SISUKORD

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 4

2........... EGFi 2012. aasta tegevuse ülevaade............................................................................... 4

3........... EGFi tegevust käsitleva 2011. aasta aruande järelmeetmed.............................................. 5

4........... EGFi 2012. aasta tegevuse analüüs................................................................................. 6

4.1........ Laekunud taotlused......................................................................................................... 6

4.1.1..... Taotlused sektorite lõikes................................................................................................ 6

4.1.2..... Taotlused toetussummade lõikes..................................................................................... 6

4.1.3..... Taotlused abi saavate töötajate arvu lõikes...................................................................... 7

4.1.4..... Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes........................................................ 7

4.1.5..... Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes............................................................................ 7

4.2........ Määratud toetused.......................................................................................................... 7

4.2.1..... EGFi toetusest rahastatud meetmed............................................................................... 11

4.2.2..... EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus.................................................................................................................... 11

4.3........ Taotlused, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele.................................. 12

4.4........ EGFi abil saadud tulemused.......................................................................................... 12

4.4.1..... Kokkuvõte 2012. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest.................................... 12

4.4.2..... Üksikasjad rakendatud meetmete kohta vastavalt 2012. aastal esitatud lõpparuannetele. 13

4.5........ Programmitöö periood 2014–2020: komisjon tegi ettepaneku EGFi uue määruse kohta. 18

4.6........ Finantsaruanne.............................................................................................................. 18

4.6.1..... EGFist saadud toetus.................................................................................................... 18

4.6.2..... Tehnilise abiga seonduvad kulud.................................................................................... 18

4.6.3..... Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine................................................................ 19

4.6.4..... EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine....................................................................... 19

4.6.5..... Muud hüvitatavad kulud................................................................................................ 22

4.7........ Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed........................................................................ 22

4.7.1..... Teave ja selle avaldamine.............................................................................................. 22

4.7.2..... Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega.......................................................... 22

4.7.3..... Teadmistebaasi loomine – EGFi andmebaas ja EGFi taotluste esitamise ja menetlemise standardkord   22

4.7.4..... EGFi teine statistiline ülevaade 2007–2011.................................................................... 23

4.7.5..... EGFi vahehindamine..................................................................................................... 23

4.7.6..... EGFi järelhindamine – esimene etapp............................................................................ 23

5........... Suundumused............................................................................................................... 24

6........... Kokkuvõte................................................................................................................... 29

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tegevuse kohta 2012. aastal

1.           Sissejuhatus

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (edaspidi „EGF”) loodi määrusega (EÜ) nr 1927/2006,[1] et näidata üles solidaarsust maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel koondatud töötajatega ja neid abistada. Fond loodi vahendina, mis aitaks tasakaalustada avatud kaubanduse üldist positiivset pikaajalist mõju majanduskasvule ja tööhõivele ning lühiajalisi negatiivseid ilminguid, mis globaliseerumisega võivad kaasneda, eelkõige kõige haavatavamate ja madalaima kvalifikatsiooniga töötajate tööhõive osas. EGFi vahenditest kaasrahastatakse liikmesriikide võetud aktiivse tööturupoliitika meetmeid, millega aidatakse koondatud töötajatel tööturul ümber orienteeruda ja uut tööd leida.

Et ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärgedele saaks paremini reageerida, muudeti EGFi käsitlevaid eeskirju 18. juuni 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 546/2009[2].

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 16 on sätestatud, et komisjon esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule kvantitatiivse ja kvalitatiivse aruande EGFi eelmise aasta tegevuse kohta. Kõnealune aruanne keskendub peamiselt fondi saavutatud tulemustele ning sisaldab eelkõige teavet esitatud taotluste, vastuvõetud otsuste, rahastatud meetmete, sealhulgas nende täiendavuse kohta struktuurifondidest, eriti Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud meetmetega, ja antud rahalise toetuse lõpetamise kohta. Aruandes dokumenteeritakse ka need taotlused, mis on piisavate assigneeringute puudumise või mitteabikõlblikkuse tõttu tagasi lükatud.

2.           EGFi 2012. aasta tegevuse ülevaade

2012. aastal sai komisjon 11 taotlust, milles sooviti EGFilt toetust 58,5 miljoni euro ulatuses. Täpsemad andmed taotluste kohta on esitatud punktis 4.1 ja tabelis 1.

Eelarvepädev asutus tegi 2012. aastal 19 otsust EGFi kasutamise kohta, kokku eraldati EGFi 2012. aasta eelarvest 73,5 miljonit eurot. Täpsemad andmed määratud toetuste kohta on esitatud punktis 4.2 ning tabelites 2 ja 3.

Komisjonile saadeti 2012. aastal 41 lõpparuannet EGFi toetuste kasutamise kohta. Täpsemad andmed tulemuste kohta on esitatud punktis 4.4 ja tabelis 4.

Üheteistkümne eelmistel aastatel antud EGFi toetuse andmine lõpetati (täpsemad andmed punktis 4.6.4 ja tabelis 6). Täpsemad andmed komisjoni algatusel antud tehnilise abi kohta (EGFi määruse artikkel 8 lõige 1) on esitatud punktis 4.6.2 ja tabelis 5.

Komisjon alustas järelhindamise esimest etappi ja allkirjastas selleks lepingu komisjonivälise teenuseosutajaga (täpsemad andmed punktis 4.7.6).

Komisjon esitas 2011. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku uue määruse kohta, milles käsitletakse EGFi toetusi aastatel 2014 – 2020[3]. Seda ettepanekut arutasid mõlemad institutsioonid (täpsemad andmed punktis 4.5).

3.           EGFi tegevust käsitleva 2011. aasta aruande järelmeetmed

Määrus (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta

Alates 1.. maist 2009 on EGFile esitatud taotluste suhtes kohaldatud määrust (EÜ) nr 546/2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. Kõnealuses määruses on sätestatud nii ajutised[4] kui ka püsivad muudatused, mis tehti EGFi loomise määruses.

Uus määrus aitas EGFi toimimist oluliselt parandada, sest seal pakuti liikmesriikidele paremaid tingimusi EGFi kaasrahastamise taotlemiseks ja just selleks, et liikmesriigid saaksid ülemaailmse finants- ja majanduskriisi negatiivse mõjuga tööhõivele paremini hakkama.

Kuna 2011. aastal ei saavutatud nõukoguga poliitilist kokkulepet selles osas, et pikendada ajutist, kriisi tagajärgede leevendamiseks kehtestatud erandit, kaotas see erand kehtivuse 31. detsembril 2011. EGFi määruse kehtivuse lõpuni jäänud aja jooksul, st 31. detsembrini 2013, ei saa EGFi toetuse saamiseks esitatud taotlusi enam ülemaailmse finants- ja majanduskriisi negatiivse mõjuga põhjendada, vaid tuleb põhjendusena esitada maailma kaubanduses toimunud olulised struktuurimuutused, samuti vähenes kaasrahastamise määr esialgsele tasemele, st 50%-le kõigist abikõlblikest kuludest. Alalisi muudatusi, st toetuse andmise künnise vähendamist 1 000-lt koondatud töötajalt 500-le ja rakendusperioodi pikendamist 12 kuult 24 kuuni alates taotluse esitamise kuupäevast, kohaldatakse edasi kuni 31. detsembrini 2013.

EGFile esitatud taotluste üle otsustamise lihtsustamine: nõukogule ja Euroopa Parlamendile taotluste esitamise kord

2010. aastal alustati tööd, et kiirendada otsuste tegemist praegu kehtiva määruse eeskirjade raames, ning see eesmärk saavutati 2012. aastal. 2012. aasta märtsis toimus liikmesriikide esindajate osavõtul seminar, kus käsitleti mitmesuguseid fondi tõhusa rakendamisega seotud küsimusi.

4.           EGFi 2012. aasta tegevuse analüüs

4.1.        Laekunud taotlused

Komisjon sai 2012. aastal 11 taotlust[5] (vt tabel 1), mille esitasid üheksa liikmesriiki (Iirimaa, Saksamaa, Taani, Hispaania, Rootsi, Soome, Itaalia, Belgia ja Rumeenia), ja mille sihtrühma moodustasid üleilmastumise tõttu maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel koondatud 10 403 töötajat, kelle jaoks taotleti EGFilt kokku 58 499 659 eurot. Summad, mis ei ole veel heakskiidetud, on ligikaudsed ja võivad hindamismenetluse käigus veel muutuda. Kõik üheksa liikmesriiki olid taotlenud EGFilt rahastamist ka varem.

Kõigi nende taotluste suhtes kohaldatakse 18. juunil 2009 vastu võetud määrust (EÜ) nr 546/2009 (st 50 %ne kaasrahastamismäär, 24-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast jne).

Tabel 1. 2012. aastal esitatud taotlused

4.1.1.     Taotlused sektorite lõikes

11 taotlust hõlmasid kuut majandussektorit[6]. Kaks majandussektorit (kõnekeskuste tegevus ja tarbeelektroonika tootmine) olid sellised, mille puhul esitati taotlused EGFilt raha saamiseks esmakordselt 2012. aastal.

4.1.2.     Taotlused toetussummade lõikes

Iga EGFi toetust taotlev liikmesriik peab koostama kooskõlastatud meetmete paketi, mis sobib kõige paremini kokku abistatavate töötajate profiilidega, ning otsustama EGFilt taotletava summa suuruse. EGFi määruses ei soovitata ega piirata taotletavat kogusummat, kuid kui komisjoni talitused taotlusi hindavad, võivad tekkida küsimused, mille tõttu taotlust esitav liikmesriik peab läbi vaatama kavandatava individuaalsete teenuste paketi ja muutma seega ka taotletavat summat.

2012. aastal ulatusid EGFilt taotletavad summad 2 620 982 eurost kuni 12 536 454 euroni (keskmine – 5 318 151 eurot).

4.1.3.     Taotlused abistatavate töötajate arvu lõikes

Meetmed, mille kohta esitati EGFile kaasrahastamistaotlused, hõlmasid kokku 10 403 töötajat, mis on umbes 74 % koondatud töötajate koguarvust (9 liikmesriigi esitatud 11 taotluses oli deklareeritud ligikaudu 14 000 koondatud töötajat).

Taotluste sihtrühma kuuluvate töötajate arv ulatus 295 kuni 2 103, viie taotluse puhul oli sihtrühmas rohkem kui 1 000 töötajat ja kahe taotluse puhul vähem kui 500 töötajat. Koondatud töötajate arv võib erineda EGFi toetusest abi saavate töötajate arvust, kui liikmesriik on otsustanud suunata EGFi abi teatavale töötajate rühmale, näiteks nendele, kel on eriti suuri probleeme tööturul püsimisega ja/või kellel on abi kõige rohkem vaja. Osa koondatud töötajatest võivad saada abi väljastpoolt EGFi, teised võivad leida uue töö iseseisvalt või otsustada varem pensionile jääda, mis tähendab, et nende jaoks ei taotleta EGFi abi.

4.1.4.     Taotlused toetussummade (ühe töötaja kohta) lõikes

Individuaalsed teenused, mida liikmesriik võib koondatud töötajatele pakkuda, on EGFi määruse kohaselt liikmesriigi otsustada. Seega võib asjaomase töötaja kohta taotletav summa varieeruda olenevalt koondamisjuhtumi tõsidusest, tööturu olukorrast mõjutatud piirkonnas, koondatud töötajate konkreetsest olukorrast, liikmesriigi poolt juba võetud meetmetest ja osutatavate teenuste maksumusest asjaomases liikmesriigis või piirkonnas. See on põhjuseks, miks ühe töötaja kohta 2012. aastal kavandatavad summad varieerusid umbes 2 500 eurost kuni 42 000 euroni, kusjuures keskmiselt taotleti ühe töötaja jaoks 8668 eurot.

4.1.5.     Taotlused sekkumiskriteeriumite lõikes

Kõigis üheteistkümnes esitatud taotluses sooviti toetada töötajaid, kes olid koondatud üleilmastumise tõttu maailma kaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärjel.

10 taotlust esitati EGFi määruse artikli 2 punkti a alusel ja üks taotlus artikli 2 punkti c (eriolukord) alusel.

4.2.        Määratud toetused

2012. aastal tegi eelarvepädev asutus liikmesriikide taotluste alusel 19 otsust EGFi toetuse määramise kohta aktiivsete tööturupoliitika meetmete rahastamiseks (tabelites 2 ja 3 on esitatud ülevaade ja töötajate profiilide jaotus). Viis neist olid seotud 2012. aastal esitatud taotlustega, 13 olid seotud 2011. aastal esitatud taotlustega ja üks otsus käsitles 2010. aastal esitatud taotlust. 19 määratud toetusest 14 puhul kohaldatakse 18. juunil 2009 vastu võetud määrust (EÜ) nr 546/2009 (st 65 %ne kaasrahastamismäär, 24-kuuline rakendamisperiood alates taotluse kuupäevast jne). Viie 2012. aastal esitatud taotluse puhul on kaasrahastamismäär 50%, rakendamisperiood on aga ikkagi 24 kuud (muutmismäärusega (EÜ) nr 546/2009 tehtud püsiv muudatus).

19 määratud EGFi toetust hõlmasid 15 700 koondatud töötajat 11 liikmesriigis ja ulatusid kogusummas 73 536 222 euroni, moodustades 14,7 % EGFi poolt igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast. 19 EGFi toetusest seitse kiideti heaks 2012. aasta detsembris ja maksti välja 2013. aasta esimeses kvartalis (2012. aasta eelarvest).

EGFi rahastatavate meetmete vähenemine võrreldes 2011. aastaga, mil 22 taotluse alusel maksti välja 128 167 758 eurot, on teatud määral seletatav sellega, et EGFi kaasrahastamismäära oli vähendatud 50%-le (varasema 65% asemel) ja et uusi taotlusi esitati vähem, sest 2011. aasta lõpus aegus erand, mille alusel sai taotlusi põhjendada finants- ja majanduskriisiga.

Tabel 2. Andmed 2012. aastal määratud toetuste kohta

Tabel 3. 2012. aastal määratud EGFi toetused: töötajate profiil

4.2.1.     EGFi toetusest rahastatud meetmed

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 3 on sätestatud, et EGF saab kaasrahastada ainult aktiivse tööturupoliitika meetmeid, mille eesmärk on koondatud töötajate tööturule naasmine. Lisaks on sätestatud, et EGF võib rahastada liikmesriikides toetuse rakendamiseks võetud ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrollimeetmeid („rakendusmeetmed”).

2012. aastal heakskiidetud 19 EGFi toetusega hõlmatud meetmete eesmärk oli aidata 15 700 koondatud töötajal tööturule naasta. Peamiselt sisaldasid need intensiivset individuaalset tööotsinguabi ning juhtumikorraldust, erinevaid tööalaseid koolitusi, kvalifikatsiooni tõstmise ja ümberõppemeetmeid, mitmesuguseid ajutisi rahalisi soodustusi ja toetusi aktiivsete tööturumeetmete ajal kuni tegeliku tööturule naasmiseni, juhendamist uuele töökohale asumise algetapis ja muid meetmeid, näiteks ettevõtluse edendamist/ettevõtte loomist, toetatavaid töökohti ja ühekordseid tööhõive-/töölevõtumeetmed.

Toetuspakettide koostamisel võeti liikmesriikides arvesse töötajate tausta, kogemusi, haridustaset ja valmisolekut liikuda ning seda, millised on töötajate võimalused praegu või tulevikus selles piirkonnas tööd saada.

4.2.2.     EGFist ja teistest struktuurifondidest, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) rahastatavate meetmete vastastikune täiendavus

EGFi eesmärk on suurendada töötajate tööalast konkurentsivõimet ja tagada koondatud töötajate kiire naasmine tööturule aktiivsete tööturumeetmete abil, täiendades seeläbi ESFi, mis on peamine ELi vahend tööhõive edendamiseks. Üldiselt seisneb kahe fondi vastastikune täiendavus selles, et nende fondide abil saab kõnealuseid küsimusi käsitleda kahes erinevas ajalises perspektiivis: kui EGF pakub koondatud töötajatele nende vajadustele vastavat abi konkreetse, Euroopa tasandil toimuva massilise töökaotuse korral, siis ESF toetab strateegilisi pikaajalisi eesmärke (nt inimkapitali suurendamine, toimetulek muutustega) eelnevalt koostatud mitmeaastaste programmide kaudu, mille vahendeid ei saa üldiselt ümber suunata, et tegeleda massilistest koondamistest põhjustatud kriisiolukordadega. EGFi ja ESFi meetmeid kasutatakse mõnikord üksteise täiendamiseks, et pakkuda nii lühi- kui ka pikaajalisi lahendusi. Otsustav kriteerium on olemasolevate vahendite potentsiaal töötajaid tõhusalt aidata, liikmesriikide ülesanne on valida ja kavandada vahendid ja meetmed, mis eesmärkide saavutamiseks kõige paremini sobivad.

EGFi kaasrahastatava kooskõlastatud individuaalsete teenuste pakett peab olema tasakaalus muude meetmetega, mis seda täiendavad. EGFi rahastatavad meetmed võivad minna palju kaugemale kui tavalised koolituskursused ja -meetmed ning praktika on näidanud, et EGF võimaldab liikmesriikidel pakkuda koondatud töötajatele nende vajadustele paremini vastavat ja põhjalikumat abi kui oleks võimalik ilma EGFita, sealhulgas meetmeid, millele neil tavapäraselt juurdepääsu poleks (nt kesk- või kõrgharidus). EGF võimaldab liikmesriikidel keskenduda rohkem eriti haavatavatele inimestele, nt madalama kvalifikatsiooniga või sisserändaja taustaga inimesed, või pakkuda teenust rohkemate nõustajatega ja/või toetust pikema ajavahemiku jooksul kui oleks võimalik ilma EGFita. Kõik see suurendab töötajate väljavaateid olukorra parandamiseks.

Kõik liikmesriigid peavad looma vajalikud mehhanismid, et vältida ELi rahastamisvahenditest topeltrahastamise ohtu, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 6 lõikes 5.

4.3.        Taotlused, mis ei vasta EGFi rahalise toetuse saamise tingimustele

Komisjon ega ka eelarvepädevad institutsioonid ei ole tagasi lükanud ühtegi liikmesriikide taotlust EGFist vahendite eraldamiseks.

4.4.        EGFi abil saadud tulemused

Peamised EGFi tulemusi kajastava teabe allikad on liikmesriikide poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklile 15 esitatud lõpparuanded. Neile aruannetele lisandub teave, mille liikmesriigid esitavad komisjonile otsesuhtluses ning aasta jooksul peetavatel koordineerimiskoosolekutel ja konverentsidel.

2012. aastal sai komisjon 41 lõpparuannet, milles käsitleti EGFi vahenditega kaasrahastatavaid juhtumeid 12 liikmesriigis 2012.aasta keskpaigaks rakendatud meetmete kohta. Kõigi 41 juhtumi puhul oli tegemist pikendatud, 24-kuuse rakendamisperioodiga alates taotluse kuupäevast (rakendamisperiood pikenes 12 kuult 24 kuule EGFi määruses 2009. aastal tehtud muudatuse tagajärjel) ja kõiki juhtumeid kaasrahastati EGFi vahenditest 65% ulatuses (eelnevalt kehtinud 50% määra ajutise suurendamise tõttu).

Liikmesriikide poolt 2012. aastal edastatud tulemused ja andmed on kokku võetud käesolevas punktis ja tabelis 4. Kõnealused 41 juhtumit kuuluvad analüüsimisele ka EGFi järelhindamise käigus, et teha kindlaks EGFi lisandväärtus ja vahendite mõju koondatud töötajate ja tööturu olukorrale (29 juhtumit analüüsiti järelhindamise esimeses etapis ja ülejäänud 12 juhtumit on kavas analüüsida järelhindamise lõppfaasis – vt punkt 4.7.6).

Kokku sai komisjon 31. detsembriks 2012 lõpparuandeid 60 EGFi juhtumi kohta, need moodustavad 57% selleks ajaks saadud taotlustest (105)[7].

Liikmesriikide lõpparuannetes esitatud teabe põhjal võib teha järelduse, et EGFilt saadud vahenditega on liikmesriigid suutnud täiendada meetmeid, mida nad tavapäraselt pakuvad, aitamaks koondatud töötajatel leida uut tööd ja end tööturul uues olukorras sisse seada. Nii on liikmesriigid saanud toetada suuremal hulgal koondatud töötajaid pikema aja jooksul ja paremini, kui seda oleks suudetud teha ilma EGFi vahenditeta.

4.4.1.     Kokkuvõte 2012. aastal esitatud tulemustest ja headest tavadest

12 liikmesriigi esitatud õpparuanded näitasid, et EGFi rakendusperioodi lõpus oli 14 333 töötajat (28 662 töötajast 50 %, keda toetati EGFi vahendite abil) leidnud uue töö või hakanud füüsilisest isikust ettevõtjaks. See on hea tulemus, eriti arvestades seda, et EGFi vahenditest rahastatavate meetmetega toetatakse töötajaid, kes kuuluvad kergesti tööturul raskustesse sattuvate inimeste hulka. Umbes 3,7 % jätkasid õpinguid või osalesid koolitustel ning 44,7 % olid töötud või isiklikel põhjustel tööturult eemal[8]. Tabelis 4 on esitatud täpsemad andmed.

Sarnaselt 2011 ja 2010. aastaga halvendas tööturule naasmise tulemusi kohaliku ja regionaalse tööturu oluliselt vähenenud vastuvõtuvõime, mis oli otseselt põhjustatud ülemaailmsest finants- ja majanduskriisist. Tuleb ka märkida, et tööturule naasmise määr vastava rakendusperioodi lõpul annab pildi töötajate tööhõive olukorrast vaid andmete kogumise hetkel. See ei anna teavet tööhõive liigi ja leitud töö kvaliteedi kohta ning võib juba lühikese aja pärast oluliselt muutuda. Vastavalt mitmelt liikmesriigilt saadud teabele näitab tööturule naasmise määr tõusutendentsi juba mõned kuud pärast lõpparuande esitamist ning suureneb keskmise perioodi jooksul veelgi, eelkõige juhul kui töötajad saavad ka pärast EGFi perioodi lõppemist endiselt nende vajadustele vastavat abi liikmesriigi oma kulul või ESFi abiga. See tõendab, et EGFi poolsel kaasrahastamisel võib pikemas perspektiivis olla täiendav positiivne mõju.

4.4.2.     Üksikasjad rakendatud meetmete kohta vastavalt 2012. aastal esitatud lõpparuannetele

12 liikmesriigi poolt koondatud töötajate jaoks esitatud toetusmeetmete paketid sisaldasid mitmesuguseid individuaalseid tööotsimismeetmeid, abi töökohavahetusel ja (ümber)õppevõimalusi. Kõige rohkem kulutati kaht tüüpi meetmetele: koolitus ja ümberõpe (56,5 miljonit eurot või 32% kõigist individuaalsetest teenustest kõigi 41 juhtumi puhul) ja finantssoodustused, mida töötajad said aktiivsetes tööturupoliitika meetmetes osalemise ajal (68,5 miljonit eurot või 38,8% kõigist individuaalsetest teenustest kõigi 41 juhtumi puhul).

Kutseõppe ja koolitusprogrammid olid seotud töötajate vajaduste ja soovidega ning arvestasid ka kohalike või piirkondlike tööturgude nõudlust ja tuleviku seisukohast paljutõotavate sektorite potentsiaali. Mõnes liikmesriigis (nt Austrias ja Iirimaal) ja mõne juhtumiga seoses keskenduti enam kõrgharidust nõudvate elukutsete omandamisele, samal ajal kui mõnes teises liikmesriigis oli esikohal töötajate tehnilise profiili täiendamine. Mõnikord (näiteks Taanis) kasutati EGFi vahendeid katsetamaks innovaatilisi meetmeid, mida siiani kõik koondatud töötajad kasutada ei saanud, kuid mida pärast EGFi vahenditega saadud kogemusi kasutatakse tulevikus üha rohkem. Enamikul juhtudel oli töötajatel võimalik saada tunnistus oma oskuste või kogemuste kohta, seega tõusis nende väärtus tulevaste tööandjate silmis.

Meetmete hulgas oli ka ettevõtluse edendamist ja uue ettevõtte loomist soodustavat tegevust (seda oli enamikus meetmepakettides), samuti transpordi ja koolitusega seonduvate kulude katmiseks makstavaid summasid ning aktiivsetes tööturupoliitika meetmetes osalevatele töötajatele makstavad päevarahad.

12 liikmesriiki esitas hulga huvitavaid fakte ja julgustavat infot, mis näitavad, et asjaomaste töötajate isiklik olukord, enesekindlus ja tööalane konkurentsivõime paranes tänu EGFi abile ja teenustele märkimisväärselt, isegi kui nad kõik kiiresti uut tööd ei leidnud.

EGF andis kõnealustele liikmesriikidele võimaluse tegutseda koondamistest mõjutatud piirkondades intensiivsemalt, kui see oleks olnud võimalik ilma EGFi rahastamiseta, seda nii abistatud inimeste arvu ja kvalifikatsioonide ulatust kui ka toetuse kestust ja kvaliteeti silmas pidades. ELi vahendid võimaldasid liikmesriikidel toimida paindlikumalt ja lisada oma pakettidesse kõrge kvaliteediga väga personaliseeritud ja mõnikord ka innovatiivseid meetmeid ning pöörata suuremat tähelepanu konkreetsetele rahvastikurühmadele, näiteks madalama kvalifikatsiooniga inimestele ja rohkem abi vajavatele tööotsijatele (üle 50 aastased, sisserändaja taustaga isikud, puudega inimesed, põhiharidusega töötajad, kellel on üksnes elementaarsed tööoskused jne. Väga hästi toimisid töömessid, kus osalesid koondatud töötajad, ning meetmed, kus rakendusasutused kontakteerusid kohalike ettevõtjatega, et seni avaldamata vabu töökohti kindlaks teha ja töötajaid vastavalt vabadel töökohtadel vajaminevatele oskustele koolitada. Praktikakohtade loomine oli samuti tegevus, mille kaudu oli EGFi meetmetes osalevatele töötajatele võimalik uusi töökohti saada.

Mõnes liikmesriigis mõjutas EGFilt saadud abi tööstussektorit tervikuna, näiteks Madalamaades tõusis trükitööstuses teadlikkus vanemaealiste töötajate vajadustest just siis, kui nad koondati. Hispaanias sai tänu kontaktidele, mis tekkisid kohalike ettevõtjatega, selgemaks see, milliste oskustega töötajaid on tööturul vaja ning millised on praeguste töölepingute liigid ja neis sisalduvad tingimused. 12 liikmesriigis viidi läbi ka teavitamis- ja teadlikkuse tõstmisega seotud tegevust, mille sihtrühma kuulusid nii asjaomased töötajad kui ka potentsiaalsed tööandjad, muud sidusrühmad ja üldsus. Tegevus hõlmas artiklite avaldamist kohalikus ja sotsiaalmeedias, tutvustavate voldikute ja videote tegemist ning konverentse, millega tähistati EGFist kaasrahastatavate projektide lõppemist.

Liikmesriikide ametiasutused leidsid, et EGF on kasulik vahend, mis aitab neil eelarvekärbetest hoolimata praeguste tööturul valitsevate probleemidega toime tulla EGFi vahenditega kaasrahastatud abi kujutab endast seega tõhusat investeeringut oskustesse ning sellel võib olla positiivne mõju ka keskmises ja pikas perspektiivis, kui turud kriisist vähehaaval toibuvad.

Kõnealused 12 liikmesriiki omandasid ka hulgaliselt kogemusi, mis võiksid osutuda kasulikuks tulevaste EGFi taotluste ettevalmistamisel ja kasutamisel. EGF annab liikmesriikidele võimaluse alustada koondatud töötajate aitamisega varakult, st et niipea kui eelseisvatest koondamistest teatatakse, võib meetmetega alustada. Madalmaad, Austria, Saksamaa ja Tšehhi Vabariik nimetasid, et neil on varasest meetmetega alustamisest head kogemused. Kui meetmeid rakendamise käigus läbi vaadatakse ja nende eelarvet ümber jagatakse, võib tulemuseks olla töötajate jaoks paremad meetmete paketid ja eelarve parem kasutamine. Taani soovitab kasutada hankemenetlustes juristide nõuandeid, sest menetluste korraldamiseks on aega vähe ja õiguskindlus on väga tähtis. Madalmaad jällegi soovitavad võtta koondamisele minevate töötajatega varakult ühendust ja tutvustada neile kavandatavaid meetmeid, sest see on väga oluline töötajate motivatsiooni säilimise ja edasisest tööst huvitumise seisukohast.

Tabel 4. 2012. aastal esitatud lõpparuanded – tulemuste kokkuvõte

4.5.        Programmitöö periood 2014–2020: komisjon tegi ettepaneku EGFi uue määruse kohta

Vastavalt EGFi määruse artiklile 20 tuleb kogu kõnealune määrus läbi vaadata 31. detsembriks 2013, mis langeb kokku mitmeaastase finantsraamistiku 2007–2013 aastate programmitöö perioodi lõppemisega. Komisjoni ettepaneku alusel avaldas 7. ja 8. veebruaril 2013 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu toetust EGFi tegevuse jätkamisele järgmise mitmeaastase finantsraamistiku programmitöö perioodil 2014–2020, sest see võimaldab pakkuda ühekordset konkreetset toetust töötajatele, kes on kaotanud töö üleilmastumisest tulenevate oluliste struktuurimuutuste tõttu. Uue määruse täpne sisu saab teatavaks siis, kui nõukogu ja Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud.

4.6.        Finantsaruanne

4.6.1.     EGFist saadud toetus

2012. aastal määras eelarvepädev asutus EGFi raames 19 toetust kogusummas 73 536 222 eurot, mis moodustas 14,7 % igal aastal kasutada olevast maksimaalsest summast (vt tabel 2). Kõik 19 toetust tulid 2012. aasta eelarvest, kuigi seitse neist maksti välja 2013. aasta alguses.

17. mail 2006 vastuvõetud institutsioonidevahelise kokkuleppe (milles on sätestatud EGFi eelarveraamistik) punkti 28 kohaselt[9] ei või EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot, mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Lisaks sätestatakse EGFi määruse artiklis 12, et vähemalt 25 % iga-aastasest maksimaalsest summast peab olema alles vastava aasta 1. septembriks, et katta aasta lõpuni tekkivaid vajadusi.

2012. aastal määratud toetuste kulukohustuste assigneeringud kanti reservist üle EGFi eelarvereale. Aasta alguses kanti EGFi eelarvereale üle 50 000 000 eurot. Paranduseelarve kaudu lisati veel 17 657 535 eurot. Üldise ülekandmismenetluse käigus eraldati ja kanti üle 5 878 687 eurot.

4.6.2.     Tehnilise abiga seonduvad kulud

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artikli 8 lõike 1 kohaselt võib komisjoni algatusel EGFi määruse rakendamiseks vajalike ettevalmistus-, järelevalve-, teabe-, haldus- ja tehnilise toe, auditi, kontrolli- ja hindamismeetmete rahastamiseks kasutada maksimaalselt 0,35 % konkreetsel aastal kättesaadavatest fondi vahenditest (1,75 miljonit eurot). 4. juulil 2012. aastal kiitis eelarvepädev asutus heaks 730 000 euro suuruses tehnilise abi[10] meetmeid, mis on loetletud tabelis 5. Ülejäänud sel aastal tehniliseks abiks ettenähtud summa – 1 020 000 eurot – jäi kasutamata.

Eelarvepädev asutus kärpis komisjoni esialgses ettepanekus[11] esitatud 1 120 000 eurose summa 730 000 eurole, tehes kärpeid pea kõigis punktides. Tehnilise abi rakendamisel otsustas komisjon eelistada kohtumisi liikmesriikide esindajatega, et tagada fondi korrektne kasutamine ja alustada kavandatu kohaselt fondi järelhindamist.

Tabel 5. Tehnilise abiga seonduvad kulud 2012. aastal

Kauba kirjeldus || Eelarve summa EURO *) || Tegelik summa EURO

Teavitamine (nt EGFi kodulehe ajakohastamine kõigis ELi keeltes, trükised ja audiovisuaaltegevus) || 130 000 || Kulud puuduvad (komisjoni talitused uuendasid veebisaidi ise)

Tehniline ja haldusabi: - EGFi kontaktisikute eksperdirühma koosolekud - seminar EGFi rakendamise teemal || 35 000 125 000 ||  70 000 181 900

Andmete kogumine ja EGFi statistiline ülevaade || 20 000 || Kulud puuduvad (töö tehti ära komisjoni talitustes)

Teadmistebaasi loomine (EGFi taotluste esitamise ja menetlemise standardkord; EGFi juhtumeid kirjeldava EGFi andmebaasi loomine ja ratsionaliseerimine) || 70 000 || Kulud puuduvad (andmebaasi loomisega tegelevad komisjoni talitused) (standardkorra väljatöötamine on edasi lükatud 2013. aasta eelarvesse)

Hindamine || 350 000 || 476 203 **)

Kokku || 730 000 || 728 103

*)            Summad, mis määrati kindlaks eelarvepädeva asutuse 4. juuli 2012. aasta otsuses

**)          344 810 eurot järelhindamise 1. etapi jaoks (EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punkt b) ja 131 393 eurot vahehindamise lõppmaksena (EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punkt a).

4.6.3.     Rikkumised ja rikkumismenetluste lõpetamine

2012. aastal ei teatatud komisjonile ühestki EGFi määruse sätete rikkumisest.

2012. aastal ei lõpetatud ühtegi EGFi määrusega seotud rikkumismenetlust.

4.6.4.     EGFi toetuste väljamaksmise lõpetamine

EGFi määruse artikli 15 lõikes 2 on sätestatud menetlus rahalise toetuse andmise lõpetamiseks. 2012. aastal lõpetati 11 juhtumit (vt tabel 6), mida oli rakendatud kuni 2012. aastani ja mille puhul kohaldati 24-kuulist rakendamisperioodi (alates taotluse kuupäevast) ja 65 % kaasrahastamismäära.

Eelarve täitmise määr ulatus 1,9 % kuni 100 %. Komisjonile nende 11 EGFi juhtumi pealt tagasi makstud kasutamata summad kokku moodustasid 18,1 miljonit eurot (37,8 % nendele juhtumitele eraldatud EGFi toetustest).

On mitmeid põhjuseid, miks liikmesriigid kogu eraldatud toetussummasid ei kasutanud. Kuigi liikmesriikidel soovitatakse esitada kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi realistlik eelarveprojekt, võib kavandamisel täpsust ja teavet vajaka jääda. Esialgsel arvutamisel võis olla lisatud liiga suur varu, mis osutus hiljem tarbetuks. Kavandatud meetmes osaleda soovivate töötajate arv võis olla ülehinnatud, mõni töötaja võis eelistada odavamaid meetmeid kulukamate asemel või lühiajalisi meetmeid pikaajaliste asemel, mõni töötaja võis leida uue töökoha varem, kui esialgu prognoositud. Lisaks võisid rahaliste vahendite vähese kasutamise põhjuseks olla viivitused meetmete käivitamisel ja asjaolu, et individuaalsete teenuste paketi rakendamisel ei kasutatud võimalust summasid erinevate eelarveartiklite vahel ümber paigutada.

Komisjon on aidanud liikmesriike, andes korrapäraselt teavet fondi optimaalse haldamise kohta ja korraldades asjakohaseid seminare. See tähendab, et esialgu kõrge sissenõudmismäär (esimeste juhtumite puhul üle 60%) vähenes märgatavalt (37,8%ni), kuid seda on vaja veelgi langetada.

Meetmete kulude eelarvestamise ja töötajate osalemismäära ennustamise täpsus pikendatud 24-kuuse perioodi jooksul loodetavasti kogemuste lisandudes paraneb. See, kuidas ajastatakse EGFi rahastamisvahendite jõudmine piirkonda, milline on erinevate koordineerimis- ja rakendusstruktuuride võimekus ning teabevahetuse kvaliteet liikmesriikide ja piirkondliku/kohaliku tasandi vahel, on samuti paranenud. Liikmesriigid kasutavad paremini ära võimalust neile eraldatud eelarveid läbi vaadata ning kulutusi erinevate meetmete ja/või kuluartiklite vahel ümber paigutada. Ka ELi institutsioonid teevad suuri jõupingutusi otsustamismenetluse ja EGFi toetuste maksmise kiirendamiseks, et meetmete rakendamiseks ettenähtud aega ja vahendeid optimaalselt kasutada. 2012. aasta märtsis korraldas komisjon liikmesriikide esindajatele seminari, kus käsitleti mitmeid fondi rakendamise ajakava ja tõhususega seotud küsimusi.

Tabel 6. 2012. aastal lõpetatud rahalise toetuse andmine

4.6.5.     Muud hüvitatavad kulud

2012. aastal muud hüvitatavad kulud puudusid.

4.7.        Komisjoni võetud tehnilise abi meetmed

4.7.1.     Teave ja selle avaldamine

Veebisait

Määruse (EÜ) nr 1927/2006 artiklis 9 on komisjonile tehtud ülesandeks luua veebisait, „mis on kättesaadav kõikides ühenduse keeltes ja millel antakse teavet fondi kohta, juhiseid taotluste esitamiseks ning ajakohastatud teavet vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste kohta, rõhutades eelarvepädevate institutsioonide rolli.”

2012. aastal täiendati kooskõlas artikli 9 nõuetega komisjoni EGFi veebisaiti[12] asjakohase teabega. Veebisaidi vaatamisi registreeriti 2012. aastal 253 462, seda on külastatud 32 030 erinevat külastajat (külastusi kokku: 44 630).

4.7.2.     Kohtumised riigiasutuste ja EGFi sidusrühmadega

Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kontaktisikutest koosneva eksperdirühma (EGFi esindajad liikmesriikides) üheksas ja kümnes koosolek toimusid vastavalt 21. märtsil 2012 ja 16. oktoobril 2012 Brüsselis. Kummagi koosoleku üks osa oli pühendatud praeguse EGFi määruse läbivaatamise aruteludele, komisjoni ettepanekule jätkata määruse kohaldamist aastatel 2014–2020 ning küsimustele, mis tekivad EGFi rakendamise jätkamisest tulevikus. Samuti teavitati liikmeid EGFi 2007-2013 järelhindamise ettevalmistustest ja arutati mitmeid muid päevakorrapunkte.

22. märtsil 2012 toimus Brüsselis EGFi võrgustiku seminar, kus arutati EGFi rakendamise ajakava ja jagati omavahel parimaid tavu selles, kuidas meetmete rakendamist veelgi kiiremaks ja tõhusamaks muuta ning kulud optimaalsena hoida.

17. oktoobril 2012 toimus Brüsselis veel üks EGFi võrgustiku seminar, kus arutati EGFi rakendamisega seonduvaid küsimusi, sealhulgas kriisi mõju üksikutes sektorites ja ettevõtete loomise meetmete edu EGFi rakendamisel.

4.7.3.     Teadmistebaasi loomine – EGFi andmebaas ja EGFi taotluste esitamise ja menetlemise standardkord

Et EGFi toetuste statistikaks vajalikke arvandmeid registreerida, täiustasid komisjoni talitused 2012. aastal EGFi andmebaasi ja koostasid mitu andmevormi lihtsustamaks teabe sisestamist andmebaasi. Uue elektroonilise taotlusvormi väljatöötamine on kavas 2013. ja 2014. aastal ja selles võetakse arvesse 2011. aastal välisekspertide poolt tehtud ettevalmistusi, mida finantseeriti 2011. aasta tehnilise abi eelarvest ja mille kohta lõpparuanne esitati 2012. aasta aprillis.

Uus taotlusvorm tagab standardsete taotluste esitamise ja taotluste hindamismenetluste standardkorra ning seega peaks vähenema aeg, mis jääb liikmesriigis taotluse ettevalmistamise ja komisjoni esitatud ettepaneku vastuvõtmise vahele Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Kui sellele lisandub andmebaas, on komisjonil lihtsam analüüsida, liita ning võrrelda iga üksiku EGFi juhtumi fakte ja näitajaid.

Muud 2012. aastaks kavandatud teavitamismeetmed

2012. aasta tehnilise abi ettepanekus oli ette nähtud, et komisjon toodab video ja mõned teatmikud EGFi tegevuse kohta. Kuna 2012. aasta juulis tegi eelarvepädev asutus eelarvekärpeid, siis jäid need tegemata.

4.7.4.     EGFi teine statistiline ülevaade 2007–2011

2012. aasta esimesel poolaastal avaldas komisjon välisekspertide koostatud EGFi teise statistilise ülevaate (2007–2011), milleks kasutati 2011. aasta tehnilise abi eelarve vahendeid.

4.7.5.     EGFi vahehindamine

EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punkti a kohaselt 2011. aastal tehtud EGFi rakendamise vahehindamise[13] tulemusi tutvustati sidusrühmadele 2. veebruaril 2012 Brüsselis. Seal avanes hea võimalus arutada EGFi esimese etapi (2007–2009) tulemusi ja hindaja soovitusi, mis nüüdseks on kas juba rakendatud või mis on EGFi uue määruse ettepanekusse (2014 – 2020) lisatud.

4.7.6.     EGFi järelhindamine – esimene etapp

EGFi määruse artikli 17 lõike 1 punkti b kohase järelhindamise esimeses etapis hindamisele kuuluvad 33 juhtumit on allpool loetletud. Need juhtumid valiti välja seetõttu, et komisjon oli nende rakendamise lõpparuanded 20. septembriks 2012 kätte saanud. Teine osa EGFi juhtumeid (juhtumid, mille kohta saadakse lõpparuanded 31. detsembriks 2013[14]) analüüsitakse järelhindamise lõppetapis.

5.           Suundumused

EGFi sagedama kasutamise tulemusena on suurenenud kättesaadavate andmete hulk, mille alusel taotlustes esinevaid suundumusi kindlaks teha ning mida fondi tegevusest ülevaate saamiseks kasutada. Allpool esitatud graafikud ja lisad sisaldavad andmeid, mis kajastavad 110 taotlust, mille liikmesriigid on esitatud 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta 12. augustini[15]. Kokku on taotletud ligi 471,2 miljonit eurot (416,3 miljonit eurot on juba välja makstud), et toetada 100 022 töötajat (liikmesriikide esitatud hinnanguline toetust saavate töötajate arv).

Graafik 1. 2007–2013 (kuni 12. augustini 2013) saadud taotluste arv

2009. aastal EGFi määrusesse tehtud ajutised ja alalised muudatused mõjutasid oluliselt Euroopa Komisjonile esitatud taotluste arvu, mis suurenes märkimisväärselt alates 2009. aasta maikuust (kui hakati kohaldama EGFi muudetud määrust) kuni 2011. aasta lõpuni. Kokku esitati 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta augustini 65 kriisiga seotud taotlust ja 45 kaubanduse olukorraga seotud taotlust (liikmesriikide poolt tagasi võetud taotlusi ei ole arvestatud). 82 % alates 2009. aasta maist kuni 2011. aasta lõpuni esitatud taotlustest olid seotud ülemaailmse finants- ja majanduskriisiga.

2. lisa kohaselt on EGFile kõige rohkem rahastamistaotlusi esitanud liikmesriigiks Hispaania (18 taotlust), talle järgnevad Madalmaad (16 taotlust), Itaalia (12 taotlust) ja Taani (10 taotlust). 12. augusti 2013 seisuga ei olnud fondi toetust taotlenud kaheksa liikmesriiki: Eesti, Küpros, Läti, Luksemburg, Ungari, Slovakkia, Ühendkuningriik ja Horvaatia (kes ühines ELiga 1. juulil 2013).

Graafik 2. 2007–2013 (kuni 12. augustini 2013) EGFilt taotletud summad liikmesriikide lõikes

(mln eurot)

Ajavahemikul 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta augustini taotlesid 20 liikmesriiki EGFilt toetust kogusummas 471,2 miljonit eurot (vt ka 2. lisas esitatud ülevaatlikku tabelit). Kõige suuremat kaasrahastatavat summat taotles EGFilt Taani (63,7 miljonit eurot / 10 taotlust), talle järgnesid Iirimaa (63,3 miljonit eurot / 7 taotlust), Itaalia (60,6 miljonit eurot / 12 taotlust) ja Hispaania (57,1 miljonit eurot / 18 taotlust). Summad ei ole veel heakskiidetud ning on seega ligikaudsed ja võivad hindamismenetluse käigus veel muutuda.

Graafik 3. 2007–2013 (kuni 12. augustini 2013) toetatavate töötajate arv liikmesriikide lõikes

Hispaania on taotlenud EGFi abi kõige suurema arvu koondatud töötajate jaoks (13 396 töötajat, 18 taotlust), järgnevad Itaalia (12 759 töötajat, 12 taotlust), Saksamaa (11 349, 7 taotlust) ja Iirimaa (10 267 töötajat / 7 taotlust). Ülejäänud 12 liikmesriigis jääb koondatud töötajate arv pisut üle 8 000 (Madalmaad) ja veidi üle 1 800 (Poola) vahele. Neljas taotluse esitanud liikmesriigis oli taotlusega hõlmatud töötajaid alla 1000.

Graafik 4. 2007–2013 (kuni 12. augustini 2013) taotluste arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2)

Ajavahemikul 2007. aasta jaanuarist kuni 2013. aasta augustini esitati EGFile taotlusi koondatud töötajate kohta kokku 35 majandussektoris (vt ka 1. lisas esitaud ülevaadet). Enamik taotlusi oli seotud töötleva tööstusega, kuid kaasatud olid ka ehitus ja teenindus. Neli töötleva tööstuse sektorit esitasid kõige rohkem taotlusi: autotööstus (19 taotlust ehk 17 % kõigist taotlustest), talle järgnesid masinaehitus (12 taotlust ehk 11 % kõigist taotlustest), tekstiilitööstus (10 taotlust ehk 9 % kõigist taotlustest) ja trükitööstus (9 taotlust ehk 8 % kõigist taotlustest).

Umbes 8% taotlustest (9 taotlust) oli seotud töötajatega, kes koondati ehitussektoris, mis hõlmas hoonete ehitamist, eriehitustöid ning arhitekti- ja inseneriteenused. Kui lisada nendega seotud tööstusharude, nagu ehitusmaterjalide, puidust ja keraamikast toodete tootmisega seotud taotlused, oleks sektori osatähtsus 12% (13 taotlust ). Rohkem kui pooltel juhtudel oli tegemist sektoritega (35 sektorist 20), kust esitati EGFile vaid üks taotlus.

Graafik 5. 2007–2013 (kuni 12. augustini 2013) toetatud töötajate arv sektorite kaupa (NACE Rev. 2)

Asjaomase 20 liikmesriigi 110 taotlust olid suunatud 100 022 koondatud töötajale. Esimesel kohal on ülekaalukalt autotööstus, kus on 24 000 toetatavat töötajat (kokku 23,8 % esitatud taotlustest), järgnevad tekstiilitööstus üle 11 000 toetatava töötajaga (11,2 % esitatud taotlustest), mobiiltelefonitööstus (veidi üle 10 000 toetatava töötaja või 10% kõigist esitatud taotlustest) ning masinaehitus (üle 9 000 toetatava töötaja või 9,1 % esitatud taotlustest).

 Graafik 6. 2007–2013 keskmine EGFilt taotletud summa toetust saava töötaja kohta liikmesriikide kaupa (kuni 12. augustini 2013)

eurodes                                                                                             keskmine

Graafikul 6 on näidatud keskmine summa, mida taotleti EGFilt ühe töötaja kohta (4711 eurot kokku 100 022 töötaja kohta 20 liikmesriigis). Fondi toetus ühe töötaja kohta oli suurim Austrias ja Taanis vastavalt ligikaudu 14 000 ja 10 000 eurot. Seevastu Leedu, Sloveenia ja Tšehhi Vabariigi puhul taotleti ühe töötaja kohta toetust vähem kui 1 000 eurot.

6.           Kokkuvõte

Senised suundumused näitavad, et EGFi taotlusi on esitatud järjest rohkematest sektoritest pärit töötajate heaks. Liikmesriigid on omandanud kogemusi, et valida sobivaimad meetmed, korraldada tõhusamalt töö kaotanud töötajate toetamist ning kasutada EGFi vahendeid uute tegutsemisviiside katsetamiseks. Lisaks kasutavad nad üha enam võimalust jagada projektide rakendamisperioodil vahendeid meetmete vahel ümber, et olemasolevad summad täielikult ära kasutada.

Asjaolu, et fondi ajutist kriisiga seotud erandit pärast 2011. aasta lõppu ei pikendatud (nõukogus ei saavutatud kvalifitseeritud häälteenamust), on piiranud ELi võimalusi toetada töötajaid, kuigi paljusid mõjutab majandus- ja finantskriis endiselt suurel määral.

Alates 2012. aastast kuni praegu kehtiva EGFi määruse aegumiseni (2013. aasta lõpuni) jätkatakse muudetud määruse alaliste muudatuste (koondatud töötajate miinimumarvu vähendamine 500 töötajani, rakendusperioodi pikendamine 24 kuuni alates taotluse esitamise kuupäevast) kohaldamist ning liikmesriigid saavad jätkuvalt toetada töötajaid, kes on koondatud maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuudatuste tagajärjel. EGFi kogu potentsiaali kasutamine koos muude olemasolevate vahenditega ning konsulteerides oluliste sidusrühmadega võimaldab aidata töötajaid individuaalselt ja vastavalt nende vajadustele. Seega paranevad keskmises ja pikemas perspektiivis nende võimalused järk-järgult kriisist taastuval tööturul.

[1]               Määrus (EÜ) nr 1927/2006, 20. detsember 2006, Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta. ELT L 406, 30.12.2006, lk.1. Parandus kõikides keeltes ELT L 48, 22.2.2008, lk 82, ainult inglise keeles ELT L 202, 31.7.2008, lk 74.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 546/2009, 18. juuni 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1927/2006 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi loomise kohta (ELT L 167, 29.6.2009).

[3]               KOM(2011) 608 (lõplik), 6.10.2011.

[4]               Ajutine erand EGFi loomise määrusest, mille kohaselt lubati taotlusi, mille põhjusena oli esitatud ülemaailmne finants- ja majanduskriis ning suurendati kaasrahastamise määra 50%-lt 65%-le, kehtis 1. maist 2009 kuni 30.detsembrini 2011.

[5]               Üks taotlus, EGF/2012/009 BE/Carsid, tühistati ja esitati hiljem, st 2. aprillil 2013 uuesti.

[6]               Autotööstus (3), masinaehitus (3), metallitootmine (2), mobiiltelefonide tootmine (1), tarbeelektroonika tootmine (1), kõnekeskuste tegevus (1).

[7]               Ühe juhtumi lõpparuannet ei võetud arvesse, sest taotluse esitanud liikmesriik oli juhtumi (EGF 2007/002 FR Renault) tühistanud.

[8]               Isikud, kes ei õpi ega tööta.

[9]               ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

[10]             ELT L 192, 20.7.2012, lk 11.

[11]             COM(2012) 160, 4.4.2012.

[12]             http://ec.europa.eu/egf – kättesaadav 23 ELi keeles, sealhulgas iiri keeles.

[13]             Vahehindamise aruanne on kättesaadav EGFi veebisaidil (http://ec.europa.eu/egf).

                Vt ka 2011. aasta EGF aruande punkti 4.7.5.

[14]             Järelhindamise esimese etapi aruanne avaldatakse 31. detsembril 2013 ja järelhindamise lõppetapi aruanne 31. detsembril 2014 (EGFI määruse artikli 17 lõike 1 punkt b).

[15]             Kui arvestada ka 10 taotlust, mille liikmesriigid esitasid ja hiljem tagasi võtsid, siis oleks see arv 120. Tagasivõetud taotlusi statistikas ei kajastata.