30.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 440/67

—

võttes arvesse komisjoni 5. detsembri 2012. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii loomise kohta (COM(2012)0729),

—

võttes arvesse komisjoni teatist noortele pakutavate võimaluste algatuse rakendamise kohta (COM(2012)0727),

—

võttes arvesse komisjoni teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus” (COM(2011)0933) ning Euroopa Parlamendi 24. mai 2012. aasta resolutsiooni noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (1) ja parlamendi poolt komisjonile esitatud suuliselt vastatavat küsimust noortele pakutavate võimaluste algatuse kohta (O-000106/2012 – B7-0113/2012),

—

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu liikmete 30. jaanuari 2012. aasta avaldust „Majanduskasvu soodustava konsolideerimise ja töökohtade loomist edendava majanduskasvu suunas”,

—

võttes arvesse oma 6. juuli 2010. aasta resolutsiooni noorte tööturule juurdepääsu soodustamise ning praktika, internatuuri ja väljaõppeperioodi staatuse tugevdamise kohta (2),

—

võttes arvesse Eurofoundi 13. juuni 2012. aasta aruannet „Youth Guarantee: Experiences from Finland and Sweden” (Noortegarantii: Soome ja Rootsi kogemused) (3),

—

võttes arvesse komisjoni teatist noorte liikuvuse kohta (COM(2010)0477),

—

võttes arvesse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 2012. aasta septembri väljaannet „Global Employment Outlook: Bleak Labour Market Prospects for Youth” (Tööhõive tulevik maailmas: noorte tööturu viletsad väljavaated) (4) ning 2012. aastal Genfis toimunud rahvusvahelise töökonverentsi 101. istungil vastu võetud resolutsiooni ja järeldusi pealkirjaga „The youth unemployment crisis: A call for action” (Noorte tööhõivekriis: üleskutse asuda tegutsema) (5),

—

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 2,

A.

arvestades, et majanduskriisi tõttu oli töötuse üldmäär tõusnud 2012. aasta oktoobriks enneolematu tasemeni – 10,7 %, seega otsis tööd 25,91 miljonit inimest (6);

B.

arvestades, et noorte töötuse määr on järsult suurenenud 23,4 %-ni ehk 5,68 miljonil noorel ei ole tööd; neis andmetes kajastub osaliselt pakutavate kutseoskuste ja tööturu sellealaste nõudmiste omavaheline sobimatus, mis sageli ei sõltu tööotsijate haridustasemest; arvestades, et uuringutulemused näitavad, et noorena töötu olemine põhjustab sageli püsivaid kahjustusi, nagu suurem oht ka tulevikus tööta jääda ja püsiv sotsiaalne tõrjutus;

C.

arvestades, et Euroopa Ülemkogu liikmed nõudsid oma 29. juuni 2012. aasta avalduses, et liikmesriigid kiirendaksid jõupingutusi noorte tööhõive suurendamiseks, järgides eesmärki, mille kohaselt saavad noored mõne kuu jooksul pärast kooli lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas;

D.

arvestades, et noortegarantii aitaks saavutada strateegia „Euroopa 2020” kolme eesmärki: 75 % elanikkonnast vanuses 20–64 aastat on tööga hõivatud, haridussüsteemist varakult lahkujaid on vähem kui 10 %, ja vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest päästetakse vähemalt 20 miljonit inimest;

E.

arvestades, et majanduskriis on suurendanud noorte inimeste ebakindlate töösuhete hulka, mis tähendab, et olemasolevad töökohad asendatakse liiga sageli lühiajaliste ja osaajaliste töölepingutega ja tasustamata praktikakohtadega;

F.

arvestades, et Euroopa Liidu tegevusetus mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte (NEET) probleemi lahendamisel läheb hinnanguliselt maksma umbes 153 miljardit eurot, mis moodustab ELi SKPst 1,2 %, ning arvestades, et Euroopa Liidus on praegu 7,5 miljonit mittetöötavat või haridust ega kutset mitteomandavat alla 25 aasta vanust noort;

G.

arvestades, et komisjon nõuab oma noorte tööhõivepaketis noortegarantii kehtestamist;

1.

toetab kindlalt komisjoni algatust teha ettepanek võtta vastu nõukogu soovitus noortegarantii kavade kohta;

2.

kutsub liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalministreid üles leppima 2013. aasta veebruaris korraldataval tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu kohtumisel kokku nõukogu soovituses eesmärgiga rakendada noortegarantii kavad kõigis liikmesriikides; rõhutab, et noortegarantii ei ole töökoha saamise tagatis, vaid vahend, mis tagab kõigile kuni 25aastastele noortele ELi kodanikele ja seaduslikele elanikele ning alla 30aastastele äsja kõrghariduse omandanutele nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või ametlikus haridusasutuses õpingute lõpetamist kvaliteetse tööpakkumise või pakkumise osaleda täiendushariduses, väljaõppes või tööpraktikas; rõhutab, et noortegarantii kavad peaksid tõhusalt parandama mittetöötavate või haridust ega kutset mitteomandavate noorte olukorda; toonitab, et noortegarantii kavad peaksid olema rahastamiskõlblikud Euroopa Liidu teatavate rahastamisvormide raames, eelkõige kõrgeima noorte töötuse määraga liikmesriikides;

3.

on seisukohal, et noortegarantii kavade rahastamisel peaks Euroopa Liidul olema keskne roll, et eelkõige tuleks Euroopa Sotsiaalfond (ESF) korraldada nii, et sellest oleks võimalik noortegarantiid rahastada, ning et seetõttu tuleks ESFile eraldada vähemalt 25 % struktuurifondide ja Ühtekuuluvusfondi vahenditest; usub samas, et tuleks püüda saavutada asjakohane tasakaal ELi ja liikmesriigi poolse rahastamise vahel;

4.

mõistab, et noored ei ole ühtne rühm, et nende sotsiaalne keskkond on erinev ning et sellest tulenevalt on liikmesriikidel noortegarantii vastuvõtmise valmisoleku tase erinev; seda arvestades tuleks esialgu läbi viia kõigi noorte vajaduste individuaalne hindamine, millele järgneksid vastavalt tulemustele välja töötatud teenused;

5.

rõhutab, et noortegarantii kavade tõhusaks rakendamiseks on oluline tihe koostöö komisjoni ja liikmesriikide vahel ning riigi tasandil (valdkondlike) tööturu osapoolte, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, avalike ja eraõiguslike tööhõivetalituste ja kohalike ja piirkondlike haridus- ja koolitusasutuste vahel;

6.

märgib, et noortegarantii kavadega koos tuleks kehtestada kvaliteediraamistik, et pakutava hariduse, koolituse ja töökohaga kaasneks asjakohane palk, asjakohased töötingimused ning tervishoiu- ja ohutusstandardid;

7.

tervitab komisjoni ettepanekut teostada tööhõivekomitee kaudu noortegarantii kavade elluviimise mitmepoolset järelevalvet ja palub, et Euroopa Parlament oleks sellesse komiteesse kaasatud;

8.

kutsub liikmesriike üles reformima eelkõige noortele suunatud haridus- ja koolitusstandardeid, et suurendada märkimisväärselt noorte tööalaseid ja tulevikuvõimalusi;

9.

tunnistab, et liikmesriikidel on erinev noortegarantii vastuvõtmise valmisoleku tase, ning palub komisjonil toetada eelkõike rahalistes raskustes liikmesriike; nõuab tungivalt, et komisjon jälgiks Euroopa poolaasta raames hoolikalt noortegarantii kavade rakendamist ja esitaks selle kohta raporteid ning vajaduse korral nimetaks need liikmesriigid, mis ei suuda noortegarantiisid kehtestada;

10.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile ja nõukogule.