KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Neljas aruanne Moldova Vabariigi viisavabaduse tegevuskava rakendamise kohta

1.           Sissejuhatus

ELi ja Moldova Vabariigi vahelist viisavabaduse dialoogi, mille käigus uuriti Moldova Vabariigi kodanike (edaspidi „Moldova kodanikud”) viisavabalt ELi reisimise tingimusi, alustati 15. juunil 2010. Komisjon esitas Moldova Vabariigi ametivõimudele (edaspidi „Moldova ametivõimud”) viisavabaduse tegevuskava[1] 24. jaanuaril 2011. Viisavabaduse tegevuskavas nähakse Moldova Vabariigile asjakohaste tehniliste küsimuste neljas nn teemarühmas[2] ette mitmesugused kriteeriumid, eesmärgiga võtta vastu õigus- ja poliitiline raamistik (1. etapp) ning seda tulemuslikult rakendada (2. etapp).

Komisjon on esitanud Euroopa Parlamendile ja nõukogule viisavabaduse tegevuskava rakendamise kohta regulaarselt aruandeid. Esimene eduaruanne viisavabaduse tegevuskava Moldova Vabariigi poolse rakendamise kohta esitati 16. septembril 2011[3]. 7. oktoobril 2011 toimus kõrgemate ametnike kohtumine, kus esitleti esimest eduaruannet ning arutleti protsessi järgmiste etappide üle.

Viisavabaduse tegevuskava teemarühmade 2, 3 ja 4 hindamismissioonid korraldati 2011. aasta oktoobri teises pooles ja novembri alguses ning nendes osalesid ELi liikmesriikide eksperdid, kellega olid kaasas komisjoni talituste ja Euroopa välisteenistuse ametnikud. Kõnealuste eksperdimissioonide eesmärk oli hinnata viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kriteeriumide põhjal õigus-, poliitilist ja institutsioonilist raamistikku ning selle vastavust Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele. Eksperdihinnangud sõnastati lõplikult 2011. aasta detsembris.

Teine eduaruanne viisavabaduse tegevuskava Moldova Vabariigi poolse rakendamise kohta esitati 9. veebruaril 2012[4]. 27. veebruaril 2012 toimus kõrgemate ametnike kohtumine, kus esitleti teist eduaruannet ning arutleti protsessi järgmiste etappide üle.

Kolmas eduaruanne viisavabaduse tegevuskava Moldova Vabariigi poolse rakendamise kohta esitati 22. juunil 2012[5]. See oli viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kolmas ja viimane eduaruanne ning selles esitati komisjoni koondhinnang Moldova Vabariigi edusammudele viisavabaduse tegevuskava esimese etapi nende kriteeriumide täitmisel, mis on seotud õigus-, poliitilise ja institutsioonilise raamistiku kehtestamisega.

Kaasates asjaomaseid ELi asutusi ja sidusrühmi, avaldas komisjon 3. augustil 2012 hinnangu, milles käsitletakse seda, milline on ELi reisivatele Moldova kodanikele tulevikus viisavabaduse andmise võimalik mõju rändele ja julgeolekule[6].

Nendele aruannetele tuginedes võttis nõukogu 19. novembril 2012 vastu järeldused, milles ta nõustus komisjoniga, et Moldova Vabariik on täitnud kõik viisavabaduse tegevuskava esimese etapi kriteeriumid. Seejärel hakati hindama teise etapi kriteeriume.

Teise etapi edasisi samme ja hindamismissioonide ettevalmistamist arutati 28. jaanuaril 2013 toimunud kõrgemate ametnike kohtumisel. 18. veebruarist kuni 15. märtsini 2013 korraldati viisavabaduse tegevuskava kõigi nelja teemarühma uus hindamismissioonide sari. Hindamismissioonid olid erakordselt ulatuslikud ja üksikasjalikud, kestes neli nädalat ja kaasates 12 ELi liikmesriikide eksperti, keda abistasid komisjoni ja Euroopa välisteenistuse ametnikud.

Eksperdimissioonide eesmärk oli hinnata nii viisavabaduse tegevuskava teise etapi kriteeriumide täitmist kui ka õigus-, poliitilise ja institutsioonilise raamistiku rakendamist kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Erilist tähelepanu pöörati sellistele valdkondadele nagu diskrimineerimisvastane võitlus, vähemuste lõimimine ja inimkaubandus, millest mõnda on nimetatud ka nõukogu 19. novembri 2012 järeldustes.

Eksperdihinnangud sõnastati lõplikult 2013. aasta mais. Moldova Vabariik on kohustunud järgima nendes hinnangutes esitatud soovitusi mais 2013 koostatud ajakohastatud riikliku tegevuskava kaudu.

Viisavabaduse tegevuskava on olnud oluline stiimul reformidele ning aidanud Moldova Vabariigil säilitada alates 2010. aastast struktuurireformide ühtlast tempot. Õigus- ja poliitiline raamistik on paika pandud, millest annab tunnitust viisavabaduse tegevuskava esimese etapi lõpetamine novembris 2012.

Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade õigus- ja institutsioonilise raamistiku rakendamise olukorrast, institutsioonide toimimisest ja asutustevahelise koostöö tasemest. Komisjon on võtnud käesoleva eduaruande koostamisel aluseks 2013. aasta veebruaris ja märtsis korraldatud ulatuslikud hindamismissioonid, sealhulgas nende käigus liikmesriikide ekspertide koostatud hinnangud, ning lisateabe, mis saadi ELi ja Moldova Vabariigi ühise allkomisjoni nr 3[7] koosolekul ning ELi ja Moldova Vabariigi inimõiguste teemalise dialoogi raames, mis mõlemad peeti 2013. aasta aprillis. Erilist tähelepanu pöörati reformide jätkusuutlikkusele ja tulemustele, mis on saavutatud muu hulgas läbimõeldud personalivaliku ja rahastamise abil. Aruanne sisaldab ka hinnangut 2012. aasta augustis koostatud mõjuhinnangus[8] Moldova Vabariigile esitatud soovituste täitmise kohta.

2.           Viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma meetmete rakendamise hindamine

Teemarühm 1: Dokumentide turvalisus, sh biomeetria

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele vastavate biomeetriliste passide järkjärguline kasutuselevõtt, sealhulgas välismaal asuvates Moldova saatkondades, ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele mittevastavate passide järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine

Moldova Vabariik annab alates 2011. aasta jaanuarist välja üksnes biomeetrilisi passe (tavapasse, diplomaatilisi passe, ametipasse ja kodakondsuseta isikute passe), rakendades põhimõtet „üks pass – üks dokument”.

31. detsembril 2012 oli Moldova Vabariigi kodanike passe ringluses 2 514 335, millest 487 745 (või 19,3 %) olid biomeetrilised passid. Mittebiomeetriliste passide täielik kasutuselt kõrvaldamine on kavandatud 2020. aasta lõpuks.

Alates 1. jaanuarist 2012 saavad välismaal elavad Moldova kodanikud esitada Moldova Vabariigi diplomaatilistele ja konsulaaresindustele biomeetrilise passi saamiseks taotluse. Eranditult kõikides välismaal asuvates Moldova Vabariigi saatkondades ja konsulaatides on olemas spetsiaalsed seadmed, et koguda taotlejatelt biomeetrilisi andmeid. See uus biomeetriline pass vastab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele ja sellel on mitmesugused Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni soovitatud turvaelemendid[9].

Alates 2. jaanuarist 2013 kasutab riigi teaberessursside keskus „Registru” oma juursertifikaate ja avaliku võtme sertifikaate. 28. septembril 2012 esitasid Moldova ametivõimud taotluse ühineda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni avaliku võtme kataloogiga. Infotehnoloogia- ja sideministeeriumi korralduse tasuda Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni avaliku võtme kataloogiga ühinemiseks registreerimistasu sai Registru 2013. aasta alguses. Integreeritud kiipidega raamatukeste hankelepingu sõlmimine Registru poolt 2012. aasta jaanuaris korraldatud hanke tulemuste põhjal lükkus edasi 2013. aasta veebruari õigusliku vaide tõttu, mille Moldova Vabariigi ülemkohus tagasi lükkas. Pakkumise võitja ja Registru allkirjastatavad lepingu eeldatavasti 2013. aasta suvel.

· Passide, isikutunnistuste ja algdokumentide taotlemis-, isikustamis- ja väljastamisprotsessi usaldusväärsuse ja turvalisuse kõrge tase

Registru ülesanne on välja anda reisidokumente ja isikut tõendavaid dokumente. Kõikide rahvastikuregistri büroode registrid on arvutipõhised ning on ühendatud turvatud kanali kaudu automaatse teabesüsteemi ehk riikliku rahvastikuregistriga. Tunnistustel, mis väljastatakse sünni, abielu, surma, lahutuse ning ees- või perekonnanime vahetamise korral, on ühtne vorm ja samad turvaelemendid[10].

Reisidokumentide ja riiklike isikutunnistuste taotlusi saab esitada Registru 49 territoriaalses ja piirkondlikus büroos. Need bürood kontrollivad peamiselt andmete täpsust ja taotluse täielikkust, ent teevad koostöös siseministeeriumiga ka mitteelektroonilisi kontrolle seoses õigusrikkumiste, kriminaalasjade ja kuriteo sooritanud isikutega.

Võimalus, et keegi kasutab mitut identiteeti, tundub olevat väga piiratud, kuna on olemas riiklik rahvastikuregister, mis sisaldab iga Moldova kodaniku kohta hulgaliselt andmeid. Biomeetria rakendamine passide puhul fikseerib passiomaniku identiteedi ja hoiab ära teistsuguse identiteedi kasutamise.

Registru astub tõsiseid samme, et olulisel määral vähendada korruptsioonivõimalust personali seas; sel eesmärgil eristatakse muu hulgas selgelt töötajate kohustused ja ülesanded, jagatakse taotlejad ametnike vahel ära suvaliselt, taotlejate pöördumisi vaatab läbi vähemalt kolm eri ametnikku ja lõivud lastakse tasuda pangaautomaadis. Taotluste mitmekordne kontrollimine muudab pettusel põhinevate taotluste süsteemi sissetoomise väga keeruliseks.

Lisaks on rahvastikuregister välja töötanud strateegia, kuidas vältida korruptsiooni ja võidelda sellega töötajate tasandil. Meetmed hõlmavad planeerimata kontrolle, piiratud juurdepääsu andmetele, videovalvet ning sissetuleku, omandi ja huvide konfliktidega seotud aruandlust. Igas kohalikus passilauas on väljas teated korruptsiooni kohta.

Tänu nendele uutele meetmetele määrati 2012. aasta uurimiste tulemusel seitsmel korral distsiplinaarkaristus rahvastikuregistri büroode töötajate suhtes, kes olid sooritanud rikkumise.

Transnistria[11] piirkonnas elavad taotlejad saavad esitada dokumendi saamiseks taotluse mõnes halduspiiri lähedal asuvas büroos. Alates 17. juulist 2003 tegelevad selliste taotlustega kuus Moldova Vabariigi alalist bürood ja üks mobiilne büroo, mille praktiline töökorraldus ja põhimenetlused on samad kui ülejäänud Moldova Vabariigis asuvates büroodes. Isikud, kellel on vaid Transnistria ametiasutuse väljastatud dokument, saavad registreerida oma tsiviilõiguslikku seisundit kajastava dokumendi Moldova ametiasutuses, lastes rahvastikuregistri bürool teha sellest ärakirja ja kanda andmed riiklikusse rahvastikuregistrisse. Seejärel annab rahvastikuregistri büroo isikule dokumendi, mis võimaldab saada Moldova passi. Transnistria ametiasutuste välja antud algdokumentide tunnustamiseks on seadusega ette nähtud spetsiaalne menetlus. Identiteeti on võimalik kindlaks teha Moldova Vabariigi välja antud varasemate isikut tõendavate dokumentide, reisidokumentide või perekonnaseisuaktide alusel. Paljudel juhtudel on isiku identiteedi kindlakstegemine suhteliselt lihtne, sest perekonnaseisuaktid on kättesaadavad kuni 1992. aastani. Isikute puhul, kes on sündinud Transnistria piirkonnas 1992. aastal või hiljem, tuleb selleks, et teha kindlaks isiku identiteet ja õigus Moldova Vabariigi kodakondsusele, uurida sugulussuhte tuvastamiseks isiku vanemate ja õdede-vendade andmeid. Tehes ristviiteid pereliikmete andmetele riiklikus rahvastikuregistris, saab isiku identiteedi tuvastada lõppkokkuvõttes võrdlemisi kindlalt.

· Interpoli LASP andmebaasi viivitamatu ja süstemaatiline teavitamine kadunud ja varastatud passidest

Alates 2011. aasta oktoobrist on sisse seatud kord, mille kohaselt saadetakse Registrust riiklikusse politsei keskbüroosse, mis toimib suhtlemisel Interpoliga kontaktpunktina, iga viie minuti tagant teave kõikide kadunud ja varastatud passide kohta. Politsei keskbüroo saadab selle teabe elektroonilise süsteemi kaudu reaalajas iga päev Interpolile, tegemata vahet kadunud ja varastatud passidel. Piiriületuspunktid on ühendatud Interpoli kadunud ja varastatud passide andmebaasiga. Kadunud passide arv on võrreldes väljastatud passide arvuga väga suur. 2011. aastal teatati 29 946 passi kadumisest, kusjuures välja anti 261 259 passi. 2012. aastal teatati 32 343 passi kadumisest, samas kui välja anti 260 393 passi. Alates 2011. aasta oktoobrist on teatatud 15 603 passi leidmisest ja tagasisaamisest.

· Passinäidiste regulaarne vahetamine ja dokumentide turvalisuse alane koostöö ELiga

ELi liikmesriikidele saadetakse spetsiaalse sidekanali kaudu igal aastal Moldova Vabariigi passide uued näidised. Peale selle on Moldova Vabariik ühinenud alates 2009. aastast Euroopa Liidu Nõukogu hallatava ehtsate isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide avaliku online-registriga (PRADO). Viimati ajakohastati PRADO süsteemi 1. juulil 2011, mil sellesse lisati Moldova biomeetriliste passide turvaelementide uued näidised. 2012. aasta detsembris saadeti registrile 65 uut Moldova biomeetriliste diplomaatiliste ja teenistuspasside turvaelementide näidist. 2012. aastal sai piiripolitsei osakonna dokumentide ekspertiisi allüksus välis- ja Euroopa integratsiooni ministeeriumi kaudu ELi liikmesriikide reisidokumentide näidised (62 näidist).

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Kehtestada ja kohaldada oma passi müümises või laenamises süüdi mõistetud isikute suhtes proportsionaalseid, tõhusaid ja hoiatavaid karistusi.

Moldova Vabariigi kriminaalseadustiku artikliga 361 on juba ette nähtud karistused ametlike dokumentide võltsimise, omamise, müümise või kasutamise eest. Seoses kadunud või varastatud passidega uurivad Moldova ametivõimud praegu võimalust karmistada passide väljaandmise tingimusi isikute puhul, kes on olnud osalised sellistes juhtumites.

· Jagada ELi ametiasutustega korrapäraselt andmeid kadunud ja varastatud biomeetriliste passide kohta, kasutades eeskätt Interpoli kadunud ja varastatud reisidokumentide andmebaasi.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteerium „Interpoli LASP andmebaasi viivitamatu ja süstemaatiline teavitamine kadunud ja varastatud passidest” käesoleva aruande leheküljel 5.

· Tugevdada rahvastikuregistriga seotud õigus- ja institutsioonilist raamistikku, et vältida nime või identiteedi muutmise kuritarvitamist uue passi saamiseks. Nime muutmise kohta tuleks kehtestada selged eeskirjad. Õigus- ja institutsiooniline raamistik tuleks muuta tugevamaks ning see peaks sisaldama tõhusaid kontrolli ja jälgitavusega seotud meetmeid.

Ees- või perekonnanime muutmise taotluse võib esitada iga kodanik. Otsuse teeb rahvastikuregistri keskbüroo pärast erikomitee arvamuse ärakuulamist. Seadusega ei ole ette nähtud piirangut, mitu korda võib ees- või perekonnanime muuta. Sünnitunnistusele märgitud isikukoodi muuta ei saa ning ees- või perekonnanime muutmise korral tühistatakse kõik varasemad reisidokumendid ja isikut tõendavad dokumendid. Riigist väljumisel toimub piirikontroll isikukoodi alusel, samas kui piiripolitseil on juurdepääs riiklikule rahvastikuregistrile, kus on kirjas Moldova kodanike kõik varasemad ees- ja perekonnanimed. Tänu paika pandud süsteemile on vähenenud nimemuutuste kuritarvitamine märkimisväärselt.

Üldhinnang teemarühmale 1 Kehtestatud kord ja menetlused tagavad dokumentide kõrgetasemelise usaldusväärsuse ja turvalisuse. Tsiviilõigusliku seisundi registreerimise ja dokumentide väljastamise protsessid on 2010. aastast oluliselt täiustunud. Dokumentide taotlemiseks ja väljaandmiseks paika pandud süsteemid on turvalised ja hästi läbi mõeldud ning tagavad kodanike hea teenindamise. Antakse välja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni nõuetele vastavaid biomeetrilisi passe ning vana tüüpi passid kõrvaldatakse kiiresti kasutuselt. Moldova Vabariigilt nõutakse ka täiendavaid selgitusi kadunud passide suure arvu kohta. Komisjoni hinnangul täidab Moldova Vabariik üldjoontes teemarühma 1 all sätestatud teise etapi kriteeriumeid. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · võtta kasutusele integreeritud kiibiga raamatuke, rakendades nii laiendatud juurdepääsukontrolli kui ka täiendavat juurdepääsukontrolli; · automatiseerida võimalikult suur arv protsesse, loobuda allesjäänud käsitsi menetlustest ja luua siseministri veebisaidile elektrooniline link Registru juurde.

Teemarühm 2: Ebaseaduslik sisseränne, sh tagasivõtmine

Teemarühm 2 / teema 1 – piirihaldus

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Piirikontrolli käsitlevate õigusaktide tõhus rakendamine asjakohase piirikontrolli ja piiride valvamise, menetluste ja toimimise tõhususe kaudu, riigi ja kohaliku tasandi olukorda käsitleva ülevaate, sealhulgas riskianalüüsi rakendamise ning luure ja andmevoo juhtimise kaudu ning asjakohaste riiklike ja rahvusvaheliste andmebaaside otsese kättesaadavuse ja kasutamise kaudu

1. juulil 2012 jõustus piiripolitseid käsitlev seadus, mille kohaselt on piirivalveteenistus struktureeritud ümber Moldova Vabariigi siseministeeriumi piiripolitsei osakonnaks.

Piiripolitseil on pädevus ja rakendusvolitused integreeritud piirihalduse valdkonnas ning piiriülese kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Riigipiiri käsitlevas seaduses järgitakse Schengeni piirieeskirjade[12] mõisteid ja raamistikku ning võetakse samuti arvesse vedajate vastutust käsitlevat Euroopa Liidu õigusraamistikku, eriti direktiivi veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid (direktiiv 2004/82/EÜ). Piiripolitsei tegutseb reeglite ja eeskirjade alusel, mis sarnanevad ELi Schengeni riikide piirivalvurite järgitavatele reeglitele ja eeskirjadele. Moldova Vabariigi kontrollitaval alal on 56 piiriületuspunkti ja riigi piire ületab aastas 13–15 miljonit reisijat. Piirikontrolle tehakse üldjoontes kooskõlas ELi Schengeni kataloogi parimate tavadega.

Aruandlus- ja riskianalüüsi süsteemid on väga heal tasemel, isegi võrdluses Schengeni riikide süsteemidega. Riskianalüüsi süsteem järgib Frontexi ühtset integreeritud riskianalüüsi mudelit (CIRAM) ning selle profiilid on hästi koostatud ja kvaliteetsed. Olles osa Frontexi idapiiri riskianalüüsivõrgustikust (EB-RAN), vahetab piiripolitsei iga kuu Frontexiga teavet. Lisaks koostavad Moldova Vabariigi piiripolitsei ja toll Moldova Vabariiki ja Ukrainasse suunatud ELi piirihaldamise abimissiooni (EU BAM) abil Ukraina piiripolitsei ja tolliga ühiseid piiri turvalisuse hindamise aruandeid.

Piiride valvamine kavandatakse ja toimub vastavalt riskianalüüsisüsteemile. Patrullide arv on mõistlikult suur. Integreeritud piirihalduse raames kavatsetakse luua piiridele ulatuslik fikseeritud valvesüsteem. Võttes kasutusele fikseeritud valvesüsteemi, mida täiendavad kaasaskantavad automaatsüsteemid, saab piiripolitsei viia piirivalvesüsteemi piisavale tasemele. Piiripolitseil on piisav arv teenistuskoeri (kokku 123, neist 74 jäljekoerad). Esimese astme piirikontrolli läbiviimisel kasutatavad seadmed vastavad üldjoontes Euroopa standarditele. 2012. aastal oli andmebaasides üle 5 700 hoiatusteate (5 687 riiklikku hoiatusteadet ja 56 Interpoli hoiatusteadet) ning selliste teadete koguarv on võrreldes 2011. aastaga enam kui neljakordistunud. Esimese astme piirikontrolli teostavatel ametnikel on juurdepääs piiripolitsei integreeritud teabesüsteemile, õigusraamistikule, välismaalt tulnud hoiatusteadetele, riskiprofiilidele ja internetile (nt PRADO-le). Kõikidel piirikontrollipunktidel on online-ühendus keskandmebaasiga. Seadmete vähesuse tõttu ei ole teise astme kontrollide tase kõikides piirikontrollipunktides piisav.

· Piisava infrastruktuuri, tehniliste seadmete, IT-süsteemide ning finants- ja inimressursside tagamine vastavalt vastuvõetavale integreeritud piirihalduse strateegiale ja tegevuskavale ning koolitusprogrammide ja korruptsioonivastaste meetmete tõhus rakendamine

Piiripolitsei ajakohastab piiride valvamise süsteemi ja rajab riikliku koordineerimiskeskuse. Valitseva olukorra parandamine on osa käsilolevast kolmeetapilisest kavast „Tava- ja mobiilside arendamine riigipiiril”. Need etapid hõlmavad seadmete soetamist ning tava- ja mobiilside süsteemi loomist kogu riigis. Riikliku koordineerimiskeskuse rajamine tõstab teadlikkust valitsevast olukorrast ja võimaldab koostööd Euroopa piiride valvamise süsteemiga (EUROSUR)[13]. Piiripolitseil on piiri valvamiseks piisavalt seadmeid (nt soojuskaamerad ja öönägemisprillid), ent praegu on puudu kindlad piiride valvamise süsteemid.

Piiripolitsei töötajate planeeritud arv on 3 543, praegu on täidetud neist ametikohtadest 83 % (2 945). Töötajate nappuse põhjus on seletatav asjaoluga, et piiri kontrollimisel ei kasutata enam kutsealuseid. Kõik vabad töökohad täidetakse 2013. aasta lõpuks. Riiklik Piiripolitsei Kolledž korraldab allohvitseridele kaheaastaseid koolitusprogramme ja uutele töötajatele kuuekuulist baaskoolitust. Allohvitseride kaheaastase programmi puhul rakendatakse Kopenhaageni protsessi ning see koostati EU BAMi abil ja vastavalt ELi piirivalvurite koolitamise ühisele tuumõppekavale. Üldjuhul annavad koolitusprogrammid kindla aluse professionaalse piirihalduspersonali ettevalmistamiseks. Piiripolitsei on juba rakendanud enamikku korruptsiooni[14] ärahoidmisega seotud soovitusi ja häid tavasid, mis on esitatud välispiiride kontrolli käsitlevas ELi Schengeni kataloogis[15]. Piiripolitsei deontoloogiline käitumiskoodeks kiideti heaks 13. juunil 2008 ning piiripolitseinike palgatase on konkurentsivõimeline. Tehakse etteteatamata kontrolle ning piiripolitsei töötajad peavad avalikustama teenistusse astudes ja hiljem igal aastal oma isiklikud huvid ja sissetulekud. Paika on pandud töötajate korrapärase rotatsiooni süsteem.

· Asutustevahelise koostöö (sh piirivalveteenistuse ja õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse) ja rahvusvahelise koostöö, sealhulgas naaberriikidega toimuva koostöö ja Frontexiga sisse seatud töökorra rakendamise tulemuslikkuse suurendamine

Asutustevaheline piirihalduse alane koostöö on jõudnud rahuldavale tasemele. Piiripolitsei teeb väga aktiivselt koostööd politsei, tolli ning rände- ja varjupaigaametiga. Piiripolitsei ja peaprokuratuuri koostöö suurenes struktuurselt pärast seda, kui piiripolitsei sai kriminaaluurimiste valdkonnas uued volitused. Asutustevahelise koostöö põhivormid on teabevahetus, ühised uurimisrühmad, ühismeetmed ja ühine koolitus. Piiripolitsei ja toll on rakendanud kõikides piirikontrollipunktides ühiseid kontrolle. Neil on ühine kaubaveokite registreerimise süsteem ja nad saavad kasutada teineteise seadmeid, näiteks veokite kontrollimisel.

Piiripolitsei on sõlminud ulatuslikud koostöölepingud ja -protokollid Rumeenia ja Ukrainaga. 2012. aastal jätkas piiripolitsei koostööd EUBAMiga, tagades tegevuskava 9. etapi meetmete tõhusa rakendamise[16]. Alates 2006. aastast on piiripolitseil kontaktametnik Galati piiriülese koostöö ühiskeskuses. Mõne ELi liikmesriigiga (Läti, Leedu, Eesti, Ungari ja Poolaga) on olemas koostöölepingud. Koostöö teiste Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ) riikidega toimub SRÜ piirivalveteenistuse nõukogu kaudu. Ka on olemas GUAMi[17] riikide piirivalvurite koostööprotokoll. Piiripolitsei allkirjastas 2008. aasta augustis Fontexiga töökorra ning on osalenud Frontexi koordineeritud tegevuses. 2012. aasta detsembris loodi piiripolitsei osakonna juurde riiklik Frontexi kontaktpunkt, millele anti volitused kooskõlastada ja rakendada Frontexi koostöökava sätteid.

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Tugevdada jätkuvalt piirikontrolli, sealhulgas riskianalüüsi- ja järelevalvemeetmeid, samuti piiril esineva korruptsiooni tõkestamist ja selle vastu võitlemist, ning edendada kõikides piirihalduse valdkondades jätkuvalt koostööd EUBAMiga.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 7 ja 8.

· Edendada koostööd naaberriikidega. Tugevdada kahepoolset ja rahvusvahelist koostööd ning statistiliste, analüütiliste, taktikaliste ja tegevusandmete ning luureteabe vahetamist selliste meetmete kaudu nagu piiriüleste ühisoperatsioonide algatamine ja neis osalemine, ühiste uurimis- ja jälitusrühmade koostamine, sellistes operatsioonides kontaktametnike vahetamise lihtsustamine ning ühiste piiri- ja tollikontrollide läbiviimiseks koolituse pakkumine.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 8, 9 ja 10.

· Parandada koolitust ja suurendada suutlikkust seoses rahvusvahelise tolli- ja õiguskaitsealase koostööga ning teabevahetusega.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 8, 9 ja 10.

· Kooskõlastada kontrolli ühispiiril. Jagada luureandmeid ja tõhustada ühist olukorra hindamist operatiivtasandil.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 8, 9 ja 10.

· Edendada koostööd naaberriikidega, eriti Ukrainaga.

Moldova Vabariigi ja Ukraina ametiasutused tegid 2007. aastal algust ühiselt hallatava Rossošanõ/Briceni piiripunktiga seotud katseprojektiga. Katseprojekt kavandati ja käivitati EUBAMi ja Euroopa Komisjoni abi ja toetusega. Mõlemad osalised on andnud teisele poolele üle vastutuse seoses riigist lahkumisel tehtavate kontrollidega. Kõnealuses katseprojektis on võetud edukalt kasutusele ühtse liidese, ühtse keskuse, käsikäes ja õlg õla kõrval tegutsemise ning ühise katuse alla koondumise põhimõtted.

· Jätkata koostööd EUBAMiga ja rakendada EUBAMi soovitusi piiripatrullide kasutamise parandamise ja tõhustamise kohta.

Moldova Vabariigi ja Ukraina piiri lõik, mis asub Transnistria piirkonnas, ei kuulu Moldova Vabariigi piiripolitsei ja tolli kontrolli alla. Selles piirilõigus on 25 ametlikku piiriületuspunkti Ukrainasse ning rahvusvaheliselt tunnustatud piirikontrolli teeb ja valvamisülesandeid täidab seal üksnes Ukraina piirivalve. Transnistria piirkonna ja Moldova Vabariigi vahelisel halduspiiril on 14 riigisisest tollikontrollipunkti, kus kontrollib kaupu Moldova Vabariigi toll.

2013. aasta veebruaris hakkasid Moldova ametiasutused rakendama uut strateegiat, et ära hoida ebaseaduslik sisseränne ja piiriülene kuritegevus ning hõlbustada reisijate liikumist läbi Transnistria piirkonna. Strateegia hõlmab selliseid meetmeid nagu üle halduspiiri Moldova Vabariiki sisenevate ja sealt lahkuvate välisriikide kodanike registreerimine; riigisiseste tollikontrollipunktide suutlikkuse suurendamine, millega tegelevad rände- ja varjupaigaamet (kuude riigisisesesse tollikontrollipunkti rajatakse ööpäevaringselt töötav välismaalaste registreerimise punkt); eeskirjade koostamine riigisisestele tollikontrollipunktidele (seoses andmekaitse, asutustevahelise teabevahetuse ja ülesannete jaotumisega); teavituskampaania välismaalaste jaoks kehtivate uute registreerimiseeskirjade kohta; piiripatrullide[18] loomine kogu riigis ning koostöö tugevdamine Ukraina ametiasutuste ja EU BAMiga. Selle strateegia kohaselt saavad välisriikide kodanikud, kes sisenevad Moldova Vabariigi territooriumile või lahkuvad sealt Transnistria piirkonna kaudu, sh need, kes elavad selles piirkonnas, registreerida end vabatahtlikult riigisisestes tollikontrollipunktides, piirikontrollipunktides või Chişinăus, Bălţis või Comratis asuvates kindlaksmääratud büroodes. See mehhanism ei mõjuta välismaalaste liikumist Moldova Vabariigi rahvusvaheliselt tunnustatud piirides. Selleks et ära hoida ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust, korraldab 70 töötajaga piiripatrull riskianalüüsipõhiseid kontrolle kogu riigi territooriumil. Toll, politsei, piiripolitsei ning rände- ja varjupaigaamet patrullivad enamasti ühiselt. Selle strateegia, sealhulgas õigusraamistiku rakendamine on kavas lõpule viia 2013. aasta esimeses pooles. Peale selle on Moldova Vabariigil plaanis laiendada Ukraina piirivalvajatega ühise piiri keskosas (Transnistria lõigus) korraldatavaid ühiskontrolle ja -patrulle. See tava sai alguse 2012. aastal piiri põhjaosas asuvas ühiselt hallatavas Rossošanõ/Briceni piiriületuspunktis ning seda laiendatakse peagi piiri lõunaosas paiknevasse Palanca/Mayaki piiriületuspunkti.

Hinnang teemarühma 2 teemale 1 – piirihaldus Moldova Vabariigi piiripolitsei töö on korraldatud vastavalt ELi Schengeni kataloogi soovitustele, piirikontroll ja piiride valve toimub peamiselt kooskõlas ELi standarditega ja riskianalüüsisüsteem on korraldatud Schengeni parimate tavade kohaselt. Tuleb siiski teha teatud tehnilised täiustused. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · võtta maapiiril kasutusele fikseeritud tehniline piiri valvamise süsteem; rakendada riiklike ja piirkondlike koordineerimiskeskuste rajamisel parimaid ELi tavasid; · tõhustada sõidukitele tehtavaid kontrolle, et avastada peidetud isikud, ning täiustada inimkaubanduse riskianalüüsi ja ülevaadete koostamist; täiustada koolitust ning esimese ja teise astme kontrolle läbiviivate ametnike kättesaadavust, et avastada võltsitud dokumendid; jätkata seadmete soetamist teise astme kontrollide ja sõidukite kontrollide teostamiseks; jälgida kaamerate abil iga piirikontrolli läbiviimist ja see salvestada; tõhustada korruptsiooni tõkestamist tollivaldkonnas ja rakendada ELi parimaid tavasid; · arendada Transnistria piirkonna puhul edasi ideed piiripatrullidest, mis koosnevad pädevatest õiguskaitseametnikest, keda on koolitatud ära hoidma ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust; tagada teabe ja isikuandmete automaatne reaalajas vahetamine kõikide õiguskaitseasutuste vahel.

Teemarühm 2 / teema 2 – rände juhtimine

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· ELi ja Moldova Vabariigi vahelise tagasivõtulepingu ja Moldova kodanike (kes pöörduvad tagasi vabatahtlikult või võetakse tagasi) taasintegreerimise meetmete jätkuv tõhus rakendamine

Moldova Vabariigi tagasivõtulepinguid on pädev ellu viima siseministeeriumi alla kuuluv rände- ja varjupaigaamet. Moldova Vabariigil on sõlmitud tagasivõtuleping ELiga (allkirjastati Brüsselis 10. oktoobril 2007), Norraga (9. august 2006), Šveitsi Konföderatsiooniga (1. juuni 2004, 19. mai 2010) ja Türgiga (1. november 2012). Läbirääkimised jätkuvad Albaania, Vene Föderatsiooni ja Liibanoniga. Moldova Vabariigi ja ELi ühise tagasivõtukomisjoni viimasel koosolekul[19] selgitati, et ELi riikidest laekunud Moldova kodanike tagasivõtutaotluste arv on vähenenud 2011. aasta 242-lt 2012. aastal 142-le ja 2013. aasta viie esimese kuu jooksul 57-le. 2012. aastal tuli kõige rohkem taotlusi Prantsusmaalt (54), Saksamaalt (34) ja Austriast (26).

Tööhõive-, sotsiaalkaitse ja perekonnaministeerium on paika pannud jätkusuutlikud meetmed Moldova kodanike taasintegreerimiseks riikliku tööhõiveameti büroode kaudu. Korraldatakse regulaarselt töömesse, avatud on vihjeliin, kõikides kohalikes harudes on hästi eksponeeritud teave (infolehed, infotahvlid, brošüürid) vabade töökohtade ja töötutele makstavate sotsiaaltoetuste kohta. Programmiga PARE 1+1 jätkatakse tagasipöördunud Moldova kodanike kohalike investeeringute toetamist valitsuse lisatoetusega.

· Rände juhtimise õigusraamistiku tõhus rakendamine, sealhulgas haldusstruktuuride varustamine piisavate inimressurssidega, kellel on selge ja asjakohane pädevus kõikide rände juhtimise aspektide osas, samuti asjaomaste asutuste tõhus koostöö

Moldova Vabariigi rände juhtimine on kavandatud 16. juuni 2010. aasta seadusega nr 200, milles käsitletakse välismaalaste Moldova Vabariigis kohtlemise korda. Riigi varasemaid seaduseid (seadus nr 275/1994 ja seadus nr 180/2008) kohaldatakse endiselt välismaalaste seadusliku riigis viibimise puhul. Neid seaduseid ei ole kehtetuks tunnistatud ega lõimitud uude seadusesse. Ulatuslikud menetlused tähtaegade selgitamiseks ja karistuse rakendamatajätmine vabatahtliku tagasipöördumise mehhanismi puhul ootavad endiselt läbivaatamist, nagu ka perede ja laste kaitsemeetmed[20].

Rände juhtimise eest vastutab Moldova Vabariigis peamiselt siseministeeriumi juures tegutsev rände- ja varjupaigaamet. Valitsuse 23. veebruari 2010. aasta otsusega nr 133 loodud komisjon, mis kooskõlastab seoses rändega teatud tegevust, näeb ette kõikide rännet käsitlevate riiklike poliitiliste meetmete ja strateegiate rakendamise, ebaseadusliku rände tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kõikide pädevate riigiasutuste rände juhtimise alase tegevuse kooskõlastamise. Siseministeeriumis toimunud ümberkorralduste käigus varustati rände- ja varjupaigaamet piisavate inimressurssidega (22 töötajat), et kooskõlastada rändestrateegia raames võetud ülesandeid. Rände- ja varjupaigaameti sisserändeosakonnal on lisavolitused, näiteks välismaalaste asu- või elukoha registreerimine ja selle kande tühistamine, kuni 90 päevaks Moldova Vabariiki lähetatud välismaalaste ajutise elukoha registreerimine[21] ning pikaajaliste viisade väljaandmise koordineerimine ja võitlemine välismaalaste ebaseadusliku riigis viibimise vastu. Rände- ja varjupaigaameti töötajatele pakutakse erinevate ELi projektide raames Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni, Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskuse ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti toel pidevalt koolitust. Projekti ReVis käigus korraldatakse ulatuslikke seminare viisainfosüsteemi teemal ja õppekäike mitmesse ELi liikmesriiki.

Moldova Vabariigi ja ELi viisarežiimi lihtsustamise ühiskomisjoni viimasel koosolekul[22] jõuti järeldusele, et viisa väljastamisest keeldumise määr on Moldova kodanike puhul märgatavalt langenud, nimelt 11,43 %-lt 2010. aastal 6,53 %-le 2012. aastal. 2010. ja 2012. aasta statistikast nähtub, et ühtne Schengeni viisa väljastamisest keeldumise määr on Chişinăus asuvates ELi saatkondades ja konsulaatides 2012. aastal langenud: Tšehhi Vabariigi puhul 22,72 %-lt 9,55 %-le, Leedu puhul 15,86 %-lt 2,9 %-le, Prantsusmaa puhul 14,11 %-lt 9,9 %-le, Poola puhul 11,64 %-lt 6,42 %-le, Itaalia puhul 15,23 %-lt 8,0 %le, Ungari puhul (ühises viisataotlemise keskuses) 7,75 %-lt 5,9 %-le ja Saksamaa puhul 5,33 %-lt 2,4 %-le. Viisa väljastamisest keeldumise määra kaalutud keskmine oli 2010. aastal 11,43 % ja 2012. aastal 4,8 %. Samuti suureneb pidevalt Moldova Vabariigis väljastatud mitmekordsete Schengeni viisade osakaal (2010. aastal oli neid 25,2 %, 2012. aastal 26,7 %).

· Rändeprofiili koostamine ja korrapärane uuendamine ning rändevoogude ja rände struktuuri tõhus analüüsimine

Piiriületuspunktidest saadud ametliku statistika kohaselt oli 1. jaanuari 2013. aasta seisuga välismaal 899 500 Moldova kodanikku, kellest 274 500 jäid välismaale vähem kui kolmeks kuuks, 289 500 rohkem kui kolmeks kuuks, 100 700 kuni üheks aastaks, 55 600 kuni kolmeks aastaks ja 179 100 rohkem kui kolmeks aastaks. Valitsuse 24. augusti 2012. aasta otsusega nr 634 näitajate loetelu ja laiendatud rändeprofiili vormi heakskiitmise kohta loodi laiendatud rändeprofiil. Esimene laiendatud rändeprofiil avaldati 2013. aasta aprillis. Laiendatud rändeprofiil on vahend, mis aitab Moldova Vabariigis välja töötada riiklikku rändestrateegiat ja selle kooskõlastamismehhanisme täiendav tõhusam ja sidusam rändepoliitika. Rände- ja varjupaigaameti juurde on loodud eriüksus (teabe arendamise, andmete haldamise ja riskianalüüsi üksus, kus töötab viie inimest), mis vastutab laiendatud rändeprofiili koostamise ja uuendamise eest.

· Ebaseadusliku rände avastamiseks riigi territooriumil ette nähtud tõhusa metoodika järjekindel rakendamine, riskianalüüs (sh aruandmine asjakohastele asutustele ja analüüs igal haldustasandil, nt kohalikul, kesksel) ning lihtsustatud ebaseadusliku rände organiseerimise juhtude uurimine, sealhulgas asjaomaste asutuste tõhus koostöö

Selleks et avastada ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased, teeb rände- ja varjupaigaamet erikontrolle. Tõendeid võrreldakse rände- ja varjupaigaameti integreeritud automaatse teabesüsteemiga, piiripolitsei, riigi rahvastikuregistri ja Interpoli riikliku kontrollüksuse andmetega ning andmebaasis SEARCH leiduva teabega tagaotsitavate kohta. Rände- ja varjupaigaamet korraldab koostöös tööinspektsiooni, riikliku maksuinspektsiooni ja riikliku rahvatervisekeskusega reide kogu riigis. Selle tulemusel mõisteti riigis viibimise eeskirjade rikkumises ja deklareerimata töö tegemises süüdi 2011. aastal 107 ja 2012. aastal 123 välismaalast. Võeti tööle 34 lisatöötajat tagamaks, et hõlmatud oleks kogu riik, ning loodi kolm rände- ja varjupaigaameti piirkondlikku teenistust, et võidelda välismaalaste ebaseadusliku riigis viibimise vastu. Rände- ja varjupaigaamet rajas hiljuti viie töötajaga teabe arendamise, andmete haldamise ja riskianalüüsi üksuse ning ka piiripolitsei on moodustanud seoses ebaseadusliku rändega spetsiaalse riskianalüüsi üksuse. Neid andmeid levitatakse ja kasutatakse kõikides piirikontrollipunktides olemas oleva veebipõhise andmebaasi kaudu. Selleks et tagada välismaalasi käsitleva seaduse ja seda reguleerivate õigusaktide ulatuslik rakendamine, teeb rände- ja varjupaigaamet koostööd järgmiste siseministeeriumi eriosakondadega: politseiosakond, karistusasutuste osakond, teabe- ja julgeolekuosakond, piiripolitseiosakond, karabinjeeride osakond. 20. detsembril 2012 kirjutasid rände- ja varjupaigaamet ning piiripolitsei osakond alla koostöökokkuleppele, et ära hoida välismaalaste ebaseaduslikku rännet Moldova Vabariigi piiridel ja territooriumil ning selle vastu võidelda.

Rakendatakse tegevuskava, mis sisaldab meetmeid, et tagada kontroll läbi Transnistria piirkonna liikuvate rändevoogude üle. Selle raames tõhustatakse välismaalaste registreerimist riigisisestes tollikontrollipunktides ning siseministeerium kontrollib halduspiiril rändevooge. Rände- ja varjupaigaameti juurde loodi üksus, mis vastutab riigisisestes kontrollipunktides välismaalaste isiku tuvastamise ja registreerimisega seotud tegevuse juhtimise eest. Registreerimiskohustus kehtib vaid välismaalaste puhul, ei ole põhjust kontrollida kõiki Transnistria piirkonda läbivaid reisijaid. Lisaks kavandatud menetluse läbimisele riigisisestes kontrollipunktides saavad välismaalased registreerida end hiljemalt 72 tundi pärast piiri ületamist: i) elanikkonnale tõendeid ja dokumente väljastavas infotehnoloogia- ja sideministeeriumi territoriaalses büroos, ii) rände- ja varjupaigaameti piirkondlike teenistuste territoriaalüksuses (Chişinăus, Bălţis või Comratis) ning iii) piiripolitsei osakonna allüksuses.

· Piisava infrastruktuuri (sh kinnipidamiskeskuste) rajamine ja vastutavate asutuste tugevdamine, et tagada ebaseaduslikult riigis viibivate ja/või ebaseaduslikult riigist läbi sõitvate kolmandate riikide kodanike tõhus väljasaatmine Moldova Vabariigi territooriumilt

Väljasaatmismeetmed jõustab rände- ja varjupaigaamet, kes eskordib välismaalase riigipiirini või päritoluriiki. Vahi alla võetud välismaalased paigutatakse välismaalaste ajutise majutamise keskusesse, mis on rände- ja varjupaigaameti allüksus, kus tagatakse neile seadusega ette nähtud õigusabi ning sotsiaalsed, kultuurilised ja inimõigused. Siseministeeriumis ning rände- ja varjupaigaametis toimunud ümberkorralduste käigus eraldati kõnealusele keskusele täiendavad inimressursid – nüüd on sellel viis teenistust ja 40 töötajat. Aastatel 2009–2013 võeti vahi alla 360 välismaalast, neist 71 isikut 2009. aastal, 80 isikut 2010. aastal, 103 isikut 2011. aastal, 97 isikut 2012. aastal ja (seni) 9 isikut 2013. aastal. 115st rände- ja varjupaigaameti algatatud isiku tuvastamise juhtumist 85 puhul õnnestus ilma isikut tõendava dokumendita vahi alla võetud välismaalase isik kindlaks teha.

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Korraldada pidevaid sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, mille eesmärk on selgitada viisavaba reisimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas teavet ELi tööturule pääsemist reguleerivate eeskirjade kohta (kaasa arvatud ELi sisserändeportaali kaudu), ning vastutust viisavabast režiimist tulenevate õiguste kuritarvitamise korral.

Koos ELi kõrgetasemeliste nõustajatega, kodanikuühiskonnaga ja valitsusväliste organisatsioonidega on korraldatud viisaküsimustega tegeleva töökonna laiendatud koosolekuid. Osana ELi integratsioonitundidest, mida välis- ja Euroopa integratsiooni ministeerium viib läbi erinevates meedia-/sotsiaal-/ülikoolikeskkondades, toimuvad korrapäraselt avalikud teabetunnid. Nende eesmärk on samuti selgitada viisavaba reisimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas eeskirju, mis reguleerivad juurdepääsu ELi tööturule, ning vastutust viisavabast režiimist tulenevate õiguste kuritarvitamise korral. Üks väga aktiivne teabekeskus asub Bălţis riikliku ülikooli juures. Peale selle toimub suur hulk teavitustegevusest erinevate ELi ja Moldova Vabariigi projektide (nt ELis Legal, Nexus jne) raames. Mis puudutab ELi reisimise täpseid tingimusi, siis ELi viisapoliitika ning ELi ja Moldova Vabariigi viisarežiimi lihtsustamise kokkuleppe kõik sätted on esitatud välis- ja Euroopa integratsiooni ministeeriumi veebisaidil (konsulaarinfo all), kus neid pidevalt ajakohastatakse, ning seda teavet saab ka välis- ja Euroopa integratsiooni ministeeriumi tasuta vihjeliinilt.

Hinnang teemarühma 2 teemale 2 – rände juhtimine Välismaalasi käsitleva seaduse kohaldamise menetlus toimib ning rände- ja varjupaigaametist on saanud rändevoogude juhtimist koordineeriv asutus. Andmete hindamise aruande kõrvale on loodud laiendatud rändeprofiil. ELi ja Moldova Vabariigi tagasivõtu- ja viisarežiimi lihtsustamise kokkuleppeid on rakendatud tõhusalt. On olemas piisav infrastruktuur, sealhulgas kinnipidamiskeskused. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · jätkata välismaalaste suhtes rakendatavat korda käsitleva seaduse nr 200/2010 kohaldamist ja tunnistada kehtetuks varasemad riiklikud seadused; · suurendada inimressursse tagamaks, et rände- ja varjupaigaamet kataks sisserände ja välismaalaste ebaseadusliku riigisviibimise vastase võitluse valdkonnas kogu piirkonna; näha igal haldustasandil ette aruandlus- ja analüüsimehhanism, tugevdades riskianalüüsi üksust; · jätkata rände- ja varjupaigaameti registreerimisüksuste avamist Transnistira piiril; teha koostööd õiguskaitseasutustega ja tagada automaatne teabevahetus.

Teemarühm 2 / teema 3 – varjupaigapoliitika

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Varjupaigaalaste õigusaktide tõhus rakendamine, sealhulgas piisava infrastruktuuri rajamine ja vastutavate asutuste (personali, rahastamise) tugevdamine, eriti seoses varjupaigamenetluste, varjupaigataotlejate vastuvõtmise ja nende õiguste kaitsmise ning pagulaste lõimimisega; rahvusvahelise kaitse saajatele seadusega ette nähtud reisidokumentidele juurdepääsu tagamine

Moldova Vabariigi seadused pagulaste kaitse valdkonnas on üldjoontes kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega. Varjupaigaseaduses nähakse ette vajalik institutsiooniline raamistik ning õigusmenetlused ja -põhimõtted. Seadust rakendatakse rahuldavalt. Pagulasseisundi kindlaksmääramise menetluse kvaliteet on hea ja paraneb. Juurdepääs menetlusele on tagatud seadusega ja seda rakendatakse ka tegelikult. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil on probleemsetele isikutele täielik juurdepääs, samuti on ametil head töösuhted varjupaigaasutuste ja piiripolitseiga. Mittetagasisaatmise põhimõttest peetakse kinni ka tegelikult. Leitakse, et pagulasseisundi kindlaksmääramise kvaliteet on hea ja see paraneb pidevalt. 2012. aastal anti 19 isikule pagulasseisund ja 45 isikule pakuti humanitaarkaitset. Kokku tehti 119 otsust, mis tähendab, et enam kui poolte taotluste tulemuseks oli mingit liiki kaitse pakkumine. Teised riigid, kes kuuluvad taotluste põhjal kaitse pakkumisel esiviisikusse, on Armeenia, Afganistan, Kõrgõzstan ja Venemaa. Need arvud võivad olla märk sellest, et otsuste tegemisel lähtutakse päritoluriigist pärit objektiivsest ja ajakohasest teabest ning et kaitset pakutakse nendele isikutele, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. Päritoluriigist pärit teabe kasutamise süsteemi tuleb siiski tõhustada ja värvata tuleb rohkem töötajaid. Esimese astme[23] otsuste tegemisel esitatakse äärmiselt vähe edasikaebusi – 2012. aastal tehti kõik otsused kohtumenetluse käigus.

Varjupaiga- ja integratsiooniosakonnas töötab rahvusvahelise kaitse ja varjupaigamenetluse üksuses viis inimest. Kuna varjupaigataotluste arv on endiselt võrdlemisi väike (2012. aastal 177 ja 2011. aastal 72), peetakse seda praegu piisavaks töötajate hulgaks, mis tagab küllaldaselt aega kvaliteetseks küsitlemiseks ja otsuste tegemiseks. Varjupaiga- ja integratsiooniosakonnas on küsitluste läbiviimiseks hästi varustatud ruum, mis võimaldab varjupaigataotlejale piisavat privaatsust. On andmeid, et erilist tähelepanu pööratakse kõige haavatavamatele isikutele, nagu alaealistele, piinamise või vägivalla ohvritele ning traumeeritud või psühholoogilise häirega isikutele. Neid aitab üldjuhul valitsusvälise organisatsiooni „Memoria” esindaja. Rände- ja varjupaigaameti uue struktuuri osana loodi uus üksus: kodakondsuseta isikute ja teabe üksus, kus on neli töötajat. See üksus tegeleb kodakondsuseta isikute taotlustega,[24] ent samuti varjupaigataotlejate registreerimisega. Välja on töötatud küsimustik, küsitlemisvorm ja juhend, millega tagatakse õigussätete rakendamine praktikas. Alates 2012. aasta veebruarist on laekunud 160 taotlust ja kodakondsuseta isiku seisund on antud 16 isikule.

1. juulil 2012 jõustus seadus, milles käsitletakse välismaalaste integreerimist Moldova Vabariigis. Välja on töötatud sotsiaal-kultuurilise kohandamise ja riigikeele kursuste läbiviimise metoodika. On kiidetud heaks määrus, milles käsitletakse integratsiooniprogrammides osalevatele välismaalastele ja kaitset saavatele välismaalastele üürielamispindade pakkumise korda ja tingimusi, ning määrus majutuskeskuse kohta. Seadus tagab kaitse saajatele ja varjupaiga taotlejatele täieliku juurdepääsu tööturule, töötutoetusele ja tööpuuduse ennetamise meetmetele. Ellu on viidud mitmeid edukaid katseprojekte. Käesoleva hindamise ajal ei olnud pagulastel veel võimalik saada reisidokumente, mis võimaldaksid neil reisida väljaspool Moldova Vabariigi territooriumi. Probleemide tõttu hankega, mis korraldati isikut tõendavate dokumentide ja biomeetriliste passide väljastamiseks, on sellised dokumendid kättesaadavad 2013. aasta septembriks. 28. detsembril 2012 kiitis valitsus heaks määruse varjupaigataotlejate majutuskeskuse kohta. Keskus on olemas 2010. aasta septembrist ning selle ülalpidamis- ja personalikulud makstakse riigieelarvest. 15. veebruaril 2013 elas vastuvõtukeskuses 18 varjupaigataotlejat, 2 humanitaarkaitse saajat ja 1 pagulasseisundiga isik. Sotsiaaltöötajatel, õigusnõustajatel ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametil on keskusele alati juurdepääs. Keskuse tingimused ja kvaliteet on üldjoontes head, hoolimata personali ja rahaliste vahendite vähesusest.

Hinnang teemarühma 2 teemale 3 – varjupaigapoliitika Varjupaigaseadust rakendatakse piisavalt ning pagulasseisundi kindlaksmääramise menetluse kvaliteet on hea ja paraneb. Moldova Vabariik on välja töötanud eeskujuliku kodakondsuseta isikute kindlaksmääramise menetluse. Märkimisväärseid edusamme on tehtud lõimumise valdkonnas. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · lisada varjupaigaseaduse artiklisse 52 ühtsed keskused kui asutused, mis on pädevad vastu võtma varjupaigataotlusi; · pakkuda politseile ja piiripolitseile pidevalt varjupaigaalast koolitust; tagada kohtusüsteemis varjupaigajuhtumite jaoks vajalikud teadmised, näiteks luues erikohtud või koolitades erikohtunikud; · arendada edasi päritoluriigist pärit teabe haldamise metoodikat ja kindlustada juurdepääs ajakohastele päritoluriigist pärit teabe teemaülevaadetele; · suurendada riigi rahastatavatele lõimumismeetmetele eraldatavaid vahendeid ja töötada vastuvõtukeskus(t)e töötajate jaoks välja eetikakoodeks.

Üldhinnang teemarühmale 2 Komisjoni hinnangul täidab Moldova Vabariik üldjoontes teemarühma 2 all sätestatud teise etapi kriteeriumeid. Mõnda soovitust tuleb siiski eespool kirjeldatud viisil edasi rakendada.

Teemarühm 3: Avalik kord ja julgeolek

Teemarühm 3 / teema 1 – organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooni tõkestamine ning nende vastu võitlemine

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise strateegia ja tegevuskava rakendamine, sealhulgas asjaomaste asutuste tegevuse tõhus kooskõlastamine, ning tõhus uurimistegevus, vastutuselevõtmine ja kriminaaltulu konfiskeerimine.

Selleks et rakendada organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise riiklikku strateegiat, on võetud alates 2011. aastast mitmeid rakendusmeetmeid. 4. mail 2012 loodi organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise kooskõlastamiseks riiklik nõukogu. Nõukogu on osakondadevaheline kollegiaalne organ, mis on loodud, et tagada kesktasandi riigiasutuste tõhus koostöö ja kooskõlastada nende tegevus seoses organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemisega. 8. juunil 2012 kiideti heaks tegevuskava, millega rakendatakse 2011. aasta oktoobris ja novembris toimunud ELi hindamismissiooni soovitusi uurimise erimeetmete ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise kohta. Peaprokuratuur moodustas organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise riikliku koordineerimisnõukogu. 2012. aastal sooritas 49 kuritegelikku rühmitust, kus oli 229 aktiivset liiget (millest kuus tegutsesid rahvusvahelisel tasandil), 70 kuritegu. Täheldati, et kodanikuühiskond on hakanud teatama sagedamini ebaseaduslikest tegudest, rangemaks on muutunud andmete registreerimine ja karmimaks kord, et vältida kuritegude ja muude rikkumiste varjamist.

Strateegia ja tegevuskava rakendamise kõrval jõustus 5. märtsil 2013 põhjalik siseministeeriumi reform. Reformi peamised põhimõtted ja eesmärgid on: depolitiseerida õiguskaitseasutuste tegevus; demilitariseerida karabinjeeride osakond; suurendada politseiüksuste paremini kooskõlastatud kasutamise kaudu õiguskaitseasutuste kohalolekut kogu riigis; ühtlustada ja kooskõlastada paremini politsei eri osakondi, et vältida ülesannete kattumist ja dubleerimist; reageerida kuritegude uurimisega seotud tegevuse ja paralleelsete prokuratuuride spetsialiseerimise teel tõhusamalt kaalukatele ja tõsistele kuritegudele. Siseministeeriumi reformiga hakati rakendama kaht uut põhimõtet: tõsiste kuritegudega ja organiseeritud kuritegevusega tegelevate politseiüksuste spetsialiseerimine ning jälitusteabel põhinev politseitöö. On loodud politseiosakonna analüüsiüksus, kus on viis luureanalüütikut, kelle käsutuses on I2 ja infotehnoloogiline analüüsivahend Letizia. Reform on saanud kõigilt heakskiidu kui suurepärane vahend, mille abil eraldada poliitika kujundamine poliitika elluviimisest. Kooskõlas parimate ELi ja rahvusvaheliste standarditega ei hõlma ministri uued volitused seoses politseitegevusega enam endist kuritegude uurimise ülesannet. Reformi esimene rõõmustav tulemus on see, et politseiülema määrab valitsus pärast siseministri vastavat ettepanekut. Siseministeeriumi reformi raames on ümber korraldatud ja demilitariseeritud ning paigutatud üldise politseiinspektsiooni struktuuri karabinjeeride osakond.

Võeti ka meetmeid kohtuekspertiisi laborite täiustamiseks. 29. novembri 2012. aasta korraldusega nr 399 moodustati osakondadevaheline töörühm, et arendada edasi õiguslikku ja regulatiivset raamistikku, mis on vajalik DNA-andmebaasi ja DNA-labori loomiseks ja haldamiseks. 2013. aasta juunis aitavad Austria eksperdid siseministeeriumil koostada DNAd käsitleva seaduse. Seadmete soetamiseks ning tehniliste valdkondade ja kohtumeditsiini valdkonna töötajate koolitamiseks eraldatakse 2 miljonit eurot.

Vastu on võetud kõik asjakohased rahvusvahelised konventsioonid ning võib öelda, et praegune õigusraamistik ja õiguskaitse institutsiooniline süsteem on üldjoontes kooskõlas liidu õigustikuga ja ELi parimate standarditega ning selle rakendamisel on jõutud kaugele. Konfiskeerimist käsitlevates õigusaktides on võrreldes rahvusvaheliste standardite ja liidu õigustikuga siiski mõned lüngad. Need on seotud peamiselt varade arestimise volitustega ja kolmandatelt isikutelt konfiskeerimisega.

Moldova Vabariik peaks tugevdama praeguseid ettevõtete registreerimise eeskirju ja ettevõtte kriminaalvastutuse sätteid, et piirata kuritegelikul teel saadud raha pesemiseks ja kuritegeliku vara varjamiseks riiulifirmade kasutamist. Konfiskeerimisega seotud statistika põhjal on konfiskeeritud summad võrreldes süüdimõistmiste arvuga väikesed. Moldova ametiasutused peaksid kasutama oma konfiskeerimisvolitusi rohkem. Moldova Vabariik peaks looma tsentraalse kriminaaltulu jälitamise talituse, et tõhustada nii riigi territooriumil toimunud kuritegevuse kui ka piiriülese kuritegevuse tulemusel saadud kriminaaltulu avastamist ja jälgimist ning vahetada otstarbekalt teavet liikmesriikide kriminaaltulu jälitamise talitustega.

Hinnang teemarühma 3 teemale 1a – organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja korruptsiooni tõkestamine ning nende vastu võitlemine Siseministeeriumi reformi elluviimine on kavandatud ja alanud korralikult. Tõsise ja organiseeritud kuritegevusega võitlemise eest vastutavad õiguskaitseasutused on hästi kooskõlastatud, järgivad Euroopa standardeid ja on tulemuslikud. Tehnilised vahendid vajavad veel kohandamist ja investeeringuid, et muuta reform jätkusuutlikuks ja seda täielikult rakendada. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · arendada kooskõlas jälitusteabel põhineva politseitööga edasi politsei jaoks ette nähtud strateegilist jälitusandmete analüüsimise mudelit; suurendada jõupingutusi kõikide riikliku patrulliteenistuse osakondade patrullimisülesannete paremaks kooskõlastamiseks; kaotada julgeoleku- ja luureteenistuse tehniline vaheroll telefonikõnede pealtkuulamisel, kuna kriminaaluurimise korral peaksid sellega tegelema üksnes õiguskaitseasutused; · tugevdada konfiskeerimise õigusraamistikku, luua kriminaaltulu jälitamise talitus, suurendada juriidiliste isikute läbipaistvust ja kasutada süstemaatiliselt konfiskeerimisvolitusi.

· Inimkaubanduse tõkestamise alaste õigusaktide ja vastava riikliku kava rakendamine, sealhulgas riigiasutuste tegevuse tulemuslik kooskõlastamine ja inimkaubanduse ohvrite, eriti laste tõhus kaitse

Moldova Vabariik on teinud kahel viimasel aastal institutsioonilise ja õigusraamistiku ajakohastamisega inimkaubanduse vastase võitluse valdkonnas märkimisväärseid edusamme. On ilmne, et inimkaubanduse vastased strateegiad on seatud riigi poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale. 2010.–2011. aasta riiklik tegevuskava ja 2012.–2013. aasta riiklik tegevuskava (2012. aastaks kavandatud tegevuste osas) viidi ellu 75 % ulatuses täielikult ja 11 % ulatuses osaliselt. Suur osa kavapõhisest tegevusest toimus tänu rahvusvaheliste organisatsioonide ja vabaühenduste arvukate rahvusvaheliste programmide raames pakutud toetusele. 2013. aasta teises pooles töötatakse välja uus, inimkaubanduse vastu võitlemise 6. tegevuskava. 2012. aasta statistika kohaselt avastati piiril 18 inimkaubanduse juhtumit, mis puudutasid 35 isikut, samas kui 2010. aastal oli see näitaja 10 (15 isikut) ja 2011. aastal 13 (29 isikut)[25]. Enam kui pooled nendest juhtumitest avastati Chişinău lennujaamas. Ohvrid olid tavaliselt noored tüdrukud, keda viidi Araabia Ühendemiraatidesse, Türki, Põhja-Küprosele ja Saudi Araabiasse ning väga harva ELi riikidesse.

Inimkaubanduse vastast võitlust käsitlevad seadused ja eeskirjad on kooskõlas asjaomase valdkonna rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega (Palermo protokolliga). Ratifitseeritud on 2000. aasta rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsioon ja 2005. aastal Varssavis koostatud Euroopa Nõukogu inimkaubanduse vastase võitluse konventsioon ning mõlemat ka rakendatakse. Inimkaubanduse vastase võitluse riiklik süsteem on rajatud kõige asjakohasemate asutuste vahelisele koostööle, kusjuures kaasatud on ka kodanikuühiskond. Selles keskendutakse inimõiguste põhisele käsitlusviisile, millega seatakse esmatähtsale kohale ohvrite vajadused. Üha suuremaid jõupingutusi on tehtud rahvusvahelise politsei ja kohtusüsteemi koostöö valdkonnas, muu hulgas on peetud kahepoolsete kokkulepete sõlmimiseks läbirääkimisi teatud inimkaubanduse sihtriikidega. Inimkaubanduse vastase võitluse keskus on lõimitud siseministeeriumi reformi raames täielikult üldisesse politseiinspektsiooni ja keskuse direktoriks on määratud tsiviilisik, kellel on inimkaubanduse vastu võitlemise valdkonnas rikkalikud kogemused.

Mis puudutab inimkaubanduse vastase võitluse strateegiate tegelikku rakendamist, siis tundub, et eelarveeraldised (finants- ja inimressursid) on hoolimata märkimisväärsetest jõupingutustest endiselt ebapiisavad, pidades silmas valitsuse täieliku omavastutuse väljavaadet ja tegevuse jätkusuutlikkust pikas plaanis. Valitsus suurendab pidevalt sellega seotud jõupingutusi. Praegu ei saa riik vabaühendusi rahastada (kehtiva õigusraamistiku tõttu), mis mõnevõrra takistab igakülgset koostööd kodanikuühiskonnaga. Hiljuti kiideti siiski heaks erasektorist pärit sotsiaalteenuste pakkujate riigipoolset rahastamist käsitleva seaduse eelnõu. Mis puudutab andmete kogumist, siis riiklik statistiline inimkaubanduse alane andmebaas on endiselt kujundamisjärgus. Õiguskaitseasutustel on uurimiste ja kriminaalmenetluste kohta oma andmebaas ning töö- ja sotsiaalkaitseministeeriumil on andmebaas abi saanud isikute kohta. Inimkaubanduse vastase võitluse riikliku komisjoni alaline sekretariaat käivitas hiljuti koostöös Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga katseprojekti andmete kogumise ühtlustamiseks.

Valitsus on inimkaubanduse tõkestamise vajalikkusest teadlik ja on kohustunud sellega tegelema. Lisaks antakse inimkaubanduse riikliku suunamissüsteemi kaudu abi potentsiaalsetele ohvritele ja haavatavatele rühmadele. Ometi tundub, et tõkestamise küsimust tõlgendatakse mõnevõrra kitsalt – selle käigus tuleks tegeleda ka inimkaubanduse algpõhjustega. Seoses sellega püüab valitsus parandada spetsialiseerunud vabaühenduste toel haavatavate laste kaitset nende laste kaitset käsitleva seaduseelnõuga. Laste küsitlemiseks on sisustatud spetsiaalsed ruumid ning lisaks rajatakse ohvrite ja tunnistajate jaoks eraldi küsitlustoad piirkondadesse. Politseile ning tervishoiu- ja sotsiaaltöötajatele on koostatud suunised, et juhendada neid koduvägivalla juhtumite lahendamisel. Peale selle eraldab rahandusministeerium 2013. aastaks vahendid üldsuse teadlikkust tõstvate kampaaniate jaoks. Kuni 2013. aasta augustini toimuvad kampaaniad, et saada ülevaade avalikust arvamusest internetis toime pandud kuritegude tõsiduse ja nendega seotud ohtude kohta. Sellele järgneb 2013. aasta oktoobris kooskõlas ELi inimkaubanduse vastase päevaga nädalajagu kampaaniaid inimkaubanduse teemal.

Valitsus tundub olevat võtnud tõsiselt nõuks tegeleda riigiteenistujate ja ametnike korruptsiooniga ning nende seotusega inimkaubandusjuhtumitega. 2012. aastal algatati kriminaaluurimine 11 riigiametnike kategooriasse kuuluva isiku suhtes, kellest 7 saadeti kohtusse, 1 mõisteti süüdi ja 3 puhul on uurimine alles pooleli.

Hinnang teemarühma 3 teemale 1b – inimkaubanduse tõkestamine Riikliku tegevuskava rakendamisega saavutati oluline edasiminek. Inimkaubanduse vastase võitluse riikliku süsteemi struktuur on rajatud asutuste vahelisele koostööle, kuhu on kaasatud kodanikuühiskond. Selleks et tagada inimkaubanduse vastaste strateegiate rakendamisel valitsuse omavastutus, on vaja täiendavat rahastamist ja personali. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · konsolideerida riiklik inimkaubanduse alane andmebaas, kuhu esitavad andmeid õiguskaitseasutused ning ohvrite abistamisega tegelevad avaliku ja erasektori asutused; eraldada riikliku tegevuskava elluviimiseks piisavalt inim- ja finantsressursse; · siduda inimkaubanduse ohvrite ja potentsiaalsete ohvrite kaitsmise riiklik süsteem laste kaitsmise riikliku süsteemiga; luua ohvrite abistamiseks, kaitsmiseks ja neile hüvitise maksmiseks riiklik fond; · arendada edasi inimkaubanduse ohvrite ja potentsiaalsete ohvrite abistamise ja kohtlemise minimaalseid kvaliteedistandardeid ning tunnustada sotsiaaltöötajate seisundit; rakendada seadust ja õigusakti erasektorist pärit sotsiaalteenuste pakkujate akrediteerimise kohta.

· Korruptsiooni tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlevate õigusaktide rakendamine, et tagada korruptsioonivastase sõltumatu ameti tõhus toimimine; eetikakoodeksi ja korruptsioonivastase tegevuse alase koolituse väljatöötamine, keskendudes eelkõige seaduste jõustamisega tegelevatele ja kohtusüsteemis tegutsevatele riigiametnikele

Moldova Vabariik on astunud viimasel neljal aastal võitluses korruptsiooniga suuri samme – hiljuti ilmnes mitu kõrgetasemelist ametikoha kuritarvitamise juhtumit. Hiljutised sündmused Moldova Vabariigis juhivad tähelepanu sellele, et korruptsioonivastaste asutuste kaudne poliitiline sõltuvus kujutab endast ohtu kõrgete ametnikega seotud juhtumite professionaalsele ja neutraalsele uurimisele. Uurimisi ei tohiks kuritarvitada ega muuta poliitiliseks relvaks. Tuleb kehtestada piisavad garantiid, et kindlustada korruptsioonivastaste asutuste sõltumatu ja tõhus toimimine. Juhtivtöötajate ametissenimetamisel tuleb järgida objektiivseid ja läbipaistvaid kriteeriume.

Moldova Vabariik võttis 2011. aasta juulis parlamendi otsusega vastu riikliku korruptsioonivastase strateegia aastateks 2011–2015, mille puhul on tegemist keerulise ja hästi väljaarendatud programmilise dokumendiga. 2012. aasta veebruaris võttis parlament vastu 2012.–2013. aasta tegevuskava strateegia rakendamiseks[26]. Paljud meetmed on edasi lükkunud või need on üldse rakendamata jäänud ning rakendatud meetmete mõju ei ole veel näha. Ei ole teavet selle kohta, millised on veel rakendamata meetmete võtmise hinnangulised tähtajad.

Korruptsiooni tõkestamise valdkonnas on Moldova Vabariik astunud samme, et muuta avalik sektor läbipaistvamaks, püüdlusega suurendada avalikkuse usaldust riigiasutuste vastu, tuua rahvas valitsuse otsustusprotsessile lähemale ja vähendada kaitsetust korruptsiooni ees. Osa nendest jõupingutustest on seotud laiaulatusliku avatud andmeprogrammiga, mille kaudu Moldova valitsus teeb avalikkusele avatud vormingus kättesaadavaks avaliku teabe, sealhulgas teabe eelarve kohta. Moldova Vabariik kehtestas 2008. aastal ka kohustuse, et õigusakti koostamise algataja peab avaldama selle internetis ja võimaldama kodanikel esitada selle kohta avalikult kommentaare.

Riiklikul korruptsioonivastase võitluse keskusel on korruptsiooni tõkestamisel olulised volitused ning Moldova asutused on hakanud rakendama aususkavasid, mis põhinevad iga asutuse korruptsiooniriskide hindamisel[27]. Riiklik korruptsioonivastase võitluse keskus teeb valitsuse või parlamendi palvel ka õigusaktide eelnõudele ekspertiise.

Korruptsiooni tõkestamise valdkonnas on pädevused jagatud riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse ja korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri vahel. Lõviosa uurimistööst teevad ära riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse töötajad, keda juhendab ja kelle üle teostab järelevalvet korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuur, kes annab erinevaid lube või taotleb uurimisetapis mitmesuguseid kohtukorraldusi. Riiklik korruptsioonivastase võitluse keskus korraldati 2012. aastal ümber ning keskus liikus valitsuse järelevalve[28] alt parlamendi järelevalve alla, et jõuda 2013. aasta mais taas valitsuse kontrolli alla.

Riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse seaduses on kavandatud elustiili[29] ja aususe kontrollimine, mille sisseviimist kaaluvad Moldova ametivõimud ka ülejäänud avaliku halduse puhul. Vasturääkivused võivad tekitada probleeme ja tuua kaasa karistuste, sealhulgas ametist tagandamise rakendamise. Elustiili kontrollide läbiviimise üksikasjalikku korda alles koostatakse. Praegu saab telefonikõnede pealtkuulamist teostada tehniliselt vaid teabe- ja julgeolekuosakond. Riiklikul korruptsioonivastase võitluse keskusel on lubatud kuulata reaalajas pealt telefonivestlusi ning neid prokuröride jaoks transkribeerida ja salvestada. Moldova Vabariigi õiguskaitseasutuste nõrk külg on finantsuurimised. Finantsuurimiste läbiviijate põhjaliku spetsialiseerumise puudumisel on suur kahjulik mõju, arvestades uurimiste keerukust ja süüdimõistetud kohtualustelt lõppkokkuvõttes varade sissenõudmist.

Korruptsiooniga seotud kriminaaluurimistega tegelevatelt kohtunikelt puutumatuse äravõtmine (artiklid 324 ja 326) on kiiduväärt samm õiges suunas. Sarnaseid samme tuleks kaaluda ka seoses kõikide ülejäänud ametnike kategooriatega, kellel on õigus puutumatusele.

2011. aastal võeti vastu 314 korruptsiooniga seotud otsust, ent vähesed neist olid kõrgetasemelised – tehti 213 süüdimõistvat ja 18 õigeksmõistvat otsust ning 83 kohtuasjast loobuti. 2012. aastal võeti vastu 293 otsust – tehti 197 süüdimõistvat ja 27 õigeksmõistvat otsust ning 69 kohtuasjast loobuti. 2012. aastal määrati vaid 17 juhtumi puhul vanglakaristus, ülejäänud süüdimõistvate otsuste tulemuseks oli trahv või tingimisi vangistus või keeld asuda ametisse avalikus sektoris. See kohtute leebus õigusrikkujate suhtes ei ole rahuldav tava. Riiklik korruptsioonivastase võitluse keskus tellis analüütilise uuringu, et hinnata projekti MIAPAC[30] abil karistamise taset kõikide kohtusse jõudnud korruptsioonijuhtumite puhul. Samuti oleks soovitatav korraldada Moldova kohtusüsteemis arutelusid karistustavade (karistamissuuniste) teemal, mis tagaksid korruptsiooni korral heidutavate karistuste kohaldamise.

Riiklik aususkomisjon on autonoomne riigiasutus, mis ei sõltu teistest valitsusasutustest, üksustest ja üksikisikutest. Selle liikmed määrab viieks aastaks parlament. Riiklik aususkomisjon tegeleb varasid, huve ja ebakõlasid käsitlevate deklaratsioonidega. Seadus, millega riiklik aususkomisjon loodi, jõustus 1. märtsil 2012, ent keskus alustas tegevust alles 1. märtsil 2013. Riiklikus aususkomisjonis on 21 ametikohta, millest 12 on juba täidetud. Riiklik aususkomisjon teostab järelevalvet kõikide kõrgete võimukandjate, prokuröride, kohtunike, riigiametnike ja teiste juhtimisfunktsiooniga isikute ehk kokku umbes 25 000 riigiteenistuja üle. Riikliku aususkomisjoni käsutuses olev tarkvara ja selle tehniline suutlikkus on napp. Äsja ametisse nimetatud töötajatega riiklikul aususkomisjonil ei ole veel kogemusi seoses varasid, huvisid ja ebakõlasid käsitlevate deklaratsioonide kontrollimisega.

Hiljuti võeti vastu seadus, millega kahekordistati riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse töötajate palka (lähtepunktiks on 500 eurot, mis võrdub ülemkohtu kohtuniku või asepeaprokuröri palgaga), mille tõttu tuleb süsteemis tasakaalu säilitamiseks kohelda korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuröride samal moel.

Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane riikide ühendus (GRECO) andis Moldova Vabariigile hinnangu ja esitas 17 soovitust, millest 9 olid seotud parteide rahastamisega ja 8 kuriteos süüdistamisega. GRECO aruandes tunnistatakse, et soovituste elluviimiseks tehti suuri jõupingutusi. Seniajani ei ole neid soovitusi käsitlevaid õigusakte veel vastu võetud, ent keskvalimiskomisjoni loodud töörühm[31] on nüüd ette valmistanud ja pannud avalikule arutelule seaduseelnõu, mis tuleb vastu võtta. Korruptsiooniga seotud kriminaaluurimistega tegelevatelt kohtunikelt puutumatuse äravõtmine (artiklid 324 ja 326) on kiiduväärt samm õiges suunas. Sarnaseid samme tuleks kaaluda ka seoses kõikide teiste isikupuutumatust omavate ametnike kategooriatega.

Hinnang teemarühma 3 teemale 1c – korruptsiooni tõkestamine ja selle vastu võitlemine On võetud toetavaid meetmeid, et tugevdada riiklikku korruptsioonivastase võitluse keskust ja korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuri, samuti on tegevust alustanud riiklik aususkomisjon. Veel on tarvis kindlaid kaitsemeetmeid, piisavat rahastamist ja täiendavaid suutlikkuse suurendamise meetmeid, et tagada kõikide korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste täielik poliitiline sõltumatus. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · luua korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste, prokuratuuri ja ülemkohtu vastutavate töötajate ametissenimetamiseks kindel süsteem, mis põhineb üksnes professionaalsetel ja objektiivsetel kriteeriumidel, et tagada nende erapooletu ja sõltumatu tegevus; liita korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuur riikliku korruptsioonivastase võitluse keskusega ja piirata selle tegevus vaid kõrgetasemelise korruptsiooniga; täiustada palgakava ja suurendada kõikide korruptsioonivastase võitlusega tegelevate asutuste (riiklik korruptsioonivastase võitluse keskus, korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuur, riiklik aususkomisjon) töötajate arvu; · arendada edasi õigusakte ja tavasid, mis on seotud varasid käsitlevate deklaratsioonide / põhjendamatu rikkuse ja huvide konfliktide kontrollimisega, ning arendada õiguskaitseasutuste finantsuurimisalast suutlikkust; rakendada riikliku korruptsioonivastase võitluse keskuse elustiili kontrollide jaoks eeskirjad, mis põhinevad Euroopa parimatel tavadel, ja kujundada välja koostöömehhanism, et teha elustiili kontrolle koos riikliku aususkomisjoniga; vaadata rahvusvaheliste parimate tavade seisukohast üle ametnikele jäetud puutumatus; pakkuda kohtunikele, prokuröridele ja õiguskaitseasutuste töötajatele koolitust teabevahetuse pealtkuulamisega seotud Euroopa tavade teemal.

· Rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevate õigusaktide ja strateegia rakendamine, kurjategijate varade konfiskeerimist käsitlevate asjakohaste õigusaktide (sh piiriülestele aspektidele keskenduvate sätete) rakendamine

Moldova Vabariigi rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise õigusraamistik on väga ulatuslik ja täielik. Sellesse võitlusse on kaasatud arvukalt Moldova haldusasutusi, kellel on erinevad rollid ja ülesanded ning kõigil oma pädevus. Eri asutuste institutsiooniline kooskõlastamine ja koostöö, nagu seda nõutakse rahvusvaheliste standardite alusel, on hea.

2012. aastal kiitis Moldova Vabariik heaks ja rakendas mitmeid seaduseid (kapitaliturgude seadus, maksesüsteemide ja e-raha seadus, eriuurimistegevuse seadus), nendele seadustele tuginevaid õigusakte (otsus, milles käsitletakse rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise meetmete reguleerimist pangandusvälisel finantsturul) ning juhiseid ja soovitusi, et kõrvaldada mõned Euroopa Nõukogu rahapesu tõkestamise eksperdikomitee MONEYVAL 3. vastastikuse hindamise aruandes tuvastatud puudujäägid. Tuleb likvideerida mõni väiksem puudujääk rahapesu kriminaliseerimises ja terrorismi rahastamises ning seoses sellega on Moldova ametivõimud valmistanud ette õigusaktide muudatused, mille sisseviimine on praegu käsil. Praegune kuritegevuse reguleerimine on siiski kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega, ELi ja rahvusvaheliste konventsioonidega. 2011. aastal rahapesu andmebüroo algatatud 151 juhtumist nelja puhul koostati süüdistusakt ja kahe juhtumi puhul tehti süüdimõistev otsus.

Kõik asutused on kaasatud aktiivsete liikmetena 2013.–2017. aasta riiklikusse rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise strateegiasse, mille Moldova Parlament peagi heaks kiidab. Kõikidele nendele institutsioonidele on määratud tegevuskavas rahapesu tõkestamise ja selle vastu võitlemise ameti[32] kooskõlastamisel ja Moldova Parlamendi erikomisjoni järelevalve all konkreetsed kohustused, ülesanded ja tähtajad. Moldova rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise süsteemi kuuluvate finantsüksuste järelevalve ja suunamine, mida teostavad Moldova Pank, riiklik finantsturukomisjon ning rahapesu tõkestamise ja selle vastu võitlemise amet, tunduvad olevat asjakohased ja kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Finantsüksused järgivad kooskõlas rahapesuvastase töökonna ja ELi standarditega korralikult ennetavaid meetmeid, mis hõlmavad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, tõhustatud identifitseerimismeetmeid, olemasolevaid ärisuhteid, poliitilise taustaga isikuid, kasusaavaid omanikke, elektroonilisi ülekandeid, andmete säilitamist, koolitust, sisemisi protseduure ja strateegiaid, vastavuskontrolliüksuseid ja kahtlaseid tehinguid käsitlevaid aruandeid.

Euroopa Nõukogu komisjoni MONEYVAL 2012. aasta detsembri aruandes tunnistati Moldova Vabariigi järjekindlaid edusamme kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete ja aruandluse valdkonnas. Selle aruande põhjal on hakatud alates 2012. aasta detsembrist rakendama Moldova Vabariigi suhtes lihtsustatud järelevalvekorda.

Hinnang teemarühma 3 teemale 1d – rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamine Rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise õigusraamistik on ulatuslik ja seda rakendatakse nõuetekohaselt. Asjakohaste asutuste institutsiooniline kooskõlastamine ja koostöö on piisav ning vastab Euroopa ja rahvusvahelistele standarditele. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · tugevdada veelgi rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise raames rakendatavate karistuste süsteemi, suurendada trahve ning tõhustada varade konfiskeerimis-, arestimis- ja võõrandamiskorda; rakendada järelevalvemeetmeid väljapoole finantssektorit jäävate ettevõtete ja ametite suhtes; viia piiriülesed sularahatehingud vastavusse kehtivate ELi õigusaktide ja rahapesuvastase töökonna standarditega; · jätkata 2013.–2017. aasta riikliku rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise strateegia ja MONEYVALi soovitatud tegevuskava süsteemset ja õigeaegset rakendamist.

· Riikliku uimastitevastase strateegia ja sellega seotud tegevuskava rakendamine, muutes uimastite konfiskeerimist ja uimastitega seotud isikuid käsitleva teabe piiriületuspunktides kättesaadavaks; uimastite valdkonnas tegutsevate asjakohaste rahvusvaheliste organite koostöö ja teabevahetuse edasiarendamine

2011.–2018. aasta riiklikku uimastitevastast strateegiat ja 2011.–2013. aasta riiklikku uimastitevastast tegevuskava rakendatakse kooskõlas Euroopa standarditega. Praegu koostatakse aastateks 2014–2018 uut riiklikku uimastitevastast tegevuskava, milles pööratakse võrdselt tähelepanu nii uimastite kasutamise kui ka uimastikaubanduse probleemi lahendamisele.

Nagu oli kavandatud tegevuskavas, ühines Moldova Vabariik 2012. aasta aprillis Euroopa Nõukogu Pompidou rühmaga. Pärast vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamist Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA) 2012. aastal on seatud sisse korralik koostöö.

2011. aastal loodud riiklik uimastitevastase võitluse komisjon kooskõlastab valitsusasutuste vahelist koostööd ning peab kõikides uimastipoliitikaga seotud küsimustes sidet valitsusväliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonnaga. Asjaomaste asutuste vahel toimub väga hea koostöö ja kooskõlastamine. Uimastite nõudluse ja pakkumise vähendamisega seotud teenuste puhul kohaldatakse tasakaalustatud käsitlusviisi.

Siseministeeriumi politsei peainspektsiooni uimastitevastase võitluse osakonna ning tõkestamise ja hooldamisega tegelevate asutuste vaheline koostöö on väga heal tasemel. Koostöö uimastitarbijaid abistavate vabaühendustega on rahuldav, kuid on paremini arenenud HIViga seotud tegevuse puhul kui uimastitarbimise ja sellega seotud kahjude vähendamise valdkonnas. 2004. aastal võeti kasutusele võõrutusravi, hakates jagama tervise- ja hoolduskeskustes metadooni.

Kõikidest uimastikuritegudest ja muud liiki õigusrikkumistest kantakse ette ning need registreeritakse integreeritud automaatses teabesüsteemis, mille on loonud õigusrikkumiste, kriminaalasjade ja rikkumise sooritanud isikute registreerimiseks siseministeerium. On läbi viidud mitu edukat uimastioperatsiooni. 2012. aastal registreeriti 1 457 uimastitega seotud rikkumist ja 8 ebaseadusliku uimastikaubandusega seotud kriminaalset rühmitust. 2012. aastal konfiskeeriti 304 kg ja 890 g uimasteid. Kohtuekspertiisi alane suutlikkus on piirkondlikul tasandil sisuliselt olemas, ent konfiskeeritud ainete esialgne testimine ei ole võimalik. Seepärast tuginetakse analüüsimisel välistele kohtuekspertiisi laboritele, mis on ajamahukas ja ebatõhus.

Moldova Vabariik ei ole ei suur uimastitega kaupleja ega uimastitootja, ent on Lääne-Euroopasse suunduvate uimastite transiitriigiks. Uimastitevastast tegevust takistas seni politseinike puudulik spetsialiseerumine ja varustus. Valitsus on astunud tõsiseid samme, et tegeleda olukorraga käimasoleva politseireformi kontekstis, ning suurendab siseministeeriumi uimastitevastase võitluse direktoraadi spetsialiseerunud üksuste personali ja seal tehtavaid ümberkorraldusi.

Mullu oli uimastitevastase võitluse direktoraadi üks tähtsamaid ülesandeid võidelda marihuaana kasvatamisega kodudes. 2012. aastal tõusis esile ka üha suurenev sünteetiliste kannabinoidide ja sünteetiliste katinoonide probleem.

Sünteetilised uimastid (amfetamiinid, metamfetamiinid, sünteetiline kannabinool ja mõned sünteetilised valuvaigistid nagu Tramadol, mis on väidetavasti odavad ja suhteliselt hõlpsasti kättesaadavad) on teadaolevalt üsna laialt levinud. Sellele suundumusele reageerimiseks on siseministeerium palunud valitsusel lisada paljud nendest sünteetilistest ainetest keelatud ainete ametlikku loetellu. Üha rohkem on hakanud levima ka erinevate ainete üheaegne tarbimine (eri uimastid või uimastid koos alkoholi ja teiste ainetega).

Hinnang teemarühma 3 teemale 1c – uimastitevastase poliitika rakendamine Riikliku uimastitevastase strateegia 2011.–2013. aasta tegevuskava ja institutsioonilist raamistikku on rakendatud hästi ning asutustevaheline koostöö on hea. Riiklik uimastitevastase võitluse komisjon toimib hästi ning siseministeeriumi uimastitevastase võitluse direktoraat on hästi korraldatud ja on hiljuti suurendanud tegevuse tasandil märkimisväärselt oma analüütilist suutlikkust. Vabaühendusi tuleks kaasata veelgi rohkem uimastite nõudluse ja nende tarbimisega kaasneva kahju vähendamisega seotud tegevusse. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · jätkata jõupingutuste suurendamist, et varustada politsei operatsioonide käigus avastatud ainete kindlakstegemiseks vajalike tehniliste vahenditega; · tagada uimastitevastase tegevuse ja raviga seotud vabaühenduste edasine kaasamine.

· Asjakohaste ÜRO ja Euroopa Nõukogu konventsioonide ning eespool nimetatud valdkondades GRECO esitatud soovituste rakendamine

Organiseeritud kuritegevuse tõkestamist ja selle vastu võitlemist käsitlevad seadused ja strateegia on täielikult kooskõlas ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni ja selle lisaprotokollide sätetega.

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Tõkestada korruptsiooni ja võidelda selle vastu kõikidel tasanditel ja kõikides valdkondades.

Osaliselt rakendatud – vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt. Korruptsiooni, rahapesu ning terrorismi rahastamise vastast võitlust Moldova Vabariigis käsitleva projekti toel töötati välja praktiline juhend korruptsiooni ja korruptsiooniga seotud rikkumiste uurimiseks. Juhend on mõeldud korruptsioonivastasele võitlusele spetsialiseerunud prokuratuuris, riiklikus korruptsioonivastase võitluse keskuses, siseministeeriumis ning julgeoleku- ja luureteenistuses töötavatele korruptsiooni vastu võitlevatele prokuröridele ja uurijatele.

· Tõhustada riiklikul tasandil andmete kogumist kurjategijate ja organiseeritud kuritegelike rühmituste kohta, seades muu hulgas sisse riiklikud andmebaasid ja/või neid täiendades.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 17, 18 ja 24.

· Jätkata jõupingutusi, et parandada andmenäitajate ja andmete kogumist kuritegude kohta kõikides kuritegevuse valdkondades.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 17, 18 ja 24.

· Rakendada esmatähtsana kõikides valdkondades korruptsioonivastaseid meetmeid, seda ka seoses laiemate õigusnormide aspektidega. Riiklikel ametiasutustel peaks olema suutlikkus võidelda korruptsiooni vastu kõikidel tasanditel: kesksel, piirkondlikul, kohalikul ja konkreetse sektori tasandil, pöörates eelkõige tähelepanu õiguskaitseasutustele ja tollile.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 19–22.

· Tagada inimkaubanduse tunnistajatele tõhus kaitse ning täiustada veelgi inimkaubanduse ohvrite kaitsmist, abistamist ja toetamist.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 18 ja 19.

· Moldova ametiasutustega tuleb kokku leppida vara konfiskeerimise menetlused, et tagasi saada varastatud vara või sellelt saadud tulu ning vähendada organiseeritud kuritegelike rühmituste finantsvõimet, aidates sellega kaasa nende tegevuse lõpetamisele.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 17, 22 ja 23.

Teemarühm 3 / teema 2 – õigusalane koostöö kriminaalasjades

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Õigusalast koostööd kriminaalasjades käsitlevate rahvusvaheliste konventsioonide (eriti Euroopa Nõukogu konventsioonide) rakendamine

Moldova Vabariigil on kriminaalasjades toimuva rahvusvahelise õigusalase koostöö jaoks ulatuslik ja ajakohastatud õigusraamistik. Euroopa Nõukogu kriminaalasjades vastastikuse abistamise konventsiooni teise lisaprotokolli ratifitseerimise seadus võeti vastu 26. detsembril 2012. See raamistik, mis koosneb mitmest rahvusvahelisest, piirkondlikust ja riiklikust vahendist, võimaldab Moldova Vabariigil taotleda ja pakkuda asjakohaselt rahvusvahelist koostööd kriminaalasjades kooskõlas Euroopa standarditega. Õigusraamistik hõlmab koostöö traditsioonilisi valdkondi, näiteks isikute väljaandmist, õigusabitaotlusi, kriminaalmenetluste üleandmisi ja ülevõtmisi, teistes riikides kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste tunnustamise ja jõustamise taotlusi ning süüdimõistetute üleandmist. Raamistik sisaldab sätteid selliste üsna tõhusate uurimisvahendite kasutamise kohta nagu videokonverentsi vormis toimuvad kohtuistungid, piiriülene jälgimine, kontrollitud saadetised, salaoperatsioonid ja ühised uurimisrühmad. Selle tulemusel on õigusraamistik piisavalt tugev, et seista silmitsi üha suureneva nõudlusega koostöö järele sellistes kõige tõsisema kuritegevuse valdkondades nagu terrorism, organiseeritud kuritegevus, uimastivedu, inimkaubandus, korruptsioon, küberkuritegevus ja rahapesu.

Alates 2012. aastast osaleb Moldova Vabariigi prokuratuuri esindaja kuritegevuse vastast koostööd käsitlevate Euroopa konventsioonide toimimisega tegelevate Euroopa Nõukogu ekspertide komisjoni täiskogu istungitel.

Saabuvad ja väljuvad rahvusvahelise koostöö taotlused liiguvad vastavalt kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud eeskirjadele läbi keskasutuste – peaprokuratuuri ja justiitsministeeriumi – sõltuvalt sellest, millisesse etappi on menetlusega jõutud – kas käsil on kriminaaluurimine või kohtuprotsessi tulemusel süüdi mõistmine.

Mõlemad asutused täidavad oma ülesannet kooskõlas teiste riiklike ja rahvusvaheliste asutuste ja institutsioonidega. Mõlemas on piisavalt töötajaid, eriti kohtutes pärast kohtunike kõrgema kogu 2013. aasta alguses vastu võetud otsust suurendada uurimist teostavate kohtunike arvu. Üha suuremat tähelepanu pööratakse vajaliku koolituse pakkumisele ning jõupingutusi tehakse selle nimel, et suurendada vajalikke eelarvevahendeid.

Olemasolevatest statistilistest andmetest nähtub, et nii peaprokuratuuril kui ka justiitsministeeriumi teenistustel palutakse regulaarselt läbi vaadata märkimisväärses koguses rahvusvahelise õigusalase koostöö taotlusi. Seoses väljaandmise ning kriminaalmenetluste ülevõtmise ja üleandmisega tundub Moldova Vabariik olevat pigem taotlusi esitav kui taotlusi saav riik. Aastatel 2009–2012 paluti peaprokuratuuril vaadata aastas läbi keskmiselt 227 väljuvat väljaandmistaotlust ja vaid 27 saabunud väljaandmistaotlust. Peaprokuratuur tegeles keskmiselt 31 kriminaalmenetluse ülevõtmise juhtumiga (saabunud taotlused) ja 11 kriminaalmenetluse üleandmise juhtumiga (väljuvad taotlused). Õigusabitaotluste puhul tundub Moldova Vabariik olevat seevastu pigem taotlusi saav kui taotlusi esitav riik, kuivõrd peaprokuratuur vaatas samal ajavahemikul aastas läbi keskmiselt 494 saabunud taotlust ja 388 väljuvat taotlust.

Ka justiitsministeeriumil palutakse pidevalt läbi vaadata taotlusi, ent väiksemas mahus kui peaprokuratuuril. 2012.–2013. aastal vaatas justiitsministeerium läbi 71 väljuvat ja 12 saabunud väljaandmistaotlust. Justiitsministeerium tegeles 14 kriminaalmenetluse ülevõtmise juhtumiga (saabunud taotlused) ja ei ühegi kriminaalmenetluse üleandmise juhtumiga (väljuvad taotlused). Õigusabitaotluste kohta on justiitsministeeriumil olemas vaid üldised näitajad: saabunud ja väljunud on 1 068 tsiviil- ja kriminaalasjadega seotud taotlust, kusjuures kriminaalasju on olnud tsiviilasjadest pisut vähem.

Peale selle on justiitsministeeriumil ainuvastutus seoses kriminaalkaristuste tunnustamist ja jõustamist käsitlevate taotluste ning süüdimõistetute üleandmise taotlustega. Aastatel 2012–2013 tegeles justiitsministeerium 16 saabunud ja 12 väljuva kriminaalkaristuse tunnustamise ja jõustamise taotlusega. Justiitsministeerium vaatas läbi 390 süüdimõistetute Moldova Vabariigile üleandmise taotlust ja 21 süüdimõistetute välisriikidele üleandmise taotlust.

Väljaandmise statistikast on näha, et peaprokuratuur vaatab läbi rohkem taotlusi kui justiitsministeerium. See erinevus kajastab lihtsalt asjaolu, et taotlused, mis on seotud uurimisetapis olevate juhtumitega, on märksa arvukamad kui taotlused, mis on seotud kohtumenetluse etapiga (vt eespool kirjeldatud pädevust).

Seoses väljaandmisega lükkasid nii peaprokuratuur kui ka justiitsministeerium tagasi piiratud hulga taotlusi. 2009.–2012. aastal lükkas peaprokuratuur tagasi vaid 15 taotlust, peamiselt õiguslikel põhjustel, kuna nõutud isikul oli Moldova Vabariigi kodakondsus, või õigusnormidega ette nähtud piirangute tõttu. Justiitsministeerium lükkas aastatel 2012–2013 tagasi õiguslikel põhjustel vaid ühe taotluse, kuna nõutud inimesele pakuti varjupaika. Keeldumiste piiratud arvus võib näha märki Moldova Vabariigi ametiasutuste avatud suhtumisest koostöösse kolmandate riikidega.

Rahvusvahelise õigusalase koostöö tõhususe hindamisel on oluline tulemusnäitaja keskmine ajakulu. Aeg, mis kulus nii peaprokuratuuril kui ka justiitsministeeriumile taotluste läbivaatamiseks,[33] tundub olevat mõistlik ja ei ületa ELi keskmist.

· Kriminaalasjades toimuva kohtunike ja prokuröride ning ELi liikmesriikide õigusalase koostöö suur tõhusus

Suurem osa eespool nimetatud taotlustest (laias laastus 2/3) käsitles probleeme SRÜga ja vaid vähem kui 1/3 probleeme ELi liikmesriikidega. Moldova Vabariigi ametiasutused on taganud ELi liikmesriikide asjakohaste ametiasutustega tõhusa koostöö.

· Operatiivkoostööd käsitleva kokkuleppe sõlmimine Eurojustiga

Eurojust jõudis Moldova Vabariigi andmekaitseolukorra hindamise aruande koostamisega lõpule 2012. aasta sügisel ja teavitas nõukogu 2012. aasta novembris ettepanekust alustada 1. veebruaril 2013 ametlikke läbirääkimisi, et sõlmida operatiivkoostöö alane kokkulepe. Esimene läbirääkimiste voor toimus 10. juunil 2013 ja oli väga tulemuslik, mistõttu on oodata peagi läbirääkimiste lõpule viimist.

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Tugevdada kohtusüsteemi, sealhulgas kohtute koostööd kriminaalasjades ja eelkõige vastastikuse õigusabi andmist

Moldova Vabariik rakendab praegu 2011.–2016. aasta strateegia ja tegevuskava alusel ulatuslikku kohtusüsteemi reformi, sealhulgas olulisi õigusaktide ja institutsioonilisi muudatusi. 2012. aasta septembris loodi peaprokuratuuri reformi elluviimiseks eriosakond ning 2012. aasta detsembris kiitis prokuröride kõrgem kogu aastateks 2012–2014 heaks prokuratuuri strateegilise arengukava, mida praegu ka rakendatakse.

Hinnang teemarühma 3 teemale 2 – õigusalane koostöö kriminaalasjades Moldova Vabariik on rahvusvahelise õigusalase koostöö valdkonnas usaldusväärne ja aktiivne partner, kelle varasem tegevus annab märku väga avatud suhtumisest koostöösse ELi liikmesriikide ja teiste riikidega. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · jätkata kohtunikele ja prokuröridele rahvusvahelistes küsimustes pakutava koolituse parandamist, sealhulgas suurendada vajalikku rahastamist; · jätkata statistika täiustamist ja kasutada loetelu ühiselt määratletud parameetritest, mida kohaldatakse vajaduse korral nii peaprokuratuuri kui ka justiitsministeeriumi suhtes.

Teemarühm 3 / teema 3 – õiguskaitsealane koostöö

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Õiguskaitseteenistuste suur operatiiv- ja eriuurimisvõimekus ning selle järjepidev ja tõhus kasutamine piiriülese kuritegevuse tõkestamisel

Alates 2013. aasta märtsis toimunud siseministeeriumi reformist koosneb politsei riiklik uurimisinspektsioon spetsialiseeritud osakondadest (tõsised kuriteod, organiseeritud kuritegevus, pettused, uimastid, eriüksus) ja kahest keskusest (inimkaubandus ja IT), mis tegelevad üheskoos kõikvõimaliku tõsise ja organiseeritud kuritegevusega. Piirkondlikud allüksused tagavad kogu Moldova Vabariigi hõlmatuse. Nad annavad keskosakondadele aru ja korraldavad iseseisvalt uurimisi.

Reform tagas politseiteenistuste ja prokuröride vahel õiguslikult ja tehniliselt parema koostöö. Prokuratuuri juurde loodi spetsiaalne üksus – organiseeritud kuritegevuse kontrolli- ja uurimisosakond –, mille ülesanded on seotud organiseeritud kuritegevuse juhtumite puhul vastutuselevõtmise korraldamise ja haldamisega, süüdistuse kinnitamisega kohtus ning organiseeritud kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise eest vastutavate spetsiaalsete allüksuste tegevuse kontrollimise ja kooskõlastamisega. Lisaks juhib peaprokuratuur inimkaubanduse vastase võitluse osakonda ja küberkuritegevuse vastase võitluse osakonda.

2012. aasta detsembris jõustus seadus eriuurimise kohta ja 2012. aasta aprillis võeti vastu mõned kriminaalmenetluse seadustiku muudatused. Mõlemad seadused ühtlustavad olemasolevaid õigusakte uute sätetega, milles käsitletakse piiriülese kuritegevuse vastast võitlust ja ühiseid rahvusvahelisi uurimisrühmi, telefonikõnede pealtkuulamist käsitlevate riiklike õigusaktide läbivaatamist ning asjaomaste õigusaktide läbivaatamist Kagu-Euroopa politseikoostöö konventsiooni raames.

Praeguse õigusraamistikuga nähakse ette sobivam ja õiguspärasem süsteem, et kasutada prokuratuuri ja kohtuasutuse kontrolli all seadusega reguleeritud uurimise erimeetmeid. Õigusnormid on kooskõlas rahvusvaheliste ja ELi õigusnormidega ning annavad uurimist teostavate teenistuste käsutusse kõikvõimalikud uurimisvahendid. Tänu sellistele meetmetele on õnnestunud juba lahendada mitmesuguseid kriminaalasju ning uurijad ja prokurörid jätavad mulje, et neil on selge ettekujutus ja arusaam sellest, millal on nende vahendite kasutamine praktiline ja õiguslikult asjakohane.

Telefonikõnede või silmast silma peetavate vestluste pealtkuulamise ja salvestamise seadmed asuvad julgeoleku- ja luureteenistuse ruumides ning on nende järelevalve all. Julgeoleku- ja luureteenistus saab telefonifirmalt või pealtkuulamisseadmelt signaali ja suunab need signaalid uurimist teostavatele teenistustele kasutamiseks oma tegevuses. Praeguse süsteemi tõttu on tekkinud olukord, kus muid ülesandeid (nt riigi julgeoleku huvides toimuv luure ja vastuluure) täitvate organite käsutuses on kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritud kriminaaluurimiste andmed ja kontroll nende üle.

Kontrolli puudumine Transnistria üle vähendab mõnevõrra Moldova Vabariigi jõupingutusi avaliku korra ja julgeoleku tagamisel. Kõige sagedasem ebaseaduslik tegevus on salakaubavedu, mille mõju on tänu EUBAMi kohalolekule piiratud. Praeguses etapis ei toimu Chişinău ja Tiraspoli vahel ametlikku politseikoostööd.

· Asjakohaste riigiasutuste – eelkõige piirivalve, politsei, tolli – õiguskaitsealase koostöö suur tõhusus ning koostöö kohtuasutustega

2012. aastal võttis Moldova Vabariik kasutusele vahendi rahvusvahelise kohtusüsteemi ja politsei koostöö jaoks, milleks on ühised uurimisrühmad. Nende õiguslik alus on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (Palermo konventsioon)[34] artikkel 19, mis jõustus pärast seda, kui Moldova Vabariik selle 16. septembril 2005 ratifitseeris. Moldova seaduses kehtestatakse kooskõlas ELi nõuetega üldised tingimused selle kohta, millal selliseid rühmi võib moodustada. Moldova ametivõimude kasutatud mudel põhineb ELi nõukogu raamotsusel ja ELi nõukogu resolutsioonil ühiste uurimisrühmade kohta.

Politsei ja prokuratuuri vahelistes suhetes ei ole täheldatud ühtki olulist takistust või suhtlemisalast vajakajäämist. Toimuv koostöö on hea ning politsei ja prokuratuuri pädevusvaldkonnad on selgelt ära jaotatud. Uuritud juhtumid annavad märku mõlemapoolsetest põhjalikest ja tõhusatest teadmistest kriminaalmenetluste ja uurimisvõtete kohta. Siseministeeriumi reformi raames loodud uus süsteem vajab rakendamist ja kasutamist. Veel ühe asutustevahelise koostöö suurendamise meetmena loodi peaprokuratuuri juurde 2013. aasta veebruaris kontrolli- ja uurimisüksus,[35] mis spetsialiseerub organiseeritud kuritegevusele ning koosneb kümnest prokurörist, kellel kõigil on vähemalt kümme aastat kogemusi.

Tundlik teema on peaprokuröri volitused. Peaprokuröril on peaprokuratuuri juhtimise ja kõige tõsisemate kriminaalasjadega tegelemise kõrval kaalukas tagasikutsumisvolitus, mis tähendab õigust võtta juhtumi puhul vastutus üle ükskõik milliselt madalama astme prokurörilt. See volitus, mis on nn tegevusetuse puhul vajaliku kooskõlastamise ja asendamise tarvis olemas kõikides õigusraamistikes, võib kärpida tõsiselt prokuröride sõltumatust ja autonoomsust ning seda tuleks kasutada äärmiselt ettevaatlikult ja piiratult. Mõnevõrra tunti muret selle pärast, kas sellist volitust tuleks kuidagi piirata või paremini reguleerida.

Muud õiguskaitseasutuste vahelise koostöö vormid, sealhulgas korruptsiooni tõkestamise ja selle vastu võitlemise valdkonnas, põhinevad teabevahetussüsteemidel. Alates 2008. aasta juulist on peaprokuratuuril, siseministeeriumil, tolliteenistusel ja riiklikul korruptsioonivastase võitluse keskusel õigusrikkumiste, kriminaalasjade ja õigusrikkujatega seotud tõendite jaoks ühine integreeritud automaatne teabesüsteem ning ühised kriminaalmenetluse alased õigusaktid.

· Tugevamad kahepoolsed ja mitmepoolsed operatiivse õiguskaitsealase koostöö kokkulepped, sealhulgas asjakohase teabe õigeaegne jagamine ELi liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega

2013. aasta alguses loodi siseministeeriumi käimasoleva reformi tulemusel rahvusvahelise politseikoostöö keskus. Keskus koondab siseministeeriumi kolm rahvusvahelises politseikoostöös pädevat allüksust: Interpoli riikliku keskbüroo, Kagu-Euroopa õiguskaitsekeskuse (SELEC) / Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova Vabariigi demokraatia ja majandusarengu organisatsiooni (GUAM) ning Europoli riikliku kontaktpunkti. Kõik rahvusvahelise politseikoostöö eest vastutavad bürood ja üksused on liidetud nüüd ühtsesse struktuuri ja asuvad samas hoones.

Interpol on siseministeeriumi juures tegutsev rahvusvahelise politseikoostöö keskus, mis on seotud justiitsministeeriumi, tolliteenistuse, julgeoleku- ja luureteenistuse, peaprokuratuuri, piirivalve ja riikliku korruptsioonivastase võitluse keskusega. Interpoli büroo võtab vastu ja väljastab kõik Interpoli andmebaasidega seotud rahvusvahelised teabenõuded ning on seotud Moldova Vabariigi teiste andmebaaside ja registritega. Sissetulev teabevoog on stabiilne ja teabe väljastamise kiirus kasvab. Üksuse ametnikud ja spetsialistid on igati teadlikud oma volitustest ja kohustustest.

Osa rahvusvahelise politseikoostöö laiemast süsteemist moodustab GUAMi üksus, mis tagab igapäevase teabevahetuse Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova Vabariigi vahel. Selle teabe hulk, mida Moldova Vabariik nimetatud riikidega kõnealuse üksuse kaudu vahetab, on märkimisväärne. Moldova Vabariigi ametiasutused osalevad SELECi töös ja on saatnud SELECi keskusesse kaks kontaktametnikku. Teabevahetuse kõrval kavandatakse ja viiakse SELECi riikidega ellu ka mitmeid ühisoperatsioone. Moldova Vabariik on lähetanud kontaktametniku SRÜ organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse koordineerimise büroo juurde.

Moldova Vabariigi peaprokurör on allkirjastanud koostöökokkulepped sarnaste Rumeenia, Ukraina, Hiina, Türgi, Iirimaa, Ungari, Itaalia ja Lõuna-Korea asutustega. 2012. aastal kirjutas Moldova Vabariigi peaprokurör alla koostöökokkulepetele ja -memorandumitele Rumeenia organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga seotud süütegude uurimise direktoraadiga (DIICOT), Belgia Kuningriigi riigiprokuratuuriga, Armeenia peaprokuratuuriga ja Gruusia justiitsministeeriumiga. Praegu peetakse kahepoolsete kokkulepete teemal läbirääkimisi Aserbaidžaani, Vene Föderatsiooni, Valgevene, Balti riikide ja Bulgaariaga.

Kaks näidet hiljutise eduka rahvusvahelise politseikoostöö kohta on eeskätt ühe Moldova ohtliku kurjategija arreteerimine Itaalias Veronas, mille puhul olid abiks Roomas asuv Interpoli riiklik keskbüroo ja Verona karabinjeerid, ning ühe inimkaubanduse ohvri videointervjuu.

Moldova Vabariigi tolliteenistus kirjutas 2013. aasta mais alla vastastikuse mõistmise memorandumile Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). Sellega kavatsetakse edendada koostööd, vastastikust teabevahetust ning piiriülese kuritegevuse vastu suunatud ühisoperatsioone.

· Operatiivkoostööd käsitleva kokkuleppe sõlmimine Europoliga

Pärast strateegilise kokkuleppe allkirjastamist Europoliga 2007. aastal loodi Europoli riiklik kontaktpunkt, et vahetada selle ELi asutusega strateegilist ja tehnilist teavet. 2013. aasta juuli lõpus, pärast vastavasisulise kokkuleppe allkirjastamist 2013. aasta alguses, lähetatakse Haagis asuvasse Europoli peakorterisse Moldova kontaktametnik. Ettevalmistused operatiivkoostööd käsitleva kokkuleppe allkirjastamiseks Europoliga käivad ja Moldova Vabariik ootab Europoli visiiti, mille käigus hinnatakse riigi andmekaitse korda.

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Tõhustada koostööd Moldova ja liikmesriikide ametiasutuste vahel, sealhulgas teabe jagamist Europoliga.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 29 ja 30.

· Tugevdada Moldova ametiasutuste ja ELi liikmesriikide vastavate ametiasutuste koostööd seoses kaitse ja abistamisega, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite kindlakstegemise, nende edasisuunamise ja turvalise tagasipöördumisega.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 18, 29 ja 30.

· Arendada Europoli egiidi all ja vajaduse korral Interpoli kanalite toetusel korrapäraselt ohtude hindamist ja rasket kuritegevust käsitleva teabe vahetamist. Võrdlevaid andmeid kuritegude kohta tuleks koguda ühiselt kindlaks määratud näitajaid aluseks võttes.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 29 ja 30.

· Tugevdada parimate tavade vahetamist ja õiguskaitseasutuste töötajate koolitamist.

Vt viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide punkt käesoleva aruande lehekülgedel 29 ja 30.

Hinnang teemarühma 3 teemale 3 – õiguskaitsealane koostöö Euroopa standarditega kooskõlas olevate õigusnormidega antakse uurimist teostavate teenistuste käsutusse kõikvõimalikud spetsiaalsed uurimisvahendid. Kõik õiguskaitseasutused on varustatud ja valmis, et tõhustada rahvusvahelist koostööd, ning Europoliga sõlmitud operatiivkoostöö alane kokkulepe suurendab neid väljavaateid märkimisväärselt. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · muuta nii piirkonnas kui ka Europoli raames veelgi tugevamaks sidemed piirkondliku ja riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastasele võitlusele spetsialiseerunud politseiüksuse ja ELi vastavate üksuste vahel; · jätkata riikliku patrulliinspektsiooni ja piiripolitsei kooskõlastatud meetmete ja uurimiste ühist kavandamist, pidades eeskätt silmas uurimise erimeetmete, nt kontrollitud saadetiste kasutamist; · tõhustada koostööd EUBAMi toetust taotlevate Ukraina piiri- ja õiguskaitseasutustega; julgustada looma tegevusalaseid sidemeid ning vahetama teavet Chişinău ja Tiraspoli vahel, ilma et see piiraks 5 + 2 läbirääkimisi.

Teemarühm 3 / teema 4 – andmekaitse

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktide rakendamine; andmete kaitsmist jälgiva sõltumatu asutuse tõhusa toimimise tagamine, sealhulgas vajalike finants- ja inimressursside eraldamise teel

2012. aasta aprillis läbi vaadatud andmekaitsealane õigusraamisik on kooskõlas Euroopa standarditega, kaasa arvatud liidu õigustikuga ja eelkõige direktiiviga 96/46/EÜ. Seaduses kehtestatakse isikute õigused nende andmete töötlemisel ning seda kohaldatakse muu hulgas ka juhul, kui andmeid töötlevad ettevõtted, riigiasutused ja politsei (v.a riigisaladuseks liigitud andmete puhul).

Seaduses usaldatakse isikuandmete kaitse standarditest kinnipidamise jälgimisel põhivastutus sõltumatule asutusele - riiklikule isikuandmete kaitse keskusele. Riikliku isikuandmete kaitse keskuse 2012. aasta aruandes, mis on kättesaadav keskuse mitmekeelsel ja kasutajakesksel veebisaidil, kirjeldatakse keskuse mitmesugust tegevust ja antakse hea ülevaade andmekaitseseaduse rakendamisest, millest nähtub, et riiklik isikuandmete kaitse keskus täidab nii oma ülesannet kontrollida isikuandmete töötlemise seaduslikkust kui ka teeb jõupingutusi selle nimel, et harida teiste asutuste andmete vastutavaid töötlejaid. Andmete töötlemisest teatamise kord on hästi paika pandud.

Keskuse 2008. aastal seadusega heaks kiidetud struktuuris on ette nähtud 21 töötajat. Praegu on ametis 16 töötajat. Keskus on piisavalt varustatud rahaliste vahenditega. 2012. aasta kohta korraldas keskus 82 kontrolli, tegi kuus otsust isikuandmete töötlemine peatada ja ühe otsuse isikuandmete töötlemine lõpetada ning alustas nelja menetlust seoses ametivõimude keeldumisega sellise teabe salastatuse kustutamisest, mille salastamine leiti olevat põhjendamatu. Keskus, kellel on seaduslikud volitused uurida andmesubjektide kaebusi, vaatas 2012. aastal läbi 214 petitsiooni ja muud kaebust (mida on võrreldes 2011. aastaga ligi kolm korda rohkem ja võrreldes 2010. aastaga kümme korda rohkem). 98 petitsiooni võeti vastu ja 5 lükati tagasi, 111 juhtumi puhul anti selgitusi ja 6 juhtumit jõudsid halduskohtusse seoses ametivõimude keeldumisega põhjendamatult salastatud teabe salastatuse kustutamisest. Peale selle kontrollis keskus 2012. aastal 41 normatiiv- ja õigusakti projekti, mille olid isikuandmete kaitse põhimõtete järgimiseks välja andnud teised ametiasutused.

Hinnang teemarühma 3 teemale 4 – andmekaitse Õigusakte rakendatakse kooskõlas Euroopa standarditega, sealhulgas liidu õigustikuga andmekaitse kohta. Riiklik isikuandmete kaitse keskus on sõltumatu ja toimib hästi. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · kaaluda õigusaktide tulevasel läbivaatamisel võimalust teha muudatused, et lisada keskuse ülesannete hulka ametlikult eelkonsultatsioonide läbiviimine; · jätkata pooleliolevate kohtuasjade aktiivset jälgimist, et selgitada isikuandmete töötlemise korral õiguskaitseasutuses seaduse kohaldamist; tõhustada jõupingutusi, et suurendada avalikkuse teadlikkust elektroonilise side suhtes kohaldatavatest andmekaitse-eeskirjadest.

Üldhinnang teemarühmale 3

Komisjoni hinnangul täidab Moldova Vabariik üldjoontes teemarühma 3 all sätestatud teise etapi kriteeriumeid. Kõikide kriteeriumide täitmiseks tuleb rakendada veel mitmeid soovitusi.

Teemarühm 4: Välissuhted ja põhiõigused

a. Viisavabaduse tegevuskava kriteeriumid

· Sellise olukorra tagamine, et Moldova kodanike ja seaduslikult riigis viibivate välismaalaste või kodakondsuseta isikute Moldova Vabariigis liikumise õiguse suhtes ei kohaldataks põhjendamatuid piiranguid, sealhulgas diskrimineerivaid meetmeid, mis põhinevad, rassil, nahavärvil, etnilisel või sotsiaalsel päritolul, geneetilistel omadustel, tervislikul seisundil (sh HIV/AIDS), keelel, usul või veendumustel, poliitilistel või mis tahes muudel seisukohtadel, kuulumisel rahvusvähemusse, omandil, sünnil, puudel, vanusel või seksuaalsel sättumusel.

Nagu on öeldud viisavabaduse tegevuskava kriteeriumides, on Moldova kodanike või riigis seaduslikult viibivate välismaalaste või kodakondsuseta isikute Moldova Vabariigis liikumise vabaduse piirang seotud nende registrisse kandmise / registrist kustutamise menetlusega. 2010. aasta välismaalaste seaduse kohaldamisega kehtestati seaduslikult riigis viibivate välismaalt riiki saabunud isikute jaoks uus institutsiooniline raamistik. Siseministeeriumi juurde loodi rände- ja varjupaigaamet, mis seadis seaduslikult riigis viibivate välismaalaste jaoks sisse riigis viibimise lubade ja isikut tõendavate dokumentide kiireks saamiseks, töötlemiseks ja väljastamiseks ühtse keskuse, mis tegeleb ühtlasi kutsete menetlemisega, repatrieerimise korraldamisega ja viisade pikendamisega. 10. detsembril 2012 avas välisriikide kodanikele dokumente väljastav teenistus kaks piirkondlikku bürood: ühe Bălţis (põhjaosa piirkondlik teenistus), millelt oodatakse umbes 13 % riigis elavate välismaalaste teenindamist, ja ühe Comratis (lõunaosa piirkondlik teenistus), millelt oodatakse umbes 11 % välismaalaste teenindamist. Chişinăus asuv rände- ja varjupaigaameti peakontor teenindab edasi pealinnas ja riigi keskosas elavaid välismaalasi.

9. novembril 2011 valitsuse heakskiidu saanud tegevuskava, mille eesmärk oli lihtsustada riiki tööle saabuvate välismaalaste sisserände tingimusi ja hõlbustada elamisloa taotlemist välisinvestorite jaoks (dekreet nr 106), võeti 2012. aastal oluliste seadusandlike muudatustena üle 2010. aasta välismaalaste seadusesse, 2008. aasta tööjõu sissetoomise seadusesse ja 2007. aasta HIVi käsitlevasse seadusesse. Nende muudatustega kõrvaldati varasemad diskrimineerivad sätted ning kaotati tulemuslikult HIV/AIDSi nakatunud inimeste reisimise ja alalise elukohaga seotud piirangud. Peale selle keskendutakse HIVi käsitleva seaduse muudatusettepanekutes ennetusmeetmetele, mille eesmärk on vähendada naiste haavatavust seoses HIV nakkusega, edendades eelkõige kogu riiki hõlmavaid haridust ja soolist võrdõiguslikkust toetavaid programme ja meetmeid. Meetmed kehtestati ka selleks, et tagada meditsiiniasutustes meditsiiniandmete konfidentsiaalsus ja kaitsta riigiasutuses HIVi nakatunud isikute andmeid.

· Täielik ja tõhus juurdepääs reisidokumentidele ja isikut tõendavatele dokumentidele kõikidele Moldova kodanikele, sealhulgas naistele, lastele, puudega inimestele, vähemustesse kuuluvatele inimestele ja teistele haavatavatele rühmadele

Kehtestati spetsiaalsed meetmed, et hõlbustada isikut tõendavate dokumentide väljastamist noorukitele ja sotsiaalselt haavatavatele rühmadele. 2009. aastal kaotas valitsus isikutunnistuste esmasel taotlemisel lõivu (18. detsembri 2009. aasta otsus nr 844). Igal aastal toimub aprillis ja mais teavituskampaania („Isikutunnistused noortele kodanikele”). 2011. aastal said 6 699 isikut oma esimese isikut tõendava dokumendi. Alates sellest aastast on infotehnoloogia- ja sideministeerium pidanud arvestust isikut tõendavate dokumentide väljastamisest keeldumise juhtumite üle ja neid analüüsinud. Selline hindamine, mida kasutatakse selleks, et suunata nende meetmete rakendamist, mille eesmärk on hõlbustada juurdepääsu isikut tõendavatele dokumentidele kõikidele Moldova kodanikele, toimub kord kvartalis.

Isikute hulka, kellel on õigus lihtsustatud juurdepääsule isikut tõendavatele dokumentidele, kuuluvad ka sügava, raske või keskmise puudega isikud, teise maailmasõja veteranid ja nendega samaväärsed isikud, Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerijad ja nendega samaväärsed isikud ning isikud, kes said haavata sõjalises konfliktis Transnistriaga. Nendele isikutele võib väljastada isikut tõendavaid dokumente dokumentide esmakordsel väljaandmisel tasuta. Puudega inimestele kehtib see hüve pidevalt. Isikutunnistusi ja passe võib nende esmakordsel väljaandmisel väljastada tasuta ka 2010. aasta suvel toimunud üleujutuse ohvritele (ühekordne hüve), vere- või verekomponentide doonoritele (ühekordne hüve) ja tervishoiuministeeriumilt eelnevalt saadud loa alusel alla aastastele imikutele, keda tuleb ravida välismaal (sellisteks juhtudeks on ette nähtud dokumentide väljastamise kiirmenetlus).

Alates 2012. aasta jaanuarist on puudega inimeste jaoks loodud mobiilsed dokumentide väljastamise bürood ja korraldatud isikut tõendavate dokumentide kojutoimetamine. Mobiilsed teenused on (tervishoiuministeeriumi pöördumise korral) tasuta alla aastastele lastele, kes vajavad ravi välismaal, ja (tervishoiuministeeriumi, tööministeeriumi ning sotsiaalkaitse- ja pereministeeriumi pöördumise korral) sügava puudega isikutele. 2012. aastal andsid mobiilsed dokumentide väljastamise bürood välja 155 isikut tõendavat dokumenti ja kojutoimetamise teenust kasutati 108 dokumendi puhul.

Kodakondsuseta isikute jaoks kaotati kodakondsuse saamise puhul alles jäänud takistused (mille põhjuseks oli varasem vangistus ettekavatsetud kuritegude eest või kriminaalmenetluse toimumine taotluse läbivaatamise ajal) 9. juunil 2011 kodakondsusseadusesse tehtud muudatustega. 1. maist 2011 kuni 31. märtsini 2013 said Moldova kodakondsuse 52 kodakondsuseta isikut.

Mis puudutab rahvusvähemusi, siis Moldova ametivõimudel on õnnestunud kehtestada aja jooksul võrdlemisi edukas kogum meetmeid, et ellu viia oma Moldova paljurahvuselise ühiskonna lõimimise strateegia. Pärast 2009. aastat on valitsuse 2011.–2014. aasta ja 2013.–2015. aasta tegevuskavad „Euroopa integratsioon: vabadus, demokraatia, heaolu” sisaldanud eraldi peatükki rahvusvähemuste kohta, kus valitsus on võtnud endale kohustuse säilitada ja arendada kõikide rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute kultuurilist ja keelelist pärandit, rakendada rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute suhtes sidusat ja mitmemõõtmelist riiklikku poliitikat ning vaadata läbi õigusraamistik, et hõlbustada rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute lõimumist riigi sotsiaal-, administratiiv-, kultuuri-, poliit- ja majandusellu.

Hiljutine edu nende eesmärkide poole püüdlemisel – näiteks esimesed haridussüsteemis kavandatud sammud mitmekeelse hariduse andmiseks (nt Gagauusia autonoomses piirkonnas) – on saavutatud sageli koostöös rahvusvaheliste järelevalveasutustega (nt Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni nõuandekomiteega) ja hoolimata võrdlemisi aegunud õigusraamistikust (seadus keelte kasutamise kohta Moldova Vabariigi territooriumil on pärit 1989. aastast ja seadus rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kohta 2001. aastast). Moldova Vabariik ratifitseeris 1996. aastal Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning on piirdunud seni vaid Euroopa piirkondlike ja vähemuskeelte harta allkirjastamisega 2002. aastal. 2012. aasta veebruaris võttis siiski võimust uus dünaamika, kui valitsus moodustas töörühma, et algatada harta ratifitseerimiseks õigusakti koostamine. Ametiasutused, keda esindab rahvustevaheliste suhete büroo, on koostanud ratifitseerimise kohta esialgse kuluprognoosi ja teevad aktiivselt tööd harta ratifitseerimise nimel.

Mis puudutab eriti roma vähemust (2004. aasta rahvaloenduse andmeil 0,4 % elanikkonnast), siis infotehnoloogia- ja sideministeerium on rakendanud süsteemset tööprogrammi, et teha kindlaks kompaktsed elamispiirkonnad ja täpsustada riiklikus rahvastikuregistris romasid käsitlevat statistilist teavet. Registris võeti etnilise kuuluvuse valikuna kastutusele väljend „Rom”, mis muutis roma vähemuse jaoks oma identifitseerimise ja registreerimise lihtsamaks (varem pakuti ainukese valikuna väljendit „Tsõgan”, mis on paljude silmis halvustav).

Kuna dokumentide puudumine mõjub negatiivselt sotsiaalsete ja majanduslike õiguste kasutamisele, on Moldova ametiasutustel lisaks kavas tegeleda pidevalt sellega, et kõikidel Moldova Vabariigis elavatel romadel oleks isikut tõendav dokument. 2012. aastal vabastas valitsus (6. juuli 2012. aasta otsusega nr 497) roma rahvusest kodanikud alates 1. oktoobrist 2012 kuueks kuuks dokumentide väljastamise eest lõivu tasumisest. Seejärel viidi kohalike riigiasutuste, haridusasutuste, roma vabaühenduste ja elektroonilise meedia vahendusel läbi neli teavituskampaaniat, et julgustada romasid taotlema isikut tõendavaid dokumente ja sotsiaaltoetusi. Tänu nendele meetmetele väljastati esmakordne isikutunnistus 959-le isikule. Kokku anti 2012. aastal romadele välja 2 521 isikut tõendavat dokumenti. Romasid toetava tegevuskava rakendamisel jälgivad romadele isikut tõendavate dokumentide väljastamist (tõendamist ja dokumenteerimist) pidevalt infotehnoloogia- ja sideministeeriumi territoriaalüksused.

Selleks et vältida vastsündinud roma laste võimalikku registreerimata jätmist, on infotehnoloogia- ja sideministeerium loonud (12. detsembri 2008 ühiskorraldusega nr 114/476) vastsündinute registreerimise mehhanismi sünnitunnistuste väljastamiseks meditsiiniasutuses ja rajanud büroosid laste hilisemaks registreerimiseks.

· Diskrimineerimisvastaste õigusaktide ja strateegiate ning asjakohaste ÜRO ja Euroopa Nõukogu dokumentide tõhus rakendamine

25. mai 2012. aasta seadus võrdõiguslikkuse tagamise kohta jõustus 1. jaanuaril 2013. Koos õigusaktide paketiga, kuhu kuuluvad puudega inimeste sotsiaalse kaasamise seadus ja parlamendi õigeaegselt vastu võetud kriminaalseadustiku muudatused ning nende rakendusaktid, on see Moldova Vabariigi diskrimineerimisvastase raamistiku nurgakivi. Leidub tõendeid selle kohta, et Moldova ametivõimud hakkasid viivitamata rakendama jõulist meetmete ja algatuste programmi, et tutvustada ja selgitada kohtunikele, juristidele, õiguskaitseametnikele ja üldsusele uue õigusraamistiku sisu. Nende jõupingutuste tulemusi on juba näha suuresti tänu sellele, et sellesse töösse kaasati kohe alguses – mõnel juhul koostöös ÜRO arenguprogrammiga – sellised asjakohased ja pädevad institutsioonid nagu ombudsman / inimõiguste keskus ja riiklik õigusinstituut ning abiks olid ka mitmed vabaühendused ja rahvusvahelised partnerid. 2012. aasta novembris korraldas riiklik õigusinstituut võrdõiguslikkuse seaduse tõlgendamise ja jõustamise teemal piirkondlikke koolitusi 255 kohtunikule ja 42 prokurörile. Käesolevaks aastaks on kavandatud uued koolitused.

Justiitsministeeriumi palvel viis ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroo koostöös riikliku õigusinstituudiga 6. detsembril 2012 läbi koolituse 30 kohtunikule ja prokurörile. 2013. aastaks on kavandatud kuus koolitusseminari, millest kolm on juba toimunud (90 kohtunikule ja prokurörile). Peale selle korraldas advokaatide õiguskeskus koostöös advokatuuriga 2013. aastal 200 juristile (kõikidest Moldova Vabariigi piirkondadest) rea koolitusüritusi, kus käsitleti riiklikke ja rahvusvahelisi diskrimineerimisvastaseid sätteid, Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat asjaomases valdkonnas ja diskrimineerimise ohvritele õigusabi andmist. Seda tehti Sorose sihtasutuse rahastatud projekti („Juristide diskrimineerimisjuhtumite alaste teadmiste suurendamine”) raames, mis võeti kokku (19. aprillil 2013 toimunud) üleriigilise konverentsiga „Juristide roll diskrimineerimisjuhtumite lahendamisel – Euroopa kogemused praktikas”.

Moldova ametiasutused on pingutanud märkimisväärselt ka selle nimel, et käivitada korralikult võrdõiguslikkuse tagamise seaduse rakendamise olulise elemendi, võrdõiguslikkuse nõukogu tegevus. Nõukogu tõhus toimimine ning selle võime täita oma ülesandeid sõltumatult ja erapooletult on rakendamisprotsessi puhul üliolulised. Kaks nõukogu liiget nimetati ametisse 7. märtsil ja kolm ülejäänud liiget 10. juunil. 16. aprillil 2013 peetud ELi ja Moldova Vabariigi inimõigustealases dialoogis kinnitasid Moldova ametivõimud võetud kohustust käivitada võrdõiguslikkuse nõukogu tegevus 2013. aasta sügiseks. Justiitsministeerium eeldab, et võrdõiguslikkuse nõukogu eelarve võimaldab rahastada käivitamisetapis 20 täiskohaga töötajat.

2012. aastal tunnistas Moldova Vabariik ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee pädevust, et võtta kõikide rassilise diskrimineerimise vormide likvideerimise ÜRO konventsiooni artikli 14 alusel vastu üksikisikute pöördumisi. Pärast võrdõiguslikkuse tagamise seaduse vastuvõtmist kaaluvad Moldova ametivõimud ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 12 ratifitseerimist.

Võrdõiguslikkuse tagamise seaduse kõrval võeti 2012. aastal vastu ka teised tähtsad reformid, et luua rahvusvaheliste ja Euroopa standardite kohase mittediskrimineerimise tagamiseks õigusraamistik. 2007. aastal muudeti kahel eesmärgil HIVi käsitlevat seadust: a) et kaotada HIVi nakatunud isikute suhtes eri valdkondades kohaldatavad diskrimineerivad sätted, sealhulgas likvideerida välismaalaste jaoks reisimise ja alalise elukohaga seotud piirangud, ning b) tugevdada privaatsuse ja konfidentsiaalsuse kaitset. Need muudatused on edukalt ellu viidud.

Samuti jõustus puudega inimeste sotsiaalset kaasamist käsitlev määrus (30. märtsi 2012. aasta määrus nr 60), mis viis Moldova õigusraamistiku kooskõlla riigi kohustustega, mis tulenevad puuetega inimeste õiguste ÜRO konventsiooni ratifitseerimisest. See kaugeleulatuv uus seadus ei kehti mitte üksnes Moldova puudega kodanikele, vaid ka välismaa riikide puudega kodanikele, kelle seaduslik elukoht on Moldova Vabariigis. Seaduses nähakse ette riigi ja kodanikuühiskonna koostöö. Sellest johtuvalt tegelevad Moldova ametiasutused aktiivselt meetmete rakendamisega, et liikuda puuete ja puudega inimeste õiguste kindlaksmääramisel ja nende käsitlemisel meditsiiniliselt mudelilt sotsiaalsele mudelile ning eraldada vajalikud eelarvevahendid.

Hulk meetmeid on siiski juba vastu võetud, et rakendada seaduse nr 60 sätteid, mis käsitlevad integreerumist tööhõive valdkonnas (V peatükk), ja eelkõige sätted, millega kehtestatakse keskmise suurusega ja suurtele ettevõtetele (kus on üle 20 töötaja) 5 %-line kvoot, mida tuleb järgida puudega inimeste seast töötajate värbamisel vastavalt puude ja töövõime kindlaksmääramise riikliku nõukogu soovitusele. Töö-, sotsiaalkaitse- ja pereministeerium tegi algust 43 ametniku värbamisega kõikidesse riikliku tööhõiveagentuuri kohalikesse büroodesse, et pakkuda juhtumipõhiste ühenduste, ametiühingute ja tööandjate osalusel puudega inimestele töökoha leidmisel personaalset abi.

26. detsembril 2012 võttis parlament vastu seaduse nr 306, millega muudetakse ja täiendatakse teatud õigusakte. Sellega lisatakse rikkumisseadustikku uued haldusrikkumised, mis on seotud töö- ja hariduse alase diskrimineerimisega ning diskrimineerimisega juurdepääsul avalikele teenustele ja kaupadele.

Peale selle vaadati läbi vihakuritegusid käsitlev kriminaalõigus. Kriminaalseadustiku artikkel 176 (võrdõiguslikkuse rikkumine) vormistati ümber, et määratleda paremini asjaolud, mille puhul on tegemist kriminaalkuriteoga (üldsõnalise „rikkumise” asemel räägitakse „eristamisest, väljajätmisest, piiramisest või eelistamisest”). Ent mõned aspektid ei ole veel viidud vastavusse spetsiifilisuse ja prognoositavuse standarditega. Pealegi rakendavad õiguskaitseasutused ja kohtuorganid vihakuritegusid käsitlevat kriminaalõigust harva. Tsiviilõigusega seotud kohtuvaidlused seevastu annavad valitsuse ennetavat poliitikat kajastades aimu Moldova ühiskonna suurest dünaamikast, luues diskrimineerimisega seotud juhtumite puhul kodanikuühiskonna ja riigiasutuste algatatud vaidluste lahendamisel kogemustepagasi, mis on toonud kaasa kohalike kohtute pretsedenti loovad kohtuotsused ja suurendanud kõnealuse teema puhul üldsuse teadlikkust.

Lisaks näitasid keskasutused ja Chişinău linnavalitsus pärast otsust, mille Euroopa Inimõiguste Kohus tegi 2012. aasta juunis Genderdoc-M juhtumi puhul (taotlus nr 9106/06), valmisolekut tagada homo- ja biseksuaalsetele ning trans- ja mõlemasoolistele isikutele õigus kogunemisvabadusele, mida on näidanud nende 14. veebruaril ja 19. mail 2013 toimunud õnnestunud paraadid. Need paraadid olid Moldova Vabariigi ajaloos esimesed, mis said toimuda turvalistes oludes, politsei tõhusa kaitse all.

Rõõmustav samm on tehtud ka seoses transseksuaalsete inimeste olukorraga ning nende õigusega saada nime- ja soovahetusele õiguslik tunnustus. 2. novembril 2012 andis ülemkohus välja soovituse nr 16, milles käsitletakse selliste kaebuste läbivaatamise korda, mis on seotud tsiviilõigusliku seisundi muutmisega pärast soovahetusoperatsiooni. Selles kirjeldatakse asjakohaselt ja selgelt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat ning sätestatakse, et keeldumine tunnustuse andmisest soovahetusoperatsiooni järgsele tsiviilõiguslikule seisundile on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (era- ja pereelu austamise õiguse) rikkumine. Ehkki kiiduväärne, ei tundu see jõupingutus lahendavat probleemi täielikult: muud õigusaktid annavad rahvastikuregistri büroodele ikka veel alust keelduda isiku tsiviilõigusliku seisundi muutmisest pärast tema soovahetust, mis toob asjaomasele isikule kaasa vajaduse vaidlustada tehtud otsus kohtus.

2011.–2012. aastal toimunud tulise avaliku arutelu tulemusel ja märgina Moldova ühiskonna suuremast dünaamilisusest diskrimineerimise küsimustes suurenes 2012. aastal märkimisväärselt diskrimineerimisega seotud kohtuvaidluste arv. Mõne juhtumi puhul selgitati sõnavabaduse piire vihkamist õhutavate avalduste korral, muu hulgas seoses romade ning homo- ja biseksuaalsete ning trans- ja mõlemasooliste isikute au teotamise ja provotseerimisega või nn musta nimekirja avaldamisega veebisaitidel avaliku elu tegelaste kohta, keda väideti propageerivat homoseksuaalsust. On oluline rõhutada, et kohtud tegid nende juhtumite puhul otsused kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa standarditega, mis on seotud sõnavabaduse põhjendatud piiramisega etnilise, usu- või sotsiaalse viha levitamise (vihkamist õhutavate avalduste) korral. Mõnel juhul otsustasid kohtud ka hüvitada hagejale tekitatud moraalse kahju.

Samuti lükkas Chişinău apellatsioonikohus tagasi kaebuse, mille oli esitanud üks usuorganisatsioon Moldova rahvusringhäälingu otsuse peale lasta eetrisse saade homo- ja biseksuaalsete ning trans- ja mõlemasooliste isikute õiguste kui inimõiguste kohta, põhjendusega, et kaebuse esitaja oli püüdnud „jõustada sõna- ja arvamusvabaduse keeldu teemal, mis oli seotud seksuaalvähemuste õigustega.” Sama kõnekas oli reaktsioon, mille algatasid kodanikuühiskonna organisatsioonid ja riigiasutused ning mille ajendiks olid diskrimineerivad meetmed, mille olid võtnud homo- ja biseksuaalsete ning trans- ja mõlemasooliste isikute ning usuvähemuste vastu mõned kohalikud omavalitsused, sealhulgas Bălţi linnanõukogu. 28. veebruaril 2013 tegi Bălţi apellatsioonikohus otsuse, et Bălţi linnanõukogu loodud „eritoetuse vöönd Moldova õigeusu kirikule” ja keeld „teha agressiivset propagandat mittetraditsioonilistele seksuaalsetele sättumustele” kujutas endast inimõiguste rikkumist. Seoses mõne teise kohaliku omavalitsuse diskrimineeriva otsusega teatas riigikantselei asjaomastele asutustele otsuste ebaseaduslikkusest ja algatas kohtumenetluse. Selle tulemusel tühistasid otsuse teinud omavalitsused oma otsused ise või kuulutas vastav kohus need ebaseaduslikuks. Sama käsitlusviisi järgivad ombudsmanid Gagauusia autonoomse piirkonna rahvakogu 30. aprillil 2013 vastu võetud seaduse puhul, millega tagatakse võrdõiguslikkuse, õigluse ja objektiivsuse põhimõtete kohaldamine ning millega seatakse kahtluse alla mõned võrdõiguslikkuse tagamise seadusega kehtestatud õigused, eelkõige seoses homo- ja biseksuaalsete ning trans- ja mõlemasooliste isikute tööalaste õigustega.

· Riikliku inimõiguste tegevuskava diskrimineerimisvastaste meetmete tõhus rakendamine (sh piisavate ressursside eraldamine); üldised rassismi-, ksenofoobia-, antisemitismi- ja muud liiki diskrimineerimise alased teadlikkuse suurendamise kampaaniad; diskrimineerimisvastase poliitika ning rassismi, ksenofoobia ja antisemitismi vastu võitlemise eest vastutavate asutuste tugevdamine

27. detsembril 2012 võttis parlament vastu riikliku inimõiguste tegevuskava muudatused, mille olid koostanud ühiselt ametiasutused ja kodanikuühiskond, et võtta arvesse toimunud arengut, näiteks üldise korrapärase läbivaatamise tulemusi (2012. aasta märtsi lõpparuanne) ja muid rahvusvahelisi soovitusi. Selle tulemusel lisati uued peatükid: diskrimineerimise tõkestamine ja selle vastu võitlemine; mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadus ning kodakondsuseta isikute, rändajate, pagulaste ja varjupaigataotlejate õigused. 16. aprillil 2013 toimunud ELi ja Moldova Vabariigi inimõiguste teemalises dialoogis kinnitasid Moldova ametivõimud suure tähtsuse omistamist tegevuskava pidevale rakendamisele – koos piisava rahastamisega – ja selle üle teostatavale järelevalvele.

Järelevalvet kooskõlastavad justiitsministeeriumi tehnilisel toel sel otstarbel loodud riiklik inimõiguste tegevuskava rakendamise komisjon ning parlamendi alaline inimõiguste komisjon. Järelevalve aluseks on hulk tulemusnäitajaid ning see hõlmab kvalitatiivset hinnangut ja tagasiside mehhanismi. Selle tulemusel selgus, et 2012. aastaks kavandatud meetmetest oli aasta lõpuks rakendatud või rakendamisel 85 %. Riiklik komisjon nõudis riigi 35 piirkondlikult volikogult suuremat kaasalöömist. Ka lisati tegevuskavale eraldi finantspeatükk, kus riigi- ja kohalikelt asutustelt nõutakse, et nad peavad nimetama sisemised või välised rahastamise allikad, mis on eraldatud või mis on vajalikud tegevuskava täielikuks rakendamiseks. Tegevuskava rakendamisel on endiselt tähtis koostöö riiklike ja rahvusvaheliste partneritega. Moldova ametivõimud tegid hiljuti otsuse kutsuda riiklikusse komisjoni esindajad Euroopa Nõukogust, ÜROst, EList, OSCEst ning riiklikest ja rahvusvahelistes vabaühendustest.

Riiklik romade toetamise tegevuskava aastateks 2011–2015, mis vaadati 2012. aastal rahvusvaheliste partneritega konsulteerides läbi, tähistab läbimurret Moldova Vabariigi romade poliitikas, keskendudes pigem sotsiaalsele kaasamisele kui piirdudes roma kultuuri edendamisega. Roma kogukonna vahendajate institutsionaliseerimine on oluline samm romade parema lõimimise poole. Roma kogukonna vahendajate võrgustiku töö, mida rahastatakse nüüd Moldova Vabariigi eelarvest, peaks olema määrava tähtsusega kavandatava sotsiaalse kaasamise strateegia puhul, mis tugineb kesk- ja kohalike asutuste ühistele jõupingutustele ning kodanikuühiskonna ja rahvusvaheliste organisatsioonide (nt UNICEFi) aktiivsele osalusele, ning sellele tuleks eraldada piisavalt rahalisi vahendeid. Ametisse on pandud 15 roma kogukonna vahendajat, keda rahastatakse täielikult riigieelarvest. 2015. aastaks on kavandatud suurendada nende hulka optimaalse tasemeni ehk 47 kogukonna vahendajani. Selleks et toetada roma naiste kaasamise strateegiat, on nendest esialgsest 15 kogukonna vahendajast 13 naised. Positiivse sammuna Moldova ametiasutuste suutlikkuse ja teadlikkuse suurendamiseks romade sotsiaalse kaasamise valdkonnas loodi 2012. aasta novembris romasid puudutavate teemadega tegeleva peaministri erinõuniku ametikoht.

Seoses institutsioonidega kinnitati kohtusüsteemi ulatusliku reformimise strateegia ja sellega seotud 2011.–2016. aasta tegevuskava ühe sambana vajadust tagada inimõiguste austamine õigussektoris. Esimese, 2012. aasta juulis vastu võetud seadusandlike muudatuste lainega tugevdati kohtunike kõrgemat kogu ja eelkõige selle distsiplineerimisvolitusi. See kogu saavutas ka eesmärgi määrata kohtunikud tõhusamalt ja paindlikumalt, vastavalt konkreetse kohtu ja piirkonna töökoormusele ja kohtuasjade hulgale, ning vähendada kohtunike töö mahtu, luues kohtuniku abi ametikoha. Täiustati ka 2008. aasta riikliku õigusabi nõukogu ümber loodud õigusabisüsteemi. Õigusabi pakkuvatele asutustele ja spetsialistidele jätkati 2010. aastal Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni toel avaldatud riigi tagatud õigusabi käsitleva juhendi tutvustamist, samas kui üldsuse jaoks koostati kokkuvõttev infoleht, kus selgitati õigusabi liike ning selle taotlemise ja pakkumise menetlusi.

Peale selle muudeti õigusabi pakkumine mitmekesisemaks, võttes erajuristide kõrval kasutusele riiklikud kaitsjad, kes on valmis pakkuma lepingu alusel õigusabi riikliku õigusabi nõukogu viies piirkondlikus büroos. Tsiviilasjade puhul võivad õigusabi pakkuda ka akrediteeritud vabaühendused. Advokaadi abid ja vabaühendused annavad esmast õigusabi (põhiteavet seaduste kohta ja abi dokumentide, välja arvatud kohtus kasutatavate menetlusdokumentide koostamisel). Alates 1. jaanuarist 2012 on hagejatel võimalus taotleda õigusabi ka tsiviilasjades. Sellist abi pakutakse isikutele, kellel puuduvad advokaadi palkamiseks vahendid ja kelle juhtum on teatud õigusliku või menetlusliku keerukusega.

Õigussektori reformimise strateegias omistatakse asjakohaselt tähtsust ombudsmani institutsiooni ja inimõiguste keskuse ümberkorraldamisele, et tugevdada selle sõltumatust ja tõhusust, ning reformidele, mis on seotud riikliku piinamise tõkestamise mehhanismiga (2009. aasta novembris sai riiklik inimõiguste keskus rahvusvaheliselt inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiastutuste koordineerimiskomisjonilt saatuse „B”, mis viitab Pariisi põhimõtete osalisele järgimisele). Ajutine töörühm uuris üksikasjalikult keskuse tegevust, hinnates muu hulgas selle tulemuslikkust, rahalisi vajadusi ja võimalikke meetmeid keskuse tegevuse optimeerimiseks. Töörühma järelduste põhjal koostas justiitsministeerium koos rahvusvaheliste partneritega (näiteks inimõigustega tegeleva ÜRO kohaliku nõustajaga ja piinamisküsimustele spetsialiseerunud endise ÜRO eriraportööriga) ja vabaühendustega õigusakti eelnõu, milles käsitletakse keskuse ümberkorraldamist, ombudsmani(de) valimist ja ametissenimetamist ning ombudsmani sõltumatuse taseme kindlaksmääramist keskuse töötajate valimisel ja ametissenimetamisel, keskuse sisestruktuuri korraldamisel ja eelarveküsimustega tegelemisel. Praegu on õigusakti eelnõu esitatud avalikuks aruteluks.

Samal ajal püüdis keskus suurendada oma tõhusust ja rolli usaldusväärsust ka ise. Keskus hakkas kasutama oma õigust seada konstitutsioonikohtus kahtluse alla teatud seaduste vastavus põhiseadusele ja esitada kohtule hagi või sekkuda kohtumenetlusse, sealhulgas diskrimineerimisvastastesse menetlustesse kui amicus curiae. Inimõiguste keskus avas Varnitas, Moldova Vabariigi kontrolli all olevas Benderi piirkonnas, nn turvatsoonis, piirkondliku keskuse, et käsitleda kohaliku elanikkonna taotlusi ja parandada koostööd Transnistria vastava ombudsmani institutsiooniga.

b. Mõjuhinnangus esitatud soovitused

· Jätkata 2011.–2014. aasta inimõiguste tegevuskava rakendamist ning püüda kaasata rahvusvähemuste küsimustega tegelemisesse rahvusvahelist kogukonda.

Moldova ametiasutused on näidanud 2011.–2014. aasta inimõiguste tegevuskava rakendamisel üles järjekindlat pühendumist ja üha paremaid tulemusi. 2013. aasta märtsis koostati inimõiguste tegevuskava rakendamise riikliku komisjoni moodustamist käsitleva valitsuse dekreedi muudatused, et kutsuda komisjoni järelevalve- ja hindamistöös kaasa lööma sellised rahvusvahelised organisatsioonid nagu Euroopa Nõukogu, ÜRO, EL, OSCE ja rahvusvahelised vabaühendused. Moldova ametivõimude eesmärk oli esitada selline kutse ruttu pärast uue valitsuse ametissenimetamist.

· Tagada kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega diskrimineerimisvastaste õigusaktide tõhus rakendamine, andes eelkõige välja põhjalikud suunised ja kandes hoolt võrdõiguslikkuse nõukogu toimimise eest.

Nagu eelmises jaotises põhjalikult kirjeldatud, on Moldova ametivõimud, kohtuasutused, kodanikuühiskond ja kogu elanikkond diskrimineerimise vastu võitlemisega seotud küsimustest, teemast, mis põhjustab ühiskonnas ikka veel vastuolusid, väga teadlik. Pärast võrdõiguslikkuse tagamise seaduse vastuvõtmist kohaldati mitmeid rakendusmeetmeid: käivitati jõuline haridus- ja koolitusprogramm, et pakkuda juristidele rakendamisalaseid suuniseid ja teavitada üldsust; võrdõiguslikkuse tagamise seadusega vastuolus olevad haldusotsused ja piirkondlikud õigusaktid tunnistati õiguslike vahenditega kehtetuks; ning riikliku kohtupraktika väljakujundamisel lähtuti Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustest.

· Kasutada oma rahalisi vahendeid tõhusalt ja jätkusuutlikult, et rakendada romade toetamist käsitlevat tegevuskava aastateks 2011–2015.

Nagu eelmises jaotises kirjeldatud, on romade toetamise tegevuskava aastateks 2011–2015 rakendatud jätkusuutlikult. Ehkki mõningase viivitusega, väljendub varasem kohustus institutsionaliseerida roma kogukonna vahendajad tõhusate eelarveliste kohustuste näol 2013. aastal. Selles küsimuses, nagu ka inimõiguste küsimustes üldiselt, on kavandatavate meetmete edukuse tagamisel oluline koostöö rahvusvahelise kogukonnaga ja selle toetus.

· Jätkata tõhusat koostööd Tiraspoli de facto ametiasutustega, mis võimaldab teabevahetust nii dokumentide väljastamise kui ka õiguskaitse aspektide kohta.

Nagu on kirjeldatud viisavabaduse tegevuskava kriteeriumeid käsitlevas punktis, väljastavad Moldova Vabariigi põhiseaduslikud ametiasutused Transnistria elanikele isikut tõendavaid dokumente Moldova seaduse alusel esitatud teabe põhjal, mida võrreldakse põhiseaduslike ametiasutuste käsutuses oleva teabega.

Chişinău ja Tiraspoli õiguskaitsealane koostöö toimub vastavalt vajadusele 1994. aasta kokkuleppe alusel. Seda kokkulepet ei saa siiski rakendada sellisel kujul Moldova Vabariigi inimõiguste küsimustes tehtavate edusammude kontekstis, kuivõrd sellega ei nähta ette piisavaid tagatisi seoses Transnistria de facto ametiasutuste poolt uurimiseks nõutavate kahtlusaluste isikuandmete kaitsega ja inimõiguste austamisega, mistõttu tuleb selle kokkuleppe vorm läbi vaadata. Selle teemaga hakati tegelema pärast Odessa 5 + 2 kohtumist, võttes aluseks Moldova Vabariiki lähetatud OSCE missiooni kavandatud projekti.

· Suurendada jõupingutusi, et ületada võimalikud julgeoleku ja rändega seotud probleemid ning leida kontrolli tugevdamiseks võimalikud lahendused, ilma et see piiraks nn 5 + 2 läbirääkimisi.

2013. aasta märtsis teatas taasintegreerimise valdkonnaga tegelev Moldova asepeaminister (Moldova Vabariigi poliitiline esindaja 5 + 2 läbirääkimistel) kirja teel Transnistria de facto ametivõimudele, teistele protsessi 5 + 2 osalistele ning ühisele kontrollikomisjonile, mis moodustati Venemaa ja Moldova Vabariigi vahel 1992. aastal sõlmitud relvarahukokkuleppe alusel, Moldova Vabariigi kavatsusest luua Moldova ja Transnistria halduspiirile, Transnistria konflikti nn turvatsooni kuus Moldova rände- ja varjupaigaameti registreerimispunkti, et jälgida ja kontrollida rändevooge Moldova Vabariigi ja Ukraina piiri (Transnistria piirkonnas asuvas) keskosas. Tiraspolile esitatud teave sisaldas peamisi fakte asukoha, menetluste ja vastutavate asutuste kohta ning muid asjakohaseid aspekte.

Aprillis esitas taasintegreerimise valdkonna eest vastutav asepeaminister pärast Transnistria ametivõimude negatiivset reaktsiooni Tiraspolile nii kirjalikult kui ka avalike avalduste vormis täiendavad selgitused, sealhulgas need, mille oli välja andnud rände- ja varjupaigaamet. Teema võeti uuesti üles 5 + 2 läbirääkimiste Odessa kohtumisel (23.–24. mail 2013), kus Moldova Vabariik lükkas ümber Transnistria süüdistused, et kõnealune algatus takistaks nende Transnistria venelaste ja ukrainlaste liikumisvabadust, kellel ei ole Moldova passi. Tundus, et Transnistria jäi saadud selgitustega rahule. Peale selle nõustus Moldova Vabariik pidama Venemaa ja Ukrainaga kolmepoolseid konsulaarkonsultatsioone Moldova tunnistamiseks nende Transnistria venelaste ja ukrainlaste elukohana, kes keelduvad enda registreerimisest Moldova ametiasutustes.

Riikliku statistikaameti andmeil oli Moldova Vabariigi rahvaarv 2012. aastal 3 559 541 (ilma Transnistria piirkonnata). Lisaks oli Transnistria piirkonna rahvaarv hinnangute kohaselt umbes 509 400 inimest (arvamata maha märkimisväärset hulka kõnealusest piirkonnast pärit sisserändajaid), kellest 280 239 (55 %) olid riiklikus rahvastikuregistris registreeritud Moldova kodanikud. Infotehnoloogia- ja sideministeerium väljastas 2012. aastal Transnistria piirkonnas elavatele Moldova Vabariigi kodanikele 15 531 passi.

Moldova Vabariik rakendab oma Transnistrias elavate kodanike suhtes üldjoontes kaasavat poliitikat, võimaldades neil vabatahtlikkuse alusel tasuta juurdepääsu Moldova kodakondsusele (või andes neile esmakordsel väljastamisel tasuta isikut tõendava dokumendi). Kuna Moldova Vabariik ei tunnista Transnistria väljastatud tsiviilõiguslikku seisundit kajastavaid dokumente, kohaldab infotehnoloogia- ja sideministeerium taotlejate kodakondsuse kinnitamiseks erimeetmeid kooskõlas 2004. aasta kodakondsusseadusega ning valitsuse 9. septembri 2005. aasta otsusega nr 959 ja 10. mai 2011. aasta otsusega nr 337. Alates 2012. aasta maist on Chişinău ja Tiraspol arutlenud selle üle, et rakendada teabevahetusmehhanismi, võimaldada registreerida ümber Transnistria de facto ametivõimude väljastatud dokumente ning eelkõige võtta Transnistria de facto ametivõimude väljastatavates tsiviilõiguslikku seisundit kajastavates dokumentides kasutusele riigiülese identifitseerimise elemendid (Moldova rahvastikuregistri antav number), mis muudaks Moldova isikut tõendavate dokumentide taotlemise protsessi Transnistria elanike jaoks lihtsamaks.

Praegu on valitsuse 18. veebruari 2013. aasta otsuses nr 125, millega kiidetakse heaks määrus Moldova Vabariigi elanikele isikut tõendavate dokumentide ja tõendite väljastamise kohta (millega asendatakse valitsuse 6. juuni 1995. aasta otsus nr 376 ning selle muudatused), sätestatud, et „selliste täisikka jõudnud isikute identifitseerimine, kellele ei ole varem dokumente väljastatud või kelle isikut ei ole võimalik varem väljastatud dokumentide põhjal tuvastada, toimub ühe vanema, seadusliku esindaja või mõne teise 1.–3. astme sugulase avalduse põhjal.” Viimati nimetatud juhul peab taotleja esitama täiendavad selgitavad dokumendid, mille on välja andnud kohalik omavalitsus või mõni muu asjakohase isiku kohta teavet omav riigiasutus. Sellest tulenevalt saavad Transnistria elanike järeltulijad või sugulased, keda ei ole võimalik nõukogude passisüsteemi alusel (mille Moldova Registru on üle võtnud) identifitseerida ja tunnustada, tugineda Moldova kodakondsuse taotlemisel oma sugulaste väidetele. Moldova kriminaalseadustikus on ette nähtud trahvid ja kuni ühekuune vangistus riigiametnikule valeväidete esitamise eest, eesmärgiga tekitada sellega kolmandale isikule õiguslik tagajärg.

Üldhinnang teemarühmale 4 Moldova Vabariik on liikunud nõutavate teise etapi kriteeriumide tõhusa täitmise poole. Kaotatud on allesjäänud piirangud välismaalaste ja kodakondsuseta isikute seaduslikult riigis viibimisele, jätkuvalt on tõhustatud kõikide kodanike juurdepääsu isikut tõendavatele dokumentidele, märkimisväärne edasiminek on saavutatud diskrimineerimisvastase raamistiku rakendamisel. Peale selle on tegeletud aktiivselt Transnistria piirkonnas valitseva olukorraga, luues rände jälgimise süsteemi ja pannes Moldova isikut tõendavaid dokumente taotlevate Transnistria elanike jaoks paika spetsiaalsed kinnitusmenetlused. Lisaks annab Moldova Vabariigi tegevus märku kõikides mõjuhinnangutes esitatud soovituste järjepidevast järgimisest. Komisjoni hinnangul täidab Moldova Vabariik üldjoontes teemarühma 4 all sätestatud teise etapi kriteeriumeid. Vajalikud on järgmised lisameetmed: · kinnitada võrdõiguslikkuse tagamise seaduse jätkusuutlikku rakendamist, eelkõige luues toimiva võrdõiguslikkuse nõukogu ja tehes täiendavaid edusamme puudega inimeste sotsiaalse kaasamise seaduse täieliku rakendamise poole; · kinnitada riikliku inimõiguste tegevuskava rahastamist; · jätkata õigussektori reformi elluviimist, sealhulgas ombudsmani institutsiooni tugevdamist; · luua Transnistria halduspiirile väljakuulutatud registreerimispunktid; · teha täiendavaid edusamme Transnistria elanikele dokumentide ja tõendite väljastamisel.

3.           järeldused

Alates ELi ja Moldova Vabariigi vahelise viisavabaduse dialoogi alustamisest 2010. aasta juunis ning Moldova ametivõimudele viisavabaduse tegevuskava esitamisest 2011. aasta jaanuaris on komisjon regulaarselt esitanud aruandeid Euroopa Parlamendile ja nõukogule Moldova Vabariigi edusammude kohta viisavabaduse tegevuskava esimese etapi nelja teemarühma raames kindlaks määratud kriteeriumide ja käesoleva neljanda eduaruandega ka teise etapi kriteeriumide täitmiseks vajalike meetmete võtmisel.

Selle intensiivse viisavabaduse tegevuskavaga seotud aruandmise kõrval on komisjon samuti jätkanud Moldova Vabariigi edusammude jälgimist viisavabaduse tegevuskava asjakohastes valdkondades järgmiste koostöövormide raames:

· ELi ja Moldova Vabariigi ühine viisarežiimi lihtsustamise komisjon;

· ELi ja Moldova Vabariigi ühine tagasivõtukomisjon;

· ELi ja Moldova Vabariigi ühine allkomisjon nr 3;

· ELi ja Moldova Vabariigi liikuvuspartnerluse kõrgemate ametnike kohtumine;

· ELi ja Moldova Vabariigi inimõigustealane dialoog.

Igas nimetatud komisjonis ja raamistikus toimub ELi ja Moldova Vabariigi vahel kõrgetasemeline ja ladus dialoog ja koostöö. Ühiste viisarežiimi lihtsustamise ja tagasivõtukomisjonide kõige hiljutisemate kohtumiste ajal, mis toimusid ELi liikmesriikide osavõtul Brüsselis 12. juunil 2013, hindas komisjon mõlema lepingu rakendamist üldjoontes rahuldavaks.

ELi ja Moldova Vabariigi vaheline viisavabaduse dialoog on osutunud tähtsaks reformide edendamise vahendiks mitte ainult õigus- ja siseküsimuste valdkonnas, vaid ka mujal, mõjutades näiteks õigusriigi põhimõtete rakendamist ja põhiseaduslikke küsimusi, sealhulgas parteide rahastamist ja poliitilist puutumatust. Moldova Vabariigi tehtud edusammud viisavabaduse tegevuskavaga hõlmatud nelja teemarühma eri valdkondades on olnud viimasel kolmel aastal pidevad ja tulemuslikud, näidates Moldova ametivõimude suurt pühendumust ja jõupingutusi viisavabaduse tegevuskava rakendamise kui prioriteedi säilitamisel oma seadusandlikus, poliitilises ja halduslikus tegevuskavas.

Tuleb siiski kinnitada veel kord, et mitmes viisavabaduse tegevuskavaga hõlmatud valdkonnas alustatud reformid ja eriti need, mis on seotud riigiasutuste hea juhtimisega, nõuavad Moldova ametivõimudelt selgelt vankumatut poliitilist tahet, et need reformid Moldova ühiskonnas täielikult oma koha leiaksid.

Käesolevast hindamisest nähtub, et Moldova Vabariik täidab üldjoontes kõiki viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma all sätestatud kriteeriume. Õigus- ja poliitiline raamistik ning institutsionaalsed ja organisatsioonilised põhimõtted ja menetlused on kõigis neljas teemarühmas kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Komisjoni hinnangul on Moldova Vabariik teinud viisavabaduse tegevuskava teise etapi kriteeriumide tulemuslikul ja jätkusuutlikul rakendamisel väga suuri edusamme. Käesolevas aruandes nõutavate meetmete võtmise korral jõuaks Moldova Vabariik viisavabaduse tegevuskava teise etapi kõikide kriteeriumide lõpliku rakendamiseni.

Komisjon pöörab ka edaspidi erilist tähelepanu sellele, et Moldova Vabariik eraldaks õigus- ja poliitilise raamistiku jätkusuutlikuks rakendamiseks asjakohased finants- ja inimressursid. Seoses sellega nõutakse Moldova Vabariigilt pikaajalise mitmeaastase kava sisseseadmist, et tagada kriteeriumide püsivaks täitmiseks vajalike finants- ja inimressursside eraldamine, lisades selleks riigieelarvesse süsteemselt vajalikud kuluread. Väga tähtis on ka korraldada jätkuvalt sihtotstarbelisi teavituskampaaniaid, mille eesmärk on selgitada viisavaba reisimisega kaasnevaid õigusi ja kohustusi ning ELi tööturule pääsemist reguleerivaid eeskirju.

Komisjon jälgib ka edaspidi aktiivselt käesolevas aruandes nõutavate viisavabaduse tegevuskava nelja teemarühma meetmete võtmist, et esitada sügisel aruanne kõikide viisavabaduse tegevuskava kriteeriumide tulemusliku rakendamise kohta.

[1]               Nõukogu dokument 18078/10.

[2]               i) dokumentide turvalisus, sealhulgas biomeetria; ii) ebaseaduslik ränne, sealhulgas tagasivõtmine; iii) avalik kord ja julgeolek; iv) välissuhted ja põhiõigused.

[3]               SEK (2011) 1075 lõplik.

[4]               SWD (2012)12 final.

[5]               COM (2012) 348 final.

[6]               COM(2012) 443 final.

[7]               Allkomisjon nr 3: toll, piiriülene koostöö, rahapesu, uimastid, ebaseaduslik ränne.

[8]               COM(2012) 443 final.

[9]               Kahevärviline vesimärk, ultraviolettvalguse käes fluorestseeruvad kiud, helendav turvaniit, mikrotrükk, laseriga perforeeritud passinumber, nagu on sätestatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni dokumendi 9303 1. osa III jaotise („Masinloetavate reisidokumentide turvastandardid”) 1. informatiivse liite V punktis.

[10]             Vesimärk, mikrotrükk, embleem ja tunnistuse seerianumber, mis ultraviolettvalguse käes fluorestseerub.

[11]             Moldova ametivõimude andmeil on Transnistria piirkonna rahvaarv 509 400 inimest, kellest 55 % on Moldova Vabariigi kodanikud ja 33 128 omavad Moldova Vabariigi biomeetrilist passi.

[12]             Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 562/2006, 15. märts 2006, millega kehtestatakse isikute üle piiri liikumist reguleerivad ühenduse eeskirjad (Schengeni piirieeskirjad).

[13]             SEK(2011) 145 lõplik.

[14]             2012. aastal uuriti 87 korruptsioonijuhtumit, lõpetati 92 juhtumi uurimine ja kohaldati 102 distsiplinaarkaristust, millest 34 tõid kaasa ametist tagandamise. Aastatel 2010–2012 on algatatud nelja tõsise korruptsiooniga seotud kriminaalasja uurimist.

[15]             Välispiiride kontrolli, tagasitulekut ja tagasivõtmist, soovitusi ja parimaid tavasid käsitlev ELi Schengeni kataloog – nõukogu dokument 7864/09.

[16]             http://www.eubam.org/files/20121206142708402683P9AP_ENG_Second_Year.pdf.

[17]             Gruusia, Ukraina, Aserbaidžaani ja Moldova Vabariigi (GUAM) demokraatia ja majandusarengu organisatsioon.

[18]             Piiripolitsei osakond sai 2013. aasta aprillis kõik piiripatrullide tööks vajalikud seadmed ja 30 patrullautot.

[19]             Ühise tagasivõtukomisjoni kõige hiljutisem kohtumine toimus 12. juunil 2013.

[20]             Vastavalt miinimumstandarditele, mis on sätestatud nõukogu direktiivis 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.

[21]             Vastavalt nõukogu direktiivile 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega.

[22]             Viisarežiimi lihtsustamise ühiskomisjoni kõige hiljutisem kohtumine toimus 12. juunil 2013.

[23]             2012. aastal kulus esimese astme otsuste töötlemisele keskmiselt 107 päeva, mis jäi kenasti 6kuulise tähtaja piiridesse. Kui lisandub teine aste, on kõnealuse töötlemise aeg märgatavalt pikem – 401 päeva. Praegu oodatakse (esimese astme või apellatsiooniorgani) otsust 82 kohtuasjas (85 isiku kohta).

[24]             Alates menetluse algusest oli tehtud 17 otsust. 1. jaanuaril 2013 oli Moldova Vabariigi territooriumil 1 998 kodakondsuseta (tunnustatud / alalise elamisloaga) isikut.

[25]             Näitajad inimkaubanduse kohta aastate lõikes: registreeritud kuritegude arv (2010. aastal 140, 2011. aastal 111, 2012. aastal 151) ja ühise tegevuskava alusel abi saanud ohvrite arv (2010. aastal 355, 2011. aastal 339, 2012. aastal 424). Tuvastatud ohvrite arv siseministeeriumi andmeil: 2011. aastal 131, 2012. aastal 266. Süüdimõistvate otsuste arv: 2011. aastal 7, 2012. aastal 13. Lastega kaubitsemise ohvrid, kes on saanud abi: 2010. aastal 9,6 %, 2011. aastal 14 %, 2012. aastal 13 %.

[26]             Kavva võetud meetmete rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid saadakse riigieelarvest ja kohalikest eelarvetest rahastatavatele riigiasutustele 2012.–2013. aastaks eraldatud vahenditest, millele lisandub välisabi, mida saavad riigiasutused konkreetsete projektide elluviimiseks: Euroopa Nõukogu toetus projektile, milles keskendutakse heale valitsemistavale ja korruptsioonivastasele võitlusele idapartnerluse raames; Euroopa Komisjoni toetus projektile, millega aidatakse Moldova Vabariigi valitsusel jätkata korruptsioonivastast tegevust, reformida siseministeeriumi, sealhulgas politseid, ja tegeleda isikuandmete kaitsega.

[27]             Sellel süsteemil ei ole olnud seni kavandatud mõju ja sellega ei ole muutunud märkimisväärselt avaliku sektori suhtumine aususesse. Asutused hindasid oma korruptsiooniriske enamasti vaid vormitäiteks ja avaliku sektori asutuste haldussuutlikkust mõjutas poliitiline ebastabiilsus. Selle protsessi tulemusel saadud aususkavad ei olnud rahuldava kvaliteediga. Riiklik korruptsioonivastase võitluse keskus omandas hiljuti pädevuse osaleda korruptsiooniriskide analüüsimisega tegelevate töörühmade töös ja seda kommenteerida – varem oli riiklikul korruptsioonivastase võitluse keskusel vaid üldine järelevalvaja roll, mis ei võimaldanud protsessis arvestatavalt osaleda.

[28]             Funktsionaalse sõltumatuse tagamiseks nimetatakse riikliku korruptsioonivastase keskuse direktor ametisse nii, et tema ametiaeg ei lange kokku valitsuse, parlamendi või presidendi ametiajaga; keskuse direktori ja asedirektorite ametissenimetamisel võetakse aluseks seaduses sätestatud professionaalsuse ja poliitilise sõltumatuse kriteeriumid; direktori ametissenimetamise / ametist tagandamise menetluses osaleb rohkem kui üks ametiasutus; järgitakse seaduses sätestatud rangeid tingimusi direktori ametist tagandamiseks enne ametiaja lõppu.

[29]             Elustiili kontrollimine tähendab isiku elustiili võrdlemist tema seaduslikult teenitud sissetulekuga.

[30]             Projekt, millega toetatakse Moldova Vabariigi valitsust korruptsioonivastase tegevuse valdkonnas, siseministeeriumi, sealhulgas politsei reformimisel, ja isikuandmete kaitsmisel.

[31]             Keskvalimiskomisjon koosneb eri parteide esindajatest. Sellel on kolm täiskohaga ametnikku ja 20 töötajat, kes tegutsevad peamiselt valimiskampaania ajal. Keskvalimiskomisjonil peavad olema vajalikud ressursid, et teostada sisulist ja ennetavat järelevalvet valimiskampaaniate ja parteide rahastamise üle üldiselt.

[32]             Rahapesu tõkestamise ja selle vastu võitlemise amet on kriminaaltulu jälitamisega tegelevate ametiasutuste vahelise Camdeni võrgustiku (CARIN) vaatlejaliige.

[33]             i) justiitsministeerium vaatab saabunud väljaandmistaotlused läbi 3–4 kuuga ja peaprokuratuur 2–3 kuuga; ii) justiitsministeerium vaatab saabunud õigusabitaotlused läbi 2–3 kuuga ja peaprokuratuur maksimaalselt 6 kuuga; iii) justiitsministeerium vaatab saabunud kriminaalkuritegude tunnustamise ja jõustamise taotlused läbi umbes 3 kuuga ning väljuvad kriminaalkuritegude tunnustamise ja jõustamise taotlused 4–5 kuuga; iv) justiitsministeerium vaatab süüdimõistetute välismaale üleviimise taotlused läbi 5–6 kuuga.

[34]             Konventsiooni kohaselt võivad kahe või enama osalisriigi pädevad asutused moodustada vastastikusel kokkuleppel konkreetsel otstarbel ja kindlaks määratud ajavahemikuks ühise uurimisrühma, et läbi viia ühes või enamas uurimisrühmas osalevas riigis kriminaaluurimisi.

[35]             Kontrollitakse seda, kuidas õiguskaitseasutused tuvastavad ja registreerivad organiseeritud kuritegevuse juhtumeid ja neist teada annavad.