19.2.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 65/2

—

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, mis kajastub ka Euroopa Liidu lepingu artiklis 6, eelkõige selle artiklit 38, kus sätestatakse, et tarbijakaitse kõrge tase tagatakse kõikides liidu poliitikavaldkondades,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 26, milles on sätestatud, et „siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 3 lõiget 3, milles sätestatakse, et liit taotleb kõrge konkurentsivõimega sotsiaalset turumajandust, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, samuti kõrgetasemelist keskkonnakaitset ja keskkonna kvaliteedi parandamist,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9, milles sätestatakse, et „oma poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel võtab liit arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 11, milles sätestatakse, et „[liidu] poliitika ja tegevuse määratlemisse ja rakendamisse peab integreerima keskkonnakaitse nõuded, eelkõige pidades silmas säästva arengu edendamist”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 12, milles sätestatakse, et „liidu ülejäänud poliitika ja meetmete määratlemisel ning rakendamisel võetakse arvesse tarbijakaitse nõudeid”,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 14, artikli 114 lõiget 3 ja artiklit 169 ning selle protokolli nr 26 üldhuviteenuste kohta,

—

võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikli 169 lõiget 1, milles sätestatakse, et „tarbijate huvide edendamiseks ja kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamiseks aitab liit kaitsta tarbijate tervist, turvalisust ja majanduslikke huve, samuti edendada nende õigust teavitamisele, koolitamisele ja organiseerumisele oma huvide kaitseks”,

—

võttes arvesse nõukogu 24. septembri 1998. aasta soovitust 98/560/EÜ Euroopa audiovisuaal- ja teabeteenuste sektori konkurentsivõime suurendamise kohta riiklike raamistike edendamise teel, mille eesmärk on saavutada võrreldav ja tõhus alaealiste ja inimväärikuse kaitse (1),

—

võttes arvesse aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (COM(2009)0336),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (2),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsust nr 1926/2006/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (3),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 2006. aasta soovitust 2006/952/EÜ alaealiste ja inimväärikuse kaitse ning vastulause esitamise õiguse kohta seoses Euroopa audiovisuaalsete ja online-teabe teenuste sektori konkurentsivõimega (4),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2007. aasta direktiivi 2007/65/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (5),

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013. Tarbijate mõjukuse suurendamine, heaolu edendamine ja tõhus kaitse” ja Euroopa Parlamendi 20. mai 2008. aasta resolutsiooni ELi tarbijapoliitika strateegia 2007–2013 kohta (6),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrust (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega (7) ning mille eesmärk on kehtestada akrediteerimise ja turujärelevalve eeskirjade ja põhimõtete üldraamistik,

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiivi 2009/48/EÜ mänguasjade ohutuse kohta (mänguasjade ohutuse direktiiv) (8),

—

võttes arvesse komisjoni 29. juuni 2009. aasta soovitust ühtse turu toimimise tõhustamise meetmete kohta ja komisjoni 12. juuli 2004. aasta soovitust siseturgu mõjutavate direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise kohta (9),

—

võttes arvesse komisjoni 2. juuli 2009. aasta teatist ühenduse tarbijaõigustiku jõustamise kohta (COM(2009)0330) ning 2. juuli 2009. aasta aruannet Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 2004. aasta määruse (EÜ) nr 2006/2004 (tarbijakaitseseaduse jõustamise eest vastutavate siseriiklike asutuste vahelise koostöö kohta (tarbijakaitsealase koostöö määrus)) kohaldamise kohta (COM(2009)0336),

—

võttes arvesse komisjoni 7. juuli 2009. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele tarbijakaebuste ja -päringute liigitamise ning nendest teatamise ühtlustatud metoodika kohta (COM(2009)0346) ning sellele lisatud komisjoni soovituse eelnõud (SEC(2009)0949),

—

võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Ülemkogule pealkirjaga „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

—

võttes arvesse oma 9. märtsi 2010. aasta resolutsiooni tarbijakaitse kohta (10),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (11),

—

võttes arvesse professor Mario Monti 9. mai 2010. aasta aruannet komisjonile siseturu elavdamise kohta „Uus ühtse turu strateegia”,

—

võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtse turu loomise kohta tarbijatele ja kodanikele (12),

—

võttes arvesse oma 21. septembri 2010. aasta resolutsiooni e-kaubanduse siseturu väljakujundamise kohta (13),

—

võttes arvesse oma 20. oktoobri 2010. aasta resolutsiooni finants-, majandus- ja sotsiaalkriisi kohta: soovitused vajalike meetmete ja algatuste kohta (vahearuanne) (14),

—

võttes arvesse komisjoni 22. oktoobri 2010. aasta töödokumenti „Turgude toimimine tarbijate huvides – neljas tarbijatingimuste tulemustabel” (SEC(2010)1257),

—

võttes arvesse 27. oktoobri 2010. aasta aruannet ELi kodakondsuse kohta: ELi kodanike õigusi piiravate takistuste kõrvaldamine (COM(2010)0603),

—

võttes arvesse komisjoni 4. märtsi 2011. aasta töödokumenti „Tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt – viies tarbijatingimuste tulemustabel” (SEC(2011)0299),

—

võttes arvesse Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku 2010. aasta aruannet (Euroopa Liidu Ametlike Väljaannete Talitus, 2011),

—

võttes arvesse oma 23. juuni 2011. aasta seisukohta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tarbija õiguste kohta (15),

—

võttes arvesse oma 5. juuli 2011. aasta resolutsiooni tõhusama ja õiglasema jaekaubandusturu kohta (16),

—

võttes arvesse komisjoni 2011. aasta oktoobri töödokumenti „Turgude toimimine tarbijate huvides – kuues tarbijaturgude tulemustabel” (SEC(2011)1271),

—

võttes arvesse Krakówis (Poolas) 3.–4. oktoobril 2011 toimunud ühtse turu foorumil vastu võetud Krakówi deklaratsiooni,

—

võttes arvesse 19. oktoobri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega asutatakse Euroopa Ühendamise Rahastu (COM(2011)0665),

—

võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul (17), 25. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni puuetega isikute liikuvuse ja kaasamise ning Euroopa puuetega inimeste strateegia 2010–2020 kohta (18),

—

võttes arvesse oma 29. märtsi 2012. aasta resolutsiooni lennureisijatele kehtivate õiguste tõhususe ja rakendamise kohta (19),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta määrust (EL) nr 1169/2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele (20),

—

võttes arvesse 9. novembri 2011. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi kohta (COM(2011)0707) ning sellega seotud dokumente (SEC(2011)1320 ja SEC(2011)1321),

—

võttes arvesse oma 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni uue tarbijapoliitika strateegia kohta (21),

—

võttes arvesse komisjoni 19. detsembri 2011. aasta teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Euroopa nägemus reisijate hüvanguks: Teatis reisijate õiguste kohta kõikide transpordiliikide puhul” (COM(2011)0898),

—

võttes arvesse komisjoni 11. jaanuari 2012. aasta teatist „Ühtne raamistik usalduse loomiseks digitaalse ühtse turu vastu seoses e-kaubanduse ja internetipõhiste teenustega” (COM(2011)0942),

—

võttes arvesse 25. jaanuari 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (COM(2012)0011),

—

võttes arvesse oma 2. veebruari 2012. aasta resolutsiooni Euroopa ühtse lähenemisviisi kohta ühistele kahjunõuetele (22),

—

võttes arvesse komisjoni 20. aprilli 2012. aasta teatist „E-hangete strateegia” (COM(2012)0179),

—

võttes arvesse komisjoni 2. mai 2012. aasta teatist „Lastele parema interneti loomise Euroopa strateegia” (COM(2012)0196),

—

võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni kaitsetumate tarbijate õiguste tugevdamise strateegia kohta (23),

—

võttes arvesse oma 22. mai 2012. aasta resolutsiooni siseturu tulemustabeli kohta (24),

—

võttes arvesse komisjoni 22. mai 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

—

võttes arvesse komisjoni 29. mai 2012. aasta töödokumenti „Tarbijad tunnevad end ühtsel turul koduselt – seitsmes tarbijatingimuste tulemustabel” (SWD(2012)0165),

—

võttes arvesse komisjoni talituste 7. detsembri 2012. aasta töödokumenti „Turgude toimimine tarbijate huvides – kaheksas tarbijaturgude tulemustabel” (SWD(2012)0432),

—

võttes arvesse 4. juuni 2012. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul (COM(2012)0238),

—

võttes arvesse komisjoni 19. juuli 2012. aasta töödokumenti, mis käsitleb tarbijate teadlikkuse suurendamist tarbijate õiguste küsimuses aastatel 2012–2014 (SWD(2012)0235),

—

võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu akt II. Üheskoos uue majanduskasvu eest” (COM(2012)0573),

—

võttes arvesse oma 11. detsembri 2012. aasta resolutsiooni digitaalse ühtse turu rajamise lõpuleviimise kohta (25),

—

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust komisjoni teatise kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa tarbijakaitse tegevuskava – suurem usaldus ja kiirem kasv” (COM(2012)0225),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit (A7-0163/2013),

A.

arvestades, et tarbijate ja nende õiguste edendamine ja kaitsmine kuuluvad liidu põhiväärtuste hulka;

B.

arvestades, et tarbijatel on majanduses oluline roll, sest tarbimine on liidu majanduskasvu peamine edendaja;

C.

arvestades, et ELi kodanikel on tarbijatena täita tähtis roll strateegia „Euroopa 2020” aruka, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu eesmärgi saavutamises ning tarbija rolli tuleks seetõttu tunnustada ELi majanduspoliitika osana;

D.

arvestades, et liidu eesmärk on suurendada tarbijate teadlikkust ja mõjuvõimu, saavutada tarbijakaitse kõrge tase ning leida õige tasakaal liidu ettevõtete ja majanduse konkurentsivõime osas, kaitstes eelkõige tarbijate tervist, ohutust ja majanduslikke huve ning edendades nende õigust teabele, haridusele ja organiseerumisele;

E.

arvestades, et tarbijad ei ole homogeenne rühm ning neid erinevusi tuleb käsitleda Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas, sest tarbijate vahel valitsevad tarbimisoskuste, õigusaktide tundmise, enesekindluse ja hüvitamise taotlemise osas suured erinevused; arvestades, et diskrimineerimise keeldu ja juurdepääsemise vajadust tuleb Euroopa tarbijakaitse tegevuskava rakendamisel arvesse võtta;

F.

arvestades, et tuleks suurendada tarbijate usaldust, turu usaldusväärsust ja tarbijate teadlikkust oma õigustest, pidades eelkõige silmas haavatavaid tarbijarühmi, nagu lapsed, vanemad inimesed ja teised haavatavas olukorras olevad tarbijad; arvestades, et sellega seoses on väga oluline pakkuda tarbijatele liidus paremat kaitset nende tervist või ohutust ohustavate toodete ja teenuste eest;

G.

arvestades, et asjakohane ja täpne teave tähendab, et see on juurdepääsetav, läbipaistev, selge ja võrreldav;

H.

arvestades, et sujuvalt toimiva siseturu väljakujundamine on kooskõlas Lissaboni strateegia eesmärkidega suurendada majanduskasvu ja tööhõivet, mis tooks kasu 500 miljonile ELi tarbijale;

I.

arvestades, et oma äärmiselt suure piiriülese potentsiaali tõttu on e-kaubandus väga kasulik kõikidele tarbijatele, sest võimaldab tarbijatel ühtsest turust maksimaalset kasu saada; arvestades, et e-kaubandus on ka kaasamisvahendina väga kasulik puudega, piiratud liikumisvõimega ning ebasoodsate geograafiliste eripäradega maapiirkondade tarbijatele;

J.

arvestades, et turgude integreerimisest saadavat kasu vähendab tarbijate õiguste osas valitsev ebakindlus piiriüleste ostude tegemisel;

K.

arvestades, et e-kaubanduse arengut pärsib endiselt liidu kodanike, eelkõige eakamate kodanike hulgas valitsev digitaalne lõhe; arvestades, et enamik avaliku ja erasektori veebisaite ei ole puudega või madalama digitaalse kirjaoskusega isikutele endiselt kättesaadavad;

L.

arvestades, et digitaalse ühtse turu killustatus ohustab tarbijate õigusi; arvestades, et mõned veebisaidid ei sobi piiriüleste ostude tegemiseks ega ole mõeldud piiriülestele tarbijatele; arvestades, et peatselt jõustuvad direktiiv tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise kohta ja määrus tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise kohta, mis on tarbijatele kasulikeks vahenditeks, eelkõige piiriüleste tehingute puhul; arvestades, et kollektiivsete kahjunõuetega seoses tuleks kaaluda kohaste mehhanismide kehtestamist selliste kahjunõuete tõhusaks menetlemiseks;

M.

arvestades, et hiljutine finantskriis on selgelt näidanud, et tarbijad vajavad kaitset ja nõustamist finants- ja pangandusteenuste valdkonnas, sest sellised teenused võivad mõjutada otseselt nende üldist heaolu, ning erapooletumat nõustamist;

N.

arvestades, et Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas sätestatakse liidu tarbijakaitse igakülgse arvessevõtmise meetmed, mille eesmärk on aidata saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke;

O.

arvestades, et praegune majanduskriis mõjutab ka tarbijate, eelkõige sotsiaalsete või finantsolude tõttu haavatavas olukorras olevate tarbijate ostujõudu ühtsel turul; arvestades seetõttu, et tarbijate õigusi tuleks tunnustada vajalikul tasemel;

P.

arvestades, et ühtne turg tagab liidu tarbijatele hulgaliste kvaliteetsete ja konkurentsivõimeliste hindadega toodete ja teenuste kättesaadavuse; arvestades, et keskkonnahoidlike toodete valmistamine ja keskkonnahoidlike teenuste osutamine ergutab vastutustundlikku tarbimist, stimuleerides seeläbi säästvat arengut, tööhõivet ja majanduskasvu; arvestades, et komisjon peaks käsitlema ja uurima selliseid uusi tarbimisviise nagu ühistarbimine;

Q.

arvestades, et vajalikke kohandusi tuleks teha vastavalt tehniliste ja teaduslike teadmiste arengule, nii toiduga kindlustatuse kui muude esmatarbekaupade osas;

R.

arvestades, et tuleb tõhustada tarbijaorganisatsioonide rolli kõikjal, võttes vajalikke õiguslikke ja majanduslikke meetmeid ning toetades nende tegevust suutlikkuse suurendamise meetmetega; arvestades, et tarbijaorganisatsioonidel on ainulaadne roll usalduse kindlustamisel ja ühtse turu arendamisel;

S.

arvestades, et reisijaid teavitatakse puudulikult oma õigustest ja oodatavast teenuse kvaliteedist ning nende õigusnõuete esitamine ja õiguste jõustamine on sageli seotud raskustega; arvestades, et kehtestada tuleb suunised, et hõlbustada ja parandada kõigi transpordiliikide reisijate õigusi käsitlevate õigusaktide kohaldamist; arvestades, et komisjon peab eelseisva reisipakettide direktiivi läbivaatamise käigus põhjalikult uurima e-kaubanduse ja digitaalsete turgude mõju tarbija käitumisele Euroopa turismitööstuses;

T.

arvestades, et kehtivate ELi õigusaktidega tagatakse kõigi transpordiliikide reisijate põhikaitse, kuid osade reisijate õiguste kohaldamine, järelevalve ja jõustamine ei ole kõigi transpordiliikide puhul ja kõigis liidu piirkondades nõuetekohaselt tagatud, mis takistab vaba liikumist ühtsel turul, sest see vähendab kodanike usaldust reisimisel ning ohustab veoettevõtjate vahelist ausat konkurentsi;

U.

arvestades, et reisijatel peab olema võimalik selgelt eristada sõiduhindades sisalduvaid kohustuslikke tegevuskulusid ja vabatahtlikult broneeritavaid lisakaupu või -teenuseid määrusega (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (uuestisõnastamine)) (26) reguleeritavate arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul, kuna see suurendaks oma pileteid internetis ostvate tarbijate jaoks hindade läbipaistvust;

V.

arvestades, et komisjoni teatises Euroopa tarbijapoliitika tegevuskava kohta on välja toodud neli põhilist eesmärki: 1) tarbijaohutuse parandamine; 2) teadmiste suurendamine; 3) jõustamise kiirendamine ja õiguskaitse tagamine ning 4) õiguste ja võtmetähtsusega poliitikate joondamine majanduslike ja sotsiaalsete muudatustega; arvestades, et Euroopa Parlament ja liikmesriikide parlamendid peaksid hõlbustama tarbijakaitsealaste õigusaktide tõhusat ja kiiret ülevõtmist;

W.

arvestades, et liit on seadnud süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgid, et saavutada 2020. aastaks seatud sihid ja jõuda selleni, et 2050. aastal tuleks suurim osa energiavarustusest taastuvenergiast;

X.

arvestades, et koostatavad ettepanekud peavad olema kooskõlas eelpool nimetatud nelja põhilise eesmärgiga;

1.

tunneb heameelt Euroopa tarbijakaitse tegevuskavas võetud tervisliku lähenemisviisi üle, eelkõige asjaolu üle, et tegevuskava hõlmab peaaegu kõiki tarbijate jaoks olulisi poliitikavaldkondi ja annab seeläbi tugeva signaali tarbijate ohutuse parandamise ja õiguste suurendamise kohta ühtsel turul ning tarbijaorganisatsioonide tõhustamise kohta; rõhutab siiski, et see peab ka kajastuma komisjoni seadusandlikes ja muudes ettepanekutes;

2.

tunneb heameelt komisjoni valmisoleku üle teha kauplejate ja vahendajatega koostööd, et edendada ettevõtja sotsiaalse vastutuse alaseid algatusi, millega propageeritakse tarbijate ohutust; on seisukohal, et komisjon peaks olema pidevas dialoogis erasektoriga, mis võimaldaks algatuste aktsepteerimist ja reaalset rakendamist;

3.

nõuab, et tarbijatel oleks võimalik rakendada oma õigusi lihtsal ja tõhusal viisil esmatarbekaupade ja –teenuste valdkonnas, sealhulgas toit, tervishoid, energia ning digitaalsed ja finantsteenused, juurdepääs lairibateenustele, andmekaitse, transport ja telekommunikatsioon;

4.

kutsub komisjoni üles tegema tihedat koostööd riikide valitsustega, kui ta viib läbi üleeuroopalist kampaaniat, mille eesmärk on suurendada teadlikkust tarbijate õigustest ja huvidest; rõhutab, et kampaania õnnestumiseks on tähtis, et lisaks avalikule sektorile ja tarbijakaitseorganisatsioonidele oleks sellesse kaasatud ka erasektor;

5.

on seisukohal, et tuleb edendada e-platvorme, nagu Euroopa ettevõtluse toetusvõrgustik ja veebisait „Teie Euroopa”, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu ühtse turu väljaarendamisele ja annavad tarbijatele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tähtsat teavet;

6.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku kodanike finantssektori alaste teadmiste suurendamiseks, et inimesed saaksid enne laenu võtmist vajalikku teavet; on seisukohal, et erilist tähelepanu tuleb pöörata nooremale põlvkonnale ja ühiskonna harimisele lühiajaliste laenude osas;

7.

rõhutab, et tarbijate harimine vähendab nende kaitsetust ohtlike või võltsitud toodete, spekulatiivsete finantstoodete ja eksitava reklaami ees; on arvamusel, et tarbijatele hariduse (sh finantshariduse) andmine ja tarbijate otsustuspädevuse suurendamine peab olema elukestev protsess ja algama juba koolis; rõhutab, et tuleb vältida teabe üleküllust ning vähendada hoopis puudujääke teadmistes ja suurendada tarbijate teadlikkust usaldusväärse, selge, võrreldava ja suunatud teabe abil;

8.

rõhutab, et selleks et tarbijad saaksid oma õigusi täielikult ära kasutada, ei tohi unustada ettevõtete rolli ja harimist; on seisukohal, et tarbijate õiguste hea tundmine ettevõtetes on väga oluline kehtivate tarbijakaitse alaste õigusaktide täieliku rakendamise saavutamiseks; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta selleks vajalikke meetmeid, keskendudes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele;

9.

toonitab, et mitmesuguste uuringute tulemuste kohaselt tunnevad tarbijad pikaajalist muret võimalike erinevuste pärast ühtsel turul sama kaubamärgi all ja samas pakendis turustatavate toodete kvaliteedis; on arvamusel, et eri liikmesriikide tarbijad ei saa ühtselt turult sama kaubamärgi ja pakendiga kaupu ostes sama kvaliteeti; toonitab, et tarbijate mis tahes viisil diskrimineerimine ei ole vastuvõetav;

10.

palub komisjonil viia kõnealuses küsimuses läbi asjakohane uurimine, mille käigus oleks võimalik hinnata, kas kehtivaid liidu õigusakte tuleks kohandada; palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamenti ja tarbijaid uurimise tulemustest;

11.

palub komisjonil kehtestada ajakohastatud ja ühtsed eeskirjad, millega tagatakse toodete turvalisus ja ehtsus; loodab igal juhul, et ettepanek, millega muudetakse üldist tooteohutust käsitlevat direktiivi 2001/95/EÜ, tagab tarbekaupade ohutuse kõrge taseme;

12.

tunneb heameelt komisjoni ettepaneku üle kehtestada tooteohutuse õigusraamistik; rõhutab sellega seoses tulemusliku turujärelevalve tähtsust, sest Euroopa Liidu ühtsel turul on endiselt ohtlikke tooteid, sealhulgas CE-vastavusmärgisega tooted;

13.

nõuab, et tarbijad saaksid ohutul moel kasu teaduse ja tehnoloogia edusammudest ning neil oleks juurdepääs teabele, erapooletule nõustamisele ning vahenditele, mida on vaja õiglaste ja tõhusate õiguskaitsevahendite kasutamiseks;

14.

kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama algatusi, mille eesmärk on tagada, et teaduse edusammud, tehnika areng ja muud innovaatilised saavutused tooksid tarbijatele praktilist kasu, võttes nõuetekohaselt arvesse tarbekaupade ohutuse alaseid õigusakte;

15.

nõuab nanotehnoloogia või geneetiliselt muundatud organismide abil toodetud tarbekaupade turgudel piisavat tarbijakaitset ja tooteohutust;

16.

toonitab vajadust tagada teadusasjatundjate ja regulatiivse arvamuse sõltumatus ja läbipaistvus, eelkõige tervishoiu-, keskkonna- ja toidupoliitika valdkondades, et tagada tarbijate tervise kaitse ja usaldus kõrgeimal tasemel;

17.

rõhutab, et haavatavate tarbijarühmade (lapsed ja vanemad inimesed või muud haavatavas olukorras olevad tarbijad) õigusi tuleb paremini kaitsta, eriti transpordi, finantsteenuste, energia ja IKT valdkonnas; rõhutab, et liidu ja riikide tasandil tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et pakkuda piisavaid tagatisi haavatavate tarbijate kaitseks;

18.

rõhutab, et komisjon ja liikmesriigid peavad edendama vastutustundlikku ja säästvat tarbimist, mis on kooskõlas tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega, samuti tuleb tagada tarbijate täielik juurdepääs turgudele konkurentsivõimelise sotsiaalse turumajanduse väljakujundamise seisukohalt solidaarsusel põhineva liidus; on arvamusel, et kindlasti tuleb tegeleda toidujäätmete tekke probleemiga, muuta tarbekaubad vastupidavamaks, edendada ringlussevõttu ja kasutatud kaupade tarbimist ning parandada veelgi ühtsel turul kättesaadavate toodete energiatõhusust;

19.

nõuab, et komisjon jälgiks ka edaspidi tähelepanelikult ühise turu arengut toetavate õigusaktide rakendamist; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke õiguslikke meetmeid liikmesriikide suhtes, kes ei täida või rakenda ühtse turu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule;

20.

väljendab heameelt täiendavate seadusandlike algatuste üle, mille eesmärk on luua täielikult integreeritud ühtne turg, et suurendada konkurentsi ja tõhusust ning anda Euroopa tarbijatele rohkem valikuvõimalusi;

21.

kutsub eelkõige komisjoni ja liikmesriike üles tagama tarbijakaitset käsitleva liidu õigustiku ajakohane ja järjepidev rakendamine, pidades eelkõige silmas tarbijakaitse direktiivi (27), ebaausate kaubandustavade direktiivi (28) ning eksitava ja võrdleva reklaami direktiivi (29); kutsub komisjoni ja liikmesriike samuti üles kontrollima tarbijakaitse õigustiku tõhusust; tõstab esile tõendeid, mis näitavad, et kodanikud ei tunne ikka veel oma õigusi ühtsel turul, ning nõuab seepärast, et komisjon ja liikmesriigid edendaksid tarbijatele rakendusprotsessis antava selge ja arusaadava teabe ning olemasolevaid õiguskaitsevahendeid puudutava teabe kättesaadavust;

22.

kutsub komisjoni üles hindama aktiivsemalt liikmesriikide kodanike võimalust avada pangakonto; kutsub komisjoni üles andma aru selle kohta, kuidas eelnimetatud probleemi lahendatakse, ning esitama parlamendile selle kohta 2014. aasta esimese kvartali lõpuks aruande;

23.

soovitab tarbijakäitumise kohta olemasolevat teavet paremini ära kasutada ning on seisukohal, et eelkõige tarbijaturgude tulemustabeli tulemuste parema ärakasutamise valdkonnas on veel arenguruumi; soovitab seepärast Teadusuuringute Ühiskeskusel viia rahastatud ühisprojekti raames läbi analüüs ja selgitada välja kodanike jaoks prioriteetsed küsimused seoses nende tarbijakaitse alaste õiguste suurendamisega ühtsel turul ning kohandada sellele vastavalt tarbijatele teavet andvate organisatsioonide sisu, vormi ja tegevust;

24.

rõhutab, et ELi poliitikaga tuleb edendada tarbijaorganisatsioonide koostööd riiklike asutustega kõigis valdkondades, tagades hõlpsa juurdepääsu vajalikele rahalistele vahenditele, ning soodustada parimate tavade ja oskusteabe vahetamist nimetatud organisatsioonide vahel; on seisukohal, et tuleb luua Euroopa tarbijaorganisatsioonide register, mis võimaldaks luua selliseid tarbijaühendusi,

25.

on arvamusel, et komisjon peaks digikeskkonnas digisisu ostmise kõrval keskenduma ka sellele, kuidas edendada kaupade ja teenuste müüki digikeskkonnas ning suurendada tarbijate usaldust, et tarbijad teaksid, kuidas kaitsta oma õigusi ja lahendada vaidlusi, kui nad on ostnud madala kvaliteediga toote või teenuse;

26.

palub komisjonil pöörata erilist tähelepanu tarbijate kaitsele lühiajaliste laenude küsimuses, sest kriisi ajal kasutavad selliseid finantstooteid just kõige haavatavamad isikud mõistmata samas täielikult oma kohustusi ja riske laenuvõtjana;

27.

tuletab meelde, et koos piisava ja asjakohase tarbijateabega peavad kaasnema mõjuvõimu suurendamise meetmed, et võimaldada tarbijail saada täit kasu siseturul eksisteerivatest võimalustest;

28.

palub, et komisjon teeks Euroopa Parlamendi ja riiklike asutustega koostööd, et parandada tarbijatele kättesaadavat teavet selle kohta, kuidas paremini majandada kodumajapidamiste energiatarbimist;

29.

on seisukohal, et tuleb viia ellu Euroopa ühendamise rahastu programmiga hõlmatud piiriüleseid energiaprojekte, sest see elavdab konkurentsi elektri- ja gaasitarnijate vahel ning suurendab liikmesriikide energiasektori sõltumatust;

30.

nõuab liidu konkurentsipoliitika tõhustamist ning selle käigus tarbijaõiguste edendamise asetamist esiplaanile; on arvamusel, et see korrigeerimine on eriti oluline töökindla ühtse digitaalse turu väljakujundamiseks; toonitab sellega seoses, kui olulist rolli etendavad hinnavõrdluse veebisaidid, ja rõhutab, et tuleb tagada nende sõltumatus;

31.

palub, et komisjon ja liikmesriigid kiidaksid heaks tegevuskava tõhusaks rakendamiseks vajalikud vahendid, pidades lisaks silmas mitmeaastast finantsraamistikku ajavahemikuks 2014–2020, ning viiksid läbi süstemaatilisi hindamisi nende mõju kohta;

32.

rõhutab, et e-kaubanduse järjest kiirem areng on tarbijate seisukohast äärmiselt tähtis, sest see pakub suuremat tootevalikut eelkõige halvasti juurdepääsetavas, kaugemas või äärepoolses piirkonnas elavatele või piiratud liikuvusega tarbijatele, kellel ei oleks muidu juurdepääsu laiale tootevalikule;

33.

kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et võidelda tarbijate ebavõrdse kohtlemisega ühtsel turul, mida põhjustavad piiriülese kaugmüügiga tegelevate ettevõtete kohaldatavad kehtivad kaugmüügipiirangud;

34.

toonitab, et kõigil tarbijatel ei ole võimalik internetti kasutada või ei oska nad seda teha ning seetõttu tuleks tarbijatele pakkuda teenuseid mitme kanali kaudu;

35.

rõhutab, et nii siseriikliku kui ka piiriülese e-kaubanduse jaoks on vältimatu tarbija usaldus; rõhutab, et tuleb tagada toodete kvaliteet, ohutus, jälgitavus ja ehtsus, vältida ebaseaduslike või ebaausate tavade kasutamist ning järgida isikuandmete kaitse eeskirju, tagades vajaduse korral, et tarbija on isikuandmete kasutamiseks andnud teadliku ja selgesõnalise nõusoleku;

36.

toonitab, et isikuandmete kaitse on tarbijakaitse ning digitaalse ühtse turu toimimise ja kasvu tähtis eeltingimus;

37.

rõhutab, et tarbijad ootavad e-kaubanduse puhul kiiret, usaldusväärset ja konkurentsivõimelist kättetoimetamise teenust ning hästitoimiv kättetoimetamise teenus on vajalik tarbijate usalduse tagamiseks;

38.

väljendab heameelt komisjoni poolt finantsteenuste valdkonnas kavandatavate meetmete üle ning rõhutab, et tuleb kehtestada ulatuslik õigusraamistik, millega tagataks tarbijate sõltumatu nõustamine, eelkõige finantsteenuste valdkonnas; rõhutab, et teave turgude kohta peab olema usaldusväärne, selge ja võrreldav ning elektrooniliselt või muul kujul kättesaadav; toonitab, et ebaausate tavade või lepingutingimuste vastu võitlemiseks tuleb võtta õiguslikke meetmeid; tõstab esile vajadust kaitsta mõne finantstoote tõttu probleemidesse sattunud tarbijaid;

39.

võtab teadmiseks 13. märtsi 2013. aasta uue ettepaneku (COM(2013)0130) võtta vastu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta, ning määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta reisijate ja nende pagasi õhuveol; nõuab, et kõigi transpordiliikide ühiste reisijaõiguste nimekirja levitataks laiaulatuslikult, kokkuvõtlikult ja kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes;

40.

toonitab, et tuleb edendada kõigi tarbijate õigust avada põhimaksekonto ning anda neile selget ja asjakohast teavet investeerimistoodete kohta, nagu on muu hulgas kavandatud ettepanekus võtta vastu määrus investeerimistoodete põhiteabe dokumentide kohta (COM(2012)0352); rõhutab, et finantsturgude reguleerimiseks on vaja rangeid eeskirju; toonitab, et praegune majandus- ja finantskriis nõrgendab paljude tarbijate positsiooni, muutes nad järjest haavatavamaks, ning et tööga seotud ebakindluse suurenemine ja töötuse määra kasv ning ostujõu vähenemine suurendavad ebavõrdsust; palub, et komisjon võtaks selliseid uusi suundumusi arvesse poliitikameetmete kujundamisel;

41.

rõhutab, et on vaja tihedat koostööd ühelt poolt Euroopa tasandi ametiasutuste, riiklike ametiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt tarbijaorganisatsioonide vahel, et seada sisse konsulteerimismehhanismid ning rakendada tegevuskavas ette nähtud meetmeid;

42.

kutsub komisjoni üles muutma teavitussüsteem RAPEX (kiirhoiatussüsteem toiduks mittekasutatavate toodete puhul) läbipaistvamaks ja tõhusamaks; samuti tuleb arendada Euroopa tarbijakeskuste võrgustikke ning tarbijakaitse alase koostöö võrgustikke; komisjon peaks kaaluma RAPEXiga sarnase süsteemi loomist teenuste jaoks;

43.

rõhutab, et õiguskaitsevahendid – nagu vaidluste kohtuväline lahendamine või vaidluste veebipõhine lahendamine – peavad olema kiired, kättesaadavad ja tõhusad; rõhutab, et õiguskaitse tulemuslikku kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral ei tohiks takistada vaidluste piiriülesusest tulenevad raskused, vahendite nappus või puudulik teave õiguskaitse kättesaadavuse kohta; kutsub seetõttu üles paremini rakendama nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ ning vaatama selle vajaduse korral läbi, et kõrvaldada puudujäägid;

44.

rõhutab, et vaidluste kohtuvälise lahendamise ja vaidluste veebipõhise lahendamise süsteem ei asenda kollektiivset õiguskaitsemehhanismi; kutsub seetõttu komisjoni üles kaaluma selliste meetmete võtmist, millega kehtestataks kogu liidus tarbijakaitse valdkonnas ühtne kollektiivne õiguskaitsemehhanism, mis oleks kohaldatav piiriüleste juhtumite korral; rõhutab, et kooskõlastamata algatused liidus võivad viia killustumiseni; rõhutab, et selleks, et tagada ühiste kahjunõuete tõhusus ja vältida võimalikke kuritarvitusi, peaks liidu lähenemisviis ühistele kahjunõuetele hõlmama vaid liikmesriigi tasandil nõuetekohaselt tunnustatud esindusorganite (riiklikud ametiasutused, nt ombudsmanid või tarbijaorganisatsioonid) esindushagisid; rõhutab, et liidu lähenemisviis kollektiivse õiguskaitsemehhanismi osas peab põhinema vabatahtliku liitumise põhimõttel;

45.

toonitab vajadust tagada kaupade ja teenuste kättesaadavus liidus, hõlmates selliseid valdkondi nagu hoonestuskeskkond, transport ja IKT; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks ambitsioonika õigusakti, mis käsitleks kättesaadavust liidus;

46.

juhib tähelepanu asjaolule, et järgmine mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 peab võimaldama Euroopa tarbijakaitse tegevuskavale piisavalt ambitsioonika rahastamise;

47.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.