KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Kosovo( edusammud viisanõude kaotamise kava nõuete täitmisel /* COM/2013/066 final */
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA
NÕUKOGULE Kosovo* edusammud
viisanõude kaotamise kava nõuete täitmisel
1.
Sissejuhatus
Euroopa Komisjon alustas Kosovoga dialoogi
viisanõude kaotamise üle 19. jaanuaril 2012 ja esitas Kosovo valitsusele 14.
juunil 2012 viisanõude kaotamise kava. Kosovo rakendas juba 2010. ja 2011.
aastal ulatusliku reformipaketi isikute tagasivõtmise ja taasintegreerimise
valdkonnas, ning see võimaldas komisjonil 2012. aastal alustada dialoogi
viisanõude kaotamise üle. Viisanõude kaotamise kavas on kindlaks
määratud õigusaktid ja kõik muud meetmed, mis Kosovol tuleb vastu võtta ja
rakendada, ning nõuded, mis Kosovo peab lähiajal täitma, et saavutada
viisanõude kaotamine. Kosovo peaks kõigepealt vastu võtma või liidu acquis’le
vastavaks muutma kavas esitatud õigusaktid. Seejärel tuleb Kosovol õigusaktid
ja kõik muud kavas kindlaks määratud meetmed täielikult rakendada. Viisanõude kaotamise kavas käsitletud
valdkondades on Kosovos vastu võetud juba suur hulk õigusakte. Mõnes
poliitikavaldkonnas on kehtivad õigusaktid ka juba liidu acquis’
põhielementidega vastavuses, kuid on valdkondi, kus tuleb vastu võtta uusi
seadusi, jätkata õigusaktide liidu acquis’ga vastavusse viimist või
vastu võtta teiseseid õigusakte. Komisjon korraldas Kosovoga viisanõude
kaotamise dialoogi raames esimese kõrgemate ametnike kohtumise 14. juunil 2012 ning
palus Kosovo ametiasutustel esitada viisanõude kaotamiseks valmisolekut ja
vastava kava täitmist käsitleva põhjaliku aruande, mille keskmes oleks eelkõige
õigusaktide vastavusse viimine. Valitsus esitas nimetatud aruande ja õigusliku
analüüsi 15. septembril 2012. Kosovo edusammude hindamiseks viisadialoogi
raames korraldasid komisjoni talitused Kosovos 22.−24. oktoobril 2012
hindamismissiooni mitmete ELi liikmesriikide ekspertide, Kosovos asuva ELi
büroo ja EULEXi kaasabil. Käesolev dokument on esimene korraline
aruanne, milles esitatakse komisjoni hinnang Kosovo edusammude kohta viisanõude
kaotamise kava nõuete täitmisel. Kooskõlas viisanõude kaotamise kavaga ja
keskendudes õigusaktide vastavusse viimisele liidu acquis’ga, hinnatakse
järgmist: (1)
Kosovo tõendatud tegevus viisanõude kaotamise kavas
esitatud õigusaktide vastuvõtmiseks või nende liidu acquis’ga vastavusse
viimiseks; (2)
Kosovo tõendatud tegevus viisanõude kaotamise kavas
esitatud õigusaktide ja kõikide muude meetmete rakendamiseks; (3)
viisanõude kaotamise eeldatav mõju rändele ja
julgeolekule. Käesolev aruanne tugineb Kosovo valitsuse
esitatud põhjalikule aruandele ja õiguslikule analüüsile, 2012. aasta oktoobris
toimunud hindamismissioonil osalenud ELi liikmesriikide ekspertide koostatud
aruannetele, Kosovos asuva ELi büroo, EULEXi ja ELi asutuste esitatud teabele
ning EUROSTATi kogutud üksikasjalikele statistilistele andmetele, mille on
esitanud ELi liikmesriigid ja Schengeni lepinguga ühinenud riigid. Aruandes
esitatakse soovituste kogum nende poliitikavaldkondade jaoks, kus tuleks vastu
võtta uusi seadusi, jätkata õigusaktide liidu acquis’ga vastavusse
viimist või vastu võtta teiseseid õigusakte. Kuna viisanõude kaotamise dialoogi
edenemine eeldab kõikide viisanõude kaotamise kavas esitatud meetmete
rakendamist ja jõustamist, on käesolevas aruandes esitatud rida soovitusi ka
rakendamise valdkonnas. Viisadialoog toimub olenemata üksikute ELi
liikmesriikide seisukohast Kosovo staatuse küsimuses.
2.
Tagasivõtu ja taasintegreerimisega seotud nõuete
täitmise hindamine
2.1.
Tagasivõtt
Tagasivõttu reguleeriv
siseõigusraamistik koosneb tagasivõttu käsitlevast seadusest ja teisestest
õigusaktidest. Nende meetmetega kehtestatakse eeskirjad ja menetlused, mille
kohaselt Kosovo võtab tagasi oma kodanikud, kolmandate riikide kodanikud või
kodakondsuseta isikud, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud
liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta
kehtivatele tingimustele. Õigusraamistikuga reguleeritakse tagasivõtumenetlust
ning raamistik sisaldab sätteid pädevate asutuste, tähtaegade, taotlusvormide,
reisidokumentide, andmekaitse ja transiidi kohta. Tagasivõtuseadus sisaldab
sätteid, millega tagatakse põhiseaduse ja andmekaitse, kodakondsuse,
reisidokumentide ja välismaalaste seaduse järgimise kohustus ning 1951. aasta
Genfi pagulasseisundi konventsiooni ja 1967. aasta pagulasseisundi protokolli
järgimise kohustus. Kosovo peaks kohaldama oma tagasivõtuseadust,
ilma et see piiraks kolmandate riikidega sõlmitud tagasivõtulepinguid. Kosovo on
sõlminud tagasivõtulepingu 18 riigiga, sealhulgas 14 ELi liikmesriigiga, kahe Schengeni
lepinguga ühinenud riigiga ja kahe Lääne-Balkani riigiga[1]. Kosovo on parafeerinud
kahepoolse lepingu kolme riigiga ja alustanud läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks
üheksa riigiga[2].
Kehtivad lepingud kohustavad lepinguosalisi tagasi võtma oma kodanikke ja
kolmandate riikide kodanikke, kes ei vasta või enam ei vasta taotluse esitanud
liikmesriigi territooriumile sisenemise, seal viibimise või elamise kohta
kehtivatele tingimustele. Tagasivõtulepingutes on lisaks kindlaks määratud
vormid, mis tuleb tagasivõtutaotluse esitamiseks täita, ning sätestatud tingimused
taotluste tähtaegade, tagasivõtuga seotud kulude, andmekaitse, isikut tõendavate
dokumentide ning riiki sisenemist ja transiiti tõendavate märgete kohta. Tagasivõtt ELi liikmesriikidest toimub
peamiselt kahepoolsete lepingute alusel. Tagasivõtt võib toimuda ka ÜRO ajutise
missiooni kaudu Kosovos (UNMIK) või EULEXi kaudu nende liikmesriikide puhul,
kes Kosovot ei tunnusta. Siseministeeriumi tagasivõtu ja tagasipöördumisega
tegelev üksus menetleb tagasivõtutaotlusi ning Kosovo politsei ülesanne on
tuvastada tagasipöördujate isik. Usaldusväärsete isikut tõendavate dokumentide
puudumise tõttu tekitab tagasipöördujate isiku tuvastamine Kosovo
ametivõimudele sageli probleeme ja paneb neid tagasivõtutaotlusi tagasi
lükkama. Teabevahetus liikmesriikide ametivõimudega tagasipöördujate,
sealhulgas inimkaubanduse ohvrite erivajaduste teemal valmistab endiselt
raskusi. Tagasivõtuseaduses on sätestatud, et
tagasivõtutaotlus tuleb rahuldada, kui asjaomased Kosovo ametivõimud ei ole 30
päeva jooksul vastanud. Tabelis 6.6 on näha menetluses olevate Saksamaa ja
Belgia esitatud tagasivõtutaotluste suur arv, mis lubab arvata, et osutatud säte
ei toimi kõikide liikmesriikide puhul. Kosovo esitatud tagasivõtustatistika ei
vasta liikmesriikide esitatud arvudele. Kosovo peaks oma tagasivõtustatistika liikmesriikide
statistikaga vastavusse viima.
2.2.
Taasintegreerimine
Kosovo on oma taasintegreerimispoliitikat
viimastel aastatel parandanud. 2010. aastal võttis valitsus vastu
taasintegreerimise muudetud strateegia ja tegevuskava ning
taasintegreerimisprogrammi, mida rahastatakse taasintegreerimisfondist[3]. Fondi vahendeid suurendati 500 000
eurost 2010. aastal 3,4 miljoni euroni 2011. aastal ja 3,2 miljoni euroni 2012.
aastal. Taasintegreerimisfondist rahastatakse tagasipöördujatele ette nähtud
hädaabiteenuseid, nagu transport saabumisel, ajutine majutus, arstiabi,
toiduainete ja hügieenitarvete komplektid ning eluase, samuti jätkusuutliku
taasintegreerumise teenuseid, nagu keeleõpe alaealistele, kutseõpe, abi töökoha
leidmisel ja stardiabi ettevõtluse alustamiseks. Määrusega on kindlaks määratud
tagasipöördujate taasintegreerimisega tegelevate riiklike ja kohalike
ametivõimude ülesanded ja vastutusala, otsustusprotsess ja programmi raames abi
saamise kriteeriumid. Taasintegreerimist toetavat institutsioonilist
struktuuri täiustati 2012. aastal. Juhatus, keda abistab sekretariaat, annab
loa maksete tegemiseks taasintegreerimisfondist, teostab järelevalvet
rakendamise üle ning koordineerib ministeeriumide vahelist tööd ja kohalike
omavalitsuste aruandlust. Taasintegreerimisbüroo, sealhulgas selle
vastuvõtupunkt lennujaamas, on otsekontaktis tagasipöördujatega. 2012. aastal
muudeti taasintegreerimisbüroo siseministeeriumi osakonnaks ning büroo hakkas
teostama järelevalvet seitsme piirkondliku koordinaatori üle. Kohalikul
tasandil vastutavad taasintegreerimise eest kogukondade ja tagasipöördujatega
tegelevad kohalike omavalitsuste bürood[4].
Taasintegreerimisega tegelevad kohalike omavalitsuste komisjonid kiidavad heaks
kohaliku tasandi hädaabiteenuste taotlusi; jätkusuutliku taasintegreerumise teenuste
taotlusi kiidetakse heaks kesktasandil. 2011. aastal sai taasintegreerimise
alast koolitust ligi 250 kohaliku tasandi ametnikku. Endiselt puudub juhtumite
haldussüsteem, mis võimaldaks jälgida tagasipöördujatele ette nähtud
taasintegreerimisteenuste kättesaadavust ja kasutamist. 2011. aastal kulutas Kosovo ära ainult 11 %
taasintegreerimisfondist, tehes kulutusi põhiliselt hädaabiteenustele. 2012.
aasta esimese kolme kvartali jooksul kulutasid ametivõimud ligikaudu 58 %
fondi vahenditest (1,8 miljonit eurot) taasintegreerimiseks, sealhulgas miljon
eurot eluasemetele, 360 000 eurot töökohtade loomise kavale ja ülejäänu
hädaabiteenustele. Tagasipöördujatele ajutist majutust pakkunud ettevõte sattus
korruptsiooniskandaali ja siseministeerium lõpetas temaga lepingu. 2012. aasta jaanuarist septembrini loendas
taasintegreerimisega tegelev osakond 2 968 Kosovosse tagasipöördujat,
kellest ligi kolm neljandikku (2 181 inimest) said abi
taasintegreerimisfondist. 61,5 % abisaajatest olid oma etniliselt
päritolult albaanlased, 30 % abisaajatest kuulus romade, aškalite või
egiptlaste kogukonda ja 4 % serblaste kogukonda. Kõik abisaajad said
toiduainete ja hügieenitarvete komplekte, 34 % said abi koolihariduse
omandamiseks, 18 % said küttepuid, 18 % majutus- või eluasemeabi, 11 %
abi transporditeenusteks saabumisel ning 17 % abi kutsekoolituseks või
stardiabi ettevõtlusega alustamiseks. Need arvud näitavad, et taasintegreerimisfondist
rahastatakse peamiselt hädaabimeetmeid.
3.
Dokumentide turvalisuse, piirihalduse, rände juhtimise,
avaliku korra ja julgeoleku ning liikumisvabadusega seotud põhiõiguste alaste
nõuete täitmise hindamine
3.1.
Plokk 1. Dokumentide turvalisus
Reisidokumente käsitleva seadusega,
isikutunnistusi käsitleva seadusega ja teiseste õigusaktidega on kehtestatud
reisidokumentide ja isikutunnistuste saamise eeskirjad ja menetlused. Need
sisaldavad sätteid, mille eesmärk on saavutada väljaandmisprotsessi
usaldusväärsus ja dokumentide kvaliteet, mis vastab Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) standarditele. Tsiviilõiguslikku seisundit käsitleva
seaduse ja seda toetavate teiseste õigusaktidega reguleeritakse rahvastikuregistrisse
kandmist ja isikut tõendavate dokumentide väljastamist. Kodanikele antakse
nende sünnil, hilisemal registreerimisel või uuesti registreerimisel
identifitseerimisnumber. Need, kes on oma tsiviilõiguslikku seisundit tõendavad
dokumendid kaotanud, võivad end uuesti registreerida, kasutades muid dokumente
või sugulaste ütlusi. Teiseste õigusaktidega reguleeritakse tsiviilõiguslikku
seisundit tõendavate dokumentide vormingut ja väljaandmist ning dokumentidele
juurdepääsu. Tõendavad dokumendid sisaldavad mitmeid turvaelemente. Isikunimesid käsitlev seadus lubab nimede
registreerimist ainult ladina tähestikus ja välistab kirillitsa kasutamise vastuolus
põhiseadusega. Kodanikud võivad nime vahetada kord iga viie aasta tagant
kooskõlas kuritarvitamist ennetavate piirangutega. Nime vahetamiseks peavad nad
esitama sünnitunnistuse, vajaduse korral abielutunnistuse ning tõendi selle
kohta, et nende suhtes ei ole algatatud kohtumenetlust. Kui antakse luba
nimevahetuseks, jääb isiku identifitseerimisnumber samaks, kuid uuele
tõendavale dokumendile kantakse uus nimi. Kosovo on taotlenud tihedamaid
suhteid INTERPOLiga, et tuvastada nimevahetust taotlevaid isikuid ja Schengeni
alale sisenemiskeelu saanud isikuid. Kosovo kavatseb Schengeni alale
sisenemiskeelu saanud isikute loetellu kantud isikute nimevahetustaotlused
tagasi lükata. Mõnel juhul, näiteks kui abielunaine soovib nime ümber vahetada
neiupõlvenimeks, ei saa nimevahetuse lubamisest keelduda, kuid uued nimed
saadetakse INTERPOLile, et see edastaks need omakorda liikmesriikidele. 2011. aasta oktoobris hakkas Kosovo väljastama
biomeetrilisi reisidokumente. Finantsrikkumiste ilmsikstulekul lõpetas
siseministeerium koostöö lepingu saanud ettevõttega. 2012. aasta oktoobris hinnatud
reisidokumendid vastasid ühe erandiga kõikidele turvaelementide suhtes
kehtestatud ELi standarditele: dokumentide kujundus sisaldas nõutud
turvaelemente ja nende vorming vastas ICAO standarditele[5]. ICAO standarditele vastavalt
olid dokumendi omaniku isikuandmed, näokujutis ja sõrmejäljed salvestatud
elektroonilisele kiibile.
Andmelehed olid optiliselt varieeruva kujutisega isikustatud ja sisaldasid
mitmeid turvaelemente, kuid ei vastanud ELi standarditele vanuse osas, alates
millest tuleks reisidokumenti lisada sõrmejäljed. ELi standardite
kohaselt on selleks vanuseks 12. aastat. Seda meedet kohaldavad liikmesriigid
lastega kaubitsemise ärahoidmise eesmärgil. Kosovo reisidokumente käsitleva
seaduse kohaselt ei kohaldata sõrmejälgede lisamise nõuet alla 16-aastaste laste
suhtes. Kosovo ei ole saatnud kolmandatele riikidele
biomeetrilise reisidokumendi väljaandmise osana loodud avaliku võtme
infrastruktuuri sertifikaate, kuna ta ei ole saanud ühineda ICAO avaliku võtme
kataloogiga. Teave kaotatud ja varastatud reisidokumentide kohta
registreeritakse ja saadetakse Kosovo rahvusvahelise õiguskaitsealase koostöö üksusele,
et üksus edastaks teabe INTERPOLi varastatud ja kaotatud reisidokumentide
(SLTD) andmebaasi. Kuid Kosovo reisidokumentide kood ei ole kantud INTERPOLi
andmebaasis kasutatavate koodide loetellu. Praegu on olemas 6 000 registreeringut,
mille võiks võimaluse korral üle kanda SLTD andmebaasi. Isikutunnistuste
väljaandmisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest[6]. Kosovo isikutunnistused
sisaldavad mitmeid turvaelemente ja dokumendi omaniku biomeetrilisi tunnuseid, sealhulgas
näokujutist ja sõrmejälgi, mis on kodeeritud kahemõõtmelisse masinloetavasse
ribakoodi. Isikutunnistuste turvaelemendid vastavad ICAO standarditele. Isikutunnistusi
käsitleva seaduse 2012. aastal vastu võetud muudatused võimaldavad
biomeetriliste isikutunnistuste väljaandmist, kuid Kosovo ei ole veel teatanud,
millal ta hakkab selliseid dokumente valmistama. Euroopa parimatel tavadel põhinev
tsiviilõigusliku seisundi alane süsteem sisaldab täpseid, täielikke ja
ajakohastatud andmeid ning süsteemi aluseks on andmesubjektid. Kosovo tsiviilõigusliku
seisundi alane süsteem jääb nendele standarditele alla, vaatamata
märkimisväärsetele edusammudele viimastel aastatel. Rahvastikuregistri
toimingutega tegelev siseministeeriumi amet haldab kõiki tsiviilõigusliku seisundi
ja rahvastikuregistri andmekirjetega seotud dokumente ning väljastab kodanikele
kohaliku omavalitsuse tasandil perekonnaseisuakte, isikutunnistusi ja
reisidokumente. Kohaliku omavalitsuse tasandi perekonnaseisuametid
registreerivad kõik elusündmused eraldi sünni-, abielu- ja surmaregistritesse,
laadivad need andmed üles kesksesse rahvastikuregistrisse ja väljastavad
perekonnaseisuakte. Perekonnaseisuametite arv Kosovos ei tohi takistada rahvastikuregistri
toimingutega tegeleval siseministeeriumi ametil kontrollimast asjakohaste
õigusaktide järgimist perekonnaseisuametite poolt, eelkõige seoses nimevahetusega.
Kohalikul tasandil rahvastikuregistri toimingutega tegelevad bürood menetlevad
isikutunnistuste ja reisidokumentide taotlusi järgmiselt: nad tuvastavad
taotleja isiku perekonnaseisuaktide alusel, võtavad fotod, sõrmejäljed ja
allkirjad, laadivad need andmed üles kesksesse rahvastikuregistrisse ning
väljastavad taotletud isikutunnistused või reisidokumendid. Tsiviilõigusliku seisundi alaste andmete ja rahvastikuregistri
andmekirjete koondamine ühtsesse rahvastikuregistrisse parajasti käib. Kõik
Kosovo registrid on skaneeritud ja üles laaditud elektroonilisse arhiivi, ning
Serbiast saadetavad kinnitatud koopiad originaalregistritest lisatakse kõnealusele
arhiivile. Töötajad on saanud uue keskregistri kasutamise alase koolituse. Sellegipoolest
on andmete kvaliteet keskregistris endiselt kehv, välja arvatud registreeritud
sünnid; andmesubjektide tsiviilõiguslikku seisundit ja surma käsitlevaid
andmeid ei ole ikka ajakohastatud, sisestatud andmed ei ole täielikult
ristviidatavad või vastavuses, eri andmebaaside vahel esineb mitmeid
vastuolusid ja lünkasid ning kontrollisüsteem andmekirjete muudatuste
jälgimiseks on endiselt nõrk. Rahvastikuregistri toimingutega tegeleva
siseministeeriumi ameti töötajad on saanud uue eetikakoodeksi alase koolituse
ning ameti väike inspektsiooniüksus uurib korruptsioonijuhtumeid.
Sellegipoolest tuleb rakendamist parandada, sest endiselt esineb pettuse
eesmärgil nimevahetusi ning valeandmeid reisidokumentides ja isikutunnistuses
ning seoses biomeetriliste reisidokumentide ja sõidukite registreerimismärkide
valmistamisega on esitatud korruptsioonisüüdistusi. Rahvastikuregistri
usaldusväärsuse suurendamine nõuab asjakohaseid vahendeid auditiks, koolituseks
ja kõikide rahvastikuregistri toimingutega tegelevate ametnike kontrolliks.
3.2.
Plokk 2. Piirihaldus ja rände juhtimine
3.2.1.
Piirihaldus
Piirikontrolli ja piirivalvet käsitlev seadus
sisaldab enamikku Schengeni piirieeskirjade sätetest, kuid mõisted ja mõned
sätted ei näi olevat Schengeni piirieeskirjadega kooskõlas[7]. Terminoloogiline segadus
esineb seoses piirikontrolli, piiril kontrollimise, patrulli- ja
vaatlustegevuse, miinimumkontrolli, põhjaliku kontrolli ja teise astme
kontrolli mõistetega. Asutustevahelist koostööd käsitlevad artiklid on liiga
üldise sõnastusega ja ei reguleeri koostööd üksikasjalikult. Seadust tuleks
nõuetekohaselt muuta. Kohalikku piiriliiklust ja asjakohaseid lube
käsitlevad teisesed õigusaktid on vastavuses Schengeni acquis’ga[8]. Tulevikus võib kohalik piiriliiklus
hõlmata suuri Kosovo naaberalasid, ja see mõjutaks märkimisväärselt läbi Kosovo
kulgevaid rändevoogusid. Koostöös naaberriikidega tuleks luua tõhus süsteem
kohaliku piiriliikluse lubade väljaandmise, kontrolli ja kasutamise haldamiseks. 2012. aastal vastu võetud integreeritud
piirihalduse strateegia juhindub Lääne-Balkani mudelist, millel puudub
nõukogu 2006. aasta järeldustes, Schengeni piirieeskirjades ja Schengeni
kataloogis esitatud terviklik lähenemine integreeritud piirihaldusele. Kõnealuses
strateegias puuduvad integreeritud piirihalduse põhielemendid, nagu
piirikontroll, kuritegevuse ennetamine ja neljatasandiline riiki sissepääsu
kontrollimise mudel, ning koolitust käsitlev osa on puudulik. Strateegia tuleks
uuesti sõnastada, võttes arvesse kõiki nõukogu 2006. aasta järeldustes,
Schengeni piirieeskirjades ja Schengeni kataloogis esitatud peamisi soovitusi
ja parimaid tavasid[9]. Hästi toimiva integreeritud piirihalduse
süsteemi korral kasutatakse piirijulgeolekuohtude hindamiseks strateegilist
riskianalüüsi. Kõik piirihaldusega tegelevad Kosovo ametiasutused on hiljuti
välja töötanud oma riskianalüüsisüsteemid ning piirihalduskeskus hakkab
omandama riskijuhtimises keskset rolli. Piirkondlikul ja kohalikul tasandil
tuleks regulaarselt teha riskianalüüsi, et tõhustada operatsioonide plaanimist,
suutlikkuse suurendamist ja ennetavat lähenemisviisi piirihaldusele. Kosovol on
olnud tehnilisi probleeme piirihaldussüsteemi käitamisega riigi põhjaosas. Need
probleemid tuleks kõrvaldada. Kosovo integreeritud piirihalduse strateegia
toimib sarnaselt õigusaktidega – sellega määratakse kindlaks piirihaldusega
tegelevate eri ametivõimude ülesanded ja vastutusalad ning korraldatakse
nendevahelist koostööd. Integreeritud piirihalduse tegevuskavas sätestatakse,
kuidas tuleks saavutada ühised eesmärgid piirihalduses. Strateegiline koostöö
kesktasandil on paranenud, kuid asutustevahelist koostööd piirkondlikul või
kohalikul tasandil ei olnud võimalik hinnata. Piirihalduskeskus on ainuke
koostööorgan, mille ülesanded ja vastutusalad on piirikontrolli ja piirivalvet
käsitleva seadusega ja teiseste õigusaktidega piisavalt reguleeritud. Ka teiste
asutuste ülesanded ja vastutusalad piirihalduses tuleks seadusega kindlaks
määrata. Kosovo peaks sellel eesmärgil välja töötama õigusaktid, millega
määratakse kindlaks kõikide selliste riigiasutuste ülesanded ja vastutusalad,
kes tegelevad piirihaldusega, sealhulgas operatiivkoostöö ning teabe
vahetamisega ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ennetamise ja
sellega võitlemise eesmärgil. Õiguskaitsealane koostöö naaberriikidega
paranes 2012. aastal. Kosovol on tihedad sidemed Albaaniaga ja vähemal määral
endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga politseikoostöö, tollikoostöö ja
piirihaldusalase koostöö valdkonnas, sealhulgas korraldatakse ühispatrulle,
vahetatakse teavet ja peetakse regulaarselt ühised koosolekuid[10]. Kosovo ja endine Jugoslaavia
Makedoonia vabariik on loonud politseikoostöö jaoks ühise
kommunikatsioonikeskuse. Kõik kolm piirihaldusega tegelevat ametiasutust Kosovos
– piiripolitsei, tolliamet ning veterinaar- ja toiduamet – osalevad selles
koostöös. Suhted arenevad ka piiril kontrollimise valdkonnas. Rajatakse uut
ühist piiripunkti endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ning kavas on avada
uued piiripunktid Montenegroga. Kosovo peaks sõlmima õiguskaitsealased
koostöölepingud kõikide naaberriikidega. 2012. aastal tegid Kosovo ja Serbia ELi
kaasabil olulisi edusamme 2011. aasta 2. detsembril kokku lepitud integreeritud
piirihaldust käsitlevate järelduste rakendamisel. See hõlmas nelja uue ajutise
piiripunkti avamist 2012. aasta detsembri lõpuks ning ettevalmistusi veel kahe
uue ajutise piiripunkti rajamiseks 2013. aastal. Lisaks leppisid osapooled
kokku tulevikus rajatava kuue alalise piiripunkti geograafilistes koordinaatides,
õiguskaitse- ja tollialase teabevahetuse ning vastastikuse õigusabi alastes
sätetes ning selliste kontaktisikute määramises, kes jälgivad kõiki küsimusi,
mis on seotud suhete normaliseerumisega kahe poole vahel. Integreeritud
piirihalduse leping tuleb kooskõlastatud viisil täielikult rakendada . Kosovo peaks koos Montenegroga märkima ühise
piiri. Lisaks peaks Kosovo uurima FRONTEXiga koostöö tegemise võimalusi.
3.2.2.
Rände juhtimine
Välismaalaste seadusega reguleeritakse mitmeid
viisade väljastamise, seadusliku rände ja ebaseadusliku rändega seotud
küsimusi. Seaduse laia reguleerimisala arvestades vastab see ainult osaliselt
liidu acquis’le. Välismaalaste seadus, piirikontrolli
ja piirivalvet käsitlev seadus ning teisesed õigusaktid tuleb seetõttu põhjalikult
ümber sõnastada, et nendes kasutatud mõisted ja põhisätted vastaksid Schengeni
piirieeskirjadele ja ELi õigusaktidele seadusliku rände[11] ja ebaseadusliku rände[12] kohta. Muudatused peaksid
käsitlema järgmist: –
välismaalaste seaduses on sätestatud, et välisriigi
kodanikud võivad Kosovo territooriumile siseneda ja seal viibida, kui neil on
olemas kehtiv reisidokument, mis sisaldab kehtivat viisat või ajutise viibimise
luba. Välismaalaste seaduses kindlaksmääratud territooriumile sisenemise
tingimused, transpordiettevõtjate kohustus kontrollida reisijate isikut, hoolsusmeetmed
ning erandid ametlikult tunnustatud pagulaste puhul ei vasta välismaalaste
seaduses ja piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevas seaduses sätestatud kujul Schengeni
piirieeskirjadele; –
välismaalaste seaduse alusel on valitsus vastu
võtnud otsuse ja sõnastanud teisesed õigusaktid viisade väljastamise kohta
konsulaatides ja piiripunktides. Kosovo kavandatud uus viisarežiim mõjutab 87
riiki, kuid režiimi rakendamine on edasi lükatud 2013. aasta juulini.
Kõnealuste riikide kodanikud võivad saada viisa Kosovo konsulaatides, mõne riigi
kodanikud võivad viisa saada aga Kosovo piiripunktides[13]. Nii ulatusliku
konsulaarpädevuse andmine piiripolitseile ei vasta viisaeeskirjale,[14] mis lubab viisade väljastamist
piiripunktides ainult erandjuhtudel. Viisainfosüsteemi kasutuselevõtt eeldab ka
olulisi investeeringuid IT-süsteemi, mis ühendaks asjaomased andmebaasid
viisaregistriga. Vaatamata välistoetusele ei ole infrastruktuur veel paigas.
Välismaalaste seadust, piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevat seadust ja
teiseseid õigusakte tuleb muuta, et tagada nende täielik vastavus
viisaeeskirjale seoses viisade väljastamisega piiripunktides; –
välismaalaste seaduse kohaselt on välisriigi
kodanikele ajutise riigis viibimise loa väljastamiseks vajalik tööluba, kuid
välisriigi kodanikele tööloa andmist käsitleva seadusega nõutakse tööloa
väljastamiseks elamisloa olemasolu. See vastuolu tuleks kõrvaldada. Kumbki
seadus ei vasta ELi õigusaktides kasutatud mõistetele pereliikmete,
kodakondsuseta isikute või saatjata alaealiste osas. Puuduvad sätted nende
isikute töölevõtmise kohta, kellele on antud elamisluba humanitaarsetel
põhjustel, perekonna taasühinemise, õpingute või teadustegevuse tõttu.
Perekonna taasühinemist käsitlevad sätted ei vasta ELi standarditele. Välismaalaste seadus ei reguleeri inimkaubanduse
ohvritest välisriigi kodanike riigis viibimist; –
välismaalaste seadusega reguleeritakse
ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist ja väljasaatmisele eelnevat
kinnipidamist. Kuid seaduses ei ole kindlaks määratud õiglase ja läbipaistva
tagasisaatmispoliitika menetlusi, sealhulgas puuduvad sätted
tagasisaatmisotsuste, väljasaatmise, sisenemiskeelu, põgenemise, vabatahtliku
lahkumise ja haavatavate isikute kohta. Tagasisaatmismenetlus on ebaselge,
menetluslikud kaitsemeetmed puuduvad. Seaduses ei ole kehtestatud erieeskirju
haavatavate isikute, saatjata alaealiste või inimkaubanduse ohvrite
tagasisaatmise kohta. Vabatahtliku lahkumise võimaluse laiendamine või
tagasisaatmise edasilükkamise võimalus puudub. Ebaseaduslikult riigis viibivate
kolmandate riikide kodanike tööandjatele ei ole ette nähtud karistusi; –
välismaalaste seaduses on sätestatud, et
ettekirjutusega lahkuda peab kaasnema sisenemiskeeld, kuid puuduvad eeskirjad
sisenemiskeelu kehtetuks tunnistamise või peatamise kohta. Puuduvad sisenemiskeelu
kohaldamise erandid inimkaubanduse ohvrite puhul ning selged sätted õiguskaitsevahendite
kohta seoses väljasaatmisega, samuti õigusabi ja seadusjärgse esindamise kohta.
Kinnipidamiseeskirjades ei ole kindlaks määratud pädevaid asutusi,
kinnipidamistingimusi, seaduslike esindajate või pereliikmetega kontakti
võtmise või haavatavate isikute kohtlemise tingimusi. Tagasi- ja väljasaatmise
lubamatuse põhimõte (non-refoulement) on kooskõlas rahvusvaheliste
standarditega välismaalaste seadusesse lisatud, kuid puuduvad tagatised peatava
toimega menetluse rakendamise kohta tagasisaatmise ootamisel, perekonna ühtsuse
säilitamise või esmaabi kohta. Lapse parimaid huve ja perekonna ühtsuse
säilitamist ei ole käsitletud; –
välismaalaste seadus ei sisalda sätteid pagulaste sotsiaal-majandusliku
integreerimise kohta. Pagulaste integreerimise, sealhulgas nende tööturule
integreerimise tõhustamiseks tuleb pagulastele Kosovos anda kindel õiguslik
staatus, eelistatavalt alalise elamisloa kujul pärast seda, kui ajutine
elamisluba kehtivuse kaotab; –
Kosovo on välja töötanud uue varjupaiga- ja rändealase
andmebaasi. Kui see toimima hakkab, võib see aidata kaasa andmete kogumisele ja
Kosovosse suunduva sisserände analüüsile. Kuid ametiasutuste õigust andmeid
kasutada ei ole kindlaks määratud. Välismaalaste seadust tuleks muuta täielikus
kooskõlas andmekaitseseadusega, et reguleerida andmetöötlust
varjupaigapoliitika ja rände valdkonnas ning asutuste andmete kasutamise ja
nende jagamise õigust. Karistusseadustik sisaldab sätteid rändajate
salaja üle piiri toimetamise kohta ning asjakohaseid karistusi; kõnealune
kuritegu on määratletud kui tegevus, mille eesmärk on saada rahalist või
materiaalset kasu välisriigi kodaniku ebaseaduslikust sisenemisest Kosovosse.
Karistusseadustikus on ette nähtud karistused isikutele, kes tahtlikult aitavad
välismaalasel ebaseaduslikult Kosovosse siseneda. Need sätted on suures osas
kooskõlas ELi direktiiviga, milles määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule
piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele[15]. Praegu koostatakse uut rändealast strateegiat
ja tegevuskava. See strateegia peaks andma tervikliku raamistiku rände,
sealhulgas seadusliku ja ebaseadusliku rände juhtimisele kooskõlas
rahvusvaheliste parimate tavadega. Strateegias tuleks seada selged eesmärgid, määrata
kindlaks ülesanded ja vastutusalad, täpsustada kolmandate riikidega tehtava
koostöö ulatust ja töötada välja Kosovo rändeprofiil.
3.2.3.
Varjupaigaküsimused
Varjupaigaseadusega reguleeritakse rahvusvahelise kaitse taotlejate kvalifitseerumist ja
seisundit, materiaalseid vastuvõtutingimusi ja varjupaigamenetlusi Kosovos.
Seadus ei vasta täielikult liidu acquis’le ja 1951. aasta Genfi
konventsioonile[16].
Seadus hõlmab muu hulgas varjupaiga andmise menetluslikke aspekte,
kaitse eri vorme, nagu pagulasseisund, täiendava kaitse seisund ja n-ö ajutine
kaitse, taotlejate õigusi ja kohustusi, tagasi- ja väljasaatmise lubamatust (non-refoulement),
varjupaigamenetluse lõpetamist, edasikaebamist ja dokumentide väljastamist. Seaduse
ülesehitus ei ole sidus. Mitmed mõisted, sealhulgas varjupaigataotlejate,
haavatavate isikute, välisriigi kodanike ja kodakondsuseta isikute mõisted ei
ole täielikult kooskõlas liidu acquis’ ja Genfi konventsiooniga. Turvalise
päritoluriigi ja turvaliste kolmandate riikide määratlused ei ole kooskõlas
varjupaigamenetluste direktiiviga. Seaduses ei kirjeldata varjupaigamenetluse
põhimõtteid. Olemas on n-ö ajutise kaitse lisakategooria, kuid selle eesmärk ja
ulatus on ebaselge. Haavatavate isikute vajadusi ei ole
asjakohaselt käsitletud ning haavatavate isikute hulka on arvatud ainult
alaealised, naised ja vaimse või füüsilise puudega isikud. Need sätted ei ole
täielikult kooskõlas vastuvõtutingimuste direktiivi ja
kvalifitseerumisdirektiiviga. Varjupaigataotlejate õigused ja menetluslikud
tagatised näivad olevat põhjendamatult piiratud, eriti seoses taotluste
läbivaatamise, taotluses emakeele kasutamise, tõlgi kasutamise ja õigusega
suhelda ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti
roll ei ole kooskõlas varjupaigamenetluste direktiiviga ega Genfi
konventsiooniga. Seaduses puuduvad selged sätted pagulaste ning
täiendava kaitse või n-ö ajutise kaitse all olevate isikute õiguste ja
kohustuste kohta ja selles ei kajastu mitmed aluspõhimõtted, nagu juurdepääs
haridusele, abi integreerumisel, omandiõigus ja õigus tööle, mistõttu seadus ei
vasta kvalifitseerumisdirektiivi ja Genfi konventsiooni standarditele.
Õiguskaitsevahendid ei sisalda täiendava või ajutise kaitse taotluse
tagasilükkamise edasikaebamise õigust ning see ei ole kooskõlas
varjupaigamenetluste direktiivi standarditega. Varjupaigamenetluse katkestamise
tähtajad ei ole selgelt kindlaks määratud. Kosovo oli 2012. aasta novembriks saanud
ainult 31 varjupaigataotlust ja 2011. aastal 189 varjupaigataotlust. Sellel
aastal sai siseministeeriumi kodakondsus-, varjupaiga- ja rändeküsimustega
tegelev osakond mitu korruptsioonisüüdistust seoses varjupaigarajatiste ja
tagasipöördujate üürieluasemete haldamisega. Neid väiteid tuleb pädevatel
asutustel põhjalikult uurida. Kosovo peaks kaaluma koostöövõimalusi Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO).
3.3.
Plokk 3. Avalik kord ja julgeolek
Kosovo vaatas oma kriminaalkohtusüsteemi
läbi 2012. aastal, mille tulemusena jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril uus
kohtuseadus, uus prokuratuuriseadus, uus karistusseadustik ja uus
kriminaalmenetluse seadustik. 2011. aastal jõustusid kohtu- ja
prokuratuurinõukogu seadused. Nimetatud kuus õigusakti täiendavad eriprokuröre käsitlevat
seadust, millega kehtestatakse nende eriprokuröride ainu- ja täiendav pädevus,
kes uurivad ja valmistavad ette süüdistuse muu hulgas organiseeritud
kuritegusid ning korruptsiooni- ja terrorismijuhtumeid käsitlevate kohtuasjade
korral. Uus kohtustruktuur koosneb esimese astme
kohtutest, apellatsioonikohtust ja kõrgeimast kohtust. Kohtuseadusega luuakse
esimese astme kohtute ja apellatsioonikohtu juurde raskete kuritegude osakonnad,
mis teevad otsuseid raskeid kuritegusid käsitlevates kohtuasjades, sealhulgas
nendes kohtuasjades, mis kuuluvad eriprokuröride ainu- või täiendavasse
pädevusse. Valitsus on kaalunud Priština esimese astme kohtu juurde
kriminaalasju lahendava eraldi koja loomist, et teha otsuseid raskete
kuritegudega seotud kohtuasjades valdkondades, mis kajastaksid eriprokuröride
ainu- ja täiendavat pädevust. Jääb ebaselgeks, kuidas oleks selline
kriminaalasju lahendav eraldi koda seotud esimese astme kohtute ja apellatsioonikohtu
juures asuvate raskete kuritegude osakondadega. Kosovol tuleks rakendada kohtureformi viisil,
mis suurendaks kohtusüsteemi sõltumatust, tulemuslikkust, aruandluskohustuse täitmist
ja erapooletust ning näeks muu hulgas ette piisavad rahalised vahendid ja
inimressursi uue kohtusüsteemi toimimiseks. Kohtunikud ja prokurörid läbisid
heakskiitmismenetluse 2009. aastal. Kohtu- ja prokuratuurinõukogu peaksid
tegema erilisi jõupingutusi selleks, et hoida ära poliitiline sekkumine
kuritegude uurimisse, süüdistuste ettevalmistamisse ja kohtuasjade lahendamisse,
tagada kohtunike ja prokuröride läbipaistev töölevõtmine, heakskiitmine ja
ametisse nimetamine, täita vabu ametikohti eelkõige vähemuste esindajatega ning
võtta distsiplinaarmeetmeid kõikidel kohtusüsteemi hõlmavatel
korruptsioonijuhtudel. Kohtunõukogu peaks jätkama strateegia rakendamist, et
vähendada lahendamata kohtuasjade kuhjumist. Uus karistusseadustik võeti vastu 2012.
aasta aprillis ja see jõustus 2013. aasta jaanuaris. Karistusseadustik sisaldab
muu hulgas sätteid rändajate salaja üle piiri toimetamise, inimkaubanduse,
narkootikumide valmistamise ja nendega kaubitsemise, organiseeritud
kuritegevuse, korruptsiooni ja ebaseadusliku relvakaubanduse kohta.
Karistusseadustiku sätetes tunnustatakse eriprokuröride ainu- ja täiendavat
pädevust. Kuid korruptsioonijuhtumeid käsitlevad sätted vajavad täiendavat
läbivaatamist. Sätted välismaalaste Kosovost väljasaatmise kohta ei ole
täielikult kooskõlas välismaalaste seaduse sätetega. Karistusregistrit käsitlev
osa ei sisalda sätteid kolmandate riikidega teabe vahetamise kohta. Uus kriminaalmenetluse seadustik võeti
vastu 22. detsembril 2012 ja see jõustus 1. jaanuaril 2013. Osa selle
sätteid, sealhulgas andmekaitset käsitlevad sätted, vastab ELi standarditele. Kuid
on ka problemaatilisi sätteid. Uus seadustik sisaldab kohati sätteid, mis
võivad ohustada õigusaktide tagasiulatuva kohaldamise keelu põhimõtet. Seadustiku
eelnõus oli sätestatud, et pooleliolevaid kohtuasju lahendatakse eelmise
seadustiku alusel, kuid vastuvõetud seadustiku üleminekusätteid kohaldatakse ka
nende kriminaalmenetluste suhtes, mis algatati enne 1. jaanuari 2013, kohtuasjades,
millega seoses on süüdistus esitatud ja kinnitatud, ning kohtuasjades, millega
seoses süüdistus on esitatud, kuid ei ole veel kinnitatud. Uues seadustikus
ette nähtud üleminekuperiood on ainult kümme päeva, mis ei jäta kõikidele
asjaosalistele rakendamise ettevalmistamiseks piisavalt aega. See võib tekitada
õigusemõistmisel probleeme. Kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütlusi käsitlevate
seadustiku uute sätete võimalik tagasiulatuv mõju võib piirata kohtueelses
menetluses antud tunnistaja ütluste vastuvõetavust süüdimõistmise alusena
kriminaalmenetlustes, mis juba käivad. Kriminaalmenetluse seadustiku mitmed
sätted vajavad täiendavat läbivaatamist. Uue kohtuseaduse, prokuratuuriseaduse,
karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku korrektne rakendamine on vältimatult
vajalik eeldus Kosovo kohtusüsteemi sõltumatuse, tulemuslikkuse, aruandluskohustuse
täitmise ja erapooletuse parandamiseks. Seetõttu peaks Kosovo kaaluma restruktureeritud
kriminaalkohtusüsteemi toimimise üldise läbivaatamise korraldamist 2013. aasta
teisel poolel, ning läbivaatamise käigus tuleks hinnata ka nimetatud nelja
seaduse rakendamist.
3.3.1.
Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja
terrorismi ennetamine ning selle vastu võitlemine
Kosovo on kehtestanud õigusliku ja institutsioonilise
raamistiku organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu
võitlemiseks, kuid jätkuvalt tuleks parandada koostööd politsei, tolli ning
kõnealuseid kuritegusid uurivate ja süüdistust ettevalmistavate prokuröride
vahel[17].
Politsei ja prokuratuuri vahelist koostööd tuleb parandada, et tagada
uurimisele järgnevate süüdistuste arvu suurenemine ning ennetav lähenemisviis
võitluses raskete kuritegudega kooskõlas teabepõhise politseitöö strateegia ja
tegevuskavaga. Politsei uurimisvõimekus on asjakohane, kuid tolli
uurimisvõimekust tuleks parandada. Paranema peab koostöö prokuratuuri ja
rahapesu andmebüroo (FIU) vahel, et tagada ennetav lähenemisviis ja algatada
uurimine seletamatu rikastumise juhtumite korral. FIU toimimine ja koostöö
politseiga paranes 2012. aastal. Samal aastal pandi alus ka uuele
tunnistajakaitse programmile, kuid see valdkond vajab märkimisväärseid
eelarveassigneeringuid ja suutlikkuse suurendamist. Kosovo peaks peagi vastu
võtma uue korruptsioonivastase strateegia ja tegevuskava ning on juba vastu
võtnud uue organiseeritud kuritegude vastase strateegia ja tegevuskava. Kosovo
peaks tegema eriti suuri jõupingutusi, et luua uurimiste, süüdistuste ja
lõplike kohtulahendite register kohtuasjade kohta, mis käsitlevad
organiseeritud kuritegusid ja korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas ebaseaduslikku
uimastikaubandust, inimkaubandust, ebaseaduslikku relvakaubandust ja rahapesu. Eriprokuröridel on
Kosovos oluline roll raskete kuritegude uurimisel ja kohtulikus menetluses.
Eriprokuröride hulka kuuluvad EULEXi prokurörid ja Kosovo prokurörid, kellel on
õigus ja kohustus viia läbi kriminaaluurimist ja esitada süüdistus rasketes
kuritegudes, mis kuuluvad eriprokuröride ainupädevusse[18] ja täiendavasse pädevusse[19]. 2012. aastal kaalus valitsus,
kas muuta eriprokuröride pädevust või laiendada kõikidele Kosovo prokuröridele
eriprokuröride ainupädevus uurida ja esitada süüdistus rahapesuga seotud
asjades. Selliste reformidega tuleks alustada alles siis, kui on lisandunud
kogemused selle kohta, kuidas restruktureeritud kriminaalkohtusüsteem praktikas
toimib. Eriprokuröride ainu- ja täiendav pädevus tuleb säilitada. Eespool
mainitud kriminaalkohtusüsteemi üldise läbivaatamise raames võivad Kosovo ja EL
alustada ühist mõttevahetust selle üle, kuidas oleks kõige parem eriprokuröride
pädevusi restruktureeritud kriminaalkohtusüsteemiga kohandada. Kosovos on olemas õiguslik ja
institutsiooniline raamistik uimastite ja nende lähteainetega ebaseadusliku
kaubitsemise vastu võitlemiseks. Kuid ressursid Kosovo uimastitevastase
poliitika rakendamiseks on ebapiisavad ning puudub on jälitustegevusel põhinev
lähenemisviis. Kosovo ei ole endiselt teinud piisavalt jõupingutusi, et tõkestada
Afganistanist pärit heroiini liikumist Türgi kaudu ELi turgudele ja
Ladina-Ameerika kokaiini liikumist Montenegro ja Albaania kaudu ELi. Kosovo ei
suuda endiselt vähendada kanepikasvatamist ja selle salakaubavedu ELi. Uimastite
konfiskeerimine 2012. aastal küll sagenes, kuid tulemused on endiselt
tagasihoidlikud ning kohtulikke järelmeetmeid ei kasutata piisavalt. Kosovo
hakkas tegema koostööd Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskusega (EMCDDA)
2009. aastal. Kosovo uimasteid, psühhotroopseid aineid ja lähteaineid käsitlev
seadus sisaldab ebaseadusliku uimastikaubanduse vastu võitlemise rahvusvahelisi
standardeid ning uimastisõltuvuse ennetamise aspekte. Kriminaalseadustikus on
ebaseadusliku uimastikaubanduse eest ette nähtud karistused. Uimastitevastases
strateegias ja tegevuskavas käsitletakse nõudluse ja pakkumise vähendamist. Kosovo
peab ebaseadusliku uimastikaubandusega võitlemises tegema märkimisväärselt
suuremaid jõupingutusi. Inimkaubanduse
vastu võitlemise õiguslik ja institutsiooniline raamistik on väljatöötamisel. Kosovo
on endiselt inimkaubanduse ohvrite päritolu- ja transiidiriik. Jätkub naiste toimetamine
ELi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Endiselt on tõsiseks mureküsimuseks
lastega kaubitsemine kerjamise eesmärgil ja laste ebaseaduslik toetatud ränne,
mis toimub sageli võltsitud dokumentide abil. Uus kriminaalseadustik sisaldab
sätteid inimkaubanduse ja rändajate salaja üle piiri toimetamise kohta. Lisaks
on uues kriminaalseadustikus karmistatud karistusi lastega kaubitsemise eest.
Politsei algatas 2012. aastal mitu kriminaaluurimist seoses inimkaubandusega,
kuid nendes kuritegudes süüdistuse esitamiste ja süüdimõistmiste arv on
endiselt väike. Valitsus ei ole ikka veel vastu võtnud inimkaubandust
käsitlevat seadust, kuigi see on õigusloomeprogrammis kavandatud. Olemas on
inimkaubanduse vastu võitlemise strateegia ja tegevuskava. Sellegipoolest peab
Kosovo märkimisväärselt suurendama oma jõupingutusi võitluses inimkaubanduse ja
toetatud ebaseadusliku rände vastu, sealhulgas kavandama uue inimkaubandust
käsitleva seaduse. Väike- ja kergrelvade salakaubavedu on Kosovos endiselt probleemiks. Kriminaalseadustik sisaldab
ebaseadusliku relvakaubanduse alaseid sätteid ja Kosovol on olemas strateegia
ja tegevuskava ebaseadusliku relvakaubanduse vastu võitlemiseks. Kosovost lähtuv
terrorism ohustab Kosovot ja ELi vähem kui organiseeritud kuritegevus ja
korruptsioon. Kosovol on olemas terrorismivastane ja sisejulgeolekualane
strateegia ja tegevuskava. Need strateegiad tuleks täielikult rakendada. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusega on rahapesu andmebüroo (FIU) määratud
sõltumatuks institutsiooniks, mis annab finantsalast teavet rahapesu ja
terrorismi rahastamise valdkondadega tegelevatele uurimisorganitele. EULEXi
juhitud rahapesu andmebüroo kohustused anti hiljuti üle Kosovo rahapesu
andmebüroole. FIU koostöö pankadega paranes 2012. aastal ja sularahatehingutest
teatamiste arv suurenes. Valitsus on ELi ja Euroopa Nõukogu kaasabil kavandanud
ka kõnealuse seaduse muudatused, et käsitleda küsimusi neljas valdkonnas:
riiklik riskihindamine, kriminaliseerimise raamistik, karistused rikkumiste
eest ja rahvusvaheline koostöö. Muudatuste eesmärk on ajakohastada seaduse
mõisted kooskõlas rahapesuvastase töökonna (FATF) soovitustega, tugevdada FIU
sõltumatut toimimist ja täpsustada sätteid teabevahetuse, kliendikontrolli,
kahtlastest ülekannetest teatamise, järelevalvekohustuste, karistuste ja
kasiinode valdkonnas. Teabevahetus kolmandate riikidega on paranenud: FIU on
sõlminud vastastikuse mõistmise memorandumi seitsme riigiga[20]. Sloveenia sponsorluse abiga
soovib Kosovo taotleda andmebüroode Egmonti rühma liikmesust. Kosovo peaks
kaaluma oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alastesse
õigusaktidesse muudatuste tegemist seoses erikoolituse ja statistiliste
näitajatega, ning rakendama asjaomase strateegia ja tegevuskava. Vara konfiskeerimist reguleeritakse teatavas ulatuses kriminaalseadustiku ja
kriminaalmenetluse seadustikuga. Valitsus on koostanud seaduseelnõu, millega
kehtestatakse laiendatud volitused vara konfiskeerimiseks. See võimaldab vara
konfiskeerimist süüdimõistva otsuse alusel ning teatavas ulatuses kogutud vara
konfiskeerimist. Konfiskeerimisvolitused on laiendatud varale, mis ei ole
kuriteost tulenev materiaalne kasu, surnud või Kosovost lahkunud süüdistatava
varale ja teisele poolele ülekantud varale. Heauskse omandamise korral võidakse
ülekantud vara konfiskeerimata jätta. Kõnealusesse eelnõusse on lisatud nn
vastupidise tõendamise kohustus, mille kohaselt peavad süüdistatavad tõendama,
kuidas nad oma arestitud vara omandasid. Arestitud või konfiskeeritud vara
haldav asutus toetab kohtuid ja õiguskaitseasutusi vara arestimise või
konfiskeerimise otsuste täideviimisel. Kosovo peaks vara konfiskeerimise
laiendatud volitusi käsitleva seaduseelnõu vastu võtma ja rakendama. Kosovo on välja töötanud ulatusliku korruptsiooni
vastu võitlemise õigusliku ja institutsioonilise raamistiku, sealhulgas seadused
riigiametnike huvide deklaratsioonide, avalikus sektoris huvide konflikti
vältimise, rikkumisest teatajate, riigihangete ja erakondade rahastamise kohta.
Korruptsioonivastase võitlusega tegelev amet vastutab huvide deklareerimist ja
huvide konflikti vältimist käsitlevate seaduste rakendamise eest. Kõnealune
amet võib algatada korruptsiooni suhtes eeluurimise, andes kahtlustatavad
korruptsioonijuhtumid üle politseile või prokuratuurile. Amet on sõlminud
EULEXiga vastastikuse mõistmise memorandumi. Vaatamata oma volitustele võib
amet üksnes kontrollida vara päritolu, kui ta kahtlustab, et vara on omandatud
ebaseaduslikult. Ameti kogemused avaliku sektori korruptsiooniohtude
kindlakstegemisel ja järelevalvel, sealhulgas haavatavate sektorite
riskihindamise kaudu, on piiratud. Kosovo peaks kaaluma, kas amet vajaks oma
ülesannete täitmiseks täiendavaid ressursse. 2012. aastal loodi presidendi egiidi all
korruptsioonivastane nõukogu, et parandada koordineerimist korruptsiooni vastu
võitlemisega tegelevate eri asutuste vahel. Ka eriprokuröride seas on
moodustatud korruptsioonivastane töörühm, politseis aga on loodud
majanduskuritegude ja korruptsiooni direktoraat. Nende korruptsiooni vastu
võitlemisega tegelevate organite kattuvaid ülesandeid ja vastutusalasid tuleks
täpsustada. Vaatamata kehtivale ajakohasele riigihangete
seadusele, on Kosovos jätkuvalt suureks probleemiks riigihankemenetlustega
seotud kuritarvitused. Seadus tuleks täielikult rakendada ja kõiki
kuritarvitusjuhtumeid uurida ja nende eest vastutusele võtta. Erakondade
rahastamist käsitlevat seadust tuleks muuta nii, et see keelaks annetused
või reguleeriks rangelt annetusi juriidilistelt isikutelt, kes ühtlasi pakuvad
riigiasutustele kaupu või teenuseid. Lisaks peaks seadus kohustama erakondi
omama ühtainukest pangakontot ja määrama kindlaks finantsaruannete avaldamise
tähtaja. Kogu Kosovo korruptsioonivastase võitluse raamistik tuleks rakendada,
et saavutada korruptsioonivastases võitluses konkreetseid tulemusi. Uue politseiseadusega reguleeritakse
politsei ülesandeid ja volitusi. Endiselt on puudu teisesed õigusaktid, mis
käsitleksid politseiametnike poolset jõu ja tulirelvade kasutamist,
andmekaitset ja distsiplinaarmeetmeid. Politseiinspektsiooni seadusega
reguleeritakse sõltumatu politseiinspektsiooni volitusi, kes käsitleb kaebusi
ja võtab distsiplinaarmeetmeid ning võib politseiametniku suhtes uurimise
algatada. Suhted politsei ja politseiinspektsiooni vahel paranesid 2012. aastal
ning inspektsioon algatas 2012. aastal ka mitu uut uurimist. Politseiinspektsiooni
seaduse täielikuks rakendamiseks on vaja teiseseid õigusakte, mida ei ole veel
vastu võetud. Kõik politseiseaduse ja politseiinspektsiooni seaduse jaoks
vajalikud teisesed õigusaktid tuleb vastu võtta ja rakendada. 2012. aastal koostas Kosovo telekommunikatsioonivahendite
pealtkuulamise ja jälitustoimingute seaduse eelnõu, mis võimaldab politseil,
Kosovo luureagentuuril, tollil ja EULEXil seaduslikult pealt kuulata ja
jälitada elektroonilist sidet ning taotleda andmeid elektroonilise side sisu,
asukoha ja andmeliikluse kohta õiguskaitse või sisejulgeoleku eesmärgil. Kuigi
seaduseelnõu eesmärk ja reguleerimisala näivad olevat kooskõlas eraelu puutumatust
ja elektroonilist sidet käsitleva direktiiviga,[21] on tõstatatud mureküsimusi
seoses selle vastavusega andmete säilitamist käsitlevale direktiivile[22]. Tulevastes pealtkuulamist ja
jälitustegevust käsitlevates õigusaktides tuleb kooskõlas Euroopa parimate tavadega
teha selget vahet kohtulikul pealtkuulamisel ja jälitustegevusel ning
luureteenistuste pealtkuulamisel ja jälitustegevusel. Valitsus peaks kaaluma
õiguskaitse eesmärgil andmete säilitamise reguleerimist eelkõige seoses reguleerimisala,
eesmärgi, proportsionaalsuse, andmeliikide, säilitusaja ja
õiguskaitsevahenditega kooskõlas andmete säilitamist käsitleva direktiiviga. Tunnistajakaitseseadus võeti vastu 2011. aastal ja jõustus 2012. aastal. Sellega
reguleeritakse raskete kuritegude tunnistajate kaitset. Seadus vastab suures
osas Euroopa parimatele tavadele, kuid seaduse rakendamine nõuab teiseseid
õigusakte sellistes küsimustes nagu uue identiteedi loomine, eelarvesätted, turvalise
elukoha nõuded ja ohvritele mõeldud küsimustikud. 2013. aasta jaanuaris sõlmiti
EUROPOLi formaadi alusel rahvusvaheline leping ümberpaigutamiseks. Toimima
hakates töötab Kosovo tunnistajakaitse direktoraat kõrvuti EULEXi
tunnistajakaitseprogrammiga, mis vastutab endiselt kuritegude tunnistajate
kaitse eest EULEXi volituste alusel.
3.3.2.
Õiguskaitsealane koostöö
Kosovo on sõlminud politseikoostöölepingu
Austria, Rootsi, Horvaatia, Albaania ja endise Jugoslaavia Makedoonia
vabariigiga, inimkaubanduse vastu võitlemise lepingu Prantsusmaa ja endise
Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga, julgeolekukoostöölepingu Saksamaaga ning
organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastu võitlemise lepingu Ungariga.
Kosovol on tollikoostööleping kümne riigiga[23]. Kosovo asutas 2011. aastal rahvusvahelise
õiguskaitsealase koostöö üksuse (ILECU). Kõnealune üksus, nagu mujal
Lääne-Balkanil, hõlbustab strateegilist ja operatiivset koostööd naaberriikide
ja ELi liikmesriikide õiguskaitseasutustega. Politsei koosseisu kuuluva
üksusena on Kosovo ILECU-l juurdepääs kõikidele siseandmebaasidele. Üksus peab
töötlema isikuandmeid rangelt andmekaitseseadust järgides. Politsei on ka hiljuti
võimaldatud EULEXile juurdepääsu politsei infosüsteemile ja
piirihaldussüsteemile. Selline teabevahetus tuleb tõenäoliselt kasuks raskete
kuritegude uurimisele Kosovos, kuid politsei ja EULEX peaksid kuritegevust
käsitleva teabe ja jälitusandmete vahetamise tehnilise kokkuleppe kaudu ametlikuks
muutma. Kosovo strateegiline ja operatiivne
õiguskaitsealane koostöö naaberriikide ja ELi liikmesriikidega toimub
mitteametlikel alustel. Õiguskaitsealane koostöö Albaania ja endise Jugoslaavia
Makedoonia vabariigiga on tihe, ELi kaasabil paranevad suhted Serbia ning
Bosnia ja Hertsegoviinaga. Kosovo kavandab õiguskaitse valdkonnas
kontaktametnike kasutamist Austrias, Ungaris, Saksamaal, Rootsis ja Šveitsis.
Kosovo peab jätkama õiguskaitsealase koostöö süvendamist kõikide huvitatud
naaberriikide ja ELi liikmesriikidega. Kaaluda tuleks koostöövõimalusi EUROPOLi,
INTERPOLi ja piirkondlike õiguskaitseasutustega.
3.3.3.
Õigusalane koostöö kriminaalasjades
Kosovo on sõlminud vastastikuse õigusabi lepingu
Horvaatia, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga,
väljaandmislepingu endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga ning
kohtulikult karistatud isikute üleandmise lepingud Belgia, Šveitsi, endise
Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja Türgiga. Saksamaa, Itaalia ja Albaaniaga on
viidud lõpule läbirääkimised vastastikuse õigusabi, väljaandmise ja kohtulikult
karistatud isikute üleandmise osas. Kosovo on pöördunud tulevaste lepingute üle
läbirääkimiseks veel 23 riigi poole[24]. Lisaks nimetatud kahepoolsetele lepingutele
annab rahvusvahelise õigusalase koostöö seadus õigusliku aluse vastastikuseks
õigusabiks kolmandate riikidega. EULEX on jätkuvalt liideseks Kosovot mitte
tunnustavate riikidega vastavalt justiitsministeeriumiga sõlmitud tehnilise
lepingu tingimustele. Rahvusvahelise õigusalase koostöö seaduse kohaselt on
vastastikuse õigusabi taotluste menetlemiseks vajalik vastastikkuse klausel.
Kosovo on saatnud Serbiale mitu taotlust, kuid on keeldunud Serbiast saadetud
taotluste menetlemisest vastastikkuse klausli puudumise tõttu. Kuigi Kosovo ei ole Euroopa Nõukogu liige,
peaks Kosovo kaaluma kõikide asjaomaste Euroopa Nõukogu konventsioonide
ratifitseerimist vastastikuse õigusabi valdkonnas. Kosovo peaks kaaluma ka
koostöövõimalusi EUROJUSTiga.
3.3.4.
Andmekaitse
Isikuandmete kaitse õigus on tagatud põhiseadusega, ametlikele dokumentidele juurdepääsu
seadusega ja isikuandmete kaitse seadusega. Lisaks on andmekaitse-eeskirjad
sätestatud salastatud teavet ja julgeolekukontrolli käsitleva seadusega. Andmekaitseametit
käsitleva määruse ja andmekaitseameti ametnike hindamist käsitlevate teiseste
õigusaktide eesmärk on kõnealuse õigusraamistiku rakendamine. Andmekaitseseadusega reguleeritakse avalik-õiguslikes
ja eraõiguslike asutustes tehtavat andmetöötlust, vastutavate töötlejate ja
volitatud töötlejate kohustusi ning andmesubjektide õigusi. Seaduses on ette
nähtud karistused andmekaitse-eeskirjade oluliste rikkumiste eest. Seadus
vastab suures osas liidu acquis’le, kuid edasisteks andmekaitsealasteks
edusammudeks on vaja rakendada asjakohased õigusaktid ja teisesed õigusaktid. Andmekaitseseadus sisaldab mitmesuguseid
piiranguid andmesubjektidele antava teabe, isikuandmetega tutvumise õiguse ja isikuandmete
täiendamise, parandamise või kustutamise õiguse osas. Erandi võib teha näiteks
avaliku julgeoleku kaalutlustel. See säte vastab liidu acquis’le, kuid
selle rakendamist tuleb jälgida. Enamik liikmesriike kohaldab sätteid, mis
võimaldavad piirata andmesubjektide õigust tutvuda oma isikuandmetega, kui see
on vajalik avaliku julgeoleku kaalutlustel. Andmesubjektide õiguste ulatus ja
võimalikud erandid vajavad täiendavat täpsustamist. Andmekaitseameti järelevalve juhtivinspektori
sõltumatus on sätestatud andmekaitseseadusega. Kuigi sõltumatus on formaalselt
tagatud, tuleb sätted praktikas rakendada. Järelevalveinspektorite de facto
sõltumatus näib asjakohane: kõik viis järelevalveinspektorit on ametisse
nimetatud ja oma ametiülesandeid täitma asunud. Andmekaitseametil on oma eelarve, mida
hallatakse sõltumatult kooskõlas andmekaitseseadusega. Eelarve näib asjakohane
ja amet on täitnud enamiku ametikohti. Amet on moodustanud töörühmad
seaduseelnõude koostamiseks isikuandmete töötlemise kohta kriminaalasjades
tehtava politsei- ja õigusalase koostöö raames. Andmekaitsenõukogu on heaks
kiitnud loetelu riikidest ja rahvusvahelistest organisatsioonidest, millel on piisav
andmekaitsetase. Vaatamata ebapiisavale töötajaskonnale on amet korraldanud
avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes asutustes viiskümmend inspektsiooni ja
auditit, et hinnata, kuidas asutused andmekaitse-eeskirju täidavad. Ametiga konsulteeritakse ka enne isikuandmete
töötlemist käsitlevate õigusaktide ja haldusmeetmete vastuvõtmist. Ametiga on
konsulteeritud kolmeteistkümne seaduseelnõu ja määruse osas, kuid ei
konsulteeritud enne politseiseaduse ja uue kriminaalmenetluse seadustiku
vastuvõtmist. Kooskõlas tema volitustega tuleks ametiga edaspidi konsulteerida
kõikide isikuandmete töötlemist hõlmavate seaduseelnõude osas.
3.4.
Plokk 4. Vaba liikumisega seotud põhiõigused
Inim- ja põhiõigused on sätestatud Kosovo põhiseaduses. Põhiseaduses on
loetletud Kosovos otsekohaldatavad peamised rahvusvahelised lepingud ja
instrumendid[25].
Konfliktide korral on Kosovo ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud
siseõigusnormide suhtes ülimuslikud. Nendes lepingutes sätestatud inim- ja põhiõigusi
tuleb tõlgendada vastavalt Euroopa Inimõiguste Kohtu otsustele. Põhiseadus annab kodanikele õiguse pöörduda
oma põhiõiguste rikkumiste asjus konstitutsioonikohtusse. Nimetatud kohtul on
inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, teadmata kadunud isikute ja
petitsioonidega tegelev komisjon, millel on volitused vaadata läbi kõik
inimõigustega seotud küsimused ja kodanike petitsioonid ning jälgida tema
pädevusse kuuluvate seaduste rakendamist. Kosovo on loonud kesk- ja kohaliku
tasandi struktuurid, mis aitavad kaitsta, edendada ja jõustada inim- ja
põhiõigusi. Peatselt on kavas koostada uus inimõiguste alane strateegia ja
tegevuskava. Kosovol on inim- ja põhiõiguste kaitseks
olemas kindel õigusraamistik. Valitsuse eri tasanditel on arvukalt
institutsioone ja asutusi, kes tegelevad nimetatud õiguste rakendamisega.
Kosovo töötab praegu kõnealuses valdkonnas välja teiseseid õigusakte ja selle käigus
tuleks konsulteerida kohalike omavalitsusasutustega. Euroopa rahvusvähemuste kaitse
raamkonventsioon, mis volitab kaitsma isikuid nende rahvuslikust, kultuurilisest,
keelelisest või usulisest identiteedist tingitud ähvarduste, vaenu, vägivalla
või diskrimineerimise eest, on Kosovos otsekohaldatav. Siseõigusraamistik
sisaldab lisaks sätteid, millega nõutakse Kosovo institutsioonidelt vähemuste
julgeoleku ja turvalisuse kaitset. Muu hulgas kuulub
siseõigusraamistikku kogukondade ja nende liikmete õiguste kaitsmise ja
edendamise seadus ja keeltekasutust käsitlev seadus. Kosovol on olemas
strateegia ja tegevuskava romade, aškalite ja egiptlaste kogukonna
integreerimiseks, kuid nende kogukondade olukord on endiselt väga vilets. Kõnealuse
strateegia ja tegevuskava rakendamine on toimunud piiratud ulatuses, peamiselt
poliitilise tahte puudumise ning ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste
vähese suutlikkuse tõttu. Kosovol on olemas diskrimineerimisvastane
õigusraamistik, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse seadus,
diskrimineerimisvastane seadus, puuetega inimeste töölevõtmist käsitlev seadus
ja ombudsmani seadus. Diskrimineerimisvastast seadust vaadatakse parajasti
läbi, et tõhustada selle karistusmehhanismi. Sellegipoolest on sotsiaalse
kaasamise valdkonnas, sealhulgas diskrimineerimise vastu võitlemisel saavutatud
vähe edu. Koos kodanikuühiskonna vähese aktiivsusega ei ole
diskrimineerimisvastane seadus veel tekitanud tõhusat kaitsemehhanismi
diskrimineerimise vastu. Homo-, bi- ja transseksuaalide (LGBT) kogukonnale
saavad osaks häbimärgistamine ja vägivallaähvardused. Vaatamata õigusnormidele,
on puuetega inimestel tõsiseid probleeme infrastruktuuri kasutamisega, abi ja
arstiabi, töökoha ja diskrimineerimise eest kaitse saamisega. Õigusraamistik
tuleks jõustada, et tagada Kosovos sooline võrdõiguslikkus. Õigusraamistik, mis toetab reisi- ja isikut
tõendavate dokumentide, sealhulgas rahvastikuregistri toimingute kättesaadavust
rahvusvähemuste jaoks, on rahuldav, kuid selle rakendamine toimub endiselt
piiratud ulatuses. Hiljutisest OSCE aruandest ilmnes, et vaatamata kohalike
omavalitsuste kohustusele osutada teenuseid kõikides ametlikes keeltes, ei suuda isikud, kes kuuluvad selliste vähemuste hulka, kes on
konkreetses omavalitsusüksuses arvulises vähemuses, sageli rahvastikuregistri
toiminguid tegevate ametnikega suhelda ja omakeelseid dokumente saada.
Kirjaoskamatute vähemuste hulka kuulujatel tekivad lisatakistused rahvastikuregistri
toiminguteks vajalike vormide täitmisel[26]. Serbia vähemuse hulka kuulujad on tõstatanud
mureküsimusi seoses liikumisvabadusega olukorras, kus Kosovo rakendab Serbiaga
sõlmitud liikumisvabaduse alast lepingut. Neil on olnud viivitusi seoses juhilubade
ja sõiduki registreerimisdokumentide saamisega, samuti seoses keelenõuete
täitmisega, mis kõik võivad takistada vaba liikumist. Ombudsman on menetlusse
võtnud mõned neist kaebustest, mis on peamiselt seotud puuduliku rakendamisega kohaliku
omavalitsusüksuse tasandil. Etnilistest põhjustest ajendatud
kuritegusid pannakse Kosovos toime kõikide
rahvusvähemuste, sealhulgas albaanlaste vastu piirkondades, kus nad ei ole
enamuses. Kasvanud on etnilistest põhjustest ajendatud kuritegevus Serbiast
tagasipöördujate vastu ning Ibari jõest lõuna pool on serblaste julgeolek
halvenenud. Kohalike omavalitsuste kogukondade
julgeolekunõukogud, mille eesistujaks on kohaliku omavalitsuse juht ja
liikmeteks kohaliku omavalitsusüksuse vähemuste esindajad, on peamised kohalikud
organid, kellel on volitused tegeleda vähemuste julgeolekuküsimustega.
Nõukogude toimimine on ebajärjekindel ja paljud omavalitsused ei ole sellist
organit veel loonud. Valitsus võttis kogukondade julgeolekualase strateegia ja
tegevuskava vastu 2011. aastal.
4.
Viisanõude kaotamise mõju julgeolekule ja rändele
4.1.
Kosovo suhtes viisanõude kaotamise mõju julgeolekule
Kosovol on jätkuvalt suuri probleeme
organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni tulemusliku ennetamisega ning
nende vastu võitlemisega. Kuritegevus, nagu ebaseaduslik kaubitsemine heroiini,
kokaiini ja kanepiga, ebaseaduslikule rändele kaasa aitamine, inimkaubandus,
ebaseaduslik relvakaubandus ning sigarettide ja kütuse salaja üle piiri
toimetamine, on laialdaselt levinud[27].
Tulusa piiriülese ebaseadusliku tegevuse, majandusliku mahajäämuse ja piiratud
haldussuutlikkuse koosmõju loob märkimisväärsed stiimulid altkäemaksudeks,
rahapesuks ja riigihankemenetluste kuritarvitamiseks. Hoolimata OECD[28] ja Transparency Internationali[29] täheldatud teatavatest
edusammudest 2012. aastal, on korruptsioon Kosovos endiselt suureks probleemiks. Kosovol on olemas õiguslik ja
institutsiooniline raamistik organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu
võitlemiseks, kuid parandada tuleks koostööd politsei, tolli ning kõnealuseid
kuritegusid uurivate ja süüdistust ettevalmistavate prokuröride vahel. Politsei
ja prokuratuuri vahelist koostööd tuleb parandada, et tagada uurimisele järgnevate
süüdistuse esitamiste arvu suurenemine ning ennetav lähenemisviis võitluses
raskete kuritegudega kooskõlas teabepõhise politseitöö strateegia ja
tegevuskavaga. Politsei uurimisvõimekus on asjakohane, kuid tolli
uurimisvõimekust tuleks parandada. Paranema peab koostöö prokuratuuri ja
rahapesu andmebüroo (FIU) vahel, et tagada ennetav lähenemisviis ja algatada
uurimine seletamatu rikastumise juhtumite korral. FIU toimimine ja koostöö
politseiga paranes 2012. aastal. Samal aastal pandi alus ka uuele
tunnistajakaitse programmile. Kosovo ressursid uimastitevastase poliitika
rakendamiseks ei ole küllaldased ning jälitustegevusel põhinevat lähenemisviisi
kasutatakse ebapiisavalt. Kosovo ei ole endiselt teinud piisavalt jõupingutusi,
et tõkestada Afganistanist pärit heroiini liikumist Türgi kaudu ELi turgudele
ja Ladina-Ameerika kokaiini liikumist Montenegro ja Albaania kaudu ELi. Kosovo
ei suuda endiselt vähendada kanepikasvatamist ja selle salakaubavedu ELi.
Uimastite konfiskeerimine 2012. aastal küll sagenes, kuid tulemused on endiselt
tagasihoidlikud ning uurimisele järgnevad kohtulikud järelmeetmed puudulikud. Inimkaubanduse vastu võitlemise õiguslik ja
institutsiooniline raamistik on väljatöötamisel. Kosovo on endiselt
inimkaubanduse ohvrite päritolu- ja transiidiriik. Jätkub naiste toimetamine
ELi seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil. Endiselt on tõsiseks mureküsimuseks
lastega kaubitsemine kerjamise eesmärgil ja laste ebaseaduslik toetatud ränne,
mis toimub sageli võltsitud dokumentide abil. Väike- ja kergrelvade
salakaubavedu on Kosovos endiselt probleemiks. Kosovol on olemas ulatuslik korruptsiooni
vastu võitlemise õiguslik ja institutsiooniline raamistik. Korruptsioonivastase
võitlusega tegelev amet vastutab huvide deklareerimist ja huvide konflikti
vältimist käsitlevate seaduste rakendamise eest. Kuid ameti pädevus avaliku
sektori korruptsiooniohtude kindlakstegemisel ja jälgimisel, sealhulgas
haavatavate sektorite riskihindamise kaudu, on piiratud. Ameti ülesanded ja
vastutusalad kattuvad kahe teise korruptsiooni vastu võitleva organi ülesannete
ja vastutusaladega ning see piirab nende töö tulemuslikkust. Vaatamata kehtivale ajakohasele riigihangete
seadusele, on Kosovos jätkuvalt suureks probleemiks riigihankemenetlustega
seotud kuritarvitused. Erakondade rahastamist käsitlev seadus ei keela annetusi
juriidilistelt isikutelt, kes ühtlasi pakuvad riigiasutustele kaupu või
teenuseid. Õigusliku ja institutsioonilise raamistiku
arengu praegust seisu arvestades on Kosovol endiselt piiratud suutlikkus
tulemuslikult võidelda organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooniga, mis võib
avaldada tõsist mõju ELi sisejulgeolekule. Võrreldes organiseeritud
kuritegevuse ja korruptsiooni ohtudega, näib Kosovost lähtuv terrorism ELi
sisejulgeolekut vähem ohustavat. Kosovo peaks võtma arvesse käesolevas aruandes
esitatud soovitusi, et vähendada organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni
tekitatud ohte ELi sisejulgeolekule.
4.2.
Kosovo suhtes viisanõude kaotamise mõju rändele
Komisjon on jätkanud viisanõude kaotamise
kavas esitatud viie tulemusnäitaja jälgimist. Need tulemusnäitajad on
järgmised: viisa väljastamisest keeldumise määr, Schengeni alale sisenemisloa
andmisest keeldumise määr, avastatud ebaseaduslike viibimiste arv ELi
liikmesriikides, esitatud varjupaigataotluste arv ja tagasilükatud
tagasivõtutaotluste arv. Nende tulemusnäitajate olulist vähenemist viisanõude
kaotamise dialoogi vältel kasutatakse võrdlusalusena, et hinnata Kosovo suhtes viisanõude
kaotamise mõju rändele. Ajavahemikul 2010–2011 täheldati järgmisi
suundumusi: –
Kosovo kodanikele viisa väljastamisest keeldumise
määr varieerus Schengeni alal märkimisväärselt; –
Kosovo kodanike arv, kellel keelati ELi
liikmesriikidesse siseneda, kahekordistus 315-st 645-ni; –
nende Kosovo kodanike arv, kelle puhul tuvastati ebaseaduslik
viibimine ELi liikmesriikides, vähenes 5060-st 4180-ni; –
Kosovo kodanike poolt ELi liikmesriikides esitatud
varjupaigataotluste arv vähenes 14 325-st 9865-ni, taotluste rahuldamise
määr 6 % peaaegu ei muutunud; –
tagasilükatud ja menetluses olevate
tagasivõtutaotluste arv vähenes 243-st 199-ni. Lisas toodud tabelites 6.1–6.6 on esitatud
andmed, mis on aluseks järgmistele tähelepanekutele: –
kehtivate eeskirjade kohaselt on kõik lühiajalised
viisad, mis liikmesriigid on väljastanud Kosovo kodanikele, piiratud territoriaalse
kehtivusega viisad (LTV)[30].
Liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide 2011. aastal esitatud
statistilised andmed kinnitavad märkimisväärset varieeruvust Schengeni alal: Šveits
(16 288), Saksamaa (12 526), Itaalia (7 066) ja Kreeka (4 083) väljastasid
Kosovo kodanikele kõige rohkem LTV-viisasid; –
Kosovo kodanike arv, kellel keelati ELi
liikmesriikidesse siseneda, kasvas ajavahemikul 2010–2011 315-st 645-ni;
kõrgeimad arvud teatasid Prantsusmaa ja Ungari; –
nende Kosovo kodanike arv, kelle puhul tuvastati
ebaseaduslik viibimine ELi liikmesriikides, vähenes ajavahemikul 2010–2011 5060-st
4180-ni. Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Rootsi ja Šveits teatasid kõige
suuremad arvud kodanike kohta, kelle puhul tuvastati ebaseaduslik riigis viibimine; –
Kosovo kodanike poolt ELi liikmesriikides esitatud
varjupaigataotluste arv vähenes 2010.–2011. aastal 14 325-st 9865-ni. Prantsusmaa,
Belgia, Saksamaa, Rootsi ja Šveits said Kosovo kodanikelt kõige rohkem
varjupaigataotlusi. Varjupaigataotluste rahuldamise määr esimeses astmes püsis
üsna muutumatu – 5,7 % 2010. aastal ja 6 % 2011. aastal, millest ilmneb,
et liikmesriigid pakkusid Kosovost pärit taotlejatele endiselt rahvusvahelist
kaitset; –
tagasilükatud tagasivõtutaotluste arv vähenes 2010.–2011.
aastal 243-st 199-ni[31].
Menetluses olevate tagasivõtutaotluste arv vähenes ajavahemikul 2010–2011
samuti – 1 572-st 903-ni. Saksamaa ja Belgia teatasid jätkuvalt kõige suuremad
arvud Kosovost pärit tagasilükatud ja menetluses olevate tagasivõtutaotluste
kohta. Kosovo peaks võtma arvesse käesolevas aruandes
esitatud soovitusi, et leevendada Kosovo suhtes viisanõude kaotamise võimalikku
mõju rändele ELis.
5.
Soovitused Kosovole
Toetudes eelnenud peatükkides esitatud
hinnangutele Kosovo edusammude kohta viisanõude kaotamise kava nõuete täitmisel,
soovitab komisjon Kosovol võtta asjakohased meetmed järgmistes valdkondades.
5.1.
Tagasivõtt
–
Võtta tagasi kõikidest ELi liikmesriikidest oma
kodanikud, kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes ei vasta
või enam ei vasta nende riikide territooriumile sisenemise, seal viibimise või
elamise kohta kehtivatele tingimustele; –
rakendada tagasivõtuseadus; –
jätkata tagasivõtulepingu sõlmimise alaseid
läbirääkimisi huvitatud liikmesriikidega, peamiste transiidiriikidega ja
Kosovosse suunduva ebaseadusliku rände päritoluriikidega; –
vähendada menetluses olevate taotluste arvu
kõikidest liikmesriikidest pärit taotluste puhul kooskõlas tagasivõtuseaduse
või kahepoolsete tagasivõtulepingutega; –
parandada andmevahetust liikmesriikide
ametiasutustega tagasipöördujate, sealhulgas inimkaubanduse ohvrite
erivajaduste teemal; –
viia oma tagasivõtustatistika ELi liikmesriikide statistikaga
vastavusse.
5.2.
Taasintegreerimine
–
Siduda taasintegreerimisfondi vahendid
kulukohustustega ja teha fondist väljamakseid; –
esitada läbipaistvad finantsandmed taasintegreerimisfondi
kulukohustuste ja väljamaksete kohta; –
seada taasintegreerimise keskmesse hädaabiteenuste
asemel jätkusuutliku taasintegreerimise teenused; –
suurendada taasintegreerimisprogrammist abisaajate
arvu; –
tõhustada piirkondlike koordinaatorite ja
taasintegreerimisega tegelevate kohalike omavalitsuste komisjonide rolli rahastamisalaste
otsuste tegemisel; –
viia sisse juhtumite haldussüsteem, mis võimaldaks
jälgida tagasipöördujatele ette nähtud taasintegreerimisteenuste kättesaadavust
ja kasutamist.
5.3.
Dokumentide turvalisus
–
Muuta isikunimesid käsitlevat seadust, et lubada
nime registreerimist kirillitsas; tagada selle seaduse range kohaldamine, et
välistada nimevahetus pettuse eesmärgil; kontrollida kõikide nimevahetuse
taotlejate isikut; –
muuta reisidokumentide taotlemist käsitlevaid
teiseseid õigusakte, et tagada sõrmejälgede võtmine kõikidelt üle 12 aasta
vanustelt taotlejatelt; –
tagada, et biomeetriliste isikutunnistuste
valmistamine ja väljastamine vastab täielikult Rahvusvahelise Tsiviillennunduse
Organisatsiooni (ICAO) standarditele; –
võtta kasutusele uus tsiviilõigusliku seisundi
alane süsteem; tagada ühtse keskse rahvastikuregistri usaldusväärsus; seda
eesmärki silmas pidades parandada andmete kvaliteeti, ajakohastada kõik
andmekirjed ning muuta andmed ristviidatavaks ja viia need omavahel vastavusse,
kõrvaldada vastuolud andmebaaside vahel ja tõhustada kontrollimenetlusi; –
tagada rahvastikuregistri toimingute
usaldusväärsus, uurides kõiki korruptsioonijuhtumeid; rakendada eetikakoodeks;
kontrollida ja koolitada kõiki ametnikke rahvastikuregistri toimingutega
tegelevas siseministeeriumi ametis, kohaliku omavalitsuse tasandil
perekonnaseisuametites ja kohaliku omavalitsuse tasandil rahvastikuregistri
toimingutega tegelevates büroodes.
5.4.
Piirihaldus
–
Koostada asutustevahelist koostööd käsitlev seaduseelnõu,
milles on kindlaks määratud kõikide piirihaldusega tegelevate ametiasutuste
ülesanded ja vastutusalad; –
muuta piirikontrolli ja piirivalvet käsitleva
seaduse mõisteid ja nendele vastavaid sätteid teisestes õigusaktides, et viia
need vastavusse Schengeni piirieeskirjadega; –
tagada piirihaldussüsteemi toimimine; –
sõlmida kõikide naaberriikidega õiguskaitsealase
koostöö lepingud, mis hõlmavad ka operatiivkoostööd ja teabevahetust
ebaseadusliku rände ja piiriülese kuritegevuse ärahoidmise ja sellega
võitlemise eesmärgil; –
muuta integreeritud piirihalduse strateegiat
nõukogu 2006. aasta järelduste, Schengeni piirieeskirjade ja Schengeni
kataloogi alusel, et hõlmata kõik integreeritud piirihalduse strateegia
põhielemendid; –
rajada kooskõlas 2. detsembril 2011. aastal
kokkulepitud integreeritud piirihalduse alaste järeldustega ja koordineeritud
viisil ajutised ja alalised piiripunktid; rakendada sätted õiguskaitse
eesmärgil toimuva teabevahetuse, vastastikuse õigusabi ja tolliteabevahetuse
kohta; määrata Serbiaga vastastikku kontaktisikud; –
märkida koos Montenegroga ühine piir; –
uurida FRONTEXiga koostöö tegemise võimalusi.
5.5.
Rände juhtimine
–
Muuta territooriumile sisenemise tingimuste ja
transpordiettevõtjate kohustuste loetelusid välismaalaste seaduses ning
piirikontrolli ja piirivalvet käsitlevas seaduses, et viia need kooskõlla Schengeni
piirieeskirjadega; –
muuta välismaalaste seadust ning piirikontrolli ja
piirivalvet käsitlevat seadust ja nendega seotud teiseseid õigusakte nii, et
viisade väljastamine piiripunktides vastaks viisaeeskirjale; –
ühtlustada välismaalaste seaduse ja välisriigi
kodanikele tööloa andmist käsitleva seaduse sätteid töölubade ja elamislubade
väljastamise osas; –
muuta välismaalaste seadust, nii et selle sätted
vastaksid liidu acquis’le seadusliku ja ebaseadusliku rände valdkonnas; –
muuta kooskõlas andmekaitseseadusega välismaalaste
seadust, et reguleerida rände- ja varjupaigaalase teabe töötlemist ametiasutustes
ning sellise teabe kättesaadavust ja vahetamist ametiasutuste vahel; –
viia lõpule uue rändealase strateegia koostamine,
kaasates kõik pädevad sidusrühmad, ning töötada ühtlasi välja Kosovo
rändeprofiil.
5.6.
Varjupaigaküsimused
–
Muuta varjupaigaseadust nii, et selle sätted
vastaksid liidu acquis’le varjupaigaküsimuste valdkonnas ja Genfi
konventsioonile; –
uurida korruptsioonisüüdistusi seoses
varjupaigarajatiste ja tagasipöördujate üürieluasemete haldamisega; –
kaaluda koostöövõimalusi Euroopa
Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (EASO).
5.7.
Organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja
terrorismi ennetamine ning selle vastu võitlemine
–
Rakendada kriminaalkohtusüsteemi reform viisil, mis
suurendaks kohtusüsteemi sõltumatust, tulemuslikkust, aruandluskohustuse täitmist
ja erapooletust ning näeks muu hulgas ette piisavad ressursid uue kohtusüsteemi
toimimiseks; –
hoida ära poliitiline sekkumine kuritegude
uurimisse, süüdistuste ettevalmistamisse ja kohtuasjade lahendamisse; tagada
kohtunike ja prokuröride läbipaistev töölevõtmine, heakskiitmine ja ametisse
nimetamine; võtta distsiplinaarmeetmeid kõikide kohtusüsteemi hõlmavate
korruptsioonijuhtumite korral; –
vähendada lahendamata kohtuasjade kuhjumist; –
vaadata läbi ja täpsustada karistusseadustiku
korruptsioonijuhtumeid käsitlevad sätted; viia karistusseadustiku sätted
välismaalaste Kosovost väljasaatmise kohta täielikult kooskõlla välismaalaste
seaduse sätetega; lisada karistusseadustikku sätted karistusregistrisse kantud
teabe vahetamise kohta kolmandate riikidega; –
vaadata läbi ja täpsustada
kriminaalmenetlusseadustiku sätted, sealhulgas üleminekusätted ja kohtueelses
menetluses antud tunnistaja ütlusi käsitlevad sätted, et mitte piirata
kohtueelses menetluses antud tunnistaja ütluste vastuvõetavust; –
kaaluda restruktureeritud kriminaalkohtusüsteemi
toimimise üldise läbivaatamise korraldamist 2013. aasta teisel poolel, hinnates
seejuures uue kohtuseaduse, prokuratuuriseaduse, karistusseadustiku ja
kriminaalmenetluse seadustiku rakendamist; –
luua uurimiste, süüdistuste ja lõplike
kohtulahendite register kohtuasjade kohta, mis käsitlevad organiseeritud
kuritegusid ja korruptsioonijuhtumeid, sealhulgas ebaseaduslikku
uimastikaubandust, inimkaubandust, ebaseaduslikku relvakaubandust ja rahapesu; –
säilitada eriprokuröride ainu- ja täiendav pädevus; –
kaaluda rahapesu ja terrorismi rahastamist
käsitlevate õigusaktide edasist muutmist erikoolituse ja statistiliste
näitajate osas; –
võtta vastu vara konfiskeerimise laiendatud
volitusi käsitlev seaduseelnõu; –
koostada seaduseelnõu inimkaubanduse kohta; –
rakendada riigihangete seadus; –
muuta erakondade rahastamist käsitlevat seadust
nii, et selles oleks kehtestatud ranged annetamise eeskirjad ja täpsustatud erakondade
aruandluskohustus; –
võtta vastu politseiseaduse ja
politseiinspektsiooniseaduse rakendamiseks vajalikud teisesed õigusaktid; –
tagada, et tulevastes pealtkuulamist käsitlevates
õigusaktides tehtaks kooskõlas Euroopa parimate tavadega selget vahet kohtulikul
pealtkuulamisel ja luureteenistuste jaoks toimuval pealtkuulamisel, ning et
õiguskaitse eesmärgil andmete säilitamist käsitlevad sätted vastaksid liidu acquis’le
andmete säilitamise valdkonnas; –
võtta vastu tunnistajakaitseseaduse rakendamiseks
vajalikud teisesed õigusaktid; rakendada rahvusvaheline leping tunnistajate
ümberpaigutamiseks; –
täpsustada kõikide korruptsiooni vastu võitlevate
Kosovo asutuste ülesandeid ja vastutusalasid; kaaluda, kas korruptsioonivastase
võitlusega tegelev amet vajaks oma ülesannete täitmiseks täiendavaid ressursse; –
rakendada kõik avaliku korra ja julgeoleku alased
strateegiad ja tegevuskavad, sealhulgas organiseeritud kuritegevuse ja
korruptsiooni vastu võitlemise uued strateegiad ja tegevuskava.
5.8.
Õiguskaitsealane koostöö
–
Sõlmida huvitatud naaberriikide ja ELi
liikmesriikidega õiguskaitsealase koostöö lepingud, mis võiksid hõlmata
strateegiliste ja operatiivandmete, sealhulgas karistusregistri andmete
vahetamist kooskõlas andmekaitseeeskirjadega; –
kujundada välja toimiv õiguskaitsealane koostöö
huvitatud naaberriikide ja ELi liikmesriikidega; –
kaaluda tehnilise kokkuleppe sõlmimist EULEXiga, et
vahetada kuritegevust käsitlevat teavet ja jälitusandmeid; –
uurida koostöövõimalusi EUROPOLi, INTERPOLi ja
piirkondlike õiguskaitseasutustega.
5.9.
Õigusalane koostöö kriminaalasjades
–
Muuta rahvusvahelist õigusalast koostööd käsitlevat
seadust, et viia see vastavusse liidu asjakohase acquis’ga ja Euroopa
Nõukogu konventsioonidega; kaaluda kõikide asjaomaste Euroopa Nõukogu
konventsioonide ratifitseerimist kriminaalasjades osutatava vastastikuse
õigusabi valdkonnas; –
sõlmida huvitatud naaberriikide ja ELi
liikmesriikidega lepingud kriminaalasjades vastastikuse õigusabi osutamiseks; –
kaaluda koostöövõimalusi EUROJUSTiga.
5.10.
Andmekaitse
–
Täpsustada piirangute ulatust, mida kohaldatakse
andmesubjektide isikuandmetega tutvumise õiguse ja isikuandmete täiendamise,
parandamise või kustutamise õiguse osas; –
rakendada andmekaitseseadus ja teisesed õigusaktid; –
rakendada andmekaitseseaduse sätted, mis tagavad andmekaitseameti
järelevalve juhtivinspektori sõltumatuse; –
tagada, et edaspidi konsulteeritakse
andmekaitseametiga kõikide isikuandmete töötlemist hõlmavate seaduseelnõude
osas.
5.11.
Vaba liikumisega seotud põhiõigused
–
Muuta diskrimineerimisvastast seadust, et karmistada
selle karistusmehhanismi; jõustada naiste, homo-, bi- ja transseksuaalide
(LGBT) kogukonna liikmete ja puuetega inimeste diskrimineerimise vastu
võitlemise raamistik; –
muuta välismaalaste seadust, et tõhustada pagulaste
sotsiaal-majanduslikku integreerimist; muuta kodakondsusseadust, et lihtsustada
pagulastele kodakondsuse andmist; –
koostada inim- ja põhiõiguste alane uus strateegia
ja tegevuskava; –
rakendada ja jõustada strateegia ja tegevuskava
romade, aškalite ja egiptlaste kogukonna integreerimiseks; –
rakendada Serbiaga koordineerides vaba liikumist
käsitlev leping; –
uurida kõiki etnilistest põhjustest ajendatud
kuritegusid ja võtta nende eest vastutusele; –
tagada kohalike omavalitsuste kogukondade
julgeolekunõukogude toimimine kõikjal Kosovos.
6.
Statistika
6.1.
Lühiajalise Schengeni viisa taotlused Prištinas,
Kosovos, 2010–2011
Aasta || Viisakategooria || Belgia || Saksamaa || Kreeka || Soome || Ungari || Itaalia || Sloveenia || Šveits || Norra || Kokku 2010 || Väljastatud A-kategooria viisad || – || 0 || – || – || – || – || – || – || 0 || 0 Väljastatud B-kategooria viisad || 1 || 1 || 19 || – || 10 || 2 || 1 || – || 0 || 34 Väljastatud C-kategooria viisad (sh mitmekordsed) || 2 128 || 13 283 || 5 099 || 17 || 2 767 || 345 || 2 493 || 3 147 || 532 || 29 811 Väljastatud mitmekordsed C-kategooria viisad || 726 || 1 214 || – || 52 || 1 834 || 2 357 || 2 482 || – || 69 || 8 734 Taotletud C-kategooria viisad || 2 942 || 17 079 || 5 477 || 742 || 3 968 || 1 038 || 3 073 || 4 668 || 759 || 39 746 Väljastatud A- B- ja C-kategooria viisad kokku || 2 129 || 13 284 || 5 118 || 17 || 2 777 || 347 || 2 494 || 3 147 || 532 || 29 845 Taotletud A- B- ja C-kategooria viisad kokku || 2 945 || 17 080 || 5 496 || 742 || 3 981 || 1 040 || 3 073 || 4 668 || 759 || 39 784 Väljastamata jäetud A- B- ja C-kategooria viisad kokku || 816 || 3 796 || 378 || 725 || 1 175 || 693 || 579 || 1 521 || 227 || 9 910 Viisa väljastamisest keeldumise määr A- B- ja C-kategooria viisade puhul || 27,71 % || 22,22 % || 6,88 % || 97,71 % || 29,52 % || 66,63 % || 18,84 % || 32,58 % || 29,91 % || 24,91 % Väljastatud LTV-viisad kokku || 5 || 11 629 || 3 749 || 563 || 8 || 4 301 || 3 || 12 305 || 519 || 33 082 Väljastatud D-kategooria viisad || 135 || 3 585 || 39 || – || 160 || 3 087 || 35 || 2 481 || 17 || 9 539 Väljastatud „D+C”-kategooria viisad || – || – || – || – || – || – || – || 3 || 0 || 3 Väljastatud A- B- C- LTV- D- „D+C”-kategooria viisad kokku || 2 269 || 28 498 || 8 906 || 580 || 2 945 || 7 735 || 2 532 || 17 936 || 1 068 || 72 469 Väljastatud LTV-viisade / B+C-kategooria viisade määr || 0,23 % || 87,54 % || 73,25 % || 3311,76 % || 0,29 % || 1239,48 % || 0,12 % || 391,01 % || 97,56 % || 110,8 % 2011 || Väljastatud A-kategooria viisad || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Väljastatud C-kategooria viisad (sh mitmekordsed) || 1 647 || 1 281 || 565 || 7 || 2 937 || 258 || 2 804 || 416 || 637 || 10 552 Väljastatud mitmekordsed C-kategooria viisad || 436 || 1 063 || 190 || 92 || 1 786 || 258 || 2 790 || 174 || 101 || 6 890 Taotletud C-kategooria viisad || 2 735 || 6 170 || 725 || 916 || 4 152 || 2 037 || 3 884 || 5 099 || 820 || 26 538 Väljastamata jäetud C-kategooria viisad || 1 088 || 4 889 || 160 || 909 || 1 215 || 1 779 || 1 080 || 4 683 || 183 || 15 986 Väljastatud A- ja C-kategooria viisad kokku || 1 647 || 1 281 || 565 || 7 || 2 937 || 258 || 2 804 || 416 || 637 || 10 552 Taotletud A- ja C-kategooria viisad kokku || 2 735 || 6 170 || 725 || 916 || 4 152 || 2 037 || 3 884 || 5 099 || 820 || 26 538 Väljastamata jäetud A- ja C-kategooria viisad || 1 088 || 4 889 || 160 || 909 || 1 215 || 1 779 || 1 080 || 4 683 || 183 || 15 986 Viisa väljastamisest keeldumise määr A- ja C-kategooria viisade puhul || 39,78 % || 79,24 % || 22,07 % || 99,24 % || 29,26 % || 87,33 % || 27,81 % || 91,84 % || 22,32 % || 60,2 % Väljastatud LTV-viisad kokku || – || 12 526 || 4 083 || 769 || 1 || 7 066 || – || 16 288 || 630 || 41 343 Väljastatud A- C- ja LTV-viisad kokku || 1 647 || 13 807 || 4 648 || 776 || 2 938 || 7 324 || 2 804 || 16 684 || 1 267 || 51 895 Väljastatud LTV-viisade / C-kategooria viisade määr || 0,00 % || 977,83 % || 722,65 % || 10 985,71 % || 0,03 % || 2 738,76 % || 0,00 % || 3910,58 % || 98,90 % || 391,8 % Allikas: Euroopa Komisjon siseasjade peadirektoraat
6.2.
Kosovo kodanikud, keda on Schengeni ala välispiiril
keeldutud riiki lubamast, 2009–2011
Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || 2009 || 2010 || 2011 Belgia || 0 || 5 || 40 Bulgaaria || 45 || 70 || 50 Tšehhi Vabariik || 5 || 0 || 5 Taani || 0 || 0 || 0 Saksamaa || 45 || 60 || 50 Eesti || 0 || 0 || 0 Iirimaa || 5 || 0 || 5 Kreeka || 140 || 90 || 75 Hispaania || 0 || 0 || 0 Prantsusmaa || 70 || 30 || 280 Itaalia || 0 || 20 || 35 Küpros || 0 || 0 || 0 Läti || 0 || 0 || 0 Leedu || 0 || 0 || 0 Luksemburg || 0 || – || 0 Ungari || 5 || 10 || 85 Malta || 0 || 0 || 0 Madalmaad || 5 || 0 || 5 Austria || 15 || 10 || 15 Poola || 0 || 0 || 0 Portugal || 0 || 0 || 0 Rumeenia || 0 || – || 0 Sloveenia || 0 || 0 || 0 Slovakkia || 0 || 0 || 0 Soome || 0 || 0 || 0 Rootsi || 0 || 0 || 0 Ühendkuningriik || 50 || 20 || 0 Island || 0 || – || – Liechtenstein || 10 || 5 || 0 Norra || 0 || 0 || 0 Šveits || 40 || 45 || 45 Kokku (EL 27) || 385 || 315 || 645 Keskmine (EL 27) || 14 || 13 || 24 Standardhälve (EL 27) || 31 || 24 || 56 Allikas: EUROSTAT ja siseasjade peadirektoraadi
arvutused
6.3.
Kosovo kodanikud, kelle puhul tuvastati
ebaseaduslik viibimine ELi liikmesriikides, 2009–2011
Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || 2009 || 2010 || 2011 Belgia || 75 || 90 || 250 Bulgaaria || 10 || 20 || 5 Tšehhi Vabariik || 10 || 15 || 20 Taani || 0 || 5 || 0 Saksamaa || 1 605 || 1 935 || 1 715 Eesti || 0 || 0 || 0 Iirimaa || 50 || 35 || 15 Kreeka || 45 || 30 || 25 Hispaania || 0 || 0 || 0 Prantsusmaa || 835 || 575 || 630 Itaalia || 5 || 40 || 15 Küpros || 0 || 0 || 0 Läti || 0 || 0 || 0 Leedu || 0 || 0 || 0 Luksemburg || 75 || 80 || – Ungari || 20 || 20 || 50 Malta || 0 || 0 || 0 Madalmaad || 25 || 20 || 20 Austria || 1 390 || 740 || 530 Poola || 0 || 5 || 10 Portugal || 0 || 0 || 0 Rumeenia || 0 || 0 || 0 Sloveenia || 0 || 0 || 0 Slovakkia || 0 || 0 || 0 Soome || 250 || 0 || 0 Rootsi || – || 1 335 || 810 Ühendkuningriik || 185 || 115 || 85 Island || 0 || – || – Liechtenstein || – || 0 || – Norra || 0 || – || 0 Šveits || 0 || 0 || 1 285 Kokku (EL 27) || 4 580 || 5 060 || 4 180 Keskmine (EL 27) || 176 || 187 || 161 Standardhälve (EL 27) || 417 || 451 || 376 Allikas: EUROSTAT ja siseasjade peadirektoraadi
arvutused
6.4.
Kosovo kodanike esitatud varjupaigataotlused, 2009–2011
Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || 2009 || 2010 || 2011 Belgia || 2 515 || 3 230 || 2 320 Bulgaaria || 0 || 0 || 0 Tšehhi Vabariik || 20 || 5 || 5 Taani || 120 || 160 || 135 Saksamaa || 1 900 || 2 205 || 1 885 Eesti || 0 || 0 || 0 Iirimaa || 30 || 15 || 10 Kreeka || 10 || 0 || 0 Hispaania || 0 || 0 || 0 Prantsusmaa || 4 580 || 5 285 || 3 240 Itaalia || 290 || 300 || 110 Küpros || 0 || 0 || 0 Läti || 0 || 0 || 0 Leedu || 0 || 0 || 0 Luksemburg || 130 || 160 || 140 Ungari || 1 785 || 380 || 210 Malta || 0 || 0 || 0 Madalmaad || 45 || 60 || 30 Austria || 1 305 || 610 || 340 Poola || 0 || 0 || 0 Portugal || 0 || 0 || 0 Rumeenia || 0 || 0 || 0 Sloveenia || 30 || 20 || 20 Slovakkia || 0 || 0 || 0 Soome || 240 || 140 || 75 Rootsi || 1 235 || 1 715 || 1 320 Ühendkuningriik || 40 || 40 || 25 Island || 0 || 0 || 0 Liechtenstein || 5 || 5 || 20 Norra || 0 || 245 || 145 Šveits || 695 || 600 || 660 Kokku (EL 27) || 14 275 || 14 325 || 9 865 Keskmine (EL 27) || 529 || 531 || 365 Standardhälve (EL 27) || 1 053 || 1 206 || 812 Allikas: EUROSTAT ja siseasjade peadirektoraadi
arvutused
6.5.
Esimese astme otsused seoses Kosovo kodanike
esitatud varjupaigataotlustega, 2009–2011
Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || Otsuseid kokku || Positiivsed otsused || Heakskiidetud taotluste määr 2009 || 2010 || 2011 || 2009 || 2010 || 2011 || 2009 || 2010 || 2011 Belgia || 1 065 || 1 820 || 2 760 || 115 || 140 || 240 || 10,8 % || 7,7 % || 8,7 % Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Tšehhi Vabariik || 20 || 10 || 0 || 5 || 0 || 0 || 25 % || 0 || 0 Taani || 70 || 150 || 140 || 15 || 35 || 25 || 21,4 % || 23,3 % || 17,9 % Saksamaa || 1 355 || 2 255 || 1 850 || 75 || 90 || 50 || 5,5 % || 4 % || 2,7 % Eesti || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Iirimaa || 30 || 15 || 10 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Kreeka || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Hispaania || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Prantsusmaa || 2 460 || 3 480 || 3 395 || 110 || 105 || 100 || 4,5 % || 3 % || 2,9 % Itaalia || 255 || 335 || 220 || 75 || 80 || 95 || 29,4 % || 23,9 % || 43,2 % Küpros || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Läti || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Leedu || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Luksemburg || – || 90 || 90 || – || 5 || 5 || 0 || 5,6 % || 5,6 % Ungari || 650 || 85 || 135 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Malta || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Madalmaad || 25 || 55 || 35 || 5 || 0 || 0 || 20 || 0 || 0 Austria || 1 115 || 665 || 365 || 80 || 70 || 35 || 7,2 % || 10,5 % || 9,6 % Poola || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Portugal || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Rumeenia || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Sloveenia || 25 || 25 || 20 || 10 || 0 || 0 || 40 % || 0 || 0 Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Soome || 85 || 215 || 85 || 10 || 15 || 5 || 11,8 % || 7 % || 5,9 % Rootsi || 1 300 || 975 || 1 200 || 105 || 35 || 50 || 8,1 % || 3,6 % || 4,2 % Ühendkuningriik || 45 || 40 || 20 || 15 || 5 || 10 || 33,3 % || 12,5 % || 50 % Island || – || 0 || 0 || – || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Liechtenstein || 5 || 0 || 5 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Norra || 0 || 245 || 125 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 Šveits || 245 || 370 || 255 || 45 || 80 || 55 || 18,4 % || 21,6 % || 21,6 % Kokku (EL 27) || 8 500 || 10 215 || 10 325 || 620 || 580 || 615 || 7,3 % || 5,7 % || 6 % Keskmine (EL 27) || 315 || 378 || 382 || 23 || 21 || 23 || || || Standardhälve (EL 27) || 602 || 822 || 867 || 39 || 39 || 51 || || || Allikas: siseasjade peadirektoraadi arvutused EUROSTATi
andmete alusel
6.6.
Kosovo menetletud tagasivõtutaotlused, 2009–2011
Aasta || Liikmesriik või Schengeni lepinguga ühinenud riik || Tagasivõtutaotlusi kokku || Tagasilükatud taotlused || Menetluses olevad taotlused || Tagasipöördumised 2009 || Belgia || 58 || 12 || 14 || 32 Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0 Saksamaa || 2 385 || 91 || 1 753 || 541 Prantsusmaa || 500 || 24 || 0 || 476 Itaalia || 80 || – || 3 || 77 Ungari || – || – || || 133 Austria || – || – || || 234 Sloveenia || 85 || – || 10 || 75 Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0 Norra || – || – || || 125 Šveits || 403 || 35 || 0 || 368 Kokku || 3 511 || 162 || 1 780 || 2 061 2010 || Belgia || 61 || 3 || 18 || 40 Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0 Tšehhi Vabariik || 7 || 0 || 0 || 7 Saksamaa || 2 339 || 197 || 1 536 || 606 Prantsusmaa || 522 || 21 || 4 || 497 Itaalia || 65 || – || 1 || 64 Ungari || – || – || || 60 Austria || – || – || || 253 Sloveenia || 68 || – || 13 || 55 Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0 Norra || – || – || || 103 Šveits || 419 || 22 || 0 || 397 Kokku || 3 481 || 243 || 1 572 || 2 082 2011 || Belgia || 365 || 17 || 50 || 298 Bulgaaria || 0 || 0 || 0 || 0 Tšehhi Vabariik || 1 || 0 || 0 || 1 Saksamaa || 1 483 || 155 || 832 || 496 Prantsusmaa || 372 || 9 || 9 || 354 Itaalia || 77 || – || 2 || 75 Ungari || – || – || || 62 Austria || – || – || || 140 Sloveenia || 35 || – || 10 || 25 Slovakkia || 0 || 0 || 0 || 0 Norra || – || – || || 100 Šveits || 259 || 18 || 0 || 241 Kokku || 2 592 || 199 || 903 || 1 792 2012 || Belgia || 355 || 14 || 104 || 237 Saksamaa || 691 || 80 || 302 || 309 Kreeka || 21 || 0 || 0 || 21 Prantsusmaa || 226 || 10 || 8 || 208 Itaalia || 39 || – || 0 || 39 Ungari || – || – || || 64 Madalmaad || 18 || 1 || 7 || 10 Austria || – || – || || 94 Sloveenia || 15 || – || 8 || 7 Rootsi || 489 || 15 || 0 || 474 Norra || – || – || || 50 Šveits || 225 || 11 || 0 || 214 Kokku || 2 079 || 131 || 429 || 1 253 Allikas: ELi liikmesriigid ja Schengeni lepinguga
ühinenud riigid * Nimetus ei mõjuta staatuse suhtes võetud seisukohti ja
on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise
Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta. [1] Kosovoga on tagasivõtulepingu sõlminud BENELUXi riigid
(ühine leping), Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Taani, Saksamaa, Prantsusmaa,
Ungari, Malta, Austria, Sloveenia, Soome, Rootsi, Norra, Šveits, Albaania ja
Montenegro. [2] Kosovo on parafeerinud tagasivõtulepingud Eesti ja
Horvaatiaga ning alustanud läbirääkimisi Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Poola,
Portugali, Ühendkuningriigi, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi ja
Türgiga. [3] Taasintegreerimist toetab ka kogukondi ja
tagasipöördumist käsitlev strateegia ning romade, aškalite ja egiptlaste
kogukondade integreerimise strateegia. [4] Sellist kogukondade ja tagasipöördujatega tegelevat
kohaliku omavalitsuse bürood ei ole veel kolmes Kosovo 38st
omavalitsusüksusest. [5] Kõnealused standardid on kehtestatud Chicago
konventsiooni 9. lisa ICAO dokumendis 9303 (1. osa). [6] Kõnealused standardid on kehtestatud Chicago
konventsiooni 9. lisa ICAO dokumendis 9303 (3. osa). [7] Schengeni piirieeskirjad (määrus nr 562/2006). [8] Kohaliku piiriliikluse määrus (määrus nr 1931/2006). [9] Schengeni piirieeskirjad (määrus nr 562/2006); nõukogu
4.–5. detsembri 2006. aasta järeldused; Schengeni kataloog välispiiride
kontrolli, tagasisaatmise ja tagasivõtmise kohta. [10] Kosovo on sõlminud tollikoostöölepingu Montenegroga ja
politseikoostöölepingu Horvaatiaga. [11] Ühtse loa direktiiv (direktiiv 2011/98/EL); direktiiv
kolmandate riikide kodanike riiki lubamise kohta õpingute, õpilasvahetuse,
tasustamata praktika või vabatahtliku teenistuse eesmärgil (direktiiv
2004/114/EÜ); direktiiv kolmandate riikide kodanike teadusuuringute eesmärgil
riiki lubamise erimenetluse kohta (direktiiv 2005/71/EÜ); direktiiv perekonna
taasühinemise õiguse kohta (direktiiv 2003/86/EÜ); direktiiv pikaajalistest
elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (direktiiv 2003/109/EÜ);
direktiiv elamisloa väljaandmise kohta pädevate asutustega koostööd tegevatele
kolmandate riikide kodanikele, kes on inimkaubanduse ohvrid või kelle
ebaseaduslikule sisserändele on kaasa aidatud (direktiiv 2004/81/EÜ). [12] Tagasisaatmise direktiiv (direktiiv 2008/115/EÜ);
direktiiv abi kohta läbisõidu puhul seoses väljasaatmisega õhuteed pidi
(direktiiv 2003/110/EÜ); direktiiv, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis
viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja
meetmete miinimumnõuded (direktiiv 2009/52/EÜ). [13] ELi liikmesriikide kodanikud Kosovo kavandatud uue
viisarežiimi kohaselt viisat ei vaja. [14] Viisaeeskiri (määrus nr 810/2009). [15] Direktiiv, millega määratletakse kaasaaitamine
ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (direktiiv
2002/90/EÜ). [16] Direktiiv, millega sätestatakse varjupaigataotlejate
vastuvõtu miinimumnõuded (direktiiv 2003/9/EÜ), kvalifitseerumisdirektiiv
(direktiiv 2004/83/EÜ ja uuesti sõnastatud direktiiv 2011/95/EÜ), direktiiv
pagulasseisundi omistamise ja äravõtmise menetluse kohta (direktiiv 2005/85/EÜ)
ning direktiiv ajutise kaitse andmise kohta (direktiiv 2001/55/EÜ). [17] Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 18/2012 „Euroopa
Liidu poolt Kosovole õigusriigi valdkonnas antud abi”. [18] Ainupädevus hõlmab uurimist ja süüdistuse esitamist muu
hulgas terrorismi, sõjakuritegude, organiseeritud kuritegevuse ja rahapesuga
seotud asjades. [19] Täiendav pädevus hõlmab uurimist ja süüdistuse esitamist
muu hulgas rändajate salaja üle piiri toimetamise, inimkaubanduse,
ebaseadusliku uimastikaubanduse, ebaseaduslike hasartmängude, maksudest
kõrvalehoidumise, ebaseadusliku relvakaubanduse, altkäemaksu andmise või
ametiseisundi kuritarvitamisega seotud asjades. [20] Need riigid on Sloveenia, Horvaatia, Albaania, Montenegro,
endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, San Marino ja Türgi. [21] Direktiivi 2002/58/EÜ artikli 15 lõige 1. [22] Direktiiv 2006/24/EÜ. [23] Need riigid on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Saksamaa,
Iirimaa, Rootsi, Ühendkuningriik, Šveits, Kanada, Ameerika Ühendriigid ja Saudi
Araabia. [24] Need riigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi
Vabariik, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Leedu,
Läti, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Sloveenia, Rootsi, Horvaatia,
Šveits, Norra ja Türgi. [25] Need instrumendid on inimõiguste ülddeklaratsioon, Euroopa
inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ja selle protokollid, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline
pakt ja selle protokollid, Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse
raamkonventsioon, rassilise
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon, naiste
diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsioon ja lapse õiguste konventsioon. Kosovo ei ole ÜRO ega Euroopa Nõukogu liige. [26] OSCE, Access to civil registration in Kosovo, Priština,
juuli 2012. [27] Europoli aruanne „EU Organised Crime Threat Assessment
2011”, 28. aprill 2011. [28] OECD, Support for Improvement in Governance and
Management, Kosovo Assessment, märts 2012. [29] Transparency Internationali korruptsiooniindeksi (CPI)
järgi oli Kosovo Lääne-Balkani halvimal positsioonil 2010. ja 2011. aastal,
kuid 2012.aastal jäi Kosovost tahapoole Albaania. [30] Piiratud territoriaalse kehtivusega lühiajaline viisa
(LTV) annab viisaomanikule õiguse viibida ainult liikmesriigis või
liikmesriikides, mille jaoks viisa kehtib. LTV-viisa võidakse väljastada
juhtudel, kui reisija ei vasta kõikidele sisenemistingimustele, kui vähemalt
üks liikmesriik ei tunnusta reisidokumenti, kuhu märgitakse viisa kinnitus või
kui kiirmenetluse tõttu väljastatakse viisa ilma eelneva konsulteerimiseta. [31] Tabelis 6.6 esitatud liikmesriikide ja Schengeni lepinguga
ühinenud riikide valimisse kuulusid Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik,
Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Austria, Sloveenia,
Slovakkia, Rootsi, Norra ja Šveits.