KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

Schengeni rahastu kasutamise kohta (2004–2006)

1. SISSEJUHATUS

Schengeni rahastu kujutas endast ajutist vahendit, mille eesmärk oli aidata abi saavatel liikmesriikidel rahastada meetmeid ELi välispiiridel Schengeni acquis’ ja välispiirikontrolli rakendamiseks. Rahastu hõlmas ajavahemikku 2004–2006 ja selle kogueelarveks oli 961 453 271 eurot. Abi saavad liikmesriigid olid seitse Euroopa Liiduga 2004. aastal ühinenud riiki: Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. Ülejäänud kolm ühinenud riiki ei osalenud Schengeni rahastus: Tšehhi Vabariigil ei ole välist maismaapiiri, Malta kattis samad poliitikavaldkonnad üleminekurahastust ning Küpros ei olnud sel hetkel veel valmis alustama hindamisprotsessi Schengeni alaga liitumiseks. Schengeni rahastu aitas abisaajatel jätkata oma varasemaid pingutusi ja kasutada olemasolevaid strateegiaid, mille eesmärk oli ajakohastada Schengeni alaga liitumist silmas pidades oma piiride haldamist. See sätestati ühinemisakti artiklis 35 ja I lisas ning selle lõplikuks eesmärgiks oli abistada riiki Schengeni alaga liitumisel.

Schengeni rahastu raames kaetud tegelikud rahastamiskõlblikud kulud moodustasid rohkem kui 1 miljard eurot, millest EL kaasrahastas 85,27 % ja riikide valitsused 14,73 %. Nagu on näha rahastu riikidepõhisest jaotusest (joonis 1), ulatus ELi rahastatud summa 53 miljonist eurost Slovakkias 283 miljoni euroni Poolas. ELi toetust kasutati 97,6 % ulatuses. Kõik meetmed tuli rakendada ajavahemikus 1. mai 2004 kuni 30. september 2007[1]. Maksete teostamise tähtaeg oli 31. detsember 2007.

Schengeni rahastu keskendus kuuele meetmekategooriale: piirikontrollid, piiride valvamine, viisahaldus, IT-süsteemid, koolitused ning Schengeni rahastu haldamine.

Schengeni rahastu kaudu kaasrahastatud meetmete tulemuseks oli:

· kõigi seitsme liikmeriigi integreerimine Schengeni alasse ettenähtud aja jooksul;

· julgeoleku parandamine ELi välispiiridel;

· ebaseadusliku sisserände tõhusam ennetamine.

Piirihalduse seisukohast võimaldas Schengeni rahastu järgmist:

· kvaliteetsem piirikontroll, reisijate kvaliteetsem teenindus piiripunktides ja kiirem teabevahetus;

· tõhusam piiride valvamine tänu suurenenud mobiilsusele: uued digitaalsed raadioseadmed, uued sõidukid teedel patrullimiseks ja rohkem töötajaid, tänu millele suurenes reageerimisvõime; viivitamatult kättesaadavad ja tõhusamad transpordivahendid; suurem suutlikkus sekkumisel erakorralistes tingimustes: öösel, talvel ja halva nähtavusega keeruliste ilmastikutingimuse korral; piirivalve seiresüsteemi laiem katvus: täiendavad radariasukohad, videojärelevalve;

· võltsitud dokumentide parem tuvastamine tänu uutele tuvastamisseadmetele;

· asukoha määramise raadiovõrgu parem katvus nn rohelisel piiril;

· kvaliteetsem ja kiirem viisa väljastamine;

· piirivalve ja politsei tihedam koostöö ja tõhusam tegevuse koordineerimine;

· siseriiklike ja rahvusvaheliste teenistuste poolt tagaotsitavate isikute kinnipidamiste arvu kasv tänu tõhusale kontrollile Schengeni infosüsteemi (SIS) andmebaasis;

· rohkem teadmisi operatiivsete otsuste langetamiseks ning põhjalikum teabeanalüüs talitustes;

· töökindla koolitussüsteemi rakendamine.

Käesolev aruanne põhineb seitsme Schengeni rahastuga seotud liikmesriigi esitatud järelhindamise aruannetel ning asjakohaste taustadokumentide analüüsil.

2. RAHASTU EESMÄRK JA RAKENDUSALA

Schengeni acquis[2] oli kandidaatriikidega peetud läbirääkimiste käigus 24. peatüki „Õigus, vabadus ja julgeolek” kõige põhjalikum osa. Nimetatud riigid allkirjastasid ühinemislepingu 16. aprillil 2003 ja ühinesid Euroopa Liiduga ametlikult 1. mail 2004 pärast ratifitseerimisprotsessi lõpuleviimist.

Schengeni rahastu kehtestati Küprose, Eesti, Ungari, Poola, Tšehhi Vabariigi, Sloveenia, Läti, Leedu, Malta ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise akti artikliga 35[3]. Rahastu üldeesmärk oli aidata ühinemisakti artikli 35 lõikes 2 nimetatud liikmesriikidel ELi uutel välispiiridel rahastada meetmeid Schengeni acquis’ rakendamiseks.

Schengeni raamistikus vastu võetud põhieeskirjad on järgmised:

· isikukontrolli kaotamine sisepiiridel;

· ühtsed eeskirjad ELi välispiiri ületavate isikute jaoks;

· sissesõidutingimuste ja lühiajaliste viisade tingimuste ühtlustamine;

· tõhusam politseikoostöö (sh piiriülese jälgimise ja jälitamise õigused);

· tõhusam õigusalane koostöö tänu kiiremale väljaandmissüsteemile ja kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste jõustumise alase teabe edastamisele;

· Schengeni infosüsteemi (SIS) rajamine ja arendamine.

Tegemist on konkreetse rahastamisvahendiga, mille eesmärk on toetada ELiga ühinevaid kandidaatriike Schengeni alaga liitumisel, pöörates erilist tähelepanu sisepiiride kontrollide kaotamisele ja välispiiride halduse tugevdamisele.

Ühinemisakti artikli 35 järgi olid Schengeni rahastu kaudu rahastamiskõlblikud järgmised toimingud:

– investeeringud piiriületuspunktide infrastruktuuri ja sellega seotud hoonete ehitamisse, remontimisse või ajakohastamisse;

– investeeringud mis tahes liiki operatiivseadmetesse (näiteks laboriseadmed, tuvastamisvahendid, Schengeni infosüsteemi SIS II riist- ja tarkvara, transpordivahendid);

– piirivalvurite koolitus;

– toetus logistiliste ja operatiivkulude katmiseks.

5. veebruaril 2004 võttis komisjon vastu otsuse Schengeni rahastu haldamise ja järelevalve kohta,[4] millega sätestati valikumenetlused ning tehtud kulutuste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid. Nimetatud otsust muudeti uue otsusega,[5] millega pikendati lepingute täitmise tähtaega 30. septembrini 2007 (eelnevalt 31. detsember 2006). SIS II-ga seotud projektide rakendamise hilinemise tinginud erandlike asjaolude tulemusel pikendati SIS II-ga seotud lepingute sõlmimist 31. märtsini 2007[6].

Schengeni rahastu haldamine toimus detsentraliseeritud eelarve täitmise alusel.

3. LIIKMESRIIKIDELE KÄTTESAADAVAD EUROOPA LIIDU VAHENDID JA RIIKLIK KAASFINANTSEERIMINE

Schengeni rahastu raames tehtud kogukulutused küündisid 1 067 669 235 euroni, millest ELi kaasfinantseerimine moodustas 910 371 476 eurot (85,27 %) ja riikide kaasfinantseerimine 157 297 780 eurot (14,73 %).

Joonis 1: Jaotus riigiti

· Peamised toetusesaajad: Poola ( 283,3 miljonit eurot), Ungari (153,7 miljonit eurot) ja Leedu (149,9 miljonit eurot). Nimetatud kolmele liikmesriigile eraldatud toetus moodustas 65 % kõigile toetust saanud liikmesriikidele mõeldud kogusummast.

· Järgmistele liikmesriikidele eraldati ajavahemikus 2004–2006 toetust 6 % kuni 13 % ulatuses kogusummast: Sloveenia (113,9 miljonit eurot), Läti (78,9 miljonit eurot), Eesti (77 miljonit eurot) ja Slovakkia (53,5 miljonit eurot).

Komisjoni otsuse K(2004)248 artiklis 2 on sätestatud, et Schengeni rahastu raames eraldatud ELi toetuse määr võib olla kuni 100 %, ei ole aga kindlaks määratud täpseid kriteeriume selle kohta, millises ulatuses toimub riiklike kulutuste katmine Schengeni rahastust[7]. Liikmesriigid võisid ise määrata, kui suur on riiklik panus rahastusse. Rahastust kaetud kulusid ei saa aga katta ühestki teisest ELi rahastamisvahendist. Riikide kaasfinantseerimise osakaal oli toetust saanud riikide hulgas erinev, näiteks Poola finantseeris ainult 1,88 % rahastamiskõlblikest kuludest (5 414 201,99 eurot), samas kui Sloveenia osakaal oli kuni 34 % (59 036 202,97 eurot), seda peamiselt tänu ehitustöödes esinenud viivitustele, mille tõttu tuli nimetatud kulud katta riiklikest vahenditest, sest need tekkisid väljaspool rakendusperioodi.

Joonis 2: Riiklik kaasrahastamine

ELi toetuse kasutamisest rääkides saab öelda, et tulemused olid väga kõrged, alates 90,6 % Ungaris kuni enam kui 100 % Poolas,[8] ja kasutusmäär kokku oli 97,6 %.

Tabel 1: Kasutusmäär

|| Plaanitud summa || Rahastamiskõlblik lõppmaksumus || Kasutusmäär

Eesti || € 79 629 000 || € 77 001 525 || 96,70 %

Ungari || € 169 562 611 || € 153 694 401 || 90,64 %

Läti || € 79 701 739 || € 78 975 718 || 99,09 %

Leedu || € 151 657 105 || € 149 862 483 || 98,82 %

Poola || € 278 458 520 || € 283 329 466 || 101,75 %

Slovakkia || € 53 866 478 || € 53 527 465 || 99,37 %

Sloveenia || € 119 800 000 || € 113 980 418 || 95,4 %

KOKKU || € 932 675 453 || € 910 371 475 || 97,61 %

4. LIIKMESRIIKIDES RAKENDAMISEKS TEHTUD ETTEVALMISTUSED

4.1. Kulutuste korrapärasuse ja seaduslikkuse tagatiste kehtestamine

Schengeni rahastu haldamist ja järelevalvet käsitleva komisjoni otsuse[9] eesmärgiks on tagada vahendi ühtne kasutus ja kehtestada eeskirjad rahastu haldamiseks. Eeskirjadega on kindlaks määratud valikumenetlused ja rahastu raames tehtavate kulutuste rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid.

Schengeni rahastu haldamine toimus finantsmääruse[10] artikli 53 punkti c tähenduses sätestatud detsentraliseeritud eelarve täitmise alusel. Suures osas vastutasid ELi poolt rahastu raames eraldatud vahendite haldamise ja kontrollimise eest liikmesriigid ning komisjon teostas järelkontrolli.

Otsusega on sätestatud järgmised nõuded:

– Artikli 3 lõige 2: komisjon veendub, et hankemenetlus vastab läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtetele.

– Artikkel 8: komisjon tagab vajalike haldus- ja kontrollisüsteemide olemasolu.

– Artikli 14 lõige 1: komisjon tagab sertifitseerimismenetluse olemasolu.

– Artikli 15 lõige 1: komisjon tagab kontrollsüsteemide olemasolu.

Nimetatud tingimuste täitmise kontrollimiseks teostas komisjoni personal korrapäraselt järelevalvet.

Komisjon väljastas ka:

– märkused abi saavate liikmesriikide poolt oma esialgses ajakavas ajavahemikuks 2004–2006 kavandatud meetmete rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele vastavuse kohta.

Abi saavad liikmesriigid vastutasid konkreetsete meetmete kavandamise, valimise ja rakendamise ning vahendite haldamise eest, mille õiget kasutamist kontrollis komisjon järelhindamise käigus vastavalt finantsmäärusele nr 1605/2002 ja selle rakenduseeskirjadele[11]. Liikmesriigid vastutasid rahastu ja muudest ELi rahastamisvahenditest saadud abi kasutamise koordineerimise eest, tagades vastavuse ELi poliitikale ja finantsmäärusele.

Schengeni rahastu kohane maksete süsteem põhines kord aastas tehtavatel ühekordsetel maksetel, mis maksti igale abi saavale liikmesriigile pärast seda, kui komisjon oli konkreetse riigi kohta vastu võtnud iga-aastase rahastamisotsuse.

Ühekordsete toetusmaksete kasutamine pidi toimuma kolme aasta jooksul pärast esimese makse teostamist; kasutamata või põhjendamatult kulutatud vahendid maksti pärast raamatupidamisarvestuse kontrollimist ja heakskiitmist komisjonile tagasi. Kuus kuud pärast kolme aasta pikkuse tähtaja aegumist pidid toetust saavad liikmesriigid esitama põhjaliku aruande ühekordsete toetusmaksete kasutamise kohta ning lisama sellele kulutusi põhjendava aruande.

4.2. Riiklike strateegiate kujundamine ELi vahendite kasutamiseks

Kõik seitse asjaomast liikmesriiki kinnitasid, et nende üldiseks eesmärgiks Schengeni rahastu rakendamisel oli oma varasemate püüdluste ja strateegiate jätkamine piirihalduse ja politseikontrolli süsteemide ajakohastamiseks. Liikmesriigid võtsid selles osas vastu vähemalt kaks konkreetset strateegilist dokumenti: Schengeni tegevuskava (SAP) ja SIS II üldkava.

Riigid toonitasid, et nende peamiseks eesmärgiks oli julgeoleku suurendamine välispiiril ning sisserändajate voolu kontrolli all hoidmine.

Üldiselt keskendusid nende investeeringud sarnastele aspektidele: piiriületuspunktide ja nendega seotud rajatiste ehitamine, uuendamine ja ajakohastamine, andmetöötluse ja teabevahetuse seadmed, transpordivahendid ning raadioside, keelealane ja tehniline koolitus.

Schengeni rahastu riiklike strateegiatega seatud eesmärgid hõlmasid nelja üldisemat (Poola, Ungari) ja 31 täpsemat eesmärki (Läti).

Ungari, Poola ja Slovakkia andsid Schengeni rahastule tugeva strateegilise mõõtme, integreerides selle üldistesse riiklikesse strateegilistesse dokumentidesse (stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess (SAP), integreeritud piirihalduse strateegia) ja seostades selle selgelt teiste rahastamisvahenditega (Phare programmid, üleminekurahastu, Norra finantsmehhanism, riiklikud vahendid). Sloveenia, Eesti, Leedu ja Läti tuginesid rahastu rakendamisel suures osas oma riiklikele Schengeni tegevuskavadele[12].

Enne Schengeni rahastu rajamist oli Ungari vastu võtnud mitmeid valitsuse otsuseid (2001–2003) ja ministeeriumide keskpika tähtajaga strateegiaid, mis sillutasid teed ühtsele piirihalduse strateegiale. Need kaasati Ungari integreeritud piirihalduse strateegiasse. Oma keskse asukoha tõttu Euroopas oli Ungari jaoks prioriteediks piiriliikluse kontrollimine. Hoolikalt võeti arvesse ka rahastamisallikate vastastikust täiendavust.

Poola lülitas Schengeni rahastu strateegia oma integreeritud piirihalduse strateegiasse (2000–2002, seejärel 2003–2005) eesmärgiga töötada välja piirijulgeoleku mudel riikliku julgeoleku tagamiseks ja ebaseadusliku sisserände ennetamiseks. Poola sidus nimetatud strateegia Phare vahendite konkreetse aspektiga, mis oli mõeldud integreeritud piirihalduse strateegilistes dokumentides kirjeldatud toimingute toetamiseks. Prioriteetideks määrati selgelt seadmed ja IT-süsteemid. Lisaks Phare vahenditele kasutas Poola oma integreeritud piirihalduse strateegia rakendamiseks ka 2000., 2001., 2002. ja 2003. aasta Phare vahendeid ning Norra mehhanismi.

Slovakkia astus võrreldes SAPiga sammu edasi Schengeni rahastu Slovakkia riikliku rakendusstrateegiaga, milles määrati kindlaks puudused, mida saaks kõrvaldada Schengeni rahastu üksi. Nimetatud vajadusi täpsustati, määrates kindlaks 16 tegevuseesmärki, mis kehtestati Schengeni rahastu jaoks ja seoti SAPiga, mis hõlmas omakorda teisi ELi toetusvahendeid, nagu Phare ja üleminekurahastu.

Eesti kasutas Schengeni rahastu vahendeid oma SAPi osaliseks rakendamiseks konkreetset Schengeni rahastu strateegiat koostamata. Investeeringutes olid prioriteediks operatsioonisüsteemid, transpordivahendid ja IT-süsteemid.

Leedul oli kaks strateegilist eesmärki: 1) julgeoleku suurendamine ELi välispiiridel ning ebaseadusliku sisserände ja ebaseadusliku ELi sisenemise ennetamine ning 2) reisijate voolu nõuetekohane kontrollimine. Leedu otsustas ELi kaasfinantseeringu jaotada ühtlaselt järgmiste eesmärkide vahel: transpordivahendid, infrastruktuur, muu IT ja koolitus.

Sloveenia Schengeni rahastu strateegia oli ulatuslik ja selle eesmärgiks oli tingimuste tagamine Schengeni acquis’ nõuetekohaseks rakendamiseks. Kavandati seitse eesmärki (hiljem laiendati üheksani). Investeeringutes olid prioriteediks infrastruktuur, IT ning äsja värvatud töötajate palgad.

Välispiiri tugevdamise ja infosüsteemide rajamise kõrval keskendus Läti oma institutsioonide ja personali suutlikkuse suurendamisele, et need vastaksid Schengeni acquis’ nõuetele. Suurt rõhku pandi kehtestatud reguleerivale raamistikule, eriti seoses tehnilise varustusega. Üheks strateegiliseks eesmärgiks oli rändevoogude juhtimise süsteemi sisseseadmine.

5. SCHENGENI RAHASTU KASUTAMINE

5.1. Schengeni rahastu kasutamiseks rajatud haldus- ja kontrollisüsteemid

Toetust saavad liikmesriigid määrasid vahendi rakendamise eest vastutavaks ametiasutuseks siseministeeriumi (Eesti, Leedu, Slovakkia, Poola, Läti) või rahandusministeeriumi (Sloveenia, Ungari). Vastutava ametiasutuse määramisega kaasnes mitmeid võimalusi: ainult Leedu rajas konkreetse üksuse, samas kui Eesti, Slovakkia ja Sloveenia määrasid vastutavaks ametiasutuseks juba eksisteeriva üksuse ning Poola ja Läti määrasid juba eksisteeriva ministeeriumisisese meeskonna. Makseasutuseks määrati tavaliselt rahandusministeerium.

Abi saavad riigid tuginesid väga paljus ühinemiseelsete vahendite rakendamise ja haldamise käigus saadud kogemustele.

Oma riiklikes hindamisaruannetes tunnistasid kõik abi saavad liikmesriigid Schengeni rahastu kasutamise suunamiseks ja järelevalveks moodustatud juht-, haldus- ja kontrollikomiteede tähtsust. Nimetatud komiteed hõlmasid tavaliselt kõiki asjaomaseid institutsioone ning olid tihedalt seotud projektide valimise, vahendite ümberjaotamise ja järelevalvega. Korduvalt mainiti asjaolu, et Schengeni rahastu edu saladuseks on haldus- ja kontrollisüsteemi paindlikkus ning liikmesriikidele antud ulatuslik vastutus (juhtkomiteede kaudu).

Poola, Eesti, Ungari ja Läti kasutasid projektijuhtimisega seotud tegevuseks (pakkumisdokumentide koostamine, järelevalve, hankeid käsitlev koolitus, auditeerimine) tehnilise abi lepinguid.

5.2. Liikmesriikidepoolse rakendamise kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed aspektid

Kui rääkida Schengeni rahastu kuuest kategooriast, võib öelda, et peamiselt kulutati piiride valvamisele ja IT-süsteemidele, mis koos moodustasid 74 % (672,4 milj eurot) koguinvesteeringust. Viisahaldus ja koolitus moodustasid ainult 6 % (57,9 milj eurot).

Joonis 3: ELi toetuse jaotus kategooriate lõikes

Joonis 4: Kulutused riigiti ja kategooriate lõikes (ELi toetus)

Piiride valvamine oli peamine investeerimissektor kõigis toetust saanud liikmesriikides peale Poola (seal oli see teisel kohal), ulatudes Slovakkias 75 %ni. IT-süsteemid olid samuti kõikjal prioriteediks, olles esimesel (Poola), teisel (Sloveenia, Eesti, Slovakkia, Leedu) või kolmandal kohal (Ungari, Läti).

Riiklikud eripärad, mida tasub mainida:

Sloveenia (19,4 %) ja Ungari (12,8 %) kasutasid enam kui 10 % vahenditest Schengeni rahastu haldamiseks (personal).

Leedu kulutas 11 % vahenditest koolitusteks ja suutlikkuse suurendamiseks (piirivalvekooli ja koolituskeskuse rajamine).

Läti kulutas 11,35 % vahenditest viisahaldusele (konsulaarosakondade uuendamine, personali koolitamine, seadmed).

Alamkategooriatest olid põhilised eelarveread infrastruktuur (28 %), transpordivahendid (16,6 %) ja SIS (12,8 %).

Tabel 2: ELi toetuse jaotus alamkategooriate lõikes

Alamkategooriad || Summa || ELi kaasfinantseerimise osakaal

Infrastruktuur || € 255 341 341 || 28,0 %

Transpordivahendid || € 151 456 150 || 16,6 %

SIS || € 116 578 179 || 12,8 %

Muud IT-süsteemid || € 95 313 280 || 10,5 %

Seadmed || € 88 394 988 || 9,7 %

Süsteemid || € 49 821 637 || 5,5 %

SIS&VIS || € 41 344 964 || 4,5 %

VIS || € 34 176 305 || 3,8 %

Personal || € 31 743 183 || 3,5 %

Koolitus || € 30 527 698 || 3,4 %

Logistika || € 15 642 828 || 1,7 %

Toimingud || € 30 921 || < 0,1 %

Infrastruktuuri tehtavad investeeringud on kahtlemata kõige suuremad. Need moodustavad 255,3 miljonit eurot ehk 28 % kogu Schengeni rahastust. Selle kulutuse saab jagada kolme eesmärgi vahel: piirikontrollid (36 %), piiride valvamine (62 %) ja viisahaldus (2 %).

Joonis 5: ELi toetuse jaotus piiriliigi alusel

5.3. Takistused rahastu kasutamisel ja nende kõrvaldamine

Abi saavad liikmesriigid olid kõik ühel nõul, et nende jaoks oli kõige raskem rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamine. Komisjon täpsustas kõige sagedamini esinevaid probleeme mitmetel tehnilistel teabelehtedel. Need käsitlesid käibemaksu, palga, logistika ja maa ostmise rahastamiskõlblikkuse eeskirju. Enamik abi saavaid liikmesriike teatas, et rakendamise esimesel aastal leidsid aset peamiselt mehhanismi uudsusest tingitud viivitused. Liikmesriikidel oli probleeme ka alljärgnevaga:

· Rakenduseeskirjad. Liikmesriikide tõstatatud küsimuste seas paluti komisjonilt täpset metoodilist suunamist ja õigeaegsemate täpsustuste esitamist.

· Haldussüsteemid. Raskused tekkisid seoses sobiva ja tõhusa haldus- ja kontrollisüsteemi kasutuselevõtmisega; samuti oli probleeme kvalifitseeritud personali palkamisel.

Enamik kõnealuseid probleeme lahenes mõne rakenduskuu jooksul.

Hangete haldamine oli enamiku abi saavate riikide jaoks samuti keeruline probleem. See põhjustas:

– kaebuste tõttu tekkinud viivitusi, eriti suurte lepingute puhul;

– eelarve ületamist kulude alahindamise, inflatsiooni ja piiratud turgude tõttu, kusjuures olukorda halvendas suurte rahasummade kättesaadavus;

– ebakindlus meetmete ja kulude rahastamiskõlblikkuse suhtes.

Võetud leevendusmeetmed hõlmasid peamiselt kasutamata eelarve ümbersuunamist muudesse toimingutesse. Näiteks probleemide tõttu hankemenetluses (eelarve ületati ja uue pakkumise korraldamiseks polnud aega) tühistas Poola oma tehniliste kaitsesüsteemide projekti (52 miljonit eurot) ja paigutas vahendid ümber sarnastesse projektidesse. Sarnases olukorras (ehitustööde pakkumise ja täitmise viibimine) otsustas Sloveenia katta kulud riiklikest vahenditest ja kasutada ELi kaasfinantseeringut muudeks toiminguteks. Lätil ja Eestil oli probleeme eelarvega, sest mõlemat riiki tabas aastatel 2004–2005 kõrge inflatsioon. Selle tulemuseks oli eelarvete ületamine ja hankemenetluste tühistamine. Seetõttu otsustasid mõlemad riigid piirata ehitustööde ja soetatavate seadmete arvu ning suunata vahendid samalaadsete eesmärkide saavutamisse. Mõned abi saavad liikmesriigid mainisid ka probleeme komisjoniga suhtlemisel.

Veel üheks probleemiks abi saavatele liikmesriikidele oli Schengeni alas vajalike infovahetusmehhanismide olemasolu tagavate IT-süsteemide arendamine. Täpsemalt öeldes peeti probleemseks tehnoloogilist kohanemist Schengeni II infosüsteemi (SIS II) nõuetega. Komisjon otsustas 2007. aastal[13] välja töötada süsteemi „SISone4all”, mis võimaldas liikmesriikidel Schengeni alaga ühineda SIS II-ta. See oli heaks lahenduseks IT-süsteemi arendamise ja rakendamise lõpuleviimisel, kuna eelmise ajakava raames poleks see võimalik olnud.

Seoses rakendamise ajakavaga leidsid kõik abi saavad liikmesriigid, et Schengeni rahastu esialgne lõppkuupäev (31/12/2006) oli väga piirav. Kõik riigid olid arvamusel, et komisjoni kaks otsust[14] kohustuste ja maksete tähtaegade pikendamise kohta olid olulise tähtsusega ELi toetuse optimaalseks kasutamiseks ja projektide füüsilise rakendamise võimaldamiseks. Abi saavate liikmesriikide arvates toimus projektide rakendamine umbes 50 % ulatuses 2007. aastal. Tasub märkida, et kui 2006. aasta algul võeti vastu otsus, millega lepingu täitmise tähtaega pikendati 2007. aasta septembri lõpuni, suutsid liikmesriigid oma programmid õigeaegselt ümber korraldada. Otsus hõlbustas projektide rakendamist ja kõnealuse ajalise pikenduseta oleks rahalise rakendamise määr olnud tunduvalt madalam.

Poola hinnangul kulutati 148 385 650 eurot (52,37 % kogusummast) pärast algselt kehtestatud tähtaega, s.o pärast 31.12.2006. Enam kui 25 miljonit eurot (ligi 8,6 % ELi kogutoetusest) 148 miljonist eurost seoti otse SIS II projektidega ja seega saadi kasu nimetatud projektide rahastamiskõlblikkuse perioodi pikendamisest.

Nimetatud summad olid seotud väga tähtsate ja strateegiliste projektidega,[15] mida ähvardas rahastamiskõlblikkuse perioodist välja jäämine.

Leedus sõlmiti lepingud 40 % Schengeni rahastu programmi vahendite ulatuses enne 2. oktoobrit 2006 ja 96,21 % ulatuses 31. detsembriks 2006. Kui komisjon ei oleks langetanud otsust lepingute täitmise tähtaja pikendamise kohta, oleks lepingute sõlmimine ja täiel määral rakendamine olnud võimatu. Leedu arvates oleks kasutamata jäänud 40 % summast. Üksnes 26 % ajavahemikuks 2004–2006 ette nähtud Schengeni rahastu vahenditest maksti reaalselt 31. detsembriks 2006. SISiga seotud toimingute tähtaja pikendamine võimaldas rakendada kaht olulist SIS II projekti,[16] mille kogumaksumus oli enam kui 26 miljonit eurot (17 % Schengeni rahastu vahenditest).

Sloveenias moodustasid Schengeni rahastust tehtud maksed 2006. aasta 31. detsembril 48,4 miljonit eurot, mis oli ainult 40 % ELi kogutoetusest. Lõpliku rakendamise osakaal oli 95,11 %, mis tähendab, et rahaline rakendamine toimus rohkem kui 50 % ulatuses 2007. aastal.

Lätis oli 2006. aasta juuliks kasutatud ainult 11 % vahenditest ja suurem osa lepingutest sõlmiti 2006. aasta päris lõpus. Hinnanguliselt oleks tähtaja pikendamiseta kaduma läinud kaks kolmandikku toetusest.

Slovakkias arvati, et esimese tähtaja pikendamata jätmisel oleks kasutamata jäänud 70 % vahenditest ning SISiga seotud toiminguid käsitlev otsus puudutas 7 % kasutatud vahenditest.

6. RAKENDAMISE HINDAMINE

Schengeni rahastu rakendamise hindamiseks viidi läbi põhjalik analüüs. See hõlmas toetuse mõju hindamist riigi tasandil ja programmi rakendamise mõjususe hindamist asjakohaste näitajate alusel.

6.1. Asjakohasus riigi olukorra seisukohast

Toetust saanud liikmesriikide sõnul oli Schengeni rahastu nende olukorra seisukohast asjakohane mitmes aspektis:

· Rahalised vahendid. Toetus vähendas märkimisväärselt Schengeni acquis’ nõuete rakendamisega seotud finantskoormust riiklikes eelarvetes. Kõik asjaomased liikmesriigid väitsid, et Schengeni rahastuta ei oleks nad suutnud Schengeni acquis’ tingimusi ettenähtud ajavahemiku jooksul täita.

· Strateegiad. Schengeni rahastu paindlikkus võimaldas kõigil toetust saanud liikmesriikidel töötada välja ja rakendada väga mitmekülgseid strateegiaid ja tegevuseesmärke. 2003. aasta ühinemisakti artikli 35 alusel kindlaksmääratud viis põhieesmärki[17] andsid liikmesriikidele piisavad juhised oma strateegiate kavandamiseks. Seda lähenemisviisi pidasid kõik liikmesriigid oluliseks, sest see käsitles Schengeni tegevuskava (SAP) koostamisel ja vastuvõtmisel tuvastatud vajadusi/puudusi[18]. Selles osas oli tagatud komisjoni jätkuv toetus teiste vahendite, nt Phare programmi ja üleminekurahastu kaudu (Poola, Slovakkia, Läti ja Ungari). Toetus aitas neil riiklikke strateegiaid rakendada, neile eesmärke peale sundimata. Poola mainis, et Schengeni nõuete (Schengeni tegevuskava, SIS II üldkava ja integreeritud piirihalduse strateegia) täitmiseks oli strateegiasse vaja teha mõningad muudatused.

· Haldus. Paindlik lähenemine haldus- ja kontrollisüsteemidele (mitmeaastased programmid ja iga-aastased orienteerivad ajakavad, vahendite paindlik eraldamine projektidele, milles liikmesriigid vastutavad paljude aspektide eest) võimaldas liikmesriikidel oma strateegiaid kiiresti muutuvate vajadustega kohandada. Arvestades ajalist piirangut, võib vaid paindlikkus tagada Schengeni rahastu rakendamise kõrge taseme.

6.2. Programmi rakendamise mõjusus

Mõjususe mõõtmine näitab eesmärkide saavutamist programmi rakendamise käigus ja Schengeni rahastu konkreetset mõju sektorile.

Kõige tähtsamad väljatoodud aspektid on järgmised:

· kõigi abisaajate edukas ühinemine Schengeni alaga;

· julgeoleku suurenemine ELi välispiiridel (Poola, Leedu, Läti);

· tõhusam võitlus ebaseadusliku sisserände vastu.

Schengeni rahastu rakendamise mõjusust aitab mõõta viie eesmärgi saavutamist käsitlev enesehindamine, mille kohaselt on liikmesriikides üldiselt kõrge rahulolu taseme.

Tabel 3: Liikmesriikide hinnang eesmärkide saavutamisele

|| Sloveenia || Poola || Eesti || Slovakkia || Leedu || Ungari || Läti

Tõhusam piirikontroll || 5 || 4 || 5 || 3 || 5 || 4 || 4

Tõhusam piiride valvamine || 5 || 4 || 4 || 4 || 5 || 4 || 4

Tõhusam viisahaldus || 4 || 4 || 4 || 3.5 || 5 || 4 || 4

Tõhusamad IT-süsteemid || 4 || 4 || 5 || 4.5 || 4 || 4 || 5

Tõhusam koolitus ning personali paremad oskused ja teadmised || 5 || Puudub || 5 || 4 || 5 || 5 || 4

Hindamisskaala: 5 = suurim rahulolu, 1= väikseim rahulolu

Hinnangutesse tulev suhtuda ettevaatusega, sest tegemist on liikmesriikide iseendale antud hinnangutega. Näiteks Slovakkia enesehinnang näib olevat madalaim, kuigi ta ei viita ühelegi raskusele. Selle asemel mainib ta, et piirikontroll on märgatavalt paranenud.

Rahastamise tõhususe seisukohast võib märkida, et tegelike ja kavandatud kulutuste suhe on väga kõrge ja ulatub 90 %-st (Ungari) 100 %-ni (Poola[19]).

Schengeni rahastu mõjusust saab mõõta ka selle piirihaldusele avalduva mõju järgi. Peamised hinnangud on järgmised:

· Piirikontrollid:

– ooteaeg vähenes Sloveenias ja Leedus (hinnanguliselt kuni 30 % tänu reisijatevoolu eraldamisele): reisijate ja sõidukite voolu eraldamine ning tänapäevased seadmed sõidukite kontrollimiseks ja läbivaatamiseks;

– ooteaeg jäi samaks Ungaris ja Lätis, kuid julgeolekustandardid on nüüd kõrgemad; mõnel juhul pikenes ooteaeg karmima turvakontrolli tõttu (Läti);

– reisijate küsitlemise parem kvaliteet tänu koolitusele (eriti keelekoolitusele: Läti ja Leedu) ja reisijatele pakutava teeninduse kvaliteedi paranemine piiriületuspunktides (andmed või rahuloluküsitlused puuduvad);

– kiirem infovahetus tänu uutele infosüsteemidele (Läti).

· Tõhusam piiride valvamine tänu suurenenud mobiilsusele:

– uued digitaalsed raadioseadmed, uued sõidukid teedel patrullimiseks ja rohkem töötajaid, tänu millele suurenes reageerimisvõime (Ungari);

– viivitamata kasutusvalmis ja paremini töötavad transpordivahendid (Eesti, Läti);

– suurem suutlikkus sekkumisel erakorralistes tingimustes: öösel (Ungari, Sloveenia), talvel ja halva nähtavusega keeruliste ilmastikutingimuse korral (Eesti, Sloveenia, Poola);

– piiride valvamise süsteemi laiem katvus (Eesti): täiendavad radariasukohad, videojärelevalve. Selle tulemusel sagenes võltsdokumentide ja varastatud sõidukite tuvastamine. Kõigis liikmesriikides peale Läti täheldati langust ELi välispiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud isikute arvus (Poolas ajavahemikul 2003–2007 kuni 50 %) ning seda põhjendati tõhusate uute seadmete olemasolu ning piiride põhjalikuma valvamisega;

– võltsdokumentide tõhusam tuvastamine: esimese ja eriti teise astme kontroll on tunduvalt tõhusam tänu uutele tuvastamisseadmetele (Poola, Leedu);

– asukoha määramise raadiovõrgu parem katvus nn rohelisel piiril (alates 55 %st kuni 100 %ni Lätis);

– viisa kvaliteetsem ja kiirem väljastamine tänu uutele seadmetele, infosüsteemidele ja koolitusele (Sloveenia, Läti, Leedu), kiirem, turvalisem ja ühtsem viisahaldus (Läti); tõhusamad turvakontrollisüsteemid konsulaatides (Eesti, Leedu);

– piirivalve ja politsei tihedam koostöö ja tõhusam tegevuse koordineerimine (Leedu).

· Riikide või rahvusvaheliste teenistuste poolt tagaotsitavaks kuulutatud isikute vahistamiste arvu kasv tänu tõhusale kontrollile SIS-andmebaasis (Poola).

· Suurem teadmistepagas operatiivsete otsuste langetamiseks ning põhjalikum luureandmete analüüs nendes teenistustes (Leedu, Slovakkia).

· Töökindla koolitussüsteemi rakendamine, mis hõlmab koolitajate koolitamise süsteemi (Slovakkia) ja piirivalvurite keelekoolitust (Läti).

1. selgitus: Poola piirivalvesüsteem

Heaks näiteks piirivalve suurenenud suutlikkusest on Huwniki (Podkarpacie vojevoodkond) piiriala, mis asub piirivalve helikopteri maandumisplatsi läheduses. Helikopterite ostmine Schengeni rahastu raames on võimaldanud teostada tõhusat kontrolli piiril Ukraina ja Valgevenega ning masinatele paigaldatud seadmed (infrapunakaamerad ja võimsad otsiprožektorid) kindlustavad suure täpsuse. Kui helikopteri meeskond märkab ebaseaduslikku piiriületust, suudab maismaal asuv piirivalvemeeskond Schengeni rahastu raames ostetud maastikusõidukite abil seda ära hoida. Selline meetod, mille rakendamine on võimalik ainult tänu Schengeni rahastu raames tehtud ostudele, on suurendanud julgeolekut ELi välispiiril.

2. selgitus: Sloveenia digitaalraadiosüsteem

Siseministeerium on tõhusa piiriülese politseikoostöö tagamiseks ehitanud digitaalraadiosüsteemi infrastruktuuri (TETRA). See hõlmab 63 tugijaama, kolme kesküksust ja 2160 raadioaterminali. See digitaalraadiosüsteem võimaldab edukalt vahetada teavet nii liikmesriigi kui ka Schengeni tasandil ning on taganud teabevahetuse turvalisuse.

Schengeni rahastu mõjususe hindamiseks on valitud erinevad näitajad. Liikmesriikide esitatud andmed olid aga liiga erinevad ja ei võimaldanud ulatuslikku võrdlust.

Tabel 4: Näitajad — Schengeni alast väljuvate / sinna sisenevate reisijate arv

|| Schengeni alast väljuvad / sinna sisenevad reisijad, kelle kontrollimiseks kasutati välispiiridel uusi (Schengeniga kooskõlas olevaid) infotehnoloogiaid

Eesti || 2008 – 5 971 678 2009 – 6 593 361

Ungari || 2009. aastal kontrolliti välispiiridel uute IT-süsteemide abil peaaegu 33 miljonit reisijat. Enne 2007. aastat ei kontrollitud kedagi Schengeni nõudmiste kohaselt.

Läti || Kõiki Schengeni alast väljuvaid / sinna sisenevaid reisijaid kontrollitakse välispiiridel uute infotehnoloogiate abil.

Leedu || Kõiki välispiire ületavaid kolmandate riikide reisijaid kontrollitakse põhjalikult uute infosüsteemide abil (VSATIS, SIS). 2007 – 3 181 764 2008 – 2 266 999 2009 – 2 113 326 2010 I–II kvartal – 1 183 542

Poola || Andmed ei ole kättesaadavad.

Slovakkia || 2005 – 1 876 421 2006 – 2 498 308 2007 – 2 540 180

Sloveenia || Kõiki välispiiri ületavaid reisijaid kontrollitakse uute infotehnoloogiate abil, sest piiriületuspunktides kasutatakse Schengeni rahastu raames ostetud seadmeid.

Abi saavad liikmesriigid esitasid erinevaid andmeid uute infotehnoloogiate abil tuvastatud võltsdokumentide arvu kohta.

Tabel 5: Näitajad – tuvastatud võltsdokumentide arv

|| Uute infotehnoloogiate abil tuvastatud võltsdokumentide arv

Eesti || Aasta – tuvastatud dokumentide arv 2006 – 63 2007 – 36 2007 – 44

Ungari || Statistilised andmed uute infotehnoloogiate abil tuvastatud vale-/ võltsdokumentide kohta puuduvad, kuid edusammud on selgelt nähtavad. Tuvastatud võltsingute arv suurenes 2003.– 2008. aastal 22 % võrra, samas kui välispiir muutus poole lühemaks.

Läti || Kõiki dokumente kontrollitakse Schengeni rahastu raames ostetud uute tehnoloogiate ja seadmete abil. Tuvastatud võltsdokumentide arv oli 2006. aastal 71 ja 2010. aastal 128.

Leedu || Heal tasemel võltsitud reisidokumentide tuvastamine on sagenenud. 2007 – 292 2008 – 131 2009 – 203 2010 I–III kvartal – 233

Poola || Andmed ei ole kättesaadavad.

Slovakkia || Aasta – juhtumite arv 2005 – 11 reisidokumenti 2006 – 59 = 29 reisidokumenti, 16 templit, 10 luba riigi territooriumil viibimiseks, 4 viisat. 2007 – 172 = 47 reisidokumenti, 92 templit, 21 luba riigi territooriumil viibimiseks, 10 viisat, 2 juhiluba.

Sloveenia || Kõik võltsdokumendid tuvastati Schengeni rahastu raames ostetud uute seadmete abil.

Kõik liikmesriigid peale Läti täheldasid ebaseaduslikul piiriületamisel kinni peetud isikute arvu vähenemist. See on seletatav tõhusate uute seadmete olemasolu ning piirikontrolli tõhusama haldamisega. Liikmesriigid märkisid, et idapoolse välispiiri tugevdamine on muutnud ebaseadusliku sisserände marsruute. Ka Läti leiab, et saavutatud on edu, mis on seotud uute seadmete tõhususe ja personali suutlikkuse parandamisega.

Tabel 6: Tuvastatud ebaseaduslike riiki sisenemiste arv

|| Tuvastatud ebaseaduslike riiki sisenemiste arv

Eesti || Ebaseaduslikud piiriületused: 2003 – 168 sisenemist 2004 – 160 sisenemist 2005 – 135 sisenemist 2006 – 123 sisenemist 2007 – 113 sisenemist 2008 – 101 sisenemist

Ungari || Isikute arv, kes peeti kinni rohelise piiri ületamisel, viitab piirikontrolli tõhususe suurenemisele. 2003. aastal peeti kinni 6 455 inimest; see näitaja vähenes 30 % võrra 4 502 isikuni, samas kui välispiir muutus poole lühemaks.

Läti || Tuvastatud ebaseaduslike sisenemiste arv suurenes 23-lt 2006. aastal 49-le 2010. aastal.

Leedu || Ennetavate meetmete ja tõhusama piirikontrolli tulemusel vähenes ebaseaduslike sisenemiste arv. Kinnipeetud ebaseaduslikult piiri ületanud isikud: 1 311 (2007); 1 234 (2008); 1 214 (2009).

Poola || Idapiiri ebaseaduslikul ületamisel kinni peetud isikute arv vähenes märgatavalt (2003. aastal 203 inimest ja 2007. aastal 93 inimest kolmes idapiiri piirivalveüksuses) ning seda tänu välispiiri tõhusamale kaitsmisele, mis vähendab ebaseaduslikku sisserännet.

Slovakkia || Ebaseaduslikud riigipiiri ületamised: 2005 – 341 kinnipeetud isikut 2006 – 352 kinnipeetud isikut 2007 – 400 kinnipeetud isikut

Sloveenia || Enne Schengeni rahastu rakendamist jätsid öösel ja/või hämaras tehtavad järelevalvetoimingud soovida. Uue öiseks seireks mõeldud varustuse, nimelt kaasaskantavate termokaamerate ja öönägemisseadmete ostmine aitas seda lünka täita. Sellega on märgatavalt vähenenud ebaseaduslike rändajate arv.

6.3. Programmi rakendamise tõhusus

Programmi rakendamise tõhusust saab mõõta kahel viisil. Esimene neist käsitleb rakendamist ennast, teine hindab rakendamise mõju piirihaldusele.

Kahjuks esitasid liikmesriigid kuue eesmärgi halduskulude ja mõõdetud mõju kohta väga erinevaid andmeid. Seetõttu on võimalik teha üksnes üldiseid järeldusi[20].

Peamised järeldused on järgmised:

· Haldus. Schengeni rahastu haldamist peeti väga kulutõhusaks, kuna see võimaldas Schengeni alaga ühinemise eesmärgi täita ettenähtud ajavahemikus ja suhteliselt väheste halduskuludega. Leedu, Sloveenia, Läti ja Ungari arvates moodustasid halduskulud 0,4 % kuni 1,7 % nende vastavatest kogukuludest. Poola ja Sloveenia arvates olid halduskulud ligilähedased teiste sarnaste programmide omadega ning Leedu leidis, et Schengeni rahastu oli palju kulutõhusam (0,4 % võrreldes Välispiirifondi 1,7 %-ga)[21]. Poola meelest olid halduskulud minimaalsed, Läti arvates aga liiga suured (eriti aruandluse osas).

· Institutsioonidevaheline koostöö. Leedu, Läti ja Ungari kiitsid suurenenud koostööd piirivalve ja ebaseadusliku sisserände vastase võitluse eest vastutavate ametiasutuste vahel, mis on toimunud tänu meetmete, infrastruktuuri ja seadmete integreerimisele. Asutuste kaasatus projektijuhtimisse on samuti parandanud nende suutlikkust ning suurendanud hilisemate sarnaste programmide, eriti Välispiirifondi ja Tagasipöördumisfondi tegevuse tõhusust. Rahvusvahelise koostöö sagenemist ei mainita, v.a teabevahetus uute infosüsteemide (SIS, VIS) kaudu.

· Mõju kulutustele. Kõik liikmesriigid täheldasid suurt mõju piirivalve eelarvele. See on tingitud täiendavatest hoolduskuludest (uued ja keerulisemad seadmed, garantiiaja lõppemine), kõrgematest palkadest (Sloveenia) ja kulukamast koolitusest (Läti)[22]. Läti viitab nimetatud seadmete kasutamisega seotud riskidele seoses majanduskriisi ajal vähendatud eelarvevahenditega. 2008. aastast alates on Sloveenia nimetatud kulud katnud Välispiirifondist tehtud eraldisest.

· Programmi tõhusus. Sloveenia, Läti ja Ungari täheldasid Schengeni rahastu kõrvalmõju. Kõik kolm riiki mainisid, et nimetatud vahendi raames tehtud kulutused olid tavaliselt turuhindadest kõrgemad. Seda põhjendati järgmiselt: väikesed turud, kuhu lühikese aja jooksul voolavad suured rahasummad, konkurentsi vähendavad suured lepingud (eriti Leedus), majandusbuum ja inflatsioon (Läti ja Sloveenia).

Läti rakendas viisahalduse eri aspektide parandamiseks mitmeid projekte kodakondsus- ja migratsioonimeti ning välisministeeriumi kaudu: – 33 diplomaatilist ja konsulaaresindust varustati infotehnoloogia- ja andmeedastusseadmetega, mis tagavad juurdepääsu VISile, SIS II-le ja VISIONile. Nimetatud süsteemide kasutamine kiirendab otsuste langetamist ja viisade väljaandmist. – Saatkondade ja konsulaatide ruume uuendati, et Schengeni viisade väljaandmiseks oleks tagatud turvaline keskkond (eraldi sisse-/väljapääsud saatkonna töötajatele, turvaklaasist vaheseintega varustatud teenindusletid, ooteruumi ja teeninduslettide eraldamine, kantavad detektorid külastajate kontrollimiseks); kõnealused uuendused olid kooskõlas ühistes konsulaarjuhistes toodud julgeolekustandardite ja nõuetega ning Schengeni acquis’ korrektset kohaldamist ja parimat tava käsitlevate soovituste kataloogi viisade väljaandmist käsitleva osaga[23]. – Kodakondsus- ja migratsiooniamet varustati uute serveritega, millega tagatakse andmete turvaline salvestamine (andmetele on juurdepääs ainult selleks volitatud isikutel) ja pidev juurdepääs erinevatele registrisüsteemidele (rahvastikuregister, kutsete register, töölubade register, elamisload, viisade register ja isikute nimekiri, kellel on keelatud riiki siseneda); nimetatud uus süsteem on kooskülas ELi nõuete ja riikliku viisainfosüsteemiga, millega tagatakse 1,1 miljoni inimese isikuandmete kaitse, säilitamine ja töötlemine.

3. selgitus: Läti projektid „tõhustatud viisahalduse” eesmärgi raames

4. selgitus: Eesti projektid „tõhustatud piirikontrollide” eesmärgi raames

Piirivalveamet varustas reisidokumentide hindamise keskuse ja piirikontrolli punktid uue tehnoloogiaga välismaalaste dokumentide uurimiseks ja neile märgete tegemiseks: – reisidokumentide hindamise keskus varustati spektraal-videoseadmetega (VSC 5000), mis võimaldab ekspertidel rakendada sobivat dokumendikontrolli, vaadelda dokumente ultraviolettvalguses ja seega neid põhjalikult uurida. Dokumentide ja võltsingute kirjeldusi kasutati dokumentide kontrollimise kutsealasel ja täienduskoolitusel ning siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks teabevahetuseks. Piirikontrollipunktid varustati Schengeni nõuetele vastavate asjakohaste templitega.

5. selgitus: Sloveenia projektid „tõhustatud piirikontrollide” eesmärgi raames

Avaliku halduse ministeeriumil oli plaanis uuendada 24 piiriületuspunkti ja teostada seitse toimingut (maa ostmine, maa omandamine, dokumentide koostamine, infrastruktuuride ja uute rajatiste ehitamine, seadmete ostmine ja inseneride palkamine). Paraku pidi ministeerium oma esialgset kava muutma, kui mõistis, et mõned projektid jäävad rahastamiskõlblikkuse perioodist välja, nii et 14 meetme ulatust vähendati ja üks meede jäeti üldse kõrvale. Avaliku halduse ministeeriumil oli toimingute Schengeni rahastu raamest väljajätmiseks kaks peamist põhjust: – viivitused lepingu allkirjastamisel, mis tähendas, et projekt jäi rahastamiskõlblikkusperioodist välja; – riigihanke projekte ei avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, sest enne pakkumiste avamist oli töödele tehtavaid kulutusi valesti hinnatud. Kõigi meetmete ja tegevuste rakendamine viidi siiski lõpule, kuna toetusest kõrvale jäänud tegevusi rahastati riiklikust eelarvest.

Tabel 7: Mõju piirihaldusele tehtavatele kogukulutustele

EE || LT || PL || SI || SK || LV || HU

+40 % (2003–2008) || +71 % (2003–2008) || +17 % (2002–2008) || Umbes 30 % (ajavahemik märkimata) || +40 % (2003–2008)) || Suurenes (andmed puuduvad) || +20 % (hinnanguliselt) (2002–2009)

6.4. Vastastikune täiendavus

Kõik toetust saanud liikmesriigid vaatlesid vastastikuse täiendavuse küsimust väga erinevatest vaatenurkadest. Slovakkia ja Leedu mainisid ainult, et Schengeni rahastu raames võetud meetmeid koordineeriti Phare ja üleminekurahastuga, samas kui teised riigid kaalusid küsimust väga põhjalikult, pöörates tähelepanu kahele põhiaspektile:

· Haldus. Viies liikmesriigis vastutas Phare, üleminekurahastu ning Norra ja EMP finantsmehhanismide koordinaator ka Schengeni rahastu eest. Nii oli vahendite haldamise ja eraldamise koordineerimine tunduvalt lihtsam.

· Investeerimissektorid. Vastastikust täiendavust investeerimissektoris tuleb hinnata Schengeni tegevuskava (SAP) täitmise riiklike strateegiate abil. Siin kasutati ELi ja muude rahastamisallikate abi tuvastatud vajadustele ja puudustele reageerimisel.

Eesti, Poola, Läti ja Ungari kasutasid Schengeni rahastu toimingutele (piirihalduse seadmete, IT-süsteemide ja infrastruktuuri uuendamine ja omandamine) kooskõlas oma SAPi strateegiaga lisaks Phare programme, piiriülese koostöö vahendeid (ainult Poola), Norra finantsmehhanismi ja üleminekurahastut. Poola sai oma integreeritud piirihalduse strateegia toetamisel kasu ka Phare eriotstarbelistest vahenditest.

Sloveenias nähakse 1999.–2003. aasta Phare programme Schengeni rahastu eelkäijatena ajakohastatud ja uuendatud seadmete ja teabesüsteemide (SIS) omandamiseks piirivalve, justiits- ja siseasjade valdkonna vajadustele vastamiseks. Üleminekurahastu vahendid suunati institutsioonide väljakujundamiseks ning haldus- ja õigusabiks Schengeni acquis’ ülevõtmisel. Sloveenia otsustas Norra ja EMP vahendeid mitte kasutada.

6. selgitus: Poola andmesidesüsteem „tõhustatud IT-süsteemide” eesmärgi raames

Piirivalvestaap töötas välja laiaulatusliku projekti piirivalveameti IT-võrgustiku uuendamiseks. Eesmärgiks oli eri andmebaaside süsteemide (nt SIS/SIS II) ühendamine keskse sõlmpunkti kaudu, tagades politseiüksustele kõigil tasanditel kasutajasõbraliku juurdepääsu. Tänu sellele uuendusele on tagatud teabe liikumine SIS II ja VISi kesksüsteemide ning institutsioonide satelliitsüsteemide ja Poola SIRENE büroo vahel. Piirivalveameti IT-süsteem viidi kooskõlla Schengeni nõuetega, tõhustades seeläbi teabe liikumist (sh SIS). Projekti rakendamine tõstis ELi välispiiri kaitstuse taset. Samuti aitas Poola uus IT-süsteem vähendada Poolast välja saadetud välismaalaste ja riigipiiri ebaseaduslikult ületada üritavate isikute arvu. Selle Schengeni rahastu ulatusliku projekti teatud osad olid Phare projektide jätkuprojektid, sh Phare riiklikud programmid ja piiriülese koostöö projektid, nt projekt PNP 2002. IT-infrastruktuuri ettevalmistamine SISiga koostööks tagas Schengeni rahastu projektide eduka rakendamise politsei peakorteris. Projekt jätkub Välispiirifondi raames.

Ungari mainis ka muid ELi vahendeid, nagu TAIEX, OLAFi toetusega Perikles ja Herkules II ning Argo projektid. Mis veel huvitavam, Ungari rääkis vastastikusest täiendavusest ka seoses hilisemate programmidega, et katta vajadusi, mida Schengeni rahastuga ei käsitletud: turvalisus ja vabaduste kaitse 2007–2013, Välispiirifond, uus Ungari arengukava, Euroopa territoriaalse koostöö programm ning V (Eperjeske kaubarongijaam) ja VII (Mohacsi jõgi) üleeuroopaline koridor.

7. Järjepidevus Välispiirifondiga[24]

Kõigi liikmesriikide jaoks on Schengeni rahastu ja Välispiirifondi vaheline järjepidevus ilmne nii haldamise kui ka kaetud valdkondade aspektist. Kõik liikmesriigid mainisid, et Schengeni rahastu jaoks kasutusele võetud haldus-, kontrolli- ja seiresüsteeme kasutati Välispiirifondi jaoks süsteemide kavandamiseks. Enamik riikidest (Poola, Eesti, Leedu, Läti, Ungari) otsustasid säilitada institutsionaalse mälu ja organisatsioonikultuuri, jätkates samade vastutavate struktuuridega. Sloveenia[25] ja Slovakkia[26] otsustasid vastutavaid ametiasutusi muuta.

Eesti ja Poola tõstsid esile oma edusamme strateegilises planeerimises (vahendite eraldamine, kasutusplaan) ning riigihangete korraldamisel ja haldamisel, mille tulemuseks oli toetuse tõhusam kasutamine (Eesti). Leedu toonitas, et Välispiirifondi haldamisega tagatakse ka Schengeni rahastuga algatatud hea institutsioonidevaheline koostöö.

Mis puutub toimingutesse, siis Leedu puhul on järjepidevus veelgi konkreetsem; Leedu tunnistas, et Välispiirifondi 2007. aasta iga-aastase programmi abil võeti meetmeid, mida ei oleks saanud rakendada Schengeni rahastu raames. Enamik abi saanud riikidest tunnistas, et Schengeni rahastu raames ostetud nüüdisaegsed seadmed suurendavad hoolduskulusid ning et nad kasutavad nimetatud kulude katmiseks Välispiirifondi vahendeid. IT-süsteemid ja eriti SIS II on valdkond, kus rakendatakse jätkuvalt ELi toetust. Ungari mainib ka koolitustegevuse kordamise ja ajakohastamise vajadust.

8. Järeldused

Üldiselt on Schengeni rahastu olnud edukas, sest see aitas seitsmel asjaomasel liikmesriigil tagada Schengeni tingimuste täitmise ettenähtud aja jooksul ja ühineda Schengeni alaga alates 1. detsembrist 2007. ELi toetuse kasutamine on näide hea juhtimiskorra rakendamisest ning seda kinnitasid liikmesriigid, kes tunnistasid, et Schengeni rahastuta ei oleks neil olnud võimalik nii lühikese aja jooksul Schengeni alaga ühineda.

Edu peamine saladus peitub konkreetses programmistruktuuris, mis tugineb iga-aastastele orienteerivatele ajakavadele, mis ei ole rahaliselt siduvad. See süsteem osutus paindlikuks ja tõhusaks ning pani liikmesriikidele mitmeid kohustusi vahendite eraldamiseks ja ümberjaotamiseks.

Ühinemisakti artiklis 35 sätestatud eesmärkide täitmisel kasutati Schengeni rahastut peamiselt investeeringuteks infrastruktuuri, transpordivahenditesse ning IT-süsteemidesse maapiiril ja lennujaama piiripunktides. Vahend suurendas riikide püüdlusi välispiiri haldamise tõhustamiseks ja Schengeni alasse ebaseadusliku sisenemise vastu võitlemiseks.

Seos Schengeni rahastu ja Välispiirifondi vahel on ilmne. Välispiirifond tugineb Schengeni rahastu edusammudele poliitika ja halduse valdkonnas ning Schengeni rahastust abi saavad riigid on seda tunnustanud kui vahendit, mis abistab neid Schengeni rahastu raames teostatud toimingute jätkamisel ja mõnel juhul ka lõpuleviimisel. Sellest vaatenurgast on enamik abi saavaid liikmesriike säilitanud Schengeni rahastu jaoks kehtestatutega sarnased haldusstruktuurid.

ELi toetuse suur kasutusmäär ja tõhus finantshaldus annavad märku Schengeni rahastu edukast rakendamisest. ELi toetuse kasutusmäär oli 90–100 %. Üldiselt kasutati saadaolevaid vahendeid õigesti ning tehti ainult üksikuid finantskorrektsioone.

Lõpetuseks olgu öeldud, et Rumeeniale ja Bulgaariale suunatud Schengeni rahastu (2007–2009)[27] tugines vahendi eelneva rakendamise käigus saadud kogemustele ning võrreldavat haldusraamistikku kaalutakse Horvaatia ühinemisaktis sätestatud samalaadse ajutise toetuse puhul[28].

[1]               Algselt (komisjoni otsusega K(2004)248) määratud lepingute täitmise lõpptähtpäev, milleks oli 31. detsember 2006, lükati komisjoni otsusega K (2006)684 edasi 30. septembrile 2007.

[2]               Schengeni alale ja koostööle pandi alus 1985. aasta Schengeni lepinguga. Schengeni ala tähistab territooriumi, kus on tagatud inimeste vaba liikumine. Lepingule alla kirjutanud riigid on kaotanud kõik sisepiirid ja nende asemel on ühine välispiir. Siin kohaldatakse ühiseid eeskirju ja menetlusi lühiajaliste viisade, varjupaigataotluste ja piirikontrolli osas. Samaaegselt tõhustatakse Schengeni alas julgeoleku tagamiseks koostööd politseijõudude ja õigusasutuste vahel. Schengeni koostöö lülitati ELi õiguslikku raamistikku 1997. aasta Amsterdami lepinguga.

[3]               Akt, millega sätestatakse Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi ühinemise tingimused ning Euroopa Liidu aluslepingutesse tehtavad muudatused, ELT L 236, 23.9.2003, lk 44.

[4]               Komisjoni otsus K(2004)248.

[5]               Komisjoni otsus K(2006)684.

[6]               Komisjoni otsus K(2007)494.

[7]               Komisjoni otsuse K(2004) 248 artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et rahastust antava ühenduse abi määr võib olla kuni 100%. Esialgses kavas peaksid iga toimingu jaoks olema näidatud muud rahastamisvahendid.

[8]               Komisjoni otsuse K(2004) 248 artiklis 7 on sätestatud, et Poola kui euroalasse mittekuuluv riik peab Schengeni rahastu raames tehtud maksete puhul kasutama PLN/€ vahetuskurssi. Programmiperioodi (ja komisjoni teostatud ettemaksete) vahetuskurss oli kõrgem kui toetuse saajatele projekti rakendamise käigus tehtud maksete puhul. See selgitab, miks kasutusmäär on suurem kui 100 %.

[9]               Komisjoni otsus K(2004)248.

[10]             Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa Ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust.

[11]             Komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrus nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.

[12]             Ühinemisakti artiklis 35 on sätestatud, et Schengeni rahastu vahendid katavad investeeringud infrastruktuuri, seadmetesse, koolitustesse ja logistikasse. Seega ei ole institutsioonide loomine ja õigusabi acquis’ ülevõtmiseks siseriiklikku õigusesse Schengeni rahastu eesmärgiks. Ainult Sloveenia koostas üksikasjaliku strateegia eri rahastamisvahendite kasutamiseks, eesmärgiga reageerida nimetatud erinevatele vajadustele (infrastruktuur, seadmed, institutsioonide ülesehitamine, õigusabi).

[13]             Komisjoni otsus K(2007)494.

[14]             Komisjoni otsusega K(2006) 684 muudeti tähtaegu järgmiselt: kulukohustuste võtmine ja lepingu allkirjastamine hiljemalt 31.12.2006, lepingu lõplik täitmine hiljemalt 30. 9.2007 ja lõppmakse hiljemalt 31.12.2007. Komisjoni otsusega K(2007) 494 sai SIS II projektide lepingu allkirjastamise uueks tähtajaks 31. 3.2007 ja SIS II lepingu täitmise uueks tähtajaks 31.12.2007. Kohustuste ja maksete tähtaegu ei muudetud.

[15]             B.11. Andmesidesüsteem; B.12. Politseiüksuste jaoks SISi vahenditele juurdepääsu pikendamine —algtase; B.15. SIS II ja VIS kesksõlmega riikliku infosüsteemi rajamine ja rakendamine (N-SIS PL); B.16. „Pobyt” (Viibimine) süsteemi ajakohastamine; B.18. Schengeni acquis’ rakendamine kohtutes ja prokuratuurides; B.19. Wiza-Konsuli infosüsteemi funktsionaalsuse parandamine; B.20. Kasutajate turvalise autentimise korraldamine SISis; B.21. Kesksete infosüsteemide ettevalmistamine Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni sätete rakendamiseks (2005); B.25. Politseiüksuste jaoks SISi vahenditele juurdepääsu tagamine kõigil tasanditel (2005).

[16]             Riigiülese digitaalse mobiilraadioside süsteemi (DMRCS) kavandamine ja rakendamine ( 22 725 511 eurot Schengeni rahastust) ning MoI telekommunikatsioonivõrgu kavandamine ja rakendamine ELi välispiiridel (3 419 457 eurot Schengeni rahastust).

[17]             Piiriületuspunktide infrastruktuur (esimene taane), operatiivseadmed, v.a IT-süsteemid (teine taane), infotehnoloogia (teine taane), koolitus (kolmas taane), logistika ja operatsioonid (neljas taane).

[18]             Peamised tuvastatud puudused olid järgmised: ebapiisav Schengeni nõuetele vastav infrastruktuur (teatud kohtades puudulik, aegunud, ei vasta miinimumnõuetele) piiriületuspunktides ning politsei, konsulaatide ja piirivalveteenuste ehitistes; aegunud süsteemid ja võrgu infrastruktuur teavitamiseks ja teabevahetuseks (viisad, sõrmejäljed, sõidukite läbiotsimine jm); vähene institutsioonidevaheline koostöö (piirivalvurid, politseinikud, konsulaarteenused, õigusasutused); ebapiisavad transpordivahendid (laevad, helikopterid, talvesõidukid) ja raadiosidesüsteemid; vähe Schengeni nõuetele vastavaid töötajaid (tehnilised ja keeleoskused).

[19]             Vt joonealune märkus 8.

[20]             Suurema osa arvudest ja eriti protsentidest esitasid liikmesriigid asjakohast ajavahemikku ja tegevuse konkreetset ulatust mainimata.

[21]             Halduskulude nii väikesesse osakaalu tuleks suhtuda ettevaatlikult, sest nagu Läti väidab, kattis enamik liikmesriike kulusid riigieelarvest ja neid ei võetud seega arvesse.

[22]             Huvitaval kombel märgib Leedu, et 2003. aastal vähendati riigieelarves piiriküsimustele eraldatud summat, sest eeldati täiendavat rahastust Schengeni rahastu raames.

[23]             Peasekretariaadi teatis Schengeni hindamise töörühmale, 6183/03, 7.2.2003.

[24]             Välispiirifond hõlmab ajavahemikku 2007–2013. Fondis osaleb kokku 23 liikmesriiki. Peamiseks eesmärgiks on aidata liikmesriikidel tagada tõhus, kõrgetasemeline ja ühtne kontroll välispiiridel ning panustada ühise viisapoliitika arengusse.

[25]             Rahandusministeeriumi asemel sai vastutavaks ametiasutuseks siseministeerium. Rahandusministeeriumist sai sertifitseerimisasutus.

[26]             Vastutus ajavahemiku 2007–2013 rahastamisvahendite eest läks politsei juhtorgani rahvusvahelise politseikoostöö ametilt siseministeeriumi välisabi osakonnale. Alates 2006. aastast on toimunud siseministeeriumi välisabi osakonna tõhustamine (töötajate arvu suurendamine ja tööjõu voolavuse vähendamine) ning see on hakanud täitma oma kohustusi, milleks on kõigi ministeeriumide asutuste (abisaajate) metoodiline juhendamine ELi vahendite küsimuses (ministeeriumide asutuste teadlikkuse suurendamine ELi vahendite kohta, asjakohaste projektide konkursikutsete edastamine kontaktisikutele, rahaliste vahendite kavandamine, vahenditega seotud aruandlus jm). Institutsionaalne mälu säilis sel moel, et rahvusvahelise politseikoostöö ameti töötajad, kes olid seotud Schengeni rahastu haldamisega, osalesid haldus- ja organisatsioonilise suutlikkuse ja oskusteabe edastamises.

[27]             Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Liitu vastuvõtmise tingimusi ja korda käsitleva protokolli artikkel 32, ELT L 157, 21.6.2005, lk 39.

[28]             Horvaatia Vabariigi ühinemistingimusi ning Euroopa Liidu lepingus, Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingus tehtavaid muudatusi käsitleva akti artikkel 31, ELT L 112, 24.4.2012, lk 29.

Seitsme abi saava liikmesriigi eesmärkide täielik nimekiri

Liikmesriigid || Eesmärkide lõplik arv || Eesmärgi täitmiseks rakendatav lähenemisviis || Eesmärgid

Poola || 4 || Üldine + strateegilise ja rakendusliku lähenemisviisi kombinatsioon || × 1. eesmärk: ELi välispiiridel piiriületuspunktide infrastruktuuri ehitamine või moderniseerimine. × 2. eesmärk: piirikaitsega seotud ja eelkõige Schengeni infosüsteemiga ühendatud operatiivseadmed. × 3. eesmärk: koolitus ja teenused. × 4. eesmärk: toetus logistiliste ja operatiivkulude katmiseks (tehniline abi).

Ungari || 4 || Üldine ja strateegiline || × 1. eesmärk: välispiirikontrolli tugevdamine. × 2. eesmärk: kontrollivõime tugevdamine, suurendades andmete esitamise suutlikkust ja nende kättesaadavust. × 3. eesmärk: põhjalike kontrollide tõhustamine. × 4. eesmärk: kriminaalasjades tehtava rahvusvahelise koostöö arendamine.

Eesti || 6 algselt 5 || Üksikasjalik + strateegilise ja rakendusliku lähenemisviisi kombinatsioon || × 1. eesmärk: luua operatiivne raadioside süsteem ja vajalikud tehnilised lahendused SIS II tehnilise prototüübi loomiseks. × 2. eesmärk: arendada välja politsei infosüsteemid ja integreerida need VISi süsteemiga ning tagada andmete turvaline vahetamine teiste ELi liikmesriikide asjaomaste asutustega. × 3. eesmärk: viia välispiiride valvamiseks ja piirikontrolliks vajalik infrastruktuur ja tehnilis-materiaalne baas vastavusse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni, Schengeni kataloogi ja üldkäsiraamatu nõuetega; ehitada koolituseks vajalik infrastruktuur ja luua kvalifitseeritud piirivalve koolituseks tehnilis-materiaalse baas ning valmistada piirivalve personali ette töötamaks vastavalt ELi piiride valvamiseks ja piirikontrolliks kehtestatud nõuetele. × 4. eesmärk: luua mobiilsed töökohad rände järelevalvega tegelevatele ametnikele, rakendada VISi ja ehitada VISi rakendamiseks vajalik infrastruktuur; tagada VISi turvalisus ja rakendada biomeetrilisi lahendusi. × 5. eesmärk: viia konsulaaresinduste infrastruktuur vastavusse Schengeni lepingust tulenevate kohustustega, tagada Euroopa ühise viisaruumi toimimine, kohandada viisamenetlusi vastavalt Euroopa Liidu nõuetele ja võtta kasutusele asjakohane riistvara. × 6. eesmärk: luua SISi andmete edastamiseks riigisisene süsteem (NS-SIS) ning selle kasutamise kontrollimise ja täiendava infovahetuse tagamiseks SIRENE infosüsteem.

Leedu || 8 || Üksikasjalik + strateegilise ja väga rakendusliku lähenemisviisi kombinatsioon || × 1. eesmärk: ehitada, remontida ja moderniseerida piiriületuspunktide infrastruktuuri ja sellega seotud hooneid. × 2. eesmärk: tagada piiriületuspunktides tehniline kontroll, seireseadmed, sõidukid ja muu ELi välispiiril kasutamiseks vajalik varustus. × 3. eesmärk: luua ELi välispiiril uut ja arendada edasi olemasolevat sideinfrastruktuuri ja infovõrgustikku. × 4. eesmärk: Schengeni infosüsteemi (SIS II) rakendamiseks vajalikud meetmed. × 5. eesmärk: omandada võltsingute tuvastamise seadmeid ja kasutada ELi välispiiril kontrollide tegemisel ühiseid sisenemise ja väljumise templeid. × 6. eesmärk: suurendada piirivalve ja piiril tegutsevate politseiüksuste koostööd ja tagada seeläbi, et nad suudavad ELi välispiiride rikkujate otsimisel ja kinnipidamisel omavahel operatiivselt ja vahetult suhelda. ×  7. eesmärk: tõhusam koolitus ning personali paremad oskused ja teadmised. × 8. eesmärk: Schengeni rahastu haldamine: logistika ja personal.

Sloveenia || 9 algselt 7 || Üldine ja strateegiline investeeringu kategooria kaupa || × 1. eesmärk: politseijaoskondade moderniseerimine ja/või laiendamine. × 2. eesmärk: investeeringud tehnilisse varustusse ja transpordivahenditesse. × 3. eesmärk: investeeringud info- ja telekommunikatsioonisüsteemidesse. × 4. eesmärk: koolitused Schengeni acquis' rakendamise eest vastutavatele isikutele ja baaskoolitusprogramm äsja palgatud piirivalvuritele ja politseinikele. × 5. eesmärk: töötasud ja isiklik varustus. × 6. eesmärk: investeeringud piiriületuspunktidesse. × 7. eesmärk: piiriületuspunktide ülalpidamine. × 8. eesmärk: investeeringud diplomaatiliste ja konsulaaresinduste turvaseadmetesse. × 9. eesmärk: tegevuskulud.

Slovakkia || 16 || Üldine ja rakenduslik programmide kaupa || × 1. eesmärk: arendada Slovakkia ja Ukraina piiri jaoks välja kompleksne piirikaitsesüsteem. × 2. eesmärk: moderniseerida Slovakkia ja Ukraina piiril piirikontrolliüksuste rajatisi. × 3. eesmärk: viia Bratislava rahvusvaheline M. R. Štefánika lennujaam ja selle varustus vastavusse Schengeni nõuetega. × 4. eesmärk: varustada Slovakkia ja Ukraina piiri kaitsvad politseinikud vormiriietuse ja muude rõivastega. × 5. eesmärk: parandada Slovakkia ja Ukraina piiril asuvate piirikontrolliüksuste võrgustiku kaudu edastatava salajase info kaitset. × 6. eesmärk: suurendada Sečovces asuva kinnipidamiskeskuse vastuvõtuvõimet. × 7. eesmärk: ühtlustada politsei infosüsteemid SIS IIga. × 8. eesmärk:    tehnoloogiline tugi SISi/SIRENE keskasutustele ja lõppkasutajatele. × 9. eesmärk:    arendada VISiga seotud infosüsteeme. × 10. eesmärk: parandada väljastatud viisade kvaliteeti ja tagada, et siseministeeriumile antakse väljastatud viisade kohta infot reaalajas. × 11. eesmärk: täiustada piiriülese jälgimise varustust. × 12. eesmärk: moderniseerida isikut tõendavate dokumentide käsitlemise laboriseadmeid. × 13. eesmärk: parandada Slovakkia ja Ukraina piiri tolliteenistuse toimimist. × 14. eesmärk: hankida mootorsõidukeid ja kaotatud/varastatud mootorsõidukite tuvastamiseks vajalikku eritehnoloogiat. × 15. eesmärk: toetus Schengeni rahastu haldamisele: logistika ja operatsioonid. × 16. eesmärk: elektrooniline videojärelevalvesüsteem Slovakkia ja Ukraina piiril raudtee piiriületuspunktides.

Läti || 33 algselt 25 || Rakenduslik projekti tasandil (hiljem ühendatakse põhieesmärkidega): 9 piiride jälgimise, 8 piirikontrolli, 6 viisahalduse, 4 koolituse, 2 IT-süsteemide valdkonnas ja 2 täpsustamata || × 1. eesmärk: Läti diplomaatilistes esindustes andmete edastamise infrastruktuur, mis võimaldaks väljastada Schengeni viisasid (arvuti- ja andmeedastusseadmed). × 2. eesmärk: tõhustada julgeolekustandardeid ja täita ühistes konsulaarjuhistes ning Schengeni acquis’ korrektset kohaldamist ja parimat tava käsitlevate soovituste kataloogis kindlaksmääratud nõudeid: viisade väljastamine (6183/03, 7.2.2003). × 3. eesmärk: reisidokumentide piisav kontroll ning võltsingute tuvastamine Läti diplomaatilistes ja konsulaaresindustes. × 4. eesmärk: tagada Läti diplomaatilistes ja konsulaaresindustes kvalifitseeritud personal vastavalt ühistes konsulaarjuhistes ning Schengeni acquis’ korrektset kohaldamist ja parimat tava käsitlevate soovituste kataloogis kindlaksmääratud nõuetele: viisade väljastamine (6183/03, 7.2.2003). × 5. eesmärk: anda välisriikide saatkondades ja konsulaatides töötavatele konsulaarametnikele Schengeni viisade väljastamiseks vajalikku teavet. × 6. eesmärk: isikute ja neile kuuluvate esemete tõhus kontroll välispiiridel. × 7. eesmärk: hankida narkokoeri. × 8. eesmärk: seada sisse ja varustada kodakondsus- ja migratsiooniameti keskserverite ruumid. × 9. eesmärk: arendada Läti viisainfosüsteemi. × 10. eesmärk: kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnike keelekoolitus. × 11. eesmärk: N.SISi, SIRENE büroo ja tulevaste SISi kasutajate koolitus. × 12. eesmärk: tõhustada siseministeeriumi andmeedastusvõrgustiku turvalisust. × 13. eesmärk: politseiametnike inglise keele ja muude võõrkeelte koolitus. × 14. eesmärk: liikuvad piiripatrullid, kes kasutavad maastikusõidukeid, lumemootorrattaid, neljarattalisi jalgrattaid ja mootorpaate. × 15. eesmärk: parandada piirivalve liikuvust, luues riigi piirivalveteenistuses lennuüksuse. × 16. eesmärk: parandada piirivalve liikuvust merel. × 17. eesmärk: tõhustada piiri ületavate isikute, mootorsõidukite ja isiklike esemete kontrolli, hankides piiriületuspunktidesse asjakohast tehnilist varustust. × 18. eesmärk: luua merepiiri videovalvesüsteem. × 19. eesmärk: edendada idapoolse nn rohelise piiri tehnilist järelevalvet. × 20. eesmärk: täiustada operatiivtegevuseks vajalikku varustust, hankides selleks tehnilisi vahendeid. × 21. eesmärk: võtta kasutusele infovahetuseks, kontrolliks ja piirikaitseks vajalikud tehnilised vahendid. × 22. eesmärk: moderniseerida piirivalve telekommunikatsioonivõrgustikku. × 23. eesmärk: arendada välja piirivalve kutsekoolitussüsteem. × 24. eesmärk: automaatne sõrmejälgede tuvastamise süsteem. × 25. eesmärk: piirivalve infrastruktuuri arendamine. × 26. eesmärk: ehitada Punduri, Lavošnieki, Šķilbēniu, Pededze ja Vientuļi piiriületuspunktis helikopterite maandumisplats. × 27. eesmärk: laiendada idapiiri raadiosidesüsteemi. × 28. eesmärk: hankida koeri. × 31. eesmärk: hankida varustust. × 32. eesmärk: koolituskursused. × 33. eesmärk: Schengeni rahastu rakendamise halduskulud.