KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

2012. aasta eduaruanne ühiste tehnoloogiaalgatuste raames asutatud ühisettevõtete tegevuse kohta

1.           Sissejuhatus

Ühised tehnoloogiaalgatused on nüüdseks välja kujunenud ja täieliku tööhoo saavutanud avaliku ja erasektori partnerlused Euroopa tasandi tööstusuuringute valdkonnas. Need ühisalgatused loodi aastatel 2007–2008 seitsmenda raamprogrammi[1] viies strateegilises valdkonnas: lennundus ja lennutransport, rahvatervis, vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia, manussüsteemid ja nanoelektroonika.

Ühised tehnoloogiaalgatused, mille raames tööstuse, teadusringkondade, mõningatel juhtudel ka seadusandjate ja ELi esindajad määravad kindlaks ühised teadusuuringute tegevuskavad ja investeerivad suuremahulisse rahvusvahelisse teadustegevusse, annavad Euroopa Liidule konkreetse võimaluse parandada oma konkurentsivõimet tippteaduse, avatuse ja innovatsiooni abil. Esimesed tegevusaastad näitavad ka seda, et ühiste tehnoloogiaalgatuste abil on võimalik teadus- ja innovatsioonikeskkonna killustatust vähendada. Käesolevale aruandele lisatud faktid ja arvandmed tõestavad, et ühised tehnoloogiaalgatused täidavad oma eesmärke teaduse valdkonnas. 2012. aasta ühisettevõtete projektikonkurssidel edukalt osalenud VKEde osakaal on olnud märgatavalt suurem kui selliste VKEde osakaal seitsmenda raamprogrammi eriprogrammis „Koostöö”. Konkursil osales märkimisväärne hulk ettevõtteid kogu Euroopast ning kõrge projektikonkursside kutsetele vastamise määr koos kõrge edukuse määraga näitavad, et nii teaduskogukond kui ka tööstusettevõtjad on ühiste tehnoloogiaalgatuste protsessi omaks võtnud, hindavad selle avatust ja ühisettevõtete pakutavat järjepidevust rahastatavate tegevuste haldamisel.

Ühiste tehnoloogiaalgatuste raames asutatud ühisettevõtete (edaspidi „ühisettevõtted”) edusamme käsitlev aastaaruanne on koostatud vastavalt eri tehnoloogiaalgatuste loomist käsitlevate nõukogu määruste artikli 11 lõikele 1. Selles on sätestatud, et „komisjon esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile igal aastal aruande ühisettevõtte [ühise tehnoloogiaalgatuse nimi] edusammude kohta. Aruanne sisaldab rakendamise üksikasju, sealhulgas esitatud projektitaotluste arv, rahastamiseks valitud projektitaotluste arv, osalejate liik, sealhulgas VKEd, ning riigipõhiseid statistilisi andmeid.”

Käesolevas aruandes analüüsitakse ühisettevõtete saavutusi, eelkõige võrreldes eelmises, 2011. aasta aruandes esitatud tulemustega. Aruande eesmärk on esitada teavet Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning võtta kokku pärast ühisettevõtete moodustamist tehtud edusammud.

Ühisettevõtete lühitutvustuse järel esitatakse aruandes kokkuvõte nende peamistest saavutustest 2012. aastal, mida on üksikasjalikumalt kirjeldatud aruandele lisatud komisjoni talituste töödokumendis. Aruande lõpus käsitletakse tulevikuprobleemide lahendamist.

Komisjoni talituste töödokument ja käesoleva aruande lisad sisaldavad üksikasjalikku teavet asjaomaste ühisettevõtete 2012. aasta tegevuse ning eelmistel aastatel käivitatud projektikonkursside tulemuste ja edusammude kohta. Lisatud on ka komisjoni ühisettevõtetega seotud tegevuse kokkuvõte (ühisettevõtete tulude-kulude analüüs, konsulteerimine sidusrühmadega ja teise vahehindamise ettevalmistus).      

Käesolev aruanne esitatakse pärast seda, kui komisjon otsustas teha ettepaneku laiendada ühisettevõtete tegevust järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames (2014–2020)[2]. Olukorras, kus kõnealust ettepanekut arutatakse nõukogus ja Euroopa Parlamendis, moodustavad ühisettevõtete loomist käsitleva nõukogu määrusega ettenähtud teave ja arvandmed esmase teabeallika sidusrühmade ja otsuste tegemisse kaasatud osapoolte jaoks. Ühiste tehnoloogiaalgatuste ekspertide tehtud teist vahehindamist käsitletakse eraldi aruandes.

2.           Tehnoloogiaalgatuse raames asutatud ühisettevõtted

Ühised tehnoloogiaalgatused on loodud ühisettevõtete vormis vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187, milles on sätestatud, et „[l]iit võib asutada ühisettevõtteid või luua muid struktuure, mis on vajalikud liidu uurimisprogrammide, tehnoloogia arengu- või tutvustamisprogrammide edukaks elluviimiseks”. Need on asutatud ELi finantsmääruse artikli 185 kohaste liidu asutustena. Tegemist oli seitsmenda raamprogrammi olulise uue komponendiga, mis võeti kasutusele, et toetada peamisi teaduse ja tehnoloogia arendamise valdkondi, mis võivad aidata kaasa Euroopa konkurentsivõime ja elukvaliteedi paranemisele, kuid mida olemasolevates seitsmenda raamprogrammi dokumentides ei käsitletud piisavalt hästi.

Kooskõlas seitsmenda raamprogrammi eriprogrammiga „Koostöö” asutati 2007.–2008. aastal viis ühisettevõtet, mille tegevus lõpeb 31. detsembril 2017:

(1) Lennunduse ja lennutranspordi ühisettevõte (Clean Sky), mille eesmärk on suurendada Euroopa lennutööstuse konkurentsivõimet ning samal ajal vähendada heidet ja müra; asutatud nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) 71/2008.

(2) Innovatiivsete ravimite algatuse ühisettevõte (IMI), mille eesmärk on toetada patsientide jaoks paremate ja ohutumate ravimite väljaarendamist; asutatud nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) 73/2008.

(3) Vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia ühisettevõte (FCH), mille eesmärk on kiirendada vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia arendamist ja kasutuselevõtmist; asutatud nõukogu 30. mai 2008. aasta määrusega (EÜ) nr 521/2008, mida on muudetud nõukogu 14. novembri 2011. aasta määrusega (EL) nr 1183/2011.

(4) Manussüsteemide ühisettevõte (ARTEMIS), mille eesmärk on aidata Euroopa tööstusel konsolideerida ja tugevdada maailmas juhtpositsiooni manussüsteemide valdkonnas; asutatud nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) 74/2008.

(5) Nanoelektroonika valdkonna ühisettevõte (ENIAC), mille eesmärk on saavutada järgmise põlvkonna nanoelektrooniliste osade jaoks vajalik miniaturiseerimise väga kõrge tase; asutatud nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrusega (EÜ) 72/2008.

Samuti tuleks mainida algatust SESAR[3] (ühisettevõte Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi väljaarendamiseks), sest seda rahastatakse seitsmendast raamprogrammist ja selle raames toimuv tegevus täiendab Clean Sky strateegiliste teadusuuringute kava meetmeid.

Euroopa Komisjon ühe asutajaliikmena oli vastutav ühisettevõtete loomise eest. Kui ühisettevõtted olid loonud oma õigus- ja finantsraamistiku ning olid näidanud, et on suutelised oma eelarvet täitma, anti neile anatoomia.

Ühisettevõtted valivad projektid välja igal aastal korraldatavatel avatud ja konkurentsi põhimõttele vastavatel projektikonkurssidel, mis koosnevad ühe- või kaheetapilisest projektide esitamise ning hindamise protsessist. Ühisettevõtted rahastavad koostööprojekte ning koordineerimis- ja toetusmeetmeid.

3.           2012. aasta saavutused

3.1.        Esimesed tulemused ja paljulubavad edusammud

Lennujaamade ja lennuliikluse süsteemide kombineeritud analüüs näitas, et Clean Sky tegutseb plaanipäraselt selle nimel, et vähendada müra, vähendada CO2 heitkoguseid 50 % ja NOX heitkoguseid 80 % ning minimeerida 2020. aastaks õhusõiduki olelusringi keskkonnamõju. Tehnoloogia hindamisvahendi[4] abil tehtud hindamine näitas eeliseid, mida pakub tööprogrammide vahetu sidumine integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkondade peamiste tehniliste ja tutvustavate vahe-eesmärkidega.

IMI toetab praegu patenteerimisjärgus olevat projekti, mille käigus töötati edukalt välja seade ja protokoll, mis annavad võimaluse kiiresti (vähem kui poole tunniga) diagnoosida nakkuse liiki ja määrata patsiendile vajalik ravi.

Vesiniku- ja kütuseelementide tehnoloogia sektoris on juba turule toodud esimesed rakendused, näiteks kahveltõstukid ja väikesed varujõuallikad. Nii energeetika- kui ka transpordirakenduste puhul on edu saavutatud transpordi ja püsivõimsusega rakenduste jaoks ettenähtud koostisosade ja süsteemide materjalide omaduste, vastupidavuse ja maksumuse vähendamisega seoses. FHC raames on Taani VKE välja töötanud kaks innovaatilist toodet (VKE on samuti aidanud kaasa nende turuletoomisele), milleks on H2Station (vesinikutanklad auto-, bussi- ja materjalikäitlusrakenduse jaoks) ja H2Drive (kütuseelementide süsteemid materjalide käitlemiseks mõeldud sõidukite, näiteks kahveltõstukite ja lennujaamade puksiirtraktorite jaoks). Praegu on FCH esitanud 13 patendi taotlused.

Manussüsteemide sektoris on loodud uusi partnerlussuhteid ja üha suurem arv VKEsid on kaasatud sidusrühmade võrgustikesse; kasvab huvi prototüüpide ja näidisrajatiste ehitamise, sealhulgas katsete ja kohapealse katsetamise vastu; mõju ettevõtlusele on peamiselt seisnenud arenduskulude ja turustamisaja vähendamises, samas on tõstetud taaskasutatavuse taset.

Nanoelektrooniliste osade sektoris oli peamine jõupingutus seotud viie tootmise katseliini käivitamise, hindamise ja valimisega. Need projektid hõlmavad kõrgetasemelisi teadus- ja arenduskeskkondi, mis võimaldavad uute tehnoloogiate katsetamist ja tutvustamist tootmistingimustega sarnastes tingimustes. Katseliinid tagavad osalejate, eelkõige VKEde juurdepääsu täiustatud tehnoloogiatele.

3.2.        Osalus ja geograafiline katvus

Rahastamiseks valitud projektide arvu poolest jäi osalus viimasel kahel aastal stabiilseks, samas kui üldine edukuse määr kasvas 35,8 %-lt 2011. aastal 45 %-ni 2012. aastal. See kinnitab, et ühisettevõtted suudavad edukalt rahastada väga spetsiifilisi tööstuslikke teadusuuringuid ja sidusrühmad on kõnealuste uute vahendite toimimisviisiga harjumas. 2012. aastal osalenud tööstusettevõtetest moodustasid suurettevõtted 31,1 % ja VKEd 30 % kõigist osalejatest.

VKEde osalus suurenes viimase kahe aasta jooksul (2011 ja 2012) 28 %-lt 30 %-le; võrdluseks – 2012. aastal moodustasid VKEd 19 % seitsmenda raamprogrammi eriprogrammis „Koostöö” osalejatest. Samuti kasvas VKEde edukuse määr 35 %-lt 44 %-le.

Nagu 2011. aastal, osales ka 2012. aastal viie ühisettevõtte teadusuuringute kavade elluviimises keskmiselt 20 liikmesriiki ja assotsieerunud riiki. EL 12 riikide juurdepääs ühisettevõtete teadusuuringutele paranes. Üldiselt oli rahastamiseks valitud projektide seas esindatud 11 EL 12 liikmesriiki.

3.3.        Ülevaade peamistest saavutustest 2012. aastal

Clean Sky

Strateegiline teadusuuringute kava || Clean Sky strateegilises teadusuuringute kavas seatud eesmärgid ning tegelikud edusammud ja kehtivuse eeldused hinnati ümber. Tulemusteks olid ajakohastatud arengukava ja ajakohastatud prognoosid kava lõpuks saavutatava keskkonnakasu kohta. Esimese sisehindamise tulemused avaldati 2012. aastal. Samuti viidi läbi esimene hindamine, milles kasutati tehnoloogia hindamisvahendit, ja selle tulemused on kättesaadavad internetis aadressil http://www.cleansky.eu/sites/default/files/documents/cs-te-assessment-special-edition-2012.pdf.

Projektikonkursi elluviimine || 2012. aastal algatatud projektikonkursside arv: 3 Esitatud projektide arv: 344 Rahastamiskõlblike projektide arv: 317 Rahastatud projektide arv: 120 Projekte kokku: 347

Edulood: Tuuletunneli testimine. 2012. aastal korraldati mitmeid tuuletunneli testimisi, kasutades kolme eri tehnoloogiat. BLADE (Breakthrough Laminar Aircraft Demonstrator in Europe) näidiseksemplar põhineb lennu testimissüsteemil A340, mille välistiibu täiendati kahe laminaartiiva osaga; see on peamine tehnoloogiasuund õhutakistuse vähendamiseks Clean Sky jäiga tiivakinnitusega õhusõidukite puhul. Clean Sky raames on kasutatud Euroopa helikiiruselähedast tuuletunnelit, et töötada välja tiivakonstruktsiooni metoodika, mille eesmärk on mitmesuguseid pinnadefekte arvestav vastupidavus laminaarsele õhuvoolule. Rolls-Royce ja SNECMA tegid teineteisest sõltumatult oma katsestendidel mitmeid katseid, et paigaldamata hinnata oma avatud rootori konstruktsiooni (eriti labade) omadusi ning osalesid seejärel koos Airbusiga tervikmudeli toimivuse ja aero-akustiliste omaduste katsetamisel Saksamaa-Madalmaade tuuletunnelis (DNW). Lisaks uuriti kolme tiibade jäätumise vastast ja jääst puhastamise süsteemi, milles ei kasutata enam mootorist tulevat suruõhku (kaks elektrotermilist süsteemi, mille olid välja töötanud Liebherr ja Zodiac, ja üks SAABi elektromehhaaniline süsteem), ning viidi läbi katsed spetsiaalses jäätavas tuuletunnelis. Komposiitkonstruktsioonide remontimise tehnoloogia õhusõidukite hoolduseks. Hiljuti lõpetati ADVANCED (Advanced heating system and control mode for homogeneous high temperature curing of large composite repairs; täiustatud kuumutussüsteem ja juhtimisrežiim ühtlase kõrgel temperatuuril kuumtöötlemise jaoks suurte komposiitkonstruktsioonide remontimisel) projekt. Selle raames tegeleti innovaatiliste lahenduste väljatöötamisega komposiitkonstruktsioonide väga laiaulatuslike remonditööde jaoks, mida tehakse väljaspool autoklaavi. Loodetav kasu on märkimisväärne, sest autoklaavi kasutamise vähendamine vähendab otseselt nii üldisi remondikulusid kui ka remonditööde CO2-jalajälge. Seadet on edukalt testitud ja heaks on kiidetud selle kasutamine tööstuskeskkonnas äärmiselt keeruliste rakenduste puhul.

Osalus, sealhulgas VKEd || Osalejate arv kokku: 483 Rahastatud projektides osalejate arv: 245 Rahastatud projektides osalenud VKEde arv: 94 – 38 % kõigist rahastatud projektides osalejatest, edukuse määraga 50 %. Rahastatud projektides osalejad kategooriate kaupa: 53 teadusorganisatsiooni; 54 kõrg- ja keskharidusasutust; 44 eraõiguslikku kasumit taotlevat organisatsiooni. Osalus rahastatud projektides riikide kaupa: osales 17 riiki. Tabelis on näha 2012. aastal parimaid tulemusi saavutanud riigid, millest oli 178 osalejat (osalejaid oli kokku 245). Rahastamiseks valitud projektide geograafiline jaotus – tipptegijad ||

ES || 47 ||

UK || 36 ||

IT || 33 ||

FR || 33 ||

DE || 29 ||

|| 178 ||

IMI

Strateegiline teadusuuringute kava || Pärast strateegilise teadusuuringute kava ajakohastamist 2012. aastal nihkus rõhuasetus nn julgetel ideedel põhinevatele projektidele. Eelkõige on 5. ja 6. projektikonkursil keskendutud konsortsiumile „European Lead Factory” ja mikroobivastase resistentsuse programmile „New Drugs for Bad Bugs”.

Projektikonkursi elluviimine || 2012. aastal algatatud projektikonkursside arv: 5; rakendati 3. ja 4. projektikonkursi lõppjärk. Esitatud projektide arv (sooviavaldused, esimese etapi projektid): 37 Rahastamiskõlblike projektide arv: 33 Rahastatud projektide arv: 5 Projekte kokku: 40

Edulood: Projektis EUROPAIN on saavutatud olulisi tulemusi, mis aitavad paremini mõista kroonilise valu mehhanisme. Näiteks avastati projekti käigus sarnasus keemiaravi tekitatava valu ja kontsentreeritud mentooli tekitatava külmast tingitud valu vahel ning tehti kindlaks molekul, mis tekitab valu päikesepõletuse korral, mis annab lootust, et töötatakse välja uued ja tõhusamad valuvaigistid. Äsjaavastatud päikesepõletuse valumehhanism võib aidata paremini mõista ka valu, mis esineb muude põletikuliste seisundite, näiteks artriidi ja tsüstiidi puhul. Aju skaneerimisel saadud kujutisi uurides on teadlased avastanud, et kroonilise valuga patsientide ajufunktsioonide muutusi võib täheldada ka tervete vabatahtlike juures pärast nõrka valu. Projekti SUMMIT raames töötatakse välja metoodikat, mille abil oleks võimalik kindlaks teha diabeedihaigete krooniliste komplikatsioonide riskitegurid, mis võivad kaasa tuua insuldi või südame-, neeru- või nägemisprobleemid, mõjuvad äärmiselt halvasti haige elukvaliteedile ning mille arvele langeb üle 10 % Euroopa tervishoiukuludest. Koos teiste algatustega on SUMMIT loonud senini suurima genoomiuuringute andmekogu (Genome Wide Association Studies). SUMMIT kombineerib geneetiliste uuringute, biomarkerite ja tomograafi abil saadud andmeid, et teha kindlaks unearteri (kaela- ja rinnapiirkonnas asuva suure arteri) uurimisel saadud mitteinvasiivsete kuvamismarkerite andmed komplikatsioonide kohta veresoontes. SUMMIT on loonud arvutimudelid, mis aitavad kehas toimunud muutuste alusel ennustada komplikatsioone ja reageerimist ravile. Projekti MARCAR raames on välja töötatud meetodid, mis aitavad kindlaks teha vähiga (mitte-genotoksiline kartsinogenees) seotud keemilisi muutusi geneetilises materjalis (kromosoomides); samuti on tõestatud kõnealuste meetodite tõhusust. Nende niinimetatud epigeneetiliste muutuste kindlakstegemist võib käsitada varajase bioloogilise näitajana (biomarkerina), mille abil saab ennustada, kas väljatöötatavad ravimid võivad põhjustada patsientidel mittesoovitud tagajärgi (vähki). Seega aitab projekt kaasa kandidaatravimite ohutuse hindamisele. Lisaks sellele on MARCAR tõestanud, et magnetresonantstomograafiat saab usaldusväärselt kasutada hiirtel maksakasvajate avastamiseks, kui kasvaja läbimõõt on alles 1 mm (varem oli sellise suurusega kasvajate avastamiseks vaja invasiivsemaid tehnikaid), samuti kasvajate avastamiseks varases staadiumis ning nende pöörduvuse jälgimiseks. Tänu sellele on kõnealused meetodid hindamatuks abivahendiks võimalike ravimite vähiriski hindamisel.

Osalus, sealhulgas VKEd || Osalejate arv kokku: 418 (5., 6. ja 7. projektikonkurss) Rahastatud projektides osalejate arv: 62 Rahastatud projektides osalenud VKEde arv: 16 – 26 % kõigist rahastatud projektides osalejatest, edukuse määraga 15,3 %. Rahastatud projektides osalejad kategooriate kaupa: 18 teadusorganisatsiooni; 25 kõrg- ja keskharidusasutust; 3 muud. Osalus rahastatud projektides riikide kaupa: osales 26 riiki. Tabelist on näha, millistel riikidel olid 2012. aastal parimad tulemused, sealhulgas 3. ja 4. projektikonkursil (käivitati 2011. aastal, kuid 2011. aasta eduaruandes neid ei analüüsitud, sest andmed ei olnud sel ajal kättesaadavad). Rahastamiseks valitud projektide geograafiline jaotus – tipptegijad ||

DE || 18 ||

NL || 12 ||

FR || 10 ||

UK || 9 ||

ES || 3 ||

|| 52 ||

FCH

Strateegiline teadusuuringute kava || Mitmeaastane rakenduskava — mõningad varasemad rakendused, nagu kahveltõstukid ja väikesed varujõuallikad, on juba turule toodud. Nii energeetika- kui ka transpordirakenduste puhul on edu saavutatud transpordi ja püsivõimsusega rakenduste jaoks mõeldud koostisosade ja süsteemide materjalide omaduste ja vastupidavuse täiustamise ning maksumuse vähendamisega seoses.

Projektikonkursi elluviimine || 2012. aastal algatatud projektikonkursside arv: 1 Esitatud projektide arv: 72 Rahastamiskõlblike projektide arv: 68 Rahastatud projektide arv: 28 Projekte kokku: 98

Edulood: ‘FITUP’ on varujõuallikate nn varase turustamise valdkonna tutvustamisprojekt, mille raames on Itaalias, Türgis ja Šveitsis paiknevad lõppkasutajad võtnud varujõuallikatena kasutusele kahe eri tarnija kokku 19 turustamisvalmis kütuseelementide süsteemi. Tegelikud tarbijad telekommunikatsioonitööstuse valdkonnast kasutavad neid kütuseelementidel põhinevaid süsteeme oma asukohtades. Kõnealuseid süsteeme katsetatakse, et näidata turuletoomiseks vajalikku tehnilise tulemuslikkuse taset ning seega kiirendada süsteemide üleilmset turustamist; eelkõige soovitakse katsetega näidata, et seadmete i) töökindlus on enam kui 95 % ja ii) vastupidavus ületab 1500 tunni ja 1000 töötsükli piiri. Projekt hõlmab mõlema kütuseelementide tarnija süsteemide võrdlusanalüüsi ja sertifitseerimist konsortsiumi välja töötatud katseprotokolli alusel, et viia läbi ulatuslikud välikatsed lõppkasutajate valitud asukohtades. Ligikaudu 50 % kavandatud katsetest (kokku 1300 tundi) on tehtud ja praeguseks kogutud andmete analüüs näitab, et saavutatud edu võimaldab täita projekti eesmärgid ning tõestada, et väljatöötatud süsteemid on võimelised konkureerima olemasoleva tehnoloogiaga. Projekt SOFT-PACT („paiksete rakenduste” portfell), mida juhib E.ON, on ette nähtud 100 mikro-CHP üksuse (Gennex SOFC-põhised, tarnija Ceramic Fuel Cell Limited) paigaldamiseks Saksamaale, Ühendkuningriiki, Itaaliasse ja Beneluxi riikidesse; projekti eesmärk on tõestada, et üksuste elektriline kasutegur on vähemalt 60 %. Projekti raames töötatakse olulisimate turustamisprobleemide lahendamiseks välja terve tarneahel ning tegeletakse masstootmise aspektide ja ruumide kättesaadavusega Euroopas; lõpptulemusena jõutakse välja eri liikmesriikide sertifitseerimissüsteemide, standardite hindamise menetluste ja võrgustikuühenduse normidega tegelemiseni. Praeguseks on Ühendkuningriiki ja Saksamaale paigaldatud üle 30 kahe eri konfiguratsiooniga üksuse ning neist mõne puhul on elektriline kasutegur aruannete kohaselt 62 %. Projekti lõppjärgus tegeletakse mõningate paigaldusküsimustega, mis ei ole seotud projekti enda, vaid liikmesriikide mitmesuguste nõuetega.

Osalus, sealhulgas VKEd || Osalejate arv kokku: 573 Rahastatud projektides osalejate arv: 222 Rahastatud projektides osalenud VKEde arv: 55 – 25 % kõigist rahastatud projektides osalejatest. Rahastatud projektides osalejad kategooriate kaupa: 3 riigiasutust; 59 teadusorganisatsiooni; 31 kõrg- ja keskharidusasutust; 68 kasumit taotlevat eraõiguslikku organisatsiooni; 6 muud. Osalus rahastatud projektides riikide kaupa: osales 21 riiki. Tabelis on toodud riigid, kes saavutasid 2012. aastal kõige paremaid tulemusi: Rahastamiseks valitud projektide geograafiline jaotus – tipptegijad ||

DE || 50 ||

FR || 36 ||

UK || 30 ||

IT || 20 ||

BE || 13 ||

|| 149 ||

 

ARTEMIS

Strateegiline teadusuuringute kava || 2012. aastal ajakohastati ja kinnitati mitmeaastased strateegilised plaanid koos nendega seotud teadusuuringute kavadega, et nad hõlmaksid ka ARTEMIS-ITEA šerparühma töö tulemusi.

Projektikonkursi elluviimine || 2012. aastal algatatud projektikonkursside arv: 1 Esitatud projektide arv (lõplikud projektiettepanekud): 25 Rahastamiskõlblike projektide arv: 24 Rahastatud projektide arv: 8 Projekte kokku: 44

Edulood: Projekt CESAR (Cost-efficient methods and processes for safety relevant embedded systems; ohutusega seotud manussüsteemide kulutõhusad meetodid ja menetlused) lõppes 30. juunil 2012. CESARi tulemused hõlmavad märkimisväärset hulka läbimurdeid ja uuendusi, mis on eelkõige seotud sektoriüleste arengutega ja/või takistuste ületamisega disainilahenduste, manussüsteemide tehnoloogiaplatvormide arhitektuurimudelite ning üldise manussüsteemide ringkonna taaskasutamise puhul. Mitmed pilootrakendused näitasid tehnoloogia arendamise mõju. POLLUXi (Process Oriented Electronic Control Units for Electric Vehicles developed on a multisystem real-time embedded platform; mitmesüsteemsel reaalaja manusplatvormil välja töötatud protsessikesksed elektroonilised kontrollplokid elektrisõidukitele) eesmärk on töötada välja jagatav reaalajas toimiv manussüsteemide platvorm järgmise põlvkonna elektrisõidukite jaoks, kasutades koostisosadel ja programmeerimisel põhinevat disainimetoodikat. Kõnealune lähenemisviis avab hulgaliselt võimalusi elektriauto juhtimiskäitumise prognoosimiseks, mis on seda tüüpi sõiduki eduka turuhinnangu aluseks. Muu hulgas kuulub projekti saavutuste hulka sõidukidünaamika SIL (software in the loop) simulatsioonivahend. Käimas on uuringud Ethernet-lahenduse kasutusvõimaluste kohta autosiseses kommunikatsioonis (sealhulgas ohutusega seotud sidesüsteemides). eSONIA (Embedded Service-Oriented Monitoring, Diagnostics and Control: Towards the Asset-Aware and Self-Recovery Factory; teenusekeskne integreeritud seire, diagnostika ja kontroll: areng varade seisundit arvestava ja enesetaastusvõimelise tehase suunas) eesmärk on heterogeensete IPv6-põhiste manusseadmete ulatusliku kasutuselevõtmise abil rajada varade seisundit arvestav ja enesetaastusvõimeline tehas, rakendades teenusekeskset lahendust kasutava vahevara kaudu majasiseseid eriteenuseid. Sellist lahendust kasutatakse tööstuses esimest korda, et toetada järjepidevat varade seiret, diagnostikat, prognoosimist ja kontrolli, hoolimata nende füüsilisest asukohast. Projekt vähendab hoolduskulusid ja suurendab tootmise ajal katkematut tööaega konkreetsete kasutusjuhtumite puhul, aga ka teistes tööstusharudes, kuna tehnoloogia on üldotstarbeline ja lahendused on kavandatud sellisteks, et neid saab kohaldada olemasoleva tootmissüsteemi suhtes.

Osalus, sealhulgas VKEd || Osalejate arv kokku (lõplikud projektiettepanekud): 631 Rahastatud projektides osalejate arv: 326 Rahastatud projektides osalenud VKEde arv: 106 – 32,5 % kõigist rahastatud projektides osalejatest, edukuse määraga 47 % Rahastatud projektides osalejad kategooriate kaupa: 108 teadusorganisatsiooni / kõrg- või keskharidusasutust; 112 eraõiguslikku kasumit taotlevat organisatsiooni. Osalus rahastatud projektides riikide kaupa: osales 18 riiki. Tabelis on esitatud riigid, kes saavutasid 2012. aastal kõige paremaid tulemusi. Rahastamiseks valitud projektide geograafiline jaotus – tipptegijad ||

ES || 45 ||

IT || 44 ||

FR || 38 ||

DE || 37 ||

NL || 32 ||

|| 196 ||

ENIAC

Strateegiline teadusuuringute kava || 2012. aasta töökava põhineb koos CATRENEga algatatud Euroopa mikro- ja nanoelektroonika visioonil, missioonil ja strateegial.

Projektikonkursi elluviimine || 2012. aastal algatatud projektikonkursside arv: 2 Esitatud projektide arv (lõplikud projektiettepanekud): 17 Rahastamiskõlblike projektide arv (lõplikud projektiettepanekud): 17 Rahastatud projektide arv: 11 Projekte kokku: 50

Edulood: Projektis IMPROVE osalevad partnerid töötasid välja seadmete käitumise ja ajaloo arvutimudelid, mis võimaldavad virtuaalse metroloogia, prognoosiva hoolduse ja kohandatavate kontrolliplaanide kasutamist läbilaskevõime, stabiilsuse ja tulemuste korratavuse ning üldise pooljuhtplaatide tootmise tõhususe suurendamiseks. Projekti koordinaatori sõnade kohaselt „tegid kuus Euroopas tegutsevat tootjat IMPROVE raames koostööd 14 institutsioonilise või akadeemilise teaduslaboriga ja kümne tööstuslahenduse pakkujaga, et oluliselt parandada tootmisteaduse olukorda ning valmistuda tõhususel ja innovatsioonil põhinevaks konkurentsiks.” IMPROVE projekti tulemusena ilmus üle 90 väljaande, mille väärtust näitab asjaolu, et neid on mujal tsiteeritud. Teabevahetus muude ENIACi projektidega on võimaldanud arengut jätkata ja saadud tulemusi rakendada. Litograafia on peamine pooljuhtseadiste skaleerimise puhul kasutatav tehnoloogia. Mida väiksemaks muutuvad kavandatavad elemendid, seda enam suureneb seadmete keerukus ja hind. Et laiendada praegust märglitograafiatehnoloogiat nii palju kui võimalik kuni 22 nm tehnoloogiasõlmeni, arendasid LENS projekti 12 partnerit tunduvalt edasi tehnoloogia mitmeid külgi, kasutades topeltsäritust. LENS tõestas, et topeltsärituse või sageduse kahekordistamise tehnoloogia abil saab olemasolevat märglitograafiatehnoloogiat kasutada senisega võrreldes veel vähemalt kahes tehnoloogiasõlmes, „mis muudab võimalikuks pooljuhtseadiste järgmiste põlvkondade õigeaegse ja tõhusa väljatöötamise”.

Osalus, sealhulgas VKEd || Osalejate arv kokku (lõplikud projektiettepanekud): 360 Rahastatud projektides osalejate arv: 247 Rahastatud projektides osalenud VKEde arv: 58 – 23 % kõigist rahastatud projektides osalejatest, edukuse määraga 83% Rahastatud projektides osalejad kategooriate kaupa: 39 teadusorganisatsiooni; 42 kõrg- ja keskharidusasutust; 108 eraõiguslikku kasumit taotlevat organisatsiooni. Osalus rahastatud projektides riikide kaupa: osales 21 riiki. Tabelis on esitatud riigid, kes saavutasid 2012. aastal kõige paremaid tulemusi. Rahastamiseks valitud projektide geograafiline jaotus – tipptegijad ||

FR || 30 ||

NL || 20 ||

DE || 19 ||

AT || 15 ||

IT || 7 ||

|| 91 ||

 

4.           Ülesanded ja väljavaated

Mõistes täielikult ühiste tehnoloogiaalgatuste rolli liidu teadusprogrammide tõhusama elluviimise vahenditena, käsitles komisjon kõiki kindlaks tehtud nõrkusi ja täiustamist vajavaid valdkondi oma ühiste tehnoloogiaalgatuste kohta tehtud ettepanekutes kooskõlas programmiga Horisont 2020.

Esimestesse vahehindamistesse kaasatud sõltumatud eksperdid tegid kindlaks mõned olulisemad probleemid, millega ühisettevõtetel tuleb tegeleda. Väliseksperdid soovitasid parandada kodanikega suhtlemist, võtta kasutusele peamised tulemusnäitajad ning delegeerida ühisettevõtete tegevdirektoritele rohkem juhatuse igapäevajuhtimisega seotud kohustusi. Need soovitused tuleks täielikult ellu viia enne teise vahehindamise lõppu.

2012. aastal tegid ühisettevõtted olulisi edusamme sidusrühmadele suunatud teavitamistegevuse edendamise ja oma tegevuse avalikkusele nähtavaks muutmise valdkonnas. Lähtudes internetis toimunud avalikel konsultatsioonidel osalenud üldsuse esindajate suhteliselt kõrgest osakaalust – keskmiselt 25 % vastanutest Clean Sky, FCH ja IMI puhul – võib arvata, et huvi ühisettevõtete tegevusala ja tegevuse vastu on kasvanud.

Ühisettevõtted parandasid oma nähtavust ja tõstsid oma peamiste teavitusvahendite (nt veebisaidid) taset.

Samuti võtsid ühisettevõtted kasutusele peamised tulemusnäitajad, mida kasutatakse järjepidevalt oma haldusstruktuuride arengu jälgimiseks ja nende tegevuse kontrollimiseks strateegiliste uurimis- ja innovatsioonikavade täitmisel.

IMI kehtestas peamised tegevus- ja tulemusnäitajad kahe prioriteedi jaoks: strateegiliste teadusuuringute kava rakendamine ning programmiameti tulemuslikkus. Näitajad on eeskätt seotud iga-aastases rakenduskavas paika pandud eesmärkidega ja konkreetsete kavandatud tulemustega. 2012. aastal viis IMI lisaks tavapäraste näitajate kohaldamisele läbi käimasolevate projektide bibliomeetrilise analüüsi. Selle eesmärk oli koguda täiendavat teavet teadusliku uurimistööga seotud saavutuste kohta. Ühisettevõtte tulemusi eelarve täitmisel jälgitakse avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluva aja ja raha saamiseni kuluva aja põhjal. 2012. aastal vähenes jooksvate kulude maksete hilinemine 2011. aastaga võrreldes ligikaudu 30 %.

Ka Clean Sky võttis kasutusele peamised tulemusnäitajad, mis on esitatud iga-aastase tegevusaruande seire tulemustabelis. Need tulemusnäitajad keskenduvad peamiselt VKEde tegevuse hindamisele arvude ja eelarveeraldiste põhjal, projektikonkursside kaudu algatatud uurimisteemade edukusele, ajale, mis on kulunud uuringutoetuste lepingute sõlmimisele, aruannete esitamisele partneritele ja liikmetele, eelarve täitmisele ja auditi kavandamisele ning järeltegevusele. 2012. aasta tulemustabelis kajastatud 17 peamist tulemusnäitajat näitavad, et ühisettevõtted on üsna hästi hakkama saanud, eelkõige teadusliku uurimistegevuse elluviimise ja VKEde osaluse valdkonnas.

FCH võttis kasutusele nn tegevusnäitajad, et jälgida edusamme teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse alal; neid võrreldakse tulemusnäitajatega, lähtudes sihtidest ja värskeimatest teadaolevatest tulemustest. Tegevusnäitajate eesmärk on i) anda hinnang FHC tehnoloogiate turustatavuse tehnilistele ja mittetehnilistele takistustele ja ii) jälgida tulemuste levitamise ja kasutamise aspekte turustamise seisukohalt. Selleks kontrollitakse tähelepanelikult tööstusharu ja VKEde osaluse taset protsendina eraldatud rahastusest. 2012. aastal lühenes raha saamisele kuluv aeg, eelkõige ekspertide jaoks raha saamisele kuluv aeg eelmiste aastatega võrreldes tunduvalt (2012. aastal toimus 89 % maksetest õigel ajal võrreldes 2011. aasta 62 %-ga). Lisaks sellele maksti kõik uuringutoetuste lepingute alusel tehtavad maksed välja õigeaegselt.

ENIAC võttis kasutusele peamised tulemusnäitajad teadusuuringute tegevuskava, ökosüsteemi, eetika, ühisettevõtete kohustuste ja täitmiseks kuluva aja (ametiasutuste nõukogus rahastamisotsuse vastuvõtmisest kuni esimese väljamakse tegemiseni kuluva aja) arvestamise jälgimiseks. Viimane näitaja oli 2012. aastal stabiilne, olles eelmistel aastatel järjekindlalt kasvanud.

ARTEMIS kasutab peamisi tulemusnäitajaid oma sisekontrolli raames. 2012. aastal kasutas ühisettevõte esimest korda oma tulemuslikkuse mõõtmiseks selgelt määratletud tegevust kajastavaid peamisi tulemusnäitajaid (avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluv aeg, raha saamiseni kuluv aeg, projektide läbivaatamiste arv, levitamistoimingute arv ning riiklikelt rahastamisasutustelt projekti lõpetamise tunnistuste/auditiaruannete saamise aeg); 2013. aastaks kavandati täiendavaid meetmeid.

Arvestades uurimistoetuse määramise lepingute sõlmimise kiirenemist ja selles valdkonnas tehtud edusamme, dokumenteerisid ühisettevõtted avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluva aja puhul üldiselt parema tulemuse kui eelmisel aastal ja näitasid, et nende tegevus kulges plaanipäraselt, isegi kui nad alati eesmärke ei täitnud. Clean Sky puhul vähenes avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluv aeg kahe kuu võrra, kuid veel ei ole saavutatud iga-aastases rakenduskavas sätestatud taset, milleks on kaheksa kuud. IMI vähendas tunduvalt avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluvat aega 4. ja 6. projektikonkursi vahelisel ajal (st ligikaudu 360 päevast 160 päevani); sellele aitas osaliselt kaasa 5. ja 6. projektikonkursi tüpoloogia. ENIACis kestis projektikonkursside 2012-1 ja 2012-2 puhul aeg projektikonkursi käivitamisest lõpukuupäevani keskmiselt vastavalt 10 ja 11 kuud. ARTEMISes alles arutatakse kontrollikojaga avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluva aja mõõtmist, peamiselt kaheastmelise esitamise ja hindamise menetluse tõttu. Hiljutiste otsuste põhjal määratakse avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluvaks ajaks tõenäoliselt ajavahemik lõpliku projektiettepaneku esitamise etapi lõpust teadusuuringute toetuse lepingu allakirjutamiseni. Selles valdkonnas tegi ARTEMIS 2012. aastal edusamme ja tema keskmine avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluv aeg on 12 kuud. See tähendab ajakulu enam kui 10 %-list vähenemist. FHC puhul ei ole avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluva aja kohta käiv teave praegu kättesaadav.

Teine vahehindamine on õige viis ühisettevõtete kasutatavate peamiste tulemusnäitajate sobivuse ja kvaliteedi ning seatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude hindamiseks.

Üldiselt on juba praegu võimalik tõsta esile mitmeid eeliseid, mis mõjutavad Euroopa teadus- ja tööstuskeskkonda ja need on järgmised.

Ühisettevõtete uurimisteemad olid VKEdele atraktiivsed, eelkõige tänu teadus- ja innovatsioonikeskkonna ja rahastamisviiside stabiilsusele ja järjepidevusele ning suuremate väärtusahelate kaasatusele. Kokku on VKEd saanud ligikaudu 170 miljonit eurot, mis moodustab ligikaudu 27 % kõikidest pärast hindamist kättesaadavatest ELi toetustest. See kasv on osaliselt tingitud VKEde osast ühes IMI 2012. aastal algatatud meetmes, nimelt konsortsiumis European Lead Factory, mille raames on VKEdele eraldatud enam kui 55 miljonit eurot.

Nagu punktis 3.2 märgitud, on ühised tehnoloogiaalgatused täitnud oma ülesande muutuda VKEde jaoks atraktiivseks teadusuuringute rakendamise viisiks, sest VKEdel on kasulik osaleda konkreetsetes töökeskkondades, alates selgelt turule suunatud uurimisteemadest kuni ühisettevõtetes osalemiseni, mis on nende vajadustele kõige paremini sobiv vahend.

Tööstussektori pühendumus üldiste eesmärkide saavutamisele jäi stabiilseks, vaatamata ELi raskele makromajanduslikule olukorrale. Sellega kaasnes rahaliste vahendite stabiilne eraldamine ja osalemine strateegilises otsustamises.

Nii suured tööstusettevõtted kui ka VKEd peavad ühisettevõtteid parimaks vahendiks turule jõudmiseks kuluva aja vähendamiseks, tehnikaalase pädevuse laiendamiseks ja kogu väärtusahelat hõlmavale turule orienteeritud partnerite võrgustikule toetumiseks. Laiemas plaanis on sidusrühmade osalemine hästi tasakaalustatud ja ühisettevõtete teadustegevusse on kaasatud kõik pooled. On tehtud jõupingutusi, et meelitada ligi vähem esindatud riikidest pärit organisatsioone, kelle osakaal kõikides rahastatud projektides osalenutest oli ligikaudu 6 %.

Pärast olulisi ajakohastamisi 2011. aastal on ühisettevõtete strateegiliste teadusuuringute ja innovatsiooni kavadesse lisatud ulatuslikud eesmärgid pikemaks ajavahemikuks ning nüüd hõlmavad need julgemat lähenemist innovatsioonile kooskõlas programmiga Horisont 2020. Seosed komisjoni uues raamprogrammis esitatud strateegiaga tagavad järjepidevuse ning lihtsustavad ELi meetmete vastavusseviimist üldiste eesmärkidega, milleks on tööstuse konkurentsivõime suurendamine, tipptasemel teadusuuringud, majanduskasv ja töökohtade loomine.

Tulevikku vaadates ning ELi kliima- ja energeetikaalaste prioriteetide järgimiseks peavad asjaomased ühisettevõtted tõestama oma positiivset mõju konkurentsivõimelise ja vähese CO2-heitega majanduse saavutamisele. Eelkõige tuleb FCH ja Clean Sky strateegilistes uurimis- ja innovatsioonikavades tõsta rohkem esile keskkonnale pühendumist ja mõõta oma saavutusi sellest lähtudes.

Ühisettevõtete saavutused kinnitavad, et tegemist on ulatuslike Euroopa algatustega, millest võivad kujuneda tunnustatud eeskujud avaliku ja erasektori partnerlusest.

Seda potentsiaali tunnustati ka 2012. aastal peetud konsultatsioonide käigus, mis moodustasid osa ettevalmistustööst praeguste ühisettevõtete mandaadi laiendamiseks programmi Horisont 2020 alusel. Sidusrühmadega peetavad avatud konsultatsioonid, mille tulemused on võetud uuendatud õigusaktide pakettidele lisatud mõjuhinnangusse, toetavad eelkõige kindlalt nende jätkamist Horisont 2020 raamistikus ja tõstavad esile mitmeid positiivseid saavutusi. Vastajad rõhutasid eriti avaliku ja erasektori partnerluste selget lisandväärtust Euroopa jaoks konkreetsetes tehnoloogiasektorites[5].

Ühisettevõtete halduslik tugevdamine jätkus, eelkõige nende sisekontrolliraamistiku väljatöötamise valdkonnas, kus täheldati olulist edasiminekut nende kontrollimehhanismides. Hulgaliselt abisaajate järelauditeid on lõpule viidud ja tööstussektori esindajate mitterahaliste panuste auditid on ette valmistatud.

2012. aastal jätkasid ENIAC ja ARTEMIS oma auditikavade osana koostööd teabe kogumisel liikmesriikide tasandil rakendatavate audititavade kohta. Kõik ühisettevõtted parandasid oma infotehnoloogia ja logistika toimimist; eelkõige Clean Sky, FCH ja IMI saavutasid olulise edasimineku ühisettevõtete IT-süsteemide kooskõlastamisel ja talitluspidevuse kavade tagamisel. Lisaks sellele on paranenud ligipääs CORDAle ja eelmisel aastal toimusid katsed süsteemi tasandil.

Tulevikus vajavad lahendamist mitmed probleemid

1.           Halduskoormus

Ühisettevõtete suhtelise väiksuse ja sellest tulenevate suhteliselt kõrgete tegevuskulude probleemi lahendamine on endiselt keeruline ülesanne. Euroopa Komisjon ja ühisettevõtted otsivad lahendusi, et tuleviku ühisettevõtetel oleksid paremate tulemuste saavutamist võimaldavad töövahendid ja et nad saaksid oma jõupingutustes keskenduda strateegiliste uurimis- ja innovatsioonikavade elluviimisele (nt järgida kontrollikoja soovitusi vahendite koondamiseks).

2.           Tööstussektori ja liikmesriikide pühendumuse taseme säilitamine

Ühisettevõtete edukuse tõestamisel on tööstussektori ja liikmesriikide pühendumus määrav tegur. See tagab mitte ainult programmi eesmärkide saavutamise, vaid ka sobiva võimendava mõju ELi ja riikliku rahastamise ning tööstuse investeeringute ühendamise teel. Rahastamismehhanismidele vaatamata on viimastel aastatel tekkinud teatavad raskused tööstussektorilt ja liikmesriikidelt võrdväärse panuse saamisel ning see suundumus muutus alles 2012. aastal ja seda suuresti tänu tegevuse suurenenud paindlikkusele ning tõsiasjale, et tärkav partnerlus areneb ja osaliste vaheline usaldus kasvab.

3.           Teadusprojektidega saavutatud tulemuste tõhus lõimimine komisjoni teavitus- ja teabevahetussüsteemi

Kõnealune eesmärk on muutumas üha tähtsamaks, sest ühisettevõtete teadusliku uurimistegevuse rakendamine edeneb ja seitsmes raamprogramm on lõpule jõudmas. Teave ühisettevõtete teadusuuringute tulemuste kohta tuleks koostöö käigus koondada asjakohasteks uurimisteemadeks, et seda saaks tervikuna kaaluda ja hinnata. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleks ühisettevõtete ja komisjoni osakondade vaheline koostöö ning IT-süsteemide tehniline ühildumine muuta prioriteetseks valdkonnaks.

Euroopa Komisjoni uusi juhtimisviise käsitleva poliitika tugevdamiseks kutsutakse ühisettevõtteid tõenäoliselt üles võtma programmi Horisont 2020 alusel kasutusele töövahendid ja töökorralduse, mis võimaldaksid kõigil kaasatud osalistel tulemusi järjepidevalt hinnata ja kasutada, nii et ühisettevõtted ja täitevasutused saaksid programmi rakendamisega edasi minna ning et komisjon saaks välja töötada nende ülesannetega toimetulemiseks sobiva poliitika.

Kõigi ühisettevõtete esimestel autonoomia aastatel omandatud kogemuste kokkuvõtmiseks võiks esile tõsta järgmisi edukaid tulemusi[6].

2012. aasta edukate tulemuste hulka kuulusid tootmis- ja hoolduskulude vähendamine lennunduse valdkonnas, uute andmete tõlgendamise ja biomarkerite mudelite kindlakstegemine farmaatsias, seadiste patenteerimine ning uute toodete turuletoomine vesiniku- ja kütuseelementide valdkonnas, uute oluliste nanoelektroonika tootmise katseliinide käivitamine Euroopas ja konkureerivate ettevõtete avamine nende tööstuspartneritele (nt keskse tulemuste andmebaasi kaudu). Kõnealused saavutused näitavad, et ühisettevõtted on võimelised tehniliste probleemidega toime tulema ning lisaks sellele ka oma tööstus- ja teaduskeskkonda edendama.

Ühised tehnoloogiaalgatused jätkavad stabiilselt oma eesmärkide suunas liikumist nii teadustegevuse valdkonnas kui ka mujal. Esile kerkivad paljulubavad tulemused, VKEde osalus on olnud suur ja tagatud on laialdane osalus kogu Euroopast. Lisaks sellele on projektikonkurssides osalemine olnud pidevalt heal tasemel.

Ühisettevõtete haldustegevus on kiiremaks muutunud. 2012. aastal vähendati üldiselt avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluvat aega, mis on nüüd keskmiselt 11,6 kuud, kui arvestada Clean Sky, IMI, ARTEMISe ja ENIACi tulemusi. See on peaaegu täielikult kooskõlas keskmise avalduse esitamisest uuringutoetuse saamiseni kuluva ajaga teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadis ning sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraadis, kus kõnealune näitaja on ligikaudu 12 kuud.

2012. aastal suurendati ühisettevõtete tegevuse nähtavust sidusrühmade hulgas ja avalikkuse seas. Neisse hakati suhtuma kui oma tehnikavaldkonna olulistesse osalistesse üleilmsel tasandil.

Ühisettevõtete saavutusi hakati jälgima ja hindama peamiste tulemusnäitajate alusel, mille sõnastamisel on arvestatud ühisettevõtete mitmekesisusega. Peatselt tuleks teha üldine võrdlus.

Ühisettevõtted peaksid säilitama oma lihtsuse, avatuse ja juurdepääsetavuse kõigile võimalikele toetusesaajatele ning seda isegi suurendama. Erilist tähelepanu tuleks pöörata uutele turule sisenejatele vähem esindatud riikidest ja VKEdele.

Tuleks tugevdada üldist partnerlusstrateegiat tööstussektoriga ning hinnata ühisettevõtete tegevust ja saavutusi üldises raamistikus, mis hõlmab Euroopa tehnoloogiaplatvorme ja Euroopa majanduse elavdamise kava alusel moodustatud lepingulisi avaliku ja erasektori partnerlusi.

Hinnates ühisettevõtete mõju teadustegevuse ja innovatsiooni rakendamisele ELi tasandil, lähtutakse tulevikus analüüsi koostamisel programmis Horisont 2020 sätestatud kriteeriumidest. Ka ühisettevõtete seniseid kogemusi hinnatakse tulevaste avaliku ja erasektori partnerluste loomisele kehtestatud kriteeriumide põhjal.

Veel ühe huvitava ülevaate praeguseks saavutatud edusammudest annab teine vahehindamine, mis hõlmab ajavahemikku alates ühisalgatuste moodustamisest kuni 2013. aastani ja mis avaldatakse eraldi aruandena novembriks 2013.

 

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1982/2006/EÜ, 18. detsember 2006, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013), ELT L 412, 30.12.2006, lk 1.

[2]               Vt COM(2013) 494, vastu võetud 10. juulil 2013.

[3]               Käesolevas dokumendis ei käsitleta ühisettevõtet SESAR. Kuigi ühisettevõttel SESAR on sama õiguslik alus mis teistelgi ühisettevõtetel, rahastatakse seda seitsmendast raamprogrammist ja üleeuroopalise transpordivõrgu programmidest teistest ühisettevõtetest erineval ajavahemikul ning sellel on teistsugune juhtimis- ja aruandluskord.

[4]               Ühendab 12 integreeritud tehnoloogia tutvustusvaldkonna juhti ja Euroopa peamisi aeronautikaalaste uuringutega tegelevaid teadusasutusi.

[5]               Täiendavat teavet 2012. aasta juulis Euroopa Komisjoni käivitatud avatud internetikonsultatsioonides osalemise kohta võib leida lisatud komisjoni talituste töödokumendist.

[6]               Vt lisatud komisjoni talituste töödokumendis projektikonkursi elluviimise osa asjaomaste ühisettevõtete kohta.