22.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 24/49

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225 ja eriti artikleid 9 ja 151 ning artikli 153 lõike 1 punkti e,

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28.–29. juuni 2012. aasta kohtumise järeldusi,

—

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti artiklit 136 koos artikli 121 lõikega 2,

—

võttes arvesse komisjoni 28. novembri 2012. aasta teatist 2013. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2012)0750),

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 48,

—

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning põhiseaduskomisjoni arvamusi (A7-0032/2013),

A.

arvestades, et euroala tervikuna teeb läbi ülemäärasest võlast ja finantskriisist põhjustatud w-kujulist majanduslangust;

B.

arvestades, et kriis on miljonite eurooplaste eludele avaldanud hävitavat mõju, nagu tõendab tööhõive ametlik statistika: ELis on 2008. aastast alates kaotanud töö juba üle 8 miljoni inimese, tööta on praegu enam kui 25 miljonit inimest, kellest ligi 11 miljonit on töötud olnud kauem kui aasta; arvestades, et töötus mõjutab praegu ligi 10 miljonit noort ja et ainuüksi eelmisel aastal kaotas töö 2 miljonit inimest;

C.

arvestades, et mitmes liikmesriigis puudub tööturu reguleerimise jäikusel paindlikkus niisuguste šokkide tulemuslikuks absorbeerimiseks nagu praegune kriis; arvestades, et kehtivate tööturu valdkonna õigusaktidega kaitstakse ebaproportsionaalselt insaidereid ja need kahjustavad tõsiselt noorte kaasamist tööjõusse;

D.

arvestades, et liikmesriikidevaheline töötuse määrade erinevus on hüppeliselt suurenenud;

E.

arvestades, et tuleks meelde tuletada, et 2007. aastal, kui kriis algas, püsis euroala keskmine eelarvepuudujääk vaid 0,7 % juures;

F.

arvestades, et tuleks meelde tuletada asjaolu, et 2007. aastal, mil kriis alguse sai, oli riikidel, kes praegu kogevad tõsiseimaid raskusi, akumuleerunud liigsed jooksevkonto puudujäägid;

G.

arvestades, et euroala avaliku sektori keskmine puudujääk saavutas oma kõrgtaseme – 6,3 % – 2009. aastal ning pärast seda on suundumus muutunud vastupidiseks, nimelt oli avaliku sektori puudujääk 2010. aastal 6,2 %, 2011. aastal 4,1 % ning 2012. aasta kahes esimeses kvartalis vähenes see veelgi;

H.

arvestades, et enamiku liikmesriikide liigse võlakoormuse ja puudujäägi olukorra igasuguse jätkusuutliku lahenduse eeltingimuseks on tõsiseltvõetav pühendumine majanduskasvu soodustavatele konsolideerimismeetmetele;

I.

arvestades, et kriis rõhutab tasakaalustatud, diferentseeritud ja jätkusuutlikku majanduskasvu edendavate struktuurireformide käivitamise või lõpuleviimise hädavajalikkust;

J.

arvestades, et ühtne turg on Euroopas majanduskasvu ja töökohtade loomise peamine edasiviiv jõud, ning arvestades, et ainuüksi teenuste direktiivi ambitsioonikamast rakendamisest võib juba tuleneda hinnanguliselt täiendav 1,8 % SKPst; arvestades, et praegustes majandusoludes ei saa eelkõige liit endale lubada niisuguse kohese majanduskasvu potentsiaali kasutamata jätmist; arvestades, et ühtse turu sätete range ülevõtmine, rakendamine, kohaldamine ja jõustamine on seetõttu sellisest kasutamata ja kohesest potentsiaalist kasu saamiseks hädavajalik;

K.

arvestades, et jätkusuutmatu võlakoorem kahjustab üldist majandusolukorda; arvestades, et eelarve- ja makromajanduslikku distsipliini ja kooskõlastamist tuleb jõuliselt järgida ja edendada, et ennetada niisuguse üldise defitsiidi ja võlakoorma tekkimist, mis kerkisid esile viimasel aastakümnel Euroopas, kuna neil oli katastroofiline mõju nii jätkusuutlikule majanduskasvule ja finantsstabiilsusele kui ka tööhõivele paljudes liikmesriikides;

L.

arvestades, et eelarve piiramise strateegia eesmärk on hoida avaliku sektori kulutuste kasv allpool keskmise tähtajaga SKP kasvumäära;

M.

arvestades, et Euroopa tulevane majanduslik jõukus sõltub olulisel määral võimest oma tööjõudu täiel määral ära kasutada, sealhulgas ka naiste ja noorte tööturul osalemise suurendamise abil;

N.

arvestades, et järkjärguline ja sujuv eelarve konsolideerimine on eelistatud võrreldes riigi rahanduse tasakaalutuse kiire ja järsu vähendamise strateegiaga, kuid mõne liikmesriigi majanduslik olukord ei võimalda alternatiivi turulepääsu taastamiseks ja investeeringute naasmise nägemiseks;

O.

arvestades, et tarbijahindade harmoneeritud indeksite määrad näitavad märkimisväärseid erinevusi majandus- ja rahaliidus;

P.

arvestades, et mitmes liikmesriigis võetud konsolideerimismeetmed on saavutanud enneolematu ulatuse;

Q.

arvestades, et hoolimata liikmesriikide reformi- ja konsolideerimispüüdlustest on euroala riigi võlakirjade turud endiselt raskustes, mis kajastub suurtes hinnavahedes ja intressimäärade suures volatiilsuses; arvestades, et enneolematute erinevuste vahetuks ajendiks ja algpõhjuseks olid finantsturgude mured mitmete liikmesriikide riigi ja erasektori rahanduse tugevuse pärast;

R.

arvestades, et euroalal esinev konkurentsivõimealane lõhe mõjutab riigivõlakirjade intressimäärade erinevust;

S.

arvestades, et kõrged riigivõlakirjade intressimäärad euroala teatavates liikmesriikides tulenevad osaliselt nende struktuurireformide läbiviimise alase suutlikkuse usutavuse tajutavast puudumisest;

T.

arvestades, et euroalal ei ole euro esimese kümne käibelolekuaasta jooksul suudetud riigivõlakirjade intressimäärade üldist vähendamist kasutada selleks, et kaotada konkurentsivõimealane lõhe, mis on muu hulgas kajastunud püsivalt suurtes jooksevkonto puudujääkides ja kiiresti suurenevates tööjõu ühikukuludes osades liikmesriikides;

U.

arvestades, et teatavates riikides praegu toimuvad kohandamistööd oleksid poliitiliselt, majanduslikult ja sotsiaalselt vähem keerulised, kui euro esimese kümne aasta positiivset majandustsüklit oleks kasutatud kohandamiseks;

V.

arvestades, et erasektorile laenamine, mis on reaalmajanduse rahastamise alus, jääb madalale tasemele, ja erasektori krediidivood vähenevad mitmetes liikmesriikides EKP loodud erinevatest likviidsusprogrammidest hoolimata;

W.

arvestades, et väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE) on Euroopa majanduse mootoriks ja liikmesriigid peaksid neid toetama nende ees seisva halduskoorma vähendamise abil;

X.

arvestades, et kohandamist tuleb pidada usutavaks, kui investeeringute vood naasevad;

Y.

arvestades, et maksumaksjate suutlikkus anda oma panus on mitmes liikmesriigis tugeva surve alla sattunud; arvestades, et Euroopa varimajandus moodustab hinnanguliselt 22,1 % kogu majandustegevusest ja sellest tulenevalt jääb igal aastal saamata umbes ühe triljoni euro väärtuses makse; arvestades, et lihtsad, prognoositavad ja madalate maksude süsteemid parandavad maksunõuete järgimist;

Z.

arvestades, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsi eesmärk on seada majanduslikud prioriteedid 2013. aastaks;

AA.

arvestades, et majanduskasvu soodustavat eelarve konsolideerimise sammast tuleks arendada koos majanduskasvu edendavate struktuursete reformiga ning solidaarsuse ja demokraatia sambaga igas liikmesriigis;

AB.

arvestades, et ühtne turg on ELi majanduskasvu ja töökohtade jaoks keskse tähtsusega edasiviiv jõud tänu mastaabisäästule ja suuremale konkurentsile, kuid liikmesriigid näitavad enesega rahulolu siseturu õigusaktide, eelkõige teenuste direktiivi rakendamisel;

AC.

arvestades, et iga liikmesriik peab saavutama siseriikliku üksmeele reformistrateegia osas, nii et inimesed ja eri ettevõtjat mõistaksid ja järgiksid seda, vältides seega jagunemisi, vastuseisu ja meetmeid, mis põhinevad üksnes lühiajalisel omahuvil ning mis ohustavad seatud eesmärkide saavutamist;

AD.

arvestades, et avatud turgude ja kõigis sektorites võrdsete tingimuste põhimõtetel põhinev konkurentsipoliitika on siseturu piiramatu toimimise alustala;

1.

väljendab heameelt komisjoni esitatud 2013. aasta majanduskasvu analüüsis võetud suuna üle; on veendunud, et see on piisav järelmeede üldiselt Euroopa poolaastale 2012 ja eelkõige 2012. aasta majanduskasvu analüüsile; tunneb eelkõige heameelt suurema selguse üle komisjoni koostatud riigipõhistes strateegiates, milles peetakse esmatähtsaks edusamme euroala riikides ning pigem struktuurilisi kui nominaalseid edusamme;

2.

tervitab asjaolu, et 2013. aasta majanduskasvu analüüsis leitakse, et jätkusuutliku majanduskasvu soodustamine ja rohkete keskkonnahoidlike töökohtadega sektorid ja tegevused on kriisist väljumiseks vajalikud; rõhutab, et konkreetselt praegusele riigivõla- ja finantskriisile suunatud lahendustega peaksid kaasnema majanduskasvu soodustavad meetmed, et parandada Euroopa majanduse pikaajalist konkurentsivõimet ja kasvu ning taastada usaldus;

3.

nõustub komisjoniga, et majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine on kriisist väljumiseks vajalik; tuletab meelde, et majanduskasvu ja konsolideerimise vahelise suhte tähtsaim element on konsolideerimise struktuur; toonitab sellega seoses, et kulude ja tulude poolt puudutavate meetmete õige vahekord sõltub kontekstist, kuid et pigem ebavajalike kulude vähendamisel kui tulude suurendamisel põhinevad konsolideerimised on enamasti keskpikas perspektiivis püsivamad ja majanduskasvu soodustavamad, kuid lühiajaliselt majandust nõrgestavamad;

4.

tunneb heameelt kaksikpaketi osas kokku lepitud sätte eelnõu üle, mis käsitleb riigi rahanduse kvaliteetsemat järelevalvet ja hindamist ning avaliku sektori investeeringute kulude-tulude analüüse;

5.

tunneb heameelt kaksikpaketis kokku lepitud sätete eelnõu üle, millega tõhustatakse riikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi majanduslikku dialoogi ja üldist kontrolli poolaasta protsessi üle;

6.

taunib puudusi ELi tasandil kokku lepitud poliitika ja meetmete rakendamisel liikmesriikides, mis takistab kokkulepitud meetmete potentsiaali täielikku kasutamist;

7.

kutsub komisjoni üles olema oma poliitilise kursi osas jätkuvalt valvas ja kohaldama seda vastavalt üldisele kogu liidus rakendatud poliitikate kombinatsiooni üldise kulude-tulude analüüsi, ning vaatama selle vajadusel läbi ja veelgi täpsustama oma horisontaalseid poliitilisi soovitusi järgmiseks aastaks vastavalt iga-aastasele majanduskasvu analüüsile;

8.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid korrigeeriksid oma ülemäärast eelarvepuudujääki nõukogu poolt kindlaksmääratud tähtajaks, tuletab meelde, et nn kuuest õigusaktist koosnevas paketis on ette nähtud paindlikkuse tase;

9.

julgustab liikmesriike täiustama oma siseriiklikke eelarveraamistikke eesmärgiga edendada tõhusat ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat;

10.

rõhutab asjaolu, et liikmesriigid peaksid järgima diferentseeritud strateegiaid vastavalt oma eelarveseisundile, ja nõuab, et liikmesriigid hoiaksid oma avaliku sektori kulutusi allpool keskmise tähtajaga SKP-kasvumäära;

11.

tunneb heameelt ühtse turu rolli ja teenuste sektoris endiselt esinevate arvukate tõkete kõrvaldamise vajaduse tunnustamise üle; tuletab meelde, et tõeliselt ühtse Euroopa turu saavutamiseks on ikka veel palju teha;

12.

kutsub komisjoni üles jälgima olukorda, millega liikmesriigid silmitsi seisavad tõsise majandussurutise tõttu vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti läbivaadatud versioonile;

13.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles tasakaalustama era- ja avaliku sektori tõhusa investeerimise vajadusi eelarve konsolideerimise eesmärkidega, hinnates hoolikalt majanduskasvu soodustavaid investeeringuid stabiilsus- ja lähenemisprogrammide hindamistes, pidades täielikult kinni ELi õigusaktidest; on seisukohal, et majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine võib ühtaegu muuta riigi rahanduse jätkusuutlikuks ning taastada investorite usalduse;

14.

ootab sellega seoses komisjonilt aruannet riiklike kulutuste kvaliteedi kohta ja võimalike meetmete ulatuse ülevaatamist investeerimisprogrammide kvalifikatsiooni käsitlevas ELi raamistikus;

15.

kutsub komisjoni üles hakkama viivitamata välja töötama viise selle tagamiseks, et jätkusuutliku finantsdistsipliini elementidega kaasnevad paralleelselt ettepanekud majanduskasvu ja töökohtade kohta, ning ergutama erasektori investeeringuid majanduskasvu, liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja demokraatliku legitiimsuse loomiseks ning vajalike struktuurireformide läbiviimiseks, sealhulgas noorte oskuste vastavusse viimine tööturu nõudmistega, võitlus tööturu killustumisega, pensionisüsteemide jätkusuutlikkuse suurendamine, maksusüsteemide tulemuslikkuse suurendamine, konkurentsi tugevdamine teenustesektori vastavates valdkondades, krediidile juurdepääsu lihtsustamine, liigse bürokraatia vähendamine, ebavajalike valitsustasandite eemaldamine ja võitlus maksudest kõrvalehoidmisega; väljendab heameelt Euroopa poolaasta raames suurenenud demokraatliku legitiimsuse üle; tuletab meelde vajaduse suurendada Euroopa poolaasta raames veelgi demokraatlikku legitiimsust;

16.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles püüdma jätkuvalt ja adekvaatselt parandada ja veelgi täiustada riigipõhiste soovituste kvaliteeti, riigi eripäraga arvestamist ja adekvaatsust;

17.

kordab, et iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja kogu poolaasta protsessi usaldusväärsuse säilitamiseks peab nõukogu esitama oma põhjendused, juhul kui ta otsustab mitte järgida iga-aastase majanduskasvu analüüsil põhinevaid komisjoni soovitusi; pooldab majanduse juhtimist käsitleva kuue seadusandliku ettepaneku paketi raames kasutusele võetud ja riigipõhiste soovitustega seotud nn „järgi või selgita” põhimõtet, mille kohaselt kannab nõukogu avalikku vastutust kõigi oma muudatuste eest komisjoni ettepanekus, ning on arvamusel, et seda põhimõtet tuleks ka praktikas rakendada;

18.

palub komisjonil ja nõukogul tagada, et investeeringuid teadus-, arendustegevusse ja innovatsiooni suurendatakse ja tõhustatakse ning Euroopa avalik ja erasektor muudavad nende tulemused kiiresti konkurentsieelisteks ja suurenenud tootlikkuseks;

19.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles suurendama jõupingutusi sõltuvuse vähendamiseks energia- ja toormaterjalide impordist, et muuta Euroopa keskkonnaalaselt, majanduslikult ja sotsiaalselt jätkusuutlikumaks;

20.

palub liikmesriikidel kiiremas korras kokku leppida mitmeaastases finantsraamistikus, et kinnitada selle rolli väga vajalike pikaajaliste investeeringute allikana laiemasse jätkusuutlikku kasvu ning palju töökohti loovatesse sektoritesse ja tegevusaladesse; rõhutab, kui tähtis on ELi eelarve struktuur, mis peaks edendama investeeringute tegemist lisandväärtusega valdkondadesse;

21.

kutsub komisjoni üles esitama tervikliku lähenemisviisi jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks, mis peaks hõlmama siseturu lõpuleviimist, tõelist Euroopa tööstuspoliitikat, kindlat ja piisavalt rahastatud ühtekuuluvuspoliitikat, ja tagama, et Euroopa kasutab väliskaubandussuhetes kogu oma jõudu ja mõjuvõimu; kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära kasvuallikaid, mis tulenevad välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisest ja kaubandusest kolmandate riikidega, eelkõige Atlandi-üleste majandussuhete süvendamise ja laiendamise kaudu; tegevuskava peaks sisaldama seotud eesmärke uuendada ja avada Atlandi-ülene turg, tugevdada rahvusvahelise majanduskorra põhieeskirju ning laiendada eeskirjadel põhinevat mitmepoolset süsteemi, et kaasata sellesse uusi liikmeid ja uusi majanduslikke võimalusi; kutsub komisjoni üles kiirendama vabakaubanduslepingute sõlmimist;

22.

tunneb heameelt ühtse turu rolli ja teenuste sektoris endiselt esinevate arvukate tõkete kõrvaldamise vajaduse tunnustamise üle; tuletab meelde, et tõeliselt ühtse Euroopa turu saavutamiseks on ikka veel palju teha; palub komisjonil kiirendada siseturgu käsitlevate õigusaktide kohaldama hakkamist; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kohaldaksid täielikult siseturgu reguleerivaid õigusakte, eelkõige teenuste direktiivi;

23.

väljendab heameelt komisjoni esimese ühtse turu integratsiooni olukorda 2013. aastal käsitleva aruande üle, mis kuulub iga-aastase majanduskasvu analüüsi juurde ja täiendab seda; rõhutab, et ühtsel turul on oluline roll liidu konkurentsivõime taastamisel ning seega majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema asjakohaselt puudujääke selles osas riigipõhistes soovitustes ning tugevdama jätkuvat ja regulaarset hindamist, kuidas ühtse turu sätteid kohaldatakse ja jõustatakse suurema majanduskasvu saavutamiseks;

24.

väljendab muret asjaolu pärast, et paljudes riikides on tootlikkus mahajäänud; rõhutab struktuurireformide tähtsust nende probleemide lahendamisel; palub komisjonil anda oma järgmises majanduskasvu analüüsis ülevaade kapitali ja ressursside tootlikkuse arengu järelevalvest;

25.

rõhutab, et sellise ELi konkurentsipoliitika tugev jõustamine, mis põhineb avatud turgudel ja kõigis sektorites valitsevatel võrdsetel tingimustel on eduka siseturu alustala ning jätkusuutlike ja teadmistel põhinevate töökohtade loomise eeltingimus;

26.

rõhutab, et liikmesriikide eesmärgistatud tegevusest – vajalikus tempos – riigi rahanduse alal hoidmiseks on vajalikud, kuid neist on kasu ainult siis, kui ülemäärast makromajanduslikku tasakaalustamatust vähendatakse; märgib, et eelnimetatud eesmärke saab saavutada üheaegselt vaid kogu euroala majanduskasvu abil;

27.

võtab teadmiseks finantssektori kohta uue näitaja lisamise makromajandusliku tasakaalustamatuse tulemustabelisse; avaldab kahetsust, et komisjon ei järginud määruses (EL) nr 1176/2011 ette nähtud menetlust, mille kohaselt: „komisjon peaks liikmesriikidele tulemustabeli ning makromajanduslike ja makrorahanduslike näitajate koostamisel tegema tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukoguga” ja „komisjon peaks esitama Euroopa Parlamendi pädevatele komisjonidele ja nõukogule arvamuse avaldamiseks ettepanekud kavade kohta, mis on seotud näitajate ja künnisväärtuste määramise ning nende kohandamisega”;

28.

tuletab komisjonile meelde, et institutsioonidevahelise usalduse saavutamiseks ja kõrgel tasemel majandusalase dialoogi loomiseks on äärmiselt oluline järgida tulevikus paremini määruses (EL) nr 1176/2011 ette nähtud menetlust;

29.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles põhjalikult ja kiiresti tegutsema, et anda tõeline sisu ja tõhusus majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppele, nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogul 28.–29. juunil 2012;

30.

nõuab nn kaksikpaketi kiiret vastuvõtmist;

31.

võtab teadmiseks majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu (fiskaalkokkulepe) jõustumise; on seisukohal, et fiskaalkokkulepe tuleks võtta viivitamata üle teisestesse liidu õigusaktidesse, võttes aluseks selle kokkuleppe rakendamise kogemused ja lähtudes Euroopa Liidu lepingust ja Euroopa Liidu toimimise lepingust;

32.

väljendab heameelt komisjoni tegevuskava üle maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamiseks, soovituste üle meetmete kohta, mille eesmärk on julgustada kolmandaid riike kohaldama hea maksuhaldustava miinimumnõudeid, ja soovituse üle agressiivse maksuplaneerimise kohta, mille komisjon võttis vastu 6. detsembril 2012; toetab komisjoni ja eelkõige maksunduse ja tolliliidu, auditi ja pettusevastase võitluse ja statistika voliniku ennetavat tegevust; kutsub liikmesriike üles järgima komisjoni soovitusi ning võtma viivitamatult ja kooskõlastatult meetmeid maksuparadiiside ja agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemiseks ning tagama seega eelarvepositsiooni õiglasem jaotamine ning liikmesriikide tulude suurendamine;

33.

peab positiivseks asjaolu, et kõik liikmesriigid peavad oluliseks tõhusate meetmete võtmist maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste vastu võitlemiseks ka eelarvepiirangute ja majanduskriisi ajal, nagu on märgitud majandus- ja rahanduskomisjoni 13. novembri 2012. aasta järeldustes;

34.

tuletab meelde, et liikmesriikide eelarveraamistikke käsitleva ühtse õigusakti eesmärk on kindlustada, et liikmesriigid peavad kinni kokkulepitud eeskirjadest, mitte määrata kindlaks liikmesriikide poliitilisi valikuid;

35.

kutsub komisjoni üles esitama parlamendi vastutavale komisjonile majanduskasvu analüüsi iga aasta novembri alguseks, alustades 4–5. novembrist 2013, et parlamendil oleks piisavalt aega oma seisukoha esitamiseks järgmise Euroopa poolaasta kohta;

36.

peab kahetsusväärseks, et oma teatises „2013. aasta majanduskasvu analüüs” (COM(2012)0750) ei pööranud komisjon vajalikku tähelepanu ELi eelarve rollile Euroopa poolaasta protsessis; peab eriti kahetsusväärseks, et peamisi prioriteete kavandades ei esitanud Euroopa Komisjon konkreetseid faktilisi andmeid selle kohta, kuidas ELi eelarvel võib tegelikult olla prioriteetide rakendamiseks käivitatud kohaliku, piirkondliku ja riikliku tasandi poliitikale ja investeeringutele vallandav, kiirendav, sünergiline ja täiendav mõju;

37.

on veendunud, et ELi tasandi rahastamine aitab säästa kõikide liikmesriikide eelarvevahendeid ning et seda tuleks rõhutada; on seisukohal, et ELi eelarvel on väga oluline roll majanduskasvu stimuleerimisel, töökohtade loomise ergutamisel ja makromajandusliku tasakaalutuse edukal vähendamisel kogu liidus ning muu hulgas põhimõtteliselt ka strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel; peab veel kord kahetsusväärseks, et komisjon ei ole selle küsimusega tegelenud majanduskasvu analüüsi käsitlevas teatises;

38.

nõustub komisjoni arvamusega, et avaliku ja erasektori tänane võlakoorem piirab liikmesriikide uusi tegevus- ja investeerimisvõimalusi; palub sellest hoolimata liikmesriike, et need ei käsitaks oma kogurahvatulul põhinevaid osamakseid ELi eelarvesse mänguruumina oma eelarve konsolideerimisel ega püüaks kunstlikult vähendada ELi eelarve majanduskasvu soodustavate kulutuste mahtu, mis oleks vastuolus nende kõrgeimal tasemel antud poliitiliste lubadustega; mõistab siiski täielikult survet, mille tekitab majandusele ühelt poolt vajadus konsolideerida lühikeses perspektiivis riigi rahandust ning teiselt poolt mõne liikmesriigi kogurahvatulul põhineva osamakse võimalik kasv ELi eelarve maksete taseme suurenedes; kordab seepärast oma tungivat nõuet reformida ELi eelarve rahastamist (milles tuleb kokku leppida mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 läbirääkimiste raames), vähendades liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate ELi eelarvesse tehtavate osamaksete osakaalu 2020. aastaks 40 %-ni, mis aitab kaasa liikmesriikide konsolideerimispüüdlustele (1);

39.

tuletab meelde, et Euroopa eelarve on eelkõige investeeringute eelarve, millest 94 % reinvesteeritakse liikmesriikidesse;

40.

palub komisjonil esitada ajakohastatud teave selle kohta, milliseid samme on liikmesriigid teinud, et (eriti VKEde) majanduskasvu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse toetamiseks ning noorte tööpuuduse vähendamiseks kavandada ümber ja kiirendada ELi struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamist;

41.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.