KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Euroopa standardimist käsitlev liidu iga-aastane töökava /* COM/2013/0561 final */
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE,
NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Euroopa standardimist käsitlev liidu
iga-aastane töökava (EMPs kohaldatav tekst) 1. Sissejuhatus Euroopa eesmärgiks on tagada majanduskasv ja luua
töökohti arukal, jätkusuutlikul ja kaasaval viisil Euroopa 2020. aasta
strateegia[1]
ja selle raames ellu viidavate juhtalgatuste kaudu. Standardimise tähtsust
töökohtade loomise, majanduskasvu ja majanduse taastamise jaoks rõhutati hiljuti
komisjoni tööstuspoliitika ajakohastatud teatises „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja
taastumiseks”, mis võeti vastu oktoobris 2012[2]. Euroopa standardid kõrvaldavad tõkkeid uurimistegevusest
tootmiseni, tootjast tarbijani, Euroopast muu maailmani, tagavad kasutajate
ohutuse, kaitsevad keskkonda, kindlustavad koostalitlusvõime, vähendavad
kulusid ja soodustavad konkurentsi. Uuringud näitavad, et standardimine
suurendab SKPd 0,3–1 %,[3]
aidates sel viisil tööstusel saavutada 2020. aastaks seatud eesmärgi anda 20 %
Euroopa Liidu SKPst[4]. Euroopa standardimissüsteemi vastavuse tagamiseks tänapäeva
kiire innovatsiooni, jätkusuutlikkuse, tehnoloogiate lähendamise ja karmi
üleilmse konkurentsi nõuetele esitas komisjon 2011. aastal reformipaketi,[5] mis sisaldas uut, 1. jaanuarist
2013 jõustunud määrust[6].
Reformi eesmärgiks oli suurendada süsteemi kaasavust, reageerimisvalmidust, läbipaistvust,
paindlikkust ja laiendada rakendusala. Reformi tulemusel on komisjon saanud kohustuse välja
töötada Euroopa standardimist käsitleva liidu iga-aastase töökava. Kõnealuses töökavas,
mis võtab arvesse liidu majanduskasvu pikaajalised strateegiad, püstitatakse Euroopa
standardimise strateegilised prioriteedid ning sätestatakse liidu õigustikku ja
poliitilisi põhimõtteid toetavad Euroopa standardimise eesmärgid
rahvusvahelisel tasandil. Töökavas käsitletakse Euroopa standardeid ja muid standardimisdokumente,
mille väljatöötamist komisjon kavatseb eesoleval aastal taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt
– milleks on Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee
(CENELEC) ja Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut (ETSI) – ning konkreetseid
eesmärke ja põhimõtteid, mida standardid toetavad. Esmajärjekorras on tegemist standarditega,
mis määravad kindlaks liidu ühtlustamisaktide nõuetele vastavuse eelduse. Komisjon toetab ka Euroopa standardimistegevust,
mis aitab saavutada muid ELi poliitilisi eesmärke, ning käesoleva töökavaga
kutsutakse standardiorganisatsioone alustama tegevust kõikides esmatähtsates
valdkondades, sealhulgas valdkonnad, mille reguleerimiseks puuduvad õigusnormid,
mis toetaksid komisjoni ametlikku standardimistaotlust (volitust). Käesolev töökava ei hõlma Euroopa standardiorganisatsioonide
poolt ettevõtete, riikide standardiorganisatsioonide või muude sidusrühmade
initsiatiivil välja töötatud Euroopa standardeid, mis ei ole seotud ELi poliitikaga. Käesolevas iga-aastases töökavas määratakse
kindlaks tulevased suundumused ja tegevus nii täpselt kui võimalik. Nendel suundumustel on eelarvele ainult ettenähtud ulatusega
mõju ja konkreetsete tööülesannete toetamine sõltub rahaliste vahendite
olemasolust, esitatavate ettepanekute kvaliteedist ja kokkuleppe
saavutamisest asjaomaste Euroopa standardiorganisatsioonidega, riikide
standardiorganisatsioonide või muude määruses nimetatud organitega. Kiiret
lahendamist vajavate küsimuste, näiteks ametlike vastuväidete korral ühtlustatud
standarditele võib komisjon väljastada käesoleva töökavaga sätestamata volitusi. Eeldatavalt suurendab käesoleva liidu töökava
avalikustamisega saavutatud läbipaistvus eelseisva töö tõhusust ja
läbimõeldumat kavandamist. Samal ajal kavatseb komisjon: –
võimaluse korral täiendada sellel aastal lõppeva
kehtivusajaga partnerluse raamkokkuleppeid Euroopa standardiorganisatsioonidega,
et tagada ka edaspidi töö võimalikult kõrge kvaliteet ja vähendada standardimisdokumentide
väljatöötamise keskmist ajakulu; –
korraldada projektikonkursse Euroopa VKEde, tarbijate
ning keskkondlike ja sotsiaalsete huvirühmade organisatsioonide standardimistöös
esindatuse suurendamiseks. Arvestades, et rahalise toetuse võimaldamine soodustab
VKEde kaasamist, jätkab komisjon konkreetsete projektide toetamist, mis hõlbustavad
VKEde juurdepääsu standardimisele ja selles osalemist; –
jätkata oma tööd info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
(IKT) standardimise alal mitmepoolse platvormi[7]
kaudu, mis on üks 2011. aasta standardimispaketi uuendustest. Pidev dialoog avalik-õiguslike
asutuste, sidusrühmade ja standardite väljatöötamisega tegelevate
organisatsioonide vahel, sealhulgas globaalsed foorumid ja konsortsiumid, on
tõestanud alles lühikest aega tegutsenud platvormi suutlikkust reageerida
valdkonnas toimuvatele kiiretele muudatustele. Välja on töötatud IKT
standardimise pidevalt ajakohastatav üksikasjalik tööplaan, mille ajakohastamine
võimaldab liidul reageerida digitaalmaailma kiirele arengule. Komisjon algatab enne 2013. aasta lõppu
standardimissüsteemi sõltumatu läbivaatamise, et hinnata reformi strateegiliste
eesmärkide täitmist. Hinnatakse Euroopa standardimissüsteemi suutlikkust
pikemaajalises perspektiivis kohaneda kiiresti muutuva keskkonnaga ning toetada
Euroopa strateegiliste sise- ja väliseesmärkide saavutamist, eelkõige
tööstuspoliitika, innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu valdkonnas. Samuti
uuritakse, kas Euroopa standardimissüsteem on piisav turu vajaduste, kaasavuse ja
esindatavuse seisukohalt. Komisjon hindab sõltumatu läbivaatamise tulemusi,
et välja selgitada Euroopa standardimissüsteemi edaspidise täiustamise võimalused
ja süsteemi suutlikkus Euroopa strateegiliste poliitiliste eesmärkide täitmise
toetamiseks. 2. Euroopa
standardimise strateegilised prioriteedid 2.1. Tugevam
Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks Komisjoni hiljuti avaldatud tööstuspoliitika
ajakohastatud teatises märgiti vajadust arendada standardeid uute tehnoloogiate
jaoks enne nende esmakordset turuleviimist. Teatises määratakse kindlaks kuus
kiirelt kasvavat esmatähtsat tegevusvaldkonda: arenenud tootmistehnoloogiad, progressi
võimaldavad tehnoloogiad, bioressursipõhised tooted, kestlik tööstus- ja
ehituspoliitika ning toormaterjalid, keskkonnasäästlikud sõidukid ja arukad
võrgud. 2.1.1. Arenenud
tootmistehnoloogiad Komisjoni juhitud keskkonnasäästliku tootmise
jaoks mõeldud arenenud tootmistehnoloogiate rakkerühm määrab kindlaks valdkonna,
mille edasine standardimine toetab turu hõlvamist. Pärast seda võib komisjon algatada
selles valdkonnas Euroopa ja rahvusvahelise standardimise teostatavusuuringu. 2.1.2. Peamised progressi võimaldavad
tehnoloogiad Komisjon selgitab eelseisva aasta jooksul välja, milliste
progressi võimaldavate võtmetehnoloogiate valdkonnas tagaks standardimine kõnealustel
tehnoloogiatel põhinevate toodete siseturu õigeaegse arengu, mis omakorda
kujutab endast komisjoni algatatud tööstustoodete siseturgu käsitlevate õigusaktide[8] läbivaatamise ühte aspekti. Komisjon toetab oma teadusrajatiste ja rahastamisprogrammide
kaudu Euroopa standardite väljatöötamist kirjeldamismeetodite osas, mis on
vajalik tööstuslikult toodetud nanomaterjalide toksilise ja ökotoksilise mõju
testimisel, samuti proovide võtmise ja mõõtmise meetodite ja nanomaterjalidega
kokkupuute simulatsioonimeetodite arendamist. Vajalik on sidus lähenemisviis OECD
tegevusele ning Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid tegema tihedat
koostööd rahvusvaheliste standardimisorganitega. 2.1.3. Bioressursipõhised tooted Bioressursipõhiste toodete siseturu loomine nõuab
standardite väljatöötamist ja eeskirjade ajakohastamist. Komisjon
loodab, et Euroopa standardiorganisatsioonid jätkavad tööd biokütuseid ja
bioressursipõhiseid tooteid hõlmavate standardimisvolituste, sealhulgas biokütuste
suhtes kehtivate üldiste volituste ning biopolümeeride, määrdeainete, lahustite
ja pindaktiivsete ainete osas kehtivate erivolituste alusel. Käsitletakse ka
normide kehtestamisele eelnevat uuringut katsemeetodite arendamiseks, mida rakendatakse
bioressursipõhise sisu mõõtmiseks, toote kasutamisvõimaluste ja innovatiivsete
bioressursipõhiste toodete, näiteks biopolümeerid, määrdeained, lahustid ja
pindaktiivsed ained, säästvuskriteeriumide kindlaksmääramiseks. Biokütustega
seotud standardimine võiks hõlmata ka pürolüüsiõlid ja vetikad. 2.1.4. Säästev
tööstuspoliitika, ehitus ja toormaterjalid 2.1.4.1. Ehitustooted Siseturu tugevdamiseks tuleks Euroopa standardid viia
vastavusse uute nõuetega, mis võtavad arvesse ehitustoodete, -protsesside ja -tööde
säästvaid aspekte, samuti innovatiivseid tooteid. Komisjon on taganud tehnilise pädevuse töötamaks
välja horisontaalstandardi projekti, mis on mõeldud ehitustoodetes
esinevate reguleeritud ohtlike ainete heite
kindlaksmääramiseks. ELi ehitusteenuste konkurentsivõime suurendamise
eesmärgil toetab komisjon ehitussektori jätkusuutliku konkurentsivõime strateegia
raames[9]
eurokoodeksi (Eurocodes) konstruktiivsete lahenduste standardite kasutuselevõtmist. Komisjoni 2012. aasta lõpus läbi viidud TOP 10 küsitluse[10] käigus märkisid mõned vastajad,
et ehitustoodete määruse viimase läbivaatamise tulemuste põhjal toimunud
lihtsustamisest täiel määral kasu saamise võimalus sõltus nende puhul teras- ja
alumiiniumkonstruktsioonide suhtes kohaldatava Euroopa standardi ajakohastamisest.
Komisjon konsulteerib sidusrühmadega ja võib taotleda standardi kiiret
ajakohastamist. 2.1.4.2. Teras Euroopa standardid võivad edendada terasest
ehitustoodete säästlikku tootmist. Terasetööstus töötab juba välja terasest
ehitustoodete märki – SustSteel. Komisjon kavatseb uurida SustSteeli potentsiaali
Euroopa säästvate terasest ehitustoodete turuosa suurendamiseks ja võib
taotleda konkreetset standardimistegevust. 2.1.4.3. Ökodisainiga/energiamõjuga tooted
Ökodisaini direktiivis[11] on
sätestatud paljude energiamõjuga toodete, sealhulgas mootorite, pumpade,
ventilaatorite, valgustustoodete ja kodumasinate suhtes kohaldatavad nõuded. Kuigi seni on tähelepanu olnud koondatud peamiselt
energiakasutusele, käsitleb direktiiv kõiki keskkonnaaspekte, muu hulgas ressursitõhusust. Selles valdkonnas arendatakse loodusvarade tõhusa kasutamisega seotud
standardeid, nagu ringlussevõetavuse indeksid või komponentide vastupidavus või
muud keskkonnaparameetrid (näiteks saasteainete heide õhku), et hõlbustada
potentsiaalsete ökodisaini nõuete kirjeldamist täiendavates valdkondades. Komisjon valmistab ette olemasolevate, ökodisaini
valdkonna ühtlustatud standarditega[12]
seotud volituste tehnilised muudatused, et toetada järgmiste toodete ökodisaini
reguleerimist: ·
väikesed, keskmised ja suured jõutrafod; ·
tööstuslikud säilitusseadmed, kiirjahutuskapid, protsessijahutid,
kondensatsiooniseadmed ja külmkambrid; ·
ventilatsioonisüsteemid; ·
valgustustooted; ·
ruumi- ja veesoojendajad. Sõltuvalt rakendamismeetmete edasisest arengust on
võimalik välja töötada tehnilised uuendused olemasoleva volitusega hõlmatud toodete
jaoks. Ökodisaini töökava 2012–2014[13] kohaselt vaadeldakse võimalikke
ökodisaini ja/või energiamärgistuse nõudeid uute tooterühmade jaoks. Prioriteetide
loetelu sisaldab aknatooteid, arukaid seadmeid/arvesteid, veinisäilitusseadmeid,
auruboilereid, ettevõtteservereid, jõukaableid ja veega seotud tooteid. Komisjon
kavatseb ajakohastada ökodisaini volituse, et vajaduse korral saaks välja anda tehnilised
muudatused konkreetsete toodete kohta. 2.1.4.4. Jäätmete ringlussevõtt Uued Euroopa standardid ringlussevõetud
materjalide (nt metallid, puit ja tekstiilmaterjalid) kvaliteeditaseme kohta soodustaksid
turu arengut. Komisjon kavandab uute standardimisülesannete algatamist, et välja
töötada ja kinnitada (laboritevahelise võrdluse) meetodid, millega: ·
kirjeldada jäätmeid ohtliku omaduse (H12) osas – väga
mürgise, 1., 2. või 3. kategooria gaasi eraldamine; ·
kindlaks määrata jäätmetes sisalduvaid elemente ja
aineid, mis on olulised tervise ja keskkonnaohtude seisukohalt (ohtlikud omadused
H4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 13, 14); ·
välja töötada säästlikkus- ja toksilisusstandardeid
ringlusse võetud biojäätmete või põllumajanduslike kõrvalsaaduste jaoks (muud
kui väetised). 2.1.4.5. Mitteenergiamahukad, mittepõllumajanduslikud
toormaterjalid Tooraineid käsitlev Euroopa
innovatsioonipartnerlus[14] koondab kõik asjaomased sidusrühmad, et
kiirendada tehnoloogiliste ja muude rakenduste kättesaadavaks tegemist turul. Komisjon koostab sidusrühmade ettepanekute
alusel strateegilise rakenduskava, millega võib ette näha standardimisülesanded. 2.1.5. Keskkonnahoidlikud
sõidukid ja laevad Teatisega CARS 2020[15] nähakse ette koordineeritud
poliitilised meetmed, mis toetavad keskkonnahoidlike sõidukite turuletoomist, sealhulgas
vooluvõrgust laetavate elektrisõidukite ja
hübriidsõidukite kasutuselevõtt, mis vajab õigeaegseid
standardeid või nõudeid laadimisjaamade taristu jaoks.
Puhta energia ja transpordi paketi[16] kohaselt
peab komisjon taotlema uute Euroopa standardite väljatöötamist. Rahvusvahelised kokkulepped ühtsete standardite ja
eeskirjade kohta, eelkõige ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) raamistikus, vähendavad kulusid ja kiirendavad turu kasvu. Komisjon
on käivitanud ka ühisalgatuse koos USA, Hiina ja Jaapaniga, et uurida täiendavaid
ühtseid reguleerivaid lähenemisviise elektrisõidukite ohutusele ja
keskkonnaalastele aspektidele. Komisjon kavatseb läbi viia normide
kehtestamisele eelneva uuringu autotööstuses kasutatavate akude ohutuse ja vesiniku ladustamise kohta. Selle
tulemused annavad teadusliku ja tehnilise baasi laetavate
energiasalvestussüsteemide elektrikomponentide ohutusega seotud küsimuste jaoks. Komisjon viib läbi ka – rahvusvahelise koostöö
raamistikus, eelkõige koos USAga – normide kehtestamisele
eelneva uuringu mõõtmise ja katsetamise metodoloogiate alal,
mida kasutatakse vesiniku- ja kütuseelementide valdkonna tehnoloogiate tõhususe
iseloomustamiseks. Komisjon annab ka tehnilise panuse kergsõidukite ja
elektrisõidukite puhul rakendatavate üleilmselt standarditud/ühtlustatud
katsetsüklite ja menetluste väljatöötamisse. 2.1.6. Arukad
võrgud Taastuvenergia integreerimiseks elektrisüsteemi,
energiatõhususe suurendamiseks ja täiendava nõudluse rahuldamiseks on vaja
piisavat taristut, sh elektri säilitamise ja võimsuse tasakaalustamise lahendusi. Vaja on luua standardid, millega tagatakse
arukate võrkude piiriülene koostalitlusvõime, ning sätestada ühiste miinimumstandardite
kogum. Komisjoni 2009. aastal loodud arukate võrkude
töökonna[17]
juhtkomitee kiitis detsembris 2012 veelkord heaks volituse[18] Euroopa arukate võrkude
kasutuselevõtu toetamiseks aastatel 2013–2014, et arendada kahte peamist
valdkonda: ·
süsteemide koostalitlusvõime katsetamismeetodid ja
vastavustestimise kava, ·
väljatöötatud meetodite ja standardite teise kogumi
rakendamine. Komisjon võtab selles töös osaledes arvesse Euroopa
poliitilisi eesmärke ja Atlandi-ülese majandusnõukogu arukate
võrkude/e-sõidukite koostalitlusvõime
töökava. 2.2. Kaupade ja teenuste siseturu tugevdamine Siseturg on majanduskasvu ja töökohtade loomise
liikumapanev jõud. Euroopa standardid suurendavad konkurentsivõimet, vähendades
tootmiskulusid, kindlustades kvaliteeti ja tulemuslikkust ning tagades innovatiivsete
tehnoloogiate turulepääsu. Ühtlustatud standardid võimaldavad veelgi enamat: nõuetele
vastavus tagab toodete ettenähtud ohutustaseme. 2.2.1. Laste ohutus Komisjon taotleb Euroopa standardite
väljatöötamist imiku kandelinadele, pehmetele ja toestatud kandekottidele, imiku
lamamistoolidele, kiikedele ja sarnastele toodetele, et toetada üldist
tooteohutust käsitlevat direktiivi[19]. Võimalik
on taotleda ka standardite väljatöötamist mänguväljakute ning mängualade seadmete
jaoks. 2.2.2. Muude
tarbekaupade ohutus Ehkki ohtlike mittetoidukaupade kiirhoiatussüsteem
RAPEX tagab nüüd ohtlike toodete kiirema avastamise ja kõrvaldamise ELi turult,
on põhimõte „ohutus ennekõike” endiselt
tähelepanu keskmes. Komisjon kavatseb üldist tooteohutust
käsitleva direktiivi alusel väljastada taotlused Euroopa
standardite väljatöötamiseks piirituskaminate, küünalde, grillseadmete ja õuemööbli
kohta. Nende valdkondade tähtsust rõhutati veelkord komisjoni
veebruaris 2013 avaldatud tooteohutuse ja turujärelevalve paketis,[20] mis sisaldab ettepanekut
tarbekaupade ohutust käsitleva uue määruse väljatöötamiseks. 2.2.3. Sööda
ja toidu kvaliteet ning ohutus Vaja on uusi või täiendatud üleilmselt
tunnustatavaid standardeid toidu ohutuse ja kvaliteedi kohta, et tasakaalustada
üleilmastumise mõju toidu tootmisele, kaubandusele ja tarbimisele, sealhulgas
mahetoiduained, mille hulk rahvusvahelises kaubavahetuses suureneb. See nõuab
kõrgetasemelisi uuringuid toiduohutuse standardite valdkonnas ning uusi
meetodeid ja/või võrdlusmaterjali, mis tuleb enne toidu ja sööda ametlikuks
kontrollimiseks kasutamist heaks kiita ja sertifitseerida. Olemasolevaid meetodeid on vaja täiustada, edasi tuleb
arendada standarditud analüüsimeetodeid ja kinnitada olemasolevate standardite
kohaldamine uute toiduainete suhtes, et tagada ELi õigusaktide[21] ühesugune ja tõhus rakendamine kõikides liikmesriikides ning saavutada
ohutuse kõrge tase. Komisjon pakub selleks omalt poolt tehnilist ekspertiisi
ja ühiselt heaks kiidetud meetodeid soovimatute ainete avastamiseks ja kindlaksmääramiseks
toidus ja söödas. 2.2.4. Kosmeetikatooted Komisjon võib kosmeetikatooteid käsitleva määruse[22] kohaselt taotleda hea tootmistavaga
ning kosmeetikatoodete proovide võtmise ja analüüsimisega seotud standardimist. 2.2.5. Tekstiiltoodete
kiukoostis Komisjon kavatseb tekstiilkiudude nimetusi ja tekstiiltoodete kiukoostise
märgistamist ja tähistamist käsitleva määruse[23] kohaselt väljastada standardimisvolituse
tekstiilkiudude segude kvantitatiivse analüüsi kohta, sest praegu kasutatavad
EN ISO standarditel põhinevad kvantifitseerimismeetodid ei vasta määruses
sätestatud nõuetele. 2.2.6. Väetised Väetisi käsitleva määruse[24] kavandatud ümbervaatamise
ettepaneku peamine eesmärk on laiendada määruse kohaldamisala üksnes
anorgaanilistelt väetistelt teistele tootekategooriatele, mida praegu
reguleerivad riigisisesed eeskirjad. Komisjon taotleb eeldatavalt terminoloogia,
konkreetsete tootekategooriate tüüpide loetelu, sildistamisnõuete edasise
selgitamise, keemilise koostise suhtes kehtivate nõuete ja põllumajandusliku
toime, samuti katsetamismeetodite hõlmamist uute standarditega. Euroopa standardiorganisatsioonidel palutakse
kontrollida, et reoveesette, biolagunevate jäätmete ja pinnase jaoks välja
töötatud horisontaalsed analüüsistandardid oleksid kohaldatavad ka orgaaniliste
väetiste ja orgaaniliste mullaparandusainete suhtes. Välja töötada ja heaks
kiita tuleb erimeetodid taimede biostimulantide ja spetsiaalsete
väetiselisandite sisalduse määramiseks. 2.2.7. Avamereseadmete
ohutus Standardimine on vajalik avamere nafta- ja
gaasitööstuses kasutatavate seadmete ohutuse suurendamiseks. Pärast avamere
nafta- ja gaasitööstuses kasutatavate seadmete valdkonna standardimisvolituse[25] tagasilükkamist Euroopa standardiorganisatsioonide
poolt taotleb komisjon teatud konkreetsete seadmete standardimist, mille ohutus
on äärmiselt oluline. 2.2.8. Õhutransport Koostalitlusvõime määrus[26] käsitleb Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgu ajakohastamist. Märtsis
2013 anti välja volitus[27],
millega taotletakse Euroopa standardiorganisatsioonidelt koostöös Euroopa Tsiviillennunduse
Seadmete Organisatsiooniga (EUROCAE) ja tihedas koostöös Euroopa Lennundusohutusametiga
(EASA) Euroopa lennuliikluse korraldamise (ATM) üldkava rakendusplaanis
loetletud Euroopa standardite väljatöötamist. EUROCAE juba tegeleb sellega. Standardite
üksikasjalik nimekiri on esitatud volituse lisana, kuid seda muudetakse
kooskõlas ATM üldkava järjepideva ajakohastamisega. ATM üldkava 2. ja 3. etapis „Olulised talituslikud täiustused” ette nähtud ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS, seotud EGNOS ja GALILEO programmidega) lennundusstandardeid käsitletakse
jaotises 2.2.13.2 ja teatud spetsiifilisi lennundusohutusstandardeid töökava
jaotises 2.2.14. Kõnealuseid Euroopa standardeid on vaja edendada kogu
maailmas, peamiselt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO)
kaudu, et tagada üleilmne koostalitlusvõime. Tekkimas on kaugjuhitavate lennumasinate süsteemide
(RPAS) turg, millel on märkimisväärne potentsiaal majanduskasvu ja tööhõive
suurendamiseks. Selle potentsiaali realiseerimiseks on vaja standardeid, mille
toel ühendada kaugjuhitavate lennumasinate süsteemid järk-järgult Euroopa lennuliikluse
korraldamise süsteemiga. Standardid lisatakse ATM üldkava läbivaadatud
standardimise rakendusplaanile. 2.2.9. Raudteetransport Sisepiirideta territooriumi loomise eeliste täielikuks
ärakasutamiseks tuleb suurendada riikide raudteevõrgustike sidusust ja koostalitlusvõimet ning võrkudele
juurdepääsu. Uusi Euroopa standardeid taotletakse järgmiste valdkondade
toetamiseks: ·
tule leviku tõkestamise meetmed; ·
piletivaba eurooplane ja enne väljumist väljavõetav
pilet. Komisjon esitab ettepaneku läbi vaadata koostalitlusvõime
tehniline kirjeldus seoses liikumispuudega isikute vajadustega, et lihtsustada selle
sisu ja hõlbustada kirjelduse kohaldamist. Komisjon valmistab praegu ette algatust innovatiivsete lahenduste
leviku kiirendamiseks, et saavutada Euroopa raudteesüsteemi täielik
integreeritus ja koostalitlus. Algatuses selgitatakse ka, kuidas paremini
koordineerida Euroopa teadus- ja innovatsioonitegevust, mis hõlmab kogu
innovatsioonitsüklit, ja sel viisil keskenduda nii ühtse Euroopa raudteepiirkonna
(SERA) kui ka Euroopa raudteesektori konkurentsivõime toetamisele. 2.2.10. Alternatiivsed kütused Standardimine on vajalik paketi „Puhas energia ja transport”
rakendamiseks, mis sisaldab alternatiivkütuste Euroopa strateegiat ja
alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitleva direktiivi eelnõu[28]. Direktiivi eelnõus käsitletavad elektri, vesiniku,
veeldatud maagaasi (LNG) ja surumaagaasi (CNG) laadimispunktide ja tanklate
koostalitlusvõime tehnilised kirjeldused tuleks kindlaks määrata Euroopa
standarditega, mis on täielikult ühilduvad asjaomaste rahvusvaheliste standarditega.
Ehkki Euroopa standardiorganisatsioonid töötavad
juba volituse põhjal biometaani suunamiseks maagaasivõrku ja rasvhapete
metüülestrite (FAME) sisalduse suurendamiseks raskeveokites kasutatavas diislikütuses,
tuleks välja töötada standardid ka suurema etanoolisisaldusega bensiini kohta. Komisjon toetab standardimistööd, mis käsitleb
biometaani suunamist maagaasitorustikku, biometaani kasutamist mootorikütusena ja biometaani sisalduse mõõtmise meetodeid
maagaasivõrgus. Komisjon toetab ka arenenud kontseptsioonide kiiremat
turuletoomist fotogalvaanilise tehnoloogia standardite harmoneerimise ja
väljatöötamise kaudu. 2.2.11. Taristu
ohutus[29] Komisjon korraldab
esmatähtsate taristute kaitse sidusrühmade võrgustiku tööd
üheksas valdkonnas (lennundusohutus, lõhkeained, konstruktsioonide vastupidavus,
keemilised ja bioloogilised ohud vees, radioloogilised ja tuumaohud, maavärinad,
videovalve ja biomeetria). Katsetamissuuniste, ühtsete katseprotokollide, katsetamisstandardite
ning sertifitseerimist ja poliitilisi nõudeid käsitlevate soovitustega seotud
töö toetab samuti olemasolevaid ja tulevikus väljastatavaid volitusi. Komisjon võib samuti konsulteerida sidusrühmadega
seoses maanteede infrastruktuuri ohutuse
korraldamist käsitleva direktiiviga,[30] mille tagajärjel on võimalik väljastada volitus
maanteede ohutuse ühtse sertifitseerimissüsteemi loomiseks. Järgmiseks sammuks
oleks nõuete kehtestamine, mis tagavad ohutuse miinimumtaseme kogu üleeuroopalises
transpordivõrgus, ilma et see piiraks ehitustooteid käsitleva määruse[31] rakendamist. 2.2.12. Traadita side Oluline on välja töötada ja ajakohastada harmoneeritud
standardeid olemasolevate volituste põhjal. Komisjonil on võimalik ette
valmistada uued volitused, mis käsitlevad: (1)
mobiilside standardite (UMTS, LTE, LTE advanced…) arengut
ja säilitamist 3. põlvkonna partnerlusprojekti (3GPP) raames, (2)
raadiospektri tõhusat kasutamist mobiilsideteenuste
kooseksisteerimiseks ning raadioseadmete ja ringhäälingu vastuvõtjate
käitamiseks naabersagedusalades. 2.2.13. Kosmos
kodanike teenistuses[32] 2.2.13.1. Standardid kosmosetööstusele Kosmosetööstuse standardimine
võimaldab ellu viia ELi kosmosestrateegias ja Euroopa kosmosetööstuse poliitikas sätestatud prioriteete. Vajadused on määratud kindlaks volitusega,
millega nähakse ette kosmosetööstusega seotud standardimise arendamine[33]
ajavahemikul 2011–2013, kuid komisjon saab vajaduse korral volitust pikendada
aastateks 2014-2015. Selle volituse kohaselt peaksid Euroopa standardiorganisatsioonid
käsitlema tervet rida teemasid, mille hulgas on navigeerimine ja positsioneerimissignaali
vastuvõtjad, navigatsiooni ja positsioneerimise integreerimine telekommunikatsiooniga,
andmevahetus, andmeformaadid, mobiilsete, püsi- ja üleilmsete navigatsiooni satelliitsüsteemide
integreerimine, planeedi kaitse, kosmoses valitseva olukorra seire, maapealse
segmendi hübriidsed kasutajaliidesed ja kasuliku koormusega liidesed. 2.2.13.2. Standardid Euroopa
GNSS programmide jaoks Standardimine toetab Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemide
(EGNOS ja Galileo) juurutamist ja rakendamist. Standardimisega on vaja hõlmata maapealsete
rakenduste massituru vastuvõtjad, järgmise põlvkonna satelliidipõhised laiendussüsteemid,
EUROCAE määratletud tsiviillennunduse
kasutajaseadmed, ICAO määratletud Galileo signaalid ja
teenused, Galileo juurutamine mobiilseadmete positsioneerimiseks ja Euroopa
Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi märgistuse („EGNOS Enabled”) rakendusplaan,
ehkki nende täpset küpsuse astet konkreetsel aastal on
raske prognoosida. 2.2.14. Julgeolek Standardimistegevused on algatatud julgeoleku
valdkonna tööstuspoliitika teatise „Julgeoleku valdkonna tööstuspoliitika – innovatiivse
ja konkurentsivõimelise julgeolekupoliitika tegevuskava”[34] alusel. Kehtiva volituse kohaselt
saavutatud tulemuste põhjal kavatseb komisjon välja arendada: ·
keemiliste, bioloogiliste, radioaktiivsete, tuuma-
ja lõhkeainete avastamise miinimumstandardid ja proovivõtustandardid,
sealhulgas lennundusjulgestuse valdkonnas, ·
ühised tehnilised ja koostalitlusvõime standardid
automatiseeritud piirikontrollisüsteemide jaoks, samuti biomeetriliste tunnuste
standardid, ·
standardid kommunikatsiooni-, juhtimis- ja
kontrollisüsteemide koostalitlusvõime, samuti elanikkonna massiteavitust
hõlmava korraldusliku koostalitusvõime valdkonnas, kriisiohje/tsiviilkaitse
valdkonnas. Lisaks sellele nähakse ette edasine standardimine
järgmistes valdkondades: ·
nn hübriidstandardid, mida kohaldatakse nii tsiviiljulgeoleku-
kui ka kaitsetehnoloogiate suhtes, näiteks keemiliste, bioloogiliste,
radioaktiivsete, tuuma- ja lõhkeainete puhul, ning äratundmis- ja
vältimistehnoloogiad, ·
lõimitud andmekaitse/eraelu kaitsvate vaikesätete
standardite rakendamine eraelu puutumatuse kindlustamiseks julgeolekutehnoloogiate
ja -toodete arendamise ja tootmise ajal. 2.2.15. Tuumaohutus
ja julgeolek ELi eesmärgiks on tagada tuumaenergia rahumeelne
ja ohutu kasutamine tuumaohutuse, julgeoleku ja tuumarelvade leviku tõkestamise
kõrgeimate standardite kohaselt. Rahvusvaheline algatus, mille sisuks on
tuumaenergia kasutamise terviklik ohutuse, julgeoleku ja kaitsemeetmete (3S) kontseptsioon,
käivitati koos tuumaohutuse ja -julgeoleku töörühmaga (NSSG) G8 tippkohtumisel
2008. aastal, ning selle raames töötatakse idee ümber rahvusvaheliselt
siduvateks julgeoleku- ja ohutusstandarditeks. Komisjon osaleb peamistes tuumaohutuse ja -julgeoleku
valdkonna standardimistegevustes, mis hõlmavad järgmist: ·
koostegutsemine tehnomaterjalide andmete valdkonnas, ·
radioaktiivsete materjalide salakaubaveo hindamise
programm, et hinnata ja võrrelda kiirguse kindlakstegemise seadmete
tulemuslikkust, ·
andmete esitusviisi, tuumamaterjalide seires
kasutatavate võrdlusmaterjalide ja tuumaekspertiisi standardimine, ·
radioloogia-/tuumaalase teabe vahetus Euroopas, ·
ohutuse ja julgeoleku seisukohalt olulised
tuumaelektrijaamade seadmed ja kontrollisüsteemid. Komisjon on valmis toetama ka tehnomaterjalide andmete jaoks standardvormide väljatöötamist
ja nende andmevormide kasutamist tuumamaterjalide kohta käiva teabe tõhusaks
säilitamiseks ja edastamiseks. 2.2.16. Kemikaalid Standardid aitavad saavutada kooskõlastatud
lähenemisviisi kemikaalide
registreerimise, hindamise, autoriseerimise ja piiramise määruse (REACH)[35] rakendamisele liikmesriikides. Käesoleval ajal on Euroopa standardiorganisatsioonidel
vaja välja töötada (täiendavaid) analüüsimeetodeid: ·
plii (metalli kujul) esinemise/kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks
tarbekaupade eri vormides, ·
tarbekaupadest eralduvate plii ühendite migratsiooni
tuvastamiseks, võttes arvesse erinevaid vorme, ·
kaheksa polütsüklilise aromaatse süsivesiniku (BaP,
BeP, BaA, CHR, BbFA, BjFA, BkFA, DBAhA) esinemise/kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks
tarbekaupades, ·
kroom(VI) ühendite kontsentratsiooni
kindlaksmääramiseks nahatoodetes, ·
eespool nimetatud ainete (kaheksa polütsüklilist
aromaatset süsivesinikku ja kroom(VI) ühendid) eraldumise tuvastamiseks
tarbekaupadest mõistlikult ettenähtavate kasutustingimuste puhul. Standardse andmestiku koostamine kemikaalide kohta
soodustab selle tunnustamist kõikide sidusrühmade poolt ja vähendab tööstuse jaoks
kemikaalide hindamiseks tehtavaid kulutusi. 2.2.17. Horisontaalteenuste standardid[36] Teenuste siseturu lõpuleviimise hõlbustamiseks andis
komisjon välja volituse[37] horisontaalteenuste standardite kavandamiseks ja väljatöötamiseks 2013.
aastal. 2.2.18. Eriteenuste
ohutus See ettepanek tehti sidusrühmadega peetud
ulatuslike konsultatsioonide tulemusena ja töö on esialgselt kavandatud 2013.
aasta teiseks pooleks. Kui sidusrühmade ettepanekud lubavad järeldada, et
teenuse ohutuse standardimine, näiteks hotellide tuleohutuse valdkonnas, leiab
laialdast toetust, jäetakse see valdkond avatuks. 2.2.19. Tervishoiuteenused[38] Teenustega seotud standardite tähtis funktsioon on
ühtse võrdlusaluse kehtestamine olulistele teenustele. See kehtib kasvavas
tervishoiuteenuste valdkonnas eriti seoses krooniliste, mittenakkuslike
haigustega. Euroopa standardiorganisatsioonide volitustega võiks hõlmata horisontaalsete
valdkondade teatud aspektid, nagu patsiendi ohutus ja registreerimine, konkreetse
haigusega seotud skeemid, näiteks rinnavähiga seotud hooldusteenused, ja
etapipõhised teenused, näiteks taastumisega seotud teenused. Komisjon algatab teostatavusuuringu olemasolevate
rahvusvaheliste ja riigisiseste standardite kindlaksmääramiseks ning selgitab
välja nende kasutamise ulatuse ja vastavuse tervishoiusüsteemi vajadustele. Komisjon
määrab ära ka tervishoiuteenuste standardite väljatöötamise tingimused, mis hõlmavad
kliinilisi standardeid ja asjassepuutuvate sidusrühmade osalust standardite väljatöötamises. 2.2.20. Juurdepääsetavus Komisjon valmistab ette Euroopa juurdepääsetavuse
akti ja kavatseb taotleda teatud kaupade ja teenuste, mille suhtes ei ole
kehtestatud juurdepääsetavuse standardeid ELi tasandil, hõlmamist standardimistööga.
Komisjon kaalub ka vajadust täiendava töö järele valdkondades, mida praegu
reguleerib ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. Lisaks kiitis komisjon hiljuti heaks direktiivi
eelnõu juurdepääsetavuse kohta avaliku sektori asutuste veebisaitidele. Komisjon
kaalub täiendava standardimistöö vajadust mõlema õigusakti toetamiseks,
arvestades volituste alusel käimasolevat tööd, mille eesmärgiks on täiustada Euroopa
juurdepääsetavuse nõudeid IKT alaste riigihangete valdkonnas[39] ja tehiskeskkonnas,[40] ning põhimõtte „disain kõigi jaoks” lisamist volitusele kõikide asjaomaste
standardimisalgatuste puhul[41]. Arendades edasi komisjoni teatise „Euroopa kui
maailma soosituim turismisihtkoht”[42] põhimõtteid,
kaalutakse standardimisdokumentide kasutamist, et kindlaks määrata ühiselt
kokku lepitud kirjeldused turismiteenuste ühtseks kujundamiseks ning lahendada
väljaõppe nõuete küsimus, mis muudab turismiteenused juurdepääsetavamaks. 2.3. Innovatsioon Konkreetse tehnoloogia praegust taset kajastava
teabe kodifitseerimise korral võimaldavad standardid edasi anda teadmisi, kindlustada
uute toodete, teenuste ja digitaalse sisu vahelist koostalitlusvõimet ning pakkuda
innovatsioonile uut platvormi. Kõrgtehnoloogia valdkondades toetavad standardid
majanduskasvu rahvusvaheliselt kokkulepitud terminoloogia, mõõtmis- ja
kirjeldamismeetodite kaudu. Ka tervishoiu ja ohutuse hindamise eeskirjad võivad
vältida innovatsiooni tõkestamist valdkondades nagu nanotehnoloogia, mis võivad
saada tulevaste volituste objektiks. Teadustegevus on standardimisprotsessi kõige
suurem toetaja. Metoodikad, protsessid ja materjalid, mis annavad ajendi standardite
väljatöötamiseks, koostatakse osaliselt või tervikuna kättesaadava teadusliku
teabe alusel. Komisjon võib näiteks aidata kindlaks määrata tehnoloogia edasisi
arenguvaldkondi, mille õigeaegne standardimine võib tuua kasu Euroopa tööstusele.
Ökoinnovatsiooni valdkonnas võib komisjon eelistada
ka süsteemi, kus järgmine ressursitõhususe kaudu väljendatud võrdlusalus on
ette teada, võimaldades sel viisil eesrindlikel ettevõtetel suurendada oma
konkurentsivõimet maailmas. 2.3.1. Innovatsioonialased
partnerlused Euroopa innovatsioonialaste partnerluste akt
ühendab kogu teadustegevuse ja innovatsiooniahela, tuues kokku kõik ELi
asjaomased osalejad riiklikul ja piirkondlikul tasandil, mis võimaldab märgata
mis tahes reguleerimise ja standardimise vajadust ja sellele kiirelt reageerida. Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev
innovatsioonipartnerlus[43]
on seadnud eesmärgiks tagada koostalitlusvõime ning
võidelda võimalike turulepääsu tõketega standardite ja etalonkirjelduste
koostamise kaudu uute seadmete ja teenuste jaoks, mis on seotud integreeritud
hoolduse ja iseseisva eluviisiga. Standardid peaksid mängima tähtsat rolli ka
teiste innovatsioonialaste partnerluste raames, nagu näiteks põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus,[44] arukad linnad ja kogukonnad[45]
ning veealane innovatsioonipartnerlus[46]. 2.3.2. Teadus
standardites CEN/CENELEC töögrupp STAIR, mis tegeleb standardimise,
innovatsiooni ja teadustegevuse teemaga, on ilmekas näide selle kohta, kuidas Euroopa
standardiorganisatsioonid hoiavad pidevat sidet teadlaskonnaga, kuid neid
sidemeid on vaja laiendada. Seetõttu loob komisjon ühise kokkuleppe alusel
Euroopa Uurimis- ja Tehnoloogiaorganisatsioonide Assotsiatsiooniga (EARTO) ja
Euroopa standardiorganisatsioonidega foorumi teaduse ja standardite vaheliste
seoste täiustamiseks. 2.3.3. Süsteemide
süsteem Tulevikule mõeldes peaks üha suurem tehnoloogiline
omavaheline põimumine, mis on vajalik sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, kajastuma
süsteemses lähenemises teatud standardimistegevusele. Euroopa standardiorganisatsioonid
on mujal osutatud valdkondade jaoks (arukad linnad, arukad võrgud, elektrisõidukid
jms) loonud pühendunud koordinatsioonirühmad, mis ühendavad ja suunavad
kaasatud tehniliste organite tegevust. Lähiaastatel on sedalaadi rühmadele oodata lisa,
eriti horisontaalsete valdkondade volituste toetamiseks. On võimalik luua
erilised süsteemirühmad, näiteks hindamisrühmad piiride seadmiseks, süsteemide
tasandil töötavad rühmad või ressursirühmad, mis töötavad välja spetsiaalseid töövahendeid
ja tarkvara. 2.4. Euroopa digitaalarengu tegevuskava[47] Standardid on väga vajalikud IKT toodete, teenuste,
rakenduste ja digitaalse sisu koostalitlusvõime edendamiseks, mis on
hästitoimiva digitaalse ühiskonna ülesehitamise jaoks eluliselt oluline. Võttes
arvesse IKT turu üleilmset iseloomu, peavad Euroopa standardiorganisatsioonid ning
asjaomased foorumid ja konsortsiumid tegema koostööd, et rahuldada pidevalt
kasvavat nõudlust standardite järele, mis toetaksid selle kiirelt areneva
valdkonna koostalitlusvõimet. Praegu kehtiv pidevalt ajakohastatav IKT standardimise
plaanis[48]
on üksikasjalikumalt toodud välja valdkonnad, kus standardid saaksid kaasa aidata
IKT alase poliitika eesmärkide saavutamisele ka vastastikku täiendava koostalitlusvõime
testimise ja teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu, et tagada standardite tõhus
kasutuselevõtmine. 2.4.1. E-tervis Koostalitlusvõime, eriti piiriülene, on eluliselt
oluline IKT laialdase kasutamise tagamiseks tervishoiusektoris, nagu
sätestatakse direktiivis, mis käsitleb patsiendiõiguste
kohaldamist piiriüleses tervishoius[49]. Uute toodete ja teenuste
täies ulatuses ärakasutamiseks tuleb samal ajal lahendada andmekaitse küsimused.
Eesmärgiks on olemasolevate standardite tõhusam kasutamine ning vajaduse korral
uute väljatöötamine. Uuringud näitavad, et Euroopa ja rahvusvahelised
standardid ei ole sageli piisavalt konkreetsed, et tagada IKT lahenduste
koostalitlusvõime e-tervise valdkonnas[50].
E-tervise võrgu kaudu saadud soovituste põhjal koostatakse üksikasjalikumad
kirjeldused, näiteks avalike hangete jaoks, et toetada e-tervise koostalitlusvõime
raamistikku. Komisjon teeb ettepaneku koostalitlusvõimet veelgi suurendada,
jätkates kirjelduste ja komponentide väljatöötamist ja kinnitamist, samuti vajaduse
korral standardimisvolituste väljastamist. 2.4.2. Raadiosagedustuvastus Andmekaitse, eraelu puutumatuse ja infoturbe aspektidega
tegelemise aluseks on volitus, mis käsitleb raadiosagedustuvastuse puhul
rakendatavat IKT valdkonda[51]. Esimese etapi eesmärgiks oli ette valmistada täielik raamistik edaspidiseks
raadiosagedustuvastuse standardite väljatöötamiseks ning käimasolevas teises etapis
jätkuva töö tulemusena koostatakse 2014. aasta alguses Euroopa standardite, tehniliste
kirjelduste ja aruannete kogumik. 2.4.3. E-oskused
ja e-õpe Nagu märgitakse komisjoni teatises „E-oskused kui
konkurentsivõime, majanduskasvu ja töökohtade arvu edendajad 21. sajandil”,[52] soodustavad üleeuroopalised pädevusraamistikud,
tööriistad ning tõhusad ja koostalitlevad e-õppe lahendused IKT alaste oskuste arengut
ja toetavad elukestvat õpet. Uued standardimismeetmed on ette nähtud järgmistes
valdkondades: ·
e-pädevuste raamistik IKT kasutajatele, IKT spetsialistidele
ja e-juhtidele, ·
soovitused ja suunised uue õppekava väljatöötamiseks
IKT spetsialistidele ja e-juhtidele, ·
Euroopa e-õppe kvaliteedistandardid, et tagada ühtlustamine,
kasutamine ja rakendamine, ·
e-õppe kursused, infosisuhoidlad ja
vahetusmehhanismid, ·
koostalitlusvõime standardid interaktiivsete e-raamatute
ja teiste digitaalsete õppematerjalide jaoks. 2.4.4. E-hange/e-kataloogid Komisjoni eesmärgiks on
muuta e-hange selgeks, toetades koostalitleva Euroopa raamistiku loomist, mis
põhineb võimalikult suures ulatuses Euroopa standarditel. Võimalik, et
käimasolevat standardimistööd on vaja tugevdada või lõpule viia. Standardid
peaksid aitama e-hanget tõhustada, võttes arvesse selliste ELi projektide tulemusi
nagu üleeuroopalise avalike hangete veebipõhise süsteemi loomise projekt (Pan-European
Public Procurement Online, PEPPOL) ja Euroopa Standardikomitee (CEN) tehtav töö. E-kataloogi ühtse määratluse puudumine ELi
tasandil ning toodete ja teenuste arvukate klassifitseerimisskeemide kasutamine
kujutavad endast ettevõtete, eriti VKEde jaoks, takistusi e-hanke käigus. Ühetaoliste
ja kõikehõlmavate lahenduste tagamiseks peaks CEN käsitlema nii lepingu
sõlmimisele eelnevat kui ka sellele järgnevat etappi, sealhulgas nii e-arvete
kui ka maksete kasutajaliideste lahendused. 2.4.5. Elektroonilised
arved (e-arved) Komisjoni eesmärgiks on muuta veebipõhised
tehingud lihtsaks, tagades ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) lõpuleviimise ja toetades
koostalitleva Euroopa e-arvete raamistiku loomist. E-arveid käsitlev Euroopa mitmepoolse
osalusega sidusrühmade foorum annab nõu konkreetsete standardimisvajaduste
kohta. Komisjon ja CEN hindavad ettepanekuid, et tagada asjakohaste
Euroopa standardite olemasolu. E-arvete valdkonna standardid peavad kindlustama
seose e-hanke süsteemi ja SEPA asjakohaste standarditega. Peale selle peaksid Euroopa
ja rahvusvahelised standardimisorganid kiirendama e-arvet täiendavate
e-andmesõnumimudelite väljatöötamist, et parandada toodete ja teenuste vahetuse
tõhusust. Komisjon võib välja anda volituse, mis hõlmab semantilise
koostalitlusvõime mudeli määratlust ja Euroopa e-arve andmemudelit. 2.4.6. E-kaubanduse
tehingutega seotud vaidluste veebipõhine lahendamine Tarbijavaidluste veebipõhise lahendamise määrusega[53] sätestatakse Euroopa veebipõhise
vaidluste lahendamise platvormi loomine. Vaja on välja selgitada ja kindlaks
määrata rahvusvahelise ja Euroopa standardimise roll koostalitlusvõime loomises
veebipõhise vaidluste lahendamise platvormi ja riigi tasandil toimivate
veebipõhiste vaidluste lahendamise skeemide vahel. Komisjon peab oma esmaseks eesmärgiks
vaidluste lahendamise koostalitlusvõimelise andmevahetuse raamistiku väljatöötamise
toetamist, mis põhineks ÜRO kaubanduse hõlbustamise ja elektroonilise
äritegevuse keskuse (UN/CEFACT) rahvusvahelistel standarditel ja tavadel. 2.4.7. Asjade
internet Asjade internet viitab miljardite internetiga
ühendatud objektide nähtamatule seosele, mis võimaldab eemal asuvalt süsteemilt
vastu võtta või sellele saata teavet, sageli ilma inimese otsese sekkumiseta. See
ei ole piiratud spetsiifilise kommunikatsioonitehnoloogiaga ja hõlmab mitmeid tehnilisi
lahendusi (raadiosagedustuvastus, internetiprotokoll TCP/IP, andurid, täiturid,
kasutajaliidesed jms), mis on seotud objekti tuvastamisega ja andmete
salvestamise, säilitamise, töötlemise ja edastamisega füüsilistes keskkondades ning
füüsiliste ja virtuaalsete kontekstide vahel. Asjade interneti standardimisvolituse kohaselt uuritakse
esimeses etapis (1–2 aastat), kas standardid suudavad tagada (õiguspärase) andmekaitse
ja turvanõuete täitmise, ning teises etapis töötatakse vajalikud standardid välja. 2.4.8. Elektrooniline identimine ja usaldusteenused,
sealhulgas elektroonilised allkirjad Võttes arvesse elektroonilisi allkirju käsitlevat
direktiivi,[54] andis komisjon 2010. aasta alguses välja volituse[55] e-allkirjadega seotud standardite täpsustamiseks ja viimiseks
sidusasse ajakohastatud raamistikku seonduvate usaldusteenuste teabega. Täpsustatud
raamistik koosneb kuuest elemendist: e-allkirja loomine ja valideerimine; allkirjade
loomisega seotud seadmed; krüptograafilised algoritmid; usaldusteenuste osutamistugi,
nagu sertifikaatide väljastamine; lisandväärtusega teenused, nagu
registreeritud post või andmete säilitamine; ja usaldusteenuste loetelu
pakkumine. Põhitulemusi oodatakse pärast 2014. aastat. Juunis 2012 esitas komisjon määruse ettepaneku e-identimise ja
e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul,[56] et asendada elektroonilisi allkirju käsitlev direktiiv ja laiendada
selle rakendusala sellistele valdkondadele nagu e-identimine, e-allkirjad, e-templid,
ajatemplid, andmevahetus, dokumentide või veebisaidi autentimiseks vajalikud sertifikaadid.
Määruse rakendamist on vaja toetada uute standardimisvolitustega. 2.4.9. Kaardi-, interneti- ja mobiilimaksed Standardite ja koostalitlusvõime puudumine kaardi-,
interneti- ja mobiilimaksete valdkonna erinevate osalejate ja lahenduste vahel põhjustab
turu killustamist ja aeglustab uudsete üleeuroopaliste maksemeetodite laialdast
kasutuselevõtmist. Komisjon kavatseb koostöös Euroopa Keskpangaga
toetada käimasolevate standardimistegevuste ühtlustamist kaardimaksete
valdkonnas ja hoogustada üleeuroopaliste standardite väljatöötamist mobiilimaksete
ja internetimaksete jaoks. Esimese sammuna kavatseb komisjon kutsuda Euroopa standardiorganisatsioone
ja teisi asjaomaseid organeid, nagu SEPA nõukogu, üles kaardistama ettevõtluse
ja kasutajate vajadusi ning hindama olemasolevaid standardimislünki. 2.4.10. Intelligentsed
transpordisüsteemid[57] Ühtsed Euroopa standardid ja tehnilised
kirjeldused on möödapääsmatud intelligentsete transpordisüsteemide teenuste ja
rakenduste koostalitlusvõime tagamiseks, nad kiirendavad nende
kasutuselevõtmist ja muudavad nende mõju võimalikult suureks. Uute standardite
väljatöötamine hõlmab järgmist: ·
intelligentse transpordi koostöösüsteemid, ·
mitut transpordiliiki kaasava teekonna kavandamine, ·
avatud sõidukisisese platvormi ülesehitus, ·
digitaalkaardid, ·
ühistranspordi koostalitlusvõime ja intelligentse
linnatranspordi keskkond, ·
suunised ja tehnilised kirjeldused sõidukis inimese
ja masina ohutu koostoimimise tagamiseks, ·
elektrooniliste tasude kogumine, ·
rahvusvaheline koostöö, mille eesmärgiks on
standardite üleilmne ühtlustamine (lepped USA ja Jaapaniga IKT rakendamise
kohta maanteetranspordis). 2.5. Kliimamuutus ja ressursitõhus
Euroopa[58] 2.5.1. Kohanemine kliimamuutusega Peatselt avaldatava ELi kohanemisstrateegia
koostamise käigus loeti standardid potentsiaalselt tähtsaks taristute
vastupidavuse tagamisel teatud sektorites: transporditaristu, energiataristu ja
ehitised/hooned. Asjakohane oleks kindlaks määrata, milliseid standardeid tuleb
edendada ja/või muuta, et taristutesse investeerimise otsuseid tehes paremini
arvesse võtta käesoleval ajal ja tulevikus avalduvaid kliimamuutuse mõjusid. Üks võimalus ELi kliimapoliitika ja ÜRO kliimamuutuste
raamkonventsiooni eesmärkide elluviimise toetamiseks on välja töötada Euroopa
standardid kasvuhoonegaaside heitkoguste (GHG) kindlaksmääramiseks
energiamahukates tööstusharudes. Praegu kehtiva volituse alusel töötatakse välja ELi
tehnilisi standardeid kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks[59] terase, tsemendi, alumiiniumi,
lubja ja rauasulamite sektoris, aruanded kontrollkatsete tulemuste kohta
avaldatakse 2013. aastal. Komisjoni ülesandeks on tagada esitatud standarditud
mõõtmismeetodite täpsuse ja korratavuse kinnitamine katsete käigus. 2.5.2. Määrus osoonikihti
kahandavate ainete kohta Osoonikihti kahandavaid aineid käsitlev määrus[60] piirab terve rea ohtlike
ainete kasutamist, sealhulgas tetraklorometaan ja triklorotrifluoroetaanid, ning
teatud kehtivate standardite puhul on vaja kontrollida vastavust kasutuspiirangute
tingimustele. 2.5.3. Õhu kvaliteet Direktiiviga välisõhu
kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta[61] sätestatakse osooni eellaste
seire nõuded. Komisjon kavatseb saata Euroopa standardiorganisatsioonidele uue volituse
ühtlustatud mõõtmisstandardite väljatöötamiseks. 2.5.4. Jäätmed Euroopa standardiorganisatsioonidelt oodatakse elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmeid
käsitleva direktiivi[62] rakendusalas ühe või mitme Euroopa
standardi väljatöötamist, mis kajastaksid jäätmekäitluse (sealhulgas
taaskasutus, ringlussevõtt ja ettevalmistamine korduskasutuseks) kõige uuemaid
seadmeid. Jäätmedirektiivi[63]
rakendamise toetamiseks valmistab komisjon ette uued volitused, mille alusel töötatakse
välja meetodid toksiliste gaaside tekke ning tervisele ja keskkonnale ohtlike elementide
ja ainete sisalduse kindlakstegemiseks jäätmetes. 2.5.5. Jätkusuutlik toit Komisjon võtab 2013. aastal ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava raames vastu teatise kestliku toidu kohta, millele võivad järgneda standardimistaotlused. 3. Euroopa standardimise rahvusvaheline
mõõde Üldiseks eesmärgiks on tugevdada Euroopa tööstuse
globaalset haaret ja konkurentsivõimet tehniliste kaubandustõkete vähendamise
kaudu. Ühtsed või tehniliselt ühtlustatud standardid toetavad kaupade ja teenuste
vahetamist koostalitlusvõime suurendamise kaudu üleilmsel tasandil. Selle eesmärgi
täitmiseks: ·
püütakse saavutada võimalikult suur sidusus rahvusvaheliste
ja Euroopa standardite vahel (rahvusvahelise standardimise esmatähtsus koos Euroopa
tugeva juhtpositsiooniga paljudes valdkondades) ja laiendada/hõlbustada Euroopa
ja/või rahvusvaheliste standardite kasutamist või nende tehnilist ühtlustamist väljaspool
Euroopa Liitu, ·
suurendatakse teadlikkust ja tutvustatakse Euroopa standardimise
eeliseid kui sidusat piirkondlikku süsteemi, mis on rahvusvahelise
standardimise ja mitmepoolse reguleerimise lahutamatu osa ning toetab seda täielikult, ·
soodustatakse kahepoolseid õigusalaseid/poliitilisi
dialooge ELi ja kolmandate riikide vahel, samuti vabakaubanduslepingute
läbirääkimisi asjakohaste peatükkide üle. Praegused prioriteedid keskenduvad USAle
(töö leppega „Sildade rajamise” kohta USA ja ELi standardisüsteemide vahele[64] ja eelseisvad läbirääkimised
Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse üle), Hiinale (dialoog
õigus- ja tööstuspoliitika üle, strateegilised partnerlused), Venemaale (moderniseerimispartnerlus),
Indiale, Jaapanile, Koreale, ASEANi riikidele ja Ladina-Ameerikale, ·
laiendatakse ühtset turgu eelkõige Euroopa Liidu
laienemisprotsessi, Euroopa naabruspoliitika ja läbirääkimiste kaudu
tööstustoodete vastavushindamise ja tunnustamise lepingute üle kolmandate
riikidega, mis rakendavad Euroopa tooteohutuse suhtes kohaldatavaid õigusakte,
mida toetavad Euroopa standardid. ·
viiakse läbi strateegilist tegevust esmatähtsates
riikides, mille sisuks on: ·
Euroopa standardimisekspertide lähetamine, käesoleval
ajal Hiinasse ja Indiasse (ja tulevikus ilmselt Brasiiliasse), mis tagab Euroopa
standardimise kohaloleku ja teabevoo juurdepääsu kohta võtmetähtsusega turgudele; ·
teabeplatvormide veebipõhine standardimine, (koostöös
Hiinaga,[65]
mille puhul rõhk asetatakse laienemisele praegu hõlmatud sektoritest väljapoole,
ja edaspidi loodetavasti USAga), asjakohaste standardimismaastike,
sealhulgas standardimisega otseselt seotud turulepääsu aspektide kaardistamine; ·
Aafrika suutlikkuse toetamine ja tugevdamine standardite
alal, kooskõlas EL-Aafrika ühistegevuse kavaga, peamiselt tehnilise ja poliitilise
dialoogi kaudu Aafrika asjaomaste standardimis- ja piirkondlike organisatsioonidega. 4. Kokkuvõte Liidu esimene standardimist käsitlev iga-aastane
töökava, mis võeti vastu standardimismääruse kohaselt, on komisjoni jaoks standardimisprotsesside
kiirendamise peamine alus. Töökava võimaldab standardimistegevusi tõhusamalt
prognoosida ja planeerida ning vastavaid jõupingutusi tugevdavad edaspidi
kavandatud volituste vastuvõtmise lühemad tähtajad. Selline ajastus võimaldab
sünkroniseerida ettevalmistustöid Euroopa standardiorganisatsioonidega ning komisjon
kutsub Euroopa standardiorganisatsioone arvestama käesoleva töökavaga oma iga-aastaste
töökavade väljatöötamisel, mida tehakse aasta jooksul hiljem. Programm on koostatud sidusrühmadega
konsulteerides ja see pakub platvormi arvukate ettepanekute koondamiseks standardimise
tulevaste prioriteetide kohta. Kõnealuse töökava alusel algatatud
standardimistegevusi puudutav teave lisatakse järgmisele liidu töökavale, mis
käsitleb Euroopa standardimist, et tagada kõikide huvitatud isikutele
tagasiside. [1] KOM(2010) 2020 lõplik. [2] COM(2012) 582 final. [3] Swann G.M.P., „The Economics of Standardisation: An
Update”, Report for the UK Department of Business, Innovation and Skills, 2010. [4] Sihtväärtus on sätestatud oktoobris 2012 avaldatud
tööstuspoliitika teatises. [5] KOM(2011) 311 lõplik. [6] Määrus (EL) nr 1025/2012. [7] Komisjoni 28.11.2011 otsus, ELT C 349, 30.11.2011. Esimest
korda vastu võetud 26.3.2012 [8] http://ec.europa.eu/governance/impact/planned_ia/docs/2013_entr_003_industrial_products_en.pdf. [9] COM(2012) 433final. [10] COM(2013)122 final ja SWD(2013)60 final. [11] Direktiiv 2009/125/EÜ. [12] M/495. [13] SWD(2012) 434 final. [14] COM(2012) 082 final. [15] COM(2012) 636 final. [16] COM(2013) 17 final. [17] http://ec.europa.eu/energy/gas_electricity/smartgrids/taskforce_en.htm. [18] M/490. [19] Direktiiv 2001/95/EÜ. [20] COM(2013) 78 final. [21] Määrus (EÜ) nr 882/2004. [22] Määrus (EÜ) nr 1223/2009. [23] Määrus (EL) nr 1007/2011. [24] Määrus (EÜ) nr 2003/2003. [25] M/501. [26] Määrus (EÜ) nr 552/2004. [27] M/524. [28] COM(2013)18. [29] KOM(2010)560. [30] Direktiiv 2008/96/EÜ. [31] Määrus (EL) nr 305/2011. [32] Määrus (EÜ) nr 683/2008. [33] M/496. [34] COM(2012) 417. [35] Määrus (EÜ) nr 1907/2006. [36] Direktiiv 2006/123/EÜ. [37] M/517. [38] Direktiiv 2011/24/EL, nõukogu soovitus 2009/C 151/01. [39] M/376. [40] M/420. [41] M/473. [42] KOM(2010) 352 lõplik. [43] COM(2012) 083 final. [44] COM(2012) 79 final. [45] COM(2012) 4701 final. [46] COM(2012) 216 final. [47] KOM(2010) 245. [48] http://ec.europa.eu/enterprise/sectors/ict/files/ict-policies/2010-2013_ict_standardisation_work_programme_2nd_update_en.pdf. [49] Direktiiv 2011/24/EL. [50] http://www.ehealth-strategies.eu/. [51] M/436. [52] KOM(2007)496. [53] Viide lisatakse pärast vastuvõtmist 2013. aasta kevadel. [54] Direktiiv 1999/93/EÜ. [55] M/460r. [56] COM(2012)238. [57] Direktiiv 2010/40/EL, KOM(2008) 886. [58] KOM(2011) 21. [59] M/478. [60] Määrus (EÜ) nr 1005/2009. [61] Direktiiv 2008/50/EÜ. [62] Direktiiv 2012/19/EL. [63] Direktiiv 2008/98/EÜ. [64] http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2011/december/tradoc_148393.pdf. [65] http://EÜ.europa.eu/enterprise/newsroom/cf/itemdetail.cfm?item_id=6271&lang=en.