Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004 /* COM/2013/027 final - 2013/0014 (COD) */
SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST
1.1.
ELi raudteepoliitika viimase aja arengutendentsid
Komisjon esitas valges raamatus „Euroopa ühtse
transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi suunas”, mis võeti vastu 28. märtsil 2011 (edaspidi „2011.
aasta valge raamat”), oma ettekujutuse Euroopa ühtsest raudteepiirkonnast, st
raudtee siseturust, kus Euroopa raudteeveo-ettevõtjad saaksid osutada teenuseid
ilma tarbetute tehniliste ja haldustakistusteta. Euroopa Ülemkogu 2012. aasta jaanuari
järeldustes rõhutatakse samuti seda, kui oluline on ära kasutada täielikult
integreeritud ühtse turu võimalusi majanduskasvu edendamisel, seda nii
võrgutööstusharude kui ka kõigi teiste jaoks[1].
Lisaks rõhutab komisjon 30. mail 2012 vastu võetud teatises „Stabiilsus-,
kasvu- ja tööhõivemeetmed”,[2]
et oluline on veelgi vähendada uute raudteesektori ettevõtjate
bürokraatiakoormat ja neile tehtavaid takistusi, esitades sellekohaseid
riigipõhiseid soovitusi. 6. juunil 2012 võttis komisjon vastu teatise ühtse
turu juhtimise tugevdamise kohta, milles samuti rõhutatakse transpordisektori
tähtsust[3]. Viimase kümnendi jooksul on ELi raudteeturul
toimunud väga suured muutused, mis on järk-järgult kehtestatud kolme õigusliku
raudteepaketiga (ja mõne täiendava õigusaktiga), mille eesmärk on avada
liikmesriikide raudteeturud ning muuta need ELis konkurentsi- ja
koostalitlusvõimelisemaks, samal ajal aga säilitada kõrge ohutustase. Hoolimata
märkimisväärsetest muudatustest seoses ELi õigusaktide ja muude meetmetega (nn
ELi õigustik), millega luuakse raudteeveoteenuste siseturg, on raudteede
osatähtsus ELi-siseses transpordis endiselt tagasihoidlik. Seepärast on
komisjon tulnud välja neljanda raudteepaketiga, et tõsta raudteeveoteenuste
kvaliteeti ja tõhustada neid teenuseid ning kõrvaldada senised turutõkked. Käesolev määrus on üks osa neljandast
raudteepaketist, milles keskendutakse olemasolevate haldus- ja tehniliste
takistuste kõrvaldamisele ning eelkõige kehtestatakse ühised ohutus- ja
koostalitluseeskirjad, et tänu Euroopa Liidu Raudteeametile suurendada
mastaabisäästu kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate jaoks, vähendada
halduskulusid, kiirendada haldusmenetlusi ja vältida varjatud
diskrimineerimist. Esialgne asutamismäärus kavatsetakse asendada ja lisada
ametile uued tähtsad ülesanded, nii et sellest saab koostalitluse ja ohutuse
alal tõeliselt toimiv Euroopa Liidu Raudteeamet.
1.2.
Miks on vaja asendada kehtiv määrus (EÜ) nr 881/2004
(nagu seda on muudetud) uue õigusaktiga?
Alates 2004. aastast, kui esialgne
asutamismäärus koostati, on Euroopa raudteede ja Euroopa Liidu Raudteeameti
(edaspidi „amet” või „ERA”) [varem: Euroopa Raudteeagentuur] olukord
mitmeti muutunud. On saadud hulgaliselt tõendeid ELi raudtee-siseturu toimimise
kohta ka koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. Vastu võeti uued õigusaktid,
mille tõttu muudeti ameti asutamise määrust (2008. aastal) või täiustati ERA
olemasolevaid ülesandeid ilma asutamismäärust muutmata (nt otsus 2011/155/EL). Mõju hindamise aruandes, mis on lisatud
käesolevale ettepanekule, on toodud välja rida meetmeid, millega antakse
ametile uued volitused ja lihtsustatakse kehtivaid menetlusi. Peale selle on vaja teha mitmeid muudatusi
selleks, et ERA asutamismäärusele ja ameti enda tegevusele antud hinnangu (2009–2010)
abil tõhustada ameti toimimist, samuti tuleb arvesse võtta soovitusi, mis on
esitatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses
detsentraliseeritud asutuste kohta (2012), ja haldusnõukogu seisukohavõttu
ameti tuleviku kohta (2012). Eelkõige tähendab see ameti sisestruktuuri,
juhtimise ja otsustamismenetluste täiustamist ja ameti suhteid sidusrühmadega. Samuti muudetakse õigusakti struktuur uue
määrusega selgemaks (nt kõrvaldatakse artikleid ja nummerdatakse need uuesti)
ning loogilisemaks (nt mõned artiklid lisatakse asjakohasematesse peatükkidesse
ning koostatakse uued peatükid ja jäetakse tarbetud välja). Selle õigusaktide
paketiga muudetakse ka raudtee koostalitluse ja raudteeohutuse direktiivi, mis
on tihedalt seotud ERA ülesannetega, mistõttu tuleb kõnealuseid aspekte
käesolevas määruses nõuetekohaselt arvesse võtta. Eespool öeldut silmas pidades ja
õigustalitluse nõuandeid arvesse võttes kavatseb komisjon esildada uue ERA
käsitleva määruse, millega asendatakse algne määrus (EÜ) nr 881/2004. Võrreldes
määrusega (EÜ) nr 881/2004 on tehtud mitmeid muudatusi, mille võib rühmitada
kolme eri kategooriasse. ·
Uued sätted: ameti uued
ülesanded (veeremiüksuste turuleviimise lubade, raudteeäärsete kontrolli ja
signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade ja ohutussertifikaatide
väljaandmine), tugevam kontroll liikmesriikide asutuste üle, suuremad volitused
seoses siseriiklike eeskirjadega, ERA uued eelarvevahendid (lõivud ja tasud),
apellatsiooninõukogu; mõned uued sätted, eelkõige need, mis on seotud ameti
sisemise töökorraldusega, tulenevad ELi ameteid käsitlevast ühisest
lähenemisviisist. ·
Kehtivate sätete selgitamine/lihtsustamine: eelkõige seoses töömeetodite, ERTMSi, raudteepersonali, registrite ja
muude ülesannetega. ·
Ajakohastamine, mille
põhjuseks on õigus- ja poliitikaraamistiku areng: sätted, milles käsitletakse
sisestruktuuri ja tegevust ning viiteid komiteemenetlusele ja delegeeritud
õigusaktidele. ·
Toimetuslikud muudatused võrreldes algse määrusega.
1.3.
Käesoleva määruse seos raudtee koostalitluse ja
raudteeohutuse direktiividega
Direktiiv 2008/57/EÜ (raudtee koostalitluse
direktiiv) ja direktiiv 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv) on tihedalt
seotud algse määrusega (EÜ) nr 881/2004. Neljanda raudteepaketiga tehakse
ettepanek kõnealused direktiivid uuesti sõnastada; sellest hoolimata jäävad
need käesoleva määrusega tihedalt seotuks. Ennekõike tuleneb see asjaolust, et
amet tegutseb raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas, mille õiguslikuks
aluseks on just need direktiivid. Käesoleva määruse ja kõnealuste direktiivide
vaheline seos hõlmab eelkõige järgmisi aspekte: –
koostalitluse tehnilised kirjeldused (KTKd;
koostalitluse direktiiv), ühised ohutuseesmärgid ( ohutusdirektiiv), ühised
ohutusmeetodid ( ohutusdirektiiv): ameti ülesanne on koostada sellekohaseid
soovitusi, mille peab vastu võtma komisjon, ja esitada komisjonile arvamusi
KTKde kohaldamata jätmise kohta; –
ohutussertifikaadid: amet vastutab nende
väljaandmise eest ja sellekohane täielik menetlus nähakse ette
ohutusdirektiiviga; –
registrid: ameti ülesanne on esitada komisjonile
soovitusi registrite tehniliste kirjelduste (viidatud koostalitlusdirektiivis)
ja nende läbivaatamise kohta ning tagada nende kättesaadavus üldsusele; –
raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide
turuleviimise load ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide
kasutuselevõtu load: amet vastutab nende väljaandmise eest ja nende kohaldamise
täielik menetlus nähakse ette koostalitluse direktiiviga; –
telemaatilised seadmed ja Euroopa raudteeliikluse
juhtimissüsteem (ERTMS): kõnealuseid erivaldkondi käsitletakse asjakohastes
KTKdes, mis võetakse vastu koostalitluse direktiivi alusel, ja ametil kui
süsteemihalduril on nendes valdkondades tähtis roll; –
teatatud vastavushindamisasutused: amet vastutab
nende asutuste toetamise ja nende tegevuse jälgimise eest, kuna sellised
asutused luuakse ja neile antakse ülesanded koostalitluse direktiivi alusel; –
riiklikud ohutusasutused: amet vastutab nende
toetamise ja nende tegevuse jälgimise eest, kuna sellised asutused luuakse ja neile
antakse ülesanded ohutusdirektiivi alusel; –
siseriiklikud raudtee-eeskirjad: ameti ülesanne on
neid kontrollida ja nende arvu vähendada ning nendest teatamise menetlus on
ette nähtud raudteeohutuse ja koostalitluse direktiividega. 2. HUVITATUD ISIKUTEGA KONSULTEERIMISE JA
MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Komisjoni talitused on pidevalt arutanud
Euroopa ühtse raudteepiirkonna arengutendentse raudteesektori esindajatega. 2010–2011.
aastal tehti määruse (EÜ) nr 881/2004 ja Euroopa Liidu Raudteeameti [määruses:
Euroopa Raudteeagentuur] toimimise järelhindamine[4]. Kõnealusest hinnangust ja ELi
asutusi käsitlevast üldhinnangust, mis tehti 2009. aastal, ilmnes ameti tagatud
lisaväärtus ja sidusrühmade üldine positiivne arvamus ERA ja selle tegevuse
tulemuste kohta. Hindamistulemusi on kasutatud kõnealuse määruse
läbivaatamisega seotud järgneva mõjuhindamise oluliste sisendandmetena ja
ettevalmistamisel. Euroopa Komisjon tegi põhjaliku mõjuhindamise,
et toetada seadusandlikke ettepanekuid, milles käsitletakse Euroopa ühtse
raudteepiirkonna tõhustamist ja selle konkurentsivõime suurendamist
koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. 2011. aasta juunis loodi mõju hindamise
juhtrühm, kuhu liikuvuse ja transpordi peadirektoraat kutsus osalema kõiki
peadirektoraate. Väliskonsultant koostas mõjuhinnangut toetava
uuringu ja juhtis sihtotstarbelist sidusrühmadega konsulteerimist.
Sihtotstarbeline sidusrühmadega konsulteerimine algas 18. novembril 2011
internetiküsitlusega, mis lõppes 30. detsembril 2011. Seejärel küsitleti kõige
olulisemaid sidusrühmi ja korraldati sidusrühmadele tööseminar 2012. aasta
veebruari lõpus. Alates sellest ajast on liikuvuse ja
transpordi peadirektoraat osalenud kõnealuse majandussektoriga peetud
kahepoolsetel kohtumistel, et tutvustada oma seisukohti selle kohta, mida
tuleks neljandas raudteepaketis teha koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. Arvestades algatuse tehnilisust, üldsusega ei
konsulteeritud. Komisjon siiski hoolitses selle eest, et kõikide huvitatud
isikutega konsulteeriti õigel ajal ja et arutelud hõlmasid kõiki algatuse
põhielemente. Mõjuhindamiskomitee 5. septembril 2012 tuli kokku
mõjuhindamiskomitee ja andis ettepanekule positiivse hinnangu. Mõju hindamise
aruandesse lisati järgmised komitee põhisoovitused: –
lisati rohkem statistikaandmeid ja teavet
sidusrühmadega peetud konsultatsioonide kohta; –
lisati eeldatav koosmõju neljanda raudteepaketi
muude elementidega ja selgitati kaudset mõju; –
kirjeldati üksikasjalikumalt poliitikavalikute 2–5
puhul ühiseid põhimeetmeid ja selgitati nende erinevusi; –
täpsustati ja selgitati üksikasjalikumalt
mõjuhindamismeetodeid; täpsema ristviitamisega muudeti tekst loogiliseks; –
täpsemalt eristati ettevõtjate
(raudteeveo-ettevõtjad) halduskulusid ja avaliku halduse asutuste
(liikmesriikide ametiasutused, ERA ja komisjon) kulusid. Väljatoodud poliitikavalikud Üksikute meetmete sõelumise käigus tõi
komisjon lisaks lähtestsenaariumile välja viis poliitikavalikut (2–6).
Poliitikavalikute 2–5 puhul käsitletakse eelkõige Euroopa Liidu Raudteeameti
(edaspidi „ERA” või „amet”) ja liikmesriikide asutuste koostoimimist ning nende
kõikidega on võimalik saavutada kolm tegevuseesmärki. Poliitikavaliku 6 puhul
on tegemist selliste horisontaalmeetmete kogumiga, mis enamasti on sõltumatud
ERA ja liikmesriikide asutuste koostoimimisest ning mida on võimalik kohaldada
lisaks poliitikavalikutele 2–5 ja millega eeldatavasti tugevdatakse lõplikku
kogumõju. Poliitikavalik 1: lähtestsenaarium (jätkatakse
midagi muutmata) – jätkatakse praegu sektoris kohaldatavat poliitikasuunda. Poliitikavalik 2: ametil suurem
koordineerimisroll selle tagamisel, et raudteeveo-ettevõtjate
sertifitseerimisel ja veeremiüksuste turuleviimise lubade väljaandmisel
kohaldatakse ühtset lähenemisviisi. Poliitikavalik 3: ERA on ühtne kontaktpunkt
ning lõpliku otsuse sertifitseerimise ja turuleviimislubade andmise kohta
teevad riiklikud ohutusasutused, kuid ERA kontrollib taotlusi ja otsuseid enne
ja pärast nende menetlemist. Poliitikavalik 4: ERA ja riiklikud
ohutusasutused jagavad kohustusi ning lõpliku otsuse sertifitseerimise ja
turuleviimisloa andmise kohta teeb amet. Poliitikavalik 5: ERA võtab üle riiklike
ohutusasutuste ülesanded seoses raudteeveo-ettevõtjate sertifitseerimise ja
veeremiüksuste turuleviimise loa andmisega. Poliitikavalik 6: horisontaalmeetmed, sh muud õiguslikud
ja leebed meetmed (lisaks kohustuste jagamisele liikmesriikide asutuste ja ERA
vahel), mille rakendamisega oleks võimalik suurendada raudteesektori
konkurentsivõimet, näiteks ERA osatähtsuse suurendamine raudteealase
teabe levitamisel ja koolitamisel raudteevaldkonnas või siseriiklike tehniliste
või ohutuseeskirjade ülevõtmisel ELi eeskirjasüsteemi (ERA ja riiklikud
ohutusasutused selgitavad välja tarbetud eeskirjad ning seejärel esitatakse
liikmesriikide asutustele taotlus kõnealused eeskirjad kõrvaldada, samuti
piiratakse võimalust võtta vastu uusi eeskirju). Poliitikavalikute mõju: kõikide kõnealuste
valikuvõimaluste keskkonnamõju hinnati positiivseks, kuigi väikseks. Nende
sotsiaalne mõju hinnati väikseks/tähtsusetuks. Allpool toodud tabelis esitatakse
poliitikavalikute kombineerimisel saadav majanduslik kasu (tõhusus) ja
saavutatavate eesmärkide arv (tulemuslikkus). Poliitikavalik || Tõhusus (kogu puhaskasu miljonites eurodes= || Tulemuslikkus (saavutatud tegevuseesmärkide arv) Poliitikavalikud 2+6: ERA kui nn koordineerimisasutuse osatähtsuse suurendamine + horisontaalmeetmed || 411 || 1 Poliitikavalikud 3+6: ERA kui ühtne kontaktpunkt + horisontaalmeetmed || 461 || 2 Poliitikavalikud 4+6: kohustuste jagamine ERA ja riiklike ohutusasutuste vahel + horisontaalmeetmed || 497 || 3 Poliitikavalikud 5+6: ERA võtab üle riiklike ohutusasutuste ülesanded seoses turuleviimislubade andmise ja sertifitseerimisega + horisontaalmeetmed || 476 || 3 Järeldustest selgub, et eelistati
poliitikavalikut 4 (kombineerituna valikuvõimalusega 6), kuna niiviisi
saavutatakse kõige tasakaalustatum tulemus järgmistes valdkondades: –
kogu raudteesektor, arvestades ohutussertifikaatide
ning veeremiüksuste ja muude allsüsteemide turuleviimise lubade väljaandmise
kulude vähenemist ja aja lühenemist; –
mõju ELi eelarvele; –
mõju liikmesriikide asutuste kuludele; –
kooskõla subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse
põhimõttega; –
väljaselgitatud probleemide kõrvaldamine ning –
eesmärkide saavutamine. Täiendav teave mõju hindamise ja
sidusrühmadega peetud konsultatsioonide kohta esitatakse komisjoni talituste
töödokumendis, mis lisatakse seadusandlikele ettepanekutele, mille eesmärk on
kõrvaldada ELi raudteeturu koostalitluse ja ohutuse valdkonnas veel säilinud
haldus- ja tehnilised takistused. See avaldatakse komisjoni peasekretariaadi
veebisaidil pärast käesoleva õigusakti vastuvõtmist. 3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Selles jaotises kommenteeritakse ja
selgitatakse ERA käsitleva uue määruse põhisätteid, vajaduse korral koos algse
määruse (EÜ) nr 881/2004 muudatustega. 1. PEATÜKK – PÕHIMÕTTED Artikkel 1: eesmärgid on läbi vaadatud, et
need kajastaksid ameti uusi ülesandeid, ja need on lisatud põhjendustesse;
selle asemel on selguse huvides lisatud „reguleerimisese ja -ala”. Artikkel 2: õiguslik seisund on asjakohasemana
lisatud sellesse artiklisse (varem algselt artikkel 22). Artikkel 3: muudetud, et nõuetekohaselt
hõlmata ameti uusi aktiliike. 2. PEATÜKK –
TÖÖMEETODID Lisatakse uus peatükk, et hõlmata algselt
muudes peatükkides käsitletud teemasid, mis tegelikult on seotud meetoditega,
mida ERA kasutab oma eesmärkide saavutamiseks. Artikkel 4: töörühmi käsitlev artikkel
kirjutatakse selguse huvides ümber, eelkõige arvestades järgmist: viide Raudtee
Koostalitlusvõime Euroopa Assotsiatsioonile (AEIF) on nüüdseks iganenud ja selle
võib välja jätta; ERA personali käsitleva artikli asemel toodi siia algne
artikli 24 lõige 4; töökord, mille kinnitab haldusnõukogu. Artikkel 7: mõju hindamine; algses tekstis
piirduti tasuvusanalüüsis üksnes ohutusvaldkonnaga (artikli 6 lõige 4); See ülesanne
ei tohiks olla ameti konkreetse tegevuse osa, sellest tulenevalt on vaja lisada
kõnealused sätted üldossa, muutes need üldiselt kohaldatavaks, ja sätestada
selged ülesanded; see on kooskõlas haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku
kohta ning tegevuspõhise eelarvestamise ja juhtimise põhimõtetega. Artikkel 8: uuringud; endine artikkel 20 –
lisatud siia, kuna uuringud on eesmärkide saavutamise vahendid, mitte
ülesanded. Artikkel 9: arvamused; varem artikkel 10,
milles käsitleti tehnilisi arvamusi; kooskõlas direktiividega jäetakse välja
sõna „tehniline”; lõike 2a punkt b kui mittevajalik jäetakse välja; lõiget 3
(algselt lõige 2b) on muudetud, et laiendada selle reguleerimisala (varem
hõlmas see ilma selgete põhjendusteta üksnes KTKsid). Artikkel 10: külaskäigud liikmesriikidesse;
endine artikkel 33 on toodud siia jaotisesse, kuna külaskäikude puhul on
tegemist ameti eesmärkide saavutamise vahendiga. 3. PEATÜKK –
RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED Artikkel 11: tehniline toetus – ohutus;
väikesed muudatused, millega täpsustatakse ameti ülesandeid. Artikkel 12: ohutussertifikaadid; ERA uus roll
(ohutussertifikaatide väljaandmine) vastavalt mõju hindamise aruandes tehtud
ettepanekule, mis on kooskõlas läbivaadatud ohutusdirektiiviga. Artikkel 13: veeremiüksuste hooldamine; uus
artikkel – mis algselt oli 3a peatükis, mida on lihtsustatud ja mis on lisatud
ohutusalasesse kui kõige asjakohasemasse ossa. Artikkel 14: ohtlike kaupade raudteevedu; uus
artikkel, milles ametlikult sätestatakse juba praegune ERA tegevus ohtlike
kaupade raudteeveo valdkonnas. 4. PEATÜKK –
RAUDTEE KOOSTALITLUSEGA SEOTUD ÜLESANDED Artikkel 15: tehniline toetus – koostalitlus;
pisut muudetud, et hõlmata raudtee koostalitluse direktiivi muudatusi (punktid
b ja c) ning täpsustada ERA praegusi ülesandeid. Artikkel 16: veeremiüksuste turuleviimise
load; uus artikkel, mis hõlmab ERA uut rolli veeremiüksuste turuleviimise
lubade väljaandmisel, nagu on esildatud mõju hindamise aruandes kooskõlas
muudetud koostalitlusdirektiiviga. Artikkel 17: veeremiüksusetüüpide
turuleviimise load; uus artikkel, mis hõlmab ERA uut rolli veeremiüksusetüüpide
turuleviimise lubade väljaandmisel, nagu on esildatud mõjuhinnangus kooskõlas
muudetud koostalitlusdirektiiviga. Artikkel 18: raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise
allsüsteemide kasutuselevõtu load; uus artikkel, mis hõlmab ERA uut rolli
seoses raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise seadmete lubamisega; see on
seotud ERA kui süsteemihalduri ülesannetega ja tema uue ülesandega anda välja
ERTMSiga veeremiüksuse turuleviimise lube (selle tagamiseks, et ERTMSi
seadmetega varustatud veeremiüksuste turuleviimise load oleksid kooskõlas
raudtee-äärsete süsteemidega). Artikkel 19: telemaatilised seadmed: uus
artikkel on lisatud selleks, et ametlikult sätestada ERA juba praegune roll
vastavalt TAP KTK-le ja TAF KTK-le ning kooskõlas mõju hindamise aruandega. Artikkel 20: teatatud vastavushindamisasutuste
toetamine; muudetud – sätted, milles käsitletakse komisjoni järelevalvet
teatatud asutuste üle, on viidud järelevalvet käsitlevasse uude jaotisesse;
ülejäänu käsitleb toetust teatatud asutustele (ülesanded, mis komisjon on
pannud ametile seoses teatatud raudteeasutuste tehnilise sekretariaadiga alates
20. aprillist 2011, ja see tegevus juba käib); seda tegevust tuleb õigusaktides
nõuetekohaselt kajastada). 5. PEATÜKK –
SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED (lisatud koostalitlust käsitleva
peatüki järele) Artiklid 21, 22 ja 23: siseriiklikud
eeskirjad; uued artiklid, millesse on koondatud algsed artiklid 9a ja 9b ning
mida on muudetud, et ühtlustada menetlused koostalitluse ja raudteeohutuse
direktiividega ning võtta arvesse ERA selliseid ulatuslikumaid volitusi seoses
siseriiklike eeskirjadega, mis tulenevad mõju hindamise aruandest ja
siseriiklike ohutuseeskirjade töörühma esialgsetest aruannetest; IT-andmebaasi
haldamine on selgelt tehtud ülesandeks ERA-le, et täpsustada varasemaid jagatud
kohustusi (komisjon ja ERA) ning kõrvaldada praegused tehnika-, koordineerimis-
ja omandiprobleemid. 6. PEATÜKK –
ERTMSiga SEOTUD ÜLESANDED: ERTMSi käsitlev jaotis on muudetud uueks eraldi
peatükiks. Artiklid 24–28: ERTMSi ülesandeid käsitleva
artikli puhul on tegemist algse artikliga 21a, mida on muudetud, et täpselt
sätestada ameti ja muude asjaosaliste kohustused seoses ERTMSiga, et tõhustada
ERTMSi kasutuselevõttu ja käsitleda ERA praegust tegevust kõnealuses
valdkonnas; artiklit 13e on muudetud kooskõlas komisjoni esialgse hinnanguga
nelja aasta jooksul võetud tehniliste järelmeetmete kohta. 7. PEATÜKK –
EUROOPA ÜHTSE RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA SEOTUD ÜLESANDED: uus peatükk –
mitmed jälgimisülesanded on koondatud ühte peatükki nähtavuse ja selguse
huvides. Artikkel 29: riiklike ohutusasutuste
järelevalve; uus artikkel – ERA uus ülesanne: riiklike ohutusasutuste
kontrollimine, nagu on esildatud mõju hindamise aruandes (ja ERA määrust
käsitlevas hinnangus). Artikkel 30: teatatud asutuste järelevalve;
uus artikkel – ERA uus ülesanne: teatatud asutuste kontroll, nagu on esildatud
mõju hindamise aruandes. Artikkel 31: koostalitluse ja ohutuse
valdkonnas tehtud edusammude järelevalve; põhineb osaliselt algsel artiklil 9
(uued lõiked 1 ja 2, ERA ohutusjärelevalvealaseid ülesandeid on nüüd
täpsustatud) ja algsel artiklil 14 (uued lõiked 3 ja 4, kaks eraldi aruannet
koostalitluse ja ohutuse kohta on nüüd liidetud ühte); lõige 5 – põhineb
artikli 21b lõikel 2a kooskõlas mõju hindamise aruande ja ERA määrust käsitleva
hinnanguga. 8. PEATÜKK –
MUUD ÜLESANDED – uus peatükk, kuhu on koondatud registreid, raudteepersonali ja
muid ülesandeid käsitlevad peatükid. Artikkel 32: raudteepersonal; algsed artiklid 16b,
16c ja 17 on lihtsustamise eesmärgil kokku koondatud: mõned ülesanded on
aegunud, mõnda kirjeldatakse direktiivis 2007/59; muudetud õigusselgusetuse ja
kordamise vältimiseks. Artikkel 33: registrid; sellesse artiklisse on
koondatud algsed artiklid 18 ja 19, mida on ajakohastatud ja õigusaktidega
ühtlustatud. Artikkel 34: riiklike ohutus-, ohutusjuurdlus-
ja esindusasutuste võrgustikud; varem osaliselt algse artikli 6 lõikes 5 ja
artiklis 9; on lisatud esindusasutuste võrgustik (lõige 2), et tõhustada ja
struktureerida sidusrühmade koordineerimist ameti tasandil; on lisatud lõige 3,
et tõhustada ja struktureerida kõikide sidusrühmadega konsulteerimist ning et
lõpuks saavutaks amet parema kvaliteediga tulemuse (kooskõlas ERA määrust
käsitleva hinnanguga ja seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta). Artikkel 35: teabe vahetamine ja tulemuste
levitamine; uus artikkel, milles sätestatakse ametlikult osa ERA praegusest
tegevusest ning mille aluseks on mõju hindamise aruanne, ERA määrust käsitlev
hinnang ja seisukohavõtt ameti tuleviku kohta. Artikkel 36: teadusuuringud ja innovatsiooni
edendamine; algne artikkel, millele on lisatud teadusuuringud ja milles
sätestatakse ametlikult see, mida ERA juba praegu suurel määral teeb; kooskõlas
haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta. Artikkel 37: komisjoni abistamine; pisut
muudetud. Artikkel 38: raudteeprojektide hindamise
abistamine; algselt artikkel 15, reguleerimisala laiendati, et see hõlmaks ohutust. Artikkel 39: liikmesriikide ja sidusrühmade
abistamine; uus artikkel, mis tuleneb mõju hindamise aruandest (poliitikavaliku
6 meede) ja ERA määrust käsitleva hinnangu tulemustest. Artikkel 40: rahvusvahelised suhted; uus
artikkel, milles sätestatakse ametlikult see, mida ERA juba praegu suurel
määral teeb; kooskõlas mõju hindamise aruandega ja haldusnõukogu
seisukohavõtuga ERA tuleviku kohta. Artikkel 41: varuosad; uus artikkel – uus
ülesanne kooskõlas mõju hindamise aruandega. 9. PEATÜKK –
AMETI TÖÖKORRALDUS: kavandatud üldjoontes nii, et järgitakse soovitusi, mis on
esitatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses
detsentraliseeritud asutuste kohta (2012), eriti seoses järgmiste aspektidega:
haldusnõukogu suuremad volitused; juhatuse loomine; mitmeaastane tööprogramm;
muud standardsätted, milles käsitletakse inimressursse ja eelarveküsimusi. Muud olulised muudatused. Artikkel 48: iga- ja mitmeaastane tööprogramm;
uut eraldi artiklit tööprogrammide kohta peeti vajalikuks selguse huvides;
kooskõlas kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi ühisavalduse ja soovitustega, ERA
määrust käsitleva hinnanguga ja haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku
kohta (mitmeaastane perspektiiv, tegevuspõhine eelarvestamine ja tegevuspõhine
juhtimine, suhted sidusrühmadega). Artiklid 51–57: apellatsiooninõukogu; uued
artiklid – apellatsiooninõukogu on vajalik, kuna ERA volitusi on suurendatud
(veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmine);
mõju hindamise aruandega nähakse ette luua sõltumatu apellatsiooninõukogu
väljaspool ametit, ent samas tundub praegu EASAs kasutusel olev lahendus
asjakohasem; põhineb EASA määruse asjakohastel sätetel. 10. PEATÜKK –
FINANTSSÄTTED Artikli 58 lõige 2: uus punkt c – lisatud uued
ERA sissetulekuallikad (veeremiüksuste turuleviimise lubade ja
ohutussertifikaatide väljaandmise (uued ülesanded) eest väljastpoolt laekuvad
lõivud ja tasud); uus punkt e – et ühtlustada EASA määrusega. 11. PEATÜKK –
PERSONAL: uus peatükk, milles üldjoontes järgitakse standardsätteid, mis
tulenevad ameteid käsitlevast ühisest lähenemisviisist (artiklid 62 ja 63). Artikkel 61: personal – üldsätted; algselt
artikkel 24, mida on muudetud kooskõlas ameteid käsitleva ühisavaldusega, ERA
määrust käsitleva hinnanguga ja haldusnõukogu seisukohavõtuga ERA tuleviku
kohta; varem töölepingu maksimumkestuse suhtes kehtinud piirangud on jäetud
välja. 12. PEATÜKK –
ÜLDSÄTTED Artiklid 64, 66–68, 70–72: pärinevad algse
määruse muudest osadest, mida on vajaduse korral muudetud kooskõlas ameteid käsitleva
ühisavaldusega. Artikkel 65: peakorterileping ja
tegutsemistingimused; uus artikkel, mille puhul järgitakse ühisavaldust
detsentraliseeritud asutuste kohta (2012). Artikkel 69: koostöö riiklike asutuste ja
organitega; uus artikkel, mis tuleneb ERA uutest sertifikaatide ja lubade
väljaandmise volitustest; mõnel juhul peetakse vajalikuks koostööd riiklike
asutuste ja organitega, arvestades nende ekspertkogemusi; võimalus kasutada
(all)töövõttu mõnede ERA ülesannete täitmiseks. 13. PEATÜKK –
LÕPPSÄTTED: uus peatükk. Artiklid 73 ja 74: delegeeritud õigusaktid;
uued artiklid – tulenevalt ERA uutest volitustest (anda välja veeremiüksuste
turuleviimise lube ja ohutussertifikaate, omavahendid) on vaja vastu võtta
delegeeritud õigusakte; analoogne EASAga. Artikkel 75: komiteemenetlus; uus artikkel,
mis on koostatud selleks, et mitte osutada teistele õigusaktidele
(koostalitluse direktiiv). Artikkel 76: hindamine ja läbivaatamine;
algset artiklit on muudetud kooskõlas ameteid käsitleva ühisavaldusega. MÄÄRUSEGA (EÜ) NR 881/2004 VÕRRELDES SAMAKS
JÄÄNUD ARTIKLID: 5, 6, 58, 59, 60. 4. MÕJU EELARVELE Käesolev uus määrus on Euroopa Liidu
Raudteeameti eelarve- ja personalikohustuste õiguslik alus. Üksikasjalikud
arvutused on esitatud lisas finantsselgituses. Oluline on rõhutada asjaolu, et ERA
personaliküsimustega seoses sisaldab käesolev õigusakt järgmist: 1.
vahendiarvutused, mis pärinevad varasemast kahest
finantsselgitusest, mis olid lisatud algsele määrusele (EÜ) nr 881/2004 ja
selle 2008. aasta muudatusele (määrus (EÜ) nr 1335/2008) ning millega nähti
ERA-le ette 104 ajutist töötajat; 2.
eelarvemenetlus ajavahemikuks 2005–2013, milleks
eelarvepädevad institutsioonid andsid ERA-le veel 39 ametikohta selliste
ülesannete täitmiseks, mida asutamismääruses ei käsitleta ning mille tulemusena
on 2013. aastal kokku 143 ajutist töötajat; 3.
käesoleva uue määrusega ERA-le ette nähtud uute
ülesannete täitmise ja suuremate volituste kasutamise eeldatav mõju
ressurssidele, arvestatuna 43 inimesega. Punktiga 2 seoses
tuleb märkida, et alates ERA loomisest 2005. aastal on ametikohtade arv
järk-järgult suurenenud. Selline muutus on tingitud iga-aastasest
üksikasjalikust läbivaatamisest ja eelarvepädevad institutsioonid on selle igal
aastal vastu võtnud vastavalt komisjoni poolt ette pandud ametikohtade arvule.
Põhiline erinevus punkti 1 ja 2 vahel seisneb selles, et terve rida ülesandeid
ja tegevusvaldkondi, nt õigusküsimused, andmekaitseametnik, haldusnõukogu
sekretariaat, siseaudit, kvaliteedi- ja ettevõtlusalane planeerimine,
majanduslik hindamine (mõju hindamine), hanked, vahendite majandamine,
haldusjuht, ei olnud asutamismääruses sätestatud või vähemalt ei nähtud nendeks
jaoks ette spetsiaalseid töötajaid. Mõnes tegevusvaldkonnas, sh personali-, IT-
ja finantsküsimustes, alahinnati ressursside vajadust märkimisväärselt. Majanduslik hindamine tuleneb asjaolust, et
ERA loodi integreeritud ja konkurentsivõimelise raudteepiirkonna arengule kaasa
aitamiseks. See on olnud ameti tegevuse lahutamatu osa algusest peale – isegi
kui finantsselgitusega ei ole selle jaoks ette nähtud spetsiaalseid töötajaid.
Vajaduse sellise tegevuse järele on väljaspool kahtlust ja on viimasel ajal
tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttest tulenevalt veelgi suurenenud;
seepärast pandi ette lisada uus artikkel ametit käsitlevasse uude määrusesse. Lisaks nimetatud arengutendentsidele on
mitmesuguste komisjoni õigusaktidega pandud ametile ressursse mõjutavaid
lisaülesandeid, ilma et need kajastuksid oleksid finantsselgituses
nõuetekohaselt kajastatud. Näiteks komisjoni otsusega 2011/155/EL direktiivi 2008/57/EÜ
artikli 27 lõikes 4 osutatud võrdlusdokumendi avaldamise ja haldamise kohta
pannakse ametile lisaülesanded seoses raudteeveeremiüksuste ja allsüsteemide
lubamisel kasutatavate menetluste ja eeskirjade läbipaistvamaks muutmise ja
lihtsustamisega. Täpsemalt on ERA roll seotud liikmesriikide loamenetluste
dokumenteerimisega, raudteeveeremiüksuste lubamiseks liikmesriikides
kohaldatavate eeskirjade dokumenteerimisega ja andmete vastavuse kontrolliga,
riiklike ohutusasutuste toetamisega ning andmete haldamise ja säilitamisega. Punktiga 3 seoses
tuleb märkida, et uute ja laiendatud ülesannete eelarve- ja personalimõju puhul
on lähtutud põhiliselt mõju hindamisel tehtud arvutustest, komisjoni, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu ühisavalduse (detsentraliseeritud asutuste kohta)
soovituste rakendamisest, kontrollikoja ja siseauditi talituse soovitustest
ning ERA määrust käsitlevast hinnangust. Kõiki õigusaktis tehtud muudatusi on
põhjalikult selgitatud käesoleva seletuskirja 3. osas. Hinnanguliselt on
kõnealuste uute ja laiendatud ülesannete täitmiseks kokku vaja 70 inimest, s.t
lisaks ameti praegusele personalile on vaja 43 täiendavat töötajat. Need 43
inimest hakkavad andma välja lube ja sertifikaate ning see tegevus kaetakse välislõivude
ja -tasudega, samal ajal kui vajadus ülejäänud 27 inimese järele kaetakse ameti
olemasoleva personali sisemise ümberpaigutamisega. Seetõttu puudub täiendav
mõju ELi eelarvele (v.a aastatel 2015 ja 2016, kui välislõive ja -tasusid veel
ei saada). Eespool nimetatud 43 täiendavat töötajat
kuuluksid järgmistesse kategooriatesse: ·
tehnilised eksperdid (41 inimest), kellest 30
tegelevad veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise lubade väljaandmisega,
6 raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade
väljaandmisega ning 5 ohutussertifikaatide väljaandmisega; ·
seonduvad haldustöötajad (kaks inimest), sh
raamatupidaja, kes tegeleb kavandatava välislõivude ja -tasude süsteemi
haldamisega, kaasa arvatud koostöö liikmesriikide asutustega. Välislõivude ja -tasudega kaetaks ka seonduvad
üldkulud, täpsemalt: ·
ERA väljaantavate otsuste tõlkimine liikmesriikide
keeltesse; ·
arvepidamiseks vajalikud IT-süsteemid (välislõivud
ja -tasud). Ülejäänud 27
inimest, kes vabaneksid tänu ameti olemasoleva personali sisemisele
ümberpaigutamisele, tegeleksid järgmiste ülesannetega: ·
riiklike ohutusasutuste ja teatatud asutuste
jälgimine ning liikmesriikide ohutus- ja koostalitlusalaste õigusaktide
rakendamine; ·
siseriiklike eeskirjade arvu vähendamine; ·
liikmesriikide ja sidusrühmade nõustamine ja
toetamine, raudteealase teabe levitamine, sellekohane koolitamine ja varuosade
võimaliku standardimise koordineerimine. ERA üldine mõju
ELi eelarvele aastatel 2015–2020 on hinnanguliselt 157,113 miljonit eurot. Uute
ülesannete täitmisega seotud kulude mõju ELi eelarvele on 0,4113 miljonit
eurot, kuna alates 2017. aastast kaetakse need raudteesektori makstavate tasude
ja lõivudega. Käesoleval õigusaktil on ka mõju komisjoni
ressurssidele (liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis). Sellega seoses
sisaldab käesolev määrus järgmist: 1.
ressursiarvutused, mis pärinevad varasemast kahest
finantsselgitusest, mis olid lisatud algsele määrusele (EÜ) nr 881/2004 ja
selle 2008. aasta muudatusele (määrus (EÜ) nr 1335/2008) ning millega nähti
komisjonile ette kaks ametnikku / ajutist töötajat; 2.
muudatused aastateks 2005–2013 ja komisjonile kolm
täiendavat ERAga seotud küsimustega tegelevat töötajat, kes täidavad
asutamismääruses kajastamata ülesandeid. Praeguse algatuse elluviimiseks vajab komisjon
kokku viit inimest, samas puudub vajadus uute töötajate järele. 2013/0014 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles käsitletakse Euroopa Liidu
Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 881/2004 (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU
NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 91 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu
liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomitee arvamust[5], võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[6], toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Euroopa piirideta
raudteepiirkonna järkjärguliseks loomiseks on vaja võtta liidu tasandil
meetmeid raudteede suhtes kohaldatavate tehniliste normide valdkonnas seoses
tehniliste aspektidega (koostalitlus) ja ohutusaspektidega, mis on lahutamatult
seotud ja mis mõlemad peaksid olema liidu tasandil veelgi paremini ühtlustatud.
Viimasel kahel kümnendil on vastu võetud asjakohased raudteealased õigusaktid
(eelkõige kolm raudteepaketti), millest kõige olulisemad on Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/49/EÜ ühenduse raudteede
ohutuse kohta ning Euroopa parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta
direktiiv 2008/57/EÜ ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta. (2) Selleks et ühel ja samal ajal
saavutada raudtee ohutuse ja koostalitluse eesmärgid, tuleb teha
märkimisväärset tehnilist tööd, mida peab juhtima spetsialiseeritud asutus.
Seepärast oli kehtivas institutsioonilises raamistikus 2004. aasta teise
raudteepaketi osana, võttes arvesse jõudude vahekorda liidus, vaja luua Euroopa
ametiasutus, kes vastutab raudtee ohutuse ja koostalitluse eest (edaspidi
„amet”). (3) Euroopa Raudteeamet loodi
algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega
(EÜ) nr 881/2004 [varem: Euroopa Raudteeagentuur],[7] et edendada Euroopa
raudteepiirkonna loomist, aidata elavdada raudteesektorit ja samal ajal veelgi
suurendada selle olulisi ohutusalaseid eeliseid. Kuna ameti ülesannetes ja
selle sisemises töökorralduses tehakse arvukalt muudatusi, on vaja määrus (EÜ)
nr 881/2004 asendada uue määrusega. (4) Euroopa ühtse
raudteepiirkonna paremaks toimimiseks kavandatakse neljanda raudteepaketiga
olulisi muudatusi ning selleks sõnastatakse uuesti direktiivid 2004/49/EÜ ja 2008/57/EÜ,
mis mõlemad on otseselt seotud ameti ülesannetega. Kõnealuste direktiividega ja
käesoleva määrusega nähakse eelkõige ette ülesanded, mis on seotud
veeremiüksuste turuleviimise lubade ja ohutussertifikaatide väljaandmisega.
Sellega suurendatakse ameti osatähtsust. (5) Amet peaks aitama kaasa
Euroopa sellise ühtse ja piiriülese raudteepiirkonna loomisele ja tulemuslikule
toimimisele, millega tagatakse kõrge ohutustase ja samal ajal suurendatakse
raudteesektori konkurentsivõimet. Selleks tuleks kaasa aidata Euroopa Liidu
õigusaktide tehnilisele rakendamisele ning muuta raudteesüsteemid
koostalitlusvõimelisemaks ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemide ohutust
käsitlev ühine lähenemisviis. Samuti peaks amet tegutsema üleeuroopalise
ametiasutusena, kes vastutab järgmiste dokumentide väljaandmise eest:
raudteeveeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise load, raudteeveo-ettevõtjate
ohutussertifikaadid ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide
kasutuselevõtu load. Lisaks peaks ta jälgima siseriiklikke raudteeveo-eeskirju
ja riiklike asutuste tegutsemist raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas. (6) Amet peaks oma eesmärkide
saavutamiseks võtma täielikult arvesse liidu laienemisprotsessi ja
eripiiranguid, mis hõlmavad raudteeühendusi kolmandate riikidega. Amet peaks
olema ainuvastutav talle määratud ülesannete ja volituste täitmise eest. (7) Amet peaks oma ülesannete
täitmisel ja eelkõige soovituste koostamisel võtma ilmtingimata arvesse
ametiväliste raudtee-ekspertide arvamust. Selline ekspertarvamus peaks
ennekõike hõlmama raudteesektori spetsialistide ja asjakohaste riiklike
asutuste seisukohti. Nemad peaksid moodustama ametit esindavaid pädevaid
töörühmi. (8) Selleks et anda ülevaade
raudteesektorit mõjutavatest majandusteguritest ja kõnealuse sektori
ühiskondlikust mõjust, võimaldada teistel teha teadlikke otsuseid, hallata
tegevusprioriteete ja ressursside tulemuslikumat jaotamist ametis, peaks amet
edaspidi rohkem osalema mõju hindamises. (9) Amet peaks pakkuma
erapooletut ja objektiivset tehnilist toetust, seda ennekõike komisjonile.
Direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv] on aluseks koostalitluse
tehniliste kirjelduste (KTKd) koostamisele ja läbivaatamisele ning direktiiv …
[raudteeohutuse direktiiv] on aluseks ühiste ohutusmeetodite ja ühiste
ohutuseesmärkide koostamisele ja läbivaatamisele. Selleks et tagada ameti
tegevuse ja KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja -eesmärkide väljatöötamise
järjepidevus pikema aja jooksul, on vaja alalist tehnilist raamistikku ja
spetsialiseeritud asutuse spetsiaalseid töötajaid. Selleks peaks ameti
ülesandeks olema anda komisjonile soovitusi seoses KTKde ning ühiste
ohutusmeetodite ja eesmärkide koostamise ja läbivaatamisega. Samuti peaks
riiklikel ohutusasutustel ja reguleerivatel asutustel olema võimalik küsida
ametilt sõltumatut tehnilist arvamust. (10) Raudteeveo-ettevõtjatel on
olnud mitmeid eri probleeme ohutussertifikaatide taotlemisel riiklikelt
ohutusasutustelt, alates pikaleveninud menetlustest ja ülemäärastest kuludest
kuni ebaõiglase kohtlemiseni, seda eelkõige uute turule tulijate puhul. Ühes
liikmesriigis väljaantud sertifikaate ei ole teised liikmesriigid tingimusteta
tunnustanud ja see kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimist. Selleks
et muuta raudteeveo-ettevõtjatele ohutussertifikaatide väljaandmise kord
tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele ühtne ohutussertifikaat,
mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on läbivaadatud
direktiiv … [raudteeohutuse direktiiv]. (11) Praegu kehtiva direktiiviga 2008/57/EÜ
nähakse ette, et raudteeveeremiüksuse kasutuselevõtu loa peab andma iga
liikmesriik, v.a erijuhud. Veeremiüksuste lubamisega tegelevas töökonnas, mille
komisjon asutas 2011. aastal, arutati mitmeid eri juhtusid, kui tootjad ja
raudteeveo-ettevõtjad on kannatanud ülemäära pika ja kuluka loamenetluse tõttu,
ning tehti mitmeid parandusettepanekuid. Kuna mõni probleem tuleneb praeguse
veeremiüksuste lubade menetlemise korra keerukusest, tuleks seda korda
lihtsustada. Igal raudteeveeremiüksusel peaks olema ainult üks luba ning
sellise veeremiüksuste ja veeremitüüpide turuleviimise loa peaks välja andma
amet. Majandussektor saaks tuntavat kasu tänu sellele, et vähenevad
menetluskulud ja -aeg ning võimalik diskrimineerimisoht, seda eriti uute
äriühingute puhul, kes soovivad tulla raudteeturule. Selle aluseks on
läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv]. (12) Selleks et edasi arendada
Euroopa ühtset raudteepiirkonda, eelkõige seoses asjakohase teabe esitamisega
kaubaveoklientidele ja reisijatele, ning võttes arvesse ameti praegust
kaasatust, on vaja suurendada tema osatähtsust telemaatiliste seadmete
valdkonnas. Sellega tagataks kõnealuste rakenduste järjepidev areng ja
tõrgeteta kasutuselevõtt. (13) Arvestades Euroopa
raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) olulisust Euroopa ühtse
raudteepiirkonna tõrgeteta arendamise ja selle ohutuse seisukohast ning võttes
arvesse väljaarendamise killustatust, on vaja selle arendamist liidu tasandil
paremini koordineerida. Seepärast tuleks suurendada ameti kui liidu kõige
pädevama asutuse juhtivat rolli selles valdkonnas, et tagada ERTMSi järjepidev
areng, aidata tagada, et ERTMSi seadmed on kooskõlas kehtivate tehniliste
kirjeldustega ning tagada ERTMSiga seotud Euroopa teadusprogrammide ja ERTMSi
tehniliste kirjelduste väljatöötamise koordineerimine. Selleks et muuta
raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade
väljaandmise kord tõhusamaks ja erapooletumaks, on oluline võtta kasutusele
ühtne luba, mis kehtib kogu liidus ja mille annab välja amet. Selle aluseks on
läbivaadatud direktiiv … [raudtee koostalitluse direktiiv]. (14) Tavaliselt on
veeremiüksuselubade ja ohutussertifikaatide väljaandmise tasu küsinud
liikmesriikide pädevad asutused. Kui anda see pädevus üle liidu tasandile,
peaks ametil olema õigus küsida tasu eelmises põhjenduses nimetatud lubade ja
sertifikaatide taotlejatelt. Kõnealuste tasude suurus peaks olema võrdne praegu
liidus kehtiva keskmise tasusummaga või sellest väiksem ja see tuleks kindlaks
määrata komisjoni vastuvõetava delegeeritud õigusaktiga. (15) Üldine eesmärk on tagada, et
liikmesriikide ülesanded antakse ametile üle tõhusalt ja ilma praegust kõrget
ohutustaset alandamata. Ametil peaksid olema uute ülesannete täitmiseks
piisavad vahendid ja nende vahendite eraldamise ajakava peaks põhinema selgelt
kindlaksmääratud vajadustel. Võttes arvesse liikmesriikide asutuste, eelkõige
riiklike ohutusasutuste oskusteavet, peaks ametil olema õigus kasutada
asjakohaselt ära nende ekspertkogemusi asjakohaste lubade ja sertifikaatide
väljaandmisel. Selleks tuleks soodustada liikmesriikide ekspertide lähetamist
ametisse. (16) Direktiiviga
… [raudteeohutuse direktiiv] ja direktiiviga … [raudtee koostalitluse
direktiiv] nähakse ette kontrollida siseriiklikke meetmeid ohutuse ja
koostalitluse seisukohast ning nende vastavust konkurentsieeskirjadele. Samuti
piiratakse nendega liikmesriikide võimalusi võtta vastu uusi siseriiklikke
eeskirju. Kui kehtima jääb praegune süsteem, mis koosneb paljudest erinevatest
siseriiklikest eeskirjadest, võivad tekkida vastuolud liidu eeskirjadega ning
tekib oht, et süsteem ei ole piisavalt läbipaistev ja et välisettevõtjaid,
eelkõige väiksemaid ja uusi ettevõtjaid, võidakse varjatult diskrimineerida.
Selleks et liikuda täielikult läbipaistvate ja erapooletute liidu eeskirjade
süsteemi suunas, on vaja kiiremini järk-järgult vähendada siseriiklike
eeskirjade arvu. Liidu tasandil on oluline arvamus, mis kujundatakse
sõltumatute ja neutraalsete erialateadmiste põhjal. Selleks on vaja suurendada
ameti osatähtsust. (17) Raudtee koostalitluse ja
ohutuse valdkonna toimimist, töökorraldust ning sellekohaste otsuste tegemist
käsitlev kord on riiklike ohutusasutuste ja teatatud vastavushindamisasutuste
puhul väga erinev ja see asjaolu kahjustab Euroopa ühtse raudteepiirkonna
tõrgeteta toimimist. Eelkõige võib see negatiivselt mõjutada mõne teise
liikmesriigi raudteeturule tulla soovivaid väikesi ja keskmise suurusega
ettevõtjaid. Seepärast on liidu tasandil suurema ühtsuse saavutamiseks oluline
tõhustada koordineerimistööd. Selleks peaks amet jälgima riiklikke
ohutusasutusi ja teatatud vastavushindamisasutusi auditite ja kontrollide
kaudu. (18) Ohutuse valdkonnas on oluline
tagada võimalikult suur läbipaistvus ja teabe tulemuslik liikumine. Oluline ja
vajalik on analüüsida tegevust ühiste näitajate alusel ja sektori kõiki osalisi
kaasates. Statistika osas on vajalik tihe koostöö Eurostatiga. (19) Raudtee koostalitluse ja
ohutuse valdkonnas saavutatud edu jälgimiseks peaks amet iga kahe aasta tagant
avaldama asjakohase aruande. Arvestades ameti tehnilisi erialateadmisi ja
erapooletust, peaks ta ka abistama komisjoni raudtee ohutuse ja koostalitluse
alaste liidu õigusaktide rakendamise jälgimisel. (20) Tuleks suurendada
üleeuroopalise võrgu koostalitlust ning liidu toetuse jaoks valitud uued
investeerimisprojektid peaksid olema kooskõlas koostalitluseesmärgiga, mis on
seatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 1996. aasta otsuses
nr 1692/96/EÜ ühenduse suuniste kohta üleeuroopalise transpordivõrgu
arendamiseks[8].
Amet on just õige institutsioon, kes võib aidata saavutada kõnealuseid eesmärke.
(21) Veeremi hooldus on
ohutussüsteemi üks oluline osa. Hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi
senise puudumise tõttu puudub Euroopas tegelikult raudteeseadmete hoolduse
turg. Selline olukord on suurendanud sektori kulusid ja põhjustanud koormata reise.
Seepärast tuleks Euroopas kehtivat hooldustöökodade sertifitseerimise süsteemi
järk-järgult arendada ja ajakohastada ning amet oleks kõike asjakohasem asutus,
kes võiks teha komisjonile ettepanekuid sobivate lahenduste kohta. (22) Vedurijuhtidelt nõutav
kutsekvalifikatsioon on liidu ohutus- ja koostalitlusvaldkonna põhitegur. See
on ka eeltingimuseks töötajate vabale liikumisele raudteesektoris. Seda
küsimust tuleks käsitleda olemasolevat sotsiaaldialoogi raamistikku arvestades.
Amet peaks andma tehnilist toetust, mis on vajalik selle aspekti
arvessevõtmiseks liidu tasandil. (23) Amet peaks korraldama ja
lihtsustama koostööd riiklike ohutus- ja ohutusjuurdlusasutuste ning Euroopa
tasandil tegutsevate raudteesektori esindusasutuste vahel eesmärgiga edendada
häid tavasid, vahetada asjakohast teavet, koguda raudteealaseid andmeid ja
jälgida kõike raudteesüsteemi ohutusega seonduvat.
(24) Selleks et tagada võimalikult
suur läbipaistvus ja kõigi isikute võrdne juurdepääs asjaomasele teabele,
peaksid raudtee koostalitlust ja ohutust hõlmavate menetluste jaoks kavandatud
dokumendid olema avalikkusele kättesaadavad. Sama kehtib litsentside,
ohutussertifikaatide ja muude asjakohaste raudteedokumentide kohta. Amet peaks
tagama tõhusad vahendid kõnealuse teabe vahetamiseks ja avaldamiseks. (25) Raudteevaldkonda käsitlev
innovatsioon ja teadustegevus on olulised ülesanded, mida amet peaks oma mainet
ja staatust arvestades soodustama. Ameti tegevuse raames selleks antav
finantsabi ei tohiks moonutada asjaomast turgu. (26) Selleks et tõhustada liidu
finantsabi, selle kvaliteeti ja vastavust asjakohastele tehnilistele
eeskirjadele, peaks amet kui ainus raudteevaldkonnas vaieldamatult pädev liidu
asutus aktiivselt osalema raudteeprojektide hindamises. (27) Raudtee koostalitluse ja
ohutuse alased õigusaktid, rakendusjuhised või ameti soovitused võivad mõnikord
tekitada sidusrühmadele tõlgendamis- ja muid probleeme. Kõnealustest
õigusaktidest nõuetekohane ja ühtne arusaamine on raudteealase õigustiku
tulemusliku rakendamise ja raudteeturu toimimise eeltingimus. Seepärast peaks
amet olema aktiivselt kaasatud sellekohastesse koolitus- ja selgitustegevusse. (28) Amet peaks oma ülesannete
nõuetekohaseks täitmiseks olema juriidiline isik ning tal peaks olema iseseisev
eelarve, mida rahastatakse peamiselt liidu osamaksu ning taotlejate makstavate
lõivude ja tasude kaudu. Selleks et tagada ameti sõltumatus igapäevases
juhtimises ning välja antud arvamustes, soovitustes ja otsustes, peaks ameti
töökorraldus olema läbipaistev ja täielik vastutus peaks lasuma ameti
tegevdirektoril. Ameti personal peaks olema sõltumatu ning võrdselt peaks olema
lühi- ja pikaajalisi lepinguid, et säilitada teadmiste ja ärialane järjepidevus
organisatsioonis ning samal ajal pidevalt vahetada vajalikke erialateadmisi
raudteesektoriga. (29) Ameti tulemusliku toimimise
tagamiseks peaksid liikmesriigid ja komisjon olema esindatud haldusnõukogus,
millel on vajalikud volitused, sh õigus koostada eelarve ning kiita heaks iga-
ja mitme-aastased tööprogrammid. (30) Selleks et tagada
haldusnõukogu otsuste läbipaistvus, peaksid selle koosolekutel osalema
asjaomaste sektorite esindajad, kuid ilma hääleõiguseta, mis on reserveeritud
riigiasutuste esindajatele, kes vastutavad demokraatlike kontrolliasutuste ees.
Sektori esindajad peaks määrama komisjon vastavalt raudteeveo-ettevõtjate,
taristuettevõtjate, raudteesektori, töötajate ametiliitude, reisijate ja
kaubaveoklientide esindatusele liidu tasandil. (31) Selleks et haldusnõukogu
koosolekuid nõuetekohaselt ette valmistada ja anda nõu seoses tehtavate
otsustega, tuleks luua nõuandev juhatus. (32) On vaja tagada, et ameti
tehtud otsustest mõjutatud isikutele oleks sõltumatult ja erapooletult tagatud
vajalikud õiguskaitsevahendid. Tuleks luua asjakohane edasikaebamisvahend, et
tegevdirektori otsuseid oleks võimalik edasi kaevata apellatsiooninõukogule,
kelle otsuseid on omakorda võimalik edasi kaevata Euroopa Kohtule. (33) Ameti tegevuse ulatuslikum
strateegiline planeerimine aitaks tulemuslikumalt kavandada ja hallata selle
ressursse ja parandaks tegevuse kvaliteeti. Seepärast peaks haldusnõukogu
pärast asjakohaste sidusrühmadega konsulteerimist võtma vastu mitmeaastase
tööprogrammi ja seda korrapäraselt ajakohastama. (34) Ameti töö peaks olema
läbipaistev. Tuleks tagada Euroopa Parlamendi poolne tulemuslik kontroll ning
selleks peaks Euroopa Parlamendil olema võimalus kuulata ära ameti
tegevdirektor ja parlamendiga tuleks konsulteerida mitmeaastase tööprogrammi
küsimuses. Ühtlasi peaks amet kohaldama asjakohaseid liidu õigusakte, mis
käsitlevad üldsuse juurdepääsu dokumentidele. (35) Seoses uute
detsentraliseeritud asutuste loomisega viimastel aastatel on eelarvepädevad
institutsioonid püüdnud parandada neile assigneeritud liidu vahendite haldamise
läbipaistvust ja kontrolli, eelkõige seoses lõivude kandmisega eelarvesse,
finantskontrolliga, vastutusest vabastamise volitustega, pensioniskeemi
sissemaksetega ja sisemiste eelarvemenetlustega (tegevusjuhend). Samuti tuleks
ameti suhtes piiranguteta kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999.
aasta määrust (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) uurimiste
kohta[9]
ning ta peaks ühinema Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa
Ühenduste Komisjoni 25. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega
Euroopa Pettustevastase Ameti sisejuurdluste kohta[10]. (36) Kuna kavandatud meetmete
eesmärke, milleks on spetsialiseeritud asutuse loomine raudtee ohutuse ja
koostalitlusega seotud küsimustele ühiste lahenduste esitamiseks, ei suuda
liikmesriigid tehtava töö ühise laadi tõttu piisavalt saavutada ning seepärast
on nimetatud eesmärke parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid
kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse
põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte
kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust
kaugemale. (37) Selleks et nõuetekohaselt
kindlaks märata nende lõivude ja tasude suurus, mida amet võib küsida, tuleks
komisjonile delegeerida ELi toimimise lepingu artikli 290 kohane õigus võtta
vastu õigusakte seoses artiklitega, milles käsitletakse raudteeäärsete
kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade, veeremiüksuste
ja veeremitüüpide turuleviimise lubade ning ohutussertifikaatide väljaandmist
ja uuendamist. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö
käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil.
Komisjon peaks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamise ja koostamise ajal
tagama asjakohaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise
Euroopa Parlamendile ja nõukogule. (38) Komisjonile tuleks anda
rakendusvolitused selle tagamiseks, et rakendatakse käesoleva määruse artikleid
21 ja 22, milles käsitletakse siseriiklike eeskirjade kavandite ja kehtivate
eeskirjade uurimist. (39) Käesoleva määruse artiklite 29,
30, 31 ja 51 rakendamise ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile
anda rakendusvolitused. Neid volitusi tuleks teostada vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse
eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli
mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes. (40) Ameti juhtimisel on oluline
rakendada teatavaid põhimõtteid, et järgida ühisavaldust ja ühist
lähenemisviisi, mille kiitis heaks institutsioonidevaheline ELi
detsentraliseeritud ametite töörühm juulis 2012 ning mille eesmärk on
ühtlustada ja lihtsustada ametite tegevust. (41) Käesolevas määruses austatakse
põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas
tunnustatud põhimõtetest, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: 1. PEATÜKK PÕHIMÕTTED Artikkel 1 Reguleerimisese
ja -ala 1.
Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Liidu
Raudteeamet (edaspidi „amet”). 2.
Käesolevas määruses käsitletakse järgmisi aspekte: (a)
ameti asutamine ja ülesanded; (b)
liikmesriikide ülesanded. 3.
Käesolevat määrust kohaldatakse järgmiste aspektide
suhtes: (a)
liidu raudteesüsteemi koostalitlusvõime, mis on
ette nähtud direktiiviga ../../EL [koostalitlusvõime direktiiv]; (b)
liidu raudteesüsteemi ohutus, mis on ette nähtud
direktiiviga ../../EL [raudteeohutuse direktiiv]; (c)
vedurijuhtide sertifitseerimine, nagu on ette
nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta direktiiviga
2007/59/EÜ ühenduse raudteesüsteemis vedureid ja ronge juhtivate vedurijuhtide
sertifitseerimise kohta [vedurijuhtide direktiiv]. Artikkel 2 Õiguslik
seisund 1.
Amet on liidu juriidilisest isikust asutus. 2.
Ametil on igas liikmesriigis kõige laialdasem
õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele
isikutele. Eelkõige võib amet omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning
olla kohtus hagejaks või kostjaks. 3.
Ametit esindab direktor. Artikkel 3 Ameti
õigusaktide liigid Amet võib: a) teha komisjonile soovitusi artiklite
11, 13, 14, 15, 23, 24, 26, 30, 32, 31, 33 ja 41 kohaldamise kohta; b) adresseerida liikmesriikidele
soovitusi seoses artiklite 21, 22 ja 30 kohaldamisega; c) esitada komisjonile arvamusi
vastavalt artiklitele 9, 21, 22 ja 38 ning liikmesriikide asjaomastele
asutustele vastavalt artiklile 9; d) anda välja otsuseid vastavalt
artiklitele 12, 16, 17 ja 18; e) esitada arvamusi nõuete täitmise
vastuvõetavate viiside kohta vastavalt artiklile 15; f) anda välja tehnilisi dokumente
vastavalt artiklile 15; g) anda välja auditiaruandeid vastavalt
artiklitele 29 ja 30; h) anda välja suuniseid ja muid
mittesiduvaid dokumente, mis lihtsustavad raudtee koostalitlusvõime ja ohutuse
alaste õigusaktide kohaldamist vastavalt artiklitele 11, 15 ja 24. 2. PEATÜKK TÖÖMEETODID Artikkel 4 Töörühmade
loomine ja koosseis 1.
Amet loob piiratud arvu töörühmi eelkõige selliste
soovituste koostamiseks, mis on seotud koostalitluse tehniliste kirjelduste
(KTKd), ühiste ohutuseesmärkide ja ühiste ohutusmeetoditega. Amet võib luua töörühmi muudel nõuetekohaselt
põhjendatud juhtudel kas komisjoni taotluse korral või omal algatusel pärast
komisjoniga konsulteerimist. 2.
Amet nimetab töörühmadesse eksperdid. Amet nimetab töörühmadesse esindajad, kelle liikmesriikide
pädevad asutused on määranud töörühmadesse, kus nad soovivad osaleda. Amet nimetab töörühmadesse raudteesektori
spetsialistid lõikes 3 osutatud loetelust. Amet tagab, et nõuetekohaselt on
esindatud need majandussektorid ja need kasutajad, keda võiksid mõjutada
meetmed, mille kohta komisjon võib teha ettepaneku ameti poolt talle
adresseeritud soovituste alusel. Amet võib vajaduse korral nimetada töörühmadesse
sõltumatuid eksperte ja rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid, kelle
pädevus asjaomases valdkonnas on tunnustatud. Ameti töötajaid ei või
töörühmadesse nimetada. 3.
Kõik artiklis 34 osutatud esindusasutused edastavad
ametile selliste kõige pädevamate ekspertide nimekirja, kes on volitatud neid
esindama igas töörühmas. 4.
Kui selliste töörühmade tegevusel on otsene mõju
raudteevaldkonna töötajate töötingimustele, töötervishoiule ja -ohutusele,
osalevad asjaomastes töörühmades täisliikmena töötajate organisatsioonide
esindajad. 5.
Amet kannab töörühma liikmete reisi- ja elamiskulud
vastavalt haldusnõukogu vastuvõetud eeskirjadele ja mahus. 6.
Töörühmi juhib ameti esindaja. 7.
Töörühmade tegevus on läbipaistev. Haldusnõukogu
kehtestab töörühmade kodukorra. Artikkel 5 Sotsiaalpartneritega
konsulteerimine Kui artiklites 11, 12, 15 ja 32
ettenähtud tööl on otsene mõju raudteevaldkonna töötajate sotsiaalsele
keskkonnale või töötingimustele, konsulteerib amet sotsiaalpartneritega
valdkondliku dialoogi komitees, mis on moodustatud vastavalt otsusele 98/500/EÜ[11]. Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet
esitab oma soovitused komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone
nõuetekohaselt arvesse ja on oma soovituste selgitamiseks alati kättesaadav.
Amet edastab valdkondliku dialoogi komitee arvamused komisjonile ja komisjon
omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele. Artikkel 6 Konsulteerimine
raudtee-kaubaveoklientide ja raudteereisijatega Kui artiklites 11 ja 15 sätestatud tööl
on otsene mõju tarbijatele ja reisijatele, konsulteerib amet neid esindavate
organisatsioonidega. Konsulteeritavate organisatsioonide nimekirja koostab
komisjon ja teda abistab artiklis 75 osutatud komitee. Need konsultatsioonid toimuvad enne, kui amet
esitab oma ettepanekud komisjonile. Amet võtab neid konsultatsioone
nõuetekohaselt arvesse ja on oma ettepanekute selgitamiseks alati kättesaadav.
Amet edastab asjaomaste organisatsioonide arvamused komisjonile ja komisjon
omakorda edastab need artiklis 75 osutatud komiteele. Artikkel 7 Mõju
hindamine 1.
Amet hindab oma soovituste ja arvamuste mõju.
Haldusnõukogu võtab vastu komisjoni metoodikal põhineva mõjuhindamismetoodika.
Amet teeb koostööd komisjoniga, et tagada tema sellekohase töö nõuetekohane
arvessevõtmine. 2.
Enne tööprogrammis sisalduva tegevuse alustamist
teeb amet varase mõjuhindamise, millega seoses ta märgib: (a)
lahendatava küsimuse ja võimalikud lahendused; (b)
kuivõrd oleks ametil vaja võtta konkreetseid
meetmed, sh anda välja soovitus või esitada arvamus; (c)
ameti eeldatav panus probleemi lahendamisse. Peale selle koostatakse tõhususanalüüs
tegevusprogrammis sisalduva iga tegevuse või projekti kohta eraldi ja
omavahelist koostoimet silmas pidades, et kõige paremini kasutada ameti
eelarvet ja ressursse. 3.
Amet võib teha oma soovitustest tulenevate
õigusaktide järelhindamise. 4.
Liikmesriigid annavad ametile mõjuhinnanguks
vajalikud andmed. Artikkel 8 Uuringud Amet tellib uuringud, mida rahastab oma
eelarvest, kui need on vajalikud tema ülesannete täitmiseks. Artikkel 9 Arvamused 1.
Amet esitab arvamusi direktiivi 2012/34/EL
[direktiiv, millega luuakse Euroopa ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)]
artiklis 55 osutatud riiklike reguleerivate asutuste taotluse korral selliste
küsimustega seotud ohutus- ja koostalitlusaspektide kohta, millele on juhitud
nende tähelepanu. 2.
Komisjoni taotluse korral esitab amet arvamuse
seoses muudatustega mis tahes õigusaktis, mis on vastu võetud direktiivi …
[koostalitluse direktiiv] või direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] alusel,
eriti juhul, kui on teatatud väidetavatest puudustest. 3.
Eelmistes lõigetes ja käesoleva määruse muudes
artiklites osutatud arvamused esitab amet kahe kuu jooksul, kui ei ole kokku
lepitud teisiti. Amet avalikustab arvamused kahe kuu jooksul versioonis,
millest on kõrvaldatud kogu konfidentsiaalne äriteave. Artikkel 10 Külaskäigud
liikmesriikidesse 1.
Amet võib teha külaskäike liikmesriikidesse, et
täita oma ülesandeid, eelkõige artiklites 12, 21, 22, 16, 17, 27, 29, 30, 31 ja
38 sätestatud ülesandeid kooskõlas haldusnõukogu kindlaksmääratud
tegevuspõhimõtetega. 2.
Amet teatab asjaomasele liikmesriigile kavandatud
külaskäigust, edastab oma delegeeritud ametnike nimed ja külaskäigu
alguskuupäeva. Ameti ametnikud, kes on delegeeritud tegema kõnealuseid
külaskäike, esitavad tegevdirektori otsuse, milles on märgitud nende külaskäigu
otstarve ja eesmärgid. 3.
Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti
töötajate tööd. 4.
Igal külaskäigul koostab amet aruande ning saadab
selle komisjonile ja asjaomasele liikmesriigile. 5.
Eelmiste lõigete kohaldamine ei piira artikli 29
lõikes 6 ja artikli 30 lõikes 6 osutatud kontrollimisi, mida tehakse
kõnealustes sätetes kirjeldatud korras. 3. PEATÜKK RAUDTEEOHUTUSEGA SEOTUD ÜLESANDED Artikkel 11 Tehniline
toetus –raudteeohutusalased soovitused 1.
Amet esitab komisjonile soovitusi direktiivi …
[raudteeohutuse direktiiv] vastavalt artiklites 6 ja 7 sätestatud ühiste ohutusmeetodite
ja ühiste ohutuseesmärkide kohta. Samuti esitab amet komisjonile soovitusi
vaadata korrapäraselt läbi ühised ohutusmeetodid ja -eesmärgid. 2.
Amet esitab komisjonile ohutusmeetmete kohta
soovitusi komisjoni taotluse korral või omal algatusel. 3.
Amet võib anda välja suuniseid või muid
mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudteeohutusalaste õigusaktide
rakendamist. Artikkel 12 Ohutussertifikaadid Amet annab ohutussertifikaadi välja kooskõlas
direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artiklitega 10 ja 11. Artikkel 13 Veeremiüksuste hooldamine 1.
Amet abistab komisjoni seoses direktiivi …
[raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 6 kohase hoolduse eest vastutavate
üksuste sertifitseerimise süsteemiga. 2.
Amet annab välja soovitusi direktiivi …
[raudteeohutuse direktiiv] artikli 14 lõike 7 kohaldamiseks. 3.
Amet analüüsib direktiivi … [raudteeohutuse
direktiiv] artikli 15 kohaselt otsustatud alternatiivmeetmeid käesoleva määruse
artikli 30 lõikes 2 osutatud aruandes. Artikkel 14 Ohtlike kaupade raudteevedu Amet jälgib arengutendentse õigusaktides,
milles käsitletakse ohtlike kaupade raudteevedu Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2008/68/EÜ[12]
tähenduses, ja võrdleb neid õigusaktidega, milles käsitletakse raudtee
koostalitlust ja ohutust, eelkõige olulisi nõudeid. Selleks abistab amet
komisjoni ja võib anda soovitusi kas komisjoni taotluse korral või omal
algatusel. 4. PEATÜKK KOOSTALITLUSÜLESANDED Artikkel 15 Raudtee koostalitluse alane tehniline
abi 1.
Amet teeb järgmist: (a)
annab komisjonile soovitusi KTKde ja nende
läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 5;
(b)
annab komisjonile soovitusi seoses ELi
vastavustõendamise deklaratsiooni ja sellele lisatava tehnilise toimiku
dokumentide vormide kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv]
artikliga 15; (c)
annab komisjonile soovitusi registrite tehniliste
kirjelduste ja nende läbivaatamise kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse
direktiiv] artiklitega 43, 44 ja 45; (d)
esitab arvamusi KTKdes esinevate puuduste
kõrvaldamise vastuvõetavate viiside kohta kooskõlas direktiivi … [koostalitluse
direktiiv] artikli 6 lõikega 2 ja edastab need komisjonile; (e)
esitab komisjonile arvamusi seoses liikmesriikide
taotlustega mitte kohaldada KTKsid kooskõlas direktiivi … [koostalitluse
direktiiv] artikliga 7; (f)
annab välja tehnilisi dokumente kooskõlas
direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 4 lõikega 9; (g)
annab komisjonile soovitusi ohutuskriitilisi
ülesandeid täitvate töötajate töötingimuste kohta. 2.
Lõike 1 punktides a ja b osutatud soovituste
koostamisel teeb amet järgmist: (a)
tagab KTKde ja registrite tehniliste kirjelduste
kohandamise tehnika arengule, turusuundumustele ja sotsiaalsetele nõuetele; (b)
tagab, et KTKd töötatakse välja ja neid
ajakohastatakse kooskõlastatult ning koostalitluse seisukohast olulised Euroopa
standardid töötatakse välja kooskõlastatult ning et säilitatakse asjakohased
kontaktid Euroopa standardimisasutustega. 3.
Amet võib anda välja suuniseid või muid
mittesiduvaid dokumente, et hõlbustada raudtee koostalitluse alaste õigusaktide
rakendamist. Artikkel 16 Veeremiüksuste turuleviimise load Amet annab raudteeveeremiüksuse turuleviimise
load välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 20. Artikkel 17 Veeremitüüpide turuleviimise load Amet annab veeremitüüpide turuleviimise load
välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 22. Artikkel 18 Raudteeäärsete kontrolli ja
signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load Amet annab kogu liidus asuvate ja käitatavate
raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load
välja kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikliga 18. Artikkel 19 Telemaatilised seadmed 1.
Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab
telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste haldamise eest kooskõlas
asjakohaste KTKdega. 2.
Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste
kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob
amet registri, mis sisaldab telemaatiliste seadmete tehniliste kirjelduste ja
nende staatuse muutmise taotlusi, ning haldab seda. 3.
Amet töötab välja telemaatiliste seadmete
tehniliste kirjelduste eri versioonide haldamise tehnilised vahendid ja hooldab
neid. 4.
Amet abistab komisjoni selle jälgimisel, kas
telemaatilised seadmed võetakse kasutusele kooskõlas asjakohaste KTKdega. Artikkel 20 Teatatud vastavushindamisasutuste
toetamine 1.
Amet toetab direktiivi … [koostalitluse direktiiv]
artiklis 27 osutatud teatatud vastavushindamisasutuste tegevust. Kõnealune
toetus hõlmab eelkõige selliste suuniste koostamist, mis käsitlevad direktiivi
… [koostalitluse direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi
vastavuse või kasutuskõlblikkuse hindamist ja direktiivi … [koostalitluse
direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamist. 2.
Amet soodustab teatatud vastavushindamisasutuste
koostööd ja eelkõige tegutseb nende koordineerimisrühma tehnilise
sekretariaadina. 5. PEATÜKK SISERIIKLIKE EESKIRJADEGA SEOTUD ÜLESANDED Artikkel 21 Siseriiklike eeskirjade kavandite
uurimine 1.
Amet uurib allpool esitatud sätete kohaseid
siseriiklike eeskirjade kavandeid kahe kuu jooksul alates nende saamisest: (a)
direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8
lõige 2; (b)
direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikkel 14. 2.
Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet,
et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja
saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise
tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne
diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid
liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida
asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis. 3.
Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on
negatiivne hinnang, teeb amet järgmist: (a)
annab välja asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja ei tohiks
jõustada ega/või kohaldada; (b)
teavitab komisjoni oma negatiivsest
hindamistulemusest. 4.
Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul
alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon
pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase
liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja kavandi muutmist või
selle vastuvõtmise, jõustamise või rakendamise peatamist. Artikkel 22 Kehtivate
siseriiklike eeskirjade uurimine 1.
Amet uurib siseriiklikke eeskirju, mis on esitatud
kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikega 3, kahe kuu
jooksul alates nende saamisest. 2.
Kui pärast lõikes 1 osutatud uurimist leiab amet,
et siseriiklikud eeskirjad võimaldavad täita olulisi koostalitlusnõudeid ja
saavutada ühiseid ohutuseesmärke ning et nende eeskirjade kohaldamise
tulemuseks ei ole liikmesriikidevahelise raudteeveo meelevaldne
diskrimineerimine ega varjatud piiramine, teavitab ta komisjoni ja asjaomaseid
liikmesriike oma positiivsest hindamistulemusest. Komisjon võib valideerida
asjaomase eeskirja artiklis 23 osutatud IT-süsteemis. 3.
Kui lõikes 1 osutatud uurimise tulemuseks on
negatiivne hinnang, teeb amet järgmist: (a)
annab välja asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud soovituse, milles põhjendab, miks kõnealust eeskirja tuleks muuta
või miks tuleks see kehtetuks tunnistada; (b)
teavitab komisjoni oma negatiivsest
hindamistulemusest. 4.
Kui liikmesriik ei võta meetmeid kahe kuu jooksul
alates ametilt lõike 3 punktis a osutatud soovituse saamist, võib komisjon
pärast lõike 3 punktis b osutatud teabe saamist või pärast asjaomase
liikmesriigi põhjenduste ärakuulamist võtta vastu asjaomasele liikmesriigile
adresseeritud otsuse, milles nõutakse kõnealuse eeskirja muutmist või selle
kehtetuks tunnistamist. 5.
Lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud menetlust kohaldatakse mutatis
mutandis juhtudel, kui amet saab teada mis tahes teatatud või teatamata
siseriiklikust eeskirjast, mis on kas ülearune või vastuolus ühiste
ohutusmeetodite või -eeskirjadega, KTKdega või mis tahes muude
raudteevaldkonnas kehtivate liidu õigusaktidega. Artikkel 23 Siseriiklikest
eeskirjadest teatamiseks ja nende liigitamiseks kasutatavad IT-süsteemid 1.
Amet loob sihtotstarbelise IT-süsteemi, mis
sisaldab artikli 21 lõikes 1 ja artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikke
eeskirju, haldab kõnealust süsteemi ning teeb selle kättesaadavaks
sidusrühmadele ja üldsusele. 2.
Liikmesriigid teatavad artikli 21 lõikes 1 ja
artikli 22 lõikes 1 osutatud siseriiklikud eeskirjad ametile ja komisjonile
lõikes 1 osutatud IT-süsteemi kaudu. Amet avaldab kõnealused eeskirjad selles
süsteemis ja kasutab seda komisjoni teavitamiseks kooskõlas artiklitega 21 ja 22. 3.
Amet liigitab teatatud siseriiklikud eeskirjad
vastavalt direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 lõikele 8. Selleks
kasutab ta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi. 4.
Amet võtab direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv]
artikli 8 lõike 2 kohaselt teatatud siseriiklike eeskirjade liigitamisel
arvesse ELi õigusnormide kujundamist. Selleks töötab amet välja
eeskirjahaldusvahendi, mida liikmesriigid peavad kasutama oma eeskirjasüsteemi
lihtsustamiseks. Amet kasutab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud süsteemi
eeskirjahaldusvahendi avaldamiseks. 6. PEATÜKK Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemiga (ERTMS)
seotud ülesanded Artikkel 24 ERTMSi süsteemihaldur 1.
Amet tegutseb süsteemihaldurina, kes vastutab
ERTMSi tehniliste kirjelduste haldamise eest. 2.
Amet määrab kindlaks ja avaldab kõnealuste
kirjelduste muutmise taotluste haldamise korra ning kohaldab seda. Selleks loob
amet registri, mis sisaldab ERTMSi tehniliste kirjelduste muutmise taotlusi,
ning haldab seda. 3.
Amet soovitab vastu võtta ERTMSi tehniliste
kirjelduste uue versiooni. Ta teeb seda aga üksnes siis, kui eelmist versiooni
on piisaval määral rakendatud. Uute versioonide väljatöötamine ei kahjusta
ERTMSi kasutuselevõtu määra, tehniliste kirjelduste stabiilsust, mis on vajalik
ERTMSi seadmete tootmise optimeerimiseks, raudteeveo-ettevõtjate
investeeringute tasuvust ega ERTMSi kasutuselevõtu tõhusat kavandamist. 4.
Amet töötab välja tehnilised vahendid ERTMSi eri
versioonide haldamiseks, et tagada erinevate versioonidega varustatud võrkude
ja sõidukite tehniline ja talitluslik ühilduvus ning stimuleerida kehtivate
versioonide tõrgeteta rakendamist, ja hooldab neid. 5.
Kooskõlas direktiivi … [koostalitluse direktiiv]
artikli 5 lõikega 10 tagab amet, et ERTMSi seadmete järgmised versioonid
ühilduvad tehniliselt varasemate versioonidega. 6.
Amet valmistab sidusrühmade jaoks ette asjakohased
kohaldamissuunised ja ERTMSi käsitlevate tehniliste kirjelduste selgitavad
dokumendid ning levitab neid. Artikkel 25 ERTMSi käsitlev teatatud vastavushindamisasutuste ajutine töörühm 1.
Amet loob ERTMSi küsimustega tegeleva teatatud
vastavushindamisasutuste ajutise töörühma, millele on osutatud direktiivi …
[koostalitluse direktiiv] artiklis 27, ja juhib selle tegevust. Kõnealune töörühm kontrollib, kuivõrd ühetaoliselt
kohaldavad teatatud vastavushindamisasutused direktiivi … [koostalitluse
direktiiv] artiklis 9 osutatud koostalitluse komponendi vastavuse või
kasutuskõlblikkuse hindamise menetlust ja direktiivi … [koostalitluse
direktiiv] artiklis 10 osutatud EÜ vastavustõendamise menetlust. 2.
Amet esitab iga kahe aasta tagant komisjonile
aruande lõikes 1 osutatud töörühma tegevuse kohta, sh statistika teatatud
vastavushindamisasutuste esindajate osalemise kohta töörühmades. 3.
Amet hindab koostalitluse komponentide
vastavushindamise ja ERTMSi seadmete EÜ vastavustõendamise kohaldamise
menetlust ning esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande, milles vajaduse
korral tehakse ettepanek täiustuste kohta. Artikkel 26 Rongisiseste või raudteeäärsete ERTMSi allsüsteemide vahelise tehnilise
ja talitlusliku ühilduvuse toetamine 1.
Raudteeveo-ettevõtjate taotlused võib amet aidata
neil kontrollida ERTMSi rongisiseste ja raudteeäärsete allsüsteemide vahelist
tehnilist ja talitluslikku ühilduvust enne veeremiüksuse kasutuselevõtmist. 2.
Kui ameti arvates esineb oht, et konkreetsete
ERTMSi projektide raames puudub ERTMSi seadmetega varustatud võrgustike ja
veeremiüksuste vaheline tehniline ja talitluslik ühilduvus, võib ta nõuda
asjakohastelt osalistelt, eelkõige tootjatelt, teavitatud
vastavushindamisasutustelt, raudteeveo-ettevõtjatelt, taristuettevõtjatelt ja
riiklikelt ohutusasutustelt, et need esitaksid kogu asjakohase teabe EÜ
vastavustõendamise ja kasutuselevõtu suhtes kohaldatud menetluse ning käitamistingimuste
kohta. Amet teatab komisjonile sellisest ohust ja vajaduse korral soovitab
asjakohaseid meetmeid. Artikkel 27 ERTMSi kasutuselevõtu ja ERTMSi projektide toetamine 1.
Amet jälgib ERTMSi kasutuselevõttu vastavalt
direktiivis 2012/88/EL[13]
sätestatud kasutuselevõtukavale ja jälgib, kuidas kooskõlastatakse ERTMSi
paigaldamist üleeuroopalistes transpordi- ja raudtee-kaubaveokoridorides, nagu
on ette nähtud määrusega (EL) nr 913/2010[14]. 2.
Amet tagab ERTMSi kasutuselevõttu käsitlevate liidu
rahastatavate projektide tehnilise järelevalve, sh vajaduse korral
pakkumismenetluse käigus esitatud pakkumisdokumentide analüüsi. Amet aitab
liidus asuvatel abisaajatel vajaduse korral ka tagada, et projektide raames
rakendatavad tehnilised lahendused oleksid täielikult kooskõlas kontrolli ja
signaalimise KTKga ning tänu sellele ka täielikult koostalitlusvõimelised. Artikkel 28 Laborite akrediteerimine 1.
Amet toetab ERTMSi laborite ühtlustatud
akrediteerimist, eelkõige jagab asjakohaseid suuniseid
akrediteerimisasutustele, kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EÜ) nr 765/2008[15]. 2.
Amet võib osaleda vaatlejana määrusega (EÜ) nr 765/2008
nõutud vastastikuses hindamises. 7. PEATÜKK EUROOPA ÜHTSE RAUDTEEPIIRKONNA JÄLGIMISEGA SEOTUD
ÜLESANDED Artikkel 29 Riiklike
ohutusasutuste jälgimine 1.
Amet jälgib riiklike ohutusasutuste tegevust ja
otsustamisprotsessi auditite ja kontrollide abil. 2.
Ametil on õigus auditeerida järgmist: (a)
riiklike ohutusasutuste suutlikkus täita raudtee
ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid; (b)
kui tulemuslikult riiklikud ohutusasutused jälgivad
direktiivi […] [raudteeohutuse direktiiv] artiklis 16 osutatud ettevõtjate
ohutusjuhtimissüsteeme. Auditeerimiskorra võtab vastu haldusnõukogu. 3.
Amet annab välja auditiaruanded ning saadab need
asjaomasele riiklikule ohutusasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne
sisaldab eelkõige ameti väljaselgitatud puuduste loetelu ja soovitusi nende
kõrvaldamiseks. 4.
Kui amet leiab, et lõikes 3 osutatud puudused
takistavad asjaomasel riiklikul ohutusasutusel tulemuslikult täita raudtee
ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, soovitab amet riiklikul
ohutusasutusel võtta asjakohaseid meetmeid sellise ajavahemiku jooksul, mille
kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõnealuse puuduse olulisust. 5.
Kui riiklik ohutusasutus ei nõustu ameti
soovitusega, millele osutatakse lõikes 4, või kui ta ei võta ameti soovituse
kohaselt meetmeid kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon
artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt teha otsuse kuue kuu jooksul. 6.
Samuti on ametil õigus teha etteteatatud või
-teatamata kontrolle riiklikesse ohutusasutustesse, et selgitada välja nende
konkreetsed tegevus- ja käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid,
menetlused ja andmed, mis on seotud direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv]
artiklis 16 osutatud ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt
vajadusele või kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta
kauem kui kaks päeva. Liikmesriikide asutused lihtsustavad ameti töötajate
tööd. Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta. Artikkel 30 Teatatud
vastavushindamisasutuste jälgimine 1.
Amet kontrollib teatatud vastavushindamisasutusi
akrediteerimisasutustele antava abi ning auditite ja kontrollide kaudu, nagu on
sätestatud lõigetes 2–5. 2.
Amet toetab teatatud vastavushindamisasutuste
ühtlustatud akrediteerimist, eelkõige antakse akrediteeritud asutustele Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (millega sätestatakse
akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja
tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93) artikliga 14 tunnustatud
üleeuroopalise akrediteerimistaristu kaudu asjakohaseid suuniseid
hindamiskriteeriumide ja -menetluste kohta, et hinnata, kas teatatud asutused
vastavad direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud nõuetele. 3.
Selliste teatatud vastavushindamisasutuste puhul,
mida ei ole akrediteeritud vastavalt direktiivi … [koostalitluse direktiiv]
artiklile 24, võib amet auditeerida nende suutlikkust täita kõnealuse
direktiivi artiklis 27 osutatud nõudeid. Auditeerimiskorra võtab vastu
haldusnõukogu. 4.
Amet annab välja auditiaruanded, mis hõlmavad
lõikes 3 osutatud tegevust, ning saadab need asjaomasele teatatud
vastavushindamisasutusele ja komisjonile. Iga auditiaruanne sisaldab eelkõige
ameti väljaselgitatud puudusi ja soovitusi nende kõrvaldamiseks. Kui amet
leiab, et need puudused takistavad asjaomasel teatatud asutusel tulemuslikult
täita raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid ülesandeid, võtab amet vastu
soovituse, mille kohaselt peab kõnealuse teatatud asutuse asukohaliikmesriik
võtma asjakohaseid meetmeid teatava ajavahemiku jooksul. 5.
Kui liikmesriik ei nõustu lõikes 4 osutatud
soovitusega või kui teatatud asutus ei võta ameti soovituse kohaselt meetmeid
kolme kuu jooksul alates soovituse saamisest, võib komisjon võtta vastu
arvamuse artiklis 75 osutatud nõuandemenetluse kohaselt kuue kuu jooksul. 6.
Amet võib, sh koostöös asjakohaste riiklike
akrediteerimisasutustega, etteteatatult või -teatamata kontrollida teatatud
vastavushindamisasutusi, et selgitada välja nende konkreetsed tegevus- ja
käitamisvaldkonnad, eelkõige vaadata läbi dokumendid, sertifikaadid ja andmed,
mis on seotud direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artiklis 27 osutatud
ülesannetega. Kõnealuseid kontrolle võib teha vastavalt vajadusele või
kooskõlas ameti väljatöötatud kavaga. Kontroll ei tohi kesta kauem kui kaks
päeva. Teatatud vastavushindamisasutused aitavad ameti töötajaid nende töös.
Amet esitab komisjonile aruande iga kontrolli kohta. Artikkel 31 Koostalitluse
ja ohutuse valdkonnas tehtud edusammude järelevalve 1.
Amet koos riiklike ohutusjuurdlusasutuste
võrgustikuga kogub asjakohaseid andmeid õnnetusjuhtumite ja intsidentide kohta
ning jälgib riiklike ohutusjuurdlusasutuste panust raudteesüsteemi ohutusse tervikuna. 2.
Amet jälgib kõike raudteesüsteemi ohutusega
seonduvat. Amet võib eelkõige paluda abi artiklis 34 osutatud võrgustikelt, sh
andmete kogumist. Amet lähtub ka Eurostati kogutud andmetest ja teeb temaga
koostööd, et vältida töö dubleerimist ja tagada metoodiline ühtsus ühiste
ohutusnäitajate ja teistes transpordiliikides kasutatavate näitajate vahel. 3.
Amet annab komisjoni taotluse korral välja
soovitusi raudteesüsteemide koostalitluse parandamise kohta ning eelkõige
soodustab koostööd raudteeveo-ettevõtjate ja taristuettevõtjate vahel või
taristuettevõtjate endi vahel. 4.
Amet jälgib raudteesüsteemide koostalitluse ja
ohutuse valdkonnas tehtavaid edusamme. Iga kahe aasta tagant esitab ta
komisjonile aruande Euroopa ühtse raudteepiirkonna koostalitluse ja ohutuse
kohta ning avaldab selle. 5.
Amet esitab komisjoni taotluse korral aruanded
ohutust ja koostalitlust käsitlevate liidu õigusaktide rakendamise ja
kohaldamise olukorra kohta konkreetses liikmesriigis. 8. PEATÜKK MUUD ÜLESANDED Artikkel 32 Raudteepersonal 1.
Amet täidab asjakohaseid raudteepersonaliga seotud
ülesandeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/59/EÜ[16] artiklites 4, 20, 22, 23, 25, 28,
33, 34, 35 ja 37. 2.
Komisjon võib nõuda ametilt muude
raudteepersonaliga seotud ülesannete täitmist vastavalt direktiivile 2007/59/EÜ. 3.
Amet konsulteerib pädevate asutustega
raudteepersonali küsimustes lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannete osas. Amet võib
edendada koostööd kõnealuste asutuste vahel, sh korraldada asjakohaseid
kohtumisi nende esindajatega. Artikkel 33 Registrid
ja nende kättesaadavus 1.
Amet loob direktiivi … [koostalitluse direktiiv]
artiklitega 43, 44, ja 45 ette nähtud üleeuroopalised registrid ja peab neid.
Amet tegutseb raudteeohutuse direktiivis, koostalitluse direktiivis ja vedurijuhte
käsitlevas direktiivis osutatud registrite ja andmebaaside süsteemihaldurina.
See hõlmab eelkõige järgmist: (a)
registrite tehnilise kirjelduse väljatöötamine ja
haldamine; (b)
liikmesriikide registrialaste arengutendentside
koordineerimine; (c)
registrialaste suuniste andmine asjakohastele
sidusrühmadele; (d)
komisjonile soovituste esitamine seoses
olemasolevate registrite tehnilise kirjelduse täiustamise ja uute registrite
loomise vajadusega. 2.
Amet teeb avalikult kättesaadavaks järgmised
direktiividega [koostalitluse direktiiv] ja [raudteeohutuse direktiiv] ette
nähtud dokumendid ja registrid: (a)
allsüsteemide EÜ vastavustõendamise
deklaratsioonid; (b)
koostalitluse komponentide EÜ
vastavusdeklaratsioonid ja koostalitluse komponentide EÜ kasutuskõlblikkuse
deklaratsioonid; (c)
direktiivi … [direktiiv, millega luuaks Euroopa
ühtne raudteepiirkond (uuesti sõnastatud)] kohaselt välja antud litsentsid; (d)
direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv]
artikli 10 kohaselt välja antud ohutussertifikaadid; (e)
ametile direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv]
artikli 24 kohaselt saadetud uurimisaruanded; (f)
direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv] artikli 8
ning direktiivi … [koostalitluse direktiiv] artikli 14 kohaselt komisjonile
teatatud siseriiklikud eeskirjad; (g)
veeremiregistrid, sh asjakohastele riiklikele
registritele suunava lingi kaudu; (h)
taristuregistrid, sh asjakohastele riiklikele
registritele suunava lingi kaudu; (i)
lubatud veeremitüüpide Euroopa register; (j)
register, mis sisaldab ERTMSi tehniliste
kirjelduste muutmise ja selliste muudatuste kavandamise taotlusi; (k)
register, mis sisaldab reisijateveo telemaatiliste
seadmete KTK / kaubaveo telemaatiliste seadmete KTK spetsifikaatide muutmise ja
selliste muudatuste kavandamise taotlusi; (l)
veeremiüksuste valdajate tähiste register, mida
haldab amet vastavalt käitamise ja liikluskorralduse KTK-le; (m)
kvaliteediaruanded, mis antakse välja kooskõlas
määruse (EÜ) nr 1371/2007 artikli 28 lõikega 2. 3.
Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmise praktilise
korra üle arutavad ja sellise korra lepivad kokku liikmesriigid ja komisjon
ameti ettevalmistatud kavandi alusel. 4.
Lõikes 2 osutatud dokumentide saatmisel võivad
asjaomased asutused märkida, milliseid dokumente ei ole lubatud
julgeolekukaalutlustel avalikustada. 5.
Lõike 2 punktides c ja d osutatud litsentside ja
sertifikaatide väljaandmise eest vastutavad riiklikud asutused teatavad ametile
ühe kuu jooksul kõikidest oma üksikutest otsustest kõnealuste litsentside ja
sertifikaatide väljaandmise, uuendamise, muutmise või tühistamise kohta. 6.
Amet võib lisada avalikku andmebaasi mis tahes
avaliku dokumendi või lingi, mis on asjakohane käesoleva määruse eesmärkide
saavutamisel, võttes arvesse liidus kohaldatavaid andmekaitsealaseid õigusakte. Artikkel 34 Riiklike
ohutus-, ohutusjuurdlus- ja esindusasutuste võrgustikud 1.
Amet loob direktiivi … [raudteeohutuse direktiiv]
artiklis 21 osutatud riiklike ohutusasutuste ja ohutusjuurdlusasutuste
võrgustiku. Amet tagab neile sekretariaaditeenuse. Võrgustike ülesanded on
eelkõige järgmised: (a)
raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe
vahetamine; (b)
heade tavade reklaamimine; (c)
raudteeohutusteabe, eelkõige ühiste
ohutusnäitajatega seotud teabe edastamine ametile. Amet lihtsustab koostööd kõnealuste võrgustike
vahel, eelkõige võib ta teha otsuse pidada ühiskohtumisi mõlema võrgustikuga. 2.
Amet loob liidu tasandil tegutsevate raudteesektori
esindusasutuste võrgustiku. Kõnealuste asutuste loetelu määrab kindlaks
komisjon rakendusaktiga, mis võetakse vastu kooskõlas artiklis 75 osutatud
nõuandemenetlusega. Amet tagab võrgustikule sekretariaaditeenuse. Võrgustiku
ülesanded on eelkõige järgmised: (a)
raudtee ohutuse ja koostalitlusega seotud teabe
vahetamine; (b)
heade tavade reklaamimine; (c)
ametile raudtee ohutuse ja koostalitluse alase
teabe esitamine. 3.
Lõigetes 1 ja 2 osutatud võrgustikud võivad esitada
artikli 9 lõike 2 kohaselt kavandatud soovituste kohta mittesiduvaid arvamusi. 4.
Amet võib luua muid võrgustikke, kuhu kuuluvad
raudteesüsteemi mõne osa eest vastutavad asutused või organid. 5.
Komisjon võib osaleda käesolevas artiklis osutatud
võrgustike kohtumistel. Artikkel 35 Teabe
vahetamine ja tulemuste levitamine Amet edastab ja levitab asjakohastele
sidusrühmadele Euroopa raudteealase õigusraamistikuga, standardite ja
suunistega seotud teavet kooskõlas haldusnõukogus vastu võetud asjakohase
teavitamis- ja levitamiskavaga. Selliseid vajadusanalüüsil põhinevaid kavasid
ajakohastab korrapäraselt haldusnõukogu. Artikkel 36 Teadusuuringud
ja innovatsiooni edendamine 1.
Amet aitab komisjoni taotluse korral edendada
raudteealaseid teadusuuringuid liidu tasandil, sh toetab asjakohaseid komisjoni
talitusi ja esindusasutusi. Selline osalemine ei piira muid liidu tasandil
tehtavaid teadusuuringuid. 2.
Komisjon võib teha ametile ülesandeks edendada
innovatsiooni, et parandada raudtee koostalitlust ja ohutust, eelkõige edendada
uute infotehnoloogialahenduste ning jälgimis- ja otsimissüsteemide kasutamist. Artikkel 37 Komisjoni abistamine 1.
Amet abistab komisjoni tema taotluse korral liidu
selliste õigusaktide rakendamisel, mille eesmärk on tõhustada raudteesüsteemide
koostalitlust ja töötada välja Euroopa raudteesüsteemi ohutuse alane ühine
lähenemisviis. 2.
Kõnealune abi võib hõlmata järgmist: (a)
tehniline nõustamine erilist oskusteavet nõudvates
küsimustes; (b)
teabe kogumine artiklis 34 osutatud võrgustike
kaudu. Artikkel 38 Raudteeprojektide
hindamise abistamine Ilma et see piiraks direktiivi …
[koostalitluse direktiiv] artiklis 9 sätestatud erandite kohaldamist, uurib
amet komisjoni taotluse korral koostalitluse ja ohutuse aspektist kõiki
projekte, mis käsitlevad sellise allsüsteemi projekteerimist, ehitamist,
uuendamist või ajakohastamist, mille kohta on esitatud taotlus liidult rahalise
abi saamiseks. Amet esitab arvamuse selle kohta, kas projekt
vastab asjakohastele raudtee koostalitluse ja ohutuse alastele õigusaktidele,
ajavahemiku jooksul, mis lepitakse komisjoniga kokku projekti tähtsuse ja
olemasolevate ressursside alusel ning mis ei või olla pikem kui kaks kuud. Artikkel 39 Liikmesriikide,
kandidaatriikide ja sidusrühmade abistamine 1.
Amet tegeleb omal algatusel või komisjoni,
liikmesriikide, kandidaatriikide või artiklis 34 osutatud võrgustike taotluse
korral koolituse ja muu asjakohase tegevusega, mis hõlmab raudtee koostalitluse
ja ohutuse alaste õigusaktide kohaldamist ja selgitamist ning on seotud ameti
muude toodetega, nt registrite, rakendussuuniste või soovitustega. 2.
Lõikes 1 osutatud tegevuse laadi ja ulatuse
otsustab haldusnõukogu ja lisab selle tööprogrammi. Artikkel 40 Rahvusvahelised
suhted 1.
Niivõrd kui see on vajalik käesoleva määruse
eesmärkide saavutamiseks ja ilma, et see piiraks liikmesriikide ja liidu
institutsioonide asjakohast pädevust, võib amet arendada suhteid ja sõlmida
halduskokkuleppeid järelevalveasutustega, rahvusvaheliste organisatsioonidega
ja selliste kolmandate riikide haldusasutustega, kes on pädevad ameti tegevusvaldkonda
kuuluvates küsimustes, et käia kaasas teaduse ja tehnika arenguga ning tagada
Euroopa Liidu raudteealaste õigusaktide ja standardite edendamine. 2.
Kõnealused kokkulepped ei loo liidule ja selle
liikmesriikidele õiguslikke kohustusi ega takista liikmesriike ja nende
pädevaid asutusi sõlmimast kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid kõnealuste
järelevalveasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide
haldusasutustega. Kõnealused kokkulepped ja koostöö arutatakse eelnevalt läbi komisjoniga
ja nendest antakse korrapäraselt aru. 3.
Haldusnõukogu võtab vastu strateegia, mis käsitleb
kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega arendatavaid
suhteid ameti pädevusse kuuluvates küsimustes. Kõnealune strateegia ning
täpsustus sellega seotud ressursside kohta lisatakse ameti iga- ja
mitmeaastasesse tööprogrammi. Artikkel 41 Varuosi
käsitlev koordineerimine Amet aitab välja selgitada need võimalikud
raudtee-varuosad, mis tuleb standardida. Selleks võib amet luua töörühma, et
koordineerida sidusrühmade tegevust, ja luua sidemed Euroopa
standardiorganitega. Amet annab komisjonile asjakohaseid soovitusi. 9. PEATÜKK AMETI TÖÖKORRALDUS Artikkel 42 Haldus- ja juhtimisstruktuur Ameti haldus- ja juhtimisstruktuur koosneb järgmistest osadest: (a)
haldusnõukogu, kes täidab artiklis 47 sätestatud
ülesandeid; (b)
juhatus, kes täidab artiklis 49 sätestatud
ülesandeid; (c)
tegevdirektor, kes täidab artiklis 50 sätestatud
kohustusi; (d)
apellatsiooninõukogu, kes täidab artiklites 54–56
sätestatud kohustusi. Artikkel 43 Haldusnõukogu
koosseis 1.
Haldusnõukokku kuulub igast liikmesriigist üks
hääleõiguslik esindaja ja komisjonist neli hääleõiguslikku esindajat. Lisaks kuulub haldusnõukokku kuus hääleõiguseta
esindajat järgmistest Euroopa tasandi rühmadest: (a)
raudteeveo-ettevõtjad, (b)
taristuettevõtjad, (c)
raudteesektor, (d)
ametiühingud, (e)
reisijad, (f)
kaubaveokliendid. Komisjon nimetab iga kõnealuse rühma ühe esindaja
ja tema asendaja nelja nime sisaldavast kandidaatide nimekirjast, mille
vastavad Euroopa organisatsioonid esitavad. 2.
Haldusnõukogu liikmed ja nende asendajad määratakse
vastavalt nende teadmistele ameti põhitegevusest, võttes arvesse asjakohaseid
juhtimis-, haldus- ja eelarvealaseid oskusi. Kõik osalised püüavad piirata
esindajate vahetumist haldusnõukogus, et tagada selle töö järjepidevus. Kõikide
osaliste eesmärk on saavutada meeste ja naiste võrdne esindatus haldusnõukogus. 3.
Liikmesriigid ja komisjon nimetavad haldusnõukokku
oma esindajad ja nende asendajad, kes esindavad haldusnõukogu liiget tema
äraolekul. 4.
Haldusnõukogu liikme ametiaeg kestab neli aastat ja
seda võib pikendada. 5.
Vajaduse korral nähakse artiklis 68 osutatud korras
ette kolmandate riikide esindajate osalemine ja osalemistingimused. Artikkel 44 Haldusnõukogu
esimees 1.
Haldusnõukogu valib oma hääleõiguslike liikmete
kahe kolmandiku häälteenamusega esimehe liikmesriikide esindajate hulgast ja
aseesimehe oma liikmete hulgast. Kui esimees ei saa oma kohuseid täita, asendab
teda aseesimees. 2.
Esimehe ja aseesimehe ametiaeg kestab neli aastat
ja seda võib pikendada. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb mis tahes ajal
ametiaja jooksul, lõpeb samal kuupäeval automaatselt ka nende ametiaeg esimehe
või aseesimehena. Artikkel 45 Koosolekud 1.
Haldusnõukogu koosolekud kutsub kokku esimees.
Koosolekutel osaleb ameti tegevdirektor. 2.
Haldusnõukogu tuleb kokku vähemalt kaks korda
aastas. Haldusnõukogu tuleb kokku ka esimehe algatusel, komisjoni taotluse
korral, liikmete enamuse taotluse korral või haldusnõukokku nimetatud
liikmesriikide esindajate ühe kolmandiku taotluse korral. Artikkel 46 Hääletamine Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud
teisiti, teeb haldusnõukogu oma otsused hääleõiguslike liikmete absoluutse
häälteenamusega. Igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl. Artikkel 47 Haldusnõukogu
ülesanded 1.
Ameti ülesannete täitmise tagamiseks teeb
haldusnõukogu järgmist: (a)
võtab vastu aastaaruande ameti eelmise aasta
tegevuse kohta, saadab selle 1. juuliks Euroopa Parlamendile, nõukogule,
komisjonile ja kontrollikojale ning avalikustab selle; (b)
võtab igal aastal pärast komisjoni arvamuse saamist
ja kooskõlas artikliga 48 vastu oma hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku
häälteenamusega ameti järgmise aasta tööprogrammi ja strateegilise mitmeaastase
tööprogrammi; (c)
võtab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku
häälteenamusega vastu ameti aastaeelarve ja täidab muid ameti eelarvega seotud
ülesandeid kooskõlas 10. peatükiga; (d)
kehtestab tegevdirektori otsuste tegemise korra; (e)
võtab vastu artikli 10 kohaste külaskäikude
tegemise korra; (f)
kehtestab kodukorra; (g)
võtab vastu artiklis 35 osutatud teavitamis- ja
levitamiskava ning ajakohastab neid; (h)
võtab vastu artiklites 29 ja 30 osutatud
auditeerimise korra; (i)
kooskõlas lõikega 2 kasutab ameti personali suhtes
volitusi, mis on antud ametisse nimetavale asutusele ametnike
personalieeskirjadega ning teenistuslepingute sõlmimise pädevust omavale
asutusele muude teenistujate teenistustingimustega (edaspidi „ametisse määrava
asutuse volitused”); (j)
võtab vastu ametnike personalieeskirjade ja muude
teenistujate teenistustingimuste asjakohased rakenduseeskirjad ametnike
personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras; (k)
nimetab hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku
häälteenamusega ametisse tegevdirektori ja võib pikendada tema ametiaega või ta
ametist tagasi kutsuda kooskõlas artikliga 62; (l)
võtab vastu pettustevastase strateegia, mis
rakendatavate meetmete kulusid ja tulusid arvesse võttes on proportsionaalne
pettuseohuga; (m)
tagab Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF)
uurimistest ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest
tulenevate järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve; (n)
võtab vastu eeskirjad haldusnõukogu ja
apellatsiooninõukogu liikmetega seotud huvikonfliktide ärahoidmise ja ohjamise
kohta. 2.
Haldusnõukogu võtab kooskõlas ametnike
personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud menetlusega vastu otsuse, mis
põhineb kõnealuste personalieeskirjade artikli 2 lõikel 1 või muude
teenistujate teenistustingimuste artiklil 6 ning millega delegeeritakse
asjakohased ametisse nimetamise volitused tegevdirektorile ja määratakse
kindlaks tingimused, mille alusel volituste delegeerimise võib peatada.
Tegevdirektoril on õigus kõnealused volitused edasi delegeerida. Eelmise lõigu kohaldamisel võib haldusnõukogu
erandlike asjaolude korral teha otsuse ajutiselt peatada ametisse määrava
asutuse volituste delegeerimise tegevdirektorile ja tegevdirektori poolt nende
volituste edasidelegeerimise ning täita kõnealuseid volitusi ise või
delegeerida need ühele oma liikmetest või töötajale, v.a tegevdirektor. Artikkel 48 Iga- ja
mitmeaastane tööprogramm 1.
Ameti haldusnõukogu võtab komisjoni arvamust
arvesse võttes vastu tööprogrammi iga aasta 30. novembriks ja edastab selle
liikmesriikidele, Euroopa parlamendile, nõukogule, komisjonile ja artiklis 34
osutatud võrgustikele. 2.
Tööprogrammi vastuvõtmine ei piira liidu
iga-aastast eelarvemenetluse kohaldamist. Kui komisjon teatab 15 päeva jooksul
alates tööprogrammi vastuvõtmisest, et ta sellega ei nõustu, vaatab
haldusnõukogu programmi uuesti läbi, muudab seda vajaduse korral ning võtab
selle muudetud versiooni kahe kuu jooksul teisel lugemisel vastu kas
hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega (sealhulgas kõikide
komisjoni esindajate hääled) või liikmesriikide esindajate ühehäälse otsusega. 3.
Ameti tööprogrammis määratakse kindlaks iga
tegevuse eesmärgid. Üldjuhul seostatakse iga tegevus ja projekt selgelt selle
teostamiseks vajalike ressurssidega kooskõlas tegevuspõhise eelarvestamise ja
juhtimise põhimõtetega ning artikli 7 lõikes 2 sätestatud varase
mõjuhindamismenetlusega. 4.
Vajaduse korral muudab haldusnõukogu vastuvõetud
tööprogrammi, kui ametile antakse uus ülesanne. Sellise uue ülesande lisamise
korral analüüsitakse selle mõju inim- ja eelarveressurssidele ja võidakse teha
otsus lükata edasi muude ülesannete täitmine. 5.
Haldusnõukogu võtab ka iga aasta 30. novembriks
vastu strateegilise mitmeaastase tööprogrammi ja ajakohastab seda. Arvesse
võetakse komisjoni arvamust. Programmi kavandamisel konsulteeritakse Euroopa
Parlamendi ja artiklis 34 osutatud võrgustikega. Vastuvõetud mitmeaastane
tööprogramm edastatakse liikmesriikidele, Euroopa Parlamendile, nõukogule,
komisjonile aja artiklis 34 osutatud võrgustikele. Artikkel 49 Juhatus
1.
Haldusnõukogu abistab juhatus. 2.
Juhatus valmistab ette haldusnõukogus vastuvõetavad
otsused. Vajaduse korral teeb ta kiireloomulistel juhtudel teatavaid esialgseid
otsuseid haldusnõukogu eest, eelkõige haldus- ja eelarveküsimustes. Koos haldusnõukoguga tagab ta OLAFi uurimistest
ning erinevatest sise- ja välisauditite aruannetest ja hindamistest tulenevate
järelduste ja soovituste järgimise nõuetekohase järelevalve. Ilma et see piiraks tegevdirektori kohustuste
täitmist, mis on sätestatud artiklis 30, abistab ja nõustab ta tegevdirektorit
haldusnõukogu otsuste rakendamisel eesmärgiga tugevdada haldus- ja
eelarvejuhtimise järelevalvet. 3.
Juhatuse moodustavad haldusnõukogu esimees, üks
komisjoni esindaja ja [neli] haldusnõukogu liiget. Haldusnõukogu nimetab
juhatuse liikmed ja esimehe. 4.
Juhatuse liikmete ametiaja kestus on võrdne
haldusnõukogu liikmete ametiaja kestusega. 5.
Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord
kolme kuu tagant. Juhatuse esimees kutsub juhatuse liikmete taotluse korral
kokku täiendavaid koosolekuid. 6.
Haldusnõukogu kehtestab juhatuse kodukorra. Artikkel 50 Tegevdirektori
ülesanded 1.
Ametit juhib tegevdirektor, kes on oma kohustuste
täitmisel täiesti sõltumatu. Tegevdirektor annab oma tegevusest aru
haldusnõukogule. 2.
Tegevdirektor ei taotle ega võta vastu juhiseid
üheltki valitsusasutuselt ega muult organilt, välja arvatud juhul, kui need
tulenevad komisjoni, haldusnõukogu või juhatuse volitustest. 3.
Tegevdirektor esitab Euroopa Parlamendile aruande
oma ülesannete täitmise kohta, kui tal palutakse seda teha. Nõukogu võib paluda
tegevdirektoril esitada aruande ülesannete täitmise kohta. 4.
Tegevdirektor on ameti seaduslik esindaja. Ta võtab
vastu otsuseid, soovitusi, arvamusi ja muid ameti ametlikke dokumente. 5.
Tegevdirektor vastutab ameti haldusjuhtimise ja
talle käesoleva määrusega määratud ülesannete täitmise eest. Eelkõige peab
tegevdirektor tegema järgmist: (a)
juhtima ameti igapäevast tööd; (b)
rakendama haldusnõukogus vastu võetud otsuseid; (c)
koostama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise
mitmeaastase tööprogrammi ning esitama need haldusnõukogule pärast komisjoniga
konsulteerimist; (d)
rakendama iga-aastase tööprogrammi ja strateegilise
mitmeaastase tööprogrammi ning võimaluse piires reageerima komisjoni
abitaotlustele, mis on seotud käesolevast määrusest tulenevate ameti ülesannete
täitmisega; (e)
andma haldusnõukogule aru strateegilise
mitmeaastase tööprogrammi rakendamisest; (f)
võtma vajalikke meetmeid, eelkõige võtma vastu
ametisisesed haldusjuhised ja avaldama korraldusi, et tagada ameti töö
kooskõlas käesoleva määrusega; (g)
kehtestama tulemusliku jälgimissüsteemi, et
võrrelda ameti töötulemusi selle tegevuse eesmärkidega, ning kehtestama
korrapärase hindamissüsteemi, mis vastab tunnustatud kutsestandarditele. (h)
koostama igal aastal üldaruande kavandi punktis g
osutatud järelevalve- ja hindamissüsteemi alusel ning esitama selle
haldusnõukogule; (i)
koostama ameti tulude ja kulude eelarvestuse
projekti vastavalt artiklile 58 ja täitma eelarve vastavalt artiklile 59; (j)
koostama aastaaruande ameti tegevuse kohta ja
esitama selle haldusnõukogule hindamiseks; (k)
koostama tegevuskava, mis sisaldab järelhindamise
järelduste alusel võetavaid järelmeetmeid, ning esitama kaks korda aastas
komisjonile aruande edusammude kohta; (l)
kaitsma liidu finantshuve ning selleks kohaldama
ennetusmeetmeid pettuste, korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu
võitlemiseks, teostama tulemuslikku kontrolli, eeskirjade eiramise avastamise
korral nõudma tagasi valesti makstud summad ning vajaduse korral kohaldama
tulemuslikke, proportsionaalseid ja hoiatavaid haldus- ja finantskaristusi; (m)
koostama ameti pettustevastase strateegia ja
esitama selle haldusnõukogule heakskiitmiseks; (n)
koostama ameti finantseeskirjade eelnõu, mille
haldusnõukogu võtab vastu artikli 60 alusel, ning nende rakenduseeskirjad. Artikkel 51 Apellatsiooninõukogu
loomine ja koosseis 1.
Amet loob ühe või mitu apellatsiooninõukogu. 2.
Apellatsiooninõukogu koosneb esimehest ja kahest
liikmest. Nende puudumise korral esindavad neid asendajad. 3.
Haldusnõukogu nimetab esimehe, kaks liiget ja nende
asendajad komisjoni esitatud kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast. 4.
Kui apellatsiooninõukogu peab menetletava kaebuse
puhul vajalikuks, võib ta haldusnõukogu taotluse korral nimetada asjaomase
juhtumi menetlemiseks lõikes 3 osutatud nimekirjast veel kaks liiget ja nende
asendajad. 5.
Komisjon kehtestab pärast haldusnõukoguga
konsulteerimist ja kooskõlas artiklis 75 osutatud nõuandemenetlusega ameti
ettepanekul apellatsiooninõukogu kodukorra. Artikkel 52 Apellatsiooninõukogude
liikmed 1.
Apellatsiooninõukogu liikmete ja nende asendajate
ametiaeg kestab neli aastat ja seda võib pikendada. 2.
Apellatsiooninõukogu liikmed on sõltumatud ega
pruugi täita agentuuris ühtki muud ülesannet. Otsuste tegemisel ei ole nad
seotud mingite juhistega. 3.
Apellatsiooninõukogu liikmeid ei või nende ametiaja
jooksul ametist tagasi kutsuda ega kvalifitseeritud kandidaatide nimekirjast
eemaldada, välja arvatud juhul, kui selleks on tõsised põhjused ja kui komisjon
teeb pärast haldusnõukogu arvamuse saamist sellekohase otsuse. Artikkel 53 Väljaarvamine
ja taandamine 1.
Apellatsiooninõukogu liikmed ei või osaleda kaebuse
menetlemises, kui neil on sellega seotud isiklikud huvid, kui nad on olnud
varem menetluse ühe osalise esindajad või kui nad on osalenud edasikaevatud
otsuse tegemises. 2.
Apellatsiooninõukogu liikmed, kes leiavad, et nad
ei tohiks osaleda kaebuse menetlemises ühel lõikes 1 osutatud või mis tahes
muul põhjusel, teatavad sellest apellatsiooninõukogule, kes teeb asjakohase
väljaarvamisotsuse. Artikkel 54 Otsused,
mille peale võib kaevata 1.
Apellatsiooninõukogule võib edasi kaevata otsused,
mille amet on teinud vastavalt artiklitele 12, 16, 17 ja 18. 2.
Lõike 1 kohaselt esitatud kaebus ei peata otsuse
täitmist. Amet võib peatada edasikaevatud otsuse kohaldamise, kui tema arvates
asjaolud seda võimaldavad. Artikkel 55 Edasikaebeõigusega
isikud, edasikaebamise tähtaeg ja kaebuse vorm 1.
Mis tahes füüsiline või juriidiline isik võib edasi
kaevata otsuse, mille amet on talle adresseerinud vastavalt artiklitele 12, 16,
17 ja 18. 2.
Kaebus ning selle põhjendus esitatakse ametile
kirjalikult kahe kuu jooksul alates meetme teatavaks tegemisest asjaomasele
isikule või, kui talle ei ole meetmest teatatud, siis kahe kuu jooksul alates
meetmest teadasaamise päevast. Artikkel 56 Kaebuste
läbivaatamine ning nende kohta tehtavad otsused 1.
Kaebuse läbivaatamisel tegutseb
apellatsiooninõukogu kiiresti. Ta kutsub nii sageli kui vajalik kaebemenetluse
osalisi esitama kindlaksmääratud aja jooksul märkusi enda saadetud teadete või
teiste kaebemenetluse osaliste avalduste kohta. Kaebemenetluse osalistel on
õigus anda suulisi seletusi. 2.
Apellatsiooninõukogu võib kasutada ameti pädevusse
kuuluvaid asjakohaseid volitusi või anda juhtumi edasiseks lahendamiseks üle
ameti pädevale asutusele. Apellatsiooninõukogu arvamus ei ole viimati nimetatud
asutuse jaoks siduv. Artikkel 57 Euroopa
Kohtusse kaebamine 1.
Kaebusi artiklite 12, 16, 17 ja 18 alusel ametis
tehtud otsuste tühiseks tunnistamiseks võib Euroopa Liidu Kohtusse esitada
alles pärast seda, kui kõik ametisisesed kaebemenetlused on ammendatud. 2.
Amet võtab kõik vajalikud meetmed Euroopa Liidu
Kohtu otsuse täitmiseks. 10. PEATÜKK FINANTSSÄTTED Artikkel 58 Eelarve 1.
Ameti tulude ja kulude eelarvestus koostatakse
igaks eelarveaastaks, mis vastab kalendriaastale, ja see esitatakse ameti
eelarves. Tulud ja kulud on tasakaalus. 2.
Ameti tulud koosnevad järgmisest: (a)
liidu osamaks, (b)
ameti töös osalevate kolmandate riikide osamaksud
vastavalt artiklile 68, (c)
lõivud, mida taotlejad ja valdajad maksavad
sertifikaatide ja lubade eest, mille amet annab välja kooskõlas artiklitega 12,
16, 17 ja 18; (d)
tasud väljaannete, koolituse ja muude ameti
osutatavate teenuste eest; (e)
mis tahes vabatahtlik rahaline toetus
liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt või muudelt üksustelt, eeldusel et
selline toetus ei kahjusta ameti sõltumatust ega erapooletust. 3.
Ameti kulud hõlmavad personali-, haldus-, taristu-
ja tegevuskulusid. 4.
Tulud ja kulud on tasakaalus. 5.
Haldusnõukogu koostab igal aastal tegevdirektori
poolt tegevuspõhise eelarvestamise põhimõttel koostatud kavandi põhjal ameti
järgmise eelarveaasta tulude ja kulude eelarvestuse. Haldusnõukogu esitab
kõnealuse eelarvestuse, sh ametikohtade loetelu kava, komisjonile hiljemalt 31.
jaanuariks. 6.
Komisjon edastab tulude ja kulude eelarvestuse
Euroopa Parlamendile ja nõukogule (edaspidi „eelarvepädevad institutsioonid”)
koos liidu üldeelarve esialgse projektiga. 7.
Kõnealuse eelarvestuse alusel kannab komisjon liidu
üldeelarve esialgsesse projekti kalkulatsioonid, mida ta peab ametikohtade
loetelu põhjal vajalikuks, ja üldeelarvest makstava toetuse suuruse, ning
esitab kooskõlas aluslepingu artikliga 314 eelarvepädevatele
institutsioonidele. 8.
Eelarvepädevad institutsioonid kiidavad heaks ameti
toetuseks kasutatavad assigneeringud. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad
ameti ametikohtade loetelu. 9.
Eelarve võtab vastu haldusnõukogu oma
hääleõiguslike liikmete kahe kolmandiku häälteenamusega. Ameti eelarve on
lõplik pärast liidu üldeelarve vastuvõtmist. Vajaduse korral kohandatakse seda
vastavalt. 10.
Haldusnõukogu teatab eelarvepädevatele
institutsioonidele võimalikult vara oma kavatsusest viia ellu projekte, millel
võib olla oluline finantsmõju eelarve rahastamisele, eelkõige kinnisvaraga
seotud projektide puhul, näiteks hoonete üürimise või ostmise korral. Ta teatab
sellest komisjonile. Kui emb-kumb eelarvepädev institutsioon on teatanud oma
kavatsusest esitada projekti kohta arvamus, esitab ta oma arvamuse
haldusnõukogule kuue nädala jooksul pärast projektist teatamise kuupäeva. Artikkel 59 Eelarve
täitmine ja kontroll 1.
Tegevdirektor vastutab ameti eelarve täitmise eest. 2.
Ameti peaarvepidaja saadab komisjoni
peaarvepidajale hiljemalt iga järgmise eelarveaasta 1. märtsil esialgse
raamatupidamisaruande koos aruandega, mis käsitleb eelmise eelarveaasta
eelarvehaldust ja finantsjuhtimist. Komisjoni peaarvepidaja konsolideerib
institutsioonide ja detsentraliseeritud asutuste esialgsed
raamatupidamisaruanded vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (üldine
finantsmäärus) artiklile 147. 3.
Hiljemalt igale eelarveaastale järgneva aasta 31.
märtsiks edastab komisjoni peaarvepidaja kontrollikojale ameti esialgse
raamatupidamisaruande ning eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruande asjaomase
eelarveaasta kohta. Eelarveaasta eelarvehalduse ja finantsjuhtimise aruanne
edastatakse ka Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kontrollikoda vaatab selle aruande läbi vastavalt
aluslepingu artiklile 287. Kontrollikoda avaldab igal aastal aruande ameti
tegevuse kohta. 4.
Kui tegevdirektor saab vastavalt üldise
finantsmääruse artiklile 148 kontrollikoja tähelepanekud ameti esialgse
raamatupidamisaruande kohta, koostab ta omal vastutusel ameti lõpliku
raamatupidamisaruande ja esitab selle haldusnõukogule arvamuse saamiseks. 5.
Haldusnõukogu esitab oma arvamuse ameti
raamatupidamisaruande kohta. 6.
Tegevdirektor edastab hiljemalt igale
eelarveaastale järgnevaks 1. juuliks lõpliku raamatupidamisaruande ja
haldusnõukogu arvamuse Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja
kontrollikojale. 7.
Lõpparuanded avaldatakse. 8.
Tegevdirektor saadab hiljemalt igale eelarveaastale
järgneva aasta 30. septembriks kontrollikojale selle märkuste kohta
vastuse. Tegevdirektor saadab kõnealuse vastuse ka haldusnõukogule. 9.
Euroopa Parlamendi taotluse korral esitab
tegevdirektor talle üldise finantsmääruse artikli 165 lõike 3
kohaselt kogu teabe, mida on vaja asjakohast eelarveaastat käsitleva eelarve
täitmise kinnitamise menetluse tõrgeteta rakendamiseks. 10.
Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustava nõukogu
soovituse põhjal annab Euroopa Parlament kinnituse tegevdirektori tegevusele
aasta N eelarve täitmise kohta enne aasta N + 2 30. aprilli. Artikkel 60 Finantseeskirjad Haldusnõukogu võtab ameti suhtes kohaldatavad
finantseeskirjad vastu pärast konsulteerimist komisjoniga. Need ei tohi
lahkneda määrusest (EÜ, Euratom) nr 2343/2002,[17] välja arvatud juhul, kui see
on konkreetselt vajalik ameti tegevuseks ja kui komisjon on andnud oma eelneva
nõusoleku. 11. PEATÜKK PERSONAL Artikkel 61 Üldsätted 1.
Ameti personali suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu
ametnike personalieeskirju, Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi
ja muid Euroopa Liidu institutsioonide kokkuleppega kõnealuste
personalieeskirjade jõustamiseks vastu võetud eeskirju. 2.
Teenistuse huvides võtab amet tööle: (f)
tähtajatu töölepingu tingimustele vastavad töötajad
ja (g)
tähtajatu töölepingu tingimustele mittevastavad
töötajad. Kõnealuse lõike asjakohased rakenduseeskirjad
võetakse vastu ametnike personalieeskirjade artiklis 110 sätestatud korras. 3.
Amet võtab asjakohased haldusmeetmed, et korraldada
oma töö nii, et välditakse huvide konflikti. Artikkel 62 Tegevdirektor
1.
Tegevdirektor võetakse tööle ajutise teenistujana
vastavalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punktile a. 2.
Tegevdirektori nimetab ametisse haldusnõukogu
komisjoni esitatud kandidaatide nimekirjast avatud ja läbipaistva
valikumenetlusega. Tegevdirektoriga lepingu sõlmimisel esindab ametit
haldusnõukogu esimees. Enne ametisse nimetamist võidakse haldusnõukogu
valitud kandidaati kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva komisjoni ette, et
vastata selle liikmete küsimustele. 3.
Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Selle aja
lõpuks koostab komisjon hinnangu, milles võetakse arvesse hinnangut tegevdirektori
tegevusele ning ameti edasisi ülesandeid ja probleeme. 4.
Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse
lõikes 3 osutatud hinnangut, võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori
ametiaega üks kord maksimaalselt kuni viis aastat. 5.
Haldusnõukogu teatab Euroopa Parlamendile oma
kavatsusest pikendada tegevdirektori ametiaega. Ühe kuu jooksul enne sellist
pikendamist võidakse tegevdirektor kutsuda esinema Euroopa Parlamendi pädeva
komisjoni ette, et vastata selle liikmete küsimustele. 6.
Tegevdirektor, kelle ametiaega on pikendatud, ei
või kogu oma ametiaja lõpus osaleda samale ametikohale uue direktori valimises. 7.
Tegevdirektori võib ametist tagasi kutsuda üksnes
otsusega, mille haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel. Artikkel 63 Liikmesriikide
lähetatud eksperdid ja muu personal Amet võib kasutada ka liikmesriikide lähetatud
eksperte või muid ametiväliseid töötajaid vastavalt ametnike
personalieeskirjadele ja muude teenistujate teenistustingimustele. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles
sätestatakse eeskirjad, mis käsitlevad liikmesriikide ekspertide lähetamist
ametisse. 12. PEATÜKK ÜLDSÄTTED Artikkel 64 Privileegid
ja immuniteedid Ameti ja selle personali suhtes kohaldatakse
Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli. Artikkel 65 Peakorterileping
ja tegutsemistingimused 1.
Vajalikud sätted tegutsemistingimuste ja vahendite
kohta, mis asukohaliikmesriik peab ametile võimaldama, ning kõnealuses
liikmesriigis ameti tegevdirektori, haldusnõukogu liikmete, personali ja nende
pereliikmete suhtes kohaldatavad erieeskirjad nähakse ette peakorterilepingus,
mille amet ja asukohaliikmesriik sõlmivad pärast haldusnõukogult saadud
heakskiitu hiljemalt 2015. aastal. 2.
Asukohaliikmesriik tagab ametile parimad võimalikud
tegutsemistingimused, sealhulgas mitmekeelse ja Euroopale orienteeritud
koolihariduse ning asjakohase transpordiühenduse. Artikkel 66 Vastutus 1.
Ameti lepingulist vastutust reguleerib asjaomase
lepingu suhtes kohaldatav õigus. 2.
Otsuste tegemine kuulub Euroopa Liidu Kohtu
pädevusse vastavalt ameti sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile. 3.
Lepinguvälise vastutuse korral hüvitab amet kõik
kahjud, mille tema talitused või töötajad oma kohustuste täitmise käigus on
tekitanud, vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldpõhimõtetele. 4.
Lõikes 3 osutatud kahju heastamisega seotud
vaidluste lahendamine kuulub Euroopa Liidu Kohtu pädevusse. Artikkel 67 Keelte
kasutamine 1.
Ameti suhtes kohaldatakse 15. aprilli 1958. aasta
määruse nr 1 (milles määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduses kasutatavad keeled)[18] sätteid. 2.
Ameti tegutsemiseks vajalikke tõlketeenuseid osutab
Euroopa Liidu institutsioonide tõlkekeskus. Artikkel 68 Kolmandate
riikide osalemine ameti töös 1.
Ilma et see piiraks artikli 40 kohaldamist, on amet
osalemiseks avatud kolmandatele riikidele, eelkõige Euroopa naabruspoliitika ja
laienemispoliitika reguleerimisalasse kuuluvatele riikidele ja EFTA riikidele,
kes on sõlminud liiduga lepingu, mille kohaselt asjaomased riigid on vastu
võtnud käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas kehtivad ELi õigusaktid ja
kohaldavad neid. 2.
Kooskõlas lõikes 1 osutatud lepingute asjakohaste
sätetega sõlmivad amet ja kolmandad riigid omavahelised kokkulepped, millega
määratakse kindlaks üksikasjalikud eeskirjad nende riikide osalemiseks ameti
töös, eelkõige osalemise laad ja ulatus. Kõnealused kokkulepped hõlmavad muu
hulgas rahalisi toetusi ja personali käsitlevaid sätteid. Sätetega võib ette
näha hääleõiguseta esindatuse haldusnõukogus. Amet allkirjastab kõnealused kokkulepped pärast
komisjonilt nõusoleku saamist ja haldusnõukoguga konsulteerimist. Artikkel 69 Koostöö
riiklike asutuste ja organitega 1.
Amet võib sõlmida lepinguid asjakohaste riiklike
asutustega, eelkõige riiklike ohutusasutustega, ja muude pädevate organitega
seoses artiklite 12, 16, 17 ja 18 rakendamisega. 2.
Kõnealused lepingud võivad sisaldada sätet, et
ameti mõne ülesande täitmine, nt toimikute kontrollimine ja koostamine,
tehnilise ühilduvuse kontrollimine, külaskäikude tegemine ja tehniliste
uuringute kavandamine, tellitakse riiklikelt asutustelt. 3.
Amet tagab, et kõnealused lepingud sisaldavad
vähemalt ülesannete konkreetset kirjeldust ning nende täitmise tingimusi ja
tähtaega ning maksete suurust ja maksegraafikut. 4.
Lõigetes 1, 2 ja 3 kirjeldatud lepingud ei piira
ameti üldkohustust täita artiklitega 12, 16, 17 ja 18 ette nähtud ülesandeid. Artikkel 70 Läbipaistvus Ameti valduses olevate dokumentide suhtes
kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1049/2001[19]. Haldusnõukogu võtab […] vastu praktilised
meetmed määruse (EÜ) nr 1049/2001 rakendamiseks. Ameti otsuste kohta, mis on vastu võetud
määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 8 kohaselt, võib esitada vastavalt
Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 228 kaebuse ombudsmanile või
pöörduda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 263 Euroopa
Liidu Kohtusse. Amet kohaldab isikuandmete töötlemise suhtes
määrust (EÜ) nr 45/2001. Artikkel 71 Salastatud
teabe kaitset käsitlevad turvaeeskirjad Amet kohaldab turvapõhimõtteid, mis sisalduvad
komisjoni turvaeeskirjades, mis käsitlevad Euroopa Liidu salastatud teabe ja
tundliku, kuid salastamata teabe kaitset ning mis on sätestatud komisjoni 29.
novembri 2001. aasta otsuse 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom (millega muudetakse
komisjoni kodukorda) lisas. See hõlmab muu hulgas sellise teabe vahetamist,
töötlemist ja säilitamist. Artikkel 72 Pettustevastane
võitlus 1.
Selleks et lihtsustada võitlust pettuste,
korruptsiooni ja muu ebaseadusliku tegevuse vastu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1073/1999,
ühineb amet kuue kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest 25. mai 1999.
aasta institutsioonidevahelise kokkuleppega Euroopa Pettustevastase Ameti
(OLAF) sisejuurdluste kohta ja võtab vastu kõikide oma töötajate suhtes
kohaldatavad asjakohased sätted, kasutades kõnealuse kokkuleppe lisas esitatud
vormi. 2.
Euroopa Kontrollikojal on õigus auditeerida
dokumentide põhjal ja kohapeal kõiki toetusesaajaid, töövõtjaid ja
alltöövõtjaid, keda amet on rahastanud liidu vahenditest. 3.
OLAF võib teha muu hulgas kohapealseid kontrolle ja
inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1073/1999[20] ning nõukogu määruse (Euratom,
EÜ) nr 2185/96[21]
sätetele ja korrale, et teha kindlaks, kas seoses toetuslepingu, toetuse
andmise otsuse või liidupoolset rahastamist käsitleva lepinguga on esinenud
pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust, mis mõjutab Euroopa
Liidu finantshuve. 4.
Ilma et see piiraks lõigete 1, 2 ja 3 kohaldamist,
sisaldavad ameti ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide
vahelised koostöölepingud ning ameti lepingud, toetuslepingud ja -otsused
sätteid, milles selge sõnaga volitatakse Euroopa Kontrollikoda ja OLAFit tegema
selliseid auditeid ja uurimisi vastavalt oma pädevusele. 13. PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 73 Artiklitega
12, 16, 17 ja 18 seotud delegeeritud õigusaktid 1.
Komisjonil on õigus võtta artikli 74 kohaselt vastu
delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artiklite 12, 16, 17 ja 18
kohaldamisega seotud lõive ja tasusid. 2.
Lõikes 1 osutatud meetmetega määratakse eelkõige
kindlaks asjaolud, mille korral nõutakse lõive ja tasusid vastavalt artiklitele
12, 16, 17 ja 18, ning kõnealuste lõivude ja tasude suurus ja nende maksmise
viis. 3.
Lõive ja tasusid nõutakse järgmistel juhtudel: (a)
raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise
allsüsteemide kasutuselevõtu lubade väljaandmine ja uuendamine, veeremiüksuste
ja veeremitüüpide turuleviimise load, sh märge võrkude või liinidega
koostalitluse kohta; (b)
ohutussertifikaatide väljaandmine ja uuendamine; (c)
teenuste osutamine; tasud kajastavad iga üksiku
teenuseosutamise tegelikku kulu; (d)
kaebuste menetlemine. Kõik lõivud ja tasud väljendatakse ja makstakse
eurodes. 4.
Lõivude ja tasude summa määratakse selline, mis
tagab, et sellekohane tulu on piisav osutatavate teenuste täieliku maksumuse
katmiseks. Kõik ameti kulud, mis on seotud lõikes 3 osutatud tegevusega
hõlmatud personaliga, sh tööandja proportsionaalsed maksed pensioniskeemi,
peavad eelkõige kajastuma selles kulusummas. Kui lõivude ja tasudega kaetavate
teenuste osutamisega kaasneb pidevalt ameti eelarve märkimisväärne tasakaalustamatus,
tuleb lõivude ja tasude määr kindlasti läbi vaadata. Artikkel 74 Delegeeritud
volituste rakendamine 1.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud
õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2.
Komisjonile delegeeritakse artikli 73 kohaselt
volitused määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest. 3.
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 73
osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega
lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel
päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses
nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud
õigusaktide kehtivust. 4.
Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu
võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 5.
Artikli 73 alusel vastu võetud delegeeritud
õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole [kahe
kuu] jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule
esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne
selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa
Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra. Artikkel 75 Komiteemenetlus Komisjoni abistab direktiivi 96/48/EÜ artikli 21
alusel loodud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011
tähenduses. Kui on viidatud käesolevale artiklile,
kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. Artikkel 76 Hindamine ja läbivaatamine 1.
Komisjon tellib käesoleva määruse jõustumisest
hiljemalt viie aasta möödudes ja seejärel iga viie aasta järel hinnangu
eelkõige ameti ja selle töö mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe kohta. Hinnangus
käsitletakse eelkõige kõiki vajadusi muuta ameti volitusi ja sellise muutmise
finantsmõju. 2.
Komisjon edastab hindamisaruande ja oma järeldused
aruande kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ja haldusnõukogule.
Hindamistulemused avalikustatakse. 3.
Iga teise hindamise käigus hinnatakse ka ameti
saavutatud tulemusi, arvestades tema eesmärke, volitusi ja ülesandeid. Artikkel 77 Üleminekusätted 1.
Amet asendab määrusega (EÜ) nr 881/2004 loodud
Euroopa Raudteeagentuuri ja on seoses omandiõiguse, lepingute, õiguslike
kohustuste, töölepingute, finants- ja muude kohustustega selle õigusjärglane. 2.
Erandina artiklist 43 jäävad haldusnõukogu liikmed,
kes nimetati ametisse määruse (EÜ) nr 881/2004 alusel enne käesoleva määruse
jõustumist, haldusnõukogu liikmeks kuni oma ametiaja lõpuni. Erandina artiklist 49 jääb määruse (EÜ) nr 881/2004
alusel ametisse nimetatud tegevdirektor ametisse kuni oma ametiaja lõpuni. 3.
Erandina artiklist 61 jäävad kõik käesoleva määruse
jõustumise kuupäeval kehtivad töölepingud jõusse kuni neis sätestatud
kehtivusaja lõpuni. Artikkel 78 Kehtetuks tunnistamine Määrus (EÜ) nr 881/2004 tunnistatakse
kehtetuks. Artikkel 79 Jõustumine Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval
pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult
kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu
nimel president eesistuja LISA ÕIGUSAKTILE
LISATAV FINANTSSELGITUS
1.
ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK
1.1.
Ettepaneku/algatuse nimetus
Ettepanek:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Euroopa Liidu
raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004
1.2.
Asjaomased poliitikavaldkonnad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise (ABM/ABB[22]) struktuurile
06:
Liikuvus ja transport 0602:
Sise-, õhu- ja meretransport 060208:
Euroopa Raudteeamet 06020801:
Euroopa Raudteeamet – Toetus jaotistele 1 ja 2 06020802:
Euroopa Raudteeamet – Toetus jaotisele 3
1.3.
Ettepaneku/algatuse liik
¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest[23] ý Ettepanek/algatus käsitleb olemasoleva
meetme pikendamist ¨ Ettepanek/algatus
käsitleb ümbersuunatud meedet
1.4.
Eesmärgid
1.4.1.
Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid,
mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse
Eesmärgid
/ ELi lisandväärtus kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020”: Amet
aitab tagada koostalitlusvõimelise, ohutu ja kestliku raudteetranspordi ELi
majanduse ja ELi kodanike jaoks. See on igati kooskõlas strateegia „Euroopa 2020”
kolme prioriteediga: –
Arukas majanduskasv: teadmiste- ja innovatsioonipõhise majanduse arendamine.
Amet aitab kaasa raudteeveeremi ja -taristu võimalikult rangete tehniliste
standardite väljatöötamisele, suurendades sellega teadmisi ja edendades
innovatsiooni. –
Jätkusuutlik majanduskasv: ressursitõhusama, loodussäästlikuma ja
konkurentsivõimelisema majanduse edendamine. Piirates üldist heitemäära ja
energiatarbimist, aitab amet muuta ELi transpordisektorit säästlikumaks ja
keskkonnasõbralikumaks. Raudteetransport aitab kaasa „20.20.20”
kliima-/energiaeesmärkide saavutamisele ja suurprojektile „Ressursitõhus
Euroopa”. Amet täidab oma rolli selle rakendamises oma sektoris. –
Kaasav majanduskasv: kõrge tööhõivetasemega majanduse tugevdamine, et tagada
sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus”. Äärealade jaoks ja nende
ühendamiseks kesksete piirkondadega on raudteetransport territoriaalse sidususe
seisukohast väga oluline. Raudtee tagab taskukohase ja kestliku
transpordivõimaluse suure hulga elanike jaoks ning suurendab sotsiaalse
liikuvuse ja tööhõive võimalusi, ühtlasi aitab see vähendada erinevust ELi
vaesemate ja rikkamate piirkondade ja riikide vahel.
1.4.2.
Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt
tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile
Eelarvevaldkond: 06 02 Asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja
eelarvestamise süsteemile: 060208 Euroopa Liidu Raudteeamet: –
Eelarverubriik 06 02 08 01 – Euroopa Liidu Raudteeamet – toetus jaotistele I ja
II (halduskulud) –
Eelarverubriik 06 02 08 02 – Euroopa Liidu Raudteeamet – toetus jaotisele III
(tegevuskulud) Erieesmärgid: Erieesmärk nr 1: tõhustada
raudteeohutusalase sertifitseerimise ja lubade andmise menetlusi, andes välja
kogu ELis kehtivad ühtsed ohutussertifikaadid, veeremiüksuste turuleviimise
load ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu
load, ning tagada mittediskrimineeriv kohtlemine. Erieesmärk nr 2: muuta ELi
raudteeraamistik ühtsemaks, kontrollides liikmesriikide raudteeasutusi ja
vähendades riiklike raudtee-eeskirjade arvu. Erieesmärk nr 3: tõhustada ELi
raudteealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, suurendades komisjonile,
liikmesriikidele ja sidusrühmadele antavat abi. Erieesmärk nr 4: abistada komisjoni
raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste teiseste õigusaktide väljatöötamisel ja
ajakohastamisel, sh ühtse ohutusalase lähenemisviisi arendamisel. Erieesmärk nr 5: tagada ERTMSi ühtne
arendamine ELis ja propageerida ERTMSi väljaspool ELi. Erieesmärk nr 6: tagada vedurijuhtide
nõuetekohane sertifitseerimine ja muude seonduvate ülesannete täitmine
kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ. Erieesmärk nr 7: säilitada ja
ajakohastada avalikke raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid registreid ja
andmebaase.
1.4.3.
Oodatavad tulemused ja mõju
Täpsustage, milline
peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju abisaajatele/sihtrühmale. Erieesmärkidega
seotud tulemused: Erieesmärgi nr 1 tulemused:
ohutussertifikaatide, veeremiüksuste turuleviimise lubade ning raudteeäärsete
kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade taotlejate
väiksemad kulud ning nende sertifikaatide ja lubade lühem väljaandmisaeg;
ühesugused tingimused kõikidele taotlejatele ELis; ettevõtjate
mittediskrimineeriv kohtlemine. Erieesmärgi nr 2 tulemused: ELi raudteealaste
õigusaktide kohaldamise ja liikmesriikide asutuste töötavade ühtlustamine;
selgemad ja läbipaistvamad õigusnormid ja tegutsemistingimused ELis ning
tarbetute eeskirjade arvu vähenemine, tänu millele piiratakse ettevõtjate
diskrimineerimise võimalusi. Erieesmärgi nr 3 tulemused: sidusrühmade ja
liikmesriikide parem arusaam raudteealastest õigusaktidest ning sellest tulenev
Euroopa ühtse raudteepiirkonna sujuvam toimimine; komisjoni eri talituste
tulemuslikum ja tõhusam töö. Erieesmärgi nr 4 tulemused: Euroopa ühtne
raudteepiirkond on koostalitlusvõimelisem ja kõrge ohutustasemega, millest
saavad kasu raudteeveo-ettevõtjad, kliendid ja reisijad. Erieesmärgi nr 5 tulemused: ERTMSi
rakendatakse järjepidevalt kogu ELis ja süsteemi seadmed on vastavuses
kehtivate tehniliste kirjeldustega; ERTMSi standardeid propageeritakse
väljaspool ELi. Erieesmärgi nr 6 tulemused: vedurijuhte
koheldakse ühtmoodi kogu ELis. Erieesmärgi nr 7 tulemused: olulised raudtee
koostalitluse ja ohutuse alased andmed on läbipaistvad raudteeveo-ettevõtjatele,
liikmesriikidele ja üldsusele.
1.4.4.
Tulemus- ja mõjunäitajad
Täpsustage, milliste
näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist. Erieesmärgi nr 1 näitajad: –
välja antud ohutussertifikaatide arv; –
veeremiüksuse turuleviimiseks välja antud lubade arv; –
raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtuks välja
antud lubade arv. Erieesmärgi nr 2 näitajad: –
liikmesriikide asutuste esitatud auditiaruannete arv; –
tühistatud siseriiklike eeskirjade arv; –
mujal liikmesriikides heaks kiidetud siseriiklike eeskirjade arv; –
muud kontrolli ja jälgimisega seotud tulemused. Erieesmärgi nr 3 näitajad: –
raudteealaste õigusaktide rakendamist hindavate aruannete arv; –
hinnatud raudteeprojektide arv; –
korraldatud teavitus- ja koolitusürituste (seminarid, konverentsid) arv; –
välja antud tõlgendusdokumentide arv; –
abistamise eesmärgil tehtud külaskäikude arv; –
muud täiendava abistamisega seotud tulemused. Erieesmärgi nr 4 näitajad: –
komisjonile koostalitluse uue tehnilise kirjelduse (KTK) kohta saadetud
soovituste arv; –
komisjonile koostalitluse tehnilise kirjelduse (KTK) läbivaatamise kohta
saadetud soovituste arv; –
komisjonile uute ühiste ohutusmeetodite kohta saadetud soovituste arv; –
komisjonile ühiste ohutusmeetodite läbivaatamise kohta saadetud soovituste arv; –
komisjonile, liikmesriikidele ja muudele sidusrühmadele esitatud arvamuste arv; –
välja antud mõjuhinnangute ja tasuvusanalüüside arv; –
muud koostalitlust ja ohutust suurendavad tulemused. Erieesmärgi nr 5 näitajad: –
ERTMSi muudatuste ja uute versioonide kohta esitatud soovituste arv; –
komisjonile ERTMSi seadmete vastavushindamise rakendamise hindamise ja
kõnealuste seadmetega seotud EÜ vastavustõendamise rakendamise hindamise kohta
esitatud aruannete arv; –
komisjonile ERTMSi projektide tehnilise ühildamatuse kohta saadetud soovituste
arv; –
muud ERTMSi ühtse väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud tulemused. Erieesmärgi nr 6 näitajad: –
vedurijuhte käsitleva direktiivi kohaselt sertifitseeritud vedurijuhtide arv; –
muud vedurijuhte käsitlevate tingimuste ühtlustamisega seotud tulemused. Erieesmärgi nr 7 näitajad: –
loodud ja hallatavate avalike andmebaaside ja registrite arv; –
muud raudteealaste andmete läbipaistvusega seotud tulemused.
1.5.
Ettepaneku/algatuse põhjendus
1.5.1.
Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad
vajadused
Lubada
ERA-l tegelda uute valdkondadega ja nõuetekohaselt jätkata praeguste
ülesannetega, mis on vajalikud koostalitlusvõimelise ja ohutu raudtee siseturu
(Euroopa ühtne raudteepiirkond) saavutamiseks.
1.5.2.
Euroopa Liidu meetme lisaväärtus
ELi
praegused tegevusvaldkonnad (Euroopa Raudteeameti ülesanded) on sätestatud ERA
asutamismääruses (EÜ) nr 881/2004. Peale selle on direktiividega 2004/49/EÜ, 2008/57/EÜ
ja 2007/59/EÜ otseselt või kaudselt antud ametile muid ülesandeid. Samamoodi on
ka mitmed teisesed õigusaktid, mille komisjon on võtnud vastu eespool nimetatud
direktiivide alusel, eelkõige KTKde ning ühiste ohutusmeetodite ja -eesmärkide
kohta, mõjutanud ERA tegevust ja tööd. Käesoleva määruse eesmärk on koondada
ameti praegused ülesanded ühte õigusakti ja laiendada ERA rolli sellistesse
valdkondades, kus see on põhjendatud. Vastavalt
2011. aasta transpordialasele valgele raamatule (Euroopa ühtse
transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi suunas) ja praegusele algatusele lisatud mõjuhinnangu
tulemustele seisneb käesoleva ettepaneku lisaväärtus ELi jaoks selles, et tänu
järgmistele ettevõtmistele kõrvaldatakse raudteesektoris olemas olevad
tehnilised ja haldustakistused: –
raudteeveeremile lubade andmise ja raudteeveo-ettevõtjate ohutuse
sertifitseerimise menetlused muudetakse tõhusamaks (odavamaks ja kiiremaks) ja
erapooletuks, viies need ELi tasandile; –
suurendatakse ELi raudteeõigustiku ühtsust ja selle kohaldamise määra,
võimaldades ametil jälgida raudtee koostalitluse ja ohutuse valdkonnas
aktiivselt tegutsevate riiklike asutuste toimimist; –
soodustatakse kiiremaid edusamme ühiste ELi raudteestandardite kasutuselevõtu
suunas, milleks suurendatakse ERA osalust siseriiklike raudtee-eeskirjade arvu
vähendamisel; –
parandatakse ELi vahendite kasutamist raudteesektoris (TEN, Ühtekuuluvusfond,
struktuurifondid, uurimisprogrammid jne). ELi
kaasamisega ERA kaudu on võimalik saada lisaväärtust järgmisega: –
spetsiaalse struktuuri ja kvalifitseeritud personali kasutamine (mõned neist on
juba praegu olemas); –
positiivsed kogemused proovitud ja katsetatud meetmetega (nt loodud ja toimiva
riiklike ohutusasutuste võrgustiku kasutamine); –
ERA objektiivsus ja erapooletus, mida sidusrühmad hindavad kõrgelt.
1.5.3.
Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid
ERA
määruse ja ameti tegevuse hindamisest (2009–2010) ning ELi asutuste üldisest
hindamisest 2009. aastal ilmnes ameti tagatav lisaväärtus. Käesoleva
algatusega püütakse (ERA määruse läbivaatamise abil) kohaldada soovitusi, mille
kontrollikoda on esitanud ERA hindamisel, siseauditi talituse soovitusi ning
soovitusi, mis on esitatud komisjoni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
ühisavalduses detsentraliseeritud asutuste kohta, eelkõige seoses
sisestruktuuri, juhtimise ja toimimisega.
1.5.4.
Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste
meetmetega
Ettepanek on kooskõlas 2011. aasta transpordialase
valge raamatuga, eelkõige selles esitatud 1. ja 19. algatusega: – saavutada sõidukite ühtse tüübiloa kehtestamine ja
raudteeveo-ettevõtjate ühtse ohutussertifikaadi kasutuselevõtmine ERA rolli
tugevdamise kaudu; – suurendada ERA rolli raudteeohutuse valdkonnas,
eelkõige seoses järelevalve teostamisega riiklike ohutusasutuste poolt
siseriikliku ohutuse tagamiseks võetavate meetmete ja nende järkjärgulise
ühtlustamise üle. Ettepanek
on vastavuses raudtee koostalitlust ja ohust käsitlevate ELi poliitikasuundade
ja õigusaktidega, eelkõige direktiividega 2004/49/EÜ (raudteeohutuse direktiiv)
ja 2008/57/EÜ (raudtee koostalitluse direktiiv), mida samuti käesoleva algatuse
raames muudetakse. Kõik kolm läbivaadatud õigusakti on omavahel seotud ning
nendega püütakse kõrvaldada haldus- ja tehnilised takistused eelkõige tänu
sellele, et kehtestatakse ühine lähenemisviis ohutus- ja
koostalitluseeskirjadele eesmärgiga suurendada kogu ELis aktiivselt tegutsevate
raudteeveo-ettevõtjate mastaabisäästu, et vähendada halduskulusid, kiirendada
haldusmenetlusi ja vältida varjatud diskrimineerimist. Peale
selle on käesolev algatus üks osa neljandast raudteepaketist, mille eesmärk
lisaks eespool kirjeldatule on avada riigisisene raudtee-reisijateveo turg ja
optimeerida raudteetaristu juhtimist; eelkõige eeldatakse, et tänu taristule
juurdepääsuga seotud diskrimineerimise vähendamisele vähenevad ka
juurdepääsutõkked uute turule tulijate jaoks. Samuti
on oluline ka vastastikune mõju ERA ja TEN-T Rakendusameti läbivaadatud
ülesannetel seoses raudteeprojektide hindamisega, seoses suurema majandusliku
kasuga ja ELi vahenditest rahastatavate projektide suurema tõhususega. Peale
selle on käesolev algatus kooskõlas kontrollikoja ja siseauditi talituse
soovitustega ning detsentraliseeritud asutusi käsitlevas komisjoni, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu ühisavalduses esitatud soovitustega, samuti hinnanguga
ERA kohta. Käesoleva
algatusega püütakse ka lisada ERA määrusesse mitmed ülesanded ja
tegevusvaldkonnad, mis on ametile pandud muude õigusaktidega, eelkõige
direktiiviga 2007/59/EÜ, komisjoni otsustega koostalitluse tehniliste kirjelduste
(KTKd) ja ühiste ohutusmeetodite kohta.
1.6.
Meetme kestus ja finantsmõju
x Piiramatu kestusega
ettepanek/algatus –
rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2015–2020, –
millele järgneb täieulatuslik rakendamine.
1.7.
Ettenähtud eelarve täitmise viisid[24]
¨ Otsene tsentraliseeritud eelarve täitmine komisjoni poolt x Kaudne tsentraliseeritud eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud: –
¨ rakendusametitele –
x ühenduste asutatud asutustele[25] –
¨ riigi avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid
osutavatele asutustele –
¨ isikutele, kellele on delegeeritud konkreetsete meetmete rakendamine
Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt ja kes on kindlaks määratud asjaomases
alusaktis finantsmääruse artikli 49 tähenduses ¨ Eelarve täitmine
koostöös liikmesriikidega ¨ Detsentraliseeritud eelarve täitmine koostöös kolmandate riikidega ¨ Eelarve täitmine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustage)
2.
HALDUSMEETMED
2.1.
Järelevalve ja aruandluse eeskirjad
Täpsustage tingimused
ja sagedus. Kõik
ELi ametid töötavad range järelevalve süsteemis, mis hõlmab siseauditit,
komisjoni siseauditi talitust, haldusnõukogu, komisjoni, kontrollikoda ja
eelarvepädevaid institutsioone. Jätkatakse ERA asutamismääruses sätestatud
süsteemi kohaldamist.
2.2.
Haldus- ja kontrollisüsteemid
2.2.1.
Tuvastatud ohud
Puuduvad.
2.2.2.
Ettenähtud kontrollimeetod(id)
Ei
kohaldata
2.3.
Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed
Täpsustage
rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed Pettusevastased
meetmed sisalduvad ERA asutamismääruse artiklis 41 ja neid kohaldatakse
jätkuvalt.
3.
ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU
3.1.
Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude
eelarveread, millele mõju avaldub
· Olemasolevad eelarveread Järjestage
mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide ja iga rubriigi sees eelarveridade
kaupa. Mitme-aastase finantsraamistiku rubriik || Eelarverida || Assigneeringute liik || Rahaline osalus Number [Nimetus] || Liigendatud/ liigendamata ([26]) || EFTA riigid[27] || Kandidaatriigid[28] || Kolmandad riigid || Rahaline osalus finantsmääruse artikli 18 lõike 1 punkti aa tähenduses 1.1 || 06.02.08 [ERA eelarverida] || Liigendamata || JAH || EI || EI || EI
3.2.
Hinnanguline mõju kuludele
Enne käesoleva ettepaneku hinnangulise mõju
üksikasjade esitamist on oluline rõhutada, et hinnanguline mõju on praegu
esialgne, kuna see sõltub eelarvepädevate institutsioonide poolt aastateks 2014–2020
vastu võetavast mitmeaastasest finantsraamistikust.
3.2.1.
Üldine hinnanguline mõju kuludele
miljonites eurodes (jooksevhindades, kolm kohta pärast
koma) Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 1 || Arukas ja kaasav majanduskasv Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020 Haldusassigneeringud || || || || || || || Eelarverida nr 06.02.08 [ERA eelarverida] Alus: – lähtepunkt – 2013. aasta eelarve projekt 25 miljonit eurot, – personali 2% maksustamine aastatel 2014–2017, – eelarve suurenemine 1% aastas selle iga-aastase kohandamise tõttu. Alates 2017. aastast laekuvad väljastpoolt lõivud ja tasud, mistõttu uued töötajad ei mõjuta ELi eelarvet. || Kulukohustused || (1) || 25,613 (sh 0,113 uute ülesannete jaoks) || 26 (sh 0,3 uute ülesannete jaoks) || 26 (0 uute ülesannete jaoks) || 26,25 (0 uute ülesannete jaoks) || 26,5 (0 uute ülesannete jaoks) || 26,75 (0 uute ülesannete jaoks) || 157,113 (millest 0,413 uute ülesannete jaoks aastatel 2015–2016) Maksed || (2) || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 Liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || (5)=1+3 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 (millest 0,413 uute ülesannete jaoks aastatel 2015–2016) Maksed || (6)=2+4 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 1 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || =5 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 (millest 0,413 uute ülesannete jaoks aastatel 2015–2016) Maksed || =6 || 25,613 || 26 || 26 || 26,25 || 26,5 || 26,75 || 157,113 Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik || 5 || Halduskulud miljonites eurodes (jooksevhindades, kolm kohta pärast
koma) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020 Transpordi ja liikuvuse peadirektoraat || Personalikulud Alus: praegune eelarvetase kehtib liikuvuse ja transpordi peadirektoraadis ERAga seotud küsimustega tegelevate töötajate puhul (0,655 miljonit eurot – 5 töötajat) igal aastal + 1% iga-aastane kohandamine || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005 Muud halduskulud || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat KOKKU || Assigneeringud || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005 Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 5 assigneeringud KOKKU || (Kulukohustuste kogusumma = maksete kogusumma) || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005 miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIKIDE 1–5 assigneeringud KOKKU || Kulukohustused || 26,268 || 26,66 || 26,665 || 26,92 || 27,175 || 27,43 || 161,118 Maksed || 26,268 || 26,66 || 26,665 || 26,92 || 27,175 || 27,43 || 161,118
3.2.2.
Ettepanek ERA ametikohtade loetelu kavandi kohta (2015–2020)
ALATES 2017. AASTAST RAHASTATAKSE KÕIKIDE UUTE
TÖÖTAJATEGA SEOTUD KULUD VÄLISLÕIVUDEST JA -TASUDEST: ERA kavandatav personal aastatel 2015–2020 [Alus: 143 töötajat ametikohtade loetelus 2013. aastal ja töötajate 2 % maksustamine 2017. aastaks (2–3 inimest aastas) || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 AD palgaastmed || || 101 || 100 || 99 || 99 || 99 || 99 Uued AD palgaastmed || || 0 || 0 || 12 || 14 || 14 || 14 AD palgaastmeid kokku || || 101 || 100 || 111 || 113 || 113 || 113 AST palgaastmed || || 37 || 36 || 34 || 34 || 34 || 34 Uued AST palgaastmed || || 0 || 0 || 4 || 4 || 4 || 4 AST palgaastmeid kokku || || 37 || 36 || 38 || 38 || 38 || 38 Ametikohtade loetelus töökohti kokku || || 138 || 136 || 149 || 151 || 151 || 151 Liikmesriikide lähetatud eksperdid || || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 || 6 Uued liikmesriikide lähetatud eksperdid || || 2 || 5 || 12 || 13 || 13 || 13 Liikmesriikide lähetatud eksperte kokku || || 8 || 11 || 18 || 19 || 19 || 19 Lepingulised töötajad || || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 || 15 Uued lepingulised töötajad || || 1 || 3 || 7 || 9 || 10 || 12 Lepingulisi töötajaid kokku || || 16 || 18 || 22 || 24 || 25 || 27 Uute ametikohtade arvu kumulatiivne kasv || || 5 || 10 || 35 || 40 || 41 || 43 Mõju EPP-le || || 0 || 0 || 16 || 18 || 18 || 18 KOKKU || || 162 || 165 || 189 || 194 || 195 || 197 || || || || || || ||
3.2.3.
Hinnanguline mõju haldus- ja
tegevusassigneeringutele
–
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab tegevus- ja haldusassigneeringute kasutamist,
mis toimub järgmiselt: –
Pidage silmas, et allpool esitatud väljundid on
seotud ERA üldeelarvega (jaotised 1+2+3). –
Pidage silmas, et erieesmärgi nr 1 väljundite kulu
moodustab ERA sissetuleku: amet küsib välistaotlejatelt tasu kõnealuste
dokumentide väljaandmise eest. Seepärast on need märgitud sulgudes ja neid ei
ole lisatud kõikide väljundite kogukulule kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm
kohta pärast koma) Täpsustada eesmärgid ja väljundid ò || || || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU || || Väljundi liik[29] || Väljundi keskmine kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku || ERIEESMÄRK nr 1[30] tõhustada raudteeohutusalase sertifitseerimise ja lubade andmise menetlusi, andes välja kogu ELis kehtivad ühtsed ohutussertifikaadid, veeremiüksuste turuleviimise load ning raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu load, ning tagada mittediskrimineeriv kohtlemine. || || || || || || || || || || || || || || || Ühtsed ohutussertifikaadid || Välja antud ohutussertifikaatide arv; || (0,01) – kaetakse lõivude ja tasudega || 0 || || 0 || || 110 || (1,1) || 110 || (1,1) || 110 || (1,1) || 110 || (1,1) || 440 || (4,4) kaetakse lõivude ja tasudega || Veeremiüksuse turuleviimise load || Veeremiüksuse turuleviimiseks välja antud lubade arv || (0,017) – kaetakse lõivude ja tasudega || 0 || || 0 || || 456 || (7,752) || 452 || (7,684) || 449 || (7,632) || 447 || (7,598) || 1804 || (30,67) Kaetakse lõivude ja tasudega || ERTMSi süsteemihaldur || Raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtuks välja antud lubade arv || (0,05) kaetakse lõivude ja tasudega || 0 || || 0 || || 30 || (1,5) || 32 || (1,6) || 35 || (1,75) || 40 || (2) || 137 || (6,85) kaetakse lõivude ja tasudega || Erieesmärk nr 1 kokku || || || || || || (10,352) || || (10,384) || || (10,482) || || (10,698) || || (41,92) || ERIEESMÄRK nr 2: muuta ELi raudteeraamistik ühtsemaks, kontrollides liikmesriikide raudteeasutusi ja vähendades riiklike raudtee-eeskirjade arvu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku Liikmesriikide asutuste jälgimine || Väljaantud auditiaruannete arv || 0,2 || 2 || 0,4 || 3 || 0,6 || 5 || 1 || 5 || 1 || 5 || 1 || 5 || 1 || 25 || 5 || Lahknevate siseriiklike eeskirjade arvu vähendamine ja suurem vastastikune tunnustamine || Tühistatud siseriiklike eeskirjade arv || 0,0015 || 1000 || 1,5 || 1500 || 2,25 || 1500 || 2,25 || 2000 || 3 || 1500 || 2,25 || 1500 || 2,25 || 9000 || 13,5 || Mujal liikmesriikides tunnustatud siseriiklike eeskirjade arv || 0,001 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 1000 || 1,0 || 8000 || 6,0 || Muud || Muud kontrolli ja jälgimisega seotud tulemused || 0,001 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 125 || 0,125 || 125 || 0,125 || 150 || 0,15 || 150 || 0,15 || 750 || 0,75 || Erieesmärk nr 2 kokku || || || || || || || || || || || || || || 25,25 || ERIEESMÄRK nr 3: tõhustada ELi raudteealaste õigusaktide rakendamist ja kohaldamist, suurendades komisjonile, liikmesriikidele ja sidusrühmadele antavat abi, ning muud ülesanded || || || || || || || || || || || || || || || Komisjoni abistamine || Raudteealaste õigusaktide rakendamist hindavate aruannete arv || 0,1 || 3 || 0,3 || 5 || 0,5 || 7 || 0,7 || 10 || 1 || 14 || 1 || 18 || 1 || 57 || 5,7 || Hinnatud raudteeprojektide arv || 0,05 || 5 || 0,25 || 7 || 0,35 || 10 || 0,5 || 15 || 0,75 || 20 || 1 || 25 || 1,25 || 82 || 4,1 || Liikmesriikide ja muude sidusrühmade abistamine || Korraldatud teavitus- ja koolitusürituste (seminarid, konverentsid) arv || 0,1 || 5 || 0,5 || 7 || 0,7 || 10 || 1 || 12 || 1,2 || 14 || 1,4 || 16 || 1,6 || 64 || 6,4 || Välja antud tõlgendusdokumentide arv || 0,1 || 2 || 0,2 || 2 || 0,2 || 4 || 0,4 || 8 || 0.8 || 10 || 1 || 10 || 1 || 36 || 3,6 || Abistamise eesmärgil tehtud külaskäikude arv || 0,1 || 2 || 0,2 || 4 || 0,4 || 8 || 0,8 || 10 || 1 || 10 || 1 || 12 || 1.2 || 46 || 4,6 || Muud ülesanded || Muud suurema abistamisega seotud tulemused || 0,001 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 600 || 0,6 || Erieesmärk nr 3 kokku || || || || || || || || || || || || || || 25 || ERIEESMÄRK nr 4: abistada komisjoni raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste teiseste õigusaktide väljatöötamisel ja ajakohastamisel, sh ühtse ohutusalase lähenemisviisi arendamisel || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku Koostalitluse suurendamine || Komisjonile saadetud uute KTKde arv || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 4 || 4 || Komisjonile saadetud läbivaadatud KTKde arv || 0,6 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 24 || 14,4 || Ohutustaseme tõstmine || Komisjonile saadetud uute ühiste ohutusmeetodite arv || 1 || 0 || 0 || 0 || 0 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 1 || 4 || 4 || Komisjonile saadetud läbivaadatud ühiste ohutusmeetodite arv || 0,6 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 4 || 2,4 || 24 || 14,4 || Euroopa ühtse raudteepiirkonna toimimise soodustamine || Komisjonile, liikmesriikidele ja sidusrühmadele esitatud arvamuste arv || 0,2 || 6 || 1,2 || 6 || 1,2 || 8 || 1,6 || 8 || 1,6 || 8 || 1,6 || 8 || 1,6 || 44 || 8,8 || Välja antud mõjuhinnangute ja tasuvusanalüüside arv || 0,06 || 20 || 1,2 || 20 || 12 || 25 || 1,5 || 27 || 1.62 || 29 || 1,74 || 30 || 1,8 || 151 || 9,06 || Muud || Muud koostalitlust ja ohutust suurendavad tulemused || 0,006 || 50 || 0,3 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 80 || 0,48 || 450 || 2,7 || Erieesmärk nr 4 kokku || || || || || || || || || || || || || || 57,36 || ERIEESMÄRK nr 5: tagada ERTMSi ühtne arendamine ELis ja propageerida ERTMSi väljaspool ELi || || || || || || || || || || || || || || || ERTMSi süsteemihaldur || ERTMSi muudatuste ja uute versioonide kohta esitatud soovituste arv || 0,7 || 2 || 1,4 || 2 || 1,4 || 4 || 2,8 || 5 || 3,5 || 6 || 4,2 || 8 || 5,6 || 27 || 18,9 || ERTMSi rakendamises veendumine || ERTMSi seadmete vastavushindamise rakendamise hindamise ja kõnealuste seadmetega seotud EÜ vastavustõendamise rakendamise hindamise kohta esitatud aruannete arv || 0,04 || 8 || 0,32 || 12 || 0,48 || 20 || 0,8 || 25 || 1 || 30 || 1,2 || 30 || 1,2 || 125 || 5 || ERTMSi projektide tehnilist ühildamatust käsitlevate soovituste arv || 0,1 || 3 || 0,3 || 3 || 0,3 || 5 || 0,5 || 8 || 0,8 || 10 || 1 || 12 || 1,2 || 41 || 4,1 || Muud ülesanded || Muud ERTMSi ühtse väljatöötamise ja kasutuselevõtuga seotud tulemused || 0,001 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 100 || 0,1 || 600 || 0,6 || Erieesmärk nr 5 kokku || || || || || || || || || || || || || || 28,6 || ERIEESMÄRK nr 6: tagada vedurijuhtide nõuetekohane sertifitseerimine ja muude seonduvate ülesannete täitmine kooskõlas direktiiviga 2007/59/EÜ || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv || Kulu || Väljundite arv kokku || Kulud kokku Vedurijuhte käsitlevate tingimuste ühtlustamine || Vedurijuhte käsitleva direktiivi kohaselt vedurijuhte käsitlevate tingimuste ühtlustamiseks võetud meetmete arv || 0,6 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 2 || 1,2 || 12 || 7,2 || Muud tulemused || 0,001 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 60 || 0,6 || Erieesmärk nr 6 kokku || || || || || || || || || || || || || || 7,8 || ERIEESMÄRK nr 7: säilitada ja ajakohastada avalikke raudtee ohutuse ja koostalitluse alaseid registreid ja andmebaase || || || || || || || || || || || || || || || Raudtee koostalitluse ja ohutuse alaste andmete läbipaistvus sidusrühmade ja üldsuse jaoks || Loodud ja hallatavate avalike andmebaaside ja registrite arv || 0,1 || 15 || 1,5 || 17 || 1,7 || 20 || 2 || 20 || 2 || 25 || 2,5 || 25 || 2,5 || 122 || 12,2 || Muud tulemused || 0,001 || 10 || 0,01 || 10 || 0,01 || 15 || 0,015 || 15 || 0,015 || 15 || 0,015 || 15 || 0,015 || 80 || 0,8 || Erieesmärk nr 7 kokku || || || || || || || || || || || || || || 13 || KULUD KOKKU || || || || || || || || || || || || || || 157,01 ||
3.2.4.
Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele
3.2.4.1.
Ülevaade
–
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt: Arvutamise alus: praegu liikuvuse ja transpordi
peadirektoraadis ERAga seotud küsimustega tegelevad töötajad (viis inimest, 0,131
miljonit eurot inimeste kohta aastas + 1% iga-aastane kohandamine),
kohaldatakse igal aastal; ERA suurematest volitustest hoolimata summa ei
suurene miljonites eurodes
(kolm kohta pärast koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || KOKKU 2015–2020 Ametnikud (AD palgaastmed) || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005 Ametnikud (AST palgaastmed) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Lepingulised töötajad || || || || || || || Ajutised töötajad || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Riikide lähetatud eksperdid || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 KOKKU || 0,655 || 0,66 || 0,665 || 0,67 || 0,675 || 0,68 || 4,005
3.2.4.2.
Hinnanguline
personalivajadus
–
¨ Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist –
x Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt: Arvutamise alus: praegu liikuvuse ja transpordi
peadirektoraadis ERAga seotud küsimustega tegelevad töötajad (viis inimest, 0,131
miljonit eurot inimese kohta aastas), kohaldatakse igal aastal; ERA suurematest
volitustest hoolimata summa ei suurene hinnanguline väärtus täisarvuna (või
maksimaalselt ühe kohaga pärast koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad) XX 01 01 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes) || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 XX 01 01 02 (delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 XX 01 05 01 (kaudne teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 10 01 05 01 (otsene teadustegevus) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Koosseisuväline personal (täistööajale taandatud töötajad)[31] XX 01 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 XX 01 02 02 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud ja noored eksperdid delegatsioonides) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 XX 01 04 yy [32] || - peakorteris[33] || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 - delegatsioonides || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 XX 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud kaudse teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 10 01 05 02 (lepingulised töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja renditööjõud otsese teadustegevuse valdkonnas) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Muud eelarveread (täpsustage) || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 KOKKU || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 || 5 XX osutab
asjaomasele poliitikavaldkonnale või eelarvejaotisele. Personalivajadused
kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate
ümberpaigutamise teel peadirektoraadi siseselt. Vajaduse korral võidakse
personali täiendada meedet haldavale peadirektoraadile iga-aastase vahendite
eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega. Ülesannete kirjeldus: Ametnikud ja ajutised töötajad || Praegused liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi töötajad, kes tegelevad ERAga seotud küsimustega, sh järgmisega: – ameti soovitustest tulenevalt raudtee ohutuse ja koostalitluse valdkonnas vastu võetud rakendusmeetmete (komisjoni otsused ja määrused) juhtimine; – halduslik koordineerimine ja kontroll ERA üle: tööprogrammid, mitmeaastased personalipoliitikakavad, haldusnõukogu ja eelarve allkomitee koosolekud; – poliitika koordineerimine: Osalemine ERA töörühmades, tööprogrammi sisu, komisjoni poolt ERA-le antud volitused, kohtumised töötasandil; ERA arvamuste arvessevõtmine; – ERAga seotud finants- ja arvepidamiskohustused komisjonis (eelarve, vastutusest vabastamine jne). Koosseisuvälised töötajad ||
3.2.5.
Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga
–
¨ Ettepanek/algatus on kooskõlas kehtiva mitmeaastase
finantsraamistikuga. –
x Ettepanekuga/algatusega kaasneb mitmeaastase finantsraamistiku
asjaomase rubriigi ümberplaneerimine. Selgitage ümberplaneerimist, osutades asjaomastele
eelarveridadele ja summadele. ERA
eelarverida (06.02.08) tuleb kohandada finantsselgituses kindlaksmääratud
summale (kokku 157,113 miljonit eurot ajavahemikuks 2015–2020). Esialgu
on finantsraamistikku lisatud üksnes soovituslikud summad Soovituslik summa ERA
kohta prognoositi enne mõju hindamise tulemuste ja käesoleva algatusega seotud
muude arvutuste saamist. Aastatel
2015–2020 muutub amet nn täistegevusvalmis asutusest uute ülesannetega
asutuseks. –
¨ Ettepanekuga/algatusega seoses võib olla vajalik
paindlikkusinstrumendi kohaldamine või mitmeaastase finantsraamistiku
läbivaatamine[34] Selgitage vajalikku toimingut, osutades asjaomastele
rubriikidele, eelarveridadele ja summadele.
3.2.6.
Kolmandate isikute rahaline osalus
–
Ettepanek/algatus hõlmab kaasrahastamist, mille
hinnanguline summa on järgmine: Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast
koma) || 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 || Kokku EFTA sissemakse Norralt ja Islandilt arvutatud 2 % tasemel eelarvest || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 3 Kaasrahastatavad assigneeringud KOKKU || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 0,5 || 3
3.3.
Hinnanguline mõju tuludele
–
¨ Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele –
x Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju: –
x omavahenditele –
¨ mitmesugustele tuludele miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) Tulude eelarverida || Jooksva aasta eelarves kättesaadavad assigneeringud || Ettepaneku/algatuse mõju[35] 2015 || 2016 || 2017 || 2018 || 2019 || 2020 ERA eelarverida 06.02.08 || || || || 10,352 || 10,384 || 10,482 || 10,698 Täpsustage tuludele
avalduva mõju arvutusmeetod. Mõned
ERA-le kavandatud uued ülesanded (ohutussertifikaadid, veeremiüksuste
turuleviimise load, raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide
kasutuselevõtu load) võimaldavad välistaotlejatelt kõnealuste sertifikaatide ja
lubade väljaandmise eest tasu küsida. Vastavalt
mõjuhinnangule hakatakse neid uusi ülesandeid täitma 2017. aastal ja ERA tulu
arvutati järgmiselt: –
ohutussertifikaatide väljaandmise kulu: 0,01 miljonit eurot; –
veeremiüksuse turuleviimise lubade väljaandmise kulu: 0,017 miljonit eurot; –
raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide kasutuselevõtu lubade
väljaandmise kulu: 0,05 miljonit eurot; –
igal aastal väljaantud kõikide otsuseliikide vastav arv on esitatud tabelis 3.2.3. Arvutusmeetodi
kokkuvõte Mõju
hindamise aruandes esitatud lõivude arvutamisel on võetud arvesse keskmist
lõivusummat, mida praegu maksavad ettevõtjad, kes soovivad ELis saada
ohutussertifikaati või veeremiüksuse turuleviimise luba; analoogset
lähenemisviisi kasutati raudteeäärsete kontrolli ja signaalimise allsüsteemide
kasutuselevõtu lubade puhul. Makstavad lõivud on väga erinevad, samuti on
märkimisväärsed erinevused EL 15 liikmesriikides makstavate lõivude (ligikaudu 20
000 eurot ohutussertifikaatide eest ja 28 000 eurot lubade eest) ja EL 12 liikmesriikides
makstavate lõivude (ligikaudu 3 000 eurot ohutussertifikaatide ja 17 000 eurot
lubade eest) vahel. Kõnealuste lõivude tulevase suuruse kindlaksmääramisel
lähtuti eeldusest, et : ameti personalikulusid ja veelgi ühtlustatumat
taotluste menetlemise korda arvestades oleks kõige asjakohasem määrata summa
suuruseks madala ja kõrge keskmise väärtuse keskmine. Oluline
on märkida, et lõivude puhul esitatud arvutuste korral on tegemist
ohutussertifikaatide ja veeremiüksuse turuleviimise lubade kõikide liikide
keskmise väärtusega. Mõjuhinnangut toetavas uuringus määrati kindlaks
ohutussertifikaatide 4 liiki ja veeremiüksuse turuleviimise lubade 20 liiki.
Kuigi ERA nn tsentraliseerimise tulemusena sertifikaadi- ja loaliikide arv
väheneb, on neid kategooriaid siiski mitmeid. Näiteks on veduri ja vaguni
turuleviimise lubamise menetlus ikkagi erinev. Seepärast on vaja kõnealuse kahe
kategooria jaoks erinevaid lõive. Erinevus tuleb sellest, et vaguni
turuleviimise loaga seotud lõivud on keskmisest väiksemad ning vedurite ja
veoüksuste puhul suuremad. Mõju
hindamise aruandes arvutatud number (loa/sertifikaadi hind) on esitatud
keskmisena ning ametil oleks võimalik kindlaks määrata eri kategooriate täpne
lõivusumma selle tagamiseks, et kogutavate lõivude keskmine oleks võrdne
eespool nimetatud keskmisega või sellest suurem. Arvutuse eesmärk on siiski
realistlikult, ent konservatiivselt prognoosida ameti tulusid ning välistatud
ei ole võimalus, et tegelikult kogutavate lõivusummadega saadakse suurem
keskmine väärtus, kui see on vajalik ja põhjendatud. Lubade
ja sertifikaatide arvu arvutamisel lähtuti praegusest lubade ja sertifikaatide
arvust. Seoses ohutussertifikaatidega eeldati, et järgmistel aastatel suureneb
uute turule tulijate arvu tõttu väljaantavate ohutussertifikaatide arv aja
jooksul, samal ajal kui ohutussertifikaadiliikide võimaliku muutumise tõttu
võib nende arv väheneda. Seepärast eeldati konservatiivselt, et
ohutussertifikaatide koguarv ei muutu. Veeremiüksuse
turuleviimise lubade puhul kasutati pisut teistsugust lähenemisviisi: aluseks
võetakse praegu kehtivad loatasemed, mis on saadud sidusrühmadelt ja eri
uuringutest. Tõenäoliselt tuleb turule uusi tulijaid, mis tähendab, et
absoluutarvudes hõlmab loamenetlus rohkem veeremiüksusi, uued turule tulijad
hakkavad tõenäoliselt kasutama ennast õigustanud tehnikat ja sellest tulenevalt
ka juba sertifitseeritud veeremit. Kui ka tööstusharu standardimismäär
suureneb, hõlmab loamenetlus tulevikus vähem veeremiüksuseliike, mille
tulemusena antakse välja vähem lube. Jällegi tuleb märkida, et hindamisel tehti
vahet EL 15 ja EL 12 liikmesriikide vahel. Liikuvuse
ja transpordi peadirektoraadi arvates on arvutused usaldusväärsed ja põhinevad
nõuetekohaselt olemasolevatel ja tõendatavatel andmetel, mis on saadud sidusrühmadelt
ja Euroopa Raudteeametilt. Täiendav teave metoodika kohta on esitatud mõju
hindamise aruandes, mis on lisatud käesolevale ettepanekule, eelkõige selle VII
lisas. [1] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/127599.pdf. [2] COM(2012)
299 final. [3] COM(2012) 259 final. [4] http://ec.europa.eu/transport/evaluations/doc/2011_era-evaluation-881-2004.pdf. [5] ELT C … lk … [6] ELT
C … lk … [7] ELT L 164, 30.4.2004, lk 1. [8] EÜT L 228, 9.9.1996, lk 1. [9] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 1. [10] EÜT L 136, 31.5.1999, lk 15. [11] Komisjoni otsus 98/500/EÜ, 20, mai 1998, valdkondliku dialoogi
komiteede loomise kohta töösuhte poolte dialoogi edendamiseks Euroopa tasandil
(EÜT L 225, 12.8.1998, lk 27). [12] ELT
L 260, 30.9.2008, lk 13. [13] ELT L 51, 23.2.2012, lk 1. [14] ELT
L 276, 20.10.2010, lk 22. [15] ELT L 218, 13.8.2008, lk 30. [16] ELT L 315, 3.12.2007, lk 51. [17] Komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2343/2002, 23. detsember 2002,
raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste
üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ,
Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185 (EÜT L 357, 31.12.2002,
lk 72). [18] EÜT
17, 6.10.1958, lk 385. [19] EÜT
L 145, 31.5.2001, lk 43. [20] EÜT
L 136, 31.5.1999, lk 1. [21] EÜT
L 292, 15.11.1996, lk 2. [22] ABM:
tegevuspõhine juhtimine; ABB – tegevuspõhine eelarvestamine. [23] Vastavalt
finantsmääruse artikli 49 lõike 6 punktile a või b. [24] Eelarve
täitmise viise selgitatakse koos viidetega finantsmäärusele veebisaidil
BudgWeb: http://www.cc.cec/budg/man/budgmanag/budgmanag_en.html. [25] Määratletud
finantsmääruse artiklis 185. [26] Liigendatud
assigneeringud / liigendamata assigneeringud. [27] EFTA
– Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. [28] Kandidaatriigid
ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaatriigid. [29] Väljundid
on tarnitavad kaubad ja teenused (nt: rahastatud üliõpilasvahetuste arv,
ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). [30] Vastavalt
punktis 1.4.2 nimetatud eesmärkidele. [31] Lepingulised
töötajad, renditööjõud, noored eksperdid delegatsioonides, kohalikud töötajad,
riikide lähetatud eksperdid. [32] Tegevusassigneeringutest
rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A
read). [33] Peamiselt
struktuurifondid, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ja Euroopa
Kalandusfond. [34] Vt
institutsioonidevahelise kokkuleppe punktid 19 ja 24. [35] Traditsiooniliste
omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral peab märgitud olema
netosumma, st brutosumma pärast 25 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.