KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) lihtsustamise teine tulemustabel

1.           Läheneb otsustav hetk

8. veebruaril 2013 saavutati Euroopa Ülemkogus poliitiline kokkulepe, mis võimaldab vastu võtta 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku (edaspidi: finantsraamistik). Mitmeaastase finantsraamistiku programmide rahastamist käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks on aga vähe aega. Selleks et eelarvet saaks hakata täitma kohe uue finantsraamistiku kehtima hakkamise algus (1. jaanuar 2014), tuleb kiiresti lõpule viia institutsioonidevahelised läbirääkimised. Menetluses olevates reguleerivates otsustes tuleks täiel määral arvesse võtta mitmeaastases finantsraamistikus ettenähtud vahendite võimalikult optimaalset kasutamist Euroopa Liidu (ELi) kodanike ja ettevõtjate huvides ja see ka tagada.

2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku alusel tehtud valdkondlike rahastamisettepanekute üle läbi rääkides tahab komisjon täita oma võetud kohustuse lihtsustada rahastamisprogramme ja -menetlusi[1]. Lihtsustamine võimaldab muuta ELi rahastamist kättesaadavamaks ja parandada ELi poliitika tulemuslikkust, säilitades samas piisava kontrolli ja kindluse taseme. See eesmärk on eriti oluline praeguses majandus- ja finantsolukorras, kus kõiki Euroopa Liidus majanduskasvu, töökohtade loomise ja konkurentsivõime parandamise vahendeid tuleks kasutada võimalikult kulutõhusalt.

Euroopa Ülemkogu on tunnustanud lihtsustamise tähtsust, rõhutades, et „kõik järgmise mitmeaastase finantsraamistikuga seotud valdkondlikud õigusaktid (...) peaksid sisaldama sisulisi elemente, mis aitavad lihtsustada ja parandada vastutust ja ELi rahaliste vahendite tõhusat kasutamist”[2].

Samalaadsel seisukohal on ka nõukogu, kes hiljuti rõhutas, et lihtsustamist tuleb jätkata nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil[3]. Eesmärk on vähendada eeskirjade keerukust, mida Euroopa Kontrollikoda on korduvalt nimetanud üheks peamiseks vigade põhjuseks.

Lihtsustamine on strateegiline küsimus: lihtsamad eeskirjad, vähem bürokraatlikud menetlused ja nendega seotud väiksemad kulud aitavad parandada ELi-poolse rahastamise kvaliteeti ja tulemuslikkust ning lihtsustada ja parandada selle kättesaadavust. Ühesõnaga vahendid on ette nähtud majanduse, majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks.

Komisjon, kelle eesmärk Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavate läbirääkimistel on edendada lihtsustamist, avaldab teise tulemustabeli. Esimene tulemustabel esitati 2012. aasta septembris[4]. Käesolevas tulemustabelis esitatakse ülevaade peamistest suundumustest, osutatakse probleemidele ning visandatakse edasine tegevus ELi 2014.–2020. aasta rahastamise lihtsustamisel ja tõhustamisel.

Lisaks on teatis abimaterjal Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Iirimaale, kes on alustanud oma tööd ambitsioonikalt, keskendudes stabiilsusele, töökohtade loomisele ja majanduskasvu hoogustamisele. Oma programmis teatas eesistujariik Iirimaa, et kavatseb teha tihedat koostööd oma partnerite, eelkõige Euroopa Parlamendiga, et sõlmida mitmeid vahendeid hõlmav institutsioonidevaheline kokkulepe, mis võimaldaks viivitamata alustada rahastamist töökohtade loomise ja majanduskasvu stimuleerimise nimel. Nende vahenditega suurendatakse ELi suutlikkust teha teadusuuringuid ja hoogustada innovatsiooni, edendada ühtekuuluvust ning teha arukaid investeeringuid meie loodusvaradesse maal ja meres[5].

ELi rahaliste vahendite eraldamise protsessi kiirendamiseks peavad menetlused olema lihtsad, kiired ja tõhusad.

Ka Euroopa Parlament teeb rahastamiskavadega intensiivset tööd, olles enamikus valdkondades alustanud mitteametlikke kolmepoolseid kohtumisi komisjoni ja nõukoguga. Euroopa Parlamendi raportöörid peavad komisjoni ettepanekutes muudatuste tegemist käsitlevaid läbirääkimisi, et esimesel lugemisel Euroopa Parlamendi täiskogus valitseks ettepaneku suhtes üksmeel. Selleks et eelarvet saaks hakata täitma 2014. aasta alguses ning seega tagada ELi-poolse rahastamise järjepidevus, tuleb õigusaktid õigeaegselt vastu võtta. Kuigi mõnes küsimuses on tehtud suuri jõupingutusi ja saavutatud märkimisväärset edu, ei pöörata lihtsustamisele läbirääkimistel alati piisavalt tähelepanu. Tundub, et kaasseadusandjad peavad prioriteetsemaks muude probleemide lahendamist, isegi kui nende prioriteetide alusaktis arvesse võtmine mõjutab kogu programmi lihtsust ja kättesaadavust.

Lihtsustamine jäetakse sageli tahaplaanile.

20. septembril 2012 saatis president Barroso kirja Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile ja nõukogu eesistujale Andreas Mavroyiannisele, et rõhutada lihtsustamise põhimõttelist olulisust ja kutsuda kaasseadusandjaid üles ka edaspidi tegema komisjoniga lihtsustamise nimel koostööd[6]. Üleskutse ei ole seni andnud soovitud tulemusi.

Komisjoni ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostöös on mõnes küsimuses saavutatud märkimisväärset edu: heaks on kiidetud uus finantsmäärus[7] ja valdkondlike programmide eeskirjad on viidud sellega vastavusse. Euroopa Parlament ja nõukogu on avatud paljude programmide lihtsustamise ettepanekutele. Nad on valmis kindlaks määrama ühtse raamistiku, toetama süvalaiendamist, kehtestama selged ja sidusad abikõlblikkuse eeskirjad (eelkõige lihtsustades kulude struktuuri), lihtsustama e-haldust ning kehtestama proportsionaalsema ja tõhusama kontrolli. Kaasseadusandjad toetavad eelkõige ettepanekuid, ms käsitlevad juhtimise lihtsustamist, eriti liikmesriikide seisukohalt, ning on selle nimel valmis suurendama paindlikkust. Mõnel juhul võib liigne paindlikkus, mille raames nähakse ette erilahendusi, lihtsustamist ka takistada – näiteks ühise põllumajanduspoliitika valdkonnas. Lisaks on kaasseadusandjad ilmutanud soovi suurendada omapoolset eelkontrolli eelarve täitmise üle. Sel eesmärgil on nad aga õigusaktide ettepanekuid üle koormanud üksikasjalike sätete ja koormavate menetlustega või lihtsalt hoidnud kinni 2007.–2013. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rahastamisprogrammide struktuurist. Sellised täiendused muudavad rahastamiskavad toetusesaajatele raskemini kättesaadavaks ja vähendavad ELi vahendite kasutamise tulemuslikkust. See lähenemisviis vähendab ka komisjoni võimalusi ilmutada eelarve täitmisel paindlikkust. Ühelt poolt takistaks see komisjonil võtta täielikku vastutust eelarve täitmise eest, teiselt poolt aga õõnestaks Euroopa Parlamendi pädevust eelarve täitmise heakskiitmisel.

Euroopa Ülemkogu on kutsunud kaasseadusandjaid üles kiiresti vastu võtma rahastamisprogrammid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku rakendamiseks, et programme saaks käivitada 1. jaanuaril 2014. Ülemkogu tuletas meelde, et rahastamiseeskirjade ja -menetluste lihtsustamine on institutsioonide ja liikmesriikide ühine eesmärk ja kohustus. Ülemkogu kutsus seadusandjaid tungivalt üles leppima kokku programmides, mis on lihtsamad ja millega kaasneb avaliku sektori asutuste ja toetusesaajate jaoks selgelt väiksem halduskoormus[8].

Komisjon on seisukohal, et käesolevas tulemustabelis loetletud asjaolud takistavad lihtsustamist kõige rohkem. Allpool esitatud näited illustreerivaid üldist suundumust kõige paremini. Kaasseadusandjad peaksid järelejäänud takistused läbirääkimiste lõppjärgus kõrvaldama, et saavutada tulemus, mis kõige paremini vastab ELi vahendite saajate ja kodanikkonna vajadustele.

2.           Lihtsustamise sõlmprobleemid

2.1.        ELi rahastamisprogrammide lihtsustamine ja nende kättesaadavuse parandamine

ELi poolse rahastamise lihtsustamise aluseks on õigusaktide lihtsustamine. Komisjoni ettepanekute kohaselt hõlmaksid loodavad rahastamisprogrammid mitut sama poliitikavaldkonna varasemat programmi. Neile programmidele nähtaks ette üldised strateegilised prioriteedid ja eesmärgid ning määratakse kindlaks kogu programmi eelarve. Alusaktis üldiste määratluste esitamise mõte on sõnastada piisavalt laiad prioriteedid ja eesmärgid pika, seitsmeaastase (2014–2020) rahastamisperioodi jaoks. Tegelikult vahendeid haldavatele komisjoni talitustele on võimaldatud paindlikkust, et nad saaksid kiiresti reageerida poliitikaprioriteetide ning majanduslike ja sotsiaalsete vajaduste muutumisele. Nende konkreetsed eesmärgid ja prioriteedid määrataks kindlaks aastaste ja mitmeaastaste tööprogrammidega vastavalt finantsmäärusele.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu mõnede muudatusettepanekutega seatakse kahtluse alla selline lihtne, terviklik ja paindlik raamistik. Kuigi kaasseadusandjad on säilitanud uute rahastamisprogrammide ühtse struktuuri, on nad paljudel juhtudel ette näinud uusi valdkondi ja teemasid, mis jäljendavad varem olemas olnud eraldi programme, ja/või lisanud hulgaliselt tehnilisi üksikasju.

Nii näiteks on nõukogu ja Euroopa Parlament teinud ettepaneku näha programmis „Erasmus kõigi jaoks”[9] ette eraldi peatükid hariduse ja koolituse ning noorte ja spordi jaoks, säilitades komisjoni ettepaneku kohase üldise struktuuri. Samal ajal on eesmärgid sõnastatud nii programmi tasandil kui ka konkreetse peatüki/valdkonna jaoks, et suurendada valdkondade ja nende meetmete nähtavust. Lisaks tegi Euroopa Parlament ettepaneku kindlaks määrata iga valdkonna osakaal eelarves.

Samasugust suundumust on märgata ka läbirääkimistel sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programmi[10] üle. Programmiga antakse rahalist toetust uuenduslikele meetmetele, mis aitavad täita ELi eesmärke tööhõive, sotsiaalkaitse, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ja vaesuse ning töötingimuste parandamise valdkonnas. Kõnealune programm hõlmab kolme senist eri programmi ja laiendab nende ulatust, et tagada sotsiaalpoliitika eesmärkide integreerimine ja nende ühetaoline täitmine. Programmi peamised rahastamissuunad juba vastavad praegustele programmidele. Sellest hoolimata on Euroopa Parlament ja nõukogu teinud ettepaneku kehtestada iga peamise suuna raames temaatilised jaotised või valdkonnad ja näha ette iga sellise jaotise minimaalne osatähtsus eelarves, et jagada ära kogu programmi eelarve.

Tarbijakaitse programmi[11] on lisatud eesmärke, vahe-eesmärke, abikõlblikke meetmeid ja näitajad, et hinnata nende eesmärkide saavutamist. Lisaks püüab Euroopa Parlament kehtestada sellele üksikasjalikule jaotusele vastava siduva eelarvejaotuse, sealhulgas tehnilise abi ülemmäära. Programmile „Tervis majanduskasvuks”[12] on Euroopa Parlament lisanud eesmärgid, vahe-eesmärgid ja abikõlblikud meetmed, killustades seeläbi programmi niigi väikest eelarvet ning seades ohtu selle kontsentreerituse ja tõhususe.

Mis puudutab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (edaspidi „ESI fondid”)[13] rahastamisvahendite kasutamise tingimusi ja korda, siis lükkas nõukogu tagasi ettepaneku kasutada üksikasjalike eeskirjade kehtestamiseks delegeeritud õigusakte. Selle tulemuseks on raskepärane ja jäik tekst, mille vastvõtmisel oleks finantsinstrumente keeruline kasutada. See ei arvesta rahastamisvahendite erilist olulisust tulevase finantsraamistiku seisukohalt ega ole kooskõlas finantsmäärusega, mille puhul sarnaseid elemente nähakse ette delegeeritud õigusaktiga.

Eriti praeguses majanduslikus olukorras tuleks vältida selliste sätete kehtestamist, mis põhjustavad viivitusi investeeringute tegemisel ja takistavad ESI fondide korrapärast ja õigeaegset toimimist.

Lisaks on oluline, et õigusaktis ja selle lisades esitatud vähem olulisi sätteid saaks muuta delegeeritud õigusaktiga, et eelarve täitmise kord ei oleks liiga jäik (näiteks välissuhete,[14] innovaatilisi rahastamisvahendite ja ühise põllumajanduspoliitika puhul). Eelkõige nõukogu vastustab sellesuunalisi komisjoni ettepanekuid, kuigi kaasseadusandjatel on delegeeritud õigusaktide vastuvõtmise takistamiseks ja selliste aktide tagasivõtmiseks piisavad volitused.

Need näited annavad tunnistust taotlusest kinnistada senist olukorda ja ELi-poolse otsese rahastamise kanalid juba eelnevalt õigusaktidega kindlaks määrata. Tihti tehakse katset kehtestada vahendite eraldamiseks konkreetne protsendimäär. Alusaktis üksikasjalike sätete ettenägemine süvendab kaasseadusandjate eelkontrolli eelarve täitmise üle. See aga koormab rahastamisprogramme käsitlevad õigusaktid üle tehniliste pisiasjadega ja vähendab eelarve täitmise seisukohalt hädavajalikku paindlikkust innovatiivsete valdkondade ja kulutuste optimeerimise arvelt, milles lähtutaks majanduslike ja sotsiaalsete olude muutumisest aastate jooksul. Sellise lähenemisviisi puhul ei võeta nõuetekohaselt arvesse asjaolu, et Euroopa Parlament ja nõukogu igal juhul kasutavad oma volitusi ja määravad kindlaks iga aasta lõplikud eelarveeraldised.

Üksikasjalike ja tehniliste sätete üleküllus vähendab eelarve haldamise paindlikkust ja muudab alusaktid keerulisemaks. See aga muudab ELi poolse rahastamise jäigemaks ning ebatõhusaks ning seeläbi selle saamise toetusesaajate jaoks raskemaks. See seaks kahtluse alla ka komisjoni rolli ELi eelarve täitmise eest vastutava institutsioonina. Neid ohte tuleb vältida ning edasistel läbirääkimistel komistuskivid ületada.

2.2.        Vägikaikavedu ELi rahastamise pärast – kuidas parandada vahendite eraldamist?

2.2.1.     Delegeeritud aktid vs. rakendusaktid

Kõigi rahastamisprogrammide üle peetavatel läbirääkimistel on tekkinud institutsionaalne probleem: Euroopa Parlament taotleb, et konkreetsed eesmärgid, prioriteedid, rahaliste vahendite eraldamine ja muud eelarve täitmisega seotud tegurid määrataks kindlaks delegeeritud õigusaktidega. Praegu tehakse seda iga-aastastes ja mitmeaastastes tööprogrammides, mis kujutavad endast üldjuhul komisjoni rahastamisotsuseid. Komisjon tegi ettepaneku, et neid tegurid, mis on sätestatud rakendusotsuses ja seega ka tööprogrammis (ning seega kujutavad endast kitsalt eelarve täitmise toimingut), tuleks ka edaspidi kindlaks määrata rakendusaktides. Seda seisukohta toetab ka nõukogu., Euroopa Parlament aga soovib, et teda kaasataks rohkem nende tegurite kindlaksmääramisse.

Sel juhul jääks üle kaks võimalust:

– Tööprogrammid võetakse vastu delegeeritud õigusaktidega. Seda valikuvõimalust ei saa õiguslikel põhjustel kasutada, sest see oleks vastuolus aluslepingute artiklitega 290 ja 291, muudaks institutsioonide vahelist tasakaalu ja ei oleks kooskõlas hiljuti läbivaadatud finantsmäärusega, mille kohaselt võtab iga-aastased ja mitmeaastased tööprogrammid vastu komisjon.

– Alusakti ja tööprogrammi vahele luuakse uus õigusaktide tasand. Sinna kuuluvate delegeeritud õigusaktidega määrataks rahastamiselemendid kindlaks üldjoontes ning seejärel toimuks nende rakendamine tööprogrammide kaudu. Seetõttu võib aga edasi lükkuda programmide algus, eelkõige esimesel aastal, mil neid rahastama hakatakse.

Komisjoni esialgsed ettepanekuid on õiguslikult korrektsed ja nende eesmärk on tagada ELi-poolse rahastamise tõhusus, paindlikkus ja tulemuslikkus, mis on abisaajate ja kodanike jaoks peamised kriteeriumid.

2.2.2.     Komiteemenetlus

Nõukogu on püüdnud parandada liikmesriikide eelkontrolli eelarve täitmise üle, lisades komiteemenetluse valdkondadesse, kus komisjon seda oma ettepanekutes ei olnud ette näinud.

Nii näiteks tegi nõukogu ettepaneku teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programmi „Horisont 2020”[15] ning infrastruktuuri arendamiseks ettenähtud Euroopa ühendamise rahastu[16] projektide valimisel kohaldada komiteemenetlust[17]. Muu hulgas nägi nõukogu ette komiteemenetluse konkreetsete õiguslike kohustuste võtmisel, sealhulgas toetuste määramise otsuste tegemisel[18]. Toetuse andmise otsuse vastuvõtmine on eelarve täitmise toiming, kuuludes seega komisjoni institutsionaalsesse pädevusse. Sellist tülikat menetlust tuleks muuseas kohaldada ka pelgalt haldusotsuste tegemisel. Tegelikult peaks sellised otsused vastu võtma delegeeritud volitustega eelarvevahendite käsutaja (s.t komisjoni peadirektorid). Kogemus on näidanud, et nende tehtud otsused ei ole vastuolulised. Komiteemenetluse kasutamisel muutuks otsuste vastuvõtmine jäigemaks, bürokraatlikumaks, aeglasemaks ja kulukamaks, kuna tõuseksid koosoleku-, tõlke- jm kulud. Komiteede kaasamine ei looks mingit lisaväärtust, vaid lihtsalt pikendaks aega, mis kulub pakkumiskutse esitamisest toetuslepingute allakirjutamiseni, ja seega aeglustaks vahendite eraldamist.

Eesistujariik Iirimaa on tõdenud, et need kaks programmi on eriti olulised;[19] tülikate ja bürokraatlike menetluste vältimisega tunnustataks seda olulisust ka praktiliselt. Ühtlasi oleks tegemist suure edasiminekuga programmide rakendamisel ELi majanduse huvides.

Nõukogu ettepanek juurutada komiteemenetlust eirab olemasolevast kogemust. Siseküsimuste valdkonna kogemused on näidanud, kui oluline on võimalus alustada rahastamist kiiresti ning paindlikult ja tõhusalt reageerida ettenägematutele sündmustele nagu kiireloomuline või erakordne rändesurve liidu välispiiril, terrorirünnak või laiaulatuslik küberrünnak. Seepärast on komisjon teinud ettepaneku hädaabi andmise tööprogrammide vastuvõtmisel loobuda komiteemenetlusest ja võtta kasutusele eraldi menetlus. Ühendkuningriigi taotlusel aga tegi nõukogu siiski ettepaneku kohaldada koormavat ja aeganõudvat kontrollimenetlust.

Hädaolukorras peaks rahalist abi olema võimalik anda kiiresti ja tõhusalt ega tohiks rakendada vaevalisi menetlusi.

Lisaks on nõukogu teinud ettepaneku luua võimalus takistada komisjonil võtta meetmeid, kui komitee ei ole arvamust avaldanud. Selline klausel, mille abil saab takistada ELi-poolset rahastamist, on ilma korraliku põhjenduseta kehtestatud juba mitmel juhul, näiteks ühise põllumajanduspoliitika[20], ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi[21] (COSME) ning siseasjade fondide puhul.

2.3.        Lihtsad abikõlblikkuse eeskirjad – suurem tõhusus, vähem vigu

2.3.1.     Ühtne hüvitismäär ja kaudsete kulude eranditult kindlamääraline hüvitamine

Komisjon on teinud ettepaneku märkimisväärselt lihtsustada ELi poolset rahastamist, kehtestades ühtse hüvitamise määra ja kaudsete kulude eranditult kindlamääralise hüvitamise. Ühtset määra kohaldataks kõigi ühe projekti sama meetme abisaajate suhtes ja kaudsete kulude kindlamääraline hüvitamine kehtiks kõikide meetmete ja igat liiki osalejate suhtes. Nende ettepanekute mõte on vältida keerukaid arvutusi, aruandlust ning vigade tekkimise ohtu. See uuendus on eriti oluline programmi „Horisont 2020” jaoks, pidades silmas teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilist tähtsust ELi majandusele. Kõnealune lihtsustusmeede võimaldab ka kokku hoida aega ja energiat, mida saab meetme raames otstarbekamalt kasutada. Oma 19. juuli 2012. aasta arvamuses nr 6/2012 kiitis kontrollikoda kulude rahastamise radikaalset lihtsustamist, leides, et see lihtsustaks ja kiirendaks taotlemise korda ning vähendaks eeskirjade eiramise riski. Kuid läbirääkimiste käigus on see lihtsustamise oluline aspekt sattunud kahtluse alla, kuna Euroopa Parlament oli vastu nii ühtsele hüvitismäärale kui ka kaudsete kulude kindlamääralisele hüvitamisele. Selle asemel tegi parlament ettepaneku endiselt kasutada projektis eristamist osaleja laadi alusel, nõukogu aga lisas erandi mittetulunduslike juriidiliste isikute kohta.

Eesistujariik Iirimaa on tuletanud meelde, et programmi „Horisont 2020” üks peamisi eesmärke on lihtsustada teadusuuringute ja innovatsiooni ELi poolset rahastamist, kehtestades selleks ühtsed eeskirjad. See lihtsustab taotlejatel rahastamise taotlemist ning lisaks aitab saavutada, et programmile ettenähtud vahendeid kasutatakse tulemuslikumalt[22].

Euroopa Ülemkogu rõhutas eespool osutatud järeldustes, et ELi teadusuuringute, haridus- ja innovatsiooniprogrammide jaoks on lihtsustamine eriti oluline, kuna see võimaldab neid poliitikavaldkondi järk-järgult ja märkimisäärselt tugevdada.

Ühtne hüvitismäär ja kaudsete kulude kindlamääraline hüvitamine on teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise seisukohalt eriti olulised, et muuta rahastamine taotlejatele kättesaadavamaks ja parandada vahendite kasutamise tulemuslikkus.

2.3.2.     Projektide kvaliteet vs. riiklikud eraldised

Vahendite tõhusat kasutamist silmas pidades on komisjon keskendunud projektide kvaliteedile. Keskkonnaprogrammi LIFE puhul on kvaliteet peamine kriteerium, mille alusel vahendeid eraldatakse[23]. Seda eesmärki aga ohustab nõukogu kava taaskehtestada riikidele eraldatavate ELi rahaliste vahendite soovituslik suurus. Euroopa Parlament toetab süsteemi, mille puhul mõõdetakse avaliku registri abil liikmesriikide suutlikkust ning vastavalt mõõtmise tulemustele võidakse algatada suutlikkuse suurendamise projekte. Selline lähenemisviis põhineb samal ideel kui riiklikud assigneeringud.

Läbirääkimiste käigus on komisjon korduvalt esitanud tõendeid selle kohta, et riiklikud eraldised ei ole aidanud projekte ühtlasemalt jaotada. Riiklikud eraldised on käesoleval programmiperioodil vähendanud ELi pakutavat lisaväärtust ja mõjutatud toetatavate projektide keskmist kvaliteeti.

Projektide kvaliteeti tuleks ka tulevikus käsitada ELi rahastamise peamise kriteeriumina. Riiklikud eraldised ei taga projektide ühtlasemat jaotumist, vaid vähendavad toetatavate projektide keskmist kvaliteeti.

2.3.3.     Käibemaksukulude abikõlblikkus

Komisjon on teinud ettepaneku kehtestada selge reegli, et ESI fondide infrastruktuuriprojektide ja Euroopa ühendamise rahastust toetatavate projektide raames tekkinud tagastamatuid käibemaksukulud ei kuuluks hüvitamisele. Selliste käibemaksukulude hüvitamine neelaks suure osa programmide eelarvest. Neid vahendeid saaks palju tõhusamalt kasutada uute infrastruktuuriprojektide rahastamiseks. Komisjon avaldab kahetsust selle üle, et Euroopa Ülemkogu pooldab praegust korda, mille kohaselt on ESI fondide tagastamatud käibemaksukulud abikõlblikud, ning selle üle, et Euroopa ühendamise rahastule kantakse üle 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondi vahendeid, ehkki see lähenemisviis on põhjustanud õiguslikku ebakindlust praegusel programmitöö perioodil.

Komisjoni ettepanek, millega muudetakse selgemaks käibemaksu abikõlblikkuse eeskirju, on eriti oluline, kuna see aitab tagada rahastamiskava õiguskindlust ja suurendada ESI fondide panust kasvu toetavate investeeringute tegemisel.

3.           Edasised sammud

Järgmise programmitöö perioodi alguseni on jäänud kümme kuud, kuid uute, eelkõige selliste programmide ettevalmistamine, mille puhul toimub eelarve täitmine koostöös liikmesriikidega, nõuab aega. Euroopa Liit ei saa endale lubada uute programmide alguse edasilükkumist. Valdkondlike õigusaktide vastuvõtmist tuleks käsitada kiireloomulise küsimusena ja need peaksid olema valmis niipea kui võimalik.

Eespool esitatud näidetest nähtub, et Euroopa Parlamendi ja nõukoguga peetavatel läbirääkimistel tuleb lahendada mitmed olulised probleemid. Paljudel juhtudel on probleemide allikaks erinevad prioriteedid. Nii näiteks võivad ELi vahendite kasutuselevõtu kiirendamise ning nende kasutamise lihtsustamise ja tõhustamisega vastuollu minna eelkontrolli tugevdamine ja soov mõjutada eelarve täitmist, aga ka rahastamiseeskirjade eripärad ja poliitilised prioriteedid.

Kuid lihtsustamine on horisontaalne prioriteet ja see peaks olema läbirääkimiste keskmes, et ELi vahendeid tulemuslikumalt kasutada, parandada rahastamise kvaliteeti ja muuta see kättesaadavamaks. Kuigi ka muud prioriteedid on asjakohased, ei tohiks peatada lihtsustamist, mis kuulub abisaajate ja kodanike peamiste ootuste hulka.

Sellega seoses teeb komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku uuesti keskenduda lihtsustamisele. See tähendab, et õigusaktid peaksid olema üldist laadi ja terviklikud, et välditakse koormavaid menetlusi ning taotletakse rahastamiseeskirjade ja -kriteeriumide lihtsustamist. Praeguses olulises etapis tuleks taaskäivitada institutsioonidevaheline koostöö lihtsustamise küsimuses. See võimaldaks ELi vahendeid tulemuslikumalt kasutada ajal, mis püsib suur nõudlus ühistel prioriteetidel põhinevate majandusressursside ning majanduskasvu ja tööhõive parandamise vahendite järele.

Seetõttu kutsub komisjon otsusekindlalt eesistujariiki Iirimaad ja Euroopa Parlamenti üles läbirääkimiste järgmisel etapil keskenduma lihtsustamisele, et kulutuste tulemuslikkust kardinaalselt parandada. Komisjon kavatseb seda igati toetada.

Lisa

Tulemustabeli põhipunktid poliitikavaldkondade kaupa

Üldmärkused

Nõukogus ja Euroopa Parlamendis on koostöös komisjoniga tehtud märkimisväärset tööd enamiku ettepanekutega uue mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohaselt kavandatud uute kuluprogrammide kohta. Kaasseadusandjad jagavad arusaama, et lihtsustamine on oluline horisontaalne prioriteet. Mõnedes eelmises tulemustabelis osutatud küsimustes on teatavat edu saavutatud tänu Euroopa Parlamendi ja nõukogu koostöövalmidusele. Siiski on Euroopa Parlament ja nõukogu läbirääkimiste käigus lihtsustamise küsimuse sageli kõrvale tõrjunud ning keskendunud muudele prioriteetidele isegi juhul, kui need prioriteedid lihtsustamist takistavad. Mõned eelmises tulemustabelis osutatud probleemid on lahendamata ja esile on kerkinud ka uusi probleeme. Komisjon püsib endiselt kindlalt lihtsustamiskursil, toetades eesistujariigi Iirimaa ja Euroopa Parlamendi püüdlusi tõsta lihtsustamise küsimus läbirääkimiste järgmise etapi keskmesse, ning tehes nendega koostööd.

Teema || Probleem* || Esimene tulemustabel* || Ajakohastus

*Alla on joonitud esimese tulemustabeli lisaga võrreldes uued probleemid ja uus tekst

Programmide arvu vähendamine || Ühiste eeskirjade ja valdkonnaspetsiifiliste eeskirjade vaheline sidusus (Ühissätete määruse (nüüd ESI fondide määrus) artikkel 1) (KOM(2011) 615 (lõplik)) || Nõukogu ettepanek seoses struktuurifondide määrusega (ühissätete määrusega) võib anda alust teha valdkonnaspetsiifilistest eeskirjadest mitmesuguseid erandeid. Komisjon leiab, et valdkonnaspetsiifilistest ühistest eeskirjadest tuleks teha nii vähe erandeid kui võimalik; vastasel juhul on oht sattuda kavandatud ühtlustamise eesmärgiga vastuollu, lisades mitmesuguseid erandeid valdkonnaspetsiifilistesse eeskirjadesse. Komisjon toetab sellega seoses Ühendkuningriigi avaldust, mille kohaselt tuleks püüda paremini ühtlustada ühise strateegilise raamistikuga hõlmatud fonde käsitlevaid eeskirju. || Seni lahendamata. Praegu toimuvad arutelud ühisele seisukohale jõudmiseks.

Programm FISCUS (KOM(2011) 706 (lõplik)) || Nõukogu ja Euroopa Parlament tegid ettepaneku jagada komisjoni kavandatud integreeritud tolli- ja maksustamisprogramm kaheks osaks. Komisjon on veendunud, et integreeritud programmiga FISCUS tagatakse kaugeleulatuv lihtsustamine, soodustatakse sünergiat ja kindlustatakse rakendamisviiside sidusus, ilma et see mõjutaks kummagi sektori eripära. || Programm on jagatud kaheks eri programmiks: „FISCALIS 2020” ja „CUSTOMS 2020”

Ühtsed valdkondlikud raamistikud || Käitumisjuhend (ESI fondide määruse artikkel 5) || Kui nõukogu jätaks käitumisjuhendi välja, vähendaks see ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse parandamiseks välja töötatud mitmetasandilise juhtimise tõhusust. || Kaasseadusandjad on käitumisjuhendi ennistanud.

Ühine strateegiline raamistik (ESI fondide määruse artikkel 12) || Nõukogu ja parlament lükkasid tagasi ettepaneku määratleda ühise strateegilise raamistiku mitteolemuslikud osad delegeeritud õigusaktis; nad teevad ettepaneku määratleda need osad õigusakti lisas. Komisjon on sellega nõus, ent jääb kindlaks soovile saada volitused võtta vastu delegeeritud õigusakt juhul, kui lisa on vaja täiendada ühise strateegilise raamistiku mitteolemuslike osadega, mis on tehnilist laadi, ja kui lisa on vaja muuta. See on oluline teatava paindlikkuse võimaldamiseks kõnealuste osade kohandamisel praktiliste kogemustega. || Komisjon on esitanud muudetud ettepaneku lisada ühine strateegiline raamistik õigusakti lisasse hoolimata oma seisukohast, et raamistik ei käsitle seadusandliku akti peamisi osi. Nõukogu on endiselt vastu lisas teatavate täiendavate tehniliste elementide ettenägemisele ja muutmisele delegeeritud õigusaktiga.

Ühised eeskirjad välistegevuse rahastamisvahendite kohta (KOM(2011) 842 (lõplik)) || Nõukogu ja Euroopa Parlamendi raportöörid soovivad kohaldada valdkonnaspetsiifilise välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise suhtes ühiseid eeskirju, mida kohaldatakse kõikide välistegevuse rahastamisvahendite suhtes. Komisjon teeb tööd rakendusmääruse terviklikkuse säilitamiseks, tagades samas kindla õigusliku lähenemisviisi. || Probleem on lahendamata.

Ühtekuuluvuspoliitika prioriteetse suuna kindlaksmääramine (ESI fondide määruse artikkel 87) || Nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud täiendavate temaatiliste eesmärkide investeerimisprioriteetide ühendamises, ilma seejuures programmipõhiseid piiranguid ette nägemata. Eesistujariik ja Euroopa Parlament on nõus, et nähakse ette prioriteetsed suunad ja mitmeliigilised regionaalsed prioriteetsed suunad, ega nõua kogu teabe esitamist fondide ja piirkonnakategooriate kaupa. || Probleem on lahendamata. Komisjon on seisukohal, et see õõnestab koondamist (tulemuspõhist lähenemisviisi) ja raskendab rakendamist. Lisaks suurendab see õiguslikku ebakindlust, kuna sel juhul tuleks kohandada mitmeid õigussätteid.

Liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi üldeeskiri (ESI fondide määruse artikkel 109) || || Nõukogu kavandatud korras on ette nähtud tehniline abi eraldiste ülemmäära üldeeskiri ja rida erandeid, mis muudavad üldeeskirja suures osas mõttetuks ning tekitavad tõlgendusraskusi. Probleem on lahendamata. Komisjon on seisukohal, et eeskirjade paljusus ja nõukogu kavandatud erandid muudavad haldamise erakordselt keeruliseks.

Üksainus makseasutus ühise põllumajanduspoliitika raames (Ühise põllumajanduspoliitika horisontaalse määruse artikkel 7) (KOM(2011) 625 (lõplik 2)) || Nõukogu eesistujariik teeb ettepaneku piirata makseasutuste arvu liikmesriigi kohta „vajaliku miinimumini”. Komisjon on teinud ettepaneku piirata makseasutuste arvu ühe asutusega liikmesriigi või piirkonna kohta, et ühtsustada ja lihtsustada veelgi ühise põllumajanduspoliitika juhtimist halduskoormuse vähendamise ja auditite tõhususe parandamise kaudu. || Probleem on lahendamata. Komisjon on seisukohal, et nõukogu ettepaneku heakskiitmine tähendaks loobumist haldamise lihtsustamisest ja halduskulude vähendamisest.

Üksainus koordineeriv riiklik asutus programmi „Erasmus kõigi jaoks” raames (Artikkel 21) (KOM(2011) 788 (lõplik)) || Euroopa Parlamendi vastutav komisjon on seadnud kahtluse alla komisjoni ettepaneku nimetada igas liikmesriigis ainult üks koordineeriv riiklik asutus. Komisjon ei nõustu selle lähenemisviisiga, mis lähtub praegusest õiguslikust olukorrast, kuna see vähendaks liikmesriikides ELi vahendite kasutamise paindlikkust ning suurendaks halduskoormust ja kulusid. || Probleem on lahendamata. Nõukogu ning Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon on näinud ette võimaluse nimetada rohkem kui ühe riikliku asutuse kooskõlas siseriiklike õigusaktide ja tavaga.

|| Kolme valdkonna hõlmamine ühe vahendiga Euroopa ühendamise rahastu raames (KOM(2011) 665 (lõplik 2)) ||  Nõukogu toetas oma 7. juuni 2012. aasta osalise üldise lähenemisviisi raames Euroopa ühendamise rahastu integreeritud käsitust. Parlament, kus selle küsimusega tegeleb transpordi ja turismi ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika ühendkomisjon (TRAN-ITRE), annab märku kõnealusele instrumendile avaldatavast laialdasest toetusest. || Nõukogu ja Euroopa Parlamendi pädev komisjon on heaks kiitnud komisjoni ettepaneku luua ühtne struktuur

Sünergia/süvalaiendamine || Otsetoetuste keskkonnahoidlikumaks muutmine ühise põllumajandus-poliitika raames (Otsetoetuste määruse artiklid 29–33) (KOM(2011) 625 (lõplik)) (Horisontaalse määruse artikkel 65) (KOM(2011) 628 (lõplik)) || Nõukogu seisukohad võivad nõrgendada komisjoni ettepanekute mõju. Nii nõukogu kui ka Euroopa Parlamendi raportöör on teinud muudatusettepanekuid eesmärgiga piirata näiteks künniste tõstmise ja määratluste laiendamise abil keskkonnasäästlikkuse nõuete kohaldamisala. Vastavalt Euroopa Parlamendi raportööri ettepanekule, mille ta tegi ühise põllumajanduspoliitika horisontaalse määruse ettepaneku muutmiseks, ei tohiks keskkonnasäästlikkuse nõuete täitmata jätmine mõjutada otsetoetuse saamist. Seega oleks tegevuse keskkonnasäästlikumaks muutmine põllumajandusettevõtete jaoks tegelikult vabatahtlik. Komisjon on avatud läbirääkimisteks oma tehniliste ettepanekute teatavate kohanduste üle, ent leiab, et keskkonnasäästlikumaks muutmise mehhanism peab jääma usaldusväärseks vahendiks, mille raames seotakse 30 % otsetoetustest kindlalt keskkonna- ja kliimasõbralike meetodite kasutamisega. || Probleem on lahendamata. Eesistujariigi läbivaadatud eelnõus on ette nähtud väga palju erandeid, heakskiitmismenetlusi, maa-alade ökoloogilise kasutuseesmärgi hindamist jne, mille eesmärk on piirata keskkonnasäästlikkuse nõuete kohaldamisala ja mõju. Kuigi erandid ja erijuhtumid mõnikord vähendaksid nõuete täitmise kulusid osa põllumajandusettevõtjate puhul, muudavad nad õigusakte keerukamaks, eelkõige lisades ELi avaliku sektori vahendite kasutamise õiguse haldamise ja kontrollimise nõudeid, ning vähendavad keskkonnasäästlikkuse nõuete keskkonnamõju ja tõhusust. Vastavalt Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjonis vastu võetud muudatusettepanekule vähendataks nõuete mittetäitmise puhul ainult keskkonnatoetust, kuid mitte muid otsetoetusi. Põllumajanduskomisjoni teiste muudatusettepanekute kohaselt arvatakse keskkonnasäästlikkuse parandamine välja maaelu arengu valdkonna põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetuste meetmete põhinõuete hulgast. See tähendab, et EARDFi vahenditest saaks rahastada ka selliseid põllumajandustootmise viise, millele antakse ka keskkonnasäästlikkuse parandamise toetust. Tegemist oleks topeltrahastamisega. Euroopa Ülemkogu kiitis heaks komisjoni lähenemisviisi keskkonnasäästlikkusele ja tema ettepaneku kasutada riikide ülemmäärast 30 % keskkonnasäästlike tavade toetamiseks. Ta tunnistas vajadust näha ette, et liikmesriikidel on võimalik meetmeid paindlikult valida. Komisjon nõustub, et paindlikkus on vajalik, kuid ei nõustu iga liikmesriigi jaoks eraldi kohandatud lähenemisviisi ega arvukate eranditega, kuna need muudaksid rakendamise keerulisemaks.

Horisontaalsete põhimõtete arvessevõtmine eri poliitikavaldkondades (ESI fondide määruse artiklid 7, 8, 48 ja 87) || Nõukogu ja parlament toetavad võrdse kohtlemise, diskrimineerimiskeelu, säästva arengu ja kliimamuutuste horisontaalsete põhimõtete paremat arvessevõtmist eri poliitikavaldkondades. Paraku võib nõukogu ettepanek anda liikmesriikidele volitused hinnata kõnealuste põhimõtete asjakohasust eri tegevusprogrammides süvalaiendamist pidurdada. || Nõukogu ja Euroopa Parlament on kokku leppinud lähenemisviisi, mille kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada, kas ühtekuuluvuspoliitika konkreetse rakenduskava puhul lähtutakse horisontaalsest põhimõttest, kuid neil tuleb oma hinnangut nõuetekohaselt põhjendada. Komisjon ei nõustu selle lähenemisviisiga.

Ühine põllumajanduspoliitika -maaelu arengu programmid (KOM(2011) 627 (lõplik)) || || Probleemid on lahendamata. Eesistujariik on teinud ettepaneku EARDFi suhtes mitte kohaldada ESI fondide puhul kehtestatud üldisi eeltingimusi. Selle tulemusel võidakse tingimuste asjakohasust käsitada erinevalt, mis muudaks ELi vahendite kasutamise vähem tõhusaks ja tulemuslikuks. Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni ja eesistujariik on teinud ettepaneku võimaldada liikmesriikidel esitada samaaegselt üleriigilisi ja regionaalseid programme. See aga võib juhtimise muuta liiga keeruliseks ja muu hulgas põhjustada probleeme finantsperspektiivi seisukohalt.

Ühine põllumajanduspoliitika – ühine turukorraldus (ÜTK) (KOM(2011) 626) || || Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjonis vastu võetud muudatusettepanekute kohaselt säilitatakse või laiendatakse teatavate ülearuste ja aegunud turureguleerimise vahendite rakendamist ja nähakse ette uusi vahendeid. See tähendab, et ettevõtjate ja ametiasutustele halduskulud ja ‑koormus ei vähene või koguni suurenevad.

Selged prioriteetsed eesmärgid ja näitajad (tulemuspõhised) || Miinimumeraldised Euroopa Sotsiaalfondi (ESI fondide määruse artikkel 84) || Nõukogu ettepanek jätta ühissätete määrusest välja miinimumeraldised Euroopa Sotsiaalfondi vähendaks keskendumist strateegia „Euroopa 2020” majanduskasvu ja tööhõive prioriteetidele. Komisjon rõhutab tungivalt vajadust tagada Euroopa Sotsiaalfondile prognoositav eelarve ühtekuuluvuspoliitika valdkonna miinimumeraldiste abil. See on oluline, tagamaks inimkapitali investeerimine tasemel, mis on vajalik kaugeleulatuvate tööhõive-eesmärkide saavutamiseks, võttes eriti arvesse töötuse, eriti noorte töötuse vähendamise vajadust ning võitlust vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu. Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjon toetab kõiki eespool kirjeldatud komisjoni ettepanekuid. || Selles küsimuses alles peetakse läbirääkimisi. Euroopa Parlament toetab komisjoni ettepanekut ja on teinud muudatusettepanekud eesmärgiga suurendada piirkondadevahelise paindlikkust. Komisjon võib selle heaks kiita. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud, et inimkapitali arendamise toetamiseks tagatakse Euroopa Sotsiaalfondile kindel koht ühtekuuluvuspoliitika raames.

|| Enamarenenud piirkondade põhiinfrastruktuuri rahastamine (Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artikkel 5) || Nõukogu teeb ettepaneku võimaldada keskkonna, transpordi ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna põhiinfrastruktuuri rahastamist arenenumates piirkondades. Komisjoni arvates ei tooks Euroopa Regionaalarengu Fondist väikeste summade eraldamine arenenumatele piirkondadele, mis on niigi hästi kindlustatud, majanduslikus mõttes erilist kasu. Seda raha saaks palju mõjusamalt kasutada majanduskasvu ja tööhõive otseseks stimuleerimiseks vähemarenenud piirkondades. || Probleem on lahendamata. Tundub, et nõukogu ja Euroopa Parlament on üldiselt üksmeelel.

|| Temaatiline koondamine Euroopa Sotsiaalfondi määruses (Euroopa Sotsiaalfondi määruse artikkel 4) (KOM(2011) 607 (lõplik 2)) || Nõukogu teeb ettepaneku muuta Euroopa Sotsiaalfondi koondamise mehhanismi seoses temaatilise eesmärgiga „sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine”. Nõukogu ettepanek teha erand, mis võimaldaks lugeda Euroopa Regionaalarengu Fondist saadavad summad kõnealuse temaatilise eesmärgi toetuseks Euroopa Sotsiaalfondi kõigist vahenditest eraldatava 20 % hulka, muudaks koondamise mehhanismi mõttetuks. Euroopa Regionaalarengu Fondist eraldatavad summad võiksid juba iseenesest anda kokku summa, mis võrduks 20 % Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega, eriti vähemarenenud piirkondades. || Probleem on lahendamata. Euroopa Parlament toetab kindlalt komisjoni ettepanekut.

|| Tulemusraamistik ESI fondide määruses (ESI fondide määruse artikkel 20 ja I lisa) || Nõukogu on soovitanud teha muudatusi, et võimaldada liikmesriikidele suuremat paindlikkust ja tagada piisavad kaitsemeetmed, mis aitaksid vähendada hirmu negatiivsete stiimulite (maksete peatamine ja finantskorrektsioonid) ees. Komisjon on valmis need ettepanekud heaks kiitma, ei nõustu aga negatiivsete stiimulite väljajätmise või nõrgendamisega, sest tema arvates on neid tarvis hoiatavate meetmetena kehvade tulemuste saavutamise ja ebareaalsete eesmärkide seadmise vältimiseks. || Nõukogu toetab komisjoni ettepanekut osaliselt Euroopa Parlament ei nõustu komisjoni ettepanekuga, mille kohaselt kohaldatakse finantskorrektsioone, kui esineb olulisi vajakajäämisi kokkulepitud eesmärkide saavutamisel.

|| Uued eesmärgid ja näitajad || Tegemist on horisontaalse küsimusega. Paljude komisjoni ettepanekute puhul soovitavad Euroopa Parlament ja mõnel juhul ka nõukogu lisada neisse mitmesuguseid täpselt sõnastatud eesmärke ja uusi näitajaid, mis on vähem konkreetsed või vähem asjakohased ning millega nõrgendatakse tulemustele keskendumist. || Probleem on lahendamata. Valdkondlike programmide kohta tehtud uued ettepanekud vt allpool.

|| Programm „Erasmus kõigi jaoks” ((KOM(2011) 788 (lõplik) artiklid 4, 5 ja 11) || Nõukogu osalisest üldisest lähenemisviisist on välja jäetud kõik näitajad. Nõukogu teeb ettepaneku määratleda näitajad rakendusaktis. See ei ole kooskõlas muude programmidega. Harilikult näitajad esitatakse õigusaktis või need määratletakse delegeeritud aktiga. || Euroopa Parlament ja nõukogu ei ole näitajate küsimuses veel üksmeelt saavutanud, kuna nõukogu on need õiguslikust alusest välja jätnud. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon on teinud ettepaneku esitada näitajad õigusakti lisas, mida omakorda saaks muuta delegeeritud õigusaktiga. Euroopa Parlamendi kultuuri- ja hariduskomisjon on lisanud uusi eesmärke, millest mõned on omavahel vastuolus ning suurendavad keerukust.

|| Programm „Loov Euroopa” (KOM(2011) 785 (lõplik) artikkel 14) || Nõukogu teeb ettepaneku määratleda näitajad rakendusaktis. See ei ole kooskõlas muude programmidega. Programmi üldised näitajad tervikuna on õigusakti osa. Sellepärast määratletakse põhinäitajad õigusaktis endas ning neid kirjeldatakse üksikasjalikumalt delegeeritud aktides. || Probleem on lahendamata. Komisjon on endiselt vastu rakendusaktide kasutamisele, sest need ei ole piisavalt nähtavad ja läbipaistvad ning sidusrühmad ei tarvitse neist täielikult teadlikud olla.

|| Terviseprogramm (KOM(2011) 709 (lõplik) artiklid 2 ja 7) || Programmi eesmärk ja näitajad on muudetud ähmasemaks ja vähem tulemuspõhiseks ning neil puudub sellisena otsene seos programmi finants- ja tegevussuutlikkusega. Nõukogu üldises lähenemisviisis esitatud otsus suurendada liikmesriikide ühismeetmete puhul (vt allpool) kaasrahastamise määra 80 %ni, samuti hõlmatud eesmärkide vastuoluline laiendamine võivad vähendada programmi mõju, sest rahastada oleks võimalik vähem meetmeid. || Probleem on lahendamata. Nõukogu pooldab endiselt kõigi liikmesriikide puhul kaasrahastamise suurendamist, kuid komisjon, võttes arvesse programmi väikest eelarvet, tegi ettepaneku suurendada rahastamist vaid nende liikmesriikide puhul, mille kogurahvatulu on väiksem kui 90 % ELi keskmisest, et suurendada nende osalemist ühismeetmetes.

|| Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF) (KOM(2011) 804 (lõplik) artikkel 6) || Nõukogu on lisanud uusi prioriteete. Pidades silmas programmi väikest mahtu võrreldes muude struktuurivahenditega, võib eelkõige menetlemisele viitamine programmi mõjusust vähendada. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi käsitlevas ettepanekus tuleks keskenduda kalanduse ja vesiviljeluse sektori põhiküsimustele. || Nõukogu on jäänud oma seisukohale.

Paindlikud otsustamismenetlused || Volituste delegeerimine komisjonile on välja jäetud või piiratud. Näited: 1. Nõukogu teeb ettepaneku näha ühtekuuluvuspoliitika puhul korraldusasutuse määramise kriteeriumid ette õigusaktiga (kuid nõukogu pooldab EMKFi ja EARDFi puhul nende määramist delegeeritud õigusaktiga). 2. Mis puudutab ESI fonde, siis nõukogu on vastu delegeeritud õigusaktide kasutamisele ühise strateegilise raamistiku puhul. 3. Programm „LIFE” (geograafilist tasakaalu tagamise kriteeriumid) ja „Horisont 2020” (tulemuslikkusnäitajad ja osaliselt ka rahastamise kättesaadavus). Nõukogu soovib piirata ka komisjoni õigust muuta tehnilisi lisasid delegeeritud õigusaktiga. See puudutab näiteks välissuhete rahastamisvahendeid, Euroopa ühendamise rahastut. Lisaks sellele on nõukogu märkimisväärselt kärpinud komisjoni ettepanekus ettenähtud paindlikkust välissuhete rahastamisvahendite valdkonnas, eelkõige jaotamata vahendite kasutamise, programmdokumentides ja rahastamisotsustes väiksemate muudatuste tegemise ning komiteemenetluse kohaldamise künniste küsimustes. || Need horisontaalsed küsimused sisalduvad paljudes muudatustes, mida nõukogu ja Euroopa Parlament soovivad komisjoni ettepanekutesse teha. Nõukogu ja mõnel juhul ka Euroopa Parlament on teinud ettepaneku jätta välja võimalus või piirata võimalust delegeerida komisjonile õigused võtta seadusandliku akti mitteolemuslike osade jaoks vastu delegeeritud õigusakte; nad on soovitanud lisada kõnealused osad otse õigusakti. Selline ettepanek koormab õigustekste üleliigsete tehniliste detailidega, muudab nende lugemise keerulisemaks, mõjutab negatiivselt juurdepääsu sidusrühmadele, kahandab ELi vahendite tõhusa ja usaldusväärse finantsjuhtimise seisukohalt olulist juhtimise paindlikkust ning pikendab otsuste tegemise protsessi. Jooksva tegevuse paindlikkus on eriti oluline välissuhete rahastamisvahenditele, kuna selles valdkonnas toimuvaid sündmusi ei saa ette ennustada ning reageerida tuleb kiiresti. Sõltuvalt delegeeritud õigusakte käsitlevate läbirääkimiste tulemustest võib juhtuda, et vähene paindlikkus otsuste tegemisel muudab ELi meetmed ebatõhusaks. || Komisjon on endiselt seisukohal, et vähemolulisi sätteid tuleks vastu võtta ja muuta delegeeritud õigusaktiga. Eelkõige on komisjon seisukohal, et tehnilist laadi lisasid peaks olema võimalik muuta delegeeritud õigusaktiga ning et kaasseadusandjatel on olemas vajalikud tagatised, kuna neil on võimalik esitada vastuväiteid.

Delegeeritud õigusaktid vs. rakendusaktid || Nõukogu on teinud ettepaneku muuta paljudel juhtudel, eelkõige valdkondades, kus eelarve täitmine toimub koostöös liikmesriikidega (ühine põllumajanduspoliitika, ühtekuuluvuspoliitika, siseasjade fondide, Euroopa Merendus- ja Kalandusfond) delegeeritud õigusaktid rakendusaktideks, tagada liikmesriikide kontrolliõigus (komiteemenetluse kaudu) ja kahandada Euroopa Parlamendi poolset järelevalvet. See tekitab küsimusi seoses aluslepingu (Euroopa Liidu toimimise lepingu) artiklitega 290 ja 291 hõlmatud õigusaktide reguleerimisala ja olemuse suhtes ning sellel on märkimisväärsed institutsioonilised tagajärjed. Teisalt on Euroopa Parlament tihti teinud ettepanekuid muuta rakendusaktid delegeeritud õigusaktideks. Sellised ettepanekud on äärmiselt asjakohatud iga-aastaste tööprogrammide puhul, mis tuleb vastu võtta ja mida tuleb seejärel kiiresti kohandada, et reageerida muutuvatele oludele ning programme tõhusalt rakendada. Delegeeritud õigusaktid ei oleks aluslepinguga kooskõlas, raskendaksid märkimisväärselt programmide tegelikku rakendamist ning pikendaksid toetuste määramise ja väljamaksmise aega. Samuti oleksid need asjakohatud välistegevuse rahastamisvahendite programmdokumentide puhul, mida tuleb enamikul juhtudel arutada ja kooskõlastada abi saavate kolmandate riikidega. Tuleb meenutada, et programmdokumendid on koostatud asjaomaste õiguslike vahendite rakendamiseks, mitte nende reguleerimiseks, ning seega puuduvad neil kõik õigusaktidele omased tunnused (s.t üldiste ja siduvate eeskirjade kehtestamine ELi õiguskorras), mis on nõutavad delegeeritud õigusakti määratlemisel. || Probleem on lahendamata. Probleem on lahendamata. Euroopa Parlament on nüüd teinud ettepaneku asendada enamik valdkondlike programmide programmdokumentide või nende osade puhul rakendusaktid delegeeritud õigusaktidega.

Komisjoni eelarveliste volituste piiramine || Nõukogu ja paljudel juhtudel ka Euroopa Parlament soovitavad kehtestada veelgi täpsemad eelarve ülemmäärad eri tegevuste ja/või meetmete ning programmidega seotud tehnilise abi jaoks ning sätestada need õigusaktis. Sellega piiratakse komisjoni võimalusi hallata eelarvevahendeid, sest komisjon jäetakse ilma eelarvevahendite igapäevasel haldamisel vajalikust paindlikkusest. Kõnealused ülemmäärad on äärmiselt asjakohatud väikese eelarvega programmide puhul ja ebaproportsionaalselt jäigad iga-aastaste tööprogrammide puhul. || Probleem on lahendamata. Eelarve üksikasjaliku jaotusega, milles sageli kopeeritakse varasemate, nüüd omavahel ühendatud programmide struktuuri, või muudetakse eelarve teatav osa sihtotstarbeliseks või paigutatakse mõned eelarve osad finantsselgitusest ümber õigusakti teksti, on tegemist eelkõige järgmiste programmide puhul: 1. Programm „Erasmus kõigi jaoks” 2. Tarbijakaitse 3. Tervis majanduskasvuks 4. Sotsiaalsete muutuste ja innovatsiooni programm 5. Horisont 2020 6. Ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (COSME) 7. Galileo

Euroopa territoriaalne koostöö (KOM(2011) 610 (lõplik) artikkel 20) || Nõukogu ettepaneku kohaselt oleks Euroopa territoriaalse koostöö puhul korraldus- ja sertifitseerimisasutuse ülesannete ühendamine vabatahtlik. Komisjon ei ole selle ettepanekuga nõus ja rõhutab, et kõnealuste ülesannete ühendamine peaks olema kohustuslik, eesmärgiga tagada Euroopa territoriaalse koostöö võrdlemisi väikeste programmide jaoks proportsionaalsed haldusstruktuurid ja vältida ülesannete kattumist. || Probleem on lahendamata.

Komiteemenetlus || Nõukogu on lisanud komiteemenetluse, kuigi seda ei olnud ette nähtud komisjoni ettepanekus, näiteks järgmistel juhtudel: 1. projektide valimine ja individuaalse õiguslike kohustuste võtmine (sh toetuse andmise otsuste tegemine): Euroopa ühendamise rahastamisvahend, „Horisont 2020”; 2. hädaabi – tööprogrammid (siseasjade rahastamisvahendid) Komiteemenetlus on muudetud võrreldes komisjoni ettepanekuga koormavamaks 3. klausel, mille kohaselt meedet ei võeta, kui komitee jätab arvamuse esitamata (näited): siseasjade rahastamisvahendid (COSME), ÜPP 4. paljudes valdkondades on nõuandekomitee menetlus asendatud rangema kontrollimenetlusega. Näited: struktuurifondid, ühine põllumajanduspoliitika, „Horisont 2020” || || Probleem on lahendamata.

Rahastamiskõlblikkuse eeskirjad || Projektide kvaliteet vs. riiklikud eraldised (programm „LIFE”) || || Probleem on lahendamata. Komisjon teeb ettepaneku eraldada vahendeid ainult projektide kvaliteedi alusel. Nõukogu soovib endiselt ELi vahendite soovituslike riiklike eraldiste taaskehtestamist. Euroopa Parlament teeb ettepaneku koostada vahendite soovituslike eraldiste register ning algatada suutlikkuse suurendamise projekte.

Käibemaks infrastruktuuriprojektide puhul (Euroopa Ühendamise Rahastu määruse (KOM(2011) 665 (lõplik) artikkel 8) (ESI fondide määruse artikkel 59) (Programmi „LIFE” määruse artikkel 20) (KOM(2011) 874 (lõplik)) || Pärast seda, kui finantsmääruse suhtes saavutati kokkulepe, mille raames nähakse ette, et käibemaksukulud on abikõlblikud, kui käibemaks ei ole tagastatav ja kui selle on maksnud abisaaja, kes ei ole maksukohustusest vabastatud direktiivide tähenduses, on nõukogu ja Euroopa Parlament kahtleval seisukohal Euroopa Ühendamise Rahastu määruses, struktuurifondide ühissätete määruses ja programmi „LIFE” määruses sisalduvate selliste valdkonnaspetsiifiliste ettepanekute suhtes, millega välistatakse käibemaksukulude abikõlblikkus. Komisjon usub, et käibemaksukulude abikõlblikkuse välistamine eelkõige infrastruktuuriprojektide puhul on asjakohane ja vastavad sätted tuleks asjaomastes valdkonnaspetsiifilistes õigusaktides säilitada. Muidu kasutataks Euroopa Liidu eelarvet liikmesriikide eelarvete rahastamiseks, selle asemel et rahastada rohkem projekte, ning see oleks vastuolus asjaomaste rahastamisvahendite kasutamise eesmärkidega. || Euroopa Ülemkogu on toetanud seisukohta, et siseriiklike käibemaksualaste õigusaktidega ettenähtud tingimustel peaksid abikõlblikud olema tagastamatu käibemaksu summad, mis on makstud ESI fondidest, ja Ühtekuuluvusfondist Euroopa ühendamise rahastule eraldatud 10 miljardist eurost. Programmi „LIFE” raames on kokku lepitud viia käibemaksukulude abikõlblikkust käsitlevad sätteid kooskõlla finantsmäärusega. Uus probleem: mõned liikmesriigid on nõukogus seadnud kahtluse alla selle, et õigus- ja siseasjade valdkonna programmide raames tegutsevate avaliku sektori asutuste käibemaksukulud on abikõlbmatud.

Turundusmeetmed Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi raames (Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse artikkel 71) (KOM(2011) 804 (lõplik)) (Ühtne rahastamismäär programmis „Horisont 2020” (Osalemiseeskirjade artiklid 22 ja 24) (KOM(2011) 810 (lõplik)) || Nõukogu soovitab jätta komisjoni ettepanekust Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) kohta välja viite, mille kohaselt toetatakse „kalatoodete otseturustust väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite poolt”. Euroopa Parlament on omakorda andnud märku sellest, et ta toetab komisjoni ettepanekut. Komisjon ei ole nõukogu ettepanekuga nõus, väites, et väikesemahulise rannapüügiga tegelevate kalurite toetamine on oluline, sest neil on oma toodete otseturustamiseks sageli puudu kogemustest, teadmistest või rahalistest vahenditest. Euroopa Parlamendi raportöör seadis kahtluse alla kõigi projektide jaoks ühtse hüvitismäära kohaldamise ja kaudsete kulude kindlamääralise hüvitamise. Lisaks on nõukogu mittetulunduslike juriidilised isikute jaoks ette näinud erandi ühtse hüvitismäära kasutamisest. Komisjon jääb kindlaks oma ettepanekutele, mis sisalduvad programmi „Horisont 2020” osalemiseeskirjades, sest need kaks punkti on programmi lihtsustatud rahastamiseeskirjade nurgakiviks; need kajastavad komisjoni jõupingutusi vähendada abisaajate halduskoormust ja veamäärasid, võimaldavad lihtsama kontrollistrateegia rakendamist ja kiirendavad abisaajate huvides toetuste määramise protsessi. || Probleem on lahendamata. Probleem on lahendamata. Euroopa Parlament seab ühtset rahastamismäära endiselt kahtluse alla; nõukogu põhimõtteliselt toetab ühtset rahastamismäära, kuid soovib ette näha erandeid. Kaudsete kulude ühtse toetusmäära kehtestamise vastu on Euroopa Parlament, kes on teinud ettepaneku jätta võimalus endiselt lähtuda tegeliku kulu meetodist; nõukogu on ühtse määra aga heaks kiitnud. Euroopa Ülemkogu on rõhutanud, et ELi teadusuuringute, haridus- ja innovatsiooniprogrammide jaoks on lihtsustamine eriti oluline, kuna see võimaldab neid poliitikavaldkondi järk-järgult märkimisäärselt tugevdada.

|| COSME ja Horisont 2020 laenutagatiste künnis (KOM(2011) 834 (lõplik) II lisa) || || Kaasseadusandjad on muutnud programmidevahelisi VKEde laenutagatiste alaseid eraldusjooni COSME programmi, ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi ning programmi „Horisont 2020” vahel. See muudatus põhjustab programmide omavahelist kattumist (kuna mõlema programmi raames jääks teadusuuringute ja innovatsiooniga tegelevatele VKEdele õigus saada alla 150 000 eurost laenutagatist), suurendaks oluliselt VKEde halduskoormust, lahjendaks eelarvetoetust ja hägustaks programmi eesmärkidest kinnipidamist, kuna toetust saaks vähem väikseid VKEsid.

Teadmussiirde ja teavitusmeetmete toetamine || Abisaaja määratlus (Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi määruse artikkel 15) || || Eesistujariigi poolt läbi vaadatud teksti on uuesti sisse toodud koolitusel osaleja õigus saada toetust, mis kärbib halduskoormuse vähendamise ulatust. Komisjon on seisukohal, et õigus toetust saada peaks olema ainult koolitajatel ja teistel teadmussiirde pakkujatel. Halduskoormust aitaks märkimisväärselt vähendada see, kui toetustaotlusi esitavad üksnes teenuseosutajad, mitte aga osalejad.

Lihtsustatud kuluarvestus­meetodid || Keskmine tööaeg (ESI fondide määruse artikkel 58) || Nõukogu on teinud ettepaneku kasutada personalikulude arvestamiseks lihtsamat viisi, mis seisneb tööhõive aastaste kogukulude jagamises 1 650 tunniga. Komisjon on selle ettepaneku suhtes kahtleval seisukohal, sest kõnealuse arvestusviisi toetuseks puudub asjakohane meetod. || Probleem on lahendamata.

Kohustuslik kulude lihtsustamine väikeste projektide puhul (ESFi määruse artikkel 14) || Euroopa Sotsiaalfondi puhul on nõukogu soovitanud, et alla 50 000 euro väärtusega meetmete suhtes võiks lisaks ühekordsetele maksetele ja ühikukuludele kohaldada ka kindlamääralised maksed. Komisjon eelistaks, et kohustuslikuks muudetaks ainult ühekordsete maksete ja ühikukulude kasutamine, kuna need võimaldavad lihtsustamist kõige edukamalt edendada. || Nõukogu on heaks kiitnud väikeste projektide puhul ühekordsete maksete ja ühikukulude kohustusliku kasutamise vastavalt komisjoni ettepanekule ning lisanud kindlamääralised maksed. Euroopa Parlament nõustus komisjoni ettepanekuga. Komisjon nõustub kindlamääraliste maksete lisamisega muudele kulude lihtsustamise võimalustele.

|| Ühekordsed maksed väikepõllumajandustootjatele (Otsetoetuste määruse artiklid 47–51 Horisontaalse määruse artikkel 92) Väikepõllumajandustootjate kava || || Nii eesistujariigi läbivaadatud teksti kui ka Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjoni tehtud muudatusettepanekute kohaselt on väikepõllumajandustootjate kava kohaldamine liikmesriikide jaoks vabatahtlik. Kava muutmine vabatahtlikuks võib võimaldada lihtsustamist sellistele liikmesriikidele, kus väikepõllumajandustootjaid on väga vähe, kuid lihtsustamisest jäävad ilma põllumajandustootjad neis liikmesriikides, kus otsustatakse kava mitte rakendada. Lisaks komisjoni ettepaneku kohastele ühekordsetele toetustele teeb eesistujariik ettepaneku kasutada väikepõllumajandustootjate kava raames ühekordsete toetuste arvutamiseks alternatiivset meetodit, mille puhul osutatud kavaga ühinenud tootjatele makstakse summasid, mida nad 2014. aastal tavaolukorras oleksid saanud muude otsetoetuskavade alusel. Sel viisil kujunev summa järgmistel aastatel ei muutuks. Probleem on lahendamata. Kavandatav meetod näib olevat lihtne ja võib väikepõllumajandustootjate kavasse kaasata rohkem toojaid võrreldes sellega, kui kava tehakse liikmesriikidele kohustuslikuks. Finantsjuhtimine tuleks siiski läbi vaadata, et kava ei muutuks keerulisemaks.

|| Põhitoetuskava (otsetoetuste määruse artiklid 18–28) || || Komisjon on teinud ettepaneku asendada praegu ühtse otsemaksete kava ja ühtse pindalatoetuse kava raames kehtiv kord kõikides liikmesriikides piirkondlikul või riiklikul tasandil kindlamääralise makstava põhilise sissetulekutoetusega. Nõukogu kaldub pooldama lähenemisviisi, mis jätaks sisemise ümberjagamise korra ja kiiruse muutmiseks palju võimalusi. See kahjustaks komisjoni pakutud lihtsa ja ühtlustatud lähenemisviisi eesmärke.

Proportsionaalne kontroll || ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfondi auditeerimise meetodid (ESI fondide määruse artikkel 140) || Nõukogu on teinud muudatusettepanekuid, millega piiratakse vastuvõetamatul määral komisjoni audititegevust, seades ohtu komisjoni volitused jälgida ELi eelarve täitmist ja vastutada eelarve täitmise eest. || Probleem on lahendamata.

|| ERF, ESF ja Ühtekuuluvusfondi auditeerimise meetodid (ESI fondide määruse artikkel 116) || Nõukogu on teinud ettepaneku, mille kohaselt riiklikud auditiasutused võiksid kasutada ühtekuuluvuspoliitika raames mittestatistilist valimit. Komisjon ei ole ettepanekuga nõus, sest sellega ei ole tingimata võimalik tagada usaldusväärse ja võrreldava teabe edastamist kõikidele liikmesriikidele ning see kahjustaks ELi tasandi kinnitamisprotsessi. || Probleem on lahendamata.

E-haldus ||  ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi elektroonsed andmevahetussüsteemid (ESI fondide määruse artikkel 112) || Nõukogu on teinud ettepaneku lükata e-ühtekuuluvuse rakendamine edasi 2014. aastalt 2016. aastale, lükates seega ühtlasi edasi abisaajatele lihtsustamisest tulenevad olulised eelised. Komisjon ei saa sellise viivitusega nõustuda. || Probleem on lahendamata. Nõukogu ettepaneku kohaselt tuleks elektroonseid andmevahetussüsteeme hakata rakendama alates 2016. aastast. Kuigi arutelud selliste süsteemide rakendamise aja üle alles kestavad, tundub, et kaasseadusandjad on üksmeelel, et elektroonsele andmevahetusele üleminek võimaldab korda toetusesaajate jaoks oluliselt lihtsustada. Komisjoni ettepaneku kohaselt tuleks elektroonsed süsteemid kasutusele võtta hiljemalt 31. detsembril 2014 ning see võimaldaks kõnealust meedet märkimisväärselt lihtsustada. Prognoositakse, et see vähendaks ELi tasandil halduskoormust 11 %.

[1]               Teatis „2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku lihtsustamise kava (COM(2012) 42 final).

[2]               Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldused mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta, punkt 9.

[3]               Nõukogu 12. veebruari 2013. aasta soovitus komisjoni tegevuse heakskiitmise kohta Euroopa Liidu 2011. aasta üldeelarve täitmisel.

[4]               Teatis „Mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) lihtsustamise esimene tulemustabel” (COM(2012) 531 final).

[5]               Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Iirimaa programm ajavahemikuks 1. jaanuar – 30. juuni 2013, lk 6.

[6]               EC MEMO 12/697, EUROPA - PRESS RELEASES - Press Release - President Barroso pushes for further simplification of the EU budget.

[7]               Määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, rakendatakse alates 1. jaanuarist 2013.

[8]               Euroopa Ülemkogu 8. veebruari 2013. aasta järeldused mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) kohta, punkt 12.

[9]               KOM(2011) 788.

[10]             KOM(2011) 609.

[11]             KOM(2011) 707.

[12]             KOM(2011) 709.

[13]             COM(2012) 496, millega kehtestatakse ühissätted viie fondi (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond, EAFRD, EMKF) kohta.

[14]             KOM(2011) 842.

[15]             KOM(2011) 810.

[16]             KOM(2011) 665.

[17]             Määrus (EL) nr 182/2011

[18]             Seitsmendas raamprogrammis kasutati komiteemenetlust aastas keskmiselt 1400 projekti puhul.

[19]             Nõukogu eesistujariigi Iirimaa programm ajavahemikuks 1. jaanuar – 30. juuni 2013.

[20]             KOM(2011) 625 ja KOM(2011) 626 ja KOM(2011) 627 ja KOM(2011) 628.

[21]             KOM(2011) 834.

[22]             Nõukogu eesistujariigi Iirimaa programm ajavahemikuks 1. jaanuar – 30. juuni 2013, lk 30.

[23]             KOM(2011) 874.