SELETUSKIRI

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsuses 1622/2006/EÜ (millega kehtestatakse kultuurisündmusega Euroopa kultuuripealinn seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019)[1] on sätestatud Euroopa kultuuripealinna nimetamise kord. Kooskõlas selle otsuse artikliga 2 nimetatakse alates 2009. aastast Euroopa kultuuripealinnaks kaks linna kahest liikmesriigist otsuse lisas esitatud kronoloogilise järjestuse alusel. Aastal 2017 korraldavad kultuuripealinna üritust Taani ja Küpros. Malta, kes korraldab lisaks Madalmaadele kultuuripealinna üritust 2018. aastal, otsustas korraldada oma valikumenetluse tavapärasest ajakavast aasta varem.

Euroopa kultuuripealinnade nimetamisel 2017. ja 2018. aastaks järgitakse allpool kirjeldatud menetlust.

Taotluste esitamise kutse avaldavad asjaomased liikmesriigid hiljemalt kuus aastat enne ürituse algust. Kolmeteistkümnest sõltumatust kultuurivaldkonna eksperdist koosnev valikukomisjon kutsutakse eelvaliku koosolekuks kokku hiljemalt viis aastat enne ürituse algust. Valikukomisjon hindab saadud taotlusi otsuse 1622/2006/EÜ artiklis 4 sätestatud kriteeriumide kohaselt ja koostab nimekirja kandidaatlinnadest, kes pääsevad edasi ja peavad oma taotlusi täiendama.

Lõppvaliku tegemiseks kutsub iga asjaomane liikmesriik üheksa kuud pärast eelvaliku koosolekut kokku valikukomisjoni. Pärast eelvaliku läbinud linnade põhjalikku hindamist asjakohaste kriteeriumide alusel esitab valikukomisjon soovituse ühe linna nimetamiseks igast asjaomasest liikmesriigist.

Nende soovituste alusel seab iga liikmesriik üles ühe linna Euroopa kultuuripealinnaks ning teavitab sellest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Regioonide Komiteed hiljemalt neli aastat enne ürituse kavandatavat algust.

Euroopa Parlament võib edastada komisjonile oma arvamuse hiljemalt kolm kuud pärast nimetamistest teada saamist.

Nõukogu nimetab komisjoni soovituse alusel asjaomased linnad ametlikult Euroopa kultuuripealinnadeks selleks aastaks, milleks nad on üles seatud.

Eespool kirjeldatud kahe-etapilise konkursi järel soovitas valikukomisjon 2012. septembri vastavates aruannetes, et 2017. aastal korraldaksid kultuuripealinna üritust Taani linn Århus ja Küprose linn Paphos, ning 2012. aasta novembri aruandes, et 2018. aastal korraldaks seda üritust Malta linn Valletta. Nimetatud kolm liikmesriiki teavitasid kandidaatlinnade ülesseadmisest Euroopa Parlamenti, nõukogu, komisjoni ja Regioonide Komiteed 2012. aasta sügisel.

Euroopa Parlament saatis heakskiitva arvamuse Euroopa Komisjonile 2013. aasta veebruari alguses.

Komisjon esitab kooskõlas otsuse 1622/2006/EÜ artikli 9 lõikega 3 nõukogule järgneva soovituse Taani linna Århusi ja Küprose linna Paphose nimetamise kohta 2017. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks ning Malta linna Valletta nimetamise kohta 2018. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Soovitus:

NÕUKOGU OTSUS,

millega nimetatakse 2017. aasta Euroopa kultuuripealinnad Taanis ja Küprosel ning 2018. aasta kultuuripealinn Maltal

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 2006. aasta otsust nr 1622/2006/EÜ, millega kehtestatakse kultuurisündmusega „Euroopa kultuuripealinn” seotud ühenduse meede aastateks 2007 kuni 2019,[2] eelkõige selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust,

võttes arvesse 2012. aasta septembris esitatud valikukomisjoni aruandeid Euroopa kultuuripealinnade valimise kohta Taanis ja Küprosel,

võttes arvesse 2012. aasta novembris esitatud valikukomisjoni aruandeid Euroopa kultuuripealinna valimise kohta Maltal

ning arvestades järgmist:

arvestades, et otsuse nr 1622/2006/EÜ artiklis 4 osutatud tingimused on täielikult täidetud,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Taani linn Århus ja Küprose linn Paphos nimetatakse 2017. aasta Euroopa kultuuripealinnadeks.

Malta linn Valletta nimetatakse 2018. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel,

                                                                       Nõukogu nimel

                                                                       eesistuja

[1]               ELT L 304, 3.11.2006, lk 1.

[2]               ELT L 304, 3.11.2006, lk 1.