KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi hindamine

1.           Sissejuhatus

Käesolevas aruandes tuuakse esile konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) (edaspidi „raamprogramm”) hindamise tulemused ja soovitused, sõnastatakse komisjoni vastus hindamise soovituste kohta ja määratakse kindlaks järelmeetmed.

Sellega täidab komisjon konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi kehtestamise otsuse[1] artikli 8 lõike 5 nõude teatada raamprogrammi ja selle eriprogrammide vahe- ja lõpphindamisest Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

2.           TAUST

2.1.        Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm[2] on oluline programm ELi tööstuse probleemide lahendamiseks. Selle eesmärgid on kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” juhtalgatustega, mille kohaselt on arukas, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv ELi sekkumise olulisim prioriteet ELi majanduse tugevdamiseks.

Raamprogramm aitab kaasa sellele, et tõuseks liidu konkurentsi- ja uuendusvõimet arenenud teadmisteühiskonnana, mille aluseks on jõulisel majanduskasvul põhinev säästev areng ja väga konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus koos keskkonna kvaliteedi tõstmise ja kõrgetasemelise kaitsega.

Raamprogrammiga toetatakse uuendustegevust (sealhulgas ökoinnovatsiooni), tagatakse parem juurdepääs rahastamisele ning osutatakse piirkondades ettevõtlust toetavaid teenuseid. Sellega soodustatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kasutusele võtmist ja rakendamist, aidatakse arendada infoühiskonda ning soodustatakse ka taastuvenergia julgemat kasutamist ja energiatõhusust.

· Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm on jagatud kolmeks rakenduskavaks, millest igaühel on konkreetsed eesmärgid, mille üldeesmärk on kaasa aidata ettevõtete konkurentsivõimele ja uuenduslikkusele nende tegevusvaldkondades, nagu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogias või säästva energeetika alal: ettevõtluse ja uuendustegevuse programm[3]; info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogramm[4]; programm „Arukas energeetika – Euroopa”.[5].

2.2.        Raamprogrammi ja selle allprogrammide hindamine

Raamprogrammi kehtestamise otsuses on erisätted raamprogrammi ja selle rakenduskavade hindamise kohta. Eelkõige on selles sätestatud, et raamprogrammile ja selle eriprogrammidele tuleb teha vahe- ja lõpphindamine, et hinnata raamprogrammi ja iga eriprogrammi panust eesmärkide saavutamisse, sealhulgas konkurentsivõime, uuendustegevuse, ettevõtluse, tootlikkuse kasvu, tööhõive ja keskkonna küsimuste osas. Otsuses on sätestatud, et raamprogrammi vahehindamine tuleb lõpetada 31. detsembriks 2009 ja lõpphindamine 31. detsembriks 2011 ning et eriprogrammide vahe- ja lõpphindamine tuleks teha nii, et nende tulemusi saaks arvesse võtta raamprogrammi vahe- ja lõpphindamisel.

Vahe- ja lõpphindamise eesmärk on:

– hinnata raamprogrammi ja selle eriprogrammide mõju nende jaoks püstitatud eesmärkide seisukohast;

– hinnata, millises ulatuses on raamprogramm ja selle eriprogrammid kaasa aidanud käesoleva jao alguses seatud eesmärkide saavutamisele;

– hinnata, millises ulatuses vastavad raamprogramm ja selle eriprogrammid vajadustele, probleemidele ja küsimustele, mille lahendamiseks see on ette nähtud;

– hinnata raamprogrammi ja selle eriprogrammide tõhusust ning teha kindlaks, millised on kõige tõhusamad ja kõige vähem tõhusad osad;

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi vahehindamise tegid GHK Consulting Ltd ja Technopolis ning lõpparuanne esitati 30. aprillil 2009.

Raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi vahehindamise tegid viis eksperti[6] ja lõpparuanne esitati 2009. aasta mais.

Euroopa aruka energeetika II programmi vahehindamise tegi Deloitte Consulting ja selle lõpparuanne esitati 27. aprillil 2009.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahehindamise tegid GHK Consulting Ltd ja Technopolis ja lõpparuanne esitati 9. märtsil 2010.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi lõpphindamise tegi Centre for Strategy & Evaluation Services (CSES), kes esitas lõpparuande 2011. aasta aprillis.

Euroopa aruka energeetika II programmi lõpphindamise tegi Deloitte ja lõpparuanne avaldati 8. juunil 2011.

Raamprogrammi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi teise vahearuande koostas ekspertide kogu[7] 20. juuliks 2011.

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi lõpphindamine, milles võeti arvesse eelmise hindamisuuringu tulemusi, valmis Centre for Strategy & Evaluation Services’il 2011. aasta detsembris.

Kõik hindamisaruanded on kättesaadavad internetis[8].

3.           Hindamiste peamised järeldused

Üldiselt kinnitas hindamine raamprogrammi ja selle kolme eriprogrammi asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust.

3.1.        Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahehindamine

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi vahehindamisel[9] selgus, et „piiratud eelarvega konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm ei ole kulutustele suunatud programm, nagu ühtekuuluvuspoliitika vahendid või teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (FP7) vahendid, vaid selline programm, mille eesmärk on saavutada kõrgeid ja laiahaardelisi eesmärke, kasutades selle programmi ideid, tooteid ja partnerlust teiste poliitikasuundade ja programmide edendamiseks.”

Aruandes märgitakse, et nii väliste kui ka sisemiste sidusrühmade seas leidis ülekaalukat toetust kava mõjutada ühenduse tasandil uuendustegevust ja konkurentsivõimet, kasutades selleks niisugust juhtalgatust nagu konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm, ning esitatakse mõte, et raamprogramm peaks olema suunatud valdkondadele, mis on suurima Euroopa tasandi lisaväärtuse ja mõjuga.

Aruandes leiti, et sidusrühmad tunnevad programmi osasid, kuid ei näe raamprogrammi kui tervikut: hindajad olid seisukohal, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi ei ole mõistetud kui raamprogrammi ka seetõttu, et see on uus raamprogramm, millel on piiratud eelarve ja millega toetatakse suurt hulka vahendeid, mis on suunatud mitmele eri sihtrühmale. Nad leidsid, et väljakujunenud teabemehhanismid, milleks on riiklikud kontaktpunktid ja Enterprise Europe Network, on olulised vahendid, mis parandavad raamprogrammi kohta teabe edastamist.

Hindamisel leiti, et paljude planeeritud toimivusaspektide elemente oli raamprogrammi haldamise ja rakendamise tulemustes juba näha. Eelkõige leiti, et raamprogrammi rahastamisvahendeid on oma iseloomu tõttu peetud väga tõhusaks vahendiks VKEde abistamiseks. Finantsvahendajad kaebasid ülemäärase aruandluskohustuse üle, mis suurendab osalemiskulusid, ja tegid ettepaneku vähendada halduskoormust.

Aruandes leiti samuti, et rakenduslik koostoime paranes, kuna kaasatud olid Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutus (EACI) ning Enterprise Europe Network. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmiga seoses rõhutati Euroopa VKEde ühise võrgustiku eeliseid. EACI rolli peeti õnnestunuks, kuna see on aidanud tõhustada ressursside kasutamist tänu haldusülesannete eraldamisele poliitika kujundamisest.

3.2.        Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi lõpphindamine

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi lõpphinnangus[10] on esitatud viis peamist järeldust: esiteks: programm on kulgenud edukalt ja on saavutamas loodetud mõju; teiseks: enamikul juhtudel on programm kogunud hoogu, kuna see on tuginenud varasematele saavutustele; lisaks sellele näitas ülevaade programmi kasulikkust, kuna see vastab otse VKEde vajadustele; hindajad said küsitluste teel ja muul viisil teada, et see annab selgelt lisaväärtust Euroopa tasandil. Märgiti, et välja töötatud järelevalvesüsteem on samuti väärtuslik panus programmi jooksvaks hindamiseks, kuid süsteem on veel väljatöötamisel mõne valdkonna osas ning mõne näitaja osas on vaja andmeid järjekindlamalt esitada.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi eesmärke peeti äritegevuse seisukohast väga asjakohasteks. Lisaks sellele leiti, et „programm on kasulik lõppkasutajatele, eelkõige VKEdele (väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele)”. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi peamine tugevus on selle otsene ja praktiline seos VKEde jaoks tähtsate küsimustega. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi meetmed, eelkõige finantsvahendid ja ökoinnovatsioon, on loonud tõhusad tingimused, mis võimaldavad saavutada tegelikku mitmekordset mõju turul.

Finantsvahendi osas leiti, et on saavutatud eesmärk toetada VKEde asutamist ja arendamist. Nimelt on suure kasvupotentsiaaliga ja uuenduslike VKEde süsteem ja VKEde mikrokrediidi tagatissüsteem väga asjakohased, kuna need täidavad Euroopa VKEde vajaduse rahaliste vahendite järele, mida ei saaks muidu rahuldada, ning aitavad kaasa VKEde asutamisele ja arengule. Üks asjaomaste vahendite kõige märkimisväärsem mõju aruande seisukohast on finantsvõimendus.

Ettevõtlusvõrgustiku Enterprise Europe Network osas leidsid hindajad, et see on asjakohaselt suunatud põhieesmärkidele, milleks on uuendustegevuse edendamine, ärialane koostöö ja piiriülene kaubandus, ning lisasid, et kliendid on selle teenustega väga rahul. Eriti märgiti, et „võrgustikul on suur väärtus ELi suhtluses ettevõtetega ja tal on märkimisväärne lisapotentsiaal, kuna VKEsid haaratakse kaasa ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi eesmärkide ja meetmetega”.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi ökoinnovatsioonialased meetmed on olnud järjepidevad kogu programmi ulatuses: neisse on kaasatud asjakohased elemendid, need on sobivad toimetulekuks olemasolevate turutõrgetega, mis kammitsevad sektorit, ning on suunatud nii nõudluse kui ka pakkumise poolele ja edendavad tegevuskeskkonda. Hindajad leidsid, et programm võib tõenäoliselt olla märkimisväärses osas ka ülekoormatud.

3.3.        Euroopa aruka energeetika II programmi lõpphindamine

Hindamisel leiti, et Euroopa aruka energeetika II programmi (IEE)[11] meetmed täidavad oma konkreetseid ja strateegilisi eesmärke ning aitavad saavutada programmi üldist mõjule ja tulemusi.

Leiti, et IEE on „asjakohane ja kasulik, kuna see vastab muutuvatele vajadustele, probleemidele ja takistustele, mis on seotud kestliku energeetika küsimustega, millele Euroopa praegu vastust otsib. Panuse programmi tulemuslikkusse annavad paljusid prioriteete hõlmav meetmete kombinatsioon, eri liiki osaliste kaasamine, mis võib mõjutada kestlike energeetiliste lahenduste kasutusele võtmist, eelkõige aga turulahendustele suunatud projektide ja poliitika kohandamisele suunatud projektide kombinatsioon ning IEE II meetmete jooksvalt avalduv mõju turutsüklile”.

On jäänud mittetehnoloogilised takistused, mis pidurdavad kestliku energeetika tehnoloogiate kasutusele võtmist. IEE aitab neid takistusi vähendada, toetades tegevust poliitika tugimeetmete, võimekuse arendamise, ja levitamise valdkonnas ning reklaami- ja tehnoloogiaturustusprojekte.

Hindajad on saanud positiivset tagasisidet, et toetust saanud meetmed on olnud tulemuslikud meetmete eesmärkide saavutamisel ning on aidanud kaasa programmi eesmärkide saavutamisele. Ka on jõutud järeldusele, et toetatud meetmed on kõige asjakohasemad püstitatud eesmärkide saavutamiseks.

Programmi tõhususe kohta on hindajad teinud ettepaneku suunata rohkem vahendeid sellele, et paremini täita programmi üldisi eesmärke, eriti arvestades, et eesmärkide täitmiseks enne 2020. aastat on jäänud piiratud aeg ning et esineb viivitusi teatavate kestliku energeetika arendamise eesmärkide saavutamises.

Näidati, et programmis on võimalik kasutada koostoimet muude ELi rahastamisprogrammide, näiteks FP7 ja struktuurifondidega.

3.4.        Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi lõpphindamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi lõpphinnangus[12] rõhutatakse programmi ainulaadsust ja selle uuenduslikku rolli avalikku huvi pakkuvates valdkondades (eelkõige valdkondades, kus on jätkuvalt tegemist süsteemsete ja organisatsiooniliste ohtudega) uuenduslike piiriüleste teenuste pakkumist võimaldavate uute keskkondade väljatöötamisel.

Mõned programmi tunnused on hinnatud eriti positiivseks: „ainulaadne ja teedrajav innovatsioonivahend, vahetult seotud poliitikaga, täiendavate vahendite kogum, ulatuslik sidusrühmade osalemine”. Ekspertide kogu on muu hulgas soovitanud suurendada veelgi huvitatud isikute osalust ja kõrvaldada takistused VKEde osavõtu teelt. Soovitatud on ka tõhustada sidemeid teiste ELi programmidega, näiteks regionaalpoliitika programmidega.

Ekspertide kogu soovitab jätkata info- ja kommunikatsioonitehnoloogia poliitika toetusprogrammi kui uuenduste kasutuselevõtu meedet ning kogu edaspidises jätkutegevuses keskendada programmi toetuste tähelepanu uuenduste kasutusele võtmisele ning süsteemsete ja organisatsiooniliste ohtudega tegelemisele.

Eksperdid soovitavad jätkata ülalt-alla strateegilist käsitlust suurte projektide (katseprojekt A) puhul, kuna see on töötav mudel, mille abil ergutada uuenduslike teenuste laialdasemat kasutuselevõtmist ELi tasandil. Eksperdid olid ka seisukohal, et alt-üles-nõudlusel põhinevad projektid (katseprojekt B) võivad anda uusi ja uuenduslikke piiriüleseid teenuseid uutes valitsemisega seotud teenuste valdkondades (e-infosisu, e-tervis ja vananemine, e-valitsus ning e-energia ja e-veondus) ning edendada koostalitlust ja uuenduslike avalike teenuste jaoks turgude avardamist.

3.5.        Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi lõpphindamine

Konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi lõpphinnangu[13] aruandes tõdeti, et programm on olnud edukas.

Aruandes märgitakse, et „lõpphindamisel ja muudest allikatest saadud tõendid kinnitavad, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm tervikuna ja ka selle eriprogrammid kulgevad edukalt, vastavalt ootustele, mis olid programmi käivitamise ajal”[14].

Lisaks jõuti järeldusele, et „konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm tervikuna on muutunud tähtsaks uuenduste edendamise meetmeks, eriti seetõttu, et see on loodud suhteliselt avatud protsessina, mille eesmärgid on kaugemad kui üksnes suund tehnika arengule, mis iseloomustab varasemaid kontseptsioone – see on tasakaalustatuma arenguperspektiiviga, hõlmates arengut nii teenuste kui ka tootmise sektoris ning on seotud protsesside, ärimudelite ja toodetega. See omakorda annab olulise panuse Euroopa majanduse konkurentsivõimele”.

Nenditi, et konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi eesmärgid on kooskõlas vajaduste, probleemide ja lahendamist vajavate küsimustega, on asjakohased ning need on suudetud koondada valdkondadele, kus ELi tasandil tegutsemisega on võimalik midagi muuta. Leiti, et raamprogramm on paindlik ning selle raames on toetus kergemini kättesaadav kui teiste võrreldavate programmide puhul.

Leiti, et raamprogrammiga väljatöötatud uuenduslikkuse toetamise kava kujutab endast olulist teadmiste kogumit, kust võib leida teavet ka muude poliitikavaldkondade jaoks.

Hindamine tõi esile programmi juhtimise tõhususe alal tehtud edusammud, mis tulenevad raamprogrammi haldamise tähtsamate osade delegeerimisest Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutusele: edusamme on niihästi komisjonile tekitatud kulutuste kui ka osutatud teenuste tõhususe alal, mida mõõdetakse sõlmitud lepingute arvu, nende kehtivusaja ja makseviivituste kaudu.

Praegune majanduskriis on toonud esile raamprogrammi kesksete eesmärkide tähtsuse ning paljude selliste küsimuste asjakohasuse, mille lahendamiseks raamprogramm on ellu kutsutud, ning seetõttu on veelgi tähtsam jätkata tööd selliste ideede elluviimiseks, mis on osutunud edukaks ja tulemuslikuks, nagu näiteks finantsvahendid.

4.           Peamised soovitused ja kavandatud jätkumeetmed

Hindamisel anti mõningaid soovitusi, kuidas veelgi tõhustada raamprogrammi rakendamist ja kavandada võimalikke jätkuprogramme; kõnealuseid soovitusi tuleks võtta asjakohaselt arvesse rakendatavas raamprogrammis ja ettevalmistatavas komisjoni ettepanekus käesoleva raamprogrammi tulevaste jätkuprogrammide (COSME[15] ja osaliselt programm Horisont 2020 [16]) ettevalmistamisel.

Raamprogrammi lõpphindamise aruandes kinnitati, et kolme allprogrammi koostoime võiks anda täiendavaid tulemusi, kui raamprogrammis kujundada uued seisukohad kesksetes küsimustes, nagu näiteks innovatsioonipoliitikas.

Raamprogrammi peamiseks puuduseks peeti selle vähest nähtavust. Kuid rõhutati ka seda, et üldtuntud nimesid, nagu näiteks Enterprise Europe Network, „Arukas energeetika – Eurooopa” ja „VKEde nädal”, ei tohiks muuta. Veel soovitati raamprogrammist toetust saanud edukate ettevõtmiste kohta levitada rohkem teavet. Komisjon kasutab aktiivselt raamprogrammist toetust saavat ettevõtlusvõrgustikku Enterprise Europe Network, et levitada teavet ELi meetmete ja teenuste kohta, mis on kättesaadavad paljude programmide kaudu, näiteks FP7 ja struktuurifondide kaudu. On võetud hulgaliselt meetmeid, et saavutada võimalikult suurt võimalike osalejate arvu. Ökoinnovatsiooni turustamise alal toimib ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe Network sageli piirkondliku või riikliku kontaktpunktina, levitades teavet hangete ja projektikonkursside kohta, korraldades kontaktide loomise üritusi ja valdkondlike koondiste kohtumisi. Toetuste saajad võivad pöörduda ka raamprogrammi abil loodud intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe poole, et saada abi intellektuaalomandi küsimustes, mis on kerkinud seoses osavõtuga teistest ELi programmidest, nagu FP7-st. Uuendustegevuse valdkonna ettevõtmisi on edendanud ja edendavad edaspidigi TAKE IT UP (Europe INNOVA) ja INNO-Partnering Forum (PRO INNO Europe®). Projektide väljapoole suunatud ülesandeid, mis ulatuvad vahetutest osavõtjatest kaugemale, tõhustatakse sel teel, et pakutakse veebisaite, kus saavad aktiivselt osaleda ka muud organisatsioonid ja kuhu on lisatud ka sotsiaalvõrgustike omadusi. Tõhustatakse teabevahetusealast tegevust jätkuprogrammide alal.

Samuti soovitatakse töötada välja püsiv näitajate kogum, millega iseloomustada väljundit, tulemust ja mõju, et selle abil paremini jälgida programmi tulemuslikkust ja eesmärkide saavutamist. Euroopa Komisjoni ettepanekutes raamprogrammi jätkuprogrammide (COSME[17] ja osaliselt Horisont 2020[18]) kohta on arvestatud enamust neist soovitustest. Eelkõige tugevdatakse programmide sekkumisloogikat (nt Horisont 2020 tugevdab sujuvat ühendust teadusuuringute ja uuendustegevuse vahel, võttes arvesse ühiskonna tähtsamaid probleeme, näiteks selliseid, mis on seotud energeetika ja loodusvaradega, aga ka tähtsate tehnoloogiatega, nagu näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), sidudes seda ELi strateegiliste eesmärkidega, ning juriidilises tekstis esitatakse üldised ja erieesmärgid tulemuste ja mõju näitajate osas.

Soovituse „aktiivne poliitika, millega edendatakse töötasandil koostoimet järjekindla tegevusega programmi eri alade vaheliste seoste tugevdamiseks” elluviimiseks kasutab komisjon teabe levitamisel aktiivselt ettevõtlusvõrku Enterprise Europe Network. On võetud hulgaliselt meetmeid, et saavutada võimalikult suurt võimalike osalejate arvu. Ökoinnovatsiooni alal toimib ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe sageli piirkondliku või riikliku kontaktpunktina, levitades teavet hangete ja projektikonkursside kohta, korraldades kontaktide loomise üritusi ja valdkondlike klastrite kohtumisi. Toetuste saajad võivad pöörduda ka intellektuaalomandi õiguste kasutajatoe poole, et saada abi intellektuaalomandi küsimustes. Uuendustegevusega seoses korraldatakse koos võrgustiku liikmetega seminare uuendusalaste riigihangete teemadel, et levitada sellesisuliste meetmete käigus saadud kogemusi. Teine näide on side, mis on loodud Enterprise Europe Networki ja IMP3rove[19] vahel, kui Enterprise Europe Networki partnerid korraldavad uuenduste juhtimise alaseid koolitusi.

Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi lõpphinnangus soovitatakse: „Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi jätkuprogrammides tuleks tugineda praegustele saavutustele, et sellega võimendada rakendatud meetmetega saavutatud tulemusi ning võimalust mööda ära hoida ebakõlasid, mida muutused võivad kaasa tuua”. Ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi 2013. aasta tegevuskavas teeb komisjon ettepaneku suures osas jätkata eelmiste aastate edukaid meetmeid ja võtta uusi meetmeid, mis põhinevad varasematele kogemustele, tagades samal ajal kooskõla poliitiliste prioriteetide ja majandusliku arenguga.

Soovituse jälgida, mil määral Euroopa tasandil saavutatud lisaväärtus on nähtav finantsvahendite kaudu, on komisjon võtnud arvesse järgmise põlvkonna finantsvahendite ettevalmistamisel. Euroopa tasandi lisaväärtust peetakse otsustava tähtsusega teguriks uute laenude rahastamise ja omakapitali mehhanismides, mille põhimõtetele tuginevad kõik mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) finantsvahendid. Finantsvahendite kasuks räägivad eelised, mis on seotud ühtse turu tugevdamisega riskikapitali investeeringute turu killustumise ärahoidmise teel, aga ka suure riskiga laenude tagamisega ELi vahenditest ja krediidikvaliteedi parandamisega. Komisjoni ettepaneku kohaselt on COSME programmi finantsvahendite peamine eesmärk parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele turu osades, mis ei ole hõlmatud liikmesriikide meetmetega, mille puhul investeeringud ja toetused on üksnes riigisisesed. Rahastamisel keskendutakse kasvule suunatud ja rahvusvaheliselt laienevate ettevõtete rahastamise laiendamisele ning SMEde piiriülese rahandusturu arendamisele. Seda rolli saab täita ainult ELi tasandi töökavaga. Ka komisjoni poolt Horisont 2020 kohta tehtud ettepaneku kohaselt täiendab teadusuuringute ja uuendustegevuse omakapitalirahastu riiklikke skeeme, mille abil ei ole võimalik toetada piiriüleseid teadus- ja uuendustegevuse alaseid investeeringuid. Varajase kasvuetapi tehingutel on ka tutvustav mõju, millest oleks kasu nii Euroopa avaliku kui ka erasektori investoritele. Laenurahastu aitab kõrvaldada turu puudusi, mis ei võimalda teha erasektoril teadusuuringutesse ja uuendustegevusse investeeringuid parimal võimalikul viisil. Vahendi loomisega koondatakse liidu eelarvest ja riski jagamise eesmärgil ka rakendusvolitustega finantseerimisasutustelt kokku piisav hulk vahendeid. See ergutab ettevõtteid teadusuuringutesse ja innovatsiooni tavalisest rohkem investeerima. Lisaks aitaks laenurahastu nii avalik-õiguslikel kui ka eraorganisatsioonidel vähendada kommertskasutusele eelnevate hangete ning innovaatiliste toodete ja teenuste hankimise riske.

Ökoinnovatsiooni osas näitas hindamine, et „ökoinnovatsioonikava väikese ulatuse tõttu on ka selle mõju tõenäoliselt vastavalt piiratum, hoolimata sellest, et on eeldatud paljulubavaid tulemusi ja tõenäoliselt on taotlejaid tunduvalt rohkem kui rahalisi vahendeid. Tuleks arvesse võtta mõju edaspidisele rahastamisele.” Komisjon on teinud ettepaneku seada ökoinnovatsioon teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 järgmise põlvkonna programmides üheks keskseks küsimuseks ja laiendada ELi sekkumist nii eelarve kui ka vahendite valiku osas.

Komisjon töötab läbi hindamistel saadud teavet, et pidevalt parandada praeguse raamprogrammi ja selle eriprogrammide täitmist. Lisaks sellele on hindamiste tulemusena saadud kasulikke juhiseid edaspidiste, uue põlvkonna programmide (COSME ja Horisont 2020) ettevalmistamiseks. Seepärast kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles neid soovitusi täielikult arvestama, kui muudetakse komisjoni ettepanekuid seoses programmide lõpliku vastuvõtmisega.

[1]               Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1639/2006/EÜ, 24. oktoober 2006, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013) (ELT L 310/15, 9.11.2006, lk 15).

[2]               Vt http://ec.europa.eu/cip/

[3]               http://ec.europa.eu/cip/eip/index_en.htm

[4]               http://ec.europa.eu/cip/ict-psp/index_en.htm

[5]               http://ec.europa.eu/cip/iee/index_en.htm

[6]               Prof Gerard Pogorel (eesistuja), majanduse ja haldusjuhtimise professor, Ecole Nationale Supérieure des Télécommunications, (ENST-Telecom ParisTech), Prantsusmaa. Dana Berova, Gartner, Tšehhi Vabariik,. Prof Slavo Radosevic, tööstuse ja uuendustegevuse alaste uuringute professor, University College London. Eppie Eloranta, Soome infoühiskonna arenduskeskuse TIEKE juhataja. Jeremy Harrison (ettekande tegija), abdi Ltd juhataja (ROI instituudi partner Ühendkuningriigis).

[7]               Graham Vickery, Terttu Luukkonen, Slavo Radosevic, Robbert Fisher (aruande esitaja).

[8]               http://ec.europa.eu/cip/documents/implementation-reports/index_en.htm

[9]               http://ec.europa.eu/cip/files/docs/interim_evaluation_report_march2010_en.pdf

[10]             http://ec.europa.eu/cip/files/docs/final-evaluation-of-eip_en.pdf

[11]             http://ec.europa.eu/cip/files/docs/2011_iee2_programme_en.pdf

[12]             http://ec.europa.eu/cip/files/cip/docs/cip_ict_psp_interim_evaluation_report_2011_en.pdf

[13]             http://ec.europa.eu/cip/files/cip/cip_final_evaluation_final_report_en.pdf

[14]             CSES, Executive Report - Final Evaluation of the Competitiveness and Innovation Programme, detsember 2011, lk 8, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/cip/files/cip/executive_summary_cip_final_report_en.pdf

[15]             KOM(2011) 834 (lõplik).

[16]             KOM(2011) 808 (lõplik), KOM(2011) 809 (lõplik), KOM(2011) 810 (lõplik), KOM(2011) 811 (lõplik), KOM(2011) 812 (lõplik).

[17]             KOM(2011)834 (lõplik)

[18]             KOM(2011)808 (lõplik), KOM(2011)809 (lõplik), KOM(2011)810 (lõplik), KOM(2011)811 (lõplik), KOM(2011)812 (lõplik)

[19]             IMP³rove’iga saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) hea võimaluse hinnata oma uuendustegevuse juhtimise tulemuslikkust võrdluses teiste sama tööstussektori, riigi, suuruse ja eaga äriühingutega. Võrdlusuuringud loovad kindla aluse mõjusa abi saamiseks uuendustegevuse juhtimise toetuste andjalt.