2014. AASTA ÜLDEELARVE PROJEKTI KIRJALIK MUUTMISETTEPANEK NR 2

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA Tulude koondarvestus I jagu – Euroopa Parlament II jagu – Euroopa Ülemkogu ja nõukogu III jagu – Komisjon IV jagu – Euroopa Kohus V jagu – Euroopa Kontrollikoda VI jagu – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee VII jagu – Regioonide Komitee VIII jagu – Euroopa Ombudsman IX jagu – Euroopa Andmekaitseinspektor X jagu – Euroopa välisteenistus

Võttes arvesse:

– Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,[1] eriti selle artiklit 39,

– komisjoni poolt 28. juunil 2013 esitatud Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti[2],

– komisjoni poolt 18. septembril 2013 esitatud Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kirjalikku muutmisettepanekut nr 1[3],

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele seletuskirjas esitatud põhjustel Euroopa Liidu 2014. aasta üldeelarve projekti kirjaliku muutmisettepaneku nr 2.

SISUKORD

1      Sissejuhatus.. 5

2      Traditsiooniliste omavahendite ajakohastus.. 5

3      Põllumajandus ja kalandus.. 6

3.1       Peamised kavandatavad muudatused.. 6

3.2       Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ¾ Turuga seotud kulud ja otsetoetused.. 7

3.2.1       Ülevaade. 7

3.2.2       Üksikasjalikud märkused. 9

3.3       Rahvusvahelised kalanduskokkulepped.. 12

3.4       Eelarvemärkuste muudatused.. 13

4      Kuluprogrammide delegeerimine rakendusametitele. 13

4.1       Delegeerimise põhjused.. 13

4.1.1       Rakendusametite parimal viisil kasutamine. 13

4.1.2       Tasuvusanalüüs: valitud delegeerimisstsenaarium.. 14

4.1.3       Tasuvusanalüüsi täpsustamine. 15

4.1.4       2014. aasta eelarveprojektis kasutatud „konstantse meetodi” kohandamine. 15

4.2       Ettepanek programmide delegeerimiseks mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa   15

4.3       Mõju rakendusametite inimressurssidele ja rahalistele vahenditele. 16

4.4       Mõju komisjoni inimressurssidele ja rahalistele vahenditele. 17

4.4.1       Ülesannete üleandmine rakendusametitele: komisjoni kokkuhoid. 17

4.4.2       Eelarve üldise neutraalsuse tagamine. 18

4.4.3       Programmide rahastamispakettide samaks jätmine. 19

4.5       Delegeerimisprotsess: järgmised sammud.. 20

5      Tegevusüksuse AST/SC loomine. 20

5.1       Personalieeskirjade läbivaatamine: uue tegevusüksuse AST/SC loomine. 20

5.2       Mõju ametikohtade loetelule. 21

6      Kokkuvõte. 21

7      Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa.. 22

KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Kõnealused muudatused on esitatud teavitamise eesmärgil eelarve lisana ingliskeelses versioonis.

1 Sissejuhatus

2014. aasta eelarveprojekti kirjalikus muutmisettepanekus nr 2 käsitletakse järgmisi küsimusi:

¾ 2014. aasta traditsiooniliste omavahendite (s.o tollimaksude ja suhkrumaksude) prognoosi muutmine, et võtta arvesse 2013. aastal seni laekunud traditsiooniliste omavahendite suundumust;

¾ hinnanguline põllumajanduskulude vajaduste ajakohastamine asjaomastel eelarveridadel. Lisaks muutuvatele turuteguritele arvestatakse 2014. aasta eelarve muutmisettepanekus nr 2 ka pärast 2014. aasta eelarveprojekti koostamist põllumajandussektoris vastu võetud õigusakte, ajakohastatud prognoosi otsemakseteks vajatavate assigneeringute kohta ning ettepanekuid, mille mõju avaldub eeldatavasti järgmisel eelarveaastal;

¾ rahvusvaheliste kalanduskokkulepete assigneeringute ajakohastamine;

¾ uue mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis ette nähtud rakenduskavade haldamise täitevasutustele delegeerimise mõju inimressurssidele ja rahalistele vahenditele;

¾ uue tegevusüksuse AST/SC lisamine ELi institutsioonide ja asutuste ametikohtade loeteludesse.

Nende muudatuste kogumõju seisneb kulukohustuste ja maksete assigneeringute vähenemises 4,9 miljoni euro võrra võrreldes 2014. aasta eelarveprojektiga (sh kirjaliku muutmisettepanekuga nr 1).

Käesoleva kirjaliku muutmisettepanekuga juhib komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu tähelepanu mõnele meetmele, mis on vajalikud juhul, kui hilineb teatavate uute õiguslike aluste vastuvõtmine mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohaselt, ning kavandatavatele abinõudele, mis võivad olla vajalikud enne uute õiguslike aluste jõustumist.

Uut mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev poliitiline kokkulepe saavutati 2013. aasta juunis ning teatavate ajavahemiku 2014–2020 programmide õiguslike alustega tehakse veel tööd. Kui mõnda neist programmidest enne 2013. aasta lõppu vastu ei võeta, tekib õiguslik vaakum, eriti seoses käimasolevate programmidega, mis lõpevad 2013. aasta lõpus ning konsolideeritakse uutesse programmidesse ja vahenditesse. Et tagada käimasolevate (juba heakskiidetud) programmide rakendamise järjepidevus ning arvestades nende aluseks olevat poliitilist kokkulepet, mis saavutati uute programmide ja nende rahastamispakettide mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel, kavatseb komisjon kasutada neid assigneeringuid programmide nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike tehnilise ja haldusabi kulude katmiseks, samuti üleminekuetapi korral enne uute õiguslike aluste lõplikku vastuvõtmist.

2 Traditsiooniliste omavahendite ajakohastus

2013. aasta septembris võttis komisjon vastu 2013. aasta üldeelarve paranduseelarve projekti nr 6 kirjaliku muutmisettepaneku[4], et muuta 2013. aasta traditsiooniliste omavahendite (st tollimaksude ja suhkrumaksude) laekumise prognoose. Vastavalt nõukogu 22. mai 2000. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artiklile 16 oli see muudatus vajalik, et võtta arvesse ELi eelarvesse 2013. aasta augustiks tegelikult laekunud tollimaksude olulist puudujääki võrreldes selleks ajaks prognoosituga.

Sellest lähtuvalt tegi komisjon ettepaneku tasakaalustada traditsiooniliste omavahendite täiendav puudujääk ligikaudses summas 1,8 miljardit eurot (ehk miinus 11 %) paranduseelarve projektis nr 6/2013 eelarvestatud summa suhtes liikmesriikide kogurahvatulupõhiste osamaksude vastava suurendamisega 2013. aastal.

Lisaks paranduseelarve projekti nr 6/2013 kirjalikus muutmisettepanekus kavandatud parandusele teeb komisjon ettepaneku korrigeerida 2014. aasta eelarveprojektis sisalduvat traditsiooniliste omavahendite prognoosi (18 086 miljonit eurot), muutes 2014. aasta prognoosi 16 186 miljoniks euroks, lähtudes järgmistest eeldustest.

¾ Kooskõlas paranduseelarve projekti nr 6/2013 kirjaliku muutmisettepanekuga ulatub traditsiooniliste omavahendite ekstrapoleeritud tulem 2013. aasta lõpuks 14 984 miljoni euroni.

¾ Seejärel kohaldatakse 2013. aasta ekstrapoleeritud tulemi suhtes ELi-välise impordi 8 %-list prognoositud arengut 2014. aastal, milles lepiti kokku 2013. aasta mais toimunud omavahendite nõuandekomitee (ACOR) kohtumisel.

Selle tulemusel saadav traditsiooniliste omavahendite puudujääk 1,9 miljardit eurot (ehk miinus 11 %) võrreldes 2014. aasta eelarveprojektis sisalduva esialgse prognoosiga tuleb tasakaalustada, suurendades 2014. aastal vastavalt liikmesriikide kogurahvatulupõhiseid osamakse. Selle mõju jaotumine liikmesriikide kaupa on esitatud eelarve lisas.

3 Põllumajandus ja kalandus

3.1 Peamised kavandatavad muudatused

Käesoleva kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2014 kohaselt hinnatakse rubriigi 2 assigneeringute kogusummat 59 247,7 miljonile eurole. See jätab kulukohustuste assigneeringutes 55,3 miljoni euro suuruse varu võrreldes mitmeaastase finantsraamistiku vastava ülemmääraga. Kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 kavandatavad muudatused ei mõjuta Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) ja rahvusvaheliste kalanduskokkulepete assigneeringuid võrreldes 2014. aasta eelarveprojektiga.

Nagu 2014. aasta eelarveprojektis, ulatuvad kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 EAGFist rahastatavad põllumajanduskulud 2014. aasta vaheülemmäärani, s.o 43 778,1 miljoni euroni[5]. Endiselt tuleb kohaldada otsetoetuste suhtes finantsdistsipliini mehhanismi, sest turuga seotud kulude ja otsetoetuste prognoosid ületavad seda vaheülemmäära. Ülemmäära ületav prognoositud kulutuste tase on aga madalam kui 2014. aasta eelarveprojektis, nii et finantsdistsipliini summat võib vastavalt allapoole korrigeerida. Selle põhjuseks on 2014. aasta suurem hinnanguline sihtotstarbeline tulu (peamiselt 2013. aastal saadud ja 2014. eelarveaastasse ülekantud summade suurenemise tõttu) ning EAGFi kulude katmise vajaduste prognooside muutmine. Ka EAGFi maksete assigneeringud jäävad kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 võrreldes 2014. aasta eelarveprojektiga samaks, s.o 43 777 miljonit eurot.

Seoses rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega tehakse kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 ettepanek suurendada eelarveartikli 11 03 01 „Säästva kalanduse kokkulepped” kulukohustuste assigneeringuid 7,3 miljonit euro võrra ja maksete assigneeringuid 10,3 miljoni euro võrra, mis tasakaalustatakse reservi eelarverea vastava vähendamisega.

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2014 mõju rubriigile 2 on kokku võetud järgmises tabelis:

 (ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

|| 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

Kulukohustused || Maksed || Kulukohustused || Maksed || Kulukohustused || Maksed

— || – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) || 43 778,1 || 43 777,0 || || || 43 778,1 || 43 777,0

— || – Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) || 13 991,0 || 11 655,1 || || || 13 991,0 || 11 655,1

— || – Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMFF), piirkondlikud kalavarude majandamise organisatsioonid ja säästva kalanduse kokkulepped, millest: || 1 017,3 || 765,7 || || || 1 017,3 || 765,7

|| — || – Säästva kalanduse kokkulepped ¾ Tegevuskulude eelarverida (11 03 01) || 22,4 || 22,4 || +7,3 || +10,3 || 29,7 || 32,7

|| — || – Säästva kalanduse kokkulepped ¾ Reserv (40 02 41) || 122,7 || 122,7 || –7,3 || –10,3 || 115,3 || 112,3

— || – Keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE) || 404,6 || 263,0 || || || 404,6 || 263,0

— || – Komisjoni eesõiguste ja komisjonile antud eripädevuste raames rahastatavad meetmed || 6,3 || 3,0 || || || 6,3 || 3,0

— || – Katseprojektid ja ettevalmistavad meetmed || p.m. || 18,3 || || || p.m. || 18,3

— || – Detsentraliseeritud asutused || 50,4 || 50,4 || || || 50,4 || 50,4

Kokku || 59 247,7 || 56 532,5 || 0,0 || 0,0 || 59 247,7 || 56 532,5

Ülemmäär || 59 303,0 || || || || 59 303,0 ||

Varu || 55,3 || || || || 55,3 ||

millest EAGF || 43 778,1 || 43 777,0 || 0,0 || 0,0 || 43 778,1 || 43 777,0

Vaheülemmäär || 44 130,0 || || || || 44 130,0 ||

Netoülekanded EAGF ja EAFRD vahel || 351,9 || || || || 351,9 ||

Vahevaru || 0,0 || || || || 0,0 ||

3.2 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ¾ Turuga seotud kulud ja otsetoetused

3.2.1 Ülevaade

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2014 eesmärk on tagada, et põllumajanduseelarve põhineks uusimatel majandusandmetel ja õigusraamistikul. Septembriks on komisjonile teada esialgsed näitajad 2013. aasta toodangu kohta ning põllumajandusturgude perspektiivid, mis võetakse 2014. aasta eelarvevajaduste ajakohastatud prognooside aluseks. Lisaks muutuvatele turuteguritele arvestatakse käesolevas kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 ka pärast 2014. aasta eelarveprojekti koostamist põllumajandussektoris vastu võetud õigusakte, komisjoni ettepanekuid ning põllumajanduse 2014.–2020. aasta uusi õiguslikke aluseid käsitlevate poliitiliste läbirääkimiste tulemusi.

Kokkuvõtlikult hinnatakse EAGFi 2014. aasta vajadusi (enne nn finantsdistsipliini mehhanismi kohaldamist) kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 summale 45 720 miljonit eurot võrreldes 2014. aasta eelarveprojekti 45 653 miljoni euroga. Selle netotulemuse tingisid mõnevõrra väiksem vajadus peatükis 05 02 „Sekkumised põllumajandusturgudel” (–27 miljonit eurot) ning täiendavad vajadused peatükis 05 03 „Otsetoetused” (+38 miljonit eurot), peatükis 05 07 „Põllumajanduskulude audit” (+53 miljonit eurot) ja peatükis 05 08 „Poliitiline strateegia ja koordineerimine” (+3 miljonit eurot).

Sihtotstarbeline tulu suureneb 2014. aastal eeldatavalt oluliselt: 828 miljonist eurost 2014. aasta eelarveprojektis 1 464 miljoni euroni kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 (+636 miljonit eurot). Suurenemine tuleneb peamiselt sihtotstarbelise tulu ülekandmisest 2013. aasta eelarvest 2014. aasta eelarvesse:

¾ 2014. aasta eelarveprojekti koostamise ajal oli liiga vara teha eeldusi EAGFi eelarve täitmise kohta 2013. aastal.

¾ Osa 2013. aasta kuludest saab tegelikult katta 2012. eelarveaastast ülekantud oodatust suurema tulu ning 2013. aastal tehtud raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise otsustest tuleneva täiendava sihtotstarbelise tulu arvelt. Seetõttu ei ole 2013. aastal laekunud sihtotstarbelistest tuludest 615 miljonit eurot vaja sama aasta kulude katteks.

¾ Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 sisaldab selle 615 miljoni euro ülekandmist eelmisest eelarveaastast 2014. aastasse, mis vähendab vastavalt 2014. aasta eelarveprojekti assigneeringute summat.

¾ Peale selle eeldab komisjon 2014. aastal laekuvate uute sihtotstarbeliste tulude väikest tõusu (+21 miljonit eurot) piimatootjate lisamaksude tõttu, lähtudes seadusjärgse tähtaja jooksul esitatud liikmesriikide andmetest.

Nende ajakohastuste tulemusena oleks EAGFi vajaduste rahuldamiseks 2014. aastal vaja kulukohustuste assigneeringuid summas 44 681 miljonit eurot, millest 424,5 miljonit eurot on põllumajandussektori kriisireservi loomiseks. 2014. aasta eelarveprojektis ületab see kogusumma EAGFi netovaheülemmäära 43 778,1 miljonit eurot, mis tähendab, et otsetoetuste assigneeringuid tuleb vähendada, kohaldades finantsdistsipliini mehhanismi. Kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 on aga finantsdistsipliini summa (902,9 miljonit eurot) väiksem kui 2014. aasta eelarveprojektis esialgu hinnatud (1 471,4 miljonit). Seega teeb komisjon ettepaneku kohaldada otsetoetuste suhtes uut kohandamise määra, mis on tunduvalt väiksem 2014. aasta eelarveprojekti alusel kehtestatust (–2,453658 % võrreldes –4,001079 %-ga)[6].

Pärast finantsdistsipliini mehhanismi kohaldamist ulatuvad EAGFi 2014. aasta kaetavad vajadused kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2014 kohaselt 45 242,1 miljoni euroni võrreldes 2014. aasta eelarveprojekti 44 606,1 miljoni euroga. Võttes arvesse sihtotstarbelisi tulusid summas 1 464 miljonit eurot, jäävad EAGFi 2014. aasta kulukohustuste assigneeringud kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2014 (nagu ka 2014. aasta eelarveprojekti) kohaselt netovaheülemmäära, s.o 43 778,1 miljoni euro tasemele. Ka EAGFi 2014. aasta maksete assigneeringud jäävad 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes samaks, st 43 777 miljoni euro tasemele.

3.2.2 Üksikasjalikud märkused

05 02 ¾ Sekkumised põllumajandusturgudel (assigneeringud –263 miljonit eurot)

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Sekkumised põllumajandusturgudel || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

Vajadused || 2 724 || –27 || 2 697

2014. aasta eelarveprojektis prognoositav sihtotstarbeline tulu || 228 || +236 || 464

Taotletud assigneeringud || 2 496 || –263 || 2 233

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 2 aluseks olevad eeldused vastavad üldiselt 2014. aasta eelarveprojekti koostamise ajal kasutatud prognoosidele, mis olid enamiku põllumajandusturgude jaoks soodsad. Käesoleva kirjaliku muutmisettepanekuga väljapakutud muudatused on peamiselt tehnilised ja tegu on üksnes väikeste summadega. Põllumajandusturgude sekkumismeetmete koguvajadus väheneb 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes 27 miljoni euro võrra. Lisaks tekib peatükile 05 02 prognoosi kohaselt täiendavalt 236 miljonit eurot sihtotstarbelisi tulusid, nii et taotletud assigneeringuid saab 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes vähendada 263 miljoni euro võrra.

Kõige tähtsamaid muudatusi on lühidalt kirjeldatud allpool.

Puu- ja köögiviljade valdkonnas on tootjaorganisatsioonide rakendusprogrammide vajadused (eelarvepunkt 05 02 08 03) hinnanguliselt mõneti madalamad (–5 miljonit eurot), kui 2014. aasta eelarveprojektis arvatud. See on tingitud ajakohastatud hinnangust meetme tegeliku kasutamise kohta ja liikmesriikide pisut muudetud 2013. ja 2014. aasta kavadest. Arvesse tuleb võtta ka mõne liikmesriigi poolt määruse (EÜ) 1234/2007 artikli 103e lõike 1 kohaselt antud riiklikku finantsabi, mis võidakse osaliselt tagasi maksta ELi eelarvest. Käesolevas kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 soovitatud assigneeringud on aga tegelikult väiksemad kui 2014. aasta eelarveprojektis (–241 miljonit eurot), kuna puu- ja köögiviljasektorile on määratud 236 miljonit eurot suurem tulu.

Veinisektori puhul on 2014. aasta eelarveprojekti kohandatud vastavalt põllumajandusturgude ühise korralduse üle toimunud läbirääkimiste tulemusele, kus riiklike toetusprogrammide kogusumma kasvas 5,6 miljoni euro võrra[7], ning kõige värskematele andmetele nende programmide täitmise kohta. Seepärast soovitatakse käesolevas muutmisettepanekus nr 2/2014 suurendada 8 miljoni euro võrra eelarvepunkti 05 02 09 08.

Eelarvepunkt muud taimesaadused/meetmed (05 02 11) puudutab POSEI programme ja humala tootjaorganisatsioone. 2014. aasta eelarveprojektis kasutatud hinnanguid POSEI piirkondade[8] muudetud ülemmäärade kasutamise kohta on uuendatud, mille tulemusel on täiendavalt pisut suurenenud assigneeringud (+2 miljonit eurot) turutoetusmeetmetele, mida rahastatakse eelarvepunktist 05 02 11 04, samas kui nende piirkondade otsetoetuste vajadusi (mida rahastatakse eelarvepunktidest 05 03 02 50 ja 05 03 02 52) on vähendatud. Humala puhul taotletakse 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes täiendavalt 2,3 miljonit eurot, kuna tootjaorganisatsioonide toetuskava jätkub pärast uue ÜTK määruse üle toimuvate läbirääkimiste lõppu.

Piima ja piimatoodete sektoris soovitatakse kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 vähendada assigneeringuid koolipiimakavale (eelarvepunkt 05 02 12 08) 3 miljoni euro võrra, mis vastab eelarve täitmise esialgsetele andmetele 2013. aastal, mis viitab sellele, et kava on liikmesriikides algselt oodatust mõnevõrra vähem kasutatud. Vastavalt on korrigeeritud 2014. aasta eelarveprojekti eeldusi ja välja pakutud väiksem summa. Lisaks on 3 miljoni euro võrra vähendatud 2014. aasta assigneeringuid või eraladustamise toetusteks (eelarvepunkt 05 02 12 04), mis on tingitud asjaolust, et 2013. aastal esitati vähem toetusetaotlusi.

Eelarvepunkti 05 02 15 (sealiha-, muna- ja linnulihasektor, mesindus ja muud loomsed saadused) assigneeringuid soovitatakse vähendada 27 miljoni euro võrra, mis on seotud linnuliha eksporditoetuste muudetud vajadustega (eelarvepunkt 05 02 15 05) pärast seda, kui toetuste määraks on määratud null.

05 03 ¾ Otsetoetused (assigneeringud + 206 miljonit eurot)

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Otsetoetused || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

Enne finantsdistsipliini mehhanismi (ilma „Põllumajandussektori kriisireservita”)

Vajadused || 42 888 || +38 || 42 926

2014. aasta eelarveprojektis prognoositav sihtotstarbeline tulu || 600 || +400 || 1 000

Taotletud assigneeringud || 42 288 || –362 || 41 926

Pärast finantsdistsipliini mehhanismi (koos „Põllumajandussektori kriisireserviga”)

Vajadused || 41 841 || +606 || 42 447

2014. aasta eelarveprojektis prognoositav sihtotstarbeline tulu || 600 || +400 || 1 000

Finantsdistsipliin || 1 471 || –569 || 903

Taotletud assigneeringud || 41 241 || +206 || 41 447

Võrreldes 2014. aasta eelarveprojektiga on peatükis 05 03 taotletud assigneeringud 206 miljoni euro võrra ülespoole korrigeeritud. See muudatus on tingitud nii pisut suurematest finantsdistsipliinieelsetest vajadustest (+ 38 miljonit eurot) kui ka finantsdistsipliini väiksemast summast (569 miljonit eurot), mida osaliselt kompenseerib sihtotstarbelise tulu suurenemine (400 miljonit eurot). Kõige suuremad muudatused mõjutavad ühtset otsemaksete kava, ühtse pindalatoetuse kava ja nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 68 ette nähtud eritoetusmeetmeid.

Kirjaliku muutmisettepaneku nr 2/2014 kohaselt väheneb ühtsele otsemaksete kavale määratud assigneeringute (eelarvepunkt 05 03 01 01) summa 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes 24 miljoni euro võrra. Selle kava vajadusi (enne finantsdistsipliini) on vähendatud umbes 79 miljoni euro võrra, mis vastab mõne liikmesriigi üleminekule tootmiskohustusega seotud toetustele vastavalt määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklile 68. Lisaks on selle eelarvepunkti suhtes kohaldatud finantsdistsipliini summat vähendatud 455 miljoni euro võrra, sellele määratud tulu aga suurendatud 400 miljoni euro võrra.

Ühtse pindalatoetuse kava (eelarvepunkt 05 03 01 02) puhul soovitatakse kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 suurendada eelarveassigneeringuid 80 miljoni euro võrra, millest 23 miljonit eurot on 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes suurenenud vajaduste katteks ja 57 miljonit eurot finantsdistsipliini summa muutmiseks. Suurenenud vajadusi selgitab peamiselt ühtse pindalatoetuse kava raames põllumajandusvaldkonna muutmine ühes liikmesriigis, teise liikmesriigi otsus kanda määruse (EÜ) nr 73/2009 artikli 68 alusel üle 7 miljonit eurot tootmiskohustusega seotud toetusteks ning 2013. aasta kõige värskemate andmete põhjal eeldatav eelarve täitmine 2014. aastal.

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused[9] || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

05 03 01 01 ¾ Ühtne otsemaksete kava || 30 107 || –24 || 30 083

05 03 01 02 ¾ Ühtse pindalatoetuse kava || 7 302 || +80 || 7 382

Kokku || 37 409 || +56 || 37 465

Kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 soovitatakse suurendada määruse (EÜ) nr 73/2009 artikliga 68 ette nähtud eritoetuste eelarveassigneeringuid tootmiskohustusega sidumata toetuste puhul (eelarvepunkt 05 03 01 05) 14 miljoni euro võrra ja tootmiskohustusega seotud toetuste puhul (eelarvepunkt 05 03 02 44) 102 miljoni euro võrra. Kuigi tootmiskohustusega sidumata eritoetustega seotud vajadused suurenevad 2014. aasta eelarveprojektiga võrreldes vaid pisut (+ 5 miljonit eurot), suurenevad rohkem tootmiskohustusega seotud eritoetuste vajadused (+ 88 miljonit eurot). See on kooskõlas asjaoluga, et mõned liikmesriigid on läinud üle ühtselt otsemaksete kavalt ja ühtse pindalatoetuse kavalt artikli 68 kohastele tootmiskohustusega sidumata toetustele, nagu eespool selgitatud, millega kaasneb eelarve täitmise eeldatava määra kohandamine.

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Otsetoetused[10] || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

05 03 01 05 ¾ Tootmiskohustusega sidumata toetused || 473 || +14 || 487

05 03 02 44 ¾ Tootmiskohustusega seotud toetused || 987 || +102 || 1 089

Kokku || 1 460 || +116 || 1 576

Peatüki 05 03 eelarveridadel on veel muudatusi, kuid need on väga väikesed, eriti tootmiskohustusega seotud otsetoetuste ridadel. Need muudatused on võrreldes 2014. aasta eelarveprojektiga seotud peamiselt iga eelarvepunkti suhtes kohaldatava finantsdistsipliini summa muutmisega:

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Otsetoetused[11] || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

05 03 01 03 ¾ Suhkru eritoetus || 274,0 || +3,0 || 277,0

05 03 02 06 ¾ Ammlehmatoetus || 882,0 || +20,0 || 902,0

05 03 02 07 ¾ Täiendav ammlehmatoetus || 47,0 || +2,0 || 49,0

05 03 02 13 ¾ Toetused lammaste ja kitsede puhul || 21,0 || +2,0 || 23,0

05 03 02 39 ¾ Lisasumma suhkrupeedi ja -roo tootjatele || 20,0 || +1,0 || 21,0

05 03 02 40 ¾ Puuvilla pindalatoetus || 230,0 || +9,0 || 239,0

05 03 02 50 ¾ POSEI – ELi abiprogrammid || 406,0 || +1,0 || 407,0

05 03 02 52 ¾ POSEI – Egeuse mere saared || 19,0 || –1,0 || 18,0

05 03 02 99 ¾ Muud (otsetoetused) || 12,2 || –2,5 || 9,7

Kokku || 1 911,2 || +35,5 || 1 946,7

05 07 Põllumajanduskulude audit (assigneeringud + 53,4 miljonit eurot)

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Põllumajanduskulude audit || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

05 07 02 ¾ Vaidluste lahendamine || 6,8 || +53,4 || 60,2

Kokku || 6,8 || +53,4 || 60,2

Eelarveartikli 05 07 02 (Vaidluste lahendamine) assigneeringuid on vaja suurendada 53,4 miljoni euro võrra, et katta võimalikud täiendavad hüvitisenõuded, mida võidakse esitada seoses Euroopa Kohtu otsusega kohtuasjas C-113/10: Jülich jt, millega tunnistati kehtetuks komisjoni määrused suhkrutootmise lõivude kindlaksmääramise kohta aastateks 2002/2003–2005/2006.

05 08 Poliitiline strateegia ja koordineerimine (assigneeringud + 3 miljonit eurot)

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Poliitiline strateegia ja koordineerimine || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

05 08 06 ¾ Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus || 32,6 || +3,0 || 35,6

Kokku || 32,6 || +3,0 || 35,6

Eelarveartikli 05 08 06 (Ühise põllumajanduspoliitika alane teavitustegevus) assigneeringuid soovitatakse suurendada 3 miljoni euro võrra, et rahastada teavituskampaaniaid, mis keskenduvad mitmeaastase finantsraamistikuga (2014–2020) seotud ELi poliitika ettevõtlusaspektidele, kuivõrd need on seotud ühise põllumajanduspoliitika eesmärkidega.

3.3 Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

Nagu institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu[12] II osa punktis C ette nähtud, on komisjon vaadanud läbi kõige värskema teabe kalanduskokkulepete kohta. Pidades silmas praegust olukorda, s.o kahepoolsete kokkulepete hiljutist sõlmimist Elevandiluurannikuga[13], Gaboniga[14], Komoori saartega ja Seišellidega[15], teeb komisjon ettepaneku viia kulukohustuste ja maksete assigneeringud summas 7,3 miljonit eurot reserviartiklist 40 02 41 üle eelarveartiklisse 11 03 01 „Liidu kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes toimuva kalapüügiga seonduva tegevuse juhiste väljatöötamine”. Lisaks tehakse ettepanek, et Mauritaaniaga teiseks aastaks sõlmitud kokkuleppes valdkondlikuks abiks ette nähtud maksete assigneeringute katmiseks tuleks viia samast reserviartiklist täiendavalt üle 3 miljonit eurot maksete assigneeringuteks tegevuskulude eelarvereale 11 03 01.

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Säästva kalanduse kokkulepped || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

Kulukohustused || Maksed || Kulukohustused || Maksed || Kulukohustused || Maksed

Tegevuskulude eelarverida (11 03 01) || 22,4 || 22,4 || +7,3 || +10,3 || 29,7 || 32,7

Reserv (40 02 41) || 122,7 || 122,7 || –7,3 || –10,3 || 115,3 || 112,3

Kokku || 145,0 || 145,0 || 0,0 || 0,0 || 145,0 || 145,0

3.4 Eelarvemärkuste muudatused

Muudetud on järgmiste peatükkide, artiklite ja punktide eelarvemärkusi:

Rubriik || Selgitus

Kulutused

05 02 || Sekkumised põllumajandusturgudel || Sihtotstarbeliste tulude näitajad

05 02 11 03 || Humal – Abi tootjaorganisatsioonidele || Eelarvemärkused

05 03 || Otsetoetused || Sihtotstarbeliste tulude näitajad

11 03 01 || Rahvusvahelised kalanduskokkulepped || Eelarvemärkuste muudatus: tabel

Tulud

6 7 0 1 || EAGFi raamatupidamisarvestuse kontrollimine ja heakskiitmine – Sihtotstarbeline tulu || Sihtotstarbelise tulu näitajad

6 7 0 2 || EAGFi käsitlevate õigusnormide rikkumine – Sihtotstarbeline tulu || Sihtotstarbelise tulu näitajad

6 7 0 3 || Piimatootjate lisamaksud – Sihtotstarbeline tulu || Sihtotstarbelise tulu näitajad

4 Kuluprogrammide delegeerimine rakendusametitele

4.1 Delegeerimise põhjused

4.1.1 Rakendusametite parimal viisil kasutamine

Komisjoni poolt mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020 tehtud ettepanekute tähtis element on lihtsustada ja ratsionaliseerida veelgi Euroopa Liidu institutsioonide, asutuste ja ametite tööd, et muuta nad nüüdisaegseks, tõhusaks ja dünaamiliseks organisatsiooniks, vähendades samal ajal töötajate arvu 5 % viie aasta jooksul[16]. See kohustus on nüüd fikseeritud institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõus eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[17], milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on saavutanud poliitilise kokkuleppe.

Selles üldises kontekstis peab komisjon vähenenud inimressursse kasutama parimal viisil, keskendudes rohkem kui kunagi varem oma põhiülesannetele, nagu näiteks poliitika, ELi õiguse rakendamine ja selle kohaldamise järelevalve ning strateegiline juhtimine, tagades samal ajal kuluprogrammide kõige tõhusama ja mõjusama rakendamise, mille eest ta lõplikult vastutab.

Arvestades seda, et rakendusametid on ELi programmide juhtimisel andnud positiivseid tulemusi, mida on kinnitanud Euroopa Kontrollikoda[18], soovitas komisjon oma ettepanekutes mitmeaastase finantsraamistiku kohta aastateks 2014–2020 samuti kasutada teatavate uute programmide rakendamisel rohkem rakendusameteid.

Praegu on nõukogu määruse (EÜ) nr 58/2003 alusel moodustatud kuus rakendusametit[19]: Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI), Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet (EACEA), Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (EAHC), Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusamet (TEN-T EA), Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA) ja Teadusuuringute Rakendusamet (REA).

Määruses on programmijuhtimise ülesanded komisjoni ja rakendusametite vahel selgelt ära jagatud. Komisjoni talitused täidavad ülesandeid, millega kaasneb suur kaalutlusõigus põhimõtteliste valikute tegemisel, nagu eelkõige järgmised: eesmärkide ja prioriteetide seadmine, tööprogrammide (sh rahastamisotsuste) vastuvõtmine, komisjoni esindamine programmikomitees ja lepingute sõlmimise otsuste vastuvõtmine komiteemenetluse teel. Ametid täidavad rakendusülesandeid, nagu toetus- ja hankemenetluste algatamine ja lõpetamine, toetuse andmise otsuste vastuvõtmine, projektide järelevalve, finantskontroll ja arvestus, osalemine programmi hindamises ja mitmesugused toetavad ülesanded.

4.1.2 Tasuvusanalüüs: valitud delegeerimisstsenaarium

Tasuvusanalüüs, mis tuleb määruse kohaselt teha enne mis tahes programmi delegeerimist rakendusametitele, tehti möödunud aastal ja selles võeti arvesse poliitilist kokkulepet, mille Euroopa Parlament ja nõukogu saavutasid 2013. aasta juunis mitmeaastases finantsraamistikus aastateks 2014–2020.[20] Tasuvusanalüüs tõstab esile teatavate 2014.–2020. aasta programmide rakendusametitele delegeerimise järgmised suhtelised eelised.

¾ Tänu oma kogemustele ja spetsialiseerumisele konkreetsetes pädevusvaldkondades tagavad ametid programmide kvaliteetse juhtimise ja parema teenuseosutamise, mis väljendub lepingute kiiremas sõlmimises, tehniliste ja finantsaruannete kiiremas heakskiitmises ja maksete kiiremas tegemises.

¾ Ametitele sidusate programmiportfellide andmine loob sünergia omavahel tihedalt seotud poliitikavaldkondade vahel ja edendab teadmiste levikut. Näiteks teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi („Horisont 2020”) alla kuuluva väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) instrumendi kõigi aspektide koondamine peaks oodatavalt andma tulemuseks mastaabisäästu, koordineerimise lihtsustumise ja teenuste osutamise järjepidevuse. Samal ajal on kõigi võimalike toetusesaajate jaoks olemas ühtne kontaktpunkt.

¾ Uued programmid võivad kapitaliseerida ametite olemasolevaid suhtlus- ja kaasamiskanaleid, mille need on aja jooksul välja arendanud, et hoida toetusesaajatega tihedat sidet ja parandada ELi nähtavust programmide elluviijana. Täpsemalt võimaldavad ametid toetusesaajatega tihedamat otsesuhtlust teabepäevade, suuremate ja mitmeaastaste projektide puhul avakoosolekute ja kontrollkülastuste kaudu.

¾ Protsesside ja menetluste pidev lihtsustamine (nt toetuste lihtsustatud vormid, proportsionaalsed kontrollid ja elektroonilised taotlusvormid) annab tulemuseks suurema tootlikkuse, mis peaks uute programmide lihtsamate menetlustega veelgi suurenema.

¾ Kuna programmide juhtimiseks on vaja vähem täistööajaga töötajaid ja rakendusametites saab lepingulisi töötajaid palgata rohkem kui komisjonis, toob see endaga kaasa olulise säästu võrreldes stsenaariumiga, kus komisjon peaks programmide juhtimisega ise tegelema.

Tasuvusanalüüs võrdles omavahel nelja stsenaariumi, millest igaüks näeb ette programmi delegeerimise eri tasemel: komisjoni stsenaarium, kus uusi programme juhib komisjon, varem vastu võetuid (2007.–2013. aasta programme) aga rakendusametid; esialgne stsenaarium, mis näeb ette programmide delegeerimise vastavalt komisjoni ettepanekule, ning kaks alternatiivset stsenaariumi, mis käsitlevad esialgsest stsenaariumist erinevaid programmide delegeerimise võimalusi.

Tasuvusanalüüsis peeti kaalutud stsenaariumidest kulude kokkuhoiu ja kvalitatiivsete eeliste poolest kõige tõhusamaks „alternatiivset stsenaariumi nr 2”[21]. Kuna rakendusametid hakkavad kasvades andma mastaabisäästu, suureneks tõhusus selle stsenaariumi rakendamise korral võrreldes komisjoni stsenaariumiga hinnanguliselt kõige rohkem (nüüdisväärtuse juures 509 miljonit eurot[22] aastatel 2014–2020).

4.1.3 Tasuvusanalüüsi täpsustamine

Komisjon on tasuvusanalüüsi põhjal kindlaks määranud üldise lähenemisviisi rakendusprogrammide juhtimise rakendusametitele delegeerimisele aastateks 2014–2020. Peale selle, et komisjon võtab arvesse edusamme, mis on saavutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel veel toimuvatel läbirääkimistel delegeeritavate programmide õigusaktide üle, on ta eraldi pööranud tähelepanu kahe tähtsa eesmärgi tagamisele delegeerimisprotsessis.

¾ Tootlikkus: tagada iga ameti alustootlikkuse säilimine 2013. aasta tasemel või selle paranemine; kõigi ametite töötajate arvud on läbi vaadatud;

¾ töötajate arvu vähendamine 5 %: selleks, et viia rakendusametite töötajate arv kooskõlla kõigi ELi institutsioonide ja asutuste puhul kokku lepitud töötajate arvu vähendamisega 5 %, on ette nähtud kõigi rakendusametite 2013. aasta töötajate arvu vähendamine 5 %, mis jaotatakse ühtlaselt aastatele 2014–2020 ja mida tuleb võrrelda igale ametile eraldatavate ressursside algse hinnanguga. Nagu kõigi ELi institutsioonide ja asutuste puhul, kaasneb töötajate arvu 5 % vähendamisega tööaja kasv 37,5 tunnilt 40 tunnile nädalas.

4.1.4 2014. aasta eelarveprojektis kasutatud „konstantse meetodi” kohandamine

2014. aasta eelarveprojekti aluseks oli seoses asjaoluga, et tasuvusanalüüs ei olnud veel tehtud ning komisjon ei olnud seda veel seoses oma ettepanekutega kuluprogrammide delegeerimise kohta läbi vaadanud, nn konstantne meetod, kus iga rakendusameti töötajate arv ja antavad toetused jäid 2013. aasta tasemele. Käesolevas kirjalikus muutmisettepanekus tehtud kohandustes on arvesse võetud 2014.–2020. aasta programmide puhul ette nähtud delegeerimise mõju ressurssidele nii rakendusametite kui ka komisjoni jaoks, mis on välja toodud allpool.

4.2 Ettepanek programmide delegeerimiseks mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Rakendusametitele programmide juhtimiseks ettenähtud assigneeringute maht kasvab järgmise mitmeaastase finantsraamistiku perioodi jooksul kavakohaselt oluliselt, kusjuures ametid jäävad vastutama ka praegu neile delegeeritud programmide täitmata kohustuste täitmise eest. Aastaid 2014–2020 hõlmavas mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud programmide puhul kasvavat töökoormust tuleb vaadelda seoses 2007.–2013. aasta programmide juhtimisel järk-järgult väheneva töökoormusega. Kuluprogrammid, mille puhul on ette nähtud, et need delegeeritakse rakendusametitele mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa, on järgmised.

Rakendusametitele haldamiseks ettenähtud assigneeringute pakettide kõik üksikasjad on esitatud finantsselgitustes, mis on lisatud komisjoni kuuele ettepanekule rakendusametite taasloomise ning nende volituste ja tegevusea pikendamise kohta (vt punkt 4.5 allpool).

¾ Rubriik 1a – Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks

Rubriigis 1a on rakendusametitele delegeerimiseks kindlaks määratud mitu uut programmi, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu IKT- ja energeetikaprogrammid. Lisaks on ette nähtud, et rida programme, mis on praegu delegeeritud EACI-le, EACEA-le, TEN-T EA-le, ERCEA-le ja REA-le, jätkub nende juhtimisel. See puudutab täpsemalt Euroopa ühendamise rahastu programme „Horisont 2020”, COSME ja Erasmus+ ning selle transpordiprogramme.

¾ Rubriik 2 – Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad

Rubriigi 2 all on rakendusametitele alates 2014. aastast delegeerimiseks ette nähtud kaks uut programmi: LIFE – keskkond ja kliimameetmed ning teatavad tegevused EMFFi kaudu – kalanduskontroll, integreeritud merenduspoliitika ja teaduslikud nõuanded.

¾ Rubriik 3 – Julgeolek ja kodakondsus

Rubriigi 3 all on rakendusametitele delegeerimiseks ette nähtud viis programmi. See hõlmab praegu EACEA-le ja EAHC-le delegeeritud programmide jätkumist: „Loov Euroopa”, „Euroopa kodanikele”, „Tarbijakaitse”, „Rahvatervis” ja „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” (üle toodud aastaid 2007–2013 hõlmava mitmeaastase finantsraamistiku rubriigist 2).

¾ Rubriik 4 – Globaalne Euroopa

Rubriigi 4 all on rakendusametitele delegeerimiseks ette nähtud kaks programmi: kõrghariduse valdkonna projektid, mis on praegu delegeeritud EACEA-le, ning ELi vabatahtlike abistajate uus programm.

4.3 Mõju rakendusametite inimressurssidele ja rahalistele vahenditele

Komisjon kavatseb jätta rakendusametite arvu samaks. Tema ettepanekul tuleks aga praegusest kuuest ametist kolme nime muuta, et viia see kooskõlla laienenud volitustega:

¾ Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusest (EACI) saab Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (EASME);

¾ Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametist (EAHC) saab Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA); ning

¾ Üleeuroopalise Transpordivõrgu Rakendusametist (TEN-T EA) saab Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusamet (INEA).

Järgmises tabelis on ametite kaupa kõrvutatud ettenähtud assigneeringute mahte ja inimressursse (täistööajale taandatud töötajate arvu) ELi eelarvest ametite jooksvate kulude katmiseks eraldatud summadega. Tabel väljendab 2013. aasta olukorda konstantsel meetodil, nagu algselt ette nähtud 2014. aasta eelarveprojektis ning vastavalt käesolevas kirjalikus muutmisettepanekus esitatud muudatustele.

(ümardatud jooksevhinnad miljonites eurodes)

Rakendus-amet || 2013. aasta eelarve || 2014. aasta eelarveprojekt || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 2)

Hallatav rahastamis-pakett || Jooksvad kulud || Töötajad (täistööajale taandatud töötajad) || Hallatav rahastamis-pakett || Jooksvad kulud || Töötajad (täistööajale taandatud töötajad) || Hallatav rahastamis-pakett || Jooksvad kulud || Töötajad (täistööajale taandatud töötajad) || Hallatav rahastamis-pakett || Jooksvad kulud || Töötajad (täistööajale taandatud töötajad)

EASME (endine EACI) || 583 || 15 680 || 159 || p.m. || 15 827 || 144 || 1 194 || +15,321 || +164,5 || 1 193,5 || 31 148 || 308,5

EACEA || 847 || 48 012 || 431 || p.m. || 47 546 || 431 || 543 || -0,004 || +4,9 || 543,3 || 47,542 || 435,9

CHAFEA (endine EAHC) || 68 || 7,070 || 50 || p.m. || 7,070 || 50 || 76 || – || – || 76,3 || 7,070 || 50,0

INEA (endine TEN-T EA) || 1 470 || 9,805 || 100 || p.m. || 9,805 || 115[23] || 2 395 || +4,371 || +47,0 || 2 395,2 || 14,176 || 162,0

ERCEA || 1 707 || 39,000 || 389 || p.m. || 39,415 || 389 || 1 451 || – || – || 1 451,0 || 39,415 || 389,0

REA || 1 171 || 49,300 || 558 || p.m. || 50,298 || 558 || 1 603 || +6,071 || +22,4 || 1 603,0 || 56,369 || 580,4

Kokku || 5 846 || 168,867 || 1 687 || p.m. || 169,961 || 1 687 || 7 262 || +25,759 || +238,8 || 7 262 || 195,720 || 1 925,8

Nagu tabelist näha, on rakendusametitele 2014. aastal hallata antavate rahastamispakettide kogusumma 2013. aastaga võrreldes 24,2 % suurem. Töötajate koguarvu suurenemine 2014. aastal (+14,2 %) puudutab peamiselt EASME-d (endine EACI) ja vähemal määral ka INEA-d (endine TEN-T EA) ja REA-d, kusjuures töötajate arvu suurenemist ei ole ette nähtud CHAFEA (endine EAHC) ja ERCEA puhul.

EASME, INEA ja REA puhul ette nähtud töötajate arvu suurenemise tõttu kasvab ELi eelarvest nende ametite jooksvate kulude katmiseks eraldatav summa. Rakendusametite vastavad täiendavad palgavajadused on arvestatud kaheksa kuu baasil, mis on hinnanguliselt värbamiseks kuluv aeg. Ametite kulude suurenemist tasakaalustab aga sama suures mahus halduskulude vähenemine eelarves, nagu näidatud allpool.

4.4 Mõju komisjoni inimressurssidele ja rahalistele vahenditele

4.4.1 Ülesannete üleandmine rakendusametitele: komisjoni kokkuhoid

Osa rakendusametite suurenenud töökoormusest tuleneb seni komisjoni talituste rakendatavate programmide edasidelegeerimisest. Rakendusülesannete üleandmine vabastab inimressursse komisjonis (vt allpool), kuna neid ülesandeid komisjonis enam ei täideta. Tasuvusanalüüsi kohaselt on rakendusametitele 2014. aastaks ette nähtud kuni 28 lisaametnikku (nn külmutatud ametikohad), samas kui vabanevate ametikohtade koguarv komisjonis on hinnanguliselt 30 täistööaja ekvivalenti[24].

Varem anti sedasi vabanenud inimressurssidele nõukogu määruse nr 58/2003 artikli 13 lõike 6 punkti c kohaselt muud ülesanded. Arvestades, et komisjon on võtnud kohustuse oma personali üldiselt vähendada, ja selleks et tagada halduskulude eelarveneutraalsus, kajastuvad komisjonis programmijuhtimise delegeerimise tulemusel vabanenud ametikohad ametikohtade arvu vähenemises ametikohtade loetelus (lisaks komisjoni personali üldisele vähendamisele 5 % võrra aastatel 2013–2017) ning sellega seotud kulude vähenemises, mis tasakaalustab täistööaja ekvivalentide lisandumisega rakendusametites tekkivaid kulusid.

Samamoodi vähenevad külmutatud ametikohtadega seotud kulud vastavalt töötajate ümberpaigutamisega rakendusametitesse. Üksikasjalikum teave vabanevate ja külmutatud ametikohtade kohta rakendusametite kaupa on esitatud järgmistes tabelites.

Komisjoni ametikohtade loetelus külmutatud ametikohad

Rakendusamet || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

EASME (endine EACI) || 9 || 14 || 23

EACEA || 34 || – || 34

CHAFEA (endine EAHC) || 6 || – || 6

INEA (endine TEN-T EA) || 7 || 9 || 16

ERCEA || 14 || – || 14

REA || 24 || 5 || 29

Kokku || 94 || 28 || 122

Komisjoni ametikohtade loetelus vabanevad ametikohad

Rakendusamet || Vabanevad ametikohad 2014 || Vabanevad ametikohad 2014–2020*

Ametikohtade loetelu || Lepingulised töötajad (täistööaja ekvivalentides) || Ametikohtade loetelu || Lepingulised töötajad (täistööaja ekvivalentides)

EASME (endine EACI) || – || 8,0 || 93 || 52,2

EACEA || – || 1,1 || – || 1,1

CHAFEA (endine EAHC) || – || – || 6 || 3,2

INEA (endine TEN-T EA) || – || 6,0 || 95 || 46,9

ERCEA || – || – || 20 || –

REA || 9 || 5,8 || 104 || 52,2

Kokku || 9 || 20,9 || 318 || 155,6

*Kulude ja tulude anlüüsi hinnangu kohaselt.

4.4.2 Eelarve üldise neutraalsuse tagamine

Valitud delegeerimisstsenaariumi puhul oodatav tõhususe suurenemine ning ülesannete rakendusametitele delegeerimisest vabanevad ressursid komisjonis võimaldavad suuremat eelarvet täita vähemate vahenditega kui komisjoni stsenaariumi korral, tagades samas programmide kvaliteetse juhtimise. Seepärast teeb komisjon ettepaneku delegeerida nimetatud ülesanded rakendusametitele. Vabanevatest ja külmutatud ametikohtadest tasuvusanalüüsi kohaselt tekkiv kokkuhoid komisjonis, nagu on näidatud eespool punktis 4.4.1 esitatud tabelites, ei kata siiski lisakulutusi, mida tuleb teha rakendusametite jooksvate kulude katmiseks. Eelarve neutraalsuse saavutamiseks asjaomasel ajavahemikul tasakaalustab komisjon rakendusametite lisatööjõuga kaasnevate kulude kasvu sellega, et ei piirdu oma inimressursside (ametnikud ja lepingulised töötajad) vähendamisel ainult tasuvusanalüüsis kindlaks tehtud vabanevate ja külmutatud ametikohtadega.

Selleks on komisjon vaadanud läbi oma sisekorralduse, et suurendada rakendusametite lisatööjõuga kaasnevate kulude tasakaalustamiseks oma vabanevate ametnike ja lepinguliste töötajate ametikohtade arvu. Oma struktuuride läbivaatamise tulemusel on komisjon saanud välja pakkuda veel 114 täistööajale taandatud töökohta, mille võib 2014. aastal vabastada lisaks tasuvusanalüüsis kindlaks tehtud 58 täistööajaekvivalendile, millest 30 on vabanevad ja 28 külmutatud. Vabanevate ja külmutatud ametikohtade koguarv on esitatud järgmises tabelis:

Vabanevad ja külmutatud ametikohad: eelarve neutraalsuse tagamine || Vabanevate ja külmutatud ametikohtade koguarv 2014 || Vabanevate ja külmutatud ametikohtade koguarv 2014–2020

Ametikohtade loetelu || Lepingulised töötajad (täistööaja ekvivalentides) || Ametikohtade loetelu || Lepingulised töötajad (täistööaja ekvivalentides)

Vabanenud ametikohti kokku || 120 || 24 || 484 || 165

Külmutatud ametikohti kokku || 28 || – || 64 || –

Kokku || 148 || 24 || 548 || 165

Nagu eespool märgitud, vastab komisjoni ametikohtade loetelus ette pandud vähendatavate ametikohtade arv vabanevate ametikohtade arvule, mis lisandub komisjoni personali üldisele vähendamisele 5 % võrra aastatel 2013–2017.

Halduskulude mõttes annab ametikohtade vabanemine ja külmutamine 2014. aastal komisjonile kokkuhoiuks 14,0 miljonit eurot, sellest 4,9 miljonit rubriigis 5. Ülejäänud halduskulude kokkuhoid jaotub muude tegevuskulude rubriikide vahel, mis on enamasti seotud programmist „Horisont 2020” rahastatavate teadus- ja lepinguliste töötajatega. See on kooskõlas ettepanekuga rakendusülesannete üleandmiseks komisjonilt rakendusametitele.

4.4.3 Programmide rahastamispakettide samaks jätmine

Et kuluprogrammide rahastamispaketid jääksid samaks, tasakaalustatakse rakendusametite jooksvate kulude suurenemine komisjoni halduskulude vastava vähendamisega kas rubriigis 5 või muudes rubriikides, eelkõige teaduse halduskulude osas rubriigis 1a.

Netomõju, mis on rakendusametite suuremate tegevusassigneeringute haldamiseks vajaliku personali suurenemisel ja sellega kaasnevatel halduskuludel asjaomaste programmide rahastamispakettidele, sõltub sellest, kus komisjon asjaomaseid kulusid tasakaalustab.

¾ Varem komisjoni töötajate poolt rubriigi 5 raames täidetud ülesannete üleandmine rakendusametitele viib ametikohtade vabanemise ja külmutamiseni ning annab rubriigis 5 halduskulude kokkuhoiuks 4,9 miljonit eurot.

¾ Mis puudutab muude rubriikide alla kuuluvate kuluprogrammide rahastamispakettide haldustoetuskulude assigneeringuid, katavad rakendusametite jooksvaid kulusid pärast delegeerimist selleks komisjoni poolt vahetult enne delegeerimist ette nähtud kulud. See kehtib ka teatavate otseselt programmide rakendamisega seotud haldustoetuskulude puhul, mis tekivad rakendusametitele pärast delegeerimist, nagu näiteks IT-süsteemide arendamine. See muudatus ei mõjuta programmide rahastamispaketti: haldus- ja tegevuskulude assigneeringute saldo paketis jääb samaks.

¾ Üldiselt piisab haldustoetuskulude vähendamisest tegevuskulude rubriikides rakendusametite suurenenud jooksvate kulude rahastamiseks, ilma et see mõjutaks tegevuskulude assigneeringuid asjaomase programmi rahastamispaketis. Rubriigis 4 on komisjon palunud kolme programmi haldustoetuskulude suurendamist varem EACEA-le ettenähtud toetuse vähendamise arvelt[25]. Kolme programmi puhul on nende nõuetekohase rakendamise tagamiseks siiski vaja asjaomase programmi suhteliselt piiratud omaosalust, et katta rakendusameti jooksvaid kulusid programmi tegevuskulude assigneeringutest[26].

Järgmine tabel näitab, kuidas on ette nähtud rakendusametite jooksvate kulude katmiseks vajalike kulutuste suurenemise tasakaalustamine kõigi eelnimetatud kolme allika kaudu:

Rakendusametite jooksvate kulude suurenemise tasakaalustamine, jättes rahastamispaketi samaks || Miljonites eurodes

Kuue rakendusameti jooksvate kulude katmiseks vajalike kulutuste suurenemine seoses delegeerimisega || +25,759

Halduskulude vähenemine rubriigis 5 seoses praegu komisjonis täidetavate ülesannete delegeerimisega || –4,851

Haldus- ja toetuskulude vähenemine muudes rubriikides seoses praegu komisjonis täidetavate ülesannete delegeerimisega || –23,013

Muu tasakaalustamine programmide rahastamispakettide piires || –2,747

Kokku || –4,851

Ülesannete ulatuslik rakendusametitele delegeerimine viib halduskulude üldise taseme languseni, nagu on näha kokkuhoiust rubriigis 5 (4,9 miljonit eurot). Üksikasjalikum teave ettepandud delegeerimispaketi mõju kohta inimressurssidele ja rahalistele vahenditele 2014. aastal on esitatud eelarve lisas.

4.5 Delegeerimisprotsess: järgmised sammud

4. oktoobril 2013 andis komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule üle delegeerimisdokumentide tervikpaketi, mis sisaldas seletuskirja paketi põhiosade kohta ning kuue delegeerimisettepaneku eelnõud rakendusametite taasloomise ning nende volituste ja tegevusea pikendamise kohta.

Määruses nr 58/2003 kehtestatud korras palutakse rakendusametite komiteelt arvamust komisjoni kõigi kuue rakendusotsuse eelnõu kohta. Kui komitee on iga delegeerimisettepaneku kohta teinud positiivse otsuse ja kumbki eelarvepädev organisatsioon ei ole esitanud vastuväiteid ning seadusandja võtab 2014.–2020. aasta programmide põhiaktid vastu õigeaegselt, võtab komisjon oma ettepanekute eelnõud vastu 2013. aasta novembri lõpuks.

5 Tegevusüksuse AST/SC loomine

5.1  Personalieeskirjade läbivaatamine: uue tegevusüksuse AST/SC loomine

Pärast komisjoni ettepanekut muuta Euroopa Liidu ametnike personalieeskirju ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimusi (edaspidi „personalieeskirjad”)[27] jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu 2013. aasta juunis personalieeskirjade läbivaatamises poliitilisele kokkuleppele. Läbivaadatud tekst jõustub 1. jaanuaril 2014.

Poliitilise kokkuleppe osana kiitsid Euroopa Parlament ja nõukogu heaks komisjoni ettepaneku muuta personalieeskirjade artiklit 5, et luua ametikohtade loetellu lisaks olemasolevatele administraatorite (AD) ja assistentide (AST) tegevusüksusele uus kuuest palgaastmest koosnev tegevusüksus sekretäridele ja kantseleitöötajatele (AST/SC 1–6).

5.2 Mõju ametikohtade loetelule

Käesolev kirjalik muutmisettepanek sisaldab muudatusi ametikohtade loetelus, mida on vaja selleks, et luua uued struktuurid tegevusüksuse AST/SC, institutsioonide, ametite ja muude asutuste jaoks. Muudetud ametikohtade loetelud on esitatud eelarve lisas.

Komisjon teeb ettepaneku luua struktuur uuele tegevusüksusele AST/SC kõigi ELi institutsioonide ja asutuste ametikohtade loetelus alates 1. jaanuarist 2014. Uude tegevusüksusse AST/SC kuuluvate ametikohtade tegelik arv sõltub siiski olemasolevate assistentide ametikohtade ümberkujundamisest sekretäride ja kantseleitöötajate ametikohtadeks. Seega sõltub töötajate arv sellest, millal lahkuvad – näiteks pensioniea saabudes – praegused assistendid, kes asendatakse uute, tegevusüksuse AST/SC konkursi läbinud töötajatega.

Kuna praegu veel puuduvad usaldusväärsed andmed 2014. aastal vajatavate AST/SC ametikohtade arvu kohta, teeb komisjon ettepaneku luua uus tegevusüksus AST/SC, ilma et praeguses etapis nimetataks iga palgaastme töötajate täpset arvu, välja arvatud juhul, kui institutsioonid on juba kindlaks teinud tegevusüksuse AST/SC ametikohtadeks ümberkujundatavate tegevusüksuse AST ametikohtade eeldatava hulga[28]. Uut struktuuri hakatakse alates 2014. aastast täitma järk-järgult kooskõlas finantsmääruse artikliga 50, mis võimaldab igal institutsioonil või asutusel teatavatel tingimustel muuta ametikohtade loetelu 10 % ulatuses lubatud ametikohtade arvust.

6 Kokkuvõte

Käesolev kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 on komisjoni teine ja lõplik 2014. aasta eelarveprojekti ajakohastus enne kooskõlastamise algust. Sellest lähtuvalt peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu võtma ajakohastatud hinnanguid arvesse 2014. aasta eelarve arutamisel ELi toimimise lepingus ettenähtud tähtaja jooksul.

7 Koondtabel mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide kaupa

Rubriik || 2014. aasta eelarveprojekt (sh ME 1/2014) || Kirjalik muutmisettepanek nr 2/2014 || 2014. aasta eelarveprojekt (sh 2/2014 ME 1)

KA || MA || KA || MA || KA || MA

1. || Arukas ja kaasav majanduskasv || 63 924 732 827 || 62 788 667 818 || || || 63 924 732 827 || 62 788 667 818

Ülemmäär || 63 973 000 000 || || || || 63 973 000 000 ||

Varu || 126 647 173 || || || || 126 647 173 ||

1a || Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 16 433 352 827 || 11 694 938 804 || || || 16 433 352 827 || 11 694 938 804

Ülemmäär || 16 560 000 000 || || || || 16 560 000 000 ||

Varu || 126 647 173 || || || || 126 647 173 ||

1b || Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus || 47 491 380 000 || 51 093 729 014 || || || 47 491 380 000 || 51 093 729 014

Ülemmäär || 47 413 000 000 || || || || 47 413 000 000 ||

Varu || 21 620 000 || || || || 21 620 000 ||

Paindlikkusinstrument || 78 380 000 || || || || 78 380 000 ||

Varu || 0 || || || || 0 ||

2. || Jätkusuutlik majanduskasv: loodusvarad || 59 247 714 684 || 56 532 492 046 || || || 59 247 714 684 || 56 532 492 046

Ülemmäär || 59 303 000 000 || || || || 59 303 000 000 ||

Varu || 55 285 316 || || || || 55 285 316 ||

millest: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) – Turuga seotud kulud ja otsetoetused || 43 778 100 000 || 43 776 956 403 || || || 43 778 100 000 || 43 776 956 403

Vaheülemmäär || 44 130 000 000 || || || || 44 130 000 000 ||

Netoülekanded EAGF ja EAFRD vahel || 351 900 000 || || || || 351 900 000 ||

Varu || 0 || || || || 0 ||

3. || Julgeolek ja kodakondsus || 2 139 460 732 || 1 668 006 729 || || || 2 139 460 732 || 1 668 006 729

Ülemmäär || 2 179 000 000 || || || || 2 179 000 000 ||

Varu || 39 539 268 || || || || 39 539 268 ||

4. || Globaalne Euroopa || 8 175 802 134 || 6 251 299 380 || || || 8 175 802 134 || 6 251 299 380

Ülemmäär || 8 335 000 000 || || || || 8 335 000 000 ||

Varu || 159 197 866 || || || || 159 197 866 ||

5. || Haldus || 8 595 115 307 || 8 596 738 107 || –4 851 000 || –4 851 000 || 8 590 264 307 || 8 591 887 107

Ülemmäär || 8 721 000 000 || || || || 8 721 000 000 ||

Varu || 125 884 693 || || || || 130 735 693 ||

millest: institutsioonide halduskulud || 6 936 293 672 || 6 937 916 472 || –4 851 000 || –4 851 000 || 6 931 442 672 || 6 933 065 472

Vaheülemmäär || 7 056 000 000 || || || || 7 056 000 000 ||

Varu || 119 706 328 || || || || 124 557 328 ||

6. || Kompensatsioonid || 28 600 000 || 28 600 000 || || || 28 600 000 || 28 600 000

Ülemmäär || 29 000 000 || || || || 29 000 000 ||

Varu || 400 000 || || || || 400 000 ||

Kokku || 142 111 425 684 || 135 865 804 080 || –4 851 000 || –4 851 000 || 142 106 574 684 || 135 860 953 080

Ülemmäär || 142 540 000 000 || 135 866 000 000 || || || 142 540 000 000 || 135 866 000 000

Paindlikkusinstrument || 78 380 000 || || || || 78 380 000 ||

Varu || 506 954 316 || 195 920 || || || 511 805 316 || 5 046 920

|| Väljaspool mitmeaastast finantsraamistikku || 456 181 000 || 200 000 000 || || || 456 181 000 || 200 000 000

Kõik kokku || 142 567 606 684 || 136 065 804 080 || –4 851 000 || –4 851 000 || 142 562 755 684 || 136 060 953 080

[1]               ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[2]               COM(2013) 450.

[3]               COM(2013) 644.

[4]               COM(2013) 655, 18.9.2013.

[5]               EAGFi 2014. aasta vaheülemmäär on 44 130 miljonit eurot. Võttes arvesse maaelu arendamiseks ülekantavat summat 351,9 miljonit eurot, mis sisaldub juba 2014. aasta eelarveprojektis, on EAGFi saadav kogusumma (n-ö netovaheülemmäär) 43 778,1 miljonit eurot. EAGFi 2014. aasta vajadusi hinnatakse selle kogusumma alusel.

[6]               Kõnealune määr on kehtestatud komisjoni 9. oktoobri 2013. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 964/2013, milles käsitletakse nõukogu määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatud otsetoetuste kohandamise määra kehtestamist 2013. kalendriaastaks. Kirjalikus muutmisettepanekus nr 2/2014 vähendatakse kohandamise määra 2014. aasta eelarveprojekti algsest määrast 4,981759 % tasemeni 4,001079 %, võttes arvesse künnise vähendamist 5 000 eurost 2 000 euroni vastavalt ühise põllumajanduspoliitika reformi kokkuleppele.

[7]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr xx/xxxx, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ÜTK määrus), artikkel 41 ja IV lisa. Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole määrust veel ametlikult vastu võtnud (COM(2012) 535).

[8]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 228/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed liidu äärepoolseimate piirkondade jaoks ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 247/2006.

[9]               Assigneeringutes ja pärast finantsdistsipliini mehhanismi.

[10]             Pärast finantsdistsipliini mehhanismi.

[11]             Pärast finantsdistsipliini mehhanismi.

[12]             Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

[13]             Protokolli ajutine kohaldamine pärast nõukogu otsuse 2013/303/EL (ELT L 170, 22.6.2013, lk 1) vastuvõtmist.

[14]             Nõukogu otsus protokolli ajutise kohaldamise kohta (alates 24. juulist 2013) võeti vastu 16. juulil 2013, kuid ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

[15]             Komisjoni hinnangul hakkavad nõukogu otsused nende kahe kokkuleppega seotud protokollide ajutise kohaldamise kohta kehtima alates 1. jaanuarist 2014.

[16]             Teatis „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, lk 21, KOM(2011) 500, 29.6.2011.

[17]             Institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõu eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta, punkt [23].

[18]             Eriaruanne nr 13/2009 „Täitmisülesannete delegeerimine rakendusametitele – kas mõistlik lahendus?”.

[19]                             Määrus (EÜ) nr 58/2003, 19. detsember 2002, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1).

[20]             Nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

[21]             Arvestades „piirtingimusi”, mille komisjon on seadnud selleks, et rakendusametite arv jääks samaks ning need oleksid (töötajate arvu poolest) enam-vähem ühesuurused, töötas töövõtja välja järgmise stsenaariumi, kus teatavaid programme juhiksid „esialgsest stsenaariumist” erinevad ametid: uus kosmoseprogramm ja ühiskondlik programm „Toiduga kindlustatus, säästev põllumajandus, mere- ja merendusuuringud ning biomajandus” delegeeritaks programmi „Horisont 2020” raames REA-le, kuid aruka energiakasutuse programmi teist ja kolmandat põlvkonda, programmi „Horisont 2020” raames kogu VKEde instrumenti ning EMFFi integreeritud merenduspoliitika, kontrolli ja teaduslike nõuannete meetmeid haldaks EACI.

[22]                             Arvutatud vastavalt komisjoni suunistele poliitikaettepanekute mõjuhinnangute kohta (SEK(2009) 92), diskonteerides tulevased hüved nende nüüdisväärtuse leidmiseks 4 %-ga.

[23]             Selle arvu puhul on arvesse võetud ettepanekut viia Marco Polo programmi juhtimine EACI alt üle INEAsse (15 täistööajale taandatud töötajat), kuna sellest saab Euroopa ühendamise rahastu transpordiprogrammi osa.

[24]             Külmutatud ja vabanevate ametikohtade tegelik jaotus määratakse täpselt kindlaks edasiste eelarvemenetluste käigus, et arvesse võtta tegelikke ümberpaigutusi.

[25]             Need programmid on IPA (0,1 miljonit eurot), ENI (1,0 miljon eurot) ja DCI (1,0 miljon eurot) ja eesmärk on täpsustada komisjonis ja rakendusametis täidetavaid ülesandeid.

[26]             See puudutab Euroopa ühendamise rahastu energeetikaprogrammi (0,8 miljonit eurot), EMFFi (1,4 miljonit eurot) ja ELi vabatahtlike abistajate programmi (0,5 miljonit eurot), mille jaoks 2014. aasta eelarveprojektis taotletud haldustoetuskulutused ei kata (täielikult) 2014. aasta tegelikke vajadusi.

[27]             KOM(2011) 890, 13.12.2011.

[28]             Üksikasjalikud hinnangud uue tegevusüksuse SC ametikohtade loetelu palgaastmestiku kohta on esitanud järgmised institutsioonid: Euroopa Parlament (I jagu): 5 SC 1 ja 25 SC 2; Euroopa Ülemkogu ja nõukogu (II jagu): 15 SC 1; ja Euroopa Kontrollikoda (V jagu): 2 SC 2.