—

võttes arvesse oma 18. mai 2010. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta  (1) ning eriti selle punkte, milles käsitletakse Euroopa ümberasustamisüksuse loomist;

(2 a)

Euroopa Parlament rõhutas oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis tulevikku investeerimise ning uue mitmeaastase finantsraamistiku kohta konkurentsivõimelise, jätkusuutliku ja kaasava Euroopa nimel  (3) vajadust integreeritud lähenemisviisi järele seoses pakiliste sisserände- ja varjupaigaküsimuste ning liidu välispiiride haldamisega, samuti rõhutati vajadust hädaolukordade ohjamiseks vajalike piisavate rahaliste vahendite ja abivahendite järele, mis tuleks teha kättesaadavaks inimõiguste austamise ja kõikide liikmesriikide vahelise solidaarsuse vaimus, pidades kinni riikide kohustustest ja ülesannete selgest määratlusest. Lisaks märkis Euroopa Parlament sellega seoses, et Frontexi, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti ning solidaarsuse ja rändevoogude juhtimise fondide suurenenud probleeme tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta.

(2 b)

Lisaks rõhutas Euroopa Parlament oma 8. juuni 2011. aasta resolutsioonis  (4) vajadust arendada eri fondide ja programmide paremat koostoimet, osutas asjaolule, et fondide haldamise lihtsustamine ja ristfinantseerimise lubamine võimaldab eraldada rohkem vahendeid ühistele eesmärkidele, tervitas komisjoni kavatsust vähendada sisepoliitika eelarvevahendite koguarvu, koondades need kahesambalisse struktuuri ja võimaluse korral ühise juhtimise alla, ning väljendas veendumust, et selline lähenemisviis peaks aitama oluliselt suurendada praeguste fondide ja programmide lihtsustamist, otstarbekamaks muutmist, konsolideerimist ja läbipaistvust. Teisalt rõhutas Euroopa Parlament ka vajadust tagada, et sisepoliitika eri eesmärke hoitakse üksteisest lahus.

(9 a)

Fondi vahenditega tuleks toetada selliste meetmete kehtestamist, mille abil võimaldatakse varjupaigataotlejatel siseneda ELi varjupaigasüsteemi turvaliselt, ilma et nad satuksid inimkaubitsejate või kuritegelike võrgustike ohvriks või seaksid ohtu oma elu.

(13 a)

Fondi vahendeid tuleks kasutada kooskõlas integratsiooni ühiste aluspõhimõtetega, mis on sätestatud ühises integratsioonikavas.

(16)

Fond peaks toetama liikmesriike selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmandate riikide kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega.

(16)

Fond peaks toetama liikmesriike selliste strateegiate kehtestamisel, millega korraldatakse kolmandate riikide kodanike seaduslikku rännet ning suurendatakse liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata üldiselt kõiki sisserände- ja integratsioonistrateegiaid, -poliitikaid ja -meetmeid, sealhulgas liidu õigusakte. Samuti tuleks fondiga toetada teabe ja parimate tavade vahetamist ning koostööd nii eri ametiasutuste vahel kui ka teiste liikmesriikidega. Selleks et võimaldada liikmesriikidel toetada riiklike programmide rakendamist, aidata toetusesaajatel täita oma kohustusi ja liidu õigusakte ning suurendada seeläbi ka ELi fondide nähtavust ja kättesaadavust, on ülioluline anda liikmesriikidele tehnilist abi.

(23)

Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004 loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevust, mille üks ülesanne on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määrata kindlaks parimad tavad reisidokumentide hankimiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks.

(23)

Fond peaks täiendama ja tugevdama nõukogu 26. oktoobri 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 2007/2004 loodud Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri (Frontex) tegevust, mille üks ülesanne on tagada vajalik toetus liikmesriikide ühiste tagasipöördumisoperatsioonide korraldamiseks ning määrata kindlaks parimad tavad reisidokumentide hankimiseks ja liikmesriikide territooriumil ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasipöördumiseks. Samuti peaks fondi abi võimaldama agentuuril, ELil ja liikmesriikidel täita oma merepäästega seotud kohustusi.

(24)

Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud õigustest ja põhimõtetest. Eelkõige tuleks rahastamiskõlblike meetmete puhul arvesse võtta kaitsetute isikute eriolukorda, suunates eritähelepanu ja sihipäraseid lahendusi eeskätt saatjata alaealistele ja muudele ohustatud alaealistele.

(24)

Fondi rakendamisel tuleks täielikult kinni pidada õigustest ja põhimõtetest, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja rahvusvahelistes dokumentides, eelkõige 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsioonis, 10. detsembri 1948. aasta inimõiguste ülddeklaratsioonis, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelises paktis, rahvusvahelises konventsioonis rassilise diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, ÜRO konventsioonis naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis, ÜRO lapse õiguste konventsioonis ning kõigi võõrtöötajate ja nende pereliikmete õiguste kaitse rahvusvahelises konventsioonis. Rahastamiskõlblike meetmete puhul tuleks arvesse võtta inimõigustel põhinevat migrantide, pagulaste ja varjupaigataotlejate kaitse poliitikat ning eeskätt kaitsetute isikute eriolukorda, pöörates erilist tähelepanu ja luues sihipäraseid lahendusi naistele, saatjata alaealistele ja muudele ohustatud alaealistele.

(25)

Fondist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu liidu geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt arengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi. Kooskõla tuleks tagada ka liidu humanitaarabipoliitikaga, eelkõige seoses erakorralise abi rakendamisega .

(25)

Fondist toetatavad kolmandates riikides ja nendega seoses elluviidavad meetmed peaksid tagama sünergia ja sidususe väljaspool liitu liidu geograafilistest ja temaatilistest välisabivahenditest toetatavate muude meetmetega. Eelkõige tuleks selliste meetmete rakendamisel taotleda täielikku kooskõla liidu välistegevuse põhimõtete ja üldeesmärkide ning asjaomase riigi või piirkonnaga seotud välispoliitikaga. Nende eesmärk ei tohiks olla toetada otseselt arengule suunatud meetmeid ja need peaksid vajaduse korral täiendama välisabivahenditest antavat rahalist abi , järgides seejuures arengupoliitika sidususe põhimõtet, nagu on sätestatud konsensuses arengu küsimuses (lõige 35) . Oluline on tagada ka see, et erakorralise abi rakendamine oleks liidu humanitaarabipoliitikaga kooskõlas , täiendaks seda ning järgiks humanitaarabi valdkonna konsensuses sätestatud humanitaarabialaseid põhimõtteid .

(26)

Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv.

(26)

Suur osa fondi raames kasutatavatest vahenditest tuleks objektiivsete kriteeriumide põhjal jaotada proportsionaalselt iga liikmesriigi kohustustega, mis tulenevad tema jõupingutustest rändevoogude juhtimisel. Selleks tuleks kasutada rändevooge käsitlevaid värskeimaid kättesaadavaid statistilisi andmeid, nagu esmakordsete varjupaigataotluste arv, pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi kohta tehtud positiivsed otsused, ümberasustatud pagulaste arv, seaduslikult liikmesriikides elavate kolmandate riikide kodanike arv, nende kolmandate riikide kodanike arv, kes on mõnelt liikmesriigilt saanud loa elada selle liikmesriigi territooriumil, liikmesriikide välispiiridel kinni peetud ebaseaduslike rändajate arv, riigiasutuste tehtud tagasisaatmisotsuste arv ja tegelike tagasipöördumiste arv. Peale selle on oluline arvesse võtta nii iga liikmesriigi majanduslikke vahendeid kui ka geograafilist suurust. Samuti tuleb läbi viia põhjalik uuring, et määrata täpselt kindlaks liikmesriikide tegelike kulude liik ja maht.

(29)

Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud pagulase kohta.

(29)

Arvestades liidu ümberasustamisprogrammi järkjärgulist loomist peaks fond andma rahalise stiimulina (ühekordsed maksed) sihtotstarbelist abi iga ümberasustatud pagulase kohta. Komisjon ja Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet peaksid tegema koostööd ja jälgima oma pädevuste piires fondist rahastatavate ümberasustamismeetmete rakendamise tulemuslikkust.

(33)

Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev mehhanism luua ka rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks.

(33)

Liikmesriikide solidaarsuse suurendamiseks ja vastutuse paremaks jagamiseks, eriti varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikide puhul, tuleks samalaadne rahalistel stiimulitel põhinev mehhanism luua ka rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamiseks. Mehhanismil peaks olema piisavalt vahendeid, et maksta hüvitist nendele liikmesriikidele, kes võtavad vastu rohkem (kas absoluutselt või proportsionaalselt) varjupaigataotlejaid ja rahvusvahelise kaitse saajaid, ning aidata neid, kelle varjupaigasüsteemid on vähem arenenud.

(35 a)

Seetõttu on väga oluline pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge, et võimaldada neil rakendada oma riiklikke programme, toetada abisaajaid, täita oma kohustusi ja ELi õigust ning suurendada seeläbi ELi rahastamise nähtavust ja kättesaadavust.

(35 b)

Vahendite ja kulude struktuursel lihtsustamisel tuleb austada paindlikkuskriteeriume, samuti tuleks jätkuvalt täita prognoositavuse ja usaldusväärsusega seonduvaid nõuded ning tagada Varjupaiga- ja Rändefondi vahendite õiglane ja läbipaistev jaotamine.

(35 c)

Rahastamisstruktuuride lihtsustamine peaks võimaldama paindlikkust ning aitama samas säilitada prognoositavuse ja usaldusväärsuse, samuti tuleks fondi iga eesmärgi jaoks tagada riiklike programmide abil tasakaalustatud osa. Seetõttu tuleks Varjupaiga- ja Rändefondile eraldada perioodi 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku rahalistest vahenditest õiglane osa, et tagada perioodi 2007–2013 finantsraamistikus seatud pagulasfondi ja integratsioonifondi eesmärkide järjepidev toetamine.

(36)

Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda fondi erakorralisteks olukordadeks ettenähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel.

(36)

Solidaarsuse suurendamiseks on tähtis anda kooskõlas ja koostoimes Euroopa Ühenduse Humanitaarameti korraldatava humanitaarabiga fondi erakorralisteks olukordadeks ettenähtud vahenditest erakorralise abi vormis lisatoetust, et lahendada liikmesriikides või kolmandates riikides hädaolukordi, millega kaasneb suur rändesurve, või ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral vastavalt nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiivile 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel.

(37)

Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu 14. mai 2008. aasta otsusega 2008/381/EÜ (Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkumine ja näha ette selle toetamiseks vajalik rahaline abi kooskõlas selle käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja ülesannetega.

(37)

Käesoleva määrusega tuleks tagada nõukogu 14. mai 2008. aasta otsusega 2008/381/EÜ (Euroopa rändevõrgustiku loomise kohta) loodud Euroopa rändevõrgustiku tegevuse jätkumine ja näha ette selle toetamiseks vajalik rahaline abi kooskõlas selle käesolevas määruses sätestatud eesmärkide ja ülesannetega. Sellega seoses tuleks Varjupaiga- ja Rändefondi puhul võtta kasutusele kaitsemeetmed, et vältida rahaliste vahendite liigset eraldamist ainult ühele poliitikavaldkonnale Euroopa ühise varjupaigasüsteemi kui terviku arvelt.

(42 a)

Rahaliste vahendite kasutamist asjaomases valdkonnas tuleks paremini kooskõlastada, et tagada täiendavus, suurem tõhusus ja nähtavus ning saavutada eelarve vallas suurem koostoime.

(42 b)

ELi rahastamise mõju on vaja avaliku ja erasektori rahaliste vahendite kasutuselevõtu, ühendamise ja võimendamise kaudu võimalikult palju suurendada.

(42 c)

Liidu eelarvega seotud uuenduslike rahastamisvahendite ja -mehhanismide puhul tuleks tagada äärmine läbipaistvus, aruandekohustus ja demokraatlik kontroll.

(42 d)

Fondi eesmärkide saavutamiseks ja ühtlasi rahaliste vahendite optimaalse kasutamise tagamiseks on kõige olulisem parandada fondi rakendamist ja kulutuste kvaliteeti.

(42 e)

Oluline on tagada fondi usaldusväärne finantsjuhtimine ning võimalikult tulemuslik ja lihtne rakendamine, tagades samal ajal kõigile osalejatele õiguskindluse ja fondile juurdepääsu.

(42 f)

Komisjon peaks teostama igal aastal fondi rakendamise üle järelevalvet, kasutades selleks tulemuste ja mõju hindamise peamisi näitajaid. Need näitajad (sh asjaomased kontrollväärtused) peaksid olema minimaalseks võrdlusaluseks, mille põhjal hinnata fondi eesmärkide saavutamise ulatust.

(43)

Fondi juhtimiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) […/…], millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted.

(43)

Fondi juhtimiseks ja rakendamiseks peaks see moodustama osa ühtsest raamistikust, mis koosneb käesolevast määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) […/…], millega kehtestatakse Varjupaiga- ja Rändefondi ning politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendi suhtes kohaldatavad üldsätted. Kõnealuse fondi puhul peaks aga määruse (EL) nr …/… [horisontaalne määrus] artiklis 12 osutatud partnerluses osalema muude asutuste seas ka pädevad piirkondliku, kohaliku ja linnapiirkondade omavalitsuste tasandi ametiasutused, rahvusvahelised organisatsioonid ning kodanikuühiskonda esindavad organid, näiteks valitsusvälised organisatsioonid ja sotsiaalpartnerid.

(a)

„ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud , kelle seisund on määratletud 28. juuli 1951. aasta Genfi konventsiooniga ja kellel on lubatud elada pagulasena ühes liikmesriigis, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest staatustest:

(a)

„ümberasustamine” – protsess, mille käigus viiakse kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti taotlusel, mille aluseks on isiku vajadus rahvusvahelise kaitse järele, kolmandast riigist mõnda liikmesriiki, kus neil lubatakse elada, kui neil on üks järgmistest staatustest:

i)

pagulasseisund direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti d tähenduses või

i)

pagulasseisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti e tähenduses või

(i a)

täiendava kaitse seisund direktiivi 2011/95/EL artikli 2 punkti g tähenduses või

(b)

„ümberpaigutamine” – protsess, mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud isikud neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist mõnda teise liikmesriiki, kus neile antakse samaväärne kaitse, või mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud kategooriasse kuuluvad isikud liikmesriigist, kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest, mõnda teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlus läbi vaadatakse;

(b)

„ümberpaigutamine” – protsess, mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktides a ja b osutatud isikud neile rahvusvahelise kaitse andnud liikmesriigist mõnda teise liikmesriiki, kus neile antakse viivitamatult samaväärne kaitse, või mille käigus viiakse artikli 4 lõike 1 punktis c osutatud kategooriasse kuuluvad isikud liikmesriigist, kes vastutab nende taotluse läbivaatamise eest, mõnda teise liikmesriiki, kus nende rahvusvahelise kaitse saamise taotlus läbi vaadatakse;

i)

ühes või mitmes liikmesriigis esinev suur rändesurve , mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ulatuslik ja ebaproportsionaalne sisseränne , millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele;

i)

ühes või mitmes liikmesriigis esinev eriline surve , mida iseloomustab kolmandate riikide kodanike ootamatu ja massiline saabumine , millega kaasneb märkimisväärne ja pakiline koormus nende riikide vastuvõtu- ja kinnipidamiskeskustele ning varjupaigasüsteemidele ja -menetlustele või

(a a)

toetada meetmeid, mis on seotud turvalise juurdepääsuga Euroopa varjupaigasüsteemile.

(b)

toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega ning edendada kolmandate riikide kodanike, sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate tulemuslikku integreerimist .

(b)

toetada seaduslikku sisserännet liitu kooskõlas liikmesriikide majanduslike ja sotsiaalsete vajadustega, edendada kolmandate riikide kodanike tulemuslikku integreerimist ning tugevdada austust rändajate , sealhulgas varjupaigataotlejate ja rahvusvahelise kaitse saajate põhiõiguste vastu .

(d)

suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele.

(d)

suurendada solidaarsust ja vastutuse jagamist liikmesriikide vahel, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud liikmesriikidele , sh praktilise koostöö kaudu .

(b)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses;

(b)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes saavad täiendavat kaitset direktiivi 2011/95/EL tähenduses;

(f)

kolmandate riikide kodanikud, kes elavad liikmesriigis seaduslikult või kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada;

(f)

kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud , kes elavad liikmesriigis seaduslikult või kes on saamas õigust liikmesriigis seaduslikult elada;

(g)

kõik kolmanda riigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud, kes järgivad siseriiklikus õiguses sätestatud konkreetseid lahkumiseelseid meetmeid ja/või tingimusi, sealhulgas liikmesriigi ühiskonda integreerumise suutlikkusega seotud tingimusi;

(g)

kõik kolmanda riigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud , kes kavatsevad ELi migreeruda ja kes järgivad siseriiklikus õiguses sätestatud konkreetseid lahkumiseelseid meetmeid ja/või tingimusi, sealhulgas liikmesriigi ühiskonda integreerumise suutlikkusega seotud tingimusi;

(h)

kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikult elada ja/või saada seal rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega ole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

(h)

kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud , kes ei ole veel saanud lõplikku eitavat vastust taotlusele liikmesriigis viibida, seaduslikult elada ja/või saada seal rahvusvahelist kaitset ning kes võivad otsustada kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega ole selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

(i)

kõik kolmandate riikide kodanikud, kellel on õigus liikmesriigis viibida või seaduslikult elada või kellele laieneb seal rahvusvaheline kaitse direktiivi 2004/83/EÜ tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

(i)

kõik kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud , kellel on õigus liikmesriigis viibida või seaduslikult elada või kellele laieneb seal rahvusvaheline kaitse direktiivi 2011/95/EL tähenduses või ajutine kaitse direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses ning kes on otsustanud kasutada vabatahtliku tagasipöördumise võimalust, tingimusel et nad ei ole saanud uut kodakondsust ega selle liikmesriigi territooriumilt lahkunud;

(j)

kõik kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele.

(j)

kõik liikmesriigi territooriumil viibivad kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud , kes ei vasta või enam ei vasta liikmesriiki sisenemise ja/või seal viibimise tingimustele , sh need kolmandate riikide kodanikud, kelle tagasipöördumisprotsess on ametlikult või mitteametlikult edasi lükatud .

(a)

materiaalse abi, hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

(a)

materiaalse abi (sh piiril antava humanitaarabi) , hariduse, koolituse, tugiteenuste, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

(a a)

haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ja täiustamine ning töötajate ja asjaomaste haldus- ja õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigamenetluste sujuv ja lihtne kättesaadavus varjupaigataotlejate jaoks ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet;

(a b)

olemasoleva majutusinfrastruktuuri ja -teenuste täiustamine ning hooldus;

(d)

eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske füüsilise haiguse, vaimuhaiguse või traumajärgse stressi all kannatavad inimesed ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;

(d)

eritoetus sellistele kaitsetutele isikutele nagu alaealised, saatjata alaealised, puudega inimesed, eakad inimesed, rasedad, alaealiste lastega üksikvanemad, inimkaubanduse ohvrid, raske füüsilise haiguse, vaimuhaiguse või traumajärgse stressi all kannatavad inimesed , inimesed, kes võivad langeda vägivalla ohvriks Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21 osutatud põhjustel, ning piinamise või vägistamise ohvrid või isikud, kelle suhtes on tarvitatud muud jõhkrat psühholoogilist, füüsilist või seksuaalset vägivalda;

(e)

teave kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega;

(e)

teabe, eelkõige varjupaigataotlejate põhiõiguste austamise alase teabe pakkumine kohalikele kogukondadele ning koolituse pakkumine kohalike ametiasutuste töötajatele, kes suhtlevad vastuvõetud isikutega; see hõlmab ka punktis d osutatud kaitsetute isikutega kokku puutuvate töötajate koolitamist;

(f a)

kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine.

(a)

majutusinfrastruktuuri ja -teenuste loomine, väljaarendamine ja täiustamine;

(a)

majutusinfrastruktuuri ja -teenuste loomine, väljaarendamine , haldamine ja täiustamine;

(b)

haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate ja asjaomaste õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele sujuv juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet.

(b)

haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate ja asjaomaste haldus- ja õigusasutuste personali koolitamine, et tagada varjupaigataotlejatele sujuv juurdepääs varjupaigamenetlustele ning selliste menetluste tõhusus ja kvaliteet.

(a)

meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada andmeid ja statistikat varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete kohta;

(a)

meetmed, mis suurendavad liikmesriikide suutlikkust – muu hulgas seoses määruses (EL) nr …/… [Dublini määrus] kehtestatud varajase hoiatamise, valmisoleku ja kriisiohje mehhanismiga – koguda, analüüsida ja levitada kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid varjupaigamenetluste, vastuvõtusuutlikkuse ning ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete kohta;

(b)

meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmades korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.

(b)

meetmed, mis otseselt toetavad varjupaigapoliitika hindamist, näiteks riigisisesed mõjuhinnangud, sihtrühmade ja muude asjaomaste sidusrühmade seas korraldatavad küsitlused, näitajate väljatöötamine ja võrdlusuuringud.

(b)

asjakohase infrastruktuuri ja teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete sujuv ja tõhus rakendamine;

(b)

asjakohase infrastruktuuri ja selliste teenuste loomine, millega tagatakse ümberasustamis- ja ümberpaigutamismeetmete sujuv ja tõhus rakendamine , sh keeleline abi ning asjaomaste isikute põhiõiguste austamine ;

(f a)

liikmesriiki ümberasustatavate isikute perekondade taasühinemisega seonduvad meetmed;

(g)

infrastruktuuri ja teenuste tugevdamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides.

(g)

rände ja varjupaigaga seotud infrastruktuuri ja teenuste tugevdamine piirkondlike kaitseprogrammide rakendamiseks määratud riikides;

(g a)

ümberasustamis- ja ümberpaigutamisstrateegiate kehtestamine ja väljatöötamine, sealhulgas vajaduste analüüs, näitajate täiustamine ja hindamine;

(g b)

selliste tingimuste loomine, millega aidatakse kaasa ümberasustatud pagulaste integratsioonile, sõltumatusele ja iseseisvusele pikas perspektiivis;

(a)

teabepaketid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, sealhulgas kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu;

(a)

teabepaketid ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, mida viiakse muu hulgas läbi kasutajasõbraliku side- ja infotehnoloogia ning veebisaitide kaudu , kusjuures seda tehakse eri riikides kooskõlastatult, levitades ühtset Euroopa sõnumit ;

(a)

asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine, sealhulgas vajaduste analüüs ning näitajate ja hindamise täiustamine ;

(a)

asjaomaste integratsioonistrateegiate väljatöötamine ja arendamine kohaliku ja/või piirkondliku tasandi toimijate osalusel , sealhulgas vajaduste analüüs , integratsiooninäitajate täiustamine ja varjupaigataotlejate eritingimuste hindamine, sh osalushindamine, et selgitada välja parimad tavad ;

(b)

nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, haldusalane ja õiguslik juhendamine, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus, lapsehooldus;

(b)

nõu ja abi sellistes valdkondades nagu majutus, elatusvahendid, integratsioon tööturule, haldusalane ja õiguslik juhendamine, meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalhooldus, lapsehooldus ja perekondade taasühinemine ;

(b)

suurendada liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid valitsuse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige nende suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;

(b)

suurendada liikmesriikide suutlikkust töötada välja, rakendada, jälgida ja hinnata oma sisserändestrateegiaid, -poliitikat ja -meetmeid valitsuse eri tasanditel ja ametkondades, eelkõige nende suutlikkust koguda, analüüsida ja levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat rändemenetluste ja -voogude ja elamislubade kohta ning töötada välja järelevalvevahendid, hindamiskavad, näitajad ja võrdlusuuringud asjaomaste strateegiate tulemuste mõõtmiseks;

(c)

suurendada avalikke ja erasektori teenuseid pakkuvate rakendusorganisatsioonide, sealhulgas haridusasutuste teadlikkust eri kultuuridest , edendada kogemuste ja hea tava vahetamist, koostööd ja võrgustike tegevust;

(c)

suurendada avalikke ja erasektori teenuseid pakkuvate rakendusorganisatsioonide, sealhulgas haridusasutuste teadlikkust eri kultuuride ja inimõiguste valdkonnas , edendada kogemuste ja hea tava vahetamist, koostööd ja võrgustike tegevust;

(a a)

kinnipidamisele alternatiivsete meetmete loomine, väljatöötamine ja täiustamine;

(b)

haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate koolitamine, et tagada sujuv tagasipöördumismenetlus;

(b)

haldusstruktuuride ja -süsteemide sisseseadmine ning töötajate koolitamine, et tagada sujuv tagasipöördumismenetlus , mille raames kaitstakse täielikult migrantide põhiõigusi ;

(b a)

toetus tagasipöördumisoperatsioonide sõltumatule hindamisele ja seirele, mida viivad läbi kodanikuühiskonna organisatsioonid, et tagada inimõiguste järgimine;

(c)

materiaalse abi, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine;

(c)

materiaalse abi, tervishoiuteenuste ja psühholoogilise abi pakkumine , sh kolmandate riikide kodanikele, kelle väljasaatmine on edasi lükatud vastavalt direktiivi 2008/115/EÜ artiklile 9 ja artikli 14 lõikele 1 ;

(f a)

sunniviisilise tagasipöördumise sõltumatu ja tõhusa järelevalvesüsteemi kehtestamine ja täiustamine, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ artiklis 6.

(c)

taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel ning stardiabi majandustegevuse alustamiseks;

(c)

taasintegreerimise käivitamiseks vajalikud meetmed seoses tagasipöördunu isikliku arenguga, näiteks rahalised stiimulid, koolitus, abi väljaõppel ja töökoha leidmisel, stardiabi majandustegevuse alustamiseks ning muu hulgas ka tagasipöördumisele eelnevad meetmed ;

(d)

meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada andmeid ja statistikat tagasipöördumismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;

(d)

meetmed, mis suurendavad suutlikkust koguda, analüüsida ning levitada üksikasjalikke ja süstemaatilisi andmeid ja statistikat tagasipöördumismenetluste ja -meetmete, vastuvõtu ja kinnipidamise suutlikkuse, sunniviisilise ja vabatahtliku tagasipöördumise, järelevalve ja taasintegreerimise kohta;

(a)

3 232 miljonit eurot liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

(a)

83 % liikmesriikide riiklike programmide jaoks;

(b)

637 miljonit eurot liidu meetmete, Euroopa rändevõrgustiku, erakorralise abi ja komisjoni tehnilise abi jaoks.

(b)

17 % liidu meetmete, Euroopa rändevõrgustiku, erakorralise abi ja komisjoni tehnilise abi jaoks.

(a)

2 372 miljonit eurot vastavalt I lisale;

(a)

73 % vastavalt I lisale;

(b)

700 miljonit eurot artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 nimetatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja artiklis 18 osutatud ümberpaigutamiseks;

(b)

22 % artiklis 16 osutatud erimeetmetega seotud jaotusmehhanismi alusel artiklis 17 nimetatud liidu ümberasustamisprogrammiks ja artiklis 18 osutatud ümberpaigutamiseks;

(c)

160 miljonit eurot vahekokkuvõtte alusel alates 2018 . eelarveaastast, et võtta arvesse olulisi muudatusi rändevoogudes ja/või lahendada komisjoni kindlaksmääratud erivajadusi, nagu on ette nähtud artiklis 19.

(c)

5 % vahekokkuvõtte alusel alates 2017 . eelarveaastast, et võtta arvesse olulisi muudatusi rändevoogudes ja/või lahendada komisjoni kindlaksmääratud erivajadusi, nagu on ette nähtud artiklis 19.

—

isikud, kes on langenud vägivalla ja/või piinamise ohvriks;

—

isikud, kes õigusliku või füüsilise kaitsega seotud põhjustel vajavad erakorralist ja kiiret ümberasustamist.

—

isikud, kellel on vaja õigusliku ja/või füüsilise kaitsega seotud põhjustel erakorralist ümberasustamist.

—

isikud, kes on langenud piinamise, vägistamise või muu tõsise psühholoogilise, kehalise või seksuaalse vägivalla ohvriks.

(b)

rändesurve :

(b)

eriline surve :

(a)

liidu koostöö edendamist liidu õiguse ja hea tava rakendamisel varjupaiga, sealhulgas ümberasustamise ja ümberpaigutamise, ning seadusliku rände, sealhulgas kolmandate riikide kodanike integreerimise ja tagasipöördumise valdkonnas;

(a)

liidu koostöö edendamist liidu õiguse ja hea tava rakendamisel varjupaiga, sealhulgas ümberasustamise ja ümberpaigutamise, ning seadusliku rände, sealhulgas kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute integreerimise ja tagasipöördumise valdkonnas;

(f)

koostööd kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames.

(f)

rände suhtes võetud üldisel lähenemisviisil põhinevat koostööd kolmandate riikidega, eelkõige tagasivõtulepingute rakendamise, liikuvuspartnerluste ja piirkondlike kaitseprogrammide raames , ning turvalist juurdepääsu liidu varjupaigasüsteemile (kooskõlas artikliga 24a) .

(a)

tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja muude liidu/rahvusvaheliste üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;

(a)

tegutseda rände- ja varjupaigaküsimustes liidu nõuandekomisjonina, tehes nii riigi kui ka liidu tasandil koostööd liikmesriikide, akadeemiliste ringkondade, kodanikuühiskonna, mõttekodade ja liidu või rahvusvaheliste muude üksuste , eelkõige varjupaiga ja rändeküsimustele spetsialiseerunud üksuste esindajatega ning kooskõlastades nende tegevust;

(c)

edastada punktis b osutatud teavet üldsusele .

(c)

edastada koostöös kodanikuühiskonna ning sisserände ja varjupaiga valdkonnas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonidega üldsusele punktis b osutatud teavet.

(b)

juhtorgan, kes annab poliitilisi suuniseid ja kiidab heaks Euroopa rändevõrgustiku tegevuse ning kuhu kuulub komisjon ja üks esindaja igast liikmesriigist, Euroopa Parlamendist ning teistest asjakohastest üksustest;

(b)

juhtorgan, kes annab poliitilisi suuniseid ja kiidab heaks Euroopa rändevõrgustiku tegevuse ning kuhu kuulub komisjon ja üks esindaja igast liikmesriigist, Euroopa Parlamendist ning teistest asjakohastest sõltumatutest üksustest;

(a)

on kooskõlas ELi välispoliitikaga ja esmajoones arengupoliitika sidususe põhimõttega, samuti asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmdokumentidega;

(b)

on eelkõige sellised, mis ei ole orienteeritud arengule;

(c)

kuuluvad lühikest või võimalusel keskpikka perioodi hõlmavasse käsitusse (sõltuvalt meetmete ja prioriteetide olemusest);

(d)

edendavad eelkõige liidu huve, mõjutavad liitu ja liikmesriike otseselt ning on vajalikul määral järjepidevad liidus võetud meetmetega.

—

neid kasutatakse ümberasustamis- või ümberpaigutamismeetmeteks.

(2 a)

(2 b)

3 a.

(4)

Ühisalgatused uute lähenemisviiside kindlakstegemiseks ja rakendamiseks seoses algetapi menetluste ja saatjata alaealiste kaitse tingimustega.

(4)

Ühisalgatused uute lähenemisviiside kindlakstegemiseks ja rakendamiseks seoses algetapi menetluste ning saatjata alaealiste kaitse ja abistamise tingimustega.

(7)

Ühisalgatused perekonna taasühinemiseks ja saatjata alaealiste taasintegreerimiseks nende päritoluriikides.

(7)

Ühisalgatused perekonna taasühinemiseks ja saatjata alaealiste taasintegreerimiseks nende päritoluriikides , kui see on nende parimates huvides .

(6 a)