Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS

Prantsusmaa valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 126 lõiget 7,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust

ning arvestades järgmist:

(1)       Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping”) artiklile 126 hoiduvad liikmesriigid valitsemissektori eelarve ülemäärasest puudujäägist.

(2)       Stabiilsuse ja kasvu pakt põhineb eesmärgil tagada riigi rahanduse usaldusväärsus, mis on vajalik hindade stabiilsuse ning töökohtade loomist soodustava tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks.

(3)       Nõukogu otsustas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 104 lõike 6 kohaselt 27. aprillil 2009, et Prantsusmaal on ülemäärane puudujääk, ja andis välja soovituse kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2012. aastaks[1] kooskõlas EÜ asutamislepingu artikli 104 lõikega 7 ja nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta)[2] artikliga 3.

(4)       2. detsembril 2009 otsustas nõukogu kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikega 7, et kuigi Prantsuse ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid, on pärast soovituse vastuvõtmist toimunud ootamatuid majandust kahjustavaid sündmusi, millel on tõsised ebasoodsad tagajärjed riigi rahandusele. Seetõttu soovitas nõukogu Prantsusmaal korrigeerida ülemäärane eelarvepuudujääk hiljemalt 2013. aastaks. Et viia valitsemissektori eelarvepuudujääk usaldusväärselt ja jätkusuutlikult alla 3 % SKPst, soovitati Prantsusmaa ametiasutustel: a) rakendada 2010. aastal konsolideerimismeetmed nagu kavandatud ja tõhustada 2011. aastast alates eelarvepositsiooni tugevdamise meetmeid; b) tagada, et ajavahemikul 2010–2013 tugevdatakse igal aastal eelarvepositsiooni rohkem kui 1 % SKPst; ja c) määrata kindlaks meetmed, mida on vaja ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks 2013. aastaks, kui tsüklilised tingimused seda võimaldavad, ning puudujäägi vähendamise kiirendamiseks, kui majandus- ja eelarvetingimused osutuvad soovituse esitamise ajal oodatust paremaks. Oma soovitustes määras nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4 kohaste tõhusate meetmete võtmise tähtajaks 2. juuni 2010.

(5)       15. juunil 2010 jõudis komisjon järeldusele, et komisjoni talituste 2010. aasta kevadprognoosi andmeil on Prantsusmaa nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituse kohaselt võtnud tõhusaid meetmeid valitsemissektori eelarvepuudujäägi viimiseks allapoole kontrollväärtust 3 % SKPst, ja oli seisukohal, et seetõttu ei ole ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames vaja rohkem meetmeid võtta.

(6)       Vastavalt määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikele 5 võib nõukogu komisjoni soovituse alusel juhul, kui on võetud tõhusaid meetmeid ja kui ootamatu tõsine majanduslik sündmus, millel on riigi rahandusele oluline negatiivne mõju, esineb pärast kõnealuse soovituse vastuvõtmist, teha otsuse võtta ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 alusel vastu muudetud soovitus. Eelarvele olulist negatiivset mõju avaldavate ootamatute tõsiste majandussündmuste esinemist hinnatakse nõukogu soovituse aluseks olevast majandusprognoosist lähtudes.

(7)       Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 126 lõikele 7 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artiklile 3 on nõukogu kohustatud andma asjaomasele liikmesriigile soovitusi ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks teatava tähtaja jooksul. Soovituses tuleb asjaomasele liikmesriigile kehtestada maksimaalselt kuue kuu pikkune tähtaeg, et võtta tõhusaid meetmeid ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks. Lisaks sellele peaks nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise soovituses nõudma, et saavutataks aastased eelarve-eesmärgid, mis soovituse aluseks oleva prognoosi kohaselt tagaksid struktuurse eelarvepositsiooni (st tsükliliselt kohandatud eelarvepositsioon, välja arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed) paranemise vähemalt 0,5 % SKPst aastas.

(8)       Vastavalt komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosile, millel põhines ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohane nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovitus, pidi Prantsusmaa majandus kasvama 2010. aastal 1,2 % ja 2011. aastal 1,5 %. 2012. ja 2013. aasta jäid prognoosiperioodist väljapoole, kuid lähtudes eeldusest, et suur negatiivne SKP lõhe kõrvaldatakse järk-järgult 2015. aastaks, oodati 2012. ja 2013. aastaks suuremat majanduskasvu kui 2011. aastaks. Prantsusmaa SKP kasv ületas 2010. aastal oluliselt komisjoni talituste 2009. aasta sügisprognoosi kohaseid ootusi ning oli 2011. aastal veidi suurem prognoositud 1,5 % kasvust, kuid 2012. aastal riigi majandus kahanes.

(9)       Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb SKP sel aastal 0,1 %, mis näitab, et ka 2013. aasta jaoks on majandusstsenaarium tunduvalt halvem nõukogu 2009. aasta soovituse aluseks olnud stsenaariumist. Inflatsiooni aeglustumine tasakaalustab üksnes osaliselt majapidamiste reaalselt kasutatava sissetuleku nõrka seisu, mis on eelkõige seotud suureneva tööpuuduse ja maksutõusudega, samas kui ettevõtjate vähene kindlustunne põhjustab oodatavalt investeeringute jätkuvat vähenemist. Prognooside kohaselt kaasneb välissektori mõningase taastumisega aasta teisel poolel majanduse tagasihoidlik elavnemine. Eeldusel, et ei võeta täiendavaid konsolideerimismeetmeid, taastub usalduse järkjärgulise paranemise ja reaalselt kasutatava sissetuleku suurenemise tulemusena majanduskasv 2014. aastal (1,1 %). Hoolimata valitsuse jõupingutustest tööhõive edendamiseks, mille puhul keskenduti eelkõige noorte ja eakate tööhõive soodustamisele, suureneb töötuse määr prognooside kohaselt veelgi, jõudes 2013. aastal 10,6 % ja 2014. aastal 10,9 % tasemele. Madalamate energiahindade tõttu väheneb inflatsioon 2013. aastal prognooside kohaselt 1,2 % tasemele, kuid kasvab järgmisel aastal taas eelkõige kavandatava käibemaksu tõstmise tulemusel.

(10)     Majanduskriisil on olnud märkimisväärne mõju ka valitsemissektori eelarvepositsioonile. Ametiasutuste poolt Euroopa majanduse elavdamise kava raames rakendatud automaatsete stabilisaatorite ja kaalutlusõiguse alusel võetud stimuleerivate fiskaalmeetmete mõjul kasvas eelarvepuudujääk, mis oli 2008. aastal niigi kõrge (3,3 % SKPst), 2009. aastal enneolematu 7,5 %-ni SKPst. 2010. aastal vähenes valitsemissektori eelarvepuudujääk 7,1 %-ni SKPst, mis kajastab nii tsüklilisi mõjusid kui ka struktuurse eelarvepositsiooni paranemist (mida osaliselt tasakaalustasid ühekordsed puudujääki suurendavad meetmed). Struktuurne eelarvepositsioon paranes 0,3 % SKPst. 2011. aastal vähenes eelarvepuudujääk märkimisväärselt ja moodustas 5,3 % SKPst. Arvestades, et SKP kasv jäi 2010. aastaga võrreldes samale tasemele (1,7 %), tulenes paranemine peamiselt konsolideerimismeetmete tõhustamisest ja Euroopa majanduse elavdamise kava rakendamise täielikust järkjärgulisest lõpetamisest. Eelarvepositsioon paranes (struktuurse eelarvepositsiooni muutuse alusel mõõdetuna) 1,2 % SKPst. 2012. aastal ulatus valitsemissektori eelarvepuudujääk 4,8 %-ni SKPst, mis tähendab, et vaatamata paljudele uutele meetmetele ei suudetud saavutada ametiasutuste eesmärgiks olnud 4,5 % taset. Osa erinevusest tulenes Dexia pangandusgrupile päästeabi andmisega seotud kuludest (0,1 % SKPst). Struktuurne eelarvepositsioon paranes 1,1 % SKPst.

(11)     Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt väheneb valitsemissektori eelarvepuudujääk sel aastal veelgi eelkõige tänu eelarve raames vastu võetud meetmetele. Võetavad tulumeetmed hõlmavad otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete täiendavat tõstmist. Jooksvate kuludega seotud eeskirju (keskvalitsus ja tervishoid) uuendatakse, mis aitab säilitada kulupiiranguid. Varem prognoositust väiksem inflatsioon ja teise samba pensionite indekseerimise osaline peatamine kokkuleppel sotsiaalpartneritega aitab samuti kulusid piirata. Samas mõjutab valitsemissektori eelarveseisundit negatiivselt asjaolu, et prognooside kohaselt jääb SKP kasv taas tunduvalt alla potentsiaalse kasvu. Kokkuvõttes kasvab puudujääk prognooside kohaselt 3,9 %-ni SKPst. Struktuurne eelarvepositsioon paraneb prognooside kohaselt veel 1,3 % SKPst. Puudujääk peaks 2014. aastal jõudma 4,2 %-ni SKPst tavapärasel eeldusel, et poliitikat ei muudeta, mis tähendab, et arvesse on võetud üksnes neid meetmeid, mille kohta on piisavalt üksikasjalikku teavet. Eelkõige on veel kindlaks määramata osa meetmetest, mille abil rahastatakse hiljutist ettevõtete maksukrediiti, mille eesmärk on toetada konkurentsivõimet ja tööhõivet; samuti kaotavad 2013. aasta lõpuks kehtivuse mitmed ühekordsed maksud. Üldiselt peaks struktuurne eelarvepositsioon prognooside kohaselt järgmisel aastal stabiilseks jääma.

(12)                 Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt kahaneb struktuurne eelarvepuudujääk sel aastal 2,2 %-ni SKPst, võrreldes 6,1 %-ga SKPst 2009. aastal, mis tähendab, et struktuurne eelarvepuudujääk on vaatlusperioodil 2010–2013 vähenenud keskmiselt 1,0 % SKPst aastas. Kui potentsiaalse majanduskasvu ja tulude ülelaekumise allapoole korrigeerimistega (vastavalt +0.1 % SKPst ja -0,2 % SKPst) arvestamiseks korrigeerida eelarvepositsiooni paranemist võrreldes nõukogu soovituse esitamise ajaga, siis annab see tulemuseks, et eelarvepositsioon paraneb aastas keskmiselt 0,9 % SKPst, mis on pisut vähem soovitatust (üle 1 % SKPst). Siiski võib Prantsusmaa ametiasutuste poolt ajavahemikul 2010–2013 kaalutlusõiguse alusel võetud meetmete põhjalikust hindamisest lähtudes järeldada, et kõnealuste meetmete kumulatiivne mõju eelarvele moodustab ligikaudu 5¼ % SKPst, st keskmiselt 1,3 % SKPst aastas. Lisaks struktuurse eelarvepositsiooni parandamisele on kõnealusel perioodil kaalutlusõiguse alusel võetud individuaalsete meetmete mõju võimaldanud tasakaalustada avaliku sektori kulutuste sõltumatu suurenemise suundumust, mille põhjuseks on sellised tegurid nagu rahvastiku vananemine, mistõttu annab alt-üles analüüs positiivsema tulemuse kui struktuursel eelarvepositsioonil põhinev ülalt-alla lähenemisviis. Kõnealused meetmed hõlmavad üksikisiku ja äriühingu tulumaksu olulist tõstmist, millele lisandub kaudsete maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete suurendamine, riigiteenistujate põhipalkade külmutamine ning riikliku poliitika läbivaatamise kaval (RGPP) põhinevad kokkuhoiumeetmed, 2010. aasta pensionireform ning asjaolu, et järjepidevalt on saavutatud (või ületatud) tervisekindlustussüsteemi kulutuste eesmärk (ONDAM). Eespool esitatud teavet silmas pidades leitakse, et Prantsusmaa ametiasutused on võtnud tõhusaid meetmeid.

(13)     Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis oli 2009. aastal 79,2 %, ületas eelmisel aastal 90 % piiri. Komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb endiselt suhteliselt suure valitsemissektori eelarvepuudujäägi ja madala SKP nominaalkasvu tõttu võla suhe SKPsse jätkuvalt kogu prognoosiperioodi jooksul, saavutades 2013. aastal 94,0 % ja 2014. aastal 96,2 % taseme. Avaliku sektori võlakoormust suurendavad samuti võlakoormuse ja eelarvepositsiooni muutused, sealhulgas osamaksud Euroopa stabiilsusmehhanismi ja otselaenud kohandamisprogrammi kohaldavatele euroala riikidele.

(14)     Eelarvepositsiooni oluline halvenemine majanduse kehvema üldseisundi tõttu võrreldes nõukogu 2009. aasta soovituse aluseks olnud prognoosiga annab alust arvata, et ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohaselt Prantsusmaale esitatud läbivaadatud soovitused, millega pikendati ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaega, on põhjendatud kooskõlas stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadega.

(15)     Võttes arvesse suurt ebakindlust seoses majandusliku olukorra ja eelarveseisundi arenguga, tuleks eelarvepuudujäägi kõrvaldamise perioodi viimaseks aastaks soovitatav eelarve-eesmärk näha ette tasemel, mis jääb selgelt allapoole kontrollväärtust, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi tõhus ja püsiv kõrvaldamine nõutud tähtajaks.

(16)     Valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaja pikendamine ainult ühe aasta võrra nõuaks 2014. aastal eelarvepositsiooni oluliselt kiiremat tugevdamist võrreldes nõukogu 2. detsembri 2009. aasta soovituses ajavahemikuks 2010–2013 ette nähtud eelarvepositsiooni tugevdamise keskmise aastase tempoga ning see takistaks ka märkimisväärselt järgmiseks aastaks prognoositud majanduse elavnemist. Tähtaja pikendamine kahe aasta võrra võimaldaks viia valitsemissektori eelarvepuudujäägi allapoole 3 % SKPst 2015. aastal, piirates meetmete mõju majanduskasvule aastatel 2014 ja 2015. Kui Prantsusmaa tähtaega pikendatakse veel kahe aasta võrra, võimaldab see saavutada järgmised valitsemissektori eelarvepuudujäägi eesmärgid: 3,9 % 2013. aastal, 3,6 % 2014. aastal ja 2,8 % 2015. aastal. Kõnealuste eesmärkide saavutamise eelduseks oleks struktuurse eelarvepositsiooni paranemine 1,3 % võrra 2013. aastal ja 0,8 % võrra nii 2014. kui ka 2015. aastal. Võttes arvesse ka võimalikku struktuurse eelarvepositsiooni halvenemise suundumust, tähendaks see, et 2014. ja 2015. aastal peaks kaalutlusõiguse alusel võetud meetmed ületama 1 % SKPst aastas.

(17)     Eelarve-eesmärkide saavutamiseks on oluline, et ametiasutused kohaldaksid täielikult juba 2013. aastaks võetud meetmeid (praegu hinnanguliselt 1½ % SKPst) ning määratleksid, võtaksid vastu ja rakendaksid kiiresti kulude kokkuhoiu ja/või tulude suurendamise meetmeid, mille maht ületaks aastatel 2014 ja 2015 1 % SKPst aastas (seni ajavahemikuks 2014–2015 vastu võetud/piisavalt täpselt määratletud meetmete kogumõju on vaid marginaalne). Eelkõige on veel määratlemata enamik kokkuhoiumeetmetest, mille abil on kavas toetada aastateks 2014–2015 ettenähtud kulutuste eesmärkide saavutamist. Selgesõnaliselt ei ole kinnitatud, kas kõikides valitsemissektori allsektorites rakendatavat põhipalkade külmutamist jätkatakse ka pärast 2013. aasta lõppu. Lisaks on kuni avaliku sektori kulude läbivaatuse (Modernisation de l’action publique) lõpuni ebaselge, kas kõnealuse meetmega kaasneb märkimisväärne (ja lihtsalt kvantifitseeritav) kokkuhoid. Pensionisüsteemi puhul ei ole veel avalikustatud konkreetseid meetmeid, millel kavandatav reform põhineb. Samuti ei ole esitatud täpseid andmeid kohalike omavalitsuste kulude kasvu prognoositud aeglustumise kohta. Tulude poolel kaotavad 2013. aasta lõpuks kehtivuse mitmed ühekordsed maksud, kuid veel ei ole teatatud konkreetsetest meetmetest kõnealusest olukorrast tulenevate puudujääkide kompenseerimiseks. Samuti on olemas selge oht, et järgmise aasta makromajanduslik stsenaarium osutub Prantsusmaa ametiasutuste prognoosidest halvemateks. Kuigi SKP kasv peaks prognooside kohaselt olema 1,2 %, mis on väga lähedal komisjoni talituste 2013. aasta kevadprognoosile (1,1 %), on vastuolus prognooside lähtepunktina kasutatud eelarvestsenaariumid: esimesel juhul arvestatakse 1 % struktuurse konsolideerimisega 2014. aastal, samas kui teise prognoosi aluseks on mõnevõrra halvenev struktuurne eelarvepositsioon. Ka äsjaloodud eelarvenõukogu (Haut Conseil des finances publiques) on seisukohal, et praegu 2014. aasta eelarvepuudujäägi eesmärgi aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on liiga optimistlik. Üldiselt tuleb olukorda hoolikalt jälgida ja ametiasutused peaksid olema valmis võtma parandusmeetmeid kulude ülemäärase suurenemise ja tulude alalaekumise korral.

(18)     Komisjoni 2012. aasta eelarve jätkusuutlikkuse aruandest selgub, et lühiajalises perspektiivis ei ole Prantsusmaal oodata eelarve pingestumist. Keskmises ja pikas perspektiivis on eelarve pingestumise oht keskmine ja väike. Samas tekitavad rohkem muret pensionisüsteemi mõjutavad hiljutised arengud. Pensioniküsimuste nõukogu (Conseil d’orientation des retraites) viimased prognoosid osutavad puudujäägi püsimisele pensionisüsteemis 2020. aastani. See kinnitab tungivat vajadust täiendava pensionireformi järele, mis aitaks täielikult taastada riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse.

(19)     Prantsusmaa täidab määruse (EÜ) nr 1467/97 (ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse rakendamise kiirendamise ja selgitamise kohta) artikli 3 lõikes 5 sätestatud tingimused valitsemissektori ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:

(1) Prantsusmaa peaks kõrvaldama praeguse ülemäärase eelarvepuudujäägi hiljemalt 2015. aastaks.

(2) Prantsusmaa peaks saavutama valitsemissektori eelarvepuudujäägi 3,9 % SKPst 2013. aastal, 3,6 % SKPst 2014. aastal ja 2,8 % SKPst 2015. aastal, mis vastab komisjoni talituste 2013. aasta ajakohastatud kevadprognoosist lähtuvatele struktuurse eelarvepositsiooni parandamise eesmärkidele, mis on 1,3 % SKPst 2013. aastal, 0,8 % SKPst 2014. aastal ja 0,8 % SKPst 2015. aastal.

(3) Prantsusmaa peaks kohaldama täielikult juba 2013. aastaks võetud meetmeid (1½ % SKPst) ning määratlema, võtma vastu ja rakendama kiiresti vajalikke konsolideerimismeetmeid aastateks 2014 ja 2015, et saavutada struktuurse eelarvepositsiooni soovitatud paranemine, jätkates samal ajal kehtiva kava kohaselt kõigi valitsemissektori allsektorite (sealhulgas sotsiaalkindlustuse ja kohalike omavalitsuste) kulukategooriate põhjalikku läbivaatamist.

(4) Prantsusmaa peaks kasutama kõiki ettenägematuid tulusid puudujäägi vähendamiseks. Eelarve konsolideerimise meetmed peaksid tagama valitsemissektori struktuurse eelarvepositsiooni püsiva paranemise majanduskasvu soodustaval viisil.

(5) Prantsusmaa peab võtma tõhusaid meetmeid ja esitama nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõike 4a kohase üksikasjaliku aruande eesmärkide saavutamiseks kavandatud konsolideerimisstrateegia kohta nõukogu kehtestatud tähtajaks, s.o 1. oktoobriks 2013.

Lisaks sellele peaks Prantsusmaa ametiasutused pensionisüsteemi pikaajalise jätkusuutlikkuse tugevdamiseks kohandama veelgi kõiki asjaomaseid parameetreid. Eelkõige tuleks kehtivat kava järgides käesoleva aasta lõpuks vastu võtta kavandatav reform ning tasakaalustada süsteem jätkusuutlikul viisil hiljemalt 2020. aastaks, vältides samas tööjõukulude edasist suurenemist. Lisaks on eelarve konsolideerimise strateegia edu tagamiseks oluline toetada eelarve konsolideerimist laiaulatuslike struktuurireformidega kooskõlas Euroopa poolaasta raames Prantsusmaale adresseeritud nõukogu soovitustega ning eriti makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlust käsitlevate soovitustega.

Lisaks viiendas soovituses ettenähtud aruandele peaks Prantsusmaa ametiasutused andma käesolevate soovituste rakendamisel tehtud edusammudest aru vähemalt iga kuue kuu järel ja stabiilsusprogrammide eraldi peatükis seni, kuni ülemäärane eelarvepuudujääk on täielikult kõrvaldatud.

Käesolev soovitus on adresseeritud Prantsuse Vabariigile.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               Kõik Prantsusmaa ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusega seotud dokumendid on avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/economy_finance/economic_governance/sgp/deficit/countries/france_en.htm

[2]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 6.