KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

Maanteevedudel kasutatava bensiini ja diislikütuse kvaliteet Euroopa Liidus: kümnes aastaaruanne (aruandeaasta 2011)

1.           Sissejuhatus

Käesolevas aruandes tehakse kokkuvõte 2011. aasta andmetest, mille liikmesriigid on direktiivi 98/70/EÜ[1] (edaspidi „direktiiv”) kohaselt esitanud bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta; liikmesriigid esitavad kõnealuseid andmeid juba 11. aastat. Euroopa Liidus müüdava bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonid on sätestatud direktiivis: esimene spetsifikatsioon jõustus 1. jaanuaril 2000, teine 1. jaanuaril 2005 ning kolmas 1. jaanuaril 2009. Nende spetsifikatsioonidega piiratakse kõigi ELis maanteedel kasutatavate mootorikütuste väävlisisaldust näitajani 10 ppm. Täiendavad nõuded on määratletud Euroopa standardis kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi kohta, EN 14274:2003, mida nõutakse alates 2004. aastast direktiiviga 2003/17/EÜ. Liikmesriigid pidid direktiivi kohaselt esitama esimest korda aruande 30. juuniks 2002 eelneva kalendriaasta kohta (st 2001).

Samuti nõutakse vastavalt kõnealusele direktiivile liikmesriikidelt kokkuvõtlike aruannete esitamist nende territooriumil müüdavate kütuste kvaliteedi kohta. Esialgne aruandevorm on sätestatud komisjoni 18. veebruari 2002. aasta otsuses 2002/159/EÜ[2]. Direktiivi nõuded on muutunud seoses uute kütusespetsifikatsioonide ja aruandlust käsitlevate nõuetega. Kõik liikmesriigid saavad igal aastal ajakohastatud aruandevormi, et kaasa arvata kõik asjakohased andmed, mis võimaldavad Euroopa tasandil analüüsi ja kütusekvaliteedi järelevalve tulemuste võrdlust. Selles aruandevormis järgitakse komisjoni otsuses 2002/159/EÜ andmete esitamise kohta kehtestatud nõudeid ning komisjon vaatab vormi igal aastal läbi ja kiidab heaks. 2011. aastal järgisid kõik liikmesriigid kütuste spetsifikatsioone, milles on nõutud, et maanteevedudel kasutatavate kütuste väävlisisaldus peab olema alla 10 ppm. Lisaks on liikmesriigid hakanud esitama aruandeid kütuste kohta, millele on lisatud etanooli, sest see on uus kohustuslik aruandlus alates 1. jaanuarist 2011 direktiivi 2009/30/EÜ muudatuse kohaselt.

Kaks liikmesriiki (Poola ja Saksamaa) ei esitanud oma aruannet ettenähtud aruandevormis. Madalmaad ei kasutanud vormi esialgse aruande esitamiseks, kuid võttis aruande vormi üle, kui seda nõuti. 27st iga-aastasest kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi aruandest 21 esitati tähtajaks, s.o 30. juuniks, 4 aruannet esitati vähem kui kuu aega hiljem, millest kaks aruannet esitati küll tähtajaks, kuid need oli vaja standardvormi üle viia. Aruannete esitamine tähtajaks on selgelt paranenud võrreldes 2010. ja 2009. aastaga.

2.           Kütuse müük Euroopas

2011. aastal müüdi ELis diislikütust oluliselt rohkem kui bensiini – diislikütuse müük oli 245 227 miljonit liitrit ja bensiini müük 116 893 miljonit liitrit (kõik kütuseliigid kokku).

Bensiini kvaliteedikategooriate seas kaotab RON 91 jätkuvalt oma turuosa ja praegu müüakse seda ainult väikestes kogustes; 2011. aasta müük oli 645 miljonit liitrit. RON 98 kogumüük oli 9 196 miljonit liitrit ning RON 95 esindas suuremat osa bensiinimüügist 107 052 miljoni liitriga. Diislikütuse puhul esindas kvaliteediklass B7 enamust müügist 121 545 miljoni liitriga. B5-diislikütust ja diislikütust müüdi ligikaudu poole vähem (64 523 ja 58 498 miljonit liitrit vastavalt). Joonisel 1 on näidatud müügierinevused kogu Euroopas eri kütuseliikide kaupa.

Joonis 1. Kütuse müük Euroopa Liidus kütuseliikide kaupa 2011. aastal

Bensiin Diislikütus ||  

|| Miljonit liitrit

|| Pliivaba bensiin < 10 ppm S || Diislikütus < 10 ppm S

|| || || Min. RON=91 || || || Min. RON=95 || || || RON 95=<RON<98 || || || RON>=98 || || || Diislikütus

|| || || Min. RON=91 E5 || || || Min. RON=95 E5 || || || RON 95=<RON<98 E5 || || || RON>=98 E5 || || || Diisel B5

|| || || Min. RON=91 E10 || || || Min. RON=95 E10 || || || RON 95=<RON<98 E10 || || || RON>=98 E10 || || || Diisel B7

|| || || Min. RON=91 E+ || || || Min. RON=95 E+ || || || RON 95=<RON<98 E+ || || || RON>=98 E+ || || || Diisel B+

ELi kütuse kogumüük 2011. aastal ja eelnevatel aastatel on esitatud joonisel 2.

Kütuse müük jäi 2011. aastal sarnaseks 2010. aasta müügiga, vähenedes nii bensiini (vähenemine 4 338 miljoni liitri võrra) kui ka diislikütuse puhul (vähenemine 1 614 miljoni liitri võrra), mis tähendab, et maanteevedudel kasutatavat mootorikütust müüdi 5 952 miljonit liitrit vähem.

Joonis 2. ELis aastatel 2001 – 2011 müüdud kütuste maht liikide kaupa

Aasta ||

|| Miljonit liitrit

|| || || || Diislikütus || || || || || || Bensiin || || || || || ||

*Välja arvatud Prantsusmaa, kes aastatel 2003–2005 aruannet ei esitanud. Välja arvatud Luksemburg, kes aastatel 2007–2009 aruannet ei esitanud ja Malta, kes aastatel 2006 ja 2009 aruannet ei esitanud. Lisaks laienes EL 2004. ja 2007. aastal 15 liikmesriigilt 27 liikmesriigini.

3.           Kütuse kättesaadavus aastal 2011

Üks peamisi muutusi 2011. aastal on see, et RON 91 on turult peaaegu kadunud ja seda müüakse vaid neljas riigis, kokku 645 miljonit liitrit. Tabelis 1 on esitatud EL 27s müüdud kütuste jaotumist ja koguseid liikmesriikide ja kütuseliikide kaupa.

Tabel 1: 2011. aasta EL 27 kütusemüük liikide kaupa

Kütuseliik || Bensiini müük (miljonit liitrit) || Diislikütuse müük (miljonit liitrit)

Liikmesriik || min. RON=91 || min. RON=95 || min. RON=98 || RON ≥98 || Bensiin kokku || Diislikütus kokku

Austria || 48 || - || 2 274 || 56 || 2 378 || 7 248

Belgia || - || 1 405 || - || 355 || 1 760 || 8 738

Bulgaaria || - || 763 || 3 || 39 || 805 || 2 184

Küpros || - || 473 || - || 38 || 511 || 391

Tšehhi Vabariik || 30 || 2 342 || - || 39 || 2 411 || 4 820

Taani || 390 || 1 596 || 2 || - || 1 988 || 3 249

Eesti || - || 387 || 20 || - || 407 || 678

Soome || - || 1 035 || - || 1 127 || 2 162 || 2 872

Prantsusmaa || - || 8 397 || - || 1 988 || 10 385 || 40 327

Saksamaa || 177 || - || 23 100 || 3 261 || 26 538 || 39 417

Kreeka || - || 4 268 || 90 || 143 || 4 501 || 2 628

Ungari || - || 1 651 || - || 42 || 1 693 || 3 293

Iirimaa || - || 1 856 || - || - || 1 856 || 2 675

Itaalia1 || - || 11 678 || - || - || 11 678 || 30 231

Läti || - || - || 310 || 24 || 334 || 807

Leedu || - || 336 || - || 7 || 343 || 1 225

Luksemburg || - || 378 || - || 92 || 470 || 2 054

Malta || - || - || 99 || - || 99 || 105

Madalmaad || - || 5 625 || 71 || - || 5 696 || 7 783

Poola || - || 4 964 || - || 412 || 5 376 || 14 905

Portugal || - || - || 1 538 || 139 || 1 677 || 5 505

Rumeenia || - || - || 1 748 || 161 || 1 909 || 4 149

Slovakkia || - || 706 || - || 12 || 718 || 1 263

Sloveenia || - || - || 83 || 653 || 736 || 1 580

Hispaania || - || - || 6 559 || 608 || 7 167 || 26 712

Rootsi || - || 4 223 || 152 || - || 4 375 || 5 324

UK || - || 18 157 || 763 || - || 18 920 || 25 064

1: Itaalia esitatud andmed on samad, mis 2010. aastal, mistõttu tekivad küsimused nende täpsuse kohta.

Mõned üldised tähelepanekud.

· Diislikütus valitseb turgu kõigis liikmesriikides peale kahe – Kreekas on bensiini turuosa kütuse müügist 63,1 % ja Küprosel 56,6 %.

· Belgias on aga vastupidi suurim sõltuvus diislikütusest, mille turuosa Belgia kütuseturul on 83,2 %, mis on kõigi liikmesriikide hulgas suurim.

· Kõige suuremas mahus müüdi 2011. aastal kütust Saksamaal, kus kütuse kogumüük oli 18,2 % ELi müügist ning riigi tasandil oli bensiini turuosa 40,2 % ja diislikütuse turuosa 59,8 %. Suuruselt järgmine suurim turg ELis oli Prantsusmaa 14,0 %-ga ning riigi tasandil oli bensiini turuosa 20,5 % ja diislikütuse turuosa 79,5 %; suuruselt kolmas ELi turg oli Ühendkuningriik 12,1 %-ga ning riigi tasandil müüdi bensiini ja diislikütust vastavalt 43 % ja 57 %.

· Kvaliteedikategooria E10 kütust müüakse seni veel vähe – vaid kolmes riigis (Saksamaa, Prantsusmaa ja Soome).

4.           Kütusekvaliteedi järelevalve 2011. aastal

4.1.        Eri liikmesriikides kasutatud süsteemide kirjeldused

Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi rakendamiseks ELis on kasutatud mitmeid erinevaid lähenemisviise, kuid siiski on liikmesriikidevaheline ühilduvus aasta-aastalt pisut paranenud. Variandid ulatuvad Euroopa standardil EN 14274[3] põhinevatest süsteemidest, mille puhul proovid võetakse paljudest kütuse jaemüügikohtadest, kuni riiklike süsteemideni.

Direktiiviga on lubatud alternatiivsed järelevalvesüsteemid eeldusel, et need tagavad standardiga EN 14274 sama usaldusväärsed tulemused, kuigi kriteeriumid tulemuste hindamiseks ei ole kindlaks määratud. Seetõttu ei ole selge, kas olemasolevad süsteemid, mis ei põhine standardil EN 14274, vastavad sellele kriteeriumile.

2011. aastal on enamik liikmesriike esitanud täiendavat teavet oma järelevalvesüsteemi valiku kohta (kui kasutatakse standardi EN 14274 statistilist mudelit) või on esitanud teavet riikliku järelevalvesüsteemi valiku kohta.

2011. aastal kasutatud 27st liikmesriikide kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemist:

· viiel puhul on otsustatud kasutada standardi EN 14274 statistilist mudelit A (Austria, Soome, Kreeka, Itaalia ja Hispaania)

· viiel puhul kasutati standardi EN 14274 statistilist mudelit B (Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Bulgaaria ja Rumeenia)

· üheksal puhul kasutati standardi EN 14274 statistilist mudelit C (Iirimaa, Portugal, Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Leedu, Slovakkia ja Sloveenia) ning

· ülejäänud 8 puhul kasutati riiklikku järelevalvesüsteemi

4.2.        Proovivõtt ja aruandlus

Üks põhipunkte kütuse kvaliteedi mõõtmisel on see, kuidas toimub proovide võtmine. Proovid tuleb võtta vastavalt standardis EN 14274 sätestatud nõuetele.

Kõnealuses standardis on määratud selliste proovide arv ja asukohad, millest liikmesriigid peavad kütusekvaliteedi aruannetes teatama. Standardis on samuti määratud proovide miinimumarv kütuse kvaliteedikategooria kohta igal talve- ja suveperioodil. Tabelis 2 on esitatud üksikute liikmesriikide proovivõtu ja aruandluse jaotus 2011. aastal. Kui liikmesriik on kasutanud standardis EN 14274 esitatud statistilist mudelit, arvutatakse vähim nõutud proovide üldarv selliselt, et oleks teada vähim nõutud proovide arv iga mudeli kohta (A, B ja C).

Tabelis 2 on esitatud ka võetud proovide üldarvu ja teenindusjaamadest võetud proovide jaotus. Kõik liikmesriigid peale Saksamaa esitasid 2011. aastal kõnealuse jaotuse. Saksamaa esitas kahe erineva metoodikaga tehtud proovivõttude tulemused, kuid ei märkinud võetud proovide koguarvu (kuna mõnd proovi kontrolliti mõlema meetodiga ja teisi ainult ühega), ning seetõttu ei ole võimalik teha kindlaks, kas proovide arv vastab nõutule. Standardis EN 14274 on määratletud, et minimaalselt nõutud arv proove tuleb võtta tanklatest, mis on määratletud „jaemüügi- või kommertsteenindusjaamadena, kus kütus tangitakse sõidukitesse nende käitamiseks.” Seetõttu tuleb jaotusterminalidest või rafineerimistehastest võetavad proovid võtta lisaks teenindusjaamadest võetud proovidele, et oleks täidetud proovide miinimumarvu nõue.

2011. aastal toimus liikmesriikide seas positiivne muutus kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemide ja proovivõtu protsessi parandamise suunas, nagu näiteks Taani puhul, kes rakendab direktiivi nõuetele vastamiseks uut süsteemi.

Üksikute proovide mittevastavus bensiini kütusestandardile EN 228 vähenes 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga ning samuti vähenes 2011. aastal diislikütuse mittevastavus standardile EN 590. Täielik aruanne on esitatud dokumendis „EU Fuel Quality Monitoring – 2011 Summary Report - Final report to the European Commission DG Climate Action” („ELi kütusekvaliteedi järelevalve — 2011. aasta kokkuvõtlik aruanne — Lõpparuanne Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadile”), mis on kättesaadav kliimameetmete peadirektoraadi veebilehel.

Tabel 2. Kokkuvõte liikmesriikide proovivõtust ja aruandlusest seoses direktiivi 98/70/EÜ ja Eurooa standardi EN 14274 nõuetega

Liikmesriik || Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudel (1) || Suurus (2) || Suve- ja talveperiood eraldi? (3) || Proovivõtt eraldi kvaliteedikategooria ja perioodi kohta (4) || Nõutud proovide koguarv (5) || Võetud proovid (6) || Teenindusjaamast võetud proovid (7) || Proovivõtu vastavus nõuetele (8)

B || D || B || D || B || D || B || D

Austria || AT || A || S || ü || 50 || 104 || 100 || 153 || 150 || 153 || 150 || ü || ü

Belgia || BE || N || S || ü || (50) || (200) || (100) || 2006 || 5325 || 2006 || 5325 || (ü) || (ü)

Bulgaaria || BG || B || S || ü || 100 || 410 || 200 || 473 || 496 || 461 || 482 || ü || ü

Küpros || CY || C || S || ü || 50 || 108 || 100 || 233 || 140 || 233 || 140 || ü || ü

Tšehhi Vabariik || CZ || C || S || ü || 50 || 102 || 104 || 944 || 955 || 944 || 1015 || ü || ü

Taani || DK || N || S || ü || (50) || (200) || (100) || 41 || 21 || 41 || 9 || (×) || (×)

Eesti || EE || C || S || ü || 50 || 104 || 100 || 350 || 210 || 350 || 210 || ü || ü

Soome || FI || A || S || ü || 50 || 200 || 100 || 224 || 126 || 224 || 126 || ü || ü

Prantsusmaa || FR || B || L || ü || 200 || 800 || 400 || 487 || 420 || 395 || 420 || × || ü

Saksamaa || DE || B || L || ü || 200 || 802 || 400 || 520 || 363 || 0 || 0 || × || ×

Kreeka || EL || A || S || ü || 50 || 106 || 100 || 112 || 100 || 33 || 20 || × || ×

Ungari || HU || C || S || ü || 50 || 102 || 100 || 120 || 120 || 120 || 120 || ü || ü

Iirimaa || IE || C || S || ü || 50 || 100 || 100 || 149 || 136 || 94 || 97 || × || ×

Itaalia || IT || A || L || ü || 100 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || 200 || ü || ü

Läti || LV || N || S || ü || (50) || (108) || (200) || 202 || 307 || 173 || 160 || (ü) || (ü)

Leedu || LT || C || S || ü || 50 || 102 || 100 || 104 || 100 || 92 || 91 || × || ×

Luksemburg || LU || N || S || ü || (50) || (200) || (100) || 89 || 98 || 81 || 98 || (×) || (×)

Malta || MT || N || S || ü || (50) || (100) || (100) || 32 || 27 || 21 || 18 || (×) || (×)

Madalmaad || NL || N || S || ü || (50) || (100) || (100) || 100 || 100 || 100 || 100 || (ü) || (ü)

Poola || PL || B || S || ü || 200 || 216 || 206 || 265 || 295 || 265 || 295 || ü || ü

Portugal || PT || C || S || ü || 50 || 108 || 100 || 254 || 122 || 200 || 100 || ü || ü

Rumeenia || RO || B || S || ü || 100 || 216 || 200 || 224 || 222 || 224 || 222 || ü || ü

Slovakkia || SK || C || S || ü || 50 || 102 || 100 || 155 || 123 || 155 || 123 || ü || ü

Sloveenia || SI || C || S || ü || 50 || 200 || 100 || 145 || 178 || 142 || 115 || × || ü

Hispaania || ES || A || L || ü || 100 || 216 || 200 || 634 || 330 || 0 || 0 || × || ×

Rootsi || SE || N || S || ü || (50) || (104) || (100) || 672 || 756 || 0 || 0 || (×) || (×)

UK || UK || N || L || ü || (100) || (208) || (200) || 1369 || 2298 || 68 || 65 || (×) || (×)

# || Veerg || Selgitavad märkused

(1) Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudel || N = riiklik kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem A = standardi EN 14274 statistiline mudel A B = standardi EN 14274 statistiline mudel B C = standardi EN 14274 statistiline mudel C

(2) Suurus — riigi suurus || S = väike (maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste müük kokku < 15 miljonit tonni aastas) L = suur (maanteevedudel kasutatavate mootorikütuste müük kokku > 15 miljonit tonni aastas)

(3) Suve- ja talveperiood eraldi? || P Aruanded on esitatud eraldi suve- ja talveperioodi kohta; O Aruandlus on esitatud üksnes kogu aasta kohta.

(4) Proovivõtt eraldi kvaliteedikategooria ja perioodi kohta || EN 14274: Kvaliteedikategooriate puhul, mis moodustavad alla 10 % kogumüügist, kehtivad vähem ranged proovivõtunõuded. Liikmesriikide puhul, kes kasutavad riiklikku kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi, on hinnanguline samaväärne vähim proovide arv (põhineb kütuse müügil) näidatud sulgudes ().

(5) Nõutud proovide koguarv || Standardi EN 14274 jaoks arvutatud vähim proovide koguarv, mis on nõutav vastavalt kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi mudelile ja riigi suurusele. Nõutav vähim proovide arv tuleb võtta „kasutuskohast” tanklates. Liikmesriikide puhul, kes kasutavad riiklikku kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi, on hinnanguline samaväärne vähim proovide arv (põhineb kütuse müügil) näidatud sulgudes ().

(6) Võetud proovid || Kõigist asukohtadest (teenindusjaamad, terminalid ja rafineerimistehased) võetud proovide koguarv kütuseliikide kaupa .

(7) Teenindusjaamast võetud proovid || proovide koguarv; tanklad (era- ja avalik sektor). Aruanded nende kohta esitatakse eraldi standardaruande vormil; kui teenindusjaamadest võetud proovide arv ei vasta võetud proovide koguarvule, on see tingitud erinevustest esialgselt esitatud aruandes (eelkõige Prantsusmaa ja Tšehhi Vabariigi puhul, kus teenindusjaamast võetud proovide arv on suurem kui võetud proovide koguarv).

(8) Proovivõtu vastavus nõuetele || ü näitab vastavust standardi EN 14274 kohaselt nõutavale proovide arvule ja × näitab nõudele mittevastavust. Pange tähele, et see näitab üldist proovivõtu vastavust kõigis kvaliteedikategooriates; iga kütuse kvaliteedikategooria proovivõtu vastavust nõuetele tuleb vaadata liikmesriigi aruandes eraldi. Kui kasutatakse riiklikku kütusekvaliteedi järelevalvesüsteemi, on standardiga EN14274 samaväärsuse tõendamiseks vajalik hinnanguline nõuetele vastavus toodud sulgudes. Kui liikmesriigid ei ole esitanud andmeid proovivõtukohtade kaupa eraldi, siis ei ole võimalik hinnata proovivõtu vastavust nõuetele.

|| B || Bensiin

|| D || Diislikütus

|| || ||

5.           Vastavus direktiivi piirväärtustele

5.1.        Bensiiniaruanded

Enamik liikmesriike esitas 2011. aastal bensiinproovide vastavuse kohta täielikud andmed. Vastavuse kindlaksmääramiseks on vaja teada, millist kontrollimeetodit kasutati teatavate näitajate testimiseks, kuna korratavus ja lubatud hälbed on kontrollimeetodist tingituna erinevad. On ette nähtud, et liikmesriigid esitavad aruandevormis kõnealused andmed; kuigi nende andmete esitamine ei ole kohustuslik, on need olulised nõuetele vastavuse taseme kindlaksmääramiseks.

2011. aastal ei vastanud ELis spetsifikatsioonile kõige sagedamini järgmised näitajad.

· Suvist aururõhku ületati 2011. aastal 106 korda. On ilmne, et paljud ületamised on tingitud üleminekuperioodidest, kui tarnijad vahetavad suvespetsifikaadiga kütuse talvespetsifikaadiga kütuse vastu ja vastupidi.

· RON/MON proovid ei vastanud 2011. aastal spetsifikatsioonile kokku 38 korral.

Mõned liikmesriigid ei esitanud täielikku teavet selliste proovide kohta, mis ei vastanud lubatud hälbele

5.2.        Diislikütusearuanded

2011. aastal ei esitanud mõned liikmesriigid täielikku teavet selliste proovide kohta, mis ei vastanud lubatud hälbele. Kuuest diislikütuse näitajast, mille kontrollimist 2011. aastal nõuti, et vastanud spetsifikatsioonidele järgmised.

· Maksimaalne väävlisisaldus (10 ppm) oli ületatud kokku 126 proovi puhul. Kõigi liikmesriikide proovide keskmine väävlisisaldus jäi kohustuslikust piirmäärast (10 ppm) siiski madalamaks ­– 5,8 ppm.

· Destilleerimise piirnormid kaldusid spetsifikatsioonist kõrvale kokku 19 korral.

5.3.        Kokkuvõte

Tabelis 3 on esitatud kokkuvõte direktiivi nõuete järgimise kohta liikmesriikides 2011. aastal; kontrollitud on vastavust lubatud hälvetele ja ettenähtud aruandevormile ja sisule. Direktiivi muudatused hõlmasid järgmise lõigu lisamist: „Liikmesriigid määravad kindlaks karistused, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumise korral. Kindlaksmääratud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.” Mõned liikmesriigid on esitanud selgituse parandusmeetmete ja selliste karistuste kohta, mille riiklikud ametiasutused on määranud sellistel juhtudel, kui proovid ei vastanud spetsifikatsioonile. Need ja muud märkused, mis on asjakohased liikmesriikide järelevalvesüsteemide kohta, on käesoleva aruande igat liikmesriiki eraldi käsitlevas peatükis esile tõstetud ning neid on seal üksikasjalikumalt käsitletud.

2011. aastal kokku 10 257 kontrollitud bensiiniproovist ületas ühe või mitme näitaja lubatud hälve spetsifikatsioonid 211 proovi puhul, mis annab mittevastavuse määraks 2,0 %. 2011. aastal 6 kohustusliku näitaja suhtes kontrollitud 13 718 diislikütuseproovist ei vastanud kindlaksmääratud piirnormidele 203 proovi, mis on 1,5 % kõigist esitatud proovidest.

Spetsifikatsioonile mittevastavate proovide osa on seotud võetud proovide arvuga, mis peaks igas liikmesriigis sõltuma kütuse müügimahust ja tarneallikatest. Kuid liikmesriikides, kus kasutatakse riiklikke süsteeme, mis ei pruugi olla samaväärsed statistiliste mudelitega A, B või C, ning kus kasutatakse statistilisi mudeleid, mis ei pruugi olla kõige sobivamad, tuleb ka silmas pidada mittevastavust ELi müügimahu ja proovide arvu kaalutud keskmisele.

Tabel 3. Ülevaade liikmesriikide nõuetelevastavusest 2011. aasta aruande puhul

||  Liikmesriik || Piirväärtuste ületamine Nõuetele mittevastavate proovide arv (MV) / proovide arv kokku || Ebapiisav aruandlus Mõõtmata näitajad (MN) / kokku || Aruande hilinemine

|| || (1) || (2) || (3)

|| || Bensiin || Diislikütus || Bensiin || Diislikütus ||

|| || MV || Kokku || MV || Kokku || MN || Kokku || MN || Kokku || (kuudes)

|| AT || 6 || 153 || 8 || 150 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu

|| BE || 70 || 2006 || 89 || 5325 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| BG || 27 || 473 || 19 || 496 || 5 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| CY || 21 || 233 || 6 || 140 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| CZ || 22 || 944 || 19 || 955 || 0 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| DK || 0 || 41 || 0 || 21 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| EE || 9 || 350 || 0 || 210 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| FI || 1 || 224 || 0 || 126 || 1 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| FR || 17 || 487 || 39 || 420 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| DE || 3 || 520 || 7 || 363 || 1 || 19 || 0 || 6 || < 2 kuud

|| EL || 0 || 112 || 0 || 100 || 1 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu

|| HU || 4 || 120 || 1 || 120 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| IE || 1 || 149 || 1 || 136 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| IT || 0 || 200 || 0 || 200 || 7 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| LV || 0 || 202 || 0 || 307 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu

|| LT || 0 || 104 || 0 || 100 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| LU || 5 || 89 || 1 || 98 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| MT || 5 || 32 || 3 || 27 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| NL || 0 || 100 || 0 || 100 || 1 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| PL || 5 || 265 || 2 || 295 || 1 || 19 || 2 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| PT || 5 || 254 || 2 || 122 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| RO || 1 || 224 || 0 || 222 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| SK || 3 || 155 || 4 || 123 || 1 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| SI || 0 || 145 || 2 || 178 || 1 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| ES || 0 || 634 || 0 || 330 || 0 || 19 || 0 || 6 || < 1 kuu

|| SE || 1 || 672 || 0 || 756 || 8 || 19 || 1 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| UK || 5 || 1369 || 0 || 2298 || 0 || 19 || 0 || 6 || Õigeaegne esitamine

|| Riikide arv || || || || || 27

||

|| || ||

(1) Piirväärtuste ületamine (usalduspiir 95 %) || Kui ei ole esitatud täielikke andmeid, ei ole võimalik kinnitada, kas kõigi proovide puhul on piirväärtustest kinni peetud. Kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik kindlaks teha piirväärtust ületavate proovide arvu, kasutatakse sümbolit „>”, mis näitab, et piirväärtust ületavate proovide arv on miinimumväärtus ning võib olla suurem. ||

(2) Ebapiisav aruandlus || Mõne näitaja kohta võib võtta vähem proove, kuid kõigi näitajate kohta peavad olema proovid õigesti võetud, et nõuetekohaselt hinnata kütusekvaliteeti. Liikmesriigid peaksid selgitama, millal proovid on võetud ja esitama proovivõtu tulemused. ||

(3) Aruande hilinemine || Direktiivi 98/70/EÜ kohaselt peavad liikmesriigid esitama järelevalve kohta aruanded hiljemalt iga aasta 30. juuniks. ||

Teine oluline osa igal aastal liikmesriikides turuleviidava kütuse kvaliteedi hindamisel on kütuse vastavus teatavatele parameetritele, mida tuleb kontrollida. Praegu kalduvad mõned liikmesriigid selles küsimuses kõrvale. 2011. aasta täieliku aruande „ELi kütusekvaliteedi järelevalve — 2011. aasta kokkuvõtlik aruanne — Lõpparuanne Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraadile” tabelis pealkirjaga „Kokkuvõte näitajatest, mida liikmesriigid kütuse kvaliteedikategooriate kaupa ei esitanud”, on liikmesriikide kaupa esitatud mõõtmata jäänud näitajate arv.

Isegi kui võtta arvesse, et selline olukord ei kujuta endast probleemi kütuse üldise kvaliteedi hindamisel Euroopas, on tegemist valdkonnaga, mida tuleb parandada 2012. aastal.

6.           Järeldused

Kütusekvaliteet on tihedalt seotud nii CO2-heite kui ka õhukvaliteediga ja ka sellega, kui hõlpsalt ja mis hinnaga sõidukitootjatel on võimalik saavutada saasteainete ja kasvuhoonegaaside heite piirmäärad.

Kütusekvaliteedi järelevalve 2011. aastal näitab, et direktiivis 98/70/EÜ sätestatud bensiini ja diislikütuse spetsifikatsioonidest on üldiselt kinni peetud ning piirmäärade ületamisi on väga vähe.

Standardi EN 14274 läbivaatamine annab liikmesriikidele täiendavat selgust ning tänu sellele muutuvad kütuse eri kvaliteedinäitajate hindamiseks vajalikud andmed järjepidevamaks.

Samuti on liikmesriigid tunnistanud, et soovivad paremini aru saada aruannete esitamise nõuetest ja parandada oma kütusekvaliteedi järelevalvesüsteeme.

Kuna piirmäärade ületamisi on võrdlemisi vähe ja enamik liikmesriike võtavad meetmeid nõuetele mittevastava kütuse müügilt kõrvaldamiseks, ei ole komisjonil tõendeid selle kohta, et neil rikkumistel oleks olnud negatiivseid tagajärgi sõidukitest eralduvate saasteainete heitkogustele või mootorite tööle. Siiski soovitab komisjon liikmesriikidel võtta jätkuvalt meetmeid täieliku vastavuse tagamiseks, et edaspidi selliseid probleeme ei tekiks.

[1]               EÜT C 350, 28.12.1998, lk 58.

[2]               EÜT L 53, 23.2.2002, lk 30.

[3]               EN 14274:2003. Mootorikütused. Bensiini ja diislikütuse kvaliteedi hindamine. Kütusekvaliteedi järelevalvesüsteem.