Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Itaalia 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta /* COM/2013/0362 final - 2013/ () */
Soovitus: NÕUKOGU SOOVITUS, milles käsitletakse Itaalia 2013. aasta
riiklikku reformikava
ja esitatakse nõukogu arvamus Itaalia stabiilsusprogrammi (2012–2017) kohta EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise
lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4, võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta
määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika
järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 5 lõiget 2, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku
tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta,[2] eriti selle artikli 6 lõiget 1, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3], võttes arvesse Euroopa Parlamendi
resolutsioone[4], võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi, võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust, olles konsulteerinud majandus- ja
rahanduskomiteega ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Ülemkogu nõustus 26.
märtsil 2010 komisjoni ettepanekuga käivitada uus majanduskasvu ja tööhõive
strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud
koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta
meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu ja konkurentsivõime potentsiaali
suurendamiseks. (2) Nõukogu võttis 13. juulil
2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu
majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril
2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[5] mõlemat dokumenti koos
nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid
arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas. (3) 29. juunil 2012 võtsid
riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise
kokkuleppe, millega luuaks sidus raamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil,
kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikaid. Nad
otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, rõhutades
eelkõige kindlat kavatsust saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke ja
rakendada riigipõhiseid soovitusi. (4) Nõukogu võttis 6. juulil 2012
vastu soovituse Itaalia 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas
arvamuse Itaalia ajakohastatud stabiilsusprogrammi (2011-2015) kohta. (5) 28. novembril 2012 võttis
komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi,[6] mis tähistab majanduspoliitika
koordineerimise 2013. aasta Euroopa poolaasta algust. Samuti võttis komisjon
28. novembril 2012 määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu häiremehhanismi
aruande[7],
milles nimetati Itaaliat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult
analüüsida. (6) Euroopa Ülemkogu kiitis 14.
märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise
prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas
vajadust jätkata diferentseeritud ja majanduskasvu soodustavat eelarve
konsolideerimist, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused,
edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja
majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust. (7) 10. aprillil 2013 avaldas
komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 alusel Itaalia suhtes läbi viidud
põhjaliku analüüsi[8]
tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Itaalias esineb
makromajanduslik tasakaalustamatus, millega seoses tuleb võtta otsustavaid
poliitikameetmeid. Itaalia makromajanduslik tasakaalustamatus väljendub
jätkuvalt peamiselt välise konkurentsivõime vähenemises ning avaliku sektori
kõrges võlatasemes tagasihoidliku majanduskasvu tingimustes. (8) Itaalia esitas 11. aprillil
2013 oma stabiilsusprogrammi ajavahemikuks 2012–2017 ja 2013. aasta riikliku
reformikava. Sellele järgnevalt väljendas 28. aprillil ametisse nimetatud uus
valitsus oma kavatsust tugevdada struktuursete reformide tegevuskava ja
kinnitas samaaegselt stabiilsusprogrammis esitatud eelarve-eesmärke. 17. mail
võeti vastu dekreetseadus, mis hõlmab kinnisvara maksustamist käsitlevaid uusi
sätteid ja töötasu täiendamise süsteemi laiendamist tööturul alahõivatud
töötajatele. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide ja valitsuse
võetud uute meetmete omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal. (9) Nõukogu määruse (EÜ) nr
1466/97 alusel 2013.–2017. aasta stabiilsusprogrammile antud hinnangu põhjal on
nõukogu seisukohal, et programmi eelarveprognooside aluseks olev
makromajanduslik stsenaarium on 2014. aasta puhul optimistlik (võrreldes
komisjoni 2013. aasta kevadise prognoosiga). See on usutav alates 2015. aastast,
kuid seda vaid eeldusel, et vastu võetud struktuurireformid rakendatakse
täielikult, mis on aga jätkuvalt probleemiks. Uus valitsus kinnitas programmis
kirjeldatud eelarvestrateegia ja parlament kiitis selle heaks.
Eelarvestrateegia eesmärk on hoida kogu programmiperioodi vältel puudujääk alla
3 % SKPst, saavutada 2013. aastal keskpika perioodi eesmärk ja vähendada võla
suhet SKPsse alates 2014. aastast. Programmis kinnitatakse keskpika perioodi
eesmärki, milleks on struktuurselt tasakaalus eelarvepositsioon, mis on
kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga. 2012. aastal viidi puudujääk 3 %-ni
SKPst ning 3. mail avaldatud komisjoni 2013. aasta kevadprognoosi kohaselt jääb
see aastatel 2013−2014 alla kontrollväärtuse. Arvatakse, et Itaalia
valitsuse 17. mail vastu võetud õigusaktil ei ole märkimisväärset mõju
puudujäägile, kui seda järjekindlalt rakendatakse. Struktuurne
eelarvepositsioon paranes aastatel 2009−2012 kokku 2,7 protsendipunkti
võrra SKPst, ning kui eeldada, et poliitika ei muutu, peaks struktuurne
eelarvepositsioon protsendina SKPst paranema veel ühe protsendipunkti võrra
2013. aastal (ulatudes -0,5 %-ni) ning seejärel 2014. aastal vaid veidi
halvenema. Struktuurne esmane eelarvepositsioon peaks aastal 2014 olema
ligikaudu 5 % SKPst. Aastaks 2013 prognoositav struktuuriline kohandamine on
asjakohane, põhinedes ka kulude analüüsil (arvestamata kaalutlusõiguse alusel
võetud tulumeetmeid). Seevastu 2014. aastal näitab see kõrvalekallet keskpika
perioodi eesmärgi saavutamisele suunatud kohandamiskavast. Programmis
prognoositakse, et valitsemissektori võla suhe saavutab 2013. aastal tipptaseme
ning hakkab seejärel langema muu hulgas ka tänu erastamistuludele, mis ulatuvad
ühe protsendipunktini SKPst aastas. Prognooside kohaselt aga kasvab võla suhe SKPsse
endiselt ja selle põhjuseks on muu hulgas kommertsvõla tasumine. See kasv on
ligikaudu 2,5 protsendipunkti aastatel 2013−2014, aga neis prognoosides
ei arvestata erastamisest saadavat tulu, kuna üksikasjad ei ole veel
täpsustatud. 2013. aastast alates on Itaalias kolmeaastane üleminekuperiood
seoses võlakriteeriumi täitmisega ning stabiilsusprogrammis sisalduv
võlasuundumus tagab piisavad edusammud kriteeriumi täitmise suunas. Programmis
esitatud puudujääki ja võlga käsitlevad prognoosid aga tuginevad
eelarvemeetmete ja vastu võetud struktuurireformide täielikule rakendamisele.
Need meetmed on määrava tähtsusega, et suurendada turgude usaldust ning
edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. (10) Ehkki eelarve jätkusuutlikkuse
edendamiseks ja majanduskasvu ergutamiseks on vastu võetud olulisi reforme, on
endiselt probleeme nende rakendamisega, samuti tuleks võtta täiendavaid
meetmeid. Mitmed kavandatud olulised meetmed on veel heaks kiitmata või on
asjaomased õigusaktid vastu võtmata ning on oht, et nende kohaldamist ei
jälgita kõigil valitsemistasanditel järjepidevalt. Avaliku halduse tõhusus
seoses õigus- ja menetlusraamistiku, valitsemise kvaliteedi ja
haldussuutlikkusega on endiselt väga väike ning see mõjutab reformide
rakendamist ja ettevõtluskeskkonda. (11) Ettevõtluskeskkonna
parandamiseks on vaja lõpule viia tsiviilõigussüsteemi reform, mis hõlmab
kohtukorralduse kiiret läbivaatamist ning juhtumite menetlemiseks kuluva aja,
lahendamata kohtuasjade ja kohtuvaidluste suure arvu vähendamist. Konstitutsioonikohtu
2012. aasta oktoobri vahendusmenetlust käsitlevat otsust järgides on vaja
meetmeid, et edendada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide
kasutamist. Tõsine probleem on korruptsioon, millest tulenevaid kulusid
hinnatakse 4 % SKPst ja mis häirib oluliselt majanduse elavnemise võimalusi.
2012. aasta novembri korruptsioonivastane seadus vajab järelmeetmeid ning
korruptsioonivastase võitluse tõhusust saaks veelgi parandada, eelkõige
pikendades hagi aegumise tähtaegu, mis praegu on lühikesed. (12) Seni kohaldatud eelarve
konsolideerimise ambitsioonikat strateegiat on täiendatud 2012. aasta aprillis
põhiseadusesse lisatud tasakaalus eelarve reegeliga ning meetmetega avaliku
sektori kulude tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks. Siiski on rakendamisel
esinevad lüngad piiranud võetud meetmete täielikku tulemuslikkust, eelkõige
seoses avaliku sektori tööhõive tõhususe ja provintside arvu vähendamisega.
Ühtekuuluvusmeetme kava rakendamine võimaldas kiirendada struktuurifondide
kasutamist ja need nende kaudu eraldatud summa oli ligikaudu 12,1 miljardit
eurot kolmel järjestikusel etapil. Siiski jätab rahaliste vahendite parem
haldamine eelkõige Lõuna-Itaalias suuresti soovida ning see annab põhjust tunda
muret 2014−2020 programmiperioodi pärast. Itaalial on seega piisavalt
tegutsemisruumi avaliku sektori kulutuste tõhususe suurendamiseks. (13) Pankadel on tavapäraselt
oluline roll Itaalia majandustegevuse toetamisel, eelkõige väikeettevõtjatele
antavate laenude kaudu . Nende suutlikkus selle rolli täitmisel on aga
pikaajalise majanduslanguse tõttu nõrgenenud. Suurenenud krediidirisk koos
viivislaenude suure ja kasvava hulgaga on laenuandmist vähendanud ja süvendab
pankade madalat kasumlikkust. Sellele olukorrale reageerimiseks hindab Itaalia
Pank praegu langenud väärtusega laenude tagatiste asjakohasust kohapealsete
kontrollkäikudega. Itaalia pankade üldjuhtimise teatud aspektid võivad piirata
pankade finantsvahenduse tulemuslikkust. Pangaväliste rahastamiskanalite
(eelkõige omakapitali kaudu rahastamine) kasutamise soodustamiseks ja
innovatsioonivõime edendamiseks on võetud küll meetmeid, aga nende ulatus jääb
piiratuks ja need ei ole veel täielikult rakendunud. Äritehingute puhul
hilinenud maksmist käsitleva ELi direktiivi ülevõtmine ja kuhjunud kommertsvõla
kavandatud tasumine aitab kaasa ettevõtete likviidsuse parandamisele. (14) 2012. aasta juunis võeti vastu
ulatuslik tööturu reform, et vähendada tööturu jäikust ja killustatust. Reform
tuleb lõpule viia, võttes vastu menetluses olevad rakendusaktid, ja jälgida
tähelepanelikult selle kohapealset konkreetset elluviimist. Samuti ei ole
riiklikud tööturuasutused integreeritud veel töötushüvitisi maksva asutusega,
et toetada tõhusate aktiveerimisstrateegiate rakendamist. Ajavahemikul
2011−2013 koostasid sotsiaalpartnerid uue palgakujundamise raamistiku,
mida toetavad maksustiimulid, et viia palgad senisest paremini vastavusse
tootlikkuse ja kohaliku tööturu tingimustega. Seda raamistikku tuleks tõhusalt
rakendada ja seda järk-järgult rakendamise tulemuste jälgimise alusel
kohandada. (15) Jätkuvalt suurenes noorte
töötus ja nende noorte inimeste osakaal, kes ei ole hõivatud töö, õppetegevuse
ega koolitusega, ulatudes 2012. aasta lõpus vastavalt 37 %-ni ja 21,1 %-ni. Nii
kolmanda taseme hariduse omandamise kui ka kolmanda taseme haridusega noorte
tööhõive määra poolest on Itaalia ELis viimasel kohal. See viitab sellele, et
noorte oskused ei ole tööturul asjakohased. Koolist väljalangenute arv on
hoolimata mõningasest vähenemisest endiselt suur. Seega tõstatub
haridussüsteemi tulemuslikkuse küsimus. Õpetajaamet on siinkohal keskse
tähtsusega, seda iseloomustab praegu ühese karjääri võimalus ning see pakub
piiratud väljavaateid ametialaseks arenguks. Naiste osalemine tööturul on väike
ning naiste ja meeste tööhõive erinevus on ELi üks suuremaid. Vaesuse ja
sotsiaalse tõrjutuse risk ning eelkõige suur materiaalne puudus suurenevad
märkimisväärselt, samal ajal kui sotsiaalkaitsesüsteemil on üha suuremaid
raskusi, et vastata sotsiaalsetele vajadustele, kuna tegeletakse peamiselt
pensionikulutustega ning sotsiaalsiirded (välja arvatud pensionid) ei ole
piisavalt suunatud vaesusega võitlemisele ja sotsiaalse kaasatuse edendamisele. (16) Maksusüsteemi struktuur on
jätkuvalt keeruline ja see koormab tugevalt tööjõudu ja kapitali. Pärast 2010.−2011.
aasta jõupingutusi on täiendavad meetmed maksukoormuse nihutamiseks tootmisega
seotud teguritelt tarbimisele, omandile ja keskkonnale olnud piiratumad.
Lisameetmeid on vaja maksusüsteemi lihtsustamiseks, maksukulude ühtlustamiseks,
omandimaksude vastavusse viimiseks turuväärtustega, maksukuulekuse
suurendamiseks ja maksudest kõrvalehoidumise vähendamiseks. Kuni
katastriväärtuste läbivaatamiseni on kinnisvara maksustamise kavandatud reformi
eesmärk õiglasem maksustamine, võttes arvesse stabiilsusprogrammis sätestatud
eelarvestrateegia piiranguid. Varimajanduse ja deklareerimata töö osakaalu
vähendamine aitab parandada riigi rahandust ning sel on positiivne mõju
võrdsusele. Käibemaksuvabastuste või vähendatud maksumäära ja otseste
maksukulude läbivaatamine võib vajada ka kohandusi sotsiaalsiirete osas, et
selle jaotuslik mõju oleks võimalikult väike. (17) Märkimisväärseid jõupingutusi
on tehtud teenustesektori liberaliseerimisel. Reguleeritud kutsealasid
käsitleva reformiga tuleks aga minna veelgi kaugemale, et kaotada olemasolevad
piirangud, ning kõnealuse reformi keskseid põhimõtteid tuleks kaitsta
võimalike, eelkõige õiguselukutsete reformist tulenevate tagasilöökide eest.
Konstitutsioonikohtu 2012. aasta juuli otsust järgides on samuti oluline võtta
meetmeid, et avada kohaliku tasandi avalikud teenused konkurentsile. (18) Käimas on küll
võrgutööstuste reformimine, et avada turule juurdepääs ja suurendada
infrastruktuuri võimsust, kuid olulised probleemid püsivad endiselt. Gaasivõrgu
eraldamine peaks jõudma lõpule 2013. aasta septembris ning 2013. aasta märtsiks
tuleb rakendada energiavajadusi käsitlev riiklik strateegia.
Telekommunikatsiooni avamine konkurentsile on järgmine potentsiaalne
tegevusvaldkond. Maanteede, lennujaamade, sadamate ja raudteede eest vastutav
uus transpordiamet on veel loomata. Kõnealune amet peaks olema sõltumatu,
sellel peaksid olema toimimiseks vajalikud vahendid ja volitused rakendada
sanktsioone. Samuti on suureks probleemiks riigisisese ja piiriülese
infrastruktuuriga seotud puudujäägid (sh erinevused riigi põhja- ja lõunaosa
vahel), mille tulemuseks on kõrged energiahinnad, lairibaühenduste väike levik
ja transpordi kitsaskohad. (19) Komisjon hindas Euroopa
poolaasta raames põhjalikult Itaalia majanduspoliitikat. Hinnati stabiilsusprogrammi
ja riiklikku reformikava ning esitati põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse
võetud nende dokumentide asjakohasust Itaalia eelarve- ja
sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust
ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist
majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse ELi tasandi
panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad
soovitustes 1–6. (20) Võttes arvesse kõnealust
hinnangut, on nõukogu Itaalia stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus[9] selle kohta kajastub eelkõige
soovituses 1. (21) Võttes arvesse komisjoni
põhjalikku analüüsi ja kõnealust hindamist, on nõukogu läbi vaadanud riikliku
reformikava ja stabiilsusprogrammi. Määruse (EL) nr 1176/2011
(makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta)
artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud
soovitustes 1−6. (22) Komisjon on Euroopa poolaasta
raames hinnanud põhjalikult ka kogu euroala majanduspoliitikat. Sellele
tuginedes on nõukogu esitanud konkreetsed soovitused liikmesriikidele, kelle
vääringuks on euro. Ka Itaalia peaks tagama kõnealuste soovituste täieliku ja
õigeaegse rakendamise, SOOVITAB Itaalial võtta ajavahemikus
2013–2014 järgmisi meetmeid: 1. Tagada, et eelarvepuudujääk
jääb 2013. aastal alla 3 % SKPst, rakendades selleks täielikult vastu võetud
meetmed. Jätkata struktuurilist kohandamist sobivas tempos majanduskasvu
soodustava eelarve konsolideerimise kaudu, et saavutada ja säilitada keskpika
perioodi eesmärk alates 2014. aastast. Saavutada kavandatud esmane struktuurne
ülejääk, et püsivalt vähendada kõrget võla suhet SKPsse (prognoositavalt 132,2
% SKPst 2014. aastal). Jätkata avaliku sektori kulude püsivat tõhustamist ja
kvaliteedi parandamist, rakendades täielikult 2012. aastal vastu võetud meetmed
ja vaadates kõikidel valitsemistasanditel kulud korrapäraselt läbi. 2. Tagada käimasolevate reformide
õigeaegne elluviimine, võttes kiiresti vastu vajalikud õigusaktid, millele
järgneb nende kohaldamine kõigil valitsustasanditel ja kõigi asjaomaste
sidusrühmade poolt, ning jälgida nende mõju. Suurendada avaliku halduse
tõhusust ja parandada eri valitsustasandite vahelist koordineerimist.
Lihtsustada haldus- ja regulatiivraamistikku kodanike ja ettevõtjate jaoks ning
vähendada juhtumite menetlemiseks kuluvat aega ja kohtuvaidluste suurt hulka
tsiviilõigussüsteemis, edendades sealhulgas vaidluste kohtuvälise lahendamise
menetlusi. Tugevdada korruptsiooni tõkestamise eesmärgil õigusraamistikku,
vaadates sealhulgas läbi aegumistähtaegade eeskirjad. Võtta vastu
struktuurimeetmed, et parandada ELi rahaliste vahendite haldamist Itaalia
lõunapiirkondades, pidades silmas 2014.−2020. aasta programmiperioodi. 3. Edendada pangandussektoris
juhtimistavasid, mis parandavad tõhusust ja tootlikkust, et toetada seeläbi
tootmistegevusele suunatavaid krediidivoogusid. Jätkata käimasolevat tööd
varade kvaliteedi läbivaatamisel kogu pangandussektoris ja lihtsustada pankade
bilansis olevate viivislaenude probleemi lahendamist. Soodustada
kapitaliturgude arengut, et mitmekesistada rahastamisvõimalusi ja parandada
ettevõtete juurdepääsu rahastamisele (eelkõige omakapital), nii et seeläbi
suureneks ettevõtete innovatsioonivõime ja paraneks nende areng. 4. Tagada tööturgu ja palkade
kujundamise käsitlevate reformide tõhus rakendamine, et viia palgad senisest
paremini vastavusse tootlikkusega. Võtta täiendavaid meetmeid eelkõige naiste
ja noorte tööturul osalemise suurendamiseks, näiteks noortegarantii rakendamise
kaudu. Edendada kutseharidust ja -koolitust, tagada riiklike
tööturuasutuste suurem tõhusus ning parandada kolmanda taseme õppuritele
suunatud karjääri- ja nõustamisteenuste kvaliteeti. Vähendada rahalisi
tegureid, mis motiveerivad leibkonna teist palgasaajat mitte töötama, ning
parandada hoiu- ja kooliväliste teenuste pakkumist. Suurendada jõupingutusi, et
vältida koolist väljalangemist, ning parandada koolide kvaliteeti ja tulemusi,
reformides ka õpetajate kutsealaseid ja karjäärivõimalusi. Tagada
sotsiaalsiirete tõhusus, sealhulgas hüvitiste parema suunamise kaudu, ning
eelkõige madala sissetulekuga ja lastega leibkondade jaoks. 5. Nihutada
eelarveneutraalsel viisil maksukoormus tööjõult ja kapitalilt tarbimisele,
omandile ja keskkonnale. Vaadata selleks läbi käibemaksuvabastuste, vähendatud
maksumäärade ja otseste maksukulude ulatus ning reformida katastrisüsteemi, et
viia korduvad kinnisvaramaksud vastavusse turuväärtustega. Jätkata võitlust
maksudest kõrvalehoidumise vastu, parandada maksukohustuste täitmist ning võtta
otsustavaid meetmeid võitlemiseks varimajanduse ja deklareerimata tööga. 6. Tagada teenustesektori
avamist käsitlevate meetmete nõuetekohane rakendamine. Kaotada kutseteenustel
lasuvad olemasolevad piirangud ning edendada turule juurdepääsu kohaliku
tasandi avalike teenuste osutamisel, näiteks olukordades, kus tuleks edendada
riigihangete kasutamist (kontsessioonide asemel). Jätkata võetud meetmete kohaldamist,
et parandada turulepääsu tingimusi võrgutööstuste puhul, võttes prioriteetse
sammuna ette transpordiameti loomise. Ajakohastada infrastruktuuri võimsus,
keskendudes elektrivõrkudele, ühendvedudele ja kiirele lairibaühendusele
telekommunikatsiooni valdkonnas, seades eesmärgiks ka põhja- ja lõunaosa
vaheliste erinevuste kaotamine. Brüssel, Nõukogu
nimel eesistuja [1] EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1. [2] ELT L 306, 23.11.2011, lk 25. [3] COM(2013) 362 (final). [4] P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053. [5] Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013. [6] COM(2012) 750 (final). [7] COM(2012) 751 (final). [8] SWD(2013) 118 (final). [9] Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5
lõikele 2.