SISUKORD

1........... Sissejuhatus. 3

2........... Liikmesriikide aastaaruannete läbivaatamine. 3

3........... Komisjoni poolt liikmesriikides tehtud kontrollitoimingud. 7

4........... Liikmesriikide kontrollitoiminguid käsitleva teabe muud allikad. 16

5........... Ametliku järelevalve tulemused. 17

6........... Komisjoni järelmeetmed ja jõustamise kontroll 17

7........... Rahvusvaheline kaubandus. 18

8........... Kokkuvõte. f19

1.           Sissejuhatus

Määruse (EÜ) nr 882/2004[1] artikli 44 lõigetega 4 ja 6 on ette nähtud, et komisjon kehtestab ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande ametlike kontrollide üldise rakendamise kohta liikmesriikides, võttes arvesse:

a) liikmesriikide ametiasutuste esitatud aastaaruandeid oma kontrollitegevuse kohta;

b) komisjoni poolt liikmesriikides tehtud kontrolle;

c) muud asjakohast teavet.

Käesolev dokument on kolmas komisjoni esitatud sellist laadi aruanne. Selle peamised allikad on: a) liikmesriikide esitatud aastaaruanded 2010. aasta kohta; b) komisjoni enda kontrollitegevuse tulemused; ja c) muu asjakohane kontrollidega seotud teave, sealhulgas:

·   liikmesriikide poolt komisjonile esitatud aruanded kontrollitoimingute kohta teatavates sektorites;

·   ELi kiirhoiatussüsteemide tulemused;

·   komisjoni jõustamismeetmed (sealhulgas rikkumismenetlused) seoses liikmeriikides täheldatud rikkumistega;

·   rahvusvaheliste standardimisasutuste esitatud aruanded.

Eelkõige komisjoni enda poolt tehtud kontrollide tulemuste ja muu asjakohase teabe osas esitatakse käesolevas aruandes kontrolli käsitlev teave kohe, kui see saab kättesaadavaks. Seega püütakse liidus tehtava ametliku kontrolli kohta esitada võimalikult asjakohast teavet.

2.           Liikmesriikide aastaaruannete läbivaatamine

ELi sööda- ja toidualaste õigusnormide üldpõhimõtted on sätestatud määruses (EÜ) nr 178/2002[2]. Selle määruse kohaselt lasub esmane vastutus toidu ohutuse eest kogu toidu- ja söödaahela ulatuses – alates esmatootmisest kuni lõpptarbijale müügini – toidu- ja söödakäitlejatel. Määruses (EÜ) nr 834/2007 on kehtestatud nõuded mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta[3]. Määruses (EL) nr 1151/2012 on kehtestatud nõuded põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta[4].

Liikmesriigid peavad jälgima ja kontrollima, et toidukäitlejad täidavad ELi sööda- ja toidualastes (sh loomade tervist ja heaolu ning taimetervist käsitlevates) õigusnormides mahepõllumajandusliku tootmise ja kvaliteedikavade kohta kehtestatud nõudmisi. Nad peavad sel eesmärgil kasutama kontrollisüsteeme.

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on sätestatud juhised sellise kontrollimise organiseerimiseks ja läbiviimiseks. Seal on ette nähtud üldised eeskirjad ametlike kontrollide tegemiseks, millega teha kindlaks ELi toidu- ja söödaalaste õigusnormide täitmine. Selles määruses nõutakse eelkõige, et liikmesriigid kontrolliksid, kas sööda- ja toidukäitlejad järgivad konkreetseid õiguslikke nõudeid ja kas ELi turul olevad tooted (nii ELis toodetud kui ka imporditud) vastavad nimetatud nõuetele.

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on lisaks sätestatud eeskirjad komisjoni talituste poolt liikmesriikides tehtavate kontrollide kohta, millega tehakse kindlaks, kas liikmesriigid täidavad toidu- ja söödaalaste õigusaktidega ettenähtud kohustusi. Liikmesriigid peavad koostama mitmeaastased riiklikud kontrollikavad ja need ellu viima, et jõustada nimetatud määruses kehtestatud nõudeid, ning on kohustatud esitama komisjonile aastaaruande nende kavade täitmise kohta.

Esimeses komisjoni aastaaruandes (KOM(2010) 441) toodi välja asjaolu, et liikmesriikide aruanded erinesid nii ülesehituselt kui ka sisult ja seetõttu oli neid raske võrrelda. Viimase aasta aruandes (KOM(2012) 122) tõdeti, et andmete võrreldavus on paranenud tänu komisjoni ja liikmesriikide vahelisele dialoogile ja sellest saadud kogemusele.

Et lihtsustada liikmesriikide aastaaruannete võrreldavust, koostati koostöös liikmesriikidega kommenteeritud kokkuvõtte näidis, mis põhineb iga-aastase aruande kohta koostatud suunistele (komisjoni otsus 2008/654/EÜ). Enamik liikmesriikidest kasutab praegu neid kokkuvõtteid. Liikmesriikidele antakse pidevalt üldist tagasisidet. Seda täiendab individuaalne tagasiside kirjalikus vormis.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 läbivaatamise raames võeti tähelepanu alla artikli 44 sätted liikmesriikide aruannete ja komisjoni iga-aastaste aruannete kohta. Õigusakti ettepanek sisaldab sätteid, mille kohaselt komisjon peab töötama välja ühtsed vormid liikmesriikide esitatava teabe ja andmete jaoks järgmistes valdkondades: liikmesriikide kontrollikavade muudatused; eelmisel aastal tehtud ametlike kontrollide tulemused; avastatud rikkumiste arv ja laad; meetmed mitmeaastase riikliku kontrollikava tõhusa toimimise tagamiseks, sealhulgas jõustamismeetmed, ja selliste meetmete tulemused.

Allpool on esitatud ülevaade komisjoni analüüsist liikmesriikide 2010. aasta aruannete kohta selles ulatuses, milles oli võimalik kokku võtta aruannetes esitatud teave.

Kontrollide üldine tõhusus

Aastaaruannetest selgub, et enamikus liikmesriikides on kehtestatud strateegilised, tegevus- või vastavusnäitajad tulemuslikkuse hindamiseks, ehkki need on märkimisväärselt erinevad hõlmatud sektorite ja üldise tõhususe kohta tehtud kokkuvõtte ulatuse osas. Andmed käsitlevad sageli pigem kontrolli protsessi, näiteks kavandatud kontrollimiste arvu, mitte tingimata ametlike kontrollide tulemusi.

Mõnes riigis on rohkem kui üks pädev keskasutus. Nende riikide aruannete ühtsust saaks parandada, kui erinevate talituste esitatud andmed vaadatakse läbi, võttes samaaegselt arvesse mitmeaastaste riiklike kontrollikavade strateegilisi ja tegevuseesmärke.

Kontrollide suundumused

Jätkuvalt valitseb suundumus riskipõhisemate kontrollisüsteemide poole. Mõned liikmesriigid on tõstnud esile paremat üldist tõhusust tänu riskipõhisematele kontrollidele ja nende kontrollide laienemisele uutesse sektoritesse. Muudest aruannetest selgub siiski, et liikmesriigid ei kasuta riskide hindamise mudelit kõikides sektorites, mida kinnitavad ka komisjoni auditid, ning kontrollide osas valitsevate suundumuste, prioriteetide ja tulemuste kohta on esitatud piiratud teavet.

Riskipõhisemate kontrollide üheks tulemuseks on olnud see, et kahe järjestikuse aasta rikkumiste tasemeid ei ole olnud võimalik otse võrrelda. Näiteks Tšehhi suundumuste analüüsis viidatakse sellele, et ajavahemikul 2009–2010 on loomatervise ja heaolu valdkonnas avastatud rikkumiste osakaal võrreldes kontrollide koguarvuga suurenenud. See võib anda tunnistust suuremast rikkumiste määrast ja osutada seega probleemide tekkimisele. Sellise esialgse rikkumiste kasvu põhjuseks arvatakse siiski olevat asjaolu, et kontrollid muutusid hiljuti riskipõhisemateks ja seeläbi on suurenenud üldine tõhusus. Taani aruandest ilmnes samasugune vastavus loomade heaoluga seotud kontrollide puhul. Saksa aruandes väidetakse, et kuna kontrollid on riskipõhisemad ja keskenduvad seetõttu rohkem nendele üksustele, kus on esinenud eelnevaid rikkumisi, ei ole võimalik teha aastaaruande põhjal järeldusi turul valitseva üldise olukorra kohta. Riskipõhisemate kontrollide tõttu vabanenud ressursse kasutatakse nende ettevõtjate kontrollimiseks, kellel on vähem võimalusi või soovi eeskirju täita. Julgustavaks võib pidada tõendeid kontrollide keskendumisest ettevõtjatele, kes ei ole varem eeskirjadest täielikult kinni pidanud või kelle puhul on kahtlustatud rikkumist. Seega ei saa riskipõhiseid kontrolle pidada üksnes ettekäändeks, mille abil püütakse ressursse vähendada.

Rikkumistega seotud suundumuste analüüs

Eri sektorites avastatud rikkumiste peamisteks valdkondadeks on: tööhügieeni nõuded; ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollpunktide süsteem (HACCP); struktuuri või seadmetega seotud hügieeninõuded; toidu ja sööda märgistamine; söödalisandid; dokumentide säilitamine ja mikrobioloogiline saastumine.

Rikkumiste taga peituvaid põhjuseid on üldiselt vähe uuritud. Nagu ka eelmisel aastal, peeti HACCP-süsteemi ja hügieeniga seotud puuduste põhjusteks suurt tööjõu voolavust, toidukäitlejate puudulikku koolitust ja asjaolu, et rikkumistele ei reageeritud üldse või reageeriti neile minimaalselt.

Jõustamise suundumused: nõuete täitmatajätmise korral võetavad meetmed

Liikmesriigid peavad oma aastaaruannetes ära märkima, milliseid jõustamismeetmeid nad on rakendanud.

Ehkki enamikus liikmesriikide aruannetes esitati andmed jõustamise kohta, ei hõlmanud need siiski kõiki sektoreid ja üldiselt ei analüüsitud aruannetes üldisi suundumusi ja järeldusi.

Mõnedes liikmesriikides on olnud kasu pädevate ametiasutuste poolt otse rakendatud haldussanktsioonidest.

Peale selle on mõnedes liikmesriikides täheldatud vajadust pakkuda töötajatele jõustamisalast koolitust. Ühendkuningriigis on pandud rõhku kohtumõistmisele ja töötajate koolitamisele eksperttunnistajateks, mille tulemusel suurenes alates ajavahemikust 2008–2009 ametlike jõustamismeetmete arv. Ka Soomes on tänu jõustamisega seotud koolitustegevusele ja uutele suunistele sagenenud jõustamismeetmete kasutamine. Madalmaade ametiasutuste arvates on jõustamismeetmete kasutamise suurenemine tingitud asjaolust, et kontrollid on muutunud riskipõhisemateks ja seega avastatakse rohkem rikkumisi.

Riiklik auditisüsteem

Kõik liikmesriigid korraldavad auditeid, nagu on nõutud määruses (EÜ) nr 882/2004. Audit on tähtis kontrollivahend, kuna selle abil antakse juhatusele väga olulist teavet nende poolt kasutatavate kontrollisüsteemide tõhususe kohta. Aruannetes ei esitata siiski alati ülevaadet tehtud auditite tulemustest, eelkõige siis, kui need on läbi viidud detsentraliseeritud piirkondades, ja puudub teave auditiaruannete järelmeetmete kohta. Peale selle on mõned liikmesriigid andnud teada, et auditite tegemist on piiranud nende auditeerimisüksuste vahendite nappus.

Mõnede auditite puhul keskenduti pädevate ametiasutuste poolt kasutusele võetud kvaliteedijuhtimise süsteemidele. Austrias viis see protsess menetluste ühtlustamise ja jätkuvate muudatusteni vastutusalades.

Komisjon korraldab regulaarseid koosolekuid, kus liikmesriigid saavad muu hulgas vahetada parimate tavadega seotud kogemusi selle kohta, kuidas auditeerimise nõuet täidetakse.

Ressursid

Mitmetes aruannetes osutatakse muudatustele selles valdkonnas, näiteks märkimisväärsed korralduslikud muudatused Prantsusmaal, Madalmaades, Sloveenias ja Ühendkuningriigis ning laboriteenuste tõhustamine (Bulgaarias ja Hispaanias toiduohutuse osas ja Poolas pestitsiidide osas). Laboritele eraldatud ressursside ülevaatus oli käimas ka Eestis ja Portugalis. Mõned liikmesriigid viivad oma tööjõuressursid rutiinselt kontrollimiselt üle riskipõhisematele kontrollikampaaniatele. Üldiselt ollakse teadlikud, et ressursse tuleb tõhusamalt rakendada, eriti praeguses majanduskliimas, kus avaliku sektori kulud on surve all.

Kontrolliasutuste tulemuslikkuse tõhustamiseks võetud meetmed

Olulisemate meetmete hulka kuuluvad õigusaktide ajakohastamine, suuniste ja menetluste koostamine ja/või parandamine, koolitused ja töötoad (mis on eelkõige seotud uute menetluste rakendamisega) ja mitmeaastaste riiklike kontrollikavade muutmine.

Lisaks on mõnes liikmesriigis parandatud kontrollidega seotud teabesüsteeme ja äriprotsesse, et tõhustada pädevate keskasutuste poolt tehtavat järelevalvet. Mõnes liikmesriigis on paranenud kontrolliandmete hindamine ja kriitiline analüüs, sellal kui teised liikmesriigid kavatsevad parandada pädevate keskasutuste võimekust kontrollide tõhususe tõendamisel. Mõnes liikmesriigis koostatakse praegu konkreetseid tulemuslikkuse näitajaid.

Samuti on aruannetes esitatud näiteid kontrolliasutuste tegevuse koordineerimise parandamise ja koordineerimisraamistike parandamise kohta detsentraliseeritud pädevusega liikmesriikides. Mõned liikmesriigid on kirjeldanud meetmeid, mida on rakendatud Interneti teel toimuva müügi suurendamise eesmärgil toidusektoris. Mitmes liikmesriigis on toidukäitlejate töö tulemuslikkuse hindamise süsteemi kasutuselevõtmine aidanud kontrolle tähtsuse järjekorda seada.

Toidukäitlejate töö tõhustamiseks võetud meetmed

Liikmesriikides rakendatud olulisemate meetmete hulka kuuluvad suunised, koolitused, teabekampaaniad ja muud üritused ning brošüürid. Teised aruannetes esitatud meetmed on loomade heaolu keskuse rajamine Taanis ja mehhanismid, mille abil motiveeritakse ettevõtteid eeskirju järgima ja saadakse käitlejatelt tagasisidet, et lihtsustada kontrollide tegemist.

Kokkuvõte

Liikmesriikide aastaaruannetest selgub, et liikmesriigid otsivad aktiivselt võimalusi kehtestatud süsteemide tõhususe parandamiseks. Liikmesriikides võib täheldada suundumust riskipõhisemate kontrollide poole. Liikmesriigid võtavad samuti kasutusele vahendeid, mille abil tõhustada pädevate keskasutuste poolt tehtavat järelevalvet ja kontrolliasutuste töö tulemuslikkust.

Praegu täiustatakse mitmeid valdkondi. Liikmesriikide kontrolliandmete järjepidevuse ja võrreldavuse osas aitaks andmete esitamisviiside vaheline tihedam seos paremini näidata, mil määral saaks kontrollide puhul kaardistada rikkumisi ja kuidas see aitaks tõhustada jõustamist. Kui pöörata rohkem tähelepanu enesehindamise aruannetele, näiteks riiklike auditite tulemustele ja mõjule, mida aastaaruande läbivaatamine edasisele planeerimisele avaldab, saaks jätkuva parandamise protsessi veelgi tõhusamaks muuta.

3.           Komisjoni poolt liikmesriikides tehtud kontrollitoimingud

Määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt peab komisjon viima liikmesriikides läbi kontrollimisi, et teha kindlaks, kas ametlikud kontrollitoimingud toimuvad kooskõlas vastavate mitmeaastaste riiklike kontrollikavade ning ELi õigusaktidega.

Oma kohustuste täitmiseks koostab komisjon igal aastal auditite ja kontrollkäikude programmi, et kontrollida sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu ning taimetervist käsitlevate eeskirjade täitmist ning seda, kas ametlikke kontrollisüsteeme rakendatakse nendes valdkondades kooskõlas ELi õigusaktidega. See programm avaldatakse komisjoni veebisaidil.

Iga auditi tulemused esitatakse asjaomasele riiklikule ametiasutusele mõeldud aruandes, millele lisatakse ka järeldused ja soovitused leitud vajakajäämiste kõrvaldamiseks. Komisjon avaldab auditiaruanded ja liikmesriikide tegevuskavad ning ajakohastab liikmesriike käsitlevaid andmeid, hoides seeläbi sidusrühmi ja kodanikke kursis tegeliku olukorraga, st sellega, kuidas liikmesriikide kontrolliasutused täidavad oma kohustusi ELi õigusnormide nõuetekohase rakendamise tagamisel.

Komisjon on viimastel aastatel igal aastal läbi viinud ligikaudu 250 auditit, mis hõlmavad nii kogu toiduahelat kui ka loomade tervist ja heaolu ning taimetervist ja millest umbes 70 % on seotud toiduohutusega. Ligikaudu 60% kõikidest audititest tehakse tavaliselt liikmesriikides ja ülejäänud auditid toimuvad kolmandates riikides. Liitumiseelseid auditeid on tehtud Horvaatias, mis liitus ELiga 1. juulil 2013.

Peale selle on hiljuti koostatud ülevaatlikke aruandeid[5] mitme sektori kohta. Nende aruannete abil on võimalik saada täielik ülevaade liikmesriikides tehtud kontrollide kohta lähtuvalt üksikute auditite tulemustest. Aruannetes tuuakse välja peamised puudused, mis esinevad tõenäoliselt kõikides liikmesriikides, sealhulgas nendes, kus ei tehta üksikuid auditeid. Lisaks saavad komisjoni talitused ja liikmesriigid siit väärtuslikku teavet õigusaktide läbivaatamiseks.

Komisjoni auditite aruanded ja pädevate ametiasutuste vastused komisjoni aruandes esitatud soovitustele ja riikide profiilid on kättesaadavad aadressil: http://ec.europa.eu/food/fvo/index_en.cfm

Järgmises punktis kirjeldatakse huvipakkuvaid teemasid, mida programm liikmesriikides toiduohutuse, loomatervishoiu ja loomade heaolu ning taimetervise valdkonnas hõlmas. Lisaks sellele esitatakse lühiülevaade eri auditite peamistest tulemustest ja järeldustest.

Toiduohutus

Piima- ja lihatootmise ametlik kontroll

Ajavahemikul 2008–2011 viis komisjon liikmesriikides läbi rea hügieenikontrolle punase liha ja piima tootmise valdkonnas. Nende kontrollide käigus saadi kinnitust, et liikmesriigid on võtnud kasutusele kontrollisüsteemid, mis vastavad suuremas osas määruse (EÜ) nr 882/2004 sätetele, ja viivad läbi rangeid kontrolle punase liha, piima ja nende saaduste valdkonnas. Siiski sai kinnitust juba varem täheldatud, jõustamisega seotud suundumus: sellal kui kontrolliasutused avastavad puudused enamasti nõuetekohaselt, ei rakendata järjepidevaid jõustamismeetmeid alati õigeaegselt ja seetõttu võivad rikkumised pikemalt jätkuda.

Veiseliha ja veiselihatoodete jälgitavus

2011. aastal viidi lõpule rida veiseliha ja veiselihatoodete jälgitavust käsitlevaid auditeid, mille kohta on kättesaadav ülevaatlik aruanne. Viimase ülevaatliku aruande kohaselt on külastatud liikmesriikides märkimisväärselt paranenud veiseliha ja veiselihatoodete kontrollid ja kohustuslik märgistamine. Elusloomade jälgitavuse valdkonnas avastati vajakajäämisi kehtivate õigusaktide rakendamisel ja ametlike kontrollide tegemisel kohtades, kus loomi kogutakse, näiteks vahendajate ruumid, turud ja kogumiskeskused. Samuti täheldati puudusi loomade registreerimiseks kasutatavate andmebaaside haldamises.

Looduslikud ja tehistingimustes peetavad ulukid

Olukorraga käidi tutvumas neljas liikmesriigis. Eesmärk oli koguda teavet ametlike kontrollide tegemise kohta looduslike ja tehistingimustes peetavate ulukite liha tootmise valdkonnas. Ülevaatlik aruanne on kättesaadav ja selles on esitatud üksikasjalikum teave nimetatud külastuste kohta.

Kõnealuste külastuste käigus tõstatati mitmeid huvitavaid teemasid ja praegu on arutamisel asjakohased õigusnormid järgmistes valdkondades: Trichinella spiralis’e ebatäielik katsetamine, kui tegemist on sellele parasiidile vastuvõtlikesse liikidesse kuuluvate ulukite väikeste lihakogustega, mis tarnitakse otse tarbijale; „väikeste koguste”, mille saab ametlikust hügieenikontrollist välja jätta, meelevaldne tõlgendamine; selliste looduslike ulukite keskuste regulaarne kasutamine, mis ei ole alati registreeritud ja ei kuulu seega ametlike kontrollide alla; tehistingimustes peetavate ja looduslike ulukite ebaselge eristamine, mis võib anda tarbijale eksitavat teavet ulukiliha tegeliku päritolu kohta; liidusisene kauplemine nülgimata looduslike ulukite rümpadega, mis rikub ELi õigusakte.

Kalandustoodete ja elusate kahepoolmeliste molluskite ametlik kontroll

Üheksas liikmesriigis tehti auditid, mille käigus hinnati vastavust kala ja elusaid kahepoolmelisi molluskeid käsitlevatele ELi õigusnormidele.

Üldiselt leiti, et kõigis külastatud riikides olid kalandustoodete kontrollimiseks olemas terviklikud ametlikud kontrollisüsteemid. Mõnes riigis esines eri piirkondades märkimisväärseid erinevusi ametliku kontrollisüsteemi rakendamises. Ametlikke analüüse tegevad laborid olid üldiselt hästi varustatud ning suutelised vajalikke analüüse tegema. Enamik laboreid oli akrediteeritud.

Kuigi süsteemid olid üldiselt hästi koostatud ja neid hallati nõuetekohaselt, tuvastati siiski mõned konkreetsed valdkonnad, kus kontroll oli nõrgem:

· esmatootmise paigad, näiteks kalalaevad ja kalakasvandused;

· elusad kahepoolmelised molluskid seoses järgmisega: tootmispiirkondade klassifitseerimine; biotoksiinide järelevalvega seotud katsetamise sagedus; lõpptoote katsetamine.

2012. aastal tehtud auditite aruannetes osutatakse sarnastele tulemustele. Koostamisel on ka ülevaatlik aruanne.

Kodulindude ametlik kontroll

2012. aastal jätkusid liikmesriikide kodulinnuliha ja kodulinnulihatoodete kontrollisüsteemide auditid. Nagu ka eelmisel aastal, vastasid süsteemid üldiselt nõuetele ja tunduvalt oli paranenud olukord, mis valitses enne nn „hügieenipaketi” jõustamist. Kontrollisüsteemid hõlmasid kodulinnukasvatuse kogu tootmisahelat, kuigi mõnel juhul oli põllumajandusettevõttes toimunud kontrollimiste arv väike ja mõnede hiljutiste auditite käigus avastati ebapiisav tapajärgne kontroll. Endiselt olid peamised parandamist vajavad valdkonnad olid järgmised: konkreetsete hügieeninõuete (nt rümpadelt proovide võtmise sagedus) kohaldamine, HACCP-kavade rakendamine ettevõtetes ning komisjoni teavitamata jätmine riiklikest õigusnormidest, millega luuakse paindlikke võimalusi väikeste tapamajade jaoks.

Nagu ka piima ja liha tootmisega tegelevates ettevõtetes tehtud kontrollide puhul, täheldati siin jõustamise osas suundumust, et sellal kui kontrolliasutused avastavad puudused enamasti nõuetekohaselt, ei rakendata jõustamismeetmeid alati õigeaegselt.

Salmonella kontrollikavad

2011. aastal jätkati kodulinnusektoris riiklike Salmonella kontrollikavade hindamiseks ettenähtud auditite tegemist. Kõikides külastatud liikmesriikides olid kontrollikavad kasutusele võetud, kuid mõnel juhul oli rakendamine teatavate kategooriate puhul viibinud. Siiski täheldati, et Salmonella esinemise märkimisväärne vähenemine kodulindudel langes kokku kavandatud meetmetega. Enamikus liikmesriikides ei olnud Salmonella seire ja eri kodulinnukategooriatelt Salmonella ametlike proovide võtmise kavad täielikult kooskõlas ELi õigusnormidega. Selle peamiseks põhjuseks olid vajakajäämised proovivõtul ja positiivsetele analüüsitulemustele järgnevates meetmetes ning laborites. 2012. aastal tehtud kõige viimase auditi käigus avastati puudusi selles, kuidas pädevad keskasutused teostavad järelevalvet kavade rakendamise üle piirkondlike ametiasutuste poolt. Koostamisel on ülevaatlik aruanne.

Mitteloomse päritoluga toidu impordikontroll

Kättesaadav on ülevaatlik aruanne 12 auditi kohta, mis tehti ajavahemikul 2010–2011, et hinnata ametlike kontrollisüsteemide rakendamist mitteloomse päritoluga toidu impordikontrolliks.

Alates mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametlikku impordil kontrollimist käsitleva määruse (EÜ) nr 669/2009 jõustumisest on liikmesriigid selle rakendamisel teinud märkimisväärseid edusamme. Liikmesriikides toimib pädevate asutuste vaheline hea koostöö ja kommunikatsioon ning kontrollide tegemiseks on piisavalt personali. Dokumenteeritud menetlused on hästi välja töötatud, ehkki neid ajakohastata alati süstemaatiliselt.

Edasitoimetamine, nagu see on määratletud määruses (EÜ) nr 669/2009, ja määruse (EÜ) nr 1152/2009 kohane kaupade toimetamine (millega võidakse lubada teha teatavaid kontrolle saadetise lõppsihtpunktis pärast saadetise edasitoimetamist selle saabumiskohast ELis) ei taga alati täielikku jälgitavust, eelkõige siis, kui asjaga on seotud mitu liikmesriiki, ning alati ei järgita etteteatamise nõuet. Pooltes liikmesriikides ei järgitud alati nõuetekohaselt ELi õigusnormides tollivabastuse kohta kehtestatud korda. Need eksimused võivad viia olukorrani, kus kaubad lastakse vabasse ringlusse ilma lõppkontrollita. Ehkki laboratoorsete analüüside süsteem on üldiselt paranenud, avastati sageli puudusi ELi õigusaktides kehtestatud konkreetsete analüüsinõuete täitmises.

Pestitsiidide jäägid

2011. aastal viidi lõpule pestitsiidide jääkide kontrollimiseks ettenähtud auditite seeria. Seda seeriat käsitlev ülevaatlik aruanne on kättesaadav. Auditite seeria tulemus oli üldiselt positiivne. Viimasest auditite seeriast alates on tehtud märkimisväärseid edusamme pestitsiidide jääkide ametlike kontrollide kavandamise, tulemuslikkuse ja aruandmise alal. Võetud proovide arv on suurenenud. Proovivõtu menetlustes järgiti ELi õigusakte ja enamikus liikmesriikides on kehtestatud nõuetekohased jõustamismeetmed, mis aitavad tagada kõrgetasemelise tarbijakaitse. Pestitsiidide jääkide impordikontrolliks olid kehtestatud tõhusad menetlused. Liikmesriikidele anti soovitusi kontrollide tõhusamaks korraldamiseks. Kontrollid peaksid rohkem keskenduma avastatud ohtudele, võttes arvesse toidukäitlejate varasemaid rikkumisi ning samuti nende enda korraldatud enesekontrolle. Määratud laborite arvu tuleks vähendada, et tagada analüüside tegemine ainult sellistes laborites, kus on piisavalt vahendeid analüüside tegemiseks. 2012. aastal alustati uut auditite seeriat, mis hõlmab üheksat liikmesriiki ja mille käigus keskendutakse taimekaitsevahendite turustamist ja kasutamist käsitlevatele kontrollidele.

Geneetiliselt muundatud organismid (GMOd)

2011. aastal alustati uut auditite seeriat, mis hõlmab geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) ametlikku kontrolli. Peale geneetiliselt muundatud toidu ja sööda hõlmas see seeria esimest korda ka geneetiliselt muundatud organismide katsetamise ja viljeluse eesmärgil tahtlikku keskkonda viimist käsitlevate kontrollide hindamist. Auditid tehti neljas liikmesriigis. Katsetamiseks ettenähtud geneetiliselt muundatud organismide puhul kasutati lubade andmise süsteemi ja ametlik kontroll viidi läbi kooskõlas ELi nõuetega. Geneetiliselt muundatud maisi MON 810 viljeluse kontrollimine toimus liikmesriigiti mõningate erinevustega. Geneetiliselt muundatud toidu ja sööda puhul ei täheldatud märkimisväärseid muudatusi võrreldes eelmise auditite seeriaga. Kahes liikmesriigis ei järgitud GMOde sisalduse suhtes kehtestatud nulltolerantsi nõuet geneetiliselt muundamata seemnetes. GMO laborite töö oli enamikul juhtudel nõuetekohane.

Loomatervis

Väikemäletsejaliste elektroonilise identifitseerimise süsteemid

Komisjon külastas teabe kogumise eesmärgil nelja liikmesriiki, kus on märkimisväärsed kitsede ja lammaste populatsioonid. Nendel külastustel olid järgmised eesmärgid: hinnata lammaste ja kitsede elektroonilise identifitseerimise rakendamist; hinnata elektroonilise identifitseerimise tõhusust lammaste ja kitsede liikumise piisava jälgitavuse tagamisel; selgitada välja sidusrühmade rahuolematuse põhjused ja teha kindlaks tegurid, mille abil saaks edendada elektroonilise identifitseerimise kasutamist. Neid külastusi käsitlev ülevaatlik aruanne on koostatud ja kättesaadav.

Ülevaatlikus aruandes osutatakse, et liikmesriikidevahelised märkimisväärsed erinevused elektroonilise identifitseerimise kasutamises, eelkõige tauditõrjeks ja halduseks, on osaliselt tingitud sellest, et mõned liikmesriigid hakkasid elektroonilist identifitseerimist kasutama varem kui teised. Kui soovitakse tagada alalist identifitseerimist, siis on elektrooniliste makku paigaldatavate tunnuste kasutamine osutunud välitingimustes usaldusväärsemaks kui kõrvamärkide kasutamine, ent see nõuab spetsiaalset pädevust ja tehnilist tuge, mida mõnedes asjaomastes liikmesriikides pakuti. Nendes liikmesriikides osutus toetavaks asjaoluks ka põllumajandustootjatele antav elektroonilise identifitseerimisega kaasnevate täiendavate kulude katmiseks ettenähtud rahaline toetus.

Marutaud

EL kaasrahastab ka ulatuslikku programmi, mille eesmärk on likvideerida marutaud ELi kesk- ja idaosas asuvates liikmesriikides. Komisjon on nendes riikides korraldanud mitmeid programmide auditeid. Nende auditite tulemusena on selgunud, et metsloomade ja -lindude vaktsineerimise kampaaniates on tehtud märkimisväärseid edusamme ja seetõttu on tunduvalt vähenenud taudi esinemine inimestel ja koduloomadel. Mõnes liikmesriigis täheldati siiski vajakajäämisi vaktsineerimisprogrammide rakendamises, eelkõige kampaaniate õigeaegse läbiviimise ja peibutussöödana kasutatavate vaktsiinide kasutamise hajutamise ja ajalise planeerimise osas.

Sigade klassikaline katk (CSF)

EL on peagi valmis kinnitama, et sigade klassikaline katk on tema territooriumilt täielikult likvideeritud. Selleni on jõutud tänu bioloogilise ohutuse meetmete sagedasemale kasutamisele ja parematele metssigade vaktsineerimise kampaaniatele ELi poolt rahastatavate likvideerimisprogrammide raames. Komisjoni audititest on ilmnenud, et nimetatud meetmeid on edukalt rakendatud Rumeenias ja Bulgaarias, kus viimastel aastatel on esinenud sigade klassikalise katku juhuslikke puhanguid kodusigadel. Need programmid jätkuvad ja neis keskendutakse üha enam pigem marutaudist vabanemise tõendamisele kui taudi likvideerimisele.

Kuna jätkuvalt valitseb oht, et marutaud võib naaberriikide kaudu uuesti levima hakata, eelkõige metssigade liikumise tõttu, on vaja olla jätkuvalt valvas ja jätkata tõhusat koostööd nende riikidega.

Suu- ja sõrataudi laborite ametlik kontroll

Rida ülevaatusi tehti viies ELi laboris, kus uuritakse elusat suu- ja sõrataudiviirust. Ülevaatustel tõdeti, et enamikus laborites kohaldatakse üldiselt nõuetekohaseid bioohutuse standardeid. Siiski avastati peaaegu kõikides laborites väiksemaid puudusi ja mitmes laboratooriumis avastati tõsiseid puudusi. Tarvitusele on võetud kohesed parandusmeetmed, et leevendada ohtu, mida elusa suu- ja sõrataudi viiruse väljapääsemine loomade tervisele võib tekitada .

Nende ülevaatuste käigus jõuti olulisele järeldusele, et suu- ja sõrataudi laborid peaksid saama heakskiidu ainult nendes liikmesriikides, mis suudavad tagada teatavate ELi nõuete pideva täitmise ja eelkõige selleks eesmärgiks vajalike ressursside olemasolu. Komisjon ja liikmesriigid kaaluvad praegu, kuidas peaks tulevikus korraldama suu- ja sõrataudi laborite kontrollimise.

Loomade heaolu

Lisaks spetsiaalselt loomade heaolu kontrollimiseks ettenähtud audititele antakse punase liha ja kodulindude hügieenikontrolli käsitlevates komisjoni auditites nüüd tavapäraselt hinnang sellele, kuidas liikmesriigid kontrollivad loomade heaolu tapmisel. See on märkimisväärne täiendav ressurss loomade heaolu kontrollimise edendamisel. Nimetatud auditite käigus uuriti eelkõige tapamajade ruume ja vahendeid, nagu näiteks tapaeelse pidamise ja uimastamise kohad, ja tapaloomade vedu ning esitati asjakohased parandusettepanekud. Ühe auditi tulemusena selgus, et ehkki ühes liikmesriigis oli märkimisväärne hulk tapamaju, kus tapeti loomi uimastuseta tapmise suhtes usulise tava tõttu kehtestatud erandi alusel, müüdi ainult osa toodetud lihast vastava kategooria alla kuuluvana.

Konkreetselt loomade heaolule keskendunud komisjoni auditite käigus uuriti loomade heaolu põllumajandusettevõttes ja veo ajal. Need auditid moodustasid osa komisjoni talituste poolt liikmesriikides tehtavast järelevalvest munakanade täiustamata puurides pidamise keelamise valdkonnas, mis pidanuks jõustuma alates 1. jaanuarist 2012, ja mis viis 27. jaanuaril 2012. aastal rikkumismenetluste algatamiseni 13 liikmesriigi vastu. Samamoodi kontrolliti komisjoni poolt liikmesriikides tehtavate auditite käigus, mil määral on liikmesriigid valmis täitma alates 1. jaanuarist 2013 tiinete emiste ja nooremiste kohustusliku rühmas pidamise nõuet. Üks audit korraldati spetsiaalselt selleks, et saada tõendeid seoses ühe liikmesriigi vastu algatatud rikkumismenetlusega, mis käsitles loomade heaolu tapmisel.

Viimased auditid on hõlmanud ka broilerite heaolu. Loomade heaolu auditite alla kuuluvad nüüd ka need loomaliigid, kelle suhtes ei kohaldata ELi sätteid, ent kelle suhtes kohaldatakse täielikult Euroopa Nõukogu soovitusi vastavalt ELi õigusnormidele.

Loomade veo osas keskendutakse nüüd sellele, kuidas liikmesriigid saaksid parimatest tavadest õppida. Eelmised auditid on näidanud, et mitmes liikmesriigis ei pööratud piisavalt tähelepanu sõidukite heakskiitmise protsessile ja 2012. aasta auditites keskendutigi heakskiidumenetlusele, tehes kindlaks parimad tavad. Neid tavasid on teiste liikmesriikidega jagatud komisjoni ruumides kaks korda aastas toimuvatel riiklike kontaktpunktide koosolekutel. Sète sadamas Prantsusmaal peeti lisakoosolek, kus osalesid kõik veesõidukite heakskiitmise eest vastutavad liikmesriigid, kuna mitmed pädevad ametiasutused olid osutanud probleemidele loomade meritsi transportimist käsitlevate nõuete järgimises.

Komisjoni auditite käigus käsitleti ka loomade eksportimist Türgisse, mis on kasvava osatähtsusega kaubandusvaldkond. ELi väljumispunktis Bulgaarias korraldati audit, mille põhjal anti soovitused menetluste kiirendamiseks, et vältida põhjendamatuid viivitusi. Selle auditi käigus külastas auditi meeskond ka Türgit, et vaadata üle riigis tehtav kontroll.

Taimetervis

Liikmesriikides korraldatud taimetervise auditite käigus hinnati impordikontrolli meetmeid ja ELi hädaabimeetmete rakendamist kahjulike organismide esinemise korral. Auditite tulemusena selgus, et kontrollitud liikmesriikides on olulised erinevused impordikontrollide korraldamises ja selles, kui tõhusalt nad avastavad kahjulikke organisme impordiks ettenähtud saadetistes. Likvideerimistoimingute edukus oli erinevate kahjulike organismide puhul väga erinev, kuna mõningaid organisme on kergem kontrollida kui teisi. Auditid osutasid ka sellele, kui tähtis on alustada likvideerimistoimingutega võimalikult vara, kohe pärast organismi avastamist, kuna seda on tunduvalt raskem või isegi võimatu likvideerida pärast organismi juurdumist.

Ehkki Portugalis on alates 1999. aastast korraldatud regulaarseid auditeid männi nematoodi likvideerimise valdkonnas, on sealne olukord jätkuvalt murettekitav, eelkõige testimise ja nakatunud puude puhvertsoonist eemaldamise osas.

Loomasööt

Söödaohutuse valdkonnas valitsev üldpilt viitab sellele, et söödaahelas tegutsevad käitlejad järgivad eeskirju erinevalt. Sellal kui esmatootmises valitseb rahuldav olukord, on sekundaarses tootmises selgelt arenguruumi järgmistes valdkondades: HACCP-põhimõtete koostamine ja rakendamine; eelmistest tootepartiidest tingitud ristsaastumise miinimumini viimiseks kehtestatud meetmed ja ebasoovitavate ainete järelevalve. Sööda ametlik kontroll hõlmab tavaliselt kõige olulisemaid käitlejaid söödaahelas, ent teatavat tüüpi ettevõtted (nimelt toiduettevõtted, kes tarnivad ainult osa oma toodangust söödaahelasse) jäävad siiski sageli nende kontrollide kohaldamisalast välja. Peale selle raskendavad ülevaatuste ja proovivõtutoimingute rakendamist mõningad puudused konkreetsete sihtrühmadega arvestamises.

Auditite käigus täheldati, et sööda turustamise valdkonnas täideti asjaomaseid nõudeid rahuldavalt.

Transmissiivne spongioosne entsefalopaatia ja loomsed kõrvalsaadused

Nüüd koondatakse neid teemasid käsitlevad auditid üldjuhul kokku, kuna veiste spongioosne entsefalopaatia ei ole enam suure riskiga prioriteet (välja arvatud mõned erandjuhud). Auditite tulemusena avastati, et loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid käsitleti nende kategooriale vastavalt enamjaolt kooskõlas ELi eeskirjadega. Ent mõnes liikmesriigis hävitatakse kodumajapidamises toimunud tapmise käigus tekkinud loomsed kõrvalsaadused (sealhulgas määratletud riskiteguriga materjal) ikkagi kohapeal. See asjaolu koos puudustega nimetatud kodumajapidamistest pärinevate surnud loomade hävitamises avaldab samuti mõju veiste spongioosne entsefalopaatia järelevalve tõhususele nimetatud liikmesriikides. Jäätmetehastes peeti nõuetest üldiselt rahuldavalt kinni, ehkki mõnel juhul avastati puudusi aja, temperatuuri ja rõhu järelevalvet käsitlevate nõuete järgmises.

Loomse päritoluga toidu ja loomade impordikontroll

Selles valdkonnas korraldatavatel audititel on jätkuvalt märkimisväärne roll impordi ohutuse tagamiseks ettenähtud kaitsevahendite hulgas. Impordikontroll on paranemas ja seda muu hulgas tänu paremale koostööle tolliasutustega ja olulisele koolitusele. Komisjon avastas mitmes liikmesriigis puudusi tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud asutuste vahelises kommunikatsioonis, mis mõnel juhul vähendas kontrolli üldist tõhusust. Sellal kui mõnes liikmesriigis on paranemas ümberlaaditud saadetistest etteteatamine, ei järgi mitmes suures sadamas tegutsevad pädevad asutused siiski alati seda nõuet.

Pärast eelmise aasta aruannet on paranenud TRACESe, ühise importi käsitleva arvutisüsteemi rakendamine. Mitmed liikmesriigid, kes enne TRACESt ei kasutanud, on nüüd selle süsteemiga liitunud. TRACESe uued versioonid nõuavad piirikontrollipunktide kohandamist, millega parajasti tegeletakse.

Veterinaarravimite ja saasteainete jäägid

Nagu on öeldud ka eelmise aasta aruannetes, seisavad liikmesriigid jätkuvalt silmitsi samasuguste väljakutsetega oma jääkide kontrollimise riiklike kavade rakendamisel. Liikmesriikides on erinevusi selles, mitu meetodit on lisatud jääkide analüüsimiseks kasutatava labori akrediteeringu valdkonda; ja selles, kuidas tõlgendatakse nõudeid, mis käsitlevad tapmisega seotud toiduahela alast teavet.

Hetkel on käimas dioksiine käsitlevad auditid, mille abil hinnatakse, kas liikmesriigid suudavad tagada selle, et Läänemerest püütud ja turule lastud inim- või loomatoiduks ettenähtud kala vastab ELis kehtestatud dioksiinide piirmääradele. Nende auditite käigus senini kogutud tõendid osutavad sellele, et liikmesriigid ei ole sarnaselt lahendanud probleemi, kuidas minimeerida tarbijate kokkupuudet nõuetele mittevastava kalaga.

Komisjoni soovituste järelmeetmed

Kõikide komisjoni aruannetes esitatud soovituste järgimist kontrollitakse korrapäraselt mitmete meetmete kaudu.

Liikmesriikide pädevad ametiasutused peavad seejärel koostama tegevuskava, milles nad kirjeldavad, kuidas komisjoni soovitusi on järgitud või hakatakse järgima. Komisjoni ülesanne on tegevuskava hinnata ja kõikide meetmete rakendamist korrapäraselt jälgida, võttes mitmesuguseid järelmeetmeid: a) üldised järelauditid; b) konkreetset valdkonda käsitlevad järelauditid kohapeal või nõue esitada konkreetseid teemasid käsitlevad kirjalikud aruanded ning c) mitmeid valdkondi hõlmavate või püsivate probleemide korral kõrgetasemelised kahepoolsed kohtumised.

Üldiste järelauditite abil kontrollitakse lahendamata teemasid ja uuritakse, milliseid edusamme on tehtud Toidu- ja Veterinaarameti (FVO) eelmistel valdkondlikel audititel liikmesriikidele antud, veel lahenduseta jäänud soovituste osas. Nende auditite tulemusi sisaldavate riikide profiilidega saab tutvuda järgmisel aadressil: http://ec.europa.eu/food/fvo/country_profiles_en.cfm

Kui vaadelda liikmesriikide edusamme Toidu- ja Veterinaarameti soovituste täitmisel, siis näitavad ajavahemikul 2005–2010 tehtud üldiste järelauditite tulemused, et liikmesriikides on 97 % soovituste puhul rakendatud asjakohaseid meetmeid või võetud vastavaid kohustusi, et täita soovitused kehtestatud tähtaja jooksul. Neid soovitusi, mille osas ei ole veel võetud vastavaid kohustusi (3 %), püütakse täita erinevate mehhanismide kaudu, nagu on kirjeldatud punktis 2.5. Ehkki nende soovituste arv on väike, on need tegelikult kõige raskemini täidetavad ja nendega on seotud väga olulised teemad, sealhulgas õigusaktide tõlgendamine.

4.           Liikmesriikide kontrollitoiminguid käsitleva teabe muud allikad

Sektoriaruanded

Toiduohutuse, loomatervishoiu ja loomade heaolu ning taimetervise eri aspekte käsitlevate ELi õigusaktide sätete kohaselt peavad liikmesriigid esitama korrapäraselt aruandeid teatavate erinõuete täitmise kohta. Nende riiklike aruannete põhjal koostab komisjon sektoriaruanded, mis annavad ülevaate toiduahelat käsitlevate ELi õigusaktide teatavate aspektide rakendamise hetkeseisust, ning lisab mõnel juhul ka andmed ametlike kontrollitoimingute ja nende tulemuste kohta asjaomases valdkonnas.

Kõige olulisemad on aruanded, mis käsitlevad järgmisi valdkondi: mäletsejaliste järelevalve ja testimine transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) suhtes; zoonooside suundumused ja allikad; zoonootilise toimega mõjurite ja toiduga levivate haiguste puhangud Euroopa Liidus (tehtud ülesandeks EFSA-le); veiste ja sigade teatamiskohustuslikud taudid (ELi sisese kaubanduse kontekstis); kogu ELi hõlmav pestitsiidide jääkide jälgimise aastaaruanne ning loomahaiguste likvideerimise töörühma kogunemiste aruanded. Nendes aruannetes esitatud teabe abil on palju lihtsam teha otsuseid auditeerimisressursside paigutamise kohta.

Käesoleva aruande lisas on tabel, kus loetletakse eelneva aasta jooksul avaldatud tähtsamad komisjoni aruanded ja nende veebisaidid.

Kiirhoiatamissüsteemid ja muud aruandlusvõimalused

Toidu- ja söödaohutuse, loomataudide ja taimehaiguste puhangute (vastavalt RASFF, ADNS ja Europhyt) tarvis loodud kiirhoiatamissüsteemid on olulised erakorraliste olukordade ja riskide ohjamise vahendid ning annavad teavet ohtude ja haiguste esinemissageduse ja -viiside kohta. Nende süsteemide kaudu pakutavate andmete abil võib saada olulist teavet kehtestatud ohutusstandardite täitmises esinevate puuduste kohta ja seetõttu vaadatakse need andmed hoolikalt läbi kontrollide hindamisel. Toiduohutuse ja loomataudide kiirhoiatamissüsteemide abil kogutud üksikasjalik teave võetakse kokku RASFFi ja ADNSi käsitlevates aastaaruannetes, mis avaldatakse komisjoni veebisaidil:

http://ec.europa.eu/food/food/rapidalert/index_en.htm http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/adns/index_en.htm.

Komisjon on võtnud kasutusele Europhyti (vahend, mille kaudu teatatakse saadetiste kinnipidamisest taimetervise kaitse eesmärgil) veebisaidi, kus avaldatakse kuuaruanded kinnipeetud saadetiste kohta[6]. Europhyti aastaaruanne on kavas avaldada 2013. aastal.

Lisaks nimetatutele on oluliseks andmeallikaks ka TRACES, mis võimaldab komisjonil ja liikmeriikidel andmevahetust seoses loomi ja loomseid tooteid (omamaiseid ja kolmandatest riikidest pärit importi) käsitlevate kontrollitoimingutega, seda mitte üksnes asjaomaste kaupade liikumise mahtu, vaid ka ametlikku veterinaarkontrolli iseloomustavate andmete pärast:

http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/traces/index_en.htm.

5.           Ametliku järelevalve tulemused

Toiduga levivate haiguste kaks peamist põhjust ELis on Salmonella ja kampülobakter. Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) kinnitavad liikmesriikide zoonooside aruandeid käsitlevas analüüsis,[7] et salmonelloosi juhtumite arv inimestel on Euroopa Liidus vähenemas. 2010. aastal teatati kokku 99 020 kinnitust leidnud inimeste nakatumise juhust (andmed avaldati 2012. aastal), mis on 8,8 % vähem kui 2009. aastal. See suundumus on jätkunud kuus aastat järjest. EFSA raportis tuuakse selle jätkuva vähenemise põhjusena esile Salmonella tõrjeprogrammide rakendamine liikmesriikide kodulindude populatsioonides. Seda seisukohta toetavad liikmesriikide kodulinnulihasektoris tehtud auditid.

6.           Komisjoni järelmeetmed ja jõustamise kontroll

Pidev tähelepanu täitemeetmetele ning nende koordineerimine on esmase tähtsusega kõikides selles aruandes kajastamist leidnud valdkondades.

On tehtud märkimisväärseid jõupingutusi, et koostöös asjaomaste liikmesriikidega kõrvaldada ELi õigusaktide korrektse kohaldamise ees seisvad takistused. Iga juhtumi puhul võetakse arvesse konkreetse eksimuse tõsidust, sellega seotud ohte, liikmesriigis juba rakendatud meetmeid ja seda, kas asjaga on seotud teised liikmesriigid. Uuritakse puuduste algseid põhjusi, et leida lahendusi eesmärgiga vältida edasisi eksimusi.

Seega on komisjon hakanud mõne liikmesriigiga pidama tõsist dialoogi, mille eesmärk on leida lahendus pidevatele rikkumistele ja jõustamisega seotud lahendamata küsimustele. Seda tehakse ka korrapäraselt toimuvatel kahepoolsetel kõrgetasemelistel kohtumistel.

Üks sellistest liikmesriikidest on Kreeka. Kreeka ametivõimud on esitanud üksikasjaliku tegevuskava, kus on kirjas selged teetähised ja mida kasutatakse praegu nõuete parema järgimise suunas tehtud edusammude hindamisel.

Peale selle on komisjon programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel” raames töötanud välja spetsiaalsed koolitusmeetmed juhtudeks, kus koolitus võiks aidata nõuete järgimist edendada. Bulgaarias ja Rumeenias on korraldatud vastavaid koolitusi, kus ametiasutustele antakse juhiseid selle kohta, kuidas kõrvaldada loomsete kõrvalsaaduste käsitsemisel ja kõrvaldamisel esinevaid puudusi.

Vajaduse korral on algatatud rikkumismenetlused.

Oluline allikas, kust võib saada teavet nõuetele mittevastavuse või jõustamisprobleemide kohta, on avalik-õiguslike organisatsioonide või vabaühenduste liikmete kaebused, ning komisjon jälgib hoolega, et positiivse tulemuse saavutamise nimel käsitletaks neid koos asjaomase liikmesriigiga. Kui seadusi ei järgita nõuetekohaselt, tekib oht, et ei suudeta täita toiduohutuse valdkonnas püstitatud Euroopa poliitika eesmärke. ELi õigusaktide kohaldamise ja jõustamisega tegelevad nii Euroopa institutsioonid kui ka liikmesriigid ning samuti kohalikud ja piirkondlikud ametivõimud ja kohtud. Liikmesriikidel lasub esmavastutus ELi aluslepingute ja õigusaktide nõuetekohase ning õigeaegse kohaldamise eest. Komisjon algatab rikkumismenetluse viimase hädaabinõuna, kui ta on saanud tõenduse süstemaatilise ja pideva ELi õigusaktide puuduliku kohaldamise kohta.

Komisjon võib alustada rikkumismenetlust, paludes liikmesriikidel parandada õiguse puudulik või ebaõige ülevõtmine või ebaõige kohaldamine. Komisjon võib asja anda Euroopa Kohtusse, et viimane teeks kindlaks, kas liikmesriik on rikkunud ühenduse õigust. Komisjon võib ka teistkordselt kohtusse pöörduda, et saavutada rahaliste sanktsioonide kohaldamine seni, kuni saavutatakse kohtu eelotsusest kinnipidamine.

Rikkumiste menetlemisel on oluline roll ELi õigusaktide nõuetekohase kohaldamise tagamisel ja kodanikele kasu toomises. Komisjon on näidanud oma kavatsuste tõsidust 2012. aastal algatatud rikkumismenetluse paketiga, mis on seotud munakanade kaitset käsitlevate õigusaktide täitmisega. On selgeid märke selle kohta, et samasugune lähenemisviis võetakse kasutusel sigade kaitse valdkonnas.

Muudest vahenditest võib välja tuua komisjoni ELi katseprojekti, mille eesmärk on pakkuda kiiremaid ja täielikumaid vastuseid ELi õigusaktide kohaldamisel tekkivatele küsimustele. Seda projekti kasutatakse komisjoni ja liikmesriikide vahelise suhtluse tõhustamiseks ja jõustamisprobleemide lahendamiseks, ilma et oleks vaja kasutada ametlikku rikkumismenetlust.

Lisateavet rikkumiste kohta leiate ELi õigusaktide kohaldamise järelevalvet käsitlevatest aastaaruannetest, mis on avaldatud komisjoni veebisaidil:       http://ec.europa.eu/eu_law/infringements/infringements_annual_report_en.htm

7.           Rahvusvaheline kaubandus

Komisjon osaleb aktiivselt rahvusvahelistes standardeid kehtestavates organites, kes tegutsevad toiduohutuse, looma- ja taimetervise valdkonnas. Komisjonil on tihedad kontaktid ka ELi mittekuuluvate riikidega, kellelt palutakse ja kellele antakse tagatisi seoses toiduainete kaubanduse turvalisusega. Lisaks peetakse ulatuslikku arutelu ohutu kaubanduse tagamiseks kehtestatud kontrollide tõhususe üle. Selle protsessi käigus omandatud õppetunde jagatakse liikmesriikides kasutusele võetud kontrollisüsteemide haldamise kaudu.

8.           Kokkuvõte

Üldiselt rakendavad liikmesriigid ametlikku kontrollisüsteemi kogu toiduahela ulatuses hästi ning toiduohutust, loomade ja taimede tervist ning loomade heaolu käsitlevad nõuded on täidetud. Kuigi arenguruumi veel on, on kontrollivahendite ja -ressursside tõhus kasutamine ning kontrollitoimingute kavandamine, rakendamine ja koordineerimine kõigis sektorites paranenud.

Ametlik kontroll ja õiguslikud vahendid selle tõhususe optimeerimiseks on ELi toiduahela põhitegurid. Need võimaldavad pädevatel ametiasutustel teha riskipõhiseid kontrollitoiminguid ning tuvastada puudusi ja need õigeaegselt lahendada. Lisaks sellele annavad need pädevatele ametiasutustele sisuka ülevaate toiduohutuse ja tervishoiu olukorrast.

Liikmesriikide aruanded kinnitavad veel kord, et riiklikud pädevad ametiasutused võtavad oma ülesannet tõsiselt, ning komisjoni ekspertide auditiaruannetest selgub, et nad rakendavad järjest riskipõhisemat kontrolli. Kasutusele on võetud uued vahendid, mille abil tõhustada kontrolliasutuste poolt teostatavat järelevalvet ja tulemuslikkust.

Komisjoni kohapealsed eriauditid ja kõiki sektoreid hõlmavad üldised järelauditid, mille käigus keskendutakse nõuete rikkumise algsetele põhjustele, on määrava tähtsusega käsitlemist vajavate puuduste tuvastamisel ja parandusmeetmete võtmise tagamisel. Komisjonis on kasutusel süsteem, mis vaadatakse pidevalt läbi eesmärkide ja näitajate osas ja mille abil saab teha kvantitatiivset analüüsi liikmesriikides tehtavate edusammude üle parandusmeetmete võtmisel.

Liikmesriikide kontrollitegevust ja aruandeid täiendavad komisjoni auditiaruanded moodustavad usaldusväärse süsteemi, mille abil hinnata liikmeriikide kontrollisüsteemide tõhusust.

See süsteem võimaldab komisjonil rakendada vajaduse korral asjakohaseid meetmeid, et parandada ametlikke kontrolli ja auditeerimissüsteeme liikmesriikides.

_______________________

LISA

LOETELU KOMISJONI KOOSTATUD JA AVALDATUD SEKTORIARUANNETEST TOIDUOHUTUSE,

LOOMATERVISHOIU JA LOOMADE HEAOLU NING TAIMETERVISE VALDKONDA KÄSITLEVATE ELi ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMISE KOHTA

Aruanne || Õiguslik alus || Avalikustamine

Iga-aastane aruanne: mäletsejaliste kontroll ja testimine transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) suhtes ELis || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22 mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad) artikli 6 lõige 4 || http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/tse_bse/monitoring_annual_reports_en.htm

Ülevaade: zoonooside suundumused ja allikad, zoonootilise toimega mõjurid ning toidust põhjustatud haiguspuhangud ELis || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/99/EÜ (zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ) artikli 9 lõige 2 (tehtud ülesandeks EFSA-le, välja töötanud EFSA koostöös ECDCga) || http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/2090.pdf

Aastaaruanne toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi (RASFF) kohta || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määruse (EÜ) nr 178/2002 (millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused) artikkel 50 || http://ec.europa.eu/food/food/rapidalert/rasff_publications_en.htm

Aruanne || Õiguslik alus || Avalikustamine

Iga-aastane kogu ELi hõlmav pestitsiidide jääkide jälgimise aruanne || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määruse (EÜ) nr 396/2005 (taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta) artikkel 32 (tehtud ülesandeks EFSA-le) || http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/2430.pdf

Iga-aastane aruanne toidu kiiritamise kohta || Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiivi 1999/2/EÜ (ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta) artikkel 7 lõige 3 || http://ec.europa.eu/food/food/biosafety/irradiation/index_en.htm

Komisjoni töödokument jääkide kontrollimise riiklike kavade rakendamise kohta liikmesriikides || Nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) artikkel 8 || http://ec.europa.eu/food/food/chemicalsafety/residues/control_en.htm

Liikmesriikides haiguste likvideerimise kontrollimiseks loodud töörühma eksperdirühmade koosolekute aruanded (veiste brutselloosi, lammaste ja kitsede brutselloosi ja marutaudi alarühmad) || Töörühm loodi 2000. aastal vastavalt komisjoni valges raamatus kavandatud meetmetele. || http://ec.europa.eu/food/animal/diseases/eradication/taskforce_en.htm

Loomade heaolu: transpordi määrus || Nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97, artikli 27 lõige 2 || http://ec.europa.eu/food/animal/welfare/transpor t/inspections_reports_reg_1_2005_en.htm

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks ( ELT L 191, 30.4.2004).

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 178/2002, 28. jaanuar 2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.

[3]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007).

[4]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1151/2012, 21. november 2012, põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta (ELT L 343, 14.12.2012).

[5]               http://ec.europa.eu/food/fvo/specialreports/index_en.htm

[6]               http://ec.europa.eu/food/plant/europhyt/interceptions_en.htm

[7]               EFSA ja ECDC teaduslik aruanne: Euroopa Liidu koondaruanne: zoonooside suundumused ja allikad, zoonootilise toimega mõjurid ning toidust põhjustatud haiguspuhangud 2010. aastal               http://www.efsa.europa.eu/en/efsajournal/doc/2597.pdf