15.4.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 114/27

1.

juhib tähelepanu asjaolule, et ELis on hinnanguliselt 80 miljonit puudega inimest ehk u 15 % elanikkonnast. Piiratud liikumisvõimega isikud moodustavad hinnanguliselt üle 40 % elanikkonnast;

2.

rõhutab, et kuna eakatel on puude tekkimise oht suurem ja kroonilised haigused on järjest rohkem üldlevinud, siis võib puuetega inimeste arv suureneda. Seega peavad Euroopa piirkonnad seisma tulevikus vastu uutele väljakutsetele;

3.

juhib tähelepanu sellele, et puudel ei ole ELi tasandil ühist määratlust ning selle mõiste õigusliku määratluse üle on peetud mitmeid arutelusid ja sellele on pakutud mitmesuguseid semantilisi tõlgendusi. Puue on mitmetahuline mõiste ja kogemus, mis tuleneb inimese füüsiliste ja intellektuaalsete omaduste ning teda ümbritseva ühiskonna vastastikmõjust. Seetõttu tuleb puuetega inimestest rääkides kasutada mitmeid mõisteid;

4.

märgib, et puude tegelikku mõju ei tunta hästi või ollakse sellest valel ettekujutusel, ning toonitab vajadust rõhutada võimeid, mida võidakse sportimise kontekstis arvestada;

5.

tunnistab füüsilise tegevuse ja spordi väärtust ja olulisust puuetega inimeste jaoks nagu ka asjaolu, et see aitab saavutada ELi strateegilisi, sealhulgas strateegia „Euroopa 2020” eesmärke. Kohandatud sport ja puuetega inimeste sportlik tegevus on viimastel aastatel märkimisväärselt edasi arenenud. Viimane näide on Londonis 2012. aastal toimunud paraolümpiamängud, kus meedia tegi kõik võimaliku, et kajastada ja edendada paraolümpialiikumist;

6.

juhib tähelepanu sellele, et spordil on vaieldamatu väärtus inimese üldise heaolu jaoks ja positiivne mõju puuetega inimeste rehabilitatsiooni- ja habilitatsioonivõimalustele ning spordiga tegelemise võimalus on puuetega inimeste jaoks eelkõige põhiline inimõigus;

7.

rõhutab seda, et „puuetega inimeste sport” katab mitmesuguseid tegevusi, alates tippspordist kuni harrastusspordini, kohandatud kehalisest kasvatusest kuni spordi kasutamiseni taastusravis. See mitmekesisus on vähemalt sama keerukas või keerukamgi kui spordi mõiste määratlemine. See on muu hulgas põhjus, miks Euroopa eri piirkondades kasutatakse eri mõisteid. Füüsilise tegevuse ja spordi valdkonnas on mitmesuguseid nüansse, mille alusel on kõnealune tegevus kas sport, vaba aja veetmine, tervise heaks tehtav tegevus vm. Need on igal juhul põhjused, miks inimesed sellega tegelevad, kuigi üldiselt paraneb spordiga tegelemisel kõigi inimeste terviseseisund (nii füüsiline kui ka vaimne);

8.

juhib tähelepanu asjaolule, et selle sektoriga seotud või selles sektoris kasutatavate eri mõistete ja kontseptsioonide üle on palju arutletud. Praeguses kontekstis on kasutatud mõistet „puuetega inimeste sport”, et võtta suunitlus inimkesksele lähenemisele, kuid olla samal ajal üldsõnaline;

9.

tuletab meelde vajadust täielikult austada subsidiaarsuse põhimõtet ja spordi juhtorganite, sh iseseisvate spordiorganisatsioonide sõltumatust. Käesolevas arvamuses esitatud soovituste eesmärk on toimida katalüsaatorina, et suurendada liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võetud meetmete mõju ning väärtustada puuetega inimeste võimeid kogukonnas üldiselt;

10.

väljendab rahulolu asjaoluga, et ELi poliitikas on tunnustatud puuetega inimeste sporti, näiteks Euroopa puuetega inimeste strateegias 2010–2020, (1) Euroopa Komisjoni teatises pealkirjaga „Euroopa mõõtme arendamine spordis” (2) ja sporti käsitlevas valges raamatus, (3) ning toetab seda;

11.

kahetseb siiski, et Euroopa Komisjoni esialgses ettepanekus liidu uue 2014.–2020. aasta haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi ERASMUS+ kohta polnud ühtki viidet puuetega inimestele; sellega seoses kutsub üles selgelt viitama alles arutatavas uues programmis vajadusele edendada jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, hõlbustades puuetega inimeste juurdepääsu sporditegevusele;

12.

leiab, et riigiasutustel ning kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel võib vastavalt oma pädevusele ja rahalistele võimalustele olla oluline roll puuetega inimeste sporditeenuste arendamisel, näiteks sporditaristu ja pikaajaliste sportimisvõimaluste edendamisel ja nendesse investeerimisel, ning rõhutab vajadust tagada projektide rahastamine neile piirkondadele, kus koolide ja muude haridusasutuste taristu pole piisavalt välja arendatud ning puuetega lastel puuduvad või on piiratud võimalused sporditegevuseks;

13.

avalike rajatiste kasutamisel peavad avaliku sektori asutused asjakohasel viisil arvesse võtma puuetega inimeste sporditegevuse küsimust, et järgitaks nõuet luua puuetega inimestele võrdsed elamistingimused. Sealjuures on oluline aspekt juurdepääsetavus;

14.

kinnitab puuetega inimeste spordisektori osaliste erilist rolli selleks, et spordi abil saaks edendada sotsiaalset kaasatust, integratsiooni ja võrdseid võimalusi;

15.

juhib tähelepanu asjaolule, et paljudel juhtudel mainitakse puuetega inimeste sporti konkreetsemalt vaid sotsiaalse kaasatuse kontekstis. Komitee kutsub tegema laias laastus vahet puuetega inimeste spordi eriharudel, milleks võivad olla näiteks tippsport, harrastussport, kehaline kasvatus, spordi pakutavad haridus- ja koolitusvõimalused, kohandatud füüsiline tegevus, spordi kasutamine taastusravis või konkreetse ravieesmärgiga sportlikud tegevused;

16.

kutsub üles rohkem tunnustama sektori volitatud esindajate osalemist igasuguses ELi institutsioonide toetatud peavoolu spordi arendamis- ja hindamistegevuses. Selleks, et neil oleks võimalik osaleda, tuleks kaaluda erivahendite eraldamist ning erikoolitust spordi valdkonnas töötavatele tehnilistele töötajatele;

17.

kutsub üles koostama detailse strateegiadokumendi, mis põhineks praegusel poliitikal, kuid mis oleks pühendatud just puuetega inimeste spordile, et määratleda sektori peamiste küsimuste seas prioriteedid;

18.

nendib, et hoolimata sellest, et poliitilisel tasandil tuntakse järjest suuremat huvi puuetega inimeste sportimise vastu, on viimaste seas sportimine ikka vähe levinud. Muu hulgas on see seotud piiratud ligipääsuga puuetega inimeste vajadustega kohandatud sporditaristutele;

19.

märgib, et lisaks füüsilistele, sotsiaal-majanduslikele ning teabevahetusega seotud takistustele mõjutavad sportimist kultuurilised barjäärid ning psühholoogilised tegurid, näiteks peavoolu sportlike tegevuste korraldajate ja osaliste suhtumine puudesse. Selline suhtumine tuleneb teadmatusest ja ressursside puudumisest teistsuguse olukorraga tegelemiseks, mistõttu tuleks korraldada teabekampaaniaid ja koolitusi, mis lihtsustaksid puudega inimeste kaasamist sporditegevusse. Soovitatavalt peaks kõikide selliste meetmete koostamisel, millega soovitakse parandada juurdepääsu sportimisvõimalustele, konsulteerima nõuetekohaselt sektori osalistega, kuna eri rühmad võivad vajada erinevat toetust;

20.

juurdepääsu parandamine on spordihoonetele füüsilise juurdepääsu ja parema teabevahetuse vaatenurgast oluline tingimus, kui me soovime, et sportimine oleks levinum;

21.

kutsub üles korraldama koordineeritud teadlikkuse tõstmise kampaaniaid olemasolevate spordiharrastusvõimaluste kohta. Selliseid kampaaniaid võiks korraldada ELi tasandil, kuid need peaksid olema toodud kohalikule ja piirkondlikule tasandile, kus konkreetseid sportimisvõimalusi pakutakse. Tuleks pöörduda puuetega inimeste endi poole ja neile teavet anda. Ideaalis tuleks need kampaaniad korraldada peavoolu spordiliikumise, spordiorganisatsioonide ja puuetega inimeste spordi- ja muude organisatsioonide (eelkõige ühingute) juhtorganite toetusel. Lisaks on oluline korraldada teavituskampaaniaid mitte ainult puuetega inimestele, vaid kõigile, et aidata neil oma puuetega kaaslasi mõista, aktsepteerida ja integreerida ning õppida neid abistama. Tuleb võimalikult palju soodustada puuetega inimeste iseseisvust ning neid julgustada ja toetada selliste ürituste väljapakkumisel, edendamisel ja korraldamisel;

22.

juhib tähelepanu sellele, et eri sihtrühmadele tuleb võib-olla läheneda eraldi, võttes arvesse nende võimeid, vanuserühma ja sotsiaalset olukorda. Eriti tuleks jõuda noorteni ja neid toetada. Samuti on oluline arvestada iga liikmesriigi spordistruktuuri ning kohalikke ja piirkondlikke iseärasusi. Tuleks toetada kvaliteetse, kättesaadava ja korrapäraselt ajakohastatud teabe edastamist, et sihtrühmad saaksid pidevalt teavet neile kättesaadavate sportimisvõimaluste kohta. Organiseeritud rohujuuretasandi liikumiste arengu lihtsustamine ja toetamine võib soodustada sellise teabe levitamist ja juurdepääsetavust;

23.

kohalikul ja piirkondlikul tasandil peab olema kohandatud transpordivõrk, mis võimaldab puuetega inimestel minna spordihoonetesse ning tegeleda nii harrastus- kui ka võistlusspordiga;

24.

rõhutab, et vanematel on oluline roll selles, et julgustada noori sportima, ning et selle sektori selgrooks on vabatahtlikud. Seepärast on tarvis tõsta teadlikkust vabatahtliku töö tähtsusest ja kaaluda platvormide moodustamist vabatahtlike värbamiseks ja koolitamiseks ning meetmete võtmist nende töö tunnustamiseks ja hüvitamiseks;

25.

soovitab luua ELi spordirajatiste kohta teabeplatvormi koos täielikult ligipääsetava veebilehega puuetega inimeste teavitamiseks sporditaristust, tehnilistest võimalustest jne nende elukohas;

26.

juhib tähelepanu faktile, et mõned elanikkonnarühmad kannatavad kahe- või kolmekordse diskrimineerimise all, kui neil pole mitte ainult üks, vaid mitu puuet või kui nad on välismaalased või vähemusrühmadest või kannatavad homofoobia või soo tõttu sotsiaalse tõrjutuse all. Toetus ja võrdne juurdepääs sportimisvõimalustele tuleks tagada kõigile;

27.

märgib, et puuetega inimeste sport ei tohiks jääda peavoolu spordisüsteemist välja ning et selle üldlevinuks muutumine, s.t selle korraldamise vastutuse jagamine suurte spordiorganisatsioonidega, tundub juba praegu olevat esmatähtis poliitiline eesmärk. Seega tuleb tagada, et puuetega inimeste sporditegevus kaasataks peavoolu spordi arengusse ning et sõltuvalt puuetega inimeste tegelikest oskustest ja integratsioonieesmärgist saaks võtta kõrvuti kasutusele ka erinevaid korraldusmudeleid, valemeid ja struktuure;

28.

puuetega inimeste sporti kaasamist tuleks toetada konkreetse haru või spordiala liidu raames, tehes koostööd spordiliitudega, mis tegelevad peamiselt puuetega inimestega ja mille rolli tuleb austada. Neid spordiliite tuleks puuetega inimeste teenistuses oleva hädavajaliku ülesande täitmisel toetada;

29.

spordiliidud peaksid innustama spordiorganisatsioonide hääleõiguseta osalemist oma täiskogudel, mille eesmärk on edendada puuetega inimeste sporditegevust, isegi kui nad ei kuulu kõnealusesse spordiliitu;

30.

nendib toodud näidete põhjal, et turismi ja harrastusspordi ühendamine kujutab puuetega inimeste jaoks head vahendit spordiga esmase kokkupuute saamiseks, et sportimine muutuks levinumaks ja suureneks üldsuse teadlikkus puuetega inimeste võimetest;

31.

sporditurismi reklaamimiseks tuleks pakkuda kvaliteetset ajakohastatud teavet puuetega inimestele kohandatud sporditegevuste, transpordivõimaluste ja spordihoonete kohandatud juurdepääsu kohta;

32.

tunnistab, et puuetega inimestele sobiv spordi arendamine nõuab hea haridus- ja väljaõppetasemega spetsialiste;

33.

leiab, et isegi kui puuetega inimesi ei häbimärgistata, võivad nad ikka kannatada tõrjutuse all, sest paljud inimesed ei tea, kuidas neid spordiasutustes vastu võtta ja sportimisse kaasata. Komitee kutsub üles haridus- ja koolitusmeetmete abil kooskõlastatult teavet jagama, ja seda mitte ainult sportimise korraldamises otseselt osalevatele isikutele, vaid ka laiemale üldsusele, kasutades selleks näiteks internetis lihtsasti kättesaadavaid koolitusvahendeid. Selleks tuleks samal ajal suurendada teadlikkust puuetega inimeste õigustest, vajadustest ja võimetest;

34.

rõhutab, et kehaline kasvatus peaks olema avatud kõigile õpilastele ning puue ei peaks olema kooli spordiprogrammides osalemise takistus. Tihtipeale hakkab noortele just koolis kehalise kasvatuse tunnis sportimine meeldima ja selle vastu huvi tekkima. Sama kehtib ka puuetega inimeste puhul. Lisaks pakub koolisport võimaluse harida terveid õpilasi ja suurendada nende teadlikkust oma klassikaaslaste võimetest. Selles kontekstis tuleks toetada eelkõige kõigile avatud spordiprogrammide loomist. Hea näide selle kohta, kuidas muuta suhtumist teiste sportlaste võimetesse, on tagurpidi integratsioon, s.t tervete noorsportlaste osalemine puuetega inimeste spordiüritustel. Samamoodi tuleks toetada ja arendada ühise sporditegemise algatusi. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks haridusasutuste õpetajatele ning eelkõige kehalise kasvatuse õpetajatele pakkuda spetsiaalset koolitust ning anda puuetega laste vanematele teavet eri sportimisvõimaluste kohta;

35.

nendib, et puuetega inimeste ja peavoolu spordiüritustel osalejate vähese suhtlemise ja kooskõlastamise tõttu jäävad treenerite teadmised ja oskused tihtipeale kasutamata. Tehakse ettepanek võtta nendes organisatsioonides koolitusepakkujate ja avaliku sektori ametivõimude toetusel ühiseid koolitusmeetmeid;

36.

soovitab kaasata kõrgharidusasutuste esindajad otsesemalt kohandamisprotsessidesse, et hoida ära puuetega inimeste tõrjutust. Kaasamise eesmärk oleks teha muudatusi tulevaste kehalise kasvatuse õpetajate koolituses, võimaldades neil paremini mõista eri terviseprobleeme, millega nende õpilased silmitsi seisavad;

37.

on arvamusel, et puuetega inimeste spordi mainet tuleb parandada. Tuleks edendada puuetega tippsportlaste tippsporti ja anda neile puudeta tippsportlastega sama staatus. Üldiselt ollakse nõus, et teadlikkus puuetega tippsportlaste tulemustest võib aidata seda arusaama muuta. Selles suhtes on väga oluline paraolümpiamängude ja puuetega inimeste kõrgetasemeliste spordiüritustega seotud teabevahetusstrateegia;

38.

möönab, et puuetega inimeste sport tugineb suuresti vabatahtlike tööl. Komitee tunnistab, et vabatahtlikele tuleb jätkuvalt pakkuda kõrgetasemelist koolitust. Seda koolitust tuleks kohandada mõningal määral sidusrühmade vajadustele. Lisaks on üha olulisem vabatahtlike juhtimine. Puuetega inimeste spordiga tegelevad organisatsioonid peavad parandama oma korraldust personalijuhtimise ja kvaliteedi arendamise vahendite kasutusele võtmise abil. Kui me soovime parandada kvaliteeti, siis tuleb koolitada spetsialiste. Nad on eriti vajalikud seetõttu, et tegemist on erisihtrühmaga. Lõppeesmärk peaks olema selle töö spetsialistide ülesandeks tegemine;

39.

avaldab kahetsust selle üle, et sageli alahinnatakse puuetega inimeste potentsiaali, ja rõhutab, et sport võib toetada puuetega inimeste isiklikku arengut ja anda seega ka olulise panuse inimeste edukasse tööalasesse integratsiooni;

40.

kiidab heaks ELi suunised sportlaste topeltkarjääri kohta, (4) milles rõhutatakse, et „topeltkarjääri toetavate meetmete võrdne kohaldamine kõigile sportlastele oleks spordi jaoks üldiselt ja eelkõige puuetega inimeste harrastatava spordi jaoks märkimisväärne samm edasi”. Regioonide Komitee jagab täielikult ka suunistes väljendatud seisukohta, et „kuna paljud puuetega inimeste spordialad on hõlmatud peavoolu spordiorganisatsioonidega, tuleb pöörata sellele rühmale eritähelepanu, et tagada võrdne kohtlemine ja arendada välja teistsuguseid karjäärivõimalusi, kui ei ole võimalik kasutada tervete sportlase karjäärivõimalusi”;

41.

rõhutab, et see sektor peaks püüdma juba nüüd suurendada oma noorimate sportlaste iseseisvust ja toetama neid nende isiklikus arengus. Sellega seoses tuleks toetada noortele sportlastele spordiüritustel pakutavaid erikoolitusi;

42.

tunnistab spordi tähtsust tervise edendamisel ja -kasvatuses ning rõhutab kohandatud füüsilise tegevuse ja puuetega inimeste taastusravi erilist seost, kuna mängus on nende füüsiline ja vaimne tervis;

43.

toetab ELi eksperdirühma „Sport, tervishoid ja osalus” tööd. Nõukogu on teinud sellele rühmale ülesandeks esitada ettepanekuid meetmete kohta, millega edendada tervist tugevdavat füüsilist tegevust ja osalemist kohaliku tasandi spordis, ning määrata vastavad meetmed kindlaks 2013. aasta keskpaigaks. Regioonide Komitee kutsub üles selgesõnaliselt tunnustama ja toetama füüsilist tegevust ja sporti kui puuetega inimeste taastusravi vahendeid;

44.

võtab teadmiseks ELi dopinguvastase eksperdirühma töö tulemused. Nõukogu on sellele rühmale teinud ülesandeks kavandada ELi kommentaarid ülemaailmse dopinguvastase agentuuri (WADA) läbivaadatud ülemaailmsele dopinguvastasele juhendile. Komitee tunnistab ka spordi hea juhtimistava tähtsust. Regioonide Komitee soovitab sellesse töösse rohkem kaasata paraolümpia liikumise sidusrühmi;

45.

peab vajalikuks, et kõik uue mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisvahendid hõlmaksid puuetega inimeste juurdepääsu küsimust;

46.

võtab teadmiseks, et on tehtud ettepanek lisada endiselt arutamisel olevasse Erasmus+-programmi eelarverida spordile. Komitee kutsub siiski Euroopa Komisjoni üles Erasmus+-programmi juhendis selgesõnaliselt viitama puuetega inimeste spordiga tegelejaile ning pidama selle rühma sporti programmi spordipoliitikas prioriteediks;

47.

soovitab komisjonil toetada konkreetseid meetmeid kohalikul ja piirkondlikul tasandil puuetega inimeste sporti edendavate projektide toetuseks;

48.

leiab, et seda sektorit iseloomustab sarnase eesmärgiga eri ELi vahendite mõningane killustatus. Suurem ühtlustamine koos pikaajaliste rahaliste kohustuste võtmisega (vähemalt sektori ELi tasandi peamiste esindajate jaoks) oleks sektori jaoks väga kasulik;

49.

julgustab struktuurifondide kasutamist kõigile avatud sporditaristu arendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Samuti on äärmiselt oluline rahastada programmi „Horisont 2020” kaudu puuetega inimeste spordiga seotud tehnoloogiate alast uurimistööd. Väga oluline on investeerida teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda eeskätt ülikoolide ja sektori ettevõtete kaudu. Paljud spetsialistid kirjutavad juba sel teemal oma doktoritööd. Eritähelepanu peaks pöörama spordile kui ravivahendile, näiteks hipoteraapiale;

50.

kutsub ELi institutsioone üles jätkuvalt pikaajaliselt toetama kõigile, kuid eelkõige puuetega noortele avatud spordiüritusi;

51.

leiab, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll puuetega inimeste spordi Euroopa mõõtme arendamisel oma institutsiooniliste volituste raames;

52.

rõhutab vajadust suurendada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust programmi alusel, mille töötavad ühiselt välja Euroopa Komisjon, nõukogu ning spordi, puuetega inimeste ja puuetega inimeste jaoks ja nende kaasamist peavoolu sporditegevusse silmas pidades korraldatavate spordiürituste eest vastutavad riigi ametiasutused. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad ELi kohalikule tasandile lähemale tuua, et luua seos spordiklubides, koolides või vanemate seas propageeritavate algatustega;

53.

tunnistab, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil on kogemusi ning struktureeritud partnerlusi, millega saab toetada puuetega inimeste spordi ja sportimise levinumaks muutumist. Komitee kutsub üles neid häid tavasid jagama ja leiab, et võib ise neid ELi institutsioonide ja asjaomaste sidusrühmade toetusel levitada. Siinkohal on suureks tööks olemasoleva materjali tõlkimine, mida tuleks toetada. Tasuks kaaluda ka eriti heade tavade kompenseerimise süsteemi;

54.

toetab puuetega inimeste spordi arendamise eest piirkonnas vastutavate organite süsteemi. Nad võiksid olla heade tavade jagamise ja elluviimise allikaks, näiteks IKT vahendite kasutamise kaudu, ning Euroopa poliitika ja piirkondliku tegelikkuse vaheliseks sillaks. Euroopa projektide edendamine ja arendamine heade tavade jagamiseks aitaks leida ühistele probleemidele elujõulisi lahendusi ning õppida tundma teiste piirkondade ja riikide vajadusi;

55.

võtab teadmiseks esimesed algatused Euroopa spordinädala edendamiseks ja rõhutab, et selle raames on tarvis ette näha just puuetega inimestele suunatud sportlikke tegevusi ja kaasata need põhivoolu sportlikesse tegevustesse. Samuti kutsub komitee üles kaaluma iga-aastase Euroopa puuetega inimeste spordipäeva korraldamist;

56.

nendib, et selle sektori kohta puuduvad võrreldavad piirkondlikud andmed, ning kutsub üles usaldusväärseid andmeid koguma. Selleks tuleks näiteks tellida spetsiaalne Eurobaromeetri uuring puuetega inimeste spordi kohta või vähemalt lisada selle teema kohta täpsemad küsimused edaspidistesse sporti ja/või puudega inimesi käsitlevatesse Eurobaromeetri uuringutesse;

57.

soovitab tungivalt luua selle küsimusega tegelemiseks Euroopa eksperdirühma, mis tunnistaks selle sektori erinevaid ülesandeid ja pööraks tähelepanu sektori mitmesuguste asjaosaliste seisukohtadele. Oleks kasulik, kui see Euroopa eksperdirühm võtaks järgmisi meetmeid: