26.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 126/17

1.

avaldab heameelt, et Euroopa Komisjon peab strateegia „Euroopa 2020” elluviimisel väga oluliseks kõrghariduse rahvusvahelistumist ja esitab ettepanekud sellest tulenevaks asjakohaseks strateegiliseks raamistikuks;

2.

leiab, et kõrghariduse rahvusvahelistumise tugevdamine ei ole esmatähtis mitte ainult strateegia „Euroopa 2020” raames, vaid see aitab mitmel viisil kaasa taas majanduskasvuni jõudmisel, seadmata samas küsimuse alla kohalikku ja piirkondlikku mõju;

3.

peab oluliseks, et rahvusvahelistumise valdkonnas on Euroopa kõrghariduses toimunud pidevalt märkimisväärne areng, kuna rahvusvaheline kogemus on mõnede elukutsete ja kursuste lahutamatu osa;

4.

juhib tähelepanu sellele, et mitmekeelses ja mitmerahvuselises Euroopas võib olla väga oluline roll kõrgharidusasutustel, mis pakuvad haridust rohkem kui ühes keeles, sh vähemuskeeltes. Nimelt saavad üliõpilased sellises multikultuurses keskkonnas tutvuda vähemalt kahe Euroopa keelega ning selline mitmekeelsus võib need asutused välisüliõpilaste jaoks ligitõmbavamaks muuta;

5.

rõhutab seepärast keeleoskuse olulisust kõrghariduse rahvusvahelistumise nimel tehtavates pingutustes ning toonitab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust, kes saavad selliste oskuste omandamist lihtsustada;

6.

peab esmatähtsaks, et kõrghariduse rahvusvahelistumisel ei unustaks vastavad haridusasutused ja liikmesriigid Euroopa kõrghariduse tippsaavutusi filosoofias, humanitaarteadustes ja kunstis, mil on traditsiooniliselt olnud oluline osa kõrghariduse rahvusvahelistumises ja mis aitavad märkimisväärselt parandada nende piirkondade konkurentsivõimet, kus nende valdkondade prestiižsed ülikoolid asuvad;

7.

jagab komisjoni arvamust, et Euroopa kõrghariduses senini saavutatud ühiseid edusamme ei ole tehtud mitte ainult tänu uuendus- ja teadustegevusele ja koolitusprogrammidele, vaid ka tänu Bologna protsessi sidusale elluviimisele, Euroopa ainepunktisüsteemile (ECTS), liikmesriikide paindlikele eeskirjadele sellise haridussüsteemi kasutuselevõtmise kohta, mis võimaldab anda välja ühiseid ja topeltkraade ning standardse diplomi lisa kasutuselevõtmisele ja levitamisele;

8.

leiab, et Euroopa kõrgharidussüsteemi heade tavade ja standardlahenduste levitamisel naaberriikidesse ja ühinemiseks valmistuvatesse riikidesse on suur potentsiaal, sest see võimaldab suurendada nende riikide üliõpilaste liikuvust Euroopas suunal ja võib parandada ELi positsiooni talentide jahtimisel;

9.

on eelkõige nõus sellega, et juurdepääs uuenduslikematele digitaalsetele õpetamis- ja koolitamisviisidele võib märkimisväärselt aidata ühiskonda ja eelkõige tööturule integreerida äärepoolsete piirkondade elanikke, puuetega inimesi ja teisi ebasoodsas olukorras olevaid rühmi ning et selles kontekstis aitab konkurentsi parandada digitaalsete oskuste omandamine, rahvusvahelistumisega hoogu juurde saav digitaalsete ja Internetis kättesaadavate programmide ja ainete levimine ning informaalse õppe süsteemide loomine ja tunnustamine;

10.

nõustub, et üliõpilaste, teadlaste ja õppejõudude liikuvus peab olema rahvusvahelistumise strateegiates kesksel kohal, arvestades eelkõige õppejõudude liikuvuse olulisust teadmussiirdes;

11.

rõhutab, et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ülesanne ja vastutus on viia praktikas ellu komisjoni soovitus anda kohalikele ja piirkondlikele partneritele rahvusvahelistumise strateegiate koostamisel konkreetne roll ning selleks tuleks luua vajalikud tingimused;

12.

soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel vastata koostöö tegemise taotlustele võimalikult avatult ja järjekindlalt. Nad peaksid olema teejuhiks ja arendama rahvusvahelistumiseks uuenduslikke lahendusi, et aidata nii tugevdada Euroopa kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet, kasutada ära enda piirkonna suhtelised eelised ja muuta see ligitõmbavamaks;

13.

juhib tähelepanu sellele, et kuigi liikmesriigid saavad ühise strateegilise raamistiku fondide programmitöös selgelt arvesse võtta programmide Horisont 2020 ja Erasmus+ eesmärke, ei ole kõnealuses teatises võimalik seda otseselt tuvastada kõrghariduse rahvusvahelistumise strateegiate puhul, kuigi ühtekuuluvuspoliitika ning kõrghariduse ning teadus- ja uuendustegevuse vahendid võivad pakkuda suurt lisaväärtust, kui nende riiklikes, piirkondlikes ja kohalikes strateegilistes raamistikes võetakse arvesse ka territoriaalset mõõdet;

14.

rõhutab, et kõrgharidusasutuste ja teadusinstituutide teadmussiirde võimaldamine on maaelu arengu ning põllumajandus-, metsandus- ja kalandussektori konkurentsivõime esmatähtis eeltingimus. See nähtub ka ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi 2014–2020 tervest reast vahenditest. Seetõttu on kõrghariduse rahvusvahelistumise jaoks meetmete kavandamisel ja elluviimisel kasulik võtta arvesse sünergiavõimalusi kõigil territoriaalsetel tasanditel ning kindlustada Euroopa juhtivat rolli;

15.

tuletab meelde, et paljudel riikidel on veel palju teha, et saavutada „Euroopa 2020” eesmärgid teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutuste osas ja rõhutab, et kõrghariduse rahvusvahelistumisega saadav lisasissetulek ei tohiks mingil juhul vabastada liikmesriike nende kohustustest selles valdkonnas või neid kohustusi vähendada;

16.

soovitab, et riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil partnerluses koostatud strateegiate eesmärkide ja vahendite puhul võiks lähtuda territoriaalse mõju eelanalüüsidest;

17.

on pettunud, et komisjoni teatises ei selgitata piisavalt kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsust kõrgharidusasutuste rahvusvahelistumise protsessis. See oleks olnud kooskõlas U-Multirank süsteemi lähenemisviisiga, milles võetakse mh arvesse kõrgharidusasutuste piirkondlikke juuri;

18.

avaldab heameelt selle üle, et komisjon on täpselt määratlenud tasandid, kus võiksid ELi meetmed olla õigustatud, sest nii sisemine kui välimine rahvusvahelistumine on valdkonnad, kus on ühiseid eesmärke arvestades vaja mitte ainult liikmesriikide meetmeid, vaid ka ELi meetmeid;

19.

nõustub sellega, et liikmesriigid peaksid saama pakkuda asjakohast toetust kohalikule ja piirkondlikule tasandile ning arendada vajadusel ulatuslikke partnerlusi, sh piirkondlikul tasandil. Nii võivad nad aidata kõrgharidusasutustel kohaneda tõhusamalt asjaomase piirkonna majanduslike, sotsiaalsete ja halduslike vajaduste ja potentsiaaliga;

20.

rõhutab liikuvuse kahesuunalisuse olulisust. Nimelt peab liikuvus kooskõlas kaasava arengu põhimõttega teenima nii päritolu- kui ka vastuvõtva piirkonna huve, sest muidu võib tekkida rände-, demograafilisi ja konkurentsiprobleeme, mis ei vasta selgelt ühtekuuluvuse eesmärkidele ega solidaarsuse põhimõttele;

21.

rõhutab, et kõrghariduse rahvusvahelistumise valdkonnas on mitmetasandiliste partnerluste arendamine ja kasutamine sotsiaalselt uuenduslik protsess. Tänu partnerlustele saavad selles osalevad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, valitsusvälised organisatsioonid ja erasektor mobiliseerida lisavahendeid ühiselt määratletud eesmärkide saavutamiseks;

22.

tuletab meelde, kui oluline on jõuda strateegiliste partnerluste arendamisel võimalikult ulatuslike kokkulepeteni ja hoolitseda eelkõige selle eest, et ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvad inimesed või mõnel juhul lausa (rassi, soo, usu, keele või etnilisse rühma kuulumise tõttu) tõrjutud rühmad ei satuks pärast rahvusvahelistumise strateegiate elluviimist veelgi ebasoodsamasse olukorda;

23.

tunnistab ja hindab Euroopa Komisjoni seniseid jõupingutusi kõrgharidusele ning uuendus- ja teadustegevusele antavate erinevate Euroopa toetuste ühtlustamisel, läbipaistvamaks muutmisel ja lihtsustamisel;

24.

rõhutab, et liikmesriigid peaksid arendama riiklikke või eriolukorras olevale konkreetsele piirkonnale suunatud toetusprogramme ja -mehhanisme, et aidata kohaliku ja piirkondliku tasandi kõrgharidusasutusi nende rahvusvahelistumise strateegiate elluviimisel;

25.

toetab komisjoni viimase soovis edendada kõrghariduse rahvusvahelistumise valdkonnas teadusuuringutel ja nende tulemustel põhinevate otsuste võtmist ja sõnastamist, eelkõige siis, kui analüüsitakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli ja häid tavasid nii kõrghariduse ajakohastamise kui ka rahvusvahelistumise valdkonnas;

26.

leiab, et see ei ole piisav, et rahvusvahelistumine on kirjas ainult ülikoolide ja teiste kõrgharidusasutuste ülesannete ja eesmärkide kirjelduses ning peab esmatähtsaks seda, et iga kõrgharidusasutus püüaks sõltumata oma õiguslikust seisundist ja tegelikest pädevustest rahvusvahelistumise alal leida oma vajadustele kohandatud lahedusi ja arendaks oma juhtimis- ja kavandamisstruktuuri ning oma koostöökanaleid;

27.

on arvamusel, et tuleks võtta meetmeid, et fondide juhitud või fondidena tegutsevad erakõrgharidusasutused saaksid sarnaselt avalik-õiguslike asutustega osaleda rahvusvahelistumise protsessis nii, et neile ei seataks ühtegi õigustamatut piirangut, ning et nad saaksid takistusteta osaleda nende toetamiseks mõeldud meetmetes;

28.

tuletab meelde, et ühise strateegilise raamistiku fondidest kaasrahastatud tehingute, investeeringute ja muude projektide puhul tuleks võtta arvesse vajadust soodustada kõrghariduse rahvusvahelistumise tugevdamist ning võtta arvesse kõrgharidusasutuste vajadusi ja tegelikke võimalusi;

29.

soovitab eelkõige kandidaatriikide puhul, et ühinemiseelseid ja ühinemisvahendeid kasutataks ka nende riikide kõrgharidusasutuste rahvusvahelistumisteks;

30.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et rahvusvahelistumise strateegiate elluviimine hoogustaks arengus mahajäänud piirkondade potentsiaali ja et kõige edukamalt rahvusvahelistunud asutuste strateegiates oleks meetmeid, millega edendatakse teadmussiiret nendele kõrgharidusasutustele, mille rahvusvahelistumise potentsiaal on praegu piiratum;

31.

kutsub nõukogu üles võtma kiiresti vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku direktiivi läbivaatamiseks, mis käsitleb sisserände-, rände- ja viisavaldkonnas meetmeid, mis võimaldaksid rahvusvahelist koostööd teadus- ja uuendustegevuse ja kõrghariduse valdkonnas korraldada konkreetselt, paindlikult ja läbipaistvalt, nii et see oleks samal ajal tõhus, juurdepääsetav ja kiire ning tagaks piisava turvalisuse. See peaks tooma endaga kaasa kõnealuse õigusvahendi õigeaegse ülevõtmise liikmesriikide poolt ja selle rakendamise koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.