Soovitus:

NÕUKOGU SOOVITUS,

milles käsitletakse Taani 2013. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Taani lähenemisprogrammi (2012–2016) kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artikli 148 lõiget 4,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta,[1] eriti selle artikli 9 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määrust (EL) nr 1176/2011 makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta,[2] eriti selle artikli 6 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust[3],

võttes arvesse Euroopa Parlamendi resolutsioone[4],

võttes arvesse Euroopa Ülemkogu järeldusi,

võttes arvesse tööhõivekomitee arvamust,

olles konsulteerinud majandus- ja rahanduskomiteega

ning arvestades järgmist:

(1)       Euroopa Ülemkogu kiitis 26. märtsil 2010 heaks komisjoni ettepaneku käivitada uus tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020”, mis põhineb majanduspoliitika tõhustatud koordineerimisel ning keskendub esmatähtsatele valdkondadele, kus on vaja võtta meetmeid Euroopa jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaali ja konkurentsivõime suurendamiseks.

(2)       Nõukogu võttis 13. juulil 2010 komisjoni ettepanekute põhjal vastu soovituse liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste kohta ajavahemikuks 2010–2014 ning 21. oktoobril 2010 otsuse liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta;[5] mõlemat dokumenti koos nimetatakse koondsuunisteks. Liikmesriike kutsuti üles võtma koondsuuniseid arvesse oma majandus- ja tööhõivepoliitikas.

(3)       29. juunil 2012 võtsid riigipead ja valitsusjuhid vastu majanduskasvu ja töökohtade loomise kokkuleppe, millega loodi sidus tegevusraamistik riiklikul, ELi ja euroala tasandil, kasutades selleks kõiki võimalikke hoobasid, vahendeid ja poliitikasuundi. Nad otsustasid, milliseid meetmeid võtta liikmesriikide tasandil, eelkõige väljendades täielikku pühendumust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele ja riigipõhiste soovituste rakendamisele.

(4)       6. juulil 2012 võttis nõukogu vastu soovituse Taani 2012. aasta riikliku reformikava kohta ja esitas arvamuse Taani ajakohastatud lähenemisprogrammi (2011–2015) kohta.

(5)       28. novembril 2012 võttis komisjon vastu iga-aastase majanduskasvu analüüsi[6] ning see sündmus märkis majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2013) algust. Samuti 28. novembril 2012 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 põhjal vastu teise häiremehhanismi aruande[7], milles liikmesriikide hulgas, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida, nimetati ka Taanit.

(6)       Euroopa Ülemkogu kiitis 14. märtsil 2013 heaks finantsstabiilsuse tagamise ja eelarve konsolideerimise prioriteedid ning majanduskasvu hoogustamise meetmed. Ülemkogu toonitas vajadust saavutada diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine, taastada tavapärased majandusele laenu andmise tingimused, edendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet, tegelda töötuse probleemiga ja majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgedega ning moderniseerida avalikku haldust.

(7)       10. aprillil 2013 avaldas komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 5 alusel Taani suhtes läbi viidud põhjaliku analüüsi[8] tulemused. Komisjoni analüüsi põhjal võib järeldada, et Taanis esineb makromajanduslik tasakaalustamatus, ehkki mitte ülemäärane.

(8)       30. aprillil 2013 esitas Taani oma 2013. aasta lähenemisprogrammi ajavahemikuks 2012–2016 ja 2013. aasta riikliku reformikava. Selleks et võtta arvesse nende kahe programmi omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(9)       Nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 alusel 2013. aasta lähenemisprogrammile antud hinnangu põhjal on nõukogu seisukohal, et programmis esitatud eelarveprognooside aluseks olev makromajanduslik stsenaarium on usutav. Stsenaariumi kohaselt suureneb SKP 2013. aastal 0,7 % ja 2014. aastal 1,6 %, mis on üldjoontes kooskõlas komisjoni 2013. aasta kevadprognoosiga, mille kohaselt on need määrad vastavalt 0,7 % ja 1,7 %. Programmis on visandatud eelarvestrateegia, mille eesmärk on kõrvaldada ülemäärane eelarvepuudujääk ja saavutada keskpika perioodi eesmärk – struktuurne eelarvepuudujääk, mis ei ole 2013. aastaks suurem kui 0,5 % SKPst, mis kajastab stabiilsuse ja kasvu pakti nõudeid. Programmis kavandatakse valitsemissektori eelarve puudujäägiks 1,7 % SKPst 2013. aastal ja 1,8 % 2014. aastal, mis vastab komisjoni poolt pakutud ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamise tähtajale. Keskmine iga-aastane eelarvepositsiooni tugevdamine ajavahemikul 2011–2013 lähtuvalt struktuurse eelarvepositsiooni arvutustest on kooskõlas nõukogu soovitusega ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse raames. Valitsemissektori tegelikud kulud (sealhulgas kaalutlusõiguse alusel võetavad tulusid puudutavad meetmed) ei kasva hinnanguliselt 2013. aastal üldse ning 2014. aastal on 0,4 % tasemel, täites seega kulueesmärgid mõlemal aastal. Taani riigi rahanduse olukord on üldiselt hea ja riik on oma keskpika perioodi eesmärgi juba saavutanud. Kuid arvestades muu hulgas seda, et riigi elanikkond vananeb ning Taani sotsiaalpoliitika on ambitsioonikas, on väga tähtis, et riik säilitab fiskaalpoliitika usaldusväärse ja jätkusuutliku raamistiku ning hoiab eelarvepuudujäägi allpool 3 % SKP-st, mis on asutamislepingus sätestatud kontrollväärtus.

(10)     2012. aastal viis Taani lõpule invaliidsuspensionide ja paindliku töö kavade reformid, mis jõustusid 1. jaanuaril 2013. Need reformid kujutavad endast olulisi meetmeid Taani tööjõu pakkumise suurendamiseks. Kuid endiselt põhjustab probleeme selliste isikute tööalase konkurentsivõime parandamine, kellel on tööturule kõige raskem tagasi pöörduda, näiteks sisserändaja taustaga inimesed, pikaajalised töötud ja madala kvalifikatsiooniga töötajad. Kuigi Taani valitsuse kaugelepürgiv reformikava väärib tunnustust, on siiski oluline tagada, et Taani tuntud nn turvalise paindlikkuse mudel hõlbustab ka edaspidi sujuvat üleminekut töötuselt töötamisele, piirates samas marginaliseerimist ja sotsiaalset tõrjutust. Hariduse ja koolituse ning oskuste täiendamise osa on siinkohal väga tähtis.

(11)     Taani jaoks on haridus õigustatult selge prioriteet. Sellele vaatamata tuleb jätkata jõupingutuste tegemist Taani haridus- ja koolitussüsteemide kvaliteedi ja kulutasuvuse parandamiseks, muu hulgas algatatud reformide rakendamise kaudu. Alghariduse ja põhihariduse ülemise astme süsteemi kavandatud reform on samm õiges suunas ning avaldab eeldatavalt positiivset mõju koolisüsteemi kulutasuvusele ja hariduse kvaliteedile, sealhulgas õpilaste õpitulemustele. Mis puutub kutseharidusse, on Taani valitsus tegutsenud noorte kutsehariduse kvaliteedi tõstmise ja eraettevõtjate pakutavate vajalike praktikakohtade tagamise nimel. Valitsus, omavalitsused, piirkonnad ja tööturu osapooled on moodustanud ühise komitee, et leida alaline lahendus praktikakohtade pakkumise tagamise küsimuses ning tõsta kutseharidus ja -koolitussüsteemi kvaliteeti. Lõplike ja ulatuslike lahenduste leidmine nii praktikakohtade vähesuse kui ka noorte kutseharidusasutustest väljalangemise kõrge määra probleemile valmistaks Taani paremini ette tulevaseks oskuste nõudluseks tööturul ja parandaks tootlikkust.

(12)     Taani saaks hoogustada majanduskasvu seeläbi, et kõrvaldab asjaolud, mis takistavad konkurentsi kohalike ja jaemüügiteenuste vallas, pidades silmas selle sektori tähtsust Taani majandusele. 2012. aastal esitas Taani valitsus uue konkurentsiseaduse, mis on oluline samm õiges suunas. Konkurentsiõiguse läbivaatamise abil kehtestati tõhusamad mehhanismid konkurentsi reguleerimiseks, mis on täielikult kooskõlas 2012. aasta soovituse vastava osaga. Ent on võimalik teha veel rohkem selleks, et tagada valdkondlike ja avalike teenuste vallas võetud meetmete tulemuslikkus konkurentsi tõstmisel ja turu toimimise parandamisel. Mitmesugused sellealased poliitilised algatused on algusjärgus ja vaja on jätkuvaid jõupingutusi tõhusa rakendamise tagamiseks.

(13)     Möödunud aastal analüüsiti põhjalikult kodumajapidamiste võlakoormat nii riiklikul kui ka ELi tasandil, et hinnata finants- ja majanduslikku stabiilsust ähvardavaid ohte. Hetkel näivad finantsstabiilsust ohustavad asjaolud olevat kontrolli all, kuid vajavad siiski pidevat järelevalvet. Taani ametiasutused on võtnud palju meetmeid hüpoteeklaenude süsteemi usaldusväärsuse suurendamiseks. Üks meede on näiteks riskide tähistamise süsteem hüpoteeklaenude puhul ning muutuva intressimääraga ja/või edasilükatud osamaksetega laenude piirangud. Hüpoteeklaenu andvad asutused on omal algatusel võtnud meetmeid kindlustamaks, et esitatakse lisatagatis. Kõigi nimetatud meetmete suund on õige, kuid vajalik on hoolikas järelevalve, et teha kindlaks, kas nende soovitud mõju ka saavutatakse. Komisjon kontrollib Taani korrapäraseid aruandeid sellealaste meetmete mõju kohta. Aja jooksul tuleks läbi vaadata omandi maksustamine Taanis, et vähendada moonutusi ja tugevdada vastutsüklilisi omadusi.

(14)     Komisjon hindas Euroopa poolaasta raames põhjalikult Taani majanduspoliitikat. Hinnatud on lähenemisprogrammi ja riiklikku reformikava ning esitatud on põhjalik analüüs. Hindamisel on arvesse võetud nende dokumentide asjakohasust Taani eelarve- ja sotsiaal-majanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, aga ka nende vastavust ELi eeskirjadele ja juhistele, pidades silmas vajadust tugevdada ELi üldist majandusjuhtimist, lisades tulevastesse riiklikesse otsustesse liidu tasandi panuse. Euroopa poolaasta raames koostatud komisjoni soovitused kajastuvad soovitustes 1–3.

(15)     Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu Taani lähenemisprogrammiga tutvunud ja tema arvamus[9] selle kohta kajastub eelkõige soovituses 1,

(16)     Nõukogu on komisjoni põhjalikust analüüsist ja kõnealusest hindamisest lähtudes Taani riikliku reformikava ja lähenemisprogrammi läbi vaadanud. Määruse (EL) nr 1176/2011 (makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamise ja korrigeerimise kohta) artikli 6 alusel tehtud nõukogu soovitused kajastuvad allpool esitatud soovituses 3.

SOOVITAB Taanil võtta ajavahemikus 2013–2014 järgmisi meetmeid:

1.           Rakendada eelarvestrateegiat 2013. aastal vastavalt kavandatule, et tagada ülemäärase eelarvepuudujäägi korrigeerimine 2013. aastaks. Lisaks rakendada eelarvestrateegiat aastaks 2014 ja pärast seda, et tagada piisavad fiskaalmeetmed keskpika perioodi eesmärgi kursil püsimiseks.

2.           Astuda täiendavaid samme tööturul kõige ebasoodsamas olukorras olevate isikute, sealhulgas sisserändaja taustaga inimeste, pikaajaliste töötute ja madala kvalifikatsiooniga töötajate tööalase konkurentsivõime parandamiseks. Parandada kutsehariduse kvaliteeti kutseõppeasutustest väljalangemismäärade vähendamiseks ja praktikakohtade arvu suurendamiseks. Viia ellu alghariduse ja põhihariduse ülemise astme süsteemi reform, et parandada õpitulemusi ja haridussüsteemi kulutasuvust.

3.           Jätkata jõupingutusi selle nimel, et kõrvaldada asjaolud, mis takistavad konkurentsi teenustesektoris, sealhulgas jaemüügi- ja ehitussektoris, ning suurendada avalike teenuste osutamise tõhusust.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               EÜT L 209, 2.8.1997, lk 1.

[2]               ELT L 306, 23.11.2011, lk 25.

[3]               COM(2013) 354 (final).

[4]               P7_TA(2013)0052 ja P7_TA(2013)0053.

[5]               Nõukogu otsus 2013/208/EL, 22. aprill 2013.

[6]               COM(2012) 750 (final).

[7]               COM(2012) 751 (final).

[8]               SWD(2013) 115 (final).

[9]               Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 lõikele 2.