KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamise suunas tehtud edusammude kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

1.           Sissejuhatus

Käesolevas aruandes kirjeldatakse etappi, milleni on jõutud Euroopa raudteesüsteemi koostalitlusvõime saavutamisel alates komisjoni aruande vastuvõtmisest 2009. aasta septembris[1]. Aruanne on koostatud kooskõlas direktiivi 2008/57/EÜ artikliga 39[2].

Aruanne tugineb iga kahe aasta järel esitatavale aruandele, milles käsitletakse raudtee koostalitlusvõime edusamme ELis ja mille Euroopa Raudteeamet avaldas 1. märtsil 2012[3].

2.           koostalitlusvõimet käsitlevate õigusaktide kujunemine

2.1.        Koostalitlusvõimet käsitlevad direktiivid

2.1.1.     Ülevaade

Uuesti sõnastatud direktiiv 2008/57/EÜ jõustus 19. juulil 2008. Direktiivid 96/48/EÜ[4] ja 2001/16/EÜ[5] tunnistati kehtetuks alates 19. juulist 2010.

Direktiivi 2008/57/EÜ on muudetud järgmiste õigusaktidega:

– komisjoni direktiiv 2009/131/EÜ, 16. oktoober 2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) VII lisa;[6]

– komisjoni direktiiv 2011/18/EL, 1. märts 2011, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) II, V ja VI lisa[7].

2.1.2.     Koostalitlusvõimet käsitlevate direktiivide ülevõtmine

Direktiivide 2008/57/EÜ ja 2009/131/EÜ riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev oli 19. juuli 2010. Direktiivi 2011/18/EL riiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäev oli 31. detsember 2011.

20. novembriks 2012 olid kõik liikmesriigid, v.a Saksamaa, teatanud riiklikest meetmetest, millega rakendatakse direktiivi 2008/57/EÜ; siiski loetakse Ühendkuningriigi ja Prantsusmaa teatatud meetmeid osaliselt esitatuks, sest neid ei kohaldata veel La Manche’i tunneli suhtes. Samaks kuupäevaks olid kõik liikmesriigid, v.a Saksamaa, teatanud riiklikest meetmetest, millega rakendatakse direktiivi 2009/131/EÜ, ning kõik liikmesriigid, v.a Poola ja Sloveenia, olid teatanud riiklikest meetmetest, millega rakendatakse direktiivi 2011/18/EL.

Komisjon jälgib tähelepanelikult koostalitlusvõimet käsitlevate direktiivide ülevõtmist liikmesriikides. Kui liikmesriigid ei edasta riiklikke rakendusmeetmeid, nõuab komisjon ametlikult, et vastutavad liikmesriigid asjaomased direktiivid üle võtaksid. Komisjon oli 31. augustiks 2012 algatanud rikkumismenetluse viie liikmesriigi suhtes riiklikest rakendusmeetmetest mitteteatamise tõttu.

Euroopa Raudteeameti toetusel kontrollivad komisjoni talitused praegu riiklike rakendusaktide vastavust kõnealuste direktiividega. Mittevastavuse puhul palutakse liikmeriigil esitada täiendavad selgitused. Kui mittevastavus leiab pärast täiendavat analüüsi kinnitust, algatatakse asjaomase liikmesriigi suhtes ametlik rikkumismenetlus.

Raudtee koostalitlusvõimet käsitlevate direktiividega on ette nähtud suur hulk teiseseid õigusakte. Lisaks koostalitluse tehnilistele kirjeldustele (KTKd, vt jaotis 2.3) on komisjon vastu võtnud järgmised õigusaktid:

– komisjoni otsus 2007/756/EÜ, 9. november 2007, millega võetakse vastu direktiivide 96/48/EÜ ja 2001/16/EÜ artikli 14 lõigetega 4 ja 5 ettenähtud riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused;[8]

– komisjoni otsus 2010/713/EL, 9. november 2010, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel vastu võetud koostalitluse tehnilistes kirjeldustes kasutatavaid vastavushindamise, kasutuskõlblikkuse hindamise ja EÜ vastavustõendamise menetluse mooduleid;[9]

– komisjoni otsus 2011/107/EL, 10. veebruar 2011, millega muudetakse otsust 2007/756/EÜ, millega võetakse vastu riikliku raudteeveeremi registri ühised tehnilised kirjeldused;[10]

– komisjoni määrus (EL) nr 201/2011, 1. märts 2011, lubatud tüüpi raudteeveeremi vastavusdeklaratsiooni näidise kohta;[11]

– komisjoni otsus 2011/155/EL, 9. märts 2011, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ (ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta) artikli 27 lõikes 4 osutatud viitedokumendi avaldamise ja haldamise kohta;[12]

– komisjoni soovitus 2011/217/EL, 29. märts 2011, struktuursete allsüsteemide ja veeremiüksuste kasutuselevõtu lubade andmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel;[13]

– komisjoni rakendusotsus 2011/633/EL, 15. september 2011, raudteeinfrastruktuuri registri ühiste tehniliste kirjelduste kohta;[14]

– komisjoni rakendusotsus 2011/665/EL, 4. oktoober 2011, lubatud raudteeveeremitüüpide Euroopa registri kohta[15].

2.2.        Koostalitluse tehnilised kirjeldused

2.2.1.     KTKde hetkeolukord

KTKd on koostalitluse tehnilised kirjeldused, mille on komisjoni volituse alusel koostanud Euroopa Raudteeamet. Allsüsteemid ja koostalitlusvõime komponendid peaksid vastama asjaomastele KTKdele, et täita direktiivis 2008/57/EÜ sätestatud olulisi nõudeid ja tagada raudteesüsteemi koostalitlusvõime.

Esimene osa KTKsid üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku kohta (kiirraudteevõrgustiku KTKd) anti välja 2002. aastal. Enamik neist vaadati hiljem läbi 2008. aastal.

Teine osa KTKsid, mis hõlmab peamiselt üleeuroopalist tavaraudteevõrgustikku (tavaraudteesüsteemi KTKd) ja horisontaalseid küsimusi, näiteks ohutus raudteetunnelites ja piiratud liikumisvõimega isikud, avaldati 2006. ja 2011. aastal.

I lisas on esitatud loetelu kõikidest komisjoni vastu võetud KTKdest 31. detsembri 2012. aasta seisuga.

Nagu on koostalitlusvõimet käsitlevate kehtivate direktiividega juba ette nähtud, arendatakse seda õigusraamistikku edasi, parandades vead ja lahendades küsimused, mis on seotud KTKde avatud punktidega, ning laiendades KTKde geograafilist rakendusala kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemile.

Selle alusel vaatab Euroopa Raudteeamet praegu läbi järgmisi KTKsid: käitamine ja liikluskorraldus (OPE), kaubavagunid (WAG), vedurid ja reisijateveoveerem (LOC&PAS), kontroll ja signaalimine (CCS), reisijateveoteenuste telemaatilised seadmed (TAP) ja kaubaveoteenuste telemaatilised seadmed (TAF), piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääs (PRM), ohutus raudteetunnelites (SRT), infrastruktuur (INF) ja energia (ENE).

Seoses kontrolli ja signaalimise KTKga tähistab 16. aprilli 2012. aasta vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamine kõikide sidusrühmade kokkulepet rakendada ERTMSi (Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem) arendusaluse 3 alusel, mida soovitas Euroopa Raudteeamet samal kuupäeval. Teisisõnu mõistavad kõik sidusrühmad, et peamised elemendid on nüüd esitatud tehnilistes kirjeldustes. Kontrolli ja signaalimise KTKde läbivaadatud versioon võeti vastu 6. novembril 2012.

Telemaatiliste seadmetega seoses ning järgides kontrolli ja signaalimise KTK näidet, on amet loonud ja haldab tehniliste dokumentide muutmise korda, mis on lisatud mõlemale telemaatiliste seadmete KTK-le, ning jälgib nende rakendamist. Lisaks toetavad mõlema KTK rakendamist juhtkomitee ja sektori eksperdid ning seda jälgitakse üldkava alusel.

2.2.2.     Analüüs KTKde erandite kohta

Erandid võimaldavad KTKde kohaldamisel kõrvalekaldeid teatavatel tingimustel, mis on sätestatud koostalitlusvõimet käsitlevates kehtivates direktiivides. Alates 2007. aastast kuni 31. augustini 2012 sai komisjon 90 erandi taotlust 17 liikmesriigilt, nagu on kokkuvõtlikult esitatud järgmisel joonisel:

Need erandid hõlmavad peaaegu kõiki kehtivaid KTKsid, nagu on joonisel näha. Kõige rohkem erandeid saadi seoses KTKdega, mis hõlmavad ohutust raudteetunnelites (27 erandit), müra (22) ja kaubavaguneid (16).

Liikmesriikidelt komisjonile esitatud erandid on näidanud, et „edasijõudnud arengujärgu” kontsepti (koostalitlusvõime direktiivi artikli 9 lõike 1 punkt a), mis on aluseks võimalikule KTK erandile, kohaldatakse mõnikord liiga ulatuslikult[16]. See võib kaasa tuua rohkem erandite taotlusi kui on rangelt ette nähtud ELi õigusaktides.

Nende erandite sisu analüüs näitab, et direktiivi 2008/57/EÜ artiklit 9 võiks lihtsustada ja täiustada, selgitades juhtumid, mille korral on võimalik taotleda KTK erandit, ühtlustades taotlemise korda ning lihtsustades mõnel juhul taotluse dokumendi sisu.

2.3.        Registrid

2.3.1.     Riikliku raudteeveeremi register (koostalitlusvõime direktiivi artikkel 33)

Riikliku raudteeveeremi registri kirjeldus võeti vastu komisjoni otsusega 2007/756/EÜ ja seda muudeti komisjoni otsusega 2011/107/EL. Riiklikke raudteeveeremi registreid haldavad registreerimisüksused, kelle määravad liikmesriigid ja kes peavad olema ühendatud virtuaalse raudteeveeremi registriga, mis on keskne otsingumootor.

Euroopa Raudteeamet on välja töötanud tarkvara, mida kasutatakse riikliku raudteeveeremi registri standardses rakenduses (sNVR) ja virtuaalse raudteeveeremi registri puhul. See tarkvara on registreerimisüksuste käsutuses tasuta. Riikliku raudteeveeremi registri standardset rakendust ja virtuaalset raudteeveeremi registrit on ajakohastatud, et võtta arvesse muudatusi, mis tehti komisjoni otsuses 2011/107/EL. Euroopa Raudteeamet toetab praegu registreerimisüksusi ühenduste loomisel nende riiklike raudteeveeremite registrite ja virtuaalse raudteeveeremi registri vahel.

2.3.2.     Lubatud sõidukitüüpide Euroopa register (koostalitlusvõime direktiivi artikkel 34)

Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registri tehniline kirjeldus võeti vastu komisjoni otsusega 2011/665/EL. Lubatud sõidukitüüpide Euroopa registrit haldab Euroopa Raudteeamet (ERA) ja ERA avaldab riiklike ohutusasutuste esitatud teavet.

ERA töötab kõnealuse registri jaoks välja tarkvararakenduse. See rakendus on kavas võtta kasutusele 2012. aasta lõpuks.

2.3.3.     Infrastruktuuriregister (koostalitlusvõime direktiivi artikkel 35)

Infrastruktuuriregistri kirjeldus võeti vastu komisjoni otsusega 2011/633/EL. Infrastruktuuriregistrit haldavad liikmesriikide määratud üksused ja neil peab olema ühendus ühise kasutajaliidesega.

Euroopa Raudteeamet viib läbi teostatavusuuringu eesmärgiga määrata kindlaks ühise kasutajaliidese sobiv tehniline lahendus.

2.4.        Standardimine

28. jaanuaril 2011. aastal andis komisjon välja kavandamise ja standardimise volituse M 483, mis oli suunatud Euroopa standardimisasutustele direktiivi 2008/57/EÜ alusel raudteesüsteemi koostalitlusvõime valdkonnas Euroopa Liidu piires. Kõnealuse volitusega asendatakse 13. novembri 1998. aasta volitus M 275 raudteeseadmete üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime valdkonnas ning 22. mai 2003. aasta volitus M 334 üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime valdkonnas.

Direktiivi 2008/57/EÜ alusel ühtlustatud standardite loetelu avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. juulil 2011.

3.           koostalitlusvõime saavutamisel tehtud edusammud

3.1.        Koostalitlusvõime rakendamine

Kahe aasta aruandes raudtee koostalitlusvõime edusammude kohta ELis, mille Euroopa Raudteeamet avaldas 1. märtsil 2012, esitatakse üksikasjalik teave edusammude kohta raudtee koostalitlusvõime valdkonnas. Edusammude mõõtmiseks määratles amet kolm peamist järgmist näitajate rühma: institutsionaalsed (peamiselt riiklikud ohutusasutused ja teavitatud asutused); õiguslikud (KTKde arendamine ja avatud punktide lahendamine) ning allsüsteemidega seotud (EÜ sertifikaadid, veeremi kasutuselevõtu load ja load püsiseadmete jaoks jne).

3.2.        Allesjäänud takistused koostalitlusvõimele

3.2.1.     KTKde rakendusala ja kohaldamine

KTKde järelejäänud avatud punktid ja KTKde piiratud geograafiline rakendusala võivad takistada Euroopa raudteesüsteemi tulevast integreerimist, kuna need on takistuseks koostalitlusvõimele. Seepärast on oluline lahendada avatud punktidega seotud küsimused ja laiendada KTKsid kogu ELi raudteesüsteemile mõistlikult lühikese aja jooksul.

Amet viis 2011. aastal väliskonsultantide abiga seitsmes liikmesriigis läbi järelhindamise piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu käsitleva KTK kohta. Hindamine tõi esile mitu olulist otsustamist vajavat küsimust piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu käsitleva KTK kohaldamise või mittekohaldamise puhul. Kasutatava taristu ja veeremi puhul liigitatakse projekt uuendamiseks või ümberehitamiseks (koostalitlusvõime direktiivi alusel), sõltuvalt sellest, kas muutmine on „põhjalik” või mitte. Mõiste „põhjalik” tõlgendusi on esinenud suures ulatuses, mille tulemuseks on suured erinevused piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu käsitleva KTK kohaldamisel. See on toonud kaasa KTK piiratud kohaldamise ja takistanud edusamme juurdepääsetavama raudteesüsteemi saavutamisel.

Kuna piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu käsitlev KTK jõustus 2008. aasta juulis, on liikmesriigid uuendamise või ümberehitamise puhul sageli tuginenud koostalitlusvõime direktiivi artiklile 20, et ise otsustada, kas KTKd täielikult kohaldada või mitte. Seega, ehkki piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu käsitlev KTK peaks olema kohaldatav uuendamise või ümberehitamise puhul lähtuvalt 7. peatüki sätetest rakendamise kohta ning ainukesed võimalused kohaldamata jätmiseks peaksid olema erand (direktiivi artikkel 9) või erijuhtum (piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääsu käsitleva KTK jaotis 7.4), kahjustab seda koostalitlusvõime direktiivi artikli 20 ulatuslikum kohaldamine. Olukorra parandamiseks tegeleb komisjon selle küsimusega neljanda raudteepaketi ettepanekute raames ning selles määratletakse selgemalt elemendid, mis lisatakse KTKdesse seoses uuendamise või ümberehitamisega.

3.2.2.     Kasutuselevõtu loa andmine raudteeveeremile

Direktiivis 2008/57/EÜ sätestatakse raudteeveeremi kasutuselevõtu lubade andmine iga liikmesriigi jaoks, välja arvatud juhul, kui teistes liikmesriikides on võimalik kindlaks määrata esimese loa täielik vastastikuse kasutamise tunnustamine. Sellise süsteemi alusel on tootjad ja raudteeveo-ettevõtjad kannatanud loa andmise menetluse liiga pika kestvuse ja kulukuse tõttu.

Komisjoni talituste ja Euroopa Raudteeameti töö 2010. aastal võimaldas kõikidel pooltel jõuda kokkuleppele kõnealuse direktiivi sätete kohta seoses raudteeveeremi kasutuselevõtuga. Selle tulemusena avaldas komisjon 29. märtsil 2011. aastal soovituse struktuursete allsüsteemide ja veeremiüksuste kasutuselevõtu lubade andmise kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/57/EÜ alusel.

Selle töö käigus on tekkinud siiski uued küsimused, näiteks raskused riskihindamise ühise ohutusmeetodi rakendamisel ja ohtude kaardistamisel KTKdes, et võimaldada KTKde süstemaatilist kasutamist riiklike eeskirjade asemel.

Seetõttu moodustasid komisjoni talitused 2011. aasta septembris töörühma, mis ühendas kõiki asjaomaseid pooli, et analüüsida probleeme, millega sidusrühmad loa andmise menetluse raames kokku puutusid, ja määrata kindlaks valdkonnad, mida täiendavalt parandada. Töörühm kohtus viis korda ja lõpetas oma töö 2012. aasta juunis[17].

Töörühm määratles järgmised kolme tüüpi probleemid:

· ELi raudteealaseid õigusakte ei kohaldata alati nõuetekohaselt;

· ELi raudteealastest õigusaktidest ei saada alati õigesti aru;

· ELi raudteealaseid õigusakte on võimalik parandada.

Seega, lisaks ELi raudteealaste õigusaktide rakendamise hoolsamale järelevalvele ning ulatuslikumale teabelevi- ja koolitustegevusele on vaja läbi vaadata ELi veeremiüksuste kasutuselevõtu menetlus. Seda küsimust käsitleb komisjon oma neljanda paketi ettepanekutes.

3.2.3.     Riiklikud eeskirjad

Muud takistused on riiklike õigusraamistike läbipaistvuse puudumine veeremiüksustele kasutuselevõtu loa väljaandmisel ja riiklike eeskirjade avaliku kättesaadavuse puudumine. Mõlemat aspekti käsitleb Euroopa Raudteeameti praegune töö riiklike eeskirjade liigitamisel ja ristviitamisel.

Lõpetuseks tuleks käsitleda ka nende riiklike eeskirjade jätkuvat olemasolu, mis on tarbetud või vastuolus KTKdega, esmalt peaksid seda tegema liikmesriigid ja seejärel Euroopa Raudteeamet. Seni kuni KTKsid ei ole täielikult laiendatud kogu liidu raudteesüsteemile, teatavad liikmesriigid jätkuvalt paljudest riiklikest eeskirjadest. Pärast seda kui KTKd on laienenud kogu liidu raudteesüsteemile ja avatud punktid lahendatud, peaksid liikmesriigid tühistama riiklikud eeskirjad, mis on tarbetud või vastuolus KTKdega. Komisjoni neljandas paketis selgitatakse seda. Lisaks tuleks ametile võrreldes liikmesriikidega anda suurem õigus vastuoluliste, diskrimineerivate või ebaproportsionaalsete riiklike eeskirjade tühistamiseks. Seepärast on neljandas paketis nähtud ette võimalus, et amet võib esitada liikmesriikidele arvamusi, milles ta põhjendab, miks riiklikku eeskirja, mis on tarbetu või vastuolus KTKde või muude ELi õigusaktidega, ei tuleks jõustada või kohaldada.

3.2.4.     Teavitatud asutused

20. novembril 2012. aastal tegutses ELis ja Norras direktiivi 2008/57/EÜ alusel 53 teavitatud asutust, mis jaotusid vastavalt järgmisele joonisele:[18]

Peamine tõke teavitatud asutuste vahelise konkurentsivõime jaoks kogu ELis on taotleja keel. Tegelikult kulutavad tõenäoliselt vähem lisaraha tõlkimisele taotlejad nendest riikidest, kus kasutatakse muud keelt kui teavitatud asutuse töökeel. Seega kehtib tõeline konkurentsivõime teavitatud asutuste vahel pigem keelepiirkondades kui ELi tasandil.

Viimastel aastatel saadud kogemused viitavad, osutades muu hulgas teavitatud asutuste pädevuse ebaühtlasele tasemele, et esineb vajadus tõhustada teavitatud asutuste tegevuse järelevalvet ja kooskõlastamist. Direktiivi 2008/57/EÜ läbivaatamine annab võimaluse kohaldada uut õigusraamistikku toodete turustamiseks, eelkõige otsuse 768/2008/EÜ sätteid seoses teavitatud asutustega.

4.           Kokkuvõte

ELi raudtee koostalitlusvõimet reguleeriva raamistiku abil saavutatud edusammud soodustavad raudteeveo siseturu edasist arengut, mis aitab luua uusi ettevõtteid, vähendada turule sisenemise kulusid ja suurendada ka raudtee konkurentsivõimet võrreldes muude transpordiliikidega.

Käesolevas aruandes esitatud analüüs näitab järgmist.

Teisesed õigusaktid koostalitlusvõime kohta (KTKd ja muud õiguslikud meetmed) on üleeuroopalise raudteesüsteemiga seoses nüüd koostatud. Nagu kehtiva õigusraamistikuga on juba ette nähtud, laieneb eeldatavalt suurem osa KTKsid kogu Euroopa Liidu raudteesüsteemile 2015. aastaks. Pärast seda tähtaega kohaldatakse KTKde suhtes regulaarset läbivaatamist, et pidada sammu tehnika arengu, turusuundumuste ja sotsiaalsete nõuetega.

KTKde läbivaatamine tulevikus peaks lihtsustama ka regulatiivset keskkonda, tagades raudteealaste õigusaktide asjakohasuse, tõhususe ja proportsionaalsuse. Näiteks kaalutakse vabatahtlike Euroopa standardite suuremat kasutamist.

Lisaks võimaldab KTKde laiendamine ja avatud punktide lahendamine ametil ja liikmesriikidel kindlaks määrata ja tühistada riiklikud eeskirjad, mis on tarbetud või vastuolus KTKdega. Lihtsustamise protsessi, mis on kehtiva õigusraamistikuga juba ette nähtud, on komisjon tõhustatud ja selgitanud oma neljanda paketi ettepanekutes.

Samuti pakub komisjon neljandas paketis välja selgitusi seoses KTKde kohaldamisega, kui olemasolevaid allsüsteeme uuendatakse või ehitatakse ümber.

Samas paketis rõhutab komisjon teavitatud asutuste rolli ja nõuetekohase toimimise ülesannet, viies koostalitlusvõimet käsitlevad õigusaktid kooskõlla uue õigusraamistikuga toodete turustamise kohta.

Lõpuks käsitletakse neljandas paketis ka praeguse veeremi kasutuselevõtu loa andmise menetluse puhul esinevaid probleeme, mille lahendamiseks võetakse kasutusele kogu Euroopa Liidus kehtiv luba veeremi turuleviimiseks. See tugevdaks ameti rolli ja tooks kaasa riiklike ohutusasutuste suurema keskendatuse järelevalvega seotud ülesannetele.

I lisa

KTK || Dokumendi nr || Avaldamine ELTs || Kohaldatav alates

KTKd järgmiste struktuuriliste allsüsteemide puhul (*): infrastruktuur (INF), energia (ENE), kontroll ja signaalimine (CCS), veerem (RST, WAG, NOI)

Kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteem || Komisjoni otsus 2002/732/EÜ || L 245/143 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/217/EÜ || L 77/1 (2008) || 1.7.2008

Kiirraudteesüsteemi energia allsüsteem || Komisjoni otsus 2002/733/EÜ || L 245/280 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi energia allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/284/EÜ || L 104/1 (2008) || 1.10.2008

Üleeuroopalise kiirraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteem || Komisjoni otsus 2002/731/EÜ || L 245/37 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi parandamine || - || L275/3 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2004/447/EÜ || L 155/67 (2004) || 31.4.2004

Kiirraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2006/860/EÜ || L 342/1 (2006) || 7.11.2006

Kiirraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2007/153/EÜ || L 67/13 (2007) || 6.3.2007

Kiirraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/386/EÜ || L 136/11 (2008) || 1.6.2008

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteem || Komisjoni otsus 2002/735/EÜ || L 245/402 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/232/EÜ || L 84/132 (2008) || 1.9.2008

Kiirraudteesüsteemi veeremi allsüsteemi parandamine || - || L 104/80 (2008) || 1.9.2008

Tavaraudteesüsteemi vedurite ja reisijateveoveeremi allsüsteem || Komisjoni otsus 2011/291/EL || L 139/1 (2011) || 1.6.2011

Tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteem || Komisjoni otsus 2006/679/EÜ || L 284/1 (2006) || 28.9.2006

Tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2006/860/EÜ || L 342/1 (2006) || 7.11.2006

Tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2007/153/EÜ || L 67/13 (2007) || 6.3.2007

Tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/386/EÜ || L 136/11 (2008) || 1.6.2008

Tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2010/79/EÜ || L 37/74 (2010) || 1.4.2010

Tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteem || Komisjoni otsus 2009/561/EÜ || L 194/60 (2009) || 22.7.2009

Tavaraudteesüsteemi müra allsüsteem || Komisjoni otsus 2006/66/EÜ || L 37/1 (2006) || 23.6.2006

Tavaraudteesüsteemi müra allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2011/229/EL || L 99/1 (2011) || 5.4.2011

Tavaraudteesüsteemi kaubavagunite allsüsteem || Komisjoni otsus 2006/861/EÜ || L 344/1 (2006) || 31.1.2007

Tavaraudteesüsteemi kaubavagunite allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2009/107/EÜ || L 45/1 (2009) || 1.7.2009

Tavaraudteesüsteemi infrastruktuuri allsüsteem || Komisjoni otsus 2011/275/EL || L 126 (2011) || 1.6.2011

Tavaraudteesüsteemi energia allsüsteem || Komisjoni otsus 2011/274/EL || L 126 (2011) || 1.6.2011

Kiirraudtee ja tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2012/88/EL || L 51 (2012) || 26.7.2012

Kiirraudtee ja tavaraudteesüsteemi kontrolli ja signaalimise allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2012/696/EL || L 311 (2012) || 1.1.2013

KTKd järgmiste funktsionaalsete allsüsteemide puhul: käitamine ja liikluskorraldus (OPE), telemaatilised seadmed reisijate- ja kaubaveoteenuste jaoks (TAP, TAF), hooldus (MAI)

Tavaraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteem || Komisjoni otsus 2002/734/EÜ || L 245/370 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/231/EÜ || L 84/1 (2008) || 1.9.2008

Tavaraudteesüsteemi ja kiirraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2010/640/EÜ || L 280/29 (2010) || 25.10.2010

Tavaraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2011/314/EL || L 144/1 (2011) || 1.1.2012

Kiirraudteesüsteemi hoolduse allsüsteem || Komisjoni otsus 2002/730/EÜ || L245/1 (2002) || 1.12.2002

Kiirraudteesüsteemi hoolduse allsüsteemi parandamine || - || L 275/5 (2002) || 1.12.2002

Tavaraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteem || Komisjoni otsus 2006/920/EÜ || L 359/1 (2006) || 11.2.2007

Tavaraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2008/231/EÜ || L 84/1 (2008) || 1.9.2008

Tavaraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2009/107/EÜ || L 45/1 (2009) || 1.7.2009

Tavaraudteesüsteemi ja kiirraudteesüsteemi liiklustalitluse ja korralduse allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni otsus 2012/757/EL || L 345/1 (2012) || 1.1.2014

Tavaraudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete allsüsteem || Komisjoni määrus 62/2006/EÜ || L 13/1 (2006) || 19.1.2006

Tavaraudteesüsteemi kaubaveoteenuste telemaatiliste seadmete allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni määrus (EL) 328/2012 || L 106/14 (2012) || 20.5.2012

Tavaraudteesüsteemi ja kiirraudteesüsteemi reisijateveoteenuste telemaatiliste seadmete allsüsteem || Komisjoni määrus (EL) 454/2011 || L 123/11 (2012) || 13.5.2011

Tavaraudteesüsteemi ja kiirraudteesüsteemi reisijateveoteenuste telemaatiliste seadmete allsüsteemi läbivaatamine || Komisjoni määrus (EL) 665/2012 || L 194/1 (2012) || 22.7.2012

Horisontaalsed KTKd: piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääs (PRM), ohutus raudteetunnelites (SRT), mitme KTK muudatused (koondotsus)

Ohutus raudteetunnelites || Komisjoni otsus 2008/163/EÜ || L 64/1 (2008) || 1.7.2008

Piiratud liikumisvõimega isikute juurdepääs || Komisjoni otsus 2008/164/EÜ || L 64/72 (2008) || 1.7.2008

Koondotsus 1 || Komisjoni otsus 2012/462/EL || L 217/1 (2012) || 24.1.2013

Koondotsus 2 || Komisjoni otsus 2012/463/EL || L 217/11 (2012) || 24.1.2013

Koondotsus 3 || Komisjoni otsus 2012/464/EL || L 217/20 (2012) || 24.1.2013

(*) Struktuuriliste allsüsteemide KTKd (nt kaubavagunid, taristu) võivad sisaldada ka funktsionaalseid nõudeid (nt hoolduse kohta).

[1]               Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile raudteede ohutuse direktiivi ja raudtee koostalitluse direktiivide rakendamist käsitleva eduaruande kohta. KOM(2009) 464 (lõplik).

[2]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/57/EÜ, 17. juuni 2008, ühenduse raudteesüsteemi koostalitlusvõime kohta, ELT L 191, 18.7.2008, lk 1.

[3]               http://www.era.europa.eu/Document-Register/Pages/Interoperabilitybiennialreport-2011.aspx.

[4]               Nõukogu direktiiv 96/48/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise kiirraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, EÜT L 235, 17.9.1996, lk 6–24.

[5]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/16/EÜ, 19. märts 2001, üleeuroopalise tavaraudteevõrgustiku koostalitlusvõime kohta, EÜT L 110, 20.4.2001, lk 1–27.

[6]               ELT L 273, 17.10.2009, lk 12–13.

[7]               ELT L 57, 2.3.2011, lk 21–28.

[8]               ELT L 305, 23.11.2007, lk 30–51.

[9]               ELT L 319, 4.12.2010, lk 1–52.

[10]             ELT L 43, 17.2.2011, lk 33–54.

[11]             ELT L 57, 2.3.2011, lk 8–9.

[12]             ELT L 63, 10.3.2011, lk 22–25.

[13]             ELT L 95, 8.4.2011, lk 1–29.

[14]             ELT L 256, 1.10.2011, lk 1–25.

[15]             ELT L 264, 8.10.2011, lk 32–54 .

[16]             Näiteks kui projekti puhul oleks pidanud olema võimalik täita KTK nõudeid vähese mõjuga või mõjuta projekti ajakavale ja kulule.

[17]             Töörühma lõpparuanne on kättesaadav aadressil http://www.era.europa.eu/Document-Register/Pages/Report_TF_Railway_Vehicles_Auth.aspx.

[18]             Allikas: NANDO (http://ec.europa.eu/enterprise/newapproach/nando/index.cfm?fuseaction=directive.notifiedbody&sort=country&dir_id=30).