2013. AASTA ÜLDEELARVE PARANDUSEELARVE PROJEKT nr 5

TULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA KULUDE EELARVESTUS JAGUDE KAUPA III jagu – Komisjon

Võttes arvesse:

– Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 314, koostoimes Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepinguga, eriti selle artikliga 106a,

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoober 2012. aasta määrust (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju,[1] ja eriti selle artiklit 41,

– 12. detsembril 2012 vastuvõetud Euroopa Liidu 2013. aasta üldeelarvet[2],

– 18. märtsil 2013 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 1/2013[3],

– 27. märtsil 2013 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 2/2013[4],

– 15. aprillil 2013 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 3/2013[5],

– 29. aprillil 2013 vastuvõetud paranduseelarve projekti nr 4/2013[6],

esitab Euroopa Komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele 2013. aasta eelarve paranduseelarve projekti nr 5.

TULUDE JA KULUDE EELARVESTUSE MUUDATUSED EELARVEJAGUDE KAUPA

Tulude ja kulude eelarvestuses eelarvejagude kaupa tehtavad muudatused on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil (http://eur-lex.europa.eu/budget/www/index-et.htm). Teadmiseks on lisatud nende muudatuste ingliskeelne versioon, mis moodustab eelarve lisa.

SISUKORD

1.      Sissejuhatus.. 5

2.      Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine. 5

2.1        Sloveenia.. 5

2.2        Horvaatia.. 6

2.3        Austria.. 7

3.      Rahastamine. 7

5.      Koondtabel finantsraamistiku rubriikide kaupa.. 9

1.           Sissejuhatus

2013. aasta paranduseelarve projekti (PEP) nr 5 sisuks on ELi solidaarsusfondi kasutuselevõtmine 14 607 942 euro ulatuses kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringutena seoses 2012. aasta sügisel Sloveenias, Horvaatias ja Austrias toimunud üleujutustega.

2.           Euroopa Liidu solidaarsusfondi kasutuselevõtmine

2012. aasta oktoobri lõpu ja novembri alguse ohtrate vihmade tõttu tõusid Sava, Kupa ja Drava jõgi Sloveenias, Mura, Drava ja Lavanti jõgi Austrias ning jõed Horvaatias üle kallaste, ujutades üle suured alad. Üleujutused tekitasid kahju era- ja riiklikele hoonetele, veevärgi- ja kanalisatsioonitaristule, ettevõtjatele, põllumajandusmaale ja metsadele.

Sloveenia esitas seejärel taotluse finantsabi saamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondilt suure loodusõnnetuse kriteeriumi alusel, Horvaatia ja Austria esitasid taotlused nn naaberriigi kriteeriumi alusel.

Komisjoni analüüs näitas, et kolmes taotluses esitatud üleujutuskahju põhjustas üks ja sama meteoroloogiline olukord ning seda saab seega käsitada ühe sündmusena.

Komisjoni talitused on taotluse põhjalikult läbi vaadanud kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ) nr 2012/2002,[7] eriti selle artiklitega 2, 3 ja 4. Allpool on esitatud kokkuvõte hinnangu kõige olulisematest osadest.

2.1         Sloveenia

(1) Sloveeniat tabas esimene suur vihmasadu 27. oktoobril 2012, mis põhjustas kahju 28. oktoobril; sellele järgnes 4. ja 5. novembril teine vihmasadude ja tormilaine, mis põhjustas ulatuslikke üleujutusi.

(2) Komisjon sai Sloveenia taotluse 2. jaanuaril 2013 kümnenädalase tähtaja jooksul alates esimeste kahjustuste registreerimisest 28. oktoobril 2012.

(3) Tegemist oli üleujutusega ja see kuulub solidaarsusfondi peamisse rakendamisalasse. Komisjoni talituste analüüs näitas, et kahel üleujutustelainel oli meteoroloogilises ja hüdroloogilises mõttes ühine algpõhjus ja neid saab seega käsitada sama sündmusena.

(4) Sloveenia ametiasutused hindasid otseste kahjude kogusummaks rohkem kui 359,535 miljonit eurot. See summa moodustab 1 008 % Sloveenia kogurahvatulust, mis on palju suurem Sloveenia puhul 2013. aastal kohaldatavast tavalisest solidaarsusfondi kasutuselevõtu künnisest (214,021 miljonit eurot, s.o 0,6 % kogurahvatulust 2011. aasta andmete alusel). Kuna hinnanguline otsene kahju ületab künnise, võib kõnealust loodusõnnetust lugeda suureks. Finantsabi summa arvutamise aluseks on otseste kahjude kogusumma. Finantsabi võib kasutada ainult määruse artiklis 3 määratletud hädaolukorras vajalikeks meetmeteks.

(5) Sloveenia ametiasutused teatasid 6 130 kahjujuhtumist põllumajanduses ja metsanduses üleujutuse tagajärjel. Kahju kannatas rohkem kui 2 500 elumaja, haldus- ja majandushoonet ning 10 kooli. Märkimisväärset kahju sai kohalik teedetaristu, samuti teatati rohkem kui tuhandest vooluveekogude kahjustusest. Taotlus ei jäta kahtlust, et suuremat osa Sloveeniast kahjustanud üleujutused tekitasid märkimisväärset kahju, mis on Sloveeniale, võttes arvesse praegust rahalist ja majanduslikku olukorda, raske koormus.

(6) Määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 3 lõike 2 kohaste abikõlblike meetmete maksumus on hinnanguliselt 249 608 miljonit eurot ja see on esitatud tegevuse laadi järgi. Suurim osa kuludest hädaolukorras vajalikele meetmetele (üle 194 miljoni euro) on seotud taastustöödega veevarustuse ja reovee käitlemise valdkonnas.

(7) Mõjutatud piirkonda võib 2007.–2013. aasta struktuurifondidest toetada kui lähenemispiirkonda. Sloveenia ametiasutused ei ole komisjoni teavitanud kavatsusest kasutada üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks muid ühenduse rahastamisallikaid.

(8) Sloveenia ametiasutused teatasid, et abikõlblikel kuludel ei ole kindlustuskatet.

2.2         Horvaatia

(1) 26. oktoobrist 2012 kuni 2012. aasta novembri alguseni toimusid Horvaatias, eriti riigi põhja-, lääne- ja keskosa üheksas maakonnas üleujutused. Enim sai kahju veevarustuse, heitvee ja energeetika valdkonna taristu.

(2) ELiga ühinemisläbirääkimisi pidava riigina on Horvaatial õigus saada abi ELi solidaarsusfondist.

(3) Avaldus finantsabi saamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist esitati komisjonile 3. jaanuaril 2013, mis mahub 10-nädalase tähtaja sisse alates esimeste kahjude registreerimisest 26. oktoobril 2012.

(4) Tegemist on loodusõnnetusega. Horvaatia ametiasutused hindavad loodusõnnetusest tekkinud otseste kahjude kogusummaks rohkem kui 11,463 miljonit eurot. Et kõnealune summa on künnisest (0,6 % Horvaatia 2011. aasta kogurahvatulust, mis on 259,805 miljonit eurot) väiksem, ei saa õnnetust käsitada suure loodusõnnetusena määruse (EÜ) nr 2012/2002 tähenduses. Kuid Horvaatia loodusõnnetuse põhjus oli sama, mis Sloveenia suurel loodusõnnetusel ning kuus mõjutatud Horvaatia maakonda üheksast asuvad Sloveenia piiril. Seetõttu leiti, et taotlus täidab määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 2 lõike 2 teises lõigus sätestatud tingimust, mille kohaselt võib naaberriik, mis on kannatanud sama suure loodusõnnetuse tõttu, erandkorras samuti fondilt abi saada.

(5) Horvaatia ametiasutused teatasid, et 9 maakonnas said kahju olulised taristud ning era- ja riigivara, neist neljas mõjutas loodusõnnetus ka kohalikku majandust ning umbes 795 000 elaniku elutingimusi. Ülejäänud viies maakonnas oli võimalik kahju eravarale vältida tänu Hrvatske vode (Horvaatia vesi) korrapärastele ja erakorralistele üleujutusevastastele meetmetele. Teadete kohaselt said kahju vaid üleujutuskaitserajatised (näiteks ärauhutud kaitsetammid). Peale põhilise taristu kahjudele teatas Horvaatia kahjudest põllumajandusmaadele ja metsadele, tööstus-, äri- ja põllumajandushoonetele, eramutele, kaitsevallidele, sildadele ning kõnniteedele ja paadisildadele Horvaatia rannajoonel (näiteks Mali Lošinjis). Üle ujutati mitusada elamut ja elanikud tuli evakueerida. Peale selle põhjustas loodusõnnetus liiklusummikuid, mis raskendas kohest meetmetevõtmist.

(6) Horvaatia ametiasutused on arvestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 4,49 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmete liikide kaupa.

(7) Horvaatia ametiasutused kinnitasid, et loodusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks ei kasutata mingit muud liidu rahastamisallikat.

2.3         Austria

(1) Tugevate vihmade ja lume kiire sulamise tagajärjel toimusid mitmes Austria lõunapiirkonnas üleujutused ja maalihked. Eriti raskelt sai kannatada Sloveenia piiril Kärntenis asuv Lavamündi alev, kus alates 5. novembrist 2012 ujutati üle asustatud alad, tekitades kahju riigi- ja eravarale, ettevõtjatele ja kohalikule taristule.

(2) Avaldus finantsabi saamiseks Euroopa Liidu Solidaarsusfondist esitati komisjonile 11. jaanuaril 2013, mis mahub 10-nädalase tähtaja sisse alates esimeste kahjude registreerimisest 5. novembril 2012.

(3) Tegemist on loodusõnnetusega. 28. veebruaril 2013 täiendasid Austria ametiasutused oma esialgset taotlust täiendavate üksikasjade ja täpsemate arvudega. Seega moodustab loodusõnnetuse põhjustatud otsene kahju hinnanguliselt 9,6 miljonit eurot. Et nimetatud summa moodustab vaid murdosa 1 798,112 miljoni euro suurusest künnisest (0,6 % Austria kogurahvatulust), siis ei saa õnnetust lugeda suureks loodusõnnetuseks määruse (EÜ) nr 2012/2002 tähenduses. Sellegipoolest mõjutasid Austriat samad üleujutused, mis põhjustasid suure loodusõnnetuse Sloveenias. Seepärast esitasid Austria ametiasutused oma taotluse nn naaberriigi kriteeriumi alusel, mille kohaselt võib naaberriigiga samas loodusõnnetuses kannatada saanud riik saada erandkorras Solidaarsusfondilt abi. Hoolimata väikesest kahjust, mis moodustab üksnes 0,53 % künnisest, leiti, et tingimus on täidetud.

(4) Austria ametiasutused kirjeldasid loodusõnnetuse tagajärgi Lavamündi alevis, mis asub Drava (Drau) ja Lavanti jõe ühinemiskoha vahetus läheduses Austria ja Sloveenia piiril. Tugevate vihmade tagajärjel tõusid mõlema jõe veed üle kallaste kuni kahe meetri kõrguselt ja ujutasid Lavamündi üle, kahjustades 4 avalikku hoonet, 37 elamut ning 16 äri- ja kohalikku taristut. Loodusõnnetus mõjutas otseselt 181 elanikku.

(5) Austria ametiasutused on arvestanud vastavalt määruse (EÜ) nr 2012/2002 artikli 3 lõikele 2 hädaolukorras vajalike meetmete maksumuseks 1,6 miljonit eurot, mis on jaotatud meetmete liikide kaupa.

(6) Austria ametiasutused kinnitasid, et ei kavatse esitada muid abitaotlusi liidu rahastamisvahenditele.

3.           Rahastamine

Solidaarsusfondi aasta kogueelarve on 1 000 miljonit eurot. Et fond loodi solidaarsuse edendamiseks, on komisjon seisukohal, et sellest antav abi peab olema progresseeruv. See tähendab, et varasema tava kohaselt peaks abi osatähtsus olema suurem künnise (0,6% kogurahvatulust või 3 miljardit eurot 2002. aasta hindades, olenevalt sellest, kumb on madalam) ületava kahju puhul kui kahju puhul, mis künniseni ei küündi. Seni suurõnnetuste puhul assigneeringute määramiseks kasutatud määr on 2,5 % kogu otsesest kahjust, kui see on fondi kasutuselevõtmise künnisest allpool, ning 6 %, kui see ületab künnist. Solidaarsusfondist antava abi arvutamise metoodika esitati solidaarsusfondi aastaaruandes (2002–2003) ning metoodika kiitsid heaks nõukogu ja Euroopa Parlament.

Tehakse ettepanek rakendada seniseid protsendimäärasid ka käesoleval juhul ja määrata järgmised abisummad:

|| || eurodes

Loodusõnnetus || Heakskiidetud otsene kahju || Künnis  (miljonites eurodes) || 2,5% põhinev summa || 6% põhinev summa || Kavandatava abi kogusumma

Sloveenia üleujutused || 359 534 838 || 214,021 || 5 350 525 || 8 730 830 || 14 081 355

Horvaatia üleujutused || 11 463 479 || 259,805 || 286 587 || ~ || 286 587

Austria üleujutused || 9 600 000 || 1 798,112 || 240 000 || ~ || 240 000

KOKKU || || 14 607 942

Kokkuvõtteks tehakse ettepanek rahuldada Sloveenia, Horvaatia ja Austria taotlused seoses 2012. aasta oktoobris ja novembris toimunud üleujutustega ja kasutada nende juhtumite puhul solidaarsusfondi vahendeid.

Kooskõlas paranduseelarve projekti nr 1/2013 loogikaga seoses Horvaatia ühinemisega Euroopa Liiduga, mis on kavandatud 1. juuliks 2013, tehakse ettepanek sisestada Horvaatia taotlusega seotud summad finantsraamistiku alamrubriiki 3b.

Komisjon jättis paranduseelarve projektis nr 2/2013 mitmeaastase finantsraamistiku 2013. aasta maksete ülemmäärani 14,8 miljoni euro suuruse varu just selleks, et katta need teadaolevad taotlused võtta kasutusele ELi Solidaarsusfond.

5.           Koondtabel finantsraamistiku rubriikide kaupa

Finantsraamistiku rubriik/alamrubriik || 2013. aasta muudetud finantsraamistik || 2013. aasta eelarve (sh PEP 1-4/2013) || PEP 5/2013 || Eelarve 2013 (sh PEP nr 1-5/2013)

KA || MA || KA || MA || KA || MA || KA || MA

1. JÄTKUSUUTLIK KASV || || || || || || || ||

1a. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 15 670 000 000 || || 16 168 150 291 || 12 886 628 095 || || || 16 168 150 291 || 12 886 628 095

Varu, || || || 1 849 709 || || || || 1 849 709 ||

1b. Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks || 54 974 000 000 || || 54 958 049 037 || 56 349 544 736 || || || 54 958 049 037 || 56 349 544 736

Varu, || || || 15 950 963 || || || || 15 950 963 ||

Kokku || 70 644 000 000 || || 71 126 199 328 || 69 236 172 831 || || || 71 126 199 328 || 69 236 172 831

Varu[8] || || || 17 800 672 || || || || 17 800 672 ||

2. LOODUSVARADE KAITSE JA MAJANDAMINE || || || || || || || ||

millest: turuga seotud kulud ja otsetoetused || 48 583 000 000 || || 43 956 548 610 || 43 934 188 711 || || || 43 956 548 610 || 43 934 188 711

Kokku || 61 310 000 000 || || 60 159 241 416 || 58 095 492 961 || || || 60 159 241 416 || 58 095 492 961

Varu, || || || 1 150 758 584 || || || || 1 150 758 584 ||

3. KODAKONDSUS, VABADUS, TURVALISUS JA ÕIGUS || || || || || || || ||

3a. Vabadus, turvalisus ja õigus || 1 703 000 000 || || 1 440 827 200 || 1 046 033 652 || || || 1 440 827 200 || 1 046 033 652

Varu, || || || 262 172 800 || || || || 262 172 800 ||

3b. Kodakondsus || 746 000 000 || || 738 680 000 || 654 565 615 || 14 607 942 || 14 607 942 || 753 287 942 || 669 173 557

Varu, || || || 7 320 000 || || || || 7 320 000 ||

Kokku || 2 449 000 000 || || 2 179 507 200 || 1 700 599 267 || 14 607 942 || 14 607 942 || 2 194 115 142 || 1 715 207 209

Varu[9] || || || 269 492 800 || || || || 269 492 800 ||

4. EL KUI ÜLEMAAILMNE PARTNER || 9 595 000 000 || || 9 583 118 711 || 6 898 914 260 || || || 9 583 118 711 || 6 898 914 260

Varu[10] || || || 275 996 289 || || || || 275 996 289 ||

5. HALDUS || 9 095 000 000 || || 8 430 374 740 || 8 430 049 740 || || || 8 430 374 740 || 8 430 049 740

Varu[11] || || || 750 625 260 || || || || 750 625 260 ||

6. KOMPENSATSIOONID || 75 000 000 || || 75 000 000 || 75 000 000 || || || 75 000 000 || 75 000 000

Varu, || || || || || || || ||

KOKKU || 153 168 000 000 || 144 285 000 000 || 151 553 441 395 || 144 436 229 059 || 14 607 942 || 14 607 942 || 151 568 049 337 || 144 450 837 001

Varu[12][13] || || || 2 464 673 605 || 14 770 941 || || || 2 464 673 605 || 162 999

[1]               ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

[2]               ELT L 66, 8.3.2013, lk 1.

[3]               COM(2013) 156.

[4]               COM(2013) 183.

[5]               COM(2013) XXX.

[6]               COM(2013) XXX.

[7]               Nõukogu määrus (EÜ) nr 2012/2002, 11. november 2002, Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta (EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3).

[8]               Alamrubriigi 1a 500 miljoni euro suuruse varu arvutamisel ei ole arvestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi.

[9]               Euroopa Liidu solidaarsusfondi summa on kantud eelarvesse suuremana, kui vastavate rubriikide puhul on ette nähtud, nagu on sätestatud 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes (ELT C 139, 14.6.2006).

[10]             Rubriigi 4 2013. aasta varus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid (264,1 miljonit eurot).

[11]             Rubriigis 5 ülemmäära suhtes jääva varu arvutamiseks on võetud arvesse aastate 2007–2013 finantsraamistiku joonealuses märkuses 1 nimetatud 86 miljonit eurot töötajate sissemakseid pensionikavasse.

[12]             Kulukohustuste koguvarus ei ole arvestatud Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (500 miljonit eurot) ja hädaabireserviga seotud assigneeringuid (264,1 miljonit eurot) ega töötajate sissemakseid pensionikavasse (86 miljonit eurot).

[13]             Maksete koguvarus ei ole arvestatud hädaabireserviga seotud assigneeringuid (80 miljonit eurot) ega töötajate sissemakseid pensionikavasse (86 miljonit eurot).