Sisukord

1........... Sissejuhatus. 3

2........... Euroopa Liidu laenuandmistehingud. 3

2.1........ Maksebilansi toetamise mehhanism.. 3

2.2........ Euroopa finantsstabiilsusmehhanism.. 5

2.3........ Makromajanduslik finantsabi 7

2.4........ Euratomi rahastamisvahend. 9

3........... Euroopa Liidu laenuvõtmistehingud. 9

3.1........ Maksebilansi toetamise mehhanism.. 10

3.2........ Euroopa finantsstabiilsusmehhanism.. 10

3.3........ Makromajanduslik finantsabi 11

3.4........ Euratom.. 11

4........... Euroopa Investeerimispank. 11

4.1........ Euroopa Investeerimispanga laenuandmistehingud. 11

4.2........ Euroopa Investeerimispanga laenuvõtmistehingud. 12

5........... Finantsstabiilsuse tagamine euroalas. 12

5.1........ Kreeka laenuleping. 12

5.2........ Euroopa Finantsstabiilsuse Fond. 13

5.3........ Euroopa stabiilsusmehhanism.. 13

1.           Sissejuhatus

Komisjon peab igal aastal teavitama Euroopa Parlamenti ja nõukogu Euroopa Liidu eri rahastamisvahendite kasutamisest.

Teavitamisnõude täitmiseks kirjeldatakse käesolevas aruandes iga asjaomase vahendi puhul ette nähtud laenuandmistehinguid ja vastavaid laenuvõtmistehingud.

2.           Euroopa Liidu laenuandmistehingud

Komisjon annab nõukogu või nõukogu ja Euroopa Parlamendi eri õigusaktide alusel ja lähtuvalt taotletavatest eesmärkidest rahalist toetust kolmandatele riikidele ja liikmesriikidele. Reeglina antakse toetust kahepoolsete laenudena, mida rahastatakse kapitaliturgudelt ja tagatakse ELi eelarvega[1]. Kolmandatele riikidele antava finantstoetuse kooskõla ELi välistegevuse üldiste eesmärkidega tagab komisjon ja kõrge esindaja Euroopa välisteenistuse toel.

2.1.        Maksebilansi toetamise mehhanism

ELi toimimise lepingu artikli 143 ja nõukogu 18. veebruari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 332/2002 (millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem)[2] kohast maksebilansi tasakaalustamist toetatakse liidu keskmise tähtajaga laenudega, mida antakse tavaliselt koos Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) ja teiste mitmepoolsete abiandjate (nt Euroopa Investeerimispank, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank ning Maalimapank) poolse rahastamisega või liikmesriikide kahepoolse abiga.

Maksebilansi toetus on erakorraline abi, mille kohta teeb nõukogu iga juhtumi puhul eraldi otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega. Seda abi on võimalik anda euroalast väljapoole jäävatele liikmesriikidele, kellel on maksebilansi tasakaalustamisega suuri raskusi. Selle eesmärk on leevendada liikmesriigi üldisi raskusi välisraha kaasamisel ja taastada maksebilansi jätkusuutlikkus. Toetust antakse eeldusel, et täidetakse majanduspoliitilised tingimused, mille on kinnitanud nõukogu ning milles komisjon ja asjaomane liikmesriik pärast majandus- ja rahanduskomiteega kohandamisprogrammi eelnõu üle konsulteerimist on enne laenulepingu sõlmimist vastastikuse mõistmise memorandumis kokku leppinud. Kohandamisprogrammi meetmete pidevat järgimist kontrollitakse korrapäraselt ja see on täiendavate osamaksete väljamaksmise eeltingimus. Vajalikud vahendid kaasab komisjon Euroopa Liidu nimel kapitaliturgudelt.

Komisjon esitab majandus- ja rahanduskomiteele ning nõukogule korrapäraselt aruandeid maksebilansi toetust käsitleva määruse rakendamise kohta.

Vastuseks rahvusvahelisele majandus- ja finantskriisile taaskäivitati 2008. aastal maksebilansi toetamise mehhanism ning laenude ülempiiri tõsteti 2008. aasta detsembris 12 miljardilt eurolt 25 miljardile eurole[3]. 2009. aasta mais otsustati seda tõsta veel 50 miljardi euroni,[4] et EL saaks kiiresti reageerida kõigile maksebilansi toetamise taotlustele. 31. detsembriks 2012 oli Ungarile,[5] Lätile[6] ja Rumeeniale[7] eraldatud toetust kogusummas 14,6 miljardit eurot, millest 13,4 miljardit eurot oli 2012. aasta lõpuks välja makstud.

Lisaks juba eraldatud 5 miljardi euro suurusele maksebilansi tasakaalustamise toetusele, mille kehtivusaeg lõppes 6. mail 2012, otsustas nõukogu 2011. aastal anda Rumeeniale ELi ennetavat finantsabi kuni 1,4 miljardit eurot[8]. Väljamakseid siiski ei tehtud ja finantsabi kehtivusaeg lõppes 31. märtsil 2013.

Ungarile antud finantsabi kehtivusaeg lõppes novembris 2010 ja Lätile antud finantsabi kehtivusaeg lõppes jaanuaris 2012.

2012. aastal ei tehtud maksebilansi toetamise mehhanismi raames ühtegi otsust ega väljamakset.

Tabel 1: Maksebilansi toetamine seisuga 31.12.2012 (miljardites eurodes)

Riik || Eraldatud summa || Väljamakstud summa || Tagasimakstud summa || Tagasimaksmata summa || Laenu keskmine tagasimaksetähtaeg (aastates)

Ungari || 6,5 || 5,5 || 2,0 || 3,5 || 6,1

Läti || 3,1 || 2,9 || 0 || 2,9 || 6,6

Rumeenia (maksebilansi toetus) || 5,0 || 5,0 || 0 || 5,0 || 7,0

Rumeenia (ennetav finantsabi) || 1,4 || 0 || 0 || 0,0 || 0

Kokku || 16,0 || 13,4 || 2,0 || 11,4 ||

2.2.        Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

Nõukogu 11. mai 2010. aasta määrusega (EL) nr 407/2010 loodi aluslepingu artikli 122 lõike 2[9] alusel Euroopa finantsstabiilsusmehhanism, mis on täies ulatuses tagatud ELi eelarvest ning mille üldine laenuandmisvõime ulatub 60 miljardi euroni.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi raames võivad abi saada euroala liikmesriigid, kes on sattunud raskustesse rahvusvahelise majandus- ja finantskeskkonna olulise halvenemise tõttu. Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi kasutamine on seotud rangete majanduspoliitiliste tingimustega majandusliku ja rahandusliku kohandamisprogrammi raames, mis on kokku lepitud komisjoni ja abisaaja liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis, ja selle puhul järgitakse sarnast otsuste tegemise protsessi nagu maksebilansi toetuse puhul. Rahastamisvajadusi hinnatakse ja programmi rakendamist jälgitakse koostöös EKPga vähemalt iga kuue kuu tagant seoses kohandamisprogrammi üldiste majanduspoliitiliste tingimustega ja iga kolme kuu tagant selleks, et kontrollida, kas liikmesriik on täitnud abiga seotud majanduspoliitilised tingimused. Kohandamisprogrammi iga võimalikku muudatust arutatakse abisaaja liikmesriigiga. Nõukogu teeb otsuse iga majanduspoliitilistesse üldtingimustesse tehtava muudatuse kohta kvalifitseeritud häälteenamusega ja komisjoni ettepanekul ning kinnitab abisaaja liikmesriigi poolt koostatud läbivaadatud kohandamisprogrammi.

Komisjon esitab majandus- ja rahanduskomiteele ning nõukogule korrapäraselt aruandeid Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi käsitleva määruse rakendamisest ning erakorraliste sündmuste kohta, mis õigustasid määruse vastuvõtmist.

2011. aastal käivitati Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi rahastu Iirimaa ja Portugali jaoks ning kummalegi abisaavale riigile eraldati laenuna vastavalt 22,5 miljardit eurot ja 26 miljardit eurot. Kulukohustuste kogusumma, mille alla kuuluvad ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, Rahvusvahelise Valuutafondi ja teiste liikmesriikide antud laenud, on Iirimaa puhul 85 miljardit eurot ja Portugali puhul 78 miljardit eurot.

Tabel 2: Kulukohustuste jaotus (miljardites eurodes)

Riik || Euroopa finantsstabiilsusmehhanism || Euroopa Finantsstabiilsuse Fond || Rahvusvaheline Valuutafond || Muud || Kokku

Iirimaa || 22,5 || 17,7 || 22,5 || 22,3* || 85

Portugal || 26,0 || 26,0 || 26,0 || || 78

Kokku || 48,5 || 43,7 || 48,5 || 22,3 || 163

* 4,8 miljardit eurot teistelt liikmesriikidelt (Ühendkuningriik, Rootsi, Taani) ja 17,5 miljardit Iirimaalt.

Kooskõlas euroala riigipeade või valitsusjuhtide ja ELi institutsioonide 21. juuli 2011. aasta avaldusega otsustati tagasiulatuvalt pikendada kõigi väljamakstud laenuosade tagasimakse tähtaegu[10] ja vähendada nende intressimäära marginaali[11].

Kooskõlas nõukogu otsusega 2011/77/EL[12] ja nõukogu otsusega 2011/344/EL[13] maksti 2012. aastal Iirimaale välja 7,8 miljardit eurot ja Portugalile 8,0 miljardit eurot. Rahastu kaudu väljamakstud tagasimaksmata kogusumma oli 2012. aasta lõpu seisuga 43,8 miljardit eurot.

Tabel 3: 2012. aastal Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi rahastust tehtud väljamaksete nimekiri (miljonites eurodes)

Riik || Otsus || Eraldatud summa || Osamakse kuupäev || Väljamakstud summa || Kupongimäär || Tagasimaksetähtaeg || Laenu keskmine tagasimaksetähtaeg (aastates)

Iirimaa || 2011/77/EL || 22 500 || 16/01/2012 05/03/2012 03/07/2012 30/10/2012 || 1 500 3 000 2 300 1 000 || 3,75 % 3,375 % 2 875 % 2,50 % || 04/04/2042 04/04/2032 04/04/2028 04/11/2027 || 10,2 11,8 12,3 12,4

Vahesumma || || || || 7 800 || || || 12,4

Portugal || 2011/344/EL || 26 000 || 16/01/2012 24/04/2012 04/05/2012 30/10/2012 || 1 500 1 800 2 700 2 000 || 3,75 % 3,375 % 2,75 % 2,50 % || 04/04/2042 05/04/2038 04/04/2022 04/11/2027 || 10,9 12,5 12,2 12,4

Vahesumma || || || || 8 000 || || || 12,4

Kokku || || 48 500 || || 15 800 || || ||

2.3.        Makromajanduslik finantsabi

Makromajanduslikku finantsabi antakse selleks, et aidata kandidaatriikidel, võimalikel kandidaatriikidel ja naaberriikidel lahendada lühiajalisi maksebilansi probleeme, stabiliseerida riigi rahandust ning toetada struktuurireformide rakendamist. Makromajanduslikku finantsabi antakse erandkorras ja ajutiselt ning see põhineb rangetel majanduspoliitilistel tingimustel. Tavaliselt täiendab makromajanduslik finantsabi IMFi kohandamisprogramme. Makromajanduslikku finantsabi võib anda laenuna ja/või tagastamatu abina.

Kui abisaaja riik ei suuda laenu tagasimakseid teha, võib komisjon oma kohustuste täitmiseks kasutada välistegevuse tagatisfondi,[14] nii et asjaomase laenu tagasimaksmine komisjoni poolt toimub enda vahenditest[15].

Üksikasjalikku teavet ühenduse makromajandusliku finantsabi kohta võib leida komisjoni aastaaruandest Euroopa Parlamendile ja nõukogule kolmandatele riikidele makromajandusliku finantsabi andmise kohta[16].

2009. aastal vastu võetud makromajandusliku finantsabi programm[17] Armeeniale viidi 2012. aastal lõpule. Laenu osa teine ja viimane, 39 miljoni euro suurune osamakse tehti Armeenia ametiasutustele 2012. aasta veebruaris. Esimene osamakse ja teise osamakse toetuse osa maksti välja 2011. aastal. Sellega viidi lõpule 100 miljoni euro suurune makromajandusliku finantsabi programm, mis koosnes 65 miljoni euro suurusest laenust ja 35 miljoni euro suurusest toetusest.

2012. aasta aprillis tegi komisjon kolmanda ja viimase osamakse (30 miljonit eurot) Moldovale antava makromajandusliku finantsabi raames,[18] mis kujutas endast 90 miljoni euro suurust toetust.

2010. aastal heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi rakendamine Ukrainas,[19] mis koos eelmisest, 2002. aastal heaks kiidetud programmist üle jäänud vahenditega moodustas 610 miljoni euro suuruse laenu, lükkus edasi 2012. aastasse kokkuleppe puudumise tõttu Ukraina ametiasutustega vastastikuse mõistmise memorandumi teatud tingimustes, samuti asjaolu tõttu, et Rahvusvahelise Valuutafondi toetuskava kaldus kavandatust kõrvale ning selle kehtivusaeg lõppes 2012. aasta detsembris. Kokkulepe vastastikuse mõistmise memorandumi kohta saavutati 2012. aasta keskel ja vastastikuse mõistmise memorandumile kirjutati alla Ukraina ja ELi tippkohtumisel 2013. aasta veebruaris. Makromajandusliku finantsabi programmi esimene osamakse tehakse siiski pärast seda, kui Ukraina ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond on kokku leppinud uue finantsabi programmi tingimustes.

Seoses 2009. aastal heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi andmisega Bosniale ja Hertsegoviinale[20] (laen suurusega 100 miljonit eurot) pikendati vastastikuse mõistmise memorandumi ja laenulepingu kehtivust ühe aasta võrra kuni novembrini 2013. Selle programmi esimene osamakse suuruses 50 miljonit eurot tehti 2013. aasta veebruaris.

Euroopa Parlament ja nõukogu arutasid 2012. aastal kahte seadusandlikku ettepanekut uute makromajandusliku finantsabi programmide kohta, mis komisjon esitas 2011. aastal: ettepanek anda Gruusiale makromajanduslikku finantsabi, mis koosneb 23 miljoni euro suurusest laenust ja 23 miljoni euro suurusest toetusest; ettepanek anda Kõrgõzstani Vabariigile makromajanduslikku erakorralist[21] makromajanduslikku finantsabi, mis koosneb 15 miljoni euro suurusest laenust ja 15 miljoni euro suurusest toetusest. Otsus Gruusia kohta võeti vastu 2013. aasta augustis.

2.4.        Euratomi rahastamisvahend

Euratomi rahastamisvahendit võib kasutada projektide rahastamiseks liikmesriikides (nõukogu otsus 77/270/Euratom) või teatavates kolmandates riikides (Ukraina, Venemaa või Armeenia) (nõukogu otsus 94/179/Euratom).

1990. aastal kehtestas nõukogu laenuvõtmise ülempiiriks 4 miljardit eurot, millest ligikaudu 3,4 miljardi euro kasutamise suhtes on otsus tehtud ja raha välja makstud. 2002. aastal tegi komisjon ettepaneku suurendada laenuvõtmise ülempiiri 6 miljardi euroni, kuid nõukogu lükkas otsuse tegemise edasi kuni väljamaksete kogusumma jõuab 3,8 miljardi euroni.

Käivad arutelud 300 miljoni euro suuruse laenu andmiseks Ukrainale, mida kasutataks olemasolevate tuumarajatiste ajakohastamiseks.

2012. aastal Euratomi laenurahastu raames laenuotsuseid ega väljamakseid ei tehtud.

3.           Euroopa Liidu laenuvõtmistehingud

Nõukogult heakskiidu saanud laenutehingute rahastamiseks on komisjon volitatud võtma Euroopa Liidu ja Euratomi nimel kapitaliturgudelt laenu. Laenuvõtmise tehingud on laenuandmise tehingutega ranges vastavuses, nii et ELi eelarvele ei ole mingit intressi- ega valuutariski[22]. Võetud laenudele vastavad antud laenud.

Tabel 4: Euroopa Liidu poolt võetud laenud kokku (maksta jäänud põhiosa(1)  miljonites eurodes)

|| Likvideeritav ESTÜ (1) (2) || Euratomi rahastamisvahend (1) || Maksebilansi toetamise mehhanism || Makromajanduslik finantsabi || Euroopa finantsstabiilsusmehhanism || Kokku

2008 || 266 || 484 || 2 000 || 654 || || 3 404

2009 || 214 || 481 || 9 200 || 584 || || 10 479

2010 || 219 || 466 || 12 050 || 500 || || 13 235

2011 2012 || 225 183 || 447 423 || 11 400 11 400 || 590 545 || 28 000 43 800 || 40 662 56 351

(1) Kasutatav vahetuskurss on vahetuskurss iga aasta 31. detsembri seisuga. (2) Euroopa Söe- ja Teraseühendus on alates 2002. aastast likvideerimisel. Viimaste ESTÜ emiteeritud võlakirjade lunastustähtpäev on 2019. aastal. ||

3.1.        Maksebilansi toetamise mehhanism

Maksebilansi toetamise mehhanismi raames 2012. aastal turgudelt laenu ei võetud.

3.2.        Euroopa finantsstabiilsusmehhanism

2012. aastal hangiti turult 15,8 miljardit eurot kuue ELi võrdlusvõlakirjaga. „Võrdlusvõlakiri” tähendab võlakirja, mille nominaalsumma on üks miljard eurot või rohkem iga võlakirjaseeria eest.

Kõnealuste ELi võlakirjade järele oli turul suur nõudlus, mis tõi kaasa suure ülemärkimise. Kõnealuseid ELi võlakirju ostsid nii kõik olulised investorite rühmad ja eelkõige pikaajalised investorid (investeerimisfondid, varahaldurid, kindlustus- ja pensionifondid) kui ka ametlikud institutsioonid.

Ka ELi võlakirjadega järelkauplemine on olnud turul tugev, mis kinnitab ELi positsiooni olulise võrdlusvõlakirjade väljaandjana. Meie arvutuste kohaselt ja22 panga sisendandmete alusel oli ELi võrdlusvõlakirjade käive järelturul 2012. aastal 50 miljardit eurot (võrreldes 40 miljardi euroga 2011. aastal).

Tabel 5: Ülevaade Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi poolsest rahastamisest ja laenude väljamaksmisest (miljardites eurodes)

Riik || Saamise kuupäev || Lõpptähtaeg || Suurus

Iirimaa (1,5), Portugal (1,5) || 16/01/2012 || 04/04/2042 || 3,00

Iirimaa || 05/03/2012 || 04/04/2032 || 3,00

Portugal || 24/04/2012 || 05/04/2038 || 1,80

Portugal || 04/05/2012 || 04/04/2022 || 2,70

Iirimaa || 03/07/2012 || 04/04/2028 || 2,30

Iirimaa (1), Portugal (2) || 30/10/2012 || 04/11/2027 || 3,00

Kokku || || || 15,80

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi poolse rahastamise kogusumma oli 2012. aasta lõpu seisuga 43,8 miljardit eurot.

3.3.        Makromajanduslik finantsabi

2012. aastal tehti edukalt üks laenuandmistehing (39 miljonit eurot Armeeniale).

Tabel 6: ELi suunatud emissioonid 2012. aastal (miljonites eurodes)

Riik || Kirjeldus || Väljaandmise kuupäev || Lõpptähtaeg || Suurus

Armeenia || SSD EU 3.137/2026 || 09/02/2012 || 04/12/2026 || 39

Kokku || || || || 39

3.4.        Euratom

2012. aastal ei tehtud Euratomi rahastamisvahendi raames ühtegi laenuvõtmistehingut.

4.           Euroopa Investeerimispank

4.1.        Euroopa Investeerimispanga laenuandmistehingud

Euroopa Investeerimispank (EIP) rahastab otse üksikprojekte või finantsvahendajate kaudu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate või kohalike omavalitsuste väiksemaid projekte. Ühtlasi annab EIP laenutagatisi, tehnilist abi ja riskikapitali.

EIP kogurahastamismaht oli 2012. aastal 52,2 miljardit eurot (võrreldes 61 miljardi euroga 2011. aastal).

ELi liikmesriikides sõlmiti laenulepinguid 44,8 miljardi euro väärtuses. See summa ei ole tagatud ELi eelarvest. Väljaspool ELi sõlmiti laenulepinguid 7,4 miljardi euro väärtuses, millest 4 miljardit on seotud ELi tagatisega kaetud välislaenude mandaadiga.

2012. aasta lõpus jõustus liikmesriikide otsus, mille kohaselt suurendatakse EIP sissemakstud kapitali 10 miljardi euro võrra. Sellest tulenevalt peaks EIP laenuandmise maht aastatel 2013–2015 suurenema 60 miljardi euro võrra.

EIP rahastamistehingutel on mõju ELi eelarvele juhul, kui nendega kaasneb ELi tagatis. See kehtib järgmistel juhtudel:

– EIP välislaenude mandaadi raames antud laenud (hõlmavad ühinemiseelset abi, naabrus- ja partnerlusriike, Aasiat, Ladina-Ameerikat ning Lõuna-Aafrikat, samuti kliimamuutuste volitusi) on kaetud ELi tagatisega, mis katab riikide maksejõuetuse ja poliitilise olukorraga seotud riske. Komisjon avaldab 2013. aasta teises pooles EIP 2012. aasta välislaenamise kohta eraldi aruande.

– ELi eelarvet mõjutavad riskijagamisel põhinevad rahastamismehhanismid ELi projektide toetamiseks (nt teadus- ja arendustegevuse projektide rahastamise riskijagamisrahastu ja projektivõlakirjade algatus).

4.2.        Euroopa Investeerimispanga laenuvõtmistehingud

Ebastabiilsetes turuoludes oli tehingute tegemisega seotud risk suur kogu aasta jooksul, eriti suurte võrdlustehingute puhul. Tugev nõudlus EIP võlakirjade järele esialgu toetas lühiajaliste intressivahede vähenemist, eelkõige eurodes nomineeritud võlakirjade puhul. Reitinguagentuurid säilitasid EIP AAA-reitingu, mida toetas kapitali suurendamise kava, samas kui teatavate muude Euroopa riigiüleste asutuste puhul see nii ei olnud.

Tegutsedes sellistes turutingimustes paindlikult, õnnestus EIP-l viia algselt kavandatud rahastamisprogramm kogusummas 60 miljardit eurot lõpule juba septembris, misjärel jätkas EP soodsal tasemel emiteerimise võimaluste ärakasutamist kuni aasta lõpuni, mil turud muutusid vähem likviidseks. EIP laenuandmise kogumaht oli 2012. aastal 71,3 miljardit eurot ja keskmine tagasimaksetähtaeg 8,4 aastat.

5.           Finantsstabiilsuse tagamine euroalas

Finantskriisi ajel tegid nõukogu ja euroala liikmesriigid otsuse meetmete kohta, mille eesmärk on säilitada finantsstabiilsus euroalas ja Euroopas tervikuna. Kõnealused meetmed on esitatud allpool ja need ei ole tagatud ELi eelarvega.

5.1.        Kreeka laenuleping

Kui euroala rahandusministrid olid 2. mail 2010 ühehäälselt kokku leppinud Kreeka toetamises,[23] nähti Kreeka abistamiseks ette kolmeaastane ühisprogramm IMFiga, mis hõlmas 110 miljardi euro suurust finantspaketti, millega kaasnesid ranged poliitilised tingimused,[24] mille üle komisjon ja IMF koostöös Euroopa Keskpangaga pidasid läbirääkimisi Kreeka ametiasutustega. Euroala liikmesriikide algset finantspaketti (80 miljardit eurot) – IMF poolne toetus oli 30 miljardit eurot – vähendati hiljem 2,7 miljardi euro võrra, kuna Slovakkia otsustas selles mitte osaleda ning Iirimaa ja Portugal astusid sellest välja seoses endale finantsabi taotlemisega. Esimese programmi alusel euroala liikmesriikide antud laenude kogusumma oli 52,9 miljardit eurot ja IMFi antud laenude kogusumma 20,1 miljardit eurot.

Laenu finantstingimusi muudeti 2012. aasta detsembris. Lõpptähtaega pikendati 30 aastale, samas säilitati võimalus pikendada tähtaega 10 aasta võrra. Lisaks sellele vähendati marginaali 0,5 %ni. Marginaali 1,5 % kohaldatakse siiski jätkuvalt summade suhtes, mis kuuluvad maksmisele euroala liikmesriikidele, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi või Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi rahastatavat täielikku finantsabi programmi. 

Euroala rahandusministrid ja IMF kiitsid 14. märtsil 2012 heaks teise majandusliku kohandamisprogrammi, millega lisati esimese programmi väljamaksmata summadele 130 miljardit eurot. Seega nähakse kõnealuse teise programmiga ette finantsabi kogusummas 164,5 miljardit eurot, IMFi poolne rahastamine on 19,8 miljardit eurot. Kui esimene programm kujutas endast toetust andvate euroala liikmesriikide koondatud kahepoolsete laenude laenuandjatevahelist kokkulepet, mida koordineeris ja haldas komisjon, rahastatakse teist programmi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi kaudu.

Kreekale tehtud laenuväljamaksete kogusumma oli 31. detsembri 2012. aasta seisuga 182,9 miljardit eurot.[25]

5.2.        Euroopa Finantsstabiilsuse Fond

Pärast 9. mail 2010 majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus vastu võetud otsuseid lõid euroala liikmesriigid Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi Luksemburgis registreeritud ettevõttena, mis on nende omanduses.

See loodi ajutise päästemehhanismina, mille raames emiteeritakse euroala liikmesriikide poolt tagatud võlakirju ja laenatakse saadavad vahendid edasi raskustes olevatele euroala liikmesriikidele. 2010. aasta oktoobris otsustati luua alaline päästemehhanism – Euroopa stabiilsusmehhanism.

5.3.        Euroopa stabiilsusmehhanism

Uue alalise kriisimehhanismi – Euroopa stabiilsusmehhanismi − asutamine kiideti heaks 2. veebruaril 2012 ja mehhanism käivitati 8. oktoobril 2012. Mehhanism peaks üle võtma Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi praegused ülesanded, s.t vajaduse korral euroala liikmesriikidele finantsabi andmise. Mehhanismi maksimaalne laenuandmisvõime on 500 miljardit eurot, samas kui Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi/Euroopa stabiilsusmehhanismi kombineeritud laenuandmise ülempiir on 700 miljardit eurot. Põhikirjajärgne kapital on 700 miljardit eurot, millest 80 miljardit eurot moodustab euroala liikmesriikide sissemakstud kapital. Sissemakstud kapitali märkimine kavatsetakse korraldada viie osamaksena ja see viiakse lõpule 2014. aasta esimesel poolel. Põhikirjajärgset sissemaksmata kapitali võib sisse nõuda, et taastada sissemakstud kapitali tase juhul, kui see on seoses kahjude katmisega vähenenud. Kapitali sissemaksmise perioodil säilitatakse sissemakstud kapitali ja Euroopa stabiilsusmehhanismi emiteeritud lunastamata võlakirjade minimaalne suhtarv 15 %. Sissemakstud kapitali ei kasutata laenuandmiseks, vaid see investeeritakse kõrgekvaliteedilistesse likviidsetesse varadesse.

Alates 2012. aasta oktoobrist peaks Euroopa stabiilsusmehhanism[26] olema uute programmide peamine rahastamisvahend.

[1]               Üksikasjalik ülevaade komisjoni laenutehingutest on kättesaadav veebisaidil http://ec.europa.eu/economy_finance/eu_borrower/index_en.htm.

[2]              EÜT L 53, 23.2.2002, lk 1.

[3]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 1360/2008, 2. detsember 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (ELT L 352, 31.12.2008, lk 11).

[4]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 431/2009, 18. mai 2009, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 332/2002, millega liikmesriikide maksebilansi toetamiseks luuakse keskmise tähtajaga rahalise abi süsteem (ELT L 128, 27.5.2009, lk 1).

[5]               Nõukogu otsus 2009/102/EÜ, 4. november 2008.

[6]               Nõukogu otsus 2009/290/EÜ, 20. jaanuar 2009.

[7]               Nõukogu otsus 2009/459/EÜ, 6. mai 2009.

[8]               Nõukogu otsus 2011/288/EL, 12. mai 2011, millega antakse Rumeeniale ELi keskmise tähtajaga ennetavat finantsabi (ELT L 132, 19.5.2011, lk 15).

[9]               Aluslepingu artikli 122 lõikega 2 on ette nähtud finantsabi juhul, kui mõni liikmesriik on raskustes, mille põhjuseks on temast olenematud erandlikud asjaolud.

[10]             Nõukogu rakendusotsus nr 2013/313/EL, 21. juuni 2013, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL (Iirimaa) (ELT L 173, 26.6.2013, lk 40) ja nõukogu rakendusotsus nr°2013/323/EL, 21. juuni 2013, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL (Portugal), (ELT L 175, 27.6.2013, lk 47).

[11]             Nõukogu rakendusotsus nr 2011/682/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/77/EL (Iirimaa) (ELT L 269, 14.10.2011, lk 31) ja nõukogu rakendusotsus nr°2011/683/EL, 11. oktoober 2011, millega muudetakse rakendusotsust 2011/344/EL (Portugal), (ELT L 269, 14.10.2011, lk 32).

[12]             Nõukogu rakendusotsus 2011/77/EL, 7. detsember 2010, Iirimaale liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 30, 4.2.2011, lk 34).

[13]             Nõukogu rakendusotsus 2011/344/EL, 30. mai 2011, Portugalile liidu finantsabi andmise kohta (ELT L 159, 30.5.2011, lk 88).

[14]             Vt nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009. Praeguseni ei ole seoses makromajandusliku finantsabi raames antavate laenudega kohustuste täitmatajätmisi registreeritud.

[15]             Kuigi laenude tagasimaksmine on kaetud ELi eelarvega, toimib tagatisfond likviidsuspuhvrina, millega kaitsta ELi eelarvet riski eest, et maksekohustuste täitmatajätmisega seotud summad nõutakse sisse eelarvest. Üksikasjalik aruanne fondi toimimise kohta on esitatud dokumendis KOM(2010)418 ning sellele lisatud komisjoni talituste töödokumendis (SEK(2010)968).

[16]             COM(2013) 426 ja SWD(2013) 211.

[17]         Nõukogu otsus 2009/890/EÜ, 30. november 2009.

[18]             Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus nr 938/2010/EL, 7. september 2010.

[19]             Nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsus nr 388/2010/EL, 7. juuli 2010.

[20]             Nõukogu otsus 2009/891/EÜ, 30. november 2009.

[21]             „Erakorraline” tähendab, et abi antakse väljaspool vastastikuse mõistmise memorandumi tavalist geograafilist kohaldamisala asuvale riigile, st kandidaatriigile/potentsiaalsele kandidaatriigile või naabrusriigile.

[22]             Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi käsitleva määrusega on lubatud tugineda eelrahastamisele ja komisjonile on antud volitus „võtta laenu kapitaliturgudelt või finantsasutustelt kõige sobivamal ajal kavakohaste väljamaksete vahel, et optimeerida rahastamiskulusid ja säilitada oma maine liidu emitendina kõnealustel turgudel”. Mis tahes tulenevad laenukulud kannab siiski laenuvõtja.

[23]             Toetust antakse teiste euroala liikmesriikide poolt nende 11. aprilli 2010. aasta avalduses esitatud tingimustel kahepoolsete laenude kaudu, mille koondab komisjon.

[24]             Poliitikatingimuste põhielemendid on sätestatud nõukogu 10. mai 2010. aasta otsuses nr 2010/320/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid. Tingimusi täpsustati hiljem Kreeka ametiasutuste ja komisjoni vahel euroala liikmesriikide nimel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis.

[25]             Täiendavad üksikasjad Kreeka laenulepingu kohta on kättesaadaval veebisaidil http://ec.europa.eu/economy_finance/assistance_eu_ms//greek_loan_facility.

[26]             Täiendavad üksikasjad Euroopa stabiilsusmehhanismi kohta on kättesaadavad aadressil: http://esm.europa.eu