SISUKORD

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT Juhenddokument. Mõiste „seaduslikult turustatav” vastastikuse tunnustamise määruses (EÜ) nr 764/2008......................................................................................................................... 3

1........... Sissejuhatus.................................................................................................................... 3

2........... Vastastikuse tunnustamise põhimõte................................................................................ 3

3........... Vastastikuse tunnustamise määrus (EÜ) nr 764/2008....................................................... 4

4........... Mõiste „seaduslikult turustatav”....................................................................................... 5

5........... Vastastikuse tunnustamise määruse kohased kohustused.................................................. 6

6........... Tõendamisvahendid........................................................................................................ 6

6.1........ Õigused ja kohustused.................................................................................................... 7

6.2........ Ettevõtja teavitamise kohustuse rikkumine....................................................................... 7

7........... Toote kontaktpunktide roll.............................................................................................. 8

8........... Järeldused...................................................................................................................... 9

KOMISJONI TÖÖDOKUMENT

Juhenddokument. Mõiste „seaduslikult turustatav” vastastikuse tunnustamise määruses (EÜ) nr 764/2008[1]

(EMPs kohaldatav tekst)

1.           Sissejuhatus

15. juunil 2012 võttis komisjon vastu oma esimese aruande määruse (EÜ) 764/2008 kohaldamise kohta („vastastikuse tunnustamise määrus”)[2] ja tegi ettepaneku, et vastastikuse tunnustamise nõuandekomitee peaks muude valdkondade seas tähelepanelikult jälgima raskusi, millega ettevõtjad silmitsi seisavad, kui nad üritavad tõendada, et toode on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav.

Selle probleemi lahendamiseks püütakse käesoleva juhenddokumendiga pakkuda kasutajasõbralikke suuniseid vastastikuse tunnustamise määruses kasutatava mõiste „seaduslikult turustatav” kohta. Seda ajakohastatakse, et võtta arvesse liikmesriikide, asutuste ja ettevõtjate kogemusi ning neilt pärit teavet.

2.           Vastastikuse tunnustamise põhimõte

Kaupade vaba liikumine on üks Euroopa projekti edulugusid. See on aidanud rajada siseturgu, millest Euroopa kodanikud ja ettevõtted nüüd kasu saavad ja mis on ELi poliitika keskmes.

Kui õigusakte ei ole ühtlustatud, võivad liikmesriikide pädevad asutused luua õigusvastaselt takistusi kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel, kohaldades tehnilisi eeskirju, milles on sätestatud nõuded, millele teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavad tooted peavad vastama. Selliste eeskirjade kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes võib olla vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, seda isegi siis, kui neid kohaldatakse eranditult kõikide toodete suhtes.

Euroopa Liidu Kohtu kohtupraktikast[3] tulenev vastastikuse tunnustamise põhimõte mängib olulist rolli siseturu toimimisel ja tagab ELi tasandi ühtlustavate õigusaktide puudumisel kaupade vaba liikumise.

Käesolevas juhenddokumendis tehakse selgeks, et vastastikuse tunnustamise määruse kohaselt peab toote sihtliikmesriik[4] lubama oma turule teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga (EMP leping) ühinenud EFTA riigis[5] seaduslikult turustatava toote, välja arvatud juhul, kui on täidetud määrusega sätestatud menetlusnõuded vastastikusest tunnustamisest keeldumiseks.

Täielik arutelu argumentide üle, mida liikmesriigid võivad kasutada, et õigustada riiklikke meetmeid, mis takistavad piiriülest kaubandust (erandid on loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 36), on esitatud komisjoni juhendis kaupade vaba liikumist reguleerivate asutamislepingu sätete kohaldamise kohta[6].

3.           Vastastikuse tunnustamise määrus (EÜ) nr 764/2008

2009. aasta mais jõustunud vastastikuse tunnustamise määruse eesmärk on rakendada vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Määrust kohaldatakse üksnes nende toodete või toodete eriaspektide suhtes, mille suhtes ei võeta ühtlustamismeetmeid ELi tasandil, ning selles on kindlaks määratud liikmesriikide pädevate asutuste ning nende ettevõtjate õigused ja kohustused, kes soovivad müüa teatavas liikmesriigis tooteid, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, kui pädevad asutused kavatsevad piirata asjaomase toote turustamist vastavalt riiklikele tehnilistele eeskirjadele. Eriti keskendutakse vastastikuse tunnustamise määruses tõendamiskohustusele, sätestades menetlusnõuded vastastikusest tunnustamisest keeldumiseks.

Vastastikuse tunnustamise määrust kohaldatakse kõikides liikmesriikides ja ka EMP lepinguga ühinenud EFTA riikides. Kuigi vastastikuse tunnustamise põhimõtet kohaldatakse ka ELi ja Türgi vaheliste suhete puhul,[7] ei kehti see vastastikuse tunnustamise määruse suhtes[8].

Vastastikuse tunnustamise määruses on sätestatud eeskirjad ja menetlused, mida liikmesriigi pädevad asutused peavad järgima, kui nad vastavalt riiklikele tehnilistele eeskirjadele teevad või kavatsevad teha otsuse, millega takistatakse sellise toote vaba liikumist, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse ning mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 34.

4.           Mõiste „seaduslikult turustatav”

Vastastikuse tunnustamise määruses ei määratleta mõistet „seaduslikult turustatav” määruse reguleerimisalasse jäävate toodete puhul, st selliste toodete puhul, mille suhtes ei kohaldata ühtlustamist. Lisaks ei ole seda mõistet tõlgendatud Euroopa Kohtu praktikas.

Mõisted „kättesaadavaks tegemine” ja „turule laskmine” on siiski määratletud määruses (EÜ) nr 765/2008[9]. Seega, „turul kättesaadavaks tegemine” tähendab toote tasu eest või tasuta tarnimist ühenduse turule kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks,[10] ning „turule laskmine” tähendab toote esmakordset ühenduse turul kättesaadavaks tegemist[11].

Toodete puhul, mille suhtes kohaldatakse vastastikuse tunnustamise määrust, leiab komisjon järelikult, et turustamine tähendab toote tasu eest või tasuta tarnimist kaubandustegevuse käigus kas turustamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis.

Vastavalt sellele on komisjon seisukohal, et seaduslik turustamine tähendab, et eelmises lõigus osutatud tarnimine peaks leidma aset:

– teises liikmesriigis vastavalt kehtivale riiklikule õigusele, või

– EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis vastavalt kehtivale riiklikule õigusele.

– Lisaks, seoses tarbijatele ette nähtud toodetega (või toodetega, mida võivad kasutada tarbijad) kohaldatakse ELi turule lastavate toodete suhtes üldise tooteohutuse direktiivis sätestatud nõudeid ja ohutuskriteeriume[12].

– Et laiendada vastastikust tunnustamist kolmandatest riikidest imporditud toodetele, peavad need olema seaduslikult turustatavad liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis.

Ettevõtja impordib ELi või EMP lepinguga ühinenud EFTA riiki tooteid kolmandast riigist. Kui need tooted on lastud vabasse ringlusse,[13] käsitatakse neid ühenduse kaubana. Sellest hetkest alates võib neid tooteid turustada teises ELi liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis vastavalt vastastikuse tunnustamise määrusele.

5.           Vastastikuse tunnustamise määruse kohased kohustused

ELi õiguse üks juhtpõhimõte näeb ette, et tootele, mille suhtes kohaldatakse vastastikuse tunnustamise määrust, laieneb kaupade vaba liikumise põhiõigus, mille tagab Euroopa Liidu toimimise leping, tingimusel et sihtliikmesriik ei ole teinud põhjendatud keeldumisotsust proportsionaalsete tehniliste eeskirjade alusel[14].

Kaupade vaba liikumise õigus ei ole absoluutne õigus: vastastikuse tunnustamise suhtes kehtib sihtliikmesriigi õigus hinnata vajadust kohaldada tehnilist eeskirja, nagu on sätestatud vastastikuse tunnustamise määruses.

Seega annab vastastikuse tunnustamise määrus ettevõtjatele võimaluse esitada teavet vastuvõtvate liikmesriikide vastutavatele asutustele seoses toote seadusliku turustamisega teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis.

Kui sihtliikmesriigi pädev asutus nõuab, et teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis hinnataks seaduslikult turustatava toote vastavust tema tehnilistele eeskirjadele, tuleks seda teha vastavalt vastastikuse tunnustamise määruse tingimustele. Määruse artiklis 4 käsitletakse teabe kogumist toote kohta. Kõnealuse artikli kohaselt võib asutus taotleda ettevõtjalt, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet, asjakohast teavet asjaomase toote omaduste kohta ja/või asjakohast ja hõlpsasti kättesaadavat teavet toote seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis.

6.           Tõendamisvahendid

Vastastikuse tunnustamise määruses ei täpsustata vahendeid, mida ettevõtjad võivad kasutada tõendamaks, et toode on seaduslikult turustatav teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis. Sellega välditakse täiendavat halduskoormust ja ei piirata mitte mingil viisil tõendamisvahendeid, mida ettevõtja võib esitada sihtliikmesriigi asutustele osana artikli 4 punktis b nimetatud teabest.

Samuti tuleb märkida, et liikmesriigid järgivad toodete turule laskmisel ja selle tegevuse kontrollimisel väga erinevaid süsteeme, kasutades selleks eel- (eellubade andmise menetlus) või järelkontrollimehhanisme (turujärelevalve). Enamikul juhtudel saab toodet seaduslikult turustada, ilma et see vajaks eelnevat heakskiitmist.

Seega tuleks mis tahes tõendit, nt kaubaarve, toote etikett, kataloog tõendava kuupäevaga, müügi- või maksudokumendid, registreerimised, litsentsid, teated asutustele/asutustelt, tunnistused, väljavõtted avalikest dokumentidest jne, pidada sobivaks, et tõendada toote tegelikku turustamist teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis.

6.1.        Õigused ja kohustused

Vastavalt vastastikuse tunnustamise määruse artikli 4 punktile b võib sihtliikmesriigi pädev asutus taotleda asjaomaselt ettevõtjalt asjakohast teavet toote eelneva seadusliku turustamise kohta teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis.

Täpsemalt:

– kui ettevõtja suudab tõendada vastavust selle teise liikmesriigi või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigi riiklikele õigusaktidele, kus toodet tegelikult turustatakse (nt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse kirjaliku kinnitusega[15]), on komisjon seisukohal, et need tõendid oleks kasulik edastada sihtliikmesriigi pädevale asutusele;

– samuti oleks kasulik, kui ettevõtja esitaks viited teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis kohaldatavatele õigusnormidele. Kui see ei ole siiski võimalik, peaks sihtliikmesriigi pädev asutus kaaluma selle teabe hankimist otse nende riikide asutustelt toote kontaktpunktide kaudu (vt 7. jaotis).

Sihtliikmesriigi pädev asutus võib vajaduse korral taotleda ettevõtja esitatud dokumentide tõlget. Liikmesriigil oleks siiski liigne nõuda konsulaar- või haldusasutuse[16] tõestatud või kinnitatud tõlget või kehtestada liiga lühike tähtaeg tõlke esitamiseks, välja arvatud juhul, kui eriolukord seda nõuab. Komisjon on samuti seisukohal, et sihtliikmesriigi pädev asutus peaks määrama need dokumentide osad, mis on vaja tõlkida. Samuti peaks asutus vältima tõlke küsimist, kui kõnealused dokumendid on kättesaadavad teises keeles, millest asutus aru saab.

6.2.        Ettevõtja teavitamise kohustuse rikkumine

Komisjon on seisukohal, et sihtliikmesriigi pädeva asutuse teabetaotlus (ja/või pädeva asutuse teostatav toote uurimine) ei tohi põhjustada toote turustamise peatamist sihtliikmesriigis määramata ega pikaks ajaks, kuni pädev asutus teeb põhjendatud otsuse turustamise kohta,[17] välja arvatud juhul, kui pärast hoiatuse saamist vastavalt direktiivile 2001/95/EÜ[18] või määrusele 178/2002[19] võetakse vastu erakorraline meede. Seega, nagu on märgitud vastastikuse tunnustamise määruse artikli 6 lõikes 4:

„Kui pädev asutus ei teavita ettevõtjat artikli 2 lõikes 1 osutatud otsusest käesoleva artikli lõikes 2 osutatud ajavahemiku jooksul, peetakse toodet kõnealuses liikmesriigis seaduslikult turustatavaks niivõrd, kuivõrd see on seotud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud tehnilise eeskirja kohaldamisega.”

7.           Toote kontaktpunktide roll

Toote kontaktpunktide peamine ülesanne on anda teiste liikmesriikide või EMP lepinguga ühinenud EFTA riikide ettevõtjatele ja pädevatele asutustele teavet tooteid käsitlevate tehniliste eeskirjade ning riigiasutuste kontaktandmete kohta. Vastastikuse tunnustamise määrus käsitleb seega probleeme, mis mõjutavad dialoogi riikide asutuste vahel ühtlustamata valdkonnas. Tänu toote kontaktpunktide loomisele on ühtlustamata toodete valdkonnaga seotud kontaktid riikide asutuste vahel ELis oluliselt lihtsustunud.

Kontaktid riikide asutuste vahel on sageli vajalikud ka selleks, et saada rohkem teavet toote ja teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis kohaldatavate tehniliste eeskirjade kohta, sealhulgas küsimuses, kas toode on seal seaduslikult turustatav. Seega kergendab toote kontaktpuntide teabetegevus nii üksikettevõtjate kui ka riikide ametiasutuste koormat.

Vastastikuse tunnustamise määruses on toote kontaktpunktidele kehtestatud mitmeid ülesandeid seoses teabega, mida esitatakse ettevõtjate või teise liikmesriigi või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigi pädevate asutuste taotlusel. Muu hulgas sätestatakse määruse artikli 10 lõikes 3:

„Toote kontaktpunktid, mis asuvad liikmesriigis, kus ettevõtja on seaduslikult turustanud asjaomast toodet, võivad esitada ettevõtjale või artiklis 6 osutatud pädevale asutusele mis tahes vajalikku teavet või tähelepanekuid.”

Seega, kehtestamata toote kontaktpunktidele mingeid kohustusi, annab vastastikuse tunnustamise määrus nendele organitele võimaluse abistada ettevõtjaid või ametiasutusi teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis, andes neile asjakohast teavet, kui see on kättesaadav, toote seadusliku turustamise kohta.

Juhtum 1. Halduskoostöö

Ettevõtja on viinud toote liikmesriigi või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigi turule, kus puuduvad konkreetsed kohustused seoses selle turustamisega, ning üritab seda nüüd ka teises liikmesriigis turule viia. Sihtriigi ametiasutused tahaksid välja selgitada, kas riigis, kus toodet tegelikult turustati, on teostatud õigus- või turujärelevalvetoiminguid, arvestades toote võimalikku ebapiisavat ohutust.

Nende liikmesriikide või EMP lepinguga ühinenud EFTA riikide pädevad asutused, kus ettevõtja üritab oma toodet turule viia, peaksid seejärel võtma otse või oma toote kontaktpunkti kaudu ühendust päritoluriigi toote kontaktpunktiga. See toote kontaktpunkt annab neile omakorda asjaomaste asutuste kontaktandmed ja/või edastab taotluse nendele asutustele.

Halduskoostöö võimaldab ametiasutustel leida kolleegid teistes liikmesriikides, nii et nad saavad hõlpsasti hankida teavet ja astuda dialoogi teiste liikmesriikide pädevate asutustega.

Juhtum 2. Ebaproportsionaalsed nõuded

Selleks et tunnistada mõnda tüüpi tooted „seaduslikult turustatavaks” teistes liikmesriikides, võtavad liikmesriigi A asutused vastu ainult ametlikke tunnistusi, mille on koostanud päritoluriigi asutus. Nad ei arvesta ühtegi teistsugust dokumenti, jättes need kergesti võltsitavatena kõrvale.

Toodete puhul, mida turustatakse riikides, kus sellised tunnistused on olemas, ei tekita see nõue mingeid probleeme, sest need tunnistused kinnitavad kohe, et tooted on seal seaduslikult turustatavad. Vastupidiselt sellele kujutab see tingimus toodete puhul, mida turustatakse liikmesriikides, kus ei väljastata selliseid tunnistusi (nt põhjusel, et toetutakse üksnes turujärelevalvemehhanismidele), ületamatut takistust.

Kokkuvõttes on selline tingimus ebaproportsionaalne ja kujutab endast meedet, mida võib pidada koguseliste piirangutega samaväärse toimega meetmeks ja mis rikub seetõttu Euroopa Liidu toimimise artiklit 34.

Juhtum 3. Eelloa andmise menetlused

Mõned ettevõtjad usuvad, et kui toode on liikmesriigis juba seaduslikult turustatav, ei tohiks nõuda loa taotlemist sihtliikmesriigis. See ei ole ilmtingimata nii.

Tõepoolest, selliseid riiklikke menetlusi võidakse endiselt kohaldada sihtliikmesriigis ja isegi juhul, kui neid peetakse kaupade vaba liikumise piiramiseks, võivad need olla õigustatud, kui järgitakse ELi õiguses tunnustatud avaliku huvi eesmärki ning proportsionaalsuse põhimõtet.

8.           Järeldused

Vastastikuse tunnustamise määrus on mõeldud vastastikuse tunnustamise põhimõtte järgimise tagamiseks siseturul ja EMP lepinguga ühinenud EFTA riikides, eriti dialoogiprotsessi algatamise kaudu, kui turule juurdepääs on takistatud.

Aruteludes mõiste „seaduslikult turustatav” üle tekib enamik probleeme kas raskustest, millega ettevõtjad selle dialoogi alguses silmitsi seisavad, kui nad üritavad leida piisavaid tõendeid, või kui dialoog on juba alanud, seoses lisanõuetega, mida ametiasutused esitavad pärast seda, kui mõned dokumendid on juba esitatud. Piisavate tõendite puhul on põhiprobleem teavitamine, sest ettevõtjad ei ole alati teadlikud, et nad saavad esitada peaaegu mis tahes dokumendi, mis on koostatud nende tavalise kaubandustegevuse käigus teises liikmesriigis või EMP lepinguga ühinenud EFTA riigis, tõendamaks, et nende tooted on seal seaduslikult turustatavad.

Mis puudutab lisanõudeid, siis peaksid asutused toote uurimisel ja hindamisel, eriti selles osas, kas toode on teises liikmesriigis seaduslikult turustatav, olema teadlikud, et vastavalt määruse artiklile 5 ja Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale peab liikmesriik või EMP lepinguga ühinenud EFTA riik tõendama, et meede (või nõue) on vajalik, ning vajaduse korral, et asjaomaste toodete turustamine kujutab endast ohtu ja et meede (või nõue) on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kokkuvõttes tuleb öelda, et asjaomasel riigil on kohustus tõendada, et meetme või nõude väljakuulutatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mis tahes muul viisil, millel on kaubandusele vähem piirav mõju.

[1]               Käesolev dokument ei ole õiguslikult siduv. Euroopa Komisjon ega ükski tema nimel tegutsev isik ei vastuta käesolevas väljaandes esitatud teabe võimaliku kasutuse eest või vigade eest, mida väljaandes võib vaatamata hoolikale ettevalmistamisele ja kontrollimisele esineda. Lõppvastutus ELi õigusaktide tõlgendamise eest on Euroopa Kohtul.

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 764/2008, milles sätestatakse menetlused seoses teatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohaldamisega teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete suhtes ja tunnistatakse kehtetuks otsus nr 3052/95/EÜ, ELT L, 13.8.2008, lk 21–29.

[3]               Põhimõte tuleneb 20. veebruari 1979. aasta Cassis de Dijoni kohtuotsusest (Rewe-Zentral AG vs. Bundesmonopolverwaltung für Branntwein), kohtuasi 120/78, EKL 1979, lk 649. Alates 1980. aastast on komisjon koostanud mitu suunist seoses vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega, mis tuleneb Euroopa Kohtu pretsedendiõigusest, eelkõige komisjoni teatis seoses Euroopa Kohtu 20. veebruari 1979. aasta Cassis de Dijoni kohtuasja 120/78 otsuse tagajärgedega (EÜT C 256, 3.10.1980).

[4]               Käesolevas juhenddokumendis määratletakse toode teisaldatava kaubana, mis võib olla kaubanduslike tehingute esemeks: 21. oktoobri 1999. aasta Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas C-97/98, Peter Jägerskiöld vs. Torolf Gustafsson, EKL 1999, lk I-7319. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale kohaldatakse kaubanduslike tehingute eesmärgil üle piiri veetavate kaupade suhtes Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 34 sõltumata tehingute iseloomust, vt eelkõige Euroopa Kohtu 28. märtsi 1995. aasta otsuse põhjendus 20 kohtuasjas C-324/93, The Queen vs. Secretary of State for Home Department, ex parte Evans Medical Ltd ja Macfarlan Smith Ltd, EKL 1995, lk I-563.

[5]               Selle dokumendi koostamise ajal on EFTA riigid, mis on Euroopa Majanduspiirkonna osalisriigid, Island, Liechtenstein ja Norra. Seega moodustavad Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ELi liikmesriigid ja need kolm riiki. Vastastikuse tunnustamise määrus lisati EMP lepingule EMP ühiskomitee 13. juuli 2012. aasta otsusega nr 126/2012, millega muudeti EMP lepingu II lisa (tehnilised normid, standardid, katsetamine ja sertifitseerimine) (ELT L 309, 8.11.2012, lk 4–5). Kehtivad teatavad kohandused: määrust kohaldatakse ainult lepingu artikli 8 lõikega 3 hõlmatud toodete suhtes ja seda ei kohaldata Liechtensteini puhul toodete suhtes, mis on nimetatud lepingu I lisas, II lisa XII ja XXVII peatükis ning protokollis nr 47 juhtudel, millal Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepe laieneb Liechtensteinile. Otsus jõustus siiski alles 1. aprillil 2013, sest Norra ja Island hilinesid „põhiseadusest tulenevate nõuete täitmisest” teavitamisega. Seega tuleks mis tahes viidet liikmesriikidele selles juhenddokumendis mõista nii, et see hõlmab ka neid kolme riiki.

[6]               Dokument on kättesaadav internetis aadressil http://ec.europa.eu/enterprise/policies/single-market-goods/files/goods/docs/art34-36/new_guide_en.pdf. Arutelu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 36 üle alates lk 26.

[7]               Kohustus kohaldada vastastikuse tunnustamise põhimõtet toodete suhtes, mis on seaduslikult toodetud ja/või turustatavad Türgis, põhineb EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu 22. detsembri 1995. aasta otsuse nr 1/95 (tolliliidu lõppetapi rakendamise kohta) artiklitel 5–7 (EÜT L 35, 13. veebruar 1996), millega nähakse ette selliste meetmete kõrvaldamine, millel on võrdväärne toime ELi ja Türgi vaheliste koguseliste piirangutega. Vastavalt otsuse nr 1/95 artiklile 66 tuleb artikleid 5–7 seoses nende rakendamise ja kohaldamisega tolliliiduga hõlmatud toodete suhtes tõlgendada Euroopa Kohtu asjaomaste otsuste kohaselt. Seetõttu küsimustes, mis on seotud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, kohaldatakse ka Türgi puhul põhimõtteid, mis tulenevad Euroopa Kohtu praktikast, eelkõige Cassis de Dijoni kohtuasjast.

[8]               Vt ülaltoodud selgitus. Türgi on siiski võtnud vastu siseriikliku määruse, mis käsitleb vastastikust tunnustamist ühtlustamata valdkondades ja mis jõustus 1. jaanuaril 2013.

[9]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93, ELT L 218, 13.8.2008, lk 30–47.

[10]             Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige 1.

[11]             Määruse (EÜ) nr 765/2008 artikli 2 lõige 2.

[12]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta, ELT L 11, 15.1.2002. lk 4–17.

[13]             Nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) artiklis 79 on märgitud, et vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse. Vabasse ringlusse lubamine hõlmab kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, muude kauba impordiga seotud formaalsuste täitmist ja seaduse alusel tasumisele kuuluvate maksude sissenõudmist.

[14]             Direktiivis üldise tooteohutuse kohta lubatakse liikmesriikidel võtta kiireid piiravaid meetmeid seoses toodetega, mis on ohtlikud või tõenäoliselt ohtlikud vastavalt direktiivi artiklitele 8, 11 või 12 ja 18.

[15]             Tõend liikmesriigi pädevalt asutuselt, kus EMP toodet seaduslikult turustatakse, on ainult üks mitmest võimalusest: sihtliikmeriigi pädeval asutusel ei ole õigust seda nõuda. Vt 8. mai 2003. aasta kohtuotsuse põhjendus 63 (ATRAL vs. Belgia kuningriik, kohtuasi C-14/02), kus kohus täpsustas, et EMP toodete jaoks tehnilistele standarditele või normidele vastamise tingimuse kehtestamine, mis tagab sihtliikmesriigi nõuetega samaväärse kaitse taseme, on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 34.

[16]             Vt sellega seoses 17. juuni 1987. aasta otsus kohtuasjas 154/85, Euroopa Komisjon vs. Itaalia Vabariik, EKL 1987, lk 2717.

[17]             Eelloa andmise menetlusega seotud eriolukorras võib turustamine toimuda alles siis, kui luba on saadud. Tuleb rõhutada, et nagu on selgitatud vastastikuse tunnustamise määruse põhjenduses 12, ei tohiks toote turule laskmise eelloa nõue iseenesest „endast kujutada tehnilist eeskirja käesoleva määruse tähenduses ja seega ei tohiks otsust jätta toode turult välja põhjusel, et sellel puudub kehtiv eelluba, käsitada otsusena, mille suhtes käesolevat määrust kohaldatakse”.

[18]             Vt joonealune märkus 13.

[19]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused.