võrgustik

Üleeuroopaline kiirraudteesüsteemi võrgustik on otsuses nr 1692/96/EÜ nimetatud kiirraudteeliinide oma.

Kiirraudteeliinid hõlmavad järgmist:

–spetsiaalselt ehitatud kiirraudteed, mille tehniline varustatus võimaldab üldjuhul 250 km/h või suuremat liikluskiirust;

–spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, mille varustus võimaldab liikluskiirust umbes 200 km/h;

–spetsiaalselt kiirliinideks ümber ehitatud liinid, millel on topograafiast, reljeefist või linnaplaneeringust tingitud piirangute tõttu eritunnused ja kus kiirust tuleb kohandada igal üksikjuhul. See kategooria hõlmab ka kiirraudteevõrgustike ja tavaraudteevõrgustike vahelisi ühendusliine, jaamade läbisõiduliine, jaamadele ja depoodele juurdepääsu liine jne, millel kiirraudtee jaoks mõeldud veerem liigub tavarongide kiirusega.

Võrgustik hõlmab liikluskorraldust, jälgimis- ja navigeerimissüsteeme, andmetöötluse ja sidevahendite tehnilisi paigaldisi võrgustiku teenuste jaoks, et tagada võrgustiku turvaline ja ühtlane käitamine ning tõhus liikluskorraldus.

2.2. Sõidukid

Üleeuroopaline kiirraudteesüsteem koosneb sõidukitest, mis on ette nähtud kasutamiseks

–spetsiaalselt kiirliikluseks ehitatud rööbasteedel kiirusel vähemalt 250 km/h ning võimaldades sobivate tingimuste korral kasutamist ka üle 300 km/h;

–või kiirusel umbes 200 km/h punkti 2.1 liinidel, kui need ühilduvad kõnealuste liinide jõudlustasemega.

Lisaks peavad sõidukid, mis on valmistatud kasutamiseks väiksemal maksimumkiirusel kui 200 km/h ning mis tõenäoliselt sõidavad kas kogu üleeuroopalises kiirraudteevõrgustikus või osas sellest, kui võrgustiku jõudlustase seda võimaldab, täitma nõudeid võrgustiku ohutu käitamise tagamiseks. Sel eesmärgil täpsustavad tavasõidukite KTKd ka tavasõidukite kiirraudteevõrgustikus ohutu käitamise nõudeid.

3. Raudteesüsteemi ühilduvus

Raudteeteenuste kvaliteet Euroopas sõltub muu hulgas võrgustiku omaduste (kõige laiemas tähenduses, nt kõikide asjaomaste allsüsteemide püsiosad) ja sõidukite omaduste (sealhulgas kõikide asjaomaste allsüsteemide rongisisesed komponendid) väga heast ühilduvusest. Sellest ühilduvusest oleneb jõudlus, ohutus, teenuse kvaliteet ja kulud.

4. Kohaldamisala laiendamine

4.1. Võrgustiku ja sõidukite alamkategooriad

KTKde reguleerimisala laiendatakse järk-järgult kogu raudteesüsteemile artikli 1 lõikes 4 osutatud korras. Koostalitlusvõime majanduslikult tõhusaks suurendamiseks arendatakse vajaduse korral kõikide käesolevas lisas nimetatud raudteevõrgu ja sõidukite kategooriate alamkategooriaid. Vajaduse korral võivad alamkategooriate artikli 5 lõikes 3 nimetatud tehnilised kirjeldused erineda.

4.2. Kulude kohased kaitsemeetmed

Kavandatud meetmete tasuvusanalüüsil arvestatakse muu hulgas järgmisega:

–kavandatud meetme rakendamisest tulenevad kulud;

–reguleerimisala laienemisest võrgustike ja sõidukite teatud alamkategooriate puhul tulenev kasu koostalitlusvõimele;

–kapitalikulude vähenemine mastaabisäästust ja sõidukite tõhusamast rakendamisest;

–investeerimiskulude ja hooldus-/kasutuskulude vähenemine tootjate ja hooldusettevõtete vahelise konkurentsi suurenemise tõttu;

–raudteesüsteemi tehnilisest täiustamisest tulenevad keskkonnaalased hüved;

–käitamisohutuse suurenemine.

Lisaks sellele näidatakse kõnealuses analüüsis tõenäolist mõju kõikidele asjaomastele ettevõtjatele ja majandussubjektidele.

ê 2011/18/EL artikkel 1 ja I lisa

II LISA

ALLSÜSTEEMID

1. Allsüsteemide nimekiri

Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib raudteesüsteemi moodustava süsteemi jaotada järgmisteks allsüsteemideks:

a) struktuuriliste valdkondade allsüsteem:

–taristuinfrastruktuur,

–energiavarustus;

–raudteeäärne kontroll ja signaalimine;

–rongisisene kontroll ja signaalimine;

–veerem;

b) funktsionaalsete valdkondade allsüsteem:

–käitamine ja liikluskorraldus;

–hooldus;

–telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveo teenuste jaoks.

2. Allsüsteemide kirjeldus

Ametgentuur esitab iga allsüsteemi või allsüsteemi osa kohta koostalitlusvõime komponentide ja aspektide nimekirja asjakohase KTK kavandi koostamise ajal. Ilma et see piiraks koostalitlusvõimega seotud asjaolude ja komponentide valikut või järjekorda, mille alusel nende kohta kehtestatakse KTK, kuuluvad allsüsteemi järgmised osad.

2.1. TaristuInfrastruktuur

ê 2011/18/EL artikkel 1 ja I lisa (kohandatud)

Rööbastee, pöörangud, rajatised (sillad, tunnelid jne),  raudteega seotud jaamaosad (sealhulgas sissekäigud, perroonid, juurdepääsualad, teeninduspunktid, tualetid ja infosüsteemid ning piiratud liikumisvõimega ja puuetega isikute jaoks ette nähtud juurdepääsuvõimalused kõikidele eespool nimetatud komponentidele)  jaamade infrastruktuur (perroonid, juurdepääsualad, sh piiratud liikumisvõimega isikutele, jne), ohutus- ja kaitsevahendid.

ê 2011/18/EL artikkel 1 ja I lisa (kohandatud)

ð uus

2.2. Energiavarustus

Elektrisüsteemid, kaasa arvatud kontaktõhuliinid ja elektritarbimise mõõtesüsteemide raudteeäärsed seadmed.

2.3. Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik raudteeäärsed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.4 Raudteeäärne kontroll ja signaalimine

Kõik rongisisesed seadmed, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks ning selleks, et kontrollida ja juhtida raudteevõrgustikus liiklemise loaga rongide liikumist.

2.5. Käitamine ja liikluskorraldus

Menetlused ja seadmed, mis võimaldavad erinevate struktuuriliste allsüsteemide, eriti rongikoosseisu ja rongijuhtimise, liikluse planeerimise ja liikluskorralduse allsüsteemide järjepidevat käitamist nii normaalsetel kui ka halvenenud tingimustel.

Töötajate kvalifikatsioon, mida võidakse nõuda ð mis tahes raudteeteenuse osutamisel ï rahvusvaheliste teenuste osutamisel nõuda.

2.6. Telemaatilised seadmed

Vastavalt I lisale koosneb see allsüsteem kahest osast:

a) reisijateveo teenuste seadmed, sealhulgas süsteemid, mis edastavad reisijatele teavet enne reisi ja reisi jooksul, broneerimis- ja maksesüsteemid, pagasi korraldamine ja rongide ning teiste transpordiliikide vaheliste ühenduste haldamine;

b) kaubaveoteenuste seadmed, sealhulgas infosüsteemid (kauba ja rongide jälgiminejärelevalve reaalajas), sorteerimis- ja jaotussüsteemid, broneerimis-, makse- ja arvesüsteemid, ühenduste korraldamine teiste transpordiliikidega ning elektrooniliste saatedokumentide koostamine.

2.7. Veerem

Struktuur, rongi kõikide seadmete juhtimissüsteem, vooluvõtuseadmed, veojõu- ja energiamuundurid, rongisisesed elektritarbimise mõõteseadmed, pidurdussüsteem, haakeseadmed, veermikud (pöördvankrid, teljed jne) ja vedrustus, uksed, inimene/masin-liidesed (vedurijuht, rongi personal ja reisijad, sh  juurdepääsuvõimalused  piiratud liikumisvõimega isikutele  ja puuetega isikutele , passiivsed või aktiivsed ohutusseadmed ja reisijate ning rongi personali tervishoiu jaoks vajalikud vahendid.

2.8. Hooldus

Menetlused, seadmed, hooldustööde logistikakeskused ja reservid, mis võimaldavad kohustuslike parandustööde ja ennetavate hooldustööde tegemist, et tagada raudteesüsteemi koostalitlus ja nõutavad tööparameetrid.”

ê 2008/57/EÜ

III LISA

OLULISED NÕUDED

1. Üldnõuded

1.1. Ohutus

1.1.1. Ohutuse seisukohast oluliste komponentide ja eriti rongi liikumisse kaasatud komponentide projekteerimine, ehitamine või kokkupanek, hooldus ja jälgiminejärelevalve peavad tagama ohutuse tasemel, mis vastab võrgustiku kohta kehtestatud eesmärkidele, sealhulgas halvenenud olukordade kohta kehtestatud eesmärkidele.

1.1.2. Ratta/rööpa kokkupuutega seotud parameetrid peavad vastama stabiilsusnõuetele, et tagada ohutu liikumine maksimaalse lubatud kiirusega. Piduriseadmestiku parameetrid peavad tagama, et peatamine on võimalik antud pidurdusvahemaa piires maksimaalsel lubatud kiirusel.

1.1.3. Kasutatavad komponendid peavad taluma mis tahes normaalseid või erandlikke pingeid, mis on kindlaks määratudmääratletud nende kasutusaja jooksul. Juhuslikest tõrgetest põhjustatud ohutuse vähenemist tuleb piirata asjakohaste vahenditega.

1.1.4. PüsiseadmeteMaarajatiste ja veeremi ehitus ning materjalide valik peavad tulekahju korral piirama tule puhkemist ja levikut ning tule ja suitsu tagajärgi.

1.1.5. Kasutajate käsitsetavad seadised peavad olema projekteeritud viisil, mis ei kahjusta seadiste ohutut kasutamist ega kasutajate tervist ja ohutust, kui seadiseid kasutatakse ettenähtud viisil, kuigi mitte vastavalt ülespandud juhistele.

1.2. Töökindlus ja käideldavus

Rongi liikumisega seotud püsi- või liikuvate komponentide jälgiminejärelevalve ja hooldus peavad olema korraldatud, tehtud ja kvantifitseeritud viisil, mis hoiab neid töös ettenähtud tingimustel.

1.3. TervishoidTervisekaitse

1.3.1. Materjale, mis võivad kasutusviisi tõttu tõenäoliselt kahjustada nende isikute tervist, kellel on materjalidele juurdepääs, ei tohi kasutada rongides ja raudteetaristutesraudtee infrastruktuurides.

1.3.2. Kõnealuseid materjale tuleb valida, tarvitusele võtta ja kasutada nii, et kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumine oleks piiratud, eriti tulekahju korral.

1.4. Keskkonnakaitse

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

1.4.1. Raudteesüsteemi rajamise ja käitamise mõjusid keskkonnale tuleb hinnata ja arvesse võtta süsteemi projekteerimise etapil kooskõlas  Euroopa Liidus  ühenduses kehtivate sätetega.

ê 2008/57/EÜ

1.4.2. Materjalid, mida kasutatakse rongides ja taristutesinfrastruktuuridel, peavad ära hoidma keskkonnale kahjulike ja ohtlike aurude ja gaaside eraldumise, eriti tulekahju korral.

1.4.3. Veerem ja toitesüsteemid peavad olema projekteeritud ja toodetud viisil, mis tagab nende elektromagnetilise ühilduvuse seadmete ja riiklike või eravõrgustikega, mille tööd need võivad häirida.

1.4.4. Raudteesüsteemi käitamisel tuleb järgida mürareostuse kohta kehtivaid eeskirju mürareostuse kohta.

1.4.5. Raudteesüsteemi käitamine nõuetekohasel tasemel ei tohi põhjustada sellist maapinna vibratsiooni, et tavapärases korras olles häirib see taristu lähedal toimuvat tegevust ja raudtee lähedal asuvaid piirkondiulatuses, mis on vastuvõetamatu infrastruktuuri läheduses asuvatele piirkondadele ja elutegevuselening normaalsele hooldustasemele.

1.5. Tehniline ühilduvus

Taristu ja püsiseadmeteInfrastruktuuri ja maarajatiste tehnilised omadused peavad ühilduma üksteisega ja raudteesüsteemis kasutatavate rongide tehniliste omadustega.

Kui kõnealustest omadustest kinnipidamine osutub võrgustiku teatavates lõikudes keerukaks, siis võib rakendada ajutisi lahendusi, mis tagavad vastavuse tulevikus.

2. Iga allsüsteemi nõuded

2.1. TaristuInfrastruktuur

2.1.1. Ohutus

Tuleb võtta vajalike meetmeid, et hoida ära soovimatu juurdepääs seadmetele.

Tuleb võtta meetmeid, et piirata inimesi ähvardavaid ohtusid, eriti kui rongid sõidavad raudteejaamadest läbi.

TaristudInfrastruktuurid, millele on avalik juurdepääs, peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis piirab inimeste terviseriske (stabiilsus, tulekahjutuli, juurdepääs, evakueerimine, perroonid jne).

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites ja viaduktidel.

2.2. Energiavarustus

2.2.1. Ohutus

Toitesüsteemide töötamine ei tohi kahjustada rongide või inimeste (sõitjad, personal, raudteeäärsed elanikud ja kolmandad isikud) ohutust.

2.2.2. Keskkonnakaitse

Elektriliste või termiliste toitesüsteemide töötamine ei tohi keskkonda häirida rohkem, kui piirmääradega on ette nähtudüle kindlaks määratud piiride.

2.2.3. Tehniline ühilduvus

Kasutatavad elektrilised/termilised toitesüsteemid peavad vastama järgmistele nõuetele:

–võimaldama rongidel saavutada kindlaksmääratudkindlaks määratud tööparameetreid;

–elektrilise toitesüsteemi puhul ühilduma rongidele paigaldatud vooluvõtuseadmetega.

2.3. Kontroll ja signaalimine

2.3.1. Ohutus

Üleeuroopalises tavaraudteevõrgustikus kasutatavad kontrolli- ja signaalimisseadmed ning menetlused peavad rongidel võimaldama liikuda ohutuse tasemel, mis vastab võrgule seatud eesmärkidele. Kontrolli- ja signaalimissüsteemid peavad tagamakindlustama selliste rongide ohutu liikumise, millel on lubatud liikuda halvenenud tingimustes.

2.3.2. Tehniline ühilduvus

Kõiki uusi taristuidinfrastruktuure ja veeremeid, mis on toodetud või mida on arendatud pärast ühilduvate kontrolli ja signaalimise allsüsteemide vastuvõtmist, tuleb kohandada süsteemides kasutamiseks.

Vedurijuhiruumidesse paigaldatud kontrolli- juhtimis- ja signaalimisseadmed peavad võimaldama normaalset töötamist kindlaksmääratud tingimustel kogu raudteesüsteemi piires.

2.4. Veerem

2.4.1. Ohutus

Veeremite ja nende ühenduste ehitus peab olema projekteeritud viisil, mis kaitseb reisijate ja vedurijuhi ruume kokkupõrke või rööbastelt mahajooksmise korral.

Elektriseadmestik ei tohi kahjustada ohutust ega ning kontrolli- juhtimis- ja signaalimisseadmete toimimist.

Pidurdusmehhanismid ja avaldatav surve peavad ühilduma rööbaste, masinaehituse ja signaalimissüsteemidega.

Tuleb võtta meetmeid, mis hoiaksid ära juurdepääsu pinge all olevatele komponentidele, et mitte ohustada inimeste turvalisust.

Ohu korral peavad seadised võimaldama reisijatel teatada vedurijuhile ja kaasasolevale personalile, et reisijaga ühendust võetaks.

Juurdepääsu-ustel peab olema avamis- ja sulgemissüsteem, mis tagab reisijate turvalisuse.

Tuleb tagada tähistatud avariiväljapääsude olemasolu.

Tuleb kehtestada vajalikud sätted, et võtta arvesse erilisi ohutustingimusi väga pikkades tunnelites.

Piisava intensiivsuse ja kestusega avariivalgustussüsteem rongides on rangelt nõutav.

Rongid peavad olema varustatud valjuhääldisidega, mille kaudu rongi personalil on võimalik inimestega suhelda.

2.4.2. Töökindlus ja käideldavus

Olulise tähtsusega seadmete, liikumis-, veo- ja pidurdusseadmete ning samuti kontrollisüsteemi juhtimissüsteemi ehitus peab halvenenud olukorras võimaldama rongil töötamist jätkata kasutusse jäänud seadmete varal ilma ohtlike tagajärgedeta.

2.4.3. Tehniline ühilduvus

Elektriseadmestik peab ühilduma kontrolli- ja signaalimisseadmete töötamisega.

Elektrilise veojõu korral peavad vooluvõtuseadmete omadused võimaldama rongidel liikuda raudteesüsteemivõrgu toitesüsteemis.

Veeremi omadused peavad võimaldama sellel liikuda mis tahes liinil, millel veerem peaks töötama, võttes arvesse vastavaid kliimatingimusi.

2.4.4. Juhtseadised

Rongid peavad olema varustatud salvestusseadmega. Kõnealuse seadmega kogutud andmed ja nende töötlemine peab olema ühtlustatud.

2.5. Hooldus

2.5.1. TervishoidTervisekaitse ja ohutus

Keskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused peavad tagama allsüsteemi ohutu töötamise ning ei tohi kahjustada inimeste tervist ega ohutust.

2.5.2. Keskkonnakaitse

Hoolduskeskustes kasutatavad tehnilised seadmed ja menetlused ei tohi ületada ümbritseva keskkonna suhtes lubatud saaste taset.

2.5.3. Tehniline ühilduvus

Raudteerongide hooldusseadmed peavad võimaldama ohutuse, tervishoiu ja mugavusega seotud toimingute teostamist kõikidel veeremitel, mille jaoks need on projekteeritud.

2.6. Käitamine ja liikluskorraldus

2.6.1. Ohutus

Võrgustiku kasutuseeskirjade, ning vedurijuhtide, rongi ja juhtimiskeskuste personali kutsekvalifikatsiooni ühtlustatuskokkulangevus peab tagama ohutu töötamise, pidades silmas rahvusvaheliste ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

Käitustegevuse Käitamise ja hoolduse intervallide, hooldus- ja juhtimiskeskuse personali koolituse ja kvalifikatsiooni ning asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt juhtimis- ja hoolduskeskustes sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteemi reguleeritus peavad tagama kõrgetasemelise ohutuse.

2.6.2. Töökindlus ja käideldavus

Hooldustegevus ja selle perioodid, hoolduspersonali koolitus ja kvalifikatsioon ning hoolduskeskustes asjaomaste raudteeveo-ettevõtjate poolt sisse seatud kvaliteedi tagamise süsteem peavad tagama süsteemi töökindluse ja käideldavuse kõrge taseme.

2.6.3. Tehniline ühilduvus

Võrgustiku käitamise eeskirjade, ning vedurijuhtide, rongi personali ja liikluskorraldajate kvalifikatsiooni ühtlustatusreguleeritus peab tagama raudteesüsteemi tõhusa käitamise, pidades silmas riigipiire ületavate ja siseriiklike teenuste erinevaid nõudeid.

2.7. Telemaatilised seadmed kauba- ja reisijateveo jaoks

2.7.1. Tehniline ühilduvus

Olulised nõuded telemaatiliste seadmete kohta tagavad teeninduse minimaalse taseme reisijate- ja kaubaveoettevõtjate jaoks, eriti tehnilise ühilduvuse osas.

Tuleb võtta meetmeid, et tagada järgmine:

–andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide arendamine viisil, mis võimaldab maksimaalset andmevahetust erinevate taotlejate ja ettevõtjate vahel, välja arvatud konfidentsiaalsed äriandmed;

–kasutajate lihtne juurdepääs teabele.

2.7.2. Töökindlus ja käideldavus

Andmebaaside, tarkvara ja andmeside protokollide kasutusviisid, haldaminejuhtimine, ajakohastamine ja hooldus peavad tagama süsteemide tõhususe ja kvaliteetse teeninduse.

2.7.3. TervisekaitseTervishoid

Süsteemide ja kasutajate vahelised liidesed peavad vastama ergonoomia ja tervisekaitse miinimumeeskirjadele.

2.7.4. Ohutus

Ohutusega seotud teabe säilitamine või edastamine peab toimuma sobival tasemel terviklikult ja töökindlalt.

ê 2008/57/EÜ

IV LISA

KOOSTALITLUSVÕIME KOMPONENTIDE EÜ VASTAVUS- JA KASUTUSKÕLBLIKKUSE DEKLARATSIOON

1. Koostalitluse komponendid

EÜ deklaratsioon kehtib koostalitlusvõime komponentide kohta, mis on seotud raudteesüsteemi koostalitlusvõimega, nagu on viidatud artiklis 3. Koostalitlusvõime komponendid võivad olla järgmised.

1.1. Mitmesuguse kasutusega komponendid

Need komponendid ei ole raudteesüsteemile spetsiifilised ning neid võib sellistena kasutada ka muudes valdkondades.

1.2. Mitmesuguse kasutusega komponendid, millel on eriomadusi

Need mitmesuguse kasutusega komponendid ei ole raudteesüsteemile spetsiifilised, ent peavad saavutama erilisi tööparameetreid, kui neid kasutatakse raudteega seotud eesmärkidel.

1.3. Erikomponendid

Need komponendid on raudtee valdkonnale spetsiifilised.

2. Kohaldamisala

EÜ deklaratsioon hõlmab

–kas ühe või enama teavitatud asutuse hinnangut koostalitlusvõime komponendi vastavuse kohta tehnilisele kirjeldusele, millele komponent peab vastama,

–või ühe või enama teavitatud asutuse hinnangut/otsustust koostalitlusvõime komponendi kasutussobivuse kohta selle raudteeümbruse piires (eriti liideste kaasamise puhul) seoses tehniliste kirjeldustega, eriti funktsionaalsust käsitleva tehnilise kirjeldusega, mida tuleb kontrollida.

Hindamismenetlus, mida teavitatud asutused rakendavad projekteerimise ja tootmise etappidel, koostatakse direktiivis 93/465/EMÜ määratletud moodulite alusel vastavalt KTKdes viidatud tingimustele.

3. EÜ deklaratsiooni sisu

EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Deklaratsioon peab olema kirjutatud eeskirjadega samas keeles ning selles peab sisalduma alljärgnev:

–viited direktiivile;

–tootja või tema sellise volitatud esindaja nimi ja aadress, kelle asukoht on ühenduses (ärinimi ja täielik aadress; volitatud esindaja puhul ka tootja ärinimi);

–koostalitlusvõime komponendi kirjeldus (mudel, tüüp jne);

–vastavuse ja kasutuskõlblikkuse deklareerimise menetluse kirjeldus (artikkel 13);

–kõik olulised nõuded, millele koostalitlusvõime komponent vastab, eelkõige komponendi kasutustingimused;

–vastavuse või kasutuskõlblikkuse menetlusega seotud teavitatud asutuse (asutuste) nimi ja aadress ning hindamistõendi kuupäev, ja kui see on asjakohane, siis ka tõendi kehtivusaeg ja -tingimused;

–kui see on asjakohane, siis viide Euroopa tehnilistele kirjeldustele;

–allakirjutaja ametitõend, keda on volitatud võtma kohustusi tootja või tema volitatud esindaja nimel, kelle asukoht on ühenduses.

ê 2011/18/EL artikkel 1 ja II lisa

V LISA

ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE DEKLARATSIOON

1. Allsüsteemide EÜ vastavustõendamise deklaratsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsioon ja sellele lisatud dokumendid peavad olema kuupäevastatud ja allkirjastatud.

Kõnealune deklaratsioon peab põhinema allsüsteemide EÜ vastavustõendamise menetlusel, mida on kirjeldatud VI lisa punktis 2. Deklaratsioon peab olema kirjutatud tehnilise dokumentatsiooniga samas keeles ja see peab sisaldama vähemalt järgmist:

–viited direktiivile;

–tellija või tootja või tema sellise volitatud esindaja nimi ja aadress, kelle asukoht on Euroopa Liidus (esitada ärinimi ja täielik aadress; volitatud esindaja puhul ka tellija või tootja ärinimi),

ê 2011/18/EL artikkel 1 ja II lisa

–allsüsteemi lühike kirjeldus;

–teavitatud asutuse nimi ja aadress, kes viis läbi artiklis 18 osutatud EÜ vastavustõendamise;

–viited dokumentidele, mis sisalduvad tehnilises dokumentatsioonis;

–kõik asjakohased ajutised või lõplikud sätted, mida allsüsteemides peab järgima, ning vajaduse korral igasugused kasutuspiirangud ja -tingimused;

–ajutise EÜ deklaratsiooni puhul selle kehtivusaeg,

–allakirjutaja ametitõend.

Kui VI lisas viidatakse EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsioonile, siis kehtivad kõnealusele deklaratsioonile käesoleva punkti sätted.

2. Allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsioon siseriiklike eeskirjade olemasolu korral

Kui VI lisas viidatakse allsüsteemide vastavustõendamise deklaratsioonile siseriiklike eeskirjade olemasolu korral, siis kehtivad kõnealusele deklaratsioonile punkti 1 sätted mutatis mutandis.

ê 2011/18/EL artikkel 1 ja III lisa

VI LISA

ALLSÜSTEEMIDE VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

1. ÜLDPÕHIMÕTTED

Allsüsteemi vastavustõendamise menetlus hõlmab kontrollimist ja tõendamist, et kõnealune allsüsteem:

–on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab allsüsteemi käsitlevatele olulistele nõuetele, ja

–võib saada kasutuselevõtu loa.

2. EÜ VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS

2,1. Sissejuhatus

EÜ vastavustõendamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab, et allsüsteem

–vastab asjakohasele KTKle,

–vastab muudele asutamislepingust tulenevatele õigusnormidele.

2.2. Allsüsteemi osad ja etapid

2.2.1 Vastavustõendamise vaheteatis

Kui KTKdes on nii määratletud või kui see on asjakohane, siis taotleja nõudmisel võib allsüsteemi teatud osadeks jagada või seda kontrollida vastavustõendamise menetluse teatud etappide jooksul.

Vastavustõendamise vaheteatise kasutamine on menetlus, mille käigus teavitatud asutus kontrollib ja tõendab allsüsteemi teatud osade vastavust või vastavustõendamise menetluse teatud etappe.

Vastavustõendamise vaheteatise kasutamise tulemuseks on alati EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, mille väljastab taotleja valitud teavitatud asutus, ning taotleja koostab omakorda EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsiooni, kui see on asjakohane. Vastavustõendamise vahesertifikaadil ja vastavustõendamise vahedeklaratsioonil peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

2.2.2 Allsüsteemi osad

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist iga osa kohta. Iga osa kontrollitakse igas etapis vastavalt punktile 2.2.3.

2.2.3Vastavustõendamise menetluse etapid

Allsüsteemi või allsüsteemi teatud osasid kontrollitakse igas järgmises etapis:

–üldine projekt;

–tootmine: ehitamine, sealhulgas eelkõige tsiviilehitustööd, komponentide valmistamine, kokkupanemine ja üldine seadistamine;

–lõplik katsetamine.

Taotleja võib taotleda vastavustõendamise vaheteatise kasutamist projekteerimisetapi (kaasa arvatud tüübikatsetused) ja tootmisetapi puhul.

2,3 Vastavustõendamise sertifikaat

2.3.1. EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus hindab allsüsteemi projekteerimist, tootmist ja lõplikku katsetamist ning koostab taotlejale mõeldud EÜ vastavustõendamise sertifikaadi ja taotleja koostab omakorda EÜ vastavustõendamise deklaratsiooni. EÜ vastavustõendamise sertifikaadis peab olema viide KTKdele, millele vastavust on hinnatud.

Kui allsüsteemi vastavust kõigile asjakohastele KTKdele ei ole hinnatud (näiteks erandi, ümberehitamise või uuendamise puhul KTKde osalise rakendamise, KTK üleminekuaja või erijuhtumi korral), siis esitatakse EÜ sertifikaadis täpsed viited nendele KTKdele või nende osadele, millele vastavust ei ole teavitatud asutus EÜ vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud.

2.3.2. Kui on väljastatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, võtab allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus neid vahesertifikaate arvesse ning teeb enne EÜ vastavustõendamise sertifikaadi väljastamist järgmist:

–kontrollib, et EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat hõlmaks nõuetekohaselt KTKde asjakohaseid nõudeid;

–kontrollib kõiki EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadiga hõlmamata aspekte ja

–kontrollib allsüsteemi kui terviku lõplikku katsetamist.

2,4 Tehniline dokumentatsioon

EÜ vastavustõendamise deklaratsiooniga kaasnev tehniline dokumentatsioon peab sisaldama järgmist teavet:

–kõnealuse allsüsteemi suhtes asjakohased projekteerimisega seotud tehnilised karakteristikud, nagu näiteks üldised ja detailsed ehitamisega kooskõlas olevad joonised, elektri- ja hüdraulikaskeemid, juhtimisahela skeemid, andmetöötlus- ja automaatikasüsteemide kirjeldus, käitamis- ja hooldusdokumendid jne;

–allsüsteemi inkorporeeritud koostalitlusvõime komponentide nimekiri, nagu on viidatud artikli 5 lõike 3 punktis d;

–EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioonide koopiad, millega eespool nimetatud komponendid peavad olema varustatud vastavalt direktiivi artiklile 13; vajaduse korral lisatakse neile vastavad arvestusmärkused ning selliste katsete ja hindamiste protokollide koopiad, mida teostasid teavitatud asutused üldiste tehniliste kirjelduste alusel;

–EÜ vastavustõendamise vahesertifikaat, kui see on olemas, ning sel juhul ka EÜ vastavustõendamise sertifikaadi juurde kuuluv EÜ vastavustõendamise vahedeklaratsioon koos teavitatud asutuse poolt sertifikaadile tehtud kehtivuskontrolli tulemustega;

–EÜ vastavustõendamise eest vastutava teavitatud asutuse allkirjastatud EÜ vastavustõendamise sertifikaat koos vastavate arvestusmärkustega, milles sätestatakse, et allsüsteem vastab asjakohaste KTKde nõuetele, ning nimetatakse tegevuse ajal märgatud reservatsioonid, mis jäid kehtima; samuti peaks EÜ vastavustõendamise sertifikaadile lisama inspekteerimis- ja auditeerimisaruanded, mille on koostanud kõnealune asutus seoses vastavustõendamisega, nagu on määratletud punktides 2.5.3 ja 2.5.4;

–asutamislepingust tulenevate muude õigusaktidega kooskõlas väljastatud EÜ sertifikaadid;

–kui vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 352/2009 31 on nõutav ohutu integreerimine, siis lisab taotleja tehnilisele dokumentatsioonile hindaja aruande direktiivi 2004/49/EÜ artikli 6 lõikes 3 viidatud riskihindamise ühiste ohutusmeetodite kohta.

2.5.Järelevalve

2.5.1. EÜ järelevalve eesmärk on tagada tehnilisest dokumentatsioonist tulenevate kohustuste täitmine allsüsteemi tootmise jooksul.

2.5.2. Tootmise kontrollimise eest vastutaval teavitatud asutusel peab olema pidev juurdepääs ehitusplatsidele, tootmistsehhidele ja ladustamisaladele ning vajaduse korral eeltöötlemis- ja katsetamiskohtadele ning üldse kõikidele tööpaikadele, mida asutus oma ülesande täitmisel vajalikuks peab. Teavitatud asutus peab taotlejalt saama kõik selleks otstarbeks vajalikud dokumendid, eelkõige allsüsteemiga seotud rakendusplaanid ja tehnilise dokumentatsiooni.

2.5.3. Rakendamise kontrollimise eest vastutav teavitatud asutus peab regulaarselt tegema auditeid, et kinnitada vastavust asjakohastele KTKdele. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama auditeerimisaruande. Teatavatel ehitamise etappidel võib olla vajalik asutuse kohalolek.

2.5.4. Lisaks sellele võib teavitatud asutus ehitusplatsi ja tootmistöökoda ette teatamata külastada. Selliste külaskäikude ajal võib teavitatud asutus teha täieliku või osalise auditi. Ta peab rakendamise eest vastutavatele isikutele esitama inspekteerimisaruande ja vajaduse korral auditeerimisaruande.

2.5.5. Eesmärgiga koostada IV lisa punktis 2 nimetatud EÜ vastavus- või kasutuskõlblikkuse deklaratsioon, on teavitatud asutusel võimalus kontrollida koostalitlusvõime komponendiga varustatud allsüsteemi, et hinnata seal, kus vastav KTK seda nõuab, allsüsteemi kasutuskõlblikkust kavandatud raudteeümbruse piires.

2.6. Esitamine

Lõikes 2.4 viidatud täielik dokumentatsioon tuleb esitada taotlejale, et täiendada selle eest vastutava teavitatud asutuse väljastatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaati, kui see on olemas, või et täiendada vastavustõendamise sertifikaati, mille on välja andnud allsüsteemi EÜ vastavustõendamise eest vastutav teavitatud asutus. Dokumentatsioon tuleb lisada EÜ vastavustõendamise deklaratsioonile, mille taotleja saadab pädevale asutusele, kellele ta esitab taotluse kasutuselevõtu loa saamiseks.

Taotleja peab säilitama dokumentatsiooni koopiat kogu allsüsteemi kasutusaja jooksul. See tuleb saata igale liikmesriigile, kes sellekohast soovi avaldab.

2.7 Avalikustamine

Iga teavitatud asutus peab regulaarselt avaldama asjakohast teavet järgmiste dokumentide kohta:

–laekunud EÜ vastavustõendamise ja vastavustõendamise vaheteatise kasutamise taotlused;

–koostalitusvõime komponentide vastavuse ja/või kasutuskõlblikkuse hindamise taotlus;

–väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustõendamise vahesertifikaadid;

–väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustunnistused ja/või kasutuskõlblikkuse EÜ sertifikaadid;

–väljastatud või tagasilükatud EÜ vastavustõendamise sertifikaadid.

2.8. Keel

EÜ vastavustõendamise menetlusega seotud toimikud ja kirjavahetus peavad olema selle ELi liikmesriigi riigikeeles, kus taotleja on registreeritud, või ELi ametlikus keeles, mille taotleja on heaks kiitnud.

3. VASTAVUSTÕENDAMISE MENETLUS SISERIIKLIKE EESKIRJADE OLEMASOLU KORRAL

3.1. Sissejuhatus

Vastavustõendamise menetlus siseriiklike eeskirjade olemasolu korral on menetlus, mille käigus artikli 17 lõike 3 alusel määratud asutus (edaspidi „määratud asutus”) kontrollib ja tõendab, et allsüsteem vastab siseriiklikele eeskirjadele, millest on teavitatud vastavalt artikli 17 lõikele 3.

3.2 Vastavustõendamise sertifikaat

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral koostab vastavustõendamise menetluse eest vastutav määratud asutus taotlejale mõeldud vastavustõendamise sertifikaadi.

Sertifikaat sisaldab täpset viidet siseriiklikule eeskirjale, millele vastavust on määratud asutus vastavustõendamise menetluse käigus kontrollinud, sealhulgas seoses nende eeskirjadega, mis käsitlevad KTK erandiga ümberehitatavaid või uuendatavaid osasid.

Veeremit moodustavate allsüsteemidega seotud siseriiklike eeskirjade olemasolu korral jagab määratud asutus sertifikaadi kahte ossa. Üks osa hõlmab viiteid nendele siseriiklikele eeskirjadele, mis on rangelt seotud üksnes veeremi ja asjakohase võrgustiku vahelise tehnilise koostalitlusvõimega, ning teine osa hõlmab kõiki ülejäänud siseriiklikke eeskirju.

3.3 Tehniline dokumentatsioon

Siseriiklike eeskirjade olemasolu korral tuleb vastavustõendamise sertifikaadiga kaasnev tehniline dokumentatsioon lisada punktis 2.4 viidatud tehnilisele dokumentatsioonile ja seal peavad olema esitatud andmed, mis on asjakohased allsüsteemi siseriiklikele eeskirjadele vastavuse hindamiseks.

ê 2008/57/EÜ

VII LISA

PARAMEETRID, MIDA TULEB KONTROLLIDA KTK-LE MITTEVASTAVATE SÕIDUKITE KASUTUSELEVÕTMISEL JA SISERIIKLIKE EESKIRJADE LIIGITAMISEL

ê 2009/131/EÜ artikkel 1 ja lisa

1. Parameetrite loend

1.1. Üldised dokumendid

Üldised dokumendid (sh uute, uuendatud ja täiustatud veeremite kirjeldus, nende kavandatud kasutus, konstruktsioon, teave käitamise ja hoolduse kohta, tehniline toimik jne)

1.2. Struktuur ja mehaanilised osad

Mehaaniline terviklikkus ja veeremitevahelised liidesed (sh puhvrid ja haakeseadmed, lõõtsühendused), veeremi konstruktsiooni ja sisseseade (nt istmed) tugevus, kandevõime, passiivne ohutus (sh sisemine ja väline kokkupõrkekindlus)

1.3. Veeremi ja rööbastee vastastoime ning gabariidid

Mehaanilised infrastruktuuriliidesed (sh staatiline ja dünaamiline käitumine, tolerantsid ja istud, gabariidid, veermikud jne)

1.4. Pidurdusseadis

Pidurdamisega seotud elemendid (sh ratta libisemiskaitse, pidurdusseadis, pidurdustõhusus sõidu ajal, häda- ja seisupidur)

1.5. Reisijatega seotud elemendid

Reisijate jaoks ette nähtud sisseseade ja reisikeskkond (sh reisijate jaoks ette nähtud aknad ja uksed, piiratud liikuvusega isikute vajaduste arvestamine jne)

1.6. Keskkonnatingimused ja aerodünaamiline mõju

Keskkonna mõju veeremile ja veeremi mõju keskkonnale (sh aerodünaamilised tingimused ning liidesed veeremi ja raudteesüsteemi rööbasteeäärse osa ja väliskeskkonna vahel)

1.7. Välise hoiatuse, märgistamise, tarkvara funktsioonide ja terviklikkuse nõuded

Väline hoiatus, märgistamine, tarkvara funktsioonid ja terviklikkus, st ohutusega seotud funktsioonid, mis mõjutavad rongi, sh rööbasbussi käitumist

1.8. Toiteallikad ja juhtimissüsteemid rongi pardal

Käivitus-, toite- ja juhtimissüsteemid pardal, lisaks veeremi- ja toitesüsteemivahelised liidesed ning kõik elektromagnetilise ühilduvuse aspektid

1.9. Töötajatele ette nähtud sisseseade, liidesed ja keskkond

Töötajate jaoks ette nähtud pardaseadmed, liidesed, töötingimused ja -keskkond (sh juhikabiin, juhi ja masina vaheline liides)

1.10. Tuleohutus ja evakueerimine

1.11. Hooldus

Pardal olevad hooldusseadmed ja -liidesed

1.12. Kontrolli- ja signaalimise süsteem pardal

Kõik pardaseadmed, mis on vajalikud, et tagada ohutus ning juhtida ja kontrollida raudteevõrgu kasutamiseks loa saanud rongide liikumist ning selle mõju raudteesüsteemi rööbasteeäärsele osale

1.13. Konkreetsed operatsioonilised nõudmised

Veeremite konkreetsed operatsioonilised nõudmised (sh halvenenud tingimuste, veeremi remontimise korral jne)

1.14. Kaubaveoga seotud elemendid

Kaubaveoga seotud konkreetsed nõuded ja keskkond (sh ohtlike kaupade puhul nõutavad konkreetsed seadmed)

Eespool kaldkirjas olevad selgitused ja näited on esitatud üksnes teabe eesmärgil ega ole parameetrite määratlused.

ê 2008/57/EÜ

2. Eeskirjade liigitamine

Punktis 1 nimetatud parameetritega seonduvad siseriiklikud eeskirjad määratakse ühte kolmest alltoodud rühmast. Rangelt kohaliku iseloomuga eeskirju ja piiranguid ei ole arvesse võetud; nende kontrollimine hõlmab muu hulgas raudteeveo-ettevõtjate ja raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate vastastikusel kokkuleppel tehtavaid kontrollkäike.

A rühm

A rühma kuuluvad

–rahvusvahelised standardid;

–siseriiklikud eeskirjad, mida loetakse raudteeohutuse mõistes samaväärseks teiste liikmesriikide siseriiklike eeskirjadega.

B rühm

B rühma kuuluvad kõik eeskirjad, mis ei kuulu A rühma ja C rühma kohaldamisalasse või mida pole olnud võimalik liigitada ühte neist rühmadest.

C rühm

C rühma kuuluvad eeskirjad, mis on selgelt vajalikud ning on seotud infrastruktuuri tehniliste näitajatega, eesmärgiga tagada turvaline ja koostalitluslik kasutamine antud võrgustikus (nt gabariidivärav).

VIII LISA

MIINIMUMNÕUDED, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ASUTUSTE TEAVITAMISEL ARVESSE VÕTMA

1. Asutus, selle direktor ja kontrollide tegemise eest vastutav personal ei või olla otseste ega volitatud esindajatena seotud koostalitlusvõime komponentide või allsüsteemide projekteerimise, tootmise, ehitamise, turustamise, hoolduse või kasutusega. See ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja asutuse vahel.

2. Asutus ja kontrollide eest vastutav personal peavad kontrolle tegema suurima erialase asjatundlikkuse ja tehnilise pädevusega ning olema vabad igasugustest, eelkõige rahalistest surveavaldustest ja mõjutustest, mis võivad mõjutada nende otsust või inspekteerimise tulemust, eriti kui need tulevad isikutelt või isikurühmadelt, keda mõjutavad kontrollide tulemused.

Eelkõige peab kontrollimise eest vastutav asutus ja personal olema talitluslikult sõltumatu asutustest, mis on määratud välja andma kasutuselevõtu lubasid käesoleva direktiivi, litsentse direktiivi 95/18/EÜ ja sertifikaate direktiivi 2004/49/EÜ raames, ning õnnetuste uurimise eest vastutavatest asutustest.

3. Asutus peab palkama personali ja evima vahendeid, mis on vajalikud, et täita kontrollidega seotud tehnilisi ja haldusülesandeid. Samuti peaks asutusel olema võimalik kasutada seadmeid, mis on vajalikud erandlike kontrollide jaoks.

4. Kontrollimise eest vastutaval personalil peavad olema

–hea tehniline ja erialane ettevalmistus;

–piisavad teadmised nõuetest kontrollide kohta, mida nad teevad, ja piisavad kogemused selliste kontrollide tegemiseks;

–oskus koostada tõendeid, protokolle ja aruandeid, mis moodustavad tehtud kontrollide ametliku protokolli.

5. Kontrollide eest vastutava personali sõltumatus peab olema tagatud. Ühtegi ametnikku ei tohi tasustada tehtud kontrollide arvu või tulemuse alusel.

6. Asutus peab endale võtma tsiviilvastutuskindlustuse juhul, kui riik ei kata vastutust vastavalt siseriiklikule õigusele, või kui liikmesriik ise ei tee otseselt kontrolle.

7. Asutuse personali suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõuet teabe osas, mida see omandab ülesannete täitmise käigus (välja arvatud pädevad haldusasutused ja õnnetuse korral juurdlust teostavad organid selles riigis, kus nad tegutsevad, samuti organid, kes teostavad juurdlust õnnetuste korral, mille on põhjustanud kontrollitud allsüsteemide või koostalitlusvõime komponentide rike) käesoleva direktiivi või direktiivi rakendavate siseriiklike õigusnormide kohaselt.

ê 2008/57/EÜ

IX LISA

ERANDIST TEATAMISE DOKUMENDID

Erandi taotluse esitamisel peavad liikmesriigid esitama järgmised dokumendid:

a) ametlik kiri, milles teatatakse komisjonile kavandatavast erandist;

b) kirjale lisatud dokumendid, mis hõlmavad vähemalt järgmist:

–erandiga seotud tööde, varade ja teenuste kirjeldus; seejuures täpsustatakse olulised tähtajad, geograafiline olukord ning funktsionaalsed ja tehnilised valdkonnad;

–üksikasjalik kirjeldus KTKde (või nende osade) kohta, millega seoses erandit taotletakse;

–kohaldatavate alternatiivsete sätete täpne ja üksikasjalik kirjeldus;

–artikli 7 lõike 1 punkti a alusel esitatud taotluste puhul projekti edasijõudnud arengujärgu põhjendus;

–erandi põhjendus, mis hõlmab peamisi tehnilisi, majanduslikke, kaubanduslikke, töökorralduslikke ja/või halduslikke põhjendusi;

–kõik muud erandit põhjendavad asjaolud;

–nende meetmete kirjeldus, mida liikmesriik kavatseb võtta selleks, et toetada projekti lõplikku koostalitlusvõimet. Kui tegemist on väikese ulatusega erandiga, ei ole see kirjeldus nõutav.

Dokumendid esitatakse nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. See võimaldab kõnealuste dokumentide edastamist komitee liikmetele.

ê 2008/57/EÜ (kohandatud)

IVX LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud  direktiivid

 koos selle muudatustega 

(osutatud artiklis 5540)

Direktiiv 96/48/EÜ  2008/57/EÜ 	 (ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.) 
Direktiiv 2001/16/EÜ  2009/131/EÜ 	 (ELT L 273, 17.10.2009, lk 12) 
Direktiiv 2004/49/EÜ  2011/18/EL 	Ainult artikkel 14  (ELT L 57, 2.3.2011, lk 21) 

B OSA

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 5540)

Direktiiv	Ülevõtmise tähtaeg
Direktiiv 96/48/EÜ  2008/57/EÜ 	9. aprill 1999  19. juuli 2010 
Direktiiv 2001/16/EÜ  2009/131/EÜ 	20. aprill 2003  19. juuli 2010 
2004/49/EÜ:  2011/18/EL 	30. aprill 2006  31. detsember 2011 

ê 2008/57/EÜ

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 96/48/EÜ	Direktiiv 2001/16/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1	Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 2	Artikli 1 lõige 2
—	—	Artikli 1 lõige 3
—	Artikli 1 lõige 3	Artikli 1 lõige 4
Artikli 2 sissejuhatav osa	Artikli 2 sissejuhatav osa	Artikli 2 sissejuhatav osa
Artikli 2 punktid a –l	Artikli 2 punktid a – l	Artikli 2 punktid a, b ja e –m
—	—	Artikli 2 punktid c ja d
Artikli 2 punkt n	Artikli 2 punkt m	Artikli 2 punkt n
Artikli 2 punkt o	Artikli 2 punkt n	Artikli 2 punkt o
Artikli 2 punkt m	Artikli 2 punkt o	Artikli 2 punkt p
Artikli 2 punkt p	Artikli 2 punkt p	Artikli 2 punkt q
—	—	Artikli 2 punktid r – z
Artiklid 3, 4 ja 5	Artiklid 3, 4 ja 5	Artiklid 3 ja 4 ning artikli 5 lõiked 1 – 5
Artikli 5 lõige 6	Artikli 5 lõige 7	Artikli 5 lõige 7
—	—	Artikli 5 lõige 6
—	—	Artikli 5 lõige 8
Artikli 6 lõiked 1 – 8	Artikli 6 lõiked 1 – 8	Artikli 6 lõiked 1 – 8
—	—	Artikli 6 lõiked 9 – 10
—	—	Artiklid 7 ja 8
Artikkel 7	Artikkel 7	Artikkel 9
Artikkel 8	Artikkel 8	Artikli 10 lõige 1
Artikkel 9	Artikkel 9	Artikli 10 lõige 2
Artikli 10 lõiked 1 – 3	Artikli 10 lõiked 1 – 3	Artikli 11 lõiked 1 – 3
—	Artikli 10 lõige 6	Artikli 11 lõige 4
—	—	Artikli 11 lõige 5
Artiklid 11 – 13	Artiklid 11 – 13	Artiklid 12 – 14
Artikli 14 lõiked 1 ja 2	+Artikli 14 lõiked 1 ja 2	+Artikli 15 lõiked 1 ja 2
Artikli 14 lõige 3	Artikli 14 lõige 3	Artikkel 20
Artikli 14 lõiked 4 ja 5	Artikli 14 lõiked 4 ja 5	Artikkel 33
—	—	+Artikli 15 lõiked 2 ja 3
Artiklid 15 ja 16	Artiklid 15 ja 16	Artiklid 16 ja 17
Artikli 16 lõige 3	Artikli 16 lõige 3	Artikli 17 lõige 3
—	—	—
Artikli 18 lõiked 1 – 3	Artikli 18 lõiked 1 – 3	Artikli 18 lõiked 1 – 3
—	—	Artikli 18 lõiked 4 ja 5
Artikkel 19	Artikkel 19	Artikkel 19
Artikkel 20	Artikkel 20	Artikkel 28
—	—	Artiklid 21 – 27
Artikli 21 lõiked 1 – 3	Artikli 21 lõiked 1 – 3	Artikli 29 lõiked 1 – 3
—	—	Artikli 29 lõiked 4 ja 5
—	—	—
Artikli 21a lõige 1	Artikkel 22	Artikli 30 lõige 2
Artikli 21 lõige 4	21(4)	Artikli 30 lõige 4
Artikli 21a lõige 2	Artikkel 21a	Artikli 30 lõige 1
Artikkel 21b	—	—
Artikkel 21c	Artikkel 21b	Artikli 30 lõige 3
Artikkel 22	Artikkel 26	Artikkel 37
Artikkel 22a	Artikkel 24	Artiklid 34 ja 35
—	—	Artikkel 32
—	Artikkel 23	Artikkel 31
—	Artikkel 25	Artikkel 36
Artikkel 23	Artikkel 27	Artikkel 38
Artikkel 24	Artikkel 28	Artikkel 39
—	—	Artikkel 40
Artikkel 25	Artikkel 29	Artikkel 41
Artikkel 26	Artikkel 30	Artikkel 42
I – VI lisa	I – VI lisa	I – VI lisa
—	—	VII lisa
VII lisa	VII lisa	VIII lisa
—	—	IX – XI lisa



V LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2008/57/EÜ	Käesolev direktiiv
Artikkel 1	Artikkel 1
Artikli 2 punktid a–z	Artikli 2 lõiked 1–24
-----	Artikli 2 lõiked 25–41
Artikkel 3	-----
Artikkel 4	Artikkel 3
Artikli 5 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g	Artikli 4 lõige 1 kuni lõike 3 punkt g
-----	Artikli 4 lõike 3 punktid h ja i
Artikli 5 lõiked 4–8	Artikli 4 lõiked 4–8
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	-----
Artikkel 9	Artikkel 7
Artikkel 10	Artikkel 8
Artikkel 11	Artikkel 9
Artikkel 12	-----
Artikkel 13	Artikkel 10
Artikkel 14	Artikkel 11
Artikli 15 lõige 1	Artikli 18 lõige 3 ja artikli 19 lõige 2
Artikli 15 lõiked 2 ja 3	-----
Artikkel 16	Artikkel 12
Artikkel 17	Artiklid 13 ja 14
Artikkel 18	Artikkel 15
Artikkel 19	Artikkel 16
-----	Artikkel 17
-----	Artikkel 18 (v.a artikli 18 lõige 3)
-----	Artiklid 19 ja 20
Artikkel 20	-----
Artikkel 21	Artikkel 21
Artiklid 22–25	-----
Artikkel 26	Artikkel 22
Artikkel 27	Artikli 14 lõige 8
Artikkel 28 ja VIII lisa	Artiklid 23–41
Artikkel 29	Artikkel 48
Artiklid 30 ja 31	-----
Artikkel 32	Artikkel 42
Artikkel 33	Artikkel 43
Artikkel 34	Artikkel 44
Artikkel 35	Artikkel 45
Artikkel 36	-----
-----	Artiklid 46 ja 47
Artikkel 37	Artikkel 49
Artikkel 38	Artikkel 54
Artikkel 39	Artikkel 50
-----	Artiklid 51 ja 52
-----	Artikkel 53
Artikkel 40	Artikkel 55
Artikkel 41	Artikkel 56
Artikkel 42	Artikkel 57
I–III lisa	I–III lisa
IV lisa	Artikli 8 lõige 2
V ja VI lisa	Artikli 15 lõige 7
VII lisa	Artikli 14 lõige 8
VIII lisa	Artiklid 27, 28 ja 29
IX lisa	Artikli 7 lõige 3
X lisa	IV lisa
XI lisa	V lisa