KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Schengeni ala toimimist käsitlev neljas poolaastaaruanne 1. mai – 31. oktoober 2013 /* COM/2013/0832 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Schengeni ala toimimist käsitlev neljas
poolaastaaruanne
1. mai – 31. oktoober 2013
1.
Sissejuhatus
Vastavalt
komisjoni 16. septembri 2011. aasta Schengeni ala juhtimise tugevdamist
käsitlevale teatisele,[1]
mida 8. märtsil 2012 toetas nõukogu, esitab komisjon Euroopa Parlamendile
ja nõukogule Schengeni ala toimimist käsitlevad poolaastaaruanded. Käesolev
neljas aruanne hõlmab ajavahemikku 1. maist 31. oktoobrini 2013.
2.
Ülevaade olukorrast
2.1.
Olukord Schengeni ala välispiiridel[2]
Ajavahemikul aprillist juunini 2013 avastati 24 805 ebaseaduslikku piiriületamist, mis on võrreldes 2012. aasta sama
ajavahemikuga 7,4 % ja 2013. aasta esimese kvartaliga 155 %
kõrgem. Pärast 2008. aastat on see suurim tõus kahe järjestikuse kvartali
tulemustes, mis ühelt poolt on seotud Vahemere paranenud ilmastikuoludega, aga
teiselt poolt ka Ungari varjupaigapoliitika muudatustega. Alates
2013. aasta jaanuarist saadeti varjupaigataotlejad Ungaris suletud
varjupaikade asemel avatud varjupaikadesse ning tihti otsustasid nad sealt
peagi loata lahkuda, et reisida edasi teistesse liikmesriikidesse. Avastatud
ebaseaduslike piiriületuste arv suurenes 2012. aasta viimase kvartali 911-lt
2013. aasta esimeses kvartalis 2405-le ja edasi 2013. aasta teises
kvartalis 8775-le. 2013. aasta aprillist juunini avastas kõikidest
liikmesriikidest kõige rohkem ebaseaduslikke piiriületusi Ungari – 35 %
kogu ELis avastatuist, kellele järgnesid 26 %-ga Itaalia ja Kreeka.
Kuid Ungari muutis oma
eeskirju taas 2013. aasta juulis, hakates ulatuslikumalt kasutama suletud
varjupaiku. Pärast seda on avastatud ebaseaduslike piiriületuste arv vähenenud.
Ungari ametiasutuste sõnul võib selline langus tuleneda ka tihedamast koostööst
Kosovoga[3]. Ebaseaduslikult
piiriületuselt kinni peetute hulgas oli kõige rohkem Kosovost pärit rändajaid,
ajavahemikus 2013. aasta aprillist juunini peeti kinni 4456 isikut.
Albaaniast pärit rändajaid oli 3098, peamiselt peeti nad kinni Kreekas. Ebaseaduslikult
piiriületamiselt kinnipeetud süürlaste arv suurenes 2024-lt 2012. aasta
teises kvartalis 2784-le 2013. aasta teises kvartalis ja peamiselt peeti
nad kinni Egeuse merel (1322 isikut). Pärast Kreeka Aspida operatsiooni
käivitamist kasvas kinnipidamiste arv samuti Türgi–Bulgaaria piiril 159-lt 2012. aasta
teises kvartalis 1059-le 2013. aasta samas kvartalis. 2013. aasta
suve jooksul kinnipeetud süürlaste arv suurenes (1840 isikut 2013. aasta juulis
ja 3413 isikut 2013. aasta augustis), eelkõige Itaalia merepiiril ning
samuti Türgi–Bulgaaria maismaapiiril. Schengeni alale näiteks Kreekas sisenevad
süürlased suunduvad varjupaiga taotlemiseks edasi Rootsi või Saksamaale. Seda
arvestades tuleb märkida, et Rootsi Migratsiooniamet esitas 2. Septembril 2013
uue õigusliku seisukoha, mille kohaselt Süüriast pärit isikutele antakse
varasema kolme aasta pikkuse elamisloa asemel nüüd alaline elamisluba. Alalise
elamisloaga isikud saavad taotleda pere taasühinemist[4]. Pärast Vahemere
keskosast saabunud rändajate arvu märkimisväärset suurenemist alates 2013. aasta
suvest ning pärast traagilist paadiõnnetust Lampedusa saare ranniku lähedal
Itaalias, otsustas 7.–8. oktoobrini 2013 toimunud justiits- ja
siseküsimuste nõukogu kutsuda kokku töökonna, et püüda tulevikus selliseid
tragöödiaid vältida. Töökonna tegevust juhib komisjon ja selle ülesandeks on
määrata kindlaks ELi käsutuses olevad vahendid, mida võiks kasutada palju
tulemuslikumalt. Näiteks hõlmab see Frontexi Vahemere ühisoperatsioonide
toetamist.
2.2.
Olukord Schengeni alal
2013. aasta
aprillist juunini tuvastati ELis üle 80 000 ebaseadusliku viibimise,
millest enamik toimus sisemaal ja mitte välispiiril. Kõige rohkem leidis neid
aset Saksamaal (11 683), seejärel Prantsusmaal (8563) ja Hispaanias (8156)[5]. ELi/Schengeni
ala siseseid rändevooge käsitleva teabe kogumisoperatsioon „Perkunas”, toimus 23
liikmesriigis ning ka Norras ja Šveitsis 30. septembrist – 13. oktoobrini 2013[6].
Operatsiooni üks eesmärke oli analüüsida, milline seos on välispiiril toimuvate
ebaseaduslike piiriületuste ja ELi/Schengeni alal toimuva edasiliikumise vahel.
Eesistujariigilt Leedult saadud teabe kohaselt on kinni peetud 10 459
rändajat; nendest 4800 Itaalias ja 1606 Saksamaal. Kolmel
nädalal 2013. aasta märtsist maini koordineeris AIRPOL (lennujaamade
politseiteenistuste, piirivalve ja teiste asjaomaste õiguskaitseteenistuste
võrgustik) operatsiooni, mis oli suunatud inimkaubanduse ja inimeste
ebaseadusliku üle piiri toimetamise, võltsitud dokumentide kasutamise,
identiteedivarguse, organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastasele
võitlusele. 17 osalevat lennujaama võtsid 14 riigis ELi-siseste
ohtlike lendude suhtes 24 tunni jooksul sihtmeetmeid ning esitasid nende tulemused
edasiseks analüüsiks AIRPOLile. Operatsiooni ajal kontrolliti 122 lendu ja
26 isikut peeti kinni, peamiselt Budapest–Berliini suunal. Kuigi
eespool nimetatud teave on kasulik, on endiselt vajalik tõhustada ELi-sisese
ebaseadusliku rände andmete kogumist ja analüüsi. Selle vajaduse rahuldamiseks
koostab Frontex komisjoni algatusel ja liikmesriikidelt saadud olemasolevale
teabele tuginedes 2013. aasta novembri keskpaigaks üksikasjaliku
riskianalüüsi ELi-sisese rändeliikumise kohta. Lisaks tuleb Frontexi
riskianalüüsi võrgustikul leppida 2013. aasta detsembri keskel kokku,
milliseid rändeliikumise näitajaid hakatakse 2014. aasta jaanuarist
korrapäraselt koguma.
3.
Schengeni acquis' sätete kohaldamine
3.1.
Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine
sisepiiridel
Schengeni
piirieeskirjade artiklis 23[7]
on sätestatud, et tõsise ohu puhul avalikule korrale või sisejulgeolekule võib
liikmesriik erakorraliselt taaskehtestada piirikontrolli oma sisepiiridel.
Ajavahemikul 1. mai – 31. oktoober 2013 ei taaskehtestanud ükski
liikmesriik piirikontrolli oma sisepiiril.
3.2.
Piirikontrollita sisepiiride säilitamine
Kaks
Schengeni acquis’ teemat, mille puhul esineb kõige sagedamini
väidetavaid rikkumisi, on järgmised: kas sisepiiri läheduses korraldatud
politseikontrollid on samaväärsed piirikontrolliga (Schengeni piirieeskirjade
artikkel 21), ning kohustus kõrvaldada kõik sujuvat liiklust takistavad
tõkked sisepiiridel asuvates maanteepiiripunktides (Schengeni piirieeskirjade
artikkel 22). Komisjon palus ajavahemikul 1. mai – 31. oktoober 2013
teavet Schengeni piirieeskirjade artiklite 21 ja/või 22 võimaliku
rikkumise kohta ühe uue juhtumi puhul (seoses Hispaaniaga), kuid lõpetas kahe
juhtumi menetlemise (seoses Läti ja Leeduga) ning jätkas kuue menetluses oleva
juhtumi uurimist (seoses Austria, Tšehhi Vabariigi, Saksamaa, Slovakkia ja
Rootsiga).
3.3.
Schengeni acquis’ muude sätete väidetavad
rikkumised
Tagasisaatmisdirektiivi
(2008/115/EÜ) riigi õigusesse ülevõtmine Tagasisaatmisdirektiivi
(2008/115/EÜ) ülevõtmise tähtaeg oli 24. detsember 2010. Nimetatud
direktiiv on kõikide ELi liikmesriikide suhtes siduv ning kõik assotsieerunud
riigid, välja arvatud Island, teatasid direktiivi täies mahus riigi õigusesse
ülevõtmisest. Komisjon uurib õigusaktide ülevõtmist ning nende praktilist
kohaldamist liikmesriikides üksikasjalikult ja esitab ELi
tagasisaatmispoliitikat käsitlevas teatises esimese kohaldamisaruande 2013. aasta
lõpuks. Kohaliku
piiriliikluse määruse (EÜ) nr 1931/2006 rakendamine Alates
kohaliku piiriliikluse korra jõustumisest 2006. aastal on komisjon
jälginud selle rakendamist. Seoses eelmise aruandega palus komisjon kahelt
liikmesriigilt (Ungarilt ja Slovakkialt) teavet ja jätkas kolme liikmesriigi
puhul (Läti, Poola ja Sloveenia) juhtumi menetlemist seoses kahepoolsete
lepingutega, mis nad olid sõlminud oma kolmandatest riikidest naabritega. Komisjon
tegevus nende juhtumite puhul tugineb osaliselt Euroopa Kohtu 21. märtsi 2013. aasta
otsusel kohtuasjas C-254/11 (Shomodi). Kohtu otsuse kohaselt võib kohaliku
piiriliikluse loa omanik vabalt piirialas kolme kuu vältel liikuda, kui ta
viibib seal katkematult, ja tal peab iga kord pärast tema viibimise katkemist
tekkima uus õigus kolmekuuliseks viibimiseks. Lisaks tuleb kohaliku
piiriliikluse loa omaniku viibimist pidada katkenuks nii pea, kui asjaomane
isik naaseb üle piiri oma elukohariiki, olenemata piiriületuste arvust ja
sagedusest.
3.4.
Schengeni hindamismehhanismis kindlaks tehtud
nõrkused
Praeguses
Schengeni hindamismehhanismis[8]
hindavad Schengen acquis’ sätete kohaldamist liikmesriikides
korrapäraselt liikmesriikide, nõukogu peasekretariaadi ja komisjoni eksperdid. Ajavahemikul
1. mai – 31. oktoober 2013 toimusid hindamised seoses
maismaapiiriga Ungaris, Poolas, Slovakkias ja Sloveenias ning samuti seoses
SIS/Sirenega Tšehhi Vabariigis, Maltal, Slovakkias ja Sloveenias. Aruannete
koostamine on veel lõpule viimata ja arvatavasti hõlmavad need nii mõningaid
positiivseid kui ka negatiivseid märkusi ja soovitusi näiteks koolituse,
riskianalüüsi kasutamise, teabevahetuse, rahvusvahelise koostöö ning
piiriületuspunktide infrastruktuuri kohta. Nagu ka eelmise kuue kuu jooksul, on
veel üldist arenguruumi, kuid ei ole leitud selliseid puudusi, mis nõuaksid
komisjoni kohest sekkumist. Pärast
Kreeka järjekordset külastamist 2013. aasta oktoobris märgib komisjon
riigi välispiiride haldamisel saavutatud edusamme, kutsub Kreekat jätkama
Schengeni tegevuskava rakendamist ning kinnitab veel kord võetud kohustust
toetada Kreeka jõupingutusi muu hulgas Välispiirifondi, loodava Sisejulgeolekufondi
ja Frontexi kaudu. I lisas
on esitatud Schengeni hindamiste esialgne ajakava ajavahemikuks november 2013
– aprill 2014. Schengeni
hindamismehhanismi enda puhul otsustas nõukogu 7. detsembril 2013
võtta vastu uue mehhanismi, mis suudab puudused varakult kindlaks teha ja
tagada asjakohaste meetmete võtmise, järelkontrolli ja läbipaistvuse. Uues mehhanismis on komisjonil täita koordineeriv
roll, kuna ta korraldab koos liikmesriikide ekspertidega hinnanguid ning tal
lasub vastutus aruannete vastuvõtmise ja võimalike paranduste soovitamise eest.
Lisaks kavandab komisjon etteteatamata kohapealseid kontrollkäike näiteks
Schengeni välispiiridele. Siiski
võib esineda eriolukordi, kus parandusmeetmete ettepanekutest ei piisa selleks,
et oleks tagatud liikmesriikide piirikontrollis esinevate tõsiste ja
järjepidevate puuduste nõuetekohane või piisavalt sujuv parandamine. Sellisel
juhul, kui liikmesriik ei halda välispiiri nõuetekohaselt, lubab uus mehhanism
teha komisjoni algatusel otsuse sisepiiridel piirikontrolli ajutiseks
taaskehtestamiseks. See on erakorraline viimane abinõu tõeliselt äärmuslikus
olukorras, et tagada probleemide lahendamine, mõjutades võimalikult vähe
isikute vaba liikumist. Uut
Schengeni hindamismehhanismi käsitlev määrus jõustub 20 päeva pärast selle
avaldamist Euroopa Liidu Teatajas ja see toimus 6. Novembril 2013.
Kuid praeguste Schengeni riikide puhul hakatakse seda tegelikult kohaldama
alles aasta hiljem. Teiste, Schengeni alaga ühineda soovivate ELi
liikmesriikide puhul hakatakse määrust kohaldama hiljemalt 1. jaanuaril 2016.
Tuleb märkida, et kuna Schengeni hindamised Bulgaarias ja Rumeenias on
lõpetatud, siis uue mehhanismi kohast kordushindamist ei tehta. Pärast
Horvaatia ühinemist 1. juulil 2013 ja pärast seda, kui Horvaatia on
teatanud oma valmisolekust, tehakse Schengeni hindamiseks uue menetluse kohased
kavad.
3.5.
Piirikontrolli kaotamine sisepiiridel Bulgaaria ja
Rumeeniaga
Pärast
nõukogu 2011. aasta juuni otsust, mille kohaselt nii Rumeenia kui ka
Bulgaaria täidavad Schengeni acquis´ täieliku kohaldamise kriteeriumeid,
võeti täiendavaid meetmeid, mis aitavad kaasa kõnealuse kahe riigi Schengeni
alaga ühinemisele. Nõukogu ei ole siiski suutnud siiani võtta vastu otsust
piirikontrolli kaotamise kohta kõnealuste riikide sisepiiridel, kuid kavatseb seda
teemat uuesti arutada 2013. aasta 7.–8. detsembri istungil. Komisjon
jätkab täielikult Bulgaaria ja Rumeenia Schengeni alaga ühinemise toetamist.
3.6.
Schengeni piirieeskirjade tehnilised muudatused
Pärast seda, kui
2013. aasta mais jõuti Schengeni ala juhtimist käsitleva paketi üle
kokkuleppele, kiitis Euroopa Parlament Schengeni piirieeskirjade muudatused
heaks ja nõukogu võttis need vastu 2013. aasta juunis[9] ning
need jõustusid 19. juulil 2013. Muudatuste eesmärk oli ühtlustada
Schengeni piirieeskirjade erinevad tõlgendused ning reageerida praktilistele
probleemidele, mis olid tekkinud pärast eeskirjade jõustumist. Peamised
muudatused: eeskirjadesse lisati arvutusmeetodi selge määratlus, mille abil
arvutatakse kolmandate riikide kodanike Schengeni alas „viibimist, mis ei ületa
90 päeva 180 päeva jooksul” (lühiajaline viibimine), ning selgitus
kolmanda riigi kodanike reisidokumentide nõutava kehtivusaja kohta.
4.
Kõrvalmeetmed
4.1.
Schengeni infosüsteemi kasutamine
Teise põlvkonna
Schengeni infosüsteem (SIS II) võeti kasutusele 9. aprillil 2013.
Pärast ühekuulist intensiivset vahejuhtumiteta jälgimisperioodi anti SIS II
tegevuse juhtimine üle vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala
suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise Euroopa ametile (eu-LISA).
Alates kasutuselevõtust on SIS II toiminud tõrgeteta. Tänu tõhustatud
funktsionaalsusele ja üldisele tulemuslikkusele suudab süsteem oluliselt
paremini kaitsta nii isikute turvalisust kui ka vaba liikumist Schengeni alal.
SIS II salvestatud hoiatusteadete arv suureneb pidevalt. 2013. aasta
juulis komisjon poolt läbi viidud SIS II rakendamise esimene mitteametlik
hindamine näitas, et liikmesriigid üldiselt kasutavad uusi hoiatusteadete
kategooriaid ja funktsioone, mille tulemusena on oluliselt kasvanud tabamuste
arv paljudes liikmesriikides. Eelkõige peab see paika nende liikmesriikide
puhul, kes teevad otsepäringuid kesksüsteemis. Mõnedes liikmesriikides
tabamuste arv vähenes SIS II kasutuselevõtu esimese kahe kuu jooksul
võrrelduna sama perioodiga 2012. aastal. Olemasolevad tõendid lubavad
arvata, et tabamusi on vähem seetõttu, et liikmesriikides alles kohanetakse SIS II
keskkonnaga, et lõppkasutajad ei ole saanud veel piisavalt koolitust või et SIS II
rakendatakse puudulikult. Tegelikult ei ole kõik liikmesriigid veel täielikult
võtnud kasutusele kõiki uue SIS II andmekategooriaid ja funktsioone.
Arvestades, et SIS II on äärmiselt oluline Schengeni ala toimimisel, on
selle rakendamine ning samuti turvaline ja tõrgeteta toimimine esmatähtis. SIS II
rakendamise olukorra põhjalikumaks hindamiseks ja lisaks käimasolevatele
Schengeni hindamistele kavatseb komisjon teha 2013. aasta viimases
kvartalis täiendava uuringu, mille käigus hinnatakse muu hulgas liikmesriikide
tabamuste statistikat.
4.2.
Viisainfosüsteemi kasutamine
Viisainfosüsteem
(VIS)[10]
on süsteem, mille raames vahetatakse lühiajalisi viisasid käsitlevat teavet.
Pärast viimase aruandlusperioodi lõppu (30. aprill 2013) võeti VIS 6. juunil 2013
kasutusele kuuendas (Ida-Aafrika) ja seitsmendas (Lõuna-Aafrika) piirkonnas. 5. septembril 2013
hakati seda kasutama kaheksandas piirkonnas (Lõuna-Ameerika)[11].
Sellele lisaks on kavas VIS võtta 14. novembril 2013 kasutusele
üheksandas (Kesk-Aasia), kümnendas (Kagu-Aasia) ja üheteistkümnendas piirkonnas
(Palestiina). Lõpetatud on arutelud, mille käigus määrati kindlaks kolmas ja
viimane rühm piirkondi, kus süsteem kasutusele võetakse, ning asjaomane rakendusotsus
võeti 30. septembril 2013 vastu. Viisainfosüsteem
töötab tõrgeteta ning 31. oktoobriks 2013 oli süsteemis töödeldud 5 miljonit
viisataotlust ja väljastatud 4,2 miljonit viisat. Vaatamata liikmesriikide
järjepidevatele jõupingutustele on peamiseks probleemiks jätkuvalt keskmise
pikkusega ja pikaajaline mõju, mida avaldab nende andmete (nii biomeetriliste
kui ka tähtnumbriliste andmete) ebaoptimaalne kvaliteet, mida liikmesriikide
konsulaarasutused viisainfosüsteemi sisestavad.
4.3.
Viisapoliitika ja tagasivõtulepingud
Lääne-Balkani
riikide suhtes kehtiv viisanõude kaotamise järgne järelevalvemehhanism Frontexi
näitajate kohaselt vähenes viisavabaduse saanud Lääne-Balkani riikidest
esitatavate varjupaigataotluste koguarv enamikes asjaomastes ELi / Schengeni
liikmesriikides 5,6 % ajavahemikul jaanuarist septembrini 2013. aastal
võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Peaaegu samasugust hooajalist
käitumist võib selgelt näha ka sellel aastal – esitatavate taotluste arv
suureneb tasapisi alates 2013. aasta maikuust. Sellist käitumist suunavad
Serbia ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi kodanikud. Põhiline
sihtkohariik on endiselt Saksamaa, millele järgnevad Rootsi, Belgia, Šveits ja
Luksemburg. Tagasivõtulepingud Lihtsustamaks
liikmesriigis ilma loata elavate isikute tagasivõtmist päritoluriiki, kirjutati
18. aprillil 2013. aastal alla tagasivõtulepingule Roheneemesaartega.
Euroopa Parlament andis oma nõusoleku 11. septembril ja lepingu
sõlmimiseks vajalik nõukogu otsus võeti vastu 9. oktoobril 2013. Nüüd
tuleb veel ELil ja Roheneemesaartel omavahel vahetada ratifitseerimisteated,
misjärel peaks leping (koos viisalihtsustuslepinguga) jõustuma peagi.
Tagasivõtuleping Türgiga parafeeriti 2012. aasta
juunis ning oodata on lepingu allakirjutamist ning viisanõude kaotamist
käsitleva dialoogi algatamist. Tagasivõtuleping Armeeniaga parafeeriti 2012. aasta
oktoobris, millele järgnes selle allkirjastamine 19. aprillil 2013
ning oodata on selle peatset jõustumist. Lisaks eelmainitule lõpetati
läbirääkimised Aserbaidžaaniga, parafeerides nii viisalihtsustus- kui ka
tagasivõtmislepingud 29. juulil 2013; ettepanekud võtta vastu nõukogu
otsused, milles käsitletakse lepingute allkirjastamist ja sõlmimist, tulevad
nõukogus ja Euroopa Parlamendis varsti arutlusele. [1] KOM(2011) 561 (lõplik). [2] Frontexi kvartaliriskianalüüs aprill – juuni 2013 [3] Kõnealune määratlus ei piira Kosovo
staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu
resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni
kohta. [4] Rootsi Migratsiooniameti veebisait, 5. september 2013. [5] Frontexi kvartaliriskianalüüs aprill – juuni 2013 [6] Horvaatia, Kreeka, Iirimaa, Luksemburg ja Rootsi
operatsioonis ei osalenud. [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006,
millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse
eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad), mida on muudetud määrusega (EL) nr 610/2013. [8] SCH/Com-ex (98) 26 def. [9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
nr 610/2013, 26. Juuni 2013, millega muudetakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 562/2006, millega kehtestatakse
isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni
piirieeskirjad), Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, nõukogu määrusi
(EÜ) nr 1683/95 ja (EÜ) nr 539/2001 ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008 ja (EÜ) nr 810/2009 [10]
Nõukogu otsus, 8. juuni 2004, viisainfosüsteemi (VIS) kehtestamise
kohta (2004/512/EÜ). [11]
Komisjoni rakendusotsus, 21. september 2011, millega määratakse kindlaks
kuupäev, millest alates rakendatakse esimeses piirkonnas tööle viisainfosüsteem
(VIS) (2011/636/EL), komisjoni rakendusotsus, 21. september 2013,
millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kolmandas
piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2012/512/EL), komisjoni rakendusotsus,
7. märts 2013, millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates
rakendatakse neljandas ja viiendas piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2013/122/EL),
komisjoni rakendusotsus, 5. juuni 2013, millega määratakse kindlaks
kuupäev, millest alates rakendatakse kuuendas ja seitsmendas piirkonnas tööle
viisainfosüsteem (VIS) (2013/266/EL), komisjoni rakendusotsus, 20. august 2013,
millega määratakse kindlaks kuupäev, millest alates rakendatakse kaheksandas
piirkonnas tööle viisainfosüsteem (VIS) (2013/441/EL).