29.1.2016

Euroopa Liidu Teataja

C 36/542

P7_TA(2013)0086

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavad maaelu arengu toetused (Otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise kohta)

Euroopa Parlamendi 13. märtsi 2013. aasta otsus institutsioonidevaheliste läbirääkimiste alustamise ja mandaadi kohta seoses ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (COM(2011)0627/3 – C7-0340/2011 – COM(2012)0553 – C7-0313/2012 – 2011/0282(COD) – 2013/2530(RSP))

(2016/C 036/41)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni ettepanekut,

—	võttes arvesse kodukorra artikli 70 lõiget 2 ja artiklit 70a,

arvestades, et seadusandlikus ettepanekus esitatud rahastamispakett on vaid seadusandjale tehtud soovitus ning seda ei saa määrata kindlaks enne, kui jõutakse kokkuleppele ettepanekus võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020;

otsustab alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi järgmise mandaadi alusel:

MANDAAT

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Volitus 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 43,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 42 ja artikli 43 lõiget 2 ,

Selgitus

Muudatusettepanek on tehtud täpsuse huvides. Sama õiguslikku alust tuleks kasutada kõikide reformipaketi õigusaktide puhul.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)

Maaelu arengu programmide viivitamatu käivitamise ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaks EAFRD toetus põhinema laitmatute haldusraamistiku tingimuste olemasolul. Liikmesriigid peaksid seepärast hindama vastavust teatavatele eeltingimustele. Iga liikmesriik peaks ette valmistama kas riikliku maaelu arengu programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi. Igas programmis tuleks kindlaks määrata strateegia liidu maaelu arengu prioriteetidega seotud eesmärkide saavutamiseks ning meetmete valimiseks. Programmitöö peaks vastama liidu maaelu arengu prioriteetidele, olema kohandatud riiklikele vajadustele ja täiendama liidu muid poliitikasuundi, eelkõige põllumajandusturgude poliitikat, ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Piirkondlike programmide kogumi valinud liikmesriigid peaksid olema võimelised valmistama ette ka ilma eraldi eelarveeraldiseta riikliku raamistiku, et hõlbustada piirkondade vahelist kooskõlastamist siseriiklike ülesannete lahendamisel.

(8)

Maaelu arengu programmide viivitamatu käivitamise ja tõhusa rakendamise tagamiseks peaks EAFRD toetus põhinema laitmatute haldusraamistiku tingimuste olemasolul. Liikmesriigid peaksid seepärast hindama vastavust teatavatele eeltingimustele. Iga liikmesriik peaks ette valmistama kas riikliku maaelu arengu programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi. Igas programmis tuleks kindlaks määrata strateegia liidu maaelu arengu prioriteetidega seotud eesmärkide saavutamiseks ning meetmete valimiseks. Programmitöö peaks vastama liidu maaelu arengu prioriteetidele, olema kohandatud riiklikele vajadustele ja täiendama liidu muid poliitikasuundi, eelkõige põllumajandusturgude poliitikat, ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Piirkondlike programmide kogumi valinud liikmesriigid peaksid olema võimelised valmistama ette ka riikliku programmi erimeetmete rakendamiseks riiklikul tasandil või riikliku raamistiku, et hõlbustada piirkondade vahelist kooskõlastamist siseriiklike ülesannete lahendamisel.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)	Tuleb kehtestada teatavad eeskirjad, milles käsitletakse programmitööd ja maaelu arengu programmide läbivaatamist. Läbivaatamiseks tuleks ette näha lihtsam menetlus, mis ei mõjuta programmide strateegiat või liidu vastavat rahastamisosalust.

(12)	Tuleb kehtestada teatavad eeskirjad, milles käsitletakse programmitööd ja maaelu arengu programmide läbivaatamist. Läbivaatamiseks tuleks ette näha lihtsustatud menetlus, mis ei mõjuta programmide strateegiat või liidu vastavat rahastamisosalust.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)

Programmi muutmise puhul järgitava korra õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt peetakse programmi kvantifitseeritud eesmärkide muudatusi sellisteks olulisteks muudatusteks, et see tingib vajaduse muuta programmi rakendusaktidega, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 91 kohaselt .

(13)

Programmi muutmise puhul järgitava korra õiguskindluse ja selguse tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada kriteeriumid, mille kohaselt määratakse kindlaks programmi kvantifitseeritud eesmärkide olulised muudatused .

Selgitus

Programmi muutmine ei ole üksnes tehniline otsus.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)

Põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega aidatakse põllumajandustootjaid, metsa valdajaid ja maapiirkondade VKEsid säästava majandamise ja nende ettevõtete või äriühingute üldise tulemuslikkuse tõhustamisel. Seepärast tuleks soodustada selliste teenuste loomist ja nende kasutamist põllumajandustootjate, metsa valdajate ja maapiirkondade VKEde poolt. Pakutava nõustamise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks tuleks sätestada nõustajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded ja regulaarne koolitus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr HR /2012 sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega tuleks aidata põllumajandustootjatel hinnata nende põllumajanduslike majapidamiste tulemuslikkust ja kindlaks määrata vajalikud parandused seoses kohustuslike majandamisnõuete, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ning kliimasäästlike ja keskkonnahoidlike põllumajandustavadega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr DP /2012 , kliimamuutuste leevendamise ja kohandamise nõuete või meetmetega, vee kaitse, loomahaigustest teatamise ja innovatsiooniga, mis vastab vähemalt määruse (EL) nr HR /2012 I lisas sätestatule. Vajaduse korral peaks nõustamine hõlmama ka tööohutusnõuded . Nõustamine võib hõlmata ka ettevõtte või äriühingu majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi . Põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenustega aidatakse põllumajandusettevõtjaid tõhustada ja lihtsustada nende ettevõtte juhtimist.

(16)

Põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega aidatakse põllumajandustootjaid, metsa valdajaid ja maapiirkondade VKEsid säästva majandamise ja nende ettevõtete või äriühingute üldise tulemuslikkuse tõhustamisel. Seepärast tuleks soodustada selliste teenuste loomist ja nende kasutamist põllumajandustootjate, metsa valdajate ja maapiirkondade VKEde poolt. Pakutava nõustamise kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks tuleks sätestada nõustajate kvalifikatsiooni miinimumnõuded ja regulaarne koolitus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr HR /2013 sätestatud põllumajandusettevõtete nõustamisteenustega tuleks aidata põllumajandustootjatel hinnata nende põllumajanduslike majapidamiste tulemuslikkust ja kindlaks määrata vajalikud parandused seoses kohustuslike majandamisnõuete, heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste ning kliimasäästlike ja keskkonnahoidlike põllumajandustavadega, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määruses (EL) nr DP /2013 , kliimamuutuste leevendamise ja kohandamise nõuete või meetmetega, vee kaitse, loomahaigustest teatamise ja innovatsiooniga, mis vastab vähemalt määruse (EL) nr HR /2013 I lisas sätestatule. Vajaduse korral peaks nõustamine hõlmama ka tööohutus- või põllumajandusettevõtete ohutuse nõudeid . Nõustamine võib hõlmata ka noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamise, põllumajandusliku majapidamise majandustegevuse jätkusuutliku arengu, kohaliku töötlemise ja turustamise küsimusi seoses ettevõtte või äriühingu majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega. Põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenustega aidatakse põllumajandusettevõtjaid tõhustada ja lihtsustada nende ettevõtte juhtimist.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19)

Põllumajanduslike majapidamiste ja maapiirkonna ettevõtete majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkuse ning põllumajandussaaduste turustamise tõhustamiseks ja põllumajanduse arenguks vajaliku infrastruktuuri tagamiseks ning keskkonnaeesmärkide saavutamiseks vajalike mittetasuvate investeeringute toetamiseks tuleks ette näha toetus sellistesse eesmärkidesse panustavatesse materiaalsete investeeringute jaoks. 2007–2013 programmitöö perioodil olid sekkumise eri valdkonnad hõlmatud erinevate meetmetega. Lihtsustamise huvides, aga ka selleks, et võimaldada toetusesaajatel kavandada ja teostada suurendatud lisandväärtusega integreeritud projekte, peaks üksikmeede hõlmama materiaalsete investeeringute kõiki liike. Liikmesriigid peaksid määratlema lävendi selliste põllumajanduslike majapidamiste jaoks, mis on toetuskõlblikud sellisteks investeeringuteks, millega toetatakse põllumajandusliku majapidamise elujõulisust, tuginedes seejuures tugevate ja nõrkade külgede, võimaluste ja ohtude („SWOT”) analüüsile, et toetust paremini suunata.

(19)

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21)

Maapiirkondade arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on vaja luua ja kujundada uut tüüpi majandustegevus uute põllumajandusettevõtete ja äriettevõtete loomise ning mittepõllumajanduslikesse tegevustesse tehtavate investeeringute kaudu. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtete arengu meetme abil peaks hõlbustuma noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja nende ettevõtete struktuuriline kohandamine pärast tegevuse alustamist, põllumajandustootjate tegevusvaldkonna mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevusega ning muude kui põllumajanduslike VKEde asutamine ja areng maapiirkondades. Innustada tuleks ka selliste väikeste põllumajandusettevõtete arengut, mis on eeldatavalt majanduslikult elujõulised. Selle meetme kohaste uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks tuleks toetuse saamise tingimuseks seada äriplaani esitamine. Ettevõtte asutamise toetus peaks hõlmama üksnes ettevõtte tegevuse algusperioodi ning mitte muutuma tegevusabiks. Kui liikmesriigid valivad võimaluse anda toetust osamaksetena, tuleks seda lubada maksimaalselt viie aasta jooksul. Lisaks põllumajandussektori restruktureerimise edendamisele tuleks anda iga-aastast toetust põllumajandustootjatele, kes osalevad määruse (EL) nr DP/2012 V jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas ning kohustuvad oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt üle andma teisele põllumajandustootjale , kes ei osale kõnealuses kavas .

(21)

Maapiirkondade arengu ja konkurentsivõime tagamiseks on vaja luua ja kujundada uut tüüpi majandustegevus uute põllumajandusettevõtete , uute tegevusalade, uute põllumajanduse ja metsandusega seotud äriettevõtete loomise ning uute mittepõllumajanduslikesse tegevustesse , sotsiaalsesse põllumajandusse ja turismitegevusse tehtavate investeeringute kaudu. Põllumajandusettevõtete ja ettevõtete arengu meetme abil peaks hõlbustuma noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja nende ettevõtete struktuuriline kohandamine pärast tegevuse alustamist ning edenema naiste ettevõtlustegevus, sealhulgas põllumajandustootjate tegevusvaldkonna mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevusega ning muude kui põllumajanduslike VKEde asutamine ja areng maapiirkondades. Innustada tuleks ka selliste väikeste põllumajanduse ja metsandusega tegelevate ettevõtete arengut, mis on eeldatavalt majanduslikult elujõulised. Selle meetme kohaste uute majandustegevuste elujõulisuse tagamiseks tuleks toetuse saamise tingimuseks seada äriplaani esitamine. Ettevõtte asutamise toetus peaks hõlmama üksnes ettevõtte tegevuse algusperioodi ning mitte muutuma tegevusabiks. Kui liikmesriigid valivad võimaluse anda toetust osamaksetena, tuleks seda lubada maksimaalselt viie aasta jooksul. Lisaks põllumajandussektori restruktureerimise edendamisele tuleks anda toetust põllumajandustootjatele, kes kohustuvad oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt üle andma teisele põllumajandustootjale. Kõnealuse meetme atraktiivsemaks muutmiseks tuleks toetus anda ühekordse maksena.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)

VKEd on liidu maapiirkonna majanduse alustala. Põllumajandusettevõtete ja mittepõllumajanduslike ettevõtete arengu eesmärk peaks olema tööhõive soodustamine ja kvaliteettöökohtade loomine maapiirkondades, juba olemasolevat töökohtade säilitamine, tööhõive hooajaliste kõikumiste vähendamine, mittepõllumajanduslike sektorite arendamine väljaspool põllumajandust ja toiduainetetööstust, soodustades samal ajal ettevõtete integratsiooni ja kohalikke sektoritevahelisi seoseid. Tuleks soodustada projekte, millega üheaegselt integreeritakse põllumajandust, jätkusuutliku ja vastutustundliku turismi põhimõtte alusel toimuvat maaturismi, loodus- ja kultuuripärandit ning investeeringuid taastuvenergiasse.

(22)

VKEd on liidu jätkusuutliku maamajanduse alustala. Põllumajandusettevõtete ja mittepõllumajanduslike ettevõtete arengu eesmärk peaks olema tööhõive soodustamine ja kvaliteettöökohtade loomine maapiirkondades eelkõige noorte jaoks , samuti juba olemasolevate töökohtade säilitamine, tööhõive hooajaliste kõikumiste vähendamine, mittepõllumajanduslike sektorite arendamine väljaspool põllumajandust ja toiduainetetööstust, soodustades samal ajal ettevõtete integratsiooni ja kohalikke sektoritevahelisi seoseid kooskõlas jätkusuutliku regionaalarenguga . Tuleks soodustada projekte, millega üheaegselt integreeritakse põllumajandust, jätkusuutliku ja vastutustundliku turismi põhimõtte alusel toimuvat maaturismi, loodus- ja kultuuripärandit ning investeeringuid taastuvenergiasse. Maapiirkondade jätkusuutlikku arengut tuleks tugevdada linnade ja maapiirkondade vaheliste sidemete ning piirkondadevahelise koostöö edendamise abil.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 27

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(27)

Tootjarühmad aitavad põllumajandustootjaid solidaarselt, et tulla toime nende ees seisvate katsumustega, mis on tingitud kasvanud konkurentsist ning järgnevate turgude ühendamisest nii nende toodete turustamise kui ka kohalike turgude suhtes. Seepärast tuleks soodustada tootjarühmade loomist. Piiratud rahaliste vahendite paremaks kasutamiseks peaks toetuse andmine piirduma üksnes VKEdeks kvalifitseeruvate tootjarühmadega. Selleks et tootjarühm saaks elujõuliseks üksuseks, peaks tootjarühma liikmesriigipoolse tunnustamise tingimuseks seadma äriplaani esitamise. Selleks et vältida toetuse andmist tegevusabina ning säilitada selle motiveeriv roll, peaks maksimaalne toetuse maksmise aeg piirduma viie aastaga.

(27)

Tootjarühmad aitavad põllumajandustootjaid solidaarselt, et tulla toime nende ees seisvate katsumustega, mis on tingitud kasvanud konkurentsist ning järgnevate turgude ühendamisest nii nende toodete turustamise kui ka kohalike turgude suhtes. Seepärast tuleks soodustada tootjarühmade loomist ja arengut . Piiratud rahaliste vahendite paremaks kasutamiseks peaks toetuse andmine piirduma üksnes VKEdeks kvalifitseeruvate tootjarühmadega. Selleks et tootjarühm saaks elujõuliseks üksuseks, peaks tootjarühma liikmesriigipoolse tunnustamise tingimuseks seadma äriplaani esitamise. Selleks et vältida toetuse andmist tegevusabina ning säilitada selle motiveeriv roll, peaks maksimaalne toetuse maksmise aeg piirduma viie aastaga.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(28)

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused peaksid olema jätkuvalt olulised maapiirkondade säästva arengu toetamisel ja ühiskonna suurenevale keskkonnateenuste nõudlusele vastamisel. Põllumajanduslik keskkonnatoetus peaks innustama põllumajandustootjaid ja muid maa valdajaid teenindama ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele põllumajandusliku tootmise tavasid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning on ühitatavad keskkonna, maastiku ja selle tunnusjoonte, loodusvarade, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ja parandamisega, või jätkates nende tavade kohaldamist. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamisele ja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandustootmise vajadustele. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest vastavalt „saastaja maksab” põhimõttele . Paljudel juhtudel mitmekordistub keskkonna- ja kliimaalane kasu põllumajandustootjate rühma ühiselt võetud kohustuste koostoime tulemusel. Ühismeetmetega kaasnevad siiski tehingukulud, mis tuleks vastavalt hüvitada. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjad ja muud maa valdajad saaksid nõuetekohaselt rakendada võetud kohustusi, peaksid liikmesriigid püüdma neile anda vajalikke oskusi ja teadmisi. Liikmesriigid peaksid säilitama 2007–2013 programmitöö perioodil saavutatud tulemuste taseme ning kasutama vähemalt 25 % EAFRD kogupanusest iga maaelu arengu programmi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning maaharimise toimingute jaoks, kohaldades meetmeid, mis on seotud põllumajanduse keskkonna ja kliimaga ning mahepõllumajandusega , samuti ka looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alade toetusteks.

(28)

Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetused peaksid olema jätkuvalt olulised maapiirkondade säästva arengu toetamisel ja ühiskonna suurenevale keskkonnateenuste nõudlusele vastamisel. Põllumajanduslik keskkonnatoetus peaks eelkõige innustama põllumajandustootjaid teenindama ühiskonda tervikuna, võttes kasutusele põllumajandusliku tootmise tavasid, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning on ühitatavad keskkonna, maastiku ja selle tunnusjoonte, loodusvarade, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ja parandamisega, või jätkates nende tavade kohaldamist. Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamisele ja kõrge loodusliku väärtusega põllumajandustootmise vajadustele. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu. Otsetoetustega seotud keskkonnasäästlikkuse kohustuste täitmisel tuleb võtta arvesse tunnustatud põllumajanduse keskkonnameetmete tulemuslikkust. Paljudel juhtudel mitmekordistub keskkonna- ja kliimaalane kasu põllumajandustootjate rühma ühiselt võetud kohustuste koostoime tulemusel. Ühismeetmetega kaasnevad siiski tehingukulud, mis tuleks vastavalt hüvitada. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjad saaksid nõuetekohaselt rakendada võetud kohustusi, peaksid liikmesriigid püüdma neile anda vajalikke oskusi ja teadmisi. Liikmesriigid peaksid säilitama 2007–2013 programmitöö perioodil saavutatud tulemuste taseme . Ka peaksid nad olema kohustatud kasutama vähemalt 25 % EAFRD kogupanusest iga maaelu arengu programmi kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise ning maaharimise toimingute jaoks, kasutades keskkonna- ja kliimasõbralikule ning mahepõllumajandusele antavaid toetusi. Kõnealune meede peaks olema esmajärjekorras kättesaadav põllumajandusettevõtete juhtidele.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 30

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(30)

Mahepõllumajandusele ülemineku või selle säilitamise toetustega innustatakse põllumajandustootjaid vastavates kavades osalema, et sel viisil täita ühiskonna suurenenud nõudlust keskkonnateadlike põllumajandustavade ja loomade heaolu kõrgete nõuete järele. Selleks et suurendada meetmest tulenevat kasu bioloogilise mitmekesisuse jaoks, tuleks soodustada põllumajandustootjate kollektiivlepinguid või koostööd tootjate vahel , et hõlmata ulatuslikumaid piirnevaid alasid. Selleks et vältida suure hulga põllumajandustootjate tagasipöördumist tavapäraste põllumajandusliku tootmise juurde, tuleks toetada nii ülemineku kui ka säilitamise meetmeid. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest.

(30)

Mahepõllumajandusele ülemineku või selle säilitamise toetustega innustatakse põllumajandustootjaid vastavates kavades osalema, et sel viisil täita ühiskonna suurenenud nõudlust keskkonnateadlike põllumajandustavade ja loomade heaolu kõrgete nõuete järele. Selleks et suurendada meetmest tulenevat kasu bioloogilise mitmekesisuse jaoks, tuleks soodustada põllumajandustootjate või muude maa valdajate omavahelisi kollektiivlepinguid või koostööd, et hõlmata ulatuslikumaid piirnevaid alasid. Selleks et vältida suure hulga põllumajandustootjate tagasipöördumist tavapärase põllumajandusliku tootmise juurde, tuleks toetada nii ülemineku kui ka säilitamise meetmeid. Toetused peaksid hõlmama lisakulusid ja võetud kohustuste tõttu saamata jäänud tulu ning need peaksid katma üksnes selliseid kohustusi, mis on rangemad vastavatest kohustuslikest standarditest ja nõuetest.

Selgitus

Vt artikli 30 kohta esitatud samasisulist muudatusettepanekut.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(33)

Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus kasutamine ning põllumajandustootjate võrdne kohtlemine kogu liidus, tuleks mägialad, looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad kindlaks määrata vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul peaksid need olema biofüüsikalised kriteeriumid, mis põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel andmetel. Tuleks vastu võtta üleminekukord, et lihtsustada toetuste järkjärgulist kaotamist piirkondades, mida kõnealuste kriteeriumide kohaldamise tulemusel ei käsitata enam looduslikust eripärast tingitud piirangutega aladena .

(33)

Selleks et tagada liidu rahaliste vahendite tõhus kasutamine ning põllumajandustootjate võrdne kohtlemine kogu liidus, tuleks mägialad ja looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega alad kindlaks määrata vastavalt objektiivsetele kriteeriumidele. Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul peaksid need olema biofüüsikalised kriteeriumid, mis põhinevad usaldusväärsetel teaduslikel andmetel. Komisjon peaks 31. detsembriks 2014 esitama seadusandliku ettepaneku piirkondade tulevasel piiritlemisel kohaldatavate kohustuslike biofüüsikaliste kriteeriumide ja vastavate künniste kehtestamise kohta ning vajaduse korral tasandamise eeskirjad ja üleminekukorra .

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(37)

Kliimamuutuse ja suurema hinnakõikumise tõttu seisavad põllumajandustootjad tänapäeval silmitsi ulatuslike majanduslike ja keskkonnaalaste ohtudega. Selles kontekstis on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Riskijuhtimise meede tuleks kehtestada selleks, et aidata põllumajandustoojaid kõige levinumate riskidega toime tulla. Seepärast peaks see meede aitama põllumajandustootjatel tasuda saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid ning luua ühisfonde ning selliste fondide poolt põllumajandustootjatele makstavat hüvitist looma- või taimehaiguse puhangust või keskkonnajuhtumist tingitud kahjukannatamise eest . Selle meetmega peaks olema hõlmatud ka sissetuleku stabiliseerimise vahend ühisfondina, et toetada põllumajandustootjaid, kelle sissetulek on järsult vähenenud. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjaid koheldakse võrdselt kogu liidus, konkurentsi ei moonutata ning järgitakse liidu rahvusvahelisi kohustusi, tuleks selle meetme kohase toetuse andmiseks sätestada eritingimused. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses ühisfondidele antavate kommertslaenude minimaalse ja maksimaalse kestusega.

(37)

Kliimamuutuse ja suurema hinnakõikumise tõttu seisavad põllumajandustootjad tänapäeval silmitsi ulatuslike majanduslike ja keskkonnaalaste ohtudega. Selles kontekstis on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Riskijuhtimise meede tuleks kehtestada selleks, et aidata põllumajandustoojaid kõige levinumate riskidega toime tulla. Seepärast peaks see meede aitama põllumajandustootjatel või nende rühmadel tasuda saagi, loomade ja taimede kindlustusmakseid, luua ühisfonde ning hüvitada sellistest fondidest põllumajandustootjatele looma- või taimehaiguse puhangutest , kahjuritest, keskkonnajuhtumitest või halbadest ilmastikutingimustest tingitud kahjusid . Selle meetmega peaks olema hõlmatud ka sissetuleku stabiliseerimise vahend ühisfondina või kindlustuslepinguna , et toetada põllumajandustootjaid, kelle sissetulek on järsult vähenenud. Selle tagamiseks, et põllumajandustootjaid koheldakse võrdselt kogu liidus, konkurentsi ei moonutata ning järgitakse liidu rahvusvahelisi kohustusi, tuleks selle meetme kohase toetuse andmiseks sätestada eritingimused. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte seoses ühisfondidele antavate kommertslaenude minimaalse ja maksimaalse kestusega.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(38)

LEADERi lähenemisviis kohalikule arengule on mitmete aastate jooksul tõestanud oma kasulikkust maaelu arengu edendamisel, võttes täiel määral arvesse maapiirkondade arengu sisemisi mitmeid sektoreid hõlmavaid vajadusi „alt ülespoole” suunatud lähenemisega. Seepärast tuleks LEADERit tulevikus jätkata ning selle kohaldamine peaks olema kohustuslik kõigi maaelu arengu programmide jaoks. Koostoimeid tuleks täiendavalt uurida, õhutades koostööd arenguriikide kohaliku arenguprotsessi osalistega ning austades täiel määral traditsioonilise teadmuse tunnustamist, nagu on sätestatud ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis, eesmärgiga edendada säästvaid põllumajandustavasid, mis on kooskõlas keskkonna, mulla ja geneetilise mitmekesisuse kaitse ja parandamisega.

Selgitus

Traditsioonilised ja kohalikud teadmised ning kogukonnast lähtuv innovatsioon kujutavad endast ulatuslikku akumuleerunud praktilist teadmust ja teadmuse loomise suutlikkust, mis on vajalik, kui soovitakse saavutada säästvus- ja arengueesmärke. Koostoime uurimine koostöös kohalike arenguprotsessi osalistega peaks olema kooskõlas vastavalt kas ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis või ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis sätestatud põhimõtetega põlis- ja kohalike kogukondade traditsiooniliste teadmiste ja tavade kohta.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(40)

EAFRD toetus LEADERi kohalikuks arenguks peaks hõlmama kõiki kohaliku arengu strateegia ja kohalike tegevusrühmade töö ettevalmistamise ja rakendamise aspekte ning selliste territooriumide ja rühmade vahelise koostöö aspekte, kes teostavad „alt ülespoole” suunatud lähenemist ja kohalikel vajadustel põhinevat arengut. „LEADERi stardikomplekti” tuleks rahastada ka selleks, et võimaldada sellistel maapiirkondade partneritel, kes seni ei ole LEADERit kohaldanud, katsetada ja ette valmistada kohaliku arengustrateegia kavandamist ja teostamist. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et üksikasjalikult kindlaks määrata kohalike tegevusrühmade toetuskõlblikud elavdamiskulud.

(40)

EAFRD toetus LEADERi kohalikuks arenguks peaks hõlmama kõiki kohaliku arengu strateegia ja kohalike tegevusrühmade töö ettevalmistamise ja rakendamise aspekte , mille puhul on otsustusprotsess kogukonnapõhine ja toimub partnerluses muude asjakohaste osalistega, ning selliste territooriumide ja rühmade vahelise koostöö aspekte, kes teostavad „alt ülespoole” suunatud lähenemist ja kohalikel vajadustel põhinevat arengut. „LEADERi stardikomplekti” tuleks rahastada ka selleks, et võimaldada sellistel maapiirkondade partneritel, kes seni ei ole LEADERit kohaldanud, katsetada ja ette valmistada kohaliku arengustrateegia kavandamist ja teostamist. EAFRD eelarveliste vahendite tõhusa ja tulemusliku kasutamise ja LEADERi lähenemisviisi tagamiseks tuleks anda komisjonile õigus võtta aluslepingu artiklis 290 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, et üksikasjalikult kindlaks määrata kohalike tegevusrühmade toetuskõlblikud elavdamiskulud ja kehtestada eeskirjad, millega tagatakse, et liikmesriigid rakendavad täielikult kogukonnapõhist lähenemisviisi .

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 50

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(50)

EARFD tegevus peaks kajastama liidu tunnustust selle eest, et kohalike arengumeetodite ja rahvusvahelise ulatuse kontseptsioon teineteist tugevdavad, eriti siis, kui rakendatakse uuenduslikku mõtteviisi. EAFRD võiks seda teha piiratud hulgale eeskujuks olevatele projektidele auhindade jagamisega. Kõnealused auhinnad peaksid täiendama maaelu arengu poliitika raames kasutada olevaid muid rahastamisallikaid, tunnustades iga vastavat juhtivat projekti hoolimata sellest, kas kõnealust projekti rahastatakse ka maaelu arengu programmi kohaselt.

välja jäetud

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 51

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(51)

Maaelu arengu programmides peaksid olema ette nähtud uuenduslikud meetmed, millega põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP toetusel soodustatakse ressursitõhusat, tootlikku ja vähese CO2-heitega põllumajandussektorit. EIP peaks soodustama uuenduslike lahenduste praktikasse kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist. EIP peaks looma lisandväärtust, tugevdades innovatsiooniga seotud vahendite rakendamist ja tõhusust ning soodustades sünergiaid nende vahel. EIP peaks täitma puudujäägid teadustöö ja praktilise põllumajanduse parema ühendamise vahel.

(51)

Maaelu arengu programmides peaksid olema ette nähtud uuenduslikud meetmed, millega põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP toetusel soodustatakse ressursitõhusat, tootlikku ja vähese CO2-heitega põllumajandussektorit. EIP peaks soodustama uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist. EIP peaks looma lisandväärtust, tugevdades innovatsiooniga seotud vahendite rakendamist ja tõhusust ning soodustades sünergiaid nende vahel. EIP peaks dialoogi hõlbustamiseks likvideerima puudujäägid teadustöö ja praktilise põllumajanduse parema ühendamise abil.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 52

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(52)

Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse jaoks rakendatava Euroopa innovatsioonipartnerluse raames peaksid töörühmad rakendama uuenduslikke projekte, ühendades põllumajandustootjaid, teadustöötajaid, nõustajaid, ettevõtjaid ja teisi põllumajandussektoris innovatsiooniga seotud osalisi. Selle tagamiseks, et selliste projektide tulemustest saaks kasu kogu sektor, tuleks soodustada nende levitamist ning levitamistegevust tuleks rahastada mitmesugustest allikatest, sealhulgas tehnilise abi vahenditest . Ergutada tuleks koostööd arenguriikides sarnaste eesmärkide suunas püüdlevate innovatsioonivõrgustikega, eeskätt nendega, mis toetavad detsentraliseeritud osalusuuringuid ja teadmiste levitamist parimate säästva põllumajanduse tavade, sealhulgas eraldi naistele mõeldud kavade kohta.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)	„toiming” – asjaomase maaelu arengu programmi jaoks sätestatud kriteeriumide alusel valitav ja ühe või enama toetusesaaja poolt rakendatav projekt, projektide kogum, leping või kord või muu meede, mis võimaldab liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi saavutamist;

(d)

„toiming” – asjaomase maaelu arengu programmi jaoks sätestatud kriteeriumide alusel valitav ja ühe või enama toetusesaaja poolt rakendatav projekt, projektide kogum, leping või kord või muu meede, mis võimaldab liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteedi saavutamist , kaasa arvatud võimalus kasutada kombineeritult mitmesugustest ühise strateegilise raamistiku (ÜSR) fondidest saadavaid toetusi, sealhulgas toetusi määruse (EL) nr …/2013 [ÜSR] artikli 87 lõikes 1 osutatud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastatavate programmide ühe prioriteetse suuna raames ;

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)	„järelevalve- ja hindamissüsteem” – komisjoni ja liikmesriikide poolt välja töötatud üldine lähenemisviis, millega määratakse kindlaks piiratud hulk ühiseid näitajaid, mis on seotud lähteolukorraga ning programmide rahastamise, tootluse , tulemuste ja mõjuga ;

(f)

„järelevalve- ja hindamissüsteem” – komisjoni ja liikmesriikide poolt välja töötatud üldine lähenemisviis, millega määratakse kindlaks piiratud hulk ühiseid näitajaid, mis on seotud lähteolukorraga ning programmide rahastamise, tootluse ja tulemustega ; süsteem ei peaks olema ainult mõõtmispõhine ja vajaduse korral ning asjakohaseid meetodeid kasutades võib selle lähenemisviisi asendada kvaliteedipõhise lähenemisviisiga programmi tootlusele;

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt j a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j a)

„üleminekupiirkonnad” – piirkonnad, mille sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta moodustab 75 %–90 % EL 27 keskmisest;

Selgitus

Üleminekupiirkondi tuleb arvesse võtta, kooskõlas muudatusettepanekuga fondi toetust käsitleva artikli 65 kohta.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt l

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l)	„tehingukulu” – kohustusega seotud kulu, mis aga ei tulene otseselt kohustuse rakendamisest ;

(l)	„tehingukulu” – kohustusega seotud kulu, mille on kaudselt tekitanud kohustuse rakendamine ; selle võib arvutada standardkulude alusel;

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt l a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(l a)

„tootmissüsteem” – ühtse tervikuna majandatavad maa ja tootmissisendid;

Muudatusettepanek 143

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt m a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

m a)	„agrometsandus” – tootmissüsteem, milles puid ja kultuur- ning karjamaataimi kasvatatakse koos samal maa-alal või sama maa äärealal;

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt o

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(o)	„ebasoodsad ilmastikutingimused” – loodusõnnetusega võrreldavad ilmastikutingimused nagu külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud;

(o)	„ebasoodsad ilmastikutingimused” – loodusõnnetusega võrreldavad ilmastikutingimused nagu külm, torm, keeristorm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud;

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt r

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(r)	„loodusõnnetus” – biootilist või abiootilist laadi looduslik sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju põllumajandus- ja metsandussektorile;

(r)	„loodusõnnetus” – biootilist või abiootilist laadi looduslik sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju põllumajandus- või metsandussektorile;

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt s

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(s)	„katastroof” – inimtegevusest põhjustatud ootamatu biootilist või abiootilist laadi sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju põllumajandus- ja metsandussektorile;

(s)	„katastroof” – inimtegevusest põhjustatud ootamatu biootilist või abiootilist laadi sündmus, millega kaasnevad olulised häired põllumajanduslikes tootmissüsteemides ja metsandusstruktuurides, põhjustades olulist kahju põllumajandus- või metsandussektorile;

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt t

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(t)	„lühike tarneahel” – tarneahel, mis hõlmab piiratud arvu ettevõtjaid, kes kohustuvad tegema koostööd, arendama kohalikku majandust ning tihedaid geograafilisi ja sotsiaalseid suhteid tootjate ja tarbijate vahel;

(t)

„lühike tarneahel” – tarneahel, mis hõlmab piiratud arvu otsemüügiga tegelevaid, kohalikel turgudel või kogukonna toetatud põllumajanduses tegutsevaid ettevõtjaid, kes kohustuvad tegema koostööd, arendama kohaliku arengu strateegiast lähtudes kohalikku majandust ning tihedaid geograafilisi ja sotsiaalseid suhteid tootjate , töötlejate ja tarbijate vahel;

Selgitus

Selleks et edendada terviklikku lähenemisviisi lühikese tarneahela arendamiseks ja reageerida otse maakogukonna vajadustele, tuleks lühikese tarneahela määratluses eraldi viidata sellistele turustamiskanalitele nagu otsemüük, kohalikud turud ja kogukonna toetatud põllumajandus, mille kaudu põllumajandusettevõtjad ja -tootjad saavad kõrge kvaliteediga toiduaineid turustada.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt u

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(u)	„noor põllumajandustootja” – avalduse esitamise ajal kuni 40 aasta vanune, vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega põllumajandustootja, kes asub esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina ;

(u)	„noor põllumajandustootja” – avalduse esitamise ajal 40 aasta vanune või noorem , vastavate ametialaste oskuste ja pädevustega põllumajandustootja, kes on põllumajandusliku majapidamise juht ;

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt x a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x a)

„põllumajandustootja” – aktiivne põllumajandustootja määruse (EL) nr DP/2013 artikli 4 lõike 1 punkti a ja artikli 9 tähenduses;

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt x b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(x b)

„kogukonna juhitud kohalik areng” – detsentraliseeritud alt ülespoole suunatud valitsemine ja partnerlus kohalikul ja allpiirkondlikul tasandil, millega õhutatakse maapiirkondade osapooli kavandama ja ellu viima mitmeid sektoreid hõlmavaid piirkonnapõhiseid kohaliku arengu strateegiaid ning edendatakse kogukonna isevastutust, suutlikkuse suurendamist ja innovatsiooni;

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Määruse (EL) nr DP/2013 artiklis 4 esitatud mõisteid kasutatakse ka käesolevas määruses.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Seoses lõike 1 punktis u sätestatud noore põllumajandustootja määratlusega antakse komisjonile õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada noore põllumajandustootjana , sealhulgas kutseoskuste omandamisega seotud üleminekuperioodi kehtestamine.

2. Seoses noorte põllumajandustootjate ja väikeste põllumajandusettevõtetega antakse komisjonile õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt võib juriidilist isikut käsitada noore põllumajandustootja või väikese põllumajandustootjana , sealhulgas kutseoskuste omandamisega seotud üleminekuperioodi kehtestamist. Seejuures tuleb arvesse võtta iga liikmesriigi eripära.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

EAFRD toetab Euroopa 2020. aasta strateegiat, edendades kogu liidus maaelu arengut viisil, mis täiendab muid ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) vahendeid, ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat. Sellega aidatakse kaasa territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasäästlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema ning uuenduslikuma liidu põllumajandussektori kujunemisele.

EAFRD toetab Euroopa maaelu arengu strateegia raames Euroopa 2020. aasta strateegiat, edendades kogu liidus maaelu säästvat arengut viisil, mis täiendab muid ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP”) vahendeid ning täiendab ühtekuuluvuspoliitikat ja ühist kalanduspoliitikat ja on nendega kooskõlas . Sellega aidatakse kaasa territoriaalselt ja keskkonnaalaselt tasakaalustatuma, kliimasäästlikuma ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisema , konkurentsivõimelise, tootliku ja uuendusliku liidu põllumajandus- ja metsandussektori ja elujõuliste maapiirkondade kujunemisele.

Selgitus

Kuna artiklites 4 ja 5 toodud EAFRD eesmärgid puudutavad maapiirkondi hõlmavaid meetmeid ka väljaspool põllumajandussektorit, tuleks EAFRD eesmärk sõnastada laiemalt.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ÜPP üldraamistikus aitab maaelu arengu toetamine saavutada järgmisi eesmärke:

(1)	põllumajanduse konkurentsivõime;

(1)	põllumajanduse ja metsanduse konkurentsivõime suurendamine ;

(2)	loodusvarade jätkusuutlik majandamine ja kliimameetmed ;

(2)	loodusvarade jätkusuutliku majandamise ja kliimameetmete tagamine ;

(3)	maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng .

(3)	maapiirkondade majanduse ja maakogukondade tasakaalustatud territoriaalse arengu saavutamine töökohtade loomiseks ja säilitamiseks .

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiat toetavaid maaelu arengu eesmärke püütakse saavutada liidu maaelu arengu kuue järgmise prioriteediga, mis ühises strateegilises raamistikus muudetakse asjaomasteks temaatilisteks eesmärkideks:

(1) teadmussiirde ja innovatsiooni parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	innovatsiooni toetamine ja teadmistebaasi parandamine maapiirkondades;

(a)	innovatsiooni ja uute koostööviiside toetamine ning teadmistebaasi arendamine maapiirkondades;

(b)	põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine;

(b)	põllumajanduse ja metsanduse ning teadusuuringute ja innovatsiooni vaheliste sidemete tugevdamine;

(c)	elukestva õppe ja kutsehariduse parandamine põllumajandussektoris ja metsandussektoris;

(c)	elukestva õppe ja kutsehariduse , sealhulgas põllumajandusettevõtete ohutuse alase teadlikkuse parandamine põllumajandus- ja metsandussektoris;

(2) kõigi põllumajandusvormide konkurentsivõime ning põllumajandusettevõtete elujõulisuse edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(2) põllumajandusettevõtete elujõulisuse ja kõigi põllumajanduse, metsamajanduse ja toiduainetööstuse vormide konkurentsivõime edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	oluliste struktuuriliste probleemidega põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise hõlbustamine; eelkõige peetakse silmas selliseid ettevõtteid, kelle turul osalemise tase on madal, kes on suunatud konkreetsete sektorite turule ning kes vajaksid põllumajandusliku tegevuse mitmekesistamist;

(a)	uuenduslikku põllumajandustehnoloogiasse investeerimise ergutamine ning sellise tehnoloogia kasutuselevõtmise ja leviku lihtsustamine;

(b)	põlvkondadevahetuse lihtsustamine põllumajandussektoris.

(b)	põllumajandussektorisse uute, kõrge kvalifikatsiooniga inimeste tuleku lihtsustamine , sealhulgas põlvkondade vahetuse kaudu;

(b a)

kõigi põllumajandusettevõtete majandustulemuste parandamine ning turuosaluse, turusuunitluse ja mitmekesistamise parandamine;

(b b)

põllumajandusettevõtete ümberkorraldamise ja ajakohastamise hõlbustamine;

(b c)

tootliku põllumajanduse säilitamine ebasoodsamates, äärepoolseimates ja mägipiirkondades;

(b d)

põllumajandusliku toiduainetööstuse konkurentsivõime tõstmine, sealhulgas tõhususe ja põllumajandustoodete lisandväärtuse suurendamisega;

(3) toiduahela korraldamise ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu;

(a)	toormetootjate parem integreerimine toiduahelasse toidukvaliteedi kavade, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu;

(b)	põllumajandusettevõtte riskijuhtimise toetamine:

(b)	põllumajandusettevõtte riskiennetuse ja riskijuhtimise toetamine;

(4) põllumajandusest ja metsandusest sõltuvate ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(4) põllumajandusest ja metsandusest mõjutatud ökosüsteemide ennistamine, säilitamine ja parandamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine ja säilitamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja kõrge loodusliku väärtusega aladel;

(a)	Euroopa maastike elurikkuse ja seisundi ennistamine ja säilitamine, sealhulgas Natura 2000 aladel ja kõrge loodusliku väärtusega aladel;

(a a)

loomade heaolu parandamine;

(b)	veemajanduse parandamine;

(b)	veemajanduse parandamine;

(c)	mullaharimise parandamine.

(c)	mullaharimise parandamine;

(5) loodusvarade tõhusama kasutamise edendamine ja üleminek vähem CO2-heiteid tootvale ja kliimamuutuste suhtes vastupidavale majandusele põllumajanduses ning toiduainete- ja metsandussektoris, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine;

(a)	põllumajandusettevõtete veekasutuse tõhustamine;

(b)	põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine;

(b)	põllumajandusettevõtete ja toiduainetetööstuse energiakasutuse tõhustamine;

(c)	taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil;

(c)	taastuvate energiaallikate, kõrvalsaaduste, jäätmete, jääkide ja muude toiduks mittekasutatavate toorainete pakkumise ja kasutamise hõlbustamine biomajanduse edendamise eesmärgil;

(d)	põllumajandustegevusest tingitud N2O ja metaani heitkoguste vähendamine;

(d)	põllumajandustegevusest tingitud kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heitkoguste vähendamine ning õhukvaliteedi parandamine ;

(e)	põllumajanduses ja metsanduses CO2 sidumise edendamine;

(e)	põllumajanduses ja metsanduses CO2 säilitamise ja sidumise edendamine;

(e a)

uute teaduspõhiste toodete ning rakendusmeetodite ja menetluste kasutamise hõlbustamine põllumajandusliku toiduainetööstuse väärtusahelas, et parandada elurikkuse haldamist ja ressursitõhusust;

(6) sotsiaalse kaasamise, vaesuse vähendamise ja maapiirkondade majandusliku arengu edendamine, keskendudes järgmistele valdkondadele:

(a)	tegevusvaldkondade mitmekesistamise, uute väikeettevõtete ja töökohtade loomise hõlbustamine;

(a)	tegevusvaldkondade mitmekesistamise, uute väikeettevõtete ja töökohtade loomise hõlbustamine;

(b)	maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

(b)	maapiirkondade kohaliku arengu soodustamine;

(c)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades.

(c)	info- ja kommunikatsioonitehnoloogia saadavuse, kasutamise ja kvaliteedi parandamine maapiirkondades.

Kõigi prioriteetidega edendatakse innovatsiooni, keskkonna- ja kliimamuutuste leevendamist ning nende muutustega kohanemist käsitlevaid valdkondadevahelisi eesmärke.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Peab olema tagatud kooskõla EAFRD toetuse ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi rahastatud meetmete vahel.	1. Peab olema tagatud kooskõla EAFRD toetuse ja Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi või muude liidu rahastamisvahendite rahastatud meetmete vahel.

Muudatusettepanek 173

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 6 a
	Poliitikavaldkondade arengusidusus
	Reformiga tagatakse, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 208 kohaselt võetakse ÜPPs arvesse arengukoostöö eesmärke, kaasa arvatud ÜROs ja muudes rahvusvahelistes organisatsioonides heaks kiidetud eesmärgid. Käesoleva määruse kohaselt võetud meetmed ei ohusta arenguriikide, eelkõige vähim arenenud riikide toidutootmisvõimet ja pikaajalist toiduga kindlustatust ning aitavad täita ELi kohustusi kliimamuutuse leevendamisel. Säästva põllumajanduse edendamisel peaks EL lähtuma rahvusvahelise arengule suunatud põllumajandusteaduste ja tehnoloogia hindamise institutsiooni (IAASTD) järeldustest.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide kaudu. Nendes programmides rakendatakse strateegiat, mille eesmärk on III jaotises kindlaksmääratud meetmete kogumi abil täita liidu maaelu arengu prioriteetsed ülesanded, mille saavutamiseks taotletakse EAFRD toetust.	1. EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide kaudu. Nendes programmides rakendatakse strateegiat, mille eesmärk on III jaotises kindlaksmääratud meetmete kogumi abil täita liidu maaelu arengu prioriteetsed ülesanded, mille saavutamiseks taotletakse EAFRD toetust.
2. Liikmesriik võib esitada kas ühtse programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi.	2. Liikmesriik võib esitada ühtse programmi kogu oma territooriumi kohta või piirkondlike programmide kogumi või mõlemad . Riiklikul tasandil rakendatud meetmeid ei rakendata piirkondlike programmide kaudu.
3. Liikmesriigid, kes osalevad piirkondlikes programmides, võivad kinnitamiseks esitada ka riikliku raamistiku, mis sisaldab piirkondlike programmidega ühiseid elemente, millele ei ole ette nähtud eraldi eelarveraldisi.	3. Liikmesriigid, kes osalevad piirkondlikes programmides, võivad kinnitamiseks esitada ka riikliku raamistiku, mis sisaldab piirkondlike programmidega ühiseid elemente, millele ei ole ette nähtud eraldi eelarveraldisi.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võivad oma maaelu arengu programmidesse lisada temaatilised allprogrammid, mis toetavad liidu maaelu arengu prioriteete, et rahuldada väljaselgitatud konkreetseid vajadusi , eelkõige seoses:

1. Maaelu arengu prioriteetide saavutamise toetamiseks võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmidesse lisada temaatilised allprogrammid, mis käsitlevad konkreetseid vajadusi . Sellised temaatilised allprogrammid võivad olla loodud muu hulgas seoses:

(a)	noorte põllumajandustootjate puhul;

(a)	noorte põllumajandustootjatega;

(b)	artikli 20 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud väikeste põllumajandusettevõtetega;

(b)	artikli 20 lõike 2 kolmandas lõigus osutatud väikeste põllumajandusettevõtetega;

(c)	artikli 33 lõikes 2 osutatud mägialadega;

(c)	artikli 33 lõikes 2 osutatud mägialadega;

(d)	lühikese tarneahelaga.

(d)	lühikese tarneahelaga;

(d a)

maapiirkondade naistega.

Iga temaatilise allprogrammi jaoks eriti oluliste meetmete ja toiminguliikide soovituslik loetelu on esitatud III lisas.

2. Temaatilised allprogrammid võivad käsitleda ka erivajadusi, mis on seotud konkreetse maapiirkonna arengule olulist mõju avaldavate põllumajandussektorite ümberkorraldamisega.

2. Temaatilised allprogrammid võivad käsitleda ka erivajadusi, mis on seotud konkreetse maapiirkonna arengule olulist mõju avaldavate põllumajandussektorite ümberkorraldamisega , või muid liikmesriigi väljaselgitatud erivajadusi .

3. Väikeseid põllumajandusettevõtteid ja lühikesi tarneahelaid käsitlevate temaatiliste allprogrammide raames toetatavate meetmete I lisas sätestatud toetusmäärasid võib suurendada 10 protsendipunkti võrra. Noorte põllumajandustootjate ja mägialade puhul võib toetuse maksimummäära suurendada vastavalt I lisale. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada 90 %

3. Väikeseid põllumajandusettevõtteid ja lühikesi tarneahelaid käsitlevate temaatiliste allprogrammide raames toetatavate meetmete I lisas sätestatud toetusmäärasid võib suurendada 10 protsendipunkti võrra. Muu hulgas noorte põllumajandustootjate ja mägialade puhul võib toetuse maksimummäära suurendada vastavalt I lisale. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada 90 %

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vii)

on kavandatud algatused, mille kaudu tõsta teadlikkust, ergutada uuenduslikku tegevust ning luua põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmi;

(vii)

on kavandatud algatused, mille kaudu tõsta teadlikkust, ergutada uuenduslikku tegevust ning luua põllumajandustootmise, majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmi;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)	eeltingimuste hindamine ning vajaduse korral määruse nr [ÜSR/ 2012 ] artikli 17 lõikes 4 osutatud meetmete ja määruse nr [ÜSR/2012] artikli 19 kohaldamiseks kehtestatud näitajate hindamine;

(d)	maaelu arengu suhtes kohaldatavate IV lisas märgitud ja programmi seisukohast oluliste eeltingimuste hindamine ning vajaduse korral määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artikli 17 lõikes 4 osutatud meetmete hindamine;

Selgitus

Maaelu arengu programmide eeltingimused ei tohi puudutada valdkondi, mis jäävad maaelu arengu poliitika pädevusalast välja, vaid hindamine peab piirduma ainult nende tingimustega, mis on programmi sekkumismeetmetega otseselt seotud.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt f

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(f)

seoses kohaliku arenguga konkreetne kirjeldus, mis käsitleb koordinatsioonimehhanisme kohalike arengustrateegiate, artiklis 36 osutatud koostöömeetme, artiklis 21 osutatud maapiirkondade põhiteenuseid ja külauuendust käsitleva meetme ning artiklis 20 osutatud maapiirkondades põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse arendamist käsitleva meetme raames maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevuse toetamise vahel;

(f)

seoses kohaliku arenguga konkreetne kirjeldus, mis käsitleb koordinatsioonimehhanisme kohalike arengustrateegiate, artiklis 36 osutatud koostöömeetme, artiklis 21 osutatud maapiirkondade põhiteenuseid ja külauuendust käsitleva meetme , mis hõlmab linnade ja maapiirkondade vahelisi sidemeid ning piirkondadevahelist koostööd, ning artiklis 20 osutatud maapiirkondades põllumajandusettevõtete ja ettevõtluse arendamist käsitleva meetme raames maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevuse toetamise vahel;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(g)	innovatsiooni suhtes kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus, võttes arvesse tootlikkuse ja loodusvarade säästva majandamise parandamist ning seda, kuivõrd kõnealune lähenemisviis aitab saavutada artiklis 61 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärke;

(g)

innovatsiooni suhtes kohaldatava lähenemisviisi kirjeldus, võttes arvesse põllumajandusettevõtete tootmise, majandusliku elujõulisuse ja loodusvarade säästva majandamise parandamist ning seda, kuivõrd kõnealune lähenemisviis aitab saavutada artiklis 61 osutatud põllumajandustootmise, majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärke;

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt j

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(j)	indikaatorkava, mis sisaldab programmiga hõlmatud iga liidu maaelu arengu prioriteedi kohta sihtnäitajaid ning valitud meetmeid koos kavandatud väljundite ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja erasektori kaupa;

(j)	indikaatorkava, mis sisaldab programmiga hõlmatud iga liidu maaelu arengu prioriteedi kohta sihtnäitajaid ning valitud meetmeid koos kavandatud protsessi- ja poliitiliste väljundite ja kuludega, eraldi avaliku ja erasektori kohta;

Selgitus

Selleks et tagada selge seos maaelu arengu poliitika eesmärkide ja nende esinemise vahel programmidokumentides, mis õigustavad konkreetseid eesmärke juhul, kui sekkumine on vajalik, tuleb programmi väljunditega seotud meetmete puhul ka edaspidi keskenduda poliitilistele eesmärkidele.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt m

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(m)	teave selle kohta, kuidas programm täiendab meetmeid, mida rahastatakse muudest ühise põllumajanduspoliitika või ühtekuuluvuspoliitika vahenditest või Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMFF) ;

(m)

teave selle kohta, kuidas programm täiendab meetmeid, mida rahastatakse muudest ühise põllumajanduspoliitika vahenditest, mehhanismide kohta, mis tagavad kooskõlastamise teistest ÜSRi fondidest toetatavate meetmetega, ning määruse (EL) nr [ÜSR/2013] IV jaotises nimetatud rahastamisvahendite kohaldamise kohta ;

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	eraldi eriindikaatorkava koos kavandatud väljundite ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja erasektori kaupa.

(c)	eraldi eriindikaatorkava koos kavandatud protsessi- ja poliitiliste väljundite ja kuludega, mis on liigendatud avaliku ja erasektori kaupa.

Selgitus

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks määruse nr [ÜSR/2012] V lisas kehtestatud eeltingimustele kohaldatakse EAFRD suhtes määruse (EL) nr [ÜSR/2012] IV lisas kehtestatud üldisi eeltingimusi .	Määruse IV lisas kehtestatud eeltingimusi kohaldatakse EAFRD suhtes , kui need on asjakohased ja kohaldatavad erieesmärkidele, mida järgitakse vastavalt programmi prioriteetidele .

Selgitus

Põllumajanduspiirkonna arengupoliitika ei saa vastutada teiste poliitikavaldkondade nõuete täitmise eest. Just kõnealuse poliitika oluliste prioriteetide jaoks peaksid eeltingimused olema kohustuslikud.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Komisjon võib maaelu arengu programmi heaks kiita enne liikmesriigiga partnerluslepingu sõlmimist juhul, kui komisjon leiab, et kõik maaelu arengu programmi elemendid vastavad käesoleva määruse sätetele ja partnerluslepingu EAFRDd puudutavatele osadele.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a – alapunkt ii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(ii)	muuta EAFRD rahastamisosaluse määra ühe või mitme meetme puhul;

välja jäetud

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iv)	kanda vahendeid üle selliste meetmete vahel, mille suhtes kohaldatakse erinevaid EAFRD rahastamisosaluse määrasid.

välja jäetud

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 – punkt a – alapunkt iv a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iv a)

kanda vahendeid üle programmide vahel, et vältida EAFRD vahendite kaotamist.

Selgitus

Selle vältimiseks, et liikmesriik kaotab ühenduse vahendid, tuleb juhul, kui analüüsimisel selgub, et on kasutamata assigneeringute automaatse äravõtmise oht, lubada vahendeid sama liikmesriigi maaelu arengu programmide vahel ümber paigutada.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon väljastab lõikes 1 osutatud nõusoleku kahe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eeskirjad järgmiste toimingute menetlemise ja ajakava kohta:	Komisjonile antakse kooskõlas artikliga 90 õigus võtta vastu eeskirjad järgmiste toimingute menetlemise ja ajakava kohta:

Selgitus

See ei ole puhtalt tehniline küsimus.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.	välja jäetud

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Põllumajandusettevõtetele suunatud meetmetest võivad kasu saada üksnes määruses (EL) nr DP/2013 määratletud aktiivsed põllumajandustootjad.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõnealuse meetme kohane toetus hõlmab kutseõpet ja oskuste omandamise meetmeid, tutvustustegevust ja teabemeetmeid. Kutseõppe ja oskuste omandamise meetmed võivad hõlmata koolituskursusi, õpikodasid ning juhendamist.	1. Kõnealuse meetme kohane toetus hõlmab kutseõpet ja oskuste omandamise meetmeid, tutvustustegevust ja teabemeetmeid. Kutseõppe ja oskuste omandamise meetmed võivad hõlmata koolituskursusi, õpikodasid ning juhendamist.
Toetus võib ka hõlmata lühiajalisi vastastikuseid vahetusi põllumajandusettevõtte juhtkonna liikmete tasandil ja põllumajandusettevõtete külastamist.	Toetus võib ka hõlmata lühiajalisi vastastikuseid vahetusi põllumajandus- ja metsandusettevõtte juhtkonna liikmete tasandil ning põllumajandus- ja metsandusettevõtete külastamist.
2. Kõnealuse meetme kohasest toetusest saavad kasu põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris töötavad isikud, maa valdajad ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades VKEdena.	2. Kõnealuse meetme kohasest toetusest saavad kasu põllumajanduses, toiduainetööstuses ja metsandussektoris töötavad isikud, maa valdajad ja muud ettevõtjad, kes tegutsevad maapiirkondades VKEdena. Kõnealuse meetme kohast toetust andes võib eelisõiguse anda põllumajandus- ja metsandussektoriga seotud VKEdele.
Toetusesaaja on koolituse või muu teadmussiirde ja teabeteenuse osutaja.	Toetusesaaja on koolituse või muu teadmussiirde ja teabeteenuse osutaja , kes võib olla avalik-õiguslik asutus .
3. Kõnealuse meetme kohane toetus ei hõlma sellist teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab kesk- või kõrghariduse tavaprogrammide või -süsteemide osa.	3. Kõnealuse meetme kohane toetus ei hõlma sellist teoreetilist või praktilist õpet, mis moodustab kesk- või kõrghariduse tavaprogrammide või -süsteemide osa.
Teadmussiiret ja teabeteenust osutavatel asutustel peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali kvalifikatsiooni ja korrapärase koolituse näol.	Teadmussiiret ja teabeteenust osutavatel asutustel peab olema kõnealuse ülesande täitmiseks asjakohane suutlikkus personali kvalifikatsiooni ja korrapärase koolituse näol.
4. Kõnealuse meetme kohased toetuskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teabeteenuste korraldamise ja osutamise kulusid. Tutvustusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Toetuskõlblikud on ka osalejate sõidu- ja elamiskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud.	4. Kõnealuse meetme kohased toetuskõlblikud kulud hõlmavad teadmussiirde ja teabeteenuste korraldamise ja osutamise kulusid. Tutvustusprojektide puhul võib toetus hõlmata ka vastavaid investeerimiskulusid. Toetuskõlblikud on ka osalejate sõidu- ja elamiskulud, päevarahad ning ka põllumajandustootjate asendamisega seotud kulud.
5. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuskõlblike kulude täpsustamist, teadmussiirde teenust osutavate asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõudeid ning põllumajandusettevõtete vahetuskavade ja kõnealuste ettevõtete külastamise kestust ja sisu.	5. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuskõlblike kulude täpsustamist, teadmussiirde teenust osutavate asutuste kvalifikatsiooni miinimumnõudeid ning põllumajandusettevõtete vahetuskavade ja kõnealuste ettevõtete külastamise kestust ja sisu.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõnealuse meetme kohast toetust antakse selleks, et:

(a)

aidata maapiirkondade põllumajandustootjatel, metsa valdajatel ning VKEdel saada kasu nõustamisteenustest, et parandada oma ettevõtte või äriühingu majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkust ning oma majapidamise, ettevõtte ja/või investeeringu kliimasõbralikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutusele;

(a)

(b)	soodustada põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste, samuti metsandusalase nõustamisteenuste loomist, sealhulgas määruse (EL) nr HR/ 2012 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi loomist;

(b)	soodustada põllumajandusettevõtte juhtimis-, asendus- ja nõustamisteenuste, samuti metsandusalase nõustamisteenuste loomist, sealhulgas määruse (EL) nr HR/ 2013 artiklites 12, 13 ja 14 osutatud põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi loomist;

(c)	edendada nõustajate koolitust.

(c)	edendada nõustajate koolitust;

(c a)

toetada noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamist.

2. Lõike 1 punktides a ja c sätestatud toetusesaaja on nõustamis- või koolitusteenuse osutaja. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või organile, kes valiti välja selleks, et rajada teenindussüsteem, mille kaudu pakutakse haldus-, asendus- ja nõustamisteenuseid põllumajandusettevõtetele või nõustamisteenuseid metsandusettevõtetele.

2. Lõike 1 punktides a, c ja c a sätestatud toetusesaaja on nõustamis- või koolitusteenuse osutaja. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse sellisele asutusele või organile, kes valiti välja selleks, et rajada teenindussüsteem, mille kaudu pakutakse haldus-, asendus- ja nõustamisteenuseid põllumajandusettevõtetele või nõustamisteenuseid metsandusettevõtetele.

3. Ametiasutused ja organid, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad kasutama asjakohaseid ressursse, s.t neil peab olema järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja usaldusväärsus asjaomases valdkonnas. Toetusesaajad valitakse konkursikutsete kaudu. Valikumenetlus peab olema objektiivne ja avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele asutustele.

3. Ametiasutused ja organid, kes on valitud osutama nõustamisteenuseid, peavad kasutama asjakohaseid ressursse, s.t neil peab olema järjepidevalt koolitatud ja kvalifitseeritud personal ning nõustamiskogemus ja nad peavad üles näitama sõltumatust ja usaldusväärsust asjaomases valdkonnas. Toetusesaajad valitakse konkursikutsete kaudu. Valikumenetlus peab lähtuma avalikust õigusest ning olema avatud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele asutustele. See peab olema objektiivne ning jätma kõrvale kandidaadid, kellel tekib huvide konflikt.

Nõustamisteenuse osutamisel peavad nõustamisasutused järgima määruse (EL) nr HR/ 2012 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.

Nõustamisteenuse osutamisel peavad nõustamisasutused järgima määruse (EL) nr HR/ 2013 artikli 13 lõikes 2 osutatud andmete avalikustamata jätmisega seotud kohustusi.

3 a. Põllumajandusettevõtete nõustamise süsteem peab vastama määruse (EL) nr HR/2013 artiklis 12 toodud nõuetele. Nõustamisteenuse osutamiseks antakse lisatoetust ainult juhul, kui liikmesriik on loonud määruse (EL) nr HR/2013 artikli 12 kohase põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi.

4. Põllumajandustootjate nõustamine peab olema seotud vähemalt ühe liidu maaelu arengu prioriteediga ning käsitlema vähemalt üht järgmistest aspektidest :

4. Põllumajandustootjate nõustamine peab olema seotud kahe või enama liidu maaelu arengu prioriteediga ning käsitlema kahte või enamat järgmist aspekti :

(a)	määruse (EL) nr HR/ 2012 VI jaotise 1. peatükis sätestatud ühte või mitut kohustuslikku majandamisnõuet ja/või hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet;

(a)	määruse (EL) nr HR/ 2013 VI jaotise 1. peatükis sätestatud ühte või mitut kohustuslikku majandamisnõuet ja/või hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuet;

b)	vajaduse korral määruse (EL) nr DP/ 2012 III jaotise 2. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ning määruse (EL) nr DP/ 2012 artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmist;

(b)	vajaduse korral määruse (EL) nr DP/ 2013 III jaotise 2. peatükis sätestatud kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid ning määruse (EL) nr DP/ 2013 artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmist;

(c)	määruse (EL) nr HR/ 2012 I lisas sätestatud nõudeid või meetmeid, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja sellega kohanemise, elurikkuse, vee ja mulla kaitse, loomahaigustest teatamise ning uuendustegevusega;

(c)	määruse (EL) nr HR/ 2013 I lisas sätestatud nõudeid või meetmeid, mis on seotud kliimamuutuste leevendamise ja sellega kohanemise, elurikkuse, vee ja mulla kaitse, looma- ja taimehaigustest teatamise ning uuendustegevusega;

(d)	liikmesriikide poolt määratletud väikeste põllumajandusettevõtete ning vähemalt määruse (EL) nr DP/ 2012 V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandusettevõtete majandustegevuse jätkusuutlikku arengut;

(d)	liikmesriikide poolt määratletud väikeste põllumajandusettevõtete ning vähemalt määruse (EL) nr DP/ 2013 V jaotises osutatud väikepõllumajandustootjate kavas osalevate põllumajandusettevõtete majandustegevuse jätkusuutlikku arengut;

(e)	kui on asjakohane, siis liidu õigusaktidel põhinevaid tööohutusnõudeid.

(e)	kui see on asjakohane, siis liidu või siseriiklikel õigusaktidel põhinevaid tööohutus- või põllumajandusettevõtete ohutuse nõudeid;

(e a)

noorte või uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise toetamist, maa ja laenude kättesaadavust põllumajandusettevõtte loomiseks või mõnd nimetatutest;

(e b)

põllumajanduslike majapidamiste majandustegevuse jätkusuutlikku arengut kooskõlas kõigi maaelu arengu programmides soovitatud meetmetega, sealhulgas ettevõtete ajakohastamist, konkurentsivõime tõstmist, valdkondlikku integratsiooni ja mahepõllumajanduse arendamist;

(e c)

konkreetseid nõustamisteenuseid, mis toetavad kohalikku töötlemist ja lähiturustamist, sh koolitust ning kohandatud hügieenieeskirjade ja toiduohutusnõuete rakendamist;

(e d)

loomakasvatuse „One health” aspekte.

Nõustamine võib hõlmata ka põllumajandusliku majapidamise majandus-, põllumajandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi.

5. Metsa valdajate nõustamine peaks käsitlema vähemalt direktiivides 92/43/EMÜ, 2009/147/EÜ ja 2000/60/EÜ sätestatud asjakohaseid kohustusi. Nõustamine võib hõlmata ka metsandusettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi.

6. VKEde nõustamine võib hõlmata ettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi.

6. VKEde nõustamine võib hõlmata ettevõtte majandus- ja keskkonnategevuse tulemuslikkusega seotud küsimusi. Eelisõiguse võib anda põllumajandus- ja metsandussektoriga seotud mikroettevõtjatele ning VKEdele.

7. Õigustatud juhtudel ja vajaduse korral võib osaliselt nõustada rühmiti, võttes samal ajal arvesse nõustamisteenuste üksikkasutajate olukorda.

8. Lõike 1 punktide a ja c kohane toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. Lõike 1 punkti b kohast toetust makstakse maksimaalselt viie aasta jooksul teenuse loomisest ja see väheneb järk-järgult.

9. Komisjonil on õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse nõustamisteenust osutavate asutuste või organite kvalifikatsiooni miinimumnõuete täpsustamist.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohane teotus hõlmab põllumajandustootjate liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega:

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab põllumajandustootjate ning tootjarühmade ja tootjaorganisatsioonide liitumist järgmiste kavade ja süsteemidega:

(a)	liidu õigusaktidega kehtestatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad;

(a)	liidu õigusaktidega kehtestatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad;

(b)	liikmesriikide poolt tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(b)	liikmesriikide poolt tunnustatud põllumajandustoodete, puuvilla ja toiduainete kvaliteedikavad, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

(i)	kõnealuse kava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

(i)	kõnealuse kava raames toodetud lõpptoote eripära tuleneb selgetest kohustustest, millega tagatakse:

—	toote eripärased tunnused või

—	toote eripärased tunnused või

—	eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

—	eripärased kasvatus- või tootmismeetodid või

—	lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega;

—	lõpptoote kvaliteet, mis on inimeste, loomade või taimede tervise, loomade heaolu või keskkonnakaitse seisukohast oluliselt parem kui see, mida nõutakse kaubandusstandarditega või

—	lühikesed ja kohalikud toiduainete tarneahelad;

(ii)	kava on avatud kõigile tootjatele;

(ii)	kava on avatud kõigile tootjatele;

(iii)

kava sisaldab siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan;

(iii)

kava sisaldab siduvaid tootespetsifikatsioone ja nendele spetsifikatsioonidele vastavust kontrollib avaliku sektori asutus või sõltumatu inspekteerimisorgan;

(iv)	kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku jälgitavuse

(iv)	kava on läbipaistev ja tagab toodete täieliku jälgitavuse

või

(c)	põllumajandustoodete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide haldamist käsitlevate liidu parimate tavade suunistele.

(c)	põllumajandustoodete ja -ettevõtete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemid, mille kohta liikmesriigid kinnitavad, et need vastavad põllumajandustoodete ja toiduainete vabatahtliku sertifitseerimise süsteemide haldamist käsitlevate liidu parimate tavade suunistele.

1 a. Toetus võib hõlmata ka lõike 1 punktides a ja b osutatud kvaliteedikavade alla kuuluvate toodete teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kulusid, mida kannavad põllumajandustootjad, tootjarühmad või -organisatsioonid.

2. Toetust antakse iga-aastase stimuleeriva maksena, mille suurus määratakse kindlaks vastavalt toetatavates kavades osalemisest tulenevate püsikulude tasemele ja toetuse maksimaalne kestus on viis aastat.

Erandina lõikest 1 võib toetust anda ka toetusesaajatele, kes osalesid sarnases kavas programmitöö perioodil 2007–2013, tingimusel et välditakse topeltmakseid ja toetusesaamise maksimaalne kogukestus on viis aastat. Toetust makstakse aasta kaupa kavas osalemist tõendavate dokumentide esitamisel. Tootja esitab siiski ainult ühe taotluse viieaastase perioodi kohta.

Käesoleva lõigu kohaldamisel tähendavad püsikulud kulusid, mis on kantud seoses toetust saava kvaliteedikavaga liitumise ja nimetatud kavas osalemise iga-aastaste osamaksetega, sealhulgas vajaduse korral kulutused kontrollidele, mida on vaja kava spetsifikatsioonidele vastavuse tõendamiseks.

3. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas.

3. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. Kui toetatakse tootjarühmi vastavalt lõikele 1 a, võivad liikmesriigid kehtestada erinevad maksimumsummad.

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõike 1 punkti a reguleerimisalasse kuuluvaid konkreetseid liidu kvaliteedikavasid.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab materiaalsetesse ja/või immateriaalsetesse varadesse tehtavaid investeeringuid, mis:

(a)	parandavad põllumajandusliku majapidamise üldist tulemuslikkust;

(a)	parandavad põllumajandusliku majapidamise üldist tulemuslikkust ja säästvust, sealhulgas ressursitõhusust ja kasvuhoonegaaside tasakaalu ;

(b)	on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla töötlemise, turustamise ja/või tootearendusega. Tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode;

(b)

on seotud ELi toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete või puuvilla , sealhulgas artiklis 17 nimetatud kvaliteediskeemidega hõlmatud toodete töötlemise, turustamise , säilitamise ja tootearendusega; tootmisprotsessi väljund võib olla kõnealuse lisaga hõlmamata toode; toetust võib anda väiketapamajade rajamiseks või arendamiseks;

(c)	on seotud põllumajanduse arendamise ja kohandamise infrastruktuuriga, sealhulgas põllumajandus- ja metsamaale juurdepääsu, maakorralduse ja -paranduse, energiaga varustamise ja veeressursside majandamisega seotud tegevused; või

(c)	on seotud põllumajanduse arendamise , ajakohastamise või kohandamise infrastruktuuriga, sealhulgas põllumajandus- ja metsamaale juurdepääsu, maakorralduse ja -paranduse, energia ja veega varustamise ja nende säästmisega ning maa ja veeressursside ühise majandamisega seotud tegevustega; või

(d)	on mittetootlikud investeeringud, mis on seotud põllumajanduslike ja metsanduslike keskkonnakohustuste, liikide ja elupaikade elurikkuse kaitsestaatuse või Natura 2000 ala ning muude programmis kindlaksmääratud kõrge loodusliku väärtusega alade üldkasutusväärtuse suurendamisega.

(d)

on mittetootlikud investeeringud, mis on seotud põllumajanduslike ja metsanduslike keskkonnakohustuste, liikide ja elupaikade elurikkuse kaitsestaatuse ning jahiressursside ja geneetiliste ressursside säästliku majandamisega või Natura 2000 ala ning muude programmis kindlaksmääratud kõrge loodusliku väärtusega alade üldkasutusväärtuse suurendamisega.

2. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse põllumajanduslikele majapidamistele. Põllumajandusettevõtte ümberkorraldamisse tehtavate investeeringute puhul on toetuskõlblikud üksnes sellised põllumajandusettevõtted, mis ei ületa teatavat suurust; liikmesriigid määravad selle suuruse kindlaks programmis, võttes aluseks liidu maaelu arengu prioriteedi „Iga liiki põllumajanduse konkurentsivõime ja põllumajandusettevõtte elujõulisuse suurendamine” suhtes teostatud SWOT-analüüsi.

2. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse põllumajanduslikele majapidamistele või tootjarühmadele või -organisatsioonidele .

3. Käesoleva meetme kohase toetuse maksimummäärad on sätestatud I lisas. Kõnealust määra võib suurendada noorte põllumajandusettevõtjate, kollektiivinvesteeringute ja rohkem kui ühe meetme kohast toetust hõlmavate integreeritud projektide puhul , samuti selliste investeeringute puhul, mis tehakse artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust eripärast tingitud oluliste piirangutega aladesse ning põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP raames toetatud tegevuste puhul vastavalt I lisas sätestatud toetusmääradele. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada 90 %.

3. Käesoleva meetme kohase toetuse maksimummäärad on sätestatud I lisas. Kõnealust määra võib suurendada noorte põllumajandusettevõtjate ja selliste väikepõllumeeste koostööprojektide puhul, mille eesmärk on tõsta nende ettevõtete jätkusuutlikku tootlikkust ja innustada neid otsima alternatiivseid tuluallikaid, näiteks toodete töötlemisest; põllumajandustootjate või põllumajandustootjate rühmade puhul, kes investeerivad agroökoloogilistesse tootmissüsteemidesse; kollektiivinvesteeringute ja rohkem kui ühe meetme kohast toetust hõlmavate integreeritud projektide puhul; selliste investeeringute puhul, mis tehakse artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust eripärast tingitud oluliste piirangutega aladesse; ning põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP raames toetatud tegevuste puhul vastavalt I lisas sätestatud toetusmääradele. Ühendatud toetuse maksimummäär ei või siiski ületada 90 %.

4. Lõiget 3 ei kohaldata lõike 1 punktis d osutatud mittetootlike investeeringute suhtes.

4 a. Põllumajandustootjatele võib anda toetust investeeringute tegemiseks pärast käesoleva määruse jõustumist vastu võetud liidu uute keskkonnakaitse, rahvatervise, looma- ja taimetervise, loomade heaolu ja tööohutuse normide täitmiseks.

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	investeeringud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste ja katastroofide tagajärgi;

(a)	investeeringud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste , ebasoodsate keskkonnatingimuste ja katastroofide tagajärgi;

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	investeeringud, mille eesmärk on teha korda loodusõnnetuses ja katastroofides kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal.

(b)	investeeringud, mille eesmärk on teha korda loodusõnnetuses , ebasoodsates keskkonnatingimustes ja katastroofides kahjustunud põllumajandusmaa ning taastada tootmise potentsiaal.

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab järgmist:

(a)	äritegevuse alustamise toetamine:

(a)	äritegevuse alustamise toetamine:

(i)	noorte põllumajandustootjate puhul;

(i)	noorte põllumajandustootjate puhul;

(ii)	maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevuse puhul;

(ii)	mittepõllumajandusliku tegevuse ja põllumajandusteenuste osutamise puhul maapiirkondades ;

(iii)

väikeste põllumajandusettevõtete arendamise puhul;

(iii)

väikeste põllumajandusettevõtete arendamise puhul;

(b)	investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse;

(b)	investeeringud mittepõllumajanduslikesse tegevustesse;

(c)	iga-aastane toetus määruse (EL) nr DP/ 2012 V jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas (edaspidi „väikepõllumajandustootjate kava”) osalevatele põllumajandustootjatele, kes oma ettevõtte annavad jäädavalt üle teisele põllumajandustootjale.

(c)	ühekordne toetus määruse (EL) nr DP/ 2013 V jaotisega kehtestatud väikepõllumajandustootjate kavas (edaspidi „väikepõllumajandustootjate kava”) osalevatele põllumajandustootjatele, kes oma ettevõtte annavad jäädavalt üle teisele põllumajandustootjale;

(c a)

maksed põllumajandustootjatele, kes annavad oma ettevõtte jäädavalt üle teisele põllumajandustootjale eesmärgiga luua elujõulisi majandusüksusi.

2. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohast toetust antakse noortele põllumajandustootjatele.

Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohast toetust antakse põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise liikmetele, kes mitmekesistavad oma tegevusvaldkonda mittepõllumajanduslike tegevustega, samuti antakse seda mittepõllumajandusliku tegevusega hõlmatud mikro- ja väikeettevõtjatele maapiirkondades.

Lõike 1 punkti a alapunkti iii kohast toetust antakse liikmesriikide poolt kindlaksmääratud väikestele põllumajandusettevõtetele.

Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse maapiirkondades mittepõllumajandusliku tegevusega hõlmatud mikro- ja väikeettevõtetele ning põllumajandustootjatele või põllumajandustootja majapidamise liikmetele.

Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse põllumajandustootjatele, kes on toetusetaotluse esitamise ajal osalenud väikepõllumajandustootjate kavas vähemalt ühe aasta ning kes kohustuvad oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt teisele põllumajandustootjale üle andma. Toetust antakse alates üleandmise tähtpäevast kuni 31. detsembrini 2020.

Lõike 1 punkti c kohast toetust antakse põllumajandustootjatele, kes on toetusetaotluse esitamise ajal osalenud väikepõllumajandustootjate kavas vähemalt ühe aasta ning kes kohustuvad oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt teisele põllumajandustootjale üle andma. Toetust arvestatakse alates üleandmise tähtpäevast kuni 31. detsembrini 2020.

Lõike 1 punkti c a kohast toetust antakse põllumajandustootjatele tingimusel, et nad

(a)	on põllumajandusega tegelenud vähemalt 10 aastat,

(b)	kohustuvad kogu oma ettevõtte ning vastavad toetusõigused jäädavalt teisele põllumajandustootjale üle andma ja

(c)	peatavad lõplikult kogu tulundusliku põllumajandustegevuse.

Liikmesriigid kehtestavad elujõulisuse lisakriteeriumid majandusüksustele, millele võidakse vastavalt lõike 1 punktile c a toetust määrata.

2 a. Kui toetust antakse lõike 1 punkti a alapunkti ii või lõike 1 punkti b alusel, võib eelisõiguse anda põllumajanduse ja metsandusega seotud mittepõllumajanduslikule tegevusele, samuti kogukonna algatatud kohalike partnerlustega seotud tegevusele.

3. Põllumajandustootja majapidamise liikmeks võib pidada mis tahes füüsilist või juriidilist isikut või füüsiliste või juriidiliste isikute rühma, olenemata sellest, missugune õiguslik seisund sellele rühmale ja rühma liikmetele on siseriikliku õigusega antud, välja arvatud põllumajandusettevõtte töötajad. Põllumajandustootja majapidamise liikmena käsitatav juriidiline isik või isikute rühm peab toetuse taotlemise ajal tegelema põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusega.

4. Lõike 1 punkti a kohane toetus sõltub äriplaani esitamisest. Äriplaani rakendamine peab algama kuue kuu jooksul alates toetuse andmist käsitleva otsuse kuupäevast.

Liikmesriigid määravad kindlaks ülemise ja alumise lävendi, mille alusel võimaldatakse põllumajandusettevõtjatele juurdepääsu vastavalt kas lõike 1 punkti a alapunkti i või lõike 1 punkti a alapunkti iii kohasele toetusele. Lõike 1 punkti a alapunkti i kohase toetuse alumine lävend peab olema tunduvalt kõrgem kui lõike 1 punkti a alapunkti iii kohane ülemine lävend. Toetust võivad siiski saada üksnes ettevõtjad, kes kuuluvad mikro- ja väikeettevõtjate määratluse alla.

Lõike 1 punkti a alapunkti i kohast toetust võib anda noortele põllumajandustootjatele ka maa rentimiseks, ning seda võib anda intressimäärade toetusena ja maarendilepingute puhul pangatagatise kujul.

5. Lõike 1 punkti a kohast toetust antakse kindlasummalise toetuse vormis, mida võib maksta vähemalt kahes osas maksimaalselt viie aasta jooksul. Osade summa võib järk-järgult väheneda. Lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse viimase osa maksmine sõltub äriplaani nõuetekohasest rakendamisest.

6. Lõike 1 punkti a kohase toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. Liikmesriigid määravad kindlaks lõike 1 punkti a alapunktide i ja ii kohase toetuse summa, võttes arvesse ka programmitöö piirkonna sotsiaalmajanduslikku olukorda.

7. Lõike 1 punkti c kohane toetus on 120 % iga-aastasest toetusest, mis toetusesaaja on saanud väikepõllumajandustootjate kava kohaselt.

7. Lõike 1 punkti c kohane toetus on 120 % iga-aastasest toetusest, mis toetusesaaja on saanud väikepõllumajandustootjate kava kohaselt ja mida arvestatakse alates üleandmise tähtpäevast kuni 31. detsembrini 2020 . Vastav summa makstakse ühekordse maksena.

7 a. Lõike 1 punkti c a kohane toetus makstakse ühekordse maksena, mille maksimumsumma on sätestatud I lisas.

8. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse äriplaani minimaalset sisu ja kriteeriume, mida liikmesriigid kasutavad lõikes 4 osutatud lävendite määramisel.

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohane toetus hõlmab eelkõige järgmist:

(a)	maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamine ja ajakohastamine;

(a)	maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavade ning Natura 2000 alade või muude kõrge loodusliku väärtusega alade kaitse- ja majandamiskavade koostamine ja ajakohastamine;

(b)	investeeringud iga liiki väikeinfrastruktuuri loomisse, tõhustamisse või laiendamisse, sealhulgas investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse;

(b)

investeeringud iga liiki väikeinfrastruktuuri loomisse, tõhustamisse või laiendamisse, sealhulgas maaturismi ja kohaliku turustuse arendamisse ja laiendamisse ; ning investeeringuid taastuvatesse energiaallikatesse , energiasäästusüsteemidesse ning säästliku ressursi- ja jäätmekäitluse süsteemidesse ;

(c)	lairiba infrastruktuur, sealhulgas selle loomine, tõhustamine ja laiendamine, passiivne lairiba infrastruktuur ning juurdepääs lairibaühendusele ja avalikele e-valitsuse lahendustele;

(c)	lairiba infrastruktuur, sealhulgas selle loomine, tõhustamine ja laiendamine, passiivne lairiba infrastruktuur ning juurdepääs lairibaühendusele ja avalikele e-valitsuse lahendustele;

(d)	investeeringud maaelanikkonnale ettenähtud kohalike põhiteenuste (sealhulgas vaba aja tegevused ja kultuur) loomisse, tõhustamisse või laiendamisse ning nendega seotud infrastruktuuri;

(d)	investeeringud maaelanikkonnale ettenähtud kohalike põhiteenuste (sealhulgas vaba aja tegevused ja kultuur) loomisse, tõhustamisse või laiendamisse ning nendega seotud infrastruktuuri;

(e)	avaliku sektori asutuste investeeringud puhkemajanduse infrastruktuuri, turismiteabesse ja turistlike vaatamisväärsuste viitadega varustamine;

(e)	avalikkuse hüveks tehtavad investeeringud puhkemajanduse infrastruktuuri, turismiteabesse, turismi väikeinfrastruktuuri, maaturismi teenuste turustamisse ja turistlike vaatamisväärsuste viitadega varustamine;

(f)	uuringud ja investeeringud, mis on seotud külade ja maapiirkondade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud aspektid;

(f)	uuringud ja investeeringud, mis on seotud külade ja maapiirkondade kultuuri- ja looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega, sealhulgas sotsiaalmajanduslikud aspektid;

(g)	investeeringud, mille eesmärk on maapiirkonna asulate läheduses toimuvate tegevuste ümberpaigutamine ning nende piirkondade lähedal asuvate hoonete või teiste rajatiste ümberehitamine, et parandada asula elukvaliteeti ja suurendada keskkonnatõhusust.

(g)	investeeringud, mille eesmärk on maapiirkonna asulate läheduses toimuvate tegevuste ümberpaigutamine ning nende piirkondade lähedal asuvate hoonete või teiste rajatiste ümberehitamine, et parandada asula elukvaliteeti ja suurendada keskkonnatõhusust.

Eelisõiguse võib anda kogukonna juhitud kohalike arengualgatuste investeeringutele ja kogukonna omandisse ja kontrolli alla kuuluvatele investeerimiskavadele.

2. Käesoleva meetme kohane toetus on ette nähtud üksnes väikeinfrastruktuurile, mis on iga liikmesriigi poolt programmis kindlaks määratud. Maaelu arengu programmides võib ette näha erandeid eeskirjadest, mis käsitlevad investeeringuid lairiba-infrastruktuuri ja taastuvatesse energiaallikatesse. Sel juhul tuleb kehtestada selged kriteeriumid, millega tagatakse vastastikune täiendavus liidu muude rahastamisvahendite kohase toetusega.

3. Lõike 1 kohased investeeringud on toetuskõlblikud, kui asjakohased toimingud tehakse kooskõlas maapiirkondade omavalitsuste arengut ja nende põhiteenuseid käsitlevate kavadega (kui sellised kavad on olemas) ning on kooskõlas kohaliku arengustrateegiaga (kui see on olemas).

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse taastuvenergia infrastruktuuri selliste liikide kindlaksmääramist, mis on käesoleva meetme kohaselt toetuskõlblikud.

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 22

Investeeringud metsaala arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

Investeeringud jätkusuutlikku metsaalade arengusse ja metsade elujõulisuse parandamisse

1. Selle meetme kohane toetus hõlmab järgmist:

(a)	metsastamine ja metsamaa loomine;

(a)	metsastamine ja metsamaa loomine;

(b)	agrometsandussüsteemide loomine;

(b)	agrometsandussüsteemide loomine;

(c)	metsapõlengutest ja loodusõnnetustest (sealhulgas kahjurite levik ja haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimaga seotud ohud) tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine;

(c)	metsapõlengutest ja loodusõnnetustest (sealhulgas kahjurite levik ja haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimaga seotud ohud) tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine;

(d)	investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse ning leevendusmeetmete potentsiaali parandamisse;

(d)	investeeringud metsa ökosüsteemide vastupanuvõime ja keskkonnaväärtuse ning leevendusmeetmete potentsiaali parandamisse;

(e)	investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse.

(e)	investeeringud täiustatud metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse , varumisse ja turustamisse.

2. Artiklites 36–40 sätestatud metsa omandiõiguse piiranguid ei kohaldata troopiliste või subtroopiliste metsade ja Assooride, Madeira, Kanaari saarte, nõukogu määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude territooriumide metsaga kaetud alade suhtes.

2. Artiklites 23–27 sätestatud metsa omandiõiguse piiranguid ei kohaldata troopiliste või subtroopiliste metsade ja Assooride, Madeira, Kanaari saarte, nõukogu 19. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2019/93 (väiksemate Egeuse mere saarte heaks teatavate põllumajandussaaduste suhtes kohaldatavate erimeetmete kohta) tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte ning Prantsusmaa ülemeredepartemangude territooriumide metsaga kaetud alade suhtes.

Ettevõtete puhul, mis on suuremad teatavast suurusest, mille liikmesriigid peavad programmis kindlaks määrama, sõltub toetus täpsustatud ennetuseesmärkidega metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi esitamisest, mis on kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõttega (edaspidi „metsade säästev majandamine”), mis määratleti Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal.

Ettevõtete puhul, mis on suuremad teatavast suurusest, mille liikmesriigid peavad programmis kindlaks määrama, tuleb toetuse saamiseks esitada asjakohane teave täpsustatud ennetuseesmärkidega metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi kohta kooskõlas metsade säästva majandamise põhimõttega (edaspidi „metsade säästev majandamine”), mis määratleti Euroopa metsade kaitset käsitleval ministrite konverentsil 1993. aastal.

3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel tehakse kindlaks loodusõnnetuse või kahjurite leviku või haiguspuhangu toimumine ning määratakse kindlaks toetuskõlblike ennetusmeetmete liigid.

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 23

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 22 lõigu 1 punkti a kohast toetust antakse eraisikutest maaomanikele ja rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele, see hõlmab istutamiskulude hüvitamist ja iga-aastast toetust hektari kohta, et hüvitada hooldusega seotud kulud, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie kulud maksimaalselt 10 aasta jooksul.	1. Artikli 22 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse eraisikutest maaomanikele ja rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele, see hõlmab istutamiskulude hüvitamist ja iga-aastast toetust hektari kohta, et hüvitada hooldusega seotud kulud, sealhulgas kevadise ja sügisese sanitaarraie kulud maksimaalselt 15 aasta jooksul.
2. Toetuskõlblikud on nii põllumajandusmaad kui ka mittepõllumajandusmaad. Istutatud liigid kohanevad piirkonna keskkonna- ja klimaatiliste tingimustega ning vastavad keskkonna miinimumnõuetele. Toetust ei anta lühikese raieringiga madalmetsa, jõulupuude või energia tootmiseks mõeldud kiirekasvuliste puude istutamiseks. Piirkondades, kus metsastamine on karmide mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib toetust anda kohalike tingimustega sobivamate muude mitmeaastaste puittaimeliikide (nt põõsad ja põõsastikud) istutamiseks.	2. Toetuskõlblikud on nii põllumajandusmaad kui ka mittepõllumajandusmaad. Istutatavad liigid peavad olema kohanenud piirkonna keskkonna- ja klimaatiliste tingimustega ning vastama minimaalsetele keskkonnanõuetele. Toetust ei anta lühikese raieringiga madalmetsa puude , jõulupuude või energia tootmiseks mõeldud kiirekasvuliste puude istutamiseks. Piirkondades, kus metsastamine on karmide mullastiku- ja kliimatingimuste tõttu raske, võib toetust anda kohalike tingimustega sobivamate muude mitmeaastaste puittaimeliikide (nt põõsad ja põõsastikud) istutamiseks. Keskkonnale või elurikkusele kahjuliku mõju vältimiseks võib liikmesriik kindlaks määrata metsastamiseks ebasobivad alad.
3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse lõikes 2 osutatud keskkonna miinimumnõuete määratlemist .	3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse lõikes 2 osutatud keskkonna miinimumnõuete määratlus, mis võtab arvesse metsa ökosüsteemide mitmekesisust kogu liidus .

Muudatusettepanekud…65 ja 169

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 22 lõigu 1 punkti b kohast toetust antakse eramaaomanikele, rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele, et katta istutamiskulud ja iga-aastane lisatasu hektari kohta, et hüvitada hoolduskulud maksimaalselt kolme aasta jooksul.	1. Artikli 22 lõike 1 punkti b kohast toetust antakse eramaaomanikele, rentnikele, omavalitsustele ja nende liitudele ning sellest kaetakse metsauuendamiskulud ja makstakse kuni viie aasta jooksul iga-aastast lisatasu hektari kohta, et hüvitada hoolduskulud.
2. Agrometsandussüsteemid on maakasutussüsteemid, mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis ekstensiivpõllumajandusega . Liikmesriigid määravad kindlaks hektarile istutatavate puude maksimumarvu, võttes arvesse kohalikke mullastiku- ja kliimatingimusi , metsataimede liike ning vajadust tagada maa põllumajanduslik kasutamine.	2. Agrometsandussüsteemid on maakasutussüsteemid, mille puhul puid kasvatatakse samal maal kombinatsioonis põllumajandusega . Liikmesriigid määravad kindlaks hektarile istutatavate või hektaril säilitatavate puude miinimum- ja maksimumarvu, võttes arvesse kohalikke mullastiku-, kliima- ja keskkonnatingimusi , metsataimede liike ning vajadust tagada maa säästev põllumajanduslik kasutamine.
3. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.	3. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Selgitus

Agrometsandussüsteeme ei tohiks piiravalt siduda ekstensiivpõllumajandusega.

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 22 lõike 1 punkti c kohast toetust antakse erametsaomanikele ning avaliku sektori osalusega ja avaliku sektori metsaomanikele, omavalitsustele, riigimetsa haldajatele ja nende liitudele, et katta kulusid, mis on seotud järgmisega:

(a)	kaitseotstarbelise infrastruktuuri loomine. Kui kõne all on tuletõkestusvööndid, siis võib toetus katta ka hoolduskulusid. Toetust ei anta põllumajandusega seotud tegevustele põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega hõlmatud aladel;

(a)

kaitseotstarbelise infrastruktuuri loomine. Kui kõne all on tuletõkestusvööndid, siis võib toetus katta ka hoolduskulusid. Toetust ei anta põllumajandusega seotud tegevuseks põllumajanduse keskkonnakaitse kohustustega hõlmatud aladel.

Toetust võib anda loomakasvatajatele, kelle kariloomade karjatamine hoiab ära tulekahjusid;

(b)	metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed;

(b)	metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste vastu võetavad kohalikud väikesemahulised ennetusmeetmed;

(c)	metsatulekahjude, kahjurite leviku ja haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimiseks ja täiustamiseks;

(c)	metsatulekahjude, kahjurite leviku ja haiguspuhangute seire- ja teavitusvahendite hankimiseks ja täiustamiseks; ning

(d)	metsapõlengutest ja muudest loodusõnnetustest (sealhulgas kahjurite levik, haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimamuutusega seotud sündmused) tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.

(d)	metsapõlengutest ja muudest loodusõnnetustest (sealhulgas kahjurite levik, haiguspuhangud ning katastroofid ja kliimamuutusega seotud sündmused) tingitud metsakahjustuste ennetamiseks ja kõrvaldamiseks.

Suure tuleohuga aladeks liigitatud piirkondades on abi saamise eeltingimuseks metsatulekahjude ärahoidmise vahendite kasutuselevõtmine.

2. Kahjurite leviku ja haiguspuhangute vastu võetavate ennetustoimingute puhul tuleb sellise ohu võimalikkuse kohta esitada teaduslikud tõendid ja riiklike teadusorganisatsioonide kinnitus. Vajaduse korral tuleb programmis esitada selliste taimedele kahjulike organismiliikide loetelu, mis võivad põhjustada loodusõnnetuse.

Toetuskõlblikud toimingud peavad olema kooskõlas liikmesriikide kehtestatud metsakaitsekavadega. Ettevõtete puhul, mis on suuremad teatavast suurusest, mille liikmesriigid peavad programmis kindlaks määrama, sõltub toetus üksikasjalike ennetuseesmärkidega metsamajandamiskavade esitamisest.

Metsatulekahjude ennetamiseks ettenähtud toetust võib anda metsaaladele, mis on liikmesriikide kehtestatud metsakaitsekavades liigitatud keskmise või suure põlenguriskiga aladeks.

3. Lõike 1 punkti d kohase toetuse andmise eelduseks on liikmesriigi pädeva ametiasutuse ametlik kinnitus selle kohta, et loodusõnnetus on toimunud ning et see õnnetus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjurite leviku tõkestamiseks või piiramiseks on hävitanud vähemalt 30 % vastavast metsamajanduslikust potentsiaalist . Kõnealune protsendimäär määratakse kindlaks kas vahetult õnnetusele eelnenud kolmeaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel või õnnetusele eelnenud viieaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.

3. Lõike 1 punkti d kohase toetuse andmise eelduseks on liikmesriigi pädeva ametiasutuse ametlik kinnitus selle kohta, et loodusõnnetus on toimunud ning et see õnnetus või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetmed taimehaiguse või kahjurite leviku tõkestamiseks või piiramiseks on vastavale metsamajanduslikule potentsiaalile põhjustanud märkimisväärset kahju, mille lävendi määravad kindlaks liikmesriigid . Kahju ulatus määratakse kindlaks kas vahetult õnnetusele eelnenud kolmeaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel või õnnetusele eelnenud viieaastase perioodi kestel eksisteerinud keskmise metsanduspotentsiaali alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.

4. Käesoleva meetme kohast toetust ei anta loodusõnnetuse tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks.

Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 27

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 27	Artikkel 27
Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse	Investeeringud täiustatud metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse , varumisse ja turustamisse
1. Artikli 22 lõike 1 punkti e kohast toetust antakse erametsaomanikele, omavalitsustele ja nende liitudele ning VKEdele investeeringuteks, millega suurendatakse metsanduse potentsiaali või mis on seotud metsasaaduste lisandväärtust suurendava töötlemise ja turustamisega. Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumidel võib toetust anda ka muudele kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.	1. Artikli 22 lõike 1 punkti e kohast toetust antakse erametsaomanikele, omavalitsustele ja nende liitudele ning VKEdele investeeringuteks, millega suurendatakse metsanduse potentsiaali või mis on seotud metsasaaduste lisandväärtust suurendava töötlemise, varumise ja turustamisega. Assooride, Madeira, Kanaari saarte, määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte ja Prantsuse ülemeredepartemangude territooriumidel võib toetust anda ka muudele kui väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.
	Toetust antakse üksnes määrusega (EL) nr 995/2010 kooskõlas olevatele investeeringutele ja tehnoloogiatele, mis ei kahjusta elurikkust ega teisi metsa ökosüsteemi teenuseid.
2. Investeeringud metsade majandusliku väärtuse parandamisse tuleb teha metsandusettevõtte tasandil ja need võivad sisaldada investeeringuid mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse.	2. Investeeringud metsade majandusliku väärtuse parandamisse tuleb teha metsandusettevõtte tasandil ja need võivad sisaldada investeeringuid mulda ja maavarasid säästvasse metsatehnikasse ja töövõtetesse.
3. Investeeringud, mis on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana, peavad piirduma tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega.	3. Investeeringud, mis on seotud puidu kasutamisega tooraine või energiaallikana, peavad piirduma tööstusliku töötlemise eelsete tööprotsessidega.
4. Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud ülemmäärad.	4. Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud ülemmäärad.

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 28

Tootjarühmade loomine

Tootjarühmade ja -organisatsioonide loomine

1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade loomist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:

1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse eesmärgiga hõlbustada tootjarühmade ja -organisatsioonide loomist ning arendamist põllumajandus- ja metsandussektoris selleks, et:

(a)	kohandada kõnealustesse rühmadesse kuuluvate tootjate toodangut ja tootmisprotsessi turunõuetele;

(a)	kohandada kõnealustesse rühmadesse kuuluvate tootjate toodangut ja tootmisprotsessi turunõuetele;

(b)	kaupa ühiselt turustada, sealhulgas kaupa müügiks ette valmistada, müüki tsentraliseerida ja hulgiostjaid varustada;

(b)	kaupa ühiselt turustada, sealhulgas kaupa müügiks ette valmistada, müüki tsentraliseerida ja hulgiostjaid varustada;

(c)	välja töötada ühised eeskirjad toodangut käsitleva teabe kohta, esmajoones seoses saagikoristuse ja kättesaadavusega; ning

(c)	välja töötada ühised eeskirjad toodangut käsitleva teabe kohta, esmajoones seoses saagikoristuse ja kättesaadavusega; ning

(d)	edendada tootjarühmade muid tegevusi nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.

(d)	edendada tootjarühmade muid tegevusi nagu äri- ja turustusoskuste arendamine ning uuendusprotsesside korraldamine ja lihtsustamine.

2. Toetust võib anda tootjarühmadele, keda liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud esitatud äriplaani alusel. Toetust võib anda üksnes tootjarühmadele, kes kuuluvad VKEde määratluse alla .

2. Toetust võib anda tootjarühmadele, keda liikmesriigi pädev asutus on tunnustanud esitatud äriplaani alusel. Eelistada võib mikroettevõtteid ning tootjarühmi, kes toodavad artikliga 17 hõlmatud kvaliteetseid tooteid. Toetust ei anta tootjarühmadele, kes ei vasta VKEde määratluses toodud kriteeriumidele .

Liikmesriigid peavad kontrollima, et viie aasta möödumisel tootjarühma tunnustamisest on äriplaani eesmärgid on saavutatud.

Liikmesriigid peavad kontrollima, kas viie aasta möödumisel tootjarühma tunnustamisest on äriplaani eesmärgid saavutatud.

3. Toetust makstakse kindlasummalise toetusena iga-aastaste osadena esimese viie aasta jooksul alates kuupäevast, mil tootjarühma äriplaani alusel tunnustati. Toetus arvutatakse tootjarühma turustatud aastatoodangu alusel. Liikmesriigid maksavad viimase osa välja alles pärast seda, kui on kontrollitud, kas äriplaan on nõuetekohaselt rakendatud.

Esimesel aastal võivad liikmesriigid maksta tootjarühmadele toetust, mille arvutamisel on aluseks võetud tootjarühma liikmete poolt rühmaga liitumisele eelnenud kolme aasta jooksul turustatud toodangu keskmine. Metsandussektori tootjarühmade puhul arvutatakse toetus tootjarühma liikmete poolt tunnustamisele eelnenud viimase viie aasta jooksul turustatud toodangu keskmise alusel, jättes välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja.

4. Toetuse suhtes kehtivad I lisas sätestatud ülemmäärad ja maksimumsummad.

Muudatusettepanek 144

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Liikmesriigid peavad kõikjal oma territooriumidel andma käesoleva meetme kohast toetust kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike eravajaduste ja prioriteetidega. Käesoleva meetme lisamine maaelu arengu programmi on kohustuslik.	1. Liikmesriigid peavad kõikjal oma territooriumidel andma käesoleva meetme kohast toetust kooskõlas oma riiklike, piirkondlike ja kohalike eravajaduste ja prioriteetidega. Käesoleva meetme eesmärk on keskkonnale ja kliimale positiivset mõju avaldavate põllumajandustavade säilitamine ja vajalike muutuste edendamine. Selle lisamine maaelu arengu programmidesse on kohustuslik.
2. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast toetust makstakse põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele, kes teevad vabatahtlikult toiminguid, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maavaldajatele või muudele maavaldajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud.	2. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast toetust makstakse põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või põllumajandustootjate ja muudele maavaldajate rühmadele, kes teevad vabatahtlikult toiminguid, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustust põllumajandusmaal või põllumajanduseks sobival maal . Põllumajanduse keskkonnakavad on suunatud parimate tavade eeskujudele (vastavalt nn suunanäitaja põhimõttele), sealhulgas mullaharimise, veeressursside majandamise, elurikkuse, toitainete taaskasutamise ja ökosüsteemi säilitamisega seotud tavadele, ning eelisõigus antakse neisse meetoditesse investeerimisele. Kavadega püütakse levitada parimaid tavasid kogu kavaga hõlmatud territooriumil. Kliimaalane eesmärk on suurendada kogu põllumajandusliku majapidamise või põllumajandussüsteemi tulemuslikkust kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maavaldajatele või muudele maavaldajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud.
3. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuse maksed hõlmavad ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning muud määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, vastavad minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised kohustuslikud nõuded esitatakse programmis.	3. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuse maksed hõlmavad ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning kõik määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, vastavad minimaalsed väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised kohustuslikud nõuded esitatakse programmis.
4. Liikmesriigid püüavad käesoleva meetme kohaseid toiminguid teostavatele isikutele võimaldada nende kohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi ja teavet, sealhulgas kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või seavad käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise.	4. Liikmesriigid püüavad käesoleva meetme kohaseid toiminguid teostavatele isikutele võimaldada nende kohustuste täitmiseks vajalikke teadmisi ja teavet, sealhulgas kohustusega seotud eksperdiabi, ja/või seavad käesoleva meetme kohase toetuse saamise tingimuseks asjakohasel koolitusel osalemise.
5. Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata oma maaelu arengu programmides teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse perioodi lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine.	5. Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui aga on vaja saavutada või säilitada kavandatud keskkonnaalast kasu, võivad liikmesriigid määrata oma maaelu arengu programmides teatavat liiki kohustuste jaoks pikema ajavahemiku, muu hulgas sel viisil, et pärast esialgse perioodi lõppu nähakse ette kõnealuse ajavahemiku iga-aastane pikendamine. Uute kohustuste jaoks, mis võetakse kohe pärast esialgsel ajavahemikul täidetud kohustust, võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides ette näha lühema ajavahemiku.
6. Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummaega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tarvikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %.	6. Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummaega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tarvikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustuste eest makstavast toetusest. Kui nimetatud kohustused moodustavad osa ühisest lähenemisviisist, on ülemmäär 30 %.
	EAFRDist ei anta toetust määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis osutatud kohustuste täitmiseks.
	6 a. Keskkonnakaitsemeetmete puhul võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel erandina lõikest 6 anda toetust kindlasummalise või ühekordse maksena üksuse kohta seoses kohustustega loobuda alade tulunduslikust kasutamisest. Nimetatud toetust arvestatakse kantud lisakulude ja saamatajäänud tulu alusel.
7. Liikmesriigid võivad toetusesaajate valimisel kasutada artikli 49 lõikes 3 osutatud menetlust, kui see on vajalik meetme tõhusa kohaldamise tagamiseks.	7. Liikmesriigid võivad toetusesaajate valimisel kasutada artikli 49 lõikes 3 osutatud menetlust, kui see on vajalik meetme tõhusa kohaldamise tagamiseks.
8. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.	8. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.
Käesoleva meetme kohast toetust ei anta kohustuste puhul, mis on hõlmatud mahepõllundusmeetmega.	Käesoleva meetme kohast toetust ei anta kohustuste puhul, mis on hõlmatud mahepõllundusmeetmega.
9. Toetust võib anda põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks tehtavate toimingute jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse.	9. Toetust antakse põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamiseks ja säästvaks kasutamiseks ning arendamiseks tehtavate toimingute jaoks, mis ei kuulu lõigete 1–8 reguleerimisalasse.
10. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toimingu esialgse perioodi järel kohustuste aasta kaupa pikendamist, samuti tingimusi, mida kohaldatakse kohustuste suhtes, mille eesmärk on loomakasvatust ekstensiivistada või teistmoodi korraldada, piirata väetiste ja taimekaitsevahendite või muude vahendite kasutust, kasvatada põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaid kohalikke tõuge või säilitada taimede geneetilisi ressursse, ning lõike 9 kohaste toetuskõlblike toimingute kindlaksmääramist.	10. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toimingu esialgse perioodi järel kohustuste aasta kaupa pikendamist, samuti tingimusi, mida kohaldatakse kohustuste suhtes, mille eesmärk on loomakasvatust ekstensiivistada või teistmoodi korraldada, piirata väetiste ja taimekaitsevahendite või muude vahendite kasutust, kasvatada põllumajanduse jaoks kadumisohus olevaid kohalikke tõuge või säilitada taimede geneetilisi ressursse, ning lõike 9 kohaste toetuskõlblike toimingute kindlaksmääramist.

Muudatusettepanekud 70 ja 145

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 30

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007 määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või neid säilitavad.	1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta põllumajandustootjatele või põllumajandustootjate rühmadele, kes vabatahtlikult lähevad üle nõukogu 28. juuni 2007. aasta määruses (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) määratletud mahepõllumajandusliku tootmise tavadele ja meetoditele või neid säilitavad.
2. Toetust antakse üksnes kohustustele, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, vastavad minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised nõuded esitatakse programmis.	2. Toetust antakse üksnes kohustustele, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded, määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 2. peatükis kehtestatud vastavad kohustused, vastavad minimaalseid väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise nõuded ning muud asjakohased siseriikliku õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik sellised nõuded esitatakse programmis.
3. Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Kui toetust antakse mahepõllumajanduse säilitamiseks, võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides näha ette iga-aastase pikendamise pärast esialgse perioodi lõppemist.	3. Käesoleva meetme kohased kohustused võetakse viie kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks. Meetme kasutamise edendamiseks ka pärast 2015. aastat võivad liikmesriigid luua mehhanismi põllumajandustootjate toetamiseks järelmeetmega pärast 2020. aastat. Kui toetust antakse mahepõllumajanduse säilitamiseks, võivad liikmesriigid oma maaelu arengu programmides näha ette iga-aastase pikendamise pärast esialgse perioodi lõppemist.
4. Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummaega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tarvikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses kohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate rühma võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %.	4. Toetust makstakse aasta kaupa ning toetussummadega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses kohustuste eest makstavast toetusest. Põllumajandustootjate rühma või muude maa valdajate rühmade võetud kohustuste puhul on ülemmäär 30 %.
5. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.	5. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.
	5 a. Liikmesriigid sätestavad oma maaelu arengu programmides, kuidas seda meedet saaks siduda muude meetmetega, eelkõige artiklites 17, 18, 28, 29, 31 ja 36 sätestatud meetmetega, et suurendada mahepõllumajanduse osakaalu ja täita keskkonna- ja maamajanduse eesmärgid.

Muudatusettepanekud 71 ja 146

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 31

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohane toetus on iga-aastane toetus, mida makstakse kasutusel oleva põllumajandus- või metsamaa hektari kohta, et hüvitada toetusesaajate kantud kulusid ja saamatajäänud tulu, mis on tingitud ebasoodsatest tingimustest asjaomastel aladel seoses nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi nr 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi nr 2009/147/EÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (2) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiivi 2000/60/EÜ (millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik) (3) rakendamisega.

Alaliste kohustuste korral võib toetust maksta ühekordse kindlasummalise väljamaksena kasutatava põllumajandusmaa või metsamaa hektari kohta kogu hüvitise ulatuses. Sellisel juhul peavad kohustused olema kantud maakasutusele seatud servituuti ning kantud riiklikku maakatastrisse. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust anda hektari asemel muu ühiku, näiteks vooluveekogu kilomeetrite arvu maksumuse alusel.

Toetust võib anda materiaalseteks ja/või mittemateriaalseteks mittetootlikeks investeeringuteks, mis on vajalikud direktiividest 2009/147/EÜ, 92/43/EMÜ ja 2000/60/EÜ tulenevate nõuete täitmiseks.

2. Toetust antakse vastavalt põllumajandustootjatele, erametsaomanikele ja metsaomanike liitudele. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib toetust anda ka muudele maa valdajatele.

3. Direktiividega 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ seotud toetust antakse põllumajandustootjatele üksnes selliste ebasoodsate asjaolude puhul, mis tulenevad nõuetest, mis on rangemad nõukogu määruse (EL) nr HR/2013 artiklis 94 ja II lisas sätestatud hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi standardist ning määruse (EL) nr DP/2013 III jaotise 2 . peatükis kehtestatud vastavad kohustused. Maaelu arengu programmides võib ette näha erisätted juhtudeks, kui kohustused ei sobi nimetatud direktiivide eesmärkidega asjaomastes põllumajanduslikes majapidamistes.

4. Direktiiviga 2000/60/EÜ seotud toetust antakse põllumajandustootjatele üksnes konkreetsete nõuete puhul:

(a)	mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ ning on kooskõlas vesikonna majandamiskavu käsitlevate meetmeprogrammidega, mille eesmärk on saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid ning mis on rangemad veekaitset käsitlevate muude ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest meetmetest;

(a)	mis on kehtestatud direktiiviga 2000/60/EÜ ning on kooskõlas vesikonna majandamiskavu käsitlevate meetmeprogrammidega, mille eesmärk on saavutada kõnealuse direktiivi keskkonnaeesmärgid ning mis on rangemad veekaitset käsitlevate muude ELi õigusaktide rakendamiseks vajalikest meetmetest;

(b)	mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/ 2012 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ja hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded ning määruse (EL) nr DP/ 2012 III jaotise 2. peatükis sätestatud kohustused;

(b)	mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/ 2013 VI jaotise I peatükis sätestatud kohustuslikud majandamisnõuded ja hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi nõuded ning määruse (EL) nr DP/ 2013 III jaotise 2. peatükis sätestatud kohustused;

(c)	mis on rangemad kui direktiivi 2000/60/EÜ vastuvõtmise ajal ELis kehtinud õigusaktidega ettenähtud kaitsetase, nagu on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 9 ning

(c)	mis on rangemad kui direktiivi 2000/60/EÜ vastuvõtmise ajal ELis kehtinud õigusaktidega ettenähtud kaitsetase, nagu on sätestatud direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 9, ning

(d)	millega kehtestatakse maakasutusviisi olulised muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb märkimisväärselt.

(d)	millega kehtestatakse maakasutusviisi olulised muudatused ja/või põllumajandustava olulised piirangud, mistõttu tulu väheneb märkimisväärselt.

5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud nõuded esitatakse programmis.

6. Toetust võivad saada järgmised alad:

(a)	direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad;

(a)	direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaselt määratud Natura 2000 põllumajandus- ja metsaalad;

(b)

muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid seoses direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisega . Kõnealused alad ei tohi ületada ühe maaelu arengu programmi kohta 5 % Natura 2000 territoriaalsesse kohaldamisaladesse kuuluvatest aladest;

muud piiritletud looduskaitsealad, mille puhul põllumajandusele või metsadele kohaldatakse keskkonnapiiranguid , mis aitavad kaasa direktiivi 92/43/EMÜ IV lisas toodud liikide populatsioonide parandamisele, direktiivi 92/43/EMÜ artikli 10 rakendamisele ja kooskõlas direktiivi 2009/147/EÜ artikliga 1 kaitsevad kõiki linnuliike . Kõnealused alad ei tohi ületada ühe maaelu arengu programmi kohta 7 % Natura 2000 territoriaalsesse kohaldamisaladesse kuuluvatest aladest;

(c)	põllumajandusalad , mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad vesikondade majandamiskavadesse.

(c)	põllumajandus- ja metsaalad , mis direktiivi 2000/60/EÜ kohaselt kuuluvad vesikondade majandamiskavadesse.

7. Toetuse maksimumsummad on sätestatud I lisas.

Liikmesriigid võivad oma rahastamiskavades esitada eraldi eelarved Natura 2000 põllumajandusalade, Natura 2000 metsaalade ja veepoliitika raamdirektiivi raames tehtavatele maksetele.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 32

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Toetust mägiala või looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele antakse iga-aastase toetusena kasutusel oleva põllumajandusmaa hektari kohta, et hüvitada põllumajandustootjatele lisakulud ja saamatajäänud tulu, mis on seotud asjaomase piirkonna põllumajandustootmist mõjutavate piirangutega.

1. Toetust mägialade või looduslikust või muust konkreetsest eripärast tingitud piirangutega alade põllumajandustootjatele antakse iga-aastase toetusena kasutusel oleva põllumajandusmaa hektari kohta, et hüvitada põllumajandustootjatele lisakulud ja saamatajäänud tulu, mis on seotud asjaomase piirkonna põllumajandustootmist mõjutavate piirangutega.

Lisakulude ja saamatajäänud tulu arvutamise alus on võrdlus aladega, mida ei mõjuta looduslikust või muust eripärast tingitud piirangud , võttes arvesse määruse (EL) nr DP/2012 III jaotise 3. peatüki kohaseid toetusi .

Lisakulude ja saamatajäänud tulu arvutamise alus on võrdlus aladega, mida ei mõjuta looduslikust või muust eripärast tingitud piirangud. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite ühendamisest.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võivad liikmesriigid lisakulude ja saamata jäänud tulu arvestamisel teha eristusi, et arvesse võtta

—	iga piirkonna olukorra ja arengueesmärkide iseärasusi;

—	seda, kui rängad on põllumajandust mõjutavad püsivad ebasoodsad looduslikud tingimused;

—	tootmisliiki ning vajaduse korral ka talumajapidamise majanduslikku struktuuri.

2. Toetust antakse põllumajandustootjatele, kes kohustuvad tegelema põllumajandusega artikli 33 kohaselt määratud aladel.

3. Toetuse suurus määratakse kindlaks I lisas sätestatud miinimum- ja maksimumsummade vahemikus.

Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võivad liikmesriigid teha I lisas ettenähtud maksimumist suuremaid makseid tingimusel, et keskmiselt peetakse programmi raames maksimumsummast kinni.

4. Liikmesriigid peavad ette nägema toetuse järk-järgulise vähenemise sellise osa suhtes, mis ületab põllumajandusliku majapidamise suhtes kehtestatud lävendit, mis tuleb esitada programmis.

4. Liikmesriigid peavad ette nägema toetuse järk-järgulise vähenemise sellise pinna suhtes, mis ületab põllumajandusliku majapidamise pindalalävendit ja mis tuleb programmis ära näidata.

5. Liikmesriigid võivad käesoleva meetme kohast toetust anda ajavahemikus 2014–2017 põllumajandustootjatele piirkondades, mis vastasid 2007–2013 programmitöö perioodil toetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 lõike a alapunkti ii kohaselt, kuid ei ole enam toetuskõlblikud pärast artikli 33 lõikes 3 osutatud uut piirkondade piiritlemist. Kõnealune toetus väheneb järk-järgult alates 2014. aastast, mil toetuse määr on võrreldes 2013. aastaga 80 % ning lõpuks 2017. aastal 20 %.

5. Liikmesriigid võivad käesoleva meetme kohast toetust anda neljaks aastaks põllumajandustootjatele piirkondades, mis vastasid 2007–2013 programmitöö perioodil toetuse saamise tingimustele määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 36 lõike a alapunkti ii kohaselt, kuid ei ole enam toetuskõlblikud pärast artikli 33 lõikes 3 osutatud uut piirkondade piiritlemist. Kõnealune toetus väheneb järk-järgult nii, et esimesel aastal on toetuse määr võrreldes ajavahemikuga 2007–2013 80 % ning lõpuks neljandal aastal 20 %.

6. Liikmesriikides, kus artikli 33 lõikes 3 osutatud piirkondade piiritlemine ei ole lõpetatud enne 1. jaanuari 2014, kohaldatakse lõiget 5 põllumajandustootjate suhtes, kes saavad toetust piirkondades, mis vastasid sellise toetuse saamise tingimustele ajavahemikul 2007–2013. Pärast piiritlemise lõpetamist saavad endiselt toetuskõlblike piirkondade põllumajandustootjad täistoetuse käesoleva meetme kohaselt. Piirkondades, mis ei ole enam toetuse tingimustele vastavad, saavad põllumajandustootjad jätkuvalt toetust lõike 5 alusel.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 33

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid määravad lõigete 2, 3 ja 4 alusel artikli 32 kohase toetuse tingimustele vastavad piirkonnad järgmiste kategooriate raames:

(a)

mägialad;

(a)

mägialad;

(b)	muud kui mägialad, mida mõjutavad olulised looduslikust eripärast tingitud piirangud ning

(b)	muud kui mägialad, mida mõjutavad olulised looduslikust eripärast tingitud piirangud ning

(c)	muud piirkonnad, mida mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud;

(c)	muud piirkonnad, mida mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud;

2. Artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab mägialasid iseloomustama maakasutusvõimaluste märkimisväärne piiratus ja kasutamiskulude märgatav suurenemine järgmistel põhjustel:

(a)	kõrgusest tingitud väga rasked ilmastikutingimused, mille mõju lühendab oluliselt kasvuperioodi;

(a)	kõrgusest tingitud väga rasked ilmastikutingimused, mille mõju lühendab oluliselt kasvuperioodi;

(b)

kui madalamatel kõrgustel on asjaomase ala suuremas osas nõlvad, mis on masinate kasutamiseks liiga järsud või mis eeldavad väga kallite eriseadmete kasutamist või nende kahe teguri esinemine koos, mille puhul kummastki eraldi põhjustatud piirangud on väiksema mõjuga kui kahe teguri koosmõju põhjustatud piirangud.

(b)

Mägialadena käsitatakse 62. laiuskraadist põhja pool olevaid alasid ja teatavaid nendega piirnevaid alasid.

Mägialadena käsitatakse ka 62. laiuskraadist põhja pool olevaid alasid ja teatavaid nendega piirnevaid alasid.

3. Muud kui mägialad vastavad artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele ja neid käsitatakse oluliste looduslike piirangutega aladena, kui vähemalt 66 % kasutatavast põllumajandusmaast vastab lävendi poolest vähemalt ühele II lisas loetletud kriteeriumile . Selle tingimuse täitmine peab olema tagatud kohalike haldusüksuste („LAU 2”) vastaval tasandil.

3. Liikmesriigid määravad artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele vastavad muud kui mägialad, mida mõjutavad olulised looduslikust eripärast tingitud piirangud . Neid alasid iseloomustavad olulised looduslikust eripärast tingitud piirangud, eeskätt madal mullaviljakus või halvad ilmastikutingimused ja tõsiasi, et ekstensiivse põllumajandustegevuse säilitamine on maade hooldamise jaoks oluline.

Käesoleva lõike kohaste alade piiritlemisel teevad liikmesriigid objektiivsete kriteeriumide alusel tasandamise, et jätta välja alad, mille kohta on kooskõlas esimese lõiguga olulisest looduslikust eripärast tingitud piirangud dokumenteeritud, kuid nende piirangute mõju on ületatud investeeringute või majandustegevuse abil.

Komisjon esitab 31. detsembriks 2014 seadusandliku ettepaneku tulevasel piirkondade piiritlemisel kohaldatavate kohustuslike biofüüsikaliste kriteeriumide ja vastavate künniste kohta ning vajaduse korral tasandamise eeskirjad ja üleminekukorra.

4. Muud kui lõigetes 2 ja 3 osutatud alad vastavad artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele, kui neid mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud ning kui seal tuleks maaharimist jätkata, et kaitsta või parandada keskkonda, säilitada maaelu ja nimetatud piirkonna turismipotentsiaali või kaitsta rannikut.

4. Muud kui lõigetes 2 ja 3 osutatud alad vastavad artikli 32 kohase toetuse saamise tingimustele, kui neid mõjutavad konkreetsest eripärast tingitud piirangud , sealhulgas väga väike asustustihedus , ning kui seal tuleks maaharimist jätkata, et kaitsta või parandada keskkonda, säilitada maaelu ja nimetatud piirkonna turismipotentsiaali või kaitsta rannikut.

Konkreetsest eripärast tingitud piirangutest mõjutatud alad peavad hõlmama looduslike kaitsetingimuste poolest ühesuguseid põllumajanduspiirkondi ja nende koguulatus ei või ületada 10 % asjaomase liikmesriigi pindalast.

5. Liikmesriigid lisavad oma maaelu arengu programmidele:

5. Liikmesriigid lisavad oma maaelu arengu programmidele kehtiva või muudetud piiritluse vastavalt lõigetele 2 , 3 ja 4.

(a)	kehtiva või muudetud piiritluse vastavalt lõigetele 2 ja 4;

(b)	lõikes 3 osutatud piirkondade uue piiritluse .

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 34 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Loomade heaolu toetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/ 2012 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning muud asjakohased siseriiklike õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik asjakohased nõuded esitatakse programmis.	2. Loomade heaolu toetus hõlmab ainult neid kohustusi, mis on rangemad kui määruse (EL) nr HR/ 2013 VI jaotise I peatükis kehtestatud vastavad kohustuslikud nõuded ning muud asjakohased liidu õigusaktidega kehtestatud kohustuslikud nõuded. Kõik asjakohased nõuded esitatakse programmis.
Kõnealused kohustused võetakse ühe aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada.	Kõnealused kohustused võetakse ühe kuni seitsme aasta pikkuseks ajavahemikuks, mida võib pikendada.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse hektari metsa kohta metsaomanikele, metsa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele, kes vabatahtlikult teostavad toiminguid, mis hõlmavad ühte või mitut metsanduse keskkonnakohustust. Riigimetsi majandavad organid võivad samuti toetust saada, tingimusel et nad ei kuulu riigieelarve alla.	1. Käesoleva meetme kohast toetust antakse hektari metsa kohta eranditult metsa valdajatele, omavalitsustele ja nende liitudele, kes vabatahtlikult teostavad toiminguid, mis hõlmavad ühte või mitut metsanduse keskkonnakohustust. Riigimetsi majandavad organid võivad samuti toetust saada, tingimusel et nad ei kuulu riigieelarve alla.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selliste metsandusettevõtete puhul, mis ületavad teatavat lävendit, mille liikmesriigid peavad kindlaks määrama maaelu arengu programmis, sõltub lõike 1 kohase toetuse maksmine metsamajandamiskava või metsa säästva majandamise põhimõttele vastava samaväärse dokumendi esitamisest.	välja jäetud

Selgitus

Metsade majandamine on metsandusettevõtete suurusest sõltumata riiklike metsandusseadustega juba piisavalt kaetud. Majandamiskava koostamise kohustus tähendaks ainult rohkem bürokraatiat.

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 35 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Toetusega hüvitatakse toetusesaajatele võetud kohustustest tingitud lisakulud ning saamatajäänud tulu tervikuna või osaliselt. Vajaduse korral kaetakse toetusest ka tehingukulud kuni 20 % ulatuses metsanduse keskkonnakohustuse eest makstavast toetusest. Toetuse maksimumsumma on sätestatud I lisas. Selgelt põhjendatud juhtudel võib ka anda toetust nõusoleku eest loobuda puude või puistute kasutamisest, kas ühekordse toetusena või üldsummana projekti kohta, mis arvutatakse lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal.

Selgitus

Metsaökosüsteemide puhul on sageli tõhusam töötada rahastamine välja mitmete projektide kaudu, mitte kasutada suurusel põhinevat rahastamist. Ühtsest kindla määraga toetusest 200 eurot hektari kohta ei tundu tegelike kulude katmiseks piisavat, kuna metsadel on pikk kasvuperiood.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohase teotusega soodustatakse koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning milles eelkõige käsitletakse järgmist:

1. Käesoleva meetme kohase toetusega soodustatakse koostöövorme, millesse on kaasatud vähemalt kaks üksust ning milles eelkõige käsitletakse järgmist:

(a)	koostööalased lähenemisviisid liidu põllumajanduse ja toiduahela eri osalejate ning metsandussektori ja muude osalejate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengupoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, kaasa arvatud tootmisharudevahelised organisatsioonid;

(a)	koostööalased lähenemisviisid liidu põllumajanduse, toiduahela eri osalejate ning metsandussektori ja muude osalejate vahel, kes aitavad kaasa maaelu arengupoliitika eesmärkide ja prioriteetide saavutamisele, kaasa arvatud tootjarühmad, ühistud ja tootmisharudevahelised organisatsioonid;

(b)	rühmitiste ja võrkude loomine;

(b)	rühmitiste, võrkude ja koordineerimisasutuste loomine;

(c)	põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmade loomine ja tegevus, nagu on osutatud artiklis 62.

(c)	põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP töörühmade loomine ja tegevus, nagu on osutatud artiklis 62;

(c a)

innovatsioon ja koostöö tänu liidu ja kolmandate riikide võrgustike partnerlusele .

2. Lõike 1 kohase koostööga on eelkõige hõlmatud:

(a)	katseprojektid;

(a)	katseprojektid , näidis- ja juhtprojektid ;

(b)	põllumajanduses, toiduainete- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine;

(b)	põllumajanduses, toiduainete- ja metsandussektoris uute toodete, tavade, töötlemise ja tehnoloogia arendamine , sealhulgas jäätmekoguste vähendamiseks ;

(c)	koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse;

(c)	koostöö väikeettevõtjate vahel, et korraldada ühiseid tööprotsesse, jagada vahendeid ja ressursse;

(d)	horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke turge;

(d)	horisontaalne ja vertikaalne koostöö tarneahelas osalejate vahel logistiliste platvormide loomiseks, et edendada lühikesi tarneahelaid ja kohalikke ja piirkondlikke turge;

(e)	kohaliku tasandi reklaamiüritused lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude edendamiseks;

(e)	kohaliku tasandi reklaamiüritused lühikeste tarneahelate, kohalike ja piirkondlike turgude ja kvaliteedisüsteemidest toetust saavate toodete edendamiseks;

(f)	kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohandamiseks võetud ühismeetmed;

(f)	kliimamuutuste leevendamiseks või kliimamuutustega kohandamiseks võetud ühismeetmed;

(g)	keskkonnaprojektide ja käimasolevate keskkonnatavade kollektiivne käsitlus;

(g)	keskkonnaprojektide ja käimasolevate keskkonnatavade kooskõlastatud käsitlus – selle alla kuulub näiteks tõhus veemajandus, taastuvenergia kasutamine ja põllumajandusmaastiku säilitamine ;

(h)	tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete ja energia tootmises ning tööstuslikus töötlemises kasutatava biomassi säästval tootmisel;

(h)	tarneahelas osalejate vaheline horisontaalne ja vertikaalne koostöö toiduainete ja energia tootmisel ning tööstuslikus töötlemises kasutatava biomassi säästval tootmisel;

(i)	liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud kohaliku arengustrateegia rakendamine, eelkõige muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerluste teel.

(i)	liidu ühe või mitme maaelu arengu prioriteediga seotud kohaliku arengustrateegia rakendamine, eelkõige muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud avaliku sektori ja erasektori partnerluste teel;

(j)	metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamine.

(j)	metsamajandamiskava või samaväärse dokumendi koostamine;

(j a)

maaturismiga seotud turismiteenuste arendamine koos turustamisega;

(j b)

nn sotsiaalse põllumajanduse projektide väljatöötamine.

2 a. Toetuste määramisel võib eelistada koostööd tegevaid toormetootjate üksusi.

3. Lõike 1 punkti b kohast toetust antakse üksnes hiljuti moodustatud rühmitistele ja võrkudele ning nendele, kes alustavad enda jaoks uut tegevust.

Lõike 2 punkti b kohaseid toiminguid hõlmavat toetust võib anda ka üksikettevõtjaile, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu arengu programmis.

3. Lõike 2 punkti b kohaseid toiminguid hõlmavat toetust võib anda ka üksikettevõtjaile, kui selline võimalus on ette nähtud maaelu arengu programmis.

4. Lõike 2 punkti b kohaste katseprojektide ja üksikosalejate tegevuse tulemusi tuleb levitada.

5. Käesoleva meetme kohast toetust võib anda lõikes 1 osutatud koostöövormidega seotud järgmiste kulude hüvitamiseks:

(a)	asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või metsamajandamiskava või samaväärse, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud;

(a)	asjaomase piirkonna uuringute ja teostatavusuuringute kulud ning äriplaani või metsamajandamiskava või samaväärse, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegia koostamise kulud;

(b)	kulud asjaomase piirkonna elavdamiseks, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti. Rühmitise puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevahelist võrku ning uute liikmete värbamist;

(b)	kulud asjaomase piirkonna elavdamiseks, et teostada kollektiivset territoriaalprojekti. Rühmitise puhul võib elavdamine hõlmata ka koolituse korraldamist, liikmetevahelist võrku ning uute liikmete värbamist;

(c)	koostöö jooksvad kulud;

(c)	koostöö jooksvad kulud;

(d)	ärikava rakendamise, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooni arendamisega seotud otsesed kulud;

(d)	ärikava rakendamise, muu kui määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artiklis 29 osutatud kohaliku arengustrateegiaga seotud eriprojekti või innovatsiooni arendamisega seotud otsesed kulud;

(e)	reklaamiürituste kulud.

(e)	reklaamiürituste kulud.

6. Kui äriplaan või metsamajandamiskava või sellega samaväärne dokument või arengustrateegia on rakendatud, võivad liikmesriigid anda toetust üldsummana, mis hõlmab koostöö ja rakendatud projektide kulusid, või katta üksnes koostöö kulud ning kasutada projekti rakendamiseks muude meetmete või liidu muude fondide rahalisi vahendeid.

7. Eri piirkondades või liikmesriikides asuvate osalejate koostöö vastab samuti toetuse saamise tingimustele.

7. Eri piirkondades või liikmesriikides asuvate osalejate koostöö ning koostöö arenguriikide osalejatega vastab samuti toetuse saamise tingimustele.

8. Toetuse andmine piirdub maksimaalselt seitsme aastaga, välja arvatud kollektiivsed keskkonnaprojektid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

9. Käesoleva meetme kohase koostöö võib ühendada projektidega, mida samal territooriumil rahastatakse muudest liidu rahalistest vahenditest kui EAFRD. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite ühendamisest.

10. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse toetuse saamise tingimustele vastavate katseprojektide, rühmitiste, lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude tunnuste täpsustamist ning tingimusi, mille alusel lõikes 2 loetletud toiminguliigid võivad saada toetust.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva meetme kohane toetus on:

(a)	põllumajandustootjale otse makstav rahaline toetus saagi, loomade ja taimede kindlustamiseks ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest või kahjurite levikust tuleneva majandusliku kahju hüvitamiseks;

(a)	põllumajandustootjale või põllumajandustootjate rühmale otse makstav rahaline toetus saagi, loomade ja taimede kindlustamiseks ebasoodsatest ilmastikutingimustest, looma- või taimehaigustest või kahjurite levikust tuleneva majandusliku kahju hüvitamiseks;

(b)	rahaline toetus ühisfondidele, et maksta rahalist hüvitist looma- või taimehaigustest või keskkonnajuhtumist tuleneva majandusliku kahju eest;

(b)	rahaline toetus ühisfondidele, et maksta rahalist hüvitist looma- või taimehaigustest , kahjulikest organismidest, keskkonnajuhtumist või ebasoodsatest ilmastikutingimustest, kaasa arvatud põuas t tuleneva majandusliku kahju eest;

(c)	sissetuleku stabiliseerimise vahend, mida antakse ühisfondidele rahalise toetusena, et tagada hüvitamine põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud.

(c)

sissetuleku stabiliseerimise vahend, mida antakse ühisfondidele või kindlustusele rahalise toetusena, et tagada hüvitamine põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on järsult vähenenud , või rahaliste väljamaksetena otse põllumajandustootjatele kindlustusmaksete tasumiseks, et katta sissetuleku järsu vähenemise riski .

2. Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendab „ühisfond” liikmesriigi õiguse kohaselt akrediteeritud süsteemi, mille kaudu sellega ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada niisuguse majandusliku kahju vastu, mis on seotud taime- või loomahaiguse puhangu või keskkonnajuhtumiga , või sissetuleku järsu vähenemise vastu.

2. Lõike 1 punktide b ja c kohaldamisel tähendab „ühisfond” liikmesriigi õiguse kohaselt akrediteeritud süsteemi, mille kaudu sellega ühinenud põllumajandustootjad saavad end kindlustada niisuguse majandusliku kahju vastu, mis on seotud taime- või loomahaiguse puhangu , kahjulike organismide, keskkonnajuhtumi või ebasoodsate ilmastikutingimustega , või sissetuleku järsu vähenemise vastu.

3. Liikmesriigid tagavad, et välditakse ülemäärast hüvitamist, mis võib tuleneda käesoleva meetme ning muude riiklike või liidu toetusvahendite või erakindlustusskeemide vahendite ühendamisest. Põllumajandustootjate sissetuleku taseme hindamisel võetakse arvesse ka Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF”) kaudu saadud otsest sissetulekutoetust.

4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse artikli 39 lõike 3 punktis b ja artikli 40 lõikes 4 osutatud ühisfondidele antavate kommertslaenude minimaalset ja maksimaalset kestust.

Komisjon teeb vahekokkuvõtte riskijuhtimise meetme rakendamise kohta ning esitab seejärel aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandele lisatakse vajaduse korral asjakohased seadusandlikud ettepanekud riskijuhtimise meetme rakendamise parandamiseks.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 38

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 37 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mille tõttu on kahjustunud rohkem kui 30 % asjaomase põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest , välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja.

1. Artikli 37 lõike 1 punkti a kohast toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikutingimused või looma- või taimehaigus või kahjurite levik, või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meetme puhul sellise taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks, mis toob kaasa aastatoodangu vähenemise üle 30 % võrrelduna asjaomase põllumajandustootja keskmise aastatoodanguga. Nimetatud keskmine aastatoodang arvutatakse, võttes aluseks kolme eelneva aasta näitajad või viie eelneva aasta näitajad , arvates välja kõige kõrgema ja kõige madalama näitaja , või võttes nõuetekohaselt põhjendatud erandlikel asjaoludel aluseks konkreetse aasta näitajad eelneva viie aasta hulgast .

Põhjustatud kahju ulatuse arvutust võib kohandada vastavalt iga tooteliigi eriomadustele, kasutades:

(a)	bioloogilisi indekseid (biomassi koguseline kadu) või samaväärseid saagi kao indekseid, mis on kehtestatud põllumajandusettevõtte, kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil, või

(b)	ilmastiku indekseid (sealhulgas sademete kogus ja temperatuur), mis on kehtestatud kohalikul, piirkondlikul või riigi tasandil.

2. Ebasoodsate ilmastikutingimuste või looma- või taimehaiguse või kahjurite leviku esinemist peab kinnitama asjaomase liikmesriigi pädev asutus.

Liikmesriigid võivad vajaduse korral kehtestada eelnevalt kriteeriumid, mille alusel loetakse selline ametlik kinnitamine toimunuks.

3. Kindlustusmaksetega ei hüvitata rohkem kui artikli 37 lõike 1 punktis a osutatud kahjude korvamisega seotud kogukulud ning nendega ei seata nõudmisi ega tingimusi tulevase tootmise liigi ega mahu suhtes.

Liikmesriigid võivad asjakohaseid ülemmäärasid kohaldades piirata kindlustusmakse summat, mille ulatuses võib toetust anda.

4. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 39

Taime- ja loomahaiguste ning keskkonnajuhtumitega seotud ühisfondid

Taime- ja loomahaiguste , kahjulike organismide ning keskkonnajuhtumite ja ebasoodsate ilmastikutingimustega seotud ühisfondid

1. Toetuse saamiseks peab asjaomane ühisfond:

(a)	olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(a)	olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(b)	tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse;

(b)	tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse;

(c)	kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

(c)	kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige põllumajandustootjatele kriisi korral hüvitiste maksmise ja kõnealuste eeskirjade järgimise järelevalve kohta.

Põllumajandustootjad on hüvitismaksete jaoks toetuskõlblikud ainult siis, kui nad on võtnud kasutusele kõik vajalikud ettevaatusabinõud, et parandada oma ettevõtte vastupidavust keskkonnaseisundi halvenemisele, looma- ja taimehaigustele, kahjulikele organismidele ja kliimamuutuse nähtustele.

3. Artikli 37 lõike 1 punktis b osutatud rahalised toetused võivad olla seotud üksnes järgmisega:

(a)	ühisfondide moodustamisega seotud selliste halduskulude katmine, mis on maksimaalselt kolme aasta peale jaotatud ning vähenevad järk-järgult;

(a)	ühisfondide moodustamisega seotud selliste halduskulude katmine, mis on maksimaalselt kolme aasta peale jaotatud ning vähenevad järk-järgult;

(b)	ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks.

(b)

ühisfondidest põllumajandustootjatele rahaliseks hüvitamiseks makstavad summad. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks , või kindlustuspoliisidega seotud kulukohustustega, mille ühisfondid on endale võtnud turuhinnaga .

Algne põhivara ei tohi tulla riiklikest vahenditest.

4. Loomahaigustega seoses antakse artikli 37 lõike 1 punkti b kohast rahalist toetust maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus ja/või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisas märgitud haiguste puhul.

4. Loomahaigustega seoses antakse artikli 37 lõike 1 punkti b kohast rahalist toetust maailma loomatervishoiu organisatsooni koostatud loetelus või nõukogu otsuse 90/424/EMÜ lisas märgitud haiguste ja mesilaste haiguste puhul.

5. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Liikmesriigid võivad toetuse saamise tingimustele vastavaid kulusid piirata, kohaldades:

(a)	ülemmäära ühisfondi kohta;

(a)	ülemmäära ühisfondi kohta;

(b)	asjakohaseid ülemmäärasid ühiku kohta.

(b)	asjakohaseid ülemmäärasid ühiku kohta.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 40

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 37 lõike 1 punkti c kohast toetust võib anda üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 37 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondi toetus põllumajandustootjatele võib hüvitada kuni 70 % saamata jäänud tulust.

1. Artikli 37 lõike 1 punkti c kohast toetust võib anda üksnes sissetuleku sellise languse puhul, mis ületab 30 % üksikpõllumajandustootja keskmisest aastasissetulekust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, välja arvatud kõige kõrgem ja kõige madalam näitaja. Artikli 37 lõike 1 punkti c tähenduses moodustab sissetuleku tulude summa, mille põllumajandustootja saab turult, sealhulgas mis tahes vormis riiklik toetus, millest on maha arvatud tootmiskulud. Ühisfondi või kindlustuse toetus põllumajandustootjatele võib hüvitada kuni 70 % saamata jäänud tulust.

2. Toetuse saamiseks peab asjaomane ühisfond:

(a)	olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(a)	olema pädevate ametiasutuste poolt akrediteeritud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(b)	tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse;

(b)	tagama fondi sisse- ja väljamaksete läbipaistvuse;

(c)	kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

(c)	kasutama selgeid eeskirju mis tahes tekkinud võla eest vastutuse määramise suhtes.

3. Liikmesriigid määravad kindlaks ühisfondide loomise ja haldamise eeskirjad, eelkõige põllumajandustootjatele kriisi korral hüvitiste maksmise ja kõnealuste eeskirjade järgimise järelevalve kohta.

4. Artikli 37 lõike 1 punktis c osutatud rahaline toetus võib olla seotud üksnes selliste summadega, mis ühisfond on põllumajandustootjatele maksnud rahalise hüvitisena. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks.

Artikli 37 lõike 1 punktis c osutatud rahalist toetust antakse ainult kindlustuspoliiside jaoks, mis katavad lõikes 1 osutatud sissetuleku vähenemise riski, või teise võimalusena võib rahaline toetus olla seotud üksnes selliste summadega, mis ühisfond on põllumajandustootjatele maksnud rahalise hüvitisena. Lisaks sellele võivad rahalised toetused olla seotud ühisfondide selliste kommertslaenude intresside tagasimaksmisega, mis on võetud põllumajandustootjatele kriisiolukorra puhul rahalise hüvitise maksmiseks.

Algne põhivara ei tohi tulla riiklikest vahenditest.

5. Toetuse suhtes kehtib I lisas sätestatud ülemmäär.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 41 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)

piiritlemist teiste meetmetega, ühikute teisendamist muudeks kui nendeks, mida on kasutatud I lisas, tehingukulude arvutamist ning kohustuste ümberkorraldamist või kohandamist vastavalt artiklis 29 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmele, artiklis 30 osutatud mahepõllumajandusmeetmele ja artiklis 35 osutatud metsakeskkonna- ja kliimateenuste ning metsakaitse meetmele;

(c)

piiritlemist teiste meetmetega, ühikute teisendamist muudeks kui nendeks, mida on kasutatud I lisas, tehingukulude arvutamist ning kohustuste ümberkorraldamist või kohandamist vastavalt artiklis 29 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmele, artiklis 30 osutatud mahepõllumajandusmeetmele , artiklis 34 osutatud loomade heaolu meetmele ja artiklis 35 osutatud metsakeskkonna- ja kliimateenuste ning metsakaitse meetmele;

Selgitus

Ka artiklis 34 nimetatakse tehingukulusid, kusjuures need peaksid olema esitatud selles kontekstis koos teiste meetmete tehingukuludega.

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 42 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artiklis 30 osutatud ülesannetele võivad kohalikud tegevusrühmad täita korraldusasutuse ja/või makseasutuse poolt delegeeritud lisaülesandeid.

1. Lisaks määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artiklis 30 osutatud ülesannetele võivad kohalikud tegevusrühmad:

(a)	täita korraldusasutuse ja/või makseasutuse poolt delegeeritud lisaülesandeid või

(b)	rakendada kohaliku arengustrateegia raames üksinda või koos partneritega ulatusliku territoriaalse mõõtmega toiminguid, nn katusprojekte.

Selgitus

Teeme ettepaneku lubada kohalikel tegevusrühmadel ulatuslikke alasid hõlmavate kohalike arengustrateegiate raames projekte koos kohaliku arengustrateegia piirkonna partneritega iseseisvalt ellu viia. Kehtivad eeskirjad jätavad kohalikele tegevusrühmadele vaid rahaliste vahendite edasikandja ja innustaja funktsiooni. Näib, et strateegia raames juhtprojektide elluviimine annaks olulist lisandväärtust. Lisaks näitavad Poolast saadud kogemused, et väikesemahuliste ja lühiajaliste projektide järele valitseb tohutu nõudlus. Olukorras, kus kõik peavad järgima ühesuguseid halduseeskirju, jätavad paljud taotlejad kahjuks menetluse pooleli. Kavandatud muudatusettepanek võimaldaks sellistel partneritel lävida vaid kohalike tegevusrühmadega, ilma et nad peaksid keerukat haldusmenetlust läbima.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	suutlikkuse arendamine, koolitus ja võrkude loomine, pidades silmas kohaliku arengu strateegia ettevalmistamist ja rakendamist.

(b)	suutlikkuse arendamine, koolitus ja võrkude loomine, pidades silmas kogukonna juhitava kohaliku arengu strateegia ettevalmistamist ja rakendamist.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 43 – lõige 1 – alapunkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)

olemasolevate kohalike tegevusrühmade võimalus teostada kogukondlike projektide jaoks vajalikke uuringuid ja kavandamist, et taotleda uute valdkondade hõlmamist LEADERi programmiga.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 1 – punkt (a) – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	territooriumidevahelistele ja rahvusvahelistele koostööprojektidele;

(a)	territooriumidevahelistele ja rahvusvahelistele koostööprojektidele , kaasa arvatud koostööprojektid arenguriikidega ;

Selgitus

Poliitikavaldkondade arengusidusus hõlmab rohkemat kui üksnes kahjustamisest hoidumise põhimõtet, mis tähendab, et tuleks uurida ka ELi sisepoliitika võimalikku koostoimemõju arengueesmärkidele. Komisjoni teatises ja nõukogu järeldustes toiduga kindlustatuse poliitikaraamistiku kohta juhitakse tähelepanu vajadusele kaasata maaelu ja põllumajanduse arengut puudutavate meetmete koostamisse peamised sidusrühmad, nagu kogukondade arenguga tegelevad rühmad, põllumajandusettevõtjate organisatsioonid ja naiste ühendused. Seda võiksid toetada ka riikidevahelised kontaktid LEADERi projektide raames.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 44 – lõige 2 – punkt b a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b a)

asutused, kelle arengueesmärgid on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 5 seatud prioriteetidega.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 45 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artikli 31 punktis d osutatud piirkonna elavdamiskulud hõlmavad teavitamismeetmeid, mis käsitlevad kohalikku arengustrateegiat ja projektiarendusülesandeid .	2. Määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artikli 31 punktis d osutatud piirkonna elavdamiskulud hõlmavad kulusid sidusrühmade vahelise teabevahetuse hõlbustamiseks, kohalikust arengustrateegiast teavitamiseks ja selle edendamiseks ning võimalike toetusesaajate abistamiseks projektide väljatöötamisel ja taotluste koostamisel .

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. EAFRD toetuse saamise tingimustele vastamiseks peab investeerimistoimingutele eelnema seda laadi investeeringuid käsitlevate õigusaktide kohaselt teostatud eeldatava mõju hinnang keskkonnale, kui on tõenäoline, et investeering avaldab keskkonnale kahjulikku mõju .

1. Liikmesriigid võivad investeerimistoimingute toetuskõlblikkuse muuta sõltuvaks seda laadi investeeringuid käsitlevate riiklike ja liidu õigusaktide kohaselt teostatud eeldatava keskkonnamõju hinnangust . Liikmesriigid võivad anda eelisõiguse investeeringutele, mis:

(a)	parandavad oluliselt põllumajanduslike majapidamiste keskkonna- ja kliimamõju ja loomade heaolu;

(b)	aitavad mitmekesistada põllumajandustootjate tuluallikaid või

(c)	koosnevad ühistegevustest.

2. Toetuskõlblikud kulutused on järgmised:

(a)	kinnisvara ehitamine, soetamine, sh liisinguga soetamine, või parandamine;

(a)	kinnisvara ehitamine, soetamine, sh liisinguga soetamine, või parandamine;

(b)	uute masinate ja seadmete ostmine või liisimine, sealhulgas arvutitarkvara, ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

(b)	uute masinate ja seadmete, sealhulgas arvutitarkvara ostmine või liisimine ülempiiriga kuni vara turuväärtuseni;

(c)	punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, teostatavusuuringute ning patentide või litsentside omandamise kulud.

(c)	punktides a ja b osutatud kulutustega seotud üldkulud, nagu arhitekti-, inseneri- ja konsultatsioonitasud, ökoloogilise ja majandusliku jätkusuutlikkuse alase nõustamisega seotud, sealhulgas teostatavusuuringute kulud ning patentide või litsentside omandamise kulud.

3. Niisutuse puhul käsitatakse toetuskõlblike kulutustena üksnes selliseid investeeringuid, mille puhul varasem veekasutus väheneb vähemalt 25 % võrra . Erandina võib ELiga pärast 2004. aastat ühinenud liikmesriikides uutesse niisutusseadmetesse tehtud investeeringuid käsitada toetuskõlblike kulutustena, kui keskkonnaanalüüsiga tõendatakse, et asjaomane investeering on säästev ning sellest ei tulene kahjulikku mõju keskkonnale.

3. Niisutuse puhul käsitatakse toetuskõlblike kulutustena uusi investeeringuid, kaasa arvatud olemasolevate süsteemide ajakohastamist vee- ja energiakasutuse tõhustamiseks . Piirkondades, kus jõgikondade majandamiskavad koos vastavate tegevuskavadega on koostatud direktiivi 2000/60/EÜ alusel, loetakse toetuskõlblikuks vaid selliseid investeeringuid, mis on kooskõlas nende kavade keskkonnaeesmärkidega.

4. Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, toetusõiguste, loomade, ega üheaastaste taimede ostmiseks ega selliste taimede istutamiseks. Loodusõnnetuses kannatada saanud põllumajandusliku tootmispotentsiaali artikli 19 lõike 1 punkti b kohaseks taastamiseks võivad loomade ostmise kulutused olla siiski toetuskõlblikud.

4. Põllumajanduslike investeeringute puhul ei anta investeeringutoetust põllumajandustootmisõiguste, toetusõiguste, loomade ega üheaastaste taimede ostmiseks ega selliste taimede istutamiseks. Loodusõnnetuses kannatada saanud põllumajandusliku tootmispotentsiaali artikli 19 lõike 1 punkti b kohaseks taastamiseks võivad loomade ostmise kulutused olla siiski toetuskõlblikud.

5. Investeeringutega seotud toetusi saavad isikud võivad pädevalt makseasutuselt taotleda investeeringuga seotud riigiabi ettemaksu kuni 50 %, kui selline võimalus on sätestatud maaelu arengu programmis.

6. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille kohaselt liisingulepingute, kasutatud varustuse ja investeeringute lihtsa ümberpaigutamisega seotud muid kulusid võib käsitada toetuskõlblike kulutustena.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist määrab maaelu arengu programmi korraldusasutus kindlaks kõikide meetmete kohaste toimingute valikukriteeriumid. Valikukriteeriumidega tagatakse taotlejate võrdne kohtlemine, rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja meetmete eesmärgistamine vastavalt liidu maaelu arengu prioriteetidele. Valikukriteeriumide kindlaksmääramisel võetakse väikeste toetuste puhul arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

1. Pärast järelevalvekomiteega konsulteerimist määrab maaelu arengu programmi korraldusasutus kindlaks kõikide meetmete kohaste toimingute valikukriteeriumid. Valikukriteeriumidega püütakse tagada, et põllumajandusettevõtetele ettenähtud meetmeid kohaldatakse ainult määruses (EL) nr DP/2013 määratletud aktiivsete põllumajandustootjate suhtes. Lisaks püütakse nende kriteeriumidega tagada rahaliste vahendite tõhusam kasutamine ja meetmete eesmärgistamine vastavalt liidu maaelu arengu prioriteetidele. Kriteeriumide kindlaksmääramisel ja kohaldamisel võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

Selgitus

Toetust põllumajandusettevõtetele ettenähtud meetmete jaoks peavad saama ainult aktiivsed põllumajandustootjad, nagu on määratletud ettepanekus võtta vastu määrus ÜPP otsetoetuste kohta. Kui selline eristamine on ette nähtud esimeses sambas, tuleb seda samamoodi teha ka teises sambas.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 50 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määruse kohaldamiseks määratleb korraldusasutus „maapiirkonna” mõiste programmi tasandil.	Käesoleva määruse kohaldamiseks määratleb korraldusasutus „maapiirkonna” mõiste programmi tasandil. Kui see on sisuliselt põhjendatud, võib meetme raames koostada ka erinevad regionaalabi kaardid.

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 2

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Lõikes 1 osutatud eraldisest kasutatakse 30 miljoni euro suurune summa artiklis 56 osutatud uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna rahastamiseks.	välja jäetud

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 51 – lõige 3 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Liikmesriikide algatusel võib iga maaelu arengu programmi kogusummast kuni 4 % kasutada määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artiklis 52 osutatud ülesannete rahastamiseks, sealhulgas artikli 33 lõikes 3 osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade piiritlemise ettevalmistustööga seotud kulud.	3. Liikmesriikide algatusel võib iga maaelu arengu programmi kogusummast kuni 4 % kasutada määruse (EL) nr [ÜSR/ 2013 ] artiklis 52 osutatud ülesannete rahastamiseks, samuti artiklis 33 osutatud looduslikust eripärast tingitud ja muude piirangutega alade piiritlemise ettevalmistustööga seotud kulude katteks.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 2 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	suurendada sidusrühmade kaasatust maaelu arengu rakendamises;

(a)	suurendada põllumajanduse, metsanduse ja muude maaelu sidusrühmade kaasatust maaelu arendamisse;

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 52 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon sätestab rakendusaktidega Euroopa maaelu arengu võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.	4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte Euroopa maaelu arengu võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise kohta .

Selgitus

See ei ole üksnes tehniline küsimus.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 53

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. EIP võrgustik luuakse artiklis 61 osutatud põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP toetamiseks artikli 51 lõike 1 kohaselt. See võimaldab võrgustike loomist töörühmade, nõustamisteenuste osutajate ja teadustöötajate vahel.

1. EIP võrgustik luuakse artiklis 61 osutatud põllumajandusliku tootmise, majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegeleva EIP toetamiseks artikli 51 lõike 1 kohaselt. See võimaldab võrgustike loomist töörühmade, nõustamisteenuste osutajate ja teadustöötajate vahel.

2. EIP võrgustiku ülesanded on:

(a)	pakkuda kasutajatoe funktsiooni ja anda teavet EIPga seotud võtmeisikute kohta;

(a)	pakkuda kasutajatoe funktsiooni ja anda kesksetele tegutsejatele, eeskätt esmastele tootjatele, nende tarnijatele ja nende toodangu ostjatele teavet EIP kohta.

(b)	elavdada arutelusid programmi tasandil, pidades silmas töörühmade moodustamist;

(c)	sõeluda välja ja anda aru EIP jaoks oluliste teadusuuringute ja teadmiste kohta;

(d)	koguda, koondada ja levitada innovatsioonialast head tava ;

(d)	koguda, koondada ja levitada innovatsiooni ja teadmiste vahetamise jaoks tähtsaid uuringutulemusi ja uusi tehnoloogiaid;

(d a)

tekitada dialoog põllumajandustootjate ja teadlaste vahel.

(e)	korraldada konverentse ja õpitubasid ning levitada teavet EIPga seotud valdkonna kohta.

3. Komisjon sätestab rakendusaktidega EIP võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte EIP võrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise kohta .

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 54 – lõige 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Komisjon sätestab rakendusaktidega Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.	3. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte Euroopa maaelu arengu hindamisvõrgustiku organisatsioonilise struktuuri ja toimimise kohta .

Selgitus

See ei ole ainult tehniline küsimus.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	teavitada laiemat üldsust ja võimalikke toetusesaajaid maaelu arengu poliitikast;

(c)	teavitada laiemat üldsust ja võimalikke toetusesaajaid maaelu arengu poliitikast ja rahastamisvõimalustest ;

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 2 – punkt d

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

d)	edendada innovatsiooni põllumajanduses.

(d)	edendada innovatsiooni põllumajanduses ja metsanduses .

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt b – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	sellise tegevuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, mis hõlmab vähemalt järgmist:

(b)	sellise tegevuskava ettevalmistamiseks ja rakendamiseks, mis võib hõlmata järgmist:

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt b – alapunkt iii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(iii)

järelevalve toetamine, eelkõige määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 41 osutatud järelevalvekomiteedelt saadud vastavasisulise tagasiside, soovituste ja analüüside kogumise ning jagamise kaudu. Riiklik maaeluvõrgustik aitab kohalikke tegevusrühmi kohalike arengustrateegiate järelevalve ja hindamise teostamisel;

välja jäetud

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt b – alapunkt v

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(v)	maaelu arengu programmi prioriteete hõlmavate projektinäidiste kogumine;

välja jäetud

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt b – alapunkt vi

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vi)	käimasolevad uuringud ja analüüsid;

välja jäetud

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt b – alapunkt vii

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vii)

kohalike tegevusrühmade võrgustikutöö, eelkõige tehniline abi territooriumidevahelistele ja rahvusvahelistele koostööprojektidele, kohalike tegevusrühmade vahelise koostöö hõlbustamine ning artiklis 36 osutatud meetme jaoks partnerite otsimine;

välja jäetud

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt b – alapunkt vii a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(vii a)

digitaalsete või füüsiliste kohalike tervikteenust pakkuvate teeninduskohtade arendamise kava, et teha teave maaelu arengu programmide ja ühise strateegilise raamistiku fondi teiste programmide kohta potentsiaalsetele toetusesaajatele kohapeal kättesaadavaks;

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 3 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)	sõltumatute ekspertide eelvalikurühma moodustamiseks ning artikli 58 lõikes 2 osutatud uuendusliku ja kohaliku koostöö auhinna taotluste eelvaliku menetluseks.

välja jäetud

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 55 – lõige 4

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu riiklike maaeluvõrgustike loomist ja tegevust käsitlevad eeskirjad . Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.	4. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 kehtestatud korras vastu delegeeritud õigusakte riiklike maaeluvõrgustike loomise ja tegevuse kohta.

Selgitus

See ei ole ainult tehniline küsimus.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 56

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 56	välja jäetud
Uuendusliku ja kohaliku koostöö auhind maapiirkondades
Artikli 51 lõikes 2 osutatud rahalisi vahendeid kasutatakse selliste koostööprojektide auhinna rahastamiseks, mis hõlmavad vähemalt kahte eri liikmesriikides asuvat üksust, kes viivad ellu uuenduslikku, kohalikku kontseptsiooni.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 57	välja jäetud
Konkursikutse
1. Komisjon kuulutab hiljemalt 2015. aastal ja pärast seda igal aastal välja konkursikutse, et anda välja artiklis 56 osutatud auhind. Viimane konkursikutse kuulutatakse välja hiljemalt 2019. aastal.
2. Konkursikutsetesse märgitakse konkursi teema, mis on seotud ühega liidu maaelu arengu prioriteetidest. Kõnealust teemat on asjakohane rakendada ka rahvusvahelises koostöös.
3. Konkursikutsed on avatud nii kohalikele tegevusrühmadele kui ka eriprojekti eesmärgi nimel koostööd tegevatele eraldiseisvatele üksustele.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 58	välja jäetud
Valikumenetlus
1. Kõigis liikmesriikides esitavad taotlejad auhinnataotlused vastavale eelvaliku eest vastutavale riiklikule maaeluvõrgustikule.
2. Riiklik maaeluvõrgustik moodustab taotluste eelvaliku tegemiseks oma liikmetest sõltumatute ekspertide eelvalikurühma. Taotluste eelvalik tehakse konkursikutses määratletud väljaarvamise, valimise ja vastavaks tunnistamise kriteeriumide alusel. Iga riiklik maaeluvõrgustik valib eelnevalt välja kuni kümne taotlust ning edastab need komisjonile.
3. Komisjon vastutab kõigis liikmesriikides taotluste hulgast eelnevalt valitud 50 võiduprojekti valiku eest. Komisjon moodustab sõltumatutest välisekspertidest koosneva ajutise juhtrühma. Juhtrühm valib võidutaotlused konkursikutses määratletud väljaarvamise, valimise ja vastavaks tunnistamise kriteeriumide alusel.
4. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu otsuse loetelu kohta sellistest projektidest, millele auhind määratakse.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 59	välja jäetud
Rahaline auhind – tingimused ja väljamaksmine
1. Auhinna saamise tingimustele vastamiseks ei tohi projekti koostamiseks vajalik aeg ületada kahte aastat alates auhinna määramist käsitleva rakendusakti vastuvõtmise kuupäevast. Projekti elluviimise ajaline raamistik määratakse kindlaks taotluses.
2. Auhind antakse ühekordse kindlasummalise väljamaksena. Väljamakse summa määrab komisjon rakendusaktidega vastavalt konkursikutses määratletud kriteeriumidele ning võttes arvesse taotluses märgitud projekti elluviimise hinnangulisi kulusid. Auhinnaraha projekti kohta on kuni 100 000 eurot.
3. Liikmesriigid maksavad võitnud taotlejatele auhinnaraha pärast seda, kui projekti lõpetamist on kontrollitud. Asjaomased kulutused hüvitab Euroopa Liit liikmesriikidele määruse (EL) nr HR/2012 IV jaotise II peatüki 4. jao sätete kohaselt. Liikmesriigid võivad otsustada võitnud taotlejatele maksta auhinnasumma osaliselt või täielikult enne projekti lõpetamise kontrollimist, kuid sellisel juhul vastutavad nad kulutuste eest kuni projekti lõpetamise kontrollimiseni.

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 60

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 60	välja jäetud
Menetlust, ajakavasid ja juhtrühma loomist käsitlevad eeskirjad
Komisjon kehtestab rakendusaktidega üksikasjalikud sätted seoses projektide valikumenetluse ja ajakavaga ning artikli 58 lõikes 3 osutatud sõltumatutest välisekspertidest koosneva juhtrühma moodustamist käsitlevate eeskirjadega. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artiklis 91 osutatud kontrollimenetlusega.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu määrus

IV jaotis

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP	Põllumajandustootmise ning põllumajanduse majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegelev EIP

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelev EIP:

1. Põllumajandustootmise ning põllumajanduse majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegelev EIP:

(a)	toetab ressursitõhusat, tootlikku ja vähese CO2-heitega, kliimasäästlikku ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist põllumajandussektorit , mis on kooskõlas maamajanduse aluseks olevate peamiste loodusressurssidega,

(a)	toetab ressursitõhusat, tootlikku ja konkurentsivõimelist, vähesaastavat, kliimasäästlikku ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist põllumajandus- ja metsandussektorit , mis toimib kooskõlas maamajanduse ja metsanduse aluseks olevate peamiste loodusressurssidega;

(b)	aitab tagada katkematu varustatuse toidu, sööda ja biomaterjalidega, nii olemaolevate kui ka uute toodetena;

(b)	aitab säästvalt suurendada Euroopa põllumajanduse tootlikkust ning tagada katkematu varustatuse toidu, sööda ja biomaterjalidega, nii olemaolevate kui ka uute toodetena;

(c)	tõhustab protsesse keskkonna säilitamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks;

(c)	tõhustab protsesse keskkonna säilitamiseks, agroökoloogiliste tootmissüsteemide edendamiseks, kliimamuutustega kohanemiseks ja nende leevendamiseks;

(d)	leiab ühendusi tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia ning põllumajandustootjate, ettevõtjate ja nõustamisteenuste osutajate vahel.

(d)	leiab ühendusi tipptasemel teadusuuringute ja tehnoloogia ning põllumajandustootjate, metsa majandajate, maakogukondade, ettevõtjate , vabaühenduste ja nõustamisteenuste osutajate vahel.

(d a)

hõlbustab põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse valdkonna uuringuandmete, teadmiste ja tehnoloogia vahetamist liidu ja arenguriikide vahel, pöörates eeskätt tähelepanu väikepõllumeeste vajadustele.

2. Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIPga püütakse saavutada järgmisi eesmärke:

2. Põllumajandustootmise ning põllumajanduse majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegeleva EIPga püütakse saavutada järgmisi eesmärke:

(a)	luua lisandväärtust tihedama seosega teadusuuringute ja põllumajandustootmise vahel ning innustada olemasolevate innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist;

(a)	luua lisandväärtust tihedama seosega teadusuuringute ja põllumajandustootmise vahel ning innustada olemasolevate innovatsioonimeetmete ulatuslikumat kasutamist kaasava lähenemisviisi kaudu sidusrühmades ;

(b)	soodustada uuenduslike lahenduste praktikasse kiiremat ja ulatuslikumat ülevõtmist; ning

(b)	soodustada uuenduslike lahenduste kiiremat ja ulatuslikumat praktikasse ülevõtmist;

(c)	teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest.

(c)	teavitada teadlaskonda põllumajandustootmise jaoks vajalikest teadusuuringutest; ja

(c a)

teha koostööd arengumaade asjaomaste võrgustike ja institutsioonidega;

(c b)

kooskõlas komisjoni teatistes „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus ”1 ning teatises „Arukas reguleerimine Euroopa Liidus ”2 kehtestatud põhimõtetega teha kindlaks regulatiivsed kitsaskohad, mis takistavad innovatsiooni ning investeerimist teadus- ja arendustegevusse.

3. EAFRD toetab põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärkide saavutamist, andes artikli 36 kohast toetust artiklis 62 osutatud EIP töörühmadele ning artiklis 53 osutatud EIP võrgustikule.

3. EAFRD toetab põllumajandustootmise ning põllumajanduse majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegeleva EIP eesmärkide saavutamist, andes artikli 36 kohast toetust artiklis 62 osutatud EIP töörühmadele ning artiklis 53 osutatud EIP võrgustikule.

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 62

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. EIP töörühmad moodustavad osa põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega tegelevast EIPst. Need moodustatakse sellistest huvitatud osalistest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad põllumajandustootjad, teadustöötajad, nõustajad ja ettevõtjad.	1. EIP töörühmad moodustavad osa põllumajandustootmise ning põllumajanduse majandusliku elujõulisuse ja säästvusega tegelevast EIPst. Need moodustatakse sellistest huvitatud osalistest nagu põllumajanduses ja toiduainetetööstuses tegutsevad põllumajandustootjad, teadustöötajad, nõustajad ja ettevõtjad. Töörühma loomise üle otsustatakse põllumajanduse, maaelu arengu ja teadusuuringute valdkonda kuuluvate eri huve esindavate sidusrühmade konsensusega. Töörühmi ei tohi luua üksik sidusrühm ega sidusrühmade grupp, mis esindab ainult ühte liiki huvisid. Töörühmad võivad tegutseda liikmesriigi piires ning selle liikmed võivad olla enam kui ühest liikmesriigist ja kolmandast riigist.
2. EIP töörühmad kehtestavad sisekorra, millega tagatakse nende töö läbipaistvus ning välditakse huvide konflikti.	2. EIP töörühmad kehtestavad sisekorra, millega tagatakse nende töö läbipaistvus ning välditakse huvide konflikti.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 63

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. EIP töörühmad koostavad tegevuskava, millega on hõlmatud:

1. EIP töörühmad koostavad tegevuskava, mis sisaldab:

(a)	koostatava, testitava, kohandatava ja rakendatava uuendusliku projekti kirjeldus;

(a)	koostatava, testitava, kohandatava ja rakendatava uuendusliku projekti kirjeldust;

(b)	eeldatavate tulemuste ning selle kirjeldus, kuidas saavutada EIP eesmärki edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist.

(b)	eeldatavate tulemuste ning selle kirjeldust, kuidas saavutada EIP eesmärki edendada tootlikkust ja ressursside säästvat majandamist.

2. Uuenduslike projektide rakendamisel töörühmad:

(a)	teevad otsuseid uuenduslike meetmete väljatöötamise ja rakendamise kohta ning

(a)	teevad otsuseid uuenduslike meetmete väljatöötamise ja rakendamise kohta ning

(b)	rakendavad uuenduslikke meetmeid maaelu arengu programmidest rahastatud meetmete kaudu.

(b)	rakendavad uuenduslikke meetmeid maaelu arengu programmidest või programmist Horisont 2020 ja ELi muudest teadusprogrammidest (mis hõlbustavad teadusuuringute tulemuste praktilist kasutuselevõttu põllumajandusettevõtjate poolt) rahastatud meetmete kaudu.

3. Töörühmad levitavad oma projektide tulemusi eelkõige EIP võrgustiku kaudu.

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 64

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Euroopa Parlament ja nõukogu määravad komisjoni ettepaneku alusel käesoleva määruse kohaselt kindlaks maaelu arengule ajavahemikuks 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2020 ettenähtud liidu toetuse kogusumma ja selle jaotuse aastate kaupa ning vähem arenenud piirkondadesse kontsentreeritava miinimumsumma vastavalt mitmeaastasele finantsraamistikule aastateks 2014–2020 ning eelarvealast koostööd ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitlevale institutsioonidevahelisele kokkuleppele sama ajavahemiku kohta.

2. 0,25 % lõikes 1 osutatud vahenditest antakse komisjoni jaoks ettenähtud tehnilisele abile, nagu on osutatud artikli 51 lõikes 1.

3. Lõikes 1 osutatud summade programmeerimiseks ning edasiseks lülitamiseks Euroopa Liidu üldeelarvesse seotakse need iga-aastase 2 %-lise indeksiga.

4. Komisjon teeb rakendusaktiga lõikes 1 osutatud summade iga-aastase jaotuse liikmesriikide kaupa pärast lõikes 2 nimetatud summa mahaarvamist ning võttes arvesse määruse (EL) nr DP/ 2012 artikli 14 lõikes 2 osutatud rahaliste vahendite ülekandmist. Iga-aastase jaotuse tegemisel võtab komisjon arvesse:

4. Lõikes 1 osutatud summade iga-aastane jaotus liikmesriikide kaupa pärast lõikes 2 nimetatud summa mahaarvamist ning võttes arvesse määruse (EL) nr DP/ 2013 artikli 14 lõikes 2 osutatud rahaliste vahendite ülekandmist on esitatud I a lisas .

(a)	artiklis 4 osutatud eesmärkidega seotud objektiivseid kriteeriume ning

(b)	eelnevate perioodide tootlust.

4 a. Komisjonile antakse õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte, millega vajaduse korral muudetakse I a lisa selleks, et hõlmata määruse (EL) nr DP/2013 artikli 7 lõike 2 ja artikli 14 kohaldamisel EAFRD-le ülekantud vahendid.

5. Lisaks lõikes 4 osutatud summadele hõlmatakse samas lõikes osutatud rakendusaktiga ka määruse (EL) nr [otsetoetused/2012] artikli 7 lõike 2 ja artikli 14 lõike 1 kohaldamisel EAFRD-le ülekantud vahendid ning nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklite 10b ja 136 kohaldamisel seoses 2013. kalendriaastaga EAFRD-le ülekantud vahendid.

6. Määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artikli 20 lõikes 2 osutatud tulemusreservi jaotamiseks lisatakse määruse (EL) nr HR/2012 artikli 45 kohaselt EAFRD-le kogutud olemasolev sihtotstarbeline tulu määruse (EL) nr [ÜSR/2012] artiklis 18 osutatud summadele. Tulemusreserv jaotatakse liikmesriikidele proportsionaalselt vastavalt nende osale EARFDi toetuse kogusummast.

6. Määruse (EL) nr HR/2013 artikli 45 kohaselt EAFRD-le kogutud olemasolev sihtotstarbeline tulu jaotatakse liikmesriikidele proportsionaalselt vastavalt nende osale EAFRD toetuse kogusummast.

(Komisjoni ettepaneku artikli 64 lõike 5 tekst asendatakse dokumendist COM(2012)0553 pärit tekstiga.)

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 65

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Maaelu arengu programmi heakskiitmise otsusega määratakse kindlaks EAFRD maksimaalne rahastamisosalus programmis. Otsusega määratakse vajaduse korral selgelt kindlaks vähem arenenud piirkondadele ettenähtud assigneeringud.

2. EAFRD rahastamisosalus arvutatakse avaliku sektori toetuskõlblike kulutuste summa alusel.

3. Maaelu arengu programmiga kehtestatakse kõigi meetmete suhtes kohaldatav ühtne EAFRD toetusmäär. Vajaduse korral kehtestatakse eraldi EAFRD toetusmäär vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimate piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruses (EÜ) nr 2019/93 tähenduses. Maksimaalne EAFRD toetusmäär on:

3. Maaelu arengu programmiga kehtestatakse kõigi meetmete suhtes kohaldatav ühtne EAFRD toetusmäär. Vajaduse korral kehtestatakse eraldi EAFRD toetusmäär vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimatele piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses. Maksimaalne EAFRD toetusmäär on:

(a)	85 % toetuskõlblikest riiklikest kulutustest vähem arenenud piirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksematel Egeuse mere saartel;

(a)	85 % toetuskõlblikest riiklikest kulutustest vähem arenenud piirkondades, äärepoolseimates piirkondades ja määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksematel Egeuse mere saartel;

(b)	50 % toetuskõlblikest avaliku sektori kulutustest teistes piirkondades.

(b)	50 % toetuskõlblikest avaliku sektori kulutustest teistes piirkondades.

Minimaalne EAFRD toetusmäär on 20 %.

4. Erandina lõikest 3 on maksimaalne EAFRD toetusmäär:

(a)

80 % artiklites 15, 28 ja 36 osutatud meetmetele, määruse (EL) nr [ÜSR/ 2012 ] artiklis 28 osutatud LEADERi kohalikule arengule ning artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkti i kohastele toimingutele. Toetusmäära võib suurendada 90 %-ni vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimatele piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses;

(a)

80 % artiklites 15, 28 ja 36 osutatud meetmetele, määruse (EL) nr …/2013 [ÜSR] artiklis 28 osutatud LEADERi kohalikule arengule ning artikli 20 lõike 1 punkti a alapunkti i kohastele toimingutele. Toetusmäära võib suurendada 90 %-ni vähem arenenud piirkondadele, äärepoolseimatele piirkondadele ja väiksematele Egeuse mere saartele määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses;

(b)	100 % toimingutele, mida rahastatakse vastavalt artiklile 66.

(c)	55 % artiklis 29 osutatud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmetele. Vähem arenenud piirkondade, äärepoolseimate piirkondade ja määruse (EMÜ) nr 2019/93 tähenduses väiksemate Egeuse mere saarte programmide puhul võib toetusmäära suurendada 90 %-ni;

Erandina lõike 3 punktist b võivad liikmesriigid selleks, et tagada üleminekupiirkondades kooskõla teiste ühise strateegilise raamistiku fondide kaasrahastamismäärade tasemega, suurendada EAFRD rahastamisosalust mitmest fondist rahastatavate meetmete puhul määruse (EL) nr …/2013 [ÜSR] artikli 82 lõike 2 kohaselt määratletud üleminekupiirkondades rakendatavate programmide raames.

Erandina lõikest 3 võib määruse (EL) nr …/2013 artikli 14 kohaselt EAFRD-le ülekantud vahendite puhul EAFRD toetusmäär olla 95 %, kui liikmesriik täidab ühe järgmistest tingimustest:

(i)	liidu finantsabi tehakse liikmesriigile kättesaadavaks nõukogu 11. mai 2010. aasta määruse (EL) nr 407/2010 (millega luuakse Euroopa finantsstabiilsusmehhanism) (4) alusel;

(ii)	liikmesriik saab keskmise tähtajaga finantsabi vastavalt nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 332/2002 (millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem) (5) ; või

(iii)

liikmesriigile antakse finantsabi Euroopa stabiilsusmehhanismi laenu näol vastavalt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingule.

4 a. Määruse (EL) nr …/2013 artikli 14 lõike 1 a kohaldamisest tulenevad vahendid reserveeritakse artikli 29 kohastele meetmetele.

5. LEADER saab vähemalt 5 %, ning Horvaatia 2,5 % EAFRD rahastamisosaluse kogusummast maaelu arengu programmi jaoks.

5 a. Vähemalt 25 % maaelu arengu programmile ettenähtud EAFRD rahastamisosaluse kogusummast reserveeritakse artiklite 29 ja 30 kohastele meetmetele.

6. EAFRD poolt kaasrahastatavaid kulusid ei kaasfinantseerita struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi või liidu mis tahes muu finantsvahendi rahastamisosalusest.

6. EAFRD poolt kaasrahastatavaid kulusid ei kaasfinantseerita struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi või liidu mis tahes muu finantsvahendi rahastamisosalusest. See ei piira ega takista niisuguse programmitöö kasutamist, milles ühendatakse ühtsel ja integreeritud viisil eri ÜSRi fondide toetused, mis võib osutuda vajalikuks määruse (EL) nr …/2013 [ÜSR] artiklis 9 sätestatud temaatiliste eesmärkide saavutamiseks.

6 a. Riigipoolse rahastamisosaluse avaliku sektori toetuskõlblikes kulutustes võib asendada erasektori mittetulundusliku osalusega.

7. Avaliku sektori kulud ettevõtete toetuse puhul peavad olema kooskõlas toetusmääradega, mis on sätestatud riiklikku toetust arvesse võttes, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

(Komisjoni ettepaneku artikli 65 lõike 5 tekst asendatakse dokumendist COM(2012)0553 pärit tekstiga.)

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 66

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 66	välja jäetud
Olulisel määral innovatsiooni toetavate toimingute rahastamine
Määruse (EL) nr DP/2012 artikli 7 lõike 2 kohaselt EAFRD-le ülekantud vahendid reserveeritakse toimingutele, mis olulisel määral toetavad põllumajanduse tootlikkuse ja säästvusega seotud innovatsiooni, sealhulgas kliimamuutuste mõju leevendamisse või nendega kohanemisse.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 2 – lõik 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kulutused vastavad EAFRD toetuse saamise tingimustele ainult siis, kui need on tehtud kõnealuse programmi korraldusasutuse vastutusel otsustatud tegevuste jaoks vastavalt artiklis 49 osutatud kindlaksmääratud valikukriteeriumidele.	2. Kulutused vastavad EAFRD toetuse saamise tingimustele ainult siis, kui need on tehtud kõnealuse programmi korraldusasutuse vastutusel otsustatud tegevuste jaoks vastavalt artiklis 49 osutatud kindlaksmääratud valikukriteeriumidele , kuid erandiks on ettepanekud, mis esitatakse kahe programmi vahelisel üleminekuperioodil, et vältida investeerimist takistada võivate lünkade teket .

Muudatusettepanek 181

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 67 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Seoses kuludega on käibemaksusummad toetuskõlblikud, kui nad ei ole riigi käibemaksuõiguse alusel tagasi nõutavad.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 69 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui toetust antakse standardkulude või lisakulude ja saamata jäänud tulu alusel, tagavad liikmesriigid, et vastavad arvutused on piisavad ja õiged ning eelnevalt kindlaks määratud korraliku, õiglase ja tõestatava arvutuse alusel. Selleks annab arvutuste eest vastutavatest ametiasutustest sõltumatu ning vastavate ekspertteadmistega asutus sertifikaadi, milles kinnitatakse, et arvutused on piisavad ja õiged. Kõnealune sertifikaat lisatakse maaelu arengu programmi.

Selgitus

Käesolev muudatusettepanek kajastab kontrollikoja poolt tuvastatud probleeme toetussummade kindlaksmääramisega seotud küsimustes (vt eriaruanne nr 7/2011, punkt 97).

Muudatusettepanek 183

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 70 – lõige - 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Toetusi saavad isikud, kaasa arvatud kohalikud tegevusrühmad võivad taotleda investeeringuga seotud riigiabi ettemaksu kuni 50 %, kui selline võimalus on sätestatud maaelu arengu programmis.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	esitab komisjonile kvartaalselt asjakohased andmeelemendid rahastamiseks valitud toimingute kohta, sealhulgas toetusesaaja ja projekti põhinäitajad ;

(b)	esitab komisjonile kord aastas asjakohased andmeelemendid rahastamiseks valitud toimingute kohta, sealhulgas teabe väljund- ja finantsnäitajate kohta ;

Selgitus

Kvartaalne aruandlus tooks kaasa tohutu halduskoormuse, mis ei sobi kokku lihtsustamispüüetega.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 73 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kui liikmesriigil on rohkem kui üks programm, võib määrata koordineeriva asutuse, et see vähemalt tagaks vahendite haldamise kooskõlastatuse ning oleks komisjoni ja riiklike korraldusasutuste vaheliseks ühenduslüliks.

Selgitus

Nagu on esildatud määruse 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) põhjenduses 5, on tähtis tunnistada makseasutuste tegevust koordineeriva asutuse vajalikkust.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 75 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)	tõendada maaelu arengu poliitika rakendamise saavutusi ning hinnata selle mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja vastavust maaelu arengu poliitika sekkumistele;

(a)	hinnata kriitiliselt ja objektiivselt maaelu arengu poliitika rakendamise saavutusi ning hinnata selle mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja vastavust maaelu arengu poliitika sekkumistele;

Selgitus

Algne sõnastus on liiga ettekirjutav.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 76 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artiklis 74 sätestatud järelevalve- ja hindamissüsteemis määratakse kindlaks loetelu ühistest näitajatest, mis on seotud esialgse olukorra ning programmi rahastamise, väljundite , tulemuste ja mõjuga ning mida kohaldatakse iga programmi suhtes, et võimaldada andmete koondamist liidu tasandil.	1. Artiklis 74 sätestatud järelevalve- ja hindamissüsteemis määratakse kindlaks loetelu ühistest näitajatest, mis on seotud esialgse olukorra ning programmi rahastamise, väljundite ja tulemustega ning mida kohaldatakse iga programmi suhtes, et võimaldada andmete koondamist liidu tasandil.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 78 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Maaelu arengu meetmest toetusesaajad ning kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele ja/või määratud hindajatele või muudele organitele, kellele on delegeeritud tema nimel ülesannete täitmine, kogu vajaliku teabe järelevalve ja hindamise võimaldamiseks, eelkõige seoses erieesmärkide ja prioriteetide täitmisega.

Maaelu arengu meetmetest toetuse saajad ning kohalikud tegevusrühmad esitavad korraldusasutusele ja/või määratud hindajatele või muudele organitele, kellele on delegeeritud tema nimel ülesannete täitmine, kogu vajaliku teabe järelevalve ja hindamise võimaldamiseks, eelkõige seoses erieesmärkide ja prioriteetide täitmisega , tagades seejuures, et järgitakse siseriiklike ja liidu õigusaktidega ette nähtud õigust konfidentsiaalsusele ja isikuandmete kaitsele .

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 81 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)	kontrollib programmi hindamiskavaga seotud tegevusi ja väljundeid ;

(b)	kontrollib korraldusasutuse esitatud hindamiskava ja selle täitmist ;

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 82 – lõige 1

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. 31. maiks 2016 ja iga järgmise aasta 31. maiks kuni 2023. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile maaelu arengu programmi rakendamise aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. 2016. aastal esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. kalendriaastat.	1. 30. juuniks 2016 ja iga järgmise aasta 30. juuniks kuni 2022. aastani (kaasa arvatud) esitab liikmesriik komisjonile maaelu arengu programmi rakendamise aastaaruande eelmise kalendriaasta kohta. Liikmesriik esitab lõpliku rakendamisaruande 31. detsembriks 2023. 2016. aastal esitatav aruanne hõlmab 2014. ja 2015. kalendriaastat.

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 85

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2023. aastal koostavad liikmesriigid oma iga maaelu arengu programmi kohta järelhindamise aruande. Kõnealune aruanne esitatakse komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2023.	2023. aastal koostavad liikmesriigid oma iga maaelu arengu programmi kohta järelhindamise aruande. Kõnealuse aruande koostamine viiakse lõpule hiljemalt 31. detsembriks 2023.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 88 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. ELi toimimise lepingu artiklite 107, 108 ja 109 kohaldamisel antakse komisjonile õigus võtta artiklis 90 sätestatud korras vastu delegeeritud õigusakte sätete kohta, millega vabastatakse riigiabi eeskirjadest kõik käesoleva määruse kohased meetmed, mis ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – pealkiri

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Täiendav riiklik rahastamine	Täiendav riiklik rahastamine ja toetused, mis ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 89 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid peavad teatama liikmesriikide tehtud maksetest, mis on seotud aluslepingu artikli 42 reguleerimisalasse jäävate toimingutega, mis on ette nähtud liidu toetust saavate maaelu arengu meetmete täiendavaks rahastamiseks, ning mille komisjon vastavalt käesolevale määrusele kiidab heaks osana artiklis 7 osutatud programmitööst. Nende maksete hindamisel kohaldab komisjon analoogia põhimõttel kriteeriume, mis on kehtestatud aluslepingu artikli 107 kohaldamiseks. Asjaomane liikmesriik ei jõusta kõnealust kavandatud täiendavat maaelu arengu rahastamist enne, kui see on heaks kiidetud.

Liikmesriigid peavad teatama liikmesriikide tehtud maksetest, mis on seotud ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalasse jäävate toimingutega, mis on ette nähtud liidu toetust saavate maaelu arengu meetmete täiendavaks rahastamiseks, samuti liikmesriikide tehtud maksetest seoses toimingutega, mis ei kuulu ELi toimimise lepingu artikli 42 reguleerimisalasse; komisjon kiidab need maksed heaks vastavalt käesolevale määrusele ja osana artiklis 7 osutatud programmitööst. Nende maksete hindamisel kohaldab komisjon analoogia põhimõttel kriteeriume, mis on kehtestatud ELi toimimise lepingu artikli 107 kohaldamiseks. Asjaomane liikmesriik ei jõusta kõnealust kavandatud täiendavat maaelu arengu rahastamist enne, kui see on heaks kiidetud.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 90 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Õigus võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates käesoleva määruse jõustumisest.

2. Õigus võtta vastu käesolevas määruses osutatud delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates käesoleva määruse jõustumisest. Komisjon koostab volituste delegeerimise kohta hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase ajavahemiku lõppu aruande. Volituste delegeerimist pikendatakse vaikimisi samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab pikendamise kohta vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

Selgitus

Euroopa Parlament peaks volituste delegeerimise komisjonile heaks kiitma ja kahtluste korral peaks tal olema võimalik oma seadusandlikud õigused taastada.

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – artikkel 18 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

18(3)

Investeeringud materiaalsesse varasse

Põllumajandussektor

50 %

Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades

75 %

Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades

65 %

Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel

40 %

Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % järgmiste toetuste puhul:

—	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks

—	ühisinvesteeringuteks ja integreeritud projektideks

—	artiklis 33 osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul

—	EIP raames toetatud toimingud

I lisas loetletud toodete töötlemine ja turustamine

50 %

Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades

75 %

Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades

65 %

Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel

40 %

Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % EIP raames toetatud toimingute puhul

Muudatusettepanek

18(3)

Investeeringud materiaalsesse varasse

Põllumajandussektor

50 %

Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades

75 %

Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades

75 %

Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel

40 %

Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % järgmiste toetuste puhul:

—	noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamiseks;

—	ühisinvesteeringuteks ja integreeritud projektideks;

—	artiklis 33 osutatud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade puhul;

—	EIP raames toetatud toimingud;

—	mahepõllumajandustootjad;

—	meetmed Natura 2000 ja veepoliitika raamdirektiivi täitmiseks;

—	põllumajanduse keskkonnapoliitika kavad.

I lisas loetletud toodete töötlemine ja turustamine

50 %

Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades

75 %

Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades

75 %

Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel

40 %

Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

Allpool loetletud määrasid võib suurendada 20 % tingimusel, et ühendatud toetuse maksimummäär ei ületa 90 % EIP raames toetatud toimingute puhul ning ühisinvesteeringute ja integreeritud projektide puhul

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu määrus

I LISA – artikkel 24 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

24(3)

Agrometsandussüsteemide loomine

80 %

Toetuskõlblike investeeringute summast agrometsandussüsteemide loomiseks

Muudatusettepanek

24(3)

Agrometsandussüsteemide loomine

100 %

Toetuskõlblike investeeringute summast agrometsandussüsteemide loomiseks

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu määrus

I LISA – artikkel 27 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

27(5)	Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete töötlemisse ja turustamisse	50 %	Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades
		75 %	Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades
		65 %	Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel
		40 %	Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

Muudatusettepanek

27(5)	Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsandustoodete töötlemisse ja turustamisse	50 %	Toetuskõlblike investeeringute summast vähem arenenud piirkondades
		75 %	Toetuskõlblike investeeringute summast äärepoolseimates piirkondades
		75 %	Toetuskõlblike investeeringute summast väiksematel Egeuse mere saartel
		40 %	Toetuskõlblike investeeringute summast muudes piirkondades

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu määrus

I LISA – artikkel 32 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Artikli 32 lõige 3	Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele	25	Hektari kohta aastas minimaalselt
		250(*)	Hektari kohta aastas maksimaalselt
		300 (*)	Hektari kohta aastas maksimaalselt artikli 46 lõikes 2 määratletud mägialadel

Muudatusettepanek

Artikli 32 lõige 3	Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele	25	Hektari kohta aastas minimaalselt
		250(*)	Hektari kohta aastas maksimaalselt
		450 (*)	Hektari kohta aastas maksimaalselt artikli 46 lõikes 2 määratletud mägialadel

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu määrus

I a lisa

Muudatusettepanek

I a LISA

Artiklis 64 osutatud riiklikud assigneeringud

(miljonites eurodes)
	2014	2015	2016	2017	2018	2019	2020
Belgia	73.838	73.838	73.838	73.838	73.838	73.838	73.838
Bulgaaria	400.215	400.215	400.215	400.215	400.215	400.215	400.215
Tšehhi	432.820	432.820	432.820	432.820	432.820	432.820	432.820
Taani	87.536	87.536	87.536	87.536	87.536	87.536	87.536
Saksamaa	1.355.922	1.355.922	1.355.922	1.355.922	1.355.922	1.355.922	1.355.922
Eesti	109.623	109.623	109.623	109.623	109.623	109.623	109.623
Iirimaa	377.842	377.842	377.842	377.842	377.842	377.842	377.842
Kreeka	595.667	595.667	595.667	595.667	595.667	595.667	595.667
Hispaania	1.219.781	1.219.781	1.219.781	1.219.781	1.219.781	1.219.781	1.219.781
Prantsusmaa	1.148.806	1.148.806	1.148.806	1.148.806	1.148.806	1.148.806	1.148.806
Itaalia	1.361.055	1.361.055	1.361.055	1.361.055	1.361.055	1.361.055	1.361.055
Küpros	24.926	24.926	24.926	24.926	24.926	24.926	24.926
Läti	159.703	159.703	159.703	159.703	159.703	159.703	159.703
Leedu	267.461	267.461	267.461	267.461	267.461	267.461	267.461
Luksemburg	14.383	14.383	14.383	14.383	14.383	14.383	14.383
Ungari	584.679	584.679	584.679	584.679	584.679	584.679	584.679
Malta	11.762	11.762	11.762	11.762	11.762	11.762	11.762
Madalmaad	89.850	89.850	89.850	89.850	89.850	89.850	89.850
Austria	609.744	609.744	609.744	609.744	609.744	609.744	609.744
Poola	2.029.504	2.029.504	2.029.504	2.029.504	2.029.504	2.029.504	2.029.504
Portugal	614.811	614.811	614.811	614.811	614.811	614.811	614.811
Rumeenia	1.435.645	1.435.645	1.435.645	1.435.645	1.435.645	1.435.645	1.435.645
Sloveenia	138.743	138.743	138.743	138.743	138.743	138.743	138.743
Slovakkia	302.467	302.467	302.467	302.467	302.467	302.467	302.467
Soome	326.416	326.416	326.416	326.416	326.416	326.416	326.416
Rootsi	291.736	291.736	291.736	291.736	291.736	291.736	291.736
Ühendkuningriik	362.465	362.465	362.465	362.465	362.465	362.465	362.465

Muudatusettepanek 140

Ettepanek võtta vastu määrus

II lisa

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisa jäetakse välja.

Muudatusettepanek 141

Ettepanek võtta vastu määrus

III lisa – temaatiline allprogramm 1 – punkt 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Avaliku ja erasektori partnerlus, et hõlbustada põlvkondade vahetust

Selgitus

Üks suuremaid probleeme tegevust alustavate põllumajandustootjate jaoks on oma vanematelt tootmistegevuse ülevõtmist takistavad kulud ja haldustõkked. Sellised eri liiki probleemid takistavad põlvkondade vahetumist ja on üks põhjus, miks ELis on põllumajandustootjate keskmine vanus üle 50 aasta. Põlvkondade vahetumise hõlbustamine avaliku ja erasektori partnerluste kaudu tuleks võtta temaatiliste allprogrammide jaoks eriti oluliste meetmete ja toiminguliikide soovituslikku loetelusse, et võtta seda arvesse riikliku tasandi maaelu arengu vahendite väljatöötamisel.

Muudatusettepanek 142

Ettepanek võtta vastu määrus

V lisa – punkt 3

Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17 – Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad	Artikkel 17 – Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad
Artiklid 32 ja 33 – Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele	Artiklid 32 ja 33 – Toetused looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele
	Artikkel 34 – Loomade heaolu

Selgitus

Loomade heaolu järgivad põllumajandustootjad vastavad turunõudlusele ja saavad küsida oma toodete eest kõrgemat hinda, mis suurendab nende konkurentsivõimet. Neid tuleb kõnealustele tootmissüsteemidele üleminekul toetada.

(1) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(2) ELT L 20, 26.1.2010, lk 7.

(3) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(4) ELT L 118, 12.5.2010, lk 1.

(5) ELT L 53, 23.2.2002, lk 1.